1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Esimese lemmiklooma sain 5nda aasta sünnipäevaks. See oli kass. Teise lemmiklooma sain ma endale seitsmendas klassis. Olin siis 12-ne aastane ja loomaks oli lontkõrvadega jänes. Kui ma üheksandasse klassi läksin võeti mulle koer (tšau- tšau).
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Kassi kinkis mulle tädi sünnipäevaks. See oli tema otsus ja minu pere ei olnud selle vastu. Jänese otsustasime osta endale, kuna olime näinud ajalehes kuulutust ning ei suutnud jätta endale ostmata sellist armsat küülikut. Koera soovis mu ema. Õigemini see oli tema hetkeotsus, millest kasvas välja tõsine mõte. Kõik lemmikloomad on võetud ainult pooltargumenti toel. Vastuargumente ei olnudki. Lemmikloom on ju mõnes mõttes vajalik. Lapsed õpivad siis hoolitsema.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kassi kohta ma ei oska täpselt öelda, aga arvatavasti mu tädi sai mõnelt tuttavalt kassipoja; eeldatavasti sai tasuta. Jänes maksis 700 krooni ning ajalehes tehti artikkel ning seal oli märgitud ka aadress, kust neid osta saab. Koera ostsime koertekasvatusest. Maksis 6000 krooni.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Kassile panin nimeks Kurr, kuna kassid kurruvad nii armsalt ja see kass oli selles erilise andega. Jänest kutsuti mitmeti: Vicky (minu pandud nimi), Jänku (õde ja vanemad), Jussi (vanavanemad). Koera nimi paberite järgi on Lord, kuid meie kutsume teda Mukiks või Mõmmiks (rohkem kasutame seda). Me leiame, et pidevalt teda pärisnime pidi kutsudes ei oleks nii meeldiv. Lord on üsna keeruline nimi, kuid samas Mõmmi on kergem öelda. Mõmmiks hakkasime kutsuma teda, kuna tšau- tšauna on ta väga pehme, karvane ja näeb välja nagu karupoeg.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet: (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Lemmiklooma puudutavat teavet olen saanud vastavate raamatute kaudu ning ka loomasaateid vaadates. Samuti on mõnelt teiselt lemmikloomaomanikult uuritud, kuidas kõige parem on vastava loomaga käituda ja olla. Interneti teel ei ole eriti uurinud.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Jah, kindlasti on. Küüliku võtsime eelkõige sellepärast, et tal olid armsad lontis kõrvad. Algul küll soovisime angoora küülikut, kuid lemmikloomapoodi jõudes valisime ikkagi armsama. Koera suhtes samamoodi.
Oli vaja armsat karvast mitte väga suurt koera ning tšau-tšau puhul olid need omadused olemas. Looma tõupuhtus ei ole niivõrd oluline. Näiteks minu kass ei olnud kindlasti tõupuhas, kuid see ei häirinud mind, sest olulised ei ole mitte paberid ja taust, vaid loom ise.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole osa võtnud mitte ühestki loomanäitusest, kuna arvan, et see on siiski eelkõige loomade piinamine. On muidugi ka neid loomi, kes naudivad tähelepanu, nagu on ka inimesi, kes kandideerivad missiks, kuid kõik ei ole sellised. Kuna ma ise ei sooviks mitte kunagi sellisest võistlusest osa võtta, siis ma arvan, et minu lemmikud ka ei peaks seda tegema.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Kass ja jänes on nüüdseks surnud, kuid siiski hoolitsesin nende eest mina. Koera eest hoolitseb terve perekond. Välja jalutamas käivad mu õed temaga, kuid vahel satun ka mina, eriti just siis, kui talvel saab lumes möllata. Hommikul, lõunal ja õhtul käiakse koeraga kindlal ajal väljas. Vahepeal ta üldiselt magab või siis sööb. Mõmmile meeldib väga mängida ja rullida mööda põrandat ning üldse naudib ta seda, kui temaga tegeletakse. Suhteliselt vähe siiski tegelen, kuna eriti ei leidu aega selleks. Samas ma jaotan selle vähese aja päeva peale ära ning koerale võib jääda mulje, nagu ma iga natukese aja tagant pööran kogu oma tähelepanu talle.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Alguses sõi Mõmmi ainult spetsiaalselt talle mõeldud toitu, mida sa ainult loomaapteekidest osta. Nüüdseks sööb ta Chappit ning ka tavalist toitu. Tema eriliseks lemmikuks on juust ning kodujuust ja mõlemat ta ka saab, kuid loomulikult normaalses koguses, kuna tavatoit siiski ei ole mõeldud talle. Koeratoidus on ju ka olemas kõik, mida organism eluks vajab.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Koeral on tihti tervisehädad olnud. Kõrvapõletik ja suguelundite põletik ka. Mõlemal korral oleme lasknud tal hambad, kõrvad ja suguelundid puhastada. Samuti kontrollida üle naha ja vere. Ei, ise me ei ole osanud lahendada, kuna igaks juhuks tuleb alati pöörduda arsti poole. Lemmikloomade vaktsineerimine on loomulikult vajalik, kuna loom on ju ka sama vastuvõtlik haigustele nagu inimene. Õnneks on olemas ka loomadele vaktsiinid, mis aitavad vältida osasid haigusi.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks on see vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Kui häda käes, siis vast steriliseeriks ka oma looma, kuid minu koer on isane ning ei liigu tavaliselt omapead. Vajalik on see juba sellepärast, et olenevalt muidugi loomast, ei taheta mitmeid pesakondi järjest saada. Piisab ühest, sest pahatihti näiteks koerakutsikad või kassipojad uputatakse.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt
Ei, meie ei ole oma loomal lasknud järglasi saada, kuna me ei ole seda vajalikuks pidanud.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Koeral on lubatud viibida kõikides ruumides va. magamistuba, kuhu sissepääs on tema jaoks rangelt keelatud. Magab ta tihtipeale akna lähedal või uste taga, sest seal on suurem tuuletõmbus, kuna oma tiheda karvastiku tõttu on tal pidevalt palav. Otseloomulikult ei ole tal lubatud voodisse tulla, kuna vaatamata sellele, et me hoiame teda puhtana ei suuda me tagada siiski ideaalset puhtust ning looma voodis olemine tekitaks probleeme hügieeniga.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma loomi transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Pikemate reiside ajal on koer vanaema juures maal, kus ta saab vabalt aias ringi joosta. Koera sõidutame autos, nagu inimestki ainult, et koer viibib põrandal sõidu ajal. Külla oleme küll teda kaasa võtnud, kuna ta on suhteliselt sõbralik ning meeldib enamustele. Loomahotelli teenuseid ei ole mitte kunagi kasutanud, kuna ei pea seda õigeks, et loom jäetakse võõraste inimeste hoolde. Ka loom saab stressi ning see võib talle põhjustada ka surma.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate te sünnipäeva? Kuidas?
Mõmmi sünnipäev on 10. aprillil. Otseselt ei tähista, kuid tema sünnipäeval kingime näiteks kondi või midagi taolist.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või soovite viia oma looma spaasse?
Riideid ei ole ostnud ega õmmelnud, kuna talle ei meeldi midagi kanda. Mänguasjadest ta ka eriti rõõmu ei tunne, kuna on suhteliselt laisk koer. Koeral on oma šampoon ja ka õli karvade jaoks. Samuti kammime teda regulaarselt. Spasse küll ei ole mõelnud teda kunagi viia, kuna ta on natuke arg ning vähe usutav, et ta laseks enda peal mõnda protseduuri teha.
17. Kas teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kus teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsuse ja ülehoolitsuse vahel?
Jah, looma eest on võimalik liiga palju hoolitseda. Ülehoolitsemine on haiglane hoolitsemine, kui loomale pühendatakse kõvasti rohkem aega kui perele või iseendale. Ostetakse näiteks delikatesse või tohutult kalleid riideid, et loom saaks end paremini tunda.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Nõukogude ajal ei hoolitsetud nii väga lemmikloomade eest. Nõukogude aeg oli rohkem kolhooside ja sovhooside aeg ning siis ei pööratud nii palju tähelepanu lemmikloomadele. Ja kui ka omati lemmiklooma, siis kindlasti ei hellitatud neid üle ning ei õmmeldud riideid selga.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matused? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Kass Kurr kadus tegelikult ära ning meil teda matta ei õnnestunud. Kuna ta elas maal, siis ta lihtsalt ükskord ei tulnud enam koju tagasi. Sisetunne ka andis teada, et ju ta on surnud. Tükk aega ei võtnud uut looma, sest igatsus kassi järele oli liiga suur. Jänku surm oli masendav. Ta oli parajasti vanaema juures maal ning üks hommik lihtsalt enam ei liigutanud. Maeti ta kusagile metsa alla väga sügavale muidugi. Uut looma me ei võtnud, sest enne jänku surma olime just võtnud koera.
20. Millised „kodureegleid“ olete oma loomale õpetanud? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Mõmmi ei tohi võtta laualt toitu, käia magamistoas, toitu mööda põrandat laiali vedada ega haukuda eriti kõvasti. Ta kuulab meie kõigi sõna ning peab kinni väga hästi neist reeglitest. Muidugi on tal kombeks vahetult pärast põrandapesu üle niiske põranda kõndida, kuid ka sellest oleme tavaliselt üle olnud.
21. Kas mõnel teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid mida on raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Jänesel oli komme alatasa juhtmeid närida ning vahel harva ka tapeeti. Tegelikult ei saadutki sellest harjumusest lahti, kuna jänest on üsna keeruline õpetada. Looma ei saagi tegelikult karistada, kuna ta on siiski loom ning tavaliselt ei saa sellest aru, mida ta valesti tegi.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri? Miks?
Mõmmile oleme õpetanud istumist, lamamist, rullimist, küsimist, ootamist, teretamist - kõiki põhilisi trikke, mida tavaliselt koerad oskavad. Õpetamine oli suhteliselt lihtne, kuna juustu saamiseks on ta nõus kõike tegema ning tundus, et ta on üsna arukas, sest sai suhteliselt kiiresti asjadele pihta. Algul oli kavatsus viia ta koertekooli ka, kuid aeg läks nii kiiresti, et ei olnud enam mõtet, sest kutsikas õpib paremini kui natukene vanem koer. Jah, dressuur on kindlasti hea, kuna siis võib peaaegu alati olla kindel, et koer allub inimesele.
23. Kas te räägite oma lemmikloomaga? Kas teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Iga päev räägin oma koeraga ning ta saab ka mu tekstist aru. Isegi siis, kui me niisama pereringis räägime temast, saab ta aru. Mõtlemine ei ole omane ainult inimestele, sest ka loomad peavad seda mingil määral suutma, sest muidu nad ju ei jätaks söömata seda, mis neile ei maitse. Meie koer igatahes küll mõistab meeleolu, sest ta saab aru, kui kellelgi on halvem tuju ning siis üritab olla ülisõbralik või siis hoiab eemale. Samas, kui on kurb tuju ja pisarad tulevad, siis ta tuleb ja lohutab.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Jah, võib küll. Mõmmi on ülimalt armas ja ta vaatab nii armsalt otsa, siis lihtsalt tuleb talle natuke juustu anda, kuigi ei tohiks.
25. Millised on teie peres olnud laste kohustused loomad suhtes? Kas lapsed hoolitsevad looma eest rohkem kui täiskasvanud? Kas laps teie arvates vajab looma?
Üldjuhul tegelevad koera eest hoolitsemisega lapsed, kuna nemad peavad õppima hoolitsema ja vastutama. Samas ka täiskasvanud ei jäta koera unarusse. Õhtuti mängitakse temaga ikka. Laps vajab looma, sest elusolendi eesti hoolitsemine arendab rohkem, kui mõne mänguasja eest hoolitsemine.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema loomapidajatega?
Ei ole hakanud, kuna looma ei võetud selleks, et arendada suhtlemist teiste loomapidajatega, vaid selleks et oleks lemmik kodus.
27. Kas on mõni lemmikloom keda te mingil juhul ei peaks?
Mitte mingil juhul ei võtaks ma koju endale hamstreid ega merisiga, kes praegusel ajal on üsna populaarsed lemmikloomad. Mul ei ole nende vastu mitte midagi, aga ma leian, et need kaks ei oleks sobilikud minu lemmikuteks. Ma eelistan pigem suuremaid loomi.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse kodulooma on hakatud suhtuma kui lemmikusse või seltsilisse?
Ei tea mitte ühtegi näidet selle kohta.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest?
Ma leian, et eksootilised loomad ei ole siiski lemmikloomad. Nad võivad küll olla põnevad ja lahedad, kuid siiski on nad teistsugused kui lemmikloomad. Ma ei kujutaks ette, et mul oleks madu kodus. See oleks ju jube.
30. Millised loomad teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on Ioomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom“ raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb
Lemmikloomadeks saavad olla loomad, kes on inimsõbralikud ning mõnes mõttes ka koduloomad, kuna nii on ühiskonnas kujunenud. Mitte keegi ei pea lemmikloomaks näiteks karu või rebast, sest neid ei ole kodustatud olema lemmikuteks. Lemmikloom on pigem iluotstarbel võetud. Kodulooma kasutatakse aga millegi saamiseks. Lemmikloom ei ole ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet. Näiteks koerad on ju majavalvajad, samuti kassid. Lihtsalt osad lemmikud on otstarbeta, kuid see ei tähenda, et nad kõik on.
31. Miks teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimesed peavad lemmikloomi, et oleks keegi, kelle eest tuleks hoolitseda. Noored inimesed võtavad enne laste saamist endale lemmiku, et vaadata, kas nad lapsega saaksid hakkama, kuna ka lemmikloom ju vajab samasugust tähelepanu. Vanemad lastega perekonnad aga lastele kohustuse või siis lihtsalt mängimise pärast.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Kaks koera ja kass on praegu; rott, hamster ja merisiga olid umbes 5-7 aastat tagasi.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Tavaliselt ei ole võetud teatud isiku soovil, vaid kui otsustame, siis peavad kõik sellega nõus olema. Tavaliselt kaalutakse looma võtmist pikemalt, sest see on tähtis otsus. Põhiliselt on teatud loomade, nagu näiteks närilised, vastu olnud mina, vend ja isa, sest meile ei meeldi, kui nende eest lubatakse alguses hoolitseda ning pärast jääb see töö ikkagi meie teha.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Me oleme üldiselt loomad võtnud nii, et koerad ja kassid kuulutuste peale ja närilised ja väiksemad koduloomad oleme poest ostnud. Koerte eest on makstud tõupuhtuse eest palju, puudli eest maksime 5000 krooni, sest tal on paberid ja ta on ka näitusekoer.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Puudli nimi on Assol, ta on hispaania tõugu puudel ning nimi tuleb sõnast „päike“, kuid kutsume teda Assuks. Teise tõukoera nimi pole pandud algse peremehe poolt, vaid panime talle ise nime, tema nimi on Bosse. Kassile panime ise nime, tema nimi on Tuti.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet: (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Kui midagi viga on, siis tavaliselt pöördume loomakliinikusse ja seal saame suurema osa teavet. Kuna puudel on tõukoer, siis ka loomaklubist.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Jah, mõningal määral, sest oleme otsustanud, et toas peab olema väike koer ja väljas suurem, väljas oleval koeral peab olema võimalikult paks karvkate, sest väljas on talvel külm. Jah, tõupuhtus on tähtis, kuna me tahame loomad näitustele viia.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Jah, oleme ühe koeraga näitusel käinud. Tavaliselt läheb looma ettevalmistamiseks umbes 5 tundi, kuna on vaja enne lõigata küüsi, pesta ja siis veel hästi palju kammida. Ma ise olen käinud õega kaasas ühel näitusel. Päris huvitav oli vaadata, mis seal tehakse jne.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Meil hoolitsevad kõik kordamööda loomade eest, kuidas keegi kodus on, siis hoolitseb nende eest ja koertega tegeleme nii, kuidas kellelgi aega on.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame spetsiaalset toitu, kuna seal on kõige rohkem vitamiine jne.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
On tulnud küll pöörduda, sest meie suuremal koeral tekkis mingi toidu vastu allergia ja ta pidi saama mingit möksi pea peale ja siis veel antibiootikume. Vaktsineerime igal juhul, sest palju on igasuguseid haiguseid infektsioone, millesse koer võib ära surra.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks on see vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Ma suhtun sellese päris hästi, osad inimesed ei taha oma lemmikutele kutsikaid ja sellepärast lasevad nad ära steriliseerida ja selles pole minu arust midagi halba. Isastel koertel võtab see näiteks tigeduse ära. Kui peremees peab seda vajalikuks, siis järelikult seda see ongi - vajalik. Ise ei anna koertele mingit rohtu.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Ei ole ja mina ei tahaks ka kuigi ema arvab vastupidi, nii et kevadel tulevad vist kutsikad. Siiamaani pole ühtegi kutsikat olnud.
Ma ei oska öelda, mida teeks, aga ma arvan, et lihtsalt müüks maha. Puhtatõuliste kutsikate müümine on päris kasumirikas.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Toakoeral ehk puudlil pole erilist aset, aga ta magab kõige rohkem kellegi süles või siis kott-toolil ning suurema koera koht on väljas kuudis, ta saab seal magada, aga üldiselt on ta kuudist väljas ja tatsab niisama ringi. Jah, väiksemal on lubatud igal pool ringi käia, suurema koera peame tuppa laskma siis, kui väljas paugutatakse näiteks rakette, kuna ta kardab neid, aga siis laseme ka ta ainult esikusse. Ainult puudlil on õigus tulla voodisse, ta magab isegi minu kaisus mõnikord.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma loomi transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Puudel on käinud näitusel Leedus ja seal ta käis nii, et teda ei pistetud küll korvi, aga hoiti koguaeg rihma otsas. Ise pole kuskil käinud, muidu arvatavasti leiaks kellegi, kelle kätte loomad viia, sest loomahotellid oleksid väga kallid. Ja ma arvan et oleks imelik 100 kg koera kastis vedada, selle jaoks peaks olema mingi lennuk, millega teda vedada, niisama autos teda poleks võimalik transportida, siis peaks võtma kastiauto, palju raha läheks rentimise peale.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate te sünnipäeva? Kuidas?
Jah, teame. Tavaliselt ostame nende jaoks kas mingit konti, mis on nende lemmik, või lihtsalt mõne uue mänguasja.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või soovite viia oma looma spaasse?
Ei ole ühtegi riiet ostnud ja ei kavatse ka, näeksid liiga koledad välja. Mänguasju on, päris palju isegi, enamasti on need rohkem ümarad, mida saab veeretada. Jah, meil on mõlema koera jaoks eraldi shampoonid ja kammid, et karv oleks hea läikiv ja korras ja naha jaoks kasutame vajaduse korral tilku, mis teevad karva korda. Pole nendest niinimetatud spaadest kuulnud ega hooli ka, sest spaas käivad ainult inimesed.
17. Kas teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kus teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsuse ja ülehoolitsuse vahel?
Minu arust on see ebanormaalne, kui kannad looma kogu aeg süles ja annad kahvliga näiteks süüa - see on juba ülehoolitsemine.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Ma arvan, et siis ei olnud selliseid võimalusi loomadel nagu on need spaad ja puha, et sellel ajal lasti koer korraks välja ja lasti tal loomulikult joosta, tänapäeval seda enam eriti ei näe.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matused? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Me oleme pidanud 3 koera magama panema. Tavaliselt on isa ise viinud metsa ja maha matnud ja tavaliselt oleme võtnud uue koera päris mitte kohe, aga koer on ikkagi hea sõber ja on hea kui mingi loom sul on.
20. Millised „kodureegleid“ olete oma loomale õpetanud? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Näiteks väiksemale koerale oleme õpetanud, et kui häda on, siis laseme ta välja, et tuppa ei või lasta, ja siis me unustame ta tavaliselt sinna. Ta on sellega juba nii ära harjunud, et hakkab ust kraapima. Aga muidu on nii, et kass sööb lilli, kui kõht tühjaks läheb, kuigi ema keelab, aga siis näeme, et lille lehed jälle augulised. Kassile on olemas tema väike majake, kus oma hädasid teeb, aga magab ta igal pool: kord kapil, siis jälle tooli peal ja diivanil jne, sööb ta ka kapi peal.
21. Kas mõnel teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida on raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Jah, suuremal koeral, kui ust kraapis, siis küsis süüa või tahtis tuppa saada. Saime sellest nii lahti, et kui kraapis, panime ketti ja peale seda enam ei taha kraapida eriti, vahepeal natukene peaga lõhub ust.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri? Miks?
Oleme väiksemale koerale õpetanud kahel jalal seismist, mis õnnestub tal päris hästi. Hea oleks, kui koertekool poleks nii kallis.
23. Kas te räägite oma lemmikloomaga? Kas teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Mõnikord küll räägime, näiteks kui koer küsib midagi kehakeelt kasutades, siis küsime, et mis ta tahab ja siis ta läheb sinna
kohta ja tänu sellele teame, mida ta tahab. Ja mõnikord, kui loom närvis on, siis räägime loomaga, et ta maha rahuneks ja samas ka kiidame teda, kui midagi head teeb.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Jah, näiteks nii, et kui lased tal hästi palju kogu aeg midagi teha, siis lõpuks jääbki ta seda tahtma ja siis on teda raske sellest
võõrutada.
25. Millised on teie peres olnud laste kohustused loomad suhtes? Kas lapsed hoolitsevad looma eest rohkem kui täiskasvanud? Kas laps teie arvates vajab looma?
Meil on nii, et kui kedagi kodus ei ole, siis loom saab ise hakkama, aga kui keegi on kodus, siis see inimene kindlasti hoolitseb ka loomade eest. Kindlat korda meil ei ole.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema loomapidajatega?
Ei ole.
27. Kas on mõni lemmikloom keda te mingil juhul ei peaks?
Mürgiseid ämblikke. Mitte neid ei kardaks, vaid surma kardaks.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse kodulooma on hakatud suhtuma kui lemmikusse või seltsilisse?
Ei tea.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest?
Need on omapärased ja ja huvitavad loomad, keda pidada. Lihtsalt nad ei vaja võib-olla nii palju aega kui koerad. Laisematele inimestele sobivad sellised loomad.
30. Millised loomad teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on Ioomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom“ raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb
Ma arvan, et näiteks põder ja elevant nüüd küll lemmikloomadeks ei sobiks. Minu arust loom, kes tuppa ära ei mahu, pole enam päris lemmik. Koerad on ka väljas, aga toas olemine oleks neile samas piin, kuna neil on paks karv, nad on kohastunud välitingimustes elama. Ja miks ei ole praktilist otstarvet, koer on ju see, kes hoolitseb su eest ja kellest sa tunneks puudust, kui teda poleks. See kehtib kõigi lemmikute kohta. Kui meil koera ei oleks, oleks mul arvatavasti päris igav.
31. Miks teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Sest inimesed vajavad seltsi, et hoolitseda kellegi eest ja kellele saaks oma muredest rääkida.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Koerad, kilpkonnad, kalad, kassid, rotid, jänesed, ujuvad kilpkonnad. Ütleme nii, et meil on alati mingi loom olnud. Kui pole, siis lühikest aega. Mingi kass on ikka olnud majas.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Kindlasti sellepärast, et lapsed tahtsid.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Me oleme ostnud. Kingitud meile pole, aga meie oleme kinkinud ja nad on pimedas juurde ka siginenud...
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Ikka on nimed olnud, lihtsalt suvaliselt pandud. Tavaliselt inimeste järgi, kes meile meeldivad...
