Otto Wilhelm Masingu aabits "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele /---/" (Tartu, 1795) sisaldab paarkümmane õpetuslauset Piiblist, nende seas ka mõned vanasõnad.
19. sajandist on varaseim märkimisväärne allikas Georg Gottfried Marpurgi lõunaeestikeelne kooliõpik "Weikenne oppetusse nink luggemisse Ramat /---/". Siin leidub alul õpetlikke jutte ja dialooge, edasi aritmeetikat, lk. 70–76 aga ligi 170 punkti "mõistatuse- nink opetusesõnu": see seeria algab vanasõnadega, mis kuidagi sujuvalt lähevad üle piiblisalmideks jm. vagadeks õpetusteks. Provisoorne võrdlus näitab suuri ühtelangevusi Helle-Hupeli sarja vanasõnadega, kuid osa õpetusi (tõlked?) pärineb ka mujalt. Algupärast lõunaeesti ainest Marpurgil vist pole.
Otto Reinhold v. Holtzi "Luggemissed Eestima Tallorahwa Moistusse ja Süddame Juhhatamisseks" (Tallinn, 1817) sisaldab mõned vanasõnad ning 35 mõistatust ja keerdküsimust; materjalis on ühist sajandialguse Gresseli kalendreis leiduvaga.
Nood Holtziga ühised mõistatused (viimased on ehk tõlked saksa keelest) leiduvad Gresseli kalendris "Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat" a. 1807–1809. Aarne Vinkeli arvates oli Holtz tollal Gresseli kalendri toimetaja ja avaldas seal ka omi jutte ja luuletusi. Lindforsi samanimelises kalendris ilmub lühivorme juba varem: 1787. a. näiteks 16 mõistatust, mis pärinevad vist Willmanni raamatust, 1788. aastast alates ka vanasõnatekste.
Otto Wilhelm Masingu "Marahwa Näddala-Leht" avaldab aastail 1821–1822 kümmekond värssmõistatust ja tähemängu, nende seas hilisema trükisõna võimendusel tuntuks saanuid, nt. salm algusega Pitk ma ollen kui üks laew... kõrtsi kohta, algusega Mo südda mo seest wänetud... pajupilli kohta, algusega Must ja haljas, sille ja paljas... kirbu kohta. Salmid on tõenäoliselt Masingu enda luuletatud. (Vt. neist lähemalt SFL I, ptk. 2.3 ja 
).
5.2.1. Rosenplänteri Beiträge
Tähtis allikas 19. sajandi algupoolelt on Johann Heinrich Rosnplänteri väljaanne "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (Pärnu, 1813–1832). "Beiträge" avaldab peale lühivormide ka rahvalaule ja -jutte ning uskumusi. Rosenplänteril on olnud mitmeid kaastöölisi, kes on talle saatnud kohalikku rahvaluulet: Arnold Friedrich Johann Knüpffer (Kadrina), Johann Wilhelm Ludwig v. Luce ja Christian Friedrich Hoffmann (mõlemad Saaremaalt), Paul Gottlieb Georg Everth (Kodavere) jt.
Vanasõnade osas on olulisemad "Beiträge" I–III (1813–1814) ja eriti XI (1818) vihk. Viimases on toodud mitmes järjestikuses seerias üle 100 vanasõnateksti ja tehtud esmakordne katse kõrvutada eesti vanasõnu saksa, vene, ladina ja kreeka vastetega. Kõrvutused on tihti küll ainult ligilähedaselt sünonüümsed ja otsitud. Eesti tekstid pärinevad Helle-Hupeli seeriast. Selle uurimuse autor on Rosenplänter ise. E. Laugaste andmeil sisaldub "Beiträge" numbrites kokku 132 vanasõna, lisaks hulganisti kõnekäände ja fraseoloogiat. Rosenplänteril on olnud kavas Hupeli sõnaraamatu täiendamine ja paljudes "Beiträge" numbrites kordub rubriik "Sõnad ja kõnekäänud (Redensarten), mida Hupelil ei ole". "Beiträge" avaldab mainitava hulga uut originaalainest, eriti vanasõnast alamat järku fraseoloogiat (vanasõnu endid küll ehk ainult mõnikümmend). Mõistatusi ilmub "Beiträge" III (1814) ja VI (1816) vihus kokku 39 — so. enamasti Saaremaa, aga ka Tori ja Kodavere originaalmaterjal.ÕES-i ja "Beiträgega" on seotud ja meieni säilinud veel mitmeid keelealaseid käsikirju, mille hulgas tähtsamaid on Johann Friedrich Helleri võrukeelne sõnaraamat, selle eelvariant (taas Hupeli grammatikasse interfolieeritud lehtedel) jm. materjalid. Seepärast peatume Helleri pärandil pisut lähemalt.
Räpina pastori, "Beiträge" aktiivse kaastöölise ja ÕES-i tuntud tegelase Johann Friedrich Helleri (lõuna)eesti-saksa sõnaraamatu käsikiri (koostatud tõenäoliselt ajavahemikus 1823–1841) on H. Gösekeni grammatika, S. H. Vestringi käsikirjalise eesti-saksa sõnaraamatu, A. Thor Helle grammatika ja J. H. Rosenplänteri "Beiträge" kõrval tähtsamaid leksikograafilisi ja ka fraseoloogilisi allikaid eesti keele kohta enne F. J. Wiedemanni monumentaalset eesti-saksa sõnaraamatut.
Helleri sõnaraamat on seni uurijate poolt ebaadekvaatselt vähe tähelepanu pälvinud. Tõsi küll, Wiedemann on Helleri materjalid läbi töötanud ülima põhjalikkusega ja nende jälgi on rohkesti leida nii ta sõnaraamatus kui ka raamatus "Aus dem inneren und äusseren Leben der Ehsten" (St. Petersburg, 1876). Ka on Helleri filoloogilisele panusele tähelepanu juhtinud A. Raun kirjutises ÕES-i 100-ndaks juubeliks (1937), A. Kask ülevaates eesti leksikograafiast 1917. aastani (1956), R. Põldmäe artiklis D. H. Jürgensonist (1985) jt. Kuid see on olnud kõik rohkem üleüldse ja kaude, sest Helleri põhimaterjalid (st. ta sõnaraamatu originaal ja ÕES-is tehtud koopia) on osalt tehnilistel põhjustel teaduskäibest kaua väljas olnud ja jõudnud suuresti ununedagi: Helleri materjal on esindatud näiteks EV-s ainult ühe täiendava allikaga; ka G. Vilbaste pole oma suurteose "Eesti taimenimetused" (Tallinn, 1993) koostamisel ilmselt kasutanud Helleri sõnaraamatu põhiallikaid ja mainib talt vaid sekundaariat. Helleri põhimaterjal kerkis Arnold Kase uurimisorbiiti alles vist 1980-ndate aastate keskpaiku ja õieti ongi neid allikaid eraldi ja põhjalikumalt käsitlenud vaid A. Kask ja H. Laanekask oma artiklis "J. F. Helleri eesti-saksa sõnaraamat" ("Keel ja Kirjandus" 1987, nr. 8). Tahaksin veel kord rõhutada, et see unustus on täiesti pälvimatu: Helleri võrumurdelise sõnaraamatu käsikiri on väärtuslik ja rikas leksikograafiline allikas, hinnatav lisamaterjal murdeuurijaile ning silmapaistev ka parömiograafilise ja fraseoloogilise allikana: siin on suur hulk unikaalse võrumurdelise lokaalainese esmaseid kirjapanekuid, mis on saadud vahetult kohalike keelejuhtide käest. Käesolev tekst annab provisoorse tutvustuse Helleri sõnaraamatus ettetulevate vanasõnade, kõnekäändude, fraseologismide, mõistatuste jmt. kohta ja püüab seeläbi teadvustada ühtlasi vajadust tuua see hinnaline vana allikas taas filoloogilisse inforingesse. Allikalühenditel, mida siinses Helleri aine referaadis kasutatakse, on järgmised tähendused:H — Helleri sõnaraamatu ÕES-is tehtud koopia, 764 lk. paksune muljetjättev foliant (KM KO: ÕES, M.B. 45); järgnevas põhiline tsiteerimisallikas;
H' — Helleri sõnaraamatu originaal: üks paljudest vahelehtedega täiendatud Hupeli grammatika 2. trüki sõnaraamatu-osa eksemplaridest, kuhu veel pärast koopia tegemist on lisatud täiendavat keeleainest (KM KO: F 169 (Varia), M 36:1);
H'' — veel üks sõnaraamatu lisamaterjali sisaldav, vist suhteliselt hiline käsikiri pealkirjaga Beiträge zur Herausgabe eines estnisch-deutschen Lexicons Dörpt-estn. Dialectes von Heller, Boubrig u.s.w. (KM KO: ÕES, M.A. 171:21).
