1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Mul on esimene lemmikloom kelleks on (tõu)koer.Ta on 2 a. vana
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Koer võeti minu ja minu ema soovil. Kaalutlemist polnud vaja kuigi läks natuke aega uni koera kätte saime.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kuna koera tõug oli teada (Cavalier King Charles Spanjel) otsisime koera kennelitest läbi interneti. Me ostsime koera ja tema hinnaks oli 6 000.-
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Minu koera pikk nimi (Starhill Dante Dream) pandi talle tema kenneli poolt. Tema hüüdnime (Della) me lihtsalt tuletasime.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Meie puhul põhiliselt tuttavatelt ja internetist.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Looma tõupuhtus oli meile loomulikult oluline, kuna siis teadsime täpselt kelle ostsime?
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Oleme käinud näitustel kutsikate saamise eesmärgil. Näituste põhieesmärk on koerte tõupuhtuse tagamine mistõttu uurivad kohtunikud koerte füüsilist tõupuhtust.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Koera eest hoolitseme me kõik. Mina kulutan päevast koerale umbes 1.5 H.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame loomulikult spetsiaalset toitu, et tagada koerale maksimaalne heaolu ja tervis.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Arsti poole pöördusime koeraga vaktsineerimise eesmärgil mis on ju ilmselgelt hädavajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
-
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Oleme oma koerale järglasi planeerinud ja seetõttu pole nende tuleviku pärast muret.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Meie koeral on oma pesa. Olen üritanud piirata koera käimist köögis. Voodisse pole tal lubatud minna.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Koeraga me eriti kaugele ei reisi. Koeraga reisides (autos ainult) on ta kellegi süles. Pikemaks ära minnes jätame koera vanavanemate hoolde.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Minu koera sünnipäev on 8. sept. Sünnipäeva puhul saab ta ikka mõne kingituse!
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ostsime oma koerale keebi külma vastu. Mänguasjadeks on tal põhiliselt kaisuloomad, karva pesuks on tal ka eriline shampoon.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Kindlasti on võimalik üle hoolitseda. Seda saaks vältida koera üle kindla kontrolli omamisega.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
PAREM KÕIK!!!
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
-
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine - korraldatud?
Koera väikse suuruse tõttu ei tee ta erilist pahandust ja ka õues käib ta kindlatel kellaaegadel.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Kui koera karistada tuleb seda teha kindlasti nii, et ta SAAKS ARU MILLE EEST teda karistati.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Meie koer oskab palju trikke mida oli mõne maiuse kaasabil väga lihtne õpetada.
Dressuuri peaks koerale tegema kontrolli eesmärgi.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
-
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
-
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Kellel iganes on aega tegeleb koeraga. Laps vajab koera.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
JAH.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ei tea pole mõelnud.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei tea.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Nende eest hoolitsemine nõuab rohkemat.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb
-
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Meie peres on olnud: koer, kass, hamster, kalad ja jänes. Koer on meil olnud alates sellest ajast kui mina sündisin, seega alates 1988 aastast. Kass oli meil siis kui ma olin noorem. Viimane kass oli meil paar aastat tagasi. Kalad võtsin ma endale kaks aastat tagasi kuid nüüdseks neid enam ei ole.
Jänes oli meie peres väga ammu.Ma isegi väga hästi ei mäelta teda.Võisin olla umbes 4-5 aastane.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Lemmikloom võeti pere ühisel otsusel. Väga pikalt ei kaalutletud, kuna elame oma majas siis peab koer nii või naa olema ning koera puhul puudusin kõik vastuargumendid. Kalad olid minu otsus, kuna mina tahtsin neid kõige enam ja pere oli ühiselt nõus. Kass tuli meile ise koju. Me ei olnud kassi võtmist kunagi planeerinud kuid siis ta jäigi meile. Jänes oli mu venna ja õe oma. Nad tõid ta salaja koju kui väiksed olid.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kuna meil praegu on lemmikloomana ainult koer veel alles siis ma temast ka räägin. Koera ostsime me kuulutuse kaudu lehest. Koera hinnaks oli 10.000.- krooni.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Meie koera nimi on Canis Comeisa Bonnassola R'alex. Igapäevaselt me kutsume teda Boonaks, kuna tema pikka nime on raske välja öelda igakord kui teda kutsume. Nime ei saanud me ise valida, kuna see oli tal juba passis kirjas ning tema nimi on kokku pandud tema ema ning isa nimest.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Oma lemmiklooma kohta saime informatsiooni internetist ning koera saadetest.
Kuna meil on suhteliselt vähe levinud koeratõug siis peab tema kohta ka informatsiooni küsima loomaarstide käest.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole seda kindlasti mõjutanud. Koduloom peab olema lihtsalt sõber. Pole vahet kas tal on pikk või lühike karvakate jne. Looma tõupuhtus on kindlasti mingil määral oluline, kuna minu vanemad eelistavad tõupuhtaid koeri on see ka mulle küIge jäänud ning samuti eelistan ka mina tõupuhtaid loomi, kuna nende iseloom ja käitumine on rohkem ettearvatav.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Kahjuks ei ole osalenud.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Meie peres paneb igaüks oma panuse koera eest hoolitsemisele.
Ema annab talle hommikuti süüa ning laseb ta õue. Mina ja minu vend käime temaga jalutamas ning mängime temaga.
Ei saa hinnata keskmist aega kui palju või vähe sa loomaga tegeled kuna see on väga sõltuv. Kuna koer on pereliige ei saa seda kindlalt määratleda. Samamoodi võiks küsida kui kaua aega sa oma emaga veedad.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Oma lemmiklooma jaoks ostame me loomapoest toitu, kuna meie koer on väga valiv siis sööb ta ainul ühtesid kindlaid kraanoleid. Samuti sööb ta ka kodu sööki.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Arsti poole oleme me pöördunud oma lemmiku silmade ning nahaga. Muid tervise probleeme tal olnud ei olegi. Lemmiklooma vaktsineerimine on kindlasti vajalik. Kuna meie koer on suviti maal siis peab olema tal tehtud marutaudi vaktsiin kuna maal on palju hulkuvaid koeri ning metsloomi. Minu arvamuse kohaselt on vaktsiin väga-väga vajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Steriliseerimine on vajalik teatud inimestele, neile kellel pole koera jaoks nii palju aega, et teda paaritada ning kutsikatega tegeleda. Vajalik on ta siis kui koer on palju vabalt ning teiste koertega on vaba voli suhelda. Ka meil on emane koer kuid meie ei anna talle ei tablette ega kavatse temale ka mingeid operatsioone tegema hakata. Meil on plaanis vähemalt 1 pesakond kutsikaid.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Ei ole lasknud saada.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Meie koer magab oma pesas all korrusel. Majas ei ole tal vaba voli käia. Alumisel korrusel on aga üles me teda ei luba. Õues on tal samuti vaba voli olla igalpool kus ta tahab. Kindlasti mitte ei luba me tal magada voodis.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Pikematele välismaareisidele ei ole aga maal ta käib meiega tihti. Transpordime teda autoga. Kui oleme välismaal siis on keegi kindlasti alati kodus, kes koera eest hoolitseb. Linna ja külla me ei võta koera kunagi kaasa.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Meie lemmiklooma sünnipäev on 7.juuni. Tähistame seda vähesel määral. Tavaliselt ostame talle kas mänguasja või kondi.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Riideid ei ole ostnud kuid mänguasju on tal küll. Tavaliselt ta lõhub need ära ainult. Praegu on ta lemmikuks tennispall. Pesemiseks kasutame loomapoest ostetud shampooni. Oma looma spaasse me pole viinud ja kui päris aus olla siis poleks sellepeale ise tulnudki.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Looma eest tuleb hoolitseda täpselt nii palju kui on vajalik. Tuleb temaga piisavalt mängida ning jalutamas käia. Samuti peab teda korralikult toitma. Piiri ületab see, kui koera hakatakse kohtlema kui mänguasja, et lubatakse tal magada voodis ning süüa nö. perega ühe laua taga.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Tänapäeval on piirid vabamaks läinud ning lemmikloomadele ei seata enam selliseid piiranguid nagu vanasti.
praegu võib juba lemmikloomaga ka poodi ning kohvikusse minna ilma, et see keda segaks või kelleski imelikkust tekitaks.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Loomulikult, kui lemmikloom ära sureb tuleb ta maha matta, meie vana koer on maetud meie enda aeda, tema hauale on istutaud puu ning seda hooldatakse. Loomasurnuaeda ei ole me lemmikloomi viinud. Uue looma otsustasime võtta paar kuud peale vana looma surma.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine - korraldatud?
Meie oleme oma lemmikule õpetanud selgeks selle, et tal ei ole lubatatud käia ülemisel korrusel ning samuti ei tohi ta laualt toitu võtta. Meie koer on nendest reeglitest aru saanud ning ta järgib neid korrektselt.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Halbu kombeid ei ole kellelgil olnud. Kutsikast peast on meie praegune koer küll mõningaid jalanõusid närinud
kuid see on loomulik. Loomulikult me karistasime teda ning ta saab sellest aru, et ta on midagi valesti teinud ning rohkem ta seda ei tee. Looma tuleb karistada täpselt nii, et ta sellest aru saaks, et ta on midagi valesti teinud, kindlasti mitte liiga karmilt.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Trikke me ei ole talle õpetanud. Koertekool on vajalik siis kui koeraga käiakse näitustel. Meie isiklikult koertekoolist enda lemmiku puhul küll puudust ei ole tundnud. Oleme talle enamus asjad ise suutnud selgeks teha.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Loomulikul tuleb ka loomadega suhelda ja mina isiklikul arvan.et nad saavad väga hästi aru kuidas ja mis meeleoluga sa nendega räägid, Mina ei ole nõus, et loomad ei oska mõelda, kindlasti oskavad.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Loomad nagu inimesedki mõistavad seda kui neile liigselt antakse ilma.et midagi vastu saada tahetakse.
Kuid ma arvan, et kui ma oma koerast lähtun, siis ei kasuta ta meid ära.. pigem on ta tänulik selle eest mis talle antakse, ükskõik kui palju või vähe seda on.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Laps vajab looma, kellega koos üles kasvada. Ei saaks öelda, et laste kohustused loomade suhtes oleksid suuremad kui täiskasvanute omad. Pigem võiksid need olla võrdsed ning panused peaksid olema vastavalt sellele kui palju keegi suudab anda. Loomulik on see, et lapsed mängivad loomadega rohkem kui täiskasvanud kuid selge on ka see, et 3 aastased lapsed ei ole nii kohusetundlikud ega vastutavad looma söötmise, väljalaskmise ega heaolu tagajad kui on seda täiskasvanud.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Looma võtmine ei ole mind küll teiste loomaomanikega rohkem suhtlema pannud.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Kindlasti ei suudaks ma lemmikloomana kodus pidada näiteks ämblikku ega madu.
Ma ei suudaks neid pidada kuna ma kardan neid mõlemaid nii kohutavalt, et ma ei suudaks nendega isegi ühes ruumis viibida.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Enda tutvusringkonnas ning ise ei ole küll sellist asja teinud, kuid kindlasti on juhtumeid kus näiteks väiksed lapsed peidavad kodus hiirte jaoks juustu kuhugile. Ise olen tegelikult mingil määral küll teinud nii, näiteks olen talvel lihastele välja pekki pannud ning päevalille seemneid linnumajja olen samuti pannud.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Isiklikult ei arva hästi kuid kui inimestele meeldib siis lasku käia!
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloomad saavad olla kõik need loomad kellest inimese jõud suudab üle käia ning kelle eest on võimalik hoolitseda. Lemmiklooma mõiste alla ei saa kuuluda näiteks karu või põder.
Lemmikloom erineb koduloomast minu meelest selle poolest, et koduloom on nagu see, kes on vanaema juures maal näiteks siga ja lehm, kuid lemmiklooma all pean ikka silmas koera ja kassi ning hamstrit.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimesed peavad lemmikloomi kuna nad muudavad koduse õhkkonna paremaks. Samuti on lemmikloomad nagu pereliikmed, sa saad nendega suhelda ning nendega tegeleda jne.
Mina arvan, et igas kodus võiks olla vähemalt üks lemmikloom olgu ta siis kasvõi üks ainus kala kuid siiski.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Koer - praegusel hetkel.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Loom võeti kõigi pereliikmete soovil, otsus oli suht pikk.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Looma saime tuttavalt (onu koera kutsikate seast), looma hinnaks läks põhimõtteliselt see summa, mis läks tema toitmiseks, kui ta oli kutsikas - seega väike.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nimeks on Morris, hüüdnimi Morry/Morri, nimi pakuti ühe tuttava poolt.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Raamatud, Internet, tuttavad.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood võibolla mõjutanud ainult vähesel määral. Tõupuhtus oleks kindlasti vast oluline.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole osalenud näitustel.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Jalutamas käivad vanemad hommikul ja õhtul vaheldumisi, mina ja õde käime vaheldumisi de päeva (lõunasel ajal). Peseb see, kes väljast tuli temaga (kui vajab pesu), suurema pesu on teinud ema või koera juuksur. Toitmine kuidas kunagi.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ise ei valmista, koreatoit peamiselt.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Loomaarsti juures on käidud siis, kui on vaja olnud teha vaktsineerimist, vaktsineerimine on kindlasti vajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Puudub arvamus koera steriliseerimisest, vajalik on ta kindlasti, muidu seda vast ei tehtaks.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Koer on isane, pole ühegi emase koeraga paaritanud ka.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Pesa on köögis nurgas, seal ta eriti muidugi pole. Liikuda võib igalpool, siis kui kedagi kodus ei ole on ta ainult esikus+köögis, kuna muidu läheks ta diivani peale ja seda ei ole lubanud talle. Voodisse/diivaniline ei tohi tulla.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Välismaa reisi ajal on koer maha jäänud, see aeg on ta tavaliselt olnud vanavanemate hoole all. Külla kaasa on võetud suht minimaalselt (põhiliselt ainult onu juurde, kus on koera ema ja üks õdedest). Loomahotelli ei ole kunagi kasutanud, pole vajadust olnud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Sünnipäeva kuupäeva teame küll. Tavaliselt andnud lihtsalt koera maiust, muud erilist midagi.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Riideid ei ole ostnud. Mänguasjadeks on pall(id), nöör ja mingi piiksuv siil vms.
Pesemiseks ja tema kammimiseks on ostetud jah spetsiaalseid vahendeid. Spaasse ei ole viinud teda. Sinna viimise kohta arvamus puudub ka.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ei usu, piiri kohta ei oska samuti midagi öelda.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Tänapäeva ja nõukogudeaegse hoolitsusel ei oska vahet teha, kuna ei tea milline oli olukord nõukogude ajal . lemmikloomadega täpselt.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Loom on endiselt elus.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või - peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Ei tohi käia diivani ega voodi peal, laua tagant ei tohi toitu võtta (ega ka ise laua tagant anda).
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Halbu kombeid pole põhimõtteliselt olnud.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Koertekoolis pole käinud, erilise trikke pole ka õpetanud. Aru saab kui öelda näiteks välja/metsa/õue tahad, süüa tahad, öeldes anna käppa siis ka annab, öeldes otsi siis hakkab tavaliselt palli (muud mänguasja) otsima, öeldes kes tuleb jookseb tavaliselt ukse juurde.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Jah, loomaga rääkimist esineb küll. Kõne meeleolu ma arvan, et ta mõistab kindlasti. Sellega ei ole tegelt nõus...
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei oska kindlalt öelda aga arvan, et võib.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Arvan, et laps vajab kindlasti looma. Suhtluse, kes räägib rohkem, kes vähem kohta ei oska kindlalt öelda midagi. Eks võibolla samapalju.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Teiste loomapidajatega just rohkem suhtlema ei ole hakanud, ainult kui midagi küsitakse siis sellele saab vastatud.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Arvan, et kindlasti ei peaks madu.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei tea ühtegi.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Kui teistele meeldib siis miks mitte.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloomadeks saaksid olla vast kõik loomad, keda sa oma lemmikuks pead vms...
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Üksikud inimesed peavad lemmikloomi arvatavasti sellepärast, et neil oleks keegi kellega tegeleda. Teiste puhul arvan, et ka sama aga võibolla mitte nii suurel määral.
Mul on kodus taksi koer, kaks liivahiirt ja kääbusjänes. Varem pole kedagi olnud.
Jänes võeti kõige esimesena umbes 6 aastat tagasi. Kaalutleti pikalt, ukid peale minu pikka peale käimist astute see samm siiski. Enamasti kardeti et keegi ei viitsi hoolitseda looma eest. Teisena tulid hiired, mis kingiti mulle nimepäevaks sõbra poolt. See oli suht äkiline. Koer võeti kõige lõpuks.
Otsustasid enamasti ema ja õde, aga minu ja isa vastuargumente ei aktsepteeritud.
Jänes osteti loomapoest ja maksis see umbes 600.- Hiired osteti ka loomapoest, aga need maksid kuskil paarsada krooni. Koer osteti mingi naise käest, kes neid aretas. Kuna ta on tõupuhas, siis maksis kuskil 3000- 4000 krooni.
Jänese nimi on Jossu, aga teda pole eriti vaja kutsuda sest ta nagu nii ei reageeri. Sama lugu on hiirtega. Koera nimi on Lotta ja nii teda ka kutsutakse, nimesid lihtsalt igaüks pakkus ja vaadati, mis kõigile meeldis.
Tavaliselt kui on loomaga probleeme või mürasid otsime internetist teavet raamatutest. Oleme pöördunud ka loomaarsti poole.
Mood ei ole looma valikut mõjutanud. Ainult isiklikud eelistused. Koera puhul siis pikakarvalisus ja tumedam värv. Tõupuhtus pole oluline, kui kuna hinna vahe pole eriti suur olnud siis oleme otsustanud tõuloomade kasuks.
Ühelgi näitusel osalenud pole ja ei ole olnud ka plaanis minna. Üldiselt minule sellised näitused eriti ei meeldi. Tunduvad kuidagi inimeste enda näitamisega kui loomade omaga. Minu arvates ei saa looma hinnata selle järgi milline ta välja näeb või kuidas ta läbi rõnga hüppab vaid siiski kui usaldusväärne ja armas ta kodus on.
Koeraga peab õde tegelema, sest see sai talle kingitud. Jänese puuri puhastame õega vaheldumisi, aga hiiri puhastan ise. Koeraga ei tegele mina üldse, sest tulen tavaliselt hilja koju ja siis kas ei viitsi või lihtsalt ei taha. Hiirtega räägin kui neile süüa panen ja samuti jänesega. Vahest võtan neid sülle ja lasen tuppa ringi jooksma, aga pärast on tegu et neid kätte saada.
Hiirtele ja jänesele ostame näriliste toitu. Anname ka juur-ja puuvilja. Koerale oleme ka ostnud kuivtoitu aga talle ei maitse see eriti ning sellepärast anname mis satub.
Koera oleme vaktsineerinud. Loomaarstil oleme ka käinud kontrollis enamasti.
Meie pole veel kedagi steriliseerinud, sest pole tundnud vajadust. Võibolla kunagi hiljem tõesti. Koer on emane aga ei anna talle ka tiinusevastaseid tablette, sest pole vajadust. Ei lase teda eriti silma alt välja.
Ei ole looma paaritanud, ega järglasi lasknud saada.
Hiirtel ja jänesel on puurid. Hiired on kinni, aga jänes on korteris vabalt. Koer on ka vabalt aga tema magab väikeses kastis mis on pehme villaga vooderdatud. Koer võib voodisse tulla, sest ta on nii väike.
Pikkade reiside puhul oleme viinud loomad maale, vanaema juurde. Kui võimalik siis võtame koera külla kaasa, aga enamasti on kodus siiski. Loomahotellile ei hakka küll raha raiskama.
Loomade sünnikuusid teame ja ühel päeval siis premeerime neid mõna maitsvama toiduga.
Koerale ostsime aluspüksid. Ja mänguasju on koeral kõige rohkem ja igasuguseid. Hiirtele meeldivad vetsupaberi torud ja jänesele üks riideräbal. Koerale oleme ostnud shampooni ja hiirtele liiva.
Mina arvan, et loomale pole vaja kulutada rohkem raha kui endale, aga kui seda üle on siis miks ka mitte.
Ma ei tea küll tänapäeva ja nõukogudeaegse loomapidamise vahet, kuid arvan et võibolla on tänapäeval loomade olukorrad paranenud ja üldse võetakse koju rohkem väiksemaid loomi.
Pole veel kokku puutunud lemmiklooma surmaga.
Koer ei tohi tuppa oma hädasid teha. Temaga käiakse piisavalt tihti väljas.
Aga kui õnnetus juhtub siis koristab neid õde.
Koeral on komme kõike närida, aga sellest pole veel lahti saanud. Ja hiired närivad oma puuri, niiet öösel ei saa magada, aga sellest ei ole ka veel vabanenud. Minu arust on õige looma eksimuse pärast karistada.
Koerale oleme õpetanud küsimise selgeks, aga koertekooli peale pole eriti põhjalikult mõelnud.
Räägin oma loomadega küll ja usun et mingil tasandil nad saavad aru nagu meiegi nende soovidest. Kindlasti on ka loomad mõtlevad olevused.
Ei oska näiteid tuua, kuidas loom peremehe heatahtlikkust ära kasutaks.
Meie peres peavad lapsed rohkem loomade eest hoolitsema. Ma arvan, et lemmikloom on lapsele tähtis, sest nii nad õpivad arvestama rohkem teistega.
Ei ole hakanud rohkem teiste loomapidajatega suhtlema.
Vihatud lemmikloomi küll pole, aga arvan et siga endale koju küll ei võtaks. Kui siis tallu.
Ei oska näiteid tuua mittekoduloomadesse kiindumise kohta.
Kui inimestele meeldivad sellised eksootilised loomad siis võivad nad neid koju võtta, aga peaks alati ikka kindel olema, et need kellelegi ohtu ei kujutaks.
Minu jaoks on lemmikloom selline loom, kes endale meeldib ja keda on hea vahest nunnutada ja kelle eest on hea hoolitseda. Kohustuseks ei tohiks see saada, aga kui nii juhtub tuleb sellega leppida.
Ma arvangi et inimesed peavad lemmikuid, et neil oleks kellegi eest hoolitseda ja et päevad ei oleks nii üksluised.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Minu esimene lemmikloom oli koer. Ma sain ta siis, kui olin päris väikene, kuid ta tegi palju pahandust ja me andsime ta ära. Kui ma esimesse klassi läksin, sain ma endale kääbusjänese, kelle nimi on Berta.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt-ja vastuargumendid?
Koer võeti isa soovil, aga jänes minu. Ma arvan, et me just äkitselt ei võtnud looma, aga kaua see ka aega ei võtnud.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Ostsime, jänes oli kuskil 800 krooni ringis.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Koera nimi oli Josper, jänes on Berta, aga hüüdnimi on tal Bertu.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Kõik on juba teada jänese kohta, et muud polegi vaja.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Ei, mood meid ei huvita, aga tõupuhtus võib-olla küll.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole, ega pole plaanis ka.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Põhiliselt olen mina see, kes toidab ja puhastab puuri. Vahest ma olen ikka käinud suvel Bertaga väljas, aga seda ka harva.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
No mitte päris spetsiaalset toitu, aga näiteks porgandit ostame poest, kuivatatud leiba anname ja suvel toome väljast võilillelehti.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Oleme käinud loomaarsti juures küüsi lõikamas. Meie jänese jaoks ei ole vaktsineerimine küll eriti oluline.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Mingeid tablette me talle sisse ei sööda ega ka midagi muud.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Jah, Bertal on olnud kaks pesakonda järglasi, esimesel korral viis ja teisel korral neli. Oleme teadlikult lasknud paaritada ja pojad müüsime maha.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Jänes on enamjaolt puuris. Mõnikord laseme ta puurist välja ja siis ta võib terves korteris ringi liikuda.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Reisidele me ei ole jänest kaasa võtnud, sellel ajal on ta kas vanavanemate juures või siis lihtsalt tuttavate hoolitseda.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Ei tea, aga ma arvan, et kui teaksime, siis ikka tähistaksime.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Teadagi, et jänestele ei saa riideid teha ega osta ning mänguasju tal ka pole ja arvatavasti ei mängiks ta ka nendega.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
No kindlasti on. Loom on nagu laps, kelle saab ära hellitada.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Sellele küsimusele ei oska vastata.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Pole veel kedagi pidanud õnneks matma ning ei ole selle peale mõelnud ka.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Ei ole midagi õpetanud.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Bertal pole küll siiamaani halbu kombeid olnud.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Jänesed vist eriti õppust ei võta ja siis sellest tuleneb ka see, et me pole talle midagi õpetanud.
Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Tavaliselt, kui ma koju tulen ja kedagi teist ei ole kodus, ütlen ma Bertale "Tere” ja samamoodi ka ära minnes.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei oska näiteid tuua, aga siiski ma arvan, et see on võimalik.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Kuna ma ise olen laps, siis ma arvan, et just laps vajab endale looma.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei ole.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Arvatavasti mõni rott või hiir. Nad on lihtsalt vastikud, ei ole armsad ega midagi muud.
Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Minu isal oli kunagi orav, aga kaua ta inimeste juures vastu ei pidanud.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Aga miks ka mitte. Kui inimestele meeldib, siis ei ole see ju keelatud, ma arvan.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Eks ikka leidub loomi, kes tõesti ei ole lemmikloom ega saa ka olema.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Loomad on armsad ja lihtsalt on tore, kui on selline karvane sõber.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
On olnud neli koera ja kolm kassi: kassid on kaks Liisat, Kitekat, koerad on: kaks Kudit, Berta ja Pontsu. Hetkel on kaks koera ja kass. Aga selles ankeedis räägin kassist ja ka natuke koerast.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt-ja vastuargumendid?
Kass võeti minu ja ema soovil põhiliselt, ega isa ja vend ka eriti vastu olnud. Kass võeti kohe, kui pakkumine tehti. Koera leidsime koerakasvatajatelt, nad elasid Tallinna lähedal.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kassi saime tasuta, aga ise viisime kommikarbi.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja "pärisnime" vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Kassi nimi on Kitekat, sest ta on täpselt nagu Kitekati reklaamiski. (Viimasel leheküljel on näha ka pilti.)
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Tuttavad, ajakirjad ja ka internetist. Kui haigus vms, siis loomaarstilt, aga enamus tähtsamaid asju teame ise.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole mõjutanud, võtsime sellise looma mis just meeldis. Tõupuhtus on küll oluline, eriti veel koera suhtes. Aga kass võib olla kõuts.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole kahjuks jõudnud veel. Näitused on päris toredad, olen isegi vaatamas käinud.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame spetsiaalset toitu, näiteks kassile Whiskasi kõrbinaid ja koertele Darlingu krõbinaid. Kass ei taha muid toite, oleme ta liiga ära hellitanud.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Oleme pöördunud kassi vaktsineerimiseks ja kastreerimiseks. Ei ole veel ette tulnud looma terviseprobleeme.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud" või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Emasloomal lihtsalt „juhtus". Tavaliselt antakse looma järglased ära või viiakse loomade varjupaika.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Kassile meeldib magada kapi otsas ja muidugi ka minu voodis, ta ei tohi söögilaual ringi käia. Kuna me elame oma majas, võib ta väljas käia igapool, kus iganes tahab.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Kassi oleme võtnud Saaremaale, aga külla minnes jätame ta ikkagi koju. Transportisime teda tavalise pappkastiga, mis oli pealt lahti lõigatud ja ta käis autos veel ringigi.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Teame küll, millal on sünnipäev. Paar korda on ema koertele ja kassile head maitsvat sööki poest ostnud või ka mõne mänguasja.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ei ole riideid ostnud ega õmmelnud. Loomadel on palju mänguasju, mida saab närida, nt. pallikesed, kummist rattad jms.
Oleme ostnud shampooni loomadele. Ei ole viinud looma spaasse, aga kui mõni hea pakkumine tuleks, eks siis kindlasti viiks, kuigi ei kujuta ette, kuidas loom seal käituks.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ülehoolitsemine on nt. see, kui loomale antakse liialt süüa ja ta võib ülekaaluliseks minna.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Ühel Kudil oli kasvaja, kuna ta oli väga vana koer ka juba, siis me otsustasime, et ei tee operatsiooni ära ja lasime ta magama panna. Matsime ta oma aeda ja tegime uhke haua talle. Siis kui viimane koer (see teine Kudi) ära suri, siis umbes kahe aasta pärast võtsime uue koera Berta. Oli plaanis küll peatselt uus koer võtta.
20. Milliseid „kodureegleid" olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Laualt ei tohi toitu kindlasti võtta. Kui loomad õuest tulevad ja neil porised käpad on, ei tohi nad voodisse minna ja peavad laskma meil kohe nende käpad ära puhastada. Aiast ei tohi nad ka väljuda.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Koertel on halvad kombed, et nad aiast välja tahavad minna. Vahetevahel kipuvad nad ikka jooksu panema. Minu arust oleks õige loomale see selgeks teha, mida võib teha ja mida mitte. Aga natuke karistada tuleks küll.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Harilikud trikid on ikka koertel lamamine, käpa andmine, sitsimine, istumine, mingi eseme toomine, kõrval käimine. Endal oleks ka parem kui koer oskab õigesti käituda, ehk siis oleks parem, kui koer käiks koertekoolis.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Ikka räägin, koer saab aru küll, kui ma ütlen, et ei tohi, siis ta lõpetab ära ja ei tee seda edasi. Kindlasti loomad mõtlevad ka. Koerad on tegelikult väga targad ja nutikad loomad. Kui nad ei mõtleks, ei saaks nad igasuguseid trikke teha.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Näiteks kui koer nurub süüa ja teeb endale kurva näo pähe, siis peremehel hakkab hale ja annab mingi maiustuse koerale.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Lapsel peaks olema küll loom. Meie peame loomadega väljas käima ja nendega mängima ja tegutsema.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei ole üldiselt eriti.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ei peaks igasuguseid närilisi, nt rotte vms, sest selliseid ei saaks nunnutada ja nad peavad puuris istuma, see mulle ka ei meeldi.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Kunagi televiisorist nägin, et üks pere võttis endale koduloomaks orava.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Mulle teevad need loomad külmavärinaid, ise neid kindlasti ei peaks.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste "lemmikloom" raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb "lemmikloom" "koduloomast"? Kas "lemmikloom" on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Koduloomad on need kes annavad midagi, nt lehmad nad annavad piima, lambad annavad villa jne.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Et neil oleks hea ja ustav seltsiline, kellega vaba aega veeta.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Mul on koer, krantsitõugu, selline väike nähvits. Võtsime 13 aastat tagasi, peale seda kui ema autoavariis lapse kaotas. Koera võtsime mulle venna asemikuks.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Olin siis alles kuue aastane, kuid mäletan seda päeva, kui Nöbi võtsime, nii, nagu oleks see alles eile olnud. Olin just autoõnnetuses vanaisa kaotanud ja veelsündimata vennakesest ilmajäänud ning seetõttu väga kurb ja õnnetu. Vanematel hakkas minust kahju ja kui ma avaldasin soovi naabrite kuuest kutsikast ühe endale võtta, siis nad olid sellega nõus. Koer on mulle nii kaua, kui ma mäletan, olnud vennakese eest, keda ma kunagi ei saanud tundma. Ta on mulle emotsionaalselt väärtuslik, ma ei kujuta ette, mis ma siis teen, kui teda ühel heal päeval lihtsalt enam ei ole minu kõrval.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Saime tasuta naabrite käest, sest nende koer oli planeerimata tiineks jäänud ja nad andsid kõik kutsikad tuttavatele ära. Kuidagi oli ju vaja kutsikatest lahti saada, aga nende hukkamine ei tulnud kõne allagi.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Mina panin koerale nime, ma ei mäleta miks just sellise, aga mingi lapsemeelne loogika oli, et nimi Nöbi sümboliseeris tema välimuses seda aspekti, et ta oli sündinud sabata. Ja see nimi oli ka kuidagi armas ja lühike. Tabav ja kergesti meeldejääv samuti.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Me ei saagi teavet. Kuna ta on meil krants, siis mingeid tõualaseid nõuandeid meil ka vaja ei ole.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Ei tõupuhtus ei ole oluline, kuigi tulevikus tahaks omada lumivalget hundikoera ja rotveiler on kah üks mu unistusi. Nöbi valisin ma kuue kutsika seast just seetõttu, et ta oli teistest erinev - tillukesem, ilma sabata ja selline pisut hädine. See oli... Kuidas nüüd öelda- armastus esimesest silmapilgust, ma kiindusin temasse ootamatult ruttu.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole koeraga näitusel käinud ega niisama võistlust vaatamas käinud ka mitte. 4. detsembril 2005 käisid mu vanemad koos noorema õega Tartus koeranäitusel. See ei meeldinud neile eriti, ütlesid, et need loomaarmastajad on liiga pentsikud isiksused ning et seal näitusel olevat suhteliselt igav olnud.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Põhiliselt tegeleb temaga ema, aga ka mina käin temaga suhteliselt tihti õues ja kui koolist tulen siis olen mina see, kes koera vanaema juurest ära toob. Suviti käin temaga pikematel jalutuskäikudel, kuid ta on juba vana ja ei viitsi eriti palju liikuda, meelsamini ta lösutab kuskil varjus (suvel) või magab elutoas keset tuba (talvel). Toidab ja peseb teda ema, mina harjan teda ja vahetan joogivett. Väikene õde, kes on alles kolmene, ainult pahandab Nöbiga, kui viimane midagi talle vastumeelset teeb.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Poest ostame talle koerakonserve ja siis kuivtoitu, ja maiustusi vahepeal (Pedigree maiustusi). Sööb ta ka meie jääke, näiteks kastet ja muid asju, aga konte ei tohi talle närida anda, sest muidu oksendab ta need pärast teistpidi jälle välja ja ausalt öeldes, ei meeldi meile kellelegi seda sodi koristada. Aga mida peab tegema, seda peab tegema.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Oleme koeraga arsti juures käinud küll, näiteks küüsi lõikamas ja kord kui ta auto alla jäi, siis pidime ka minema, sest ta vaesekene oli valudes. Vaktsineerimas oleme ka käinud.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Minu koer on steriliseerimata, ma ei poolda sellist asja nagu steriliseerimine. Loomadel on sama õigus, mis inimestelgi, oma vajadusi rahuldada ja järglasi saada. Aga mu vanaema kass on küll steriliseeritud, sest ta käis liiga palju pulmas ja sai pidevalt tappa teiste kasside käest. Nüüd on ta steriliseerimise tagajärjel suur, paks ja laisk unekott.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Mina tean ühte korda, kui mu isane koer jäi emase koeraga vahekorra ajal kinni. Siiamaani ei tea, kas see oli loomulik asi seal juures või mitte. Olin siis veel suhteliselt noor, teiste lastega vaatasime asja suu ammuli pealt, üks võttis isegi stopperiga aega, et kui kaua nad siis kinni on. Praegu meenutan seda piinlikkustundega, sest koerte silmist peegeldus selline häbitunne, et praegu vajuks ise sellest häbitundest maa alla. Aga järglane tuli tookord, väike, valge ja krässus karvaga, ilma sabata oli ta samuti. Nimelt Mu koer on tumepruuni ja musta segu, siledakarvaline ja sabata, emane oli valge ja siledakarvaline, kuid mu koera oletatav isa on valge ja krässus karvaga.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Koera koht on öösel köögis laua all, seal on tema pesa. Päeval kolab ta elamises ringi ja viskab end siruli kus iganes, äikese ajal ronib ta vannituppa, ei tea miks, peaks mõne loomapsühholoogi käest seda küsima. Diivanile ja voodisse on tal keelatud minna, kui vanasti magas ta ikkagi vahetevahel ema-isa abieluvoodis, nüüd hiilib ta diivanile kui keegi ei näe, aga kui see välja tuleb, et ta on diivanil maganud, siis saab ta kohutava sõimu osaliseks, ema on lihtsalt pedant oma uue nahkmööbli suhtes. Minul on suhteliselt ükskõik, kus koer magab, vanaema laseb tal näiteks enda pool voodis ja tugitoolis magada, ärahellitatud koer meil, arvatavasti sellepärast tahab ta ka kodus mugavustega elutingimusi. Meeldib talle ka esikus seljaga või pepuga vastu ust magada. Praegu, külmal ajal, hoiame väikest vatitekki ukse ääres, et külm sisse ei tuleks, koer aga mõnuleb seal vatiteki otsas. Ma mäletan, kui ta väike kutsikas uu siis isa tegi talle puust majakese, üks külg oli avatud ning seina asemel oli nagu kardin või midagi sellist. Rohelist värvi. See pesa oli tal köögis, mäletan kuidas ta nuttis öösel. Kui ma öösel ta nutu peale üles ärkasin, siis läksin võtsin ta pesa ja tõin meie tuppa.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Loomahotelle ei kasuta, pikematel reisidel ma pole käinud, kui suvel suvilasse läheme, siis võtame koera ka alati kaasa. Ta on meiega koos salongis, tavaliselt kõrvalistuja ehk siis minu jalgade juures. Aga tavaliselt on keegi ikka kodus, kas või vanaema, siis kui ma koolis olen ja ema-isa tööl, siis viimegi koera vanaema poole.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Jah, tean küll, tema sünnipäev on 16. veebruaril, tavaliselt ei tähista; vanasti ikka sai talle midagi head paremat ostetud, jõuludeks niisamuti, aga talle ei meeldi enam need maiustuste moodi asjad ja siis ei ole mõtet enam eriti pingutada. Kallis on ta küll, kingime talle ju iga päev armastust.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete Tiinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ei ole ega kavatse õmmelda talle riideid, see oleks totter, ta ei ole meil tsirkusekoer. Ma ei mäletagi nii hästi, kas tal on mänguasju olnud või mitte, kui ta väike oli siis kindlasti omas ta ka mänguasju, aga nüüd ei hooli ta nendest enam. Mis ta vana mees ikka nende vidinatega peale hakkab. Viimane asi, mis tal oli oli üks piiksuv jõuluvana, aga ta ei mänginud sellega, pigem kartis seda piiksuvat häält, mis jõuluvanast välja tuli. Koeral on oma hari ja peseb ema teda vist pesuseebiga, pidavat hästi puhtaks tegema ja seda pesemist tuleb aastas ette korra (põhjalikku pesemist), seda suvilas saunas. Kui ta väljas tulles porine on, siis koputame ta vannis leige veega puhtaks ja kuivatamiseks on mingi isa vana flanellsärk.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
On küll võimalik üle hoolitseda. Meie külas elab üks vanem naine, kellel on vististi paarkümmend kassi ja ta poputab neid kõiki. Minu meelest on see haiglane. Ja see, kui koera riidess pannakse, selline asi on ka haiglane ja tekib tunne, nagu nende nukk - koerte omanikud tahaksid oma lemmikutes inimese sarnast last või sõpra näha. See ka veel, et kui koerale ostetaks kallimaid aksessuaare ja muud pudi padi kui inimene endale ostab.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Ma arvan, et tänapäeval on looma jaoks perel rohkem aega, nõukogude ajal pidi pidevalt ainult tööle pühenduma ja näiteks koer eksisteeris kui valvur mitte lemmik. Tänapäeval on igasugused eritoidud loomadele, mänguasjad, riided, muud aksessuaarid, majad, liivakastid kassidele, puurid lindudele ja närilistele...
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Kuna mu koer on minu esimene ja ainus lemmikloom, siis isiklikult ei ole pidanud enda lemmiku matuseid üle elama. Kui väike olin, siis sõpradega otsisime surnud loomi, et need siis korralikult maha matta, päris palju linde sai maetud, hiljem käisime nende väikestel haudadel ja viisime sinna lilli. Suvilanaabrite koer suri mõned aastat tagasi keset ööd vanadusse, järgmisel pidasime ühe korraliku matusetseremoonia maha, naabrionu tegi isegi hauaplaadi õigest hauaplaadi kivist ja toksis sinna sisse „Nässu“, sest see oli koera nimi. Kuigi mulle too koer ei olnud kunagi meeldinud, sest ta käis meie aias pissil ja haukus minu koera peale, nutsin ma siiski, sest ükskõik mis olendi surm on kurb.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Koer teab, et tuppa häda ei tehta, ta ei teegi, kuid aastaid tagasi juhtus sedagi mõnikord, et ta tuppa pissis või kakas. Ta teab, et ei tohi voodis ega diivanil magada, kuid teeb seda siiski. Ta ei tohi haukuda, kui üksi toas on, aga vahel hakkab ikkagi haukuma ja näiteks kui ma samas koridoris olen ja sõbrannaga juttu ajan, siis ajab närvi kui koer toas kisendab. Ta suu haiseb, sellepärast ajame ta enda juurest alati minema, kui ta lõõtsutama hakkab või siis käratame, et ta selle lõpetaks.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Koer pissis tuppa, kuid kasvas suureks ja hakkas korralikult häda õues tegema. Kratsib end nii, et selle tegevuse käigus peksab jalaga vastu maad või satub niihoogu, et unustabki end kratsima, see on kohutav. Siis me jälle karjume, et ta lõpetaks. Ma tean, et ei tohi karjuda, kuid see tuleb alateadvuslikult. Ja vahel ta pussutab, aga seda teevad inimesed ju ka, me ei saa keelata koera, et vot sina ei tohi mitte kunagi pussu lasta... Ta saaks ju sisemise gaasimürgituse.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Ei pea dressuuri oluliseks. Kui kui ta noor oli, siis õpetasin ta tagakäppadel tantsima, nüüd kui midagi head tahab, siis hakkab tantsima. Kui ta õue tahab, siis tuleb vaatab silma sisse ja teeb mingit naljakat vigisevat häält, mis annab märku, et tal on pissihäda. Käppa annab ka kui küsida. Kui ma urisemise häält teen, siis ta uriseb vastu, see näitab, et ta on valmis minuga mängima. Kui ta mängida ei soovi, siis vaatab ta mind ükskõikse pilguga või ei tee minust üldse välja.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Loomulikult räägin ma oma koeraga ja muidugi saab ta minust aru. Koerad on palju intelligentsemad kui inimesed, õnneks ei ole koerad võimelised rääkima, sest on ju teada, et „rääkimine hõbe, vaikimine kuld". Minu koer saab mu kõneviisist või näoilmest aru, mis tuju mul on, vastavalt sellele ta tuleb ja poeb mulle või hoiab eemale.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Arvan küll, manipuleerida oskavad kõik, inimesed ja ka loomad. Kindlat näidet ei oska kahjuks tuua.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Õde on mul veel liiga väike, et koera eest hoolitseda. Mina käin koeraga õues, panen vett talle kaussi, mängin ja hoian teda peres kõige rohkem.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei ole, enamus inimestel on lemmikloom(ad) kodus; lemmikuga tegelemine on teiste inimestega suhtlemise kõrval hoopis omaette asi, need kaks ei ole seotud. Suheldakse nendega, kellega tahetakse, lemmikloom ei ole sealjuures määrav.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Vihmausse ja ämblikke ei peaks elu sees. Ja konnasid. Ma olen kohutav foobik ja need kolm looma on mu suurimad hirmud. Ja igasugused putukad niisamuti.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Mul oli kunagi aastaid tagasi mingi sipelgakogumisemaania, tahtsin niinimetatud sipelgafarmi teha, aga ei õnnestunud. Üks tuttav pidas siga lemmikloomana. Ei teagi, mis sellest põrsast nüüdseks saanud on. Ja üks sõber pidas kukke lemmikloomana. Kui ma väike olin, siis vanaema töötas tibulas, seal ma käisin temaga kaasas ja minu niinimetatud lemmikloomad tol ajal olid tibud.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ise tahaks madu lemmikloomaks, kas siis boad või mõnda ilusat ja eksootilist. Mind tõmbab eksootiliste loomade poole. Lõvi ja tiiger oleksid samuti mõnusad seltsilised. Eriti isalõvi ja valge tiiger! Kunagi tahtsin kameeleoni, sest see loom tundus väga eksootilisena, aga nüüd on see soov ära kadunud. Ju see oli siis kõigest puberteediea kinnisidee.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” "koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloomaks sobivad kõik sellised loomad, kelle omanikel on nende vastu mingid soojad tunded, mitte ei pea neid näiteks liha saamise eesmärgil või valvurina vaid hoolitsevad nende eest rõõmuga ning armastavad neid südamest. Lemmiku välimus, sugu, tõug, karvavärv, saba pikkus - mitte miski ei määratle lemmiklooma, lemmiklooma mõiste pannakse paika tema omaniku südames.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimese südames on selline väike osa, mille saavad soojuse ja armastustundega sisustada vaid loomad. Kuna inimene on ka ise loom, siis on ainult loomulik, et ta teiste omalaadsete hulgast sõpru ja seltsilisi otsib. Lemmikloomadel on see maagiline niinimetatud nunnufaktor, mis paneb inimest neid tahtma.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Kasse on olnud erinevatel aegadel kokku kolm, siis merisead ja hetkel on mul koer.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Pigem äkkotsustena või siis kasside puhul eelmise kassi asendajana.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kassidest kaks anti meile niisama ära, merisead ja koer on ostetud.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nimi oli juba enne olemas - igapäevaselt on kasutusel ka hellitusnimed aga need on rohkem spontaansed ja ei ole püsivad.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Põhiliselt internet ja internetifoorumid.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole mõjutanud, looma puhul on tõug tähtis - siis tead iseloomu, käitumise, energiataseme ja liikumisvajaduste kohta midagi ette arvata ja vastavalt ka valida.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Koeraga olen käinud näitusel. Näitused on toredad, seal saab näha paljusid erinevaid tõugusid ja suhelda teiste koeraomanikega.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Minu loom, ise hoolitsen.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostan spetsiaalset toitu - lihtsalt lihtsuse pärast, ja toortoitu (liha), spetsiaalselt valmistanud ei ole.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Vaktsineerimisteks, põiepõletik. Vaktsineerimine on üldlevinud ja ohtlike haiguste suhtes on see väga oluline.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Loomad, kes elavad kindlalt korteris sees, nii et nad jooksuaegadel väljas ei käi või keda ei plaanita kasutada aretuses, võiksid olla steriliseeritud. See hoiab ära soovimatute kutsikate sünni.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Ei ole lasknud.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Ta magab reeglina voodis või diivanil.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Pikematele reisidele kaasa ei ole võtnud, siiamaani on olnud vanemate juures. Linnaskäikudele või külla olen kaasa võtnud. Tartus ei ole koerahotelli.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Jah, tean, kuid pole tähistanud.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete Tiinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Koeral on jopp ja mänguasjad (umbes 10).
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Kui loomal ei jää üldse enam võimalust ise midagi teha või kui ta ei saa enam tavaliste eluliste toimingutega hakkama, siis on ta ülehoolitsetud.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Põhiliselt vist informatsiooni kättesaadavuse osas, informatsiooni on tänapäeval palju lihtsam kätte saada, samuti erinevaid spetsiaaltoite ja ravimeid.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Sellist asja ei ole juhtunud.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Puhtusepidamine (küsib õue), keeld laual käia või sealt ise asju võtta.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Ei ole. Kui loom on õigesti kasvatatud, siis pole teda vaja karistada, ta mõistab noomivast hääletoonist, et ta on valesti midagi teinud.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Jah - mingit hulka kindlaid sõnu, näiteks “nämma”, “sülle” jne mõistab ja hääletooni ka kindlasti.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei oska öelda.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Lastele on lemmiklooma omamine väga kasulik, nad õpivad nii paremini loomadega suhtlema ja käituma ja õpivad kohusetundlikud olema.
25. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Jah, foorumite teiste liikmetega.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Mürgised maod ja ämblikud - lihtsalt ohutuse pärast.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei tea.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Kui inimesele meeldib, siis miks mitte?