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Ei otsigi eriti, kui siis arstid, internet, raamatud.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Tavaliselt lihtsalt kas kass või koer.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Meil on kass. Kõik hoolitsevad: toidu lisamine, vee vahetamine, kevadised kassi liivakastipuhastamised. Kuna ta on hästi seltsiv, siis ta on ise kusagil meie juures.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame kassitoitu, sest muud ta ei sööks ja niimoodi on kergem ka.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Vaktsineerimise ja jooksuaja tõttu. Jooksuaega oleme tablettidega ise ära hoida üritanud. Vaktsiin on vajalik, et ta ei nakatuks eluohtike haigustega, nagu näiteks marutaud.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Mul on emane kiisu ja me oleme talle kogu aeg tiinusevastaseid pille andnud.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Oleme üritanud teda paaritada, aga ta läks isase kassiga kaklema.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Meil käib kass igal pool. Välja arvatud laud ja arvuti, sinna ei lubata minna. Teistesse kohtadesse ta ei roni, kuhu ei tohiks. Üldiselt elab igal pool.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Ei ole võtnud reisile kaasa, sest ta on kodusolemisega nii harjunud, et ta võib saada sellest lihtsalt šoki. Pealegi, see on keerulisem kui lapse kaasavõtmine kusagile. Peab paljuga arvestama ja juurde ostma.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Teame küll. Ostame näiteks midagi eriti head süüa talle. Mõnda erilist kassitoitu, delikatessi.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ei ole, sest kiisul pole vast riideid tarvis. Ta ei laseks neid võibolla segi mitte selga/pähe toppida. Loomale tuleb paraku osta jah pesuvahendid, sest inimeste omad on teadagi inimestele mõeldud mitte loomadele. See võib neile ohtlikuks kujuneda.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Eks ole ikka liiga palju võimalik hoolitseda looma eest. Aga see piir läheb individuaalselt. Minu meelest on liigne kulutada loomale rohkem raha kui endale. Erandjuhul kui need operatsioonid ja teised asjad ei ole. Kui loom on majas boss, on asi metsas.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Ma ei tea, pole eriti räägitud sellest. Pole elanud ka nõukogude ajal, õigemini ei mäleta seda aega. Ma ei usu, et suurt erines.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Maetakse kuidagi ikka. Prügikasti ei visata. Kuid samas inimesega pole need matmised võrreldavad. Erinevas vanuses inimesed võtavad seda erinevalt. Ma kahtlen, kas kohe uus loom võetakse. Juhul kui see tarvilik on. Ütleme, et valveks.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Keelatud on laual olla, toitu varastada, pottidesse hädasid teha.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Üks meie koertest kakas vaibale pidevalt, sellepärast andsimegi selle koera ära.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Ei ole. Jah. Arendab, kui tõuloom, siis vajalik lausa. Pealegi, targa koera eest saab rohkem raha. Poegade eest.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Ikka jah. Näiteks ta tuleb karjuma, kui tahab vetsu või süüa. Samas saan aru, et tal on hea, kui ta tuleb sülle või laseb nurru. Samas kui ta tuleb voodisse teki alla magama, kaissu, siis saab ka ju aru, et ta tahab magada voodis soojas.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ikka. Näiteks minu kass kasutab vanaema kogu aeg ära. Karjub ja vanaema jookseb söögiga. Samas minu juuresolekul on kass vait - kardab.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Koristavad kassi liivakasti, söödavad. Kõik kohustused on võrdsed ja kõik võivad teha teise eest jne.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Meie küll pole. Me ei vali sõpru just loomade järgi.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Minul pole. Võibolla koera enam ei tahaks, sest ta vajab palju hoolitsust.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ma usun küll, et õueloomadega ja nii edasi on kontakti satutud. Näiteks söötmise kohapeal. Aga ma arvan, et vastupidiseid näiteid on rohkem.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ma olen täitsa huvitatud ja võtaksin nii mõnegi. Aga.... Nad vajavad mingit erilist hoolitsust ja nõudeid.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” "koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Mõisted segunevad. Alligaatoreid võib hoida kui lemmiklooma kui ka kodulooma. Alligaatorite kasvatus, kasvatatakse naha ja populatsiooni kasvatamise mõttes. Samas hoitakse mõnda liiki ka kodus. Aga üldiselt eriliselt harva. Samas ahvikesed, need on niisama koduloomad kui ka lemmikloomad. Ma leian, et neil pole erilist vahet. Lemmikloom võib olla ka koduloom. Lemmiklooma suhe on inimesega lähedasem. Vähemalt peaks teoreetiliselt olema. Praktikas on mõni lemmikloom peremehega kurjem kui koduloom.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Eks ikka seltsiks. Pealegi - nad on armsad. Meelerõõmuks ka.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Kolm hamstrit olid kunagi väga ammu, viis küülikut samuti ammu, üks lontkõrv jänes on siiamaani, kaks kassi juba aastaid (siiami ja angoora), koer (kolli) tuli kahjuks kaks aastat tagasi magama panna, kala oli mul ka ammu ja see suri ise ära.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Meil on ajast-aega ohtralt koduloomi olnud. Alguse sai see koertest... Meil on olnud kuskil 3 koera. Lihtsalt meie pere ei oska ilma loomadeta elada. Esimene koer, kes oli alguses üldse minu vanaema koer ka, et koeral üksi igav ei oleks, otsustas isa talle hundikoera seltsi võtta. Meie tegelik esimene koer oli meil väga vana ja mingi hetk ta lihtsalt kadus. Hundikoer suri, kui olin kolmene ja kuna mina ja mu õde olime sünnist saati koertega kasvand, otsustati uus võtta, kes tuli raske haiguse tõttu kaks aastat tagasi magama panna. Siiamaani pole me uut koera võtnud. Ja ma arvan, et meie perre enam uut koera ei tule. Viimase kaotus oli liiga valus lihtsalt ja meile piisab kassidest ja jänesest ka. Kasse on meil sadu olnud... Neid on meil tõesti väga palju olnud. Lihtsalt ilma ei oska. Jänesed, hamstrid ja muud loomad on tulnud lihtsalt minu a mu õe huvist. Kuna elan maal ei ole meil raske koduloomi pidada.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kassid - enamus on siiski kusagilt üles korjatud. Hetkel on meil siiami, kelle me ostsime suhteliselt odavalt siiski, sest kassil pole pabereid v.a angoorakass (pole puhast tõugu) - selle saime me, kuna meie naabrid kolisid ära ja kass jäeti maha. Ilus kass oli, emal hakkas temast kahju, püüdsime ta kinni ja võtsime lihtsalt enda katuse alla.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nimed on lihtsalt tulnud kogemata. Esimene koer oli Muki, hundikoer oli Lorri ja tema järgi pandi kollile nimeks Torri. Hamstrid on enamasti Rotud või Karvapallid olnud, jänes on lihtsalt Jänku, angoora on Kitty (kutsume teda Kituks ja Kitukaks), siiamikass on Vatson (selle nime valimisega oli raskusi, ta on tegelikult väga eriline kass, teist sellist pole, nimelt tal on sabas jõnks, tänu sellele tahtsime kutsuda teda Jõnksuks, aga emale see ei meeldinud, tema otsustas, et ei, Sipsik peab ikka olema ja lõppsõna ütles isa - kassi nimeks sai Vatson, kuna meil oli kunagi jänes, kelle nimi oli Holms).
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Oleme raamatutest ja internetist abi otsinud.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
EI! See ei ole üldse oluline, kui suur või väike või mis tõugu loom on, peaasi, et ta meile endale meeldiks.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole!
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Kõik siiski hoolitsevad võrdselt loomade eest. Ja mingit sellist ajakulu nagu ei olegi. Lihtsalt see loomaga mängimine või tema toitmine ja muu selline tuleb ise enesest.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame toidu poest. Nii palju seda aega siiski üle ei ole, et loomadele ise spetsiaalset sööki teha.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Ei ole käinud spetsiaalselt arsti juures. Ainult siis, kui koer magama panna tuli. Koer oli vana, tal oli väga suur kasvaja ja kutsusime arsti kohale, kes ütles, et pole mõtet looma piinata. Meil ikka siin vahest teised majaelanikud kutsuvad loomaarsti välja, siis kasutame võimalust ja vaktsineerime oma loomad ka ära. Parem karta kui kahetseda!
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Oli kunagi plaan, sest meil on isane ja emane kass, aga siis mõtlesime, et ei, milleks looma piinata.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Jäneseid me paaritasime, aga kassid - need said kogemata... Oleme loomad maha müünud või sõpradele ja tuttavatele andnud.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Jänes võtab väga palju ruumi, kuna tal on väga suur puur. Kassid on keldris. Angoora ajab valgeid karvu igale poole ja isasel oli loll komme kõik kohad ära märgistada... Kuna elan ridaelamus ja igaühel on oma kelder, ja suhteliselt suur kelder on, on hea kasse seal hoida ning neil ei ole selle vastu midagi.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Ei ole loomi kaasa võtnud. Isapoolne ema elab ka meiega ja tema tavaliselt meiega puhkustele kaasa ei tule, nii et tema on see, kes meie loomade eest hoolitsenud on. Ta on ise ka suhteliselt loomafriik ja temast minu ja mu õe loomahullus alguse saigi!
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Jah, teame küll, aga ei tähista neid.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete Tiinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ei ole midagi spetsiaalset ostnud selga neile. Mänguasju ka erilisi ei ole. Ei ole oma loomi spaasse viinud ja ei näe sellel vajadust ka.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ei tea, ei usu eriti. Loomad on ju nagu inimesed, kes vajavad pidevat hoolitsust ja õrnust. Ei tea, mina oma loomi küll ülehoolitsenud pole ja ma ei pööra sellele ka mingit tähelepanu. Armastan kõik oma loomi väga.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Ei tea, usun, et ei erinegi väga palju. Tänapäeval on lihtsalt paremad tingimused ka loomadel. Spetsiaalsed toidud, mänguasjad ja muu selline.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Kõik meie lemmikloomad on maetud meie aeda, isegi hamstrid, ja ma usun, et me jätkame seda traditsiooni. Siiamaani oleme ikka uued muretsenud, kuigi jah, nüüd uut koera me ei muretsenud, kuna viimase surm oli siiski liiga julm ja valus meile kõigile. Oleme ju siiski loomafriigid...
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Ei ole midagi eriti õpetanud. Nad on ise õppinud. Õde üritas jänest minu vastu õpetada aga jah, tegelikult see ei õnnestunud, sest see jänes ei sallinud mind juba siis, kui me ta ostsime.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Jah, isane kass pidi alati kõik kohad ära märgistama ja mitte ükski tugitool ega diivan ei jäänud terveks, sest ta teritas oma küüsi nende peal. Kui talle spetsiaalse seina, mida ta kraapida võis, tegime, siis ta ei tahtnud seda. Ja jänes on ka väga õel. Hammustab mind isegi siis kui tema on puuris ja mina puuri juures. Paar päeva tagasi hammustas mind nii, et põlv on siiamaani sinine.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Siiamikass jälle. See on jumalast hull loom. Ükskord olime öösel kodust ära, vanaema ka, ja kui me lõpuks koju tulime, siis kass oli nii õnnelik, et lihtsalt hüppas isale sülle ja nii hakkas olema igakord, kui me koju tulime. Siiamaani hüppab sülle, kui keegi keldrisse läheb. Kollikoera õpetasime talvel kelku vedama. Lõbus oli, lõpetasime alati võsas. Käpa andmise õpetasime selgeks. Ja hästi hea valvur oli ta ka. Ta oli meil kuuri ees ketis, sest ta oli siiski suhteliselt kuri koer ja võõraid ei salli. Kunagi üks mu sõber läks meie kuuri muruniidukit võtma, kuuri sisse sai, aga välja koer teda enam ei lasknud. Poiss sai natukene hammustada, peaaegu kahe jala vahelt. Õnneks mitte midagi hullu ei juhtunud. Jänesele õpetasime trepist üles-alla käimise selgeks, mida me oma koerale õpetada ei suutnud. Jänesele õpetasime veel ka puurist väljahüppamise selgeks. Ei ole selleks kunagi mingit spetsiaalset kooli või midagi sellist kasutanud, kõik on ikka ise neile selgeks tehtud.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Jah, kogu aeg räägin oma loomadega. Eriti jänesega. Ta saab muidugi ainult sõimata, sest ta hammustab mind pidevalt, aga ega mulle meeldib teda kiusata ka.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei usu. Meie pere loomadega seda juhtunud ei ole.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Kes looma tahab, peab tema eest ka hoolitsema. Kuigi jah, me teeme seda tavaliselt kõik kordamööda, probleeme sellega pole, et keegi näiteks ei viitsi jänese puuri puhastada.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei. Me oleme lihtsalt omaette.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Jah, igasugused ämblikud ja ussid ja papagoid ka ei taha. Mind lihtsalt ei huvita sellised loomad.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Mu õde on hiiri pidanud. Ta hull ju tuhlab kõik mättad läbi ja korjab hiiri. Tal on tigude kasvatus ka olnud.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ei taha mitte ühtegi sellist asja näha ka mitte!
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom”
Lemmikloom on see, keda peetakse lõbu pärast, aga koduloom lüüakse lõpuks maha. Lehma ikka lemmikloomaks ei võtaks...
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Lihtsalt, et .. ma ei teagi nüüd kohe niimoodi öelda... Lihtsalt on tegevust vaja. Saab kellegagi tegeleda iga kell kui tahad!
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Meie peres on olnud merisiga ja kass. Kass on olnud 6 aastat ja enne seda oli 2 aastat merisiga.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Lemmikloom võeti minu ja õe soovil. Ja enne arutati seda vanematega, sest nende arvamus oli ka oluline. Vanemad kartsid seda, et me ei viitsi looma eest hoolitseda ja tema järgi koristada, aga me lubasime seda teha. Ja nii võeti otsused positiivselt vastu.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Merisea ostsime lemmikloomapoest ja tema hind oli 60 krooni ja puur 400 krooni ja kassi saime õe klassiõelt ja kassi eest me ei maksnud.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Kassi nimeks on Pätu ja merisea nimi oli Piuksu. Kass sa nime selle järgi, et ta oli hästi aktiivne pisikesena ja merisiga selle järgi et ta piuksus ja häälitses. Ühine otsus.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Lemmiklooma kohta infot saame internetist ja suuremat osa teadsime ise juba.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood e i ole mõjutanud lemmiku valikut, sest tavaliselt on tõuloomadega rohkem muresid, kui ilma tõuta loomadega ja igat moodi on nad armsad.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Loomanäitusel ei ole osalenud.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Tavaliselt annab see kassile süüa, kes kodus on ja siis kui kiisu ise süüa nõuab (njäugub). Kassiliiva vahetab see, kes kodus on ja siis, kui must on. Tegelemise aeg täitsa oleneb, sest meie kass on suur unimüts ja ta eriti ei viitsigi midagi teha, et siis vahel mängime temaga, kui tal tuju on, ja kuna ta on toakass, siis väljaminekut ta kardab tohutult.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame poest kassikonserve ja krõbuskeid, sest meie kiisu on valiv ja kõik söögid talle ei maitse, harva sööb ka ta tavatoitu (juustu, vorsti), aga sel juhul peab see väga kvaliteetne olema.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Merisea puhul pöördusime arstide poole siis, kui ta haigeks jäi, aga kahjuks oli see haigus talle kaasasündinud. Kassi puhul esimest korda siis, kui me tema ära lasime ära kohitseda ja hiljem sellepärast, et tal tekkisid sellest sapikivid, kuna sealt kliinikust ei anutud õiget rohtu kaasa. Ja nüüd viimati sellepärast, et kiisul söögiisu ei olnud, aga ravimiga sai kõik korda. Kui lemmikloom on kogu aeg toas siis ei ole vaja teda vaktsineerida, sest toast on tal võimatu saada neid haigusi, mille vastu vaktsiinid on, aga nendel, kes väljas käivad, on see kindlasti oluline.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Loomade steriliseerimisse suhtun sellesse hästi, sest meie ise lasime oma isase kassi ära kohitseda, kuna need ajad, kui kassil on jooksuaeg, käituvad nad kohutavalt, nad lõhuvad mööblit ja sirtsutavad igal poole ja paratamatult hakkab peale seda kodu haisema ja see ei ole meeldiv.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Järglasi me ei ole lasknud enda loomadel saada.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Kass magab seal, kus ise soovib, öösel tavaliselt kellegi kõrval teki alla ja pea padja peal. Merisiga oli puuris ja kõndis mööda tuba ka kellegi järelvalve alla ringi.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Kuskile reisile ei ole kaasa võtnud, sest talle ei meeldi autosõit. Tavaliselt jätame kellelegi oma korteri võtmed ja tema käib looma söötmas, loomahotelli pole kasutanud, kuna see ei tundu turvaline ja võib loomale stressi tekitada. Samuti võivad levida seal igasugused haigused.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Oma lemmiku sünnipäeva tean küll. Tähistame ka ise - sööme torti ja kassile anname parimat konservi ja vitamiine.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Lemmikule riideid õmmelnud ei ole. Puhastusvahendeid küll, sest looma karv peab puhas olema. Mänguasju on ka saanud - pisikesed hiirekesed, aga need on ruttu katki läinud.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Kindlasti on, sest mõni inimene on ainult loomale pühendunud ja unustab teised ära.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Tänapäeva loomadele antakse kindlasti paremaid palasid kui neile loomadel, kes elasid nõukogude ajal, kuna siis nappis kõigest. Nende eest hoolitsetakse rohkem ja mängitakse nendega, kuna inimestel on natuke rohkem aega.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Peale merisea surma mõtlesime, et ei võta kedagi uut, aga siis tuli kiisu. Matsime suvila juurde kahe marjapõõsa vahele. See surm mõjus kõigile masendavalt, sest loom oli nagu perekonnaliige.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Kodureeglites on kirjas see, et kiisu ei tohi asju lõhkuda.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Õnneks ei ole olnud halbu kombeid lemmikutel, kõik on korralikud olnud.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Trikkidest oleme seda õpetanud, et kui kass vitamiini tahab, peab ta sitsima.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Ikka räägime, sest tema kuulab alati ära, teine asi on see, kas ta aru saab.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Kindlasti võib mõni loom peremehe hellust ära kasutada, sest loom saab väga hästi aru, kui võim tema käes on.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Tavaliselt tegeleb laps loomaga. Kindlasti vajab laps endale looma, sest loom on tema seltsiline ja tal oleks üksi igav, kui tal puuduksid õed ja vennad. Samuti saab ta algteadmised, kuidas endast väiksema ja nõrgema eest hoolitseda.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Kindlasti ei tahaks endale kalu, sest nad on igavad, ja siis igasuguseid hiiri ja usse, sest ma kardan neid tohutult.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei tea näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ma arvan, et eksootilisi ja ebatavalisi loomi pidada on natukene ohtlik, sest inimene ei tunne veel nende looma mõttemaailma ja käitumist piisavalt, et enda koju neid loomi tuua.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloom on kindlasti selline loom, keda saab hoida toas ja kes ei ole inimesele ohtlik. Teda ei tohiks tappa liha pärast ära nagu sigu ja vasikaid. Lemmiklooma mõte on see, et inimesel oleks keegi, kelle eest hoolitseda ja keda armastada.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimesed võtavad endale lemmikloomi, sest nad vajavad kedagi, keda armastada ja loom ei peta inimest kunagi, vaid on peremehele ustav.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Lemmikloomi on olnud üks ja ta on praegugi meie peres.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Lemmikloom võeti ema ja minu soovil. Me kaalutlesime seda pikalt ja lõpuks otsustasime kassi kasuks, kuigi isa oli vastu aga lõpuks ta leppis sellega.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kassi saime maalt vanaema käest, sest vanal kassil sündisid kassipojad. Kassi eest maksime viis krooni, sest nii on see kombeks.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja "pärisnime“ vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Lemmiklooma nimi on Miisu. Ajapikku on kujunenud ka teisi nimesid. Näiteks: Kass, Kiisu jt. Nime panin mina talle.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet?
Lemmiklooma puudutavat teavet oleme saanud loomakliinikutest, ajakirjadest, internetist ja tuttavatelt.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole mind lemmiklooma valikul mõjutanud, sest looma tõupuhtus ei ole oluline. Tähtis on see, et loom on terve ja armas.
7. Kas olete osalenud lemmikuga loomanäitustel?
Ma ei ole osalenud lemmikuga loomanäitustel.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Looma eest hoolitseb põhiliselt ema, sest tema on kõige rohkem kodus. Vahepeal annavad ka teised loomale süüa. Ise püüan nii palju loomaga tegeleda kui võimalik. Kuna mina ärkan hommikul kõige varem, siis on minu ülesandeks talle süüa anda. Peale kooli lasen ta rõdule värsket õhku hingama ning kui aega üle jääb, siis püüan temaga ka natuke mängida. Loomaga tegelemise peale läheb päevas aega umbes kaks tundi.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Lemmiku jaoks ostame spetsiaalset toitu, kuna ta ei söö isetehtud toite.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Loomaarsti poole oleme pöördunud mitmel korral. Esimene kord tuli siis pöörduda, kui kass kukkus kuuendalt korruselt alla, teisel korral vaktsineerimise asjus ja kolmandal korral kasvajate pärast. Kui kass on külmetunud olnud, siis oleme talle sooja piima andnud ja teda soojas kohas hoidnud. Lemmikloomade vaktsineerimine on vajalik.
Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks on see vajalik? Kui Teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Meil on steriliseerimata emasloom. Tiinusevastaseid tablette anname talle ainult suvel, sest siis on ta tavaliselt maal vanaema juures.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud“ või olete looma paaritanud?
Oleme lasknud enda loomal järglasi saada, kuna oleme kuulnud, et on hea, kui kass saab vähemalt ühel korral järglasi.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba? Kas lemmikloomal on lubatud kogu korteris ringi liikuda? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Lemmikloomal on lubatud kogu korteris vabalt ringi liikuda, kuna ta on väga puhas ja korralik kass. Sellepärast on tal oma pesasid ja asemeid väga paljudes kohtades. Tal on ka lubatud voodisse tulla.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile või jääb ta sellistel puhkudel maha? Millises vahendis Te oma looma transpordite?
Oleme võtnud kassi kaasa maale minnes. Kui meil on olnud vajadust pikemaks ajaks kodust ära minna, siis oleme lemmiku vanaema juurde viinud. Transportinud oleme teda spetsiaalses puuris, mis on mõeldud kassidele.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Kassi sünnipäev on 22. mail. Sünnipäeva puhul ostame talle mõne uue mänguasja või siis mõne kallima kassisöögi.
16. Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks?
Kassi karvade korrashoiuks oleme ostnud spetsiaalse kammi, millega on teda on väga hea kammida ja mis meeldib talle endale ka väga. Mänguasju on kassil väga palju. Näiteks: mänguhiired, väikesed pallid, kommipaberid, lõngakerad jms.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Jah, on küll võimalik looma eest liiga palju hoolitseda. Näiteks see, kui looma koheldakse väikest last, ühesõnaga nagu inimest. Väga paljud hoolitsusvariandid ei pruugigi vajalikud olla.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Tänapäevane hoolitsemine lemmiklooma eest erineb vägagi nõukogudeaegsest. Praegu pööratakse rohkem tähelepanu looma tervisele ja sellele, mida ta sööb.
20. Milliseid „kodureegleid“ olete oma loomale õpetanud? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Kassile kehtivad meie korteris mõningad reeglid. Ta ei tohi lauale minna, lilli närida ja paljusid teisi pahandusi teha. Selle õpetamine on olnud aeganõudev, aga lõpuks on temast asja saanud. Näiteks kui praegu panna ta lauale, hüppab ta sealt kohe maha, sest ta teab, et see koht ei ole talle mõeldud.
21. Kas lemmikloomal on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Meie kassil oli üks halb harjumus. Nimelt meeldis talle pissida maha jalanõude juurde, kuigi tal oli puhas liivakast olemas. Seetõttu pidime alati oma jalanõud kappi panema ja kui me unustasimegi jalatsid maha, siis oli tema platsis ja tegi oma pahanduse ära. Proovisime igasuguseid karistusvariante. Näiteks panime ta ninapidi oma pissi sisse või siis andsime talle väikse laksu, kuid selliseid variandid talle ei mõjunud. Seega proovisime teist moodust. Hakkasime teda poputama ning seejärel muutus kõik.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet?
Kõik pereliikmed räägivad vahel kassiga. Lemmikloom saab väga hästi aru, kui me teda keelame või kiidame. Ta teeb vahet sellel ja mõistab meid väga hästi.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada?
Emale meeldib kass väga ja sellepärast saab kass alati siis süüa, kui ta tahab. Tal tarvitseb selleks ainult natuke nurruda ja ema jalgu siluda.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused looma suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps vajab looma?
Lastel tuleb kassile süüa anda koolist tulles. Samuti tuleb ka liivakasti puhastada ja kassi kammida. Lapsed mängivad kassiga rohkem kui täiskasvanud, sest nemad on kõige rohkem kodus ja neil on rohkem vaba aega. Laps vajab väga looma, sest kass on meie peres pingemaandaja. Ta mõjub meile kõigile väga hästi.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega?
Oleme hakanud rohkem suhtlema oma naabriga, kellel endal on papagoi. Seda sellepärast, et kassile meeldib väga rõdu kaudu naabritele külla minna.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ma ei peaks kindlasti kalu. Kalad nõuavad väga palju hoolitsemist ja tähelepanu ning nende eluiga ei ole ka eriti pikk. Kindlasti ei muretseks kalu endale ka sellepärast, et neid ei saa kaisutada ja paitada nagu näiteks kassi või koera.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse?
Mitu-mitu aastat tagasi juhtus üks haige tiivaga hakk minu vanaema juurde. Vanaema võttis ta lahkelt enda hoole alla ja hakkas teda ravima. Hakk elas terve talve vanaema juures toas ja kevadel lendas ta tagasi sinna kust ta tuli.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest?
Selliste loomade pidamiseks peaks olema väga palju tahtejõudu ja kannatust, sest selliste eest hoolitsemine ei ole väga kerge.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom“ raamidesse?