1985. a. kevadtalveni polnud mul Helleri sõnaraamatu olemasolust õrna aimugi. Kogusin materjali töö jaoks, mis ilmus 1986. a. pealkirja all "Fraseoloogiline aines eesti vanimais grammatikates ja sõnastikes", ning mu põhimureks oli püüda aru saada Vestingi ja Thor Helle vanasõnatekstide vahelistest laenusuhetest ja -suundadest. Helle grammatika kohta tuli muude asjade hulgas öelda seda, et seal leiduvate vanasõnade seas on mõningane hulk vana, praeguseks taandunud ainest, mille folkloorsust ei kinnita ükski hilisem eesti arhiivitekst, kuid kinnitavad soome paralleelid.
Juba varem oli sugenenud hämaraid aimusi, et nonde soome paralleelide hulgas on imelikke ja kahtlasi. (Kari Laukkanen oli näiteks korduvalt ja lustiga meenutanud Elias Lönnroti raamatus "Suomen Kansan Sananlaskuja" (1842) leiduvat kurioosumit Vesi on pitkä piimän jatko, akan itku leivän jatko, yö lyhyen päivän jatko, kengän kapla piian jatko, mis kahtlaselt meenutab Helle-Hupeli sarja teksti Hagganik leiwa jätko, hummalik ölle jätko.) Kirjutasin Matti Kuusile, nimetasin rea näiteid ja palusin abi selgitamaks, kelle kaudu need kvaasilaenud soome allikaisse on sugenenud — kas Lönnroti enda, Jaakko Juteini vm. Kuusi vastas lahkesti, et kurja juur oli Lönnrot ise, täpsemalt ta 1844–1845. a. Eesti-retkelt ÕES-ist kaasa toodud veel üks Hupeli grammatika 2. trüki eksemplar, ja et selle Hupeli-eksemplariga on veel mõnda muud imelikku: nimelt on selle ridade vahele ja servadesse käsitsi juurde kirjutatud u. 80 vanasõna- ja 13 mõistatusteksti. (Siin ei sobi kõik daatumitega, sest 1842. aasta on varasem ku 1844., kuid Lönnrotile võidi Hupeli-eksemplar ka varem saata.) Kuusi oli võrrelnud neid tekste EV-ga ja leidnud, et mitmed neist langevad kokku J. F. Helleri materjaliga, kuid kaugeltki mitte kõik — veel enamail on küll vasted Wiedemanni 1876. a. raamatus, kuid Helleri mõeldavad originaalid puuduvad. Hakkasin asja Kirjandusmuuseumi toonases käsikirjade osakonnas uurima ja selgus täiesti uus, pealegi silmapaistvalt vana ja rikkalik vanasõnaallikas — Helleri sõnaraamat (ja selle koopia), ning ühtlasi vägagi häbenemisväärne tõik, et enamik Helleril leiduvat ainest oli EV-st puhtalt välja jäänud ning Hellerit esindas meil pelgalt väike sekundaarallikas (H''). Praeguseks on Helleri sõnaraamatus leiduvad vanasõnad (ja ehk ka mõistatused) enam-vähem kõik registreeritud, kuid muu fraseoloogilise aine arvelevõtt on ikkagi alles poole peal; seda on mitmel korral püütud jätkata, kuid alati on midagi pakilisemat vahele tulnud ja töö on taas ja taas katkenud. Seetõttu saan ka siin tuua sellelt poolelt vaid küllalt juhuslikke näitetekste. [Järgnevad näited on korraldatud kolme rühma vastavalt Helleri esindatusele EV-s.] A. Heller on EV-s vahetult esindatud (allikaga H'')| 1. | EV 59: | Aig annap hääd nõuwo: kommt Zeit, kommt Rath (H 18, H'' 2a; võib-olla Hupeli järgi). |
| 2. | EV 1009: | 1. Hääl ajal könnele, halwal ajal olle waik (H 19, H'' 4a > Wied. AIÄLE 14); 2. Hääl ajal könnele kurjal ajal olle waik (H 216); kogu arhiivimaterjal on lõunaeestiline. |
| 3. | EV 1308: | Anna hobbone, anna weits ka ütten (H 89, H'' 11a (59)). |
| 4. | EV 1915: | 1.–2. Parremb om nüsset kui ärranülletu auch): parremb om nüssetu, kui ärranülletu (H 397 ja H'' 9a (18); originaalaines, kogu esinemus valdavalt lõunaeestiline). |
| 5. | EV 1966: | Ilm ella, ja oppi (H 117 ja H'' 6; Wied. AIÄLE Ø; ilmselt originaalaines, kogu levik lõunaeestiline). |
| 6. | EV 2195: | 1. Mes essa korjas üssaga, poig pillel hõlmaga (H 453 ja 659, H'' 41 (13); eL-line); 2. Ni kui essa haardu, ni poig pillel (H58 ja 453, H'' 41 (12); ka Jürgenson ja Wied. AIÄLE; lühend "Ew."; eL-line originaalaines). |
| 7. | EV 4934: | Kui kand een, ni wõsso taggan In Kanapä: perran (H 164/5 ja H'' 5; tüüpiliselt eL-line vorm laia üldesinemuse taustal). |
| 8. | EV 8683: | Kes perse wälja lainap, sittiko läbbi külje luije (H 446 ja H'' 10 (11) > Wied. AIÄLE 62 kirjakeeles; originaalaines). |
| 9. | EV 10238: | Kes zeakärsa sööb, se peap marranid kaiwma (H 341 ja H'' 2 > Wied. AIÄLE 63; tüübi ainsad esindajad, ilmselt eL-line aines). |
| 10. | EV 11034: | Ni kawwa sõbra kui sõira (H 571 ja H'' 10 (9); üks produktiivsemaid lõunaeestilisi vanasõnu). |
| 11. | EV 11042: | Sõbber sõbra perse korip (H 237 ja H'' 10 (10); originaalaines). |
| 12. | EV 13249: | 1. Wõlsil (omma) lühhikese jalla (H 727); 2. Wölsil omma lühhikese jalla Mit Unwahrheit komt man nicht weit (H'' 4a); vorm esineb ka Hupelil, kuid on tüüpiliselt eL-line redaktsioon; ilms. originaalaines). |
| 13. | EV 13525: | 1.–4. Wanna kaiwo ei woi sittu (feiner: süllata) enne kui wastest weel ei olle wet maitsetu (oder enne kui weel wastne walmis ei olle) (H 158, võib-olla > Wied. ESSr 181 (tõlkena kirjakeelde); ilms. originaalaines). |
| 14. | EV 13881: | Wask om waise mihhe kuld, n. tinna om w.m. hõbbe (H' 276, vist Hupelist mõjustatuna; ütluse tuntus Kagu-Eestis on küsitav). |
| 15. | EV 13914: | 1. Weerwal kiwwil ei olle sammelt (H 705; Hupeli j. või originaalaines); 2. Weeerwa kiwwi om sambleta (H 705; ilms. originaalaines; põikub sõnastuselt kõigist arhiivitekstidest); 3. Ligutedu kiwwil ei olle samblet (H 208, vist > Wied. AIÄLE 107 tõlgituna kirjakeelde; vast originaalaines). |
| 16. | EV 14035: | Üts wihhane naine om ni kui mädda kontin. Lorenzson (H 715 > Wied. AIÄLE 197 ja 247 kirjakeelsena; ilms. originaalaines). |
| 17. | EV 14112: | Wiin om meesterahwa küllakakker (H 158 > Wied. ESSr 189; ilmselt originaalaines). |
