Pealeht Kasutajale EM: lugemikud Baas-lugemik Lahendid Murdesõnu Allikalühendid Kohanimelühendid Kihelkondade kaart Lingid Kaardimasin
872.KÕVERIK, KÕVERIK, KUS SA LÄHED? - NÜHKAPALJAS, MIS SA TAHAD? Jõgi ja heinamaa - 6+148+84+30 = 268 (331) var.
A1.Nühka-nähka, kus sa lähed? - Nühka-nähka, mis sa tahad? Oja
Prn 1933 (S. Kalling)
A2a.Kõverik, kõverik, kus sa lähad? - Nühka-nühka, mis sa tahad? Oea, heinaniitmine
SJn 1890 (M. Kielas)
A2b.Kõberitti-käberitti, kus sa joosed? - Mis sa nühkami juurest tahad? Jõgi
Koe 1890/3 (H. Schultz)
A2c.Kõvver, kõvver, kos sa läät? - Nühka maha, mis sa tahat? Vikatiga haan'a niitmine
Plv 1895 (J. Tamm)
2Plv - 2 var.
A3a1*.1) Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad? Jõgi ja heinamaa
Pal 1888 (M. Uus)
2) Kõverik, kõverik, kos sa lähed? - Niuhkapal'las, mis sa tahad? Heinamaa ja jõgi
Ksi 1926 (P. Berg)
2VJg, VMr, Amb, Amb v. JMd, Tln, Kos, SJn, Pil, Plt, Ksi, Lai, Pal, Trm, 2MMg, Äks, Trt, 2Nõo, Puh, Ote, 2As - 24 var.
Eas I 131 (192)
A3a2.Kõverik, kõverik, kuhu sa läed? - Nihkapaks, mis sa tahad? Jõgi ja heinakuhi
Hlj 1893 (J. A. Rehberg)
A3a3.Kõverik, kõverik, kuhu sa lähed? - Mis sa, nühkanina paljas, tahad? Kraav ja heinamaa
VJg 1937 (L. Böckler)
A3b*.1) Kiverik-kõverik, kos sa käesid? - Nühkäpal'las, mes sä tahad? Haena niitmine
Ran 1964 (A. Tamm)
2) Kiverdi-kõverdi, kos sa lääd? - Nühkapal'las, mis sa tahad? Jõgi
Võn 1909 (J. Moodis)
Mih, 3Trv, 2Trt, Võn, 2Ran, Rõn, As - 11 var.
A3c.Kõver, kõver, kos sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad? Jõgi ja maantee
TMr 1889 (J. Tootsi)
VJg, VMr, JJn, Noa v. Hii, Kod, TMr, Kam, Kan - 8 var.
E EM 70 (527); E EM2 63 (687)
A3d.Kos sa läät, kõvõrakõnõ? - Mis sa tahat, nahkapal'as? Jõgi juusk ja niit
Se 1927 (P. Voolaine)
Vas, Se - 2 var.
A3e*.Kõver, kus sa lähäd? - Paljast nühitu, mis sa tahad? Oja, heinamaa, ärä niidetu
TMr 1890 (J. Mägi)
Plt, TMr - 2 var.
A3f+.Küürik, küürik, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad? Jõgi ja kaldad
MMg 1983 (M. Hiiemäe)
Hel, MMg - 2 var.
A3g.Kos sa läät, imekõvver? - Mis sa tahat, nihkapaljas? Jõgi ja jõeperve
Võn 1894 (J. Suits)
Trt, Võn - 2 var.
A3h.Tere, tere, nühkäpal'as! - Kos sa läät, kõvõrik? Jõgi
Plv 1890 (J. Tamm)
A3i.Kõverdi, kõverdi, kus sa lähäd? - Nühkpal'las, mis sa tahad? - Pikk lõntr, mis sa teed? Kaar, heinõm, vikat
Kõp 1888 (V. Reiman)
A4.Kõverik krinks-kränks, kos sa läät, nihkapal'as? Oja
Võn 1889 (J. Kripson)
A5*.Kõverik, kõverik, kos sa läät? - Niidet pal'las, mes sa tahat? Oja jookseb niidust läbi
Rõn 1888 (H. Urb)
2Jõh, Noa v. Hii, Kod, Rõn, Kan - 6 var.
