Pealeht Kasutajale EM: lugemikud Baas-lugemik Lahendid Murdesõnu Allikalühendid Kohanimelühendid Kihelkondade kaart Lingid Kaardimasin
292.HÄRG LÄHEB MÜRADES MÄELE, EI KÕHUS KÕRREKEST, EI MAUS MARJAVARREKEST? Torupill - 0+44+7+6 = 57 (80) var.
A1a1*.1) Härg liäb müüraten mäele, ei õle kõhun kõrrekestä, maun marjavarrekestä? Lõõtsapill
Kod 1887 (S. Käär)
2) Härg läheb mürades mäele, ei kõhus kõrrekest, ei maus marjavarrekest? Torupill
Pal 1889 (E. Uus)
VMr, Khn, Plt, 3Lai, Pal, 3Kod, 2MMg, Äks - 13 var.
E EM 38 (154); E EM2 35 (190)
A1a2.Härg läheb möirates mäele, ei kõhus kõrrekest, ei maus marjaterakest? Pasun
Pil 1889 (J. Kärsten)
A1a3*.Härg lätt müüräten mäele, ei ole kõtun kõrrekest, ei maon marjakest? Passun
Võn 1889 (T. Lätti)
KJn, Võn - 2 var.
A1a4.Härg läheb möirates mäele, ei ole kõhus kõrrekest ega vatsas marjavarrekest? Torupill
Pal 1888 (M. Saar)
A1b*.Härg läks möirates mäele, põle tal kõhun kõrrekest, ei maon marjavarrekest? Härmoonik
Kod 1955 (O. Niinemägi)
Kod, MMg - 2 var.
A1c.Must härg läits mõiraten mäele? Sitasitik
Puh 1889 (D. Arak)
A1d.Härg läks möirates mäele, põle kõhus kõrrekest, ei maos marjavarrekest, isi ku torupillike? Torupill
KJn 1936 (L. Köögardal)
A1e.Härg lähäb luesates mäele, põle kõhus kõrrekest, ei maos marjavarrekest? Toropill
KJn 1890 (A. Pihlak)
A2a*.Härg lääb määle möirates, põle kõhus kõrrekest, ei maus marjavarrekest? Pill
Pal 1888 (H. Maasen)
Tln, Pal, MMg, Ote, Rõu - 5 var.
A2b1.Härg läks mäele möirates, pole kõhus kõrrekest, maos marjavarrekest? Pasun
Võn 1926 (M. Blum)
A2b2.Härg läks mäele möirates, ei olnud kõhus kõrrekest ja maos metsamarjakest? Torupill
Sim 1940/1 (H. Joonuks)
Metstak2 36
B1a*.1) Härg lää mõtsa müräten, ei ole kõtun kõrrekest, naha vahel varrekest? Härmoonik
Trv 1888 (J. Jalajas)
2) Härg lätt mõtsa müräten, ei ole kõtun kõrrekest, ei maasikmarja varrekest? Passun
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Trv, 2Ote, Krl - 4 var.
B1b1*.Härg läts mõtsa mürräten, ei ole kõtun kõrrekest, ei maasikmarja varrekest? Lõõtspill
Rõu 1957 (O. Jõgever)
Urv v. Krl, Krl, Rõu - 3 var.
B1b2.Härg läts mõtsa müraten, ei ole kõtun kõrrekest, ei maon marjavarrekest? Lõõtsapill
Kam 1889 (A. S.)
B2a.Härg läts mõtsa mürraten, tulli kodu jõrraten, es ole kõtun kõrrekest, ei marjapuu all marjakest? [Lahendus puudub]
Nõo 1888 (J. Tüklov)
B2b.Härg lääb mõtsa mõiraten, tuleb kodu tõrraten, ei ole kõtun kõrrekest, ei ka hainaraasukest? Sitasitik
Puh 1889 (J. Loskit)
B2c.Härg lätt mõtsa mürraten, tule koda jõrraten, es ole hainakõrrekest ega õlekõrrekest? Lõõtspill
Kan 1888 (J. Väggi)
B2d.Härg läts mõtsa mürraten, kodu tulli jõrraten, suun ei hainakõrrekest ega viljavarrekest? Härmoonik
Kan 1896 (J. Ots)
B3a.Must härg läks metsa mürrates, ei ole kõhus kõrrekest ega maasikmarja varrekest? Vanaaegne lutusarv
Trt 1927 (O. Sermat)
B3b*.Pull läts mõtsa mürräten, ei olõ kõtun kõrrõkõist ja maasikmarja varrõkõist? Pasun
Urv 1961 (M. Külaase)
San, Urv - 2 var.
B3c.Pull lätt mõtsa mürräten, ei ole kõtun kõrrekest? Vii järele min[emise] paarid seljas
San 1925 (E. Päss)
C.Must härg läheb mööda möirates, kõhus pole õlekõrtki? Lõõtspill
Nõo 1971 (K. Käppa)
D.Hall härg läks ammudes, küla kajule karjudes, tal põle kõhtus kõrrekest, maos marjavarrekest? Torupill hüiab
Tür 1888 (M. Tults)
Ea.Härg tuleb arust ammutesse, ei ole kõhus korrekesta, maus ei marjavarrekesta? Loetsapill
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
Eb.Härg tuli koju möirates, ei olnud kõhus kõrrekest? Mängitakse harmoonikat
Hel 1926 (K. Puusepp)
F.Härg läheb möirates, ei ole kõhus kõrrekest ega maos marjavarrekest? Torupill
KJn 1946/8 (R. Sünter)
ÜÕÕ 45 (8)
G.Mees läheb metsa möirates, pold taal kõhtus kõrrekest, maos marjavarrekest? Torupill
Jür 1888 (M. Petroff)
H.Kena oinas, keerud sarved, keksib külatanavil, ei ole kõhus kõrrekest, ei maos marjavarrekest? Saan
Trm 1895 (E. J. Õunapuu)
Kontam.: = 623B
I.Kena oinas, ketsud sarved, läheb möirates mäele, tairutes üle tammi? Konn
Plt? dat-ta (anon)
Kontam.: = 623C
J1.Härg läheb mäele möirates, võtab sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski
Rkv 1888 (A. Heraklides)
Kontam.: = 156Ü1
J2a.Must härg, mugulas sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile, läheb üle mäe möirates? Sitikas
JJn 1888 (M. Roosileht)
Kontam.: = 156Ü2a
J2b.Must härg, mugulas sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile ja läheb möirates mäele? Veski
Krj 1939 (V. Fuchs)
Kontam.: = 156Ü2b
J3.Hall härg, hangud sarved, võtab kihelkonna kukile, sauna sarvile ja läheb möirates mäele? Tuuleveske
Pil 1894 (A. Jung)
Kontam.: = 156Ü3
Vrd.181F 1268
ul: Meie aga me'ed kui metsapullid, / Arujaani hallid sõnnid. / Lähvad metsa möirates, / aru poole ammudes (ERA II 251, 17/8 (3-4) < Kul)