Kuna ma elan korteris, meil lemmiklooma ei ole. Aga vanaemal on koer Larry. Mulle meeldis nimi Larry ja kuna eelmise koera nimi oli Lapi panimegi talle nimeks Larry. Oeh, neid lugusi temaga seoses on nii palju, et ma ei oska valida kohe.
Enam mul lemmiklooma ei ole, on vaid iseloom :D Kunagi oli kass Kutt. Nime sai ta minult, kuna olin väike ei osanud koer või kutsu öelda, seega üritasin kutsu öelda, aga ei kukkunud õieti välja. Nii saigi talle Kutt nimeks. Aga ta suri paar aastat tagasi. Kui ma väiksem olin üritasin end vanaema eest ära peita, aga Kutt reetis mind alati. Sinna kuhu mina peitu pugesin, tuli Kutt sinna nuuskima ja saba liputama. Ja nii see mäng ei kukkunud hästi välja.
Jaa, mul on lemmikloom. Selleks on must emane kass nimega Blacky. Selle nime sai ta meie naabri käest. Naaber ütles, et ta on musta värvi ja ta võiks olla Black ja meie panime lõppu y-u (igreku) ning nii ta saigi nimeks Blacky. Emadepäeva hommikul kui läksin emaga jalutama, leidsime kassipoja võsa alt. Meil hakkas tast kahju ning viisime koju. Kohe hakkasime talle uut peremeest otsima, sellepärast et elasime suures majas. Kuid ei leidnud ja kiisu kiindus meisse ära, eriti emasse. Kuigi ema oli see, kes tahtis tast kõige rohkem lahti saada. Ja nüüd on kass olnud meie juures neli aastat. Meie kass on väga valiva iseloomuga. Ei salli meesterahvaid ja võõraid, läheb kallale.
Mul oli kunagi lemmikloom. Ta oli minihiir. Tema sai oma nime selle järgi, et ta oli hästi karvane ja väike, armas. Nimeks oli Tupsu, ta oli nagu vatitupsuke ja sellest ka nimi. Meenub see, kui ta jäi haigeks, sest mul polnud aega temaga iga päev mängida. Ja kui jälle aja leidsin, siis oli ta minuga terve päev voodi peal koos ning eluvaim hakkas taas sisse tulema. Hurraa! Ta sai teveks. Ei aita ainult sellest, et paned süüa talle ja natuke paitad. Kui temaga ei tegele, siis sureb ta igatsusse ära. Ja kui ma läksin kolmeks päevaks kodunt ära, siis andis süüa ema ja kui ma taas koju tulin, siis oligi ta peaaegu surnud. Ma võtsin küll ta enda juurde, aga ta suri mu käte vahel. Sellest ajast peale ei ole mul otsest lemmikut. Sest elu on kiire.
Mul on viis lemmiklooma: kaks liivahiirt, jänesepoiss Ints, linnutapik Frank ja kuningpüüton, keda kutsun Lapseks. Kõige lemmikum nendest on kuningpüüton ja Lapseks kutsun teda sellepärast, et ta ongi alles laps, kuskil aastane. Ta on kõige mõnusam ja kallim olend üldse, kes mind kunagi ei peta ega reeda.