E EM 70 (527); E EM2 63 (687)
A6a.Koverik-koverik, kus sa lähed? - Nüripard, nüripard, mis sa tahad? Jõgi jookseb
Vai 1893 (D. Torpan)
A6b.Kõverik, kõverik, kos sa lähad? - Lüika kallas, mes sa tahad? Oja ja hain
Nõo 1889 (J. Amberg)
A6c.Kõverik, kõverik, kus sa lähäd? - Vintlik-väntlik, mis ta tahad? Jõgi, jõekaldad
KJn 1890 (A. Pihlak)
A6d.Kõverkäänd, kus sa lähad? - Paljas, mis sa tahad? Jõgi ja luht
Plt 1878 (K. Moks)
A6e.Lühikene paks, mes sa tahad? - Kõver, kõver, kos sa lähad? Hainakuhi ja jõgi
Puh 1888 (J. Loskit)
A7a.Siira-viira, kus sa lähed? - Nühkapaljast, mis sa tahad? Heinaniit
TMr 1926 (L. Berg)
A7b.Sinka-sanka, kuhu jooksed? - Pea suu, nühkapaljas!? Emajõgi ja heinamaa
TMr 1932 (R. Grönberg)
A7c.Vindrik-vändrik, kus sa lähed? - Nihukapaljas, mis sa tahad? Jõgi ja heinam
Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
A7d.Kos sa läät, kolõpää? - Mis su tüü, mikupal'as? Niit ja oja
Vas 1895 (J. Tint)
A8*.Keera-veera, kus sa lähad? - Nahkapaljas, mis sa tahad? Oinas ja heinamaa
SJn 1890 (E. Saabas)
2Pär, 2Hää, Pst, 2SJn - 7 var.
A9a*.Kiverik-kõverik, kus sa lääd? - Lühike lõigat, mis sa tahad? Niidet hein, oja
Hls 1889 (M. Ilus)
Hls, 2Trv, Pil - 4 var.
A9b.Pikk kõvvõr, koes sa läät? - Lühike lõigat, mis sa taht? Jõgi
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
San, Urv v. Krl - 2 var.
A10.Kõvver, kõvver, kos sa lähät? - Pal'laspää, mis sa tahat? Niit ja oja
San 1889 (M. Lepp)
San, Rõu - 2 var.
A11a*.Kivver-kõvver, kos sa lääd? - Pöetpää, mis sa tahad? Oja, niit
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
2Hel, Võn, Ote, Krl, Rõu, Tt - 7 var.
A11b.Kõvver kaal, kos sa läät? - Pöetu pää, mis sa tahat? Jõgi ja niit
Urv 1890 (J. Teder)
A12.Kõverik, kõverik, mis sa jooksed? - Ümber pööran, mis sa otsid? Jõgi
Muh 1947 (U. Mägi)
A13+.Pöetpää ütles: Nühkaperse, koes sa lääd? - Nühkaperse ütles: Pöetpää, mis sul om? Lootsik ja hainakantsu
Se 1930 (A. Nurmetu)
2Se - 2 var.
A14a1*.Kohe sa' lääd, vingõrd-vangõrd? - Mis su' tüü, pöetpää? Uja juusk läbi niidetü niidü
Se 1928 (T. Linna)
Kam, Vas, 18Se - 20 var.
A14a2*.Vingõr-vangõr, kos sa läät? - Mis su tüü, pöetpää? Niit ja jõgi
Se 1939 (M. Ilvik)
4Se - 4 var.
A14a3.Vinger-vanger, koes läät? - Pöetpää, mis su tüü? Jõgi ja niit
Se 1928 (E. Põllula)
Räp, 5Se - 6 var.
A14a4.Singer-vinger, koes sa läät? - Mis sul asi, pöetpää? Oja ja heinamaa
Se 1940 (M. Kivisaar)
A14a5.Pöetpää, mis sa tiit? - A vingõr-vangõr, kos sa joosõt? Niit ja uja
Se 1937 (I. Rohtla)
A14b+.Koes lääd, vingõr-vangõr? - Laku perst, pöetpää!? Ojaperved küsivad oja käest, et kuhu lähed, a' niidetud pervedele vastab oja siis
Se 1935 (A. Kits)
Urv, 5Se - 6 var.