| 18. | EV 14178: | Willets pessetas witsaga, õnnis kaswap essi (H 718 > Wied. AIÄLE 207 kirjakeelsena; küsitletud võib-olla Hupeli järgi, kuid ilms. originaalaines). |
| 19. | EV 14597: | Se om öigus, kuida moistetakse Urtheil gilt für Recht < Luce (H 401, ilmselt < J. W. L. v. Luce tekstist "Beiträge" I (1813); 14). |
| 1. | EV 119: | Keik omma aega aiab, es richtet sich alles nach seiner Zeit (H 17; võib-olla Jürgensoni kaudu Hupelist). |
| 2. | EV 146: | Hagganik leiwa jätko, hummalik ölle jätko (H 102; virumaine levik; vast Jürgensoni kaudu Hupelist). |
| 3. | EV 176: | Parrämb om ahjo wirrusel olla, kui lawwa otsan Eigen Kind bleibt ein ungespeiset (H 723 > Wied. AIÄLE 149; ainus var.). |
| 4. | EV 476: | Nurgalaps nuttab nurga peäl, abbilaps ahjo peäl, wärdias wärrawa peäl (H 398; ilmselt otse või Jürgensoni kaudu Gösekenilt). |
| 5. | EV 723: | Parremb enne kaeda kui pärrast kahhida (H 155, võib-olla > Wied. ESSr 149; spetsiifiliselt lõunaeestiline redaktsioon). |
| 6. | EV 732: | 1. Kui haartu ni hidet (H 58, H'' 41 (12); lühendid "Ew." ja "Rg"). 2. ku haartu ni hidet (H 83); ka Jürgenson, >Wied. AIÄLE 76. |
| 7. | EV 1021: | Hä mees, kui padda kees (H 345 > Wied. AIÄLE 14; ainus originaaltekst tüübis). |
| 8. | EV 1224: | Herrits kit (kittap) hennast, hä mees tõist (H 84; lühend "H."; ÕES, M.A. 196; lk. 106 < Hargla (anonüüm); tüübis ka Jürgenson ja Wied. AIÄLE 35, arhiiviaines valdavalt võrumaaline). |
| 9. | EV 1727: | Hädda ajap härja kaiwo (H 748 ja H' 304 (4); palju materjali, incl. vanad tekstid ja mõeldavad vaheallikad). |
| 10. | EV 2010: | Ilma ei sa jo middagi, ei anta perstgi lakku, kui süüd ei olle (H 118 > Wied. AIÄLE 38; ainus originaaltekst tüübis). |
| 11. | EV 2502: | Julgja häddale, julgja õnnele (H 132 > Wied. AIÄLE 42 kirjakeeles; arvatavasti originaalaines). |
| 12. | EV 2539: | Kül Jummalal aiga, kui perremehhel leiba (om)): d.i. was hast du nöthig so wegzueilen (H 18, võib-olla > Wied. AIÄLE 44; vanemaist ainult Jürgenson; ju originaalaines, domineerivalt eL-line). |
| 13. | EV 2566: | Jummal hoia selle eest, kui seale silmad pähhä tehhakse! (H 558 > Wied. AIÄLE 43; ju originaalaines, kuid ses vormis ainus). |
| 14. | EV 2623: | Kes woib Jummala perse peksta (H 444 >Wied. ESSr 801 kirjakeelsena; ju originaalaines, kuigi ainus tekst tüübis). |
| 15. | EV 2829: | Kaarna kaarna silma ei zaunata (H 740 > Wied. AIÄLE 50; ses vormis ainus, kuid lähedasi eL-lisi tekste; ju originaalaines). |
| 16. | EV 2904: | Mes kaiwun om, se om kalan, d.i. wessi om (mo ??) toidus (H 158 > Wied. ESSr 181 kirjakeelsena; ainus tekst tüübis, ju originaalaines). |
| 17. | EV 2926: | Kahjo kutsup iks pahhandust (H 157 ja 266 > Wied. AIÄLE 45 ja ESSr 419 kirjakeeles; ainus originaaltekst tüübis, arvatavasti autentne). |
| 18. | EV 3096: | Mes kallis se kaunis (H 161 >Wied. ESSr 194; ju originaalaines). |
| 19. | EV 3379: | Kas pea poja tegge ja sõkke sawa (H' 304 (18) > Wied. AIÄLE 49; originaalaines, kogu tüüp eL-line). |
| 20. | EV 3430: | Kui lehm paljo pima annap ja jallaga mahha lööp, ei massa middagi (H 290 > Wied. AIÄLE 80; ju originaalaines). |
| 21. | EV 4532: | Kunninga man om ni suur kui haina kuhhi; ent kui sia saap sis ei sa pipo panna (H 260 ja H'' 9a (21) > Wied. AIÄLE 88; ainsad originaaltekstid tüübis). |
| 22. | EV 4978: | Omma kässi käänd, omma kael kand (H 408 > Wied. AIÄLE 136; muudest vanemaist tekstidest vaid H I 4 < Võru, teised hilisemad; ju originaalaines, kogu tüüp eL-line). |
| 23. | EV 4992: | Kässi mõssep kät (H 43 > Wied. AIÄLE 51; ilmselt originaalaines, kogu lähiümbrus tüübis kagueestiline). |
| 24. | EV 4993: | 1. kässi pusan täi pungan (H 716 < Hupel); 2. Kässi pusan, täij pungan (H' 62; Hupelilt või originaalaines); 3. Kässi pusan, täi taskin (H 493 > Wied. AIÄLE 51; ju originaalaines). |
| 25. | EV 5181: | 1. Egga küssija sú päle ei lüwwa, ent wõtja (Nehmer, d.i. Stehler, Dieb) käe päle lüwwas (H 732; ju originaalaines); 2. Egga küssiga su päle ei lüwwa, ent wõtja käe päle (kül) lüwwas (H 254; ju originaalaines); 3. Küssija su päle keegi ei lö /---/ (H 253; ju originaalaines); 4. Küssijale su päle ei lüwwa: Fragen ist ja erlaubt (H 253; ju originaalaines); 5. Palleja su päle ei lüwwa, ent wõtja käe päle lüwwas (H' 304 (29); ju originaalaines); arvatavasti esindatud EV-s mõnede Wiedemanni tekstide kaudu. |
| 26. | EV 5253: | Kül l[abbidas] maksap (H 268; võimalik, et Gösekeni teksti j., mis EV-s vahele jäänud, võib-olla Jürgensoni kaudu). |
| 27. | EV 5622: | Kon laudas om, sääl om lauda takkan ka d.i. Kun õn, sääl om õnnetust (H 289, võib-olla > Wied. AIÄLE 93 ja ESSr 467; ilms. originaalaines). |
| 28. | EV 5641: | 1. Lehm om ka ütte silma pärrast pimme (H 419); 2. Lehm om ka ütte silma perrast pimme (H' 304 (38)); vist > Wied. AIÄLE 105; ju originaalaines, kuid vist mitte vanasõna, vaid lihtsalt näitelause. |
| 29. | EV 5671: | Kui leib läbbi käüb, sis nakkate jalguga pillama (H 453 > Wied. AIÄLE 80 kirjakeeles; ju originaalaines). |
| 30. | EV 5678: | Kül leib iks latsi löwwap, ent latse ei sa iks leiwa mannu (H 291 > Wied. AIÄLE 99; ju originaalaines). |
| 31. | EV 5827: | Lihhane keel lõikap luutse kala (H' 118 ja 303 (44); lai esinemus, incl. Helle, Hupel jm., kuid kuna on lisatud märkus "Sprüchw. Jaan Heidow", mis märgib ilmselt informanti, siis eeldatavasti autentne); esindatust EV-s pole võimalik üheselt määrata. |
| 32. | EV 5846: | Liiw teeb soua karredaks (H 173, vist Gösekenilt). |
| 33. | EV 5909: | Mes lindo sedda laulo (H 300 > Wied 114; ilmselt originaalaines). |
