Eesti lühivormide allikaloost: Vanad grammatikad ja sõnastikud

4. VANAD GRAMMATIKAD JA SÕNASTIKUD

4.1. H. STAHLI ANFÜHRUNG (1637)
4.2. J. GUTSLAFFI OBSERVATIONES (1648)
4.3. H. GÖSEKENI MANUDUCTIO (1660)
4.4. J. HORNUNGI GRAMMATICA (1693)
4.5. S. H. VESTRINGI LEXICON (1730-ndad?)

4.6. A. THOR HELLE ANWEISUNG (1732)
4.7. VESTRING, HELLE JA "KRISTLIK SÕBER"
4.8. HELLE, CLARE JA "KRISTLIK SÕBER"
4.9. GÖSEKENI, VESTRINGI JA HELLE VANASÕNADE GEOGRAAFILISEST TAUSTAST

Laiekraan | Freimid | Ptk. 1 | Ptk. 2 | Ptk. 3 | Ptk. 5 | Ptk. 6 | Ptk. 7 | Ptk. 8 | Ptk. 9 | Kirjandus

schwanger hendas (vrd. Anf. nr. 86)
hartnäckig kangekalaka (vrd. Anf. nr. 12 eelnevas)
wancken katzpitti möttelma (vrd. Anf. nr. 52)
Glied articulus Luhlihkminne (vrd. Anf. nr. 17)
Gewalt potestas, Melewald (vrd. Anf. nr. 78)
Meilewege Pennekorm/a (vrd. Anf. nr. 24)
Drache Püssohand/a/ (vrd. Anf. nr. 25)
Horerey Portojacht/o (vrd. Anf. nr. 81)
Pappier Ramato Nachk/a (vrd. Anf. nr. 27)
Harnisch Rawdreuwas (vrd. Anf. nr. 29)
? Päh Teuwtma (vrd. Anf. nr. 22)
Kalckaun Saxemah Kanna (vrd. Anf. nr. 30)
Trähne Silma Wessi (vrd. Anf. nr. 33)
Gifft Surmarocht/u (vrd. Anf. nr. 84)
Sprichwort wanna Sönna (vrd. Anf. nr. 40)
Regenboge Wickakar/e (vrd. Anf. nr. 41)
● Stahlil puuduvaist termineist ja väljendeist võiks veel märkida selliseid, nagu: Medewurtz Angripist
schnappen mit dem Munde hauckma/a
Pocken Herne többe
Pest Jumala Witz (vrd. RM 274, RR 52)
lincke Hand kurra kessi
Haspell Langelöim/o
Masern Lähzi Többe
Schollen Maria Kalla
Kröte Paddakonna
Streichbeer Pallo Marja
Schwefel Peiszitt
Schmant Pimepähline
Hurer Portopähline (vrd. porto sundija Anf. nr. 25)
Hauptscheitel Pähpörus
Schnepffe Röarähk/e
Schnecke limax, Zeatiggo
eitel vanū, Tühu assi
Fabel Tühhu Jüttusz
pralen tühu pajatama
Ketzer Umbussulick/o
● Grammatikaosas leidub veel Temma panneb hendas suhres / gerit se magnum (98), mis võib samuti pärineda kirikukirjandusest — vrd. perik. Rooma 12,3 suhrembax hend pannep / kudt kohus on (HH III C6), samuti mõned sõimusõnad, nagu Ta inniminne om ütz Töppras / ütz Zigga / Homo ille est brutum, porcus /.../ ütz öigke Töppras / ütz öigke Zigga (93).
● Ka märgib Gutslaff esmakordselt laulurefrääni Kassiköö kauniköö / & c finiemus cum cantantibus, quas cœpimus cum Eiulantibus' (90) — ja see on tõesti vist enam-vähem kõik.

4.3. H. GÖSEKENI   MANUDUCTIO

Gösekeni raamat ning sellele järgnevad keeleõpikud ja sõnastikud (välja arvatud ehk J. Hornungi grammatika) on juba igati arvestatavad fraseoloogilised ja parömiograafilised allikad. Vahemikku 1660–1732 jäävate põhiallikate omavahelisi seoseid, neis leiduva ainese geograafilise päritolu küsimust jmt. on mugavam vaadelda hiljem üheskoos. Siinkohal teeme mõned põgusad üldmärkused ainult Gösekenil leiduva ütlusmaterjali kohta.
Gösekeni grammatika ilmumisajaks oli lisandunud uusi suuri trükiallikaid (LS, HHK III ja IV), oli ehk olemas juba hästigi suuri piiblitõlkefragmente, mis pole meieni säilinud. Asjade hetkeseisus on raske saada täpsemat ülevaadet sellest, milliseid varasemaid allikaid ning kui ulatuslikult Göseken kasutas oma "Manuductio", eriti selle sõnastikuosa koostamisel. Teisalt on ilmne, et Gösekenil tuleb ette täiesti uut leksikaalset ja ka retoorilist ainest, mida polnudki laenata üheski varasemast allikast. Kas Göseken kogus selle ise, laskis koguda kellelgi teisel või omastas kellegi teise materjali, selle kohta on raske isegi oletusi teha. Et ta lävis paljude tolleaegsete nimekate kirikutegelastega, pole viimanegi võimalus välistatud.
Vanasõnade osas on siiski juba praeguseks olemas ülevaade kõigi "Manuductio"-eelsete säilinud allikate kohta ning võib üsna julgesti väita, et valdav osa "Manuductios" leiduvatest paröömiatest on saadud vahetult rahvasuust, mitte aga kirjalikest allikatest.
Tõsi küll, sellest üldreeglist on üks kummaline erand — LS-is lk. 628–649 asuv jutlusetekst, mis ilmutab nii mitmeid selgeid analoogiaid "Manuductio" sõnastikus ettetuleva ainesega, et nende seoses ei jää pea mingit kahtlust. Mõtlemapanev on aga see, miks Göseken valis LS-ist välja just selle üheainsa jutluse ja noppis sellest nii usinasti vanasõnalaadseid lauseid, jäädes täiesti ükskõikseks muude LS-is leiduvate paröömiate vastu, mida lõppkokkuvõttes polegi nii vähe. Võib-olla kuulus see jutlus koguni Gösekenile endale ja on hiljem Stahli poolt LS-i inkorporeeritud? Seda oletust toetub mingiti isegi intuitiivne adumus, et nimetatud jutlus tõepoolest erineb stahlilikest üldstampidest oma suhteliselt elavama stiili ja retoorika poolest.
See on muide LS-i absoluutselt pikim jutlus ja selle naabruses näib paiknevat muudki mujalt laenatud materjali. Nii eelneb talle LS-i jaoks ainuerandlik "2-variandiline" jutlus Johannese evangeeliumi 3. ptk. põhjal (LS 596–628), kus alternatiivne "Eine andere eintfaltige Erklärung desselben Evangelij" (LS 615 jj.) kuulub usutavasti kellelegi teisele. Temast ülejärgmine jutlus (LS 665–684) aga ilmutab ulatuslikke ja täpseid ühtelangevusi Balthasar Lipharduse 1644. a. peetud proovijutlusega (R V 33–39). Veel teinegi ilmselge kokkulangevus nähtub LS 122–135 asuva jutluseteksti ja Ericus Larson Hamerinuse proovijutluse teksti (R VI 39–48) vahel.
Ühel ammusel hetkel oli mul illusioon jätta endale kahe viimase paralleeli esmaavastamise au, kuid varsti selgus, et Uku Masing oli need üles leidnud juba vist aastakümneid varem. Kirjutanud ei ole neist seni keegi. Stahli ja Hamerinuse jutlusetekstide kokkulangevust ongi raske seletada, sest näib, et kumbki ei saanud kummaltki laenata. V. Reiman (R I...X, lk. X) teab öelda, et 1646. a. paiku Hamerinus alles studeeris Tartus, samas arvab Reiman, et Hamerinuse jutlus on peetud tõenäoliselt 1651. a. detsembris (see sobiks Hamereinuse elulooseikadega). On aga võimatu uskuda, et ta söandanuks oma proovijutluse maha kirjutada nii üldtuntud allikast nagu LS. Võib-olla kasutasid nad teineteisest sõltumatult mõnd kolmandat allikat? Mis allikas see võinuks olla, selle kohta on raske teha mingeidki oletusi. Tõsi küll, Uku Masing on töös "Somnium umbrae" mitmel korral avaldanud arvamust, et Stahl mitte üksi et laskis keelustada ja hävitada Simon Blanckenhageni konkureeriva jutluseraamatu, vaid rüüstas selle ka paljaks, st. omastas ja inkorporeeris LS-i ka Blanckenhagenilt pärinevat materjali. LS-i tekkeloo ja allikate probleem tervenisti on seni täiesti hämar.
Ka Stahli ja Gösekeni suhete küsimusele võiks üksikasjalisem keelelis-stilistiline analüüs vastata vist ainult "stahlipärasuse" poolsest küljest, kuna Gösekenilt pole seada kõrvutuseks praktiliselt mingit teist eestikeelset proosateksti.
Üksikjuhtudel on Göseken teinud nähtavasti laene ka Salemanilt jm. allikaist ning järgnevas aineloendis me viitame neile, kus võimalik. Vast tuleb ette ka üksikuid saksa tõlkelaene, mis tolleaegses eesti traditsioonis võisid puududa. Piiblist või kirikulauludest pärinevaid sententse pole "Manuductios" vist üle 5–6 ja enamik neistki kordub ka eelmainitud LS-passuses.
Vanasõnast vähemat järku fraseologismide puhul viitame ainult Stahli ja Gutslaffi grammatikais leiduvaile vastetele. Seegi aines jätab oma põhiosas hea ja autentse mulje. Tuleb küll nõustuda ka A. Valmetiga, kes Gösekeni sõnaraamatu 300-ndale juubelile pühendatud kirjutises ("Keel ja Kirjandus" 1960, nr. 10) on arvanud, et nähtavasti on Göseken eestlasele võõraste mõistevastetega saksakeelseid sõnu mitmelpool tõlkinud endaleiutatud parafraasidega, mis on vormilt mõnikord pseudofraseologismid. Öeldu kehtib vist ka rikkaliku Saxamah-paradigmasse kuuluva terminiloome kohta (nr-id 255–269 järgnevas aineloendis).
Tsiteerime nende üldmärkuste järel Gösekeni grammatikast ja selle lisast "Animadversiones" (lühend An.) kogu retooriliselt huviväärse materjali. Ehk on see mõttekas seetõttugi, et K. A. Hermanni kirjandusloos (1898, lk. 86–88) ning A. Saareste ja A. R. Cederbergi tekstivalimikus (SC 149–151) antud näiteloendid ei ole fraseoloogia osas eriti täielikud ning sisaldavad teisalt ka "lihtsalt lauseid", väljaande "Eesti vanasõnad" (EV) põhiköidetes (1980–1985) aga on Gösekeni vanasõnaaines hajutatud tüpoloogilisi üksusi pidi ja fraseoloogia puudub seal täiesti. Püüan ühtlasi veenda lugejat selles, et just mittevanasõnalise fraseoloogia hulga kohta Gösekenil on senised määratlused üsna desorienteerivad, täpsemalt: alahindavad.
A₁. Eestikeelseid vanasõnu

1. EV 291: der Geber wird überdrüßig / der Nehmer nicht /
se andia tüib erra / se wottia mitte (421)

2. EV 367: Je frommer kind je schärffer Ruthe / jo armamb laps / jo kibbedamb witz (257);
vrd. LS 638

3. EV 476: Hinc Proverbium
Nurckas               nurcka
Abbi laps  nuttab  ahhio pehle
Werdias               werrawa pehle
Ein Huren kind liget im Winckel /
Ein Eheligs kind auffm Ofen /
Ein Ehebrechers kind für der Thür (257)

4. EV 516: wenn man ein alte Stubbe bekleidet / ist er auch schön
i.e. das Kleid zieret den Man pae kand kattus
sihs on kand kaunikenne (403)

5. EV 589: Mein Leben hat ein ziel
mo Ellul on üx mehr (otz) (484); vrd. LS 640 < Laul 39,5

6a. EV 621: Die Mutter giebet den Kindern zwar die Milch / aber sinne und Wernunfft nicht /
Emma pistab küll nißo lapse Suhhe /
aggas ep annab meelt mitte (383)

6b. die Mutter gibt den Kindern die Milch / Aber den Sinn nicht / Emma pistab lapsel küll nißat suhhe / aggas ep annab meelt mitte (303)

7. EV 753: wer was liebes hat / darnach siehet Er /
wer was wehes hat / darnach fühlet Er /
kus haigk on / sehl on keßi.
kus Arm on / sehl on Silm (280)

8. EV 758: Kranckheit kombt zu Ros (eilend) gehet mit Ochsen (langsahm) wieder weg / többe tulleb hobboste ka / lehb herje ka jelle erra (265)

9. EV 947: zusagen ist herrisch / halten ist närrisch /
heh mees towotab / herris peab (491)

10. EV 1109: was einen trifft / das trifft alle /
keicke heh on igga meehe heh (417)

11. EV 1197: Heuschrecke verletzet und heilet /
heina Tirt salwab ninck parramdab (An. 236)

12a. EV 1667: me on hunti Suhs i.e. Suh sees /
se on hunti perses i. e. perse sees;
Was der Wolff im Maul hat / das ist schon im Leibe (72)

12b. me on hunti Suhs / se on hunti perses
ex inferno nulla est redemtio, was der Geitzige in die hände kriget / bekombt niemand wieder (474)

13. EV 1727: Noht lehret beten / Hedda hajab Herja kaiwo siße (An. 311)

14. +EV 1733: noht hat kein Gesetze / hedda ep annab hebbe (311)

15. EV 1890: Ruffe nicht eher hole Fische / du habest sie den im Korbe / Erra hüa enne kudt sa ülle merre saht (342)

16. EV 1915: es ist beßer ein Kuh melcken als schlachten / parramb on lüpsis kudt tappis (268)

17. EV 2547: GOtt gibt Raum zur Buße.
Jummal annab Aigka Parranduße pohle (An. 332) < Hb 12,17

18. EV 2829: Ein Rabe hacket der andern kein Auge aus /
üx kaarn ep raijub toise Silma pehst mitte (329)

19. EV 3105: Alle Hüner fliegen nicht zur Ricke.
Ep tullewat keick kannaset Puh pehle.
das ist. Es glücket nicht alles (An. 244)

20. EV 3449: Pest / katcko / katcko többe / Jummala witz (320)
Selle Gösekeni passuse tõlgendamine vanasõnana on ilmne viga: tegelikult on siin antud lihtsalt 3 eri tõlkevastet saksa sõnale Pest 'katk'; jumalavits esineb katku poeetilise sünonüümina ka muudes varasemais allikates — Mülleril, Rossihniusel, Gutslaffil.

21. EV 3935: Berg und Thal kan man weichen aber keiner bösen Zungen.
kiwwi kannde ees woit sa möhnda erra /
Aggas kuria Sanna ees mitte (An. 480)

22. +EV 4106: das schwein weltzet sich nach der schwemme /
Sigga pupreb hend Sauna (oamiße) perrast (373) < Õp 26,11; 2Pt 2,22
Raamatus "Fraseoloogiline aines..." lk. 25 (nr. 74) on see piiblivanasõna eksikombel loetud kõnekäänuliseks situatsioonikommentaariks

23. EV 4152: kus sa sedda koira löht echk silletat /
sedda peab temma icka meeles.
der Hund gedencket immer noch / was man Ihm böses oder gutes thut (401)

24. EV 4158: da der Schweine viel seyn / wird der Tranck desto dünner /
jo eamb koyrat koos oat / jo weddalamb sahb se lackmie (An. 162)

25. EV 4595: ke kannab kurja / kannab kulda.
Wer das Böse vertägt / hats zugenießen (An. 432)

26. EV 4624: Ein ehrlicher Mann schlägt zu / ein schelm drewet /
i.e. bistu ein ehrlicher Kerl / so schlag zu /
heh mees löhb / herris kockotab (353/4)

27. EV 4645: das Böse kan keiner weg nehmen /
kurri ep woib üxkit errawotma (461)

28. EV 4850: da der zaun am niedrigsten ist / steiget man gerne über / ke suhr on / minne möhda / ke püßokenne on / astu ülle (480)

29. +EV 4993: die Hand in der Seiten / ein Laus im Beutel / (viel von Worten / nichts dahinden)
keßi puhsas / Tei pungas (378)

30. +EV 5253: Hinc labbedas maxab / schauffeln und spatten zahlen alles vide spate (351)

31a. EV 5786: die Zunge spricht ave, das Hertz cave;
Libbe keel / Kibbe meel (490);
vrd. laulu "Ach Gott vom Himmel sih darein" tõlkes (HHK III 321; tlk. R. Brocmann): üx kihtap / toine laitap se // üx Nouw ep eal peetaxe // Keel libbe on / Meel kibbe

31b. +EV 5786G: NB. libbe keel / herrise meel.
der Mund spricht ave, das Hertz cave (363);
vrd. G. Salemanil MÖnnel on kül libbe Keel / Kennel on doch herris Meel (HHK IV 104)

32. EV 5827: die Zunge ist ein klein Glied /
Aber sie kan große Stete verderben /
Üx lühhekenne keel /
Rickub lühhise kaihl (489) < Õp 25,15

33a. EV 5846: Lihb teeb sedda Sauwa sitkex (karmix (478)

33b. Se lihb teeb sedda Sauw karrex / i.e. sitkex (401)

34a. EV 5909: Ein jeder Vogel singet seinen Gesang / kui Lind / ni Laul (An. 272)

34b. EV 5909
+ 6189: ein jedes Land hat seine Weise / kui mah / ni wihß /
kui lind / ni laut (272)

35. EV 5925: Jeder Vogel singet seinen Gesang /
Igga lind laulab omma keele ka (449)

36. EV 6189: vt. nr. 34b

37. EV 7961: Eigen Auge treuget nicht / omma Silm on kunningas Pehs (An. 115)

38a. EV 8390: Pappi külmet ninck kotti Sopp ep sahp jel tois (326)

38b. Pappi külmet ninck kotti Sopp ep sahb iel töis /
des Rigen Pappen külmet und Sacks Winckel werden nimmer voll (An. 326)

39a. EV 8487: gut ding wil weile haben / (quod citò fit, citò perit)
kauwa techtut kaunikenne / pea techtut pille pallal (463)

39b. Was bald geschicht / vergehet balde.
kauwa techtut kaunikenne / pea techtut pilla pallal (An. 210)

40. EV 9020: aurum puriſſimū eſt ponderoſiſſimum das reineste Gold ist das wichtigste / se keicke puchtamb kuld on se keicke rasckemb (468)

41. EV 9212: NB. kus põrn maust jehb? die miltz kan von dem magen nicht getrennet werden /.
/ i. e. gleich suchet sich / gleich sindet sich (295)

42a. EV 9715: Ricka meehe többe on kuhlis.
wann ein Reicher kranck ist / das höret man weit.
Waine meehe olle on kuhlis.
wann ein Armer truncken ist / das höret man weit (287)

42b. Ricka meehe Többe ninck waise meehe ölle on kuhlis (An. 287)

43. EV 9760: Ein reicher kombt schwerlich in den Himmel /
üx rickas sahb waiwal taiwa siße (374);
vrd. LS 631 < Mt 16,23

44. EV 9771: der Reichtumb wird übel gebraucht im Suchen / erlangen und besitzen. Se Rickus ruhkitaxe kurjaste otzides / sahdes ninck piddades (An. 248);
vrd. LS 632

45. EV 9795: Krucken Rauch / brände Schmauch / den Teutschen Taug (der Teutschen Laug)
rohpe suitz / n tucka wing on Saxa hing (411)

46a. EV 10031: wens regnet / so gehen die Teutschen /
wens nebelt / so gehen die Wölffe /
Saddul soitab sax / uddul huliub hunt (336)

46b. wens regnet / so reisen die Teuctschen /
wens Nebelt / so lauffen die Wölffe /
saddul söitab Sax / uddul huliub hunt (411)

47a. EV 10075: was die Teutschen den Bauren fürsagen / das glauben sie / saxa rahwa tuisk / on mah rahwa usck (278)

47b. was die Teutschen sagen / müßen die Baurē glauben /
Saxa pasck on mah rahwa usck (411)

48a. EV 10083: der Arme ißet / der Teutsche schläffet /
Saxa unne on santi Söhmen aigk (358)

48b. weil die Teutschen lange schlaffen / sagen sie /
Saxa ue on santi söhmen aigk (410/11)

49. EV 10421: der Igel ißet schlangen / tödtet sie mit den stacheln /
Sihl söhb ußit / ninck surretab nemmat ockade kaas (373);
võib-olla lihtsalt lausenäide, mitte vanasõna

50. EV 10734: se Surm on keickil üx sarnane /
der Todt ist allen gleich (59);
võib olla laulu "Nun laßt uns den Leib begraben" mõnest tõlkevariandist — vrd. näit. Turu käsikirjas: Mingzperast se surm tuleb keigell vhesarnane (SC 25)

51. EV 10801: leht sa Sütti ees paggo / loijat sa karro ees /
incidit in Scyllam qui vult vitare Charibdim, aus dem Tropffen in den Schlagregen (474)

52a. EV 10914: suh on Süddame Tulck /
Der Mund ist des Hertzen Dolmetscher (58);
võib-olla tõlgelaen saksa vanasõnast

52b. wes das Hertz voll ist / gehet der mund über /
Suh on Süddame tulck (301)

53. EV 11042: Ein Nachtbahr sagts dem andern /
Ein guter Freund hat wieder einen guten Freund /
naaber koorib naabri perse (303)

54. EV 11043: In einem wort ist Safft und Krafft /
öhhes Sannas on nouw ninck woimus (475);
ilmselt tõlgelaen saksa vanasõnast

55. EV 11460: Iggamees teeb omma Tabba perrast (An. 214)

56. EV 11464: Ein Schlos lest nicht naschen / tabba keelab matja (307)

57. EV 11694: man darff ihm nichts einbilden / er bildet ihm doch gnugein / ep olle tarbis nende kannade hendat üllestösta / nemmat kandwat ißi kül püsti (An. 167)

58. EV 11735: der weg hin deucht einem länger zu seyn als her /
Tee on ubbamb (oamb) minnis / kudt tullis (461)

59. EV 11806: kus on teggiat / sehl on neggiat; für / ommat.
wo Arbeiter sind / da sind auch Zuseher (55)

60. EV 12030: die zehrung nach der nehrung setzen / mis toi tullis / se soi ollis / i.e. hat er etwas / so kan er eßen (481)

61. EV 12111: Jo tuhlesamb Ilm / jo parramb warrastada /
Je windiger Wetter / je beßer stehlen (An. 21)

62. EV 12249: die sonne erziehet die Küchlein /
die Badstuben die Kinderlein /
pehwlick kaswatab kannat /
Lapset wicht (385)

63a. EV 12322: Es wird wol geredet / aber keiner hats gesehen /
certior eſt teſtis oculatus unus, quam auriti decem.
Tößi on kuhlia / walle neggia (377)

63b. kuhlmas on tößi / neggemas walle (377)

64. EV 12687: Armuht macht unmuht / Tühhi teeb Torro (An. 110)

65. EV 12844: Demuht bringet Gnade / Hochmuht bringet Schade.
Nöddrus woitab / kangkus kaotab (An. 300)

66. EV 12904: Schlaff ist süßer den Honig /. Eccl. 5.11
unne on maggusamb Mett (358)

67. EV 13386: wannat sickat lackuwat kahs hehmeelel Sohla / Alte Ziegen lecken auch gerne Saltz (63);
võib olla tõlgelaen saksa vanasõnast

68. EV 13415: da kein junger Hund im Hofe ist / da mus der alte in die Karri gehen. Wanna koijr haiataxe Metza / kus ep olle kutzick ouwes. das ist / Wo kein Gesinde ist / da muß der Wirth selber fort (An. 245)

69a. EV 13672: Je ehr je beßer / je enne / je parramb (165); võib olla tõlgelaen saksa vanasõnast

69b. Je ehe / je beßer / jo enne / jo parramb (247)

70. EV 14160: ein breite Sense schläget breyte / üx heh laij wickati löhb laijet kahret (236)

71. EV 14980: id eſt einer ist wie der ander /
üx kurrat ni heh kudt toine (329);
tekstile eelneb originaalis EV 2829 (nr. 18 siinses nimistus)

72. EV 14985: Ein räudig Schaff zündet die gantze Heerd /
üx kernane lambas suttitab keick karia (331);
vrd. ka EV 15007

73. EV 15000: üx noitab Peh / toine Pers /
einer zeigt den Kopff / der ander den Hindern /
i.e. einer thut guts / der ander böses (An. 238)