Vrd. 924
A15*.Koes sa läät, vingõr-vangõr? - Mis su tüü, pal'aspää? Niidet hainama küüs uja käest ja tuu ütles: mis su tüü, pal'aspää
Se 1938 (A. Tubli)
2Se - 2 var.
A16.Koes sa lääd, vingõr-vangõr? - Mis su tüü, plesspää? Jõgi ja perv
Se 1928 (T. Haak)
Vrd. 1135
A17a.Pöet pää, aet hapõn? Niit ja oja
Se 1930 (A. Põhi)
A17b.Pöet pää, aet hapõn, vingõr-vangõr viitii? Oja
Se 1933 (A. Põhi)
A17c.Kohes lääde, vingõr-vangõr? - Mis su tüü, aet hapõn? Niit ja oja
Se 1935 (A. Põhi)
A17d.Tere, tere, pöet pää! - Mis sullõ vaja, aet hapõn? Pöet pää - jõgi, aet hapõn - niit
Se 1935 (T. Uiboaed)
A18+.1) Looga luuk, kohe sa läät? - Pöet kurat, mis vaia? Jõgi ja hainamaa
Rõu 1936 (A. Raadla)
2) Kos sa juused, luhatõbras? - Mes sulle vaia, pöötüle? Vesi juusk - hain küsüs
Lut 1894 (O. Kallas)
Rõu, Se, Lut - 3 var.
• LMr 128 (71)
B1a*.Kõver, kõver, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, veskilt tulen, veskile lähen? [Lahendus puudub]
Lai 1932 (M. Kirsch)
2Amb v. JMd, 2Lai - 4 var.
B1b.Kõverik, kõverik, kus sa lääd? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ma lähen veskilt veskile, kus kotid kolu ääre peal? Jõgi ja heinamaa
Lüg 1963 (A. Källo)
Vrd. 2474
B2.Kuura-käära, kus sa lähäd? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ma lähän vallast valda? Jõgi
Vän 1889 (M. Jaason)
B3a*.Küürik-kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ma lähen mõisast mõisa? Jõgi ja heinamaa
Rak 1893 (G. J. Jürjev)
2Hlj, Rak - 3 var.
B3b.Kõver eit, kus sa lähed? - Nühkapael, mis sa tahad, ma lähen mõisast mõisa, teisest mõisast teise? Jõgi ja heinamaa
Juu 1890 (J. Trull)
B3c.Kivõr-kõver, koe sa lähad? - Pöetpää, mis sa tahad, ma lää aina mõisa, istu maha juttu aama? Jõgi, heinakuhi, meri
Hls v. Krk 1868/96 (L. Kase)
B4a*.1) Kivver-kõvver, kos sa läät? - Nühkapal'las, mis sä tahat, ma lää Linklangardi mõiste? Jõgi, niit ja veski
Ote 1893 (J. Tammemägi)
2) Kõvver-koover, kos sa läät? - Tuhkapal'las, mes sa tahat, ma lää Linklonkadi mõiste? Oja
Ote 1895 (C. Lipping)
Võn, 2Ote, Urv - 4 var.
B4b.Vintlik-väntlik, kus sa lähed? - Lühike raiut, mis sa tahad, ma lähe Liplapi mõisa? Rohi küsib, jõgi kostab, läheb merese
Kaa 1889 (J. Koppel)
B4c.Tsiira-viira, kos sa lääd? - Paljas nühka, mis sa tahad? Linklangardi talule? Veski
Võn 1897 (P. Rootslane)
B4d.Kiver-kõver, kos sa lääd? - Pöitu pää, mes sa taad, ma lää Limplampadi veskile? [Lahendus puudub]
Nõo 1932 (O. Sild)
B5a.Kõver, kõver, kus sa lähäd? - Niuhkapaljas, mis sa tahad, ma lähän mõisast mõisa, oma pärismõisa? Jõgi
VMr 1890 (K. V. Lurich)
B5b.Kõverik, kõverik, koes sa lehed? - Ma lehe oma mõisa? Jõgi
Khk 1947 (H. Tarkin)
B6a1.Küürerik-kõverik, kos sa lääd? - Nihukapal'las, mis sa tahad, ma lää Õissu esa mõisa? Jõgi ja vikat
Hel 1913 (J. Müür)
B6a2.Kõver, kõver, kuhu sa lähed? - Nühkapaljast, mis sa tahad, ma läen mõisast mõisa, oma isa mõisa? Jõgi
Rak 1888 (M. Tamm)
B6b*.Kiverdi-kõverdi, kus sa lähäd? - Ilmapal'las, mis sa tahad, ma lään oma isä mõisa? Jõgi
Kõp 1888 (V. Reiman)
Trv, Pst, Kõp - 3 var.
