Kunagi oli meil kodus koer nimega Riky, aga kahjuks aasta alguses suri ta ära. Ta oli rotveiler. Ta oli meie pere esimene koer. Me saime ta, kui ma käisin 1. klassis. Mina ja mu õde olime nii õnnelikud, kui meile koer toodi. Ühel meie pere tuttaval sündisid kutsikad ja me saime siis ühe kutsika endale. Nime valis talle mu õde. Praegu on meil kodus kass nimega Kitty. Ta on täielikult minu oma. Mina panin talle ka nime. Teda ei toodud meile, ma leidsin ta tänavalt. Ta oli pandud kartulikotti, kott oli kinni seotud ja tänavale visatud. Uudishimust läksin ma uurima, mis kott see seal on. Selle sees oli kass. Ma viisin ta koos õega loomaarsti juurde. Öeldi, et ta on terve. Algul elas ta mu õe juures, õigemini ainult ühe öö. Õhtul rääkisin ma kassist emale ja järgmisel päeval võtsime ta endale. Meil on ka varem kass olnud. Tema nimi oli Ats. Ta on juba mitu aastat surnud olnud kahjuks. Me saime ta endale, kui ma alles sündisin. Ats oli meie esimene kass.
On jah, nimeks on tal Simba. Nime sai ta lõvikuningast. Ta on siuke tore loom (kass), meeldib nt süüa maksa (toorest), ja ta kohe nimme tahab ära rikkuda meie köögi vaiba, mis on juhuslikult valge. Samuti kraabib ta mulda meie palmipuust, mis on elutoas.
Mul on kass, kelle nimi on Popsu ja ta sai selle nime juba tema esimestelt omanikkudelt. Ja üks lugu on selline: oli ilus ilm ja päike paistis kui järsku mu ema avastas, et kassi enam pole. Me hakkasime teda otsima, aga toast me teda ei leidnud ja kuna me elame viiendal korrusel, siis me arvasime, et ta on aknast või rõdult alla kukkunud. Siis ma läkin alla vaatama, aga kassi polnud. Mõne tunni pärast leidsime oma kassi naabrite rõdult ja saime ta ilusti jälle koju.
Mul on kass ja koer. Kassi nimi on Monton ja koera nimi on Muffy. Monton sai oma nime sellest, et tal on otsaees "m"-täht. Muffy nimi tuli ühe sõbranna pakkumisest.
Üks väike kaisukaru. Tema on Gulliver. Isa ostis selle mulle lennuki pealt ja siis oli karul karupass küljes ja seal oli sees nimi Gulliver. Ja nii tema nimeks sai ja jäi Gulliver. Teine kaisukaru on hästi suur ja pehme. Tema on Bruno (Brunn). Kunagi räägiti Delfis ühest karust, kelle nimi oli Bruno ja siis sai minu kaisukaru nimeks ka Bruno.
Merisiga on. Nimi Mirru. Nime ma tahtsin panna merisea järgi, et algul, kui ma ta sain, siis oli ta nimi Merru, aga ajapikku muutus see Mirruks. Kui ma taga suvel väljas olin ja kui ma päikest võtsin, siis ma ei leidnud teda kohe üles, suht pabinasse läksin, aga ta oli kuskil rohututi taga.
Kass, nimi on tal Miguel. Täpselt ei mäleta, aga siis, kui ma sain ta, siis oli telekas üks saade ja sealt talle ka nimi. Ükskord näiteks, kui me tegime korteris remonti, siis astus tema oma käppadega märja värvi peale ja sai mingi mürgituse, niimodi, et ta ei tulnud mitu päeva oma pesast välja.
Mul oli jänes, aga ta suri just hiljuti. Alguses me kutsusime teda Jänku-Jutaks, sest me teadsime, et ta on tüdruk. Hiljem tuli välja, et ta on ikkagi poiss ja siis kuidagi väga loomulikult hakkasime teda Jussiks kutsuma. Kilpkonn on mul ka, teda me kutsume Kilbuks või Kipsiks.
Lemmiklooma enam ei ole. Kunagi oli mul koer nimega Paul. Nimesaamist ma enam ei mäleta, kui ta saime olin alles väike. Mingeid erilisi lugusid ei meenu, võibolla see, kui ta ükskord rihma otsast lahti sai ja toidupoodi jooksis. Ema nägi teda seal juhuslikult ja viis ära.
Lemmikloom on kilpkonn, nimeks on tal Carmen, kutsutakse Kipsiks, nii nagu kõiki teisi kilpkonni. Carmeni sai ta sellest ajast, kui mu emale see nimi väga meeldis. Mäletan kõige enam seda, kuidas sain selle laagris olles, kui ema mind vaatama tuli.
Lemmikloom on Roberta, kaputsiini tõugu rott. Ta on saanud oma nime sellepärast, et see riimub sõnaga rott. Rott Roberta. Ükskord tuli kass talle kallale, ja ta hammustas kassi ninast nii kõvasti, et kass ei julge elu sees enam talle lähedale minnagi.
Jah, mul on lemmikloom, ta on kass. Ta sai oma nime sellest, et kui ta sündis, olid tal hästi pikkad vurrud, sellest ka nimi Vurr. Ta on hästi armas kass ja ta on mul juba kolm aastat, nii et mul on lugusid temaga seoses väga palju.
Hiljuti sain endale sünnipäevaks koera. Ta ametlik nimi on Chen, kuid ma kutsun teda Loco-ks või Sucre-ks. Loco-ks sellepärast, et ’loco’ tähendab hispaania keeles hullu ja mu koer on suht pöörane ning Sucre-ks sellepärast, et Sucre mängib ühes ülipõnevas filmis.
Mul on kas nimega Rannapall. Nime sai ta sellest, et ta magas ükskord ja nägi välja nagu rannapall ja kui ma ta kätte võtsin, siis ta küünistas mind. Enne seda oli ta lihtsalt Kass.