Eesti mõistatused - EM-lugemik

Pealeht Kasutajale EM: lugemikud Baas-lugemik Lahendid Murdesõnu Allikalühendid Kohanimelühendid Kihelkondade kaart Lingid Kaardimasin

EM: Saateks EM: Sissejuhatus EM: Sirvija EM: Tüübiotsing

Aam aami pääl, vaat vaadi pääl, ankruksed üleval, oravasaba otsest vällas? Pilliroog

Aastäka vana hobõnõ, saa-aastäkanõ satul? Põld ja põllupinnär

Agan on kallim kui vili? Mesi ja vaha, vaha on kallim

Ago võtmõ kaotas, päiv löüd? Kastõh

Ahi küdeb teiba otsas? Piip

Ahi kütüs, oma ia lämmid saa-ai? Piipu tõmmadas

Ahi pääl, ahivars all? Kana haudub

Ahe' silla all tän'täse'? Kaarakislad kurnadas lävi sõgla

Ahti-tahti tallanahka, mündakas oli mütsinahka, viisakas oli veerenahka, kitsikarva keskel, lambavilla veeri mööda? Kübar

Aiaraust mahtub, akenast ei mahu? Tuisk

Ait all haavikus, toomelukk ees, tammelitrid sees? Mesipuu

Ait all, look peal? Pada

Ait alleri mäel, kivikelleri peal, saksa soldatid sees, puulukk ees? Linnupuu

Ait harjani vilja täis, ei lähe läätsi-ivagi sisse? Kanamuna

Ait käib, mees sees? Laev

Aja-ai suvõl õi talvõl karva, kõõ üts karv? Katai ja petäi

Alam kui jumal, ülem kui kuningas? Surm

Alasti ilus, riides rumal? Pühitud ja pühkimata põrand

All jää, pääl jää, vahelt jooseb vesi? Kangakudumine

All kili-kolinad, pääl ligi-loginad, sada sülda sajalaudu? Kangakudumine

All söödi ja peal söödi, mina sõin ja mind söödi? Hobune sõi puu all, linnud sõid puu peal, naene sõi ja imetas last

All tal [tuhat] tutikut, peal tal [sada] särgikest, läheb õhul õrrele? Kana

Alla lätt aher, määle tulõ tiine? Veetoomine

Alla ortu ja pääle ortu, keskel oli keraortu? Vokk

Alt haralik, keskelt hall, ots must? Inimene

Alt jookseb hall kass, päält küürakas rebane? Ader

Alt külm, pääl kuum? Lamp

Alt roheline, pialt sinine? Lina

Alt sahk, pealt nahk, keskel kera ning otsas ora, oraga oherdab läbi kolme küla? Koer

Alt sile, päält karvane? Käsi kindas

Alt sirelt-säreline, pealt kullakarvaline? Kangasjalad

Alt sööb, küllest situb? Höövel

Alt sööb, pealt situb? Oherdi

Alta otsa risti-rästi, keskel körti, peala vetta, kõik kolm nagatagused? Taaritõrs

Allikas haukubu all? Pibi

Allikas kuhja otsas? Või pudru sees

Allpool naba, pealpool põlvi? Püksitasku

Alumine ähib, pealmine vuhib, ihu himustab, reied rõõmustavad? Vihtlemine

Andja ei väsi, võtja väsib? Kaev

Angerjas hernes, saba jões? Köis

Ann anna-ai' inne, ku aru saa? Lehm ei anna' inne, ku' sõõrahus

Auk all, ait piäl? Inimene

Auk all, kaigas peal? Koera saba

Auk ja ümbert karvane? Silm

Auk maa sehen, aid ümmer, teibäs püsti, tõine risti? Läte

Auk ülespoole, auk allapoole, vesi ja tuli keskel? Teemassin

Auke täis, aga esi piab kinni? Kett

Edasi õhtu, tagasi homiku? Silmalaud

Edasipidi künnab, tagasipidi äästab? Kana

Edaspidi sööb, tagaspidi teeb tööd? Kana

Ees elgutimed, taga telgutimed, kaks kanget kahelpool? Härja-ikes

Ees jookseb, järele ei jõua? Vari

Eest ei saa, tagant saab, noor saab alati, vana siis, kui seisab? Omnibuss

Eest kange, tagast karvane? Pähkel

Eest kippus, tagant rippus, maha kukkus, maast vötsin ja taha pistsin? Nöel ja löng

Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas? Kana

Eest kut kindasörm, tagant kut pätikand? Meiste asjad

Eest litsutakse, tagant lakutakse? Kirjamark

Eest lööb iitu, tagast lööb taatu, ümber uksepiita, rabareinu rantsu? Kangast kootakse

Eest mökitab, takka lipitab? Oinas

Eest punane, tagast karvane? Maasikas

Eest sirga-sõrga, tagant lihva-lahva, küljest hilbendab, päält narmeldab? Hobune heinakoorma ees

Eest sööb, eest situb? Püss

Eest sööb, takka si[tu]b? Uherdi

Eest töögadi, tagast töögadi, nitsadi-natsadi sisse ja välja? Leivasõtkumine

Ette ja taha, külje pääle ja maha, maast üles ja jälle taha? Luisk taskuga

Ies on hiire itemet, keskel kella korinat, taka taari naka? Kaljaasti

Iist irki-orki, tagant viuh-väuh? Lehm

Ei astu, aga käib? Tunnikell

Ei jovva peio pitsitädä, ei vette uputada? Tsia kussõm

Ei karda merd ei maad, küll aga pöidlaküüst? Kirp

Ei külbetä, ei künnetä, eiski kasus? Nõgi

Ei ma kuula kurikat, ega karda katlat, saunaleil mind sandiks teeb (Auf das Klopfholz höre ich nicht und den Kessel fürchte ich nicht, der Dampf der Badstube macht mich elend)? Die Laus

Ei näe, kust võetakse, ega näe, kus on, nähakse aga, kust tuleb? Vihm

Ei ole hakatust, aga selle eest kaks otsa? Vorst

Ei ole keelt ega meelt, on siiski targem kui sina? Kell

Ei ole kuningas ega suurvürst, aga siiski käib kannusis ja äratab kõik üles? Kukk

Ei ole lukk ega riiv, aga kinni peab? Nööp

Ei ole maamees, ei sepp, ei puumees, aga esimene töötegija külas? Külm

Ei ole mul meelt, ei ole mul keelt, käin siiski maailmast ma läbi ja kuulutan au ja häbi, ei ole mul healt, vaid nähakse mo pealt, mis head ehk paha ma hõikan maha? Seitung

Ei ole näha ega kuulda, aga arvab asjad ja toimetab tööd? Mõistus

Ei ole suuri-suur ega tilli-tilluke, siiski pikem kui jõgi, aga madalam kui regi? Tee

Ei ole tuas ega oues? Aken

Ei söö ega joo, aga elab siiski? Elavhõbe

Ei sünni suhu pista ega maksa kopikatki, siis[ki] ihkab iga mees? Hea nimi

Ei teda närita ega neelata ega sula ta suus ära, siiski on ta mitmele magus? Piibusuits

Ei vaju merde, aga vajub maa sisse? Rasv

Ei vaju vette ega vaju vahtu? Päevapaiste

Ei ükski võti võta lahti, tuleb tuul ja lükkab lahti? Peeretamine

Eile kuulsin räbalate kära, täna upun mustusesse ära, homme tulen valge tuvina sõbrannadele õnne soovima? Kiri

Eila uus, täna vana? Eilne päev

Eile saab ta olema, homme joba oli ta? Tänane päev

Eiläne mees vällan? Valgus

Eit oli all ja ootas pauku, taat oli peal ja pulk käis auku? Vinnaga kaevust veevõtmine

Eit pühib toa taga, tolm keerleb toa ees? Lumi

Eku-reku reisiline, siiri-kuuri viiriline, mis see siiri-kuuri vedab, seda vedab veike riku? Vokk

Elab ilma ihuta, räägib ilma keeleta, keegi ei saa näha tad, siiski kõik tad kuulevad, suure kurja teeb ta ära, trahvi alla ei ta jää, igal pool on õigus tal, metsas, merel, lagedal? Tuul

Elab maailma algusest saadik, aga ei ole veel viienädalanegi? Kuu

Elav läheb edasi, jätab naha maha? Uss

Elav peab puud, nöör puu ninas, surm nööra otsas, hing surma suus, liikuv hinge ees? Õngitseja, õng, ussikene tema otsas, kala tema ees

Elläv löö koolut, koolu röögätäs? Sainakell

Elult sööb ja silmi vahib? Laps imeb

Elust tuleb, eluta on, aga vastab ometi? Kiri

Eluta elai kõnd ja kõnden ikk, endal must silmavesi? Sulega kirjutamine

Eluaja kantakse, korra tarvitatakse? Sõrmus

Ema all, isa pääl, vitt-vatt vahepääl? Villakraasimine

Ema ees, tühe kõht, tütar taga, täis kõht? Voki

Ema ilmale loomata, lapsed luhtas laiali? Heinakuhi ja heinasaadud

Ema imeb poegi? Jõed jooksevad merde

Ema läheb ees, ei saa suhu ega selga, tüter läheb taga, saab suhu ja selga? Vokk

Ema on, aga ema ei ole, peas sarved, käses küüned? Võerasema

Imä jämme, tütär verrev, poig tark, lätt taivahe? Ahi, tuli, sau

Imä kõvvõr, esä kõvvõr, poig õkv ja verejuuja? Püss

Imä must, hamõ valgõ? Lumi maah

Emand ehib mäe peal, punased pärlid kaelas? Pihlakas

Imänd läts üle nurme, tuul puhk persehe? Kana

Imänd piibutas läbi käüsse? Suits lätt läbi korstna

Emäne pist esast? Leiba kastetas

Immis all, orik pääl, immissel vüü vüül, orikõl oda säläh? Käsikivid ja timä käsipuu

Enam auka maas kui tähti taevas? Kõrrepõld

Enam perse poole lükkad, paremaks läheb? Saapa jalgapanemine

Enam sa pihta roogid, seda ligemale tuleb? Võrgu kudumine

Enam toas kui õues? Jäljed

Enne elas, nüid ei ela, kannab ihu ja hinge? Pastlad

Enne lai ja kollane, pärast valge, ümargune? Võilill

Enne lakub ja pärast pistab? Niiti aetakse nõela taha

Erguti persses, võera roog reite vahel? Kanamuna, lehmapiim

Edimine iluehetege, rõõmurõividege, kuldse kroonige, sinitse siidige, tõne tolle järgi tõttas, es ta inämb järgi-s saa, iluehte õreti, rätiviir täl vereti? Päike ja kuu

Edimält aetiva muna kuumas, seo sai võõril nigu leeväs, sis naate Moosõst parkma, võõrit kangõst vällä kärkmä, seeh tetti tsiss-tsoss, vällä kaüde vips-vops? Sannah käük

Esite nahk nüllitaks, siis villad võetakse? Saapad ja sukad

Esite pisike ja punane, pärast ei mahu püksi? Pähkle õis

Esiti valge kui lumi, pärast kui haljendav rohi, viimati verev kui veri, lapsile magus kui mesi? Kirsimari

Et mu suguharu küll kaunis perekas, siiski pole nad mind siiamaale hingekirja üles võtnd, ma olen väike nime poolest, veel vähem kere poolest, ma istun alati kohtulaudas, kus mu kääst seda viimist aru nõutakse, ka toatütrukud ja kööginaesed on alati mu järgis? Liivatoos

Haavlid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? Rahe

Hahk härg, must mulk, sinine kusi? Otspaja

Hahk lammas, hand küllen? Kinnas

Hahk nahksepp, must nühksepp, savihaua pühksepp? Täi, kirp, lutik

Hahk oinas orre otsan? Pilliroog

Hahk oinas, hangu sarvõ', verevä' villa', pükä ei saa? Nöördega hahk särk

Hahk sikk, ahara sarve, vedävä üles taiva poolõ? Hainakuhi

Haljas mees, sinine küpar? Lina

Hal'las kerik, valgõ rahvas? Kurk

Hall mies, haruline naba? Puu

Hall ammub ja must mürab, valge põikab mööda põesid? Veske

Hall emis magab tuhkas? Käsikivi

Hall hapen, valge miis? Naaris

Hall hobu, harmi jala, istub püha põllu peendra pääl? Kirik

Hall hobune sööb läbi katusse kaaru? Suits

Hall hobune vahib üle katuse? Kuu

Hall hobune, rohelised aisad? Jõgi

Hall hunt, saba suus? Oherdi

Hall härg ajab sarved räästa? Suits

Hall härg möirab nurkas? Jahvekivi

Hall härg, allikas sel'las? Õllevaat

Hall härg, auk seljas? Veskikivi

Hall härg, hangus sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski

Hall härg, kahes otsas hangus sarved? Talutuba

Hall härg, mäda selg? Või pudru sees

Hall härg, sarved peas, tõld tuudeldi taga? Ussikoda

Hall härg, valge sarve? Heenakuurm

Hall kera ja hambaid täis? Siil

Hall kits, kekud sarved, läheb läbi taarutse tänava, hall habe suus? Voki

Hall kukk, punane hari? Maja põleb

Hall küräk mehek lää mõtsa, tege põllu puhtes? Sirp

Hall lehm ühe nisaga, toidab kõik oma pere piimaga? Taarikeha

Hall mees ja perekond per[ses]? Ämblik

Hall mees nurkas, habe kirpusi täis? Luud

Hall teedakõnõ küüntäs pääle taiva poolõ? Sau

Hall teedakõnõ tulõ tarrõ, tsuskas pää pingi ala? Külm

Hall undrik, valgit hernit täis? Taivas

Hall vanamees haigutab? Maja ja suits

Hall vanamees õues? Udu

Hamõh väläh, käüs tarõh? Päiv

Hambad on, aga ei söö? Kamm

Hambad tuppes, silmad taskus, jalad peus? Nuga, prillid ja kepp

Hambinda, a puree? Külm

Hani haljas, pea paljas, pea päält läheb auk sisse? Pudel

Hani haljas, pea paljas? Viht

Hani haljas, perse paljas, viskas paska vurtst? Kalla pudelist piima

Hani haub ühe jala pial? Kapsas

Hani lendab üle õue, tiivad tilguvad verd? Veekandmine kaelkookudega

Hani lähab üle muru, sitatee takan? Vett tuuvas kaevust

Hani uidab üle ussaja? Vett tuuakse

Hanid lähvad üle välla kiiga-kaaga? Ülped

Haukubu läheb rägajalale kosti? Luud

Haragas nokkib hagust aida, kaks kurukella kaulas? Munn, munad

Harak aadelis, pika parti pudelis, kivile munad muneb? Leivade ahju panemine

Harak hauk tõrdu veere pääl? Õpetaja kantslis

Harak ässeldab, pikk händ pöörleb, esi muneb toore muna? Levätegemine: luud, lapi, päts

Haraka tilk pistü, varõsõ mulk ammulõ? Kirstu taba

Harakas aidas, saba väljas? Aidavõti

Harakas ajateiba õtsas, pihutäis peerga persses? Tuuleveski, mis lapsed teevad ja ajateiba õtsa jooksma panevad

Harakas läks Atelinna, möda pikka peenart Peetelinna, üles laele munele? Humal

Harakas sabadelekse, saba pista pistelekse, moorile munad munetakse, munad mulle annetakse? Ahjuluud, leivalabidas ja leivad ahjus

Haralik mees, hargid seutud? Hasplid

Hari mu auku, laku mu perset, topi mu taha? Piip

Harjumaal ahatakse, virumaale visatakse? Välk

Hark all, puu peal, ise teeb sirr-sorr? Kaevust vee välla tõmbamene

Hark all, haustel pääl? Vares

Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts, mõtsan sead, kahare pääga poisike aab mõtsast sead vällä? Inimene

Hatt hauk, hamba tsilgusõ? Linno kolgitas

Haud pääl, haud all, tedrekeele kesken? Reheparred

Hea mees, kui ei saa, paha mees, kui saab? Laenaja

Hää söök herrale, kaunis söök kuningale, tarvis talupoegadele, siiski ei söö siga ega kõlba koertele? Sool

Hüä lind, liha süvvä-äi, hüä puu, palki saa-ai? Mehine ja taropakk

Heenus kõnnib, ei kabise? Inimese vari

Heinakuhi metsas ja mehed jooksevad üle kuhja? Sipelgapesa

Hiidä halukene ? ei halukene, võta tsirk kinni ? ei tsirk, kaku pudsajid ? ei pudsaj, söö liha ? ei liha? Kala

Hele puu, hele tamm, seal on kulda, seal on hõbedat (Hellklingender Baum, hellklingender Stamm, da ist Gold, da ist Silber)? Eine Kirche

Hele täht, tume täht, rikka mihe maja külles? Aken

Heliseb kui emand, kumiseb kui kuningas, tuleb tuppa kui saks, läheb välja kui sant? Joulud

Helle helle heitis suure kuuse otsa pika poisi hõlma? Hernes

Helmid täis heinamaa, noppima ei lähe ükski? Kaste

Heng-heng-heng, kaits paari kängi, matt raudrõngid, külimit kisaluid? Lehm

Herelese emä, murelese muna, kari kapa rääks? Püss

Herm on toas, herm on kojas, hermu karvad katusel? Suits

Herned parsil pajatavad, ühes kooris kohisevad, põrandalle põgenevad, vasta maada madisevad, ei nad sünni patta panna ega viljaks veskel viia? Rahe

Hiilgab kui hõbe, paistab kui päe, särab kui kuld? Tuli

Hiir istub, müts peas, kass käib ümber, kindad käes? Sinepott, sinetaja

Hiir lääp urgu, kaits kul'lust kaalan? Mehe asi

Hiire teerada ümber toa? Räästad tilguvad

Hiire uus, põdra magaus? Pütt

Hiirepesa levalõime otsa siis? Naisterahva asi

Hilbat-hilbat teenistusse, teenistusest tedremetsa, tedremetsast majorisse, majorist matsi kiriku, matsi kirikust kellatorni, kellatornist luugnasse, luugnast nakkajalga, nakkajalast kaabumetsa, kaabumetsast välja vurr-tum? Söömine

Hilbib ja hälbib, enne surma valmis ei saa? Ristikhein

Hilbutega, hilpa-halpa ja lihva-lahva? Hobene hilbutega, inimene hilpa-halpa, regi lihva-lahva

Hilp ees, tallukas taga, lippi-lappi lipperdis? Hernehirmutis

Himmupuu, hambavag'a? Piip

Hingeline all, hingeline peal, hingeta vahel? Hobune, ratsamees, sadul

Hingetu kukk laulab päevas mitu kord? Seinakell

Hirjukese, harjukese lääva alla kivist silda mööda? Vesi juusk

Hirm hindäl kaalah? Püss

Hirmuline läheb armulisele kosja, pika piibu ja laia kaabuga? Kaev

Hirnub, kargab raudne täkk, kel suitsust, aurust uhke lakk? Vedur

Hirv istub, saba liigub? Maja ja uks

Hobene joosk, ohja saisva? Jõgi

Hobene lätt ohjuge taevale? Suits

Hobene veda koorma, ei liigu kohegi? Inemine istus tooli pääl

Hobesele ei saa muidu päitsid pähä, kui istu sälgä? Ahjuluud

Hobu aab umbratsa, aga ise-p astu mitte sammugid eetsi? Okk

Hobu aia taga, õletuust persen? Kartohvlikoop

Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kostab meie maale? Müristamine

Hobu ilma uhjulde, vars ilma vangõrdõ? Tuul

Hobu jookseb ohjata? Jõgi

Hobu jookseb, kraav jäeb taha? Laev

Hobu jookseb, liha väheneb? Takukoonal

Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta? Laev

Hobu tallis, saba räästas? Tuli ja suits

Hobu teeta, kamm jäljeta? Äke (äestamine)

Hobune jookseb, tee ei vähene? Veske

Hobune mahub talli, saba ei mahu? Lõngakera

Hobune metsas, saba seljas (Ein Pferd ist im Walde, der Schweif auf dem Rücken)? Das Eichhörnchen

Hobune sööb läbi raudse kartsa? Ein Schlüssel

Hobune tallis, kabjad väljas? Sarikad

Hobune tallis, pea väljas? Nuga tupes

Hobused veavad vett, pead mere põhjas, sabad väljas? Lusikad

Hobustega tuleb, härgadega läheb? Haigus

Hoietas kui emandad, sõkutas kui litsi? Vokk

Homingu sündis ja enni õhtut oli naine? Eeva

Hommiku kõrvad, lõunaaeg silmad, õhtu sarved? Uba

Hommiku tuleb, õhtu läheb? Päike

Hommikul ma olen pikk, lõunal väike nagu tikk, tuleb õhtu videvik, siis ma olen jälle pikk? Vari

Hommikul nelja jalaga, lõunaaeg kahe jalaga, õhta kolme jalaga? Inimene

Hommokul sünnib, õhtul sureb? Päikene

Hommikust päeva kahaneb, õhtust päeva kasvab? Vari

Hoobitab, loobitab, ei tapa aga kedagi? Vihk ehk linaropsimise mõek

Hoone rooga täis, katust pole peal? Viljaväli

Hoone suurune, udusule raskune? Suits toas

Hot' minno küll har'aga haritas, kaarssõga kakutas, suaga suitas ja nitsedõga nimitäs, siske õks istu ma noorigo nupu otsah? Linaluu noorigo linige seeh

Hulgub kui koer, ilmaski peremeest põle? Raha

Hull hans aja alasti hansu takka? Tuli põleb, suits

Hullõmb kui hunt, kur'emp kui kuri vaim ja pahõmp kui paha vaim? Kuri nainõ

Hundipips kesk välla? Naba

Hundid uluvad, karud kiunuvad, vana sõge hobune läheb läbi? Vene koskes

Hunt aia taga, rehe taga? [Lahenduseta]

Hunti juoksep unta-ranta, pää värisep väntä-räntä, minä savast pitelin, savaruoto roksastas? Ketrus

Hupst torni? Saabas tsusatas jalga

Huuled mustad, suu punane? Ahjusuu ja tuli

Hõbejoon mööda maad? Jõgi

Hõbekepp, kuldnupp? Rukis

Hõbeleht ukse all? Prees

Hõbeõhjad, vaskvaljad, seest siidine, päält pärline? Lõõtsapill, härmoonik

Hõbeora, kuldkera, kaks teemandikivi sees? Munnid

Hõberaha aida ääre peal? Päike, kui pas'tab lõuneaeg

Hõbevits väändub, kuldkauss lõhkeb, vahvad poisid väsivad, veski jääb seisma? Inimene sureb

Hämm puu rajotas, kuiva lastu kargase? Kella löömine

Härg all maa, händ pääl maa? Kaal

Härg ilma sarvita? Saepukk

Härg kodu, sooled metsas? Puu

Härg koplis, kuus silma peas, iga kuue päeva takka käiakse vaatamas? Kirik

Härg laudas, sarved väljas? Mõek tuppes

Härg läheb mürades mäele, ei kõhus kõrrekest, ei maus marjavarrekest? Torupill

Härg magab määl, silmad külje peal? Saun

Härg magab, maksad liiguvad? Maja inimestega

Härg makas mäe pääl, hand alan haavistikun? Puu vari

Härg möirab harjumaal, lapsed kardavad karjamaal? Kõueke

Härg möirab iga kuue pääva taga? Kirik

Härg mürräs müürü sisen, suurõn pikän pedäjän? Kirikukell

Härg müüg müürü pääl, lihaliud pää pääl? Kikas

Härg sees, vikid väljas? Õllenõu

Härgadega tulevad, hobustega lähevad? Jõulupühad

Härja pea, haraka jalad? Margapuu

Härja perse härmatand? Linnased

Härja vaev lehma reite vahel? Lehma piim udaras

Härjad ees, härjad taga, ei saa kummagid kätte? Ägi

Härjal enam auka selgas kui tähta taevas? Kõrreväli

Härjä haukva, hanna sälän, peni kündvä persipäidi? Eläjä kargasõ

Härjakari uppumas, kõigil ikked peas? Vorstid keemas

Höörik tarõkõnõ, kohe hiirekene saa-ai sisse? Kanamuna

Hüppab kui hiir, kargab kui kass, kilkab kui kilk? Rohutirts

Hüppädella, keigudella, taguperi tüöda tehjä? Kana siblimine

Hüürt, püürt, saina rabat? Oherdimulk

Iband ippa ja taband tappa, päda jussi mända metsa? Uba

Idukeset ihualasti, haidukestel hamme seljan? Konna, roti

Ega päev pöetas lambid, ikki saab villu? Põrmandu pühkmine

Iga päev pestakse, jalge vahel pannakse? Lüpsik

Igal künnimehel ristiks ees? Kivi

Igal silmapilgul neelab sajad oma kõhtu, aga iialgi ei saa täis? Meri

Igavene tönnikene, poolõaastanõ kaasõkõnõ? Järv talvõl

Ihu valge, süä kõllane? Kanamuna

Ihualastõ nainõ karvatsõ persega, lindlep ilma riide[ta? ]? Tarõ põrmandu pühitäv luud

Iidut-tiidut, titt oli ees, teine titt oli teise sees? Heinputk

Ikka seisab naistel ees, lihast nui käib tema sees, ümarik on tema pragu, karvad katvad tema nägu? Muhv

Iline ees, taline taga, kükits pääl, näkits peos? Hobune, regi, mees, piits

Ilma poolt ilusam, päeva poolt punasem, kui sa vaatad, siis teeb silmadele himu? Õun

Ilma eluta, aga ise sööb kui hunt? Kulp

Ilma ihomatta haljas? Eine Fensterscheibe

Ilma isata, ilma emata, katmata tuli, kaetud läks? Aadam

Ilma käsildä ja kirvõlda ehitäs maja? Pääsokõni

Ilma luuta kongerdab? Hais

Ilma luuta, ilma lihata, kui ello tulõ, sis röögätäs? Peerulaskmine

Ilma meeleta, ilma keeleta, aga kõikidega võib räeki? Raamat

Ilma silmata peni vahis taivade? Kaivuling

Ilma tiivata lendab, ilma jalota jookseb? Pilv

Ilma tsuskamalda huikas? Piiru lastas

Ilma tuleta põleb? Päike

Illos moro, valus päiv? Paja, egäüts kaehas

Ilosakõnõ, valusakõnõ, kõõlõ ilmalõ armakõnõ? Raha

Ilus mõis, madal mõis, ümberringi aknaid täis? Sõrmkübar

Ilus napake, karvad all otsan? Kaal

Ilus puu, punane pärgä, sies on nie vihäväd? Turgi pipär

Ilustaja ihu sees? Kõrvarõngas

Ilodu kuningas, ilosa silmä? Kunn

Ilves ikk, Toomas naard, sarapuul süä satas? Mõrsja, kosilanõ, mõrsja imä

Imeloomad me oleme, päeval tarvis me tuleme, lehm meid vaeseid ilma kannud, põld meil poole liikmeid annud, paaris seotud, magame ööd, lahutud üheskoos käime me teed? Pastlad

Ingel istub hiire pesas? Küinal lühtris

Ingel lähäb taeva, nisuleib kaenlas? Ämlik

Inimene ei ole, aga räägib, puu ei ole, aga lehed, särk ei ole, aga õmmeldud? Raamat