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” "koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Vahe on pigem selles, milleks neid peetakse - hobuseid näiteks on nii kodu- kui ka lemmikloomi, on maid, kus hobuseliha ka süüakse.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Sest neile meeldivad loomad ja nad soovivad omada head neutraalset sõpra.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Mul on olnud 2 koera. Mõlemad saksalambakoerad. Esimese võtsime umbes 15 aastat tagasi ja teise koera 2 aastat tagasi.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Lemmiklooma muretsemine tuli üsna äkkotsusena. Uut koera oli vaja nagunii. See oligi põhiline pooltargument. Vastuargumente ei olnudki kuna koer oli majas varem juba olnud nagunii. Lemmikloom võeti õe soovil.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Saime lemmiklooma kuulutuse peale. Õde leidis ajalehest. Hinnaks oli 2500 krooni kui ma ei eksi.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja "pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Eelmise koera nimi oli Maks. Ausalt öeldes ei mäletagi, kust see nimi tuli, kuna olin siis veel üsna väike. Hüüdnime tal ei olnud. Vanaema vahest kutsus Matuks. Uue koera nimi on Rocco. Selle mõtles õde välja, kuna kellelgi teisel ei tulnud paremat ideed. Ka temal pole nii-öelda hüüdnime, kuna minu arvates ajab hüüdnime panek koera segadusse.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Üldiselt oleme infot otsinud internetist ning ka tuttavate abil.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole meie lemmiklooma valikut mõjutanud, saksalambakoer on alati meeldinud ning on nii-öelda klassika. Tõupuhtus on oluline küll mingil määral. Näiteks järglaste saamisel.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole osalenud loomanäitusel.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Kuna koer elab maal vanaema juures, siis tegeleb temaga vanaema. Annab talle süüa jne. Umbes kuus korra korrastame ka kuuti, kuna ta kipub heinu välja kandma. Suvel sai paar korda ka pestud teda. Koeraga veedan üldiselt üsna vähe aega, kuna käin nädalavahetusel maal. Kuid siis veedan temaga tunde väljas aega.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Enamasti saab ta koerte joaks mõeldud spetsiaalset toitu, kuid vanaema kipub ka igasugused ülejäägid koerale andma.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Veel ei ole mingeid tervislikke probleeme ilmnenud. Kindlasti peaks lemmiklooma vaktsineerima, et vältida haigusi. Meie koera puhul oli see juba enne ostmist tehtud.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Kuna pole selle probleemiga kokku puutunud, siis ma ei pea seda vajalikuks. Samuti pole meil ühtegi emaslooma olnud kah.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Ei ole veel lasknud loomal järglasi saada.
13. KUS ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Koeral on väljas oma kuut. Majas ei ole lubatud tal ringi liikuda, kuna ta on üsna suur ning eelkõige siiski välikoer. Liikumisvabadust tal piiratud pole. Maa on suur ning aedu pole.
Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Kõige pikem reis tema jaoks on olnud Tallinnast Tartusse. Sõitis ta siis tagaistmel. Kui ta koertekoolis veel käis, siis käis ta linnas ka paaril korral.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Tean küll. Üldiselt väga ei tähista. Ostame talle vähe paremat sööki.
Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ei ole ostnud lemmikloomale riideid. Mänguasju on tal piisavalt. Tal on kalduvus neid ära kaotada. Igast piiksuvad pallid jne. Poest oleme ostnud koerte šampooni pesemiseks ning ka harja.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ma usun küll, et on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda. Tavaliselt tahetakse panna koera tegema seda, mis talle tegelikult ei meeldi. Näiteks peab kogu aeg peremehe juures olema. Seda piiri on üsna raske tajuda, kuna peremehe enda arvates teeb ta kõik õigesti ning kõike seda, mis on koerale kõige parem.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Kuna suurt sellest ajast ei mäleta, siis ei oska antud küsimusele vastata.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Eelmine koer sai maetud üsna maja lähedusse. Kuna ma ise kahjuks kohal ei olnud, siis ma ei oska täpselt kommenteerida, kuidas see toimus. Uue koera muretsesime umbes 4 kuu pärast.
20. Milliseid „kodureegieid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Kodureegleid tal väga ei ole, kuna ruumi on tal piisavalt, siis saab ta ringi joostes ja mängides oma energia ära kulutada. Peenardes ta väga ei kraabi, üldiselt meeldib talle oma konte peita, kuid seda teeb ta sellistesse kohtadesse, kus seda tähele ei pane.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Alguses oli tal komme käsi närida. Sellest oli üsna raske vabaneda, kuna ta on üsna kangekaelne. Peale koertekooli see komme tal kadus. Kuid nüüd kipub ta üles hüppama. Tasapisi hakkab ka see kaduma. Alguses karistasime teda sellega, et hüppamise ajal astusime talle jala peale. Kuid see ei aidanud. Nüüd oleme talle lihtsalt selja keeranud, kui ta hüppama hakkab. Koera ei tohiks käega lüües karistada. Kuid kuidagi peab seda tegema, vastasel juhul ei saa ta aru, et ta on midagi valesti teinud.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Ta käis koertekoolis ning ise oleme ka talle peamised asjad selgeks õpetanud. Nagu näiteks istu, lama, koht. Õpetamine läks üsna ladusalt, esialgu vajas natuke harjutamist, kuid siis sai ta juba üsna hästi aru, mis tegema peab. Minu meelest on põhjalikum dressuur kindlasti vajalik, kuna koer peab alluma. See on üsna halb tunne, kui koer ei tee seda mida vaja. Haugub ja hüppab jne.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Muidugi räägin ma oma loomaga. Ma ei tea, palju ta küll sellest aru saab, kuid midagi kindlasti. Ma usun küll, et ka loomad mõtlevad.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Võib küll. Näiteks tahab koguaeg tuppa ja voodisse. Ning harjub ära laua tagant toitu saama, mis hiljem võib ebameeldivaks osutuda.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Kuna täiskasvanutel pole eriti aega, siis tegelevad koeraga rohkem lapsed. Mängivad jne. Laps vajab küll looma, et tal oleks keegi, kelle eest hoolitseda ning kellega rääkida, kuna vanematel tihti pole aega selleks.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei ole.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Vanaemale ei meeldi emased kassid sellepärast, et need toovad nii palju poegi. Seega ma arvan et kassi meie perre ei tule. Varem on olnud ka kass ning temaga oli koguaeg jama. Tegi pahandust.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei ole kuulnud küll sellisest juhusest.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Minisiga on veel ok, kuid maod ja muud sellised on juba liig minu arvates. Nende koht on eelkõige metsikus looduses. Nad tunnevad ennast halvasti kuskil puuris või akvaariumis. Ning peale selle võivad nad ohtlikuks osutuda.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb "lemmikloom” "koduloomast”? Kas "lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloom ei pea tingimata olema otstarbeta. Selleks sobib ka väga hästi koer näiteks. Kuid koeral on ju kindlasti mõni otstarve, näiteks valvata kodu. Lemmikloomad saavad olla inimestega juba pikka aega koos elanud loomad. Nagu seda on koerad ja kassid. Ma arvan, et lemmiklooma mõiste alla ei sobi eksootilised loomad loodusest. Nagu näiteks maod ja muud sellised. Kuna nende käitumine inimeste suhtes on täiesti ettearvamatu ning nad võivad inimesele viga teha.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Tihti peavad inimesed lemmikloomi, kuna neil pole kedagi teist, kellega rääkida ning kelle eest hoolitseda. Samuti on näiteks koertel ka praktiline otsatarve valvata kodu.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Koer (tõukoerte sohilaps) võeti meie perre siis, kui mina olin 3 aastane ja õde 9 aastane. Rentslikass tuli meie perre ise, siis kui olin 5 aastane. Mõlemad loomad surid kõrges vanuses. Hundikoer 16 aastasena ja kass 14 aastasena. Peale loomade võeti kiiresti kaks emast tõukassi perre, sest ilma loomadeta oli kodu väga kurb.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Loomad on võetud perre isa ja laste koostöös ja kui ema oli vastu, siis lihtsalt koer kingiti talle sünnipäevaks. Kes siis kingitust tagasi lükkab... esimene kass on tulnud meie perre ise ja kaks tõukassi on juba minu ja õe kingitus emale, et ta ennast väga üksikuna ei tunneks, kui lapsed suured.. Tegelikult on kõik alati loomade poolt olnud ja vanemad on ikka olnud arvamusel, et lastel peab sõbraks ka loom olema.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Koer osteti ajalehe kuulutuse peale ja oli vist tolle aja kohta kallis, vist 300 rubla. Kassi saime lihtsalt nii, et hulkuv kass oli kasvuhoonesse poeginud 3 poega ja kaks olid surnud, kolmandale andis võimaluse elada ema, toites teda väiksest rohupudelist tehtud lutipudeliga. Praegused kenad kaks tõukassi - Pamela ja Paris - üks briti lühikarvaline ja teine kõverakõrvaline, on ostetud interneti kuulutuste kaudu ja omavad igati korralikke pabereid. Hind oli 4500 - 5000 krooni.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja "pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Kõikide meie loomadel on olnud inimeste nimed ja neid on igati koheldud võrdselt perekonna liikmetega. Nad kõik - Robi, Pille, Pamela ja Paris - meie pere liikmed. Nimed on pandud nagu lastelegi (meie nimed on Piret ja Peeter), nii, et loogilisena on nimed P tähega ja kuna on ilusad kassid siis ka ilusate tüdrukute nimed.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Põhiline informatsioon on ikka interneti kaudu, või siis nüüd ka inimestelt, kellelt loomad ostsime.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Esimeste loomade puhul polnud tõupuhtus oluline, ja nad olid väga toredad seltsilised, kuid kui tekkis kindel otsus võtta uuesti loomad, siis sai küll määravaks kassi välimus ja omapära, ning ka see, et otsus oli võtta korraga samal päeval erinevatest pesakondadest pärit kaks kassi, et kui me tööl või koolis oleme, ei oleks neil igav. Tänaseks on selgunud, et tõupuhtad loomad on vähem agressiivsed, või siis nad ei tea üldse, mis tähendab kurjus või oht.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole, sest meie perre on võetud loomad sõpradeks ja kes ikka sõbraga eputama läheb?
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeledes veedate.
Meie peres hoolitsevad loomade eest isa ja ema. Minu ja õe osaks jääb nendega mängimine ja suhtlemine. St kui koolist koju saabun, siis nad lihtsalt veedavad koos minuga aega - kas siis arvutis, õppides või televiisorit vaadates. Kogu õhtupoolse aja on nad ikka meiega seltsis.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Kui minu loomad ei olnud tõupuhtad, siis nad sõid seda sama mis meiegi, praegu tõukasse pidades söövad nad ainult graanuleid ja inimeste toidu vastu ei tunne nad isegi huvi.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Meie armsal rentslikassil oli vähk ja ema laskis teda kaks korda opereerida, samuti käisime hundikoeraga arstil, kui ta paaril korral „pulmast" lõhkisena koju tuli. Üldiselt on tema ka ise loomi vastavalt arsti juhistele süstinud ja ravinud. Kõik meie loomad on olnud vaktsineeritud.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Meie loomad ei ole olnud steriliseeritud ja oleme andnud tiinusevastaseid tablette, kuid praegu oleme küll kaalunud oma 2 kassi steriliseerimist, kui nad saavad piisavalt vanaks.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Ei ole meie loomad ükski saanud järglasi, sest alati oleks olnud probleem, millisesse perre oma armsa looma järglased anda!!!
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Meie koer elas aias ja ta polnud kunagi olnud ketis. Kassid on meil olnud kõik ainult tubased. Vanale kassile meeldis väga majas elada ja ta polnud kuni kõrge eani nõus õue minema - seal olid ohud... Praegused noored kassid on sellel ajal ühes toas kinni, kui tööl või koolis oleme, muidu on neil lubatud igal pool majas liikuda. Ööseks voodisse pole lubatud neil tulla, vaid magavad „oma” toas, ehk neil mõlemal on oma pesa ema garderoobis.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Meie loomad on olnud kõik kodused, kuid kui oleme läinud pikemale reisile, siis on alati vanaema olnud neile „hoidjaks”. Praeguseid tõukasse oleme küll puuriga maale kaasa võtnud ja neile paistab see isegi meeldivat. Loomahotelli pole kunagi
kasutanud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Üldiselt ei tähista loomade sünnipäevi, kuid jõulude ajal saavad nad küll kingituse..
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ei seda ei ole küll teinud ja ega vist kavatse ka seda teha.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Muidugi on võimalik hulluks minna ja tegeleda rohkem looma kui lapsega, aga meie peres on nad ikka olnud lastele sõbrad, mitte mängukannid. Ka loom peab ennast hästi ja turvaliselt tundma.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Ma päris täpselt ei tea aga arvan, et sellel ajal polnud erilisi loomasööke ja -poode.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite uue looma või mitte?
Lemmiklooma surmaga on meil tegelenud ema. Ta on lubanud meil ilusti loomaga hüvasti jätta ja kui siis õhtul oleme koju tulnud, siis on kõik paha möödas. Kuna koer oli suur, siis tema kremeeriti ja tuhk puistati aeda ja kass on maetud aianurka. Uut koera pole tõesti võtnud, aga kassid võtsime pea nädal pärast vana kassi matuseid.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Vana kass õppis aastatega väga korralik olema ja eks teda sai ka karistatud tutistamisega, aga noored kassid on väga sõnakuulelikud ja õppimisvõimelised. Peale niitide kiskumise pole nad pahandust teinudki, aga muidugi on neil näiteks 3 WC-d, et neil poleks suures majas pikka jooksu ja oleks mugav. Inimeste toit neid üldse ei huvita. Ja kasvatus käib ainult rääkimise kaudu ja veel mitte kurja häälega, sest nad on väga solvuvad. Mis puutub veel puhtusepidamisse, siis kassidepoolne nõudmine on ikka see, et pissimismajades oleks puhas liiv või graanulid, sest muidu teevad kuskile mujale oma hädad. Nad on väga puhtusearmastajad.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Vanal kassil oli harjumus mitte sallida külalisi ja kärarikast seltskonda. Siis ta kohe ründas kisajat. Sellepärast polnud kunagi kassi kuuldes meil tülisid ja ka ema ei tohtinud meiega pahandada. Kassile meeldis vaikne ja rahulik pereidüll ja muidugi kõik pidid alati kodus olema. Keegi võõras ei tohtinud meie voodites magada (kui külalised tulid) või siis meie susse jalga panna - kohe ründas. Ma ei tea kas see oligi paha harjumus, aga eks me vahel ikka eraldasime ööseks talle saunaruurmi, kus oli ka ikka mugav ööd veeta. Karistanud me teda küll selle eest ei olnud.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms? Miks?
Koer ei käinud koertekoolis, sest isa oli oma vana koeraga seal juba käinud ja õpetas teda kodus. Elementaarsed käsklused olid talle selged ja sõna kuulas. Vana kassi polnud võimalik õpetada - tema õpetas meid. Praegused uued kassid on küll õppimisaldid ja kõige toredam on see, et kui ema kellukest õhtul helistab, siis kiisud jooksevad sõnakuulelikult magama ja lähevad oma pessa.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimeste meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Meie peres räägitakse loomadega palju. Minu arust saavad nad küll kõigest aru. Nii meeleolust kui ka sõnadest. Meie vana kass oli alati kadunud kui me temaga arstile pidime minema ja ema oli veel öelnud, et lõuna ajal lähme arstile. Muidugi kui õhtul enam arst vastu ei võtnud, siis ilmus kuskilt välja. Pealegi oli vana kass üleni must ja alati kui keegi perest haigestus, või kellelgi kuskilt valutas, siis kass viibis alati selle inimese läheduses.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Meie kodus pole seda juhtunud.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Meie kodus otseselt lastele kohustusi loomade eest hoolitseda ei ole olnud, aga vajadusel on siiski puhtust hoidma pidanud kõik. Küll aga on oluline suhtlemise pool. Mina arvan küll, et igal lapsel peaks olema kindlasti kokkupuude mingisuguse lemmikloomaga, et tundma õppida ka nende eripära ja vajadusi.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei, ei ole.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Mulle ei meeldi igasugused sitikad ja maod. Arvan, et lemmikloom peaks ikka ilus ja armas olema ja sa peaksid saama temaga suhelda.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei, ei tea.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Arvan, et eksootilised loomad ei tunne ennast meie maal elades koduselt ja hästi.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom" raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloom on ikkagi eelkõige sõber ja kellega sa saad olla hell ja kaitsta teda ohtude eest. Arvan, et ka koduloomad võivad olla lemmikud, kuid kuidas sa ikka pärast oma lemmiku liha sööd?? Tegemist on ikka tundelise ja hingelise suhtega inimese ja looma vahel.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Ma arvan, et inimesed peavad omakasupüüdlikul eesmärgil lemmikloomi. Nad tasakaalustavad oma hingelist seisundit loomade abil (naised ja lapsed ju räägivad vastu ja öeldakse, et loomad mõistavad kõige paremini inimese muret. Loomad rikastavad ja aitavad inimlastel mõista tundeid ja hoolitsust endast nõrgemate vastu, lemmikloom on ju sõnatu tugi igapäeva murede eemale viimiseks ja kõige austavamad sõbrad. Nad ei reeda kunagi su saladusi ega ka sind ennast.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Olen pidanud kassi, koera ja merisiga.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Koer ja merisiga võeti minu soovil, kass vanema õe soovil. Merisea puhul mõtlesime ennem ette ja kaalusime asjaolusid, kuid kassi ja koera võtmise soov tuli suhteliselt äkilise otsusena. Põhilised vastuargumendid olid ikka, et kes hoolitsema hakkab ning mis saab, kui peremehed võtavad ette mõne pikema reisi. Poolt argumentideks olid suur elamispind ja oma aed, mis lõid soodsa olukorra ka loomade poolt vaadatuna.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Kuidas nimepanek otsustati?
Koera ning kassi soetasime sugulastelt, kes on tõuaretajad. Merisiga sai loomapoest ostetud. Teatavasti tõuloomad on kallid, kuid ma arvan, et looma rahalisest väärtusest on kohatu rääkida.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja "pärisnime" vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nimed on enamasti välja kujunenud hüüdnimest, millega loomi igapäevaselt kutsutud on. Merisea puhul õiget nime välja ei kujunenudki, kassi nimeks sai Kiisu ning koer Lonni. Nimi Lonni sai kõigi pereliikmete ühisel otsusel pandud.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat infot (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaaiakirjad vms)?
Lemmiklooma puudutavat teavet oleme saanud tuttavatelt, loomaklubidest ning ka internetist.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole mind ega ka minu perekonda mõjutanud lemmiklooma valikul. Looma tõupuhtus ei ole oluline, kuid tänu sugulastele on osutunud nii kass kui koer tõupuhasteks.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitusel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitusel käimisega seonduvat. Kuidas sellistesse näitustesse suhtute?
Loomanäitusel veel ei ole osalenud.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeledes veedate.
Meie peres peamiselt hoolitseb loomade eest noorem põlvkond, kuid ei ole harvad ka vanemate pereliikmete hoolitsus. Tavaliselt käime koeraga jalutamas või jooksmas paar korda päevas ning ta saab viibida ka üksi koduaias. Merisea puuri sai puhastatud nädalas korra. Keskmiselt veedan loomaga tegeledes mõned tunnid, on päevi, kui loom saab vähem tähelepanu, aga ka päevi, kui veedetakse loomaga rohkem aega. Minu puhul sõltub see õppetööst, kuid leian alati aega loomaga tegelemiseks. Samuti tegelevad teised pereliikmed.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Koerale ja kassile oleme ostnud spetsiaalse toidu poest, sest need sisaldavad nendele vajalikke aineid. Merisea toidulaud aga koosnes osaliselt ka meie söödavatest juurviljadest ning mõnest muust taimest.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Loomaarsti on loomad külastanud vaid vaktsineerimiseks ning läbivaatuseks. Vaktsineerimisse suhtume hästi, haiguste vastu siiski peab seda tegema ning on vajalik.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Oleme lasknud ka oma loomal järglasi saada. Teda on paaritatud ning järglased on leidnud endale uue hoolitseva pere.
13. Kas ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Koera ja kassi puhul spetsiaalset tuba või pesa pole olnud. Neil on lubatud kogu majas ringi liikuda ning ka vooditesse tulla.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid?
Pikemate reiside puhul on loomad koju jäänud, kuid alati on leitud moodus, kes ja kuidas nende eest hoolitseb. Linnaskäikudele ja pidudele looma kaasa ei ole võetud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva?
Teame, kuna on lemmikloomal sünnipäev ning tavaliselt on ta selleks puhuks saanud mõnd maiuspala või näiteks uue mänguasja.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Looma eest liiga palju hoolitseda on võimalik, see on aru saada looma käitumisest.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Looma surma korral oleme seni uue looma võtnud.
20. Milliseid "kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Seni pole “kodureegleid” vaja olnud, sest loomad on siiani aru saanud, mida võib teha, mida ei tohi.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Lemmikloomadel halbu kombeid pole olnud, kui välja arvata kassi nooruspõlv. Siis ta ronis vahel mööda kardinaid üles ning vahel teritas küüsi mõne diivani peal, kuid sellest kasvas ta ise välja. Minu arvates ei tohiks looma karistada üldse.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Erilisi trikke loomadele õpetanud ei ole. Kass oskas ise nirgi kombel tagumistel käppadel vaadata üle mõne objekti ning istumise sai koer ise selgeks.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Loomaga räägin ikka, vaevalt ta keelest aru saab, kuid meeleolu tunneb ta alati. Ei ole nõus arvamusega, et mõtlemine on omane ainult inimesele - loomad mõtlevad samuti.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vaiab looma?