74. EV 15046: wenn die Teutschen nahe bey ein ander wohnen / sagen sie: üx wax / üx Sax (410)

75. +EV Ø: argwonisch / ke kuuleb / seh luuleb (110);
võib-olla Salemanilt (HHK IV 99 ); on autentseid käsikirjatekste hilisemast ajast; vrd. ka nt. soome Kon muist kuulet, niin ittestäs luulet (SL 163)

76. +EV Ø: Eisen u stahl verschleust / raud n. terras kullub (431);
on võib-olla eesti vanasõna või tõlgelaen saksast

A₂. Saksakeelseid tekste, mis kindlasti või oletamisi on saksa vanasõnad (toodud vastete või tõlgetena eestikeelsete tekstide juures)

77. wannat sickat lackuwat kahs hehmeelel Sohla / Alte Ziegen lecken auch gerne Saltz (63);
eestik. nr. 67 (EV 13386) vastena; vrd. W V 572:2

78. Armuht macht unmuht / Tühhi teeb Torro (An. 110);
eestik. nr. 64 (EV 12687) vastena

79. Berg und Thal kan man weichen aber keiner bösen Zungen.
kiwwi kannde ees woit sa möhnda erra /
Aggas kuria Sanna ees mitte (An. 480);
eestik. nr. 21 (EV 3935) vastena; paari Berg und Thal sisaldavaid väljendeid vt. ka W I 312

80. da der Schweine viel seyn / wird der Tranck desto dünner /
jo eamb koyrat koos oat / jo weddalamb sahb se lackmie (An. 162);
eestik. nr. 24 (EV 4158) vastena; vrd. W IV 455:192,193

81. da der zaun am niedrigsten ist / steiget man gerne über / ke suhr on / minne möhda / ke püßokenne on / astu ülle (480);
eestik. nr. 28 (EV 4850) vastena; vrd. W 507:7, 510:72

82. Demuht bringet Gnade / Hochmuht bringet Schade.
Nöddrus woitab / kangkus kaotab (An. 300);
eestik. nr. 65 (EV 12844) vastena

83. suh on Süddame Tulck /
Der Mund ist des Hertzen Dolmetscher (58);
võib-olla tõlgelaen saksa vanasõnast; eestik. nr. 52a (EV 10914) vastena; vrd. W III 767:47

84. die Zunge spricht ave, das Hertz cave;
Libbe keel / Kibbe meel (490);
eestik. nr.31a (EV 5786) vastena; vrd. W III 767:59

85. NB. libbe keel / herrise meel.
der Mund spricht ave, das Hertz cave (363);
eestik. nr. 31b (+EV 5786 G) vastena; vrd. W III 767:59

86. die Zunge ist ein klein Glied /
Aber sie kan große Stete verderben /
Üx lühhekenne keel /
Rickub lühhise kaihl (489);
eestik. nr. 32 (EV 5827) vastena; vrd. W V633:60

87. Eigen Auge treuget nicht / omma Silm on kunningas Pehs (An. 115);
eestik. nr. 37 (EV 7961) vastena

88. Ein Gast wil den andern nicht beherbergen (An. 240);
EV Ø

89. Ein Nachtbahr sagts dem andern /
Ein guter Freund hat wieder einen guten Freund /
naaber koorib naabri perse (303);
eestik. nr. 53 (EV 11042) vastena; vrd. W I 1177:127

90. ein jedes Land hat seine Weise / kui mah / ni wihß /
kui lind / ni laut (272);
eestik. nr. 34b (EV 5909 + 6189) vastena; vrd. W II 1768:129

91. Ein Rabe hacket der andern kein Auge aus /
üx kaarn ep raijub toise Silma pehst mitte (329);
eestik. nr. 18 (EV 2829) vastena; vrd. W III 1446:39

92. Ein räudig Schaff zündet die gantze Heerd /
üx kernane lambas suttitab keick karia (331);
eestik. nr.72 (EV 14985) vastena; vrd. W IV 57:93

93. Eisen u stahl verschleust / raud n. terras kullub (431);
eestik. nr. 76 (+EV Ø) vastena

94. NB. kus põrn maust jehb? die miltz kan von dem magen nicht getrennet werden /. / i. e. gleich suchet sich / gleich sindet sich (295);
eestik. nr. 41 (EV 9212) vastena

95. gut ding wil weile haben / (quod citò fit, citò perit)
kauwa techtut kaunikenne / pea techtut pille pallal (463);
eestik. nr.39a (EV 8487) vastena; vrd. W I 638:866

96. In einem wort ist Safft und Krafft /
öhhes Sannas on nouw ninck woimus (475);
eestik. nr. 54 (EV 11043) vastena; vrd. Er (das) hat weder Saft noch Kraft (W III 1829:*7)

97. Jeder Vogel singet seinen Gesang /
Igga lind laulab omma keele ka (449);
eestik. nr. 35 (EV 5925) vastena; vrd. W IV 1659:300

98. Ein jeder Vogel singet seinen Gesang / kui Lind / ni Laul (An. 272);
eestik. nr. 34a (EV 5909) vastena; vrd. W IV 1659:300

99. Je ehr je beßer / je enne / je parramb (165);
eestik. nr.69a (EV 13672) vastena

100. Je ehe / je beßer / jo enne / jo parramb (247);
eestik. nr.69b (EV 13672) vastena

101. Je frommer kind je schärffer Ruthe / jo armamb laps / jo kibbedamb witz (257);
eestik. nr.2 (EV 367) vastena; vrd. W II 1287:373; vrd. ka LS 638

102. Krucken Rauch / brände Schmauch / den Teutschen Taug (der Teutschen Laug)
rohpe suitz / n tucka wing on Saxa hing (411);
eestik. nr. 45 (EV 9795) vastena

103. noht hat kein Gesetze / hedda ep annab hebbe (311);
eestik. nr.14 (+EV 1733) vastena; vrd. W III 1051:146

104. Noht lehret beten / Hedda hajab Herja kaiwo siße (An. 311);
eestik. nr. 13 (EV 1727) vastena; vrd. W III 1054:228

105. Ruffe nicht eher hole Fische / du habest sie den im Korbe / Erra hüa enne kudt sa ülle merre saht (342);
eestik. nr. 15 (EV 1890) vastena; vrd. W III 1763:11

106. Hinc labbedas maxab / schauffeln und spatten zahlen alles vide spate (351);
eestik. nr. 30 (+EV 5253) vastena; vrd. W IV 114:*13

107. Was bald geschicht / vergehet balde.
kauwa techtut kaunikenne / pea techtut pilla pallal (An. 210);
eestik. nr. 39b (EV 8487) vastena; vrd. W I 223:12

108. wes das Hertz voll ist / gehet der mund über /
Suh on Süddame tulck (301);
eestik. nr. 52b (EV 10914) vastena; vrd. W II 615:341

109. Wo das Gerstenkörnlein lieget / da hat das Roggen Körnlein keinen Raum (An. 240);
on võib-olla allikaks Helle tekstile Kus on ohra iwwa, seal ei mahhu rukki iwwa (vt. EV 7770 Aa); vrd. W I 1575:1, 2

110. Temmal on kurri Moisa Aße / ep woib mitte kar Ißandat sallida / das ist zwene Herrn in einem Hause vergleichen sich nicht (An. 240); vrd. W II 578:957–960

A_3. Ladinakeelseid vanasõnu (toodud vastetena eestikeelsete tekstide juures)

111. aurum puriſſimū eſt ponderoſiſſimum das reineste Gold ist das wichtigste / se keicke puchtamb kuld on se keicke rasckemb (468);
eestik. nr.40 (EV 9020) vastena

112. Es wird wol geredet / aber keiner hats gesehen /
certior eſt teſtis oculatus unus, quam auriti decem.
Tößi on kuhlia / walle neggia (377);
eestik. nr. 63a (EV 12322) vastena

113. me on hunti Suhs / se on hunti perses
ex inferno nulla est redemtio, was der Geitzige in die hände kriget / bekombt niemand wieder (474);
eestik. nr. 12b (EV 1667) vastena

114. leht sa Sütti ees paggo / loijat sa karro ees /
incidit in Scyllam qui vult vitare Charibdim, aus dem Tropffen in den Schlagregen (474); eestik. nr.51 (EV 10801) vastena

115. gut ding wil weile haben / (quod citò fit, citò perit)
kauwa techtut kaunikenne / pea techtut pille pallal (463);
eestik. nr. 39a (EV 8487) vastena

B₁. Sõnapaare, kordusi, parallelistlikke kõrvutusi, vastandusi ja ridu

1. Ajast ajani / von Zeit zur Zeit. pehwast pehwani / von Tage zu Tage (67)

2. ungefehr / (circiter) liggi / echk eamb echk wehhemb (442)

3. nichts wehrtester (nequissimus) keicke höhlamb / keicke herrise herrisemb (310)

4. du magst auff eines andern und nicht auff meine Seele gehen / minne hihre hinge n. kassi kaihla pehle (376)

5. pöbel / (plebs) allamb rahwas / hilpakas ninck halpakas (324)

6. spannen / (Anspannen) ein Pferd / Ochsen / hobboset rackis / herjat hickis pannema (386)

7. plage / (affictio) hedda ninck waiw (323) ~ wehe / (interj. væ) hedda ninck waiw (461)

8. An Leib und Seel / Ihholis ninck Hingelis (An. 105) ~ An Leib und Seel / Ihholis ninck hingelis (376)

9. Er artet weder Vater noch Mutter / Ep olle Issast echk Emmast (An. 110)

10. ohn unterlas / (für und für) jergkest ninck ickas ( 315)

11. So hoch er vorhin gehalten ward / so gering ist er nun / kui kallis temma enne olli / ni alp on temma nühd (An. 240)

12. Metz kexub ninck plexub / der Busch rauschet und brauset (An. 70)

13. kaddo erra kuh kuhlmatta / pehw neggematta / verschwinde / das man dich weder höret noch siehet (432)

14. Lahm an Händen und Füssen / kessiti (kehtta) jallati (jallato) wiggane kehjest ninck jallast (271)

15. frage und Antwort / küssiminne n. kostminne (193)

16. reue / (pœnitudo) / kadduminne ninck kahhezaminne (337) ~ es ist mir leid / ma kaddun ninck kahhezan (278)

17. unvernünfftig / (irrationale) ilmameeleta / kell ep ole meelt echk keelt (412)

18. einträchtigkeit / üx meel / üx mötte (170)

19. unter einer Decke liegen / (colludere) öhhe meele ninck nouwo piddama. öhhes meeles ninck nouwus ollema (445); vrd. Anf. nr. 75–76

20. Wimmeln / (krimmeln) müggisema / kübbisema (471) ~ Rawwas müggizeb ninck kübbizeb / das Volck krimmelt und wimmelt (An. 70)

21. hohn und Spott / Nahr ninck Teo (241) ~ Hohn und Spott / Nahr ninck Teo (242) ~ Rawwa Teuks i.e. Nahrux / dem Volck zu Spott (An. 6)

22. otzast otzani / von End zu Ende (68)

23. Pehst jallani / vom Haupt bis an die Füsse (68)

24. Qual / Pijhn ninck wallo (328)

25. rein / (purus) pohhas ninck selgke ~ rein / (purè) puchtast ninck selgkest (335)

26. In die quer oder länge / poickete echk pitkete (328)

27. von Tag zu Tag / pehwast pehwani (407); vrd. nr. 1

28. mildiglich / (largiter) rochkest ninck heldest ~ milde / helde ninck rochke (largus) ~ Mildigkeit / heldus ninck rochkus (295)

29. unbescheiden / roppedast ninck höhlast (440)

30. unvernünfftig / (insipiens) rual ninck tötter (447)

31. zumalmen / (friare) russux (tuhhax) pörmux löhma (488)

32. Schlecht und gering Mahlzeit / püssokenne Söhmen Aigk / Sohla ninck leiba (286)

33. mit offnen mund und Ohren / awwa suh n. körwa ka (314)

34. Seyd fruchtbahr und mehret euch / non rectè dico, olcket wilialeiset / sed, techket suggu ninck kaswaket (195/6) < 1. Mo 1,22 ja 1,28

35. Huhn mit einem Zopff und stumpffen Schwantz / Tuck kanna ninck tölp hend (244)

36. hie oder dorthin / tenna echk sinna pohle (238)

37. Marter [martyrium] waiwa ninck pijhn (289)

38. Keicke Wargade Wargamb / aller Diebe Meister (An. 21)

39. elender Mensch / willitz ninck waine (172); vrd. Anf. nr. 5

40. traun / (certè) wist ninck kindlast (417)

41. ja freylich [maximè] wist / ninck töhst (194)

42. schuld mit schuld bezahlen / (facere versuram) wölga wölga kaas maxma (368); vrd. EV 14308

43. Recht und billig / (æquum & bonum) kudt öigke ninck kohhus on (333) ~ ziemen / (decet) se on öigke ninck kohhus (484)

44. schleiffen / (verwüsten / der Erden gleich machen) errakaotama ninck mahtassex teggema (360)

45. Tag und Nacht / öh n. pehw / öhdt n. pehwat (407)

B₂. Võrdlusi

46. stincket wie ein Aas / haisub kudt üx Raip (398)

47.–48. Mein Weib ist schwanger / dicunt mo naine on kudt satnut on ~ kudt Jummal lohnut on (371)

49. Gold gelb / ni koldne kudt kuld (218)

50. ni töhst kudt Jummal on (ellab) So war als GOtt ist (lebet) (51)

51. SchlagRegen / [nimbus] weema oock. Saab kud Raanede kaas (359)

B₃. Mitmesuguseid fraseoloogilisi situatsioonikommentaare, määratlusi, liialdusi, küsimusi, hüüatusi jm.

52. nichts / (ne hilum quidem) ep karwakit (310)

53. Ep olle habba löngakit Suhs (70) / Er hat kein Haar umbs Maul ~ Er hat kein Haar umbs Maul / Ep olle habbe löngakit Suus (124)

54.–55. unendlich werden / (ire in infinitum) ep olle otza mitte / (ep sahb oza kette mitte) (441)

56. es stehet Ihm nicht für der Stirn geschrieben / ep olle temma otzas mitte kiriotut (398)

57. vergehen am Leibe und Fleische / i.e. zusammen schrumpffen / kurtus ommast ihhust / heitis ommast leehast (426)

58. der Hase nimbt seine zuflucht zu den dornen sträuchen lepus proripit se ad dumeta, Jennix leickab meze / johxeb wössade pohle (487)

59. der Frosch kombt auff ein Hügel / konn sahb Metta pehle / i.e. der Baur wird ein Edelman (An. 195); vrd. EV 4311

60. wie weit erstrecket sich die Verwandnis / kui kaugkel wennetaxe se hoimusse pölw! (335)

61. Zahm / (cicur) tals / oppetut / kumb kessi keinut on (412)

62. wild / (ferum) pürre / ilma oppematta / kump ep olle kessi keinut (412)

63. Kunningal töh Kolbaxe diverb. / wenn keiner der Arbeit geneust / so geneust es der König / den der bleibt nicht ohne (262)

64. Abnehmen am Leibe und Fleische / i.e. zusaenschrumpfen / Kurtus ommast Ihhust / heitis ommast Leehast (An. 99)

65. über hin / [defunctorié] kus kehiest aggas erra sahb (422)

66. schwanger / hendas / rassenas / Kahhekordane / keima pehl / (371)

67. der Verstand verrücket sich / meel johxeb ümber (383)

68. mis sa herris pöhrlet hendes n. köhheldat / ma tahhan sull rutto tehha / was zottestu Bube dich lange / Ich werde dich lehren eylen (435)

69. hättest du mir davon ein weinig zu ohren gebracht / ollexit sa minno körwal middakit tulckanut (316)

70. Schwindel / [vertigo] peh johxeb ümber (375)

71. Wolff am hindern / (attritus, intertrigo) perse perra katki keick (474)

72. NB. Das ist so leicht als ein Feder / man solte es weg blasen / pohhu hinge kaas Taiwa (277)

73. unglücks Zeichen / [prodigium, portentum] Se jerrel sünnib middakit. Se nehb öhhe Assia (443)

74. zu gegen / [coràm] Suh sisse (487)

75.–77. das Hertz bebet / Südda kuckleb / on otze wallales / tahap Suhst welja tulla (An. 235)

78. der Magen stehet scheiff / südda jehb nödder / Südda on otze nödder / lehb nöddrax (353) ~ der Magen stehet sehr scheiff / südda lehb otze nöddrax (286)

79. Er hat keines Menschen gestalt mehr / temmal ep olle Innimesse Jumme (212)

80. Temmal on kurri Moisa Asse / ep woib mitte kax Issandat sallida / das ist / zwene Herrn in einem Hause vergleichen sich nicht (An. 240; vastetena antud veel saksak. vanasõnad nr. 88 ja 109 eelnevas)

81. Er hat einen guten schatz vergraben / temmal on weel üx heh mutt mahs (351)

82. Er ist gar ins hinder theil gerahten / i.e. zu rück gekommen / temma on kohldes taggaspitte sahnut (412)

83. Erbekam gute Beute. Temma sai heh noosi küll (An. 136)

84. siehe wie der sich ausputzet / wahta kuy se hennes welja säab (364)

85. In der letzten Noht / wihmses heddas / id est, wihmbse hedda sees (248)

86. Feldzug / weggi lehb welja (186)

87. Lasz dich nicht bewegen / erra lasse omma meele ümberhajada (An. 137)

88. keiner fasset mich an den Rock / üchtekit hackab mind Helmest kinni. i.e. keiner hat an mich zusprechen (An. 108)

89. Ein guter Mensch leget sich dafür nicht kranck / üx heh Innimee ep lunckab seperrast mitte (265)

90. ülle kaihla de corpore geschwind (246)

91. über messig / [nimius, immoderatus] lihga / üllemöhto (422) ~ unmäszlig (immensus) üllemöhto / üppris wehga (444) ~ über die schnur / (enormiter) ülle möhto / üppris palio (421)

4.4. J. HORNUNGI GRAMMATICA (1693)
Vaatamata oma suurele kirjakeeleajaloolisele tähtsusele ei ole Hornungi grammatika fraseoloogilises mõttes kuigi paljupakkuv. Ollakse harjunud arvama, et ta sisaldab ainult 2 vanasõna, ja ilmselt on see arvamus ka õige. Mõeldud on lauseid lk. 111: ● ärra peksa härga; härg lähhab pekstes hullumaks /
einen Ochsen schlag nicht zu viel / denn der Ochs wird durch schlagen nur ärger (EV 8530) ja
● kel öigus on / peaks kohhut sama / der Recht hat / solte Raecht bekommen / oder dein Gerechten solte Recht wiederfahren (EV 14571).
Kuigi pole käepärast hiljem kogutud autentset ainest, mis kinnitaks nende folkloorsust, ei tõrgu intuitsioon ometi neid eesti vanasõnadeks pidamast. Teisena nimetatu tekitab, tõsi küll, olulisi kõhkusi ses suhtes, kas siin on originaaliks olnud eesti tekst või selle saksa tõlkevaste der Recht hat / solte Recht bekommen, sest viimasele on üsna häid lähendeid saksa vanasõnade hulgast, nagu Wer recht hat, dem sollst du recht thun (W III 1542:98) või Wer Recht hat, der habe Recht (W III 1534:326).
Peale nende leidub Hornungi näitelausete seas paar muudki üldistavat ütlust Jumala väe, abi ja armu kohta. Ühelegi neist ei ole mingit kindlamat tugimaterjali eesti vanasõnades, kuid kõigile on olemas häid vasteid vanemais saksa allikais (eriti M. Fr. Petril).
● Lause ilma Jummala awwita ei ei woi meie ühtegid hääd tehha /ohne Gottes Hülffe können wir nichts gutes thun (lk. 106) on küll võrdlemisi sarnane tüübile EV 2629, kuid tollegi kogu esindus taandub tõenäoliselt A. Thor Helle tekstile Kui Jummal ep aita, ep aita meie teggeminne (Anw. 340:201). Helle on Hornungit ilmselt kasutanud ka vanasõnade laenamiseks (vt. EV 8530), nii võib ka viimane tekst olla redigeering Hornungi tekstist. (Et Hellel tõepoolest oli komme oma alliktekstidega võrdlemisi vabalt ümber käia, seda tõendavad ka mitmed mittetäpsed analoogiad Gösekeni ja Vestringi materjaliga.) Kas Hornung ise oma lausenäidet kirja pannes pidas silmas mingeid saksa eeskujusid, on raske öelda — olemas neid igatahes oli, nt. Petrilt pärinevad Ohn Gottes Gunst ist vnser Thun vmbsunst (W II 64:1551) ja Wenn Gott nicht thut, so richt ma nichts vth (W II 84:2039), aga ka Ohne Gott vermag man nichts (W II 65:1563) jms. Helle tõlgib oma teksti märksa kaugema saksa vastega an GOttes Seegen ist alles gelegen, mis samuti esineb juba nt. Lehmannil (vt. W II 2:24).
● Teine üldistav lause Hornungil on Jummalad wasta ei sa üksigi / wieder GOTT kan niemand (lk. 107). Nagu eelmisele, nii sellelegi ei oska ma pakkuda kuigi head piiblivastet, saksakeelne tõlge (või pigem originaal) ise on aga täiesti ilmselt saksa vanasõna — vrd. Wider Gottes Gewalt kann niemand (W II 94:2289), samuti Petrilt pärinev Wer kan vber Gott! (W II 93:2243) jts.
● Kolmanda lause Jummala Arm on suur / GOTTES Güte ist gross (lk. 113) saksa vaste GOtt ist von grosser Güte lähtub kiindlasti piiblitekstist — vrd. nt. Jumala epiteedid geduldig und von grosser Güte und Treue (Laul 86,15; vrd. 103,8; 145,8); barmherzig, geduldig und von grosser Güte (Joel 2,13); langmütig und von grosser Güte (Joona 4,2). Petrilt on taas ka vanasõnadena pakutavaid analooge, nagu Gottes barmhertzigkeit ist so gross als er selbst ist (W II 52:1211) või Gottes Barmhertzigkeit ist grösser denn vnser Vnglück (W II 52:1210); kas nad on olnud ka traditsioonilised, ei julge arvata.
● Ka muu fraseoloogiline aines on Hornungil äärmiselt napp. Olgu tsiteeritud nt. järgmised väljendid:: ei naljal / nicht leichtlich (99)
ei sa polegi / er kan gar nicht ankommen (110)
Enne Kukke / vor Hahnen Kraat (91)
issa andis härjad hobbosed temmale / der Vater gab ihm Pferde und Ochsen / die er nemlich hat (111)
Jummal nähko / Gott straffe es (93)
Jummal sundko ~ maksko kätte / Gott räche es (93)
Jummal teeks / Gott gebs (93)
Jummaleest / bey Gott (100)
kibbinal / kabbinal / geschwind / de curribus (97)
kukke laulo aegus l. kukke aegus / in Hahnen Kraat (91)
Kule et kule / et sa kule / höre / höre doch (101)
mind ~ minna ei olnud kuulmaski / sadik weel näggemas / ich war nicht da / das ichs gehöret / geschweige denn gesehen hätte (110)
olgo ehk ollematta / es sey oder sey nicht (101)
Otsast Otsani / von Anfang bisz zu Ende (91); vrd. Man. nr. XXX
Pääw on keskpäwa arrul (pro arwul) es ist umb Vesper Zeit (91)
Sebba mo assi ~ sebba mo riist ~ sebba mo willi / trefliche Sache (108); vrd. Anf. nr. 91; Man. nr. XXX
sedda möda / kui luggo näidab / nachdem sichs schickt (108)
seisa mo kallalt / lasz mich zu frieden / bleib von mir (105),
sest pattust ollen minna wagga / von dieseer Missethat bin ich frey / oder / hierin bin ich unschhuldig (112/3)
silma pilkmisse aeg ~ ajaks ~ aja / ein Augenblick ~ bisz auff einen ... ~ auff einen ... (92)
südda on raske surest murrest / l. sure murrega l. sure murre läbbi / das Hertz ist schwer wegen grosser Bekümmernisz (112)
tagga tunna mullo / vor dreyen Jahren (91)
Tassa / pissi /hiljut / sächte / sanfft (99)
temma ei olle siin ollemaski / er ist ja nicht hier (110)
temma istub hobbose Seljas ninda kui Nuk / er sitzt zierlich zu Pferde (34)
temmal ei olle kassi sadik houst / er hat keine Katze / geschweige denn ein Pferd (100)
ühhel hobil / auff einmahl (100)
üks olli selg selliti lahti / die Thüre war sperreweit offen (97)
ülle meelde / ungern (96)
ülle päkaela / über Halsz und Kopff (97)
● Samuti leidub Hornungi grammatika eelviimsel leheküljel hästituntud mõistatus teeraja kohta:: ænigma. Pitkemb puid / pitkemb maid / maddalamb ma rohto / ein Fuszpfad / Länger alsz Bäume / länger alsz Äckern / niedriger als da[s] Grasz auff erden (113)
4.5. S. H. VESTRINGI LEXICON
Salomo Heinrich Vestringi käsikirjaline eesti-saksa sõnaraamat "Lexicon Esthonico Germanicum" on kahtlemata eesti keeleajaloo tähtsaimaid allikaid üldse, seejuures mitte lihtsalt kuiv sõnaloend nagu näiteks J. Chr. Svenske umbes samaaegne tartumurdeline sõnaraamat, vaid kätkeb näitelausete hulgas tuhandeid ilmselt vahetuid kirjapanekuid elavast rahvakeelest, nende seas rohkesti etnograafilist jm. rahvapärast terminoloogiat, vanasõnu ja mõistatusi, eriti rikkalikult aga kõnekäände ja fraseologisme.
Sõnaraamatut lugedes jääb mulje, et Vestring on lausa jahtinud konfliktsituatsioonidest ja afekteeritud kõnest pärinevaid lausenäiteid. Kust Vestring neid on jahtinud — kas kõrtsidest, laatadelt, mõisatöö ja -talli juurest või mujalt — see jääb vist igaveseks ajaloo saladuskatte alla. Igatahes aga lasevad need laused esiisade suhtlemistavu paista vägagi sirgjooneliste ja brutaalsetena. Toome näiteid mõnede "kommunikatsiooniaktide" kohta kaasaegsesse kirjaviisi tõlgituna.