Lemmikloomad saavad olla näiteks kassi, koerad, hiired, hamstrid jne. Need kelle eest hoolitsemine ei ole väga raske. Loomad, kes ei mahu mõiste „lemmikloom“ raamidesse, on piraajad, maod, ahvid, kalad jt.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimesed peavad lemmikloomi, kuna neil on vaja seltsilist, kelle eest hoolitseda või siis kellele oma muresid kurta, sest lemmikloomad kuulavad peremeest alati nii, et nad midagi vastu ei ütle.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Koer (tõukoerte sohilaps) võeti meie perre siis, kui mina olin 3 aastane ja õde 9 aastane. Rentslikass tuli meie perre ise, siis kui olin 5 aastane. Mõlemad loomad surid kõrges vanuses. Hundikoer 16 aastasena ja kass 14 aastasena. Peale loomade võeti kiiresti kaks emast tõukassi perre, sest ilma loomadeta oli kodu väga kurb.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Loomad on võetud perre isa ja laste koostöös ja kui ema oli vastu, siis lihtsalt koer kingiti talle sünnipäevaks. Kes siis kingitust tagasi lükkab... esimene kass on tulnud meie perre ise ja kaks tõukassi on juba minu ja õe kingitus emale, et ta ennast väga üksikuna ei tunneks, kui lapsed suured.. Tegelikult on kõik alati loomade poolt olnud ja vanemad on ikka olnud arvamusel, et lastel peab sõbraks ka loom olema.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Koer osteti ajalehe kuulutuse peale ja oli vist tolle aja kohta kallis, vist 300 rubla. Kassi saime lihtsalt nii, et hulkuv kass oli kasvuhoonesse poeginud 3 poega ja kaks olid surnud, kolmandale andis võimaluse elada ema, toites teda väiksest rohupudelist tehtud lutipudeliga. Praegused kenad kaks tõukassi - Pamela ja Paris - üks briti lühikarvaline ja teine kõverakõrvaline, on ostetud interneti kuulutuste kaudu ja omavad igati korralikke pabereid. Hind oli 4500 - 5000 krooni.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja "pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Kõikide meie loomadel on olnud inimeste nimed ja neid on igati koheldud võrdselt perekonna liikmetega. Nad kõik - Robi, Pille, Pamela ja Paris - meie pere liikmed. Nimed on pandud nagu lastelegi (meie nimed on Piret ja Peeter), nii, et loogilisena on nimed P tähega ja kuna on ilusad kassid siis ka ilusate tüdrukute nimed.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Põhiline informatsioon on ikka interneti kaudu, või siis nüüd ka inimestelt, kellelt loomad ostsime.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Esimeste loomade puhul polnud tõupuhtus oluline, ja nad olid väga toredad seltsilised, kuid kui tekkis kindel otsus võtta uuesti loomad, siis sai küll määravaks kassi välimus ja omapära, ning ka see, et otsus oli võtta korraga samal päeval erinevatest pesakondadest pärit kaks kassi, et kui me tööl või koolis oleme, ei oleks neil igav. Tänaseks on selgunud, et tõupuhtad loomad on vähem agressiivsed, või siis nad ei tea üldse, mis tähendab kurjus või oht.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole, sest meie perre on võetud loomad sõpradeks ja kes ikka sõbraga eputama läheb?
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeledes veedate.
Meie peres hoolitsevad loomade eest isa ja ema. Minu ja õe osaks jääb nendega mängimine ja suhtlemine. St kui koolist koju saabun, siis nad lihtsalt veedavad koos minuga aega - kas siis arvutis, õppides või televiisorit vaadates. Kogu õhtupoolse aja on nad ikka meiega seltsis.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Kui minu loomad ei olnud tõupuhtad, siis nad sõid seda sama mis meiegi, praegu tõukasse pidades söövad nad ainult graanuleid ja inimeste toidu vastu ei tunne nad isegi huvi.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Meie armsal rentslikassil oli vähk ja ema laskis teda kaks korda opereerida, samuti käisime hundikoeraga arstil, kui ta paaril korral „pulmast" lõhkisena koju tuli. Üldiselt on tema ka ise loomi vastavalt arsti juhistele süstinud ja ravinud. Kõik meie loomad on olnud vaktsineeritud.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Meie loomad ei ole olnud steriliseeritud ja oleme andnud tiinusevastaseid tablette, kuid praegu oleme küll kaalunud oma 2 kassi steriliseerimist, kui nad saavad piisavalt vanaks.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Ei ole meie loomad ükski saanud järglasi, sest alati oleks olnud probleem, millisesse perre oma armsa looma järglased anda!!!
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Meie koer elas aias ja ta polnud kunagi olnud ketis. Kassid on meil olnud kõik ainult tubased. Vanale kassile meeldis väga majas elada ja ta polnud kuni kõrge eani nõus õue minema - seal olid ohud... Praegused noored kassid on sellel ajal ühes toas kinni, kui tööl või koolis oleme, muidu on neil lubatud igal pool majas liikuda. Ööseks voodisse pole lubatud neil tulla, vaid magavad „oma” toas, ehk neil mõlemal on oma pesa ema garderoobis.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Meie loomad on olnud kõik kodused, kuid kui oleme läinud pikemale reisile, siis on alati vanaema olnud neile „hoidjaks”. Praeguseid tõukasse oleme küll puuriga maale kaasa võtnud ja neile paistab see isegi meeldivat. Loomahotelli pole kunagi
kasutanud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Üldiselt ei tähista loomade sünnipäevi, kuid jõulude ajal saavad nad küll kingituse..
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ei seda ei ole küll teinud ja ega vist kavatse ka seda teha.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Muidugi on võimalik hulluks minna ja tegeleda rohkem looma kui lapsega, aga meie peres on nad ikka olnud lastele sõbrad, mitte mängukannid. Ka loom peab ennast hästi ja turvaliselt tundma.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Ma päris täpselt ei tea aga arvan, et sellel ajal polnud erilisi loomasööke ja -poode.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite uue looma või mitte?
Lemmiklooma surmaga on meil tegelenud ema. Ta on lubanud meil ilusti loomaga hüvasti jätta ja kui siis õhtul oleme koju tulnud, siis on kõik paha möödas. Kuna koer oli suur, siis tema kremeeriti ja tuhk puistati aeda ja kass on maetud aianurka. Uut koera pole tõesti võtnud, aga kassid võtsime pea nädal pärast vana kassi matuseid.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Vana kass õppis aastatega väga korralik olema ja eks teda sai ka karistatud tutistamisega, aga noored kassid on väga sõnakuulelikud ja õppimisvõimelised. Peale niitide kiskumise pole nad pahandust teinudki, aga muidugi on neil näiteks 3 WC-d, et neil poleks suures majas pikka jooksu ja oleks mugav. Inimeste toit neid üldse ei huvita. Ja kasvatus käib ainult rääkimise kaudu ja veel mitte kurja häälega, sest nad on väga solvuvad. Mis puutub veel puhtusepidamisse, siis kassidepoolne nõudmine on ikka see, et pissimismajades oleks puhas liiv või graanulid, sest muidu teevad kuskile mujale oma hädad. Nad on väga puhtusearmastajad.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Vanal kassil oli harjumus mitte sallida külalisi ja kärarikast seltskonda. Siis ta kohe ründas kisajat. Sellepärast polnud kunagi kassi kuuldes meil tülisid ja ka ema ei tohtinud meiega pahandada. Kassile meeldis vaikne ja rahulik pereidüll ja muidugi kõik pidid alati kodus olema. Keegi võõras ei tohtinud meie voodites magada (kui külalised tulid) või siis meie susse jalga panna - kohe ründas. Ma ei tea kas see oligi paha harjumus, aga eks me vahel ikka eraldasime ööseks talle saunaruurmi, kus oli ka ikka mugav ööd veeta. Karistanud me teda küll selle eest ei olnud.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms? Miks?
Koer ei käinud koertekoolis, sest isa oli oma vana koeraga seal juba käinud ja õpetas teda kodus. Elementaarsed käsklused olid talle selged ja sõna kuulas. Vana kassi polnud võimalik õpetada - tema õpetas meid. Praegused uued kassid on küll õppimisaldid ja kõige toredam on see, et kui ema kellukest õhtul helistab, siis kiisud jooksevad sõnakuulelikult magama ja lähevad oma pessa.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimeste meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Meie peres räägitakse loomadega palju. Minu arust saavad nad küll kõigest aru. Nii meeleolust kui ka sõnadest. Meie vana kass oli alati kadunud kui me temaga arstile pidime minema ja ema oli veel öelnud, et lõuna ajal lähme arstile. Muidugi kui õhtul enam arst vastu ei võtnud, siis ilmus kuskilt välja. Pealegi oli vana kass üleni must ja alati kui keegi perest haigestus, või kellelgi kuskilt valutas, siis kass viibis alati selle inimese läheduses.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Meie kodus pole seda juhtunud.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Meie kodus otseselt lastele kohustusi loomade eest hoolitseda ei ole olnud, aga vajadusel on siiski puhtust hoidma pidanud kõik. Küll aga on oluline suhtlemise pool. Mina arvan küll, et igal lapsel peaks olema kindlasti kokkupuude mingisuguse lemmikloomaga, et tundma õppida ka nende eripära ja vajadusi.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei, ei ole.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Mulle ei meeldi igasugused sitikad ja maod. Arvan, et lemmikloom peaks ikka ilus ja armas olema ja sa peaksid saama temaga suhelda.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei, ei tea.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Arvan, et eksootilised loomad ei tunne ennast meie maal elades koduselt ja hästi.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom" raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloom on ikkagi eelkõige sõber ja kellega sa saad olla hell ja kaitsta teda ohtude eest. Arvan, et ka koduloomad võivad olla lemmikud, kuid kuidas sa ikka pärast oma lemmiku liha sööd?? Tegemist on ikka tundelise ja hingelise suhtega inimese ja looma vahel.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Ma arvan, et inimesed peavad omakasupüüdlikul eesmärgil lemmikloomi. Nad tasakaalustavad oma hingelist seisundit loomade abil (naised ja lapsed ju räägivad vastu ja öeldakse, et loomad mõistavad kõige paremini inimese muret. Loomad rikastavad ja aitavad inimlastel mõista tundeid ja hoolitsust endast nõrgemate vastu, lemmikloom on ju sõnatu tugi igapäeva murede eemale viimiseks ja kõige austavamad sõbrad. Nad ei reeda kunagi su saladusi ega ka sind ennast.
Maaelu tingimustes on raskusi isegi lemmiklooma määratlemisega, sest praktiliselt igas talus on olemas koer ja kass. Need on ka enamuses lemmikud kõigile. Meie rajasime oma talu 1991. a. ja lastel tekkis kohe soov ka koer muretseda. Mitte kaugel naabertalus olidki kutsikad saadaval. Meie valisime ilusa musta tavalise krantsi kutsika, kellest hiljem kasvas väga tubli majavalvur. Lapsed panid talle nimeks Tauha. Tegime talle ka korraliku maja. Ta oli ketikoer ja oli sellega väga harjunud. Teiste koduloomadega sai ta hästi läbi, ainult kanu millegipärast ta ei sallinud. Ei aidanud mingi kasvatustöö. See oli ka üks põhjus, miks ta ketis pidi olema. Ta oli ka üsna pika karvaga ning seetõttu oli tal tiigis suplemisega raskusi - oleks võinud vajuda vee alla. Tauha oli ikka tubli majavalvur. Olgu see päeval või öösel, talle ei jäänud märkamata ükski võõras. Haukumisest oli kohe arusaadav, kas ta haugub inimest või looma. Juhuse tõttu sai Tauha endale kaaslase. Oli kevadine päev. Lapselaps Siim mängis õues. Mööda läks naabriperenaine ja küsis, kas poiss ei tahaks endale väikest koerakutsikat saada. Poiss oli muidugi kohe nõus ja palus minult, et kallis vanaisa nõustuks sellega, hakkasin mõtlema, et Tauha on ka juba 7.a. vana ja järglane võiks olemas küll olla. Siim läks kohe naabriperenaisega kaasaja poole tunni pärast oli tagasi, kutsikas põues, Koerakutsika sünniaeg oli 9. märts 1998. a. Nüüd edasi oli suur probleem, et milline nimi kutsikale panna? Ühiselt jõudsime
kokkuleppele, et tema nimeks saab Sammi. Tema ema oli hundikoer ja isa, kas saksa või isegi aasia lambakoer. Siis ei uskunud isegi mina, et pisikesest kutsikast nii tubli ja suur koer kasvab. Nüüd on ta ise juba 8 aastane. Tauha võttis noore kaaslase kohe omaks ja hiljem said nendest suured sõbrad. Kuigi Tauha võis Sammi kõhu alt läbi käia, oli tema ikka peremees kuni surmani. Kuid tänu Sammi heasüdamlikkusele said nad omavahel siiski hästi läbi. Tauha suri 2005.a. alguses 13 aasta vanusena. Matmine oli pidulik. Panime valged linad enne mulda sängitamist tema ümber. Lapsed panid isegi risti ja küünlad koerakese hauale. Sammil oli küll alguses igav, aga ta harjus kaunis ruttu ära. Tema lemmiktegevuseks on palliga mängimine. Ketis ei ole ta kunagi olnud ning ta ei kujuta seda ettegi. Tema mängumaa on 2500 ruutmeetrit ning peale selle saab ta veel ka tiigis sulistada. Seda ta naudib palaval suvepäeval täie mõnuga. Tavalises talus ei panda suurt rõhku tõupuhtusele, sest tavaliselt on talukoerad aastaringselt õues. Tõukoertega on see olukord hulga keerulisem. Ka on tavaline koer toidu suhtes vähem nõudlik. Meie koeratoitu poest ei osta, vaid perenaine keedab toidu koerale ise, samuti anname koerale pere toiduülejäägid. Pedigreed on koer saanud ainult teatud sündmuste puhul, sest koeratoit on poes ikka liiga kallis. Väga oluliseks peame köögivilja lisamist koeratoidule. See rahuldab täielikult vitamiini vajadused ja on ka tervislik. Seepärast ei ole olnud erilist vajadust otsida abi loomaarstilt. Loomaarst on koeri käinud ainult vaktsineerimas, mis on ilmtingimata vajalik. Koera me kunagi kuhugile kaasa ei võta, sest tema ülesanne on kodu valvata. Kui ise peame kuhugile ära sõitma, siis lemmikloomade eest hoolitsevad lapsed või naabrinaine. Looma eest liigne hoolitsemine ei tule loomale kasuks, sest ka loom tahab omaette olla. Liigne looma poputamine piirab tema vabadust. Loomulikult ei tohi koeral hulkuma lasta minna, sest see on seadusevastane ning võib ka teisi ohustada. Samuti võib koera elu ohus olla, näiteks võib koer maanteel auto alla jääda. Ei ole sugugi nõus lemmiklooma pidamisega linnatingimustes kitsas korteris. See on ju looma piinamine. Tema jalutamine hommikul ja õhtul ei muuda asja. Loom tahab vabadust. Eriti puudutab see nn. uusrikkaid, kes arvad, et ilma koerata nad ei kuulu kõrgemasse seltskonda. Samuti peab kaaluma väga põhjalikult eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamist korterites. Millised loomad saavad olla lemmikloomadeks - see sõltub juba peremehe mõistusest. Mis puutub rääkimisse lemmikloomaga, siis tema saab rääkimisest väga hästi aru. Kassiga on lugu keerulisem. Meie Sammil on küll ringijooksmise territoorium suur, aga tema tahab teada, mis toimub ka tema territooriumist natuke kaugemal. Selleks ta kasutab ära momendi, kui värav on lahti. Ta teab väga hästi, et ei tohi oma territooriumilt lahkuda, kuid kiusatus on liiga suur. Õnneks ta kaua ära ei käi, ca 15-20 minutit ja siis on ta jälle kodus. Ta teab väga hästi, et on süüdi. Füüsilist karistust ta selle eest saanud ei ole, aga pika rahuliku vestluse küll. Tema ise saab väga hästi aru, et on süüdi. Seda näitab tema alandlik minu juurde tulek, hoides pead käppade vahel, silmad süüdlaslikult maas. Kui tasane noomitus edasi kestis, siis viskas ta end pikali, jalad taeva poole, ja ootas karistust. Kui teda aga patsutasin, sai ta aru, et tema pahategu on andeks antud, ning peale seda läks ta rõõmust pööraseks. See ei olnud ainuke kord. Sellest võib järeldada, et rääkimine lemmikloomaga on hädavajalik. Kurjustamine ei anna tulemusi. Hoolitsust ja head sõna tahavad kõik loomakesed. Meil oli juhtum, et kana haudus tibukesed välja, aga ühte hakkas vihkama. Ei jäänud muud üle, kui tõime ta tuppa. Toas harjus ta inimestega nii ruttu, et tikkus kõigile sülle. Kui pereema kusagil istus ja midagi tegi, siis tibu oli temal kas süles, õla peal või siis peo peal. Pärast tegin talle väikese kilemaja. Seda sai muru peal edasi nihutada ja värske rohi oli kogu aeg olemas, söötmine muidugi pealekauba. Puuris oli ta seni, kuni ta suuremaks veidi kasvas, sest muidu oleks vares ta minema viinud. Temast sai väga hea muneja kana, kuid mingil põhjusel elas ta ainult 2 aastat. See näitab, et ka pisikesed olendid vajavad seltskonda ja hoolitsust.
Kuna talumajapidamises on asendamatuks lemmikloomaks koer ja kass, siis pean mõne reaga iseloomustama ka oma kassiperet. Nimelt on meil 3 kassi. Peremeheks on 13 aasta suurune isakass Kurri, kes vaatamata oma kõrgele vanusele vaatamata on särtsu täis. Tema jaoks pole probleem käia mitu päeva pulmas ja siis kodus kaks päeva jutti magada. Teine on mustvalge 3-aasta vanune isakass Loolo. Tema on pärit Tallinnast, sest tütre juures oli ta üleliigne ja nii pidime ta enda juurde võtma. Loolo on natuke kapriisne ja igaühega ei sõbrusta. Kõige huvitavam on kolmas kass Kati, kelle avastasime keldriruumist pappkastist pisikese kassipojana. Kuna ta oli aga emane, siis tahtsime ta kellelegi ära anda. Lapsed aga olid väga vastu sellele ning nad viisid kassi vetlaborisse, kus ta steriliseeriti. Temast on saanud kõige tublim ja ilusam kass meie peres. Kodus meil praktiliselt hiiri pole. Neid leidub aga palju lähedal asuval põllul ja heinamaal. Suvel ei möödu ühtegi päeva, mil kassid ei saaks kätte põllul leiduvaid hiiri. Tihti jätavad nad hiired lihtsalt maha varestele söödaks. Ilma kassideta oleks meil hiireuputus. Kuigi ühe majapidamisekohta on 3 kassi ehk paljuvõitu, on nad ennast igati õigustanud oma tublidusega ning seega oma ülalpidamise igati ära teeninud. Lapsed on koduloomadest väga huvitatud. Ja pealegi maal on lapsel ilma lemmikloomadeta väga igav.
Oma lemmikloom peaks olema ka linnalapsel, kuid tingimata peab arvestama olemasolevaid võimalusi. Lemmikloom ei tohi tunda end ahistatuna. Täitsa kurjast ja südametunnistuseta on lemmiklooma hülgamine ja ta saatuse hooleks jätmine, aga paraku juhtub seda väga palju, just eriti linnades. Seetõttu on vajalik tõsiselt kaaluda, kas ikka võtta lemmikloom või mitte. Kuid ei saa ära unustada ka metsaloomakesi. Meile on aastate jooksul nendeks kujunenud metskitsekesed. Nendega oleme tuttavad juba üle 10 aasta. Nimelt kasvatame ka natuke köögivilja ja kartulit majaligidal põllul. Hilissügisel on külas alati kitsekesed, kes koristavad põllu sinna jäänud juurviljapealsetest. Talvel kraabivad nad lume seest välja kõik selle, mis sügisest veel alles on jäänud põllule. Samuti viime neile juurde kapsalehti. Nad on aastate jooksul nii koduseks saanud, et lapsed on mures, kui mõnel hommikul või õhtul neid ei näe. Isegi koer Sammi on nendega juba nii harjunud, et neid nähes enam ei haugu. Kirjanduse andmeil on meil kitsede arv suurenenud, kuid kahjuks meie piirkonnas on vastupidi. Varem käis neid siin ikka 6-7 korraga söömas, siis tänavu on neid jäänud järele vaid kolm - üks emasloom kahe noore sokukesega. Ainult üks kord uuel aastal oli neid põllul 7 tükki, eks osa neist oli põgenenud rakettide saju eest kusagile kaugemale. Üle seitsme paraku pole õnnestunud neid korraga näha. Kaldusin küll koduloomadest veidike kaugemale, kuid lemmikuid leidub ka looduses.
Oleks väga hea, kui me osutaks suuremat tähelepanu ka looduses olevatele loomadele ja lindudele. Lemmikloomi leidub igal pool, igaüks peab lihtsalt leidma endale selle sobiva. Miks inimesed peavad lemmikloomi? See on väga individuaalne. Mõned uhkusest, teised jällegi armastusest looduse ja loomade vastu. Lapsed aga hakkavad juba noorest peast armastama loodust, loomi ja linde.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Väiksest peale on mul tohutult palju lemmikloomi olnud. Päris pisikesena oli mul kaks merisiga ja kaks kassi. Peale neid tuli uuesti kaks kassi ja kaks koera. Praegu on ainult üks kass ja üks koer.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Kuna kõik armastavad meie peres loomi, võeti lemmikloomad meile ühise otsusena. Ma ei mäletagi, et oleks olnud mingit kaalutlemist, kuna see oli täiesti loomulik, kui peres oli loom.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Lemmiklooma saime tavaliselt tuttavate kaudu. Viimase saksa lambakoera võtsime kuulutuse kaudu. Kasse antakse tavaliselt muidu või siis sümboolse hinna eest (25-50 kr). Tõukoera eest oleme maksnud ikka rohkem (5000 kr).