| 34. | EV 6783: | Mets klasip issi ennast (H 208 > Wied. ESSr 309; ainus tekst tüübis, arvatavalt originaalaines). |
| 35. | EV 7053: | 1. Kui mõõt täüs, sis pillus ülle (H 355); 2. Kui mõõt täüs, sis pillus ülle d.i. der Krug geht so lange... (H 454); > Wied. AIÄLE 80; usutavasti originaalaines. |
| 36. | EV 7266: | Naene maja luk (H 321; varastest ka Jürgenson ja Wied. ESSr 550; saksak. tõlge Jürgensoniga kattuv; emb-kumb neist ilmselt originaalaines). |
| 37. | EV 7435: | Nimmi ei rikku meest, olgo padda ehk pang, liud ehk luits (H 517 > Wied. AIÄLE 130; arvatavasti originaalaines). |
| 38. | EV 7590: | Nuijaga lüwwas hawu; sõnnaga lüwwas lu katski (H 395 > Wied. AIÄLE 133; loodetavasti originaalaines). |
| 39. | EV 7630: | 1. Ennämba nõlletse hobbose lihha sö, kui tattitse latse jutto kule Bm j. (eines Naseweisen Rede) (H 387); 2. Ennamba nõllatse hobbose liha sö, kui tattitse latse jutto kule (eines Naseweisen Rede, Gewäsch) (H 608); > Wied. AIÄLE 34; Helleri tekstid on tüübi ainsad esindajad, ilmselt autentne aines. |
| 40. | EV 7759: | Ottaw kalla, laih leem (H' 304, võib-olla > Wied. AIÄLE 134; puhtalt eL-line vanasõna). |
| 41. | EV 7782: | Oht oppap, nälg näütap (H 406 > Wied. AIÄLE 134 kirjakeeles; kindlasti originaalaines, kogu tüpoloogiline ümbrus eL-line). |
| 42. | EV 8458: | Kos (?kohhe) pä pistat, sääl päiwa widat (H 459, võib-olla > Wied. AIÄLE 94 ja ESSr 825/6; kogu tüüp eL-line, originaalaines). |
| 43. | EV 8685: | Egga perse pääst üllemb ei olle, die Frau ist nicht über den Mann!! (H 446 > Wied. AIÄLE 20; ainus originaaltekst tüübis, arvatavasti rahvaehtne). |
| 44. | EV 8780: | Piitsk annap pole kara laisale (H 136 ja H'' 11 (43) > Wied. AIÄLE 153 ja ESSr 834, kirjakeeles ja veidi muudetult; ainus tekst tüübis, ju originaalaines). |
| 45. | EV 8855: | 1. Pilw tullep ikka illo päle (H 116); 2. Pilw tullep ikka illo päl' (H 117); 3. Pilw tullep ikka hillo päle (H 454); > Wied. AIÄLE 152; kindlasti originaalaines, kuigi vist keeleveaga (ilmselt on tegu tüübi EV 8846 Pill tuleb pika ilu peale variantidega). |
| 46. | EV 8867: | Pimme kanna löid ka wahhest (wast) terra (H 457 > Wied. AIÄLE 152; originaalaines). |
| 47. | EV 9238: | Ei ikke põwwa latse ni kui wihma latse (H 467 ja 468 > Wied. AIÄLE 155 ja ESSr 696 kirjakeeles ja väikeste muudatustega; ju originaalaines). |
| 48. | EV 9570: | 1. Kui raud om lämmi, sis peap päle löma (H 308); 2.–3. Kui raud om lämmi, sis peap päle löma od. sis peab zaggama (H 508); > Wied. AIÄLE 82; kindlasti originaalaines. |
| 49. | EV 9818: | Kül ruhhi iks zigga löwwap, ent zigga ei löwwa iks ruht (H 532 > Wied. AIÄLE 100; ainus selles vormis, ju autentne). |
| 50. | EV 10309: | Sep ei prugi muido pihte, kui rauda tullest wälja wõtta — Er dient zum Nothnagel; man gebraucht ihn blos als einen Nothnagel (H 557 > Wied. AIÄLE 164 kirjakeelne; vist originaalaines). |
| 51. | EV 10471: | Silm kand een, kael perra (H 165 ja H'' 42 (2) > Wied. ESSr 201 kirjakeelsena; ju autentne). |
| 52. | EV 10496: | 1.–2. Kelle sinna käüt, se käüp sulle ka oder to tullep sulle ka käüma Sprüchw. Wurst wider Wurst (H 153) > Wied. AIÄLE 53 ja ESSr 241, viimane neist kirjakeeles; ju autentne). |
| 53. | EV 10566: | 1. Sit om leib Dünger ist Geld. Sagnitz (H 566); 2.–4. Sit om leib (H' 222 ja 304 (41) ning H'' 10a (19)); > Wied. AIÄLE 169 ja ESSr 1049; küllap autentne. |
| 54. | EV 10715: | Egga surm kallis ei olle det Tod ist ja nicht theuer; kostet ja nichts; den Tod hat man ja umgesonnst (H 588 > Wied. AIÄLE 21; ju originaalaines). |
| 55. | EV 11237: | Kes mees sööp, se mees lööp (H 572 > Wied. AIÄLE 60; ju originaalaines). |
| 56. | EV 11534: | Tallopoija tüttar mingo tallopoijale naeses (H 300 > Wied. AIÄLE 178; ainus originaaltekst tüübis). |
| 57. | EV 11955: | Terrew kirwes (kül) ka kiwwi löid (H 616 > Wied. AIÄLE 183; saadud võib-olla Hupeli j. küsitledes, kuid vist originaaltekst). |
| 58. | EV 12594: | Pea tüdrukut kinni kui peigmees tullep (H 440 > Wied. AIÄLE 150; ju originaalaines; ainus tekst tüübis). |
| 59. | EV 12800: | Ubbina ei satta uibust kawwete (H 651, võib-olla > Wied. AIÄLE 188; ju originaalaines, tüüpiline eL-line vorm). |
| 60. | EV 12858: | 1. Parremb om ulli oppeta, kui tarka tassuda (H 662, ehk > Wied. AIÄLE 147; tüüpiliselt eL-line vorm; 2. tekst Hellerilt endalt (H'' 6) sõnastuses Parremb om hullu oppeta, kui tarka tassuda; — besser mit einem Einfältigen zu thun zu haben, als mit einem Neunklugen. [Veerel küsimärk, selle juures märkus:] Zeichen von Boubrig. Sonderbar ist dies Sprichwort allerdings; allein richtig vernommen habe ich; denn ich fragte ein Paar Mal darnach; aber ueber dem Horchen auf das tarka tassuda habe ich hullu für ulli gehört.); 3. Parrem om rummalat oppe kui tarka tassu (H' 304 (36); ei kattu ühegi EV-s toodud tekstiga); ju kõik 3 originaalaines. |
| 61. | EV 12889: | Unnest ei sa pätsi (H' 166, vist > Wied. AIÄLE 190; ju originaalaines, kogu tüüp eL-line). |
| 62. | EV 14556: | Õigel om paljo õnnetust (H 402, võib-olla piiblimõjuline (<Laul 34,20), vist > Wied. ESSr 732 kirjakeeles). |
| 63. | EV 14836: | Üttesa ammetit, kümnes nälg (H 373; ilmselt originaalaines, domineeriv vorm selles tüübis); kas Wied. AIÄLE 193 ja ESSr 657 lähtuvad Hellerist, seda pole võimalik üheselt otsustada. |
| 64. | EV 15031: | Üts lammas määb, kõik sawa (H 281, vist > Wied. AIÄLE 198; originaalaines). |
| 65. | EV 15116: | Üllekohhus ei püssi kottin unrecht Gut gedeiht nicht (H 656 ja H'' 10 (8), vist > Wied. AIÄLE 197). |