● Halva suhtumise kirjeldused, tagaselja ähvardamine:: Mina ~ Tema ei või tend silma otsast mitte näha. Toob valed külast, teised viib külasse! Mina tahan teda siinsamas paigas siniseks veeks teha — kes teda takka ajab, koer ei haugu teda taga! Vai mina temale panen sarved pähe!
● Sõim, otseähvardused, needused:: Oh sina koer! Keelekoer! Linna krapp! Sina näljaline, sina aganakott! Sina vana mädanud hoor! Sõidetud hoor! Suured täkud käivad sind sõitmas. Vana lähk, tuleroog! Soe roog! Vana jätis! Ilmamaa jätis! Joomakauss! Lakukoer! Kui see lammas tuleb otse vastu, ei mõista käända kohegi! Eks su silmad ei kukuta peast! Saagu sa halliks kiviks maa all! Su niuded vindugu ja su kõht mingu põnni! Küll ma tahan sind soolata! Mina tahan su mao maha tõmmata kui sea mao! Mina tahan sind nõnda peeneks teha, et sa peat jääma otskui jahu! Mina panen sind ometi ükskord püssi otsa! Sina pole nii palju väärt, et mina pean oma käed reostama sinu külge!
● Kaklejate takkaõhutamine:: Võta tomikas kätte ja pane naha peale! Vihu tema nahk täis! Löö nõnda et laksub! Tõmba kopsud-maksad maha! Puu selja vastu ja rusikas nina vastu! Peksa teda nõnda, et tema selg nii pehmeks saab kui tema kõht!
● Kakluse, peksu, joomise, märatsemise kirjeldused:: Tema sõimas teise nii ära, et ei maksa rooja jala alt. Nahk löödi maha seljast. Pidid postis naha maha lööma, et luud väljas. Lõi kõrva äärde pliks-plaks. Tema peksis teda vaeseks ära.Tema peksis teda armetumaks ära. Tema lõi teda pihuks ja põrmuks katki. Temale antakse peenikesi hagu selga. Nemad jõid, et silmad peast tahtsid ära kukkuda.Lõhkund ära tühjad kirstud, kibale-kabale puhas.
● Kurtmised laimamise, süüdistuste, sõimamine, peksmise vm. ülekohtu üle:: Tema vihkab mind kui uss aia all. Säält ning täält otsib tema süüd minu peale. Tema ei jäta mul ausat karva. Minu peale kaebab sunt ja sant. Üks tömmotelleb mind siin, teine tömmotälleb mind sääl. Tema on mu naha ära nülginud. Tema sõimas mind hirmsasti, jäledasti. Tema hakks mu rindu. Peksis mind seni, kui viimne tomp jäi peosse. Kui kahe kivi vahel hakatakse meid rudjutama. Nemad lükkasid mind suule-silmile maha. Pole kätt, pole jalga, kõik ära tapetud, ära peksetud — veri langeb südame!
● Eneseõigustused, süü või kaasteadmise eitamine:: Minu hing ei tea sest mitte. Minu hing on sest puhas. Ma ütlen seda uniste kätega, unise suuga ja tühja südamega, et ma sest prii olen. Mul pole nii palju süüd mitte, kui silmgi kannab. Nii palju ei tea mina nõidusest kui minu kõige vähem karv on. Pole sõrmeotsaga teda nokanud.
● Hooplemised võitude üle:: Tema pidi minu lapse perse punni peksma, aga mina peksin tema lapse perse punni!
Vestringi sõnaraamat on eesti keele suurim leksikograafiline allikas enne F. J. Wiedemanni sõnaraamatut (1869). Vestringi sõnaraamatu suuruse kohta on A. Kask artiklis "Ülevaade eesti leksikograafiast 1917. aastani" ("Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused" I (Tallinn, 1956), lk. 144) öelnud lühidalt, et see sisaldab "ligi 9000 sõna". Kask ei mõtle "sõnade" all vist mitte Vestringi märksõnade arvu. Kui hilisemad anonüümse toimetaja lisatud märksõnad välja arvata, kuid sõnaraamatus leiduvates rohketes terminiloendites leiduvad allmärksõnad sisse arvata, siis küünib Vestringi sõnaraamatu märksõnade arv ehk kuhugi 7050–7060 kanti.
(Vestringi terminiloenditest võib nimetada: loomanimetuste loendit märksõna Ellajas all,
kehaosade loendit märksõna Innime all,
pühakunimede loendit märksõna Wäär Jummal all,
kalanimetuste loendit märksõna Kalla all,
linnunimetuste loendit märksõna Lind all,
puuliikide loendit märksõna Pu all,
roht- jm. taimede loendit märksõna Rohhi all,
sugulusterminite loendit märksõna Suggulanne all,
vankri osade loendit märksõna Wanker all
jm. vähemaid.)
Sõnaraamatust on säilinud kaks varianti: arvatav täielik originaal, mida säilitatakse Eesti Kultuuriloolises Arhiivis Kirjandusmuuseumis, ja koopiakatkend, mis on hoiul Tartu Ülikooli Raamatukogu käsikirjade osakonnas. Vestringi leksikon on seni pälvinud pälvimatult vähe meie keelemeeste ja folkloristide tähelepanu, kuigi ta kohta on 1955. a. TRÜ toimetistes nr. 38 ilmunud kaks ulatuslikku tutvustust — A. Kase kirjutis "S. H. Vestringi eesti-saksa sõnaraamat ja selle osa eesti leksikograafias" ja E. Laugaste "Rahvaluulelisi aineid S. H. Vestringi saksa-eesti sõnaraamatu käsikirjas" ning neis mõlemas on allikale antud rõhutatult kõrge hinnang. Võib-olla on Vestringi sõnaraamatu tuntust vähendanud seegi, et käsikirjana pole ta olnud siiani Tartu-välisele kasutajale kuigi hõlpsalt kättesaadav ning oma rohkete täienduste ja vahelekirjutuste tõttu (eriti alfabeedi alguseosas) pole teda ka eriti hõlpus lugeda. Kuigi vajadus sõnaraamatu publiteerimiseks on olnud pakiline, ei leidunud seni julget entusiasti, kes selle töö oleks söandanud ette võtta. Kuid aastail 1996–1997 tegi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kauaaegne töötaja Ellen Kaldjärv Vestringi käsikirjast väga lühikese ajaga väga kõrges kvaliteedis dešifreeringu ning see on 1998. a. (st. 270–280 aastat pärast käsikirja põhiosa tõenäolist koostamisaega ja paar nädalat pärast Ellen Kaldjärve surma 11. aprillil 1998) Eesti Kirjandusmuuseumi väljaandel ka trükist ilmunud. Loodetavasti avaldatakse Vestringi leksikon peatselt ka elektroonilises versioonis.
Tahaksin siinkohal ühtlasi rõõmsa meelega korrigeerida ühe oma vana vea, mis puudutab Vestringi alfabeeti.
Raamatus "Fraseoloogiline aines..." (lk. 83–84) olen selle mulle tollal kummalisena tundunud alfabeedi üle imestanud ja andnud selle kohta järgmise naiivse kirjelduse: "Fenomen puudutab nimelt 1. silbi vokaaltähti, mil on "täppidega vasted" või "umlaudid": a/ä, o/ö, u/ü. Nimetagem kriitilise 1. vokaali positsiooni (alguskonsonandi või "nullkonsonandi" järel) teiseks ja talle järgneva tähe positsiooni kolmandaks. Järjestamine käib siis umbes niiviisi. 2. positsiooni valitakse "täppideta" vokaalivariant ja alustatakse rühmade järjestamist 3. positsioonis oleva tähe järgi täiesti normaalset alfabeeti pidi, kuid katkestatakse kuskil d-...i-tähe kandis, hüpatakse 2. positsioonis "täppidega" variandile, alustatakse taas järjestamist 3. positsiooni tähe järgi alfabeedi algusest ja minnakse üsna tavalisel viisil alfabeedi lõpuni, seejärel hüpatakse 2. positsioonis uuesti "täppideta" variandile ja 3. positsiooni tähe järgi järjestamine jätkub sealt, kus ta enne katkes, ning läheb tavalisel viisil alfabeedi lõpuni. Paar empiirilist näidet:
1) [kob → kod → koe →] → [kög → köh → köi → (kök) → köl → köm → kön → köp → kör → köw] → [kog → koh → koi → kok → kol → kom → kon → koo → kop → kor → kos → kot → kou → kow]; [- - - -]
2) [aa → ab → ad → ae] → [ää → äb → äd → äg → äh → äi → äk → äl → äm → äp → är] → [ag → ah → ai → ak → al → am → an → ar → as → au → aw]."
Liivi Aarma töös "Johann Hornungi grammatikast ning tema ja Bengt Gottfried Forseliuse koostööst" (vt. "Keel ja Kirjandus" 1996, nr. 6) on muuseas juttu ka Forseliuse alfabeedist, mille eeskujud pärinevad Saksamaalt ja Rootsist ning mille järgi "täppidega tähti" tõlgendati diftongidena, mille järelkomponendiks oli nn. e caudata. Aarma ütleb, et Hornung ei julgenud oma grammatikas Forseliuse diftongimeelset alfabeeti kasutada, kuna see oleks esile kutsunud Tallinna konsistooriumi rünnakud ning tõenäoliselt toonud kaasa grammatika keelustamise, kuid Forseliuse alfabeet oli kasutusel ta poolehoidjate ja sõprade ringis. Vestringi sõnaraamatus leiabki tõepoolest kasutamist just seesama Forseliuse alfabeet (Aarma mainib Vestringi alfabeeti ja minu nõutust selle seletamisel ka otse). Selle uue lisateabe valguses on Ellen Kaldjärv avaldanud arvamust, et Vestringi sõnaraamatu koostamisaeg võiks olla mõnevõrra varasem kui 1720. aastad, mida olin kõnealuses töös oletanud — võib-olla 18. sajandi esikümnend.
Tuleb veel juhtida tähelepanu sellele, et suure ja väikese algustähe kasutamine on Vestringil väga tinglik ja suvaline; järgnevais loendites on sõnade algustähed (samuti s-tähtede graafika jm.) ühtlustatud Ellen Kaldjärve publikatsiooni omaga.
Anname nende eelmärkuste järel ülevaate Vestringi "Leksikonis" leiduvast paröömilisest ja fraseoloogilisest ainest.
A. Vanasõnad ja üldistavad laused
A₁. Laused, mis on kindlasti või arvatavalt eesti vanasõnad
Vestringi sõnaraamatus leiduvate vanasõnade loend Laugaste artiklis ei ole täielik: on vahele jäetud u. 40 tüpoloogilist üksust. Raamatus "Fraseoloogiline aines..." on taas tsiteeritud ainult Laugastel puuduv osa. Seepärast esitame siinkohal Vestringi vanasõnade täieliku nimistu EV-numbrite järjestuses. Märkidega > ja < on tehtud oletusi tekstide laenusuundade kohta Vestringi ning Gösekeni (Man. lk.) ja Helle (Anw. lk.:nr.) vahel ning näidatud ära teksti leidumine Laugaste loendis (Laug. nr.). Kirje lõpul võib olla tehtud veel mitmesuguseid lisamärkusi.

1. EV 59: Et Anna aega, Aeg annab hä Nou. patientire ein Wenig, komt Zeit, kommt Raht. (2);
vist > Helle (Anw. 325:1); Laug. nr. 2; domineeriv redaktsioon on Aeg annab head nõu; redaktsioonist Anna aega, aeg annab head nõu on üleskirjutusi peam. Saaremaalt ja Lääne-Eestist.

2. EV 77: Aeg lääb Wannadusse pole ei mitte Nore pole. Man wird jünger sondern älter. (191);
Laug. nr. 84; tsit. Wiedemannil (ESSr 1304); hilisemad tugitekstid puuduvad.

3. EV 110: Ep ka aeg alwemmaks ei lä, kui ta kallimaks ei lä Wolfeilere Zeit wirds wol nicht werden, wan es nur nicht theurer wird (5);
tsit. Wiedemannil (ESSr 100, AIÄLE 32); kogu esinemus lähtub Vestringist.

4. EV 119: Igga Tö ajab omma aja tagga Eine jede arbeit hat ihre Zeit (159);
Helle (Anw. 236:140) Keik omma aega aiab ilmselt iseseisev; Laug. nr. 77; veidi muudetult Wiedemannil (AIÄLE 37); sõnastusvormil Iga töö ajab oma aega taga 1 hilisem tugitekst Audrust.

5. EV 134: Aega möda asjad käiwad Almählich, mit der Zeit soll es wol gehen (2);
algselt on originaalis olnud ainult märksõna Aega möda 'Almählich, mit der Zeit'; hiljem lisatud: asjad käiwad 'soll es wol gehen', ilmselt < Helle (Anw. 325:2) järgi; vanasõnavormi tsiteeritud ka Laug. nr. 1.

6. EV 162: Ahhi Ahne, Pot Noid. Wer delicat leben wil, kan viel vor sich bringen (3);
> Helle (Anw. 325:3); vrd. ka EV 8193: Pada nõid, katel kratti (1 var. Torist).

7. EV 432: Ask Innime wottab teise Tö-teo leiwa jätko ja keik mis ta nääb arra Ein Neidischer sicht gern wenns andere Wohl gehet. (7);
< vist Helle (Anw. 326:13); Laugastel toodud vanasõnadest eraldi, lk. 169; hilisemaid tsiteeringuid, peam. trükitekste 10 ümber, sh. Wiedemannil (AIÄLE 8); pole vist üldse vanasõna ja ka Vestringil antud lihtsalt lausenäitena sõna Ask kohta.

8. EV 444: Au maksab rahha Zum Staat gehöret viel (7);
ilmselt hiljem vahele kirjutatud; Helle Anw. 326:14; Laug. nr. 50; tsit. Wiedemannil (ESSr 51, AIÄLE 9); hilisemaist 1 küsitava rahvaehtsusega kirjapanek Valjalast.

9. EV 463: Parram on auga surra kui Häuga ellada Besser mit Ehren gestorben, als mit Schanden gelebet (14);
Laug. nr. 6; Wiedemannil (AIÄLE 144) veidi erinevas sõnastuses; u. 40 hilisemat rahvaehtsat arhiiviteksti, levikupilt sporaadiline

10. EV 476: Prov: Aus laps nuttab Ahjo pääl, Wärdjas wärrawa tagga. Geringe leute, werden wenig geachtet (186);
ilmselt hiljem lisatud märkusega Prov.; < vist vahetult pigem Helle (Anw. 326:16) kui Göseken (Man. 257), kus teine sõnastus; Laug. nr. 81; hilisemad kindlamalt rahvaehtsad tekstid puuduvad.

11. EV 560: Minna pean ninda ollema kuda mo järg näitab Ich muß mich so verhalten wie es mit meinem Schicksaal fügen wil Ich muß mich nach der Decke strecken (21);
on lisatud ilmselt hiljem ja loetud nähtavasti vanasõnaks, sest antud bukvaalseletuse kõrval ka saksa vanasõnavaste — vrd. ka nt. W IV 899/900; tsit. veidi redigeeritud sõnastuses Wiedemannil (AIÄLE 116 ja 108); rahvaehtsaid arhiivitekste pole.

12. EV 563: Woimussega Ma pääl ellatakse Gewalt gehet für Recht, ein jeder thut ws er wil (201);
Hellel (Anw. 349:325) Vestringist erinevas mitteüldistavas sõnastuses: Nüüd ellawad keik woimussega ma peäl); tsit. Wiedemannil (ESSr 1393); autentsed arhiivitekstid puuduvad.

13. EV 891: Proverb Ei hä tulle ühhelt poolt kui ep teine te häd wasto. Eine Hand wäscht die andere (13);
ilmselt lisatud hiljem ja ilmselt < Hellelt (Anw. 327:19); Laug. nr. 51; kümmekond hilisemat loodetavalt rahvaehtsat arhiiviteksti, peam. Lääne- ja Lõuna-Eestist.

14. EV 998: Hä hobbone, sant mees. Das Pferd ist gut aber der Reuter taugt nicht (141);
Laug. nr. 72; tsit. Wiedemannil (AIÄLE 15); hilisemaid arhiivitekste pole.

15. EV 1543: Hulkes on monda. Unter dm Hauffen findet man vielerley (19);
tsit. Wiedemannil (AIÄLE 188); 1 arvatavalt autentne üleskirjutus Raplast.

16. EV 1667: Mis Sussi Suus se Sussi Perses. Hats der Wolff im Maul so ists schon so gut als verlohren (156);
ilmselt sõltumatu Gösekenist, kes annab hundi-redaktsiooni, nt.: me on hunti Suhs / se on hunti perses (Man. 474); Laug. nr. 37; võib-olla aluseks Hupeli (Sprl. 112) ja Wiedemanni (AIÄLE 123) tekstidele; u. 50 hilisemat arhiiviteksti, peam. Lõuna- ja Ranna-Eestist.

17. EV 1790: Hädda annab Nou Noth bricht Eysen. (13);
Hellel (Anw. 342:221) veidi erinevas sõnastuses: Kül hädda nou annab; Laug. nr. 2; tsit. Wiedemannil (ESSr 687); 3 kindlamalt autentset arhiiviteksti (Rkv, Trv, Äks).

18. EV 2022: Ei illo päle üksike Leent keta. Idem (24);
see ja järgmine tekst lisatud nähtavasti hiljem märkusega Proverb; vist < Helle (Anw. 327:23); Laug. nr. 10; tsit. Wiedemannil (AIÄLE 22); u. 50 hilisemat ehtsat arhiiviteksti laialt alalt.

19. EV 2029: Proverb. Ei illo panta Pajasse, ei kaunist panta katlasse. Von Schönheit wird man satt. (24);
vist hiljem koos eelmise tekstiga lisatud veeru lõppu märksõna Illo lähedusse, < vist Hellelt (Anw. 327:22); Laug. nr. 9; võib-olla lähtub Vestringist ka Wiedemanni tekst (AIÄLE 22); u. 140 ehtsat arhiiviteksti kogu Eesti alalt; pärit arvatavasti regilaulust (sama värsipaar esineb ka laulutüüpides "Võta vallast vaeslaps" ja "Ära võta ilusat naist").

20. EV 2112: Issi läks wannamaks, Többi läks noremmaks Er selbt veraltete die Kranckheit aber verjungete sich (191);
tegelikult vist kõnekäänuvorm; Hellel (Anw. 334:112) erineva sõnastusega vanasõnavorm Innimenne lähhäb wannemaks, többi lähheb noremaks; Laug. nr. 83; u. 80 hilisemat ehtsat arhiiviteksti laialt alalt.

21. EV 2217: Issa olgo Sok ehk Emma Kits Die Eltern mögen seyn wer sie wollen (150);
Hellel (Anw. 334:117) tunduvalt erinevas sõnastuses: Issa olgo sik ehk sok, emma olgo kits, kui isse mees ollen, vist Vestringiga seostamatu; tsit. Wiedemannil (ESSr 1057); u. 30 autentset arhiiviteksti, levikupilt lai ja sporaadiline.

22. EV 2365: Prov. Sörmed jääwat jaggajalle. D Austheiler behält nichts. (21);
märksõna Jaggaja näitelausena kindlasti hiljem lisatud veeru lõppu alfabeetiliselt valesse positsiooni koos märkusega Prov.; ilmselt < Hellelt (Anw. 354:21); Laug. nr. 57; tsit. Wiedemannil (AIÄLE 171); tüübist on u. 135 autentset arhiiviteksti, sõrme-redaktsiooni kirjapanekud peam. Viru- ja Harjumaalt.

23. EV 2518: Annab jummal Wörad, siis ta annab ka Wöraste Warra. Schickt Gott frembden, so bescheret er auch ws dazu. (200);
kindlasti hiljem lisatud Wör-alguliste sõnade lõppu ja ristiga õige märksõna juurde viidatud; ilmselt < Hellelt (Anw. 325:4); Laug. nr. 46; tsit. Wiedemannil (AIÄLE 7); hilisemad arhiivitekstid puuduvad.

24. EV 2572: Jummal nink kohhus seisab ülle keik. Gott und das Gerichte gehet über alles (143); > Helle (Anw. 335:124); Laug. nr. 36; tsit. Wiedemannil (AIÄLE 43); kindlalt rahvaehtsaid arhiivitekste pole.

25. EV 2580: Jummal lasko allast mäta Gott lasse das Hauß von unten auf verfaulen i. e. beware es für Feur (79);
märksõna Mäddama Mäddanema juurde kokkusurutud käekirjas hiljem vahele kirjutatud; pigem ehk nõidussõna kui vanasõna; esineb Helle grammatika sõnaastikuosas (Anw. lk. 138); tsit. Wiedemannil (ESSr 582 ja 583); sellega kogu esinemus piirdubki.

26. EV 2622: Ke Jummal haige lonut, se Jummal haige wottab. Gott d die Kranckheit zuschicket, kan sie auch wieder abwenden (14);
tsit. Wiedemannil (AIÄLE 57); lause folkloorsust kinnitavad arhiivitekstid puuduvad.

27. EV 2631: Kui Jummal meit nuhtleb, siis on Teggia teinut. Wan uns Gott straffet, so schiebt mans aufn Zauberer (163);
Laug. nr. 38; tsit. Wiedemannil (ESSr 1139); sellega kogu esinemus piirdub.

28. EV 2643: Küllab Jummal ka abbi annab, kui on Lapsed lodut ellama. Wen Gott die Kinder leben läst, so kriegt man wohl Hülffe. (1);
Hellel selle lausega sarnane väljaspool suurt vanasõnaseeriat ühe dialoogi kontekstis (Anw. lk. 375); Laug. nr. 3; nendega kogu esinemus piirdubki.

29. EV 2662: On Jummal mind pissoko önnega lonut, siis pean minna pissoko önnega toitma. Hat mir Gott wenig gegeben, muß ich mich mit wenigen behelffen und zufrieden seyn. Wer zum Pfenning geschlagen ist wird kein Thaler werden (115);
vist > Helle (Anw. 349:336) veidi redigeeritud sõnastuses: Ons Jummal mind pissokesse önnega loonud, siis ma pean pissokesse önnega ellama; Laug. nr. 34; Wiedemanni 2 tekstist (AIÄLE 137) lähtub üks Vestringist, teine Hellest; hilisemad autentsed käsikirjatekstid puuduvad.

30. EV 2715: Kas Joutummal Warra on. Hat ein Unvermögener auch Krafft (192);
selgesti hiljem märksõna Warra lõppu lisatud; tsit. Wiedemannil (ESSr 1308); muid tekste pole, kuid vrd. Pal'lus vaesõl varra, kodapoolitsõl koku (EV 13054) ja Vaesel vähe vara, saasama sitaga segamine (EV 13119).

31. EV 2834: Proverb. Kel polle Kasa, se wottab Kassi. Wer eine andere Geselschafft hat, der spielt mit d Katze. (30);
vist hiljem lisatud märkus Proverb; Laugastel kõnekäändude ja idioomide loendis nr. 114; tsit. Wiedemannil (AIÄLE 51); vanasõnana 3 arvatavalt autenset kirjapanekut; pärit vist laulutüübist "Öösel üksi".

32. EV 2953: Prov. Ei kahhe perre Koer, sa ellades süa. Wer 2en Herren dienen wil, kriegt von beiden s. (49);
vist hiljem märksõna Koer näidete lõppu lisatud koos märkusega Prov.; võib-olla < Helle (Anw. 327:24); Laug. nr. 14; u. 80 autentset arhiiviteksti laialt alalt.