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Merisigade nimed olid Triibu ja Kiku. Kasside nimed on olnud: Risso-Russo Kurri. Kitu-Mustnina. Tuki-tont I. Tuki-tont II. Tuki-tont III. Babe. Kitu. Koerte nimed on olnud: Kärri. Tipa. Rasmus ning umbes 20 kutsikat nende aastate jooksul, kelle nimed ei ole enam peas. Hüüdnime ja pärisnime vahel oli võib-olla ainult väikene vahe. Kas kasutati nime lühendit või esimest või siis teist poolt.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Enamasti ma tean täpselt, kuidas oma lemmikloomi kohelda, kuid meil on kodus ka hulganisti raamatuid, mis kirjeldavad kasside ja koerte käitumist ning eluviisi.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole mõjutanud mitte kuidagi ning tõupuhtus pole ka oluline olnud.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Koeraga on käidud näitustel. Tavaliselt kontrollitakse looma kuulekust, kõndimist, hambaid, karvkatet jms. Sellised näitused on täitsa huvitavad, et teada saada teistest tõugudest rohkem.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Põhiline, kes looma toidab, on vanaema, kuna ta on kogu aeg kodune. Mina ja ema oleme need, kes pesevad ning mõni kord käime ka jalutamas. Koeral on jooksmiseks suur aed, kus ta saab vabalt joosta.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Lemmiklooma jaoks ostame spetsiaalset toitu. Sellest saab ta oma vajalikud vitamiinid ikka kätte.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Ühel korral tegime koerale keisrilõike, kuna kaks kutsikat olid põiki ette pööranud. Teisel korral eemaldati koeral kasvaja. Kolmandal korral olid koeral silmad haiged ning pöördusime sellega arsti juurde. Loomade vaktsineerimine on igati vajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Steriliseerimine on täiesti loomulik. Meie kass on samuti steriliseeritud.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Kunagi ammu on juhtunud jah, et koeral on järglased tulnud. Kutsikad ja kassipojad on turul maha müüdud või tuttavatele jagatud.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Kassil polegi enda kindlat pesa. Tal on välja kujunenud oma lemmikud kohad, kus ta magamas käib. Koeral on väljas kuut ning toas vaip, millel ta magab. Enamasti liiguvad loomad igal pool vabalt ringi, ainult kahes toas ei tohi nad olla. Kassil on lubatud tulla voodisse, kuid koer on selleks liiga suur.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Koer on käinud kaasas maal ning kunagi võtsime kassi samuti kaasa, kuid temaga on oht see, et ta võib ära joosta. Kasse transpordime süles, kuid koera jaoks on meil koht autos olemas. Linnasõidule oleme vahepeal koera kaasa võtnud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Tean küll, millal lemmikloomadel on sünnipäev, ning tavaliselt ostame sellisel puhul midagi kallist ja maitsvat neile.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Mänguasju on küll, kuid nad ei mängi nendega eriti. Lemmikloomadele on meil spetsiaalsed šampoonid ning harjamiseks kammid.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Võib olla tänapäeval antakse rohkem hoolt oma lemmikloomale kui nõukogude ajal.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Meie oleme matnud oma lemmikloomad aeda ning haua peal on vaas, millel on tema nimesilt. Uue looma võtmine pole kohene, kuid kindlasti paari kuu möödudes.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Kassil on keelatud laua peal ronimine, riiulitel käimine ning lillede närimine, ning on õpetatud selgeks väljas käimine. Koeral on keelatud söömise ajal toidu nurumine ning on samuti õpetatud, et tuleb küsida, kui tahad välja.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Ühel koera, kes oli meil ammu, oli halb komme. Ta näris kõik riided, mis vähegi kätte sai, katki. Sellest harjumusest ei saanudki jagu. Looma tuleb koheselt karistada, kui ta on pahateo teinud ning samas paigas. Hiljem ei mäleta loom enam, mida ta teinud on.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Kunagine kass oskas hüpata inimesele sülle, kui too püsti seisis. Koerale õpetasime küsimise selgeks. Praegune koer ei oska peale elementaarsete käskluste püsti, kõrval ja lama vist midagi. Looma tuleb õpetada väiksest peale ning kannatlikult. Varem sai käidud dressuuris, kuid nüüd pole enam aega. Koertekool on igati vajalik ning soovitan kõigile.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Kassidega on keeruline rääkida, kuna ta ei näita tihti oma iseloomu välja. Koertega on lihtsam. Jah, ma räägin oma koeraga ning on näha, et ta saab väga hästi aru, mida ma ütlen. Täiesti vale on väide, et mõtlemine on omane ainult inimestele. Loomad suudavad väga hästi ka inimestest aru saada, kui nad tahavad.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Meie peres suudab koer inimesega manipuleerida, kuna ta suudab olla nii armas ja teha kurba nägu, kui ta ei taha parasjagu õue minna.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Tavaliselt peavad lapsed rohkem loomade eest hoolitsema. Kui ma olen kodus, olen mina see, kes kassile toitu ette annab ning vabal ajal koera pesen. Lapsed veedavad kindlasti loomadega rohkem aega kui täiskasvanud. Loom on talle sõbra ja mängukaaslase eest.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Kuna mul on väiksest peale olnud loomad, siis ma ei ole muutusi tähele pannud. Võib olla ema hakkas rohkem suhtlema koeraomanikega, kui ta käis dressuurides.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ma ei peaks sellist looma kindlasti, keda peaks kogu aeg puuris hoidma ning kes ei suudaks mu meelt tõsta.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Eksootilisi loomi, ma oletan, on suhteliselt huvitav pidada. See nõuab erilisi teadmisi loomast ning tema käitumisest kindlasti.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloom saab olla ükskõik milline loom. Inimene peab ise tundma, et vot just see loom on minu lemmik. Koduloom on lihtsalt loom, keda inimene peab kodus, kuid tema ja looma vahel ei ole mingit sidet. Lemmiklooma puhul peab tekkima looma ja peremehe vaheline side ja enesemõistmine.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Ma arvan, et inimesed peavad lemmikloomi sellepärast, et oleks seltsiline, kaaslane keda iga päev kodus hellitada ja kaisutada.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Kõiksugu loomad on mul ära olnud: kalad (nii akvaariumis nüüd paar aastat tagasi, kuigi nad surevad nii ruttu ära, kui ka maal tiigis omad karpkalad, kogred ja linaskid, haugid, et vähendada kogresid jne), prussakaid olid Annelinnas kunagi kõik kohad täis, viirpapagoi, lambad (maakohas muidugi), merisiga, hiired. Maal kassid, koerad ja muud maaloomad.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Ei mäletagi enam, aga kindlasti oli selle üle palju vaidlusi, kuna loom, ükskõik milline, vajab hoolitsust ning tähelepanu. Lastele oli ka loomi vaja, seltsiks. Kuid praegu on loomad rohkem minu rida, kuna lapsed on suureks kasvanud ja neil on oma elud. Lapsed tahtsid hiiri, aga mulle närilised ei istu, nad ei lase magada.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Loomad leiavad ikka kuidagi tee meie koju. Minu lapsepõlve kodu juures vedelesid kassipojad ja nii me nad siis endale võtsimegi, süda läheb hellaks, kui vastsündinud kiisusid lihtsalt niisama maja ääre all näed. Peale mõnenädalase söötmise ja nunnutamise ei saanud lihtsalt neist enam lahti öelda. Kalad maksid muidugi kõvasti, midagi paari tuhande ringis, sest tiiki ei ole mõtet vähe kalu viia. Kalad kasvatajatelt ikka. Närilised loomapoest, lambad naabrilt maalt.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja "pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Igasuguseid nimesid on olnud, nad tulevad tavaliselt välimuse järgi. Maal olevad loomad olid lehmad - Kilju, Täpp, Must, Mustik, Mirja ja nii edasi. Veel olid koerad Muri ja Susi. Kassid Nurru ja Kiti. Kalad on ainukesed, kellele nime ei ole pannud, muidu on ikka alati kõigil nimi olemas, nad ju ka elus.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Uurin raamatutest kui vaja.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Ei.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole, minu lemmikud on lihtsad. Näitused on küll ilusad, kuid võib-olla liiga ülespuhutud. See peaks olema rohkem meelelahutus, mitte loomade piinamine.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Peale söötmise polegi eriti midagi hullu teha.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise?
Kaladele kõlbab vaid spetsiaalne toit. Maal olevatele loomadele anname kaerajahu segusid ja mõnele seda sama, mis meist üle jääb. Koerad söövad maal liha hästi palju.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Ei ole tulnud pöörduda.
11. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Jah, loomad peavadki järglasi saama. Mingil eesmärgil seda küll ei tee.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Igal pool on lubatud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Ei pea arvet.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Hoolitsemine pole kunagi liiast. Loomade hooletusse jätmine oleks hullem.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Vanasti oli kõik toidu või saagi otstarbel, kuna lemmikud võisid küll taluloomad olla, kuid kõike tehti vaid enda nimel. Lemmikloomi kui selliseid peale kassi vist ei olnudki.
20. Milliseid „ kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Reegleid väga ei ole, mõistuse piirides võivad loomad lahti olla. Koristada tuleb lihtsalt rohkem.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Kui loom on midagi valesti teinud, saab ta sellest kindlasti ise ka aru. Ei ole vaja kurjustama hakata.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas teie olete sellega nõus?
Mina suhtlen kasside ja koertega ja ükskõik milliste loomadega pidevalt, sest arvan, et nad võivad inimesi mõista vahest isegi rohkem kui teised inimesed. Kalu võin ma ka pikalt vaadata ning nad rahustavad mind pärast rasket tööpäeva. Kindlasti loomad ka mõtlevad. Koerad on alandlikumad, kassid jällegi omapäised ja üleolevad, aga lõppude lõpuks on neil sind ikkagi vaja.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Lastel ei ole suuri kohustusi. Kindlasti on lastel ikka looma vaja.
Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Kõik loomad on lemmik olemist väärt. Ei teeks erandeid, kõik meeldivad.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)? Kristi: Ei oska öelda.
Minule väga südamelähedased on lambad. Nad lihtsalt on väikesest peale meil talus olnud ja olen nende seas üles kasvanud. Armsad karvapallid minu arust. Kõiki maal olevaid loomi pidasin vanasti lemmikuteks, isegi nimed panin neile kõigile.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Päris lahe oleks tegelikult ka selliseid loomi pidada, just väheke põnevust ja erilisust.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” "koduloomast”? Kas "lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Kõik loomad on lemmikud ju, eriti maal elades. Maal on neil muidugi praktiline otstarve, kuid samas on nad seltsiks ka. Mina vist olen eriline loomasõber, et võimaluse korral võtaksin kõik loomad endale, kelle peale vaid silm jääb. Mõistuse piiridesse peab ikka jääma sellega. Imelik oleks ju, kui inimesel oleks näiteks sada lemmiklooma. Sel juhul tekib küsimus, et milline see kõige “lemmikum” on.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Seltsiks. Või ka lihtsalt et oleks kellegi eest hoolitseda.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Kunagi oli mul koer Tommi ja kaks hamstrit. Kupikalad olid ka, aga need vist ei loe, sest nad ei kestnud kaua. Eesti sisalikud püüdsin ma ka kunagi endale puuri, aga peale selle, kui neil saba ära tuli, nad enam kaua ei elanud, üks oli hästi suur.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Minu soovil (koera puhul) ja ema härdast sydamest, sest muidu oleks Tommi kraavis oma otsa leidnud (ema otsis kõigile Tommi vendadele ja õdedele kodu ja lasi veel ära ka vaktsineerida, et keegi neid võtaks.) See tuli väga äkkotsusena. Pooltargument oli see, et maja vajab valvet ja vastuargument oli see, et koer ei tohi tuppa tulla. Lõpuks magas koer alati diivanil ja ema luges ajalehte põrandal, kuna koeral oli arusaam, et lehte voodis lugeda ei tohi. Ema oli see, kes arutas, kui väljas kylm oli, et äkki peaks koerale sokid kuduma.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Ema võttis saekaatri võlgade katteks mingilt firmalt käest ära ja siis saime kutsad ka, täiesti tasuta.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja "pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nimed panin mina, meil on kombeks suguvõsas koertele Tommi nimeks panna. (ükstapuha, mis ta tõupaberid nimest räägivad, on kõik siiani Tommid olnud).
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Kui vaja on, siis internetist saab kõike. Samuti uurin vahepeal huvitavaid raamatuid ja kui mure on, siis helistan ikka loomaarstile.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Ei. Looma soetamise määrab emotsioon.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
EI. loomanäitustesse suhtun samamoodi kui auto näitustesse ehk siis igal yhel oma hobi.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Looma aktiivse liikumise eest vastutan mina, samuti söögi ja puhtuse eest. Loom võtab umbes 2 tundi päevas ikka.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise?
Ikka spetsiaalne toit, kuigi vahest sööb koer minu juurest ka, aga ma tean, et magus mõjub talle halvasti. Püüan ikka täisväärtuslikku toitu loomale anda, et ta ikka suur ja tugev oleks.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Vaktsineerimine ja usside profülaktiline tõrje, kõik see on hädavajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Kellele munad loodud, sellele need jäägu alles st. suhtun negatiivselt. See ei ole vajalik. Jah, tabletid on küll vajalikud.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Iga loom peab saama järglasi.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Teatud kohad on ikka, kuhu koer ei tule. Näiteks riidekappi ei tohi mitte mingil juhul loomad tulla, kes neid karvu küll jõuaks ära koristada ja looma lõhn jääb ka riietele eriti lihtsalt külge.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Ei ole. Kui on hädavajalik koer kaasa võtta, siis ainult ketiga.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Ei oska öelda.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Spetsiaalsed vahendid on kõige õigemad looma käsitlemiseks.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ei usu.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Siis ei olnud kindlasti nii palju lemmikloomi. Ega ka erilisi liike ega sellist tähelepanu neil nagu praegu.
20. Milliseid „ kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Koer ei tohi pahandusi teha ja laua pealt toitu võtta. Ma lihtsalt pean koera käpad peale väljast tulemist ära pühkima, kuna korter on hele ning puhas ja vaibad ja diivan on kergesti määrduvad. Kuid probleeme sellega olnud ei ole eriti. Puhtus on meie majas väga oluline, koristaja käib kaks korda nädalas, aga tihti ei ole loom segaduses üldse süüdi.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Kui koer tuppa pissis, siis ma ikka pistsin nina sisse ja enam ta seda ei teinud. Mõnikord on karme võtteid vaja, kuid enamus ajast käitub koer ikka hästi. Hoolitseb nii enda kui ka minu eest suurepäraselt. Veel tahab ta voodisse tulla päris tihti hommikuti, et üles ajada, aga selle vastu ma ei ole, sest vahetan tihti voodilinu. Muidugi, kui tahetakse, et loom mõnest harjumusest üle saaks, siis tuleb talle kuidagimoodi selgeks teha, mis on õige, mis on vale. Rihmaga ega toidu äravõtmisega ei tohi karistada ega midagi sellist, sest juba lihtsamatest asjadest piisab, et loom aru saaks.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)?
Hea koer peaks ikka olema välja õpetatud ja minu käsu peale kallale minema kui vaja. Samas aga alati minu sõna kuulama. Ise olen vahest koerale mõnd trikki õpetada üritanud, tundub et ei tule välja, aga mõne aja pärast näitab ta selle mulle ette. Tommi oskab küsida süüa ja õue ning sitsida ja keerutada üle selja. Kõike oskab ta tegelt, kui mul midagi head talle anda on.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas teie olete sellega nõus?
Räägin küll, kurjustan kui vaja, kuid enamasti ikka suhtlen niisama. Vahelduseks on hea ka mõne sõnekuulelikuma ja mõistvama tüübiga rääkida kui tänaval sõbrad. Kui koer aru saab, siis ta pöörab pead natukene kaldu ja vaatab sellisel ilmel otsa, et lihtsalt ei saa teda märkamata jätta. Loomad mõtlevad, mitte küll nii ratsionaalselt kui inimesed, aga ikkagi. Koerad on alandlikud, kuid domineerivale inimesele väga head kaaslased.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei, aga ühel tibil minu majas on üks koer, kellega ma üritan samal ajal jalutamas käia. Mitte muidugi koera pärast, aga neiu ise on väga kenake.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Kassid mulle eriti ei meeldi, ainult sellepärast neid ei peakski.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei tule ette praegu.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ei arva midagi, igaühel oma hobi.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” "koduloomast”? Kas "lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Loomad, kes on paraja suurusega, et toas elada ning ei hakka loomapidaja enda vastu. Loomaaia loomad ikka päris lemmikuks ei sobi, kuna nad on vaatlemiseks. Praktilist otstarvet kui niisugust loomadel ikka väga olla ei saa. Praktilisus on kasulikkus ja kasulik on vaid vaatenurk, millist moodi vaadata. Tommi on mulle kasulik, kuna ta on seltsiks ja mis kõige tähtsam, ta on mulle ustav.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Lemmik on omand. Kõigil on vaja kedagi päris tema oma.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Väiksena oli mul pisikene koer, ajaga kasvas ta suureks ja me pidime ta ära andma. Nüüd on ka koer ja vahepeal on olnud mitu kassi ja hamstreid.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Meie pere laste soovil ja muidugi on meil peres olnud 2 korda hamstrid ka umbes 8-9 ja 9-10. Kassid ja koerad ka võeti laste soovil. Hamstrid õe enda pealehakkamisel. Enamus on kaalutletud otsused, välja arvatud hamstrid, sest need võttis õde salaja.
Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Koerad saime tuttavatelt, kassid saime vanaema juurest ja hamstrid ostsime 35 krooniga turu väravast.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja "pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nimepanek otsustati pereringis, koer oli Baita ja hüüdnime polnud, kassid olid Asterix ja Tross, hamstritel vist nimesid polnud.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Internetist.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Ei, üldse mitte.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Näitused ei ole minu loomadele.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Kõik pereliikmed hoolitsevad, kuid siiski mina ja naine ennekõike. Teistel on muudki teha. Loomale kulutan suure osa oma ajast õhtuti. Hoolitsen looma puhtuse ja söögi eest. Ning käin väljas jalutamas.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise?
Koerad söövad enamasti sedasama mida terve peregi. Närilistele on omad krõbinad.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Koeral oli hammastega midagi lahti ja siis käisime arsti juures, aga muidu ei ole eriti kokku puutunud. Kui on tõsine häda, siis ei saa ikka ise lahendada küll, arstiabi on vajalik. Vaktsineerimine on oluline kindlasti, marutõbi ja muud sellised, kui koerad
väljas käivad.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Ei ole kokku puutunud.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Kusagil linna peal vast on minu koera kutsikad, aga ise ei ole kedagi näinud. Ammu kunagi uputati minu koera lapsed ära ja enam ei ole ma sellest midagi kuulnud.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Enda ase on koeral, kuid ka diivanil ja voodis võib magada.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Ei.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ei ole.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ei.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Vahendid ja loomade otstarbe on muutunud.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Loom käib kastis ja väljas, ei ole laua peal ja ei roni igale poole, peenras ei kraabi ja tubades ei mölla. Ise laua peale ei tohi ronida ja sööki võtta, sest ta saab selle nagunii, mis üle jääb.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Ei ole olnud eriti, aga pahandada tuleb, kui on vaja.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)?
Üritada ju võib, aga tihtipeale teeb ta rohkem seda, mida ise heaks arvab. Täiesti lambist on ta mõned trikid ise kusagilt selgeks saanud. Mu koer on väga tark.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas teie olete sellega nõus?
Koer saab väga hästi aru, kui ma temaga räägin. Nad on hästi targad ja mõistavad suurepäraselt inimesi. Ei nõustu, sest loomad võivad isegi mõistvamad olla kui inimesed.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Mina pean loomaga kõike tegema, aga see meeldibki mulle. Meie tegeleme isegi rohkem kui vanemad. Laps vajab looma, kui loom talle meeldib.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ei ole vist.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Kui vaid pealehakkamist ja tahtmist on.
Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” "koduloomast”? Kas "lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Kõiki loomi ei saa kodustada, kuid lemmikud võivad olla nad kõik. Inimesed on imelikud tegelikult. Lemmikud on ju sõbrad ja kõik loomad võivad sõbrad olla. Minu vennale meeldisid näiteks mesilased (hoidis neid näpu peal ja ütles: sõbrakene).
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Lemmikloomadest on minul ja mu perel olnud kassid ja koerad ning hobune. Varasemast ajast on meil olnud neli koera - Vipsu. Sharik. Kudi ja Roy. ning kassid Krihmu. Miki. Miisu Tallikass. Viimased kaheksa aastat on meil olnud koer Chappi. hobune Vaasa ja teist aastat kass Turbo-Kerry.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Edaspidiseks rääkimiseks valisin ma hobuse, sest lemmikloomana ei peeta teda kodudes just tihti. Esmase mõtte hobune osta käis välja mu õde Gerli, kuid hobuse võtmise poolt olid kõik peale isa. Mõningase lunimise järel nõustus ka isa ja nii saimegi endale uue lemmiku. Pooltargumendiks oli see, et lapsed armastasid ratsutamist ning hobuse ostmist oli ka varem kaalutletud, ent mitte nii tõsiselt. Ainsaks vastuargumendiks oli koht, kuhu hobune panna, aga ka see leidis kiire lahenduse ja meie maja juurde ehitati tall.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Vaasa ostsime ühelt mehelt, kes käis kunagi ammu mu ema töö juures ja jutu käigus tuli välja, et ta tegeleb hobusekasvatusega. Mu ema mainis, et mulle ja mu õdedele meeldib väga ratsutada ja nii pakkuski mees üht hobust müügiks. Hind millega me hobuse ostsime oli umbes 80 000.-
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Teiste lemmikute nimed on mainitud esimese küsimuse vastuses. Hüüdnimedeks on Vaasal olnud Musse, Vaasu ja Muusu. Aga nime kahjuks me ise valida ei saanud, kuna hobuste nimi määratakse juba sündides isanime esitähe järgi ära. Niisiis oli Vaasal nimi juba olemas kui ta ostsime.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Kõike mida meil siiani vaja teada on olnud, oleme teada saanud kas loomaarstilt või internetist.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Tõupuhtus on iseenesest oluline küll. aga Vaasa puhul ei mänginud see erilist rolli. Ta on küll tõupuhas hobune, kuid kui me hobust läksime ostma, siis vaatasime eelkõige seda, milline hobune lihtsalt kõige rohkem meeldib.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Loomanäitustel enda hobust näitamas ei ole käinud. Kuid iseenesest on need näitused huvitavad ja on hea vaadata, kuidas inimesed oma loomi treeninud ja kasvatanud on.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Meie peres hoolitseb looma eest põhiliselt mu õde Gerli, kuna mina olen tavaliselt pikalt koolis ja mul ei jää selleks aega. Tavaline päev oleks järgmine - kell 7 saab Vaasa hommikusöögi, kella 10 paiku laseb õde ta koplisse jooksma ning hiljem koristab talli ära. Päeval kunagi annab õde talle veel korviga heinu, ning umbes kella 5 paiku saab Vaasa õhtusöögi ja läheb talli. Kokku kulub päevas hobusega tegelemisele keskmiselt 1.5 tundi.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Vaasa sööb kaeru, toidulisandit, silo ja heina ning juurvilju, mida kasvatame ise. Heina teeme perega suvel ise või halvemal juhul ostame. Samuti ostame kaerad, silo ja erinevad toidulisandid.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Vaktsineerimine on kindlasti väga vajalik, seetõttu oleme ka oma hobuse lasknud vaktsineerida, nagu näiteks marutõve vastu. Arsti poole oleme pöördunud mitmel korral. Siis kui avastasime Vaasa jalal kasvaja, kui ta tiine oli, ning paaril juhul, kui tal köha ja nohu on olnud.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Meil isiklikult on steriliseerimata emasloom ning mingeid tablette me talle ka ei anna. Hobustel üldiselt ei avaldu innaaeg, kui just isaslooma läheduses pole. Aga isegi sellisel juhul ei ole see innaaeg probleemiks.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Esimesel korral oli Vaasa tiinus lihtsalt juhus, aga kuna ta oli tiineks jäänud enne seda kui meie ta ostsime, siis leppisime müüjaga kokku, et anname varsa talle kasvatada. Hiljem kuulsime aga, et varss oli surnud. Teine kord, kui Vaasa tiineks jäi, oli see teadliku paaritamise tagajärg. Varsa müüsime mõni aasta hiljem maha.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Vaasa elab tallis, mis on kunagise lehmalauda köögist ehitatud. Talvisel ajal on tal täiesti vaba voli olla kus tahes, kuna siis ta ei kahjusta meie ilumuru. Aga teistel aastaaegadel on ta valdavalt ketis, koplis või tallis.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Võistlustele oleme hobuse viinud treileriga, aga ise reisima minnes jääb ta alati koju.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Vaasa sünnipäev on 10. mai ja sel puhul saab ta alati pätsi leiba ja karbi suhkrut.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Vaasale on õmmeldud üks temanimeline jope (vetthülgavast materjalist voodriga tekk, millel on pandlad ja rihmad hobusele selga panemiseks). Tema pesemiseks oleme ostnud erinevaid loomašampoone ning harjamiseks on spetsiaalsed harjad.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Minu arust on võimalik looma eest üleliia hoolitseda küll. Näiteks see. kui inimesed hakkavad oma lemmikutele mingeid hilpe selga toppima, on imelik. Minu meelest on see tegelikult looma ahistamine. Loom on nagu inimenegi - ta vajab vabadust, mingeid mõttetusi ei ole ju tarvis.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Meie peres on surnud lemmikloomad nagu kord ja kohus korralikult maha maetud. Siiani oleme ka alati uue looma võtnud, see on nagu traditsioon juba. Alati on hea, kui keegi kõrval on.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Otseselt mingeid kodureegleid talle õpetanud ei ole, aga seda üritasime küll selgeks teha, et oma aedikust ei tohi välja murda. Niivõrd-kuivõrd see ka on õnnestunud. Puhtusepidamisega tegeleb mu õde, ehk siis koristab iga päev talli.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Ühel mu kassil oli halb komme laua pealt asju söömas käia, aga sellest kombest saime lahti nii, et jätsime lauale täiesti pipraga kaetud lihatüki. Kass loomulikult läks seda sööma, kuid pidi päris korralikult pettuma ja pärast seda ei roninud ka enam lauale. Kunagi oli ka üks koer Vipsu, kes tahtis hirmsasti autosid taga ajada. Kahjuks tema puhul ei õnnestunudki meil harjumusest lahti saada ja lugu lõppes väga õnnetult.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Hobustele on suhteliselt raske trikke õpetada, nii et meie seda teinud pole. Sellele vaatamata on ta aga siiski korraliku dressuuri läbinud ning oskab kõike, mida üks ratsahobune peaks oskama. Tegelikult sellel eesmärgil ta võetud saigi, aga mõne aja möödudes kadus huvi ratsutamise vastu ja nii saigi temast meile armas lemmikloom.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Vahel on lemmikloomaga rääkimine parim lohutus. Lemmikloomadel on omadus kuulata ja lohutada. Nad mõistavad su muret ning oskavad õigel ajal õiges kohas olla. Mina isiklikult räägin küll vahel enda loomadega, sest neid saab alati ja igas olukorras usaldada. Väitega, et mõtlemine on omane ainult inimestele, ma küll nõus pole, sest tihtipeale tundub mulle, et just inimesed on need, kes ei mõtle. Kohati paistab, et loomad mõtlevad meist isegi rohkem, sest nende tegevus tundub paiguti rohkem kaalutletud olevat.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Väitega, et lemmikloom võib oma peremehe kiindumust ära kasutada, olen ma 100% nõus. Näiteks mu enda koer teeb seda. Tavaliselt kui ma autoga kuskile lähen, siis ta tuleb ja istub auto ukse ette, vaatab kurbade ja paluvate silmadega otsa, et ma ta kaasa võtaks. Enamasti läheb tal see kaasalunimine ka läbi.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Ma arvan, et igal lapsel oleks lemmiklooma vaja, sest see kasvatab iseloomu ja distsiplineerib. Meie peres on lapsed pidanud loomi toitma, nendega tegelema ja nende järgi koristama.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Lemmiklooma võtmine ei ole mõjutanud minu suhtlemist teiste loomapidajatega.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Mitte mingil juhul ei tahaks ma endale näiteks ämblikku. Ma olen kuulnud, et osad inimesed peavad endal kodus neid tarantli taolisi ämblike.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ma tean, et mu vanaisal oli kunagi aastaid tagasi selline kits, kes käis talle akna taha. Algul vanaisa ei teinud temast eriti välja, kuid mõne aja pärast hakkas talle pidevalt heina ja porgandeid söögiks viima.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Kui inimestele meeldib eksootilisi loomi pidada, siis miks mitte. Mina isiklikult endale ei tahaks.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Minu arust võib lemmikloom olla ükskõik mis loom. Kuid lemmikloomal võib ka olla praktiline otstarve, nagu näiteks meie enda hobusel, kellel algul oligi see mõte, aga hiljem see lihtsalt kadus.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimesed peavad lemmikloomi, sest neil on pidev seltskonna vajadus. Lisaks sellele on loomad olnud aegade algusest peale osake meie elust, seega on loomade pidamisest kujunenud ka omamoodi traditsioon.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Mul on olnud vaid üks koer - Pekingi paleekoer. aastast 2003.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Olin juba ammu koera igatsenud, kuid jah sõna saamine tuli ootamatult. Vanemad kartsid, et koera kutsikaea möödudes kaotan huvi hoolitsemise vastu ja ta jääb nende pärusmaaks.
Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Leidsin internetist kuulutuse koos imearmsate piltidega. Kutsikal vaatas üks silm veidi kõõrdi ja seepärast saime ta soodsa hinnaga. Mõne kuu möödudes kadus aga silmaprobleem ja ta ei erinenud teps mitte oma kuulsatest näitustel esinevatest liigikaaslastest..
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja "pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Panime kutsikale nimeks Mimmi. See oli minu valik. Oma kõnnakuga meenutas ta väga noori neidusid, kes üritavad naiste kõnnakut matkida - seepärast nimetasimegi Mimmiks, tänapäeval nn. tibide sünonüüm. Kentsaka kõnnaku ja tema hella oleku tõttu saigi otsus peres üksmeelselt vastu võetud. Hüüdnimedeks on mõnikord Mimmu või Mimmuli- Mummuli.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Olin uurinud kõiksugu koeratõuge tutvustavaid raamatuid ja internetist infot veel juurdegi otsinud. See tõug tundus meie perele kõige paremini sobivat.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Looma tõupuhtus ei oma minu jaoks kuigi suurt tähtsust. Küll aga teadmine, et mõlemad vanemad oleksid koeral terved ja heast perekonnast. Isiklikult meeldivad pikakarvalised, väiksemat kasvu ja nöbininadega koerad.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Näitustel ei ole osalenud, kuna koer on ennekõike enda rõõmuks võetud. Pole vajadust lasta tema ilu kellegi teise poolt hinnata - teame isegi kui armas ta on.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Koera eest hoolitsemine on minu ülesandeks, käin jalutamas, pesen, söödan ja harjan. Mängin, silitan ja kaisutan. Toidu muretsemine on aga ema hooleks jäänud. Seda, kui palju aega oma päevast Mimmile kulutan, on raske määratleda, tegelen temaga pidevalt kui kodus olen.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise?
Oleneb olukorrast, vahetevahel koertetoitu, vahetevahel liha või kana tükke meie endi toidulaualt.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Lemmikloomade vaktsineerimine on ääretult vajalik, hoidumaks erinevate haiguste eest, mis kergesti levivad. Õnneks pole meie koeral siiani ühtki haigust esinenud.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Meie koeral pole järglasi olnud. Järglaste saamisega kaasneb mitmeid probleeme, mille tõttu pole see kahjuks võimalik olnud. Teame küll potentsiaalseid uusi kutsikaomanikke, kes on soovi avaldanud, aga kogu see hoolitsus ja vaev, mida pisikesed kutsikad vajavad - selleks pole hetkel aega. See ongi ainukeseks põhjuseks, miks oleme koera poegimist edasi lükanud - meil puudub vajalik aeg.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Meie lemmik võib käia kodus kõikjal ringi. Vahetevahel muutub ta küll liialt ülbeks, püüab öösiti end vaikselt padja peale sokutada, mind sealt käppadega eemale tõugates. Siis tõstan küll ta voodist maha, aga muudel juhtudel tal keelde pole.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Mimmi tuleb meiega kaasa peaaegu kõikjale. Kui on väljasõidud või lihtsalt linnaminek. Samas, kui on olnud selliseid minekuid, kuhu koera kuidagimoodi kaasa ei saa võtta, siis oleme ta jätnud nendeks päevadeks sugulaste hoole alla.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Mimmi sünnipäev on 11. detsember. Minu emaga ühel päeval. Sünnipäevadel saab ta ka tavaliselt mõne pisikese kingituse - kas mängulooma või midagi muud taolist.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Riideid meie kutsa ei oma, kuna tal endalgi piisavalt paks kasukas, mis suviti koormaks ja talveks täpselt sobiv. Pesemiseks oleme spetsiaalseid vahendeid ostnud ja pikakarvaliste hari on ka täiesti olemas.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Arvan, et koerte eest pole võimalik liiga palju hoolitseda. Nad naudivad, kui nendega tegeletakse ja hindavad seda.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Meie koeral pole lubatud toas ega väljas haukuda. Seda oleme juba kutsikaeast saati õpetanud ja toimib väga hästi. Me peame ju siiski naabritega ka arvestama. Samuti ei tohi ta laualt toitu võtta ega tuppa oma häda teha. Üldiselt pole meil koera käitumisega kunagi probleeme esinenud.
21. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Jah, oma positsiooni oskavad nad samuti vägagi hästi ära kasutada. Kui ikka head lihalõhnad toas ja tema kausis pelgalt koeratoit, siis, tehes süütukese nägu ning silmi hästi suureks ajades, samal ajal armsalt pead kallutades, on nad peaaegu kindlad, et saavad nurutud palukese lõpuks siiski kätte.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)?
Suurematele koertele on kindlasti koertekool äärmiselt vajalik. Väiksemate koertega nagu meil saab ka iseseisvalt ilma professionaalse abita hakkama.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas teie olete sellega nõus?
Koerad on ääretult head inimeste tundjad. Nad tulevad ja limpsavad sind, kui näevad, et oled kurvas meeleolus, ja tunnevad, et kui lähenemiseks pole mõtet, siis lähevad oma pessa ja jälgivad toimuvat. Mulle meeldib rääkida oma lemmikuga, ta on väga hea kuulaja. Koerad on väga head stressileevendajad.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Kõik lapsed tahavad endale kodulooma. Arvan, et siis tunnevad nemadki, et vastutavad kellegi eest ja peavad kellegi eest hoolitsema. Kas kõik lapsed ka tegelikult sellega hakkama saavad, on juba küsitav, sest see on ikka kohustus aastateks.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ümbruskonna koerapidajatega olen loomulikult jalutuskäikudel kohtunud. Arvatavasti muidu poleks nendega kuidagi kokku sattunud.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ei tahaks kindlasti endale ühtki närilist. Samuti kaslased eriti ei meeldi oma ettearvamatusega. Koertel on küll temperamenti, aga nad on sõbralikumad ja armastavad hellust ning süles olemist siiski rohkem. Kassid tahavad rohkem omapead olla.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Tean, et ühel mu sõbral oli lapsena maal orav, keda ta pidevalt toitis ja paitada sai. Rohkem pole taolisi juhtumeid kuulnud.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Eksootilised loomad on huvitavad, kuid endale siiski neid ei sooviks. Kõigi maitsed on erinevad ja seepärast on loomulik, et kõik soovivad erinevat liiki loomi.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimesed peavad lemmikloomi, kuna nad tahavad endale seltsilist - seltsilist, kellega on hea aega veeta, kes vajab hoolitsust ja on uue pereliikme eest. Nad on välimuselt armsad ja kohe kutsuvad sülle võtma. Harilikult võetakse perre lemmikloom siis, kui peres kas on lapsed, kes seda soovivad, või just on lapsed perest lahkunud ja vanemad võtavad endale uue hoolealuse, kes elule vürtsi lisaks.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Hetkel oman lemmikloomana kassi ning kilpkonna, kuid varem on olnud veel kaks kilpkonna, kaks koera ning üks kass.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Praegune kass võeti perre pereliikmete ühise otsusena, mida kaaluti pikemat aega. Kuna kass oli emane ning kolme pojaga, siis oli vastuargumente palju, kuid südametunnistus oli see, mis kaalus vastuargumendid üle.
Kilpkonn võeti perre minu õe tungival soovil. Ning see tuli äkkotsusena. Kuna nad on nii haruldased, siis tuli ära osta viimane loomapoes leiduv kilpkonna poeg. Nad vajavad vähe hoolitsust, kuid õigete elutingimuste pakkumine on keerulisem kui seda algselt arvata võis. Kui neil pole sobivaid tingimusi, ei ela nad kaua. Seetõttu surid ka kaks minu eelmist kilpkonna ning see oli ka ainus põhjus, miks ostmist veidike kaaluti.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kassi võtsime korteri trepikojast koos kolme pojaga. Kodutu kass oli oma pojad ilmale toonud just meie trepikojas. Kuna poegade pidev nutmine oli juba häiriv, tõime pojad koos kassiemaga tuppa. Kui pojad olid piisavalt suured, leidsime neile ka omanikud, kuid suurt kassi ei tahtnud keegi. Seega pidime ta endale jätma.
Kilpkonna ostsime poest. Maksis siis vist 500 EEK-i.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Praeguse kassi nimi on Muti. Kuid varasemate koerte nimed on olnud Samuel ja Rocki. Muti on saanud oma nime sellest ajast, kui ta poegadega tuppa tõime. Kuna neil nimesid ei olnud, ütlesime kassiemale Mutt. Ja nii on ta jäänud tänaseni.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Minu jaoks ei ole tõupuhtus üldse oluline. Määravaks saab ikkagi looma iseloom ning tervis. Ei ole ju mõtet osta looma tema tõu pärast ning maksta selle eest tohutuid summasid, kui turu väravast võib saada kenamaid ning odavamaid. Lemmikloom on ikkagi perre võetud kui mõnus kaaslane. Näitustel käimine ning kuulsus on juba midagi enamat.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Enda lemmikuga ei ole näitusel osalenud, kuid vaatamas olen käinud. Tore, et tehakse selliseid üritusi ning et on ka omajagu osavõtjaid.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Kassi eest hoolitseb pere võrdselt. Kui toidukauss on tühi, paneb süüa see, kes selle avastab. Samuti on ka pissikasti puhastamisega. Kuna kass on niivõrd iseseisev loom, siis vajab ta ka minimaalselt hoolitsust. Üksi käik ega tegu ei jää tegemata, kuna kassi võib südamerahus koju jätta ka kaheks päevaks, kui tal söök ees on.
Kilpkonna eest hoolitseb põhiliselt minu õde, kuna konn on temale ostetud. Kuid kui õde ka parasjagu juures ei ole, ei ole ohtu, et ta nälga jääb. Ka puur saab koristatud.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Kassile ostame spetsiaalseid kassi konserve ning kuivtoitu, kuna kass on üsna pirtsakas ega söö muud toitu.
Kuna kilpkonn on taimetoitlane, siis piisab talle ühest kapsalehest päevas.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Loomaarsti juures oleme kassiga käinud steriliseerimislõikusel, küünte lõikusel ning karva kammimas. Kuid tõsiseid terviseprobleeme ei ole õnneks esinenud. Vaktsineerimine on kindlasti vajalik, eriti koerte puhul, kes tihti omapead väljas on. Toakassidel ei ole nii oluline, kuid kasuks tuleb alati.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Minu kass on steriliseeritud ning olen väga rahul. See on vajalik, kui ei soovita enam loomalt poegi, mis oleks vaid lisakoormuseks. Jääb ära ka instinktidega kaasnev looma ebameeldiv käitumine.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Ei ole lasknud rohkem järglasi saada, kuna poegadest on tihti raske lahti saada ning süda ei luba neid ka “merekooli” saata.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Kass armastab magada seal, kus on hästi soe ning pehme. Seetõttu sai talle ostetud spetsiaalne korv, mille põhja panime pehme teki ning asetasime korvi radiaatori alla. Seal on tema meelispaik. Kuid öösiti armastab ta magada voodis, jalgade juures teki peal. Samuti on tal vaba ringi liikumise võimalus. Kilpkonngi armastab avarust. Kitsas puuris talle ei meeldinud, kuna kraapis pidevalt seinu. Tõstsime ta põrandale, kus tal piisavalt ruumi, et leida endale meelepärane nurgake toas.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Sünnipäeva kahjuks ei tea, kuna kass on võetud juba täiskasvanud eas, kuid vanus on umbkaudselt määratav.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Riideid ei ole ostnud ega õmmelnud, kuna need tunduvad ahistavana ning selleks ei ole vajadust. Kuid kassile oleme ostnud mänguasju, millest on esindatud mitmesugused pallid ning mänguhiired. Kammimiseks oleme ostnud spetsiaalse kammi.
Viiksin looma meelsasti huvi pärast ka spaasse, kuid kuna tungivat vajadust ei ole, läheks selline lõbu kalliks.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Hoolitsema peaks iga kodulooma eest täpselt niipalju, kui seda on ette nähtud. Kui ülejäänuga peale söögi hankimise või muu sellisega loom hakkama saab, ei ole mõtet üle pingutada. Ka ülesöötmine on ülehoolitsemine ning samuti igasuguste riiete ning muude tuttidega ehtimine, mida loom tegelikult ei vaja.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Meie peres on surnud kaks kilpkonna ning mõlemad on maetud vanaema aeda. Pärast seda oleme kaalunud, kas võtta uus loom. Siiski otsustasime võtta, kuna puuriloomadesse ei olda üldjuhul nii kiindunud kui kassi või koera. Tänu sellele on otsus olnud lihtne.
Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Õnneks on meil kassi ja tema kommetega vedanud. Ta teab, et laua pealt varastada ei tohi. Ning selle tõttu võime liha ja muud sellised asjad rahumeeli lauale jätta.
Kass armastab ka oma küüsi teritada. Varem teritas ta neid igal pehmel mööblil, kuid nüüd oleme talle pannud spetsiaalse riidega kaetud kasti, kus ta seda rahumeeli teha võib. Peale seda ei ole ta mööblit enam puutunud.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Halbade kommetega loomi on meil olnud kaks. Kunagi emale kingitud kassile meeldis mööda kardinaid ronida ning nende küljes rippuda. Peale selle varastas ta laualt ka toitu ning oli seejuures täiesti süüdimatu. Kuna meie jõud temast üle ei käinud, olime sunnitud ta maale viima.
Kunagi oli meil ka koer Samuel, kellel olid samuti väga veidrad kombed. Tema oli selline, kes rihma otsast lahti saades ennast enam kätte ei andnud. Seisis eemal, seljakarvad turris ning näitas hambaid ja urises. Teda me kahjuks enam kätte ei saanud ega tea, mis temast nüüd on saanud.
Praegune kass on küll igati ilus ja armas, kuid sülekassist on asi kaugel. Talle ei meeldi silitamine ega sülle võtmine. Silitades uriseb ta justkui koer ning ajab suu lahti, kihvad paistma ning sisiseb, nurru lööb ta vaid söögilaua ääres. See on üks häirivamaid kombeid, kuid sellest on küll võimatu lahti saada. Ja võibolla see ta nii eriliseks teebki.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Ma arvan, et kõik lemmiklooma omavad inimesed räägivad oma lemmikuga, olgu see kasvõi merisiga või muu näriline. Teistest loomadest ma ei tea, kuid kui koerast või kassist rääkida, siis mõistavad nad kindlasti inimese meeleolu ja kõnet. Kui inimene omab lemmiklooma juba pikemat aega, siis mõistavad nad teineteist kindlasti hästi. Ka hääletoon on üks loomaga suhtlemise viise, ning selline suhtlemine on kindlasti vajalik, et loom tunneks, mis on õige, mis vale ning tunneks kui teda tunnustatakse või karistatakse.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Kindlasti. Siia võib tuua kasvõi minu kassi näite, kes inimest üldjuhul eirab, kuid kui köögist liha lõhna tuleb, on ta inimese parim sõber. Silitab mööda jalgu, nurrub ning teeks kõike ühe väikse lihatüki eest. Kui liha söödud, on kõik jälle endistviisi.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Kindlasti ei võtaks ma omale madu ega eksootilisi ämblikke, kuna ma kardan neid ning nad ei täida lemmiklooma eesmärki.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Kindlasti on see huvitav, kuid mina võtaksin koduloomaks ikka mingisuguse tavapärase kodulooma. Kuid see sõltub inimesest ja iseloomust. Mõnele meeldivad väiksed loomad, mõnele aga suured või eksootilised.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom”
Lemmikloomade mõistel piirangut ei ole. Sinna alla kuuluvad kõikvõimalikud loomad, mis erinevatele inimestele meeldivad. Kuid kõik lemmikloomad ei saa olla kahjuks koduloomad, koduloomad valitakse eelkõige talle pakutavate elutingimuste järgi. Minu lemmikloom on näiteks hobune, kuid ma ei saa teda koduloomaks võtta, kuna korter pole tema elupaigaks sobiv koht. Talus on teda hoopis teine asi pidada. Samuti ei saa ka näiteks pingviiniarmastajad pingviini kodustada.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Lemmikloomad pakuvad inimesele eelkõige seltsi. Lemmiku eest saab hoolitseda ning ta on alati su kõrval. Ja mis kõige parem - ta ei räägi ega väsita sind oma jutuga, kuid kuulab su alati ära.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Esimene kord 1992 kuni 2003 ja nüüd alates 2004 aasta sügisest.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt-ja vastuargumendid?
Esimene kord äkkotsusena maakodust väikese pojana. Praegune kass tuli ise endale kodu otsima. Sai otsitud mitmeid võimalusi maakodu piirkonnas talle uue kodu või ka endise kodu leidmisel, aga lõpptulemusena ei saanud enne rahulikku enesetunnet, kui kass sai toodud linnakoju st. Tallinna tubaseks loomaks. Kass ilmus ise maakoju, oli nälginud välimusega ja loomulikult ei tulnud kohe minu lähedale. Vestlesin temaga ja kuna nime ei teadnud, siis lihtsalt hakkasin kurrutades hüüdma teda. Ta reageeris sellele ja nii jäigi nimeks Kurru. Panin talle süüa-juua ja nii ta harjus minuga ja lootis minu peale. Käisin maakodus nii 2-3 korda nädalas kevadest hilissügiseni. Kuna kassi endist kodu ja ka head uut perenaist ei olnud võimalik leida, tuli mul otsustada. See ei olnud küll alguses mu soov, aga lõpuks olin ma temasse ikkagi omamoodi kiindunud ja oli ka nagu kohustus tema eest edasi hoolitseda. Kurru on isane ja väga „soliidne“ kass. Linnakorterisse tuues ma panin talle liivakasti, viisin ta sinna juurde ja ütlesin, et see on sulle vajalik koht. Algul tutvus ümbrusega ja kui tuli vajadus liivakasti järele, läks kohe õigesse kohta.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Tuttavad, raamatud, internet.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Kassile kulub päevas ikka paar tundi. Toidan ja koristan põhiliselt mina. Suhtlemisega saab meeleldi hakkama ka elukaaslane, võib-olla on õigem öelda isegi, et kass temaga. Mina ajan kassiga juttu, ta „räägib“ mulle vastu ja hääletoonist on kohe selge, kas meil on meeldiv teema käsil või on ta noomituse ära teeninud.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostan spetsiaalset toitu ka, aga põhiliselt ikka sedasama, mida ise sööme. Näiteks meeldib kassile keedetud juurvili, teen selle peeneks tema jaoks.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Ma ei saanud hakkama talle ussitablettide andmisega ja läksime arsti juurde. Järgmine käik on ees ootamas marutaudi vastu vaktsineerimiseks.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Kassil on oma magamiskoht, aga talle meeldib ka voodis magada ja eriti siis, kui on vahetatud puhas voodipesu. Kuna me elame 2-toalises korteris, siis ühte tuppa ma ei ole lubanud kassil minna. Kui unustab ära, et talle pole sinna lubatud minna, siis ütlen natuke kõvema häälega ei ja ta kuulab. Kõigis teistes ruumides saab ta vabalt liikuda.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Suvel ei ole ma kassi maakoju kaasa võtnud puukide pärast ja kuna elukaaslane ka viibib meelsamini linnas, siis nad jäävadki kahekesi koju.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Arvan, et vahest siiski tegeldakse ja hoolitsetakse narruseni looma eest, näiteks eelmise punkti spasse viimise küsimus või vahel üsna kentsakad riided.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Võimaluste ja kogemuste poolest.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Surm jätab ikka pikaks ajaks tühja koha ja kohe ei tahtnud uut looma võtta. Matmise korraldamise andsin asjaga tegelevale firmale, kuna oli jaanuari lõpp ja ise ei tulnud sellega toime.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Kass ei ole kordagi üritanud võtta laualt toitu ja mingeid probleeme ei ole puhtusepidamisega. Kraapimiseks valis endale ühe tabureti ja see ongi nüüd tema jaoks.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Arvan, et inimene vajab suhtlemiseks teist poolt. Loom on tihtipeale rahustavam ja tasakaalustavam partner.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Kindlasti arvan et on. Näiteks ahv, kilpkonn, maod - kõik sellised, kes ei suuda ei elada meie keskkonnas.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Tihtipeale saab koduloomast ka lemmik, näiteks lammas, hobune, kana, hani ja iga selline loom, kes on majapidamises toodangu eesmärgil soetatud.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Suhtlemisvajadusest, vajadusest hoolitseda ja armastada.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Kalad, kunagi ammu, kes sooritasid enesetapu, hüpates akvaariumist välja. Kass on praegu.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Soovi ei olnudki, saatuse tahtel saime kassi. Kaalutlemine praktiliselt puudus, sest kõik armusid temasse ära kohe.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Krissu anti juhuslikult, teatris, Catsi etendusel.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Kassi nimi on Grisabella, aga ta ei tea, et see on tema nimi, sest teda kutsutakse Krissuks ja nimi Krissu lihtsalt tuli.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Ei olegi üldse teavet otsinud tema kohta.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Kõuts, tõupuhtus on suhteliselt ükskõik.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Väljas ta ei käi, muidu tekiks väikeseid kiisusid siia juurde, liivakasti vahetatakse siis, kui haisema hakkab. Tavaliselt puutun temaga kokku terve päeva, nunnutan ja musitan teda.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame, talle ei sobi meie sööki süüa.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Ühe korra käisime arsti juures temaga, tal oli vaja täirohtu, vaktsineerimine on vajalik küll, mingit kassihaigust ikka ei taha.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Steriliseerimine on julm, kuid vajalik, et järeltulijaid ei tekiks. Ta on steriliseerimata ja ei anna talle mingeid tablette samuti.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Me ei ole lasknud teda üldse õue.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Tema pesa on meie kodu, iga päev magab ta eri toas. Ainukesed reeglid on need, et söögilaua peale minna ei tohi ja lillepotti pissida ei tohi.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Ainuke väljasõit on tal olnud jõulude ajal maale ja siis hoidsime teda autos vägisi kinni.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Ei teagi seda sünnipäeva, saime ta kui ta oli u. paarinädalane. Täpset sünnipäeva ei tea.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Riideid ostnud ei ole, mänguasju - ta mängib kõigega ju. Ühe mänguhiire ostsime poest. Täirohuga pesime teda kunagi.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ülehoolitsemist looma puhul küll olemas vist ei ole.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Tänapäeval on kõik tooted saadaval - söögid, mänguasjad ja vaktsineerimine.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Kass pole veel surnud, aga kaladele küll mingit pikemat matmist ei korraldanud.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Kui ta lillepotti või söögilauale ronib, siis kasutame veepritsi, väga tõhus vahend.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Füüsiliselt karistada ei ole mõtet, kasutame veepritsi.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Meie kass on nii loll, et temale pole vist mõtet õpetada, hea kui ta kutsumise peale üldse nägu näitab. Ainuke asi, mida me temaga teeme, on tema enda lollitamine, vehkides käega üles ja alla, siis ta tantsib.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Pidevalt räägin, ma arvan et saab ikka midagi aru.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei oska tuua mingit näidet.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Laste kohustus on selle vastiku liivakasti puhastamine. Nüüd mõistan, et laps vajab looma, kui mul ta olemas on.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Madu, kuna ma kardaks teda pigem kui armastaks. Hiired ja hamstrid ja sellised närilised tunduvad mõttetud, kuna kontakti nendega on raske saada.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei tea.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Päris ahvatlev, tahaks ahvi endale.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Kui mingi loom hakkab meeldima, siis ongi ta lemmikloom ju.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Umbes 5-ndast eluaastast kuni 2005. aasta jõuludeni oli väike moskva pikakarvaline toiterjer (Pätu) ja alates 2005. aasta suvest on poolmetsik kass (Uudo). (Õel, kelle juures hetkel elan, on ka mingi suuremat kasvu sõbralik krants (Cherry)).