| 1. | EV 97: | Aig om hä mees minnema (H 758; kõik arhiivitekstid kagueestilised). |
| 2. | EV 733: | Kuma harat, su pallotat (H' 304 (29); ilmselt originaalaines; kogu esinemus valdavalt kagueestiline). |
| 3. | EV 1175: | Hain ei olle hainale welli (H 706 >Wied. ESSr 1342 kirjakeeles; ilmselt autentne, kuigi hilisem arhiiviaines puudub). |
| 4. | EV 1336: | Hobbone ei wéa, kui té ei wéa (H 704 >Wied. AIÄLE 134; ainus tekst ses redaktsioonis). |
| 5. | EV 1544: | Hulgan üts iks wõigatas ungefähr was wäärtas (H 727; ses vormis ainus, kuid tüüp üldse eL-line). |
| 6. | EV 1884: | Kes häste sööp, selle päle om lotus (H 572 >Wied. AIÄLE 55; ainus originaaltekst tüübis). |
| 7. | EV 1925: | Eggaüts (Iggaüks) om omma ollemisse teggija (H' 160 >Wied. AIÄLE 37; ainus originaaltekst tüübis). |
| 8. | EV 2112: | Essi läät wannembas; tõbbi lät norembas (H' 304 (2); Wied. Ø; tüüpiliselt võrumaaline vorm, kindlasti originaalaines). |
| 9. | EV 3996: | Koddowarrast ei jõwwa ärrawahti (H' 86; Wied. Ø; ju originaalaines, kogu esinemus kagueestiline). |
| 10. | EV 4202: | Kun om kokko sääl om wäkke wo Maße ist, da ist auch Kraft (H' 90; ehk originaalaines?; peale Helleri on kogu muu esinemus puhtsaaremaaline, kuid allikat ei oska näidata). |
| 11. | EV 4348: | Egga koorma koormale welli ei olle (H 234, H'' 5; ainsad tekstid tüübis, usutavasti originaalaines). |
| 12. | EV 4744: | Kui sa näet, ärra pandko näggewas (H' 170; ses vormis ainus tüübis; ju originaalaines). |
| 13. | EV 4988: | Kässi awwitap kät (H 42; veidi erinev Jürgenson; ju originaalaines?). |
| 14. | EV 5066: | Külla leib om iks latsile maggusamb (kui koddo leib?) (H 250; ainus selles sõnastuses, ju originaalaines). |
| 15. | EV 6625: | Mees weitsi korjas, naine huisko pillas (H 100 ja H'' 41; muu esinemus puudub, kuid ilmselt autentne). |
| 16. | EV 6660: | 1. Naine lät nu´lka, wõt kalme (kalmo) ütten Auch wohl kalme kála (H 162); 2. Naine lät nulka oder kolka, wõt kolma kála Mees lähhäp té woril oder téle, wõttap kolma kála (H 230); täpselt samas sõnastuses tugitekste pole, kuid kogu levik eL-line; kindlasti originaalaines. |
| 17. | EV 6935: | Kos must moo jättap? (H' 140 ja 304 (20); selle sõnastusvormi ainus esindaja; kogu tüüp eL-line). |
| 18. | ≈EV 7136: | Kes naro kätte kolep, saap pussoga mattetus (H' 304 (27); selles sõnastusvormis ainus, kuid kogu tüüp domineerivalt eL-line). |
| 19. | EV 8016: | Ennamb omma rõiwa lammi kui tõise mehhe tö lami (H' 112; ei kattu täpselt ühegi teise tekstiga, kuid tüpoloogiline ümbrus eL-line). |
| 20. | EV 8196: | Padda lausap kattalt: essi ütte musta mõllemba (H 288; Wied. Ø; arvatavasti originaalaines). |
| 21. | EV 8571: | Egga sest koerast asja ei sa, kes kaplaga karja wijas (H' 304 (11); kogu tüübis väga vähe trükiallikaid; tüüp spetsiifiliselt eL-line; kindlasti originaalaines koer-vormist hoolimata). |
| 22. | EV 9217: | Parremb põrs persen kui pärra(n) (H 468; palju Võrumaa ainest; Wied. AIÄLE 149 vist Hellerist sõltumatu; muist vanemaist ainult H I 4, 630; arvatavalt autentne). |
| 23. | EV 9318: | Kes ette ni tark kui perra! (H 56 ja H'' 10 (3); ei kattu täpselt ühegi teise tekstiga, ju autentne). |
| 24. | EV 10485: | Silm silma wasta, hammas hamba wasta (H 698; Wied. Ø; ilmselt Piiblist lähtuv originaalaines). |
| 25. | EV 10890: | Keel ei kanna palki (H' 304; eL-line väike rahvaehtne tüüp, vanemad trükiallikad puuduvad). |
| 26. | EV 11806: | Kos teggigid sääl om ka näggigid (H 610 ja H'' 4a, võib-olla küsitletud Hupeli j.; Wied. Ø; originaalaines). |
| 27. | EV 12296 ja kk: |
1.–2. Talwe selg murtakse Tõnnisse päiwal katki; – Nüüd om talwe selg katki (H 554; Wied. Ø; ilms. originaalaines, ei kattu sõnastuselt ühegi arhiivitekstiga). |
| 28. | EV 12668: | Tühhi käen, türikas peun bezeichnet die äusserste Armuth eines Mannes (H 640; pole vist Wied. AIÄLE 187 Tühi(kene) käes, tülike(ne) peus alustekst; kindlasti originaalaines). |
| 29. | EV 13293: | Walge narap pimmeda tööd (H 685, võib-olla Hupelist mõjustatud; Lõuna-Eestist arhiivitekste pole). |
- Aeg wannandab keik asjad (H 691).
- Ammet ei jõua keddagi üllendada (H 656).
- Hirm panneb karwid püsti seisma (H 483).
- Hoia ennast nende seltsi kes head (H 556).
- Hä näütsiko silma kaewa omma perrenaese (imanda) kätte päle: Eine gute Magd Sucht ihrer Wirthin alles abzusehen (H 374).
- Innimese ello om mulklik (H 362).
- Innimesse ello on waewaga kokko laulatetud (H 287).
- Jummal murretseb keik. Bibl. (H 365).
- Kaar, mes weel orrasen om, se wennüs weel pikkembas (H 410, vrd. ka 708).
- Kas sis inneminne sömata om hat er nichts zu essen kui täl külm sakke pudder nõnna een om? (H' 224, vrd. ka H' 300).
- Keik om maarja ma überall ist Gottes Erde (H 327).
- Kes teed, mes päiwa päle saap (H' 164).
- Kes wäike latse tõbbest wõttap kõrda? Wer wird aus - - - klug? (H 219).
- Kohhe kellegi surm om loodu (H 751).
- Kubja ammet om kül kikeperr[amänne] (H' 174).
- Kui ennege serwada om, sis wõip iks ellada (H' 218).
- Kui hobbone sömata, sis olgo ka lömata (H' 304 (21); vrd. sama sõnapaar paljudes eesti vanasõnades).
- Kui ilm jo nakkas mässama (saole minnema), sis nakkas werri ka mässama (H 331).
- Kui kirja pantu, sis saisap melen (H 541).
- Kui ku kants külma toop, sis jaap saisma (H 165, vrd. ka 541).
- Kui teé hä om, sis jõudus eddesi minnek (H 124).
- Kui tühhi jut wälja tükkis, sis hara keel peio (H 746).
- Kuld kiusatas tullen (H' 84; ilmselt piiblisententsina — vrd. Siir 2,5 ja Tark 3,6; vrd. ka EV 4506).