Meie peres on lapsed tegelenud loomadega rohkem kui täiskasvanud. Laps vajab looma, sest see aitab tal areneda.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Pärast lemmiklooma võtmist oleme hakanud suhtlema ka teise ümbruskonnas elavate loomapidajatega.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Mina ei peaks mõnd eksootilist looma, sest ma usun, et meil ei tunta õigeid võtteid. Näiteks kameeleon või mõni selline loom.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Tean näidet, kus vanemad inimesed on hakanud suhtuma lindudesse kui seltsilistesse, toites neid ning hoolitsedes nende eest.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste "lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb "lemmikloom” "koduloomast”? Kas "lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Minu arvates saab lemmikloom olla ükskõik missugune loom ning mõiste "lemmikloom” raamidesse mahuvad ära kõik loomad. Lemmikloom pole kindlasti ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet - ta on pigem nagu inimesest sõbergi.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Lemmikloomadest on minul ja mu perel olnud kassid ja koerad ning hobune. Varasemast ajast on meil olnud neli koera - Vipsu. Sharik. Kudi ja Roy. ning kassid Krihmu. Miki. Miisu Tallikass. Viimased kaheksa aastat on meil olnud koer Chappi. hobune Vaasa ja teist aastat kass Turbo-Kerry.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Edaspidiseks rääkimiseks valisin ma hobuse, sest lemmikloomana ei peeta teda kodudes just tihti. Esmase mõtte hobune osta käis välja mu õde Gerli, kuid hobuse võtmise poolt olid kõik peale isa. Mõningase lunimise järel nõustus ka isa ja nii saimegi endale uue lemmiku. Pooltargumendiks oli see, et lapsed armastasid ratsutamist ning hobuse ostmist oli ka varem kaalutletud, ent mitte nii tõsiselt. Ainsaks vastuargumendiks oli koht, kuhu hobune panna, aga ka see leidis kiire lahenduse ja meie maja juurde ehitati tall.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Vaasa ostsime ühelt mehelt, kes käis kunagi ammu mu ema töö juures ja jutu käigus tuli välja, et ta tegeleb hobusekasvatusega. Mu ema mainis, et mulle ja mu õdedele meeldib väga ratsutada ja nii pakkuski mees üht hobust müügiks. Hind millega me hobuse ostsime oli umbes 80 000.-
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Teiste lemmikute nimed on mainitud esimese küsimuse vastuses. Hüüdnimedeks on Vaasal olnud Musse, Vaasu ja Muusu. Aga nime kahjuks me ise valida ei saanud, kuna hobuste nimi määratakse juba sündides isanime esitähe järgi ära. Niisiis oli Vaasal nimi juba olemas kui ta ostsime.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Kõike mida meil siiani vaja teada on olnud, oleme teada saanud kas loomaarstilt või internetist.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Tõupuhtus on iseenesest oluline küll. aga Vaasa puhul ei mänginud see erilist rolli. Ta on küll tõupuhas hobune, kuid kui me hobust läksime ostma, siis vaatasime eelkõige seda, milline hobune lihtsalt kõige rohkem meeldib.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Loomanäitustel enda hobust näitamas ei ole käinud. Kuid iseenesest on need näitused huvitavad ja on hea vaadata, kuidas inimesed oma loomi treeninud ja kasvatanud on.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Meie peres hoolitseb looma eest põhiliselt mu õde Gerli, kuna mina olen tavaliselt pikalt koolis ja mul ei jää selleks aega. Tavaline päev oleks järgmine - kell 7 saab Vaasa hommikusöögi, kella 10 paiku laseb õde ta koplisse jooksma ning hiljem koristab talli ära. Päeval kunagi annab õde talle veel korviga heinu, ning umbes kella 5 paiku saab Vaasa õhtusöögi ja läheb talli. Kokku kulub päevas hobusega tegelemisele keskmiselt 1.5 tundi.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Vaasa sööb kaeru, toidulisandit, silo ja heina ning juurvilju, mida kasvatame ise. Heina teeme perega suvel ise või halvemal juhul ostame. Samuti ostame kaerad, silo ja erinevad toidulisandid.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Vaktsineerimine on kindlasti väga vajalik, seetõttu oleme ka oma hobuse lasknud vaktsineerida, nagu näiteks marutõve vastu. Arsti poole oleme pöördunud mitmel korral. Siis kui avastasime Vaasa jalal kasvaja, kui ta tiine oli, ning paaril juhul, kui tal köha ja nohu on olnud.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Meil isiklikult on steriliseerimata emasloom ning mingeid tablette me talle ka ei anna. Hobustel üldiselt ei avaldu innaaeg, kui just isaslooma läheduses pole. Aga isegi sellisel juhul ei ole see innaaeg probleemiks.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Esimesel korral oli Vaasa tiinus lihtsalt juhus, aga kuna ta oli tiineks jäänud enne seda kui meie ta ostsime, siis leppisime müüjaga kokku, et anname varsa talle kasvatada. Hiljem kuulsime aga, et varss oli surnud. Teine kord, kui Vaasa tiineks jäi, oli see teadliku paaritamise tagajärg. Varsa müüsime mõni aasta hiljem maha.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Vaasa elab tallis, mis on kunagise lehmalauda köögist ehitatud. Talvisel ajal on tal täiesti vaba voli olla kus tahes, kuna siis ta ei kahjusta meie ilumuru. Aga teistel aastaaegadel on ta valdavalt ketis, koplis või tallis.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Võistlustele oleme hobuse viinud treileriga, aga ise reisima minnes jääb ta alati koju.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Vaasa sünnipäev on 10. mai ja sel puhul saab ta alati pätsi leiba ja karbi suhkrut.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Vaasale on õmmeldud üks temanimeline jope (vetthülgavast materjalist voodriga tekk, millel on pandlad ja rihmad hobusele selga panemiseks). Tema pesemiseks oleme ostnud erinevaid loomašampoone ning harjamiseks on spetsiaalsed harjad.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Minu arust on võimalik looma eest üleliia hoolitseda küll. Näiteks see. kui inimesed hakkavad oma lemmikutele mingeid hilpe selga toppima, on imelik. Minu meelest on see tegelikult looma ahistamine. Loom on nagu inimenegi - ta vajab vabadust, mingeid mõttetusi ei ole ju tarvis.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Meie peres on surnud lemmikloomad nagu kord ja kohus korralikult maha maetud. Siiani oleme ka alati uue looma võtnud, see on nagu traditsioon juba. Alati on hea, kui keegi kõrval on.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Otseselt mingeid kodureegleid talle õpetanud ei ole, aga seda üritasime küll selgeks teha, et oma aedikust ei tohi välja murda. Niivõrd-kuivõrd see ka on õnnestunud. Puhtusepidamisega tegeleb mu õde, ehk siis koristab iga päev talli.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Ühel mu kassil oli halb komme laua pealt asju söömas käia, aga sellest kombest saime lahti nii, et jätsime lauale täiesti pipraga kaetud lihatüki. Kass loomulikult läks seda sööma, kuid pidi päris korralikult pettuma ja pärast seda ei roninud ka enam lauale. Kunagi oli ka üks koer Vipsu, kes tahtis hirmsasti autosid taga ajada. Kahjuks tema puhul ei õnnestunudki meil harjumusest lahti saada ja lugu lõppes väga õnnetult.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Hobustele on suhteliselt raske trikke õpetada, nii et meie seda teinud pole. Sellele vaatamata on ta aga siiski korraliku dressuuri läbinud ning oskab kõike, mida üks ratsahobune peaks oskama. Tegelikult sellel eesmärgil ta võetud saigi, aga mõne aja möödudes kadus huvi ratsutamise vastu ja nii saigi temast meile armas lemmikloom.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Vahel on lemmikloomaga rääkimine parim lohutus. Lemmikloomadel on omadus kuulata ja lohutada. Nad mõistavad su muret ning oskavad õigel ajal õiges kohas olla. Mina isiklikult räägin küll vahel enda loomadega, sest neid saab alati ja igas olukorras usaldada. Väitega, et mõtlemine on omane ainult inimestele, ma küll nõus pole, sest tihtipeale tundub mulle, et just inimesed on need, kes ei mõtle. Kohati paistab, et loomad mõtlevad meist isegi rohkem, sest nende tegevus tundub paiguti rohkem kaalutletud olevat.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Väitega, et lemmikloom võib oma peremehe kiindumust ära kasutada, olen ma 100% nõus. Näiteks mu enda koer teeb seda. Tavaliselt kui ma autoga kuskile lähen, siis ta tuleb ja istub auto ukse ette, vaatab kurbade ja paluvate silmadega otsa, et ma ta kaasa võtaks. Enamasti läheb tal see kaasalunimine ka läbi.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Ma arvan, et igal lapsel oleks lemmiklooma vaja, sest see kasvatab iseloomu ja distsiplineerib. Meie peres on lapsed pidanud loomi toitma, nendega tegelema ja nende järgi koristama.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Lemmiklooma võtmine ei ole mõjutanud minu suhtlemist teiste loomapidajatega.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Mitte mingil juhul ei tahaks ma endale näiteks ämblikku. Ma olen kuulnud, et osad inimesed peavad endal kodus neid tarantli taolisi ämblike.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ma tean, et mu vanaisal oli kunagi aastaid tagasi selline kits, kes käis talle akna taha. Algul vanaisa ei teinud temast eriti välja, kuid mõne aja pärast hakkas talle pidevalt heina ja porgandeid söögiks viima.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Kui inimestele meeldib eksootilisi loomi pidada, siis miks mitte. Mina isiklikult endale ei tahaks.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Minu arust võib lemmikloom olla ükskõik mis loom. Kuid lemmikloomal võib ka olla praktiline otstarve, nagu näiteks meie enda hobusel, kellel algul oligi see mõte, aga hiljem see lihtsalt kadus.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimesed peavad lemmikloomi, sest neil on pidev seltskonna vajadus. Lisaks sellele on loomad olnud aegade algusest peale osake meie elust, seega on loomade pidamisest kujunenud ka omamoodi traditsioon.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Kogu oma elu olen omanud koeri. Praegu on ka kalad.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Koerad võeti minu soovil. Vastuargumente ei olnud.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Koerad ostsime kuulutuse kaudu. Emane koer 12a. maksis 500 EEK-i, isane 7a. 3000 EEK-i.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nimi oli paberites, emane Deisy ja isane Grand Romeo, kutsume Kutsikaks.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Siiamaani pole olnud selleks vajadust, tuttavatelt ja loomaarstilt.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole mõjutanud. Kuid tõupuhtus on oluline, sest siis on teada enam vähem tõustandard.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Jah, olen. Suhtun hästi. Näituste kaudu saab kiita ja ka laita, pöörata mõnele veale varakult tähelepanu.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Meil on koertel oma territoorium ja jalutamas ei käi. Söögi panevad pereliikmetest esimesena kodust lahkujad. Talveperioodil me ei pese neid, sest nad on õuekoerad. Aega kulub suhteliselt vähe.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame spets toitu, sest ma ei oskaks vitamiine ja muid aineid segada, mida koertel vaja läheb.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Loomaarsti poole oleme pöördunud isase koera kõrvade ja emase tagajäsemetega. Ise pole selliseid probleeme lahendanud. Vaktsineerimine on vajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Meil on emane koer steriliseeritud, sest ta on karvapraagiga ja me ei soovinud selliseid poegi.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Koertel on õues oma ala, pakettaknaga kahekohaline kuut. Ala on piiratud, kuna õueala kaevasid nad üles.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Nooremana on nad kaasas käinud Itaalias läbi Euroopa. Kui on vaja kuhugi neid transportida, siis on nad sõiduautos vabalt lahtiselt. Loomahotelli teenused kasutanud ei ole.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Tean nende sünnipäevi ning varem sai ka tähistatud. Tegime torti ja ostsime vorsti.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Riideid ostnud ei ole. Mänguasju on neil palju erinevaid, peamiselt kummist. Pesemiseks kasutame spetsiaalsed šampoone.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Jah on, ülesöötmine näiteks jne.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Võimalusi on rohkem.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Esimene koer suri. Matsime ta oma aeda ja võtsime uue koera teda asendama. Nüüdseks juba kaks.
Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Tuppa me neid enam ei lase, kuna põrandad said kõik kriibitud ning karvu oli raske mööblilt eemaldada. Muid probleeme ei esinenud. Nüüd on koerad õues.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Isane märgistab oma piirkonna. Kuid sellest lahti ei saagi. Isastele on see kombeks.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)?
Olen mõlema koeraga koolis käinud ja pean väga dressuurist lugu. Õpetamine käib maiusega ning see toimib.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Loom saab väga hästi inimesest aru ning mõistab tema meeleolu.
24. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mänqivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vaiab looma?
Lapsel tuleb vahel harva süüa anda. Laps vajab looma kui sõpra, kellega suhelda ja mängida saab.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Jah.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Kasside vastu on mul allergia, kuid ma ei peaks mingil juhul putukad ega roomajad.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Varesesse.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ei kiida heaks.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” "koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
See on nii individuaalne. Lemmikuks peetakse looma vastavalt inimese soovile ning eelkõige iseloomule.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimestel on vajadus kellegi eest hoolitseda. Koerad on ka head majavalvurid ning mõni peab ka teistele näitamiseks, vastavalt sellele, millise lemmiku keegi jõuab osta.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Umbes 5-ndast eluaastast kuni 2005. aasta jõuludeni oli väike moskva pikakarvaline toiterjer (Pätu) ja alates 2005. aasta suvest on poolmetsik kass (Uudo). (Õel, kelle juures hetkel elan, on ka mingi suuremat kasvu sõbralik krants (Cherry)).
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt-ja vastuargumendid?
Minu esimene koduloom Pätu ja õe koer Cherry sattusid meile äkkotsuse tulemusena, kass Uudo lihtsalt ilmus üks hetk välja ja ei läinud enam ära.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Õde sai oma krantsi peikalt kingituseks, Pätu saime ühelt tuttavalt naisterahvalt ilma rahata ja kass, nagu eelnevalt mainitud sai, ilmus ise välja.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Õde pani oma koerale ise nime, Pätu sai oma nime ilma pikema mõtlemiseta, kuna ta oli väiksena paras paharet, ja kiisul tegelikult ei olegi nime, mina kutsun teda Uudoks.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Peamiselt internetist, õde vist loeb ajakirjadest ja raamatutest ka, kui mingi probleem või küsimus on tekkinud, oleme ka loomaarsti külastanud.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Seni on kõik loomad sattunud suht juhuslikult meile, ei ole välja valitud ekstra. Kunagi, kui omale lemmiklooma soetan, siis võibolla vaatan ka tõugu, kuna mulle isiklikult meeldivad hundikoerad ja labradorid.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Siiani ei ole ette tulnud, suhtun sellistesse näitustesse ükskõikselt.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Õe koeraga tegeleb enamasti õe elukaaslane ja vahel käin ka mina taga õues ja annan süüa/juua või mängin. Kassi eest enamasti hoolitsema ei pea, aga kuna ta metsas vanematega koos elab, siis ta isalt vahel mõne kala ja emalt piima saab, mina sügan teda vahel vasaku kõrva tagant ja poogin ka natuke kui ta norib. Meie endise koera Pätu eest hoolitses peamiselt isa, aga ka kogu ülejäänud perekond.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Nagu mainitud, siis kass saab kala ja piima, emalt vist kassitoitu ka, õe koer saab koeratoitu ja kõike muud, mis üle jääb, ja meie enda koer varem toitus samamoodi.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Vaktsineerimine on kindlasti vajalik, enamjaolt vist sellepärast olemegi sattunud loomaarsti juurde, muid põhjuseid nagu eriti ei mäleta.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Emast lemmikut ei ole siiani veel olnud, steriliseerimisse suhtun skeptiliselt, minu arvates ei ole see loomade suhtes õiglane, kuigi räägitakse, et loomad muutuvad siis rahulikumaks.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Kuna siiani on olnud ainult isased loomad, siis mine sa tea, kellega nad "kogemata" paaritunud on, ise paaritanud neid siiani ei ole.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Vahetevahel on voodisse ka ikka lubatud, kindlat pesa või tuba ei ole vist ühelgi olnud, koerad on enamasti kuskil esikus põrandal või suures toas lebanud, kass elab sees ja väljas, igal pool, kuhu ta ronida suudab.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Enamasti ikkagi olen spetsiaalselt loomaga välja aega viitma läinud, linna ja tuttavate juurde ei ole veel kaasa võtnud. Reisinud on nad niipalju, et Saaremaal vanavanemate juures on kaasas olnud, kui autoga on käidud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Õde vist enda krantsi sünnipäeva teab ja annab talle midagi erilist hamba alla sellisel puhul, ülejäänud loomad on niimoodi meile sattunud, et me ei ole teada saanud nende sünnipäeva.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Spaasse päris ei viiks, riideid ka pole veel ühelegi muretsenud, mänguasju on neil kõigil igasuguseid erinevaid ja looma hooldusvahendeid on ikka muretsetud mingil määral (ravimid, mis takistavad karvaväljalangemist, kirbuvannid, kammid jms).
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Minu meelest algab piiri ületamine juba loomadele riiete või ehete muretsemisega.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Ei oska eriti kommenteerida. Ei usu, et ta palju erineb.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Matmine korraldati peresiseselt, enda territooriumile. Uut looma pole siiani võetud.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Ei oskagi nagu sügavuti kirjeldada. Arvan, et piisab, kui ütlen, et nad oskavad talutavalt käituda (väljaarvatud kass).
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Minu meelest piisab, kui koheselt peale rikkumist loom sündmuskohale tirida ja kõvemat häält teha, kui on mõni selline rikkumine, mis aina kordub, siis võibolla vastu pead või perset ka anda. Halbadest kommetest niipalju, et õe koer kipub liiga tihti voodisse, kass on igas mõttes üleannetu ja meie enda vanal koeral oli loll komme esiku kappi närida, sai isalt keretäie ja probleem oli lahendatud.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Kui koer on üleannetu või ei oska üldse käituda, siis võib ju koertekooli vms proovida. Trikkidest niipalju, et toitu oskavad nad kõik lunida (pikaajalise harjutamise tulemusena).
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Mina isiklikult seletan koguaeg loomadega, ma usun küll, et nad meie keelest aru ei saa, aga meeleolusid eristavad nad enamasti väga hästi.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei oska kommenteerida.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Arvan, et on hea, kui lapsel on lemmik. Meie peres hoolitsevad kõik loomade eest ühepalju, peremees võibolla natuke rohkem ja lapsed võibolla mängivad nendega natuke rohkem.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Minimaalselt.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ei ütleks, et ma sellist looma teaksin. Võibolla mingi eriti eksootiline ja raskesti peetav.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei oska kahjuks hetkel tuua taolisi näiteid.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Minu arvamus selliste loomate kohta on "miks ka mitte", peaasi, et sa temaga toime tuled ja hakkama saad.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Arvan, et lemmikloomaks ei sobi loomad, kes on ohtlikud ja keda ei ole võimalik kontrollida. Lemmiklooma ja kodulooma vahel mina ei teegi erilist vahet.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Mina arvan, et nad soovivad lihtsalt seltsilist, sõpra.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Mul on olnud kolm koera, kaks neist olid kõige siis, kui ma väike olin, nii et ma eriti palju neid ei mäleta, hetkel on kolmas koer ning kass.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt-ja vastuargumendid?
Lemmikud võtmine tuli äkkotsusena, soov oli vanaemal. Vastuargumendid puudusid, kõik olid ühte meelt.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Oleme lemmiku saanud tuttava käest, ostsime ta 500 krooni eest, kui ma ei eksi.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nimed on antud iga pereliikme poolt erinevalt (st. igale loomale annab keegi nime ja siis otsustame, mis nimeks saab). Tavanimel ja hüüdnimel vahet ei ole.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Teavet loomade kohta saame sõpradelt ja tuttavatelt, internetist eraldi ei otsi.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole meie valikut mõjutanud, me oleme kindlad hundile. Loomulikult on tõupuhtus tähtis, see on ikkagi midagi muud kui segavereline loom.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Oma lemmikuga pole me näitustel käinud.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Looma eest hoolitseb vanaema, jalutamas käime mina, vanaisa ja onu. Koeraga üritame ikka iga päev jalutamas käia ning mängida. Minu kohustus on tal vett vahetada ja temaga jalutada pärast koolipäeva lõppu. Kui olen õues, lasen koera alati ketist lahti, et ta saaks joosta.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame koerale ja kassile purgitoitu ning kuivtoitu, meie peres on lihtsalt harjutud sellega, samas anname neile vahepeal ka tavatoitu - enda ülejääke.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Meie eelmisel koeral olid kallal tõsised haigused, siis käis ta operatsioonil. Enamjaolt lahendame "väiksemad" probleemid ise. Vaktsineerimine on vajalik, suhtun sellesse positiivselt.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Steriliseerimine on igaühe enda teha, selle, kas see on vajalik või ei, otsustab omanik.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Oleme lasknud oma koeral järglasi saada, aga nad sündisid talvel ning külmusid surnuks.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, Õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Meie loomad on suurem osa alati öösel toas ning võivad vabalt majas liikuda, aga voodisse nad küll minna ei tohi.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Me ei ole oma loomi reisile kaasa võtnud ning linna, kuna nad on selle jaoks liiga suured kasvult, ja me ei ole loomahotelle ka kasutanud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Ma ise ei tea peast, millal meie lemmikute sünnipäev on, aga muidu tähistame küll, toome koertele vastavaid kingitusi.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Me ei ole ostnud koerale riideid ega õmmelnud neid. Mänguasjad on enamjaolt piiksuvad ja värvilised. Koera pesemiseks kasutame koerašampooni. Spaasse pole ka veel viinud, kuid hea meelega viiks.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Koera eest on võimalik liigselt hoolitseda: kui loomale liiga palju tähelepanu tõmmata ja hellitada, siis on ta rikutud. Kõike tuleb teha mõistuse piires.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Nõukogude ajal ei olnud šampoone, loomahotelle, spaasid jms. Ning siis polnud toiduvalik ka nii suur kui tänapäeval minu teada.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Loomad matame alati üksteise kõrvale, peaga maja poole. Pärast seda oleme otsustanud ikka uue looma võtta.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Oleme teinud talle selgeks, et ta ei tohi lillepeenras kraapida ega laualt ise toitu võtta.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Õnneks ei ole olnud selliseid lolle kombeid, mida tuleks muuta. Karistamine on vale, koerale tuleks selgeks teha, et nii ei ole õige.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Koertele pole ühtegi trikki õpetanud.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Olen rääkinud, minu arvamuse järgi saab ta aru häälest, iga sõna on erinev ja tegevus, mis sõnale järgneb, on ainus asi, mis aitab tal aru saada.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Loom võib küll peremehe kiindumust liigselt ära kasutada, kui omanik on liiga kiindunud, saab loom liiga palju vabadust ja läheb ülbeks.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Lapsed peavad hoolitsema looma eest ja nendega mängima. Täiskasvanud hoolitsevad rohkem looma eest kui lapsed ning laps vajab looma.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei ole hakanud teiste loomapidajatega rohkem suhtlema.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Hamstreid ja muid närilisi ei peaks, kuna keegi poleks meie peres nõus puure puhastama.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei tea, et keegi oleks hakanud mittekodulooma suhtuma kui seltsilisesse.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Arvan, et troopikaloomi on liiga ohtlik pidada ning sellepärast ei pooldagi seda.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Kõik loomad saavad tegelikult olla koduloomad, kui nad kodustada.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimesed peavad lemmikuid eelkõige selleks, et nad poleks üksikud ja oleks keegi, kellega rääkida ja igal ajal mängida.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Esimene koer tuli meie perre, kui olin u. 7 -aastane. Ta oli puhastverd krants ja tema nimi oli Reku. Järgmine ja päris minu oma koer oli afgaani hurt nimega Clewe, kellel olid ka tõupaberid, näitusel kahjuks ei käinud. Edasi tuli lõuna-vene lambakoer, samuti paberitega ja passinimega Jonat, koduselt lihtsalt Kuti. Näitustel Kuti ei käinud. Kõik need koerad on üle vikerkaare silla. Clewe elas 12-aastaseks ja Kuti 10- aastaseks. Momendil on kodus kaks koera: isane saksa lambakoer Estrellest Rex ja cane corso Sakellum Pretty Liz, mõlemad sündinud aastal 2004, Rex Eestis ja Pretty Itaalias.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt-ja vastuargumendid?
Kõik minu koerad on meile tulnud minu soovil.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Infot oma praeguste koerte kohta olen saanud netist ja ajakirjandusest. Tõud olid valmis mõeldud ja lähtuvalt sellest uurisin netist pesakondade kohta. Sakslane maksis 10 000 EEK ja corso 26 000 EEK (koos Eestisse toomisega).