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt-ja vastuargumendid?
Minu esimene koduloom Pätu ja õe koer Cherry sattusid meile äkkotsuse tulemusena, kass Uudo lihtsalt ilmus üks hetk välja ja ei läinud enam ära.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Õde sai oma krantsi peikalt kingituseks, Pätu saime ühelt tuttavalt naisterahvalt ilma rahata ja kass, nagu eelnevalt mainitud sai, ilmus ise välja.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Õde pani oma koerale ise nime, Pätu sai oma nime ilma pikema mõtlemiseta, kuna ta oli väiksena paras paharet, ja kiisul tegelikult ei olegi nime, mina kutsun teda Uudoks.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Peamiselt internetist, õde vist loeb ajakirjadest ja raamatutest ka, kui mingi probleem või küsimus on tekkinud, oleme ka loomaarsti külastanud.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Seni on kõik loomad sattunud suht juhuslikult meile, ei ole välja valitud ekstra. Kunagi, kui omale lemmiklooma soetan, siis võibolla vaatan ka tõugu, kuna mulle isiklikult meeldivad hundikoerad ja labradorid.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Siiani ei ole ette tulnud, suhtun sellistesse näitustesse ükskõikselt.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Õe koeraga tegeleb enamasti õe elukaaslane ja vahel käin ka mina taga õues ja annan süüa/juua või mängin. Kassi eest enamasti hoolitsema ei pea, aga kuna ta metsas vanematega koos elab, siis ta isalt vahel mõne kala ja emalt piima saab, mina sügan teda vahel vasaku kõrva tagant ja poogin ka natuke kui ta norib. Meie endise koera Pätu eest hoolitses peamiselt isa, aga ka kogu ülejäänud perekond.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Nagu mainitud, siis kass saab kala ja piima, emalt vist kassitoitu ka, õe koer saab koeratoitu ja kõike muud, mis üle jääb, ja meie enda koer varem toitus samamoodi.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Vaktsineerimine on kindlasti vajalik, enamjaolt vist sellepärast olemegi sattunud loomaarsti juurde, muid põhjuseid nagu eriti ei mäleta.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Emast lemmikut ei ole siiani veel olnud, steriliseerimisse suhtun skeptiliselt, minu arvates ei ole see loomade suhtes õiglane, kuigi räägitakse, et loomad muutuvad siis rahulikumaks.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Kuna siiani on olnud ainult isased loomad, siis mine sa tea, kellega nad "kogemata" paaritunud on, ise paaritanud neid siiani ei ole.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Vahetevahel on voodisse ka ikka lubatud, kindlat pesa või tuba ei ole vist ühelgi olnud, koerad on enamasti kuskil esikus põrandal või suures toas lebanud, kass elab sees ja väljas, igal pool, kuhu ta ronida suudab.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Enamasti ikkagi olen spetsiaalselt loomaga välja aega viitma läinud, linna ja tuttavate juurde ei ole veel kaasa võtnud. Reisinud on nad niipalju, et Saaremaal vanavanemate juures on kaasas olnud, kui autoga on käidud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Õde vist enda krantsi sünnipäeva teab ja annab talle midagi erilist hamba alla sellisel puhul, ülejäänud loomad on niimoodi meile sattunud, et me ei ole teada saanud nende sünnipäeva.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Spaasse päris ei viiks, riideid ka pole veel ühelegi muretsenud, mänguasju on neil kõigil igasuguseid erinevaid ja looma hooldusvahendeid on ikka muretsetud mingil määral (ravimid, mis takistavad karvaväljalangemist, kirbuvannid, kammid jms).
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Minu meelest algab piiri ületamine juba loomadele riiete või ehete muretsemisega.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Ei oska eriti kommenteerida. Ei usu, et ta palju erineb.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Matmine korraldati peresiseselt, enda territooriumile. Uut looma pole siiani võetud.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Ei oskagi nagu sügavuti kirjeldada. Arvan, et piisab, kui ütlen, et nad oskavad talutavalt käituda (väljaarvatud kass).
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Minu meelest piisab, kui koheselt peale rikkumist loom sündmuskohale tirida ja kõvemat häält teha, kui on mõni selline rikkumine, mis aina kordub, siis võibolla vastu pead või perset ka anda. Halbadest kommetest niipalju, et õe koer kipub liiga tihti voodisse, kass on igas mõttes üleannetu ja meie enda vanal koeral oli loll komme esiku kappi närida, sai isalt keretäie ja probleem oli lahendatud.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Kui koer on üleannetu või ei oska üldse käituda, siis võib ju koertekooli vms proovida. Trikkidest niipalju, et toitu oskavad nad kõik lunida (pikaajalise harjutamise tulemusena).
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Mina isiklikult seletan koguaeg loomadega, ma usun küll, et nad meie keelest aru ei saa, aga meeleolusid eristavad nad enamasti väga hästi.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei oska kommenteerida.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Arvan, et on hea, kui lapsel on lemmik. Meie peres hoolitsevad kõik loomade eest ühepalju, peremees võibolla natuke rohkem ja lapsed võibolla mängivad nendega natuke rohkem.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Minimaalselt.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ei ütleks, et ma sellist looma teaksin. Võibolla mingi eriti eksootiline ja raskesti peetav.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei oska kahjuks hetkel tuua taolisi näiteid.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Minu arvamus selliste loomate kohta on "miks ka mitte", peaasi, et sa temaga toime tuled ja hakkama saad.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Arvan, et lemmikloomaks ei sobi loomad, kes on ohtlikud ja keda ei ole võimalik kontrollida. Lemmiklooma ja kodulooma vahel mina ei teegi erilist vahet.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Mina arvan, et nad soovivad lihtsalt seltsilist, sõpra.
Viimaseks loomaks, mis meie majja sigines, oli koer. Peale selle kui lambad, mida meie pidasime, olime kombinaati viinud, andsin endale lubaduse, et rohkem loomi ma kunagi ei võta. Ei suuda tänaseni unustada lammaste pilke, millega nad mind saatsid, kui tapamajast ära tulin ja nad sinna jätsin. Tundsin ennast reeturina, sest nemad olid mind täielikult usaldanud ja nüüd pidid leppima olukorraga, kui ma neid reetsin. Kui keegi küsib, milline see pilk oli, siis mina ei suuda vastata, kuid tänase päevani ei ole suutnud ka unustada. See oli kurb, anuv ja kõiki muud kui tige, mille tõttu see jäi tänaseni minule südamesse. Lambad olid kannatajad, sest nendel polnud võimalik ennast inimeste vägivalla vastu kaitsta. Sageli olen kuulnud väljendit ja arvatavasti ka paljud teist on kuulnud: „Loll kui lammas”. See lamba kohta küll ei käi. Lambad on väga targad ja isegi väga kasulikud loomad. Milles nende kasulikkus ikkagi on? Elame Kuressaare linna ääres. Et lambaid välja lasta, selleks tuli minna lammastega mööda Vana- Roomassaare ja Talve tänavat ja olimegi lammastega mere ääres kus oli nende karjamaa ja seal nad sõid. Igal hommikul, mitte küll talvel lumega, ajasime kella seitsme paiku lambad välja, mere äärde karjamaale. Kõige ilusam aeg on hommik, mida tööinimesed tavaliselt ei näe, kui nad just maal ei ela. Ma elasin saksa ajal maal. Hommikul, päikese tõusu ajal pidin olema peremehe juures tööl. Enne tööle minekut sõin paar tükki leiba ja piima, seega oli ka uni läinud. Hommik oli päikese tõusu eel karge, linnud siristasid ja laulsid, mis jättis unustamatud mälestused lapse- või noorusajast, kuna olin juba või alles neljateistaastane. Nüüd lammaste juurde tagasi. Õhtul kogunesid kella seitsmeks lambapidajad karjamaa väravasse, kuhu tulid lambad. Lambad tundsid väga hästi kella ja tulid õigeks ajaks. Terve lambakari tuli mööda Talve tänavat. Vaatamata sellele, et perede lambad olid karjas segamini, igaüks tundis oma hoovivärava ära ja eraldusid karjast. Meie tänavas rohkem lambaid ei olnud kui meie omad. Hakkasin ristteest lammaste ees tulema (kui äi veel käis, siis tema, hiljem mina) ja ainult meie oma lambad keerasid, ning tulid karjas permehe järgi oma lauta. Mõningatel aastatel oli meil tunduvalt üle kümne lamba. Linna jaoks on see küllaltki palju. Milles veel nende kasulikkus oli? Lammastele oli vaja talveks heina teha. Heina niitsime kõige palavamal ajal käsitsi. Minul oli juba tol ajal väga tihti selg haige, kuid ei mäleta, et see oleks olnud kuumal heina niitmise ajal. Niitmine venitas asjad paika. Nii et lambad võivad olla ka lemmikloomad. Meil lammaste pidamisel ei olnud kõige tähtsam majanduslik külg, vaid traditsioon. Kombinaadis lambaliha eest maksti äärmiselt vähe, nahku ei pargitud ja võeti vastu ainult pestud lambavilla. Villa pesemist ja eriti selle kuivatamist ei soovita ka vaenlasele, pealegi kui temal muud tegemist on. Meil jäi kottide viisi pesemata lambavilla järgi, ka mujal maailmas põletati ära. Praegu igat liigutust arvestatakse rahas. Inimese jaoks on ka midagi muud vaja. Peetakse kasse, koeri sellepärast, et teised peavad.
Sageli kui suureks saavad, jäetakse talveks metsa. Olen kuulnud väljendit, ma ei raatsinud looma magama panna, jätsin metsa saatuse hooleks. Kas see pole loomale hullem, kui magama panemine? Ära parem juba looma võta, kui ei taha tema eest hoolitseda. Mida siis kokkuvõtteks lambapidamine andis?
1) Kui läksid karjamaale, vaatasid lambaid, nende rahulikke silmi, siis kuidagi ka ise jäid selles närvilises maailmas palju rahulikumaks. Lambad tundsid väga hästi oma inimese ära, võõraste juurde kunagi ei läinud, kuid oma inimese juurde tulid.
2) Hommikune karjamaale ajamine ja õhtune vastaskäimine oli väga tähtis toiming. Ei tulnud mõttessegi, et ei viitsi tõusta, või õhtul lammastele vastu minna.
3) Heina tegemine. Ei saanud kunagi mõelda, ma ei viitsi või teen hiljem. Kui oli Jaanipäev möödas, pidi ka hein valmis olema. Nagu varem mainisin, sain vanainimesena tervise paika. Olen selle aja inimene kes uduumbe nn treeningsaalides ei vehkinud, kus heinakaart seljataha maha ei jäänud. Need uduumbe vehkimise lõbud jäägu noorematele inimestele.
4) Loomade toitmine. Kaks korda päevas viisime lammastele vett ja ajasime heinu lakast alla lammastele toiduks. Meil oli suur õunaaed. Allakukkunud õunad said lambad, prügimäele viimise asemel.
5) Suhtlemine teiste inimestega.
Vanemad inimesed peaks mäletama esimese eestiaegset teravilja kuningat, veskite omanikku Puhhi, kelle lemmikloomaks oli siga, kes jooksis majas ringi ja teenijad lappidega järgi. Öeldi küll, et põrsas, kuid minu arvates üks siga puha. Minule sümpatiseerisid lambad palju enam, vaatamata nende laudas pidamisele.
Koer. Ma olin koera võtmise vastu, kuid abikaasa väga tahtis omale koera. 2002. aasta märtsikuus oli abikaasa Tallinnas tütre pere juures. 20. märtsil hakkas abikaasa koos tütre perega Saaremaale sõitma. Sirvides ajalehti, olid leidnud sealt kuulutuse, et Tallinnas, Kadaka tee 61-23 on ära anda koera kutsikad. Kutsikate ema on puhast tõugu dobermann, isa arvatavasti saksa lambakoer. Abikaasa läks tütre perega kutsikaid vaatama. Väikesed loomad on kõik väga armsad. Peale kutsikate vaatamist olid ära tulnud ja tund aega mõelnud, mis teha. Olid helistanud poja Tõnu lapsele Karelile ja pärinud dobermanni kohta andmeid. Dobermanni näitajad, mis Karel leidis, olid väga head. Seejärel olid koeraperemehe juurde tagasi läinud, kus kahetoalises korteris ootas ees dobermann oma viie kutsikaga, milledest üks ainus oli emane ja see oli juba ära antud või lubatud. Üks isastest oli tulnud tütre Terje lapse Kerttu-Liisi juurde. Perenaine olevat öelnud, et see on ka kõige vaiksem kutsikas. Selle nemad sealt ära tõidki. Kuna kutsikas ei olnud puhast tõugu, siis olid abikaasa käest vastu võtnud ainult koera saba raha, 100 krooni. Polevat tahtnud midagi võtta, kuid komme nõuab maksmist, kas või ühe sendi. Puhast tõugu dobermann oli inna ajal koera peremehe lastega jalutades paaritunud, arvatakse saksa lambakoeraga. Lapsed ei teadnud koera tõugudest midagi, millest tingituna tema, st. meie kutsika isa täpne tõug polegi teada. Järelikult on tegemist krantsiga. Teadsin, et nad tulevad Tallinnast ära ja varsti jõuavad Saaremaale. Istusin köögis korvtoolis sel ajal, kui nad koju jõudsid. Järsku visati minule kutsikas sülle. Ei saanud aru, kas oli sünnipäeva kingitus, kuna minu sünnipäev oli 23. märtsil. Kutsika oma sünnipäev oli 23. jaanuaril, 2004. aastal. Nime pani kutsikale tütretütar Kerttu. Algul oli tema poolt pandud nimi „Terri” minu jaoks võõras, kuid praegu ei kujutaks teda teise nimega ette. Eks esialgu lükkasin kutsika sülest ära, milles aga see vaene koerahakatis süüdi oli. Nii kui nii võeti teda vägisi ema juurest ära ja toodi Saaremaale. Kuidas iseloomustada seda looma, mis temast isiklikult minule meeldis? Esiteks värv, temal ei olnud dobermanni tumedat pruuni värvi, vaid pehmemad toonid, teiseks käpad, mis olid haruldaselt suured ja kolmandaks nina. Ei olnud peenike dobermanni nina, vaid natuke lamedam. Meile ta oli toodud ja nüüd polnud enam midagi peale hakata, tagasi viima keegi ei hakanud. Meil on eramaja, krunt 1700 m\2 suur, nii et jooksmiseks ruumi piisas. Panime ta esikusse magama. Seal ta magas selle aasta
külma aja üle. Kui keegi tahab endale lemmikloomaks koera võtta, siis tuleb alati alustada koolitamisest, esmalt peab saama koolituse koera peremees, kui see on läbitud, siis alles võib võtta kutsikas ja hakata seda kasvatama ja koolitama. Seda on vaja selleks, et vältida minu poolt tehtud vigu. Ära enne mootorsaega metsa ikka mine, kui sa ei tea kuidas temaga töötada. Koera puhul on see palju tähtsam, sest iga viga, mida oled koera juures teinud, pead parandama umbes 40 korda, sae puhul ühe korra. Kutsika soetamisel on kõige tähtsam, et ise oled õpetuse saanud. Õpi koera kasvatust enne kutsika võtmist. Kui oled omale koera elu selge saanud, siis oskad ka teda kasvatada ja õpetada. Abikaasa käis tööl ja koera kasvatamine jäi justkui minu kanda. Pean tunnistama, minul polnud aimu, kuidas teda kasvatama peab. Kogu minu kallis aeg läks koera nahka, ei saanud tema pärast midagi kasulikku teha. Siis hakkas koer asju mööda õued vedama ja mina teda taga ajama. Koer kasvas järjest suuremaks ja mina jäin vanemaks. Algul ma jõudsin ikkagi temale järele ja sai asjad kätte. Kuid koer kasvas jõudsalt suuremaks, siis mina enam järgi ei jõudnud. Hiljem kui hakkasime käima koeraga koertekoolis, siis teised naersid minu koeraga võidujooksu, kui ma sellest neile rääkisin. Nad lohutasid mind, et isegi maailmameistrid ei jõua koerale järgi ja sina vanamees tahad teda kätte saada. Kui kutsusin koera enda juurde, siis tema ei teinud minust väljagi ja nimelt pani jooksu vastassuunas minust kaugemale, selle asemel et kutse peale tulla. Püüdsin ka vastupidist, kuid see ka ei mõjunud. Ajasin endast kaugemale, kuid ka nüüd koer lähemale ehk minu juurde ei tulnud. Neid tehtud vigu parandada on lootusetu. Öeldakse, iga tehtud viga tuleb parandada koerte puhul nelikümmend korda. Kui ma teda ajasin aasta aega mööda aeda taga, siis järelikult pean nelikümmend aastat seda viga parandama. Mina olen siis 117-aastane ja koer on neljakümne ühene. Lihtsam on võtta uus kutsikas. Aga mis ma selle koeraga peale hakkan, mis minul on. Kui ikka kaks aastat koeraga koos oled elanud, katsu sa siis temast loobuda, mis on täiesti võimatu ja lootusetu. Minule väikesed, ma ei mõtle kutsikaid, mis on väga armsad, vaid täiskasvanud koeri, ei meeldi. Terri-sugune koer oli ja on minu koera ideaal, kuid siinjuures on üks väike viga, mina olen tema jaoks mõned kümned aastad vana. Viimasel ajal on koer jäänud palju taltsamaks. Kui esimesed kaks aastat ajasin ainult mina koera taga, siis nüüd juba on see vastastikune. Ega ta ei taha üksi olla. Tavaliselt istusin akna all tugitoolis ja lugesin ajalehti. Tänavu aasta 2. mail läks koer selle samale toolile ja hulgus äärmiselt võikalt ja läbilõikavalt. Nii kui noaga oleks lõiganud. Öeldakse, et koera ulgumisel ei ole hea enne, ega tähenda midagi head. Mis tegelikult edasi toimus, ei olnud minu jaoks sugugi meeldiv. Istusin natuke aega hiljem samale toolile ja millegi pärast mõõtsin vererõhku ja pulsi. Kaks korda oli vererõhk 140 / 75 ja pulss oli 62. Kolmandal mõõtmisel oli aga vererõhk millegipärast 140 / 103 ja pulss oli ka tõusnud selle lühikese hetkega 103. Järgmised kaks mõõtmist andsid jälle esialgsed tulemused. Natuke aega hiljem enesetunne läks väga nigelaks. Läksin teise tuppa kus abikaasa parajasti oli, ütlesin et minul on paha olla ja ise mõtlesin panna natukeseks ajaks diivanile pikali, kuni enesetunne paraneb. Ei jõudnud veel pikali heita, kui järsku pilt kadus eest ära. Kui aga silmad uuesti avasin, või nagu öeldakse, pilt tagasi tuli, siis nägin toas abikaasat, miniat ja köögi ukse vahelt sissetulevaid punastes riietes inimesi. Mind pandi ilma jututa kanderaamile ja sõit läks kohe haiglasse, kus tuvastati infarkt. Kiirabi jõudis kohale 6-7 minutiga. Olen südamest tänulik Saaremaa haigla meditsiinilisele personalile. Järgmisel päeval viidi kiirabidega Tallinna Regionaalhaiglasse. Tõenäoliselt oleks viidud samal päeval helikopteriga, kuid haiglas polnud ruumi. Hiljem kuulsin, et see oli olnud haigestumisterohke päev. 03. mai hommikul Saaremaa kiirabi viis mind Virtsu, kus oli juba Tallinna kiirabi vastas, toimus ümberlaadimine ja sõit läks edasi. Koer tunnetas enne mind minu hädasid, Loodusõnnetuste puhul kannatavad kõige vähem loomad, kes õigel ajal pagevad. Ega siis muidu öelda. „Rotid pagevad uppuvalt laevalt”. Ma poleks mingil juhul selle peale tulnud, et minu südamega midagi korrast ära on, kuna poolteist nädalat enne seda käisin südame nädalal arstide juures, kus öeldi, et tervisega on kõik ideaalselt korras. Kui mina olin Tallinna haiglas, siis koer olevat käinud samm-sammult abikaasa kõrval. Kui rääkisin skalpiga, siis koer, kuuldes minu häält, oli otsinud igalt poolt mind taga. Olin kuu aega ära. Minul ei lubatud midagi teha, isegi tühiseid asju tõsta. Hirm oli, kui tagasitulekul koer näeb mind, hüppab hea meele pärast peale. Väikesest kutsikast on kasvanud paari aastaga päris raske, suur "koeravolask", heas mõttes, nii 35 - 40 kilo. Kui see ikka hooga peale hüppaks, pole nalja natukest. Oli siiski üle ootuste väga mõistlik. Koju jõudes olin natuke aega teisel pool aeda kuni koer maha rahunes. Siis tulin väravast sisse ja ütlesin, et ta peale ei hüppaks. Tema poolt oli ootamatu käitumine. Tuli minu kõrvale ja käis kogu aja kõrval, ega püüdnudki peale hüpata. Ükskõik kuhu läksin, tuli samm-sammult minuga kaasa. Tundus, et koer tajus minu nõrkust, mille tõttu ta hoidis isegi väga mind. Koer andis minule haigusest märku, kuid mina rumal ei saanud sellest kohe aru. Nüüd, kui koer muutub natuke tüütumaks, järelikult tervis läheb paremaks. Usalda rohkem neljajalgseid sõpru. Temal on ka oma nõrkused:
1) Tema jaoks on postimees väga suur „sõber”. Kui postimees tuleb, siis koer saadab teda haukudes terve krundi piirde ulatuses. Lärmab ja jookseb edasi- tagasi. Postimehed pidavat olema enamuse koerte „sõbrad”, miks? Koertel on antipaatia trükimusta vastu. Kui postimees on läinud rahuneb jälle maha. Postimees käib rattaga, millegipärast ratas on meie koerale alati huviobjektiks olnud.
2) Naabrimehe KIA- maastikumasin. Kui see hoovil seisab, siis meie koerale mingit huvi ta ei paku. Kui aga koer tajub, et naabrimees hakkab välja minema, on kohe aia ääres ootel. Masina sõitmisel paneb koer nii kui must nool igalt poolt üle põõsaste, peaasi ei tohi ette jääda. Alati jõuab enne autot teise aia nurga ette ning kukub röökima. See 35, 40 kilo jookseb täie jõuga vastu aeda. Varem olid aialatid postide küljes kruvipoltidega. Need tuli asendada läbipoltidega, sest kruvipoldid tulid lattidest välja.
3) Teatud inimesed, eriti kui need veel rattaga sõidavad. Mina ei ole aru saanud, miks koer teatud inimeste peale haugub, teiste peale mitte.
Kombed. Kui koera saime panime madratsi alla ja koridori magama. Ta harjus sellega päris ilusasti ära. Õpetajaid oli igasuguseid. Dobermanni magamiskoht peab olema maast kõrgemal. Lubasime esialgu kööki korvtooli magama. Tool jäi väikeseks ja nüüd sai koha diivanile. Kui keegi istub tema koha peal, siis vahel läheb tugitooli, kui aga see koht on ära võetud, siis käib diivani ees edasi-tagasi kuni istuja aru saab, et istub tema koha peal. Kui nüüd sealistuja püsti tõuseb, kas selleks, et koerale kohta pakkuda või muuks otstarbeks, on koer kohe omal kohal. Kui ikka tuba on väga soe, paneb põrandale ka magama, seejuures püüab kontaktis olla, pannes pea jala peale. Tegin koerale koeramaja. Soojustasin ilusasti ära, panin akna ette, ust ei teinud. Ei ole õnnestunud teda sinna meelitada. Panin küll maiustusi kuuti sisse. Koer oli niikaua kuudis, kui need maiustused söödud ja ruttu jälle välja. Ta on siledakarvaline, aluskarvata koer, talvel kardab külma ja tahab peale asjaõiendamist kohe tuppa. Vahel on üksi 6 tundi kodus esikus olnud. Senini on kannatanud, kas või jalad ristis, kuid on hoidnud puhtust.