- Kun tulli om üllekäünü, sääl om kõik russus tettu (H 534).
- Ku walgus ei jõua päikese wasto (H 128).
- Kõnne tunnistab meest ülles an der Rede erkennt man den Mann (H 657; vrd. EV 6621).
- Kül piitsaga kara annap hobbosele (H 136; vrd. EV 8780, 8781).
- Kül saap nätta kui Jummala sõnna ülle käüp, kas Jummal kostotap wai koletap (H 153, vrd. ka 229 ja 240).
- Külmtõbbi ei koleta (H' 92).
- Laiskus om keige rikminne (H' 304 (26)).
- Lobba innimenne ajab kõigega suust wälja, — ajap häütu sõnnu sekka (H 215).
- Murre kummardab söand (süddant) mahha. Prov. 12,25 (H 258 < Piiblist).
- Märkab moistlik loom isseénnesestki tunda (H 332, vrd. EV 7007).
- Nõrga hoitwa iks tõise nõäle (H 385).
- Pattud wastawad silmi (H 699).
- Persega ei wõi kohhegi minna, kui pä een ei olle (H' 304 (24)).
- Piitsk teeb hobbose ni samma ussinas kui kara (kaar?) (H 136; vrd. EV 8780, 8781).
- Pä-meest wõip iks petta, ent kirjameest ei wõi petta [so. meelespidajat / üleskirjutajat] (H' 164).
- Riik om keisril, rikkus om Jummalal (H 517).
- Sakslase ei häwi muido kuigi ärra, kui külmaga (H 64; saksakeelne tõlge puudub, seetõttu pole võimalik otsustada, kas jutt on bukvaalsakslastest või prussakatest).
- Sigga mes häddan om, salwap, Ein Mensch salwap zur Nothwahr (H 545).
- Silma peawa een minnema, sõnna takkan (H' 304 (23)).
- Surm teeb meile jõudo (H 127).
- Sure kotti pohjast ei sadda middagi wälja (H' 304 (5)).
- Söa julge, jõud kõwwa (H' 222).
- waise hoitwa od. tahtwa iks rikkade nõäle (H 385).
- Wakka kartohwlil om pole wakka röa jõud (H 748).
- Wak lähhäp wõlla ette, külmet kassuwilja ette (H 56).
- Walgus om pimmedusse wastane (H' 276; vrd. EV 6953).
- Wanna hobbone ei wõtta ennamb rammo (H 505; vrd. EV 13338).
- Wannal ajal, ni kui lihha om heidetu, ni heideti rehhi ka (H 80).
- Warrahitse röa (früher gesäeter) omma kõrrele [ollele] parremba, ilatsimba omma terrale ennamba (H' 304 (35)).
- Warrik wastotap tuult (H' 276).
- Weel{le} ei olle {sa} sedust (H 552).
- Wõtjil om sesamma hädda (pudus) kui wõetawil (H' 301).
- Üts aastaig awwitap tõist (H 42).
- Üts sü pakkub teise peäle (H 425; vrd. EV 4674).
- Kes katt, kes kassi? (H 176).
- Kui ma rägin, siis ma wálletan (H 498).
- Künal ei näe essi hennast das Licht brennt trübe (H 251).
- Lakku perse! — Laina keelt (H 280).
- Lõõk (Bibl. Stahl: lõõg) saab täis (H 309; vrd. EV 15103).
- Muud ei olle majan, kui tuld ja wet bezeichnet die größte Armuth (H 712; vrd. EV 12129).
- Nelli leiba kolm tarre vier Familien in drei Wohnungen (H 291).
- Nüüd om kõt täüs, meel hä, tit taht talgust pitta (H 602).
- Omma kõtto hõlma wõtma "hungrig zu Bette gehen" (H 91; vrd. EV 14530).
- Perremees bildl.: das Brod im Hause. K. VIIII, 76. (H 443).
- Petma pinni leiwaga (H 448; vrd. EV 15060).
- Peält olli nähha neitsike, alt olli ammo naesoke (H 437).
- Päält tütrik, alt ammo jo naine (H' 304 (3)).
- Rebbase-jättet, pinnise pettet: verfälschter Flachs (H 509).
- Rikka mehhe tõbbi Podagra (H 516 < Gösekenilt; vrd. EV 9715).
- Silma sillitsese hobbost, käe kobbiwa kottikut (H 561; vrd. EV 13744).
- Sussi om sedda teed omma hannaga mõõtnu, ei mu keagi (H 71).
- Sõdda tõssep ( ~om) pussolina al (H 489, 490).
- Ta ei häbbendele innimeisi, ei pelgagi Jummalat (H 59).
- Ta om ni rikkas kui Ria kikkas ~ Nüüd olle ma ni rikkas kui Ria kikkas (H' 80).
- Zõdse wadsa tõij, essi sõij (H 740).
- Tõine kõwweramb, toine õigemb gerader (H 402).
- Täl om hilp een tõine takkan (H 85).
- Wijelinne olli pungan, pund sola mõtten (H 716).
- Wies rattas wankrin (H 508).
- Terre ka! Gegengruß. H. Terre Jummal õnnistago! Gruß an Einen, der z.B. eben etwas auf gut Glück thut. Gegengruß Õnnistago Jummal! (H 614).
- Gruß an Eßende: Terre jakka Jummal! Gegengruß: Jummal nimme Jakko Jummal! (H 614).
- Gruß an Arbeitende Terre jummal appi! Gegengruß Awwitago Jummal! (H 614/5).
- Gruß an Wäscherinnen: Walgid! Antwort: waja! (H 615).
- An schwer Arbeitende: Terre Jummal appi! Joudo! Antw. Terre! Jummal nimme! Waja! Kirb. (H 615).
- Pund willa paar poigi! Gruß an jemanden, der eben Schaafe wäscht (H 487).
- Pissut lapsi, paljo leiba, (Neujahrwunsch). P. I, 13 (H 458).
- Jummal keelgo ja sannugo! (H 548).
- ? Ei olle täl keelt ei meelt (H 183; väljend esineb märksõna Tabba keel all ning Kask ja Laanekask on pidanud seda mõistatuseks taba või luku keele kohta, kuid arhiivimaterjal ei kinnita sellise mõistatuse olemasolu eesti folklooris).
- Keerdlep ja weerdlep (letztes eine nichts sagende bloße Alitteration) otsa saap, munnep (Räthsel vom Hopfen) (H 184/5).
- Kohhe ei woi innimenne omma jallaga minna? Hauda (H 111).
- ? Kunningal kuhja kaup, meil ei kanna peo päält puhku (H 260 > Wied. AIÄLE 272, kus seda on käsitatud mõistatusena õiguse kohta; Helleri originaalis eelneb sellele vahetult passus Kunninga man om ni suur kui haina kuhhi; ent kui sia saap sis ei sa pipo panna (vt. siin EV 4532 all), mida Wiedemann on pidanud kord vanasõnaks, kord mõistatuseks).
- Kunningas istup (od. astub?) omma sitta sees (Räthsel) das Licht (H 261).
- Ein Räthsel von der Elster: Mes om kõrgemb kui kiriko torn, ja maddalamb kui äggel (darunter die Elster gerne geht), mustemb kui hüdsi, ja walgemb kui lummi? (H 74).
- Mes om maggusamb kui messi? — Unni. H. Ehstnischer: Mes om maggusamb met? H. (H 348, viimane vorm ka H 748).
- Must mulk, werrew pulk. Räthsel: die Gelbrübe (Burkann) in der Erde (H 363).
- Nelli neitsi kussewa ütte potti sisse (Räthsel) die Stricknadeln (H 265).
- Tuhhat hobbost teel; ei karust ei hainust murret; siski ussina käügil. Räthsel: die Schneeflocken im Winde. Bw. j. (H 635).
- Werrew lehm, jõhwine lõig. d.i. die Kransbeere am Stiele. Kirb. (H 711).