Inimene ei tee, Jumal ei loo, aga siiski sünnib? Seinapragu

Inimene näeb iga päev, kuningas harvasti, Jumal ei ilmaski? Omasarnast

Inimene on, aga elu pole sees? Inimese pilt

Inimesel on, Jumalal ei ole? Patt

Ireline, areline, päält pommiloodiline? Uibu

Irvas, urvas, pühä pedäjä ladvah? Kerikukellä

Esa maan, poig pääl, poja pääl ruus? Kartul häitsep

Esa sünnis, poig näitas juba tuld? Ago enne päivatõusu

Esä jõv-ei rihma är pantada, imä jõv-ei kirstu är liigutada? Teed ei jõva pantada, kaivu ei liigutada

Esä sünnis, poja koolesse? Hainakuhja luumine

Isa ehib, ema ehib, poeg saab poolde ilma? Tuli, suits

Isa hirres, ema parres, pojad kõrval, kõrvad kikkis? Heinakuhi saatude keskel

Isa issib, poeg pussib, sulane sulatab auku? Oherd

Isa issub, poeg pussib, sulane ei issi, ei pussi, muudkui puhastab? Kolgispuu, mõek ja linahari

Isa istub, poeg pistab, tütar taga töllitab? Kaev

Isa leikab tükkideks, ema hõerub raasukesteks? Ader ja ägel

Isa noor punane, poeg hall tudike? Õlu ja pärm

Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, tütri käsi kõveras, poja pea ümmargune? Humal

Isa pitk, ema lai, õde sõge, vend on pöörane (Der Vater lang, die Mutter breit, die Schwester blind, der Bruder verkehrt)? Die Welt

Isa poja peos? Aiateivas ja vits

Isa tiiu, ema tiiu, tütar tiiu, tütretütar ka veel tiiu? Männipuu

Isa, ema kirbu suurus, poeg süllaraua suurus? Kanep

Isal pikk saba, emal lai magu, pojad puhas ümmargused? Ahjuluud, leivalabidas, leivad

Isä istub istukilla, emä nikka-nakkasilla, tüttäred libi-labinal, poigad päällä püürüsillä? Tappud, humalad

Esänd eeh sõit, tsigan vaihhel, muik perähn? Kui pird palas, sis tuli um esänd, hüdsi ? tsigan, puu ? muik

Esänd rikas, kar'us sarviga, tõbras lugõmalda, maa mõõtmalda? Jumal, kuu, tähe', taiv[as]

Isanda idu ülespidi, emanda pudu alaspidi? Lukk ja võti

Isanda uuriauk, emanda karlatakas? Lukk ja võti

Isänd istub oina sellän? Särgi kaalduke

Isasel ripub ja emasel märg? Vibuga kaju

Isasta visasta karvane pugust, persesta kuus küinart karvane? Kasukas

Esi alaste, hame puhun? Küünal

Esi ei süü, aga tõistele tege süüki? Veske

Esi ei süü, tõistele ei anna? Saag

Esi elun, osa vardan? Ruunat härjä muna

Esi pal'las, tõist katt, üle sälä kats vüüd? Vokk

Esi pikk, perä must, suure juure, jupi takan? Kartohvel

Esi pimme, muid juhatap? Tiitulp

Esi tillemp, pää suurep? Kapstapää

Esi vanemast lätt, küüdse vaibembast? Aholuud

Ise asjast ilma, aga teistele ta teda annab? Tahk

Ise ei mõista lugeda ega kirjutada, aga õpetab lugema ja kirjutama? [Lahenduseta]

Ise haljas, perse paljas, kükitab künka otsas? Kõrvits

Ise hermus, ise armas, ise must ja ise magus? Küpse tuhlis

Ise igerik ja agerik, läheb põllule, tagumik paljas, näitab põesale p[erse]t? Kana

Ise igerik, ise agerik, ise isteb istme peal? Der Deckel

Ise ipakil, munnid ripakil? Vasikas

Ise jäme, lühike, tee tal pikk ja peenike? Ämblik

Ise kaheharaline, kaks sarve maa sees? Ader

Ise keeleto, ise meeleto, ise maailma äkilene? Püss

Ise kloasist ja inimese nägu pial? Piel

Ise kui püts, pea kui pang? Kõrvits

Ise on elav, aga sööb elavaid? Kass

Ise on kivist, aga annab sooja? Ahi

Ise pikk ja peenikene, läheb müda ilma laiali? Suits

Ise pikk ja peenikene, pea ots kui sari? Luud

Ise pisuke kui pihu, vahest põlvekõrgune? Kirp

Ise seisub paigal, aga saba lehvib tuules? Korstnasuits

Ise tiäb, ise poeb, ühed tegäd kiiks-kiiks? Linnupesa

Ise väljas, varbad varjul? Puu kasvab

Ise õõnes tonnikene, aga hulga elavad ta sees? Mesipuu

Isi pikk ja peenike, tüü mul jäme, lühike? Köis

Isi puu, aga Mikk nimi? Lõmmu südä-mikk

Isi seisab, isi jooseb? Veski

Issa meeren, taiva teeren, kust see tont on välja tulnud, kel kiksin-kõksin kõrvad peas ja sirken-sorken saba taga, neli ripset jalgu all? Kass

Issameieke, teine teieke, tuleb kivivarest välja, pikk piits peus, hõbehelm otsas? Kaevuvinn

Istu iih, taarilaskõ takah? Türä

Istub kui isand, sõidab kui saks, tallatakse kui vana koera? Vokk

Istub kui isand, sööb kui saks, peksab taga piitsaga? Kõht

Istub kui isand, tolmab kui tont? Korsnas

Istus pesa bääl un läbi kõtu om saavas? Ainu kuhi

Istus pingi pääle, sis omma iih, lätt tarrõ, sis omma takah? Taaritõrdo haam

Jõstub kui isänd, siesäb kui saks, kõikõlõ näütäb valgust? Majak

Jala jämmemb, pää peenemb? Linapund

Jalge all um, a kinni jõva-ai võtta? Vari

Jalgega sõtkutakse, kõhuga nühitakse, keskel mulk, sinna pannakse pulk? Kangakudumine

Jaluta jookseb, käsita kärbib, silmita käib sihti kaudu? Käärid

Jaluta jooksen, käsita kisun, kõrita karjun, valuta vingun? Tuul

Jalutu Jaan läheb seina kaudu üles? Suits

Jaska tantsib jää peal, kõht õiel ees? Kedervars

Javool, javool, javool, värten, lühter, küür, kruupink, ratas, nöör? Vokk

Jookseb tuule kiirusel, aga ise on ilma eluta? Jõgi

Jookseb ööd ja päevad ilma väsimata? Vesi

Jooksen, jooksen, teeven, teeven, sini olli silma, kuld olli konti, aavel otsa kirjutedu? Hani

Juusse päävä, j[uusse] üöse, tüüd ei joua lõpeta? Urg

Jopp-jopp jaama, sisse peab saama? Hobuste paaritamine

Jumal teed, mes nimi om: kui ütte ei ole, kõik lõppe? Mehitse', imä

Junkru istus nulgah ni kullanõ müts pääh? Küündlekene

Jupsi, jupsi, mida rohkem sa jupsid, seda parem tuleb? Leivasõkkumine

Jõed kokku jooksevad, harud kokku aeavad? Rahvas läheb kirikusse

Jõgi jookseb, jõhvid suus? Naisterahva asi

Jõgi jooseb üles, jõgi jooseb alla, vett ei näe iialgi? Joomine

Jõõssuke, nõõssuke, tuhat tutti tammelatti? Humal

Jäkk tantsib jää pääl, kuski jäkki jälgi ei tunta? Vokk

Jäme jalg ja kitsas suu, maiust täis kui mesipuu, sinine särk ja valge keha, mitmes majas on mind näha? Suhkrupea

Jäme mees, peenike süda? Metsapuu

Jänes istub jää pääl, paapõhi pää pääl? Hainakuhi

Jänes istus aia takan, kats pulka persen? Ader

Jänes istus mää pääl, lihatutt pää pääl? Kikas

Jänes jookseb jääd mööda, valged suled taga? Tuisk

Jänes jookseb üle mäe? Tuisk

Jänes juokseb jäädä müöde, saba soitab saari müöde? Tuisk

Jänes kükitäp mäe külle pääl? Kõrv

Jänes lakk läbi uherdimulgu läätsi? Aida võti

Jänes läheb üle mere, tuhat tuisku perses? Sõelumene

Jänes pandas ahjo, soe võetas välla? Leevä

Jänesekene iä pääl, lavvakõnõ pää pääl? Lavva pääl joogikann

Jänis jookseb jäädä möödä, timba-tamba teeda möödä? Lumi sadab

Järv tarõh? Sau tarõh

Jätsikas tantsib jäe peal, lai lakk peas, kalaniisk suus? Kedervars, long

Jää all, jää pääl, libe kala keskel? Kangakudumine

Jõõgre lätt iin, jaht taga? Vaarao lätt läbi mere

Kaant ei olõ, kinni piäp, nuurõ ei olõ, kokko vidä? Suu

Kaadsa kate otsaga? Niidsekera

Kadakas kasvab mäel, ilma tuuleta tudiseb? Vanataadi pard, habe

Kaju kadakapõõsas? Naise suguelund

Kao kahe mätta vahel? P[e]rseauk

Katõkese velidse, ütski ütele järgi saa-ai'? Jäla'

Katõkese velidse' üte vüürätiga' kinni köüdedü'? Aiasaiba'

Katõkõisi velitsid, üts käu õga päivi sanna, tõõnõ saa-ai uma ia sanna? Kivi man ommõ kats ratast, üts ommõ kõõ viise, tõõsõlõ saa' kunagi vett pääle

Katesse emmüst, kaits pahrukõist? Sõrme ja pässä

Kaigas all, kaigas peal, kaigas karvade vahele? [Lahenduseta]

Koigas karve sehen? Kuhjavarras

Kahe jalaga astub, kaheksaga kannab? Regi

Kahe kaevo peal kasvavad kadakapõesad? Silmad

Kahe näpuga võta, pista karvasesse auku, mõnus kõtistus ja pesu määrimine? Ninatubak

Kahe rattaga kaarikas, sületäis heinu peal? M[unn]

Kahed kälid kaelaku, mamslid keskelt köidetud? Aed ja teibad, väädiga seutud kahekute

Kahed vennad vihtlevad, üks kuivalt, teine veega? Veskirattad

Kaits hõbelehekest tõine tõispuul mäe külle pääl? Kõrva

Kaits kaske kasvas ütest juurest vällä? Lehmä sarve

Kaits kuldpütti liha täis? Pääaju

Kaits kõrentid valgid hammid täis? Hambad suus

Kaits matti linasiimnit külvä maha ja kõik maailm täis? Silmä

Kaits meest kammitsen, kümnest kinni keidetu? Inimese jala

Kaits neitsid tantsiva üte saapaseere sisen? Terri survetas uhmren

Kaits silma, üits nõna? Sitakonks

Kaits vaati ja ütesugune õlu? Nina

Kaks aita rasva täis? Nina

Kaks aita, vahe on vahel? Nina

Kaks akent ilma klaasita? Silmad

Kaks alati käivad, kaks alati seisavad, kaks alati teevad head, kaks alati teevad kurja? Kuu ja päike käivad, maa ja taevas seisavad, soe ja vihm alati teevad head, külm ja nälg alati teevad kurja

Kaks auku vastastikku, pista sisse noh? Toober

Kaks ema, kümme poega, kõik ühenimelised? Kaks kätt ja sõrmed

Kaks härga ühes ikkes, teine künnab soomaad, teine arumaad? Vesiveski rattad, kuib ja märg ratas

Kaks härga, härjal jalad, jalgel sarved, sarvedel püss? Ige

Kaks jalga all, sada pulsti pääl? Kana

Kaks karust ees, karustel kook, koogul tuut, tuudil nipats, nipats: karniuhtik? Härgadega kündmine

Kaks karust, neli silet, si[t]akukkur otsa peal? Härjad sõnnikukoormaga

Kaks keerdkadakat kasvavad mäe külje pääl? Kõrvad

Kaks kitsi ühe köksi juures, tembeldavad taadrirahasi? Lina aamine

Kaks koera kisuvad tüki tüma kallal? Villakraasid

Kaks koira jooksvad võidu, teineteisest mööda ei saa? Reetallad

Kaks korda sünnib, ristimata jookseb? Kanapoeg

Kaks kukke kaklevad, tõine tõisel pool mäge, aga ilmaski kokku ei saa? Inimese silmad

[Kaks] laeva merel, teine ei saa teist kätte? Kuu, päike

Kaks lodulombikest ja luhtrohi ümber? Silmad

[Kaks] lootsikut merel, [üks] tõuseb, teine vajub? Kuu, päike

Kaks maas, kaks seisavad, viies käib, kuues juhatab, seitsmes laseb laulu? Uks

Kaks meest ühe kübara all? Härjad ikkes

Kaks meid kõrvo seisma pandi, mõnele meid enam anti, päält meil kirjo klaasi nägo, ammetis meil akna tego, kergest meie keerleme, sinna-tänna veerleme, käime kinni, käime lahti, seks me täiest saime mahti, üksi välja võib meist näha, tõisipidi ei või teha? Silmad

Kaks miist teevä ütte tüüd, tõise tüü kahaneb ja tõisel kasvab? Koormat teevad

Kaks neitsid ühe kuldse karbi sees? Läätsed kauna sees

Kaks neitsikest tulevad emalt ja nutavad? Veepanged

Kaks neitsit lähevad läbi metsa, ise laulavad? Lammasrauad

Kaks neitsit lähvad nuttes üle nurme? Veepanged

Kaks nädalad kasvab, kaks kah[a]neb? Kuu

Kaks pead, neli silma, kuus jalga, üks händ? Ratsamees

Kaks poega uputavad isa ära? Munn

Kaks rida kalu elavad veikses kraavis, suuremaks ei kasva, veiksemaks ei lähe, ujuvad edasi-tagasi, aga hingesid ei ole? Pärlid kaelas

Kaks santi ukse taga? Tatine nina

Kaks sarve, neli jalga ja Breþnevi nägu ees? Teler

Kaks seent kasvavad tõine tõisel pool mäge? Kõrvad

Kaks surnut vastupidi ja teevad hääd tööd edasi? Linalõuk

Kaks teivast, vitstega vahelt seotud? Paar rahvast

Kaks valda, kümme teopoissi? Käed

Kaks venda vahivad vette, aga ei saa ilmaski ühte? Jõekaldad

Kaks õde tõmbavad ühe siidirätiku ümber, ei saa ialgi katki? Ajateivad ja vits

Katest tombist valmis saap, kalmukünka kaunistap? Rist

Kats hiirt, neli handa? Soog (pastal)

Kats hõbelehte, kolmas kullaleht? Suviste-, talviste- ja lihavõttepüha

Kats jalga istus kolmõ jala pääl, tege ütte jalga, neli jalga tulõ ja taht ütte jalga är võtta, kats jalga võtt üte jala ja lüü nelä jalalõ nii, et kolm jalga saa? Kängsepp, kolmõ jalaga pink, saabas ja pini

Kats kaes, kats kullõs, sada valmitsas? Hõbõsõ silmä', kõrva' ja hand

Kats meest kääva üle mäe, üts lätt üles, tõõnõ alla? Kuu ja päiv

Kats orrõtäüt valget kanno? Hamba'

Kats paari ja üts? Suu, silmä ja kõrva

Kats piiki, kats vahti, neli maajuuskjat, üts sõajuht? Lehm

Kats pinni viläpõlluh, tõõnõtõist kätte ei saa? Kuu ja päiv

Kats pulka vaevava ühte auku ja ise viskavat vahest kust sisse? Uhmer, teradest kruubitegemine

Kats rõngast, kats otsa ja raudnagõl kespaigah? Käärid

Kats suskase', kats kokutase'? Na'ne kast käsiga leiba, nisuga kokutas

Kats sõsarat silitseva võid? Regi

Kats sülda kõopuid, üts halg lepapuud? Hamba ja kiil

Kats tükki situse, viis tükki võtva vastu? Nõna nuuskamine

Kats valget tsirkukõst taplõse katuse pääl? Lumi

Kats veljä tsuklõsõ', kolmas kaes man? Pang kaoh, kannipuu käeh

Kats, veel kats, jalgu vahel kats, a kuis tuud kutstas, kun käehn peetas? Jala', käe', muna', titt (tilk)

Katõ otsaga orik? Netsvä

Kala koeb kuldses kambris? Vili sarjas

Kalevist katel tule peal, lihast pudru täis? Müts peas

Kana all, muna pääl? Uibu

Kana haud mustõ munnõ pääl? Saunaviht

Kana maa pääl, muna omma maa all? Kartohka

Kana sõela all, munad sõela pial? Saanaahi

Kanajala pääl tarõkõnõ juusk ümbre? Hunn, vurr

Kanapesäh katstõistkümmend munna, õgal munal ese nimi? Aistagah ommõ katstõiskümmend kuud ja õgal kuul ommõ ese nimi

Kanda jõuab, käia ei jõua? Tool

Kanda jõuad, lugeda ei jõua? Juuksed

Kandja hingas, sälätäus hinga-ai? Hiuse'

Kangas ei koeta, võllas ei võrgita, seljas sünnib pidada? Kasuk

Kargut, karguti all koogid, kookide all renn, renni all tönn, tönni sees jahud? Käsikivid

Kari tund kar'ust, a kar'us tunne-ei karja? Papp ja rahvas kerikoh

Karjane sarviga, lehmad ilma sarvita? Kamm ja täid

Karp moas ja karvane kübar pias? Maja

Kahr kate küüdse pääl? Tare uss

Kahr maka, karva kargasõ? Uhmõr

Kahr persega kerkohe lätt? Pang lätt kaivu

Kahru kõnd kallast müüda, raudsaapa jalan? Ader

Karu hingab kahest otsast? Elumaja

Karu istub järve kaldal, vasak jalg perse all? Uks

Karu istub katusel, kuldsed kingad jalgas? Korsten

Karu keib teed koutu, karvad tilkuvad maha? Heinakoorm

Karu kõnnib teeda mööda, karu perset roabitakse? Heinakoorm

Karu käpakille, perse pahupidi? Kana

Karu käpp meres? Supikulp

Karu kükitäb kullase mäe õtsan? Pada tulel

Karu läheb teed kautu, karvad jooksevad maad kautu? Heinakoorem

Karu magab, kõrv kõigub? Maja uks

Karu näitab üle metsa käppa? Tulekahju

Karu peksab kahte käppa kokku? Villakraasid

Karu põletab [kahe] otsaga piipu? Tuaungad (nukad)

Karu tuleb kalda'asta, kaks pääd, kaheksa jalga, neli silma püürüsilla, neli korva kuulasille, tükk on luuda, toine puuda, kolmas hilba-halbakada? Härjapaar ikkes ja kündja

Karu tuleb kaugelt metsast, seest karvane, pealt karvane? Heinakoorem

Karu tõusis pahnast, karvu kõik maailm täis? Tuisk

Karv all, ihu pääl? Riideta kasukas

Karva' all, karva' pääl, Jummal hoidku mulgukõist? Silm

Karvad all ja muna peal? Kaal

Karune iis ja urin järges? Hobune vankri iis

Karune kahe libeda vahel? Hobune aiste vahel

Karune kuristab kivivare otsas? Kana haudub

Karvane läheb karvase sisse? Müts pähe

Kas sa kükitaja külas oled käinu? Kas sa mikutaja jaskat oled nännu? Käib suvi ja talv kaabukübar pääs ja karune kasuk sel'las? S.t. Meesterahva riista

Kas tunned seda meistrimiist, kes valas luku välja selgest viist ja tema sulast pölgtud suust, kes vestis vötme välja väiksest puust? Jumal: kui Iisraeli rahvas Punasest merest läbi tuli, siis Jumal tegi luku ja Mooses võtme

Kass ahjus, käpp väljas? Tatt ninast väljas

Kass kükitas kanarikupuhma all? Kõrv

Kass sööb konta, liha jätab järele? Linalõugut

Kassi jäljesse mahub, aga aita ei mahu? Tapuvääne

Kasukas ja kuub kõnnivad korraga mööda mägesid? Lammas

Kasva maa sisest, kata keisrit ja santi? Lina

Kasvap ja kahanep, aga otsa ei saa kunagi? Kuu

Katel all ja katel pääl, seest puistab sõklit? Veskikivid

Katla maa all, vang maa pääl? Kuulnu inemine ja nimi

Katsu kaatsa kaudu külge, mida pikem, seda parem? Nääpskott

Keegi ei hirmuta, aga väriseb? Haavaleht

Keele peal kibe, leeme peal magus? Pipar

Keeletu, meeletu, ise ilmamaa tark? Margapuu

Keeletu, meeletu, varjab vara varga eest? Lukk

Keerus, vinnas, hambad suus ja puupakk perses? Sirp

Keereldi-kaareldi, mülla-mälla möllaja? Veski

Keerdlese ja veerdlese, ei saa kokku kunagi? Silma

Keerleb ja pöörleb, enne kui ta magama paneb? Koer

Keerleb ja veerleb, aga paigast ei saa? Kaevuratas

Keerleb ja veerleb, kui otsa saab, siis muneb? Humal

Keerleb ja veerleb, kui otses, siis karjub? Ratas, määre

Kierleb, vierleb, vups? Koer heidab magama

Keerukõnõ-meerukõnõ, sai säksa poiskõnõ? Linapund

Keedab kanamuna ära, aga tuld ei ole? Kustutamata lubi

Keedetakse, küpsetakse, laua peale pannakse, siiski söia ei sünni? Vorstitikk

Keeta sünnib, küpseta ei sünni? Humal

Keha kerge kepike, pea suur saunake? Kapsapea

Kena lehm, keerud sarved, tuleb mäest mängides ja orust huikudes? Rohutirts

Kena lehm, keigukad sarved, ristis seisub tuule all? Tuuleveski

Kena lehm, kepist sarved, kere sõidab, jalad seisvad? Vokk

Kena oinas keset merd? Keel suus

Kena oinas, keigud sarved, tantsib külatänaval? Saan

Kepikese otsas on punane mütsikene, kõht kiva täis? Orjavitsaõis

Kepp all, paun peal, pauna peal mets? Naaris

Keräpää oinas, ketsu sarve, tatsuteb külätanumit müüdä, otsib villatsit rõõvit? Rätsep

Kere ümber sarved, sarvede peal võru? Vankriratas

Kerged silmad ja kerged jalad (Muntre Augen und leichte Füsse)? Ein Dieb

Kergem kui kuld, raskem kui raud? Tulesäde

Kelle selg ei kanna liivatera, aga siiski kannab mitu maja? Vesi

Kes kõige enne linna läheb, see kõigest pärast tuleb? Leib ahjus

Kes mind teeb, see ep taha mind mette, kes mind ostab, see ep tarvita mind mette, kes mind tarvitab, see ep tee seda mette? Surnukerst

Kes mind teeb, see-p ütle seda mitte, kes mind tunneb, see-p võta mind mitte, kes mind võtab, see-p tunne mind mitte? Valskraha

Kest järve tamm kasus? Naba kõtu pääl

Kesk tarre kellakene, linaseeme sisen? Häll ja lats

Keskelt kahe kargu pääl, luust habe ja lihast nägu? Kukk

Kesu keeruteb mäella, humal uitab orulla, vesi veerleb ojalla? Õlleteg[emine]

Kevade rõõmustab, suvel jahutab, sügise toidab, talvel soojendab? Puu

Kiberiku-käberiku, käpa urgu, joone urgu, soone urgu? Sõrmkinnas

Kibuke kesk merd? Naba

Kidi-kadi kassi silmad, üle õue hiiri silmad, lae peal latika silmad? Vanamoodi tanu

Kihelkonna kaljaasti? Veeämber

Kihmitud, kähmitud, tikitud, täpitud, ise ta kirju? Aed

Kiiga-kääga, kehvad kellad, õnnetumal perse lähvad? Oherd

Kiigal-kaagal, viigal-vaagal? Viiul

Kiigub, kõigub tuule käes, ise elab kambris? Linaseeme

Kiigub, liigub, maha ei kukku? Suits

Kiigub, liigub, siiski paigast ei saa? Puu

Kiipa mind, kaapa mind, lõika mu pea otsast ära ja lase mind jooksta? Vokki määritakse

Kiipab, kaapab, saab saarde, siis seisab? Luud

Kiird-kaard katusõh, Must-Mihkli moro pääl? Harak ja varõs

Kiirdu-liirdu kitsesarve, tõisipäidi loidu lutusarve? Iskmine

Kiisla redelin? Mesi vaha seen

Kikas kirg ilm keeleldä? Kell

Kikas orrõ pääl, sooligu orrõ all? Kerikukella'

Kikatsi, kakatsi, nikatsi, nakatsi? Viis nitsist

Kiki-miki mäe otsah, üts jalg perseh? Porovik

Kiki-viki mäe otsah, kolm jalga perseh? Ader

Kikitab, käkitab, istub aida turja peal? Harakas

Kikri, kakri, kiverik, kõverik, pasandab kõik välja täis (klipp, klapp, krumm und gewunden, das ganze feld sch... Es voll)? Die Sichel

Kiliseb, koliseb, lonkab ja möliseb? Sõjaveteran (lihasabas)

Kilgi suurune, aga karust vägevam? Kuul

Kimalase pesa kaheharulise kännu vahel? Häbedus

Kiriv kepike, koolu mehike? Siug ja kala

Kiriv lehmäkene, valgõ piimäkene? Kanepiterä

Kirriv rakakõnõ käü maad-ilma pitteh haukuh? Kiri

Kiriläl kübäräkene, Karilal kaokõnõ, Miktäl olõ-õi midägi'? Pähkem, tammõtõhv ja' upin

Kiri kass kükitab laual, valget vahtu seest täis? Õllekann

Kiri lehm ning keerd sarved, haniväljal ammub, siniväljal singub? Tuuling

Kiri lehm, kikkis sarved? Vokk

Kiri sõba üle toalae? Suits

Kirju keuke mäe pääl? Naba; tanu peas

Kirju lehma, keikud sarved, konnib järve jäe peal, jäe pa[u? ]kub ja veri väriseb? Laev

Kirotõt, pilotõt, a uma iä siseh nõkla siseh ei olõ olno'? Mehidse (vaha)kärje'

Kirbu suurune, härja raskune? Tulesäde

Kirbul läheb, luigel tuleb? Kapsas

Kirp läheb metsa, ei too tuhat hoostki tagasi? Tulekahju

Kirst kirjuid riideid täis? Raamat

Kisub ja viib, toob ja viib? Lehm sööb ja mälets[eb]

Kits ja kurat kahekesi ühes kottis? Vaenulised abielurahvas

Kits karjub keldris, saba ristpuu küljes? Kirikukell

Kits keldris, keel väljas? Tuli ahjus

Kits kullitab, laps lullitab? Luitu- või sikusarv

Kiunub, viunub viletsa kõhtu minnes? Ohert

Kiverik, kõverik, pal'lu karvu persen? Hoben

Kiverikko-kõvõrikko toro otsast toidõtas? Vorstivalamine

Kivid all, kivid peal, kullahunik keskel? Sööd

Kivist jalad, puust kõht, õlest müts peas? Maja

Kivist kindral kivist kildukese küllen? Ahi

Kivist põhi, maast sain, luast lagi? Jõgi

Kivist sali, puust vili sees? Kolle ja tuhk

Kivikelder, maamölder, pikk piip suus, raudkübar peas? Kaev

Kivine kits, puutse sõra? Ketramise kistavars

Kivine lill, linane uss? Pudel

Kivipõld, raudäke, kasetohust seeme? Tulekivi, tuleraud, tael

Klaasait, puune võti? Pudel

Klaasinõ põld, puidsõ pindre'? Akna

Koda kolme nuka pääl? Vokk

Koer haugub, saba suus? Linakolkimine

Koer istub mulgu all ja kaks muna on kurgu all? Sittasitikas

Koerad haukusid kolla-kalla, üle mäe mölla-mälla, mina hännasta pidasin, savarood tegi riksa-raksa? Linalõugutamine