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Kui rääkida päris minu oma koertest, siis kahel esimesel ehk Clewel ja Joonatil olid nimed passis juba olemas. Kahele viimasele olen saanud ise nn. passinime välja mõelda, kuna pesakonnad polnud veel sündinud, kui ennast juba kutsikate järjekorda panin. Oluline oli ainult täht, millega nimi pidi algama. Need nimed on kasutusel ka igapäevaselt.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Oma lemmiku kohta sain teavet internetist.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood on mind mõjutanud vaid korra (afgaani valikul), muidu olen juhindunud ikka maitse-eelistusest. Kõik minu oma koerad on olnud paberitega, sellel lihtsal põhjusel, et ma saaks olla kindel, et saan selle välimuse ja iseloomuga koera, keda olen soovinud.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Sakslane on osalenud kahel näitusel, tulemuseks kaks karikat ja väga hea (SG) kirjeldus. Olen osalenud näitustel nii Eestis, Lätis kui Venemaal. Kõigil nendel näitustel on Pretty tulnud esimeseks, saanud kaks serti (Venemaal ja Lätis) ja väga head kirjeldused.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Koertega tegelen põhiliselt mina: käin trennis ja jalutamas. Ajaliselt oleks jaotus järgmine: pühapäeval kell 10.00 - 11.30 Rex, kell 13.00-14.30 kuulekus, esmaspäeval ja kolmapäeval 11.00-12.00 Pretty kuulekus + jõusaal.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Koertele ostan spetsiaalset toitu, samuti saavad koerad toorest liha ja kodutoitu.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Isase koeraga olen käinud likvideerimas kakluste tagajärgi, samuti vaktsineerimas ja terviseuuringuid tegemas, kuna kavatsen koeri kasutada aretuses.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Steriliseerimisse suhtun pooldavalt, kui emast koera pole plaanis kasutada aretuses. Olen tegelikult tiinusevastaste tablettide vastane. Kuna oman erinevast tõust emast ja isast koera, siis hoian neid lihtsalt ohtlikul ajal eraldi.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt
Siiani pole ma oma koeri paaritanud ja pole ka juhtunud õnnetus, et oleks kogemata järglasi saanud.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, Õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Mõlemal koeral on oma kuut, aga seal koerad ei armasta olla. Koertel on lubatud käia tubades, magada diivanil ja voodis. Ainuke piirang, et ei tohi aiast omapead välja minna.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Kui reisin autoga, on koerad alati kaasas (enamus reise seotud koertenäitustega). Reisi ajal on koerad autos tagaistmel või auto tagaosas. Koerad käivad igal pool kaasas, kus neid lubatakse, näiteks kohvikutes.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Tean koerte sünnipäevi. Ja neid tähistame alati.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Corsol on talveriided, kuna tegemist on lühikarvalise koeraga. Mänguasjad on mõlemal koeral olemas ja neid jagavad nad üksteisega meelsasti. Sakslase karvahoolduseks on spetsiaalsed vahendid (šampoonid, palsamid ja kammid). Meie koerte spaa on suvel merevesi ja talvel lumehanged.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Hoolitsema peab täpselt nii palju, et loom seda naudiks.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Arvan, et inimesed on tänapäeval teadlikumad ja ka vahendite valik on oluliselt suurem kui nõukogude ajal.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Koera surm on väga valus teema, kuna kuu aega tagasi matsin oma lõunavenelase. Kindlasti aitab valu leevendada uus koer ja mina soovitaks uue koera võtta, kui vanem koer on u. 7-8-aastane. Maetud on koerad lemmiklooma kalmistule, mida käime perega ka hooldamas.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Koerad on õpetatud juba varakult õues käima ja sellega meil peale kutsika 3-kuuseks saamist muret pole. Väikseid pahandusi tuleb ikka ette, aga see käibki koerapidamise juurde.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Sakslasel on viha kõigi teiste isaste koerte vastu ja seda suhtumist ei ole mina muuta suutnud.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Koera peab kindlasti õpetama ja sotsialiseerima juba kutsikana. Minu meelest peaks see käima juba kutsikaga kaasatuleva paketi sisse.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Käsklusi jagan inimkeeles ja minu arvates saavad koerad sellest aru küll.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Koer saab küll peremehe kiindumust liigselt ära kasutada, kui toob sulle näiteks palli ja tahab, et hakkaksid temaga kohe mängima jne.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Lapsed tegelevad koertega rohkem käsu korras, annavad süüa ja mängivad nendega, samuti käivad jalutamas.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Kui oled ise aktiivselt koeranduses sees, siis paratamatult tekib uusi tuttavaid, kellele on samuti koerad tähtsad. Minu ellu on lisandunud koerte jalutusplatsid koos teiste koerte ja nende omanikega.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Arvan, et kassi ja hiiri (rotte) ei võta ma kunagi.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Jah, tean küll, olen kuulnud, et mõned hakkavad minisiga pidama.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Igal inimesel on õigus pidada mõnd looma, kui ta sellega teisi ei sega ja ohtu ei sea.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Koeral on praktiline otstarve täitsa olemas: kaitsta vara ja peret.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Pärast viimase koera surma mõtlesin, milleks mulle üldse koerad, kui nende kaotamine on nii raske, aga ilma koerata oleks nagu midagi puudu sellest elamise ilust.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Kui olin umbes 1-2 aastane, siis oli meil kolli. See kolli oli musta-valge kilju. Eriti hästi ma teda ei mäleta, aga ta nimi oli Kärri. Kui ma sain 7-aastaseks, siis oli meil koer Kärri surnud ja ema võttis uue koera. Uus koer meil oli spanjel. Ta on musta-valge kirju samuti ja nimi on Lora. Lora on meil siiamaani.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt-ja vastuargumendid?
Esimene koer võeti, ma arvan, et kõigi pereliikmete soovil, ise ei mäleta, kuna olin väga väike. Spanjeli võttis aga ema ise. Ta leidis kuulutuse, oli juba enne otsinud ja siis ühel päeval, kui isa koju tuli, vaatas talle koer ukse peal vastu ja haukus oma kileda kutsikahäälega.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Praegune koer saadi kuulutuse kaudu. Ema ostis ta. Hinda ei mäleta, aga siis oli ta tunduvalt odavam kui praegu.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Eelmisele koera kohta ma ei tea, kuidas nimi pandi, aga praegusel koeral oli nimi olemas, kui ta meile toodi. Spanjelil oli juba nimi koerapassi pandud. Pärisnimi on Loreyn, hüüame aga lühemalt Lora. Reageerib ta küll mõlemale nimele.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Oleneb, mis teavet. Igalt poolt saab midagi huvitavat teada.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Ei, mood ei ole lemmiklooma valikut mõjutanud. Mulle meeldivad loomulikult rohkem puhtad tõud kui krantsid. Puhas tõug on ikka nagu ehtne koer.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole oma koeraga näitustel osalenud ja ei taha ka. Minu arust on see näitustel käimine nagu looma piinamine. Koer ei saa seal vabalt liikuda, ta on nagu vangis kuskil, peab teiste tahtmise järgi kõike tegema.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Hommikul läheb ema koeraga välja ja siis annab talle süüa. Kui mina koolist tulen, siis mõnikord lähen taga välja ja siis mängin ka ikka temaga ja räägin ja siis õhtul lähen mina temaga välja. Varem pesi ema koera, aga nüüd olen ise hakanud pesema. Päevas keskmiselt tunni kulutan oma koerale ikka ära.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Kuidas kunagi. Tavaliselt ikka ostame talle koerakrõbinaid „Chappi”, aga mõnikord ka koerakonservi. Kui mõnda toitu liiga palju üle on, siis saab ka koer seda, ta sööb praktiliselt kõike.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Mu koeral Loreynil oli kõrvapõletik ja siis pidime temaga arsti juurde minema. Pisikesed terviseprobleemid on koer ise üle elanud. Loogiline, et vaktsineerimine on vajalik, sest siis on kindel, et loom on kaitstud igasuguste haiguste eest.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Looma steriliseerimine on vajalik, kui omanik ei soovi, et nende loom tiineks jääks, see on samas ka looma aitamine, sest kui loomal on jooksuaeg ja ta ei saa oma vajadusi rahuldada, siis on see talle ebameeldiv. Minul on steriliseerimata emasloom ja me ei anna talle tiinusevastaseid tablette.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Me ei ole lasknud oma loomal järglasi saada.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Loreynil ei ole kindlat pesa. Põhiliselt võib ta käia kõikjal, aga minu tuppa teda eriti ei lasta. Lemmikloomal on lubatud tulla voodisse, Loreyn magab enamuse ajast vanemate voodis.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Meie pere pole võtnud Lorat reisile, linnaskäikudele ja pidudele kaasa. Kui koerale panna piisavalt süüa ja juua, siis saab koer ise hakkama. Loraga käib pererahva äraolekul väljas keegi tuttavatest, kes elab kusagil meie lähikonnas. Ei ole kasutanud loomahotelli teenuseid, selleks pole lihtsalt vajadust olnud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Lora sünnipäev on 28. märts. Meie tema sünnipäeva ei tähista eriti.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Loral on olnud püksid, need olid jooksuaja jaoks. Enam tal mänguasju pole, väiksemana muidugi oli, aga ta on juba piisavalt vana. Teda ei huvita enam mänguasjad. Me ei ole hankinud koerale spetsiaalseid vahendeid tema pesemiseks, naha korrashoiuks ja muudeks juhtudeks. Lora pole spaasse veel jõudnud, aga lahe oleks, kui tal oleks võimalus minna.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Looma eest ei või liiga palju hoolitseda. Kui looma liiga palju nunnutada, siis muutub see loomale ebameeldivaks. Paljud loomad on isepäised ning neile ei meeldi üldse, kui neid nunnutatakse.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Ma ei elanudki nõukogude ajal.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Kui mu eelmine koer suri, siis ma ei tea täpselt, kuidas ta maeti, aga seda tean, et ta maeti mu venna koduaeda. Kui paar aastat koera surmast möödus, siis otsustas ema, et ta tahab uut koera ja nüüd on ta meil siiamaani.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Loral on kodureegleid küll, mida ta ei tohi teha:
1) laualt toidu võtmine
2) tuppa häda tegemine
3) lillepottides tuuseldamine
4) voodis püherdamine
Kui Lora nendest reeglitest kinni peab, siis on puhtus ka olemas.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Loral on halb komme laualt sööki võtta. Sellest harjumusest ei saagi täiesti lahti, aga me keelame teda iga kord, kui ta nii teeb. Looma ei saagi eriti nagu karistada, kui ta on toaloom, väike laks ja natuke kära tõsta. Ega rohkemat ei saagi teha.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Oleme õpetanud käpa andmist, sitsimist, lamamist, istumist ning kui välja minek on, siis ütleme „hops!” ja Lora hüppab toolile ja siis paneme talle rihma kaela.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Jah, meie räägime oma lemmikloomaga. Kindlasti mõistab loom inimese kõnet ja meeleolu, sest kui meie näiteks Lora peale karjume, kui ta pahandust teeb, siis tõmbab ta kohe saba jalge vahele. Ka loomad mõtlevad.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Loom võib küll liigset kiindumust ära kasutada. Lora vaatab alati armsa näoga otsa ja siis lihtsalt ei saa talle mitte anda seda, mida ta nii hirmsasti tahab.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Mina pean koeraga väljas käima. Lapsed mängivad loomaga rohkem, sest lastel on rohkem vaba aega. Aga mõnes peres on ka vastupidi, sest mõnedel vanematel on rohkem aega kui lastel. Minu arvates vajab laps looma, eriti veel siis, kui pole õdesid- vendi.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei, kõik on nii nagu ennegi. Ei ole kuskil loomaklubides.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ikka on mõni lemmikloom, keda ma ei peaks. Aga oleneb, kas korteris või kuskil oma majas. Korteris ma ei tahaks mitte mingil juhul pidada linde ja siis ka mingeid usse.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei tea sellist juhust või kui tean, siis ei tule ette.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ei arva eriti suurt midagi eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest. Kes tahab, las peab neid, aga nende eest tuleb hoolitseda ka, mitte unarusse neid jätta.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Minu arust on loom siis lemmikloom, kui omanikule meeldib loom väga ja armastab ja hoolitseb looma eest. Koduloomal ja lemmikloomal on ikka vahe ju. Lehm on koduloom, aga lemmikloom ta ei pruugi olla. Ta annab piima ja on kasulik, aga ei pea siis lemmikloom olema. Lemmikloomal saab ikka otstarve olla, näiteks koer kaitseb kodu ja samas ta võib olla küll lemmikloom.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Mõnele on kasulik ja mõni lihtsalt armastab loomi nii väga ja mõni ka igavusest, kes näiteks üksi elab.
Kui oled suures hingehädas ja vajad üdini ustavat sõpra, siis võta endale koer. Koer on ustav sõber ja oma kiindumusega ja heasoovlikkusega aitab sind igas olukorras. Suur koer vajab palju hoolt, kuid suur koer on suuremeelne olend, ta tasub
sinu hoole eest sügava kiindumuse, armastuse ja truudusega. Koer on väga ustav loom inimesele, ta ei vea sind kunagi alt ja püüab sind kaitsta, isegi auto eest.
Mul oli emane koer nimega Hundu. Ta istus alati maja välistrepil ja teadis täpselt, mis toimus aias, tänaval ja toas. Ta tervitas ja saatis meid alati. Kui keegi läks majast välja või sisenes majja, ta alati tervitas maja elanikke, liputas saba ja väljendas oma sõprust igati.
Võõras olend tema haldusalas ei olnud teretulnud, loa pidi andma peremees või perenaine, et majja saada. Käisime iga päev hommikul ja õhtul temaga jalutamas. Pargis või haljasalal ta sai vabalt jooksta, nuusutada jälgi, tõsta jalga ja tutvuda teiste koduloomadega. Koer oli segavereline saksa lambakoer, temaga koolis me ei käinud, kuid õpetasime kodus selgeks kõige elementaarsemad käsklused. Kui me jalutasime tänaval ja keegi tuli vastu jooksis ta minu kõrvale, samuti käitus ta kui tuli auto vastu; alati ta püüdis kaitsta oma perenaist. Ta oli väike kutsikas kui minu täiskasvanud pojad ta leidsid ja tõid koju. Enne
Hundut oli meil väike must koer nimega Naki. Poisid said selle koera pärast esimese klassi lõpetamist ja ta oli laste parim sõber, kellega võeti ette kõik matkad ja käigud ja kes oli laste ustavam ja parim sõber. Naki oli väike krants, ostetud turuväravast, kuid väga vastupidav haigustele. Ta ei põdenud ühtki tuntud koera tõbe ja suri vanaduses, kui tagumised jalad enam ei tahtnud liikuda. Hundu seevastu jäi aastaselt koerakatku. Ta oli väga haige. Tohterdasin teda hoolikalt, ta sai terveks ja kiindus arstijasse veel enam. Hundul tulid esimesed viis poega ja need kutsikad olid väga ilusad. Järgmisel aastal tuli 11 poega ja koer põdes nii, et vaevu taarus jalgadel. Kutsikate kasvatamise ja realiseerimisega olid probleemid ja otsustasime koer ära steriliseerida. Operatsiooni talus ta hästi ja poegi enam ei tulnud, kuid jooksuaeg säilis. Jooksuajal lukustasime ta garaazi, sest isased koerad ründasid nii, et hekk ja lillepeenrad kannatasid.
Kord minnes jalutama, püüdis Hundu sõbralikult läheneda mustavalgekirju kaukaaslasele, kuid viimane ründas Hundut halastamatult, koer hakkas südantlõhestavalt karjuma. Kaukaaslane oli minu koera hammustanud kaela, nii et umbes 20 cm haav oli kaela peal. Sõitsime kohe loomakliinikusse, kus teda opereeriti narkoosi all. Tulime koju, koer paranes haavast. Otsisin üles kaukaaslase peremehe. Selgus, et kaukaaslast oli õpetatud tapma hunte, kes ründasid lambakarju. See koer oli toodud kaugelt Eestisse perenaisele kingituseks. Tavaliselt ta oli aias, kuid käis perenaisega jalutamas. Perenaine ei suutnud teda rihma otsas hoida, koer oli liiga tugev.
Teine kord hüppas ta üle aia ja tormas jälle meile kallale, õnneks oli mul käes suur kepp ja sellega õnnestus koer ära ajada. Teatasin peremehele ja nad panid koera ketti.
Hundu oli 14 aastane kui tal tekkis udara kasvaja ja sellega ta läks ära.
Tulid Eesti Vabariigi algusaastad, vargus ja röövimine olid igapäevased asjad. Nii kui pimedaks läks tulid kontvõõrad aeda ja õue luusima. Käisin igapäev jalgrattaga sõitmas. Mul oli jalgratas vene Saluut, kus oli värv juba ära kulunud. Ostsin metalli värvi ja võõpasin üle, et näeks parem välja. See ratas viidi hoovist minema. Mehel viidi ära mesinduskäru. Otsustasime, et võtame uue koera, hea valvuri. Poisid tõid ilusa rotveileri kutsika mustavärvi pruunide käppade ja kõrvadega, kes oli puhastverd tõukoer ja maksis palju. Kutsikas vajas eridieeti ja esialgu oli tal hoidja, kes valmistas talle sööki. Ta vajas loomaarsti hoolt, tal oli oma haigeraamat, kuhu oli kirja pandud, millised süstid ta on saanud ja millal peab uuesti veterinaari juurde minema. Ta kasvas väga jõudsalt. Pooleaastaselt hakkas ta näitama oma iseloomu ja allumatust. Tal haukumise kommet ei olnud. Ta haukus ainult väga pahatahtliku inimese peale. Koer vajas koolitust. Läksime koerakoolituse kursustele. Kästi tulla sellel inimesel, kelle sõna koer kõige paremini kuuleb. Koer allus hästi pojale, kuid tal polnud aega käia koeraga kursustel. Mina ei jõudnud koera kinni pidada, sest ta oli väga jõuline. Hakkas kursustel käima minu abikaasa, kursuste kestvus oli 3 kuud suvel 1995.a. ja maksis 550 kr. Nüüd kursuste lõppedes koer hakkas paremini kuuletuma, ta mõistis käsklusi ja temaga võis iga perekonnaliige jalutama minna. Kuna ta oli väga ilusa välimusega ja hella südamega koer, siis kõik kallistasid teda ja tänutäheks ta tõmbas keelega üle näo. Seda koera kasvatades mõistsin, et koera tõug ei ole määrav koera kurjuse ja tigeduse puhul, vaid kõik sõltub sellest, kuidas teda kasvatad. Rambo oli suur tugev lihaseline koer, kuid väga õrna südamega. Kui meil kodus olid külalised lasksime ta tuppa, et ta tutvuks meile lähedaste inimestega. Ta nuusutas kõik ära ja läks siis oma kohale või istus diivanile või tuli minu sülle.
Koer tajub instinktiivselt kuidas temasse suhtutakse. Iga loom kaitseb ennast ja oma sõpru. Kui koer on kasvanud tihedas inimühiskonnas, siis ta ei taha üksi olla ja läheb inimesi otsima.
Rambot toitsime kutsikana 5 korda päevas, ta sai ka juurvilja toortoitu, kalamaksõli ja vitamiine. Hiljem läksime üle poest ostetavale koeratoidule. Konte, juurvilja, õunu ja muud puuvilja ta sai lisaks. Keetsin ka vahetevahel putru. Koer sai õigeaegselt vaktsineeritud enamlevinud tõbede vastu. Usside vastu tuli ka tablette anda. Kuna koerakatk on haigus, mis levib ja on ohtlik, siis esialgu hoidsime koera maakodus ja peale vaktsineerimist tõime linnakodusse. Katkupisik säilib mitu aastat pinnases.
Ramboga jalutasime kolm korda päevas ja iga kord vähemalt poolteist tundi. Koeraga jalutamiseks valisin aja, kui inimesed olid tööle läinud või magasid, õhtuti käisime mitmekesi jalutamas. Rambo ei olnud kordagi haige, kuid paar korda ta astus oma käpa katki terava klaasikillu peale. Käpa ravi oli väga komplitseeritud. Tuli kogu aeg siduda ja ravida, umbes nädala võttis aega täieliku tervenemiseni.
Kõik koerad on elanud väljas ja maganud kahetoalises kuudis ka kõige suurema pakasega. Kuut on ehitatud kahekihiliste seintega ja soojustusega seinte vahel. Magamisruumis on aken tänava poole. Rotveiler on madalakarvaline, kuid tal on paks rasvakiht naha all ja ta talub hästi pakast. Esialgu kutsikana ta oli meil rõdu peal kuudis. Ainult Rambol oli lubatud majas viibida ja diivanile ronida. Teised koerad on kogu aeg väljas. Kui Hundu põdes koerakatku, tegime talle esikusse omaette ruumi, kus oli soe ja sai teda jälgida ja ravitseda.
Ramboga käisime tihti maal, ta istus autos tagumise istme peal minu kõrval ja ma hoidsin teda ümbert kinni. Ta talus autosõitu väga hästi.
Hundu oli autos tavaliselt põrandal, ta ei tahtnud nagu Rambo aknast välja vaadata. Lemmiklooma sünnipäeva me ei pea ja riideid ei ole vajanud. Koera regulaarselt kammime ja suvel peseme. Kevadel kui ilm on soe ja koer vahetab oma kasukat on hea šampooniga koer puhtaks pesta ja seejärel korralikult läbi kammida. Koer on perekonnaliige ja vajab tähelepanu, seltsi ja hoolitsust. Koera oleme püüdnud toita hommikud ja õhtuti samal kellaajal, et ta oleks rahulik ja ei lärmaks kui kõht on tühi. Hunduga käisin jões ujumas. Ta püüdis sinu ligi olla ja kraapis mõnikord küüntega. Vältisin koeraga koos vees olemist.
Aias on mul lindude pesakastid ja talvel panen rasvatihastele toitu. Tore on aknast jälgida nende toimetamist.
Meil on olnud kodus aeg ajalt ka mõni kass. Lapsed on toonud kassipoja ja siis on väga raske teda ära saata. Kass tahab elada toas, ta jätab oma karvu igale poole ja ta ei küsi luba kuhu võib ronida. Ükskord ronis kassipoeg pesumasinasse musta pesu vahele ja magas rahulikult seal, kui meie teda otsisime üle terve maja. Peale selle kass ei ole väga koduhoidev loom. Ta kõnnib naabrite juurde, laseb ennast toita seal ja kui ära tüdineb tuleb koju tagasi. Kass võib ronida sinu voodisse, padja peal põõnata ja muude rumalustega hakkama saada. Kass ei ole minu lemmikloom.
Lapsena elasin talus, kus peeti koduloomi: lambaid, hobuseid, lehmi ja sigu ning kanu. Väga armsad olid veebruaris vastsündinud lambatalled, kräsulised armsad olevused. Lastel lubati neid hellitada ja sööta. Väga kaunis oli ka vastsündinud hobusevarss oma pikkadel jalgadel. Suvel sai ratsutada kui isa pani tüdruku vana aeglase ruuna Kimmeli selga. Hobune ei sallinud seda ja tõmbas oma pehmete mokkadega tüdruku jalgupidi seljast maha.
Väga armsad olid tibupojad kui nad olid just koorunud ja oma pehmuses ringi tatsasid.
Koduloom teeb kodu kodusemaks ja nõuab inimeste kodusolekut. Koduloom on perekonnaliige, tema ülalpidamiseks läheb päris kopsakas summa raha ja sellega tuleb arvestada kui tahad looma pidada. Loomapidamine on omaette teadus. Vajalikku teavet saab koeraraamatust ja veterinaari käest. Tuttavate teave ei pea alati paika.
Koeranäitustel ei ole käinud. Rotveiler Rambo oleks saanud kindlasti medaleid, kuid meie koer oli meie jaoks, mitte võõrastele pilkudele.
Eriti oluline ja tähtis olend on koer lastele. Koer on lapse parim sõber. Kui lapsed olid suvel spordilaagris või pioneerlaagris, olid nad alati mures, et koer saaks jalutatud ja et koer ei läheks hulkuma.
Koera kuuti puhastame igal suvel, tõstame üles katuse ja laseme päikesel desinfitseerida ruume; vahetame allapanu, milleks on parim põhk või kuivatatud hein. Riided ei sobi allapanuks, sest lähevad mustaks ja neid tuleb tihti vahetada, peale selle imavad endasse niiskust ja muutuvad rõskeks.
Kui sul on oma maja ja aed, kus koer saab liikuda ja lapsed majas, tuleb kindlasti võtta lemmikloomaks koer. Kilpkonn, hamster, merisiga sobib paremini korterisse, kuid need olevused ei suuda asendada koera.
Lemmikloom – mine võta kinni, on ta siis nüüd lemmikloom, loomlemmik, lemmik või mõnele lihtsalt (ebameeldiv) loom?
Enamasti on lemmikloomaks ikkagi koer. On igasuguseid ütlemisi, kes jagab inimesed „koerainimesteks“, see tähendab, kes armastavad koeri, ja muudeks. Juba suur Goethe (vist) on öelnud umbes nii: „Mida rohkem ma õpin inimesi tundma, seda rohkem hakkan ma armastama koeri.“ Fakt on see, et koer armastab sind sellisena nagu oled, on truu, tunnetab su meeleolu, lohutab kui vaja, ega solva sind iialgi.
Küsimusele, kas koerad mõtlevad, saab vastata ainult üht – kindlasti. Kuidas, või kui palju, seda me ei tea, ilmselt ei mõtle nad abstraktselt ja mitte nagu inimene, vaid „koeralikult“. Neil on väga hea mälu, väike huumorimeel, nad oskavad veidi teeseldagi ja tunda armukadedust. Koerad on võimelised meelde jätma palju sõnu ja jagavad ka ühtteist meie kõnest. Kahjuks ei saa nad vastata ja nii me ei saagi teada, kui palju. Kes arvab teisiti, on lihtsalt koertega vähe suhelnud ja vähe nende käitumist jälginud.
Allpool tahangi veidi jutustada oma pika elu jooksul koos elatud lemmikutest. Nad väärivad seda.