33. EV 3022: Parram on kaks Lindo pessitelle, kui üks Lind. Besser ist zwei als einer (113);
Laug. nr. 19; tsit. Wiedemannil (AIÄLE 146); muu esinemus puudub.

34. EV 3300: Karro lääb Mardi Aego Pessa. Der Bäär legt um Martini sich in sein Lager (83);
tsit. Wiedemannil (ESSr 573); üldtuntud kalendrivanasõna, u. 100 autentset arhiiviteksti.

35. EV 3303: Küllab Karroost saab mängimeest hundist ei sa mitte, Art läst von Art nicht. Eher ist Hofnung von einen zornigen Menschen als einen listigen u verschlagen Hecht. (38);
> vist Helle (Anw. 335:133) veidi teises sõnastuses: Karrust saab mängimees, undist ei sa ial; Laug. nr. 12; Wiedemann (AIÄLE 48) tsiteerib Hellet jm. hilisemaid trükitekste; hilisemat autentset arhiivimaterjali pole.

36. EV 3713: Ärra kida, eiga hoopli enne, kui sa ülle Oja sanut. Prale vor der Zeit (19);
kindlasti hiljem märksõna Hooplema lõppu lisatud, vist < Hellelt (Anw. 326:8); Wiedemanni tekst (AIÄLE 12) ilmselt Hellelt; kokku u. 20 autentseks peetud käsikirjalist noteeringut, enamasti teistes redaktsioonides.

37. EV 3749: Arra kita issi ennast lasse muud kita. Proverb Eigen Lob stinckt.(45);
märkusega Prov.; võib-olla > Helle (Anw. 326:7); Laug. nr. 58; tsit. Wiedemannil (AIÄLE 12, ilmselt Helle põhjal); u. 65 hilisemat autentset arhiiviteksti üle kogu Eesti.

38. EV 3815: Kirg mönab se järrele kenne Kääst temma on Wälja päästent Die Flamme verfolget dem, von dem es loßgekommen. (46);
tsit. Wiedemannil (ESSr 622, veidi redigeeritud sõnastuses ka AIÄLE 186); suulist esinemust kinnitavaid hilisemaid tekste pole.

39. EV 3935: Kiwwi eest mönat ärra, ei möna Kurja Su eest. Man kan sie eher für einen Stein hüten als für ein böses Maul. (86);
võib-olla < Gösekenilt (Man. An. 480): kiwwi kannde ees woit sa möhnda erra / Aggas kuria Sanna ees mitte; Hellel (Anw. 339:189) tunduvalt erinevas sõnastuses: Kiwwi känno eest woib ennast hoida, agga mitte kurja innimesse eest; Laug. nr. 60; Gösekeni ja Helle vormid toodud ka Wiedemannil (AIÄLE 68); u. 15 autentseks peetud arhiiviteksti, peam. maa äärealadelt.

40. EV 4188: Ärra arwa koera Karwast Waid Hambast. Proverb: Es komt auf eusere ansehen an (49);
võib-olla hiljem lisatud Koe-alguliste sõnade rühma lõppu ja võib-olla < Hellelt (Anw. 325:6); Laug. nr. 13; Ära arva koera-algulist hilisemat ainest peam. Viru- ja Järvamaalt ning Lääne-Eestist, tüübist tervikuna u. 100 autentset üleskirjutust üle maa.

41. EV 4669: Wai tulleb kurri ühhest polest kui polle teist poolt wasto Das Böse entstehet nimmer von einer Seite allein (119);
Laug. nr. 52; tüpoloogiliselt kattuv arhiiviaines puudub, kuid vrd. Pahandus ei tule ühelt poolt, vaid tuleb ikka kahelt poolt (EV 8245); Ei hea tule ühelt poolelt, kui teine ei tee head vastu (EV 891).

42. EV 4989: Kässi jouab ennam kui kohhus on Man thut dem Dinge leicht zu viel (33);
vist pigem kõnekäänd kui vanasõna; Laug. nr. 53; tsit. Wiedemannil (ESSr 252) veidi muudetud sõnastuses; muu esinemus puudub.

43. EV 5030: Ninda kui Külla {minul} minnul, ninda minna Küllale Wie man mir thut, so vergelte ichs wieder (58);
hiljem veeru lõppu lisatud koos muu täiendusmaterjaliga märksõnale Külla; Laug. nr. 23; tsit. Wiedemannil (ESSr 428); u. 115 arhiiviteksti kõikjalt üle maa.

44. EV 5222: Kui {enne Maria} küünla Pääw saab härg räästa al jua, ei sa {pärrast} Maria pääw, kuk näkkata mitte Wen es vor Marien dauet, so frierts hernach. Wem vor Marien ein Ochse unter der Dach trauffe trincken kan, so kriegt nach Marien nicht ein Haan zu nippen. (125);
Hellel (Anw. 340:199) sellest erinev redaktsioon: Kui enne küünla päwa härg saab räästa al jua, siis ei sa kuk pärrast Maria-päwa; keegi toimetaja on hiljem parandanud ka Vestringi teksti Helle omale vastavaks; tsit. Wiedemannil (ESSr 647); üks produktiivsemaid eesti kalendrivanasõnu — u. 190 autentset arhiiviteksti, Vestringi redaktsioonile lähedane materjal peam. Pärnu- ja Läänemaalt.

45. EV 5426: Mugga räkiwat ninda, et lambat peawat murret näggema, kui mustat Talled on. Einige sagen, es sol kümmerliche Zeiten bedeuten, wen die Schafe schwartze Lämmer haben (89);
tsit. Wiedemannil (ESSr 653); muu esinemus puudub.

46. EV 5786: Libba keel Herritse meel. Honig im Munde, Galle im Hertzen. (68);
vast < Göseken (Man. 363 v. 490); samast tüvest ilmselt ka > Helle (Anw. 345:271) tekst; Laug. nr. 30; tsit. Wiedemannil (AIÄLE 106); ehtsaiks loetud arhiivitekste u. 20, herise-redaktsiooni esindav aines peam. Lõuna-Eestist.

47. EV 5827: a) Lihhane Keel raiub luise Kaela mahha. Eine böse Zunge kan viel schaden (69);
b) Küllab lihhane keel woib luise Kaela raiota. Eine böse Zunge kan viel schaden (76);
Helle (Anw. 345:272) tekst Lihhane keel leikab luise kaela Vestringi omast erinev ja vist sõltumatu; Laug. nr. 31; rahvusvahelise levikuga piiblilause (< Õp 25,15); Eestist arvatavalt ehtsaid arhiivitekste u. 40.

48. EV 6002: Prov: Ei hullo künta eiga külweta kül se sünnib muido. Unkraut wächst wol selbst (19);
märksõna Hul lõppu hiljem vahele kirjutatud, ilmselt tagasilaen < Helle (Anw. 327:20); Laug. nr. 55; u. 35 rahvaehtsaks loetud arhiiviteksti.

49. EV 6257: Maddal ma, suret lained. Wo es flach, untief ist, da gehen große Wellen (79);
tsit. Wiedemannil (ESSr 441 ja AIÄLE 109); folkloorset esinemust kinnitavaid arhiivitekste pole.

50. EV 6585: Mees on Naise kaunike Naine on mehhe kaunike. Der Man mus das Weib u. das Weib dn Mann lieben (40);
tsit. veidi redigeeritult Wiedemannil (ESSr 226); muu esinemus puudub.

51. EV 6628: Mehhe Kont maksab ikka rahha Ein Kerl ist ein Kerl. Ein Mann ein Mann (54);
vist > Helle (Anw. 346:282); Laug. nr. 59; tsit. Wiedemannil (AIÄLE 111); autentne arhiivimaterjal puudub.

52. EV 6872: Küllab muld tassa teeb. Der Tod macht alles Gleich mors sceptra ligonibus æquat (162);
Laugastel toodud kõnekäänuna (nr. 28 ja 103); tsit. Wiedemannil (AIÄLE 97, veidi redigeeritult ka ESSr 626); autentne arhiivimaterjal puudub.

53. EV 7030: Monda on nähtut. Wiimne näggematta. Man hat vieles ausgestanden und weiß ws noch kommen wird (91);
veidi muudetult vist > Helle (Anw. 347:301); Laugastel kõnekäändude seas (nr. 18); tsit. Wiedemannil (ESSr 653); trükiallikaist sõltumatuid arhiivitekste 2–3.

54. EV 7174: Ärra naera, kül sa sööt issi omma süllitut kaapstad Prov. Du speiest in den Kohl und frist es wohl selber wieder auf. (30);
hiljem märkusega Prov. veeru lõppu lisatud ja ristiga märksõna Kaapstad juurde osutatud; vist > Helle (Anw. 326:9); Laugastel kõnekäändude hulgas (nr. 4); u. 35 autentseks loetud arhiiviteksti + u. 50 kõnekäänuvormilist teksti, mis sisaldavad sülitud kapsaste söömise kujundit.

55. EV 7253: Nikker nakker naiste nou. Weiber Raht taucht nicht (92);
2 autentset arhiiviteksti (Jürist ja Kullamaalt); vrd. ka Niket-näket ikke naiste töö (EV 7434; 1 Koeru tekst).

56. EV 7435: Nimmi ei rikko meest. Gleich viel ws man für einen Namen hat (94);
Laug. nr. 33; tsit. Wiedemannil (ESSr 669 ja 955); u. 125 ehtsat arhiiviteksti kõikjalt üle Eesti.

57. EV 7488: Mis noor Mees teeb, se Wanna Mees rikkub. Wen es im Neu-Monat frieret so daut es im Alten. (56);
võib-olla hiljem lisatud; Laug. nr. 21; tsit. Wiedemannil (ESSr 600 ja AIÄLE 120); arhiivitekstid puuduvad.

58. EV 7575: a) Mis noornal kokko panneb se wannumis sööb Ws man in der Jugend samlet, {muß} verzehrt man im alter {verzehren} (96);
b) Mis noornal kokko panneb se pääb Wannumis söma Ws man in der jugend samlet, davon muß man sich im Alter nähren (191);
Laug. nr. 22; arhiivitekste pole, kuid vrd. Mida noorus kokku paneb, seda vanadus leikab (EV 7574).

59. EV7723: Näljane koer on Kibbedam Ein hungriger Hund beist schärffer (44);
ilmselt > Helle (Anw. 348:312); Laug. nr. 32; tsit. emmast-kummast Wiedemannil (AIÄLE 129); näljase koera redaktsioonist hilisemad käsikirjatekstid puuduvad, näljase täi redaktsioonist u. 15 autentset arhiivivarianti.

60. EV 7925: Omma laps on lapsokenne Wöras Laps on laastokenne Ein eigenes Kind ist lieber als ein frembdes (62);
Laug. nr. 29; tsit. Wiedemannil (ESSr 472 ja AIÄLE 136); u. 20 ehtsat arhiiviteksti, lai sporaadiline levikupilt.

61. EV 7928: Omma leitut Wöras Warrastut. Ws ich gefunden habe ist gestohlen (103);
> Helle (Anw. 150 sõnastikuosas); Laug. nr. 66; tsit. Wiedemannil (ESSr 483 ja AIÄLE 136); u. 30 rahvaehtsat arhiiviteksti.

62. EV 7961: Omma Silm on Kunningas pääs Eigen Auge trieget nicht (146);
vist < Gösekenilt (Man. An. 115) ja > Helle (Anw. 176 sõnastikuosas); u. 110 rahvaehtsat arhiiviteksti; vrd. ka Silm on kuningas (EV 10478, siin ühtlasi Helle (Anw. 354:405) tekst Silm on kunningas peas, mis võib olla muundevorm siinsest Vestringi tekstist.

63. EV 8157: Kus polle öiget Otsust mitte, sääl polle ka middagit. Wo kein rechtes Haupt ist, da gehets auch recht zu. (104);
Laug. nr. 67; tsit. Wiedemannil (ESSr 719); folkloorset esinemust kinnitavaid tekste pole.

64. EV 8166: Kurrat, kullotab kuus pari Kinge, enne kui paar rahwas Kokko saab Der Teuffel verschließt, 6 Paar Schue dar zwische/n/, ehe ein paar {Volcks} Eheleute zusammen kommt. (61);
võib-olla > Helle (Anw. 343:242), kus veidi teine sõnastus; Laug. nr. 25; tsit. Wiedemannil (AIÄLE 89); u. 50 rahvaehtsat arhiiviteksti.

65. EV 8319: Ke paljo maad käib se paljo Nääb Wer viel reiset der erfährt viel (32);
Laug. nr. 11; tsit. Wiedemannil (AIÄLE 62); u. 30 ehtsat arhiiviteksti.

66. EV 8530: Ärra peksa härga, härg lääb pekstes hullumaks. Schläge machen allemahl from. (14);
vist hiljem Hä-alguliste sõnade sarja lõppu juurde kirjutatud, ilmselt < Hornung (Gram. 111); sealt ka Helle (Anw. 326:10) ja hilisemad trükitekstid; Laug. nr. 45; rahvapärasust tõendavat arhiivimaterjali pole.

67. EV 8591: Suur Perre, suur Köht. Ein groses Gesinde verzehrt viel (112);
> Helle (Anw. 354:419); tsit. Wiedemannil (ESSr 800); autentset arhiivimaterjali pole.

68. EV 8835: Anna Pil hullo kätte, hul ajab Pilli löhki Proverb Dem Kinde dient kein Messer (19);
nähtavasti hiljem veeru lõppu lisatud koos märkusega Proverb; vist < Helle (Anw. 325:5); Laug. nr. 54; u. 140 autentset arhiiviteksti.

69. EV 8970: a) Parram on pool munna, kui tühhi koor Besser ichts als Nichts (54);
b) Parram pool munna kui tühhi koor. Besser ichts als nichts besser ein halbes Ey al lähre Schale (89);
Hellel (Anw. 351:360) Vestringist erineva lõpuga tühhi koor koggoniste; Laug. nr. 20; rahvatraditsioonis väga produktiivne, u. 270 autentset kirjapanekut.

70. EV 9304: a) Ühhe päwa tulletame teise minnitame. Wir leben einen Tag nach den anderen (86);
b) Ühhe Päwa tulletame, teise minnetame Wier verbringen eine Zeit nach d anderen. (174);
tsit. Wiedemannil (ESSr 607 ja 1217); esinemus rahvatraditsioonis tõenduseta.

71. EV 9533: a) Ma rahwale on lai ramat. Die Bauren lügen viel (64);
b) Ma-rahwale on lai ramat Die Bauren wissen viel neues; Plaudereyen (128);
tsit. Wiedemannil (ESSr 935); autentseiks loetud arhiivitekste u. 15.

72. EV 9632: Keik on riista riidlejat, ei olle Koolja Korristajad. Ein jeder wil erben aber keiner die Leiche begraben. (54);
ilmselt > Helle (Anw. 336:142); Laug. nr. 18; tsit. Wiedemannil (ESSr 963 ja AIÄLE 74); autentsed arhiivitekstid puuduvad, kuid vrd. Küll kamsa kasijad on, oleks nenda koolja koristajad ollad (EV 3101; 1 var. Karjast).

73. EV 9668: Puhho olleme rikkad, teise olleme sandid Bald sind wir reich, bald arm (132);
vist > Helle (Anw. 351:370) mõningate muudatustega; Laug. nr. 70; võib-olla lähtub siit ka Wiedemanni tekst (AIÄLE 155), kus vaesed pro sandid; muu esinemus puudub.

74. EV 10107: Sallaja tehhasse Sauna wiakse ikka. Es wird nicht so klein gesponnen es kömmt entlich an die Sonne (142);
võib-olla veidi muudetult > Helle (Anw. 352:382); Laug. nr. 75; tsit. Wiedemannil (ESSr 1009); u. 15 rahvaehtsat arhiiviteksti.

75. EV 10129
/13914: Seisawal kiwwil kaswab Sammal päle mis ikka weretakse sel pole ühtegid (141);
lisatud kindlasti hiljem, kuid Helle tekst on sellest tunduvalt erinev ning kuulub puhtalt tüüpi EV 13914: Werewal kiwwil ei olle sammalt; Laug. 74; sama kontaminatsiooni esindab veel kuni 4 rahvaehtsaks loetud arhiiviteksti.

76. EV 10200: Santus on lähhemal kui rikkus Die armuth ist uns näher als der Reichthum (141);
Laug. nr. 73; muu esinemus puudub.

77. EV 10985: Sui teeb Talwele Assed Sommer weicht dem Winter (152);
lisatud nähtavasti hiljem märksõna Sui juurde; Laug. nr. 76; tsit. Wiedemannil (ESSr 57); muu esinemus puudub.

78. EV 11076: Kui Sööl lääb Hakko, siis lääb Härg Wakko (157);
kindlasti hiljem lisatud; u. 15 hilisemat arhiiviteksti, enamasti Lõuna-Eestist.

79. EV 11359: Lastille laste wiis, kus wet nattoke maas, sääl warsi sees kui porsas ribbelda. Kinder sind Kinder; wo sie einwenig Wasser auf der Erden finden, da wühlen sie Fluchs ein wie die Fercken (131);
raske on oletada või oletamata jätta selle teksti geneetilist seost Helle vanasõnaloendis (Anw. 344:252) leiduva tekstiga Kus keigesüggawam roe on, senna lapsed sisse lähhäwad; muu esinemus puudub.

80. EV 11736: Te on keelmatta iggaühhele Der Weg stehet einem jeden offen (162);
muu esinemus puudub, kuid vrd. Tuli ja vesi on keelmata (EV 12172), Mets ja naesterahva perse on igaühe päralt (EV 6782).

81. EV 11745: a) Te mees nääb monda Ein reisender muß viel aussehen (162; Laug. nr. 78);
b) Wälja mees nääb monda. Der auf der Reise ist mus viel erfahren (185);
igasugune muu esinemus puudub.

82. EV 11789: Öigusse pääl minna ep kardan ühtegit Wen ich recht habe fürchte ich mich für niemand (100);
Laug. nr. 64; trükiallikaist mõjustamata arhiivitekste vähe.

83. EV 11951: a) Mis terras potsib, se on parram, kui köllib. Der Stahl der dumpfigt klingt, ist besser als der hell klingt. (120);
b) Mis Terras potsib se on parram kui köllib Der Stahl d einen sumpfigten Klang hat ist besser, als der helle klinget (165);
tsit. veidi redigeeritult Wiedemannil (ESSr 849); muu esinemus puudub.

84. EV 12095: Tulli elbib tuhha sees. Ds Feur glimmet in d Aschen (10);
tuha all hõõguvate süte kohta on siin tüübis 4 arvatavalt rahvaehtsat kirjapanekut, kuid Vestringi tekst ei ole tõlke järgi otsustades üldse vanasõna, vaid bukvaalselt mõtestuv näitelause märksõna Elbima juurde.

85. EV 12111: Jo tulesam ilm, jo parram Warrastada. Im windigten Wetter ist gut stehlen (192);
ilmselt < Göseken (Man. An. 21); Helle tekst (Anw. 346:286) Midda surem tuisk, sedda parrem tua usutavasti iseseisev; Laug. nr. 42; kindlamalt rahvaehtsaid arhiivitekste pole.

86. EV 12268: Többi on nobbe tullema, ei olle ta ni nobbe minnema mitte. Kranckheit komt wol bald, aber bergehet so leicht nicht (95);
Laug. nr. 61; paar hilisemat rahvaehtsaks loetud arhiiviteksti.

87. EV 12269: Kui többi tulleb ükskord Perrese, kül ta kordab keik ärra. Wen eine Seuche einmahl in ein Hauß geräht so hält sie die Reihe (55);
usutavasti > ka Helle (Anw. 119 sõnastikuosas) tugevasti muudetud tekst többi kordab keik ärra 'die Kranckheit geht reihe herum'; Laug. nr. 8; tsit. Wiedemannil (ESSr 345); sellega kogu esinemus piirdubki.

88. EV 12270: Küllab Többi nääb iggase Paika (Die) Kranckheit findet einen wohl allenthalben. (23 ja 167);
Laug. nr. 7; tsit. Wiedemannil (ESSr 653 ja AIÄLE 98); kogu esinemus lähtub Vestringist.

89. EV 12304: Ke wäga tootab se walletelleb Wer im Versprechen zu milde ist der lüget. (170);
Laug. nr. 79; tsit. veidi muudetult Wiedemannil (ESSr 1192); muu esinemus puudub, kuid vrd. ka Kes palju vannub, see palju valetab (EV 8341; 1 kirjapanek Amblast).

90. EV 12312: Maggaja Ossa pantakse ülles Törkja ossa süakse ärra Der da schlafft der kriegt noch waß, der da mault kriegt nichts (168);
vist > Helle (Anw. 345:277), kuigi veidi muudetult; Laug. nr. 39; tsit. Wiedemannil (ESSr 1188); rahvaehtsat arhiiviainest kõikekokku u. 130 var., Vestringi omale lähimad sõnastusvormid peam. Eesti lääneosaast.

91. EV 12326: Kui on tössi si tousko, Kui on Walle siis Wajogo. Ists wahr so mus es offenbar werden, ists Lügen, so bleibe es verschwiegen (188);
vast > Helle (Anw. 341:215) kergelt redigeerituna; Laug. nr.41; tsit. Wiedemannil (ESSr 1292); u. 85 rahvaehtsaat arhiiviteksti.

92. EV 12385: Tänna Kuld, home Muld. Heute roth, morgen todt. (59);
arvatavasti > Helle (Anw. 355:431); Laug. nr. 24; tsit. Vestringi või Helle j. Wiedemannil (ESSr 405 ja AIÄLE 179); u. 50 rahvaehtsaks loetud arhiiviteksti.

93. EV 12386: Tänna leppitus, home taplus Heute Verträgt man sich, morgen ist wieder Streit (68);
tsit. Wiedemannil (ESSr 488); muu esinemus puudub.

94. EV 12488: Tööd pääb ikka teggema, ja Jummalad palluma, siis saab keik korda. Man muß beten und arbeiten, so geht alles wohl von staten (55);
u. 30 arhiiviteksti autentseks loetud, kuid enamik neist hilised ja trükistest mõjustatud.

95. EV 12687: a) Tühhi teeb Torro maiasse Durch {Mangel} Armuth kommt Zanck ins Hauß (171);
võib-olla < Gösekenilt (Man. An. 111): Tühhi teeb Torro; võib-olla > Helle (Anw. 357:465): Tülli teeb torro peres; Laug. nr. 40; tsit. Wiedemannil (AIÄLE 187);
b) Tühhi teeb tülli. Mangel macht Zanck (173);
kokku u. 220 autentset arhiiviteksti.

96. EV 12792: Ennam Tüt, kui tühhi koggone. Besser ichts als nichts (174);
Laugastel kõnekäänuks loetud (nr. 104); tsit. veidi redigeeritult Wiedemannil (ESSr 1239); sellega kogu esinemus piirdubki.

97. EV 12844: Nödrus woidab, Kangus kaotab. Demuth bringt Ehre Hochmut bringt Schaden (95);
arvatavasti < Gösekenilt (Man. An. 300); Helle (Anw. 348:322) tekst Nodrus nouab, kangus ka-utab vist Vestringist sõltumatu; hilisemas arhiivimaterjalis u. 30 autentset teksti.

98. EV 13026: Kes Waene, saab Waeseks jäma, se on ikka Wer ein mahl zurück komt der bleibt wol so. (184);
pole võimatu, et ka Helle (Anw. 338:177) Kes waeseks jänud, se seisab ka waeseks lähtub siiski Vestringist; Laug. nr. 80; rahvaehtsaisd arhiivitekste pole.

99. EV 13137: Arwaste waene laps punnaseks saab siiski ei sallita mitte Proverb. Der Armut wird s gegönnet. (123);
vist hiljem lisatud Pun-alguliste sõnade lõppu õigest märksõnast lahku koos märkusega Proverb; võib-olla < Helle (Anw. 326:12); Laug. nr. 69; 2 autentseks peetud arhiiviteksti, mõlemad hilised.

100. EV 13249: Wallel on lühhikesset Jallad Lügen hat kurtze beine (190);
kindlasti hiljem juurde kirjutatud, võib-olla siis < Helle (Anw. 358:495); Laug. nr. 82; produktiivne vanasõna, u. 220 rahvaehtsat arhiiviteksti.

101. EV 13303: Midda Waljominne sa sauad sedda kowwam Jalg on. Je stärcker man rudert, je fester man stehet. (189);
ainus tekst, heas usus vanasõnaks loetud.

102. EV 13415: Wanna Koer aetakse metsa, kui polle Kutsikast mitte. Wan man keinen jungen Hund hat, so muß der Alte zu Busch. Wo kein Gesinde ist, da muß der Wirth selber fort. (61);
usutavasti < Gösekenilt (Man. An. 245); Laug. nr. 26; tsit. veidi muudetult Wiedemannil (ESSr 316); kogu esinemus taandub vist Gösekenile.