B6c.Kühnas-kähnas, kus sa käisid? - Tulin veskilt, lähen oma isa mõisa? Jõgi
Amb v. JMd 1937 (anon)
B6d1*.Kiverik-kõverik, kus sa lähed? - Lühike lõigat, mis sa tahad, ma lää oma isa mõisa? Jõgi ja rohi
Vil 1913 (J. Müür)
Trv, Pst, Pst v. Pil, Vil, KJn - 5 var.
B6d2.Kiver-kõver, kos sa lähät? - Lühike lõigat, mis sa tahat, ma lää oma esä Õisu mõisa? Kiver-kõver - jõgi, lühike lõigat - hein: hein küsib jõelt, kuhu sa lähed, jõgi vastab, et ma lähen oma isa koju - Õisu järve
Hel 1962 (H. Kala)
B6d3.Kõverik, kõverik, kus sa lähad? - Lühike raiutud, mis sa tahad, ma lään oma isa mõisa? Jõgi ja raiutud mets
Jõe 1932 (H. Tampere)
B6d4*.Kiverik-kõverik, kus sa lähad? - Lühike lõigak, mis sa tahad, ma lää oma isa mõisa, lusikaid-liudu loputama? Hein ja oja
Pst 1888 (J. Jaakson)
2Pst - 2 var.
B6d5.Kivert-kõvert, kus sa lääd? - Lühike lõigat, mis sa tahad, ma lää oma isa mõisa, musta mulliku perrä? Jõgi
Hls 1889 (M. Laarman)
B6e+.1) Krõnksu-kranksu, ko sa lähät? - Pal'laspää, mis sa tahat, ma lää uma esä mõisallõ? Jõgi ja niidetud heinamaa
Rõu 1894 (P. Kanger)
2) Kõverik, kõverik, kus sa lääd? - Lühike lai, mis sa tahad, ma lään oma isa mõisa? Jõgi
Pst 1889 (H. Henno)
Saa, Pst, 2Rõu - 4 var.
B7a.Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa sest tahad, ma lähen isa-ema mõisa? Jõgi, sild
Kuu 1964 (O. Jahe)
B7b*.Kiira-käära, kus sa lähad? - Piiritet pää, sina ole vait, ma lähan oma isa-ema mõisa? Jõgi ja heinamaa
Saa 1928 (E. J. Kase)
Saa - 2 var.
B7c.Küüra-käära, kus sa lähed? - Nühkaperse paljas, mis sa tahad, ma lähen oma isa-ema juure mõisa? Jõgi jookseb merese
Pär 1888 (M. Oiderman)
B7d.Vinka-vonka, kinka-känka, kuhu sa lähad? - Lähan oma isa-ema mõisa? Jõgi
Tor 1888 (M. Tilk)
E EM 180 (1760); E EM2 155 (2281)
B7e.Tere, tere, vintlik-väntlik, kus sa lähed, vintlik-väntlik? - Mis sa tahad, pisike piiret lakk, ma lähen oma isa-ema mõisa? Vintlik-väntlik on jõgi, pisike piiret lakk on jõe ääres kasvav rohi, isa-ema mõisa on meri
Tõs 1894 (A. Niemann)
B8a*.Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ma lähen oma ema mõisa? Jõgi ja maandi
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
Hlj, Kad, 3Jõe - 5 var.