Kasvasin üles maal. Vanemad siirdusid maale 1930. aastate algul ja rajasid uudismaa koha. Olin umbes kolmeaastane. Kohe tekkis ka suhe loomadega.
Esimene koer oli meil teadagi krants, nimeks Topi. Kes nime pani, pole enam teada, eks vist ikka ema. Topi oli emane koer, keskmist kasvu, siledakarvaline ja minu mälestustes tiigerdogi värvi. Oli ta nüüd meie, minu ja õe, või hoopis meie tema lemmikud? Kes teab? Meie kodumetsas oli väga palju rästikuid, neid tuli vahel õuelegi. Kui läksime metsa, siis siki-sakitas Topi meie ees ja kui märkas ussi, oli näha, et need polnud tema lemmikud. Kiire haare, veel kiirem ripa-rapa ja rästik oligi „parematel jahimaadel“. Rohkem temast eriti ei mäleta, ka mitte tema lõppu. Võimalik, et ta anti hoopis ära, sest ta ei saanud meil kaua olla.
Peale Topit oli meil kaks koera. Nad olid väiksemad krantsid, selle eest aga tarkust ja tigedust, kui vaja, mahtus aga sisse oi kui palju. Naabrid rääkisid lausa muinaslugusid, et kes meie koerte eest puu otsa roninud ja muud. Ega nad kunagi kedagi ei hammustanud, küll aga tegid hirmsat nägu ja lärmi nii et sülg pritsis. Juhul kui nägime võõraid tulevat, pidime koerad kinni panema. Ketis nad polnud.
Suurem koer (siiski alla keskmise) oli tumehall, sileda, kuid pikema karvaga. Nimeks pani ema talle Mursilla (!), kuid hüüdsime Mursiks. Teine, väikem, oli helehall lühikarvaline nimega Poisu. Mõlemad isased. Küllap nad kuskilt külast toodi, sel ajal polnud küll kuulnud, et koerakutsika eest keegi oleks maksnud. Kassi eest küll – tuli anda sukanõel. Loomulikult olid nad õuekoerad.
Vanasti nagu teada, oli koerte ametiks, eriti maakoertel, maja ja kodu valvamine. Seda tegid nad ka ülihästi. Lemmiklooma terminitki polnud kuuldud. Sisuliselt olid nad siiski mingil määral lemmikloomad. Nende eest hoolitseti, söödeti, armastati ja lapsed ka vahel mängisid, kui aega oli. Keegi neid ei kamminud, ega õpetanud, rääkimata loast diivanil lesida. Kui ilm oli väga kole, rääkisid inimesed omavahel: „Hea peremees ei aja ka koera niisuguse ilmaga välja,“ või nimetati ilma „koerailmaks“.
Omal algatusel õppisid koerad siiski palju tarkusi ja omandasid harjumusi. Iseloomult olid nad väga erinevad.
Harva, näiteks suurte pühade ajal, lubati koerad tuppa. Toas oli Poisuga paar lemmikmängu. Esimene: Sai jookstud köögist tema tuppa ja teise toa kaudu kööki tagasi ümber pliidi ja ahju. Nii mitu ringi, Poisu hirmsa kileda kisaga kannul, kusjuures ta kätte kunagi ei saanud, sest põrand oli tema jaoks liiga libe.
Teine: Isa pani istudes jala üle põlve. Nüüd tarvitses veidi jalga liigutada ja öelda: „Võtan Selma ära!“ kui saapast sai Poisu suurim vihavaenlane ja seda rünnati kõigest jõust ja raevukalt. Õues sai teda vahel heliseva äratuskellaga taga aetud.
Poisu oli ka veidi laisk ja kaval. Vahel kui loomad tulid viljapõllule, ei viitsinud ta minna ära ajama. Aga mis kasu on koerast, kui ise pead kaasa jooksma. Oi, siis tegi tigedaks! Kord äsasin talle seljast võetud mantliga kui kõige käepärasemaga. Kui (juba neiuhakatisena) vahel külla läksime, tahtis ka Poisu kaasa tulla. Teda sai muidugi tagasi aetud. Tema aga oli kavalam, tegi metsas suure ringi ja ilmus sinu ette juba külas.
Poisu kartis pauku ja müristamist. Võimaluse korral ronis sülle ja lõua alla.
Mursi oli teistsugune, väga soliidne, kui nii võib öelda. Tema oli neist kahest tigedam, ei kartnud kedagi ega midagi, ei mänginud ülemeelikuid mänge ega lasknud sülle võtta. Ise oli ta väga tark ja sõnakuulelik. Külla minnes saatis ka tema sadakond meetrit ja siis tuli öelda väga vaikselt ja viisakalt: „Mine nüüd koju!“ Jumal hoidku kui julgesid häält tõsta, siis solvus ta niivõrd, et endal hakkas piinlik, palu või koera käest andeks.
Söögiks said nad põhiliselt kartuleid ja sinna hulka oma söögi ülejääke, konte ja rupskeid. Kui kõhud täis, mindi vahel magustoiduks vaarikaid peale sööma kivihunnikust väljakasvavatesse vaarikatesse. Talu piire teadsid koerad hästi. Kuna meie põlde ümbritsesid naabrite karjamaad, siis juhtus nii mõnigi kord, et võõrad lehmad ilmusid meie vilja. Koerad teadsid mida teha. Kontvõõrastel oli kiire minek. Samuti ei saanud ükski kanakull meie tibusid varastada.
Oma pere kassid-koerad sai hästi läbi. Kord juhtus selline lugu, et naabri metsast, meie krundi piirilt kostus meie ja (vist) naabri koerte purelemist. Näha polnud midagi. Korraga hakkas meie kollane kass, kes hirmsa „valuga“ tormas sõpradele appi. Kas tehtigi naabrile „tuul alla“. Koolis käisime õega 12 km kaugusel. Elasime internaadis. Laupäeviti käis isa meil hobusevankriga järel, et koju viia. Kodu piiril magistraalikraavi truubil, istus meid oodates 3 kuju: Mursi, Poisu ja kollane kass nende vahel. Ei tea pead anda, mitu korda seda pilti nägime, kuid üks kord on kindlalt mällu sööbinud.
Sõja ajal varjas meie lakas ennast üks „vastaline“ mees. Leppesõnaks, juhuks kui kinnivõtjad peaksid tulema, oli „Mursi, Poisu“. Laka luuk oli metsa poole. Ema aga unustas ja hakkas koeri nimepidi sööma kutsuma. Õnneks mees vist ainult ehmus, sai aga asjast aru ja ei pannud metsa poole plagama. Naerda saime kõik.
Kord jäid mõlemad koerad raskesti haigeks. Kes teab, mis see oli. Arst oli alevis, 12 km kaugusel ja kes siis koertele arsti kutsus, inimestelegi aruharva, viimases hädas. Nutsin. Nad olid meile ikka väga armsad. Aga välja nad seekord rabelesid ja terveks pikapeale said, kuigi olid vahepeal poolsurnud.
Kui Mursi oli juba küllaltki vana (kuid mitte väga vana) oli teda, kõigi tunnuste järgi, vist uss pähe nõelanud. Ta oli 2-3 päeva kadunud, mis oli ebaharilik ja siis käis viivuks kodus jumalaga jätmas. Nägin läbi akna, kuidas ta kiire sammuga metsa poole läks ja rohkem me teda ei näinud, ehkki otsisime.
Poisu elas veel mõnda aega. Kui tema otsa sai, olime juba linnas, koolis. Ema ehk rääkiski tema lõpust, kahjuks ei mäleta.
Nüüd tuligi lemmikloomadega pikem vahe sisse, kuni koolid läbi ja oma elamine sisse seatud Tallinnas. Kõigepealt tõi mees, nüüd juba, tõukoera – musta-valgekirju spanjeli. Poeg, kes veel õieti ei osanud rääkidagi, hakkas teda hüüdma „Näkki“ ja see ta nimeks jäigi. Ta oli kutsikas ning küllaltki temperamentne ja tüütu. Kuna sel ajal veel ka kangesti igasugu batsille kardeti, väike laps ja koer (keda siis arstlikult ei kontrollitud nagu praegu) aga teineteist limpsid, andsime ta minu pealekäimisel varsti ära. Pärast oli mul kahju küll.
Mõne aasta pärast, ühel päeval, seisatas mees, olles töölt tulnud, väljas köögi akna taga. Mehe põuest vaatas välja üks pisike pea – taksikutsika pea. Küll oli ta imearmas ja põrandal joostes viskas naljakalt jalgu, päts, päts. Nii saigi ta endale nimeks Pätu. Ta oli isane, pruuni värvi. Sel ajal polnud me koeratoidust veel undki näinud. Ei mäletagi mida ta sõi. Eks ikka vist inimeste toidu ülejääke.
Pätu oli alati kodus, sest minu pensionärist ema oli alati kodus. Pätu oli põhiliselt toakoer. Kord käisime temaga ka koertenäitusel ja saime mingi auraha. Rohkem ei käinud.
Pätu oli meie kõigi lemmik, aga tema valis oma lemmikuks peremehe. Kui mees, selili kušetil lamades ajalehte luges, tavatses Pätu lamada piki keha, tema kõhu peal. Üks kord ütlesin narrimisi Pätule: „Kas sa nüüd enam minu koer ei olegi?“ Pätu kargas püsti ja tormaas minu poole, ning müksas mind ninaga ja läks kohale tagasi. Hammustada ju ei sobinud, aga anti teada, et ära naljata tõsiste asjadega. Üksinda õues olles ta ei tahtnud, aga kui kuulis koju tuleva „Jawa“ mürinat, siis oleks välja läinud vist koos aknaklaasidega kui poleks välja lastud. Kuidas ta mootori mürinat eristas, seda teadis ainult tema, sest sel ajal oli üsna palju „Jawasid“.
Pätu armastas pikka aega sitsida, ise vaikselt edasi-tagasi kõikudes. Saba tal ju tugev. Käsu peale (suutäit lootes) oskas esimeste käppadega teha ka „käpa vehki“. Seda seistes. Kord oli tänaval midagi huvitavat ja võtsin Pätu sülle, et ka tema näeks. Edaspidi tarvitses ainult akna juurde minna, kui tema tuli ja nõudis kohe sülle võtmist. Päris selge on, et peale käskluste sai ta aru paljude sõnade tähendusest, näiteks „tuleb“, „läheb“, „metsa“ jne. Ta oleks vist palju õppinud, kui keegi oleks viitsinud õpetada.
Taks pidi olema kole vapper, aga seda peab küll ütlema, et ta oli arg. Metsas, kohates põtra, tegi ta jube imelikku „ebakoeralikku“ häält ja pani liduma – vastassuunas, ilmudes alles umbes poole tunni pärast. Sama juhtus, kui metsateel kohtasime kedagi heinakoormaga käruga. Toas puges ta kohe kušeti alla kui ütlesid veidi ärevalt: „Tulevad!“ Hiljem tuli välja, ka külaliste juurde.
Pätu jäi ka raskesti haigeks. Arvatavasti viskas õues üle aia, keegi „hea inimene“ teda suure kiviga, sest tal tekkis ristluude kohale suur vesivill ja tagajalad jäid kangeks. Mees viis ta arsti juurde, kuid unustas vesivilli näidata ja kahtlustest rääkida. Arst süstis aga koertekatku vastu ja selle tulemusena halvati tema tagajalad täiesti. Mees armastas Pätut ikka väga, ega raatsinud teda „magama“ panna. Selle asemel raius ta hoopis ühel tugitoolil jalad alt, et Pätu saaks kuidagi üles ja alla ronida. Aga ega ta ikka eriti ei saanud. Halvatus kestis mitu kuud, kuid pikapeale hakkasid jalad vähehaaval imekombel liikuma. Ristluude kohale, kus oli vesivill, tekkis liivakellakujuline 6-7 cm pikkune lumivalgetest karvadest laik ja jooks jäigi veidi imelikuks. Ütlesime naljatledes: „Jalg jätab lööke vahele.“ Nüüd imetleti teda tänavalt, et vaat kui huvitava karvaga.
Suupillile armastas Pätu kaasa laulda.
Suri ta (vist) südamepuudulikkusesesse ja sai maetud oma aeda, tähiseks põllukivi. Algul sai sinna mitu aastat ka lille istutatud. Mees pani väikesesse omatehtud kirstu ja nuttis.
Mõtlesin, et enam koera ei võta, kuid mõne aja pärast tuli meile üks naabreist imearmas kutsikas süles. Ütlesin „ei“. Järgmisel päeval läksin ja tõin kutsika ära. Maksin 50 rbl. mis ei olnud just väga palju. Tema oli krants, väljanägemiselt „airedale“ terrier. Isane. Nimeks sai talle Fidel, kuna näopoolest meenutas üht teist delit. Ka tema oli perelemmik. Eriti kutsikana siis oli ta ka enamasti toas. Ta oli üsna vallatu. Fidelil oli kohutav söögiisu. Söögiks sai ta tavaliselt herkuloputru lihaga. Vahel ka muud ja enda toiduülejääke. Siiski oli ta iginäljane. Aias sõi hea meelega tikreid, mida ise rumala peaga õpetasin põõsast leidma. Hiljem köis aga ümber põõsa ja sõi kõige ilusamad marjad ära. Õnneks ei söönud ta neid eriti siis, kui oli üksinda aias. Õuntest armastas ta „valget klaari“, eriti kui need olid väga küpsed ja kukkusid maha. Nagu „pots“ käis, mis te arvate kumb oli kiirem, kas inimene või koer? Mõne sekundi pärast Fidel juba maiustas.
Nagu kõik koerad, vihkas ka Fidel postimeest. Kui naabrite koerad andsid postiljoni tulekust teada, pani Fidel kohe hirmsa ajuga ümber maja jooksu. Maja ümber oli sellest lausa vagu, mille raadius vähenes seda mööda kuidas Fidel vananes. Kui postimees juba paistis, jätkus jooks aia äärt pidi ja hüpped värava ees. Vahel sai Fideliga ka metsas käidud. Ta armastas ennast värskendada madalates samblastes rabakraavides, isegi jäätükkide vahel. Hiljem selgus, et ujuda ta ei osanud ja merre läks seni, kuni tagumised jalad põhja ulatusid, ei enam. Edukalt võis ta talvel suuski vedada. Vanemalt muutus ta kurjaks teiste koerte vastu ja nii ei saanudki temaga metsa minna, kuna seal leidus ikka teisi koertega jalutajaid. Lemmikmänguasi oli Fidelil 1 l tühi herne purk. Seda võis ta ninaga veeretada ja loopida. Kord viskas isegi akna katki. Purgi võtsime talt kahjuks ära, kuna ta suutis seda ka suhu haarata, mis aga kulutas ta kihvu. Toas armastas ta „piiksulooma“ ja avatavat (kääksuga) praeahju ust. Üldse armastas ta kõike suus kanda ja kõike elavat (pisilooma) kahjureid tänu oma jahiinstinktile, maha murda. Kahju oli armsatest kimalastest ja musträsta poegadest, kuid ei aidanud keelamine ega õpetamine.
Pesta sai Fidel aruharva. Suveks pügasime. Kammida proovisin teda, kui ta oli noor. Hiljem oli ta enamasti õues ja üsna pulstunud, ega armastanud kammimist sugugi.
Fidel suri umbes 12-aastaselt lümfinäärmete vähki. Õigemini pandi „magama“ viimases otsas, kui teha polnud enam midagi.
Nüüd elan üürikorteris ja mul on koer „poole kohaga“. See tähendab, et koer ei kuulu mulle, küll aga armastab mind vist isegi rohkem kui „poole kohaga“. Tema on emane habecolli ja nagu juba arvata võib – korterikoer ja täieõiguslik perekonnaliige, muuseas kahele perekonnale. Ta on tõukoer, ostetud suure raha eest, paljude näitusemedalite ja tunnistustega. Nimi on keeruline, nagu tõukoertel ikka, kutsutakse Lonniks. Ühe silma laud on Lonnil roosad, teisel mustad, seepärast tundub piltidel nagu oleks ta ainult ühe või hoopiski klaassilmaga.
Lonnit iseloomustab meeletu veeihalus, sõnakuulelikkus, karjakoera instinkt ja tohutu kiindumus (või õigemini meelitlemine). Temale lubatakse kõike: lesida diivanil, voodis või isegi põrandal. Pesta saab ta üsna tihti, siis föönitada ja kammida. Seda kõike ta naudib, või siis talub stoilise rahuga, Diivanil, tema kõrval, peab teda kogu aeg silitama või veel parem, mudima. Sellest ta ei tüdine. Nagu katkestad, tõukab ninaga või kaapab käpaga. Süüa antakse talle parimat koeratoitu. Söögi suhtes on ta üsna ükskõikne. Jalutamas käiakse Lonniga 2-3 korda päevas. Väga meeldib talle ka autosõit, sest vahel võetakse teda kaasa mere äärde (oh mis ujumise mõnu), metsa või karjääride juurde. Jalutame teda, kui just lähedal ei ole porist loiku või kraavi, ilma jalutusrihmata. Kitsamatel tänavatel, kui tuleb auto, hoiatame käsklusega „auto“. Lonni istub siis kohe tee äärde ja laseb auto mööda. Ta teeks seda ka ilma käskluseta. Kui ei jõua nii ruttu käia kui tema, siis tuleb öelda „oota!“ Lonni istub ja nii teebki. Tänavatel käib ta iseenese tarkusest lausa sammu, metsas aga jookseb ringi ja nõuab, et talle visataks keppi. Vahel murrab endale ise paraja kepi ja laasib selle, kui vaja. Kepp peab olema üsnagi suur. Põhiliselt otsib ta kraavidest ja lompidest vett. Kui vesi on madal, laskub kõhuli vette, pikk karv vee peal hõljumas. Torenaljakas vaatepilt. Kui ronime ise (tema omanikud) kuskil üle kraavi, saab Lonni ilmselgelt aru, et mul on raskusi (olen üle 70 a.) ja tuleb kohe appi. Vahel näitab ette, kuidas tuleb hüpata, tehes seda mitu korda, vahel tõukab, mis sest, et vales suunas, kasvõi selili kraavi. Seda siis abistamisest. Peaasi, et tahe on hea, see on liigutav. Kui tuleb suurema liiklusega ristmik, jääb Lonni juba 15-20 m enne ristmikku seisma, istub ja ootab, et pandaks rihm kaela.
Võõrast koera ei tohi mina silitada, siis tuleb ta kohe vahele. Mine tea, on see armukadedus, või hoopis soov mind igaks juhuks kaitsta. Oma perenaisel ta enamasti lubab seda teha.
Tihti tuleb Lonni perenaine minu korterist Lonniga läbi. Siis lakub Lonni kõigepealt vett, mis on minu juures teadagi parem kui korrus kõrgemal, oma kodus. Nüüd osutab ta külmkapile! Mõneks ajaks on tal soov minu juurde jääda. Vaene Lonni on nii väsinud, et lebab poolsurnult, peagi põrandal maas. Ükski lihas ega karv ei liigu. Nagu perenaine paneb ukse väljastpoolt kinni, ärkab Lonni ellu. Saba hakkab suure kaarega käima ja peagi kutsutakse mind diivanile mudimise seansile. Vahel mõnuleb selili, kõik 4 käppa püsti. Kui me mõlemad tüdineme, siis muutub Lonni ulakaks. Võtab sinu sussi või soki ega anna kätte, aga püüdma peab, sest muidu hakkab Lonni kõva häälega haukuma. Mina olen aga vilets mängukaaslane ja nüüd on aeg ta koju saata. Ta ei vaidle vastu.
Kõiki sugulasi ta armastab. Samuti tunneb oma maja (3 korrust) inimesed kuidagi ära. Üksikuid inimesi millegipärast ei armasta, eriti neid, kes prügikastide juures. Viimaste peale haugub päris kurjalt.
Suurema seltskonnaga metsas seenel või marjul olles, ärkab temas vist karjakoera instinkt. Vaene Lonni tormab siis ühe juurest teise juurde ja katsub „karja“ kokku ajada.
Kord talvel läksid meie teed Lonni perenaisega diametraalselt lahku – tema suuskadel metsa poole, mina jalgsi kodu poole. Vaene „pooletera“ Lonni ei osanud otsustada kellega minna ja jäi teeristi istuma. Minu julgustamise peale: „võib minna,“ jooksis siiski perenaisele järele. Mina ei läinud otse koju, vaid miskipärast neile vastu. Perenaine tuli metsast, ei Lonnit. Arvasime, et küllap ta kuulis pauku, mida ta kohutavalt kardab ja jooksis koju. Kodus Lonnit pole. Olime päris mures. Pärast 15-20 min. ootamist läks omanik autoga Lonnit otsima. Õnneks leidis ta Lonni peaaegu samast kohast, kus ta kõhkles. Jooksis ilmselt tagasi, lootes mind eest leida. Lonni perenaine ütles, et lõhestasime vaese Lonni hinge. Oli nii kahju, palusime andeks ja lubasime, et enam nii ei tee.
Riietest on Lonnil helkiv vest, mida ta minuteada pole kandnud. Pori ja külmaga peaksid tal olema papud. Oleme asja arutanud, tegudeni pole jõudnud. Talvel väljas jalutades tekivad Lonnil päkkade alla lume- või jääpallikesed. Siis ta istub või koguni heidab küljeli ja need tuleb peoga välja sulatada ja käppasid ka peos soojendada, kui ta nõuab.
Karv on Lonnil pikk, turjal 40 cm või isegi rohkem. Kuna ta armastab porilompe, on ta metsas ikka vahel päris jube, siis naerame: „näituse koer, näituse koer!“
Mänguasju paistab Lonnil olevat, aga neist ta eriti ei hooli. Sünnipäevi perenaine muidugi teab, mina pole meeles pidanud. On juhtunud, et perenaise sõbrannad on talle kingiks toonud tehiskondi või midagi. Eks nad siis vist tähistavad ka natuke.
Lonni oleks ideaalne lemmikloom, aga tal on ka üks viga. Ta kardab kohutavalt pauku, ka müristamist ja isegi vihma rabinat akna vastu. Õnneks ei karda ta lennukeid. Vaadata oskab küll. Kõige hullem periood on detsember-jaanuar, mil pauke jätkub pidevalt. Metsas oled ise kogu aeg närvis. Pauku kuuldes ei kuula ta enam midagi ja paneb joonelt punuma. Aga autod ju. Ei taha teda kogu aeg rihma otsas hoidmisega ka ahistada. Temal ju tänava ääres ja metsas nii palju teavet ja kõik vaja läbi lugeda. Poegi pole Lonnile siiani võimaldatud, ehkki ta on igatsenud.
Maal olid kõik loomad nö „poollemikloomad“, kuigi täitsid igaüks oma funktsiooni. Lehmad, eriti vasikad ja mullikad olid samuti lemmikud. Käisime nende kõhu alt läbi, sõime koos nendega võileiba hapukurgiga jne. Kuhu siin piir tõmmata? Isegi üks põrsas käis ema järel nagu kutsikas. Tundub, et mida rohkem loomaga tegeled, seda intelligentsemaks ta muutub ja seda rohkem hakkate teineteist mõistma.
Kord, 12. või 13. sünnipäevaks kinkis sõbranna mulle valge musta ninaotsaga küüliku (või jänese). Hüüdsin teda Trullaks. Ta elas laudas puuris. Puhastasin puuri ja söötsin teda ise. Lõbustasin end vahel sellega, et sügasin, või õigemini kaapasin teda lõua alt. See ei meeldinud Trullale sugugi ja ta lõi kohe küüned kätte nagu kass. Ta ei olnud mul kaua. Läksin linna kooli ja olin sunnitud ta maha müüma, kuna muud ei suutnud temaga teha.
Hiljem tõin, juba pojale, kilpkonna. Teine tuli meie veel, ise. Leidsin ta aia tagant, heki äärest. Hoolitsesime ikka kordamööda nende eest. Suvel viisime õue rohtu sööma. Ühel sai isegi kilbi sisse auk puuritud ja ta köide pandud. Tema ju kodust suurt ei pea. Öeldakse, et kilpkonnad elavad väga vanaks, aga meie ei osanud vist nende eest hästi hoolitseda või said nad õues külma, aga ära nad surid.