103. EV 13746: Wargas kidab senni kui ta wiimse pulga päle saab. Ein Dieb gestehets so bald nicht (192);
> Helle (Anw. 359:509) koos mingi teise, Vestringist sõltumatu variandiga Warras wannub (kitab) senni kui wiimseks pulga peäle saab; Laug. nr. 85; tsit. vist veidi redigeeritult ka Wiedemannil (AIÄLE 203); rahvaehtsaid arhiivitekste u. 40, peam. Eesti äärealadelt.

104. EV 13876: Kül Wassika Nahk wiakse Turro päle, ni kui härja Nahk. Es wird so wohl ein Kalb fel zur Marckt gebracht als ein Ochsen Haut. (193);
Laug. nr. 87; tsit. Wiedemannil (AIÄLE 101, veidi muudetult vist ka ESSr 645); rahvaehtsaks loetud ainest u. 10 var., peam. Kagu-Eestist ja saartelt.

105. EV 13881: Wask on waese mehhe Kuld Ein armer Kerl muß sich schlecht behelffen (193);
Helle (Anw. 359:511) Wask waese kuld, tinna kehwa höbbe ilmselt Vestringist sõltumatu; Laug. nr. 86; tsit. Wiedemannil (ESSr 1317); rahvaehtsaks loetud arhiivimaterjali u. 25 var.

106. EV 13899: Kuis woib üks Wargus mahto sada kui polle Wasto Wotjad. Wie kan ein Diebstahl von staten gehen da kein Heler ist: Wo kein Heler ist da ist kein Steler (191);
Helle (Anw. 343:249) Kus ei olle wastowötjat, seäl ei olle wijat ilmselt Vestringist sõltumatu; tsit. kergete muudatustega Wiedemannil (ESSr 564); u. 10 rahvaehtsaks loetud arhiiviteksti.

107. EV 13946: Proverb Werri teeb werrele soja Wo das blut kan hingehen da kriech (194);
vist hiljem lisatud märkus Proverb; Laug. nr. 88; muu esinemus puudub.

108. EV 14050: Suur Wihm on Köhnem kui Poud. Starcker Regen ist schädlicher als die Dürre. (50);
Laug. nr. 15; muu esinemus puudub.

109. EV 14189: Mugga Wilja, mugga waewa Wo viel Guth ist, da ist viel Mühe (197);
tsit. Wiedemannil (ESSr 624 ja 1359; AIÄLE 125); hilisemaid arhiivitekste, mis kinnitaksid lause kuulumist eesti traditsiooni, pole, kuid vrd. soome Muuna viljoin, muuna vaivoin (Florinus — vt. VKS 423).

110. EV 14316: Kes Wölla wottab, se peab Wölla maksma Wer Schuld macht der muß bezahlen. (199);
Laug. nr. 43; ainsat selgemalt samatüüpset folkloorset vastet esindab Risti tekst Võlg olgu võtmata, aga mitte maksmata.

111. EV 14340: Mis se wottaja wottab, kui andaja ei anna Ws sol ich nehmen, wen man mir nichts gibt. (200);
võib-olla kergelt redigeerituna > Helle (Anw. 347:299) Mis wötja wöttab, kui ep andja ei anna; Laug. nr. 44; hilisem autentne arhiiviaines puudub.

112. EV 14360: Körgel laual, Wöras Leib Zu hohe taffel ist gut essen (66);
koos mitmete muude väljenditega hiljem märksõna Laud juurde vahele kirjutatud; Helle (Anw. 340:196) Körges on woöral laudil leib, weel körgemale töstetakse võib-olla Vestringist sõltumatu; u. 10 rahvaehtsat arhiiviteksti, peam. maa äärealadelt.

113. EV 14362: Mis ma Wörast appi saan kui ma Werrest ei sa appi. Wan die meinigen mich helffen, es werden frembde mich helffen. (194);
tsit. Wiedemannil (ESSr 1346); hilisem arhiiviaines puudub.

114. EV 14400: Ärra suremma Noida otsi, kui Wöras majas. Frembd Auge siehet weit. proverb. (96);
ilmselt hiljem veeru lõppu lisatud koos märkusega Proverb; vist < Helle (Anw. 326:10); teine Hellel (Anw. 360:524) leiduv samatüüpne tekst Woöras on wöllo perres ilmselt Vestringiga seostamatu; Laug. nr. 62; tsit. Wiedemannil (AIÄLE 13); u. 25 rahvaehtsaks loetud arhiiviteksti, peam. Eesti rannikualadelt ja saartelt.

115. EV 14432: Wäggewa Wega ei te temma Lainet mitte Wen das Wasser streng ist, so setzt es keine Wellen (65);
tsit. kergete redigeeringutega Wiedemannil (ESSr 441, AIÄLE 205); sellega kogu esinemus piirdub.

116. EV 14434: Kelle kukkur sele Kohhus. Wer schmärt der fährt (59);
ilmselt seostamatu Helle (Anw. 336:146) tekstiga Kel wäggi sel woimus, kel kukkur sel kohhus; Laug. 16; osiste Kel vägi, sel võimus ja Kel kukkur, sel kohus omaette või kontamineeritud esinemusi kokku u. 100 autentses arhiivitekstis.

117. EV 14549: Kes tahhab öigest ellada sedda ep kardeta mitte Wer gelinde recht thun seyn wil den fürchtet man (100);
Laug. nr. 65; sellega kogu esinemus piirdubki.

118. EV 14597: Kohhus on ninda kui tehhasse Das recht ist so wie mans selbst machet (52);
ilmselt seostamatu Helle (Anw. 340:192) tekstiga Kohhus nenda kui moistetakse, öigus nenda kui tehhakse: pois aja härjad moisa!; Laug. nr. 17; rahvaehtsaiks loetud arhiivitekste u. 10, nendegi seas raamatumõjulist hilist sekundaariat.

119. EV 14823: Resp ömaja on Jummala pärralt. Die Herberge gehöret Gott zu (100);
vastus küsimusele: "Kas saab öömaja?"; võib-olla > Helle (Anw. 381 dialoogi kontekstis); tsit. Wiedemannil (ESSr 566–567); vähemalt 8 hilisemat rahvaehtsat arhiiviteksti.

120. EV 15010: a) Üks Pat on Wottajal ühheksa on ajajal. (4);
b) Üks Pat on wottajal, ühheksa on Ajajal (201);
võib-olla > Helle (Anw. 358:480) kergelt redigeerituna; Laug. nr. 4; u. 105 rahvaehtsat arhiiviteksti.

121. EV 15107: Üllekohtone Könne ep sa Te pääl ellades Lügen hat kein Bestand (179);
muu esinemus puudub, vanasõnaline kvaliteet oletatav saksakeelse tõlke järgi.

122. EV 15126: Sedda üllem sa olled, sedda ennam ennast allanda. Je höher du bist, je mehr dich demütige (142);
Laug. nr. 35; võib-olla inspireeritud tuntud piibliütlusest Kes end ülendab, seda alandatakse ja kes end alandab, seda ülendatakse (vt. nt. Lk 14,11); paar hilist raamatumõjulist sekundaartraditsiooni esindavat arhiiviteksti.

123. EV Ø: Kes kuleb se luleb Wer zuhöret der horcht. (61);
ilmselt < Gösekenilt (Man. 110) või Salemanilt (HHK IV 99); > Helle (Anw. 125 sõnastikuosas); Laug. nr. 28; hilisemad rahvaehtsad tugitekstid puuduvad, kuid kaude (sh. soome ainese põhjal) arvates on ütlus varasemas eesti traditsioonis kindlasti käibel olnud.

A₂. Eesti vanasõnade kõnekäänuvormilisi variante

1. ~EV 4609: Temma kurri Ello wähhandes se allandes Kääst ärra Durch sein Gottloses leben, zerren ihme alles unter Händen. (185);
siit vist > Helle (Anw. 343:243) vanasõnavormiline ja üsna vääralt muudetud tekst Kurri ello wähhendab ja allandab käest ärra keik puhhas; Wiedemann (AIÄLE 89) tsiteerib Hellet; folkloorset esinemust kinnitav aines puudub.

2. ~EV 4712: Kutsmata on ta tulnut, ajamatta on ta läinut. Selbst kam er selbst ging er (61);
selles vormis kõnekäänd; Laug. nr. 27; rahvaehtsaid arhiivitekste kokku u. 50 — vanasõnatüübist EV 4712 (Kes kutsumata on tulnud, see ajamata läheb) u. 20, kõnekäänuvormilisi u. 30.

3. ~EV 6598: Lö kui lööt mees wottab mehhe wasto. Schlage, wen du schlagen wilst ein Kerl ist dem andern wol gewachsen (73);
Laugastel kõnekäänd nr. 25; vanasõnast 2 rahvaehtsat arhiiviteksti: Mees piab mehe hoobi (Pär) ja Mees annab hoopi, mees kannab hoopi (VNg); Vestringi teksti samatüüpsus nendega on problemaatiline.

4. ~EV 11789: Öigusse pääl minna ep kardan ühtegit Wen ich recht habe fürchte ich mich für niemand (100);
Laug. nr. 64; parim vanasõnaline lähend Tee õigust ja ära karda kedagi; üldse u. 20 autentseks loetud arhiiviteksti.

5. ~EV 11396: a) Päwad käiwat Orja pole Die Tage nehmen ab (105);
b) Päwad käiwad Perremehhe pole Die Tage werden länger (105);
kindlamalt autentseid vanasõnavormilisi tekste 5–6; põhiesinemuseks kõnekäänulised situatsioonikommentaarid päeva lühenemise/pikenemise kohta (u. 40 ehtsat arhiiviteksti); Vestringi ja Clare järgi tsit. Wiedemannil (nt. ESSr 130, 714, 780, 1088).

6. ~EV 12140: Minna kohhendan Puid omma Katla al. Ich lege die Holtz zu rechte unter m. Kessel (52);
vanasõnavormis esindatud ainult Jaan Sandra 2 tekstiga (Vas v. Se): Egaüts kohendas tuld oma katla ~ paa ala.

7. ~EV 12251: Tuul on teise Innimisse abbi praego Itzt hat man vom Winde so viel hülffe als wan 2 ruderten' (176);
sellisena ilmselt kõnekäänd; arvatavasti allikaks Wiedemanni poolt üldistavaks lauseks redigeeritud tekstile Tuul on teise inimese abi (AIÄLE 186), võib-olla ka teisele, veel kaugemale Tuul on abimees (ESSr 1229); autentseid arhiivitekste pole.

8. ~EV 14836: ühheksa ametit teal, kümnes nälg (5);
lisatud hiljem kellegi toimetaja poolt; Hellel (Anw. 360:520) täiesti erinev, Vestringiga seostamatu soomepärane redaktsioon Viis ammetit, kuus nälja (vrd. soome Viisi virkaa, kuusi nälkää); Laug. nr. 5; u. 140 üldistava või elliptilise vormiga ja u. 25 kõnekäänuvormilist autentset arhiiviteksti.

A₃. Muid üldistavaid lauseid, mille seas võiks ehk leiduda ka vanasõnu

1. Angrias ei hakka mitte Öngi otsa Der Ahl beist am Angel (35).
2. Ilm rammotab Weist. das Wetter macht die Bester mat (128).

3. Jummala ette ei woi middagit parrata. Gegen den lieben Gott vermag niemand waß Wer kan wieder Gott! (12);
võib-olla Hornungi (Gram. 107) teksti Jummalad wasta ei sa üksigi 'wieder GOTT kan niemand' eeskujul; vrd. saksa: W II 93:2243).

4. Jummal aitko iggaühhe, merre pääl ja wälja. Gott helffe einen jeden zu Wasser und zu Lande (186).

5. Jummalalle on suur nou. Gott kan wohl helffen. (97);
selgelt hiljem vahele kirjutatud; tsit. Wiedemannil (ESSr 687).

6. Jummalal selgem Silm kui Pääwlik Gottes Augen sind heller als die Sonne (105);
taandub piiblikohale Siir 23,29; võib-olla < vahetult Stahlilt (LS) või Gösekenilt.

7. Jummal parrandab kül noppest omma Jälgi ärra Gott kan wol bald bessere Zeit geben. (20);
kindlasti hiljem vahele kirjutatud; Laug. nr. 56.

8. Jumal pöetab Innimist Gott schickt dem Menschen eine Kranckheit zu (116);
> Helle (Anw. 159 sõnastikuosas).

9. Jummal saab keik näggema hääd nink Kurja. Gott wird alle böse u. gute sehen. (91);
vrd. EV 2585: Jumal teab ja näeb kõik.

10. Karri ep sa kaitsmatta toime. Die Heerde kan bestant haben, wen sie geweidet wird (34).

11. Karro Kont on umbne. Ein bären Knoche ist unausgehölt. (181).

12. Kel ei polle mitte, sel ei polle jälle ühtegit. Wer nichts hat, der hat nichts (119).

13. Kel Waeg on se pärriko järrel Der es nötig hat, der kan es {nehmen} erben (106);
nehmen maha kriipsutatud.

14. a) Kes tühja paljast keik jouab räkida. Wer kan alle Lumpereien erzehlen. (108);
b) Kes tühja paljas keik jouab räkida. Wer kan alle lumpereien erzehlen (173);
Laugastel kõnekäändude seas (nr. 68).

15. Kui Jummal annab Ohtrast, siis ikka alwemb. Gibt Gott reichlich, so ists immer wohlfeiler. (102).

16. Kui teisi Laulu lääb mele kiusama teised läwad ärra Wen man versucht andere Lieder zu lernen, so vergist man die vorigen. (48);
tsit. Wiedemannil (ESSr 333).

17. Kässili ei woi merrest middakit wotta. Mit der Hand kan man aus der See s nehmen (33).

18. Kätte Warra läbbi on keik meie Pölw. Wir müssen uns Unserer Hände Arbeit nähren (192).

19. Küllab nui hä, kes tääb, kas täl ni paljo Kalo takka. Der Besemer ist wohl gut. Wer weiß ob man so viel damit Wegen kan. (97).

20. Maks ühhesuggune, Tallopoja körwast woetakse ikka ärra. Sie bezahlen gleich viel aber der Baur muß immer leiden Haar laßen (51); võib-olla hiljem Kör-alguliste sõnade lõppu juurde kirjutatud.

21. Metsa Linnust saab abbimeest, Innimessest, ei tahha mitte sada. Die Menschen sind unbarmhertziger als die wilden thiere (1).

22. Mis aitab se tühhi Kiit. Ws hilfft das eitele pralen (45).

23. Monne kohta Jummal nuhtleb, monne Kohta heidab jälle armo päle Einige strafft Gott, über einige erbarmt er sich. (52);
vrd. EV 14891: Kui üten asjan Jummal karistes, sis tõsen jälle avites; EV 2633: Kui Jumal mõnest asjast puudutab, siis ta teisest jälle aitab.

24. Monni Pot lähhäb örnast kema. Mancher Topf fängt bald an zu Kochen. (101);
vrd. EV 8898: Pisukesed pajad ajavad ruttu üle; vrd. saksa Ein kleiner Topf siedet bald (W IV 1268:40).

25. Murret on kül enne olnut, weel surem tulleb. Er hat vorher wohl betrübnis gehabt wird noch mehr kriegen. (89);
kindlasti hiljem juurde kirjutatud tunnusliku musta tindi ja väriseva käekirjaga.

26. Naiste rahwas seutwat üksiti, meeste rahwas kaksiti. Die Weiber reiten einseits die Weiber [p.o. ilmselt: Männer] schreitbeins (179);
> Helle (Anw. 195 sõnastikuosas); tsit. fragmendina Wiedemannil (ESSr 1270).

27. Need Koddarat mis mähhakorrast tehhakse, räppätawad warsi ärra Kül need seiswat, mis Sare Süddamest tehhakse. Die Speichen, so zur Seite des Esche-holtzes gemacht werden, halten nicht, die aber halten, so mitten aus dem Holtze gehauen werden. (80).

28. On Jummal sattotand siis söge Hats Gott bescheret, so esset (141); tsit. Wiedemannil (ESSr 1009).

29. Paljo, pahhast, rahha antakse? Gibt man auch viel für Untaugliche währen? (107);
sõnade järjestus hiljem muudetud.

30. Päine Assi on päine. Tages Arbeit ist Tages-arbeit (105).

31. Pärrast joulone Lummi, se ei kesta paljo, Schne so nach Weynachten fällt, ist nicht daursahm. (27).

32. a) Rahwas räkib üks ninda teine teist. Einer spricht so, der ander anders (93);
b) Rahwas rägib üks ninda teine teist Einer spricht so d andere anders (94).

33. Se kiuso läbbi lääb Hind suremmaks. Furch den Überboth wird es theurer (48).

34. Se polletama järrel kaswab rohhi. Nach dem brennen, wächst das Graß (119).

35. Se pääb kiitma, mis ka on. Ws man hat, damit muß man vorlieb nehmen. (45);
tsit. Wiedemannil (ESSr 307); vrd. saksa Was du hast, das lass dir lieb sein (W II 235:98).

36. Surma päle ei woi üksike tulla mitte. Mit lebens Gefahr kan man nicht kommen (155).

37. Tulli ärriseb ikka Das Feuer glimmet alZeit (3).

38. Täk on pool hobbone Ein Hengst ist nur noch ein halbes Pferd (18).

39. Wahhest annab Jummal Ohtram, Wahhest Wähhämalle. Bißweilen gibt Gott reichlicher, bißweilen weniger (102).

40. Wannad Naised söwad, Wannad Naised läwat sittale, siis Ilm heidib ärra. Wan die alten Weiber sat sind kriegen wir besser Wetter (147).

41. Wihm ajab Lund öiete Maast ärra Der Regen verschmeltzt die Schne (4).

42. Ö{ö}lal öla wiis. Ws taugt, das kan auch s gutes thun. (101).

43. Ühhel on sedda waeg teisel on teist, Einem fehlt dis dem anderen das. (184).

A₄. Saksakeelseid tekste, mis on või võivad olla saksa vanasõnad (antud vastete või tõlgetena eestikeelsete tekstide juures)

1. Art läst vor Art nicht. Eher ist Hofnung von einen zornigen Menschen als einen listigen u verschlagen Hecht (38);
EV 3303 vastena; vrd. W I 148:3.

2. Bald sind wir reich, bald arm (132);
EV 9668 vastena; vrd. W III 1606:2.

3. Besser ichts als Nichts (54, 89 ja 174);
EV 8970 ja 12792 vastetena; vrd. W II 957: Ichts 1 jj.

4. Besser ist zwei als einer (113);
EV 3022 vastena; vrd. W V 665:6.

5. Besser mit Ehren gestorben, als mit Schanden gelebet (14);
EV 463 vastena; vrd. W I 733:9.

6. Dem Kinde dient kein Messer (19);
EV 8835 vastena; vrd. W II 1282:276; 1298:608 ja 611.

7. Demuth bringt Ehre Hochmut bringt Schaden (95);
EV 1844 vastena; vrd. W II 693:21.

8. D Austheiler behält nichts (21);
EV 2365 vastena; vrd. W IV 1698:Vorschneider 1.

9. Der Teuffel verschliesst 6 Paar Schue dar zwische[n], ehe ein paar Volcks [toimetaja poolt hiljem parandatud: Eheleute] zusammen kommt (61);
EV 8166 vastena; vrd. W IV 1064:147.

10. Der Tod macht alles Gleich mors sceptra ligonibus æquat (162);
EV 6872 vastena; vrd. W IV 1231:145, 148–150.

11. Eigen Auge trieget nicht (146);
EV 7961 vastena.

12. Eigen Lob stinckt (45);
EV 3749 vastena; vrd. W III 202:19, 20, 27.

13. Eine böse Zunge kan viel schaden (69 ja 76);
EV 5827 vastena.

14. Eine Hand wäscht die andere (13);
EV 891 vastena; vrd. W II 298:122, 123.

15. Es wird nicht so klein gesponnen es kömmt entlich an die Sonne (142);
EV 10107 vastena; vrd. W IV 718:7–9.

16. Es wird so wohl ein Kalb fel zur Marckt gebracht als ein Ochsen Haut (193);
EV 13876 vastena; vrd. W II 1100:2; 1102:54; 1110:Kalbleder 1.

17. Frembd Auge siehet weit (96);
EV 14400 vastena.

18. Gottes Augen sind heller als die Sonne (105);
eestikeelse teksti Jummalal selgem Silm kui Pääwlik vastena.

19. Heute roth, morgen todt (59);
EV 12385 vastena; vrd. W III 1741:7.

20. Honig im Munde, Galle im Hertzen (68);
EV 5786 vastena; vrd. W II 767:2.

21. Ich muss mich nach der Decke strecken (21);
EV 560 vastena; vrd. W II 565–566: Decke 11, 12,14; IV 899–900: Strecken 1, 3–10.

22. Je höher du bist, je mehr dich demütige (142);
EV 15126 vastena; vrd. W II 689:28.

23. Je stärcker man rudert, je fester man stehet (189);
EV 13303 vastena.

24. komt Zeit, kommt Raht (2);
EV 59 vastena; vrd. W V 540:374.

25. Lügen hat kein Bestand (179);
EV 15107 vastena; vrd. W III 256:99.

26. Lügen hat kurtze beine (190);
EV 13249 vastena; vrd. W III 257:117, 118, 125.

27. Mancher Topf fängt bald an zu Kochen (101);
eestikeelse teksti Monni Pot lähhäb örnast kema vastena; vrd. W IV 1268:40.

28. Mangel macht Zanck (173);
EV 12687 vastena.

29. Man muss beten und arbeiten, so geht alles wohl von staten (55);
EV 12488 vastena; vrd. W I 340:Beten 6; 341:11.

30. Noth bricht Eysen (13);
EV 1790 vastena; vrd. W III 1050:144.

31. Unkraut wächst wol selbst (19);
EV 6002 vastena; vrd. W IV 1463:28.

32. Von Schönheit wird man satt (24);
EV 2029 vastena; vrd. W IV 322:69 ja 324:123.

33. Ws der Wolff im Rachen hat, das ist schon so gut als verlohren (156);
EV 1667 vastena; vrd. W V 366:354.

34. Ws man hat, damit muss man vorlieb nehmen (45);
eestikeelse teksti Se pääb kiitma mis Kä on (nr. 35) vastena; vrd. W II 235:98.

35. Ws man in der Jugend samlet, verzehrt man im alter (96);
EV 7575 vastena.

36. Weiber Raht taucht nicht (92);
EV 7253 vastena.

37. Wer im Versprechen zu milde ist der lüget (170);
EV 12304 vastena; vrd. W IV 1595:89.

38. Gegen den lieben Gott vermag niemand : wass Wer kan wieder Gott! (12); eestikeelse teksti Jummala ette ei woi middagit parrata vastena; vrd. analoogilisi Hornungil (Gram. 107); vrd. W II 93:2243.

39. Wer schmärt der fährt (59);
EV 14434 vastena; vrd. W IV 277–278:18, 20–25, 27.

40. Wer Schuld macht der muss bezahlen (199);
EV 14316 vastena; vrd. W IV 369:99.

41. a) Wer viel reiset der erfährt viel (32);
EV 8319 vastena; b) Der auf der Reise ist mus viel erfahren (185);
EV 11745 vastena; vrd. W III 1647:38.