- Üks sant, sadda mäntlit ilma nõkla pistmata. Räthsel: der Kohlkopf. Bw. j. (H 548).
- Üts warrik olli; warrikun olliwa zea; üts kähra päga poisikenne aije neid wälja [märksõna Pä harri] (H 74).
Seoses ajakirjaga "Beiträge" võib mainida veel mõnesid varajasi käsikirju ÕES-i kogudest.
Johann Heinrich Rosenplänteri enda käsikiri "Estnische Sprüchwörter /---/" (1825), mis sisaldab pisut üle 600 teksti. Enamik neist taandub Helle-Hupeli materjalile, uut on veidi üle 100 punkti. Aastast 1836 pärineb Rosenplänteri teine käsikiri, mis on kopeeritud Kuressaare Eesti Seltsi kogudest. (Vt. ka EV IV, lk. 450–451.) Carl Ernst Bergi käsikiri (ante 1833), õieti Hupeli grammatika interfolieeritud eksemplar, mille vahelehtedel leidub ka mõningaid vanasõnu, arvatavasti Mulgist, kuna Berg on olnud Tarvastu, Halliste ja Karksi pastor. (Vt. ka EV IV, lk. 370.) Dietrich Heinrich Jürgensoni vahemärkustega interfolieeritud Hupeli-eksemplar (ante 1841), lisandustel vahel märkusi "Peipsimaalt", lisanduste seas mõningaid vanasõnu. Jürgensoni materjalil on kokkulangevusi Helleri omaga. (Vt. ka EV IV, lk. 385.) Friedrich August Heinrich Schmidti eesti sõnaraamatu ja keeleõpetuse käsikirjad (ante 1841): üle 180 vanasõna ja 65 mõistatust, suurelt osalt koopiad ajakirjast "Beiträge" ja Kuressaare Eesti Seltsi materjalidest. (Vt. ka EV IV, lk. 460.)
Märgime siinkohal ka eesti lühivormide ning nende tõlgete leiukohti muukeelseis trükistes 1830-ndaist — 1860-ndaist aastaist.
Christian Hieronymus Justus Schlegeli reisiraamatu "Reise in mehrere russische Gouvernements" I–X (Meiningen, 1819–1834) V köites leidub 26 vanasõna saksa keeles, mis pärinevad Helle-Hupeli seeriast. J. S. v. Parrot toob uurimuses "Versuch einer Entwicklung der Sprache, Abstammung, Geschichte und bürgerlichen Verhältnisse der Liven, Lätten, Eesten /---/" (Stuttgart, 1828) 106 eesti vanasõna tõlked saksa keelde, taas Hupeli järgi. Elias Lönnroti "Suomen kansan Arvoituksia ynnä 135 Viron arvoituksen kanssa" (Helsinki, 1844; 2. täiendatud trükk 1851, kus eesti mõistatusi on 189). Lönnrot ütleb eessõnas, et eesti mõistatuste allikaks on olnud talle Hupeli 2. trükk, "Beiträge" III ja VI, Holtz, Willmanni 1838. a. trükk, Schünmanni kalender 1843. Fr. L. Čelakovský slaavi vanasõnade võrdlevas väljaandes "Mudrosloví národu slovanského ve příslovích" (Praha, 1852) on muude paralleelide seas ka eestikeelseid tekste Hupeli grammatika 2. trüki järgi. Julius Altmanni töö "Beiträge zum Sprichwörter- und Räthselschatz der Ehsten" (Erman, Archiv XIV, 1855) annab saksa keeles 257 vanasõna- ja 25 mõistatusteksti. Altmann kirjeldab innukalt ja konkreetseid kohti nimetades oma 1839. a. uurimismatka Peipsi-äärseile Eesti aladele (vt. ka E. Laugaste "Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu. Valitud tekste ja pilte", Tallinn, 1963, lk. 173 jj.), kuid tema materjali eestilisus on kardetavasti müstifikatsioon: tekstide tõlgetel eesti keelde on väga vähe ühist eesti vanasõnade ja mõistatustega. Kust Altmann oma tekstid sai (kui sai), pole teada. August Ahlqvisti raamat "Suomalainen murteiskirja tahi lukemisia viron, karjalan, vatjan, vepsän ja liivin kielellä suomalaisten sanastojen kanssa" (Helsinki, 1869) toob lk. 71–76 100 eesti mõistatust ja 35 vanasõna, mis pärinevad eesti trükiallikaist.
Alexander Heinrich Neusi lauluantoloogias "Ehstnische Volkslieder" I–III (Tallinn, 1850–1852) leidub u. 40 vanasõna- ja 18 mõistatusteksti. Neus ütleb ise, et allikaiks on olnud talle Helle grammatika ja "Beiträge" ning ta on pidanud sidet Kreutzwaldiga ja saanud talt vanasõnu. Uut lühivormiainest Neusil peaaegu pole. Kommentaaris laulude juurde märgib Neus, et mõned regilauluvärsid võivad käibida omaette vanasõnadena, ning toob sellistest näiteid.
Jegor Poromenski raamat "Эстская грамматика ревельского наречия" II–IV (Riia, 1858) annab eraldi alapeatükina 490 punkti eesti vanasõnu Hupeli 2. trüki järgi, nendega on kõrvutatud samatüübilised või sünonüümsed vene vanasõnad. Lk. 158–164 on veel 112 punkti eesti idioome jm. kõnekäände, mõningaid vanasõnu ka näitelausetes.
Jätkuvalt avaldatakse lühivorme 1840-ndate—1860-ndate aastate kalendrites. Näiteks Schünmanni kalendris 1843. a. leidub 8 mõistatust ja keerdküsimust lõunaeesti murdes, Bormi "Maarahva Kalendris" 1853. a. 12 mõistatust, Lindforsi 1855. ja 1856. a. kalendrites u. 20 vanasõna Helle-Hupeli seeriast, Gresseli kalendri samades aastakäikudes u. samapalju, J. Kehleni kirjastatud "Mõnus Kalender" 1861 toob 27 keerdküsimust, Tartu Eesti Seltsi poolt väljaantud "Villandi Kalender" 1864. a. 27 vanasõna jne. Laakmanni "Maarahva Kalendris" 1854. a. on 8 punkti värssmõistatusi ja tähemänge, 1862. ja 1863. a. (just kalendaariumi lehekülgedel) kokku u. 70 punkti vanasõnu, vanasõnade kaksikvärsilisi töötlusi, muid õpetuslauseid ja -salmikesi. 1862. a. kalendris leidub ka muus seoses juba mainitud anonüümne jutuke "Vana Hindreku õpetuse sõnad", kus targa vanakese Hindreku monoloog koosneb pea tervenisti vanasõnadest jm. õpetustest.
Käsikirjadest viimasena kommenteerime Fr. R. Kreutzwaldi käsikirja (KM KO, f. 63, m. 4:23; vt. ka EV IV, lk. 398), mis sisaldab 1038 punkti vanasõnu ja kõnekäände. Käsikirja lõpetamise arvatav daatum on 1864. Kirjavahetusest selgub, et Kreutzwald on mitmelt tuttavalt (sh. F. A. Schiefnerilt ja G. J. Schultz-Bertramilt) täiendusmaterjali palunud ja viimaselt midagi ka saanud, kuid mida just ja kui palju, pole teada. Seega on pikka aega valitsenud kujutelm, et Kreutzwaldil on olnud kaastöölisi ja et ta on ka ise kõnealuse kogu jaoks korjanud palju vanasõnu ja kõnekäände otse rahvasuust.