B8b+.1) Kiver-kõver, kos sa lääd? - Löhike lönderjas, mis sa must taad, ma lää oma emä mõisa? Jõgi ja niit
Krk 1936 (A. Grünvald-Univer)
2) Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Piiri purlak, mis sa tahad, ma lään oma ema mõisa? Jõgi ja kallas
Hää 1889 (E. Grant)
VMr, Koe, Jõe, 2Hää, Krk, Trv, Urv - 8 var.
B9.Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, lähen äia mõisa? Jõgi, heinamaa, veske
Äks 1893 (P. Sepp)
B10a.Kiver-kõver, kos sa lääd? - Püet pää, mis sa tahad, ma lähen oma isa linna? Heinamaa, jõgi
Trv 1889 (H. Kallas)
B10b.Kõveri, kõveri, kuhu sa lähed? - Mis sa, paljaspea, tahad, ma lähen oma isamaa linna? Kaevust vett võtma
Vai 1889 (H. Masing)
B11a.Kõver, kõver, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ise juhin, ise lähen mõis mõisalt mõisa, oma ema linna? Mägi ja jõgi
Pee 1927 (R. Viidebaum)
B11b.Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ma lähen oma ema linna? Jõe jooksmine
Kuu 1939 (H. Martinson)
B12.Kivert-kõvert, kus sa lääd? - Lühikene lõigas, mis sa tahad, ma lään ämma linna? Jõgi
Hls 1889 (J. Lepik)
B13a*.Kõverdi-kõverdi, kus sa lähad? - Nöhkapal'last, mis sa tahad, ma lähan oma isa maale? Jõgi
Vän 1889 (J. Tammann)
Vän, Kõp - 2 var.
B13b*.Kiverdi-kõverdi, kos sa lähäd? - Lühike lõigatu, mes sa tahad, ma lähä oma esa maale? Jõgi ja heinamaa
Nõo 1888 (J. Tüklov)
Nõo, Urv - 2 var.
B13c+.Pikkä kõvvõr, kos sa läht? - Lühikene lagja, mis sa tahat, ma lää oma isä maalõ? Jõgi
Krl 1910 (H. Ojansuu)
Krl, Rõu - 2 var.
B14a.Kivert-kõvert, kus sa lääd? - Oma isa kodu? [Lahendus puudub]
Hls 1895 (M. Mõrd)
B14b.Kivver-kõvver, kos sa läät? - Nühkapal'las, mis sa tahat, ma lää omma esä kodu? Oja ja niit
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Rõn, Ote, San - 3 var.
B14c+.1) Kõvver, kõvver, kos sa läät? - Lõikhain, mis sa tiit, omä esä kodu lää? Jõgi
Võn 1889 (T. Lätti)
2) Koes sa lääd, vinku-vanku? - Mis sä tahad, pöet pää, ma lää oma esä majja? Oja, niit
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Jaa, Võn, Rõn, Krl - 4 var.
B15.Kover-kover, kus sa lähed? - Ma lähen oma isa-ema igikojosse? Jõgi
Krj 1875 (T. Rohke)
B16a.Kiverik-kõverik, kus sa lähed? - Ligerik-logerik, mis sa tahat, ma lää oma ema kodu? Oja, jõgi
Trv 1894/1901 (J. Kala)
B16b*.Kiver-kõver, kus sa lääd? - Pöetpää, mis taad, ma lää emä kodu? Jõgi ja niit
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
Krk, 2Hel - 3 var.
B17.Kiverik-kõverik, kuhu lähad? - Pöetud pää, mis sa tahad, ma lähen oma isa juurde? Jõgi ja heinakuhi
Tt dat-ta (M. Undi)
B18*.Küüra-käära, kus sa lähad? - Ma lähan isa-ema juure? Jõgi
Tõs 1890 (M. Kurul)
2Tõs - 2 var.
B19a1*.Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Niuhkapaljas, mis sa tahad, ma lään oma emale? Jõgi, heinamaa
Sim 1892 (T. Franzdorf)
2Sim, 2Kan - 4 var.
B19a2.Kõverik, kõverik, kus sa lähäd? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ma lähän oma emale, lükka sina järele? Pedja jõgi ja heinamaa
Pal 1888 (M. Saar)
B19b*.Kiira-käära, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ma lään oma ema juure? Jõgi, karjamaa ja meri
Hää 1889 (E. Grant)
Hää, Saa - 2 var.