42. Wer zum Pfenning geschlagen ist wird kein Thaler werden (115);
EV 2662 vastena; vrd. W III 1275:231.

43. Wer 2en Herren dienen wil, kriegt von beiden s (49);
EV 2953 vastena; vrd. W II 676–576:912–917.

44. Wo kein Heler ist da ist kein Steler (191);
EV 13899 vastena; vrd. W II 458:23–25.

45. Wo viel Guth ist, da ist viel Mühe (197);
EV 14189 vastena; vrd. W II 198:278.

46. Zum Staat gehöret viel (7);
EV 444 vastena.

Siin puuduvad vastused mõnedele Vestringi, Helle ja Clare materjali kohta käivatele küsimustele palun leida raamatust "Fraseoloogiline aines eesti vanimais grammatikates ja sõnastikes" (Tallinn, 1986)

Laiekraan | Freimid | Ptk. 1 | Ptk. 2 | Ptk. 3 | Ptk. 5 | Ptk. 6 | Ptk. 7 | Ptk. 8 | Ptk. 9 | Kirjandus

6.–8.	Ehrgeitzig / *auwoahne* / *auwopühdija* / *auwotachtija* (50); vrd. perik. Gal. 6,1 (RR 137, HH III Q3)
9.	trunckenboltz / *Johbnutkous* (123); vrd. HH IV Y2
10.	Edelgestein / kallis kiwwi (50); vrd. HH II 8
11.	Feyrtag / *kallis pehw* (55)
12.	Halsstarrig / *Kangke kail* (68) ~ Hartneckig / *Kangke kail* (93)
13.	Teuffelskünstler / *kurrati kunstlick* (132); võib-olla klišeetõlge saksa keelest
14.	Dingpfenning / *kehraha* (48)
15.	Drache / walgkemees / *lendwamees* / püssohand (49); vrd. perik. Ilm. 12,7 (HH III Bb6)
16.	Bein / Knoch / ... / *luhkont* (42); vrd. HH II 157; HH IV A2, A3, A8, P8, Q7, R2, Cc7, Gg6, Iil, Kk2, Kk3, Oo4
17.	gliedmasz / *luhlihckminne* (66); vrd. Müller (RM 116, 251, 254, 275, 279, 280, 287, 302, 318, 325); RR 9, 10, 51, 60; HH I B5; HH II 146, 210; HH IV C5, D7, Y2; perik. Rooma 12,4 (RR 85, HH III C6), Rooma 6,19 (RR 128, HH III O1), Efes. 4,25 (RR 142, HH III R4)
18.	Alaun / *Maria jeh* (35)
19.	Wolckhuse / *merrehergk* (131)
20.	Naseweiser / *nennatarck* (94); vrd. Müller (RM 46, 224)
21.	Jugend / ... / *nohr pölw* (75)
22.	nahrung / *pehtoitus* (94); vrd. ka RR 8, 15, 51, 52, 63, 61; HH I B2, B5, H6, H7; HH II 22, 189; perik. Luuka 21,34 (RR 73, HH III A5)
23.	lispelige Zungen / *pehme keel* (87)
24.	Meil / *pennekohrm*
25.	Drache / walgkemees / lendwamees / *püssohand* (49); vrd. perik. Ilm. 12,7 ja 12,9 (RR 177)
26.	Hurer / *porto sundija* (74); vrd. Müller (RM 144); vrd. Horasundija jms. (HH IV Y2, Y4, Bb6, Oo7)
27.	Papir / *rahmatonachk* (39) ~ PApir / *rahmato nachk* (96)
28.	schwanger / *hendas* / *rascke jalgk* / hendas wasto / kahekordalinne (111)
29.	Harnisch / *raudrihd* (69); vrd. HH IV B3, Y4; perik. (Rossihniusel raudreiwat jms.) Rooma 13,12 (RR 71, HH III A1), 2. Kor. 6,7 (RR 96, HH III F6), Luuka 11,21 (RR 99, HH III G4), Efes. 6,11 ja 6,14 (RR 144, HH III R8)
30.	Kalckunschhan / *Saxamah kuck* (69)
31.	Augenblick / *Silmapilckminne* (38); vrd. Müller (RM 103, 142, 193, 203, 227, 236, 249, 271, 294); HH IV C5, S3, T1, T4, Ff2, Gg6, Gg8/Hh1
32.	Augapffel / *silmaterrikene* / *silmaterra* (38); vrd. Müller Silmaterras (RM 190); HH IV P7, Z5
33.	Augenwasser / thrän / *silmawet* (38) ~ Threnen / *Silmawet* / *silmaweh pissarat* (121); vrd. HH I G5; HH IV A2, P4
34.	Gewissen / *süddame tunnistus* (64) ~ gewissen / *süddame tunnistus* (130)
35.	End / tagkaminne otz (51)
36.	Drache / *walgkemees* / lendwamees / püssohand (49); vrd. perik. Ilm. 12,7 ja 12,9 (RR 177); vrd. HH IV B4; perik. Ilm. 12,9 (HH III Bb6)
37.	Auszgemergelt alt Pferd / *wanna katkenut hobbone* (90)
38.	Das letzte Vierteil / *wanna kuh pohhi* (92)
39.	Das alter / *wanna pölw* (35)
40.	Sprichwort / *Wanna sanna* / lihckpajatus (116)
41.	Regenboge / *Wickerkahr* (99)
42.	Götzendiener / *wöhra Jummala orri* (66); vrd. HH IV Y4; vrd. Jummala orri (HH IV R7); vrd. perik. Gal. 5,20 wöra Jummala pallemine (RR 136) ~ wöhra Jummal denistus (HH III Q1)

43.	schonen / *armo andma* (110) ~ Erbarmen / ... / armo heitma / *armo andma* (39); vrd. Turu käsikiri (SC 24); RR 52, 56, 57, 58, 59, 62; HH I H3; HH II 63, 64, 68, 94; HH IV E1, Bb4, Dd5, gg3, Pp2
44.	Erbarmen / ... / *armo heitma* / armo andma (39); vrd. RR 52, 59; HH II 7, 49, 64, 65, 67, 194, 203; HH IV D3, Qq3; perik. Rooma 8,32 (RR 172, HH III Bb1)
45.	Eine sache handeln / *öhe aszja hajama* (69) ~ Embsig im Werck seyn / *ussinast ommat aszjat hajama* (51); vrd. HH II 113, 140; HH IV T4, Y7; perik. Efes. 6,13 (HH III R8)
46.	Ehren / ... / *auwo andma* (50); vrd. HH II 139
47.	verweisen / vorwerffen / *etteheitma* (128)
48.	verzweiffelen / kaxipitte motlema / *Jummalalt erralangma* (134)
49.–50.	Eilen / ... / *joudo tegkema* / *joudo tagkahajama* (50/51)
51.	zweiffelen / *kahe wahel olla* (134); vrd. Müller (RM 145, 146, 152, 154, 257, 282, 285, 290); RR 21; HH I D3; HH IV Cc8
52.	verzweiffelen / *kaxipitte motlema* / Jummalalt erralangma (134); vrd. RR 16, 21 58; HH I C4, D3, G6; HH II 57, 80, 85, 98, 122; HH IV P2, S1, Bb4, Bb5, Cc1, Cc4, Ee5, Ee6, Ff7
53.	Harpffenschlagen / *kandlet pexma* (69); vrd. ka HH II 108; HH IV P8
54.	Harpffen stellen / *keelet sehdtma* (69)
55.	verleumbden / *selja tagka kurjat könnet töstma* (86); vrd. kurjat könnet temma pehle töstame (HH I B2); perik. 1.Peetr. 2,12 teije pehle könnet töstwat (HH III K2)
56.	schelen / *köwwarast wallatama* (106)
57.–58.	Nach wollust streben / ... / *leeha himmo tagka hajama* / *noudma* (131); vrd. perik. 1.Tess. 4,5 himmo többe sissen (RR 97) ~ leeha himmo sees(HH III F8)
59.	Gefallen / *meeleperrast olla* (62)
60.–61.	Klein achten / *minxix pannema* / *minxix piddama* (34) ~ Vernichtigen / *minxix pannema* / *piddama* (94); vrd. HH II 116; rohkesti ka LS-is
62.	kurtzweilen / ... / *nalja heitma* (82)
63.	Creutzigen / ... / *risti pohma* (46); vrd. Lelow (SC 2); Wanradt-Koell (SC 353); RR 11, 46; HH I A4, B6, F1; HH IV Z4, Dd7
64.	Schweigen / ... / *suh piddama* (118)
65.	Hertzhafft machen / *süddame andma* (72)
66.	schuld geben / beschuldigen / ... / *süh töise pehle lückama* (110)
67.	Sparen / *Tallel pannema* (115); vrd. HH IV S7, X7, Dd1, Gg6
68.	Zerstören / ... / *tuchka pannema* (118)
69.	Achtung auff einen haben / *öhe tehhalle pannema* (34); vrd. Wanradt-Koell (SC 35); HH II 133; HH IV Kk2
70.	blut stillen / *werd waickistama* (44)
71.–72.	Ins elend stürtzen / *willitzusse sisse sahtma* / *lückama* (51)
73.	Oberhand nemen / *woimusse wotma* (95); vrd. HH I C5; HH II 2, 36; HH III Ff6; HH IV B7, P3, R1, Z2; perik. Efes. 6,13 (HH III R8)
74.	zwingen / ... / *wegkisi pehle hajama* (134); vrd. HH III Ff7; HH IB Z1
75.	einig seyn / *öhes meeles olla* (53) ~ Eines sinnes sein / *öhes meeles* / öhes nouwus *olla* (114); vrd. RR 51, 63; HH II 55, 57, 132, 134, 142, 252; HH IV T6; Jheringi ametivanne (SC 67); perik. Rooma 15,5 (RR 72, HH III A3), Ap.Teod 2,1 (HHH III L1), Rooma 12,16 (RR 86, HH III Aa6)
76.–77.	Vereinigen / öhe *nouwo piddama* (53) ~ Eines sinnes sein / öhes meeles / *öhes nouwus olla* (114)

78.–80.	Gewalt / ... / *meelewald* (64) ~ verhengnus / (71) ~ gestatten / *meelewalda andma* (64, 117) ~ verhengen / ... / *meelewalda andma* (71, 123) ~ Gewalt erlangen / *meelewalda sahma* (64); vrd. Veltherus (OV 614); Müller (RM 88, 99, 204); HH I A5, D4, E2; HH II 139, 176, 181, 248; HH III Gg1; HH IV C3, P5, R1, V6, X6, X7, Aa1, Aa8, Bb1, Cc1, Ff2, Ii4, Ii8, Kk1; perik. Joh. 1,12 (HH III B6), Matt. 20,15 (HH III E5), Jak. 1,26 (HH III K7) Matt. 9,6 (HH III R5), Ap.Teod 9,14 (HH III X7), Ap.Teod 1,7 (HH III Z6), Ilm. 12,10 (HH III Bb6)
81.–83.	hurerey / *portojacht* (74) ~ hurerey treiben / *portojachto piddama* / *portojachto sees ellama* (74); vrd. Horajachto jms.(HH IV Y3, Oo7); perik. 1.Tess. 4,3 (RR 97, HH III F8), 1.Kor. 10,8 (RR 130, HH III O5), Gal. 5,19 (RR 136, HH III Q1)
84.–85.	Gifft / ... / *surmarocht* (65) ~ Vergeben /tödten / *surma rochto kahs surretama* (124)

88.–89.	helffe Gott / *aitako Jummal* / *Jummal abbi* (70)
90.	Ach leider / *parrako Jummal* (34); vrd. Müller (RM 30, 88, 111, 170, 274, 319); HH II 116
91.	eine schöne vrsach / *sebba assi* / *sebba mo assi* / ... / formula irridendi (125)

1.	schwanger / hendas / rascke jalgk / hendas wasto / *kahekordalinne* (111)
2.	blum / *kaunikenne* (44); vrd. höitzep kudt üx kaunikenne (HHIV Gg 8)
3.	kindbetterin / *nurckalinne* (78)

4.	kindisch / *ram ninck tüit* (78); vrd. Müller wæetumat ninck raotumat (RM 193)
5.	Elender Mensch / *willitz ninck waine* (51); vrd. HH II 150, 238; HH IV Q8, Z2

1.	EV 291:	der Geber wird überdrüßig / der Nehmer nicht / *se andia tüib erra / se wottia mitte* (421)
2.	EV 367:	Je frommer kind je schärffer Ruthe / *jo armamb laps / jo kibbedamb witz* (257); vrd. LS 638
3.	EV 476:	Hinc Proverbium Nurckas nurcka Abbi laps nuttab ahhio pehle Werdias werrawa pehle Ein Huren kind liget im Winckel / Ein Eheligs kind auffm Ofen / Ein Ehebrechers kind für der Thür (257)
4.	EV 516:	wenn man ein alte Stubbe bekleidet / ist er auch schön i.e. das Kleid zieret den Man pae kand kattus sihs on kand kaunikenne (403)
5.	EV 589:	Mein Leben hat ein ziel *mo Ellul on üx mehr (otz)* (484); vrd. LS 640 < Laul 39,5
6a.	EV 621:	Die Mutter giebet den Kindern zwar die Milch / aber sinne und Wernunfft nicht / Emma pistab küll nißo lapse Suhhe / aggas ep annab meelt mitte (383)
6b.		die Mutter gibt den Kindern die Milch / Aber den Sinn nicht / *Emma pistab lapsel küll nißat suhhe / aggas ep annab meelt mitte* (303)
7.	EV 753:	wer was liebes hat / darnach siehet Er / wer was wehes hat / darnach fühlet Er / kus haigk on / sehl on keßi. kus Arm on / sehl on Silm (280)
8.	EV 758:	Kranckheit kombt zu Ros (eilend) gehet mit Ochsen (langsahm) wieder weg / *többe tulleb hobboste ka / lehb herje ka jelle erra* (265)
9.	EV 947:	zusagen ist herrisch / halten ist närrisch / *heh mees towotab / herris peab* (491)
10.	EV 1109:	was einen trifft / das trifft alle / *keicke heh on igga meehe heh* (417)
11.	EV 1197:	Heuschrecke verletzet und heilet / *heina Tirt salwab ninck parramdab* (An. 236)
12a.	EV 1667:	me on hunti Suhs i.e. Suh sees / se on hunti perses i. e. perse sees; Was der Wolff im Maul hat / das ist schon im Leibe (72)
12b.		*me on hunti Suhs / se on hunti perses* ex inferno nulla est redemtio, was der Geitzige in die hände kriget / bekombt niemand wieder (474)
13.	EV 1727:	Noht lehret beten / *Hedda hajab Herja kaiwo siße* (An. 311)
14.	+EV 1733:	noht hat kein Gesetze / *hedda ep annab hebbe* (311)
15.	EV 1890:	Ruffe nicht eher hole Fische / du habest sie den im Korbe / *Erra hüa enne kudt sa ülle merre saht* (342)
16.	EV 1915:	es ist beßer ein Kuh melcken als schlachten / *parramb on lüpsis kudt tappis* (268)
17.	EV 2547:	GOtt gibt Raum zur Buße. *Jummal annab Aigka Parranduße pohle* (An. 332) < Hb 12,17
18.	EV 2829:	Ein Rabe hacket der andern kein Auge aus / *üx kaarn ep raijub toise Silma pehst mitte* (329)
19.	EV 3105:	Alle Hüner fliegen nicht zur Ricke. *Ep tullewat keick kannaset Puh pehle*. das ist. Es glücket nicht alles (An. 244)
20.	EV 3449:	Pest / katcko / *katcko többe / Jummala witz* (320) Selle Gösekeni passuse tõlgendamine vanasõnana on ilmne viga: tegelikult on siin antud lihtsalt 3 eri tõlkevastet saksa sõnale Pest 'katk'; jumalavits esineb katku poeetilise sünonüümina ka muudes varasemais allikates — Mülleril, Rossihniusel, Gutslaffil.
21.	EV 3935:	Berg und Thal kan man weichen aber keiner bösen Zungen. kiwwi kannde ees woit sa möhnda erra / Aggas kuria Sanna ees mitte (An. 480)
22.	+EV 4106:	das schwein weltzet sich nach der schwemme / *Sigga pupreb hend Sauna (oamiße) perrast* (373) < Õp 26,11; 2Pt 2,22 Raamatus "Fraseoloogiline aines..." lk. 25 (nr. 74) on see piiblivanasõna eksikombel loetud kõnekäänuliseks situatsioonikommentaariks
23.	EV 4152:	kus sa sedda koira löht echk silletat / sedda peab temma icka meeles. der Hund gedencket immer noch / was man Ihm böses oder gutes thut (401)
24.	EV 4158:	da der Schweine viel seyn / wird der Tranck desto dünner / *jo eamb koyrat koos oat / jo weddalamb sahb se lackmie* (An. 162)
25.	EV 4595:	*ke kannab kurja / kannab kulda*. Wer das Böse vertägt / hats zugenießen (An. 432)
26.	EV 4624:	Ein ehrlicher Mann schlägt zu / ein schelm drewet / i.e. bistu ein ehrlicher Kerl / so schlag zu / *heh mees löhb / herris kockotab* (353/4)
27.	EV 4645:	das Böse kan keiner weg nehmen / *kurri ep woib üxkit errawotma* (461)
28.	EV 4850:	da der zaun am niedrigsten ist / steiget man gerne über / *ke suhr on / minne möhda / ke püßokenne on / astu ülle* (480)
29.	+EV 4993:	die Hand in der Seiten / ein Laus im Beutel / (viel von Worten / nichts dahinden) *keßi puhsas / Tei pungas* (378)
30.	+EV 5253:	Hinc *labbedas maxab* / schauffeln und spatten zahlen alles vide spate (351)
31a.	EV 5786:	die Zunge spricht ave, das Hertz cave; *Libbe keel / Kibbe meel* (490); vrd. laulu "Ach Gott vom Himmel sih darein" tõlkes (HHK III 321; tlk. R. Brocmann): üx kihtap / toine laitap se // üx Nouw ep eal peetaxe // Keel libbe on / Meel kibbe
31b.	+EV 5786G:	NB. *libbe keel / herrise meel. der Mund spricht ave, das Hertz cave (363); vrd. G. Salemanil MÖnnel on kül libbe Keel / Kennel on doch herris Meel* (HHK IV 104)
32.	EV 5827:	die Zunge ist ein klein Glied / Aber sie kan große Stete verderben / Üx lühhekenne keel / Rickub lühhise kaihl (489) < Õp 25,15
33a.	EV 5846:	*Lihb teeb sedda Sauwa sitkex (karmix* (478)
33b.		*Se lihb teeb sedda Sauw karrex* / i.e. *sitkex* (401)
34a.	EV 5909:	Ein jeder Vogel singet seinen Gesang / *kui Lind / ni Laul* (An. 272)
34b.	EV 5909 + 6189:	ein jedes Land hat seine Weise / kui mah / ni wihß / kui lind / ni laut (272)
35.	EV 5925:	Jeder Vogel singet seinen Gesang / *Igga lind laulab omma keele ka* (449)
36.	EV 6189:	vt. nr. 34b
37.	EV 7961:	Eigen Auge treuget nicht / *omma Silm on kunningas Pehs* (An. 115)
38a.	EV 8390:	*Pappi külmet ninck kotti Sopp ep sahp jel tois* (326)
38b.		*Pappi külmet ninck kotti Sopp ep sahb iel töis* / des Rigen Pappen külmet und Sacks Winckel werden nimmer voll (An. 326)
39a.	EV 8487:	gut ding wil weile haben / (quod citò fit, citò perit) *kauwa techtut kaunikenne / pea techtut pille pallal* (463)
39b.		Was bald geschicht / vergehet balde. *kauwa techtut kaunikenne / pea techtut pilla pallal* (An. 210)
40.	EV 9020:	aurum puriſſimū eſt ponderoſiſſimum das reineste Gold ist das wichtigste / *se keicke puchtamb kuld on se keicke rasckemb* (468)
41.	EV 9212:	NB. *kus põrn maust jehb?* die miltz kan von dem magen nicht getrennet werden /. / i. e. gleich suchet sich / gleich sindet sich (295)
42a.	EV 9715:	*Ricka meehe többe on kuhlis. wann ein Reicher kranck ist / das höret man weit. Waine meehe olle on kuhlis*. wann ein Armer truncken ist / das höret man weit (287)
42b.		*Ricka meehe Többe ninck waise meehe ölle on kuhlis* (An. 287)
43.	EV 9760:	Ein reicher kombt schwerlich in den Himmel / *üx rickas sahb waiwal taiwa siße* (374); vrd. LS 631 < Mt 16,23
44.	EV 9771:	der Reichtumb wird übel gebraucht im Suchen / erlangen und besitzen. *Se Rickus ruhkitaxe kurjaste otzides / sahdes ninck piddades* (An. 248); vrd. LS 632
45.	EV 9795:	Krucken Rauch / brände Schmauch / den Teutschen Taug (der Teutschen Laug) *rohpe suitz / n tucka wing on Saxa hing* (411)
46a.	EV 10031:	wens regnet / so gehen die Teutschen / wens nebelt / so gehen die Wölffe / *Saddul soitab sax / uddul huliub hunt* (336)
46b.		wens regnet / so reisen die Teuctschen / wens Nebelt / so lauffen die Wölffe / *saddul söitab Sax / uddul huliub hunt* (411)
47a.	EV 10075:	was die Teutschen den Bauren fürsagen / das glauben sie / *saxa rahwa tuisk / on mah rahwa usck* (278)
47b.		was die Teutschen sagen / müßen die Baurē glauben / *Saxa pasck on mah rahwa usck* (411)
48a.	EV 10083:	der Arme ißet / der Teutsche schläffet / *Saxa unne on santi Söhmen aigk* (358)
48b.		weil die Teutschen lange schlaffen / sagen sie / *Saxa ue on santi söhmen aigk* (410/11)
49.	EV 10421:	der Igel ißet schlangen / tödtet sie mit den stacheln / *Sihl söhb ußit / ninck surretab nemmat ockade kaas* (373); võib-olla lihtsalt lausenäide, mitte vanasõna
50.	EV 10734:	*se Surm on keickil üx sarnane* / der Todt ist allen gleich (59); võib olla laulu "Nun laßt uns den Leib begraben" mõnest tõlkevariandist — vrd. näit. Turu käsikirjas: Mingzperast se surm tuleb keigell vhesarnane (SC 25)
51.	EV 10801:	*leht sa Sütti ees paggo / loijat sa karro ees* / incidit in Scyllam qui vult vitare Charibdim, aus dem Tropffen in den Schlagregen (474)
52a.	EV 10914:	*suh on Süddame Tulck* / Der Mund ist des Hertzen Dolmetscher (58); võib-olla tõlgelaen saksa vanasõnast
52b.		wes das Hertz voll ist / gehet der mund über / *Suh on Süddame tulck* (301)
53.	EV 11042:	Ein Nachtbahr sagts dem andern / Ein guter Freund hat wieder einen guten Freund / *naaber koorib naabri perse* (303)
54.	EV 11043:	In einem wort ist Safft und Krafft / *öhhes Sannas on nouw ninck woimus* (475); ilmselt tõlgelaen saksa vanasõnast
55.	EV 11460:	*Iggamees teeb omma Tabba perrast* (An. 214)
56.	EV 11464:	Ein Schlos lest nicht naschen / *tabba keelab matja* (307)
57.	EV 11694:	man darff ihm nichts einbilden / er bildet ihm doch gnugein / *ep olle tarbis nende kannade hendat üllestösta / nemmat kandwat ißi kül püsti* (An. 167)
58.	EV 11735:	der weg hin deucht einem länger zu seyn als her / *Tee on ubbamb (oamb) minnis / kudt tullis* (461)
59.	EV 11806:	*kus on teggiat / sehl on neggiat*; für / ommat. wo Arbeiter sind / da sind auch Zuseher (55)
60.	EV 12030:	die zehrung nach der nehrung setzen / *mis toi tullis / se soi ollis* / i.e. hat er etwas / so kan er eßen (481)
61.	EV 12111:	*Jo tuhlesamb Ilm / jo parramb warrastada* / Je windiger Wetter / je beßer stehlen (An. 21)
62.	EV 12249:	die sonne erziehet die Küchlein / die Badstuben die Kinderlein / pehwlick kaswatab kannat / Lapset wicht (385)
63a.	EV 12322:	Es wird wol geredet / aber keiner hats gesehen / certior eſt teſtis oculatus unus, quam auriti decem. *Tößi on kuhlia / walle neggia* (377)
63b.		*kuhlmas on tößi / neggemas walle* (377)
64.	EV 12687:	Armuht macht unmuht / *Tühhi teeb Torro* (An. 110)
65.	EV 12844:	Demuht bringet Gnade / Hochmuht bringet Schade. *Nöddrus woitab / kangkus kaotab* (An. 300)
66.	EV 12904:	Schlaff ist süßer den Honig /. Eccl. 5.11 *unne on maggusamb Mett* (358)
67.	EV 13386:	*wannat sickat lackuwat kahs hehmeelel Sohla* / Alte Ziegen lecken auch gerne Saltz (63); võib olla tõlgelaen saksa vanasõnast
68.	EV 13415:	da kein junger Hund im Hofe ist / da mus der alte in die Karri gehen. *Wanna koijr haiataxe Metza / kus ep olle kutzick ouwes*. das ist / Wo kein Gesinde ist / da muß der Wirth selber fort (An. 245)
69a.	EV 13672:	Je ehr je beßer / *je enne / je parramb* (165); võib olla tõlgelaen saksa vanasõnast
69b.		Je ehe / je beßer / *jo enne / jo parramb* (247)
70.	EV 14160:	ein breite Sense schläget breyte / *üx heh laij wickati löhb laijet kahret* (236)
71.	EV 14980:	id eſt einer ist wie der ander / *üx kurrat ni heh kudt toine* (329); tekstile eelneb originaalis EV 2829 (nr. 18 siinses nimistus)
72.	EV 14985:	Ein räudig Schaff zündet die gantze Heerd / *üx kernane lambas suttitab keick karia* (331); vrd. ka EV 15007
73.	EV 15000:	*üx noitab Peh / toine Pers* / einer zeigt den Kopff / der ander den Hindern / i.e. einer thut guts / der ander böses (An. 238)
74.	EV 15046:	wenn die Teutschen nahe bey ein ander wohnen / sagen sie: *üx wax / üx Sax* (410)
75.	+EV Ø:	argwonisch / *ke kuuleb / seh luuleb* (110); võib-olla Salemanilt (HHK IV 99 ); on autentseid käsikirjatekste hilisemast ajast; vrd. ka nt. soome Kon muist kuulet, niin ittestäs luulet (SL 163)
76.	+EV Ø:	Eisen u stahl verschleust / *raud n. terras kullub* (431); on võib-olla eesti vanasõna või tõlgelaen saksast