Toitmine. Ta kasvas väga kiiresti, eks selletõttu sõi ka väga palju. Ta sõi rohkem kui meie kahekesti. Põhiline toit on keedetud makaronid. Natuke piima pidi olema ka peale valatud. Viiekilosest kotist ei jätku kuigi kauaks, saab muidugi ka krõbisteid so. koeratoitu. Millegi pärast rohkem meeldisid makaronid, pudrud, ühe sõnaga lihtne toit. Krants on krants. Lihatoidust ei ütle sugugi ära. Kord sai köögi laua pealt kätte paberisse pakitud poest toodud vorsti. Kui teie arvate, et jättis söömata, siis teie eksite. Koerapidajad räägivad küll koertest, kes ise ei võta ja istuvad toidu juures, nii et ümberringi on koera ilast maa märg. Kahjuks meie koer selline pole. See on omakorda hea, ei jäeta toitu lauale.
Võim. Võimuvõitlus algas sellest pihta, kui koer majja toodi. Ei tohtinud kordagi näidata, et tema on karjajuht, selline ettekujutus tuli koeras eos likvideerida. Olen kuulnud, koera toitmisel pidavat peremees panema toidu koera ette ja ise kohe ära minema või ära lippama. Isegi peremehel koer ei luba söömise ajal toidunõu juurde tulla. Kui toiduga lähen, siis enne ei saa ta midagi, kui on istunud. Algul andsin korralduse istumiseks, nüüd teeb ta seda ise. Koer istub, natuke viivitan, siis panen toidu ette ja luban koeral sööma minna. Olen sageli söögi ajal koera juurde tagasi läinud, et näha kuidas tema reageerib. Senini pole minule hambaid näidanud, vaid vastupidi vaadanud, mis ma nüüd teen, ega ometi teda ära ei aja. Varem kui ta diivanil pikutas ja keegi tema kõrvale istus hakkas urisema. Nüüd oleme selle ka välja harjutanud, tõestades, et tema ei ole siiski veel karjajuht.
Hobune „Kõrvik“
Isa oli hobuseparsnik olnud, see oli tal veres, hobuseid oli ja läks, aga kõrbhobune „Kõrvik“ oli ainuke minu mälestustes, kes oli hea, asjalik, töökas, rahulik, jäi meie peresse väärikaks, sõbralikuks, truuks, heatahtlikuks loomaks. Meil noorukitel lubas rakendada, heina saate vedada, parmude ajal ei tuuseldanud perutama. Rakendasime põllutööriistade ette ja töötasime. Ka ratsutamise õppisin temaga. Ta ei olnud loid, alandlik, vaid aktiivne, mõistev, asjalik, kannatlik, kindlustunnet andev pereliige.
Juhus – Teiste jutu järgi nõudsin jonnides lutti, viskasin hobuse jalge ette maha karjudes, kuid hobu ei liigatanud, suutis olla üle mu kapriisidest. Läks kolhoosi. Ka seal kohtusime.
Kass „Ints“
Päris-klassikalise kujutluse, oli hall, triibuline, pärlid kaelas. Ega tal ei olnudki täiskasvanuna vigureid, vargusi, suuri arusaamatusi. Tõsi mis tõsi, need ema haris noorukipõlves välja: vargus, tuppa häda tegemine, lakast karistuseks pissimine.
Koduloomad kokkuvõttes.
Need mälestused on nooruspõlvest. 1930-1949 a. Torma vallas Tartumaal Võtikvere külas.
Kaaru, Punnik, Kõrvik, Ints on lapsepõlvest – nooruki ajast mällu sööbinud kui tõelised selle kodu koosluses väärikad, armsad, oma ülesannete kõrgusel, on suured kindlustunde andjad, eeskujud ellu, elus käitumiseks, vääramatud kaaslased mälestustes.
Saaremaal oma perekonnas 1964-2006 a.
Kilpkonn „Aadu“
Laste isa tõi Tallinnast zookauplusest. Oli terve külalaste lemmik. Minu lapsed hoolitsesid tema eest, toitsid, jootsid. Alt lahtise kastiga viidi parematele söödamaadele. Ka vabalt jalutati. Kevadel toodi, plaanitsesime, kuhu talveunne magama sättida. Kuid kuskil sügisepoole kadus kastist. Arvatavasti jäi ette internaatkooli poiste teerajale. Ise ta tõesti välja ei saanud. Kurbus, kahju, meeletu otsimine, kõikjalt pärimine. Jäi meile mälestustesse.
Kilpkonn „Väike Aadu“
2005 a. kevadel Aafrikast ostsin uue kilpkonna. Nii vastupandamatu soov oli teda koju viia. Oli väike nagu prilliklaas, tollis sai tikutopsis toodud üle. Bussis oli väikses temale kohandatud karbis. Otsisin rohtu mida sööb, ostsin turult kapsast, pudelikorgist jootsin. 2 reisikaaslast ostsid teisest pesakonnast veidi suuremad, aga loiumad. Minu „Väike Aadu“ oli pisike, tragi igati. Nimeks sai kohe „Väike Aadu“, uskusin, et isane, sest kuidagi tugev, aktiivne. 2 nädalat bussis sõites pidas vastu. Teistel surid päris ruttu ära. Sõi põhiliselt võilille, salati, kapsa lehti, joogivesi väikses taldrikus, istus mõnikord kaua sääl vee sees. Viisime õue, seal valis ise rohtu, kaevus rohututtide alla. Tundus, et täpselt teadis suunda, kuhu minna, kus eelnevalt oli olnud. Õppis nime „Aadu“ peale tõstis pead (ehk ka lihtsalt häälitses) ja tuli sinu suunas. Ta oli meie kõikide lemmik. Tütar tegi karbist majapidamise, kus oli ka magamistuba, poolikud tualett paberi alusrullid, sinna puges magama, teokarbid, kivid, tualett paber all.
Pojatütar kaunistas maha piltidega. Väikses taldrikus oli vesi, mõnikord mõnules vees, öösel kõndis krabinal karbis ringi. Vabaduses armastas inimeste lähedust. Peopesal tukkus, süles ronis kurgu alla. Laskis ennast laualt alla, kukkus selili. Siis tõukas ühe esijäseme äkilise liigutusega ette ja keeras õigesse asendisse. Hiljem, kui muutus ümaramaks, siis ei saanud alati nii kergesti seljalt õigesse asendisse. Kavalpea siis enam ei hüpanud.
Talveunne kuidagi ei tahtnud jääda. Paar päeva tukkus ja jälle üleval. Alles aprilli lõpus jäi magama 2 nädalat ja jäädavalt. Nüüd on oma punutud vankrikesed pitside keskel. Tal oli punutud ratastega selline lahtine auto. Kui vankrike oli laual, ronis sinna alla, läks edasi vanker seljas, liikus, põnev – tsirkus tema trikk. Meeletult meeldisid talle prillid, kui need olid laual, võis nende taga olla ja tukkuda mitu tundi. Armastas asjade esemete raamatute vahel ja peal ronida. Väiksesse kauss-taldrikusse püüdis pääseda. Väga järjepidev samuti, esijäseme äkilise liigutusega tagajäsemete koostöös vallutas selle. Zookauplusest ikka küsisin tema sööda ja käitumise kohta. Arvasid, et kõik ei jäägi talveunne, kui külm ei ole ruum. Kui ei maga talveund, on nagu puhkuseta inime. Kartsime, et äkki kaupluse kapsas, salat olid keemilise säilitusainega. Aadu oli meile väga armas, oma erilise käitumisega, eksootiline. Ainuke loom kelle 100% enda soovil muretsesin. Meeldivus esimesest silmapilgust. Järeleandmatu igatsus, soov oli teda oma koju saada. Väikse eluaja jooksul jõudis minu hinge pugeda omalaadse käitumisega.
Kuldhamster „Kulla“
Lapsed soovisid, tõin Tallinnast Zookauplusest. Tavaliselt mulle rotid ja hamstrid ei meeldinud, aga see oli eriline kuldne. Minu lemmikvärv, olen ju igas värvihaige ja ta tundus igati erilise olemusega ja armas, meeldivalt kaunis. Algul elas laiasuuga suures purgis. See oli piinamine, aina hüppas purgi seinapidi. Hiljem suures piklikus akvaariumis, sääl oli tal täidis all vahetatav. Oli eraldi söömise ja magamise koht. Palju kolistas ringi toapeal. Korraks panime mingi karbi elamiseks, selle näris läbi ja ronis äärekaudu välja. Söötsime makarone, igat teraviljatooteid, porgandeid jm. juurvilja. Tema söömist oli huvitav jälgida. Milline täitmatu, ahne, tagavarade koguja. Söögi varumise järgi, mis põske pani, oli ta kaelast eriti paks. Ta oli meile väga armas. Kui telekat vaatasime, ronis sülle ja vaataas üksisilmi targa näoga telekat. Kui kihk tuli peale (arvata võib, et emane), näris augu ahjujuurest, läks alla, vist keldrisse, seal oli porgandeid näksitud. Poeg ütles: „Läks konverentsile.“ Nädala pärast, pea paistis august, ronis tagasi. Kord pääses suurde koridori. Elanikud ajasid taga, et naljakas rotipoeg, keegi tundis ja teadis tema kodu. Kui toodi kassipoeg „Pallike“, see ronis tema juurde, keeras magama. Elasid sõpruses. Hiljem eraldasime selle sõpruse või ise mõistsid elu tegelikkust. Koges ja aimas midagi enneolematut, kahtlast nende sõpruse vahel. Kass vaatas kahtlustavalt „Kulla“ liikumist. Küllap loomad mõistavad omavahel olukordi. Kord Kulla jooksis tagujalgel hüpates sektsiooni taha. Sest kass „Pallil“ oli väike peatõste ja uuriv silmavaat. Elas üle 2 a. ja „uinus“ diivani kastis.
Kass „Pallike“
Väike kirju pallike süles, nii tõi vanem poeg Ain ta vanaema poolt. Oligi esimene käik hamstri juurde akvaariumi magama, leidis endasuguse sõbra. Aini valitu meeldis ja sai meile kõigile armsaks. Hellitasime teda, käitus viisakalt. Noorem poeg Kalvi, suur loomade sõber, söötis meie niigi peenest menüüst umbselt vorsti, mina muidugi panin keeluseaduse peale. Kalvi, kavalpea, jättis külmkapi ukse lahti, iseteenindamine ja tema ei ole minu korraldusest üle astunud. Selline ekstreemne olukord. Jõulude ajal oli eriline lõbu, kui kuusel olid kuulid. Juhtus ikka katkiminemisi. Tegime temale väikse jõulupuu, kuhu riputasime mitte katki minevat mänge ja söödavat.
Oli väga mängulembeline, meie lõngakerad, pallid ja endi käed-jalad. Õpetasime hästi kõrgele hüppamist, suurendades pidevalt kõrgust. Pallike ei elanud aastatki, sest ei teadnud siis, et oleks tulnud teha ussitõrjet, selle põhjusel ta kadus, loomaarsti abiga jäime hiljaks.
Kass „Mustu“
Oli visiit kass, kuid meil oli omalaadne meeldejääv suhe. Oli minu üksinduse sisustaja. Kord väga vihma sadas, mahajäetud aias sirelite juures kassipoeg, must, pisike, üleni märg, näugus haledalt, palus abi. Aitasin ta kuiva pessa põõsa alla. Hiljem pakkusin süüa. Koju ei kutsund. Küllap ta leidis mingi kodu. Aga hingesõbra leidis ta minult. Käis õues aias põhimiselt. Toas ei tahtnud olla, kohe soovis välja ja sööki ka ei tahtnud. Meie olime mõlemad üksikud. Õhtuti istusin aias pingil, tema tuli peagi kuskilt, istus süles, nurrus, mina laulsin, vaatlesime kuud ja taevatähti. Lohutasime üksteist, need õhtud olid imelised, lohutasime teineteist, olime teineteisele vajalikud. Iga õhtu enamasti videvikuni, isegi pimedani. Need hetked olid erilised, rahustavad, hinge palsam, Ja läksime jälle salapäraselt lahku.
Visiitsõprus – tõeline, mõlemaile vajalik. Kass oli üleni must, sellest vist ka salapära. Meie sõprus lahkus, arvata võib meile uue looma ilmumise tagajärjel.
Kass „Kiis“
Selle tõi minu korterinaaber Muhust, kelle ema läks korraks kodust ära tütre poole elama. Algul ei leppinud minuga. Oli voodi all. Pissis karistuseks voodisse. Oli täiskasvanud (elatanud) isane kass. Hiljem paratamatult harjus. Kord oli kass umbselt nohus, kõri kinni. Nuuskpiiritus elustas. Kui korterinaaber läks kauemaks ajaks ja jäädavalt haiglasse, siis kadus kass. Hiljem sain teada, oli Muhumaal tühjas kodus hulkunud ringi. Naaberküla elanikud võtsid laudakassiks. Kord sõitsin sealt mööda, kuulduste järgi teda vaatama. Kui kuulis mu häält, oli kohe tervitamas, keerles ja nühkis jalgade ümber. Oli suur sõbralik, kohtumise rõõm. Sealt mööda sõites ikka kohtusime.
Salapära – Tavaliselt ta kartis meeletult autosid. Kuidas, kas ujus üle mere või roomas teeveertes. Rändas Orissaarest Muhumaa viimasesse lõppu. Kassidel tundub, et on eriline vaist, oma inimesi ei ole, aga kodu on armas. Orientatsioon koju jõudmiseks. Elas, oli tugev isane kass, vanas eas olevat pulmas esimene tugevam kakleja.
Kass „Kiisuke“
Poeg Kalvi, suur loomade sõber, tõi Kuressaare linnast imepisikese punase (oranži) kassipoja ja ise kiirustas kohe minema. Rohisin peenraid, ta oli nii väike, armas ja abitu. Pisikesed raudnõgesed kõrvetasid, võtsin sülle, ronis sealt õlale, mina rohisin kassike õlal, selliselt algas meie sõprus. Olles juba suurem, ikka töötasime, tema õlal. Mul oli rohides kassiga täpselt sama värvi oranž mantel. Naabritel külas olevad poisid imestasid: „Vaata, naisel on kass turjal.“ Oli väga tark, minu arvates kohe hakkas häda tegema liivakaussi. Ei käinud kunagi vargil. Tegi ise ukse lahti, hüppas lingile, ronis magama minu kõrvale. Väga hea uni tuleb, kui kass nurrub. Kass Kiisuke oli naabrimehega ühes mestis. Koos puhastasid kala. Puuris püütud hiiri ja rotte anti mängituseks. Eks sellest kalasöömisest ka ussid. Arst andis rohtu, aga hilja. „Kiisuke“ ei olnud aastanegi, kui lahkus elust. Mul oli väga, väga kahju.
Kass „Leidik“
Olen ebausu kammitsais, sest ekstreemsed sündmused toimivad mu elus. Olen kuskilt kuulnud, et surnud kassi hing läheb omaniku sisse. Sündis ime, sest eelmine kass Kiisuke suri kevadel. Sügisel kuulsin kuurist kassi näugumist – kutset. Oli videvik. Haarasin hääle järgi kassikese sülle. Kui valguse kätte tulime, ehmusin - minu süles oli rahulikult täpselt selline kass, kes suri, ainult väiksem ja noorem. Eelmine sünnitanud ei ole, kuna oli isane, ime oli sündinud, mulle jäigi mõistatuseks, mingi „kõrgem“ jõud oli selle mulle heaks meeleks korraldanud. Kodunes kiiresti, nimeks „Leidik“. Ka kombed olid sarnased eelmisega. Tundus veel targem, tundlikum. Rohisime aias ikka ka tema kukil. Veidi liikuvam, otsustusvõimeline. Käis õhuaknast väljas. Kord hirmutas naabreid, hüppas nende aknale. Vaatles minu tegemisi ja jäljendas. Hüppas ukselingile parem käpp peal, vasak käpp all, sai ukse lahti. Oli suur esteetik. Väljaheitekaussi sisse kunagi ei läinud, toimetas ääres ja tõmbas katte ka äärelt. Oli sõbralik, aga pidevalt mind jälgis, sageli oli tunne, et oskab aru saada, mida mõtlen, mida räägin, Ei kolanud palju ringi, oli kodu ja mind austav, armastav. Ka tema puges sülle nurruma, kui selleks oli võimalus. Pean seda leidlast eriliseks, mõistatuslikuks maagia oli temaga ja sellepärast me väga sobisime. Meie olime sarnased – oletasime, fantaseerisime, unistasime ja teostasime oma sõprust. Kui meil hakkas külas käima noor koer Loki, juba enne kui ta meile elama jäi, kadus „Leidik“. Miks? Kuhu? Ei tea! Kas loovutas oma koha Lokile. Hiljem mõni juhus oli, et vilksamisi aias rohu, põõsaste vahel vilksatas sarnane kass, salaja. Kui Loki oli surnud, siis ruttas meie õuest läbi sarnane kass, ei tulnud kohe nimi meelde, haarasin fotoaparaadi järgi, juba ta kaduski naabrite õuest teele. Ta ei olnud täisealinegi, kui ta meilt lahkus. Arvatavasti ta tunnetas teise tulekut ei talunud konkurentsi. Ka seda sõprust, elusituatsiooni, mõistatuslikku, salapärast oli vaja. Lahenduseks teist palju, kõik avatud. Kassid mulle meeldisid, nad olid salapärased. Nemad on kindlameelsed, otsustusvõimelised, isegi oma olemusega isegi korraldusi andvad. Ma vajan nende olemust.
Kalad akvaariumis.
Põhiliselt gupid, oli ka teisi aga need ei läinud edasi, ei sobinud. Pakub silmale ilu, rahustav. Kalad, need väiksed, äsja sündinud kalad. Akvaariumi põhi põnev, taimed, kivid, teokarbid. Võimalik huvitavalt kujundada. Põhimiselt koos lastega kujundasime ja puhastasime. Muidugi kassidele oli ka vaatamisväärsus. Aga nad harjusid ja pahandusi ei juhtunud. Meil oli mitu akvaariumi piklikke, purgis, ümar. Viimane oli ilus - väike, ümar, poiste tuttav, tema pall läks valesse kohta ja akvaarium purunes. Kalad päästsime, osaliselt said tütrele uue kodu. Suur piklik akvaarium sai hamstrile eluasemeks.
Koer „Loki“
Poeg Kalvi peres oli armas karvane kutsikas, kogu pere lemmik, aga naine jäi rasedaks, ei talunud koera lõhna, kitsas Kuressaare linna korteris, koer köögis radiaatori küljes kinni? Mind ei olnud siis kodus, kui nad käisid suvel Lokiga meil suvitamas, käisid mereääres, tütar Kaja oli meil Lokile esimeseks kaaslaseks ja ta kiinduski Kajasse, Kaja jäi tähtsuselt esimeseks, mina teiseks. Kui ta meile tuli elama, oli Loki, kes jooksis ees mere äärde samasse kohta, kus ta varem oli laagris Kajaga olnud. Siis Loki oli 4-kuune emane kutsikas kui Kalvi ütles: „Toon Loki sulle.“ Vaidlesin vastu, kuna olin väga liikuv, kodust ära olev. Kalvi jäi oma otsusele kindlaks: „Mina ei luba teda magama panna, ta on sulle sõbraks, seltsiliseks.“ Esimene kohtumine. Loki oli toa ukse ees kampsunil, mis kodust kaasas. Kõik kadusid jäime Lokiga kahekesi. Mina olin temale täitsa võõras. Ilus must lokkis karvaga õnnetu kurva alistuva olekuga. Silmad karvades, ei silme (pea) ega saba vahet. Hiljem, kui ratta kõrval jooksis. Hüüti, oi kui ilus kutsu, keegi kunagi arvas, ta on nagu pudelihari. Ta ei tahtnud, et mina võõras lähenen temale ja tal oli seest kinni, võib olla ka stressist. Oli puudli, urukoera, palonka segu. Saime tuttavamaks, kuid midagi ei söönud, valasin vägisi toiduõli suhu. Seedimine paranes, harjus minuga. Kui oli üksinda kodus, tegi häda paberile, mis oli samas suunas kui kodus. Tavaliselt küsis õue haugatusega. Toitu ootas alandlikult. Aga vorsti lõhn ja šokolaadipaberi krõbin tegi rahutuks. Kui ütlesid küsi, siis haugatas, sitsis püstakalt. Hiljem ise õppis sitsima istudes, isegi esikäpad pani risti, selliselt võis kaua seista ja vesise ninaga oodata kannatlikult. Sellise käitumisega võlus omi ja võõraid. See oli imeline. Teadmatult kuskil sitsis. Jõuluvana tõi talle alati paki. Kui hüüti „Loki“ siis tuli jõuluvana ette, sitsis. Pakis oli närimiskont, päriskont, küpsised jne. Avas ise paki. Kui kompveki siis ikka paberiga, talle meeldis ise lahti harutada. Ta oli väga sõbralik pereliikmeid ja majaelanikke kaitsev. Naabril, üle koridori vastas uks minule, oli isane koer „Kolli“. Loki kaitses perenaist Kolli eest, ajas teda tema juurest ära. Siin oli ta vist oma kohustusi täitev kaitsjarollis, või oli armukade Kollile, ehk lihtsalt arusaamatusest. Lokil tuli palju üksinda olla. Käisin Kuressaares tööl, kus olin ka ühe öö oli üksinda. Kord kutsikana näris mul kübeteika ära, alles olid ainult raamid. Poeg (vanem) elas samas Orissaare teises otsas. Koer kodunes ja sõbrunes nende perega. Kui olin kauem ära, siis traavis nende ukse taha kolmandale korrusele, niuksus ja haukus, palus sisse. Kui olin päevaks otsaks kuhugile läinud, kui ütlesin temale, ma lähen koju, kaasa ei tule, jätsin ta sageli õue ja toaukse paokile. Mõnikord, vist kui ei teadnud minu minekut, ootas terve päeva õues teerajal. Kui tundis tulijat, siis heast meelest hakkas ringiratast jooksma, alles siis tuli tervitama. Alati tõi suus midagi kingiks - kivikesi, pulgakesi, kondi jne. Seda ka majaelanikele. Eriti neile, kes tema hooldajad on olnud, kui ma kuskil kaugemal viibisin. Korterisse sisenejaile tõi raudselt sussid, need olid mul koridoris reas. Tihti tõi ainult ühe, teise viis oma pessa. Mõnikord viis õue külalisele kingiks järele. Panin sussid üksühele sisse, siis sai korraga tuua. Kui oli sussid andnud, siis oli ülimalt õnnelik, tähtis, oli oma ülesande täitnud külastaja vastu võtnud. Kui seda teha ei saanud või temale ebameeldiv külaline, siis tigetses kaua, oli valvel kahtlustav. Kord tuli tuttav elektrik, tema eriline sõber, kes töötas sokivabrikus. Loki oli kuskilt sokid kätte saanud ja viis sokid talle. Aare võttis vastu, aga arvas, et tema saab sokivabrikust sokke palju. Huvitav oli see juhus. Kunagi kellelegi ei viinud muidu sokke. Ühe maja elanikuga ei sobinud, püüdis teda tervitada, ei õnnestunud, see naine oli kurja sisemusega, loomi mitte armastav. Tema pigem tõrjuv, kartev, valekaebuse esitaja, sama üks naabrimees. Ja neid ei talu ükski koer. Minu täiskasvanud lapsed ja abikaasad kui tulevad, siis Loki kummuli nutab, niutsub heast meelest nende tulekust. Lapsi jälgib kahtlustavalt. Ei hakka nendega sõprust pidama. Ainult pojatütar, kelle pärast ta meile toodi, nende vahel on eriline soe sõprus. See musitas, kallistas, käsutas, mängis, teda kuuletas. Kui bussi peale saatsime Maarjat, siis tahtis bussi peale kaasa minna. Tütar Kaja käis sageli külas (kodus). Kaja oli Lokile siis esimene rõõm, mina teisejärguline. Enneolematu tunnetus koeral. Kui bussid minu majast mööda sõitsid, ta tunnetas, kui bussis sõitis Kaja. Siis tormas välja teerajale ja hiljem kaunis tee äärde Kajat ootama. Aitas kotti tirida, pani pea kotti uudistama, siis hakkas seda kotti valvama. Kui Kaja lahkus, oli väga kurb, juba enne aimas, jäi tõsiseks. Kui kuskil oli mõni Kaja ese, siis käis nuusutamas, liputas saba ja valvas.
Magamiskoht. Õues valis tavaliselt negatiivse energiaga näit. vähese rohuga koha. Kui töötasin, suvitasin, ikka ka magama sinna. Koridoris oli pesa (padi, madrats, tekk, kampsun). Äkki valis endale ka toas tugitooli, jagas ka teistega aga pidas omaks omandiks. Kaja lubas ka voodisse jalge otsa. Saigi harjumuseks, mina ei suutnud vastu vaielda. Magas oma tugitoolis ja nagu vaimust (kuigi silmad kinni magas), aga kui mina olin voodis, nii tema järgi voodisse.