B19c*.Kiver-kõver, kus sa lääd? - Pöetpää, mis sa tahad, ma lää oma ema sülesse? Niit küsib ja jõgi vastab
Hel dat-ta (A. Wahlberg)
Krk, Hel - 2 var.
B19d.Kõverik, kõverik, kus sa lähäd? Nihak-nihak, mis sa tahad, mina lähen oma emale? Jõgi jooseb
Pil 1888 (T. Sander)
B19e.Kõverik, kõverik, kus sa lähät? - Lühik lõigat, mis sa tahat, ma lää oma emale, sääl ma loe lusikit, sääl ma arva anumit? Jõgi ja heinamaa
Krk 1961 (A. Toompalu)
Vrd. rl: /- - -/ Õtak iks latsõ' kokko kuts, / lugõ iks luidza kätte, / arvas iks anoma' ette, /- - -/ (SL II, nr. 998 symbol 60 f "Symbol" s 9< Se)
B20a.Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Lühike lõigard, mis sa tahad, mul on isa, sul pole ühti? Kuhi ja jõgi
SJn dat-ta (T. Köstner)
B20b.Kiverik-kõverik, kus sa lähed? - Lühike niidetud, mis sa tahad, mul nisad, sul pole ühtegi? Jõgi, heinamaa ja kuhjad
Tt 1889 (anon)
B21.Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljast, mis sa sest tahad, sinna lähen, kohe tahan? Jõgi ja vikat
Trm 1965 (J. Sildvee)
Trm - 2 var.
B22+.1) Kõvera kõver, kos sa läät? - Võõralt maalt lää leiba otsma? Suurtii
Ote 1896 (H. Maasen)
2) Kõver, kõver, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, siit tulen, sinna lähen, ilma otsa kätte ei saa? Heinamaa küsib jõelt: kõver, kõver, kus sa lähed? - ja jõgi siis vastab, et nühkapaljas, mis sa tahad ...
Sim 1939 (V. Fuchs)
Sim, VMr, Hls, Pal, Urv - 5 var.
Ca*.Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ma läen veskist veskile, ei too kotti elades? Jõgi ja heinamaa
Trm 1889 (H. Mann)
Iis, Trm, MMg - 3 var.
Kontam.: = 2505Ba*
Cb.Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljast, mis sa tahad, ma lää mõisast mõisasse, veskikojast veskisse, ei saa kotti kustkiltki? Jõgi
Lai 1897 (H. Asper)
Kontam.: = 2505Bb
Cc.Kõverik, kõverik, kohes sa lähed? - Tühipaljas, mes sa tahad, ma lään veskilt veskile, ei vii kotti ilmaski? [Lahendus puudub]
Kod 1950 (H. Nõu)
Kontam.: = 2505Bc
Cd*.Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Tahkupaljast, mis sa tahad? - Veskilt tuled, veskile lähed, ilmaski kotti koju ei too? Jõgi
Lai 1926 (H. Nigul)
2Lai - 2 var.
Kontam.: = 2505Bd*
Ce*.Kõverik, kõverik, kust sa tuled? - Haljas-paljas, mis sa tahad, veskilt tulen, veskile lähen, kotti ei vii kodu iialgi? Jõgi ja heinamaa
Kuu 1956 (I. Lind)
2Kuu - 2 var.
Kontam.: = 2505Be*
Cf.Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Veskilt tulen, veskile lähen, ilmaski kotti kodu ei too? [Lahendus puudub]
Lai 1932 (M. Lääne)
Kontam.: = 2505Bf
D.Vintlik-väntlik, üle metsa heitlik, kus sa lähed, pisike piirit lakk? Vesi
Kse 1889 (F. Põld)
Kontam.: = 2540F
Vrd.873
mj: Kippar 293A*
rl: "Kõverik, kõverik, kus sa lähed?"/ "Näuhka paljas, mis sa tahad!"/ "Kõverik, kõverik, kosta ikka!" / "Lähen parmu matusele." / "Kessi parmu ära tappis /- - -/ (ERlA III:3, nr. 6792 symbol 60 f "Symbol" s 9< Iis)