Mul on maal kiisu, kelle nimi on Mitsu. Kui ta alles saime ja nime hakkasime panema, siis panime selle näo järgi ja ema arvas, et ta on just Mitsu nägu. Temaga on nii palju lugusid. Ükskord kadus ta täiesti ära, me otsisime, kuid ei leidnud teda, aga siis kuulsime mitu korda naabri lakast kräunumist ja läksime siis vaatama ning seal ta oli. Kiisu oli üles roninud, kuid alla enam ei saanud. Ta oli nii hirmunud ja näljane ning peale seda käis mitu päeva koguaeg kellegi kannul ega julenud üksi jääda. Mu kiisu on selline, et talle meeldib käpp lillevaasi panna ja siis seda pärast limpsida. Ükskord juhtus minu sünnipäeva lillega nii, et ta näris selle pooleks (nelgid talle meeldivad, roosid mitte) ning ema pani siis lille ära, kuid hommikuks oli lill veelgi lühem, nii et kui mina sain lõpuks oma lille kätte, oli see kümne cm varrega.
Ma tegelen oma kassi Nirriga. Kui ta nurrub või tuleb ligi, siis ta tahab süüa. Kui ta ootab ukse taga, siis Nirri tahab tuppa. Meie kass oskab uksi avada. Ta hüppab laua peale kust ta ukseni ulatub ja paneb käpad lingi peale ja uks lähebki lahti.
Mul on kodus ka loomad nende nimed on: kanaarilinnud. Ma puhastan nende puuri iga laupäev ja kui nad süüa tahavad hakkavad nad laulma ja siis ma panengi neile süüa ja ka juua. Mu kõige naljakam asi oli see, kui nad öösel puurist välja olid saanud ja minu pea peale tulid, aga lõpuks nad ikka läksid ahju otsa magama.
Mul on kodus kass. Tema nimi on Tupsu. Ta on väga karvane. Iga hommik lähen ma kööki ning panen talle värsket vett ning kassikrõbuskeid. Kohe kui ta näeb, et ma talle süüa panen, siis jookseb ta sööma. Söömise ajal lööb ta alati nurru.
Mu hobi on markide kogumine ja mul on ka lemmikloomad: kass, koer ja kalad, kuid nende eest hoolitsevad ka teised pereliikmed. Ma tegelen markidega, sest see on huvitav ja neid pole raske saada. Ma kogun neid albumitesse, mul on neid juba päris palju. Loomade eest hoolitsen ma sellepärast, et mulle meeldivad loomad. Kui ma koera sain, ei tahtnud ta üldse tuppa tulla, me meelitasime teda koerasöögiga, aga nüüd ei saa teda enam toast väljagi.
Minu üks hobidest on lemmiklooma pidamine. Oma lemmikloomaga tegelen ma sellepärast, et mu lemmikloom (kass) on mul armas. Ma tegelen temaga mängides. Üks tore juhtum oli siis, kui ma läksin õhtul magama ja mu kass tuli minu juurde kaissu.
Muidugi on mul ka lemmikloomad. Mul on kilpkonn ja kass. Mul on kass ja ta on tubane. Ta pole kunagi väljas käinud. Meil on koridor, mis eristab välisust toauksest. Alati, kui ta pääseb sinna ja kui on külm, siis ta tuleb kohe tagasi nagu välk ja tal on alati saba turris.
Minu hobi on kassi pidamine. Mulle meeldivad kassid ja siis tuli neile ukse taha nälginud tiine kass ja me võtsime ta endale. Ma mängin oma kassiga ja hoian teda. Ükskord mu kass sittus minu voodisse, kui mu vanavanemad seal olid. Peale seda tõmbas ta veel perse vastu maad puhtaks.
Kodus on mul kass, varem on olnud koer ja hamstrid. Kassiga tegelen (mängin) siis, kui kass ise tahab, sest ta on selline "diiva", kes teeb mis tahab ja ei lase ennast kogu aeg "väntsutada".
Hobideks on mul papagoid. Mulle meeldib nendega tegeleda, sest kui üksi kodus olla, tekib vahest tühi tunne ja hakkab väga igav. Minu papagoid lendavad toas vabalt ringi, sest mulle ei meeldi neid puuris hoida. Ükskord paar aastat tagasi, kui mu vend vaatas telekat ja sõi kellogseid, siis üks papagoi tuli vaatama, maandus kausi äärele, vaatas natuke, siis libises ja kukkus sinna sisse.
Kunagi oli mul hobiks kleepsude kogumine, aga enam mitte. Ka hamstrit pidasin, sest ta oli armas väike näriline, kellele meeldis pimedasse auku ronida, mis kapi taga asus.
Mul on kodus lemmikloom Mupsu =) Ta on kõrbehiir. Rohkem mul polegi hobisid. Ma ei tea isegi, miks ma endale lemmiklooma tahtsin. Toredad juhtumid on sellised, kuidas minu kõrbehiir mind käest hammustas.
Mul on kodus Pärsia kiisu. Ma ei tegele temaga eriti, aga kui mul on igav, siis ma kiusan teda. Vahepeal ma kirjutan oma päevikusse kui mul on igav ja tuleb mingi hea mõte pähe. Ma tegelen nendega sellepärast, et mul poleks igav. Mulle meenub see, kuidas mu kass minuga õhtuti alati kakleb, kui ma ei lase tal enda voodi peale pehmet aset teha.
Pean kodus kassi ning kogun raha. Kassi pean selleks, sest hoolin loomadest ja nendega on vahel hea mängida ja unustada probleemid. Raha kogun sellepärast, et kui näpud on põhjas, siis sealt saab alati võtta. Kassile meeldib minu peast kinni hoida ja seda pesta.
Mul on koer, kes elab mu vanaema juures. Ta nime ütlesin ma puhtjuhuslikult Timbu ja see tal nimeks saigi. Temaga seoses tuleb alati meelde see, kuidas ta sind nähes kallistab, nagu päris inimene.
Mul on koer Päntu. Tema oli maal vanaema koer, aga kui vanaema läks teise ilma edasi, võtsime me koera linna. Vaeseke oli seitse aastat ketis olnud ja tal läks natuke aega, enne kui linnakommetega harjus. Näiteks oli ta harjunud haukuma maal keti otsas iga möödasõitva auto peale ja linnas vabana ta kasutas võimalust ja tahtis pea igat autot lausa rattast hammustada. Ühe korra on Päntut lubatud selle eest maha lüüa ja ühe korra jäi käpaga žiguli ratta alla. Žigulis oli kena vanapaar, kes tundis siirast huvi koera käekäigu vastu. Õnneks ei olnud hullu midagi viga.