Pealeht Kasutajale EM: lugemikud Baas-lugemik Lahendid Murdesõnu Allikalühendid Kohanimelühendid Kihelkondade kaart Lingid Kaardimasin
493.KAKS HÄRGA ÜHES IKKES, TEINE KÜNNAB SOOMAAD, TEINE ARUMAAD? Vesiveski rattad, kuib ja märg ratas - 3+29+5+2 = 39 (98) var.
A1.Kaits härga üte ikme otsan? Veskikivi
Ote 1893 (J. Tammemägi)
A2a.Teine härg künnab soomaad, teine härg arumaad (Ein Ochse pflügt morastig Land, der ander hart Land)? Ein Mühl- und Kamm-rad
Tt 1732 (A. Thor Helle)
• Helle 370 (110); Hupel 170; Willmann 173 (100); Hupel2 173; Lönnrot 160; Ahlqvist 74; Wied. 288; E EM 150 (1427); KAH EKAl 162 ja 164 (104); E EM2 130 (1869)
A2b.Üks härg künnab aru-, tõine soomaad? Tuule- ja vesiveski
Tor 1889 (J. Tilk)
A3.Kaks härga künnavad, tõine soomaad, tõine arumaad? Vesi- ja tuuleveske
Tor dat-ta (J. Tilk)
A4.Kaks härga künnavad, teene künnab soomuad, teene põllumuad? Vesiveski, kuiv- ja vesiratas
Pil 1888 (T. Sander)
A5a.Kaks härga ikkes, üks künnab soomaad, teine arumaad? Tuulik ja vesiveski
Pee 1927 (R. Viidebaum)
A5b1.Kaks härga ühes ikkes, teine künnab soomaad, teine arumaad? Vesiveski rattad, kuib ja märg ratas
Pil 1894 (H. Keller)
A5b2.Kaks härga ühes ikkes, üks künnab soomaad, teine künnab arumaad? Vesiveski
Pil 1888 (S. Käär)
A5c.Kaks härga ühe ikke otsas, teine künnab soo-, teine arumaad? Vesiveske rattad, teine vesiratas, teine kuiv ratas
Tür 1888 (M. Tults)
A5d.Üks härg künnab soomaad, teine künnab arumaad, ühe ike otsas mõlemad? Veski (ratastega)
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
A5e1.Kaks härga künnavad ühes ikkes, teine künnab soomaad, teine arumaad? Veskirattad
Sim 1889 (M. Fliedermann)
A5e2.Kaks härga künnavad ühe ikke otsas, teine künnab arumaad, teine künnab soomaad? Veski kuiv ratas künnab aru-, vesiratas soomaad
Hlj 1892 (G. Kungur)
A5f.Kaks härga veavad ühes ikkes, teine künnab soomaad, teine arumaad? Vesiveske rattad
Tor 1887 (M. Kiisk)
A5g.Paar härgi ühes ikkes söövad, üks künnab arumaad, teine soomaad? Vesiveski rattad
Hlj 1888 (J. Linkstein)
A5h.Kaks härga künnavad, ühes ikkes veavad, teine künnab soomaad, teine arumaad (Zwei Ochsen pflügen, ziehen in einem Joche, der eine pflügt Sumpfland, der andere trockenes Land)? Die Eimer am Radbrunnen
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 266/7; E EM 52 (313); E EM2 47 (398); E MM 8 ja 43 (75); E MM2 8 ja 46 (77); Ainelo II-III 122; Ainelo III 30; E MM3 6 ja 37 (77)
A6a.Kaks härga ühe ikke ots, teine künnab suumuad, teine künnab põllumuad? Vesiveski
Ksi 1888 (T. Riomar)
A6b.Kaits härgä üte ikke otsan, üits künnäb soomaad, tõine põllumaad? Veskeratta
Hls 1891 (J. Riiet)
A6c.Kaits härgä künnave üte ikke otsan, üits künnab suumaad, tõine põllumaad? Vesiveske ratta
Pst 1895 (J. Ainson)
A7.Kats härga üten ikken, teine künd kuiva maad, teine vesist maad? Vesiveski ratta
Räp 1875 (J. Jagomann)
A8.Kaks härga ikkes, üks maa pääl, tõine soo pääl? Veski, vesi- ja kuivratas
Pst 1888 (J. Jaakson)
A9a1*.1) Kaks härga ühes ikkes, üks supeldab sooda mööda, teine kõnnib kuiva maada? Kaks vesiveske ratast, üks vee sees, teine kuival maal
Tt 1878 (C. E. Malm)
2) Kaks härga ühes ikkes, teine sopleb sooda mööda, teine kõnnib kuiva maad? Vesiveski
Sim 1950 (V. Murumaa, Ü. Tedre)
2Sim, Tt - 3 var.
• Mötleja 14 ja 52 (52)
A9a2*.Kaits härgä üten ikken, üits suplep suud müüdä, tõine kõnnip kuiva maad müüdä? Vesiveski
Krk 1937 (S. Tanning)
Saa, Krk, Trv - 3 var.
A9b.Kats härgä ikken, üts sõperdas suud piti, tõne kuiva maad piti? Veskiratta
Võn 1889 (T. Lätti)
A9c.Kaits härgä ühes ikkes, tõine kõnnib kuiva maad müüda, tõine tsiplep sood müüda? Veskeratta
Rõn 1888 (H. Urb)
A10a.Kaits härgä üte ikke ehen, tõne sops suud müüdä, tõne marss maad müüdä? Veske, vesi- ja kujuratas
Krk 1892 (J. Hünerson)
A10b.Kaks härga kõnnive üten ikken, tõine käib sooda mööda, tõine marsib maada mööda? Kaks veskeratast
Pst 1889 (H. Henno)
A11.Kaks härga ühes ikkes kinni, teine supleb vett mööda, teine kuiva maad mööda? Vesiveski rattad
Hlj 1936 (J. A. Reepärg)
A12.Kaks härga ühes ikkes, üks neist kõnnib kuiva maada, teine aga märga maada? Veskirattad
Pee 1894 (O. J. M.)
B.Kits kõnd kuival maal, tõine supas suud mööda? Veskerattad
Trv 1896 (J. Sikk)
Ca.Teine sahk künnab soomaad, teine arumaad? Vesiveske vesi- ja kuivratas
Tor 1888 (M. Tilk)
E EM 150 (1429); E EM2 130 (1871)
Cb.Üks sahk künnab arumaad, teine soomaad? Vankriratas ja vesiratas
JJn 1897 (J. A. Rehberg)
D.Kaks vennakest, teine supseb sooda mööda, teine kõnnib kuiva teeda? Veskerattad
SJn 1890 (M. Kielas)
E1.Üks künnab suumaad, teine künnab arumaad? Vesiveski ja tuuleveski
Hää 1939 (M. Mäesalu)
E2.Üks supleb sooda mööda, teine kõnnib kuiva maada? Veskirattad
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
F.Üks härg künnab soomaad ja teine künnab arumaad, olgu kuiva ehk märga, üks tolm on ühtepuhku? Vesiveski ja tuuleveski
Hlj 1889 (L. Lepp-Viikmann)
Kontam.: = 1851L
Vrd.2032
rl: /- - -/ Sui ma soidan sooda mööda, / talve marsin maada mööda, /- - -/ (VK VI:1, nr. 168A < Hlj)