Kui koertega oli vahe, oli meil merisiga. Tema nimeks sai Piugu, kuna ta tegi sellist piuksuvat häält. Ta oli pikakarvaline valge-punase kirju, veidi ka musta. Pea külgedel moodustusid pikkadest karvadest silmaklapid (nagu vanasti tehti autosid kartvatele hobustele. Üle tagumise otsa langesid kaares maani pikad karvad. Eks hoolitsemine ja puuri puhastamine jäi (nagu ikka kipub olema) minu hooleks. Lemmikroog oli Piugul toores punapeet. Vahel viisin ta süles õue rohtu sööma. Merisea instinkt ütleb vist, et hädaoht tuleb ülevalt ja nii katsus ta kiiresti põõsa alla, või kui kükitasid, siis seeliku alla pageda. Hiljem taipasin ta panna kummuli oleva kasti alla, siis oli muretu. Ka kassid ei saanud ligi. Õues meeldis Piugule väga. Teda süles (õigemini õlal) õue viies vigises ta rahulolevalt, tuppa tuues aga näksis vihaselt hammastega. Oma nimele ta reageeris, isegi maki lindilt, kuhu olin oma hääle lindistanud. Viimase võttega katsetasin ta kapi alt välja saada. Tuligi, vastas vigisemisega.
Ta oli väga armas, kuid kahjuks on merisea eluiga väga lühike. Elas ta (vist) 4 aastat. Matsime Piugu oma aeda. Mõnda aega oli ka tähiseks ilus auguline põllukivi, enam vist mitte.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
1. Illi (emane) eesti hagijas 1948-1952
2. Poiss (isane) eesti hagijas 1954-1955
3. Tagi (emane) inglise pointer 1955-1956
4. Bimbu (emane) karmikar. saksa linnukoer 1956-1959
5. Terri (isane) inglise pointer 1959-1962
6. Raki (emane) kar. karvaline inglise terjer 1963-1966
7. Toi (isane) eesti hagijas 1967-1980
8. Pigi (isane) lühikarvaline must-pruun taks 1980-1987
9. Taki (isane) lühikarvaline must-pruun taks 1987-1989
10. Killu (emane) karmikarvaline saksa jahiterjer 1989-1998
Lühidalt igast koerast:
Illi – väga hea hagijas. Paaritasin teda Smelkoffi nimelise mehe soovitusel. Olid eesti hagija tõupuhtad kutsikad (eesti hagijas oli siiski aretusjärgud, kinnitati 1954 a.) Elasin Vändras, võeti ära jahiluba. Poliitiliselt mitte usaldatav. Lasksin koera raisku minna.
Poiss – noor eesti hagijas. Asusime elama Tootsi, oli palju tetri. Vahetasin Poisi Sakus koertekasvanduses inglise pointeri Tagi vastu.
Tagi ilus koer, aga närvisüsteem rikutud või sündinud koleerik. Kartis igat valjemat häält, rääkimata paugust. Töötasin, harjutasin, ravisin, õpetasin temaga aasta. Ei midagi, lasin maha.
Bimbu – Vändra mingi julgeoleku ohvitser tõi ta Saksamaalt. Õpetasin talle kolmanda keelena eesti keelt, sai selgeks. Oli segavereline, ei seisnud linnu ees, tormas järele. Vees, pardile töötas väga hästi. Tahtsin saada tõupuhast, hästitöötavat linnukoera. Andsin Bimbu sõbrale, pidasid kaua koos väga edukalt Häädemeeste ümbruses pardijahti.
Terri – tõin kutsika Tallinnast. Vanemad koertenäituse eksponaadid. Õppis, arenes hästi. Jäi kapitaalselt reumasse. Lonkas kõiki nelja jalga. Käisin loomaarstide juures. Otsus, temast ei saa jahikoera. Lasin maha.
Raki – Tedred hakkasid lõppema. Kährikkoerad ja metssead siginesid. Tõin kutsika Tartust Olt’i nimelise entusiasti käest. Õpetasin välja, edasi tagapool.
Toi – vanemad käisid, olid Moskva Põllumajandusnäituse eksponaadid. Oli väga hea hagijas, minu parim.
Pigi – Tõin kutsika Viljandimaalt. Arenes väga arukaks, visaks jahikoeraks. Vanaduses tekkis langetõbi, uppus väga kitsasse lamedasse kraavi.
Taki – Ei saanud end teostada, jäi esimesel jahipäeval auto alla.
Killu – Väga hea jahikoer, jahikaaslane. Väga kuri, ründas inimest kõrist. Väga kodulembeline. Tõin temaga metsast palju kähkrikuid. Töötas väga hästi „verejäljel“. Vanaduses tekkis kehale suur kasvaja. Minu viimane väga hea jahikoer. Lasin maha.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt-ja vastuargumendid?
Otsustasin ainuisikuliselt, rääkisin Vilmaga, pojaga. Vilma ei arvanud koerast midagi, tema hobi olid lilled. Aluseks võtsin milliseid linde, loomi esines rohkelt, millised olid jahimaad. Otsustamine ei kestnud kaua, aega kulus, et saada vastavat tõugu kutsikat, noorkoera. Õige jahikoera kasvatab jahimees ise. Pidi olema põlvnemine, dokumendid, et saada passi. On ütlus inimese kohta, küllap kehtib ka koerte kohta „eliit produtseerib eliiti“. Ei olnud probleem kas isane või emane.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Infot sain Jahindusklubist, koerte näituste bülletäänidest, kataloogidest. Terri oli vist kõige kallim 100 rbl. See oli ca kuupalk. Kui müüsin 4 Illi kutsikat, sain selle raha eest osta pükste ja pluusi jagu riiet ja lasta ära õmmelda. Olin tehinguga rahul. Rahasummat ei mäleta.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oh erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nimi oli, pidi olema, algusest lõpuni üks. Tagi, Taki, Bimbu olid pandud. Nime otsustasime koos perega. Mingit hüüdnime varianti õigeks ei pea. Olen näinud koera dokumente, kus nimeks pikk loetelu võõrkeelseid nimesid, suheldakse Muki, Viki. Oli mingi tähendus koera, hobuse nime esimene täht nagu pidi uhtuma ema nime esitähega. Koer ei suhelnud oma emaga nimepidi.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Teavet hankisin kirjandusest, vene-saksakeelne. Mõnda lõiku, peatükki tõlkisin sõnaraamatu tõsise abiga. Vähe sain mujalt. Jahikoerte kadumise-leidmise vahendaja oli Jahindusklubi, ajaleht.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood pole mind seganud. Pean väga ilusaks koeraks iiri setterit. Kõige ilusamini jookseb inglise pointer. Tõupuhtus, et saada passi. On ütlus, koera ilu on tema tõupuhtus, mitte tutid, šlefid.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Käisin koertenäitusel Terriga, Toiga, Killuga. Näitus selline kus eelregistreerimine, bülletään, ringis esinemine. Terriga Tallinnas Narva mnt, vist kunagine ETKVL staadion. Sain tunnistuse 10 rbl raha. Eksterjöör väga hea öeldi juurde, väga hästi arenenud, aga peaks pointeri kohta olema rohkem liha luudel. Vendade-õdedega võrreldes sai kõige parema hinde.
Toiga näitus Pärnus Kalevi staadionil samas vanuserühmas mitu Toi venda-õde. Toi sai ringis kõige nõrgema hinde, öeldi „robustne“. Tema vennad-õed olid eliit. Olin nördinud. Kui hiljem võrdlesin neid koeri, oli Toi tõesti nagu „kirvega raiutud“, vennad-õed „ümarate otstega“ nagu lihvitud, filigraan. Toid ei lubatud paaritamiseks kasutada. Toi isa omanik oli see jäljetult kadunud Türi pastor. Ema omanik Evald Pank Selja meiereist.
Killuga näitusel Viljandis. Eksterjöör väga hea. Ei lubatud paaritada, karv nagu natuke lühike. Iseloom rahulik, ei lõrisenud, haukunud, rabelenud kogu aeg rihma otsas. Muidu ideaalne. Arvasin hakkas mõjule pääsema monopol, äri.
Näitustesse suhtun hästi, vajalikud. Jõuti sinnamaale, et jahikoeri oli suhteliselt palju (ka jahimehi) ilusa väljanägemisega, tunti kaugelt, näe ilus jahikoer. Praeguseks tulus äri. Tõukoertega käiakse näitustel, kogutakse punkte, hoitakse paaritusliinid, sigimatuid kutsikaid müüakse.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Kõigi koerte hooldusega tegelesin mina. Koer, kass jättis Vilma „külmaks“. Kui olin kodunt ära, siis hooldas. Poeg tegi seda juhuslikult, käsukorras, kuigi hoidis koeri, koerad teda. Ajakulu ei mõõtnud, oli osa hobist nagu padrunite laadimine. Arvan nii: hommikul-õhtul õueskäik 2x15 min. Õhtul enne öörahu 5-10 min. Noore koeraga ka lõuna ajal 10-15 min. Toidu andmine, nõupesemine 10 min ca 1 tund päevas. Magamiskoha puhastamine koos korteri kraamimisega kord nädalas. Jahilt tulles, kui vaja, pesin koera vannis. See oli nagu püssi puhastamine, jänese nülgimine. Koer oli sõber, sõprusel on kõrge hind.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Kõik minu koerad sõid seda toitu mis mina 2x päevas. Liha sõin mina kondid, kõõlused jne nemad. Olid rahuldatud, heas sportlikus vormis. Noored, kutsikad olid erirežiimil. Andsin lisaks munakoori (kuivatasin, hõõrusin peos peeneks ja toidu sisse), kalamaksa õli, rafineerimata poslamaslat. Pani karva hästi läikima. Söögikoht oli köögis, kaks nõud, söök-jook. Söögikauss reeglina pidi seisma tühjana, joogikausis värske vesi. Koer sai süüa, kui meie olime lõpetanud. Mulle sugugi ei meeldinud kui koer söögi ajal laua juures „mangub“, suunurkadest tilgub ila. See näitas minule koera peremehe-naise madalat toitumiskultuuri.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Marutaudi vaktsineerimised tehti Tootsis, küllap ka mujal tasuta. Kokkulepitud ajal tuli Torist loomaarst kohale, kogu alevi koerad-kassid vaktsineeriti. Vaktsineerimised vajalikud, minu mõistes praegu liiga kallid.
Pärnus vet-ravilas käisin.
a) taks Pigil tekkis mingi parasiit kõrva, kõrvad sügelesid, läksid mädaks. Käisin mitu korda ravil, süstimas, siis saadi mingit aerosool-ravimit, kõrvad said kiirest terveks.
b) Jahiterjes Killu haigestus noorelt mingisse uude haigusse, midagi parvo-porvo? imporditud Kanadast. Pärnu vet-ravilas oli kaks sümpaatset naist, vet-arsti. Ütlesid meil spets-ravimit ei ole. Proovime, võib lõppeda surmaga. Rääkisin, mu abikaasa on inimese arst, kas seal liinis on midagi, millega saaks aidata? Koostasime raviskeemi, üks kuu pikk. On meeles sealt kaks ravimit LIV ja alkohol. Neid erinimelisi tablette oli palju, mis söötsin, toppisin talle päeva jooksul kurku, nagu viltu läks, sülitas välja. Oli dieet. See oli raske, ebameeldiv nii koerale kui minule. Killu paranes täielikult. Mitmed noored koerad surid.
Kuna Vilma oli inimesearst, ravis ta siiski kõiki Tootsi jahikoeri haigustest mis allusid peniciliinile ja maomürgi vaktsiinile. Seda viimast kuluski vist rohkem Tootsi jahikoertele kui inimestele. Minul hammustas rästik nelja koera. Poiss oli väga haige, kartsin, et sureb. Siis vaktsiini ei olnud. Ka inimestele anti viina. Andsime ka Poisile, oli vist suti kange, terveks sai, aga pudelit jäi kartma. Terri oli umbes nädal tõbiselt haige. Rästik hammustas teda kaela alumisse ossa. Vaatamata vaktsiinile läks suur laik nahka siniseks. Teised koerad paranesid kergelt. Ühtegi luumurdu meie koertel ei olnud. Koera silmalau ümberpööramise, silmast puru ära võtmisega said mehed ise hakkama. Koertel küünte lõikamine talvel polnud probleem. Meid teenindav lähim vet-arst oli Toris 18 km. Tema eriala oli lehmad, lambad, hobused. Parim oli Vändras vet-arst Gertz, oli ise jahimees. Hiljem muidugi Pärnus vet-ravila.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Täielikult ja rangelt vastu. Kui mõni talumees kastreeris, steriliseeris oma koera, et püsiks kodus, saan aru, koer on talus tarbeloom, uksekell. Talus oli, on teisigi kastraate, aga lemmikloom teha sandiks – ei.
Inimene kes tahab, võtab looma, peab endale selgeks tegema milline isas-emasloom, iseloom, erinevused. Kui mina pidasin koeri ei teadnud kas on mingeid „tablette“, lihtsalt käisin koeraga väljas jalutusrihma otsas ja kõik.
On tehtud sellised töö- ja lihaloomad nagu ruun, härg, oinas, orikas, et nad oleksid inimesele (looduse kuningale) paremini tarbitavad. Jahimehena olen küllaltki kogu perega söönud metskuldi liha.
Ei tea vastavat alandavat erinimetust koera, kassi kohta. Kui paljud (lemmik)loomad, kes oma peremehe-naise siirale soovile, armastusele jäetakse ilma munanditest, teistest sigimis-suguorganite osadest, ma ei tea. See on minu silmis, meelest kuratlikult julm, alandav loomale, lihtsalt selleks et saada „nunnu“ lemmik. Ka eunuhh on „nunnu“.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt
Vändras paaritasin hagija Illi. Oli Smelkoffi nimeline mees, kes aretas eesti hagijat, tema soovitas. Jätsin 4 kutsikat kasvama. 3-4 kuu vanuselt realiseerisin. Juhuslikult, kogemata pole midagi juhtunud, see oleks lohakus.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Hagijad Illi, Toi elasid väljas. Tegin neile tuulekindla, vastava suurusega kuudi. Talvel oli ava ees riie. Keti pikkus 7-8 m. Õhtuti lasksin lahti, jooksid. Peale jahilkäimist magasid öö toas. Hagijal külm pole probleem, peab olema pidevalt väljas, saama korralikult süüa. Organist produtseerib toidust soojust.
Korteris oli koertel vaba liikumine. Magamiseks kindel koht, väiksed, taksid magasid ühel kindlal tugitoolil, linnukoertele tegin vastava suurusega kasti. Keelatud oli voodi ja diivan. Söögikoht köögis. Hiljem, kui oli suvekodu, koerad Pigi, Killu, õpetasin neile õue-aiamaa on oma territoorium, kust ei võinud üle, välja minna. Killu tunnistas piiri hästi, Pigi vahel harva rikkus. Piirimärgid tegin koos koeraga, uriiniga, õhtul-hommikul. Sellest üle, mööda viisin koera, kui oli vaja, rihma otsas või autos, koer tunnistas elu lõpuni. Vahel uuendasime. Sellist piirimärki tunnistasid, teadsid võõrad koerad, küllap kassid, läheduses elav sokk. Koerad käitusid õuekoerana, haukusid võõra peale, Killu tahtis hammustada, oli üldiselt väga kuri.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
2-3 päevastel sõitudel oli vahel koer kaasas. Vahel hooldas naaber, elas meie peale. Koer sõi, magas oma kodus, õhtuti oli naabri pool, käitusid, kuuletusid korrektselt.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Sünnipäevi teadsin, ei mingit pidu. Minu koerad ei tundnud kalendrit. Minu jaoks eritasandid abikaasa, poeg, koer.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Minu koertel pole riideid olnud. Mänguasju, ei, kutsikad hoidsid-viisid vahel toasussi, kondi pessa, harutasid voodi välja, juhtus. Selle kohta öeldi (öeldakse) koer, kutsikas võttis selle rituaaliga su oma karjaliikmeks.
Jahilt tulles kui vaja pesin vannis, duššiga, majapidamisseebiga, kuivatasin käterätiga, siis koer raputas, lõppviimistkluse tegid keelega oma kohal. Siis vist ei olnudki koertepesijat, juuksurit-sassooniteginat, mina ei teadnud.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Igast koerast-kassist-lapsest saav võib teha ülehoolitsetud-hooldatud iidoli. Kus piir, sõltub mentaliteedist, ajast, rahast. Loom ilmselt harjub kui mingi dressuuri nõudega.
Minul oli lühikarvaline taks Pigi. Kõrval trepikojas abielupaaril suur valge pügamata puudel. Käisime koertega ühel ajal samal territooriumil väljas. Kui oli külma 7-8℃ pandi puudlile selga väga ilus vatikuub. Jumal, ta ju nii õrnuke, pärineb soojalt maalt. Kui oli külma üle 25℃ tegi Pigi kiirest asjad ära, sageli enne tuppajõudmist hakkas jalgadel külm, raputas käppa, pani suhu. Siis võtsin sülle tõin tuppa. Selliseid ilmasid oli vähe. Pigil ei olnud nohu, köha ega kopsupõletikku.
Olin Terriga Tallinnas koertenäitusel. Küllap ilus, kas arukas keskealine naine istus murul, ühes käes kauss, teises hõbedast dessertlusikas ja söötis iiri setterit, kes seisis tema ees., Seisatusin, raiusin mällu. Olen realist, arvan lollustel, ülepakkumistel, ahviarmastusel on (lemmik) loomanduses avar areaal.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Süstimisi on tulnud palju juurde, küllap ka haigusi. Siiski vajalik, kallis. Äri tungib igasse eluvaldkonda. Inimesed kardavad puuki, põdrakärbest. Ei mõista puru silmast ära võtta, küüni lõigata ikka loomaarsti juurde.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Pigi uppus jahil, Taki jäi auto alla jahil. Matsin suvekodus noorte ploomide alla. Tagi, Terri, Raki, Toi, Killu lasksin maha. Puhkavad Viluvere metskonna Tootsi vahtkonnas. Kui sain aru tõdesin, sellel koeral on raske elada, minul raske, halb teda vaadata. Koer ei suuda normaalselt elada oma koera elu. Raki oli erand. Otsuse tegemine, täideviimine oli raske. Võtsin mütsi peast, panin maapinnale, ütlesin, kohtume igavestel jahimaadel. Matsin metsa, Vilma oli teadlik. Uue koera võtsin, Killu oli viimane. Nüüd olen ise valmis astuma, minema järele Vilmale, oma koertele „igavestele jahimaadele“.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Kodus, korteris elementaarsed, peab teadma oma kohta, söögikohta, kui tahab välja, läheb ukse juurde. Kaks keelatud kohta, voodi, diivad. Korteris liikumine vaba, algul oli 2he toaline hiljem 3-me toaline korter. Noore koeraga käisin väljas 4x vanaga 3x.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Pointer Terri võttis ise laualt toitu, kui kedagi köögis ei olnud. Võtsin hiirelõksu, panin hõrgutisega laua äärele. Võttis, lõks jäi moka külge, raputas korra pead, lõks lendas nurka. Panin uuesti, võttis kogu lõksu suhu, hammustas katki. Natuke karistasin vitsaga, pahandasin, hoidsime laua puhta, võõrdus, ununes.
Minul oli karistamise reegel ühtne nii pojale kui koerale. Mina, karistaja, pidin raudselt teadma, et tema (poeg, koer) teadis, et ta seda teha ei tohtinud. Siis võisin karistada, kui ei, pidin õpetama, selgitama. Noort koera võis kodus karistada, metsas, jahimaadel mitte iialgi, ainult heaga. On selline arvamus, ütlus, kui tood kutsika koju ja lubad tal esimesel päeval kas või 10 min olla oma voodis, magab ta seal oma elu lõpuni. Ma teadsin seda algusest peale.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Ei ainsatki trikki kodus. Kõik osavus, mõistus, visadus pidi minema jahimeisterlikkusele. Üks trikk, see polnud terjer Raki jaoks trikk vaid dressuuri, õpetamise osa. Võtta koeral sabajupist kinni, tõsta koer ülesse, pea jalad alalpidi rippu. Algul aeglaselt, rahulikult, hiljem viskasin ta sabast hoides õhku ja ta maandus mulle sülle. Seda arvati küll jubedaks looma piinamiseks, kes seda enne näinud, et koera tõstetakse sabast. See kehtib siiski ainult inglise terjeri kohta. Proovisin õpetada ka Killule, ei lubanud, ei olnud nõus.
Arvan suured koerad, dogid, rotveilerid jne peaksid läbima dressuuri. On väga inetu vaadata, kui koera omanik jookseb koeraga ühe posti juurest teise juurde, üritab kisklevaid koeri lahutada. Eks see näitab koera kasvatamatust kui peremehe –naise oma rollis mitte olemist.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Rääkisin kas just sageli oma koertega, mitte et Vilma või poeg poleks mind jutule võtnud. Inimene ja koer on emotsionaalsed karjaloomad, vajavad suhtlemist, suhtlust, koer tabab ära sinu meeleolu, tuju, väsinud, kurb, kuri. Koera ajus on salvestatud palju infot, sealt valib ta vajalikul ajahetkel kiiresti teavet, analüüsib, otsustab, viib täide.
Toon sellise näite:
Hagijas ajab rebase 5 km kaugusele, seal läheb rebane maa alla, urgu. Koer otsustab, peab minema tagasi. Ta tunneb maastikku, on kolm varianti:
a) minna tagasi tuldud jäljerada pidi, ei mingit eksimist, oma ja rebase värske lõhn, tagurpidi
b) minna tagasi otse, üle põllu läbi metsatuka, lühem tee, saab kiiremini
c) minna tagasi mööda teid (kui on) peremees teadis, kuhu läksin, ehk tuleb autoga tee peal vastu.
Kõik variandid on hagijal peas, ajus, ehk veel mõni (kuskil lähedal indlev emane, minna pulma) aga millist kasutab. Peremehe juurde tuleb kindlasti (kui ei lähe pulma).
Kaks-kolm päeva peale jahil käimist unes, magades koerad peavad jahti jooksevad, hauguvad, urisevad, ajavad karvad turri jne. Vahel nii et ärkavad, siis keeravad teise külje, uinuvad uuesti. Kõik minu koerad on targasti mõelnud. Mida paremini meie mõtted ühtisid seda parem, suurem oli jahisaak. On ütlus, lolle koeri sünnib palju vähem kui lolle inimesi.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Koer ei taha enne õhtut jahilt koju tulla, pole väsinud, pole saaki (jahil juhtub kõike). Peidab end ära põõsa taha varju, ei tule kutsumise, vile peale (eriti Pigi) on juhtunud.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Koera tuli suhtuda kui sõpra. Kui koer läks oma pessa kohale, tuli jätta ta rahule. Minu pojale meeldis koer (Toi, Pigi, Killu), küllap koerad pidasid teda karja noorliikmeks.
Pigil läks aega ehk minut, kui tundis ära poja (sõbra, noorliikme) kui ta teel tagasi koju N-armeest, ajateenistusest, mundris, võõras lõhn. Arvasime ehk hääle järgi, siis oli „veesolu“ järel. Arvan mingil arenguetapil vajab mõni laps koera, looma, mitte kõik lapsed.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Minu suhtlusring peale perekonna ja töökollektiivi oli jahiseltskond, mehed, koerad, oli püsiv, aeglaselt muutuv.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Nastik, rott, nad ei ole mulle lapsest saadik meeldinud, ON ebameeldivaid mälestusi.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Suviti elas meie suvekodu territooriumil siiliema 3 pojaga. Vilma ja selle talu endine perenaine panid neile piima, toitu, siilipojad lakkusid, sõid. Hommikuks oli kõik söödud, kes? Kas siiliema oma poegadega, mõni majas elutsev rott, hulkuv kass või hekis elav harakaperekond. Siilide peale Pigi ei haukunud, harjus.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Mitte midagi arukat. Pärnumaal kasvatab Andrus Teemant mõnede lindude-loomade minivariante, paljundab, levitab, kiidab. Tema käest tõin, ostsin Killu kutsikana.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Kass, koer, puurilind, akvaariumi kalad. Ei rott, madu, ahv. Mina ei toonud lihtsalt sellist looma omale koju, kes mulle ei meeldinud, oli vastik.