Kogu pere katsub pereme munni? Ukse käepide

Kogu päivä kiips-kaaps, õhtul luts nurka? Kingad

Koit kumab, päike punab, siis pannakse härg lamba selga? Jalad pannakse kinni

Kole kuusk, hele tamm, rikka mehe läve all? Torupill

Kolm auku toppis ning kirjä pael all? Kihnu särk (käisteta)

Kolm jalga ja kaks kõrva, üks pea ja ühtegi silma, isi liigub ja teeb kära, iial ei saa paigast ära? Vokk

Kolm kolmest jakatud? Äki

Kolm lümbakut vedavad ühte pimedad ja pime külvab valge põllu pääle? Kirjutamine

Kolm miest ühe kübärä all? Iste

Kolm risti kolgatal? Päärätt

Kolm ruusi mere pääl? Kolm suurt pühä

Kolm saksa käivad ühte mõisa kokku? Ahjuroop, luud ja labidas

Kolme kanti kaabukene? Tatrikutera

Kolme kanti kuninga ait? Tatter

Kolme kõhriga must or'k? Tatriguterä

Kolmejalgne kurat, raudhambad suus? Vokk

Kolmõkeske velitsit, üts kumardas, tõnõ sais, kolmas juusk? Hain, kivi ja vesi ujah

Kolmõnulgaline aidakõnõ, valgõt krõõte täüs? Tatrikuterä

Kolmkümmend kaits hani kakleva ega päev? Inimesi hamba

[Kolmkümmend kaks] valget poissi tievad agaralt tüöd, üks punane neiu nende keskel käib ülevalt alla? Hambad ja kiel

Kolun tunnet, mis ta om, kotti saa, ei tunne midägi? Söök suun ja kõtun

Kompsuke all, lõmpsuke peal, karvatuustakas keskel? Kolgispuu (linakolkimine)

Konn karjub põues? Uur

Kook all, kook pääl, koogul kaks kaigast veel? Ader

Koolnu' vei elävä vällä? Sitalõ läät

Koor all, koor peal, liha keskel? Räimekarp

Koor all, liha pääl? Lootsik

Koorem liigub, kandja seisab? Voodi ehk iste inimese all

Koorm väsib, koorma kandja ei väsi? Istuja, iste

Kuurma all, ratta pääl? Vokk

Kuurma iih, kuurma takah, hopõn keskpaigah? Iniminõ lätt ja viipaari säläh

Koori üles kogoni, pista sisse peräni? Leibä kastõtas

Kopa-kopa, loka-loka, sahka-sahka, saap valmis? Kootidega rehepeks

Kopakõnõ kummalõ, siimne' seeh eläse'? Tarõ

Korede jummal võrede pääl? Kana havvup

Korp kumuli, munad kurkus? Koostad, vaanad

Kotkas kahe kõrvaga, teine ees ja teine taga? Häll

Kraavi veeren kasvas jõhvhain? Fagina

Krantskaalaga peni hauk tõrdust? Õpetaja kantslin

Kribadi-krabadi kõhtu mööda, nigadi-nagadi nahka mööda, otsib auku sisse minna? Lõngakerimine

Kriiksub, kraaksub, et kamber käes kajab? Kilk

Krips-kraps reite vahel, kõva kahe kindsu vahel? Adralusik

Kuhja looja maa all, kuhi maa peal? Mutimullahunnik

Kuhja luuakse, aga kuhja loojat sa ei näe? Mütt, mullahunik

Ko lätt, siss kõigilõ kõnõlõs, ko om paigah, siss lausu-ui' kellegi sõnna? Hobõsõ tralli hobõsõl kaalah

Ku om kige külmep, mia kige kuumep, ku om kige kuumep, mia kige külmep, suvel olen väha soovitev, talvel kige tarvilisep? Ahi

Ku süü, sis naard, ku situs, sis ikk? Ku last sünnütäs, sis ikk, ku last tege, sis naard

Ku vällä lätt, sis tõmmatas kokko, a ku kodo tulõ, sis lastasõ lak'ka? Hobõsõ taosõ'

Kui eläb, siis sööb heinä, kui surnud, siis sööb leibä? Lammas

Kui istub, siis irvitab, kui kükitab, siis mökitab, kui käib, siis mäletseb? Naister[ahva] asi

Kui jookseb, siis pillutab, kui seisab, siis pane toed vasta? Veski

Kui kummuli, siis tühi, kui selili, siis täis? King

Kui külge puudutad, siis kummardab, kui mööda lähed, siis ei liigutagi? Kaevuvinn

Kui ma käin, siis ma seisan, ja kui ma seisan, siis ma käin? Kääri-ihutaja käru

Kui ma tühi ole, siis tõse, kui täis, sis vaju? Häll

Kui ma üles saistasi, siss taivahe küünüssi? Tee

Kui mütsaus, nii suitsanõ? Püssu lastas

Kui nad tulevad, siis nad ei tule, kui nad ei tule, siis nad tulevad? Seeme ja linnud

Kui olen ma noor, siis olen mina suur, kui saan keskealiseks, siis olen ma lühike, saan mina vanaks, siis ei või keegi mind ära mõõta? Inimese vari, hommiku pikk, lõune aeal lühike, õhtu väga pikk

Kui on soe, siis on pehme, kui on külm, siis on kange? Küinal

Kui pime, sis valge, kui valge, sis pime? Tuli

Kui pistad, siis piriseb, kui tõmbad, siis toriseb, auk teeb taga liks-laks? Leivasõtkumine

Kui pitsita, siis peata, kui hõõrud, siis õhtu, kui salvad, siis ei saagi minna? Kirp

Kui pole, siis ihkan, kui on, siis vihkan? Äiataat

Kui sa mind näed, siis ei näe sa kedagi, aga kui sa mind ei näe, siis näed igatühte? Pimedus

Kui siasõda sõidab, siis laseb tüvesse, kui raudsõda, siis lääb latva? Täi

Kui sisse läheb, siis väriseb, kui välja tuleb, siis tilgub? Kaevuvinn

Kui sisse paned, on kõva, kui välja võtad, on pehme ja otsast tilgub? Hapukurk

Kui sünnib, kohe jookseb? Kana, kui ta muneb, kana muna tegemisega, kui muna tuleb, siis kergitab ennast, muna jooksep poksti vasta teisi

Kui teed, siis teen, kui seisad, siis seisan, kui valge, siis näitan, kui pime, siis jätan sind maha? Vari

Kui torkab, siis näitab, kui ei torka, siis ei näita? Tule põlema panemine

Kui tuul aida tagalt, siis on aidauks lahti, kui tuul on aida eest, siis on aidauks kinni? Kana saba

Kui valge, siis aher, kui must, siis tiine? Pilved

Kui vihastab, siis venib, kui kurvastab, siis läheb kokku, kui süda täis, siis sinine? Ihuhaan

Kui võtad, siis kasvab, kui paned, siis kahaneb? Auk

Kuiu kuus, kullatse soone? Viiul

Kuju om, ei pala, toores om, ei lehi? Osja

Kuivamaa laev, ilma mastita, nelja sambaga? Lapse kätki

Kukel [kolm] jalga? Tulejalg

Kukk kuldas, saba rõngas, seisab aida seina peal? Püss

Kukk laulab aida ulu all? Veikse kaelakell

Kukk laulab kuuse otsas, saba ripub maas? Kirikukell

Kukk laulab kuusnas, kaasnas, kivises keldris, tammises tündris? Kilk

Kukun küll, aga maha ei kuku ega haiget ei saa? Kägu

Kuld kumaa, seemne' seeh elähäs? Kerik, rahvas laulva

Kulda tävekene tare? Tuli ahon

Kuldjumal kuuse otsas? Tuli küindla otsas

Kuldakangast koetes, hõbelõnga lõigates? Päeva veermine

Kuldkera kesset koppelt? Päike

Kuldkõrend ulatab aknast aknasse? Päevapaiste

Kuldlaadik laua all? Päike taevas

Kuldlüpsik mere peal? Päikse tõusmine

Kuldane kala kuekse kadajase kannu ala? Uss

Kuldne kari, hõbedane karjane? Tähed ja kuu

Kulladsõ helme nisujauha seeh? Söed tuhas

Kullane kopakene hõbedat täüs? Sibul

Kuldsõel, hõbeauka täis? Taevas

Kuldtäkk, hõbelakk ja särjesapist saba taga? Kukk

Kulduppin, elu sisen? Piip

Kuldõun hõbevaagna pääl? Päike

Kullahunik nurgan, nupp otsan? Pühke ja luud

Kummõ kuus, helle petäi, kägo pääl käändles? Söögilaud ja joogiannom

Kumm all, kumm peal, kullatükk keskel? Võikarp

Kummi nahk üle tare? Toss, aur

Kummist tuleb, lääb lüüsi? Nina tatige

Kummit lagi, kummit põrand ja keeled, sada sülda siledat, jupikaupa juntlikast? Langakera

Kummuli täis, perseli tühi? Müts

Kundsin mäe otsan, musta nööbi kaala all? Tuum marju täus

Kunigas istup krooni sisen, kivine särk sällän? Pähem

Kunigas peränulgah, ravvadsõ hamba' suuh? Pilak

Kuningalõ säetäs ajastal üts kõrd asõnd? Heinakuhjalõ tetäs pessä

Kuningas istub kulla sees? Neerud

Kuningas istub oma sita sees? Küünal

Kuningas keldres, must täpp perses? Uba

Kuningas korgen, munni' persen? Seinakell

Kuningas kõndimas, käskjalad ees kargamas? Tuul enne kõuekest

Kuningas sureb, alamad hõiskavad? Talve kaob, linnud laulavad

Kuningas tulõ tarrõ, löüd kulla läve alt? Kikas tulõ, löüd terä maast

Kuningas õues, kuldkroon pääs? Kukk

Kure kael üle mere? Paja sang

Kurg joo üle mere? Paa vang, kõvver raud

Kuri on nurkas, hambad irevil? Okk

Kurjategijä aidan, häätegijä aida takan? Püss, ader

Kuru täis kulda, karvane jumal istub otsan? Kana muneb

Kuru täis muste mune? Saunakeres

Kutsik makab hõbeda sehen? Neerud rasva sees

Kutsmata külaline kui vaenlane, aga esimene toidumaitseja laual? Kärbes

Kutsumada tulep, murrap ku hull, lätt ku tolm? Tuul

Kuu ajateiba otsas? Küünal

Kuu iin, päiv taga, aotäht süame kotsil? Sõlg

Kuu kua läve all? Sõlg

Kuuetahaline, kaheksakandiline, üheksaotseline? [Lahenduseta]

Kuulet, kui raotas, kuule-ei, kui maha satas? Lammast püetas

Kuulub ainult sulle, aga ometi tarvitavad teda teised rohkem kui sa ise? Nimi

Kuulus miis keldris, valitseb siiski valda? Tuli latres

Kuum kivi aida all? Lehma udar

Kuus hobust, kaks selga? Kuue pulgaga redel

Kuus jalga, kaks jälge? Regi

Kuus kuldlehekeist, säitsmäs hõpõristike? Nädalapäevad

Kuus sülda kuusine kõrts, seitse sülda saarine laud, inimesed istuvad ümberkeeru, pilli mängitasse, tantsivad, aga keegi ei liigu paigast ega lausu teisele sõna, kaks kannu laua pääl, teine tühi, teise sees ei ole kedagi? Inimese suu

Kõht ees, naba taga, pea kahe reie vahel? Lõuguti

Kõhu peal kõpitseb, naba peal napitseb, lähab sisse silpsti? Kirstuvõti

Kõhust sööb, seljast situb? Höövel

Kõtu otsahn turg? Mehidse' taru pääl

Kõige kardetavam asi laste eest? Nuga

Kõige kuultsam kuningas magab metsas madaras, kui katsub, siis kange, kui silitab, siis sirge? Siil

Kõik kardavad teda ja kõik, kes hukka lähvad, lähevad tema läbi hukka ja siiski armastavad enamiste kõik teda? Patt

Kik inimse pruugive tedä, aga kiige rohkem kui üts kord? Kirst

Kõige päeva käib, ei tule ial laua otsa (den ganzen tag geht es, an den tisch kommt es niemals)? Die Thür

Kõigilõ umblõs rõiva' sälgä, eis' ihoalastõ? Nõgõl

Kõik kumardõsõ jumalõt, ütski ei tee palvõt? Puut tuulõgõ

Kõik maailm ehis, kolm rootsi poisikest ei ehi? Kuus, katai, petäi

Kõik maailm verd täis, tapetud pole kedagi? Koit

Kõik mõts ütspiu, kats puud pitkembät? Pang, kõrva pitkembä'

Kõik pere lakuvad pisku poisi p[erse]t? Taarikann

Kõik soe' piuta, üts susi risti? Tarõlagi, risttala

Kõik sõgla sõõrdva, kolm sõkla ütsindä ei sõõru? Kuus, katai ja petai

Kõre kuusk kaldas, hiireauk mättas? Koera saba

Kõrgel kasvab, punased püksid jalas ja nips-naps nimi? Kasevits

Kõrvuta kuulen, keeleta kostan? Vastakostja mets ja mägi

Kõrval kõnnib, ei kõnele? Vari

Kõrvetab, aga ei pane põlema? Nõges

Kõva mees, kui temaga maadlema lähad, paneb ta sind maha, aga siiski ei näe sa teda? Tuul

Kõvaste kõrvetab, palavad pole kusagil? Nõges

Kõver kuus kooba läve een? Peni hand

Kõveram kui look, pehmem kui sulist padja? Inimese käsi

Kõvver passun akne pääl? Peni hand

Kõvvõr jakap, a kikkõ situs? Atr

Kõvvõr kurat paaba säläh? Loogusõ, vett kannõtas

Kõvõra jalaga teedakõnõ lätt kilmulõ ja kalmulõ? Umalõ as'alõ väljakäigukohta

Kõverik, kõverik, kus sa lähed? ? Nühkapaljas, mis sa tahad? ? Jõgi ja heinamaa

Kõvõriku nühkä paljas? Vikat

Kägu kukub kuuse otsas, paneb terve metsa linnud laulma? Kirikukell

Kägo kuuk pühäh pedäjäh? Kellä lüvväs

Käib kõik maailmad läbi, aga seisab ühe koha peal? Maantee

Käib sööma juures, käib jooma juures, ise ei söö ega joo? Lehmakell

Käib ööd, käib päevad, ei pääse paigastki? Kell

Kand õhkub kate mäe vahel? Piip

Käeta lööb, jalata käib ja suuta kõneleb? Tunnikell

Käsi oisu persen? Kinnas

Käsi ümber kaila, ise kargab nelja? Käi

Käsita rätsep käristab riiet? Käerid

Käteta ja jalgadeta, aga juonistab? Pakane

Kätte saa, peoh piät, a silmiga näe-ei? Uma kõrva

Käänä, käänä, satte maha? Pini, kun lätt magale

Käärisi pole, aga junna lõikab? Sittumine

Köster kündis, paadam patsis, ingel laulis keset küla? Siga, lammas ja kukk

Küla on ja kukke põle, talu on ja taari põle, pere on ja pinki põle? Surnuaid

Küla poole kükitab, kodu poole kumardab? Kaevuvinn

Külakuera kükküsilla, lugeb lainiu meresta? Vergukupp

Küläpini küksellä', lugõ taivahe tähti? Kaovaldas

Küljest sööb ja seljast situb? Veski

Küliti sööb, püsti magab? Vokivärten

Küll mind peksetakse ja raiutakse, pööretakse ja lõigutakse, mina aga kannatan kõik ära ja maksan kõigile heaga tagasi? Maa

Küll on õnnetu mu elu, küll mul vaesel palju valu, igaüks mind hirmsast piinab ja ka koledaste vaevab, ja nii peened piigakesed, niid on mu kõige tigedamad vaenlased, niid mind pihus pigistavad, käte vahel käkistavad, siis mind vaesekest veel trööstib, et mu õnnetus neid ehib, kuni viimate lähen hauda, murega kartsauhti? Seebi mõistatus

Küll tiivad kui linnul, aga siiski paigast ei pease? Tuuleveski

Külm kui jää, valge kui sai, pehme kui sulg? Lumi

Kümme Katod üte Aado sälän? Vokikõdara rummu ümbre

Kümme kitse söövad ühe heinakuhja kallal? Kedramine

Kümme kurge küürutavad ühe vaagna veere peal? Lusikad kausi veere peal

Kümme küint söövad kitsenahka? Oki mõistatus, kui takku või linakoonalt kedratse

Kümme küllüle, säidse sälüle, neli nelätollikalla? Vokk

Kümme meest veavad üle pussumäe noota? Püksa tõmmatakse jalga

Kümme sutt sõitva üle mäe? Kaatso ajatas jalga

Küinar letti, kaks kera koet? Munn

Küünra pitkune, küünra laiune, aga kümme paari härgi ei jõua ära viia? Kaju

Laane lammas, ladu oinas, taarudab külätanuvas, villäd juoksevad müödä maad? Heinakuorem

Laast pikem kui halg? Harakas

Lae üleskohe, mastid allakohe? Säng

Laeta kammar ja katkine pormand? Korv

Laev ilma laeneta, paat ilma purjeta, kui seisab, siis kogub koorma, kui sõidab, siis kautab ära, aga jälge ei ole kuskil? Süstik

Laeva madrus läheb masti, tõrvapintsel pers püsti? Orav läheb puu otsa

Lae sees ubadus, ubaduse sees võru, võru sees vibu, veo otsas kast, kastis noor kahejalgne sees? Laps hällis

Lagi all, lagi peal, kandlekeeled keskel? Parred

Lagi all, lagi peal, lae peal lauldakse? Viiul

Lagi all, lagi peal, lihalimp keskel? Keel

Lagi all, lagi peal, meremees keskel? Silgukarp

Lagi all, lagi pääl, lae sees on tummad tited? Nõelatoos

Lagi all, lagi pääl, vesi vilistes vahel? Lähkur

Lahed laiad, niemed siugad, kaljuved nieme nenissä? Sõrmievahed, sõrmed ja künned

Lai auk ligi perset? Saapasäär

Lai latakas kolme kepi otsas? Kolme jalaga iste

Lakk perst? Kirvõst heotas

Lammas jiia är perähtä? Pääderuu kasus lävi jiia

Lammas lautas, helmed kaelas? Naisterahvas toas, krõllid ehk pärled kaelas

Lammas magab lehma maus? Sukk pastlas

Lapsed jooksevad vanemate varrule? Heinasaud

Lapsed näävad isa sündimest? Heinakuhi

Lapsed tallavad ema silmi, aga ema võtab neid siiski kaisso? Maa

Lapsele mängiks, vanale abiks? Kepp

Latse sünnüse inne kui imä? Hainarua ja kuhi

Latsõ kaesõ, ku' immä tetäs? Hainakuhi

Latsõl um, a meil ei olõ? Kasumine

Latsõlõ armas, emäle vaivas? Häll

Laterdaja-taterdaja, müta-mäta müllerpuu? Võimänd

Latõrtaja valgõ kallastõ vahel? Kiil

Ladu all, tüvi pääl? Lehma saba

Ladvast kasvab, tüvest ei kasva? Lehma saba

Laud all, laud pääl, raudkonnad krooksuvad vahel? Kaastmine

Laud laudil, pulk sees, külled karvu täis? Koonal

Lavva pääle pandas, süvva kõlbas, väitsega ei lõigata? Hapupiim

Laudatäis lambid, läte um kesken? Suurmanõ sakõ pudõr, võid kesken

Laulap ööd, laulap päiva, viis ei lõppe kunagi? Veekohin

Laut lambaid täis, keraoinas keskel? Taevatähed ja kuu

Laut lambaid täis, kõik söövad ühe kõrre otsast? Inimesed kirikus laulavad ühte laulu

Laut lambaid täis, ühelgi pole saba taga? Leivad ahjus

Lebo puhk lehespilli? Kikas kirg

Leemeleht liigahas, kõik rahvas kaehas? Uks

Lehm köüdetäs lambalõ sälgä? Tsuug aias jalga

Lehm lätt lauta, viskap hanna lauda otsa pääle? Tuli ahjun, suits lätt vällä

Lehm tegi luu, luu vasika? Kana, muna

Lehe laiusel seisab, lehma laiusel magab? Uks

Lehe paksune, mehe sületäis? Torupill

Lehter-vahter vaarisklep, paha pöörisklep? Õlu

Lehvitab ja lähvitab, saab õrrele, siis häälitseb? Kukk

Leivapätsike vee sees? Kuu taevas

Lendab kui lind, mürab kui härg, songib kui siga? Sitasitik

Lendab lennuke, mitte tihane, pikk nokk ja piinike hääl, kui sa teda tapad, oma verd valad? Sääsk

Lindab, aga ei ole lind, ulub, aga ei ole elajas? Tuul

Lindas kui tsirk, p[u]re kui pini, hambid es ole? Püss

Lindas, sis hürises, istus, maad künd? Sitasitkas

Lepp linna uulitsal, tamm Tartu raja pääl, juured kokku jooksevad, ladvad kokku langevad? Pruut ja peigmees

Lebedat süü, labedat juu, rammu ei lää, kõhnas ei jää? Pann

Libe asi lääb kondise sisse? Lusikas suhu

Libe kala ja kaks piad? Viilmeister

Libe luts juokseb üle silla? Hüövel

Liberik-laberik laudi pääl, kiverik-kõverik kirstu pääl? Nõelaja uss

Libises, labises, ära ei lää konagi? Tanulint

Ligatab, lagatab luuse plangi taga? Keel

Lige mulk, kos kõva pehmess tetäs? Linaligu

Liki liha karvanõ? Kask

Ligu linu, pinu puid, raasuke rauda, natuke nahka? Vokk

Liha all, liha pääl, verev pinkene siseh? Inemese kiil suuh

Liha all, luu peal? Vähk

Liha ees ja hing sees, kaapsusupp ja limbid sees, limpidel on augud sees, aukudel on pulgad ees? Äke

Liha iin, liha taga, puu ja raud kesken? Ader, miis, hobune

Liha liha vastu, karva karva vastu, kui tahat, saat jälle? Uni

Liha liuan, leem vardan? Piip, lootsik

Liha magab lamba sees ja lammas magab härja sees? Jalg suka ja saapa sees

Liha sööb, aga hammid põle? Naiste suguosa

Liha sööb, liha joob, lihase laua peal istub? Laps imeb

Liha söödud, nahk müidud, pia karjub karja hulgas? Sikusarv

Liha tantsib nelja raudtaldreku pial? Hobune

Lihast sünnib, aga liha ei ole? Kanasulg

Lihane kubu, vaskne side? Sõrmus sõrmes

Lihane laut ja luused lammad? Hammad

Lihane lööb ja raudne sööb? Kirves

Lihane sard, ravvatse toe? Hobene

Lihane tõrs, raudne vits? Sõrmus sõrmes

Lihanõ liud, ravvanõ ruug? Hobõsõl hudila' suuh

Lihased mäed, piimased allikad? Udar ja nisad

Liige siin, liige sääl, lingi-lõngi liikme pääl? Ägi

Liegeldi ja loogeldi, aasast läbi allapoole? Jõgi

Liigub, läigub, käib ja kõnnib, silmaga näed, aga kõrvaga ei kuule? Vari

Liigus, piigus, vihalehest ei kanna? Suits

Liislant, tuurlant, pakub perset taeva poole? Tuuleveski

Lill, mis kaksteist korda aastas õitseb? Naisterahva suguorgan

Lina all, rüga pääl? Katõt laud

Lina leegib iga päev, aga ei lähä valgemaks? Suits

Linane kits, kivitse sõra? Kalavõrk

Lind lindas üle jumalamaja ja ütles: ka' koh mu joud palas? Mehiläne

Lind lennäb aastas [neli] korda läbi lehtse metsä? Lammaniit

Lind lõi sabaga, sulg kattis terve maailma? Päe veereb

Lind läheb lendu, ei tule ial tagasi? Suits

Lind tules, ei ta põle ega küpse? Tulesäde

Linde sattap maha tuhandit, üles ei lää ütteki? Lumme sattap

Ljõnn põlõb, rahvas juõsõb ümberkaudu? Sipelgapesa

Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata? Kapsas

Lipitud, lapitud, läheb õue, näitab tuulele p[erse]t? Kana

Liriseb, lariseb, ise sööb siidi? Vokk

Lita üte kõrvaga? Kipp

Litterikku-latterikku, laia hännä laberikku? Kapustepää

Littlätakaid terve maailm täis, kätte ei saa ühtki? Pilved

Litt literida, titt titerida, till tilluke, ulatab aga üle maa ja mere? [Lahenduseta]

Liuk lauk, mulk keskel? Pudel

Loodsik(? ) eehn lätt, perähn tee kiskus? [Lahenduseta]

Luine laut ja lihane lehm? Suu ja keel

Lukk on luust, võti puust, lind läks läbi, kütt sai häbi? Tähendab söömist: lukk ? hambad, võti ? lusikas, lind ? lusikatäis toitu, kütt ? käsi

Lupsat sisse, lupsat välla, lupsat augu ääre piale? Leivasõtkumene

Luu all ja liha pial? Lina

Luu all, luu pääl, liha keskel? Helmed

Luu põleb, liha sulab? Küünal

Luukene läve all? Sõlg

Luust veski, lihast mölder? Hambad ja keel

Lõhu seinä, saat hõbet, lõhu hõbet, saat kulda? Kanamuna

Lõika pea, võta süda, anna juua, hakkab rääkima? Pajupill

Läbi lätt lehitsest liinast, läbi lätt kuniga kerkust? Tuul

Länik ilma kõrvalda, üts uaterä seehn? Küpar päähn

Lühike lõhmus lõigatakse, pitk niin kistakse? Vill

Lühko uhja', kavvõ künnüse? Silmä

Maa all, maa peal, eite-taati maa vahel? Tuba

Maa ehib, muru lehib, ilus kena neitsike lähab täna mehele? Päike tõuseb

Maa laiune, lehe raskune? Päikesepaiste

Maa mulke täis, kõik vahtva taiva poole? Röakors

Maa mäng, taivas tands, vikakaar lüü viiulit? Pikne müristas

Maad om, inimese ei käi, vett om, laeva ei sõida? Raba

Maas on, aga maha ei jää? Vari (vilu)

Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust kaustapuu, kaustapuust suur mets? Hernes

Maast tõuseb põlleke, põlle küllen varreke, varre küllen pullike? Uba

Maamees viskab maha, saks pistab tasku? Tatt

Maarik maka, aestak aigu asõ tunda? Tulõasõ

Madal ema, valged lapsed, elab musta mätta all? Sitik

Madala jalga, terava karva, saba ei ole, nokka neetu, ise laulab popp-popp-popp? Siile

Madalam kui regi, ise üle maailma? Maantee

Madalam kui siga, kõrgem kui hobune? Sadul

Mado mättäs, nenä välläs? Lapse nenä natas

Magab kui karu, müirab kui maru, hulluks teeb mehe? Õllevaat

Makaa härg, küle' är söödü? Tare, hakna'