77.	wannat sickat lackuwat kahs hehmeelel Sohla / *Alte Ziegen lecken auch gerne Saltz* (63); eestik. nr. 67 (EV 13386) vastena; vrd. W V 572:2
78.	*Armuht macht unmuht* / Tühhi teeb Torro (An. 110); eestik. nr. 64 (EV 12687) vastena
79.	*Berg und Thal kan man weichen aber keiner bösen Zungen. kiwwi kannde ees woit sa möhnda erra / Aggas kuria Sanna ees mitte (An. 480); eestik. nr. 21 (EV 3935) vastena; paari Berg und Thal* sisaldavaid väljendeid vt. ka W I 312
80.	*da der Schweine viel seyn / wird der Tranck desto dünner* / jo eamb koyrat koos oat / jo weddalamb sahb se lackmie (An. 162); eestik. nr. 24 (EV 4158) vastena; vrd. W IV 455:192,193
81.	*da der zaun am niedrigsten ist / steiget man gerne über* / ke suhr on / minne möhda / ke püßokenne on / astu ülle (480); eestik. nr. 28 (EV 4850) vastena; vrd. W 507:7, 510:72
82.	*Demuht bringet Gnade / Hochmuht bringet Schade*. Nöddrus woitab / kangkus kaotab (An. 300); eestik. nr. 65 (EV 12844) vastena
83.	suh on Süddame Tulck / *Der Mund ist des Hertzen Dolmetscher* (58); võib-olla tõlgelaen saksa vanasõnast; eestik. nr. 52a (EV 10914) vastena; vrd. W III 767:47
84.	*die Zunge spricht ave, das Hertz cave*; Libbe keel / Kibbe meel (490); eestik. nr.31a (EV 5786) vastena; vrd. W III 767:59
85.	NB. libbe keel / herrise meel. *der Mund spricht ave, das Hertz cave* (363); eestik. nr. 31b (+EV 5786 G) vastena; vrd. W III 767:59
86.	die Zunge ist ein klein Glied / Aber sie kan große Stete verderben / Üx lühhekenne keel / Rickub lühhise kaihl (489); eestik. nr. 32 (EV 5827) vastena; vrd. W V633:60
87.	*Eigen Auge treuget nicht* / omma Silm on kunningas Pehs (An. 115); eestik. nr. 37 (EV 7961) vastena
88.	*Ein Gast wil den andern nicht beherbergen* (An. 240); EV Ø
89.	Ein Nachtbahr sagts dem andern / *Ein guter Freund hat wieder einen guten Freund* / naaber koorib naabri perse (303); eestik. nr. 53 (EV 11042) vastena; vrd. W I 1177:127
90.	*ein jedes Land hat seine Weise* / kui mah / ni wihß / kui lind / ni laut (272); eestik. nr. 34b (EV 5909 + 6189) vastena; vrd. W II 1768:129
91.	*Ein Rabe hacket der andern kein Auge aus* / üx kaarn ep raijub toise Silma pehst mitte (329); eestik. nr. 18 (EV 2829) vastena; vrd. W III 1446:39
92.	*Ein räudig Schaff zündet die gantze Heerd* / üx kernane lambas suttitab keick karia (331); eestik. nr.72 (EV 14985) vastena; vrd. W IV 57:93
93.	*Eisen u stahl verschleust* / raud n. terras kullub (431); eestik. nr. 76 (+EV Ø) vastena
94.	NB. kus põrn maust jehb? die miltz kan von dem magen nicht getrennet werden /. / i. e. *gleich suchet sich / gleich sindet sich* (295); eestik. nr. 41 (EV 9212) vastena
95.	*gut ding wil weile haben* / (quod citò fit, citò perit) kauwa techtut kaunikenne / pea techtut pille pallal (463); eestik. nr.39a (EV 8487) vastena; vrd. W I 638:866
96.	*In einem wort ist Safft und Krafft* / öhhes Sannas on nouw ninck woimus (475); eestik. nr. 54 (EV 11043) vastena; vrd. Er (das) hat weder Saft noch Kraft (W III 1829:*7)
97.	*Jeder Vogel singet seinen Gesang* / Igga lind laulab omma keele ka (449); eestik. nr. 35 (EV 5925) vastena; vrd. W IV 1659:300
98.	*Ein jeder Vogel singet seinen Gesang* / kui Lind / ni Laul (An. 272); eestik. nr. 34a (EV 5909) vastena; vrd. W IV 1659:300
99.	*Je ehr je beßer* / je enne / je parramb (165); eestik. nr.69a (EV 13672) vastena
100.	Je ehe / je beßer / jo enne / jo parramb (247); eestik. nr.69b (EV 13672) vastena
101.	*Je frommer kind je schärffer Ruthe* / jo armamb laps / jo kibbedamb witz (257); eestik. nr.2 (EV 367) vastena; vrd. W II 1287:373; vrd. ka LS 638
102.	*Krucken Rauch / brände Schmauch / den Teutschen Taug* (*der Teutschen Laug*) rohpe suitz / n tucka wing on Saxa hing (411); eestik. nr. 45 (EV 9795) vastena
103.	*noht hat kein Gesetze* / hedda ep annab hebbe (311); eestik. nr.14 (+EV 1733) vastena; vrd. W III 1051:146
104.	*Noht lehret beten* / Hedda hajab Herja kaiwo siße (An. 311); eestik. nr. 13 (EV 1727) vastena; vrd. W III 1054:228
105.	*Ruffe nicht eher hole Fische / du habest sie den im Korbe* / Erra hüa enne kudt sa ülle merre saht (342); eestik. nr. 15 (EV 1890) vastena; vrd. W III 1763:11
106.	Hinc labbedas maxab / *schauffeln und spatten zahlen alles vide spate* (351); eestik. nr. 30 (+EV 5253) vastena; vrd. W IV 114:*13
107.	*Was bald geschicht / vergehet balde*. kauwa techtut kaunikenne / pea techtut pilla pallal (An. 210); eestik. nr. 39b (EV 8487) vastena; vrd. W I 223:12
108.	*wes das Hertz voll ist / gehet der mund über* / Suh on Süddame tulck (301); eestik. nr. 52b (EV 10914) vastena; vrd. W II 615:341
109.	*Wo das Gerstenkörnlein lieget / da hat das Roggen Körnlein keinen Raum* (An. 240); on võib-olla allikaks Helle tekstile Kus on ohra iwwa, seal ei mahhu rukki iwwa (vt. EV 7770 Aa); vrd. W I 1575:1, 2
110.	Temmal on kurri Moisa Aße / ep woib mitte kar Ißandat sallida / das ist *zwene Herrn in einem Hause vergleichen sich nicht* (An. 240); vrd. W II 578:957–960

111.	*aurum puriſſimū eſt ponderoſiſſimum* das reineste Gold ist das wichtigste / se keicke puchtamb kuld on se keicke rasckemb (468); eestik. nr.40 (EV 9020) vastena
112.	Es wird wol geredet / aber keiner hats gesehen / *certior eſt teſtis oculatus unus, quam auriti decem*. Tößi on kuhlia / walle neggia (377); eestik. nr. 63a (EV 12322) vastena
113.	me on hunti Suhs / se on hunti perses *ex inferno nulla est redemtio*, was der Geitzige in die hände kriget / bekombt niemand wieder (474); eestik. nr. 12b (EV 1667) vastena
114.	leht sa Sütti ees paggo / loijat sa karro ees / *incidit in Scyllam qui vult vitare Charibdim*, aus dem Tropffen in den Schlagregen (474); eestik. nr.51 (EV 10801) vastena
115.	gut ding wil weile haben / (*quod citò fit, citò perit*) kauwa techtut kaunikenne / pea techtut pille pallal (463); eestik. nr. 39a (EV 8487) vastena

1.	*Ajast ajani* / von Zeit zur Zeit. *pehwast pehwani* / von Tage zu Tage (67)
2.	ungefehr / (circiter) liggi / *echk eamb echk wehhemb* (442)
3.	nichts wehrtester (nequissimus) keicke höhlamb / *keicke herrise herrisemb* (310)
4.	du magst auff eines andern und nicht auff meine Seele gehen / *minne hihre hinge n. kassi kaihla pehle* (376)
5.	pöbel / (plebs) allamb rahwas / *hilpakas ninck halpakas* (324)
6.	spannen / (Anspannen) ein Pferd / Ochsen / *hobboset rackis / herjat hickis pannema* (386)
7.	plage / (affictio) *hedda ninck waiw* (323) ~ wehe / (interj. væ) *hedda ninck waiw* (461)
8.	An Leib und Seel / *Ihholis ninck Hingelis* (An. 105) ~ An Leib und Seel / *Ihholis ninck hingelis* (376)
9.	Er artet weder Vater noch Mutter / *Ep olle Issast echk Emmast* (An. 110)
10.	ohn unterlas / (für und für) *jergkest ninck ickas* ( 315)
11.	So hoch er vorhin gehalten ward / so gering ist er nun / *kui kallis temma enne olli / ni alp on temma nühd* (An. 240)
12.	*Metz kexub ninck plexub* / der Busch rauschet und brauset (An. 70)
13.	*kaddo erra kuh kuhlmatta / pehw neggematta* / verschwinde / das man dich weder höret noch siehet (432)
14.	Lahm an Händen und Füssen / *kessiti* (*kehtta) jallati* (*jallato) wiggane kehjest ninck jallast* (271)
15.	frage und Antwort / *küssiminne n. kostminne* (193)
16.	reue / (pœnitudo) / *kadduminne ninck kahhezaminne* (337) ~ es ist mir leid / *ma kaddun ninck kahhezan* (278)
17.	unvernünfftig / (irrationale) ilmameeleta / *kell ep ole meelt echk keelt* (412)
18.	einträchtigkeit / *üx meel / üx mötte* (170)
19.	unter einer Decke liegen / (colludere) *öhhe meele ninck nouwo piddama. öhhes meeles ninck nouwus ollema* (445); vrd. Anf. nr. 75–76
20.	Wimmeln / (krimmeln) *müggisema / kübbisema* (471) ~ *Rawwas müggizeb ninck kübbizeb* / das Volck krimmelt und wimmelt (An. 70)
21.	hohn und Spott / *Nahr ninck Teo* (241) ~ Hohn und Spott / *Nahr ninck Teo* (242) ~ *Rawwa Teuks i.e. Nahrux* / dem Volck zu Spott (An. 6)
22.	*otzast otzani* / von End zu Ende (68)
23.	*Pehst jallani* / vom Haupt bis an die Füsse (68)
24.	Qual / *Pijhn ninck wallo* (328)
25.	rein / (purus) *pohhas ninck selgke* ~ rein / (purè) *puchtast ninck selgkest* (335)
26.	In die quer oder länge / *poickete echk pitkete* (328)
27.	von Tag zu Tag / *pehwast pehwani* (407); vrd. nr. 1
28.	mildiglich / (largiter) *rochkest ninck heldest* ~ milde / *helde ninck rochke* (largus) ~ Mildigkeit / *heldus ninck rochkus* (295)
29.	unbescheiden / *roppedast ninck höhlast* (440)
30.	unvernünfftig / (insipiens) *rual ninck tötter* (447)
31.	zumalmen / (friare) *russux* (*tuhhax) pörmux löhma* (488)
32.	Schlecht und gering Mahlzeit / püssokenne Söhmen Aigk / *Sohla ninck leiba* (286)
33.	mit offnen mund und Ohren / *awwa suh n. körwa ka* (314)
34.	Seyd fruchtbahr und mehret euch / non rectè dico, olcket wilialeiset / sed, *techket suggu ninck kaswaket* (195/6) < 1. Mo 1,22 ja 1,28
35.	Huhn mit einem Zopff und stumpffen Schwantz / *Tuck kanna ninck tölp hend* (244)
36.	hie oder dorthin / *tenna echk sinna pohle* (238)
37.	Marter [martyrium] *waiwa ninck pijhn* (289)
38.	*Keicke Wargade Wargamb* / aller Diebe Meister (An. 21)
39.	elender Mensch / *willitz ninck waine* (172); vrd. Anf. nr. 5
40.	traun / (certè) *wist ninck kindlast* (417)
41.	ja freylich [maximè] *wist / ninck töhst* (194)
42.	schuld mit schuld bezahlen / (facere versuram) *wölga wölga kaas maxma* (368); vrd. EV 14308
43.	Recht und billig / (æquum & bonum) *kudt öigke ninck kohhus on* (333) ~ ziemen / (decet) *se on öigke ninck kohhus* (484)
44.	schleiffen / (verwüsten / der Erden gleich machen) *errakaotama ninck mahtassex teggema* (360)
45.	Tag und Nacht / *öh n. pehw* / *öhdt n. pehwat* (407)

46.	stincket wie ein Aas / *haisub kudt üx Raip* (398)
47.–48.	Mein Weib ist schwanger / dicunt *mo naine on kudt satnut on* ~ *kudt Jummal lohnut on* (371)
49.	Gold gelb / *ni koldne kudt kuld* (218)
50.	*ni töhst kudt Jummal on* (*ellab*) So war als GOtt ist (lebet) (51)
51.	SchlagRegen / [nimbus] weema oock. *Saab kud Raanede kaas* (359)

52.	nichts / (ne hilum quidem) *ep karwakit* (310)
53.	*Ep olle habba löngakit Suhs* (70) / Er hat kein Haar umbs Maul ~ Er hat kein Haar umbs Maul / *Ep olle habbe löngakit Suus* (124)
54.–55.	unendlich werden / (ire in infinitum) *ep olle otza mitte* / (*ep sahb oza kette mitte*) (441)
56.	es stehet Ihm nicht für der Stirn geschrieben / *ep olle temma otzas mitte kiriotut* (398)
57.	vergehen am Leibe und Fleische / i.e. zusammen schrumpffen / *kurtus ommast ihhust / heitis ommast leehast* (426)
58.	der Hase nimbt seine zuflucht zu den dornen sträuchen lepus proripit se ad dumeta, *Jennix leickab meze* / johxeb wössade pohle (487)
59.	der Frosch kombt auff ein Hügel / *konn sahb Metta pehle* / i.e. der Baur wird ein Edelman (An. 195); vrd. EV 4311
60.	wie weit erstrecket sich die Verwandnis / *kui kaugkel wennetaxe se hoimusse pölw!* (335)
61.	Zahm / (cicur) tals / oppetut / *kumb kessi keinut on* (412)
62.	wild / (ferum) pürre / ilma oppematta / *kump ep olle kessi keinut* (412)
63.	*Kunningal töh Kolbaxe* diverb. / wenn keiner der Arbeit geneust / so geneust es der König / den der bleibt nicht ohne (262)
64.	Abnehmen am Leibe und Fleische / i.e. zusaenschrumpfen / *Kurtus ommast Ihhust / heitis ommast Leehast* (An. 99)
65.	über hin / [defunctorié] *kus kehiest aggas erra sahb* (422)
66.	schwanger / hendas / rassenas / Kahhekordane / *keima pehl* / (371)
67.	der Verstand verrücket sich / *meel johxeb ümber* (383)
68.	*mis sa herris pöhrlet hendes n. köhheldat / ma tahhan sull rutto tehha* / was zottestu Bube dich lange / Ich werde dich lehren eylen (435)
69.	hättest du mir davon ein weinig zu ohren gebracht / *ollexit sa minno körwal middakit tulckanut* (316)
70.	Schwindel / [vertigo] *peh johxeb ümber* (375)
71.	Wolff am hindern / (attritus, intertrigo) *perse perra katki keick* (474)
72.	NB. Das ist so leicht als ein Feder / man solte es weg blasen / *pohhu hinge kaas Taiwa* (277)
73.	unglücks Zeichen / [prodigium, portentum] Se jerrel sünnib middakit. Se nehb öhhe Assia (443)
74.	zu gegen / [coràm] *Suh sisse* (487)
75.–77.	das Hertz bebet / *Südda kuckleb* / *on otze wallales* / *tahap Suhst welja tulla* (An. 235)
78.	der Magen stehet scheiff / *südda jehb nödder* / *Südda on otze nödder* / *lehb nöddrax* (353) ~ der Magen stehet sehr scheiff / *südda lehb otze nöddrax* (286)
79.	Er hat keines Menschen gestalt mehr / *temmal ep olle Innimesse Jumme* (212)
80.	*Temmal on kurri Moisa Asse / ep woib mitte kax Issandat sallida* / das ist / zwene Herrn in einem Hause vergleichen sich nicht (An. 240; vastetena antud veel saksak. vanasõnad nr. 88 ja 109 eelnevas)
81.	Er hat einen guten schatz vergraben / *temmal on weel üx heh mutt mahs* (351)
82.	Er ist gar ins hinder theil gerahten / i.e. zu rück gekommen / *temma on kohldes taggaspitte sahnut* (412)
83.	Erbekam gute Beute. *Temma sai heh noosi küll* (An. 136)
84.	siehe wie der sich ausputzet / *wahta kuy se hennes welja säab* (364)
85.	In der letzten Noht / *wihmses heddas* / id est, *wihmbse hedda sees* (248)
86.	Feldzug / *weggi lehb welja* (186)
87.	Lasz dich nicht bewegen / *erra lasse omma meele ümberhajada* (An. 137)
88.	keiner fasset mich an den Rock / *üchtekit hackab mind Helmest kinni*. i.e. keiner hat an mich zusprechen (An. 108)
89.	Ein guter Mensch leget sich dafür nicht kranck / *üx heh Innimee ep lunckab seperrast mitte* (265)
90.	*ülle kaihla* de corpore geschwind (246)
91.	über messig / [nimius, immoderatus] lihga / *üllemöhto* (422) ~ unmäszlig (immensus) *üllemöhto* / üppris wehga (444) ~ über die schnur / (enormiter) *ülle möhto* / üppris palio (421)

1.	~EV 4609:	*Temma kurri Ello wähhandes se allandes Kääst ärra* Durch sein Gottloses leben, zerren ihme alles unter Händen. (185); siit vist > Helle (Anw. 343:243) vanasõnavormiline ja üsna vääralt muudetud tekst Kurri ello wähhendab ja allandab käest ärra keik puhhas; Wiedemann (AIÄLE 89) tsiteerib Hellet; folkloorset esinemust kinnitav aines puudub.
2.	~EV 4712:	*Kutsmata on ta tulnut, ajamatta on ta läinut.* Selbst kam er selbst ging er (61); selles vormis kõnekäänd; Laug. nr. 27; rahvaehtsaid arhiivitekste kokku u. 50 — vanasõnatüübist EV 4712 (Kes kutsumata on tulnud, see ajamata läheb) u. 20, kõnekäänuvormilisi u. 30.
3.	~EV 6598:	*Lö kui lööt mees wottab mehhe wasto.* Schlage, wen du schlagen wilst ein Kerl ist dem andern wol gewachsen (73); Laugastel kõnekäänd nr. 25; vanasõnast 2 rahvaehtsat arhiiviteksti: Mees piab mehe hoobi (Pär) ja Mees annab hoopi, mees kannab hoopi (VNg); Vestringi teksti samatüüpsus nendega on problemaatiline.
4.	~EV 11789:	*Öigusse pääl minna ep kardan ühtegit* Wen ich recht habe fürchte ich mich für niemand (100); Laug. nr. 64; parim vanasõnaline lähend Tee õigust ja ära karda kedagi; üldse u. 20 autentseks loetud arhiiviteksti.
5.	~EV 11396:	a) *Päwad käiwat Orja pole* Die Tage nehmen ab (105); b) *Päwad käiwad Perremehhe pole* Die Tage werden länger (105); kindlamalt autentseid vanasõnavormilisi tekste 5–6; põhiesinemuseks kõnekäänulised situatsioonikommentaarid päeva lühenemise/pikenemise kohta (u. 40 ehtsat arhiiviteksti); Vestringi ja Clare järgi tsit. Wiedemannil (nt. ESSr 130, 714, 780, 1088).
6.	~EV 12140:	*Minna kohhendan Puid omma Katla al.* Ich lege die Holtz zu rechte unter m. Kessel (52); vanasõnavormis esindatud ainult Jaan Sandra 2 tekstiga (Vas v. Se): Egaüts kohendas tuld oma katla ~ paa ala.
7.	~EV 12251:	*Tuul on teise Innimisse abbi praego* Itzt hat man vom Winde so viel hülffe als wan 2 ruderten' (176); sellisena ilmselt kõnekäänd; arvatavasti allikaks Wiedemanni poolt üldistavaks lauseks redigeeritud tekstile Tuul on teise inimese abi (AIÄLE 186), võib-olla ka teisele, veel kaugemale Tuul on abimees (ESSr 1229); autentseid arhiivitekste pole.
8.	~EV 14836:	*ühheksa ametit teal, kümnes nälg* (5); lisatud hiljem kellegi toimetaja poolt; Hellel (Anw. 360:520) täiesti erinev, Vestringiga seostamatu soomepärane redaktsioon Viis ammetit, kuus nälja (vrd. soome Viisi virkaa, kuusi nälkää); Laug. nr. 5; u. 140 üldistava või elliptilise vormiga ja u. 25 kõnekäänuvormilist autentset arhiiviteksti.