Minul oli oma koeraga (minul oli alati üks koer korraga) emotsionaalne kontakt, praktiline väljund, meelistegevus – jaht.
Eks neid lemmikuid ikka on ilma praktilise väärtuseta nagu suveniirid, amuletid. Kogutakse, hoitakse, tüdinetakse, visatakse ära (pööningule). Igal lollil oma lõbu. Koer, kass ei tohiks olla lollilõbu.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Vajadus suhtlemiseks, kontaktiks. Kirjutan oma õe juhtumi. Ta oli vana, 80 aastat. Suri tema sõbranna, kellel oli pekingipaleekoer emane vana. Õde võttis selle koera omale, ta elas Õismäel. Kindlustas siiski tagalat, ütles minule, vennas, kui ma ei saa selle koeraga kontakti, sidet, annan ta sulle, mis tähendas, lase maha ja mata. Nad leidsid üksteise. 3-4 aasta pärast suri see koer vanadusse. Õde nuttis. Tahtis samasugust vana koera asemele. Koer jäi võtmata, õega juhtus õnnetus, suri.
Põhjendas oma koeravajadust nii: mul on kohustus käia temaga õues iga ilmaga. Teen süüa omale, koerale. Suhtlen, räägin temaga, pean tegutsema, olema aktiivne.
Lisaks-lõpetuseks
Kirjutan siia mõned tõestisündidnud juhtumid, kuuldud, loetud mõtteid, oma tähelepanekuid koera kiituseks inimese laituseks, mida ei mõistnud kuhugi alajaotusse panna, aga kirjutamata ka ei saanud, tahtnud jätta.
Elasin Vändras II korrusel, oli normaalne maja, all arsti korter ja ambulatoorium. Oli sept algus. Minu toa aknast Vändra jõeni 150-200 mrt. Õhtuti käisid seal pardid söömas, mina neid seal laskmas. Sellel õhtul jäi Illi tuppa, aken lahti. Lasksin pardi. Mõne hetke pärast pistis Illi mulle jõe ääres nina peosse. Mõtlesin, kuidas, kes laskis ta toast välja. Minu kõrvaltoas elas haigla perenaine, tema rääkis, nagu jõeääres käis pauk, nii Illi hüppas aknast välja, alla, õhus korra niutsatas, maandus hästi, jalgadele ja jooksis. Sellest ajast kujunes selline olukord, kui Illi oli toas, aken lahti, mina läksin ukse kaudu välja, sain trepist alla, tuli Illi mulle välisuksel vastu, lähme.
Minuga ühes majas Vändra Haigla juures elas ämmaemand, keskealine naine. Illil oli 4 kutsikat nii 3-4 kuud vanad. Ämmaemand ostis kolhoosist neli noort kukke, mina lõin pead otsast. Tema puhastas, smooris terve pühapäeva, lubas teha toidu kogu nädalaks. Õhtupoolikul kuulsin ämmaemandat õues kriiskamas, läksin vaatama. Üksteisest eemal iga kutsikas näris kukke, Illil oli käppade vahel mingi lihatükk. Ämmaemand oli teinud päeva tõhusat tööd, siis viis õue trepile momendiks jahtuma, ise tuppa silmapilguks puhkama, ja siis nad selle röövlitembu ära tegid, kogu õu head praelõhna täis. Kui ämmaproua suti vaiksemaks jäi, pakkusin raha, lubasin tuua uued kuked, ise ära puhastada, midagi ei aidanud. See oli tõsine ämmaemandlikus lektüürikas väljaütlemine ühe väga lolli koerapidaja ja veel lollimate koerte kohta.
Oli 1954 a. minule raske, keeruline, meeldiv. Võeti ära jahiluba, vallandati töölt, tõsteti korterist välja, armusin Vilmasse. Oli tegemist, et jääda „vee peale“. Andsin Illile vabaduse, mine ja murra, naudi vabadust. Algul läks - kuidas üksi? Läks ja nautis. Kui taipasin mis olin teinud, lubanud oli hilja. Andsin Illi jahimees Kontusele klausliga, kui ta sind tunnustab enda kõrval metsas, jahil, jahtige rõõmuks, kui ei, lase maha. Illi ei tunnustanud enam jahimeest enda kõrval. Jäin „vee peale“ - abiellusin Vilmaga. Jäin ilma heast hagijast. Olin Vändras kuni selle ajani 4-6 jahimees, lasin koos Illiga jahihooajal 20-25 jänest.
Pointer Terri oli suur söödik. Kogu meie perele tegi siis toitu minu ema, ka Territ toitis. Rääkis: Terri ei taha millegipärast süüa, jätab söömata. Arvasin ehk muudab ilma, siis vahel koerad ei pidavat sööma. Pühapäeva ennelõunal läksin ajalehekioskist lehte ostma. Võtsin Terri kaasa. Kiosk asus keset Tootsi alevit. Ajaleheautot veel polnud, ootasime. Terri jooksis ringi, hakkas „kükitama“, roojama. Vaatasin, kükitab kuidagi nagu liiga kaua, 5-10 minutit. Läksin vaatama. Paistis nagu midagi pärasoolest väljas, suuremjagu pärasooles, sain aru, niidirulli ots, nõel sees. Sai olukord selgeks. Niidirullis risti õmblusnõel nagu ikka, nõela mõlemad otsad pärasooles. Sain nõela silmapoolse otsa näppude vahele, surusin terava otsa pärasoolde ehk 1-2 sm siis sain silma otsa pärasoolest välja. Teise poole nõelast ja niidirulli sain lihtsalt kätte, välja. Koer värises, kannatas. Kui lõpetasin, oli hea meel, tuiskas mööda jalgpalliväljakut ringi. Niidirullil olid peal, küljes mõned hambajäljed. Must niit oli muutunud hapraks, nõel matiks. See osa nõelast mis oli niidul sees, oli hele, läikis. Kodus analüüsisime, niidirull koos nõelaga oli Terri seedekulglas 5 päeva.
Tedred hakkasid lõppema, kährikkoerad paljunesid jõudsalt. Tõin selle kutsika, inglise terjer Raki Tartust Olt’i käest. Algas, oli, meie metsades kärntõbi (mingi sügeliste alaliigi kõrgperiood). Hukkus palju (karus) metsloomi. Kui käisin metsas nakatus ka Raki. Tõin Vändrast loomaarst Gertzi käest ravimit. Poeg oli koeraga ühevanune (3 aastat) hullasid, mängisid toas, kodus koos. Tekkis, oli Vilmaga selline jutuajamine. Evald, mis siis saab, juhtub, kui sina Rakiga toote selle kärntõbe koju ja poeg Margus viib selle lasteaeda. Üldiselt reaalne. Vastasin, mina ravin poja selle koerarohuga terveks, aga sina pead tegutsema lasteaias. Vilma vastas, Evald, seda ma ei ela üle. Võtan poja, lähen Tootsist ära, kuskil jaoskonnaarsti koha ikka leian, kasvatan poja ülesse. Ela siis siin oma noore, õpetatud ja puhtatõulise koeraga. Need olid minule väga karmid sõnad. Läksin kööki, panin pea kahe käe vahele, lasin meie elu silmade eest mööda, läbi. Meil oli juba korralik kodu, ka auto. Armastasin oma naist, poega. Panin kõik nagu kaalule, Raki ühele poole, kodu, Vilma, poeg, ka ise teisele poole. Otsus tuli, oli lühike ja karm. Järgmisel õhtul tulin töölt varem koju, võtsin püssi ja koera ja läksin metsa. Kui Vilma tuli koos pojaga koju, ütlesin vaikselt, Rakit enam ei ole. Küllap oli meile kõigile raske moment, psüühiline üleelamine. Teisiti ma ei mõistnud, saanud.
Sõitisin Vilmaga Haapsallu „Valge Daami“ etendusele. Sõitsime suvekodust välja nii 15.00-15.30 et saaks teha kõike rahulikult. Pigi jäi koju. Kui tulime öösel ehk 03.00 koju, kuulsin, Pigi haugub kuuseheki juures väga käheda häälega. Läksin vaatama, võõras kass istus oksal, Pigi haukus all. Tõin püssi, lasin ära, läksime magama. Hommikul rääkis vanaperenaine, kes oli kodus. Nii kell 16.00-16.30 kuulis et Pigi haugub, läks vaatama, võõras kass hekis oksal, koer haugub. Tahtis võtta sülle, ära tuua, ei lasknud, lõrises, tahtis hammustada. Jättis sinna. Enne magama minekut nii 22.30 läks õue, Pigi haukus ikka veel kohal, kutsus, ei tulnud, haukus meie tulekuni. Nii et 10-11 tundi pidevat haukumist. Selline on taksi visadus, iseloom, sihikindlus.
Pigiga üks paljudest, aga kriitiline jahiepisood. Pigi ei olnud veelembeline. Olin oma ühestpuust paadiga pardijahil Pärnu jõel, mis on päris kipakas veesõiduk. Pigi istus paadis, vajadusel aitas pikast rohust, põõsastest leida lastud parti. Oli koht kus arvasin kindlalt parte olevat. Mõtlesin, lähenen sellele kohale kallastpidi, kindel tulistada kui jalad maas. Oli augusti lõpp, hommik, päike tõusis. Seisatasin nõgeste-kassitappude põõsas, ulatusid vööni, Pigi minu jalgade juures, veepiirini ehk 5 mrt. Tõusis üks part, lasin, kukkus. Paugu ja pardi kukkumise plartsatuse peale tõusid veel 3-4 parti, lasin, kukkus ka teine part. Esimese pardi kukkumise kohta ei suutnud Pigi fikseerida. Teine part kukkus plartsatades lagedasse vette. Pigi ei kuulanud sõna, läks hüppas vette, oli 2-3 m lagedat vett, siis 7-8 m kõrkjatihnikut ja siis peegelsile Pärnu jõe pind. Pigi ujus rahulikult kõrkjatest läbi, nad olid püsti, sirged. Veel 10 m pardini. Võttis pardi suhu ja tuli tagasi. Ma polnud Pigile õpetanud isegi maapeal mingi asja ära toomist. Seisin, vaatasin, mõtlesin, kuidas asi hargneb? Pigi jõudis pardiga kõrkjateni ja jäi sinna kinni, pardi tiib läks, jäi 2-3 kõrkja taga kinni, taksi lühikesed jalad ei suutnud sellest takistusest lihtsalt läbi ujuda. Vaatasin, kas pean täies varustuses Pigile appi minema. Hakkasin kiirustades end riidest lahti võtma, ehk jääb midagi kuivaks. Sain pikad kummikud jalast ära, vaatasin Pigi võitles, hakkas väsima, tema tagumine jalg leidis mingi toetuspunkti, keha tõusis täies ulatuses veepinnale, pea pardiga oli vee peal. Kiirustasin pükste ära võtmisega, nõgesed kõrvetasid. Sidusin särgi hõlmad rinnapeale kokku ja läksin. Pigi võitles elu nimel, eest, kas ta seda ka ise tajus. Vesi ulatus mulle nabani, üsna külm. Kiirustasin läbi kõrkjate Pigini,, võtsin ja koos pardiga sülle, ta värises, süda kloppis, kas hirmust, rõõmust, väsimusest. Siis läksin esimese pardi juurde, peosse ja kaldale. Kuivatasin Pigit enda pluusiga, panin talle ümber. Ennast kuivatasin sonimütsi ja jalarättide otstega. Raskelt tulid riided niiskele ihule. Nõgesed nagu enam ei kõrvetanudki, kogu alumine kehaosa „õhetas“ on selline sõna, ütlus. Paadi juurde minnes lõdisesime mõlemad. Selline oli ühe õnnestunud jahipäeva algus. See juhtus arvatavalt 1985 a. Pigi oli 5 mina 63 a. vana.
Olin Killuga õhtusel väljaskäimisel. Varakevadine väga libe periood. Tootsi alevi Ehitajate tänava pikendus, ühel pool individuaalgaraažid, teisel pool mets. Tänav vähekäidav, libe, konarlik, halvasti valgustatud. Kikerdasin aeglaselt, vaatasin, ootasin et koer õiendaks „asja ära“, saaks tagasi. Siis märkasin, Killu seisis keset tänavat minu ees ehk 5-6m kaugusel, tõmbas käpaga, nuusutas. Jõudsin sinna, vaatasin teraselt, oli mingi väike kilekott maas, jääkonarate vahel. Võtsin areldi näpuvahele, vaatasin vastu valget, sees nagu midagi raha moodi. Läksin valgusti alla, nägin 100 krooniseid, päris mitu, panin koti tasku. Oli tunne, kohe tuleb keegi, küsib, Mäe, kas sa midagi oled leidnud? Mõtlesin isegi et küsin leiutasuks tordi ja pudeli. Kodus lugesin üle oli täpselt 10 „koidulat“ 1000 krooni. Umbes nädala jälgisin kas alevis paneb keegi kuulutuse välja. Ei pannud. Jätsin endale. Oli veebruar 1995 a. Sellel ajahetkel oli minu pension 690 kr. Kähriku nahk maksis ca 300 kr. See oli Killuga suurim ühepäevane (jahi) saak. Ilma Killuta poleks ma seal üldse kikerdanud.
Elasime V korruselise maja III trepikoja I korrusel. Oli nagu „untsantsakate“ trepikoda. Meie vastaskorteris Kai ja Jüri võtsid, tõid noore „tootsitõugu“ ahvenavöödilise kassi, nimeks pandi Kaspar. Varsti oli trepikoda kassikuse haisu täis. Räägiti, Mäe koer ei haisuta, aga Kaspar, noor küll, aga kuseb kõik kohad täis. Rääkisin, see pole Kaspari tegu, ei tahetud uskuda. Ühel õhtul kui tulin Killuga väljast, tahtis meie trepikojast välja minna võõras kõuts. Ei lasknud. Ütlesin Killule murra-murra, mis tähendas Killule täielikku, viimase peal tegutsemisvabadust. Killu tuiskas valju kisaga kassile järele, trepist ülesse,, pööningu luugi alla, luuk oli kinni, siis hüppas kass üle koera ja viimase tempo ja kisaga trepist alla, Tegin välisuksed lahti, sellise hooga oleksid nad jooksnud klaasidest läbi. Kui kass oli õues puu otsas, jõudsid naised köögist trepikotta ja hakkasid pahandama, Mäe, miks sa peksad oma koera, et ta nii valjusti ja haledasti karjub. Vastasin, ei peksa, Killu teatas Saare Jaani kõutsile arusaadaval moel, et ärgu käigu meie trepikojas kusemas. Varsti hais kadus, Kasparist arenes tugev, ilus iseteadlik kass.
Hommikul kella 6.00 ja 8.00 vahel jõudis Kaspar koju, lasti tuppa, puhkas, sõi. Ehk mõne öö magas ka kodus, toas. Õhtul läks, lasti välja oma kassielu elama. Küllap haisutas võõraid esikuid, pidas, osales pulmades, kiskles, lakkus haavu. Vahel esikus kohtusime, silitasin teda, tegi vastu kurr-kurr müksas peaga. Olime nagu „sinapeal“. Killust ei teinud eriti välja, tunnetasid mõlemad, et on neutraalsel territooriumil, ärme kakleme. Pidasin temast lugu kui väärikast, tõelisest kassist. Ta jäi kuidagi järsku vanaks, invaliidistus, tagumised jalad ei allunud tahtele. Jäi mulje, seda oli tekitanud inimkäsi. Ütlesin naaber Kaiele, anna Kaspar mulle. Ta pühkis pisara, ütles ei, Jüri läheb temaga homme ülehomme Pärnu vet ravilasse, me matame ta oma aiamaale. Kaspar oli palju aastaid Kaie ja Jüri lemmikloom. Kaie töötas TK „Tootsis“ direktori asetäitjana kvaliteedi alal.
Sain lugeda üht üsna „kapsaks“ loetud raamatut, vist 1948-50 Vändras, liikus käest kätte. Kirjutatud koertest, kellegi prantsuse moearsti poolt. Palju ununenud. Pidasin kõige tähtsamaks osa, kus kirjutatud, millistele küsimustele peab enne koera, kutsika võtmist, ostmist tulevane koerapidaja iseendale vastama.
Küsimused midagi taolised:
a) kas mulle on tingimata koera vaja, kas ma ilma koerata kuidagi läbi, hakkama ei saa?
b) milleks on mulle koera vaja?
c) millist koera ma vajan?
d) kus hakkan oma koera pidama?
e) kas mul on koera jaoks aega?
Seal raamatus oli selliseid küsimusi hulgim. Selle raamatu järgi käitudes oleks meil palju vähem rumalaid koerapidajaid ja hulkuvaid koeri. Küllap siis ei olnud koerapidamine pop äri.
Mul käib ajaleht „Pärnu Postimees“, seal on palju kuulutusi, kus pakutakse kodutuid, hulkuvaid koeri, kasse. Pääliskiri, olge kristlased, armastage loomi. Ei ainsatki artiklit teemal, milleks on sulle vaja hulkuvat koera, kassi. Kelle lohakust, lollust, hoolimatust pead sina armastama.
Osalesin jahimeeste võistlustel, viktoriinidel. Kui tekkis lõpus viigiseis, anti lisaküsimus, mingi loetelu. Üks ilusamaid selliseid küsimusi oli: silitage koera mööda seljajoont eest tahapoole ja kirjutage milliseid koera kehaosasid teie käsi puudutas?
Vastus: koon, laup, kukal, kael, turi (eesselg), selg, lanne, laudjas, saba.
Olen õpetanud 3 koera Pigi, Taki, Killu töötama verejäljel, lõhnal. On uskumatu, kuidas noor koer (4-6 kuud vana) reageerib esmakordselt verelõhnale. Sattub eufooriasse, ajab karvad turri, tormab edasi-tagasi lõhnatsoonis, ei kuula sõna, nuusib, uriseb. Selline on veri, öeldakse, verel on vere hind.
Kõik koerad on kiskjad. Kui koerad, mitte ainult jahikoerad jooksevad, hulguvad metsas, jahimaadel vabalt, üksi 2-3kesi, tegelevad nad tapatööga, kellest jõud, kiirus üle on. Nad ei käi seal lillelõhna nuusutamas.
Minu arusaamine, kogemus isasest ja emasest koerast. Emasel koeral on põhiliselt kaks innaaega aastas, Periood 2-4 nädalat paaritusaeg mõni päev. Sellel perioodil ei kuula hästi sõna. Väljas tuleb hoida lihtsalt rihma otsas. Toas mõni päev „tilgub“. Emane koer on koduhoidlikum. Metsas, jahil töötamise raadius mõneti väiksem. Kompenseerib kuulekusega.
Isasel koeral pole innaaega, aga kui kodu läheduses ca 500 m raadiuses elab indlev emane, vingub, ulub, kraabib välja. Kui läheduses elab 3 emast koera, on sellel koeral 6 innaaega aastas. Isane ei ole nii sõnakuulelik, koduhoidlik, rohkem isepäine. Jahil töötamise raadius suurem, halvemini juhitavam. Jahikoerad, olgu emased, isased, on isiksused, mitte tsirkuseartistid.
Lased jahikoera hommikul metsaääres lahti, ütled otsi-otsi. Koer läheb rõõmsalt tööle. Mitte keegi ei anna garantiid, et õhtul paned koerale rihma kaela ja tuled temaga koos koju. Võib jääda auto-rongi alla, uppuda, hunt murrab ära, lastakse maha, aga ka varastatakse.
Esimesel eestiajal oli hea jahikoera, hagija hinnaks keskmise jahipüssi hind midagi 100 kr. ümber. Hea jalgratas „Vega“, „Husqvarna“ maksid ca 160-170 kr. Talusulase palk oli midagi 25+- 10 kr kuus.
Vilma teadis enne meie abiellumist, et minul on jahilkäimise hobi (haigus). Rohkem kui korra ütles ta mulle: Evald, ma ei saa aru, mis inimene sa oled, pühapäeva hommikul vara tõused soojast voodist (minu kõrvalt), lähed metsa. Tuled õhtul pimedas, väsinud, märg, porine, verine lihatükk seljakotis ja omal õnnelik nägu ees.
Pointeri kohta öeldakse jõud ja aadel. Kui pointer (ka mõni teine koer) leiab maastikult värske lehmasita hunniku, püherdab ta seal peal kapitaalselt, himuga. Tuleb sinu juurde rõõmuga, uhke olemisega. Minas ei saa aru, kus on aadellikkus.
On nii, hommikul enne jahile minekut koerale süüa ei anta. Kogenud jahikoer, kui saab aru, et minnakse jahile, ei söö ise. Jahil, jooksmise hõlbustamiseks roojab koer end, soolestiku tühjaks. Lõuna ajal, kui jahimees sööb võileiba, on sageli ka koer seal. Pakutakse temalegi killuke. Üldiselt võtab koer selle vastu, siis otsustab, kas süüa või matta maha, sageli matab. Läheb 3-4 m eemale, kraabib väikese lohu, paneb leivatüki sinna sisse, ajab, lükkab ninaga mulla peale. Läheb mööda kuu, vahel kauemgi, samas kohas süüakse lõunaleiba, koer läheb, tõmbab käpaga, võtab, leiab kohe oma maetud leivatüki ja sööb. Selline on jahikoera mälu.
Kõige õnnetum koer pidavat olema selline, kellel ei ole peremeest.
Koeraga on hea koos viina (peeti) võtta, ise võtad viina, koerale annad sakuskat. Ta kuulab su juttu andunud, hardalt. Kui ise tukastad, uinud, valvab ta sind truult, kaua (minu tuttava viinamehe pihtimus).
Tagantjärele tarkusena, mis midagi ei maksa, vigadest, mida tegin oma koertega.
a) Vaatamata oma väga suurele solvumisele 1952 a. ei oleks ma tohtinud lubada Illit omapead, üksi metsa. Andma ta kohe mõnele jahimehele. Ta oleks jahtinud tuttavatel jahimaadel kõrge vanuseni.
b) Oleksin pidanud jääma Bimbuga rahule. Tahtmine saada eliitkoera jättis mind ilma mõlemast.
c) Esimest-viimast korda haavusin-solvusin Vilma peale, armastasin teda ja poega väga. Jätsin endasse, väljundiks oli Raki elu.
Minu arvamus, nägemus, mõte lemmikust, eetikast, hügieenist, armastusest, reeglitest. Sõna, mõiste, lemmik, näen mina valikut mitmest. Ei julgenud öelda Vilmale, sa oled mu lemmiknaine, vajadusel kasutasin teisi sõnu, superlatiive. Kartsin, küsib vastu, Evald, kas sul on veel peale minu mõni naine tagataskus.
Ma hoidsin kõiki oma koeri vahel natuke süles, rääkisin, silitasin. Hoidsin süles ka Vilmat, rääkisin, silitasin kallistasin suudlesin. Korra ta vihjas, kas peaksin Pigi peale (armu)kade olema. Pareerisin, Pigi on ainult minu koer, teda hoian, sind, oma naist, armastan. Ma ei tea kas koeraga, kassiga ühes (pesas) voodis magamine ja ühest kausist söömine mahub eetika, hügieeni või armastuse egiidi alla.
Minu koerad ei tohtinud meie (abielu) voodisse minna (salaja vahel käisid), küllap ei olnud vajalikult karm.
Vilma tuli kodust, kus ei olnud koera. Oli selline juhtum, koera söögikohal põrandal oli praetaldrik, koera poolt lakutud. Rääkisin Vilmale korrektselt, mina ei taha süüa koeraga ühest nõust, ei taha, et seda teeksid ka sina, oli minuga ühel meelel. Läks mööda mingi ajaühik, nägin, lakutud praetaldrik põrandal. Astusin peale, katki, prügikasti. Ei öelnud Vilmale ainsatki sõna. Küllap märkas, meil oli siis kõike vähe. Kuni meie abielu lõpuni ei näinud ma ühtki meie sööginõud põrandal.
Kõik koerad olid meie pereliikmed, aga kehtisid ka reeglid, millest tuli kõigil kinni pidada.
Ilma reegliteta pidavat olema ainult salakuulamine, kõige rangemad reeglid pidavat kehtima litsimajas.