Magus roog on kõhu all, hea suutäis p[er]ses? Udar, kanamuna

Magusamb ku' mesi? Uni

Mahlakask kambris, tilk tila otsas? Taaritõruke

Maja om, ei ole puust ega kivist tett? Tiukarp

Maja saab valmis, viis palki jääb üle? Sukk

Majal kõrva'? Pini

Makil silmad, makil kõrvad, makil saba taga ka? Kass

Mamsel kolkas, seest sinine? Sinipott

Mart maas, part puus, Toomas taevas, taba suus? Kaju

Meelekott, aganakott, aholuud ja nelli mõlla? Pini

Meelik mütsata, toalik tanuta, hull Hans alasti? Viin

Mees elab metsas, raiub kirveta, ehitab majasid? Rähn

Mees istub mätta otsas, suitsetab piipu, kui aega, siis hingab? [Lahenduseta]

Mees istub nurkas, vaigulatrid põlevad? Kassi silmad

Mees istub tee ääres, valge kübar peas? Puukänd ja lumi peal

Mees kaheteistkümne näuga? Aasta ja kuud

Mees kukil kõveras, kell kaelas? Look

Mees käib toas, ei näe meest ega mehe jälgi? Soe

Mees käib õues, punane müts pias? Kukk

Mees kükitab küla vahel, piits peos? Linguga kaev

Mees künnab ööd kui päevad, ei jää elades vagu taha? Laev

Mees künnab, ei ole atra ega ole hoost? Siga

Mees läheb lakka, lihavaagen pea pääl? Kukk

Mees läheb lakka, teivas seljas? Kass

Mees läheb laudile, matt pea otses? Kukk

Mees läheb metsa ilma nua ja kirveta, teeb kaks külimittu ühe hoobiga? Pähkel hammustatakse katki

Mees läheb metsa, ise vaatab tagasi? Kerves selgas

Mees läheb metsa, jalg vastu taevast? Süllapuu seljas

Mees läheb metsa, kaks kuud seljas? Lähker

Mees läheb metsa, kõht kodu poole? Sääremarjad

Mees läheb metsa, naine nabapidi seljas? Lähker

Mees läheb metsa, nina vastu taevast? Püss

Mees läheb metsa, pale koju poole? Kirves seljas

Mees läheb metsa, peotäis peergu perses? Harakas

Mees läheb metsa, sada silma seljas? Võrk

Mees läheb metsa, silm ees, teine taga? Kirvesilm

Mees läheb metsa, soolikakimp seljas? Mehel köis seljas

Mees läheb mõtsa, veab kanged karu järel? Äke

Mees läheb metsa, vesi ees, sild taga? Ämblik

Mees läheb metsa, viskab tindi tee ääre? Ninanuuskamine

Mees läheb metsa, õenes puu õlal? Kütt

Mees läheb teist meest abiks, jääb ise hädasse? Vardad

Mees läheb metsa, odad peas? Loomal sarved peas

Mees lähäb metsa, naba koju poole? Ein Arbeiter mit dem Trinkgeschirr auf dem Rücken

Mees lähäb metsa, teeb ilma vardata kuhja? Sittahunnik

Mees lääb metsa, kõver kaigas selgas? Koer

Mees lääb metsa, nopib kiva tee äärest põue? Kukk

Mees lääb mõtsa, selg teibid täis? Siga

Mees maas ja hobu ojas ja kott külakoerte käes? Vesiveske

Mees maas, kübar peas? Võilill

Mees mauli maas, naine selili seljas, kõht körti täis? Leivaküna

Mees must, meel tark, rahakukur kuulus, jahuvakk valge (der mann ist schwarz, der sinn klug, der geldbeutel berühmt, der mehlscheffel weiss)? Ein Baum

Mees nurgas, tuline südä sees? Püss

Mees om, meelt ei ole, kõtt om, sooliksid ei ole? Pilt

Mees pid(aamas, käib maas igas jaamas? [Lahenduseta]

Mees seisab püsti, käed-jalad risti, neli külgekonti? Käärpuud

Mees sõidab saaniga, aga ise veab? Kelguga liugulaskmine

Mees sööb neli korda aastas, kaks korda aganast leiba ja kaks korda puhast leiba? Lambarauad

Mees tahab mind, siiski ajab ta mind ära, mida enam ta mind ajab, seda kangemaks ma lähen? Habe

Mees tansib, naine magab, naine nabapidi mehesse niutud? Veskikivid

Mees tassib maja seljas? Tigu

Mees tee ääres, seda saksad austavad, kurjad kuulavad? Kirik

Mees teeb uut tuba, naene jäeb nabapidi vahele? Lähker

Mees teel, ei pääse ette ega jää maha? Vari

Mees tule tarest vällä, pist pää tare pääle? Suits

Mees õues, silmad toas? Kuu, päike

Mees, see oli maetud, sügavusis kaetud, haud ei seisnud rahu ka, vaid jooksis ümber rahuta, see maetud ep olnud maas, ep olnud ta ka taevas, see mees siis hauda nimetas, kes oli ta, ütle sa? Joonas

Mehele paras, ise must ja punased lõuad? Must kuub, nöörid ääres

Mies läeb metsa kändu juurima, jätab kännu metsa ja toob augu koju? Asjale läheb

Miis kässilda ja' jalolda', taht hamõht sälgä? Padi

Miis lakk perst? Linaropsimisel rabajaga vastu pukki

Miis läts tiid pitteh, titt tii viirt pitteh? Ruusk

Miis lätt mõisa poole, oina nühk ola pääl? Kask

Miis lätt mõtsa, habõna kodo poolõ? Hobõsõ jala'

Miis lätt mõtsa, ladva kodu poolõ? Tsiga, har'asõ

Miis lätt mõtsa, üsätäüs põisi? Sooliku kõtun

Miis lääb mõtsa, pistäb tiku tii viiri? Situb

Miis lääb mõtsa, veskab looga lumme? Miis kuseb

Miis maa all, habõna' maa pääl? Ritk

Miiss maa pääl, habõnõ maa all? Kaal

Miis maa pääl, türä' maa all? Kartohkah

Miis meeleldä, hopõn jalolda'? Häll

Miis mäe otsan, verrev kauss pää otsan? Kikas

Miis raiub üüd ja päevad, ei saa laastu elades? Kell

Miis raop üüd ja päivä, ei saa paigast kohegi? Kell

Miis sõit siiru-saaru, ütles: "laku perst, plesspää, minno esiki mehele viiäs"? Regi

Meid on seitse vaprat venda, seitse ühe ema poega, kõik on ühenäulised, ühesarnatsed saledad, kuus neist valjud valitsema, riiki hoolsalt ohjas hoidma, üks aga on nii ülehelde, et ei sunni ühtegi tööle? [Lahenduseta]

Meie kari, teie kari lööva kokku pokst? Hamba

Meie maal üks marjas mees, ise tema känn on kätki sees, mängab raudriistaga? Käi

Meie tua taga kasvis üks suur tamm, see tamm oli seest õõnes, seal sees oli [seitse] puuda sääska, need keerutasid kaerakõrtest köit kunni maast taevani? Sõna, mis ei ole tõsi

Meil must, teil must, igas peres ise must? Pada

Meil rada, teil rada, kõege külal rada? Räästatilked

Meile tulli meelivõõras, meelivõõras, keelivõõras, iga päiva känga jalan, karupäie kasuk sällan? Vasik

Merde mahub, metsa ei mahu? Äke

Mere pääl kol' kullatsäuka? Lihavõõdõ, suvistõpühä, talsipühä

Meri kolme tulba otsah? Tõrdu

Meri nelja tulba pääl? Taevas

Meri viie tulba otsan? Taarikapp

Mets lihamäe pääl? Juuksed

Metsa mahub ja merde ei mahu? Linnusulg

Metsan sündünu, metsan kasvanu, tule kodu putru sööma? Puulusik

Metsas elab, metsast tuuakse, vahel sees üks hing, vahel kaks, mõnikord kolm ka? Voodi

Metsas ma kasvasin, rannal ma sündisin, vee pääl ma elan, tules ma suren, ütle, mis ma olen? Laev

Metsas raiutakse, kodu kuulukse? Püssilaskmine

Metses must, tee peal lauk, kodu valge? Palk (metsas koorega, tee peal ots kooritud ja kodu kõik kooritud)

Mõtsa lätt kirbukõnõ, kodu tulõ kuusekõnõ? Kanep

Mõtsa läät, kodo kaes, kodo tulet, mõtsa kaes? Kirves perse pääl

Mõtsah ma olõ sündünü ja kasunu, kotoh ma olõ, neli jalga mul all om? Säng

Mõtsan sündinu, mõtsan kasunu, nurme pääle tuleb kärisemä? Karuägli

Mõtsan sünnis, mõtsan kasvas, võetes käte pääle, nakkas ikma? Viiul

Mõtsan um ja mõtsa ei näe? Puu süa

Mõtsast tuu mõõdupuu, tii veerest toomepuu, miska osa hoietes, miska jagu jaetes? Pästli (päsmär)

Mõtsahülli, mõtsahälli, mõtsa vaabatu vanemba? Kõivud

Miki-kiki mäe pääl, tsiasitt käe pääl? Tatt (porovik)

Mikit-mukit mäe otsas, neli sarve peas? Tuulingi

Ma elan üleval kõrges majas, kui ma ise maha kukun, siis leian ma oma haua, kui teised mind välja peksavad, siis saab minust kõige maailmale? Rukis

Ma hakkan igast kohast ja lõpen igasse kohta ja olen siiski kõige pikem maailmas? Tee

Ma ise olen habemik ja seisan peidus häbelik, kui keegi vaatab minu suud, ei näe seal ühtki hambaluud, aga kõvema kui kondi, teen pehmemaks kui londi? Naissugu

Ma kannan koormad üle vee, käin ühest äärest tõise? Sild jõe pääl

Ma kasvan selge nahk ja luu, siiski sirge nagu puu, peenike on minu keha, aga mul on palju teha, mina vinnan, mina vean, viima, tooma mina pean, elus inimesi katan, pärast surma hauda matan? Lina

Ma läksin ja tulin ja leidsin ühe pea, seal oli [kümme] keelt, üks lendas ära ja [üheksa] jäi sisse? Linnupesa

Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma? Lehma keel

Ma olen puust ja ilma meeleta, mu süda räägib ilma keeleta? Pliiats

Ma olen sündind taimesoost ja elan paarikaupa koos, üks rahva tööriist olen ma, minuta ju ükski läbi ei saa, ma teen nii hääd kui santi tööd, mis sul on tarvis nii päev kui ööl, nüüd katsu järel mõtelda, mis nime võid mul ütelda? Linast tehakse kangeniied

Ma olen veike, madal miis ja till mul seesäb kikkis iis, ei lase neiud magada, vaid piäväd vara ärkämä, nad ühtelugu mind katsuvad ja reite vahele topivad? Lüpsik

Ma olen üks veike loom ja keige halvem teiste seas ning alati istun kohtulaudas? Hanesulud

Ma rippun tuttipiti laes, mo keel rippub ära mo suust, ma pole lihast ega luust, saan vanaks, mitte halliks, see mo ülem töö, et kutsun noori ja vanu, kes minu kutsumist kuuleb, sel pole mitte pime öö? Kerikukell

Ma tahan sind nikkernillida, su koht piab suureks minema? Leivä vaalimine

Ma tean üht kammert, kus [kolmkümmend kaks] haamert, ei vihma seal ole ega lund sinna tule, aga märg on seal ikka ja leian lumetükka? Suu, hambad, ila

Ma tunnen ühte maja, mis hästi ehitud, ta häält ja rammukaja ju iemalt kostab korvu mul, tal tuhat voerast mängvad sies, ei ükski kuule nende häält, nii maadest maasse liigub ta ja tema voerad temaga? Meri, kalad (kalad on voerad, kes ei tie häält)

Ma vaeste vaeva vähendan ja rikast tihti hirmutan, sul võin ma roosililleks olla, sind põrgupiina tundma panna, sest ela hellalt minuga, tee õigust ligimesega (Ich vermindere die Last des Armen und schrecke oft den Reichen, dir kann ich eine Blume sein und der Hölle Qual dich fühlen lassen, darum lebe zart mit mir, thu Recht dem Nächsten)? Das Gewissen

Mina kõndse mäkke pitti, jänes jukerd jõkke pitti? Inimese vari

Mina mees märgutu, mul on seitse perset, kaheksas oli karvaauk; kui ühte liigutan, siis teised kõik röögatavad? Torupill

Mina panen valge kõhu musta kõhu peale, mina lasen valge riista musta auku pooma (ich lege einen weissen bauch auf einen schwarzen bauch, lasse ein weisses geräth in ein schwarzes loch hängen)? Ein gepichtes Fass und dem Zapfen

Mind sagest palutakse ja oodetakse, näitan, siis jooksevad eest ära? Vihm

Minu ragu, sinu ragu, puu ragu, pinu ragu? Tuisk

Minul on kaunis kojake, kullast ehitud kaunake, hõbedast ehitud hooneke, kus ma hommikust õhtuni tallitamas orjatööd, väsimata ikka valvan, uneraasukest ei rüüpa, tule mind, vader, vaatamaie, läbi akna vahtimaie, kuida käsi ruttu käimas, süda mul sala kutsumas, pane tähele, mis ma teen, olgu ma väike ja võimatu, siiski on mul suured sõbrad: kuu on minu külaline, päike minu vana vend, taevatähed minu tutvad, iga kuningas mu ori, iga sant mu sulane, mõista, mis see on? Taskukell

Mu ema sünnitas mind ja pia sünnitan ma ema? Jää

Mu süda mu sees väänatud ja paljas nahk veel jäetud, mu suu on viltu lõigatud ja augud selga tärgitud, ma vingun toorelt laste käes ja kortsun kokku kuiva käes, kui mahla hakatakse jooma, siis minnakse mind metsast tooma? Pajupill

Mul ei ole seda ja mina ei taha seda ka mitte, aga kui see mul oleks, siis ei annaks mina seda mitte tuhat rubla eest ära? Üks ainus silm

Mul neli, sul neli, igalühel neli? Käed ja jalad

Mul on kena laulusuu, nägu pikk ja puhas luu, osalt olen õpetaja, osalt une lõpetaja, Jumal annab mulle kuue, iga aasta jälle uue? Kukk

Mul on libe suu ja libe keel, enne ma ei laula, kui mind lüiakse? Kirikukell

Mul um sääne sulanõ, inne ei lää minemä, kui külgluie vahele tsuska? Vokk

Mulle annab suud, sulle näitab perset? Jooginõu

Ljätt maakunigas, küsüs kivikuniga käest, kas või mööda ahukunigat är minda söömä? Hiirekene küsüs kikkalt, ke jahvekivi pääl söö, kas või mööda kassi minna, ke ahu pääl makas

Läheb veele, kõht jääb koju (es geht zum wasser, der bauch bleibt zu hause)? Eine Kissenüberziehe

Lätt lumpi, lobaha-ai, lätt mõtsa, kõsaha-ai? Vari

Mine puusse, mine kivisse, ikka näeb? Jumal

Mineva-aastased luud, aga tänavune liha? Heinakuhi

Mida enam isand pistab, seda enam emand sallib? Leivasõtkumine

Mida rohkem tõmbad, seda lühemaks ta läheb? Pabeross

Mida selgemad so silmad, mida ilosamad ilmad, seda sandimast mind näed, mida sandimad so silmad, mida inetumad ilmad, seda selgemast mind näed? Pimedus

Mis hääleta tumm, aga palju räägib? Raamat

Mis küläline, tuu padi? Sammõl saina vaihõl

Mis lend see on, tiivad on, nokki pole, küüned on, jalgu pole? Nahkhiir

Mis mass miki-maki, ko-i ole kipõ keeritäjät? Sool

Mis om: nöps, tops, tass, taldrek? Kärbsesiin

Mis vahid mu otsa, mis tahad must saada, kui tahad must saada, siis roni mu otsa, see kergendab mind ja rahustab sind? Õunapuu

Miä palk, tuu akna? Võrgu kudamine

Mitme karva viiruline, kena lindi triibuline, lähen lookes üle maa, keegi kätte mind ei saa? Vikerkaar

Mitmest harust jooksvad ühte lauda lõngad? Puu juured

Mitu meest magava perätside üten sängin? Oakõder, kaun

Moosemolk, eevestelk, ise kõrr ja röövestölk? Siga

Mudatiuku, mutiauku, kana all ja kaegas piäl, tibu all ja teebäs selläs? Linaligu

Muidu magusat kätte ei saa, kui harusid laiale ei aa? Hernekaun

Muial maal pandas hobõst ette, luuk paists mii maalõ? Vikakaar

Mullu jumal käve, timahava jäle' tunnuse? Timahava niidam, tõne aastak tunnuse jäle'

Mullu poigis must lehm, tänävu süüä ternepiim? Talvrukkid

Munad all, munad pääl, vinter-vänter vahepääl? Kartul

Munni muhisase, karva kahisase? Uibu

Murrab su pea, aga ei murra ometi, kui magad, siis murrab, kui oled erk, murrad murdja? Mu[i]status

Muri istub puuris, vahib aknast välja: kaks kandvad kolmat, kolm pead ja kaheksa jalga? Vang: [kaks] varest kandvad [ühte] seapõrsast

Murukööräk? Peni

Must aasõ valgõt vällä? Õlu tulõ pudelist vällä

Must ase, valge magaja? Pirru parsil

Must auk, munad sies? Kelder

Must emis nurkas, punased põrsad põlle sees? Kolle

Must hani ilma pääte? Must särk, mitte hame

Must hobu, punane mees, rohiline piits? Saunas vihutakse

Must hoppõn, traadinõ lõig? Mustigõmari

Must härg magab, sarv läbi seina? Lõõts

Must härg müirab tampse tõrre sees? Õpetaja kantslis

Must härg, mugalised sarved, [kolm] korda sööb aastas? Lambarauad

Must härg, mugulad sarved, läheb järvejäe pääle, pistab sarved sisse lopsti? Aidavõtti

Must härg, munatsõ sarvõ, võtt kulla kukruhe, vasõ varbihe? Viinakatla

Must härg, mügarad sarved, käänab lihase paku ümber? Kirp

Must ja haljas, kõik maailma rahvas teda pruugib? Vesi

Must ja haljas, sile ja paljas? Kirp

Must ja väike, aga valus salvaja? Kirp

Must jääras ja valged munnid? Must kuub ja valged taskud

Must kana, hahk muna? Kaal

Must kana, verevä muna? Pada süte peal

Must kass, aidavaras? Pada

Must katus, punane rästas? Nööriga vammus

Must kikas, mulk päälaen? Pudel

Must kits, kuldse nisa? Puupäsmer

Must kivi aida all, seest mürisäs? Pada kiis

Must koer koldes, liha ta sööb ja rasva ta neelab, aga siiski suuremaks ei kasva? Pada

Must koer, valge kurgualune? Kerguõpetaja

Must ku kurat, valgõ ku lumi, hirn ku hopõn? Tuul

Must kui hüdsi, kõva kui kivi? Sitasitik

Must kui süsi, süsi ei ole, tuhnib kui siga, siga ei ole, karvad ta kannab ning sile ei ole? Mutt on must kui mustem süsi

Must kui süsi, valge kui lumi, hiilgab kui hõbe? Silm

Must kukk ja kuldsed mokad? Vasklukuga piip

Must kukk ja mugurad silmad, ise nöpib nööpnõelu? Mõtus

Must kukk kutsub kõik kihelkonna kokku? Õpetaja

Must kukk kuuse otsan, viskab paska viljäle? Õptaja kantslin

Must kukk, kuldsed kannuksed? Kardraiustega särk

Must kukk, kuldsed sarved? Kannel

Must kukk, kuldsed siived? Püss

Must kukk, kuldsed sooned? Kannel

Must kukk, kuldsed suled? Pada tulel

Must kukk, muru hari? Pudel

Must kukk, valged lõpuksed? Õpetaja

Must kuus moro pääl? Üü

Must lammas, valge moka? Kinnas

Must laud ja valged jaared? Tahvel

Must lehm, mugurad sarved, kena lehm, keigud sarved, tuli ammudes arusta, ihkudes Ihasalusta, ei ole kõhus kõrrekesta, maus ei marjavarrekesta, ise täis kui tiine puuki? Torupill

Must lehm, üts kõrv, üts nisa? Teekann

Must maa taivatähti täüs? Rüakõrs

Must maa, vahane seemen? Räni ja tulekibenä

Must mees marsib sauna, sada sammuvad järele? Kiriksand ja kogudus

Must mees mehemurdja? Püss

Must mees muru pääl, tükk liha turja pääl? Kikas

Must mees nurgas, viskab kust? Taaritõrdu

Must mees sülitab üle metsa? Püss

Must mees, kalasaba taga? Pääsuke

Must mees, mustad mokad, punane piip, valge vars? Tulejalg, kelle peal peerg põleb

Must mees, punatse hamba? Nööritatud särk (vammus)

Must mees, roheline kuub selgas? Maa

Must mies ja punane perse? Sipelgas

Must miis, sada väist, lõikas leibä, punane miis süüve? Puu lõigatav saag, puu pandas tullõ

Must mulk, punane pulk? Porgand

Must mullu tapeti, tänavude nüliti, keskpaik keldrissa, jalad jahukamberissa? Kütis

Must murakas, punane purakas? Vähk

Must mõisa, punane kubjas, valge vallarahvas? Herned paas

Must mõisa ja punased piidad, karvane katus pääl? Naiste asi

Must mätas, mulk seen? Kübär

Must mühk ja pühä pettäi? Õpetaja

Must on kangas luuessagi, sinine on sirgussagi, hõbelõnga lõigatakse? Rukis

Must paik saina pääl? Kirstu taba

Must poiss, sööb ja joob punast? Püss

Must puts ja punased suoned? Kihnu rahva pastal

Must puts, punased veered? Vammus

Must puu, põlend puu, mehemurdja sees? Püss

Must põrgu, tuhat tonti sisen? Kartulikuup

Must päkk, sada sõrme (sees)? Äke

Must rakk lakub kõige pere persed? Uksepakk

Must reili kate müüri vahel? Siiber

Must rätik, rohelised ääred? Põld

Must sauna lätt, punane vällä tule? Vähk

Must siga läheb lauta, ajab punased põrsad välja? Ahjuroop

Must suu, punane keel? Ahi

Must tsiga, mulke täis? Sannakeres

Must vakk, valgõ kaas? Lumi maah

Must vars ja punane tutt otsas? Kanepid

Must vasikas, valge pea? Vahutav oja

Must vokk, kuldsed nöörid? Vanaaegne naiste kuub

Must õhvake, sinitse moka? Sõuke

Must ümbrik ümber tua? Tuanõgi

Musta kirbu jooseva ümbre mehe mulgu? Tarumulgu

Musta lehmä mulle-rulle, tuorvitäüe vettä juone? Saunakeris

Musta peaga poiss, tõrvakasukas selgas? Peahari

Musta suurma, kollatse puu, sinitse herne, kes neist mõist kiitä, tuu saab liha? Püssilaskmine

Musta sööb ja punast situb? Püss

Musta sööb ja valget situb? Püss

Musta sööb, halli annab? Ahi

Mustad moorid, valged vaarid (schwarze mütterchen, weisse väterchen)? Das Fenster

Mustast tuleb roheline, rohelisest valge, valgest tuleb suure usinusega kolne? Rohi, piim, või

Mustem kui muld, selgem kui kuld? Silmad

Mustem kui mütt, hallem kui rott, kallim kui kuldrahakott? Silm

Mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kirik, madalam kui regi? Harakas

Mustlane poop täre laen? Suits

Mustlase uur, sia tamm, konna kaev ja kassi õun? Pää (päikene), lepp, lusikas ja kadakamari

Mutlik, sustlik, surelik, elalik, punalik, pärlik ja ilmaski verd ei ole? Vähk

Mutike all, matike pääl? Silm

Mütt istüb mättäs, lihätükk suuss? Lapse imemine

Muista mueru, muerust sueru, suerust sordu, sorrust siguriaia peldu? Kitse juoks

Muista must valgeks? Öö päevaks

Muista mutre, mutrest vetru, vedrust kierupäässe, kierupääst munasse, muna maha plaksti? Püssülaskmine

Muista, muista muori, muoril kulla kieru? Sipulas

Mõessu, mõessu mõeroke, läbi käte kiäruke, ise villaviiroke? Lammaravvad

Mõesta, mõesta mõõluvitsa, igävetse eluvitsa, pikä puu põrutusvitsa? Aabatsi tähe

Mõista mõõlapuu, esi' kirja lood'apuu? Vislapuu

Mõista mõõru, katsu kääru, käärus kaks kanapesa, üks oo uus, teine vana, ää tee sõrmi sitatses? Kasvav kartul; uied ja vanad tuhlid põllal vau sihes, vanad võivad sõrmed ää määri

Mõista mõõtu, taivataatu, panõ pääle plika-plaka? Rõiva mõskmine

Mõista ära mullerille, kelgutimed kellerille, muratimütid möllerille? Uad, kaalikad, herned, kartulid

Mõista ära mõgla kirja, mis sa tahad tagla kirja? Kirju rätt

Mõista ära mõkerpuu, tiia ära täkerpuu, vahel varessakirja, vahel harakukirja, kuukiri keskel? Undrik, körsik

Mõista ära mõmmulehti, tuba tehtud toomelehti, seest pidu peeti, väljas jagu jaeti? Rehepeksmine

Mõista ärä mõllerpuu, tää ärä täkerpuu, mitu kirjä pihlapuun, sada kirjä pihlapuun? Kirivene tekk

Mõista üles mõlle-rõlle, kolgutimid kõlle-rõlle, tuli üks meeste käesta, pistis kaks naeste käesta? Kangasuad, niied ja süstik

Mõista, mõista miildu, kassi hand läits kiirdu? Lõng (kedrates keerdu läind)

Mõista, mõista muu truu, pane päele poe truu, päele need kili-kolinad, päele nuppu kuldakella? Söömalaud, leib, lusikad, vaagen

Mõista, mõista mõeru, katsu, katsu kaeru, kaerus kana pesa, musta kana munad sees? Keris

Mõista, mõista mõistuist, üle aia haistuist? Tuiskab

Mõista, mõista mõkipuu, taga riida rikipuu, kirivene lõhmuspuu? Raamat

Mõista, mõista mõlla-rõlle, kõputõmid tõlle-rõlle, virelivisi ja varelivasi, nahka tuppe tuuritimi? Torupill

Mõista, mõista mõlle-rõlle, kilgutivad kõlle-rõlle, perenaise parajad riistad, nahka nad niblivad-nablivad? Lambaniit

Mõista, mõista mõlle-rõlle, Kõpu mõis oli kõlle-rõlle, löödi pihta piu ja pau? Kirikokell

Mõista, mõista mõmmelehte, tuba tehti toomelehte, sees oli jahu javajad ja väljas vee vedajad? Veski

Mõista, mõista mõmmevitsa, igäveste ikuvitsa, kui ära mõistad, jäässe mokakese pikä? Last pestäs

Mõista, mõista mõne konne peale? Must kuekangas

Mõista, mõista mõnna sõrme, läbi kätte känna sõrme, sõsteri lehed sõrisesid, vasteri lehed varisesid? [Lahenduseta]

Mõista, mõista mõnni-sõnni, sugasõnni, tuhkamunni, laja lapiku lehe? Kartolis

Mõista, mõista mõõdu, pane peale paadu, keskelle kelevere, peale nuppu kullakeele? Pudru kausis, või silmas, lusikas silma peal

Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu, kaalun kanamuna? Latse häll

Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, kääru sees oli pesa, pesas neli muna? Pastlanõel ja nöör taga

Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, käärus kanapesa, seitse muna sees, igal munal ise nimi? Nädalapäävad

Mõista, mõista mõõru, läbi piu peeru, üle käte kääru, käärus [kaksteist] muna? Kanga käärimine

Mõista, mõista mõõrukene, läbi käte käärukene, lähäb läbi lehitse mõtsa, ei jää kinni kuhugi? Lambapügämine

Mõista, mõista mõõtrull, läbi käte käetrull, Nõmme Endriki vitilüödi? Lambavill

Mõista, mõista määtsu, käänä päss käätsu? Kapla tetäs

Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõputimed kõlle-rõlle, pää pääl piiritsepaelad? Vokk

Mõista, mõista mõnne sõnne, see sõnne sõsara sõnne, seitse sõnne vastakute? Ahelad

Mõista mõõru, katsu kääru, käärus kaks kanamuna? Meesterahva riistad

Mõsta, mõsta mõlle-rõlle, kõlgutimid kõlle-rõlle, vana vossi võttis naista, vana vompali tütärtä? Kajost viivõtmene

Mõlemad otsad elavad, keskkoht surnud? Mees, ader ja hobune

Mõlõmba velidse üte palaja all? Kaaraterä

Mõnikõrd lendas, mõnikõrd purre? Püss

Mõr'sa ehis mõtsa takan, peotäüs pirdõ käen? Päiv

Mõrsja muidu mulku ei näita, kui titt keelega lakutu ei ole? Langa nõgla perra ajamine

Mõrsja tulep tarre, ei liiguta ust, ei akant? Päiv

Mõtle, mõista, väike vader, kivist põld ja kivist ader, maa on must ja vaod valged, kündjal alles noored palged, kündja süda rõõmus keeb, sest et künd ta targaks teeb? Tahvel, krihvel, koolilaps

Mõõdsu, kõõdsu ? lavva ala sitte, laste pääle käänti? [Lahenduseta]

Mõõgast pikem, nurgast kõveram, teeb mitme elule otsa? Vikat

Mäger mängib mäe pääl, perse tolmab taga? Jahu sõõlutakse

Mäe pääl grigoral om viis kotitäüt kivikeisi, ala-martinal üts ainus palmigene? Herne', kesväpää

Mäelt üts, alast kats? Kaadsa

Mägi oeas, läte kuivi? Kristus risti pääl

Märg laud lepikus? Keel

Märtkene käu maad pite, sada hamõht säläh, olõ-õi oma ea, kuu päiva ummeld, ei niidiga kist, ei nõglaga näidet? Kana

Müttadi-mättadi männad sisse? Võitegemine

Naba ees, kera keskel, labidas tagaotsas? Naeris

Nabal rist peal? Kirik

Nabast vass, persest päss? Puts

Naerab, aga ei räägi? Seinapragu

Nahk all, liha peal? Künnal

Nahk all, nahk peal, karvad vahel? Sukk

Nahkait, puulukk? Makk (vorst)

Nahkkott ja narmad suus, suu alaspidi, aga peab vee? Naiste asjad

Nahkne rott ja linane saba? Pastel

Nahkne saun, karvane keris, üks vihtleb ja kaks viskavad leini? Meesterahva asi

Nahkpüss, udukuul, kandu laseb, pähe mõidub? Peer

Naanõ läts laolõ, lag'a lapju sälan? Kana

Naine istub nurgas, süle lapsi täis? Leivaahi

Naise kärnäne pää? Kaaligas

Naise kübär pääh, mehe vöö vööl? Hainakuhi

Naiste tahk ja kana suurätik? Põrmand

Nal'lakas ratsamiis istub hobese sällän, jala kõrva taga? Prillid

Narva koer kükakille? Ater

Nebu neljanurgaline, kabu kahejakuline? Kaev

Nebukadnetsar kesk merd? Naba

Niem niemes, saar saares, iges saares sada pesä, iges pesäs üks muna? Kaalikapiendrad

Neitsi eht Hiiumaal, ehte näisse siiä maale? Päe

Neitsi istub toas, siiditanu peas? Lamp

Neitsi naard läbi katõ sõrme? Kussõm

Neitsi nellätölläkille, uutab urva pistetävä? Tuul

Neitsi taren, nisa vällän? Taretala

Neitsid tantsivad, punane poisike vahel? Keel ja hambad

Neitsit istub mäe pääl, neli last süles? Tuulik

Neitsit istub mäel, neli põlle ööl? Tuuleveski

Neitsit nurgas, kuldkie kaelas? Luuda

Neitsit nurkas, neli pääd otsas? Voodid

Neitsit nurkas, nina ümber kaela? Võrguhark

Neli andjat, neli kandjat, kaks koeratõrjujat, üks parmupiits? Lehm

Neli auku niidikeras? Lehma udar

Neli hiirt jooksevad ühte auku? Lüpsmine

Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli? Sukakudumine

Neli hobust, ühed ohjad? Veske

Neli kandvad ühte? Rattad

Neli kitse kusevad ühte aukuje? Lehmä lüpsamaie

Neli kord aastas käib karune naiste reite vahel? Lambaniitmine

Neli libedad venda, ühel pääval sündinud? Varsa jalad

Neli meest käivad ööd ja päävad, aga siiski ei saa edasi? Veskitiivad

Neli meest riidlevad tee peal, aga kokku ei sua? Vanker

[Neli] neidu, [kümme] peigu? Kindad

Neli neitsid juuskva ütel katrel takan? Hobene ja vankri

Neli neitsit jooksevad nurme mööda, üks ei saa ühte ega teine teist kätte? Vankrirattad

Neli neitsit kusevad ühte auku? Lehmalüpsmine

Neli neitsit lähevad üle nurme nuttes? Vanker

Neli neitsit lähvad üle nurme? Vanker

Neli neitsit paksu pilve pääl? Pähkme

Neli neitsit tantsiva üte saapaseere sihen? Lehmä nüssetäs

Neli neitsit tantsivad, ükski ei taha oma nägu teisele näidata? Hobuse jalad

Neli nikat-nakat, kaks kikat-kõkat, üks heidab sõlme peale? Kangakudumine

Neli nipijalga, kaks kikikõrva, suur pitk tolu-lolu? Kass

Neli pütsigäd aeda all? Lihm

Neli sulast saunas, peremees parsil? Käsi kindas

Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama? Koer

Neli tuas, kaheksa õues? Majanurgad

Neli vanaonu habet tagaspidi? Hobuse kabjatutid

Neli veld, perähn hapõn? Hobõse jala'

Neli velle käävä käsikäen: üts juusk, ei väsü, tõõnõ süü, ei saa süünüs, kolmas juu, ei saa juunus, nelläs vilistas, ei võeta kuulda? Jõgi, maa, meri, tuul

Neli velle, viies brat? Sõrmed

Neli venda ühe mütsi all? Laud

Nelja nurka valge põld, musttuhat musti poissa peal? Raamat

Nelja sõõriga koda? Vanker

Nelli sumps suud pite, kats kaes taivahe? Lehm

Nelä hambaga sööb heinu? Vigõl

Nelikümmend mundrit, aga kõik ilma nööpideta? Kapsas

Neljajalgne kasvatab, kahejalgne katkestab? Kasukas

Nellänurgeline valget täüs? Soolavakk

Nigiseb ja nagiseb, ilmaski üle aja ei saa? Äke

Nigiseb ja nagiseb, teine tõuseb teise korra, teravnina hiir jookseb vahelt läbi, veab oma sabaga kõik kokku? Kangakudumine

Nii kumardat, nii annat? Kui jahvadat, panet teri

Nii suur ku pang, nii kerge ku hummal? Kussõm

Niikaua kui teda otsitas, on ta midagi, kui teda aga löidas, siis ei ole ta enem see, mis ta oli? Mõistatus

Niinelukk ja kanepine kamber? Noot

Nikatara, nikatara, hõissa? Regi

Nikutab niudid, laotab reisi, raasuke karvu vahel? Lambarauad

Nime maas ja nime taevas? Ein Sieb (Das Siebengestirn heiszt bekanntlich söäl)

Nina niki-riki, kõrvad kõki-rõki, saba rilli-ralli? Hiir

Nina viab, perse piab? Nõel

Ninaga lõhub, persega parandab? Nõel

Ninake nirsis, karvakesed kärsis? Siil

Nipi mind, näpi mind, kaitse mind, kasvata mind, söö mo juurikas soolata ää? Kapsas

Nirr-narr nurka, pirr-parr parsile, kanepine köis ja kadakane laud, niinepuune nui, nuial kaks vart? Kass

Nooredhärrad ottentondid lõiksid minu kõhu katki, võtsid kõik sealt seest välja, andsid mulle juua, lasksid mind joosta? Hanesulg kirjutamiseks

Noor'k nulgah, kaadsa' kaalah? Pühäne

Noorik istub nurmel, sada linti peas? Kaalikas

Noorik niidul, vai sees, mätas mütsiks peas? Heinakuhi

Noorik noroh, perse tsoroh, iga üü hürr-harr, sittus sõklit, pasandas paklit? Linakolgits

Noorik nurgas, põll palavid pabunid täis? Kolle

Noorik nurkas, nuga kurkus? Taarinõu

Noorik nutab nurga taga? Tuul kiunub

Noorik viias ära, perse jääb maha? Heinakuhi

Noormees varastab, vanamees ostab raha eest ja lapsele antakse muidu? Musu

Nudi juusk nurmõ pite, pal'aspää paio pite? Hiir ja huss

Nudipääga Rein lääb karvakõrtsi? Mehe suguliige

Nui ees, väät taga, hiirekelder keskel? Kass

Nuiakene nurga pääl? Lehmä hand

Nuri-näri nurkõ piten, käü ahu kolkõ piten, käänd käpä rupikullõ, tsuskas piimä länikullõ? Kass

Nurr-narr nurka, pirr-parr parsile, nõgelasi varsile, läheb puu pragoje? Lumi sadab

Nutab kui laps, ulub kui koer? Tuul

Nõõlas miis, kängä jalan? Orjavitsa puhm

Nägemata asi, aga kõigile tuttav? Soe

Nägus majakene, käeta ja kirveta ehitatud? Kanamuna

Nilgutas härga, löütas oinast, nilgutas oinast, löütas inemist? Saabas, sukk ja jalg

Odrane orikas, sarapuune s[i]taauk? Lähker

Oh sa ime, esi pime, habe suus ja hambid pole? Puts

Oh sa selge ja sinine, oh sa puhas ja punane, igaüks sind armastab? Viin

Uherdi upub keskel väina? Naba

Ohjad jooksvad, tee käib ringi? Vokk

Oenas situs rasva? Oherd

Oinass laudah, pää väläh? Tati nõnast väläh

Oinas sulgu situs, esi usse vidas sulust? Uherd

Okkaline, nokkaline, pigi p? punn? Vist takjanupp

Okse kuvvõ koorõ seeh? Sipul

Olen ise keeletu, aga siiski kõnelen, olen ise meeletu, aga siiski mõistan meelt, tunnen kurbtust, tunnen rõõmu ? mõista, mis ma olen? Kirikukell

Olen mina noor, nooreks mina jään, olen mina vana, vanaks mina jään, silmad minul on, aga need ei näe, kõrvad minul on, aga need ei kuule, suu minul on, aga see ei räägi ? ütle, mis ma olen? Inimese pilt

Olgu mis on ja tee muga, mis tahad; kui kõigutan, siis kardad, ja kui torkan, siis tahad? Õmblusmasin

Olõ hoobis ümärik, ümbreringi imelik? Lõngakera

On pikk, pane juure, on lühike, leika maha? Nõu vitsaküin

Oma rahvas, võõras hais? Sitahais

Onu oatap aea takan, pallep kärssä käimä tulla? Susi hiil tsika

Oota mind, katsu mind, võta mind? Odrapääd põllul

Ora ees, kera keskel, käärid tagaotsas? Pääsuke

Oru oinas, laane lammas? Hunt ja karu

Orik origu pääl, rasv keskpaigan? Tarehire', sambla'

Ork ees, hark taga, pealt sinine siidikarva, alt punane purpurikarva, sibinal ja sabinal saksa keelt reegivad? Peesuke

Osalt sikusarv, osalt juuksekarv? Hooletu tüdruku heie

Osta oma rahaga, pista oma pikaga, söö oma kõhtu ja pööra perse peale? Leivategemine

Otendolli, atendolli, üles välja ütendolli, alla välja atendolli? Põllupeenar

Ots ees, ots sees, keha kui kapsapea? Kera

Otsad kitsad, keskelt lai, kuidas see siga siia sisse sai? Süstik pooliga

Otsast ork, tagant tork, keskelt aisade asupuu? Ader

Oti oenas, läti lammas, tatsutab mööda tänavat? Konn

Paar härgi, palk taga, õlekubu kurgu all? Munnid ehk "altelamine"

Paas all, paas peal, kribu-krabu vahel? Veskekivid

Pada kiis palo pääl, ilma puilda tõrvasilda? Kusikuklasõ pesä

Pahrukene nulgah, aa valged vattu suust vällä? Käsikivi

Paeasang üle mere? Vikerkaar

Paeust papike, ladvast mütsike? Putke

Paklane aid, õlitse eläjä, mürräse, müügvä, välla ei pääse? Pääalutse kott

Paklane ait, kanepine võti? Kott

Palakas põleb ära, ääred jäävad järge? Põld küntakse ära, peenrad jäävad

Pal'las luu, palanu koorike, oma rõõvaga teeni, külm küllease, hunikul uni magada, kõtuvara kasin? Koer

Pal'las lätt kerigole, hamõt vii puuhn? Küünäl

Palk on tee peal, üle astu ei saa, ringi minna ka ei saa? Vari

Pane pantavane, võta liblige', kutsu kutsige'? Pane leib lava pääle, võta luhidsa', kutsu latsõ' söömä

Paneb silmad nutma, aga ei liiguta südant? Sibul

Papa-mamma paaristikku, kahed reied ristastikku, kahed karvad vastastikku? Kraasid

Papi tilk palas, baaba suuga kand vjett pääle? Suga

Papi titt mii seeh? Hari

Papike pajun, lokike pähän? Pütsik

Papp lätt kerikohe, mõista-ai kerikost vällä tulla'? Kala lätt riihtsähe

Papp pajuh, köstre küläh? Susi pajuh, pini küläh

Papp sais silla pääl, täntäs kõiki: ää kusõ? Samavar

Part vees, saba väljas? Kulp leemepajas

Pea alaspidi, jalad ülespidi? Sibul

Pea mul on ja [neli] jalga, mitu kord näikse mind ilma peata ja ilma jaluta ja siiski elan priskesti? Siil

Pea nöökus, perse köökus, jalad all kui murakalehed? Koer

Pea otsast raiutakse, sooled seest võetakse, suu lõhki lõigatakse, siis alles mehine mees valmis? Sulg

Pea peal nupp, kõhus saun, üks käsi, seegi selja peal? Teekann

Pea peletu peo sees, keha meeletu, mõistab mõndago tööd? Nuga

Pea süiakse, nahk müiakse, liha ei kõlba koertelegi? Lina

Pea tal pikk ja peenikene, jalg on lai ja lühikene? Labidas

Pea tules, teine vees? Piip

Pia punane, kael karvane, isi alaspidi ripakille? Maasikas

Pia sile, keha karvane? Viht

Piä mähkus, piä kiirdus, piä viskas mulli otsa? Hummal

Pää palas, jala' külmäse', näe tulõkõsõ, saa-ai manu? Tare uss ahu veerehn

Pää poleb, jalad mädänevad? Patsasammas (vist nn. Tulikäpp, kus otsas piergu põletati)

Pääst joob, pääst kuseb? Pudel

Pealt ma terav, alt ma lai, sisu magusam kui sai, sinine on minu koor, armastab mind iga noor? Suhkrupea

Pealt must, seest punane, pistad sisse, on mõnus? Kaloss

Pealt piiberoodu, saba kullakeerdu? Nooriku tanu

Pealt teeb tiritärinad, alt ta kopsib kullerida? Kangakudumine

Pealt valge, seest punane? Inimene

Päält lapiline ja kõva, seest valusat õhku täis? Ahi

Päält must, seest valge? Kartohvel

Päält nimeste, alt naba, vallus pist musta? Vana-aane väidsetupp

Päält sille, sisest karvane? Kask

Päält sinine, seest valge? Suhkrupää

Päält valge, seest must? Lumi ja maa

Peata lööb pilli, jalutu tantsib? Tuisk ja tuul

Pedajane, tammine, üle kõige must? Püss

Peenü, peenü junkrukene kargas tarest usse, kõik mõts kärähäs? Püsüroho'

Peenar ümber perseaugu? Kajuseletised

Peenär põldu, tõine muru, kolmas kuusevõsakest? Tarvastu ja Paistu muudi rihmutatud puhussaga kasuk

Pinnär all, pinnär pääl, sammõl kasus vaihõl? Akna

Peenkene preili, kavvõndõhe sülgäs? Püss

Pehme ja valge, kõva ja kange, püksis kasvab, persis juurikas, vana teda ei taha, noor himustab? Pähkel

Pehmem kui vill, tihem kui udu ja lendab kui lind? Lumi

Peksa ehk paita, paigal seisab, katsu, kas sülle tuleb? Oma vari

Peni haugub, perse paugub, esi situb sõklit? Kolgits

Pini istus mäe külel? Nõna

Pini lätt peripäidi puudõ? Tuli

Pini sais ussõ iih, ei haugu, ei purõ', a sisse ka ei lasõ'? Lukk ukse ees

Peotäis paljast, küünar karvast? Viht

Pere ilma hingeta, õue ilma koerata? Surnuaed

Pere murrab pesemata kooki? Toa uks

Pere sööb, laud laulab? Emis imetab põrsaid

Perekond puujuurde all? Tuhlid varre all

Peremies tostab peitlä üles, kaik pere lähteb pilla-palla? Lamba sittumine

Perenaine pöörakaela, sidus oheliku orja kaela, saatis õue haukuma, väravasse vahtima? Kangaseadmine

Perenaine sõhkat-sahkat üles ja alla, perse teeb tagant nõhkat-nahkat? Leivasõtkumine

Perse äärest, perse seest, lakub perset? Singiliha, kanamuna, härjakeel

Persest tsilgahas, suuhtõ pandas? Kanamuna

Perssest sööb ja suust situb? Vähk

Pesa maas, munad taevas? Õunapuu

Pesa sees, munad väljas? Kartulipealised (seemne-)munadega

Pido pinda, rado rauda, tungelpää ja tõrvaspütt? Lootsik

Pigine poisike, raudsed juuksed? Päähari

Pigista-paagista ja pane nappi? Või pane nappi, vitsikusse

Peuse mahub, pütta-p mahu? Härjavits

Pihku mahub, saina vahele ei mahu? Muna

Pihkane pääl ja harjane all? Päähari

Pihlapuu piiri pääl, ossa' saisva' saarõ pääl? Kuningas ja sõda

Pihlapuu piiri pääl, sarapuu saarõ pääl, kolm kullast tsauka küleh? Talsipühi ja lihavõõdõ' ja suvistõpühi

Pihlapuu tsäuk kest merd? Pääväkene

Piikara, pistakara, naakara, naistekara, tuli üks meestekara, lõi kinni klõps? Kangakudumine

Piima pudus põrmandale, rasva sattus seinadele, ei vii seda vesi ära ega raiu kirves ära? Päeva-, kuupaiste

Piimane jõgi, hainatse perve? Silma

Piimäne järveke, jahutse perve? Sake jahupudru kastus

Piits laksub, tee tolmab? Püss

Pika palgega miis lääb urvitaja linna alla? Siga

Pikem kui kirikutorn, peenem kui karjavits? Vihm

Pikem puist, pikem maist, madalam kui maarohi? Tee

Pikk ma olen kui üks laev, aga mo sees on üks kaev, seisan ise liikumatta, ometegi kiikumatta, mitmed kõndida ei saa, kes siit võtvad rüübata, jäi mo sisse mõni härg, kadus siia mõni pärg ja on palju hukka läinud, kes siin lusti pärast käinud? Kõrtsi

Pikk mees, aga väike müts? Kirikutorn

Pikk mees, valge kasukas seljas? Kask

Pikk mets pinu taga, lai leht raamatus, kutsub kokku külalapsi, murule ja arule ja oma pattu parandama? Humalad

Pikk mets, paks mets, siest ei soa silguvarrast? Hobuse saba

Pikk mõts, hele mõts, üle ilma koolimõts? Kerk

Pikk peenar, pehme hain? Lammas

Pikk peenü jalakõnõ, verrev tsõõrik pääkene? Upin-ninn (kullerkupp)

Pikk vits pihlakane, üle välja toomingane? Vikerkaar

Pikka säärde, laia lemme, kivide kiri, vagude vari, ise kui haavikuemand? Läätsed

Pikä hannaga harak luu mäe sisse munnõ? Leibä pandas ahju

Pikä hannaga harak läts ahjo? Leiba pandase ahjo

Pill hüüab, saaja tantsib? Mesilane

Pilliroost poisikene, valge müts pääs? Lubjapintsel

Pime hobene käi ilma ohjete? Lootsik

Pime nägi jänest, jalutu võttis kinni, alasti pistis tasku? Tühi jutt

Pime tuba, valge lina, poolteist tundi mõnu? Kino

Pime villem, viis vedajad? Pime Villem = munn

Pime õues, piits pihus? Kaevukook

Pimedas sündis, tulega sureb? Vaha

Pirinal ja parinal, kõige pere paremal? Lusikad, vaagnad

Pirinal-parinal, oravahand otsa iin? Vokk

Pisem kui kirp, raskem kui härg? Tulesäde

Pisem kui sääsk, mustem kui süsi? Kirp

Pisemb kui hiirepesa, enamb aknaid kui kuningakojal? Sõrmkübar

Pisike aidake mäel, kuldraha täis? Orava pesa

Pisike härg võidab suure härja? Kirstuvõti

Pisike mees, hall habe? Linased

Pisike mustuke, kivist kõhuke? Toomingamari

Pisike paake, magus roake? Pähkel

Pisike pilu ja pehme pulk, hästi sätid, siis läheb sisse? Niit läheb nõelasilma

Pisike punane poisike, kivine kõhuke? Lillakas

Pisike pütike, magus mimmike? Meekärg

Pisike unnike, senna sisse situtakse, rikas listib leiba? Linnupuu

Pisikene mees, hall vatt seljas, paha teeb kui vanapagan? Hiir

Pisikene mees, pikk habe suus, kes ta peale vaatab, see nutab? Sibul

Pisikene mustukene, kõige küla täkukene? Kirp

Pisikene mustukene, kõrvad kikivikilised, saba tillitollikene? Kirp

Pisikene pilla-palla, lühikene lülla-lalla, kõige parem perenaene? Kulp

Pisikene pimbulaine, ranna raku kuerukene, las nemad võidu vupsitavad, kaksipidi kraksutavad: puu puhtaks, lauad lagedaks? Lähkrikivid

Pisikene piperdaja, kõige rahva rakendaja? Nõel

Pisikene poisikene, piip oli suus, pamp oli seljas, ise laulis saksa keeli: Kibuvitsa Villem surnd? Kell

Pisikene pruudikene, tal on kindel kirstukene, ei teda võta võti lahti ega muugi muukraud lahti, kui läeb katki, siis saab kätte? Kanamuna

Pisikene pündelane, kõige pere persevaht? Uksekünnis

Pisikene, ümmargune, keik maailma läbi käib? Raha

Pisikeses kambris aetakse pilli, kõik kihelkond kuulvad? Kirikukella löömine

Piske poiss ja paun selgas? Ämblik

Pisuke poisike, kivine süda? Pähkel

Pisuke poisike, lai kübar pääs? Seen

Pisuke saunake, kaks kaubameest sees? Leatsikaun

Pisukene pille-rille, madaluke malle-ralle, istub soos künka otsas, paistab külge vastu päeva? Jõhvikas

Pisukene riist, aga palju varandust mahub sisse? Rahakott

Pista sisse, ei tee paha, tõmba välja, auk jääb taha? Leivasõtkumine

Pista sisse, tõmba välja, nikuta perset, töö läheb korda? Leivasõtkumine

Pista, pista, torgi, torgi, kui ei saa, laku, laku? Nõelasilma panemine

Pisut on, kes teda armastavad, ja palju vihkavad teda, siiski austavad teda kõik? Vagadus

Plika-plaka, krants hauk sanna takan? Rõivid mõstas

Pliksub edest, pliksub tagast, täädäb mitme neio iha? Kangasjalad

Plitsub ja plätsub perenaise jalge vahel? Võitegemine

Poja pullilullikese, ema illus esiki? Ruat ja kuhi

Pojad toovad isa ilmale? Heinakuhi

Poisike lääb pää pääl trepist üles? Saapanael

Poiskõnõ kuses, tütarlats man kaes? Taari lastas

Poisid näevad isa ristimist? Heinakuhi

Poisid õues, munnid põues? Kartulikuhi

Poiss on pikk ja peenike, kõht kui klaasist kausikene, kõri on tal kõvast karrast, hambat puha valgest vasest, esi istub võru peal, kaapküpar on tal peas, puuvilja tema sööp, ööse meile valgust toop, ütle meile, kes ta on, küll ta siis sul nägu näitap? Laelamp

Poiss sõi ja sõi ja mida enam ta sõi, seda rohkem sai, viimaks sai ta isu täis ja ta viskas terve huniku aknast välja, mis ta sõi? Pähklid ehk vähki

Pole sisu sees ega koort ümber? Aevastus

Pool leiva aida taga? Kuu

Pool meest joonud, pool tark? Õllevaadi pulk

Pool meest külmas, pool sojas? Uksepulk

Pool musta, pool valget? Suvi ja talve

Pool puud, pool rauda, eest kitsas, tagast lai, keskelt kõver? Sirp

Pool seast, pool odrast? Vorst

Pool sirkel ja pool vinkel? Sia tuhnimine

Pool sood sula, teine külm? Sammal seinas

Pool tsiga, pool kuuske? Päähari

Poolest sandik kääritakse nahk päält ära ja siis hakkab sissepanemine? Inimene käärib käised künarnukist saadik ära ja hakkab leiba sõtkuma

Pooleaastane poisike istub kivi ahervarre otsan, peotäüs heinu perse all? Munakott

Pooleaastane poisike istub umbise poti sees? Pähkel

Pooleaastane poisike kõrgen kepi otsas? Pähkel

Pooleaastane poisike, aga kolm külleluud? Tatar

Pooleaastane poisike, kivikasukas seljas? Pähkel

Pooleaastane poisike, käharpää otsas? Viljapää

Pooleaastane poisike, lüöb vanamehe maha? Humal

Pooleaastane poisike, must lapp perses? Uba

Pooleaastane poisikene, kale kasukas seljas? Talv

Poet köüdetüt löö? Kuut, vihu'

Preili tarõn, pleti välän? Porgand

Ptuh, me se um? Pliini küdsätäs

Pudrupada metsas, külalapsed ümber? Sipelgapesa

Pugu puid, lugu luid, kolmas paasi, neljas klaasi? Kirik

Puhib ja ähib, aga paigast ei pääse? Sepalõets

Puine emis, külimit põrsad, põrsastel teine külg punane, teine valge? Õunpuu ja õunad

Puine maa, luine atr, kõukoorest seeme saa? Tsirk ragu kõukoort

Puine maa, rauane mõts? Linahari

Puine pistab, luine salvab, viider-vääder väänab kokku, viskab alla keldriauku? Söömine

