Pealeht Kasutajale EM: lugemikud Baas-lugemik Lahendid Murdesõnu Allikalühendid Kohanimelühendid Kihelkondade kaart Lingid Kaardimasin
2372.VALGE MERI, MUSTAD KALAD, PUNANE ROOSILILL KESKEL, KES ROOSILILLE ÄRA MURRAB, SEE SAAB KALADEGA KÕNELDA? Kiri - 1+20+5+2 = 28 (57) var.
Aa1.Valge meri, punane roosike keskel? Kiri petsadiga
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Aa2.Punane roosike keset valget merd? Pitse kirja peal
Pst 1891 (J. Leppik)
Ab.Valge meri, punane lill? Kiri
Rõu 1938 (H. Pill)
Ac.Verrev roosikene keset merd? Päiv
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Vrd. 712
Ad.Valge meri, punane kruus keskel? Kiri petsatiga
Hls 1889 (H. Kase)
Ae.Valge meri, punane saar keskel? Kiri
Aud 1889 (K. Tarkpea)
B.Valge meri, musta kala? Kiri
Plv 1890 (J. Tobre)
Ca1.Valge meri, mustad kalad, punane roosilill keskel, kes roosilille ära murrab, see saab kaladega kõnelda? Kiri
Trv 1894 (J. Vaine)
Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (14); Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (14); Mihkla KlL 75 (13); Vih. (1950) 81 ja 82 (13); Metstak2 34 ja 35
Ca2.Valge meri, mustad kalad, mere keskel punane roos, kes roosi katki murrab, oskab kaladega rääkida? Pitsatiga kiri
Trt 1930 (M. Sika)
Ca3.Valge meri ja mustad kalad, keset merd roos, kes selle roosi katki murrab, saab kaladega kõnelda? Kiri
Vil 1960 (Ü. Puusep, M. Talts, K. Uibo)
Cb.Valge meri, mustad kalad keskel, verev lillitutt, kes nu lillituti är kakke, saa musti kaluge kõnelda? Kiri
Räp 1962 (M.-A. Kadarpik, U. Kolk, E. Oja, I.-P. Padernik)
Cc.Väikene järvekene, sääl oma musta kala sisen ja verev roos kasvab peal, kes see roosi ära kaksab, saab neide kalakestega kõnelda? Kirja lugeda
Kan 1888 (G. Veski)
Cd.Valge meri, mere pääl saar, saare pääl lill, kes too lilli ära kakses, see saab kõiki merekalloga kõnelda? Kiri
Võn 1895 (P. Rootslane)
E EM 147 (2141)
Da.Valge meri, mustad kalad, punane roos keskkohal, kes roosi katki ei murra, see kalu kätte ei saa? [Lahendus puudub]
Trt 1931 (H. Särg)
Db.Valgõ meri, musta kala, ku kruusi katski ei murra, kallo kätte ei saa? Kiri, petsat
Kan 1895 (G. Loodus)
Dc.Ühe valge järve pääl ojub üks punane roos, tahad sa muste kallu püüda, pead sa punast roosi murdma? Kiri ja kirjalakk
Rõn 1889 (C. Berg)
Dd.Valge meri, musta kala sisen, verrev iä pääl, kui iä katski lüüt, sis kallu kätte ei saa? [Lahendus puudub]
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
E1a1.Valge meri, punane roosike keskel, kes selle punatse roosikse katik murrab, saab valge merege kõnelde? Kiri
Pst 1889 (A. Luts)
E1a2.Valge meri, punane roos, kes selle roosi katki murrab, saab selle merega kõnelda? Kiri
Hls 1893 (H. Sulsenberg)
E1b1.Valge meri, punane lill, kessi selle lilli katik murrab, saab merege kõnelte? Petser, mis kirjä pääl om
Hls 1891 (J. Riiet)
E1b2.Valge meri ja punane lill keset merd, kes selle lille katki murrab, saab selle merega rääkida? Kiri
Hls 1889 (J. Meomuttel)
E1c.Valge meri, verrev roos, kes merega taht kõnelda, see murdku roos katski? Kiri
Rõn 1889 (P. J. Tamm)
E2a1.Valge järv, punane roos keskel, kui sa selle roosi ära võtad, siis saad järvege rääkida? Kiri ja petsat kirja pääl
Kõp 1896 (J. Laarmann)
E2a2.Valge järv, punane roos, kes see roosi katki teeb, saab valge järvega kõneleda? Kiri ja kirjalakk
Vil dat-ta (H. Leoke)
E2b.Valge järv, verev roos keskel, kes järvega tahab juttu ajada, peab roosi murdma? Kiri ja kuväär
Puh 1888 (J. Loskit)
Fa.Siin seisab üks loss ja lossis elab härra, lossi ukse ees on punane roos, kui sa seda roosi murda saad, siis saad lossihärraga rääkida? Kiri
Vän 1933 (S. Rungi)
Fb.Lossis on herra, muidu sa temaga rääkida ei saa, kui sa uksel olevat punast lille puruks ei sõku? Kiri
Vln 1927 (V. Metsamärt)
Fc.Roos on lossi ukse ees, muidu lossihärraga kokku ei saa, kui murra roos katki? Kiri pitseriga kinni pandud
Vän 1897 (E. Tetsmann)