1.	*Angrias ei hakka mitte Öngi otsa* Der Ahl beist am Angel (35).
2.	*Ilm rammotab Weist.* das Wetter macht die Bester mat (128).
3.	*Jummala ette ei woi middagit parrata.* Gegen den lieben Gott vermag niemand waß Wer kan wieder Gott! (12); võib-olla Hornungi (Gram. 107) teksti Jummalad wasta ei sa üksigi 'wieder GOTT kan niemand' eeskujul; vrd. saksa: W II 93:2243).
4.	*Jummal aitko iggaühhe, merre pääl ja wälja.* Gott helffe einen jeden zu Wasser und zu Lande (186).
5.	*Jummalalle on suur nou.* Gott kan wohl helffen. (97); selgelt hiljem vahele kirjutatud; tsit. Wiedemannil (ESSr 687).
6.	*Jummalal selgem Silm kui Pääwlik* Gottes Augen sind heller als die Sonne (105); taandub piiblikohale Siir 23,29; võib-olla < vahetult Stahlilt (LS) või Gösekenilt.
7.	*Jummal parrandab kül noppest omma Jälgi ärra* Gott kan wol bald bessere Zeit geben. (20); kindlasti hiljem vahele kirjutatud; Laug. nr. 56.
8.	*Jumal pöetab Innimist* Gott schickt dem Menschen eine Kranckheit zu (116); > Helle (Anw. 159 sõnastikuosas).
9.	*Jummal saab keik näggema hääd nink Kurja.* Gott wird alle böse u. gute sehen. (91); vrd. EV 2585: Jumal teab ja näeb kõik.
10.	*Karri ep sa kaitsmatta toime.* Die Heerde kan bestant haben, wen sie geweidet wird (34).
11.	*Karro Kont on umbne.* Ein bären Knoche ist unausgehölt. (181).
12.	*Kel ei polle mitte, sel ei polle jälle ühtegit.* Wer nichts hat, der hat nichts (119).
13.	*Kel Waeg on se pärriko järrel* Der es nötig hat, der kan es {nehmen} erben (106); nehmen maha kriipsutatud.
14.	a) *Kes tühja paljast keik jouab räkida.* Wer kan alle Lumpereien erzehlen. (108); b) *Kes tühja paljas keik jouab räkida.* Wer kan alle lumpereien erzehlen (173); Laugastel kõnekäändude seas (nr. 68).
15.	*Kui Jummal annab Ohtrast, siis ikka alwemb.* Gibt Gott reichlich, so ists immer wohlfeiler. (102).
16.	*Kui teisi Laulu lääb mele kiusama teised läwad ärra* Wen man versucht andere Lieder zu lernen, so vergist man die vorigen. (48); tsit. Wiedemannil (ESSr 333).
17.	*Kässili ei woi merrest middakit wotta.* Mit der Hand kan man aus der See s nehmen (33).
18.	*Kätte Warra läbbi on keik meie Pölw.* Wir müssen uns Unserer Hände Arbeit nähren (192).
19.	*Küllab nui hä, kes tääb, kas täl ni paljo Kalo takka.* Der Besemer ist wohl gut. Wer weiß ob man so viel damit Wegen kan. (97).
20.	*Maks ühhesuggune, Tallopoja körwast woetakse ikka ärra.* Sie bezahlen gleich viel aber der Baur muß immer leiden Haar laßen (51); võib-olla hiljem Kör-alguliste sõnade lõppu juurde kirjutatud.
21.	*Metsa Linnust saab abbimeest, Innimessest, ei tahha mitte sada.* Die Menschen sind unbarmhertziger als die wilden thiere (1).
22.	*Mis aitab se tühhi Kiit.* Ws hilfft das eitele pralen (45).
23.	*Monne kohta Jummal nuhtleb, monne Kohta heidab jälle armo päle* Einige strafft Gott, über einige erbarmt er sich. (52); vrd. EV 14891: Kui üten asjan Jummal karistes, sis tõsen jälle avites; EV 2633: Kui Jumal mõnest asjast puudutab, siis ta teisest jälle aitab.
24.	*Monni Pot lähhäb örnast kema.* Mancher Topf fängt bald an zu Kochen. (101); vrd. EV 8898: Pisukesed pajad ajavad ruttu üle; vrd. saksa Ein kleiner Topf siedet bald (W IV 1268:40).
25.	*Murret on kül enne olnut, weel surem tulleb.* Er hat vorher wohl betrübnis gehabt wird noch mehr kriegen. (89); kindlasti hiljem juurde kirjutatud tunnusliku musta tindi ja väriseva käekirjaga.
26.	*Naiste rahwas seutwat üksiti, meeste rahwas kaksiti.* Die Weiber reiten einseits die Weiber [p.o. ilmselt: Männer] schreitbeins (179); > Helle (Anw. 195 sõnastikuosas); tsit. fragmendina Wiedemannil (ESSr 1270).
27.	*Need Koddarat mis mähhakorrast tehhakse, räppätawad warsi ärra Kül need seiswat, mis Sare Süddamest tehhakse.* Die Speichen, so zur Seite des Esche-holtzes gemacht werden, halten nicht, die aber halten, so mitten aus dem Holtze gehauen werden. (80).
28.	*On Jummal sattotand siis söge* Hats Gott bescheret, so esset (141); tsit. Wiedemannil (ESSr 1009).
29.	*Paljo, pahhast, rahha antakse?* Gibt man auch viel für Untaugliche währen? (107); sõnade järjestus hiljem muudetud.
30.	*Päine Assi on päine.* Tages Arbeit ist Tages-arbeit (105).
31.	*Pärrast joulone Lummi, se ei kesta paljo,* Schne so nach Weynachten fällt, ist nicht daursahm. (27).
32.	a) *Rahwas räkib üks ninda teine teist.* Einer spricht so, der ander anders (93); b) *Rahwas rägib üks ninda teine teist* Einer spricht so d andere anders (94).
33.	*Se kiuso läbbi lääb Hind suremmaks.* Furch den Überboth wird es theurer (48).
34.	*Se polletama järrel kaswab rohhi.* Nach dem brennen, wächst das Graß (119).
35.	*Se pääb kiitma, mis ka on.* Ws man hat, damit muß man vorlieb nehmen. (45); tsit. Wiedemannil (ESSr 307); vrd. saksa Was du hast, das lass dir lieb sein (W II 235:98).
36.	*Surma päle ei woi üksike tulla mitte.* Mit lebens Gefahr kan man nicht kommen (155).
37.	*Tulli ärriseb ikka* Das Feuer glimmet alZeit (3).
38.	*Täk on pool hobbone* Ein Hengst ist nur noch ein halbes Pferd (18).
39.	*Wahhest annab Jummal Ohtram, Wahhest Wähhämalle.* Bißweilen gibt Gott reichlicher, bißweilen weniger (102).
40.	*Wannad Naised söwad, Wannad Naised läwat sittale, siis Ilm heidib ärra.* Wan die alten Weiber sat sind kriegen wir besser Wetter (147).
41.	*Wihm ajab Lund öiete Maast ärra* Der Regen verschmeltzt die Schne (4).
42.	Ö{ö}lal öla wiis. Ws taugt, das kan auch s gutes thun. (101).
43.	*Ühhel on sedda waeg teisel on teist,* Einem fehlt dis dem anderen das. (184).

1.	EV 59:	*Et Anna aega, Aeg annab hä Nou.* patientire ein Wenig, komt Zeit, kommt Raht. (2); vist > Helle (Anw. 325:1); Laug. nr. 2; domineeriv redaktsioon on Aeg annab head nõu; redaktsioonist Anna aega, aeg annab head nõu on üleskirjutusi peam. Saaremaalt ja Lääne-Eestist.
2.	EV 77:	*Aeg lääb Wannadusse pole ei mitte Nore pole.* Man wird jünger sondern älter. (191); Laug. nr. 84; tsit. Wiedemannil (ESSr 1304); hilisemad tugitekstid puuduvad.
3.	EV 110:	*Ep ka aeg alwemmaks ei lä, kui ta kallimaks ei lä* Wolfeilere Zeit wirds wol nicht werden, wan es nur nicht theurer wird (5); tsit. Wiedemannil (ESSr 100, AIÄLE 32); kogu esinemus lähtub Vestringist.
4.	EV 119:	*Igga Tö ajab omma aja tagga* Eine jede arbeit hat ihre Zeit (159); Helle (Anw. 236:140) Keik omma aega aiab ilmselt iseseisev; Laug. nr. 77; veidi muudetult Wiedemannil (AIÄLE 37); sõnastusvormil Iga töö ajab oma aega taga 1 hilisem tugitekst Audrust.
5.	EV 134:	*Aega möda asjad käiwad* Almählich, mit der Zeit soll es wol gehen (2); algselt on originaalis olnud ainult märksõna Aega möda 'Almählich, mit der Zeit'; hiljem lisatud: asjad käiwad 'soll es wol gehen', ilmselt < Helle (Anw. 325:2) järgi; vanasõnavormi tsiteeritud ka Laug. nr. 1.
6.	EV 162:	*Ahhi Ahne, Pot Noid.* Wer delicat leben wil, kan viel vor sich bringen (3); > Helle (Anw. 325:3); vrd. ka EV 8193: Pada nõid, katel kratti (1 var. Torist).
7.	EV 432:	*Ask Innime wottab teise Tö-teo leiwa jätko ja keik mis ta nääb arra* Ein Neidischer sicht gern wenns andere Wohl gehet. (7); < vist Helle (Anw. 326:13); Laugastel toodud vanasõnadest eraldi, lk. 169; hilisemaid tsiteeringuid, peam. trükitekste 10 ümber, sh. Wiedemannil (AIÄLE 8); pole vist üldse vanasõna ja ka Vestringil antud lihtsalt lausenäitena sõna Ask kohta.
8.	EV 444:	*Au maksab rahha* Zum Staat gehöret viel (7); ilmselt hiljem vahele kirjutatud; Helle Anw. 326:14; Laug. nr. 50; tsit. Wiedemannil (ESSr 51, AIÄLE 9); hilisemaist 1 küsitava rahvaehtsusega kirjapanek Valjalast.
9.	EV 463:	*Parram on auga surra kui Häuga ellada* Besser mit Ehren gestorben, als mit Schanden gelebet (14); Laug. nr. 6; Wiedemannil (AIÄLE 144) veidi erinevas sõnastuses; u. 40 hilisemat rahvaehtsat arhiiviteksti, levikupilt sporaadiline
10.	EV 476:	Prov: *Aus laps nuttab Ahjo pääl, Wärdjas wärrawa tagga.* Geringe leute, werden wenig geachtet (186); ilmselt hiljem lisatud märkusega Prov.; < vist vahetult pigem Helle (Anw. 326:16) kui Göseken (Man. 257), kus teine sõnastus; Laug. nr. 81; hilisemad kindlamalt rahvaehtsad tekstid puuduvad.
11.	EV 560:	*Minna pean ninda ollema kuda mo järg näitab* Ich muß mich so verhalten wie es mit meinem Schicksaal fügen wil Ich muß mich nach der Decke strecken (21); on lisatud ilmselt hiljem ja loetud nähtavasti vanasõnaks, sest antud bukvaalseletuse kõrval ka saksa vanasõnavaste — vrd. ka nt. W IV 899/900; tsit. veidi redigeeritud sõnastuses Wiedemannil (AIÄLE 116 ja 108); rahvaehtsaid arhiivitekste pole.
12.	EV 563:	*Woimussega Ma pääl ellatakse* Gewalt gehet für Recht, ein jeder thut ws er wil (201); Hellel (Anw. 349:325) Vestringist erinevas mitteüldistavas sõnastuses: Nüüd ellawad keik woimussega ma peäl); tsit. Wiedemannil (ESSr 1393); autentsed arhiivitekstid puuduvad.
13.	EV 891:	Proverb *Ei hä tulle ühhelt poolt kui ep teine te häd wasto.* Eine Hand wäscht die andere (13); ilmselt lisatud hiljem ja ilmselt < Hellelt (Anw. 327:19); Laug. nr. 51; kümmekond hilisemat loodetavalt rahvaehtsat arhiiviteksti, peam. Lääne- ja Lõuna-Eestist.
14.	EV 998:	*Hä hobbone, sant mees.* Das Pferd ist gut aber der Reuter taugt nicht (141); Laug. nr. 72; tsit. Wiedemannil (AIÄLE 15); hilisemaid arhiivitekste pole.
15.	EV 1543:	*Hulkes on monda.* Unter dm Hauffen findet man vielerley (19); tsit. Wiedemannil (AIÄLE 188); 1 arvatavalt autentne üleskirjutus Raplast.
16.	EV 1667:	*Mis Sussi Suus se Sussi Perses.* Hats der Wolff im Maul so ists schon so gut als verlohren (156); ilmselt sõltumatu Gösekenist, kes annab hundi-redaktsiooni, nt.: me on hunti Suhs / se on hunti perses (Man. 474); Laug. nr. 37; võib-olla aluseks Hupeli (Sprl. 112) ja Wiedemanni (AIÄLE 123) tekstidele; u. 50 hilisemat arhiiviteksti, peam. Lõuna- ja Ranna-Eestist.
17.	EV 1790:	*Hädda annab Nou* Noth bricht Eysen. (13); Hellel (Anw. 342:221) veidi erinevas sõnastuses: Kül hädda nou annab; Laug. nr. 2; tsit. Wiedemannil (ESSr 687); 3 kindlamalt autentset arhiiviteksti (Rkv, Trv, Äks).
18.	EV 2022:	*Ei illo päle üksike Leent keta.* Idem (24); see ja järgmine tekst lisatud nähtavasti hiljem märkusega Proverb; vist < Helle (Anw. 327:23); Laug. nr. 10; tsit. Wiedemannil (AIÄLE 22); u. 50 hilisemat ehtsat arhiiviteksti laialt alalt.
19.	EV 2029:	Proverb. *Ei illo panta Pajasse, ei kaunist panta katlasse.* Von Schönheit wird man satt. (24); vist hiljem koos eelmise tekstiga lisatud veeru lõppu märksõna Illo lähedusse, < vist Hellelt (Anw. 327:22); Laug. nr. 9; võib-olla lähtub Vestringist ka Wiedemanni tekst (AIÄLE 22); u. 140 ehtsat arhiiviteksti kogu Eesti alalt; pärit arvatavasti regilaulust (sama värsipaar esineb ka laulutüüpides "Võta vallast vaeslaps" ja "Ära võta ilusat naist").
20.	EV 2112:	*Issi läks wannamaks, Többi läks noremmaks* Er selbt veraltete die Kranckheit aber verjungete sich (191); tegelikult vist kõnekäänuvorm; Hellel (Anw. 334:112) erineva sõnastusega vanasõnavorm Innimenne lähhäb wannemaks, többi lähheb noremaks; Laug. nr. 83; u. 80 hilisemat ehtsat arhiiviteksti laialt alalt.
21.	EV 2217:	*Issa olgo Sok ehk Emma Kits* Die Eltern mögen seyn wer sie wollen (150); Hellel (Anw. 334:117) tunduvalt erinevas sõnastuses: Issa olgo sik ehk sok, emma olgo kits, kui isse mees ollen, vist Vestringiga seostamatu; tsit. Wiedemannil (ESSr 1057); u. 30 autentset arhiiviteksti, levikupilt lai ja sporaadiline.
22.	EV 2365:	Prov. *Sörmed jääwat jaggajalle.* D Austheiler behält nichts. (21); märksõna Jaggaja näitelausena kindlasti hiljem lisatud veeru lõppu alfabeetiliselt valesse positsiooni koos märkusega Prov.; ilmselt < Hellelt (Anw. 354:21); Laug. nr. 57; tsit. Wiedemannil (AIÄLE 171); tüübist on u. 135 autentset arhiiviteksti, sõrme-redaktsiooni kirjapanekud peam. Viru- ja Harjumaalt.
23.	EV 2518:	*Annab jummal Wörad, siis ta annab ka Wöraste Warra.* Schickt Gott frembden, so bescheret er auch ws dazu. (200); kindlasti hiljem lisatud Wör-alguliste sõnade lõppu ja ristiga õige märksõna juurde viidatud; ilmselt < Hellelt (Anw. 325:4); Laug. nr. 46; tsit. Wiedemannil (AIÄLE 7); hilisemad arhiivitekstid puuduvad.
24.	EV 2572:	*Jummal nink kohhus seisab ülle keik.* Gott und das Gerichte gehet über alles (143); > Helle (Anw. 335:124); Laug. nr. 36; tsit. Wiedemannil (AIÄLE 43); kindlalt rahvaehtsaid arhiivitekste pole.
25.	EV 2580:	*Jummal lasko allast mäta* Gott lasse das Hauß von unten auf verfaulen i. e. beware es für Feur (79); märksõna Mäddama Mäddanema juurde kokkusurutud käekirjas hiljem vahele kirjutatud; pigem ehk nõidussõna kui vanasõna; esineb Helle grammatika sõnaastikuosas (Anw. lk. 138); tsit. Wiedemannil (ESSr 582 ja 583); sellega kogu esinemus piirdubki.
26.	EV 2622:	*Ke Jummal haige lonut, se Jummal haige wottab.* Gott d die Kranckheit zuschicket, kan sie auch wieder abwenden (14); tsit. Wiedemannil (AIÄLE 57); lause folkloorsust kinnitavad arhiivitekstid puuduvad.
27.	EV 2631:	*Kui Jummal meit nuhtleb, siis on Teggia teinut.* Wan uns Gott straffet, so schiebt mans aufn Zauberer (163); Laug. nr. 38; tsit. Wiedemannil (ESSr 1139); sellega kogu esinemus piirdub.
28.	EV 2643:	*Küllab Jummal ka abbi annab, kui on Lapsed lodut ellama.* Wen Gott die Kinder leben läst, so kriegt man wohl Hülffe. (1); Hellel selle lausega sarnane väljaspool suurt vanasõnaseeriat ühe dialoogi kontekstis (Anw. lk. 375); Laug. nr. 3; nendega kogu esinemus piirdubki.
29.	EV 2662:	*On Jummal mind pissoko önnega lonut, siis pean minna pissoko önnega toitma.* Hat mir Gott wenig gegeben, muß ich mich mit wenigen behelffen und zufrieden seyn. Wer zum Pfenning geschlagen ist wird kein Thaler werden (115); vist > Helle (Anw. 349:336) veidi redigeeritud sõnastuses: Ons Jummal mind pissokesse önnega loonud, siis ma pean pissokesse önnega ellama; Laug. nr. 34; Wiedemanni 2 tekstist (AIÄLE 137) lähtub üks Vestringist, teine Hellest; hilisemad autentsed käsikirjatekstid puuduvad.
30.	EV 2715:	*Kas Joutummal Warra on.* Hat ein Unvermögener auch Krafft (192); selgesti hiljem märksõna Warra lõppu lisatud; tsit. Wiedemannil (ESSr 1308); muid tekste pole, kuid vrd. Pal'lus vaesõl varra, kodapoolitsõl koku (EV 13054) ja Vaesel vähe vara, saasama sitaga segamine (EV 13119).
31.	EV 2834:	Proverb. *Kel polle Kasa, se wottab Kassi.* Wer eine andere Geselschafft hat, der spielt mit d Katze. (30); vist hiljem lisatud märkus Proverb; Laugastel kõnekäändude ja idioomide loendis nr. 114; tsit. Wiedemannil (AIÄLE 51); vanasõnana 3 arvatavalt autenset kirjapanekut; pärit vist laulutüübist "Öösel üksi".
32.	EV 2953:	Prov. *Ei kahhe perre Koer, sa ellades süa.* Wer 2en Herren dienen wil, kriegt von beiden s. (49); vist hiljem märksõna Koer näidete lõppu lisatud koos märkusega Prov.; võib-olla < Helle (Anw. 327:24); Laug. nr. 14; u. 80 autentset arhiiviteksti laialt alalt.
33.	EV 3022:	*Parram on kaks Lindo pessitelle, kui üks Lind.* Besser ist zwei als einer (113); Laug. nr. 19; tsit. Wiedemannil (AIÄLE 146); muu esinemus puudub.
34.	EV 3300:	*Karro lääb Mardi Aego Pessa.* Der Bäär legt um Martini sich in sein Lager (83); tsit. Wiedemannil (ESSr 573); üldtuntud kalendrivanasõna, u. 100 autentset arhiiviteksti.
35.	EV 3303:	*Küllab Karroost saab mängimeest hundist ei sa mitte,* Art läst von Art nicht. Eher ist Hofnung von einen zornigen Menschen als einen listigen u verschlagen Hecht. (38); > vist Helle (Anw. 335:133) veidi teises sõnastuses: Karrust saab mängimees, undist ei sa ial; Laug. nr. 12; Wiedemann (AIÄLE 48) tsiteerib Hellet jm. hilisemaid trükitekste; hilisemat autentset arhiivimaterjali pole.
36.	EV 3713:	*Ärra kida, eiga hoopli enne, kui sa ülle Oja sanut.* Prale vor der Zeit (19); kindlasti hiljem märksõna Hooplema lõppu lisatud, vist < Hellelt (Anw. 326:8); Wiedemanni tekst (AIÄLE 12) ilmselt Hellelt; kokku u. 20 autentseks peetud käsikirjalist noteeringut, enamasti teistes redaktsioonides.
37.	EV 3749:	*Arra kita issi ennast lasse muud kita.* Proverb Eigen Lob stinckt.(45); märkusega Prov.; võib-olla > Helle (Anw. 326:7); Laug. nr. 58; tsit. Wiedemannil (AIÄLE 12, ilmselt Helle põhjal); u. 65 hilisemat autentset arhiiviteksti üle kogu Eesti.
38.	EV 3815:	*Kirg mönab se järrele kenne Kääst temma on Wälja päästent* Die Flamme verfolget dem, von dem es loßgekommen. (46); tsit. Wiedemannil (ESSr 622, veidi redigeeritud sõnastuses ka AIÄLE 186); suulist esinemust kinnitavaid hilisemaid tekste pole.
39.	EV 3935:	*Kiwwi eest mönat ärra, ei möna Kurja Su eest.* Man kan sie eher für einen Stein hüten als für ein böses Maul. (86); võib-olla < Gösekenilt (Man. An. 480): kiwwi kannde ees woit sa möhnda erra / Aggas kuria Sanna ees mitte; Hellel (Anw. 339:189) tunduvalt erinevas sõnastuses: Kiwwi känno eest woib ennast hoida, agga mitte kurja innimesse eest; Laug. nr. 60; Gösekeni ja Helle vormid toodud ka Wiedemannil (AIÄLE 68); u. 15 autentseks peetud arhiiviteksti, peam. maa äärealadelt.
40.	EV 4188:	*Ärra arwa koera Karwast Waid Hambast.* Proverb: Es komt auf eusere ansehen an (49); võib-olla hiljem lisatud Koe-alguliste sõnade rühma lõppu ja võib-olla < Hellelt (Anw. 325:6); Laug. nr. 13; Ära arva koera-algulist hilisemat ainest peam. Viru- ja Järvamaalt ning Lääne-Eestist, tüübist tervikuna u. 100 autentset üleskirjutust üle maa.

1.	*Art läst vor Art nicht.* Eher ist Hofnung von einen zornigen Menschen als einen listigen u verschlagen Hecht (38); EV 3303 vastena; vrd. W I 148:3.
2.	*Bald sind wir reich, bald arm* (132); EV 9668 vastena; vrd. W III 1606:2.
3.	*Besser ichts als Nichts* (54, 89 ja 174); EV 8970 ja 12792 vastetena; vrd. W II 957: Ichts 1 jj.
4.	*Besser ist zwei als einer* (113); EV 3022 vastena; vrd. W V 665:6.
5.	*Besser mit Ehren gestorben, als mit Schanden gelebet* (14); EV 463 vastena; vrd. W I 733:9.
6.	*Dem Kinde dient kein Messer* (19); EV 8835 vastena; vrd. W II 1282:276; 1298:608 ja 611.
7.	*Demuth bringt Ehre Hochmut bringt Schaden* (95); EV 1844 vastena; vrd. W II 693:21.
8.	*D Austheiler behält nichts* (21); EV 2365 vastena; vrd. W IV 1698:Vorschneider 1.
9.	*Der Teuffel verschliesst 6 Paar Schue dar zwische[n], ehe ein paar Volcks* [toimetaja poolt hiljem parandatud: Eheleute] *zusammen kommt* (61); EV 8166 vastena; vrd. W IV 1064:147.
10.	**Der Tod macht alles Gleich mors sceptra ligonibus æquat** (162); EV 6872 vastena; vrd. W IV 1231:145, 148–150.
11.	*Eigen Auge trieget nicht* (146); EV 7961 vastena.
12.	*Eigen Lob stinckt* (45); EV 3749 vastena; vrd. W III 202:19, 20, 27.
13.	*Eine böse Zunge kan viel schaden* (69 ja 76); EV 5827 vastena.
14.	*Eine Hand wäscht die andere* (13); EV 891 vastena; vrd. W II 298:122, 123.
15.	*Es wird nicht so klein gesponnen es kömmt entlich an die Sonne* (142); EV 10107 vastena; vrd. W IV 718:7–9.
16.	*Es wird so wohl ein Kalb fel zur Marckt gebracht als ein Ochsen Haut* (193); EV 13876 vastena; vrd. W II 1100:2; 1102:54; 1110:Kalbleder 1.
17.	*Frembd Auge siehet weit* (96); EV 14400 vastena.
18.	*Gottes Augen sind heller als die Sonne* (105); eestikeelse teksti Jummalal selgem Silm kui Pääwlik vastena.
19.	*Heute roth, morgen todt* (59); EV 12385 vastena; vrd. W III 1741:7.
20.	*Honig im Munde, Galle im Hertzen* (68); EV 5786 vastena; vrd. W II 767:2.
21.	*Ich muss mich nach der Decke strecken* (21); EV 560 vastena; vrd. W II 565–566: Decke 11, 12,14; IV 899–900: Strecken 1, 3–10.
22.	*Je höher du bist, je mehr dich demütige* (142); EV 15126 vastena; vrd. W II 689:28.
23.	*Je stärcker man rudert, je fester man stehet* (189); EV 13303 vastena.
24.	*komt Zeit, kommt Raht* (2); EV 59 vastena; vrd. W V 540:374.
25.	*Lügen hat kein Bestand* (179); EV 15107 vastena; vrd. W III 256:99.
26.	*Lügen hat kurtze beine* (190); EV 13249 vastena; vrd. W III 257:117, 118, 125.
27.	*Mancher Topf fängt bald an zu Kochen* (101); eestikeelse teksti Monni Pot lähhäb örnast kema vastena; vrd. W IV 1268:40.
28.	*Mangel macht Zanck* (173); EV 12687 vastena.
29.	*Man muss beten und arbeiten, so geht alles wohl von staten* (55); EV 12488 vastena; vrd. W I 340:Beten 6; 341:11.
30.	*Noth bricht Eysen* (13); EV 1790 vastena; vrd. W III 1050:144.
31.	*Unkraut wächst wol selbst* (19); EV 6002 vastena; vrd. W IV 1463:28.
32.	*Von Schönheit wird man satt* (24); EV 2029 vastena; vrd. W IV 322:69 ja 324:123.
33.	*Ws der Wolff im Rachen hat, das ist schon so gut als verlohren* (156); EV 1667 vastena; vrd. W V 366:354.
34.	*Ws man hat, damit muss man vorlieb nehmen* (45); eestikeelse teksti *Se pääb kiitma mis Kä on* (nr. 35) vastena; vrd. W II 235:98.
35.	*Ws man in der Jugend samlet, verzehrt man im alter* (96); EV 7575 vastena.
36.	*Weiber Raht taucht nicht* (92); EV 7253 vastena.
37.	*Wer im Versprechen zu milde ist der lüget* (170); EV 12304 vastena; vrd. W IV 1595:89.
38.	*Gegen den lieben Gott vermag niemand : wass Wer kan wieder Gott!* (12); eestikeelse teksti Jummala ette ei woi middagit parrata vastena; vrd. analoogilisi Hornungil (Gram. 107); vrd. W II 93:2243.
39.	*Wer schmärt der fährt* (59); EV 14434 vastena; vrd. W IV 277–278:18, 20–25, 27.
40.	*Wer Schuld macht der muss bezahlen* (199); EV 14316 vastena; vrd. W IV 369:99.