Puine teeb ja lihane sööb? Kartuhvipuder

Puune kits, kivitse sõra? Ait

Puune laev, linane meri? Kangalõimed, puust surnukas

Puune poisikene, kivine süda? Pliiats

Puunõ emä, raudne isa, väikse', väikse' latsõkõsõ', kõik omma' verejuuja'? Püss

Puunõ puurikõnõ, luunõ luurikõnõ, sõmõranõ sõirakõnõ? Mesipuu

Puutse peele, lihane vee, jõhvikoe, armas ta helü? Viiol

Puisemine puise, luisemine luise, heinätse idi-viditse, neli silmä mulkijaani, katsi händä uiskasida? Härgadega kündma

Pukk-pugadi, lakk-lagadi? Tuuleveski

Punane hobune, must saba? Tuli ja suits

Punane härg ja pusijad sarved? Jõhvikas

Punane jupsib musta? Tuli paja all

Punane koer haugub läbi luise aia? Keel

Punane koer magab jahukerstus? Tuluk leedes

Punane koerake raksub raudriides? Tuli

Punane kukk katusel? Tulekahi

Punane liha, valged soolikad? Vahrakamari

Punane lina ja viis paari haaka, arvuta kokku ? saab üks praad? Keedetud vähk

Punane mees, puust kasukas, võtab meele meeste peasta, napsab aru naeste peasta, riisub märgu poiste peasta? Õllevaat

Punane mütsike, valge pääke? Vahrakamarjapuu

Punane peegel seina peal? Päike

Punane poisike magab rohelise palaka pääl? Murakas

Punane poisike musta asema sees? Porgand

Punane poiss, rohelised juuksed? Porgand

Punane preili ja roheline kübar? Porgand

Punane pull kasteheina kütkes? Jõhvikas

Punane pull, seest sappi täis? Jõhvikas

Punane pullike juusk saina müüdä üles? Tulikahju

Punane pullike, jõhvist lõake? Kuremari

Punane puppis poisike, süli saiakakka täis? Kibusemari

Punane puu, rohiltsed harud? Purgant

Punane põld, mustad veered? Vammus

Punane põld, valge kari? Suu ja hambad

Punane särk, must ihu, vedel süda? Tuli, pada, vesi

Punane vaanas, siidikera sees? Maan

Punane vihkab musta, must vihkab punast, ühed vihamehed mõlemad? Tuli ja vesi

Punane õrs valgeid kanu täis? Hambad

Punaselt paned vette, mustalt võtad välja? Tuline süsi

Punast sööb ja musta situb? Piip

Punda ist ossa pääl, munda lää söö ärä? Lumi, vihm

Punder puus, mander maas, Hindrek all heinamaal? Pähkel, maasik ja heinputkes

Punnsilm puuokste vahel? Meesterahva asi

Puntjad paled, nonjas nina, harva hingab? Perse

Pupsakad palged ja paha hingehais? [Lahenduseta]

Puts maas, türa keskel? Kuhjalava

Puts põrandal, türad tükivad kallale? Supikauss ja lusikad

Putsitäüs suurmit? Maagõ kukk

Putukas ronib puhta peal, punased suoled kõhtus? Triikraud

Puu all, liha pääl? Sängüh maadas

Puu all, purre peal? Prees

Puu kumuli tare läve all? Kõht

Puu pikkune, pilliroo jämedune? Puu süda

Puu põhjal linakuhi, vaskise vardaga? Koonlalaud, koonal ja varras

Puu ta on, aga varrast taast ei saa? Humalas

Puust luudel nahk peal, hing sees? Lõõts

Puust mees ja raudsed sukad? Ader

Puust pada, heintest roog? Piip

Puust pukutimid, luust lukutimid, nahksed nibi-nabinad? Härjaike

Puust pullu-lulluke, kivist kenä uruke? Kirik

Puust punn, rauast raksmann? Kiim

Puust puuritud, vitsust väänetud, sees elavad vagad kui inglid, väljas kurjad kui kuradid? Linnupuu

Puust tettu puka-paka, niidsist tettu nika-naka, sõmerine räätskop? Leivamõhk, sõgel, ahi

Puust, kolmekandiline, viga-vaga vasksed peal? Kannel

Puuemis, pugalad pojad? Mesipuu, mesilased

Puujüräje poolel taeval, maapüürdse pikäli maal, säitse englid laulva man? Sikk, emmis põrstega

Puukirik, raudköster keskel? Höövel

Puumaa, nahkpõld, raudseeme? Villakaared

Puun pada, säidse kirivät kivvi sisen? Tsirgupesä

Puuninaga hani hüppab puud pidi, ise räägib: to-to-to, to-to-to? Haamer

Puupia, raudpia, aga ise kõige ilmaasjade õiendaja? Kirjutusesulg

Puupulk, kõva raud, mees otsan? Naaskel

Puupuru, vitsavõru, tammetõru, hellad emmised, kurjad kuldid, pugalad põrsad? Mesipuu

Puuputs ja luutüra? Leivasõtkumine

Puusepp puub mind kohe üles, mõõdab ära mere süle? Luut

Puutööd teeb, ise sest sööb? Rähn

Põder kargab põllu peal, jalad maha ei puudu? Kätki

Põder magab hiire pesas? Sagaraga uks

Põhi all on, aga vett ei pidä? Sõul

Põhk punatsid põrsid täus? Kolle

Põleb, aga ei paista? Lubi

Põnn tõuseb ja põis vajub? Taku- ehk paklakoonalt kedratakse

Põrgu piisad, tule tilgad, hullud piisad, hullud tilgad? Viin

Põrgu pulst paja pääl? Kass

Põrilind põesas, kaks muna kurgu all? M[u]nn

Põrs põhun, põlve vällan? Adraga künnetas

Põrsas jookseb, põnn tõuseb? Värten

Põue ei mahu, merele mahub? Põis

Põue mahub, merre ei mahu? Põis

Põõsas maas, teivas sees? Luud

Päeva alaspidi, ööse ülespidi? Habe

Päeva maas, ööse maas ja taevas? Söel

Päeva tolkus ja üösi aukus? Ukseramp

Päevaeg elab, ööse surnud? Inimene

Päeval karjas, öösel orjas? Koer

Päeval on surnud, aga öösel elab? Voodi

Päeval tiine, öösel aher? Sukad

Päeval toorest liha täis, öösel tühja tuult täis? Sukk

Päeval täis liha ja verd, ööse seisab, suu lahti (am tage voll fleisch und blut, nachts steht der mund offen)? Ein Boot

Päeval tühja tuult täis, öösel toorest liha täis? Säng

Päeval vorst, öösel soolikas? Sukk

Päevä viab sõõri, üüsi loeb tähti taevast? Kaevuling

Päivel puus, öösel maas? Müts

Päiväl pilgub, öösel pilgub, pilkasel pimedal pilgub? Aken

Pääva luu, öösse luts? Sukk

Päevane poisike, aga vanem kui saja-aastane hallpea? Lumi

Päkapiku poisike, kaks ööd ööl? Luud

Perast surma punane? Vähk

Pärna all tuiskab, kõik maailm on selge? Tuulamine

Päts pajupöline, sadul saja-aastane? Kivi pääl sammel

Püha jõgi, püha mägi, püha pihlakas mäella, püha marjad pihlakassa? Kirik

Püha kuhi, pikk varras? Kirik

Pühapäeval kolme jalaga, aripäeval viie jalaga? Vokk

Püsti sööb, küliti situb? Püss

Püstu süü, lennäten laul? Püss

Pütt põrandal, kanad jalgupidi sies? Lusikad, vuagnad

Pütt seest vitsutõt? Kaiv salviga

Püü lendäb, mets püriseb, lehte vahterast variseb? Kedramine

Rabi Hendrik oru pääl, mina päästa pidasin, taguots käis ripa-rapa? Kolgispuu, linakoldsi

Raha ei maksa, aga kalliks peetakse? Nimi

Raha sööb ja tuhka situb? Piip

Raha sööb, tuld situb? Püss

Rangid kaelas, rööm ees, rööm taga? Spanische Fiedel [kuljustega puupakk, mis pandi jumalateenistuse ajal liiderlikule naisele häbimärgistamiseks kaela]

Rasvane pott seisab keskpaika välja? Nina

Rauast kägu, puust saba, metses kukub, tee pääl magab? Kirves

Rauast ruun, vasest valjad peas? Mõek

Raud all, liha peal? Hobune

Raudne raamat, kivine kiri? Tähed taevas

Raudne rott, villane saba? Nõel ja lõng

Raudne suu sööb puud? Kirves, saag

Ravane rehesindse, kaaradse' ladama'? Pliniraud, plini' vahel

Ravvanõ maa, puitsõ' pindre'? Akna

Raudtee, tinarada, pinu puid, ligu linu? Püss

Raudvanamees puupinu taga, kiipab ja kaapab, kedagi kätte ei saa? Nõges

Rebane küüsipidi taevas? Päike

Reisist sööb, rennist joob, saab tuttu, heidab magama? Kirp

Ribu-räbu kakleva, rebasenahk perse pääl? Tulekivi, raud ja tael

Riist on, aga vett ei pea? Sõõl

Rikkam kui raeisand, targem kui talusulane ja kuulsam kui kuningas? Raamat

Rikiline-rakiline, kuldkäär vähi linnu pers[e]s? Vokk

Riksub-raksub rikka mehe värava taga? Veski

Ripendab ja tolgendab, igaüks teda käperdab? Käterätik

Riples, räples, perstpitti kotkun? Pähi

Rips on peal ja nipp on all? Rees

Risti kannan seisu ajal, ratast ajan jooksu ajal, purjus olen sõidu ajal ja kas ma sõidan kuival ehk märjal ajal, üks tolm ikka taga järel? Tuuleveski

Ristati ja põigiti, persed mõlemal pool otsas? Härjad kaevlevad

Risu rikkama tua ees? Hauriit

Ragasi pääl herne, kulats keskeh? Taivatähe ja kuu

Roheline eit on heinamaal, kaap-paap pääl? Heinakuhi

Roheline mamsel käib iga laupäev ühe reite vahelt teise reite vahele? Viht

Roheline saks, roguskist kaelarätik? Viht

Rohelise kuuega poiss käib iga laupäev kosjas? Viht

Rohiline mehekene, rohilitse jala? Hainaritsik

Rohtu sööb ja tuld situb? Püss

Roog sööb ja sööjad vahivad? Daniel lõukoerte augus

Roosa tuõdõr kadakapõõsas, kaks kivi kotiga all, kui tuõdõrt värvitässe, siis lüeb koti vahel lainõga üles kohe ku? Mehe suguosad

Ruusk ümbre tarõ? Muldhirs

Ruusk lätt üle moro? Teerada

Rott läheb kirju karja hulka, kul'lus kaelas? Kirikukott

Risti-rästi pika luu, ihu esi läbi paist? Akõn

Risti-rästi sõlmit, kaits looka ümmer? Heinämärss

Risti-rästi, karvad püsti, ise must ja viskab kust? Naiste riist, v...

Ruhik sammelde sehen? Naise asi

Rõngas, rõngas, kõks? Koer heidab magama

Rõõsk piim põrandal? Päevapaiste põrandal

Rähn raiub raudses linnas? Kaelakell

Räksi Toomas tapab Rooma rikast puuvikatiga luuheinamaa peal? Täi tapmine noaga peas

Rätsep jões, käärid käes? Vähk

Röögib kui hull, aga hinge sees ei ole? Pill

Rüüsi rebane? Korp

Saab otsa, siis hooleta, saab vastu, siis vaevata (geht es zu ende, so ist man ohne sorge, hält es vor, so ist man ohne noth)? Das Vermögen

Saarik sais sauna takan, sada pulka persen? Ägel

Saba saksa tokikene, kõrvad kullalipukesed? Kass

Sada Jaanust, tuhat Jaanust, üks pikk poiss Jaanus? Mesilased

Sada musta ratsutavad, [tuhat] koera järel? Noot

Sada pauku ühte auku? Uhmer ja tampimine

Sada roodu tantsivad, pänt-rönt lööb pöialt pääle? Lammas situb

Sada silma kuhja luu? Sõglutas

Sada silma, aga ei näe? Passel (pastel), mis jalgas

Sada, sada, tuhat, tuhat, [ühest] kaevust vett joovad? Hobuse karvad

Sadasid läheb võõraks paluma, õnnelikud, kes ei tule, õnnetumad, kes tulevad? Kalavõrk

Saelavvad, salmilavvad, püha tuule lipilavvad? Raamat

[Saja-]aastane vanamoor, päevavanadune pea? Lumi kännul

Sadajalgne loome, üks sarv peas? Luud

Sadajalgne, seitsmeselgne, neljakõrvne? Äke

Sajajalgsel saadud, punasel pulgal söödud? Porgand

Sajasarviline, tuhatkõrvuline? Kask

Saks ei taha, antvärk põlgab, talupoeg püüab kätte saada? Isanda nime

Saks muud ei söö kui värsket sitta ja perselaket? Kanamuna, härjakiil

Saks sööb ja maamees sööb, mis järele jääb, ei kõlba koeralegi? Vorstivardad

Saks sööb, maa sööb, väidsega ei lõigate, laua pääle ei panda? Emapiim

Saks teretäp, maamiis teretäp, hommugu edimäne, õdagu viimäne? Usselink

Saksal ei ole ja talupojal on? Sõrmeküüne peal must

Saksa rätsep, kahed käärid? Vähk

Samblist sannake, lämi ku potike? Kasukas

Sammõl samblõ pääl ja saibas samblõ seeh ja kats kivvi pääl? Miis naase man

Sandi' laulva, kerik kallus? Imis imet põrsid

Sandil sada kotti, egah kotih kats leeväpalla? Läätsä

Sant saunas, kargud käes? Haspel

Sant saunas, kott kõhus, jalad ristati p[erse] all? Taaritõrs

Saratohvi maal pägimidse söövä hommugust lõunani, lõunast õdaguni? Elläi

Saru jookseb mööda sooda, ahelad müda aruda? Jõgi

Saun sarvil, koda kukroh? Viinakoda vai viinakatla

Sealt sõidab suur sõda, kust ei mahu kassi saba? Mesilinnud ja mesipuu

Sealt, kust sööb, sealt situb? Keres, leil

Sinna viskan siidikera, kuhu käed ei ulata? Silmanägemine

Tsiasitt saina pääl? Taba

See nägu, mis mul on, mulle ikka jääb? Maalitud pilt

Sees sisiseb, peal pisiseb, kui välja saab, siis kõrvetab? Pajaaur

Seest karune, päält karune, ütesse süldä ümmert karune? Heinakuhi

Seest kui sibul, pealt kui pagan? Pada

Seest must, pealt punane? Löör

Seest siid, pealt samet? Pada

Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline? Sibul

Seest sile ja punane, päält must ja karvane? Muhv

Sisse lätt ? like, vällä tule ? tossas? Ahjuluud

Sisest klantsip, päält klantsip, puutükk keskel? Akna

Sissi pistän kõva, välla võtan liputes? Väravi pulk

Sehvril üks silm, siegi teiba otsas? Küünal, kui põleb

Saena vahele mahus, peiu ei mahu? Nõgel

Seinä pääl seisub, limi-lami laulab? Viiul

Saisten ei väsi, isten väsis? Penk

Seisab puu sees, valge tanu peas (es steht in einem holze, hat eine weisse haube auf dem kopfe)? Gärendes Bier

Seitse linti üle ilma seotud? Vikerkaar

Seitse lätläst ühe kasukakäise sees? Hernekõder

Seitse paari härgi, aga kõik künnavad tagaspidi? Vähid

[Seitse] pead ja [seitse] saba ühe pea sees? Hiirepesa hobuse pealuus

Seitse selga seljakute, kaheksa kaela kaelakute, üheksa üle õlade? Paja ahel

Säitse särki sällän, katsas hallakasukas? Kapstapää

Säitse süld sild pikk, otsah uibu, uibuh kolm kullast ubinat? Suur paast ja lihavõtõ

Seitsesada väravat, üks väljapääs? [Lahenduseta]

Seljast sööb, küljest situb? Veskikivi

Sepp selili maas, kangur karvupidi käes? Linahari

Siba siidi, tõine savi, siiski omanikule parem kui kuningakoda? Pääsukese pesa

Siberiku-säberiku, mäe küllen kükitese? Kõrva

Sidi üte jalase pääl sõit? Pajalaud, kui ette tougatas

Seotud, neotud, tantsib mööda tuba? Luud

Sead lähevad linasse, põrsad põllule? Kalad noota

Sead sildas magavad, ühel pea, teisel perse? Tarelagi

Siga ees, lina taga, ümber puu, läbi veise? Saapa õmblemine

Siga hengab egast harjassest? Sannakeres

Siga läheb lauta, sibul seljas? Leiba pannakse ahju

Siga singub saanikul, toidutünnike turja peal? Sant kerjab

Siga surnud, harjaksed liiguvad? Suits tuleb keriksest

Siga vingub, sitt suus? Oherd

Tsiga tsong Tsoorumaal, harjassõ paistussõ siiä maalõ? Päike

Tsiga tsongip, handa hööri, kõrva kirki, nisa nippi? Ader

Tsiga tsongip, harjasse liiguva? Metsasagarik

Tsiga ving, viga suuh, orik sõit, oda säläh? Käsikivi

Sihkilauda, sahkilauda, tuhat tulekirja lauda? Kangas

Siidide, poodide, rangide, roomade, vispus villade, tulli tuppa miestekõra, luodi kokku naestekõra? Käärpuud

Siidikera, niidikera, aganakott ja toobripuu? Kass

Siidilõngast siutud, kuldlõngast koetud, istub ilma harja pääl? Vikerkaar

Siidiniidi kera, seitse auku sees? Pea

Siidiniidi nupuke tare harja otsas? Kuke hari

Siidisaba lendab, kõik teda tunnevad, ükski teda ei näe? Peer

Siidisaks sõidab kahe mäe vahel? Peeru laskma

Siin maal ehitedes mõrsja, võõrale maale viiäs mihele? Linapund

Siin pale, seal pale, nägu ei kusagil? Rangipaled

Siist sõit siidisaks, siist siidikuningas, and suud sulasille, and kätt noorile mehile? Puss, piir

Siist sõit, säält sõit, halli ruunaraipe manu? Inimese lääva keriku

Siit siugati, säält säugati? Jõekäärud ehk jõgi

Sika silmä' saina pääl? Ossa saina pääl

Sikk kooban, sarvõ välän? Puu ahon

Sikk sõit silda möödä, karva käiva katsipidi? Hainakoorm

Sile kui siid, okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? Siil

Sile läheb karvase sisse? Käsi läheb kindasse

Sile pale, nina põle, üks silm peas, seegi pime? Tagumik

Sile puu, vile puu, läeb pitka putku? Kaev

Sile puu, vile puu rikka mehe tua taga? Ägi

Silmä' ku sibulakõsõ', käpä' ku kääriperäkese', kõrva' ku kõolehekese', hand ku siidilint? Kass

Silmad suitsu sõgenevad, jalad mulda mädanevad? Kangakudumine

Silmaga näeb, aga käega ei saa katsu? Vari

Silmast sööb, küllest situp? Okipool

Silmita näeb ja jalota joosep? Püss

Simm tege silda soie pääle, madalide maie pääle? Külm

Sa näed küll suured ja sügavad jõed, ka laiemad järved ja määratud mered, nad siiski ei kanna, ei laeva, ei vett, ei märjaks tee jalga, ei kellelgi kätt, sa näed sääl riigid ja suuremad linnad, ka kirikud, mõisad ja vallad ning külad, ei siiski sääl rahvast, ei keski sääl ela, kõik vagusti surnud, ei ole sääl elu, ja omiti selgest võid ära kõik näha, mis mitmed on teinud ehk tahtvad veel teha, kui mõistus sul pähä ja aru on antud, siis ütle nüüd sina, kus on kõik nii pantud? Iga maakaardi pääl on see nii

SA [sic!] PÕRSAS PÕNJAS, ISE ÜSNA NÕELAS, METSAS LEPAPUU TÜIKA PÄÄL? Siil

Sina pured mind, mina puren sind, mina olen mees, sinu silmad vees? Sibul

Sina sealt, mina tealt, ühe isa juurde ühte? Kirikurahvas

Sul pulk, minul mulk, mis sinu pulga taga ripendab, katap minu mulgu kinni? Rõivamulgu parandamine

Sinavad, punavad, isi veiksed rummjalad? Kamarad

Sinine kamsol, kuldsed paigad? Taevas ja kuu

Sinine põld, hõbeteri täis külitud? Taevas

Sinine püks, valge vuuder, püksis magus? Suhkrupää

Sinine saks, maamulla uurija? Sitik

Sinine siiter, punane paater, ripub rikka mehe aeda laes? Vikerkaar

Sinine tõld, kullatse naala? Taevas

Sinine väli, kirju kari, kena karjakaitseja? Kuu ja taevatähed

Tsirk lendäs, kõik ilm ängäs, loose ilma viirde muna, saase kõgele ilmale süvvä? Suul

Sisalik jookseb, saba ees, ise suur hambamees, hammastega ta ei söö, ainult teeb töö? Reha

Sita sees kasvab ja rasva sees keeb, siis iga saks teda sööb? Kapsas

Sitta süvväs, nahka müvväs, vana kere ei kõlba kohegi? Mesilase

Siug juusk ümbre sarapuupuhma? Vokinüür

Siug muidu urgu ei näe, kui pääst lakma piät? Nõgel ja lang

Soojal pääval möravad, vihmaga on vagusi? Mesilased

Soldat on minu suur sõber, laisk on minu söömalaud, virk, kes mind ära tapab? Täi

Soo soriseb, nõmm nõriseb, aru heidab hella lehti? Vihtlemine

Soolt tuleb sumbudes, arust ambudes, ajab suured sõnnid mürama? Veske

Soost tuleb singudes, arust tuleb ammudes, aab kõik ilmarahva kokku? Torupill

Suo ümber tua? Samblad seina vahel

Suu pikk ja soone pikä, aja pikä, aru pikä, esi pikk ja perse pikk, esi must ja visas kust? Veske

Suu pikä, saare pikä, aru pikä, haina pikä, pikä-päkä pääle lööva? Tanukirja kudamine

Suujuudakene sõit, a suu tõrks? Lammas, vill

Soone, joone juuskva noore noor'ke persehe? Tii lääva liina

Soosõnnid, maavonnid, kõik inimesed söövad? Kartohvlid

Suigu-luigu neitsike sei luigalinnu ära? Keträmine

Sulane lätt peremihele käimä, kolm vüüd vöölen? Linapund viiäs liina

Sulanõ toosõ peremehele palka persega kodo? Lambaniitmine

Sulasõl palass suu är', a peremehel tiiä-äi perseki'? Pilak

Sule om, ei lenda, jala om, ei kõnni, au om, see om sulle, ei mitte mulle? Säng

Sureb ära ja surnud ei ole? Terve ihu liikmed, kui nad mõnikord ära surevad

Surnu elab, kirst elab, ei ela taevas ega maa pääl? Joonas valaskalas

Surnu eläb, matjad magavad? Jeesus ja temä tapjad

Surnu matab elavat? Tuld matetas tuhaga kinni

Surnu tõuseb elavaks, mõõdab haua sügavust, valab silmapisaraid, sureb jälle ära? Meessugu

Surnud toodi koju, seltsimees poodi üles? Püss var[nas]

Susi istub suuren mõtsan, kate kaseharu vahel? Munn (suguti)

Susi istus, silmä' pilisese'? Tarõ

Susi nulgah, suu ammulõ? Ahi

Susi oroh undas? Piir

Susi palanu külega? Aholaud

Susi risti aia pääl, suu ammuli? Hame (särk)

Susi sei hobese, jätt luu perrä? Haenakuhi veeti ära

Susi sittõ palo pääle? Pada lätt üle

Susi sump suud piteh, kahr kuiva pallo piteh? Vesi- ja kuivratas

Susi sump suud piti, kängidse' säläh? Hainaritsik

Susi suuh, sarvõ pääh, ise kõrtsih, kõrva väläh? [Lahenduseta]

Susi uhub uhvrit, karu väänab vääti, ise väädi keskel, must lapp perses? Uba kasvab

Susiseb ja vusiseb, kui haiget teed, siis hammustab? Uss

Suu ammuli, sarv otsas, lööb noort, lööb vana? Õllevaat

Suu kui sirpi, nõna kui nõsurinukki, jala kui murakulehe? Hani

Suu neljanurgeline, keel kaheksakandiline? Loomakell

Suu om, sülge ei olõ', nõna om, nõlgõ ei olõ? Pilt

Suu pääs, aga silmad perses? Vähk ehk vähi

Suu suitseb, habe väriseb, lõuad lodisevad, hambad kärisevad? Singer

Suu suur, sutt olõ-õi? Järveh

Suu söö, söa värisas, jala jooseva mõtsa poole? Vokk

Suu tege likat-lokat, kiil tege kiigat-käägat, aga oma kohust täitvä mõlõmba'? Puulukk ja võti

Suust sööb ja seljast hingab? Ahi

Suust sööb, suust situb? Püss

Suur katel ilma kaaneta? Meri

Suur kui ruga, keeb kui pada? Sepelkapesa

Suur tsirk lendas iin, väike takan, suur ei lihuna, väike lihunas? Ketramine: suur tsirk om voki ratas, väike tsirk om voki pool, lihunamine om kasvamine, pool kasvab seeläbi, et langa temale pääle kedratas

Suure kõtuga miis tands ja kivine küpar pään? Kistavarrega ketramine

Suure pere majakene, ust ei akent ole ies, kundamendist käivad sies? Mesipuu, vanaaegne mesipuu

Suure õuna suurune, penikoorma pikkune? Lõngakera

Suurem kui maakera, pisem kui tolmutera, surnud teda söövad ja kui elavad teda söövad, siis surevad ära? Mitte midagi

Sui lesk, talve lesk, sügisel läheb mehele? Rehi

Sui mind tarvitad üks kord nädalis, kuid talvel tarvitad mind iga päev? Ahi

Sui sukkis, talve takkis, kevade kee kottis? Tapud, latid ja humalad

Sui supsib, kevade kepsib, talve magab? Krapp

Sui sööb, talve magab? Ader

Sui ta suitseb suurel väljal, talvel kükitab külas? Ägi

Sui tapetakse, talve maetakse? Haokubu

Suil hõiskab suured sood, talve kükitab tala otsa pääl? Kaelakell, hobusekell

Suvel ja talvel, aasal ja nurmel, kasuk seljas? Lammas

Suvel kuusk, talvel lehm? Kanep

Suvel külm ja talve kuum? Ahi

Suvel leegib, talvel leegib, ikka läheb mustemaks? Katus

Suvel lookab, talvel kükitab? Äke

Suvel luge kive-kande, talvel taevatähti? Ägel

Suvel nutab, kõht on tühi, talvel täis, et oksendab? H[eina]ladu

Suvel pea sinetab, talvel kuulab kuuse all? Vene

Suvel riidis, talvel alasti? Puu

Suvel saisan, talve tüüs? Regi

Suvel sukkega, talve pal'laste jalgega? Ader

Suvel suurem kui saks, talvõl alamp ku sant? Varblini

Suvel sõedab suurt tiid, talve magab tamme all? Lootsik

Suvel sõidab sorinal, talvel tasahiljukeisi? Vihm ja lumi

Suvel sõidab suku seljas, talvel tammepaku seljas? Linakoltsip

Suvel sööb, talvel situb? Heinaladu

Suvel tüdruk, talvel naine? Känd

Suvel viht, talve luud? Kasepuu ja muu lehedega puu ka

Suvõl katusõ all, talvõl ilma katusõda? Lehepuu

Suvõl piirak, talvõl vatsk? Pini maka

Suine lind talise tee jaares, süllased tiivad ja süllased sarved ja nelikümmend jalga all? Vanker