Kreutzwaldi tekstide kõrvutus muu ainestikuga sunnib siiski kahtlema nende kujutelmade paikapidavuses. Umbes pool käsikirjas leiduvaist tekstidest taanduvad Hupeli grammatika 2. trükis leiduvaile: osalt on kattuvus täpne, osalt on Hupeli tekste mõnevõrra redigeeritud. Hupeli-välistest ütlustest on enamik selliseid, mille kohta pole olemas nende folkloorsust tõendavaid autentseid arhiivitekste. Me teame eelnevast, et igasuguses naturaalses vanasõnavalimis tõepoolest (ja nähtavasti otse printsiibis) domineerivad tüpoloogiliselt ainukordsed tekstid. Kuid ilmnes ka selge korrelatiivne seos valimi suuruse ja tema stereotüüpsuskarakteristiku vahel. Kreutzwaldi Hupeli-väliste tekstide steretüüpsustase on igasuguseid mõeldavaid hälbepiire ületavalt madal. Ka põikub nende ütluste stiil märksa rahvapäraste vanasõnade omast. Nõnda on alust arvata, et need tekstid on ikkagi suurelt jaolt Kreutzwaldi enda individuaallooming. Hupeli-väliste ütluste hulgas on, tõsi küll, ka üsna väike arv selliseid, mille folkloorsust kinnitvad hilisemad, eriti virumaised arhiivitekstid (või isegi vadja vanasõnad, nt. Ahju taga laisa ase ~ pesa).
1860-ndate aastate lõpupoolest alates, eriti aga pärast Eesti Kirjameeste Seltsi asutamist 1872. a. hakkab eesti rahvaluule uute kirjapanekute, samuti folkloori (sh. lühivorme) sisaldavate trükiste hulk kiiresti kasvama. Seetõttu nimetame edaspidi ainult neid trükiallikaid, kus lühivorme esineb arvukamalt.
Kiiresti hakkab kasvama näiteks eestikeelsete kooliraamatute hulk. Vanasõnade ja mõistatuste toomine lugemikes ja grammatikaharjutustes saab täiesti tavapäraseks. 1867. a. ilmub Peterburis Carl Robert Jakobsoni "Uus Aabitsaraamat /---/", samal aastal Tartus tema "Kooli lugemise raamatu" I osa, 1875. a. II osa ja 1876. a. III osa. Neis leidub kokku 43 mõistatust ja u. 20–30 vanasõna lugemisraamatu igas osas. Kust Jakobson need tekstid sai ja kui täisfolkloorsed nad on, pole täpselt teada. Kirjavahetusest selgub, et ta on vanasõnu saanud näiteks Joosep Kapilt (vrd. EV IV, lk. 390) ja Rudolf Kallaselt (vrd. EV IV, lk. 388), kelle säilikutes on rohkelt ühtelangevusi, võib-olla ka Hans Leokeselt (vrd. EV IV, lk. 409). Igatahes ei pärine Jakobsoni tekstid enam kurikuulsast Helle-Hupeli materjalist. Veel on Jakobsonilt ilmunud lugemik tütarlastekoolidele "Helmed" I jagu (Tartu, 1880), kus leidub 37 vanasõnateksti. Jakobsoni lugemikel on olnud eesti lühivormi-tekstoloogias arvestatavate võimendite roll: nad olid hästi populaarsed ja pikaealised (nt. "Kooli Lugemise raamatu" I jaost ilmus 1906. aastani 15 trükki), nende järgi õppis arutu hulk lapsi mitmekümne aasta kestel. Siit on üht-teist meelde jäänud, kuid mitmedkümned saatjad on Jakobsoni lugemikke kasutanud ka lihtsalt tekstide mahakirjutamiseks. Näiteks vanasõnatekste on siit ammutanud G. J. Aasberg (Vig), M. Aitsam (Vig), M. Kaasik (Mus), H. Kallas (Trv), E. Kiilas (Vil), J. Kuldkepp (Pil), H. Langholts (Saa), H. Lensin (Pst), H. Leoke? (Vil), H. Lussik (PJg), M. Luu (Plt), H. Morell (Kei), P. Pallu (Vil), T. Pulst (Vig), K. Pusemann (Tln), J. Raudsepp (Rõu), J. Riiet (Hls), A. Suurkask (Vil), V. Teder (Khn?), J. Toss (Vil), J. Weltmann (Tõs), M. Vist (SJn), mitmed kooliõpilased. Nagu edaspidi näeme, kehtib öeldu ka teiste populaarsete ja pikaealiste õpikute kohta (Niggol, Grenzstein, Kampmann jt.). Dimitri Meves'i "Üks juhhataja wenne kele essimesseks õppetusseks" (Riia, 1870) toob lk. 132 jj. seeria 96-st vene vanasõnast, nendega kõrvutatavad eestikeelsed laused on enamasti bukvaaltõlked (mitte folkloorsed vasted). Mevesi raamatust on vene pseudolaene kandunud ka käsikirjalistesse kogudesse. Karl Eduard Malmi lugemikust "Laulud ja Loud" I ja II jagu (Tallinn, 1874) antakse aastani 1892 välja 10 trükki. Malmi kooliraamatus on 44 vanasõna Helle-Hupeli sarjast ja nood on taas saanud rohkete mahakirjutuste allikaks. Neid on teinud nt. J. G. Aasberg (Vig), M. Aitsam (Vig), J. Jakobson (Saa), A. Kutti (PJg), L. Lepp-Viikmann (Hlj), J. Primets (Tln), J. Pruuli (Ksi), T. Pulst (Vig), W. Rosenstrauch (VMr), M. Väli (Vig) jt. Malmi lugemik väärib tähelepanu veel sellega, et siin võib peituda eesti nn. (liit)sõnamängude kui selliste algidee ja lähtematerjal — nimelt lk. 47 leiduv pikk (võib-olla Malmi enda kumuleeritud) jada elementidest tee tolmuta + puu leheta + pea juukseta + pukk sarvita + nina tatita + silmad ei näe + särk õmblemata + roog keetmata + jutt rääkimata + maks põlgamata + saabas sääreta + saar ääreta + poiss tööta + päev ööta + suu hambata + vaimul ihu; sellele seeriale ja ta üksiklülidele taandub samuti palju mahakirjutusi. 1876. a. hakkab ilmuma Carl Heinrich Niggoli "Vene keele õppimise raamat" (Tartu, EKmS-i Toimetused nr. 2), aastani 1892 ilmub sellest 8 kordustrükki. Siin (1. trükis lk. 188 jj.) on enam kui 30 punkti pikkune seeria vene vanasõnu ja nende tõlkeid eesti keelde (mitte eesti vasteid!), lisaks hulk vanasõnatekste laiali mööda harjutusi. Peale nimetatu on Niggolil ilmunud veel muid vene keele õpikuid. Ka Niggoli raamatud on käsikirjalist arhiivi täiendanud vene pseudovanasõnadega, ehk ka vene mõistatuste pseudolaenudega (mõistatusi on tal küll ainult 6). Näiteks järgmiste saatjate käe läbi: J. G. Aasberg (Vig), M. Aitsam (Vig), C. Berg (Rõn), K. J. Haus (VMr), M. Kaasik (Mus), H. Kallas (Trv), C. Kuusik (Amb), J. Laarmann (Kõp), H. Lensin (Pst), Z. Mastberg (VMr), P. Pallu (Vil), J. Pruuli (Ksi), T. Pulst (Vig), P. Ramberg (Saa), J. Reinson (Kul), J. Sandra (Vas v. Se), A. Suurkask (Vil), J. Tobre (Plv). Mihkel Lindebergi "Laste Lugemise raamat ning Asjade Tundmus ja teadmus" (Tallinn, 1876) rõhutab eessõnas vanasõnade hariduslikku tähtsust ning esitab ligi 70 vanasõna- ja üle 30 kõnekäänuteksti, samuti mõned värssmõistatused.
Peale nende õpikute ilmub selle allperioodi lõpul kolm olulist lühivormiraamatut.
Esimene neist on Karl Körberi (Vändra pastor, Martin Körberi vend) "Wanna rahwa moistusse könned ja targad sannad" (Tartu, 1869). Siin on alul 38 valmilaadset loomajuttu, enamiku lõpus ka kaksikvärsiline moraaliõpetus. Järgnevad lühivormid rubriikidesse jagatuna (siinsed pealkirjad on tõlgitud uude kirjaviisi):