Oli vahva sportlane. Talvel sõitsime suusarajal üle mere metsateel 10 km. Loki, minnes minu järgi, koju tulles lidus ees, tihti istus (teerajal) suusarajal, nokitses lumepallikesi lahti oma karvastelt käppadelt. Ratta kõrval õppis jooksma lahtiselt, käsklusi kuulates. „Siia“ – Tee veerel ratta kõrval, minu paremal käel. „Tubli“ – kui jooksis õieti. Siis oli uhke, lõi pea selga ja uhkelt jooksis galoppi. Huvitav on koera jälgida, kuidas koera meeleolust tuleb tema keha hoiak. Vees armastas käia, ujuda armastas vähe, mitte sügavas. Aga käisime ujumas iga päev. Õnnetu ja hädas oli kaldal, kui eemaldusime ujudes, Kaja kadus nii kaugele, siis üksisilmi vaatas ja ootas, sest liiga väike oli päästetöödeks. Lohutuseks, et olla kasulik, valvas riideid. Palli mängis edukalt. Enamus tema reeglite järgi, liigkaua hoidis pali oma käppade vahel. Puu üles viskamise püüdmine. Eemalt tagasi toomine. Tuppa kätte toomine. Tema tõu omadustele vastav.
Puudel – tsirkuse koerana, käskuste täitmine. Saba taga ajamine, kahel tagajalgel kõndimine. Sitsimine. Haugatamine üks kord või mitu korda. Esemete toomine, viimine, palju muud. Väga paindlik õpetusele, kahjuks pole noorelt seda kõike süvenenult õpetatud. Kõik põhimine õpetus hiljem ja juhuslik.
Urukoer – Kui sattus kasvamishoogu, siis ei kuulnud ega näinud, ainult saba paistis vahel välja. Aga kui juhtus hiirt kohtuma, see oli temale nagu mängukaaslane - haiget ei teinud ei murdnud, liputas saba.
Palonka – valvur. Seda verd oli tal tugevasti.
Kord kaotasin mereääri koristades mobiiltelefoni. Tormasin rattaga teisele saarele telefoni otsima. Loki ei taibanud, kuhu lähen, tormas ees juba kolmandale poole. Ei leidnud telefoni. Sõitsin tagasi esimesele saarele, kuskilt oma peatuskohtadest ei leidnud. Uskusin, et Loki läks koju. Näen, Loki istub vee piiril liikumatult, ei tulnud ära minu käsklusele. Arvasin, et on midagi viga. Lähen juurde, tema ees päris vee piiril minu mobiiltelefon. Ta oli ligemale tund aega seal valvanud. „Tubli“. Siis oli õnnelik ja tuli koju. Otsis ise valvurikoha terveks suveks. Veidi viltu üle tee, kaupluse lao aken, põõsad lähedal. Terve suve käis seal (magas) pikutas akna all. Hommikul läks, õhtul kui kauplus suleti tuli koju. Algul kaupmehed (need olid juba eelmise kaupluse külastustest tuttavad). Algul nad arvasid, et olen kuskil rännul, pakkusid temale ka süüa ja juua. Aga mitu päeva ma ei teadnud, kuhu kadunud hommikul, kui mina rattaga tööle läksin, õhtul enne minu koju tulekut oli kodus. Kui kaupmeeste kaudu avastasin. Ta oli ikka puhtast valvamiskirest, sest paar päeva käis ilma sealt toitu saamata. Müüjad rääkisin, valvur oli tubli, mitte üks inimene, loom, lind ei pääsenud sinna. Valvuri töö katkestas majaomanik, emane koer, kellega oli varem mereääres tüli, tõmbas Lokil põtka väga rasketesse haavadesse. Kus vägi ja võim, selle vastu alandlikkusega ei saa. Kaks emast koera ei sobi.
Pesumajas valvur.
Teisel pool teed lasteaia vanas katlamajas pesula. Ehk lasteaiapäevilt, kui olin seal juhataja, oli kolamiseks koht tuttav, terveks päevaks kodus. Kord nägin teda pesumaja ukseorvas magavat. Ega ei tahtnud minuga ära tulla, sest töö oli pooleli. Kui omanikult küsisin, mida ta teeb siin, millega võlud. Toimi omanik: „Ära päri, see on ärisaladus.“ Seal oli mitu põhjust. Valvuri kirg, mõni raasuke midagi. Aga põhimine suur ühtekuuluvus Toimiga. Toimil haruldaselt hea aura. Masinad käisid, pikutasid kahekesi diivanil, käsi üle Loki. Oma emand (mina) tuulasin ringi, temal oli temast lugupidavat lähedus vaja. Iga päev ta ei olnud tööl.
Kui kollane auto oli õues, läks ta tema tööle. Ma ei tea, kas ta eristas autot või tunnetas, kui auto juba meie maja juurest möödus. Ega ta ei lubanud võõraid koeri, kasse, linde tulla. Teatas, kui klient tuli. Valvas ukseaugus, kui Toimi pesu läks ära viima, siis ei pääsenud keegi sisse, kuigi uks oli lahti. Sageli pesupesija läks ringiga juba koju, ehk unustas ennast sinna magama. Kord tulin juba pimedas koju, tema ikka oma valvurikohal. Siis tuli ilma vaidlemata minuga koju. Kaks aastat viimast pidas seda kohta. Siis oli talv, ta ise haiglasem, peamine, et enamus pesemas käis, tema tütar ja väimees.
Juhus: Pesupesija viis enamus pesu ise koju. Aga keegi tuli puhta pesu koti järgi, arusaamatuses Loki hakkas hammastega kotti tagasi tirima, ei lubanud valvatavat vara ära viia. Ehk viija oli tema arvates kahtlase välimusega.
Kõigevalvaja.
Alati ja kõikjal leidis ta midagi valvata. Töö juures suvitades, suplemas, riided, esemed. Mõni ese väga meeldis, pidas omaks.
Oli emane koer - emastel koertel on õigus isased ära ajada, isased ei tohi vastu hakata, selline on loomariigis seadus. Ise väike, aga ajas suured isased koerad õuest ja aiast ära. Kui metsik kisa pääses valla, siis oli õues suur must karvane vetelpääste isane koer, mitu korda Lokist suurem. Väike Loki ajas naabrite rõõmuhüüete naeru saatel. See kaapis ja korra üle õla urjatas (mis sina köömes köhid), märgistas, kolas siin-seal Loki kannul, lõpuks läks väravast välja ja veidi möödas, tuli teist teed tagasi, selliselt nad seiklesid, lõpuks korraloojale Lokile jäi võit.
Võõrad suured hundikoerad ajasid hirmu peale. Väikestele ise ei ajanud. Aga kui nägi mind, et mina soovin ajamist, siis ajas ka väiksed koerad, kes olid segaduses. Ainult oma peigmeest ei ajanud. Algul oli rebasemoodi kindel peigmees, naabri majast. See oli toas enamasti kinni, või rihmaotsas meie õuest käis läbi. Oi, kuidas rõõmustasid, kui kokku said. Kui nägemata oli õuest läinud, nuusutas käpajälgi ja nuuksus igatsevalt. Käis iga päev akna-ukse taga. Kaugjuhtimisel kohtusid. Läksid vist kuskile mujale elama. Samast majast sai uue kindla kavaleri, sellega käisid vastamisi. Veidi mängisid ja lahkusid. Aga mõlema „kavaleri“ aegu mina ei teadnud, kuhu ta jongutab minna. Üle tee vaatab kahele poole ja ületab selle umbes 10 min. Kohtumine, kas õues vabalt, keti otsas või koridoris. Tagasi tuli pea püsti, rõõmsalt.
Ühistu majas, õuel ei saanud poegi lubada. Hoidsin lihtsalt „poistest“ eemale ja mõnikord süstiti tiinusevastaselt. Aga tema oli see, kes mängis tiinuseaja läbi, kõndis õrnalt, ettevaatlikult trepist üles. Tegi voodi alla pesa, seal olid piiksuvad jänes ja lambatall. Ei söönud eriti nädal aega, ega ei tulnud voodi alt välja. Siis tõi pojad välja, näitas, kaitses, tõukas ninaga tissi alla imema. Kui kuskil keegi piiksutas, siis tormas kaitsma oma poegi.
Kord kui ekskursioonilt tulin, ta ei ole voodi alt väljas käinud, õnnelik minu koju saabumise üle, tõi pojad voodi alt õnnelikuna minu jalge ette, mulle rõõmuks näha.
Kõikjal koos tööl. Kõike tööd tahtis kaasa teha. Näit. iga puusületäie tuppa toomisega kaasas, ka ise õppis tooma väiksemaid kaikaid. Käis kaasas, olgu vihmane, porine, lumine, tormine, tuisune. Aias kastmas, rohimas. Seal õppis peenarde vahel mitte käima, vaid põlluääres valvas töövahendeid, minu üleriideid, magas nende juures. Kui võtsin harja pühkimiseks, siis Loki tõmbas koridoris vaipa kokku, sikutas ukse poole. Siis ta igatses otsast kinni tirida ja kloppida. Õpetasin talle oma magamiskoha eest hoolitsemise. Vedas magamiskoti ja teki välja ja siis raputas neid kahele poole tolmust puhtaks. Huvitav harjumus, kui Kaja tuli koju, nii tiris koridori teki kokku. Sest Kajal oli harjumus kohe põrand ära pühkida, kuigi mina olin seda vastselt teinud.
Tahtis väga autoga sõita. Kord ekskursioonile minnes tuli mind saatma, aga oli enne mind autos (bussis), kurvastuseks ei võetud kaasa. Ronis ikka poja Kalvi autosse (tema koer tegelikult). Alati väga rõõmustavalt, veidi alandliku nukra alatooniga võttis teda vastu. Kord mõnules poja autos (seega ka omas), näitas hambaid väljamineku käsul. Ei saanud teisiti, kui lumelabidaga tõstis maha. Õppisime kavaluse - õieti lapsed olid eelnevalt kassi ja koera vahekorra selgeks teinud. Algul kutsikana kui öeldi kass, uskus Loki, et need on linnud, neid tuleb ära ajada. Hiljem teadis, kes on kass, ta ei teinud kassile midagi, aga see oli huviobjekt, oleks kõlvanud mängukaaslaseks. Aga kassid ei uskunud, ei usaldanud ega riskinud.
„Kass“ hüüdes saime Loki kõike unustama ja paigast liikuma, seega ka autost või voodist toast, soovimata kohast eemale.
Hooldus.
Algul laskis ennast pesta, silmi puhastada, hoolitseda, kuigi vastumeelselt. Igal kevadel pügasime karva maha. Pärast seda oli ta nii peenikene, ainult hästi pikk saba. Ta tundis ennast siis vabamana, liikuvamana. Pärast niitmist võõristas seda tempu. Algul tegime ise, ikka Kaja. Kuid hiljem hakkas vastu, Kaja pani korraks suukorvi pähe, oli teda väga solvav. Sellest ajast ei luba pügada, ega paela rihma kaela panna.
Rihm oli temal alati kaelas, kus oli nimi Loki Mets. Aga kui jooksuajal ei lasknud muidu välja, kui rihma küljes pael, nõnda saime ka arstile minna. Koju tulles lasin nööri lahti, siis tema võttis paela hammaste vahele, selline komme oli temal juba meile tulles. Hilisemal ajal pügas alati meie „eri“ loomaarst unerohu all, üksiti süstis poiste vastu. Kord mere ääres naabermaja omaniku suvitaja koer kargas kallale, tõmbas tagant suure haava, mis, hiljem pügama minnes selgus, oli juba mädanema minemas. Puhastati, nõeluti. Lapsed käisid arstil. Kui koju tuli, siis niuksus ja näitas koonuga, kus haige koht, jutustas selle kurva loo mulle. Sellest ajast, kui midagi ebameeldivat oli, kas riidlesid temaga, või oli mittemeeldiv toit jne, siis näitas peaga alati selle koha poole.
Vaktsineerimist ei ole tehtud. Ussirohtu 2 x aastas. Tavaliselt tahtis ise oma probleemidega toime tulla. Pidas ennast korras, pesi ennast, tõmbas keelega pikalt üle karvade, arutas sasipuntraid. Näris oma käpaküüned korda. Lubas ennast kammida igal hommikul õrnalt ja haige koha pealt, üldse tagantpoolt, seal suguorganid, ei lubanud. Igal hommikul viskas selili, teatud kindla koha pealt siis võis sügada, lõua alt kohe ja seljalt, mitte keelatud tsoonist, siis lõi kasvõi hambad kätte. Silmad puhastas käppadega, mõnikord lubas ka meil ettevaatlikult silmi puhastada.
Kord läks kuuma vett peale, jooksis õue, kaapis külma mulla sisse, mullaravi tegi ikka, ka kui seedimine ei olnud korras. Kui suurem mure, siis eraldas ennast kuuri, ravis ja põdes ise.
Toit. Põhimiselt sama, mis ise sõin, piima või lihaga suppi, kartul meeldisid peenestatud koored, lakkus ka piima, aga alati tuli natukene vorsti kasvõi veidi kaapida peale. Väga meeldisid marjad - maasikad, põldmarjad, kadakamarju sõi peopealt. Meeldis värsked herned. Kaun lahti, sealt ise võttis. Ja ainult värskeid, mitte ka ussitanuid. Koerakrõbinaid sõi harva ja vähe. Teistkordselt taldrikult ei söönud, alati nõu puhtaks. Hommikuti jõime maarohu teed, mina suhkruta. Tema vähese suhkruga. Meelsasti näris ka konte, mitte tooreid, vaid ikka keedetult väiksemad. Eriti meeldisid need kondid, mis olid maasse peidetult laagerdunud.
Kord grillisime aias, seal oli Loki toiduootel ja erivalvur (Sama alati lõkete juures. Ta armastas ka lihtsalt tukkuda ja mõnuleda lõkke ääres.) Naabri väike koer tuli oma perenaisega lõkke juurde. Loki käitus temaga kui nooremaga väärikalt, kannatas ta ära. Temale, sellele naabri kutsikale „Takile“ pakuti ka konti. Taki peitis ühe samasse aiamaale (meile) ära. Kuskil ammu hiljem kaevas Loki selle välja ja näris ära. Kas nägi, kuhu peitis, tõenäolisem, et tundis lõhna.
Lokile meeldib grillimise juures palasid silmadega jagada ja oma kauni sitsimise ja kuuldava „auh“ hüüdes endale paluda.
Omavaheline mõistmine. Peab paika ütlus - koer ja koeraomanik muutuvad ühenäoliseks, minu ja Loki puhul see tõesti kehtib. Vist mõlemapoolne mõju teineteisele. Loki väga tundlik, emane koer, hell, heasüdamlik. Ehk palju olnud üksinda, mitu kodu. Arstide süstid. Erk tunnetus, kõik see ka sobib minu iseloomustuseks. Meie sobisime ja mõistsime teineteist, mõlemad impulsiivsed, äkki süttivad, kergesti solvuvad, haavatavad, ruttu jälle lepivad, unustavad halva. Pikka viha ei pea. Ainult mõni suurem halbus ei kustu, tõuseb vägisi ülesse. Aimas juba käitumisest, minu askeldustest, kuhu lähen, millised riided, kotid. Kui rattaga läksime mere äärde, seda ta aimas. Ütlesin lähme, siis haukus, tiris mind, oli õnnelik. Kui ütlesin, sa ei tule, ma tulen tagasi - see oli paratamatu alistumine. Väga huviga jälgis, kui panin rahvariidesse. Siis oli rõõmsalt üllatunud. Imestunult jälgis, kui ehtisin maskeraadiks, mardiks, kadriks, volbriööle. Imestas, miks selline pullitamine. Aga ka väike rõõmusäde, et alati midagi ka temale toodi, vorsti, küpsiseid, kommi. Tasub oodata ja vaadata seda ehtimist. Kord ladusin oma mardilaadungi põrandale. Loki ei läbenud oodata iseteeninduse korras, sest põrand on ikka koerale. Omandas 15-20 cm põdravorsti koheselt, kõik. Minu laul ja pillimäng meeldis, kuulas meelsasti. Kui laulsin või mängisin akordionil „Valge tuvi“ „Kui kaugele, sinu sadamast laev mind viis…“ siis sellele loole ainsana laulis Loki kaasa, pidas langusi ja tõuse. (Valge tuvi oli ka minu ja minu tütre lemmiklugu.)
Ta oskas minu olekust, hääletoonist aru saada. Mina taipasin tema meeleolu keha hoiakust. Teadis, sai paljude sõnade tähendusest aru. Kiiresti õppis Aadu nimele reageerima. Aga eemalt, väikse üleoleva irooniaga, väikese armukadeduse sädemega suhtus Aadusse, aga erilist sõprust ei soetanud. Kannatas ta välja konkurentsis suuremeelselt, tunnetades enda üleolekut.
Viimane aasta Lokiga.
Tavaliselt, kui käidi külas, läks koera seedimine korrast, kinni põhimiselt. See oli see sitsimise vili, rohked kondid, vorstid kompvekid, isegi šokolaad. Samuti lahkumisest stress. 2005. a. peale uut aastat jäi väga haigeks, seest kinni, püüdsin nii palju kui võttis, pakkuda talle õli, teed ja toitu. Põgenes puukuuri rohitsema või surema, tuppa ei tulnud, mind lähedale ei lasknud, kaevus puru sisse, viskasin talle sooje riideid peale. Ta vett ikka jõi, ka oli sees, aga ei söönud. Uks praokil, sai väljas käia, juhtusin nägema, kui õues punnitas tagajärjeta. Arstidel ei olnud kellelgi võimalik tulla. Kord hommikul nädala kuuris tuli hirmsalt niuksudes tuppa, abi saama. Õnnestus lõpuks arst leida. Arst tegi paunade puhastuse, mis olid täitunud. Paranes, kuid terve aasta oli viletsam kui enne. Apaatsem, tujutum. Ratta kõrval jooksis aeglasemalt, rohkem magas, kergesti ärrituv. Ei lubanud kammida, sügada, silmi puhastada, puutuda. Oli kohe agressiivne, iga vale sammu peale võis sind hammustada. Kui jalge otsas magas, kui väiksemgi liigutus veel jalaga, nii urises, haaras tekist. Lugesin üht sensitiivset artiklit, kus näite varal tehti selgeks kui inimesel on surm käega katsuda, ei tohi teda hüüda, segada elustamisega. Sest hing sureb, jääb alles ainult lihakeha. Tõi näite enda peal kui hellitav, hea mees elustati. Siis muutus tooreks, vägivaldseks. Usun, et see olukord oli ka Lokil. Tema süda jäi põhimiselt haigeks.
2006. jaanuaris haigestus uuesti, jälle peale uueaasta kolmek. päeva külalisi. Siis ta näppas, mida ta tavaliselt ei tee, kellelegi teisele määratud šokolaadi, mina panin antu kõrvale. Seda oli tegelikult vähe ja ta oli ikka harjunud väikese šokolaadikogusega. 3 nädalat heitles, korra nagu paranes, käisid veel mere ääres Kajaga, et liikudes kaob kõhukinnisus. Korra esikäpp jäi lõdvaks. 2 x arst süstis südame tugevdajat ja põletiku vastast. Väga raskelt hingas. Põhimiselt jõi ainult, vähe võttis sööki. Andsin ka kätega jõudu. Trepist tõstsin üles, käis pissil ja püüdis punnitada, vist nagu isegi õnnestus. Surmaeelsel päeval väljas käies tundis surma ette, tahtis kuuri põgeneda, aimasin ta plaane, viisin tuppa. Magasime paksul tekil kõrvuti põrandal, ta ei tahtnud hüpata (aga teine kord kui arst tuli, hüppas arsti hirmust tugitoolile). Hoidsin käed ta peal, hingas väga raskelt. Nagu jumalagajätuks tõmbas jõuetult sõpruse märgiks üle mu näo. Hommikul tuli arst kolmandat korda, et teha vatsakeste puhastust. Loki oli väga jõuetu. Ilma süstita lubas vatsakesi vaadelda, mis ei olnud täitunud, seal ei olnud viga. Veidi aja möödumisel, arst oli õnneks veel seal, plaanis, kas teha veel südame tugevdamise süsti. Loki tõstis korraks rahulikult pead ja langetas, arst liigutas, elustas, vaatas silmi ja oligi lahkunud rahulikult. Eelnevalt minuga jumalaga jättes. Mõlemad kurvastasime, sest Loki oli tema ammune patsient, ise väga tundlik haprake naine, kellel endal loomad. Arst teadis, et süda oli haige, oleks juba ammu läinud, kui ta poleks tugevdavaid süste teinud, minu rahustuseks ehk. Mul oli rahuldus hinges, et arsti juuresolekul suri ja ilma et eelnevalt ei süstitud sel päeval. Ja halvatud koeraga oleks elanud, sest hing ei oleks lubanud magamapanevat süsti teha, põhjus süda, palju süste, stress. Suri täpselt koera aasta alguses. Panime ilusa triibulise lina sisse, oma magamistekk ümber, lehviga vöö, vöövahel jõulukaktuse õiega oks. Sellel talvel oli temal ainult kaks õit. Üks Lokile, teine jäi saatma Aadu viimaseid päevi laual. Matused järgmisel päeval. Poeg Kalvi, tema tõeline peremees, Kuressaarest tuli matma. Oli ilus talveilm, vaikselt hiljem sadasid helbed. Panin hauda kaasa ka „pojad“ Jänku ja Lambakese. Matsime aeda nüüd puhkavad reas: „Kulla“ „Pallike „Kiisuke“ „Loki“.
Linnud käisid haual, uskumatu, käis haual veel peigmees „Nässu“ ja naabri noor kutsikaeas „Taki“. Peigmees käis tihti majanurga juures teda ootamas ja minult pärimas kus? Väike Taki küsis seda minult häälega nagu vanasti, kui käis suuremat, emalikku täiskasvanut vaatamas.
Leiname kõik ja oleme väga kurvad, eriti mina tunnen suurt puudust. Sest elasime ju koos 13 aastat. Äkki hakkasin igal hommikul talle veidi süüa viima, lume sisse. Hea kui linnukesed ja hiired siis külastasid teda, jättes jäljed lumele. Igal õhtul ja hommikul käisin haual.
Veel täna 26. juulil 2006 a. mängisin haual tema lemmiklugu „Valge tuvi“. Siin õues kirjutan ka temast, puhkab aias sireliheki ääres.
Uued sõbrad.
Uut lemmiklooma mingil juhul ei soovi, aga on olemas uues sõbrad. Naabri koer „Taki“ on palleekoer, väike, karvane, punnis silmadega. On juba täiskasvanuks saanud. Märgistas meie piiril veetünni 7 x ja mõlema jala poolt, seega 14 x järjest. Ta on haruldaselt minusse kiindunud. Kui vähegi mind näeb või häält kuuleb, nii nohiseb eriliselt seljataga. Siis me põgusalt vestleme ja puudutame teineteist.
Käin 20 km kaugel mahepõllumajandustalus tööl. Olen agronoom, aednik, zootehnik ja oskustööline. Seal on noormees abiks ja lapsi. Pere 6-7-kuune kirju koer „Terri“ tahab meeletult minuga sõprust teha. Algul võttis kui mängukaaslast, mürajat. Nüüd juba minnes jookseb vastu kui heale sõbrale. On õpetamisjärgus, ainult õpetajaid on palju ja erinevaid. Tunnen rõõmu, et tema tunneb rõõmu minu tulekust. Armastab tööl kaasas käia. Oskab, õpib pallimängu.
- Kas „lemmikloom“ on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Ei, kindlasti ei ole lemmikloom ainult see, kellel ei ole mingit praktilist otstarvet. Sageli mõisted, otstarbed kattuvad. Näit. paljude lemmikloom on koer ja kass, paratamatult nad on sageli ka otstarbelised. Sageli on meil otstarbeline loom muretsetud, aga ta muutub suureks lemmikloomaks.
Mina leidsin kindlalt, et minu lapsepõlve lemmikloomad olid: koer Kaaru, lehm Punnik, hobune Kõrvik, kass Ints ja selleks nad on jäänud.
- Miks peavad inimesed lemmikloomi?
Enamikus vajavad ja igatsevad lapsed. Tegelemine, sõpruse puudus, midagi omada. Ilus, armas, meeldiv tegelemise objekt (subjekt), hea kaaslane, õrnuseks, rahustab, kaotab stressi, sisustab elu. Sageli ka vajadusest kellestki üle olla, anda korraldusi, hoolitseda. Koos loomaga õpid arvestama teisega, seda nõuavad lemmiklooma vajadused, muutud paindlikumaks. Täiskasvanuil samad. Loomadel on palju siiramad, erinevad omadused, käitumine, millest täieneme, rahustavad, tegevus täieneb, vaba aeg on sisustatud.