Suvine poisike, sajakordne kasukas? Kapsas

Sõa sõnni, traguna hobõsõ, sööva är suu samblõgi? Prussaku

Sõda peetäs raudvasartõga? Kanad nokivad teri

Sõda saaremaal, sõnum meie maal? Tulekahju

Sõda sõdib, odad õlal? Oder

Sõda sõdib, punane kuub ja valge müts? Käooras, käolina

Sõda sõedab kolmepäese varsa selles? Jää vee peal

Sõda sõidab, sasi kaelas? Vokk

Sõda sõit, pää sinetas? Lina häitses

Sõda taples, pää hõl'lus? Mõts

Sõda õues, sõrmed risti? Hoonenurgad

Tsõir all, kaiv pääl? Lehm

Sõidab, sõidab, teed ei ole, lõikab, lõikab, verd ei ole? Paat vee pääl

Sõklane kott nel'ä tulba otsahn? Pini

Sõlg aida ussõ pääl? Päike

Sõrmepikkune pulk, mida änam silitad, seda kõvemaks läheb? Lehmanisa

Sõrmepikkune pulk, üks hammas suus, kääripära taga? Võti

Sõsar, mine sina siist teed, mina lää säält teed, küll me küla mäe pääl kokku saami? Vööga köitm[ine]

Sõsarese sirkesse, siididsede siike, rossekarva räteke? Harak

Sõsaritse tsirgukõsõ, karvatside kaartõ all? Silmad

Sõdse sõõrk, naba höörk? Paakaas

Sõerub, hõerub, metsa ajab mutakaid? Lehma saba

Särgi hiit sälast ar, kaskad ei hiidä kunagi? Lammas

Särk all, liha peal? Küünal

Sääsevaks säärt, raudsüld labajalga? Regi

Söögitunnil tüün, tüütunnil prii? Luits

Sööb iseendase soolikast, aga verd joob korva armuta? Lamp

Sööb lihad, rebib nahad, viib rahad? Kingsepp

Süvvä annad, sis eläs, a ku juvva annad, sis elä-äi? Tuli

Sööda kui venda, seo kui varast? Hobune

Süä süüd, päält raot, eläs ku ilvesepoig, kasus ku Kaalõvipoig? Kand

Sügise soolatas, kevade tapetas? Lumi

Sülepikunõ ojakõnõ lainetas ilma viitä taivan? Lipp

Süli vorsti, küünar käkki? Sedolga ja rihm

Sündides ta lendab, elades ta lamab, surres ta jookseb? Lumi

Sündinud on, aga surnud ei ole, maailmas on, aga elus ei ole? Loti naine

Sündü, olõ-õi' ristet, kuuli ar', jummalarmu olõ-õi' võtnu, a kand eloiä jumalat säläh? Eesli'

Sünnib sügise, sureb kevade? Lumi ja jää

Hütsi süü, raudnaalu situs? Sepälõõts ja tuli

Süse sööb, aga tuld situb? Püss

Süütä neitsike kisub jeevita linna maha? Tuli palutab maja ärä

Taade titti tõmmates, tare taka röögätes? Kaeovaldas

Taat istub toa taga, tuhat auku taadi taga? Õlekubu

Taat tapp tare pääl härga, memm puhastab koan soolikid? Tulekahju

Taat tirgutab memme mulgu pial? Kaev

Taevaalune lehvitaja võttis valgusekuulutaja, läks maatasuja peale ja mõistis talle seal surmakohut? Kanakull viis kuke adra peale ja murdis seal ära

Taevas ei olnud, maa pääl ei olnud, sulane andis oma peremehele seda, mis tal omalgi ei olnud? Johannes ristis Jeesust

Taevas selge, ääred pilves? Põrand

Taivani küünüs, a maast ei näe? Vihm

Tagast sööp, eest situp? Püss

Tagaots on mollike ja külle pial on rennike, tunni pial ta siriseb ja karvad on tal otsa siis? Lüpsik ? mollike, rennike ? urv, karvad ? kadakaoks urvas

Taub kahe kivi vahel katki ja viskab pimeda keldri? Söömine

Talleke lätt üle pendre rükka? Tatt tule nõnast

Talleke taga väräti, perse pinde täis? Ägel

Taludes mind tarvitakse, poodides ei põlata, minust maitsta antakse, maitsvad märga vahuga? Kann

Talve paljas, sui haljas? Puu

Talve tuntaks iga päe, sui ainult suurte pühade aeg? Ahe

Talvel ei külma, suvel ei sula? Olekõrs

Talvel kahed prillid, suvel pole ühtegi? Aknad

Talvel rammus, suvel vaene? Kaevukook

Talvel söeb ja suvel magab, ihu soe, aga verd ei ole? Ahi

Talvõs riisva, suvõs ehise? Lehepuu

Tamm metsa veerel, kuldlitreid täis? Mesipuu

Tamm mäe otsas? Naba

Tamm siin, tamm seal, tamme külles üks oks, oks siin, oks seal, oksa külles üks pesa, pesa siin, pesa seal, pesa külles üks muna, muna siin, muna seal, muna külles must tipp? Uba

Tammõ alla viias kütsit marju ni tuurit? Matukseaida viiakse vanu ja noori inimesi

Tammelaast mere põhjas, ei idane, ei mädane? Keel

Tammõpakk, päiv paist ümbre? Katla

Tammepõõsas pääl, kivivare all? Kardoled

Tanno kaatsa tala pääl? Viha orsil

Tare lääb aknast välja, rahvas jääb sõa kätte? Kalapüüdmine

Tareh om vatsk, usse lätt piirak? Suits vällä

Tarrõ tulõ, teretä-äi, vällä lätt, jumalaga jätä-äi? Külm ja lämmi

Tarõ rahvast täüs, õi olõ ussi, õi olõ aknit? Ugurits

Tasku taeva külje pääl? Kuu

Tatratangu mägi, rõõsa piima jõgi? Naise nisad

Tedred lähevad kudrutades meresse? Herned pannakse patta

Tee pikkune, põrsa paksune? Lõngakera

Tee pikkune, sõrme suurune? Köis

Tii veeren valge miheke? Siin

Teedakõnõ mere veereh, kats piipu suu veereh? Kilok

Teeliba, maasuga, metsakukk, meresikk, ranna valgepää vasikas? Regi, ägli, kägu, kala, vaht

Teen kõvaks, teen pehmeks, teen rikkaks, teen vaeseks, mind kurjaste kardad, otsid ja ostad, elatan elu ja soetan surma? Tuli

Teen surnu eläves ja eläve surnuss? Unenägu

Teha jõuad, lugeda ei jõua? Linakolge

Teten ikõt, süvven kität? Sibul

Teil [kolm], meil [kolm], kõigel külal [kolm]? Ahjuroop, labidas, luud

Teine poolt haljas ja teine poolt haljas, Puu-Peeter keskpaigas? Aken

Teine rida mehi teinepool mäge, varras ninasõõrmetest läbi? Katuse harimalgad

Teine tiine, teine aher, ühes poegivad mõlemad? Rukid, odrad

Teises ilmas raiutase, laastad kukuvad siia ilma? Lumi sadab

Teist närib, ise kisendab? Saag

Tõisel saab teha, omal ei saa? Surnukirstu

Tõisen ilman mõstas rõõvit, siia ilma käüve pisare? Vihmasadu

Tõisi kutsub sisse, ise lähab välja? Kirikukell

Tõnõ tege häält, esi kullõs päält? Viiul

Tõsõl pool mäke luvvas kuhja, tõsõl pool satas vihma? Sittumine ja kusemine

Ta joob, aga ei saa kunagi täis? Maa

Ta lipip ja lapip, siski üits silm pähän? Nõgel

Tedä tarvitava kõik, tedä armastava kõik, tedä kardava kõik? Tuli

Teumehed tehti teivastest, aeti kokku harkidest? Aed

Teräv õts, kotid lõhub ja mua sisse lähäb? Hiir

Tere teele, tere meele, tere egalõ talolõ? Tiirada

Tibu jookseb mööda teed, tibu tiivad lohakille? Heinakoorm

Tibu keib teed kaudu, tibu jalad tõrvased? Rattad

Tihane tiksub lihase linna all? Lehmakell

Tihane tiksub raudse linna all? Kell loomal kaelas

Tihane tuttipidi taevas? Kaelaraha

Tihti olen mina härjapõlvene, siis jälle Koljati suurune; jooks ja keerlemine on minu ülem töö, siiski ei ole mul jalgu ega seljaroodu, harud on mul küll, aga ilmaski käsi; minu ihus elavad tuhanded üürilised, aga ükski ei maksa mulle krossigi (Oft bin ich zwerghaft, dann wieder so gross wie ein Goliath; Laufen und Drehen ist meine Hauptarbeit, und doch habe ich weder Füsse noch Rückgrat, Zweige habe ich wohl aber niemals Hände; in meinem Leibe leben Tausende von Miethern, aber keiner zahlt mir auch nur einen Groschen)? Ein Fluss

Siibita lennab ja jaluta võttab kinni? Aed võttab lumesao kinni

Siivuta lindas, hambida purõ? Püss

Tiivad tal on, aga lind ta ei ole? Ingel

Tiide karva tii pääl? Hainakoorma

Tiidu käib teeda kaada, Tiidu karvad kohevil? Heinakoorem

Tiiru jookseb möödä tiedä, sõõru sõsterad peränä? Emmis põrsastega

Tiirud-täärud, till ja lõks? Usselink

Tiirutimid-taarutimid, nahkatupe toorutimid? Püksid

Tiio lehm, tina sarved? Püss

Tikker-tekker lähäb taeva munedes (Der Zickzack geht Eier legend gen [sic!] Himmel)? Der Hopfen

Tikk-takk lööjä, must härg vedäjä? Sepp ja lõõts

Tiks-tiksati, täks-täksati, mis oli surnud, see on elul? Tael

Tiksub, täksub, lööb ja liigub? Seinakell

Tileliti all, tileliti pääl, tileliti livva pääl? Laud, liud, livvakaas

Tilinakellad, talinakellad, kaks vaksa vagunikellad, üle soo suur solin? Kausid ja lusikad

Tille-rille küsib talle-ralle käest taari? Kirve ihumine

Tillid-nipid, tillid-nipid kostab kaua aega enne tööd? Vikati luiskamine

Till-tall kuuse all, raudase kadukse all? Lehmakell

Tillekene tallekene vida läbi aia puid? Nõgel

Tillike hallike, rähmätse silmä, kommejandil musta rõõva, Elijas punatse kuvvege? Täi, kirp, lutik

Tillike kirstuke, neli jalga all, ei võta võti, ei pästa pästai? Lehma udar

Tilluk kirp kivi pääl? Tulesäde aab mõtsa palame

Tillukanõ tallukanõ, läbi varsa valukanõ? Kiil

Tillukene rakikene haugub, raudsaba jalge vahel? Kolgispuu

Tillukene tallukene lätt taiva poole, lumõkäkk käe pääl? Humal

Tillõkõnõ tallõkõnõ, must kui mudarakõnõ? Täi

Tillõkõnõ tallõkõnõ, läbi lae varsavaras? Õng

Timm müüg, tamm müüg, pikän, pühan pedajen? Kerikukell

Timp-tamp tee pääl, lätlane lehe pääl, kanamuna kannu otsas? Hobune, lumi, lind oksal

Tina sööb ja tuld situb? Püss

Tina tillerdab hõbedavoori peal? Sari

Tipa-tapa tuleb tuppa, puhub mulla, leiab kulla, pistab seinaprao vahel? Siga songip

Tipiline, täpiline, istub aida harja peal? Tanu

Tipi-tapi maalt tulli mees, lipit-lapit särk säljan, harja kand, pääd ei sui? Kukk

Tipi, tipi, kasta, kasta, ära turka tugevaste, ära valjuste vaota, ära riku riistukest? Pudru sees võiauk

Tips-taps, till-tall, metskits kill-kall, alte-pulte-puh, üks jalg all? Sepalõets

Tipu istub tii ääres, tipu jalad üle tii? Puu

Tipu-tipu tii lehista, mõts puista, puu lehista, maa mehista, tipu jala tõrvasta? Mesilind

Tirel-lirel ees, liusa-lausa taga, pimpa-pompa pääl, nirpa-närpa ümber, tiutsa-tautsa järel? Hobune, regi, palgid ja nöör talumehele

Tirido-tärido, tittan lilla, peale villa vear? Villakoarimine

Tirinällä, tärinällä, hiirekeller kesken? Vakk

Tirkus tiid pite, markus maad pite, kupa-kapa kuustõ? Kusikuklane

Tita kõnnib mööda teed, pea sakrus otsas? Heinakoorem

Tits-tats tasane, hiireauk ümmargune? Lähker

Titini tirisep, põlvini põrisep, päälta titti timbermanni? Okk

Titt nutab Tirelimäela, kümme meest kiigutavad? Torupill

Tont nurgas, tüdruk kõrvas? Vokk

Tuuh ilmah võõdotas tuld ülest, s'oohtõ ilma paistus valgus? Päiv

Toop keedust, toop soola, toop vett, hakka sööma, siiski mage? Munad

Toorelt süüakse, keedetult ei süüa? Emapiim

Tormaga süeb, vagavaga magab? Veski

Toruke täis totalid? Lohetse vaksen (lusiku länikun)

Triksub ja traksub tihedas kuusikus? Lambaniitmine

Tsaimassin palo pääl kiis? Kusikuklasõ pesä

Tsigan kulla pääl istus? Katla tule pääl

Tsigandil sada piitska vöö all? Uba, kõdra'

Tsiiradi-viiradi ploksaus? Korgitõmbaja

Tsiira-viira, tsökst? Koer heidab magama

Toas teed, aga ei tunne ühtegi? [Lahenduseta]

Tua taga tuiskab, sauna taga sajab, ukse ees hea ilm? Kaval inimene

Tuas pannaksõ tubakast piipu, õuõs suetsõtaksõ? Korsten ja ahi

Tuas peksetakse reie, lademed tualael? Suits

Tuba tuttavaid täis, üks ei tunne ühte, teine teist? Jalajäljed

Tuhkne tuba, vaskne värav? Piip

Tuhat all, sada peal, kaks kuldkeed kaelas, sandikepp keskel? Luud

Tuhat hobost teel, ei kaarust, ei hainust muret, siski usina käügil? Die Schneeflocken im Winde

Tuhat lippu toa peal, sada lippu sauna peal, hõbelipp oli õue peal? Tähed ja kuu

Tuhat sisen, sada ussõn? Murruspesä

Tuhat taadi-laadi mulku, sada taivatähte? Puuriit

Tuhat toodi, sada saadi, [kümme] paari keideti? Kalapüüdmine, kalapüüdmise kohta võrguga: toodi tuhat kala ehk saadi [sada] kala, kümme paari kala keedeti omale

Tuhat toomelehte, sada saarelehte, kaits kaaselavvakeist? Raamat

Tuhat torki, sada orki, paistab peul pead? Linahari

Tuhat tuhti-luhti lauda, sada santi, [kolm] kella? Ägli

Tuhat tuki-muki, sada kolmi-nelli? Telle

Tuhat turki, sada särki, läheb põllule, perse paljas? Kana

Tuhat tutikast, sada satikast? Õunapuuõied

Tuhat tuti-luti silma, laeni latika silma? Pajakook

Tuhat tutupiad, sada sarvikut, viiskümmend vibunina ja kuuskümmend kompajalga? Lammad, elajad, siad ja hobesed

Tuhat tuudeluudeline, sada auku sambaline? Äke

Tuhat tuuli-luuli auku, sada sandi sitaauku, viiskümmend vilisteauku? Puuriit

Tuhat tuuli-luuli auku, sada siri-sääri auku? Õlekubu

Tuhat-tuhat, sada-sada, ikki kaks koti sies? Läätsid

Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad niinest silda mööda raudse linna? Herned kallatakse sõelast patta

Tuhat-tuhat, sada-sada ühe korraga lööb maha? Heina niidetakse

Tuhat-tuhat, sada-sada istus üte tooli pääl? Haenakuhi

Tuhat-tuhat, sada-sada ühe tammejuure pääl? Juuksed

Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga ümbert kinni? Õlekubu

Tule minu juure, anna mulle suud, pane oma riist minu riista sisse? Aedavõti

Tuleb ilma tõukamata, läheb ilma lükkamata? Tuul

Tuli tollar, viis villari, lontkõrv jooksis järele? Hunt viis lamba, koer jooksis hundi järele

Tulid mehed kirvedeta, ehitasid linna nurkadeta? Sipelgate pesa

Tuld sööb, verd joob? Püss

Tuld süü, vett situs? Piip

Tuld süüb, tina situb? Püss

Tuld süüp ja verd situb? Kuppu lastas

Tuli keset merd? Samavar

Tuli korsnas, vesi ahjus? Lamp

Tuline ta on, aga ei põleta? Tuline, kärmas inimene

Tulp iih, tulp takah, tulba vahel valgõ? Laterna

Tutmed-rutmed ruatsi naise puusa pial? Lambavill

Tuul hällutas, päiv kuivatas, kuninga hobõsõ viivä mehele? Pähkled, hambad

Tuule käe tudiseb, vihma käe vidiseb, lähäb tuppa tutsa-tatsa? Kana

Tuule vuhin, mõtsa kahin, käi ümbre kiikst-kääkst? Keträmine

Tuule vuhinal, metsa kohinal, kõige kindlama kambri sees? Pähkel

Tuuleputu, taaleputu, keskelt oli kena putu, pealt oli putu peenike? Tuuleveski

Tuurami, luurami, keerame krampali, karlittu kadaka pussu? Lõnga haspeldamene

Tõlk-tõlk üle küla? Pesupesemine kurikaga

Tõmmab ligi ja ajab kaugele? Küdev ahi

Tõmmu lehm tõtsa-vatsa, igas vatsas vasikas? Linakupar

Tõmmu lehmal viis udart, igas udaras üks poeg? Linakupar

Tõrs tuua võeralt maalt, siin maal vitsutata? Kübar, siin maal pannakse pael peale

Nõsta jõvvat, visata ei jõvva? Sulg

Tõsta reit ja tõsta teist, pane karvane vahele? Hobuse rakendamine

Tõuka lülli, tõmba lülli, lülli silmä lühenese? Pajalaud

Nõsese' kuulu', nakkase' tervid söömä? Kärbläse', parmu', kihulase' [jne.] Nõsese'

Täielt kerge, tühjalt raske? Kõht

Täis on teda mets ja maa, siiski peutäit kätte ei saa? Udu

Täkk tallis, munnid väljas? Kambre ehk hoone talad

Tätä sumpka poolka suur? Vana ahi, koh maatas

Täts üle tänava? Konn

Tölki-tölki rääbistölki, üle õue öörenstölki, vas vilistu tölki? Koer

Törri aeti, tandsiti, upsiti, hani oli kaalapidi kähen? Torupillimäng

Tüdruk istub, emand tellab? Kass ja kassi saba

Tüdruk ühe silmaga? Nõel

Tütrik nulgah, pulgad üsah? Taaritõrdu

Tühjalt läheb, täielt tuleb? Villkopp

Tühjalt niisama rasse kui tävvelt? Sepalõõts

Tükike puud suve ja talve vahel? Uks kambri ja õue vahel

Tünder liha täis, mõlemad otsad lahti? Sõrmus

Tünn liha täis, aga põhja all ei ole? Sõrmus sõrmes

Tünn toorest liha täis? Sõrmus

Tütar tiine, ema aher, elab surnu reite vahel? Vokk

Tütred käivad emale, ema ei käi ialgi tütardele? Kaev ja veepanged

Ugurits kespaigah, haonõ aiakõnõgi ümbre? Titt

Uibos pääl, ubina' all? Kartohkas

Uitukene-aitukene, istub aeda harja pial, rootsi kullasta kulutab, raha saksa massinasta? Harakas

Ust ega akent pole majal ees, pruunid poisid viiekesi sees, tulgu neile külla, kes on maias mees? Õun

Umne oriku perse, keeruline kitse perse, vaskne vasika perse? Piip

Ups-tups tuuakse, üle välja viiakse, saba sõlme lüüakse, rihmad kinni siutakse? Kanga ülespanemine puude peale

Urr-urr, nurr-nurr, kaks karva perses? Vokk

Uss läheb läbi aja, soolikakimp perses? Nõel

Uss sittab ja haiseb, saksad söövad siiski? Juust

Uss sööb, maa mahandab, vesi hoolab omast kohast? Inimene hauas

Usse minnä, sisse tulla, vananaeste nühkä-nähkä, all vüü, pääl naba? Usselink

Utt-tutt põllu peal toa taga, suitsuhage selja taga? Äke

Uurimulk ja puurimulk ja ikka pulgat mulgu ees? Saoretel

Uudes aitas ukse kõrvas astjas, mustad suud põigiti nina all? Uad

Uus anum auke täis? Korv

Uus maja, ise kasvatab katukse? Piimapütt ja koor

Vaan'a küüdse vaelih? Majanulgad vaelihe pandud

Vaat ilmä vitsute? Kanamuna

Vaates must ja katsudes karune? Kasuga kaalus

Vabas riigis oli vaba linn, selle linna juurde ei käinud teed ega rada; linnas kubises terve maailm ega ei usuldanud väravast välja astuda; temasse tuli keeletu käskjälg, tõi kirjutamata kirja, andis tema koolitamata kuningale lugeda; kuningas võttis kätte ja luges ta silmpilk läbi? Noa laev

Vaenelaps jookseb mööda tuba, ei keegi võta omaksa? Peer

Vahanõ, vahanõ varigukõnõ, tsitsiani tsiakõsõ' siih? Hiusõ', täi' siih

Vahel kõva, vahel pehme, mida kõvem, seda enam naesterahvad armastavad? Lehma nisad

Vaim sõidap mürr-märr, kurat istup tõllan? Hobesega sõidetas

Vakaline kott, kats kaali sisen? Munakott

Vakk all ja kaas pääl? Külmätand tiik

Vakk äärel vaalitud, hõbekaanel kaetud? Järv ja jää

Vass vanna naist, küinar muud kraami? Tsoluk

Vassapiu miis, kündrepiu habõna? Ritk

Vaksapikkune vanamoor, rusikasuurune sitaauk? Lambaraud

Vaksapikune vanamees, raudhabe suus? Võti

Vaksasuurune vanamoor, kaks sülda saba taga? Naise müts

Valge ait, punased postid? Hani

Valge hobune vainul, kõht konne täis? Kirik

Valge härg magab mäe pääl, igaüks annab musu? Kaljakapp

Valge härg mäe otsas, üks sarv pääs? Kirik

Valge härg, viis pääd? Jala varvad

Valge nirgike jooseb ümber mätta? Vokilüht (ümber pooli)

Valge kirik, vaskvõti? Hani

Valge kont kesk koplit (Ein weisser Knochen mitten im Koppel)? Eine Kirche

Valge kui lumi, kõva kui kivi, isi magus kui mesi? Suhkur

Valge kui lumi, suur kui sõel? Kuu

Valge lehm, must piim? Mahlakask

Valge lehm, sada sarve pääs, ühest nisast lüpsetas? Mahlakõiv

Valge lita, musta jala? Söögilaud

Valge maeake, kõllane lillike sihen? Kanamuna

Valge meri, mustad kalad, punane roosilill keskel, kes roosilille ära murrab, see saab kaladega kõnelda? Kiri

Valge poisike, must nina peas? Uba

Valge poiss, rohelised juuksed? Kask lehtes

Valge põld, must seeme? Raamat

Valge põll, mustad ääred? Ake

Valge sadul, mustad kirbud sees? Raamat

Valge taevas, muste tähti täus? Raamat

Valge tekk ja mustad kirjad? Raamat

Valge utt ja punased huuled? Valge kasukas punase liigenahka äärtega

Valge vaat, punane pulk? Hani

Valge vaip üle maa? Lumi

Valge vares lävi aia latsi ravitses? Kerkesänd võtt patale

Valge vits, keel külles? Sõlg või prees

Valge väli, kirju kari, must karjakaitsja? Kirik, kogudus, õpetaja

Valge väli, mustad vaod? Kirjutamine

Valged lambad hüppavad meres? Herned pajas

Valged mehed tantsivad mustas körtsis? Herned keevad pajas

Valged põllud, mustad peenrad? Aknad

Valged suled valendavad, udusuled langenevad, ilma talu tahtemata, ilma sauna saatemata? Lopsulumi

Valgede rõividega poisikene aian? Kapstapää

Valget kitse nüstas ööd kui päiva üte kullatse kopa sisse? Ketramine

Valget sööb, musta situb? Põlev peerg

Valgõ hatt, kirivä käpä? Hamõ (särk)

Valgõ kerik verevä torniga? Hani

Vana emmis, seitse põrsast? Nädal ja seitse päeva

Vana hobune, kuus külleluud? Lootsik

Vana härg, vaglad seljas? Katus sammaldes

Vana härg, vasksed sooled? Kannel

Vana imälammas üte silmägä, söö är kõõ suve töö? Jahvikivi

Vana isand istub vare peal, neli neitsid tantsivad väljal? Die Windmühle

Vana kuub ja uus paik? Jäe jõe peal

Vana mees istub nurkas, poeg sõidab sõas? Õllevaat ja pulgast lastakse õlut

Vana naene nurgas, õlekubu kõhus? Kaljaastja

Vana naene vaatsakile, kisub maada küütsakile? Äke

Vana naene, valged reied? Õuekamber ehk riideaet

Vana oinas, uhtsaba, vana la[mm]as, laimagu? Luud ja labidas

Vana oorik valge vahu sees? Veskekivi

Vana puts pingi all, kes tahab, see tarvitab? Tahk

Vana Sass, sada auku? Puuriit

Vana vakk, uus kaas? Järv, jää

Vana viisk ja lappertuust, tatsutab kõik külatänavad läbi? Kärnkonn

Vanast hilbust tehtud, üles kõrges pandud, kes on selle näoline, sellel surma saadab? Tedrekuju

Vanaeit istub künka otsas, pöörab selga tuule poole? Kütisesuits: suits pöörab ikka allatuult ja on nagu vanaeit kõveras, selg tuule poole

Vanaesä istus nulgah ni sar'v otsa iih? P'utt

Vanaesä kask, rohilise rihmuga ummeldu? Maa

Vanakurat nukan, sarvõ sälän? Vokk

Vanakurat sais ahorinnah, kats ravvast sarvõ pääh, tuli suuh? Pilak

Vanamees halli vati sees, kaks pitka sarve otsa ees? Sokk

Vanamees huikab kahe mäe vahel? Peer

Vanamees istub aia pääl, hallid rätikud jalas? Vares

Vanamees istub lee peal, väljastpoolt muld, seestpoolt kuld? Pada

Vanamees istub nurkas, süle vett täis? Kaljaastja

Vanamees istub tee ääres, käkilasu süles, kes mööda läheb, saab ühe omale? Takjas

Vanamees istub, kaks tuge vaatavad taeva? Vanamees s[it]ub

Vanamees istub, kasuk seljan, kes kasuka võtab, sii nutab? Sibul

Vanamees istuss nurgan, kolm auku pää sehen? Tareahi

Vanamees läheb metsa, kümme koera jooksevad ees? Varvad

Vanamees mäe otsas lautab käsa, linased kindad käes? Tuuleveski

Vanamees mängib kiikapilli, must mees kärkab tõrre sees? Köster ja kirikherra

Vanamees nurgan, rüpe mune täüs? Sannakeres

Vanamees nurgan, titt peun? Taaritõrike

Vanamees nurgas, habu türa perses? Taargas

Vanamees nurgas, pea kärnas? Raiepakk

Vanamees nurgas, söed süles? Ahjukeres

Vanamees nurgas, tilk tilli otsas? Kaljaastja

Vanamees nurkas, prussakid täis? Kaljaaste, raba täis

Vanamees nurkas, titt püsti? Kaljatõrs

Vanamees nurkas, vasksooled sees? Kal'laastas

Vanamees raiub kirveta ja lõhub kiilita? Välk

Vanamees seisab nurgas, tütar tantsib pulmas? Vaat ja õlu

Vanamees tuas, habe õues? Tuli ahjus, suits korstnast väljas

Vanamees vaevas, käsipidi taevas, loeb taevatähti, merepõhjast liiva? Kaiv

Vanamehe päss ilma küüdsedä? Tilk

Vanamiis nukan, [neli] vüüd vüül? Kaljaastja

Vanamiis nukan, perse pinde täüs? Ahi

Vanamiis nukan, titt vällän? Taaritünn

Vanamiis nulgah, tilk suuh, türa hambih? Taaritõrdo iih haam, haami seeh pulk

Vanamiis rinnoni maa seeh? Ritk

Vanamiis vajutab, vanana väriseb? Javekivi

Vanamoor nurgas, sada hammast suus? Linakuhi

Vanamoor nurgas, sada last süles, igal lapsel ise nimi, igal lapsel ise hääl? Orel

Vanamoor nurgas, sitalasu süles? Leivamõhe

Vanamoor toas, sada haava peas? Palgiots

Vanamoor varnas, sõrm suus, vitsaveadikud vatsa ümber? Lähker

Vanamuor nurgas, perse paukkub? Leili viskama kerisele

Vanamuor nurgas, siidipoll ies? Ahjuliek

Vanapagan tantsib, jalg ei puudu maha? Vänt (vokil)

Vanapoiss toas, seelik seljas? Tulehark

Vanaäti kasuk, täie täus? Taevatähed

Vara valvamas, vara vaibumas? Kukk

Varahommuku mängib, keskhommuku lüüb lulli ja kilatseb, keskpäeva aeg kangesti kamandab, lõuna aeg tiib tüüd ja talitab, õhtu on ramm otsas ja heidab magama? Inimene

Vare all, vare peal, kuremunad keskel? Leivad ahjus

Vares istub varna otsan ja pillub mune musta mulla pääle? Hobene situb

Vares varnas? Müts

Vars ees, pea taga, läikivad silmad keskel? Puust margapuu

Vars tands sällüle? Häll

Vasik vana härja nina all? Ahi ja kolle

Vasksed vesiväravad ja kuldsed kusilauad? Naisterahva asi

Vastane kask, siilu sisen mulk? Lipp

Vea nahka, venita nahka, üles muhku, põlve otsa? Saabast jalga

Vedel vedela vihamees? Tuli ja vesi

Vedo iih, saselka takah? Immis iih, põrsa takah

Vehmer lätt vesitarre, jätt koti kolu pääle? Sugu tegemine

Veib sibul, väib sibul, üle aja eib sibul? Koer läheb üle aja

Vend läheb õele võõrsile, aga õde läheb eest ära? Päev ja öö

Vend vommil, vorst hambus? Linnaksed

Verev kikkakene maa all, hari usehn? Bat'vin

Verev lihm nõses, härg hiit magama? Päiv, kuu

Verev repän mert pide ois? Suga, kun koes

Verrev hani mäe küllehn kükütäs? Kõrv

Verrev härg, kirrev kari? Kerk ja inemise

Verrev kikakõnõ tsaga musta mätäkeist? Miis naase man

Verrev kivi kesk nurme, kuas kivi manu lätt, tuu siiba maha lask? Kerik

Verrev lehmäkene süü läbi aia läätsi? Päike

Verrev mulk, valge pulk? Vabarnamari

Verd kand, verd lits, endäl ei olõ verd? Satul

Verstapost kuusikus? Munn

Vee voonake, järve lambake, kükitas külä tanumin? Konn

Vees ei upu, tules ei põle, mullas ei mädane? Nimi

Vees seisab, maas ei seisa? Võrk

Veest lukk ja puust võti, lind läks läbi ja kütt jäi kinni? Israeli rahvas läheb Moosesega läbi Punase mere

Vesi all ja tuli peal? Lamp

Vesi all ja vesi peal, kala ujub siiski kuivalt läbi? Kangakudumine

Vesi all, nahk peal, küljekondid kõige peal? Astja

Vesi jookseb vasta mäge üles? Lehm joob

Vesi jooseb kahe karuse vahelt? Nutma

Vesi juusk üle lepälehti? Kusema

Vesi keskpaigan, tuli ümmer vee? Pada tule pääl

Vesi kustutab tuld, mind ta paneb põlema? Lubja

Vett täis, vett täis, põle prunti ies, sõisab püsti, sõisab püsti, põle konti sies? Kanamuna; kurk

Vii sehen eläs, kala ei oole, silmä om, pähän ei oole, luu om, sehen ei oole, edesi lää, edespidi ei lää? Vähi

Viist sündüs, vett pelgas? Soola

Vesiveski ja tuuliveski, kahe kuhja alla heinamaada, kaks nüpsilehma? Inimese asja: augu ja tissi

Veskilt tuleb, veskile läheb, ilmaski kotti koju ei too? Jõgi

Veskikoda kotta täis, pole ust ega akant? Oakaun

Vibudega veski, käbidega kätki, soosammaldest padi sees? Kaelkoukudega veetoomine

Vidil kisub vadila persest soolikaid? Kedratas

Vihane võtt ihatse, pand vihatside sekka? Mõegaga tõsteti siug kusikuklaste sekka

Vihma kardab, külma ei karda? Kasukas

Vihma sadab kahe samba vaheld? Kusemine

Vihma satas, santi pestäs, vanna essä vaivatas? Rukireht rabatakse käsitsi

Viht viiduti, tuust tuudeti, ise jalajuht? Teejuht

Viht vitsata, luud lehita, tort takuta? Habe

Viidipuu, vaadipuu, üle mõtsa mõõdipuu? Vikakaar

Viieharalene hark, punane pulk vahel? Mees kuseb

Viiekesi veltsid aava ütstõist takah, saa-ai kunagi järgi? Kapudavarda

Vii must, too must, pane must lõõga? Pada

Viiakse välja kui kirp, tuuakse sisse kui vaagen? Naeris

Viib kaare, toob kaare, üle metsa heidab kaare? Viipsipuud

Viipa toru, vaapa toru, viska üle aia, jäleki toru? Püksi

Viis ei kanna seitset ja [kolmkümmend kaks] ei anna järele? [Viis] suvekuud, [seitse] talvekuud ja hambad

Viis käväd ühte tied? Jala varbad

Viis meest koduvad ühte kaevu? Sukavardad

Viis meest kuhja otsas kuivad, viis meest kuhja all märjad? Linaketramine

Viis paari härgi ei jõua vidädä, midä inemine jõuta vedä? Inimese vari

Viis venda lähevad ees, paljaspea taga järel? Varvad, kand

Viis venda magavad ühes voodis? Varbad suka sees

Viis venda viskavad kaks viletsat (tõbist) toast välja? Ninanuuskamine

Viis vendä ühes aitas võerusil, rist piäl? Varbad sukas ja pastlas

Viis viilu, kümme kiilu ümber ühe hööriaugu? Ratas

Viis viirukõist, kuus kuurukõist, üteainu utra sisen? Lohetsa tsõõriklänikun

Viis vitti, kuus kutti, seitsmes libeauk, kaheksas karvatutt? Vokk

Villavälladi, kitsepäk[k]adi? Villakraasid

Villem-vallem vaja otsah, õi putu tuul, õi paistu päiv? Soolige kõtuh

Vingub, singub, jookseb üle mere, maa? Tuul

Vingüsid viletsä munnid, paukusid pagana kelläd pergeli perse mennessesä? Oherdi

Vintab ja väntab värava taga, näitab kääga taeva poole? Tuuleveski

Vinta-vänta, könta-känta, silmapilgu sihvatus? Välk

Vintlik-väntlik, üle aia heitlik? Haspel

Vintlik-väntlik, üle metsa õige? Torupill

Virgaste juusk, haluste salv? Püss

Viro vuun, läti lammas, huunih hullas, tanomih tallas? Tuisk

Viskad ülesse, on valge, kukub maha, on kollane? Muna

Vitsust vakk, tohust tõrs, sihvib-sähvib, et sadiseb? Sari

Voodis ei maga, jalgega ei käi, käsi ei ole, aga läheb edasi? Pilve

Vorst varnas, ots maas? Köis

Vorst ühe otsaga? Sukk

Võib õnne sulle kuulutada, sind õnne kaljust nihutada, kui kuke pea ta punab ja lume värvi kannab (Es kann dir Glück verkünden, von des Glückes Felsen dich schieben, es ist roth wie der Kopf eines Hahnes und trägt die Farbe des Schnees)? [Lahenduseta]

Võiutükk kaohn? Kuupaiste

Võlla puuakse, pea raiutakse, ära uputakse, puruks tambitakse, saksaks tehakse? Lina

Võta kätte, kääna risti, tee auku, suska sisse, sikuta ja valmis? Õlest side

Võtab silmad, ei võta kõrvu? Udu

Võtta piiu, mutska persede? Käsikivi

Võõral maal tapõtas härgä, siiä juusk veri? Vihma satas

Väkev perse om pengi all? Pann

Vägi läheb välja, peremehe peial jäeb püsti? Lamba sittumine

Vägi vöös, kuningas ilma vööta? Õlekuhi

Veike rakake, käib kõik maailma metsapuud läbi, kahe kannu otsa ei saa? Orav, kuu ja päikese peale ei saa

Veike umbjärveke, ei saa üle ega ümmert? Inimese vari

Veikene mees, punane kasukas seljas? Vähk

Veikene mustlane, aga kõvast laseb peeru? Püss

Veiksem kui kera, aga üle ilma ulatab? Silm

Väigu poiskõnõ, nelä kandiga persekene, sooligu käänuse, üte kõrvaga? Kul'lus

Väike majake, musttuhat sõamiist sihen? Linnupuu

Väike mees ja torupill suus? Laps

Väike meheke pild raudkangi taiva poolõ? Käsi ja nõgõl

Väike miku sõedab musta põldu müüdä? Lootsik

Väike onn, aga rohkem peret sees kui kuningal lossis? Mesipuu

Väike poisike, kolmest kohast kinni? Reelaut

Väike valge aidake, musta peaga poisikesi täis? Tikutoos

Väike valge härjäkene, härmatedu hannake? Kesvatera

Väike valge liinake, ust ei akand koskilgi? Kanamuna

Väikene järvekene, sõmerine veerekene? Sõlg

Väikene küüroh vanamiis, kõik nurmõ kõnd üle? Tsirp

Väikene lehmäkene, makus piimäkene? Mesiläne

Väikene liinakõnõ, lae pääl lauldas? Viiul

Väikene miis, vaib kirvõs? Mesilane

Väikene Villem, vaskne kübar peas? Sõrm sõrmkübarega

Väläh mägi, tarõh vesi? Lumi

Õhk õhu vastu, kõht kõhu vastu, mida kõvemine hoiad, seda paremine läheb? Mees, hobune, koorm

Õhkas ja puhkas, esi ilmä elute? Sepälõõts

Õdagu ehitas, hommugu riisutas? Riidevarn

Õdangu pühid perset, hommuku annad suud? Prunts

Õhta õnnis, kukelaulu aal kuningas, enne valget vaenelaps? Leib

Õhtu oma, hommiku võõras? Säng

Õhtu tuleb, pill hüüab? Kilk

Õitseb küll, aga vilja ei kanna? Sõrmeküün

Õkva, kõveriki, õkva? Kuutslilaud, vokikäsi

Õlped läve all? Helmed kaelas

Õpetaja tõstab sõrme, kogudus tuleb uksest välla? Lammas situb

Õue tölk ja välja välk? Piits

Õues sepp, tuas sepp, tagakambris on tõllassepp? Linamasin

Õõnispuu, mõõnispuu, noorte meeste mängipuu? Püss

Õõnsest võtab, auku pistab? Lusikaga söömine

Ämm õues, silm toas? Oksaauk

Är palas tamm, ei hütsi, ei tuhka? Küünel

Ärgu-tõrgu tõllakille, viiru-kuuru tõllakille, sihva-sahva tõllakille? Linad ja nende lõugutamine

Ääred ringi tirgid-tärgid, otsad kinni ommeldud? Pastal

Öö piuku, pääva piuku, öösi piuku-liuku? Rapi, krapp

Ööd ja päävad pestakse, ikka läheb mustemaks? Vesiveski ratas

Ööse olen riidis, päiva alasti? Riidevarn

Ööse põld, päiva pennar? Õlekubu

Ööse sünnib, päeva sureb? Kaste

Ööse õues, pääva õues, nääb kuu, loeb tähäd? Lipp

Öösel angerjas, päeval tõrrevits? Naiste vöö

Öösel tiine, päeval aher? Säng

Öösi rikas, päeva vaene? Riidekõrend (varn)

Üösel kulkib, päiväl kulkib, üösel kulkib ühtepuhku? Luom mäletseb

Üü tüü, päävä tüü, käbehep ku käsitüü? Pääsokese pesä

Üüse kinni, päivä vallalõ? Silmä'

Üüse nõrk, päivä kõva? Kaput

Üüse sajah, päivä vajah? Rehepesmise kuut

Üüse sille, päevä karvane? Jalg

Üüsi noorik, päevä lesk? Lamp

Üümüts pääh, savirõiva säljah? Ritsik aho sees

[Ühe]jalgne kannab [kahe]jalgset? Kantsel

Üheksa auku ümber augu? Rattarumm

Üheksa kuud pimedas kambris, kolm kuud seoti, kolm aastad olin vahi all? [Lahenduseta]

Üheksa meest panevad kübara kovera ja kümnes lööb lapjaga ledu pääle? Piibu polema panemine

Üheksa sülda siledat ja kaheksa sülda karvast? Heinakuhi

Üheksast lapsest saab kolm poissi ja kolmest poisist tugev mees? Üheksakesine köis

[Üheksakümmend üheksa] istvad laudas, ise tulijad ja minijad? Raibe ja kaarnad

Ütehn käut, umi ainut tunne-ei? Tare pide käut, umi jälgi tunne-ei

Ühe ema lapsed, teineteist ei tunne? Jäljed

Ühe hirrega mulk? Rees

Ühe jala peal seisab, sarvega vett joob? Kurg

Ühe jalaga pisuke poiss, üks silm pääs? Võti

Ühe jalaga sant kaitsab kõige karja kokku? Uks, vana eesti moodi uks

Ühe mehe mõistus, üheksa mehe rammu? Karu

Ühe mehe ramm, üheksa mehe mõistus? Hunt

Ühel kitsas, kahel paras, kolmel väga lai? Salaasi

Ühel pool[t] mets, teiselt poolt põld? Kasukas

Ühes on meid kaks, kui kokku saame, siis teeme kaheks, mis vahele tuleb? Käärid

Ühest august sisse, kolmest välja? Särk

Ühest köiest tõmmatakse, kõik linn liigub? Kerilauad

Ühtki tundi pole mööda läind, kui et teine pole teise seljas käind? Kellaosutid

Üits kasvas aastak läbi, tõne kasvas suvi läbi, üteliste saava valmis ja üteliste peetäs peie? Rügä ja kaar

Üits kints, kümme säärt, viis labajalga? Ratas

Üits lehm, kaits magu? Nisutera

Üits lätt tarre, ütesse huikase vasta? Taresaina

Üits pesa nellänukeline, ega nuka pääl üits vaht? Säng

Üits puu, ütessa auku? Inimene

Üits saks, sada silmä? Sari

Üits Sass, sada jalga? Ägel

Üits sikk, kolm sälgrootsu? Tatrik

Üits tammõlast kütt kõik ah'u kuumas? Süük

Üits tuba, kaitskümmed viis kammerd, egan kambren üits valge pääga poisike? Pudelide korv

Üits ülemb, tuhand soldatit? Õpetaja ja rahvas

[Üks] ahi ja [kaks] aukud? Suu ja nina

Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda? Hobu

Üks auk, kolm vööd, kaks kõrva? Pang

Üks ema toidab ilosast, küll mitusada tuhat last, ta hoiab kõiki hellaste, neid ise kannab, katab, ja tuleb õnnis õhtuke, siis oma hõlma võtab? Maapind

Üks ema, üheksa kätkit, igas kätkis kaks last, kõik ise kiigutab? Lääts

Üks halg ahjus ja kaks kivi keriksel? Nikkumene

Üks halg ahjus? Keel suus

Üks halg kütab kahte ahju? Lehma keel

Üks hani karjub kahte healt? Torupill

Üks hani, kaks kaela? Püksid

Üks hani, kaks nokka? Lootsik

Üks hani, neli nina? Padi

Üks heinamaa, mis neli korda aastas niidetakse? Lammas

Üks hiir, kaks saba? Pastel

Üks hiir, kümme silma? Saabas

Üks hunt, kaks pead? Tua aampalgid

Üks härg ja kolm sarve? Kolmeharaline hark, hang

Üks härg ja kuus sarve? Kangaspuu riidepakk

Üks härg, kaks labaluud? Regi

Üks härg, sada sarve? Äke

Üks impab, teine timpab, kolmas koguni kõver, neljas neitsi nina, viies vigurivänt, kuues kogudusepulk, seitsmes setiauk, kaheksas karvalõng? Vokk

[Üks] isa, sada poega? Heinasaod

Üks isa, seitse poega, igal pojal ise nägu? Nädalapäävad

Üks kala ja [viis] hända? Käsi

Üks kala, kaks hända? Põll

Üks karu ja mõlemis otsas kaks sarve? Endine elumaja, kus risti puud ungades olid

Üks karu, kaks perset? Katus olviaukudega

Üks karune minul on ja kõhu peal mina kannan, noored mehed, ärge kartke, minu karune ei tule teie kallale? Muhv

Üks kits, kaks selgroogu? Vokk

Üks kott, kolm suud? Püksid

Üks kull, kuus jalga? Kahe poolega sängid

Üks kullane võti käänab kõik vallale? Päiv

Üks kuusk kullamäel, teised kuused kummardavad? Kirikuõpetaja kantslis

Üks kuusk kummardab, kõik laas langeb? Õpetaja kirikus

Üks kuusk, tuhat oksa? Samblamätas

Üks kõrend, linaluid kangeste täis? Hambad

Üks lamp lätt esi palama? Päiv

Üks leht lembris, kõik pere katsuvad? Taarikapp

Üks linn, linane vall, kümme soldanit, kaks pealikut? Inimene

Üks läheb, neli vedavad, viies istub, kahekesi vaatavad? Hobune, vanker ja mees

Üks maailm, kaks päikest? Silmad

Üks madu, kaks saba? Vüü

Üks maja, sada elanikku? Kurk

Üks mees seisab neljal jalal? Laud

Üks mees, mitu naist? Kukk

Üks mees, viis jalga? Käsi

[Üks] mees, [üheksa] pead? Lina otsas kuprad

Üks meri, kolm saart? Kolm suurt püha aastas

Üks mies, üheksä silmä? Pajakook

Üks munn olli ümärgune, teene munn olli latergune, kolmas munn koguni pikk? Tapuväät

Üks neitsi maailma ehitaja, me kõik lakume ta taguotsa? Nõel

Üks noor ja ilus neitsike sai enne aestat mehele ja suri ilma sündmatta? Eeva

Üks nuga, kaks tuppe? Lehm pistab keelt ühe ja teise ninasõõrmesse

Üks oigab all ja teised hõiskavad pial? Kiviaed

Üks oinas, kaks kotti? Nahkkasukas kahe ripptaskuga

Üks on pikk ja piiramata, teine lai ja noolemata, kolmas kaljusta kõvera? Jõgi, meri, oja

[Üks] ots põleb, teine mädaneb, keskkoht kuivab? Piip

Üks part haudub kahte muna? M...n

Üks passel, sada lappi? Kapsas

Üks peab ja kaks veab? Künnimees härgadega

Üks pesa, mitusada muna? Sõrmkübar

Üks pesa, viis muna? Käsi

Üks pisuke mees, kange ning suurema koorma kannab kui ta isi on, käib kummuliste koorma all, aga karu neelab teda hoopis pesaga ära (ein kleiner kerl trägt eine schwehre und grössere last als er selber ist, geht auf dem bauch unterm fuder, aber der bäär verschlingt ihn mit samt dem neste)? Eine Ameise

Üks pulk, mis väga imelik ja teisest otsast ümarik ja teises otsas pragu, ta sinna sisse topitaks, mis must ja mõru magu, ta toisele tuob kurvastust ja toisele tuob rõõmustust? Sulg ja tint

Üks puu, viis haru? Jalg

Üks põrsas ja seitsekümmend silma selja pial? Kuusepuu käbi

Üks reha ja viis pulka? Käsi

Üks rohelises riides mehikene saatis palju tervikseid, pärast põle näind, kui jalge vahelt läbi käind? Viht

Üks rähn ja sada nukka? Saag

Üks saar, sada haru, igal harul ise pesa, igas pesas kaks muna? Lääts

Üks saba, sada naba ja kakssada jalga? [Sada] inimest suhkrusabas

Üks saks ja sada nõela? Siil

Üks saun, sada akent? Puuriit

Üks seljali maas, seitse segavad sees? Leemekauss ja lusikad

[Üks] siga, [kaheksa] kärsa? Laud

Üks sikk, [neli] sarve? Tuuleveski

Üks sulane teenib kahte peremeest? Sahklusikas

Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli pesa, igas pesas seitse muna, igal munal ise nimi? Aasta

Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuh? Hobune

Üks tiisel kahe rattaga? M..., Penis

Üks tuba ja seitsekümmend viis last sies? Tikutoos

Üks tuba, kaks akent? Silmad pias

Üks tuleb majalt maalt, katab mered, katab maad (einer kommt aus einem andern lande und bedeckt die meere und das land)? Der Schnee

Üks uks minna, viis kammert käia? Sõrmkinnas

Üks vaagen, kümme koosta? Rattarumm kodaratega

Üks vaat, kahesugune õlu? Muna

Üks võsa tõusis mullapinnast, mis nähtud mitmest maast ja linnast, kui kasvada tal aega anti, siis maja sisse püsti pandi ja nõnda sai ta näha siis, mis võõramaade rahva viis, ei ole jälgi näha tal, et ta on käinud võõral maal? Laevamast

Üks ütleb: suvi pikk, teine ütleb: talv pikk, kolmas ütleb: üks mul kõik? Vanker, regi, hobune

Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: pääv pikk, kolmas ütleb: üks mul öö, üks mul pääv? Säng, tool, põrand

Üks, kaks, üheksa sülda ümber paks, kolm sülda kops, kaks sülda maks? Heinakuhi

Üts luum, puunõ kõtt, nahanõ sälg, olitsõ sooligu', ilma sõrmildõ käe ja kolme handa persel? Hobõsõ tausõ' ja plendsi man: plendsil om kolm haru

Üte haluga kütetäs ahi, sais ütessä kuud kuum? Käimä pääl olek

Üte ööge sünnüb, võtab mehe selgä? Jäe

Ütel puul orgo vesi, tõõsõh puul kuhi? Kusi

Üten tarõn tandsidas, a vüü paistus tõistõ tarrõ? Vikõrkaar

Üts aase ütte takan, tõõnõ tõist, jälgi ei tunnõ? Toas kõndimine

Üts ader kolme haeraga? Hainavikel

Üts ait, kats lävve? Nõna

Üts hup(p)as pääle, tõõnõ maalõ, kolmas kaatsuga raputas? Bliini (? )

Üts kapsapää, kats lehte? Pea ja kõrvad

Üts kerik, säidse lävve? Pää

Üts kiri kadajane, tõnõ kiri pehlakane? Nainõ ja miis

Üts kukk and ega aasta kolm tsäuka marjo? Kolme pühhi

Üts lammas mäegahas, kõik pääle kaese'? Kerkesänd kerigon

Üts lammas, kats poiga? Nõna tatt

Üts miis sannah vihus, kats ussõ takah koputas? Titt, muna väläh

Üts mägi, neli lätet? Lehma utar

Üts neitsi, neli nisa? Tare talaotsad

Üts neli sais? Päss, sõrme'

Üts saabas, kats jalga? Humõr

Üts saabas, sada siirt? Tiiharo

Üts sant, sada keppi? Äke

Üts sant, sada mäntlit? Kapstapää

Üts silm and üle maailma valgust? [Lahenduseta]

Üts tiib era, kõik küla näeb? Kütetas sanna

Üts tsiga, kats nõnna? Nüsk (lüpsik

Üts tõist tunne-ei? Jäle'

Üts vakk, äga aastäga käänetäs tõõnõ puul? Maad künnetas, käändäs tõõnõ puul

Üts vala, tõõnõ juu, kolmas kasus? Jummal vala, maa juu, hain kasus

Üts vares liigahus, kõik mõts painahus? Kerigukell misi aigu, inimese põlvili

Üts vars, kuus lehte, mitu tuhat terakest? Kanep

Üts vii, tõne lüü, kolmas käänd ümbre? Süümine

Ükski ei saa ütelda, kes ma olen, kui ainult ma ise? Suu

Ütski ei tiiä emä vööd kerrä mähki? Postitee

Ütskõrd mindäs nädalil orsile? Sanna

Ütstassa mõtsaga, a päevä näe-ei? Puu söä

Üle ilma helkäs, läbi laane läükäs? Välk

Üle ilma look? Vikerkaar

Üle ilma pihlakas? Vikerkaar

Üle ilma piirakas? Vikerkaar

Üle järve purre? Preesi telg

Üle mere keäri'? Vikatkaar

Üle mõtsa luuk-laak? Vikakaar (vikatkaar)

Üle mõtsa sinetab? Lina

Üle mõtsa vuu nahk? Suits

Üle putsi purre? Prees

Üle sile, üle suve, ilma lööjata lüiakse? Lehmakell

Üles ketras, alla metras, saase otsa, loose muna? Tapud

Üles lähevad, üles ei saa', maha tulevad, maha ei saa? Tuuleveski

Üles lätt, maha ei tule? Suits

Üles süüb, alla situb? Pird palab

Ülespidi nutitab, alaspidi juuritab? Kartohvel

Ümber ilma ulatab, ümber pea ei ulata? Silm

Ümbre mäe uorma makas? Jahvekivi', jahu'

Ümbre talsepühi uibu häidsese', ümbre jaanipäivä järve' külmäse'? Härm uibide pääl, undsa' niidü pääl

Ümbre tare tiira'? Tare sammaldu

Ümmer, ümmer, potsti? Koer heidab magama

Ümmer, ümmer, varsi valmis? Vigla

Ümbretsõõri haljas, keskpaik paljas? Kuus

Ümmargune kui muna, kõrgem kui kirik? Kera

Ümmargusem kui muna, pikem kui puu? Kera

1520.

PAAS ALL, PAAS PEAL, KRIBU-KRABU VAHEL? Veskekivid - 0 (5) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 116 (1044); E EM² 102 (1384)