Mul on koer, ta nimi on Guula, ta on nii süsimust. Kui oli õhtu, siis ma läksin magama ja koer hüppas mu peale ja ma ehmatasin nii, et ma hakkasin kiljuma.
On küll ja nime on saanud sellepärast Roksi, et meie perele meeldis see nimi, aga tegelikult on see hüüdnimi, õigenimi aga on Roksanna. Ükskord kui ta koos minuga staadionile tuli, siis ta pani tiigi poole ajama, aga õnneks sain ta kätte.
On. Koer nimega Täpi. Pruuni värvi ja tal on valge täpp kuklal, tänu sellele sai. Ta on palju kordi tekikotte lõhki närinud, jalanõudest rääkimata :d .
Minul on kass Oskar. Ma mäletan, et samal õhtul, kui ta meile tuli, olime kõik elutoas ja arutasime, mis talle nimeks panna. Issi tahtis Felix, sest sel ajal oli Felixi reklaamis üks kass. Keegi meist ei soovinud Miisut või Nurri vms tavalist. Lõpuks ütles üks mu vendadest, et paneme Oskar ja see jäigi. Ta lihtsalt on Oskari nägu. Ta on tohutult uudishimulik ja koguaeg, kui midagi ebatavalist toimub, on tema kohal. Samuti peab ta kõik asjad üle nuusutama, muidu ta lihtsalt ei saa rahu. Nii on ta mitmeid kordi oma vurrud ja ripsmed küünalt nuusutades ära põletanud.
Mul oli lemmiklooma. Ta suri viie aastasena marutaudi. Ta oli ameerika traavli tõugu hobune. Nimeks Täpi. Nime sai ta oma märgise järgi. Temaga oli mul viie aasta jooksul palju häid hetki. Hüpped, võistlused ja jões ujumine. Oli ka ohtlikke hetki, eriti kui me panime tõketesse sisse. Parimad lood temaga seoses on siis, kui ta oli alles noor. Ta hüppas alles pooleaastasena aknast läbi, kuna tahtis boksist välja. Pooleteiseastasena (turjakõrgus oli tal siis ~135cm) hüppas ta üle ~150cm aia. Oleks ta elus, saaks temaga väga edukalt võistelda, ta oli julge ja hea hüppevõimega. Lisaks veel kiire ja hea väikestel ning järskudel pööretel. Mul on temast tehtud ka üks jutt. Panen selle siia ka: she`s gone to be a soldier in the army of lord, but her soul goes marching on... Miss you :´( Mu maailmavaade on must ja valge, aga selleks on ka põhjust. Mu saatus on ebaõiglane ja elu igavene torm. Ainult sina võid mu maailma muuta, kuid kahjuks lahkusid sa kristallkülmas öös, sina oled kõik ja sinuta olen ma kaitseta. Aeg peatub ja ma mõtlen tagasi. See oli nagu muinasloos. Ma olin jälle väike tüdruk, oli suvi ja ma olin sinuga koos. Lähen tagasi praegusesse aega, ma olen uimane ja väsinud. Ma tean, et minu soov ei täitu iial, kuid sellegipoolest soovin ma sulle igavest elu lõppevas öös ja ütlen, et tulen sinuga. Sa lubasid tulla ja mind kaasa võtta, kuid ütlesid vaid, et maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik. Seejärel tuli pimeduse prints ja sind kaasa viis. Hüüda jõudsin vaid veel, et ole mu kaitseingel, kuid ei tea kas kuulsid seda...
Meil on koer Muki. Ta on mu venna Taavi oma. Tema pani talle nime. Ta on igatepidi naljakas, sest ta on juba 13 aastane ja natuke totu. Näiteks ta ajab minu kassi koguaeg taga ja tahab talle kallale minna. Meil on ka teine koer Lessi. Me saime ta niimoodi, et me ostsime üks kord laadalt minu õele Liisule mütsi ja siis me saime tema pealekauga ja nimi oligi tal Lessi. Näiteks esimest korda, kui ta meile koju tuli, kakas ta kohe hirmust laua alla. Meie kassi nimi on Kiti. Ta on väga laisk. Meil oli kunagi kass Miku, kes on küll nüüdseks surnud, aga temaga juhtus kord selline asi, et ema otsis trepi pealt musti pükse. Siis vaatas ta, et mingi must asi on seal, võttis kätte ja viskas maha, aga tuli välja, et see oli hoopis Miku.
Minu lemmikloomaks on Vassu. Tema sai oma nime selle järgi, et ta on musta-valge kirju nagu vasikas. Alguses mõtlesin, et panen tema nimeks Vissu, kuid Vassu kõlas paremini. Sain Vassu neli aastat tagasi oma tädilt. Minu lemmiklugu temaga seoses on see, et kui ta oli väike, siis ma andsin talle lihapirukast liha ja tema nuuskis seda hoolega. Nuuskis ja nuuskis ja lõpuks pööras ringi ja hakkas selle peale kraapima, arvates, et on midagi halba.
Mul on kaks lemmiklooma - koer Bella ja kass Miky. Bellale oleme me lihtsalt nime välja mõelnud, aga Mikyle panin ma nime Miki Hiire järgi. Mikyst on palju lugusid, nagu näiteks see, et ta on mitu korda vastu akanaklaasi hüpanud, sest ta on arvanud, et aken on lahti. Bella tantsis väiksest peast kahe jala peal, kui keegi temaga jalutama läks.
On jah, nimeks on tal Simba. Nime sai ta lõvikuningast. Ta on siuke tore loom (kass), meeldib nt süüa maksa (toorest), ja ta kohe nimme tahab ära rikkuda meie köögi vaiba, mis on juhuslikult valge. Samuti kraabib ta mulda meie palmipuust, mis on elutoas.
Mul ei ole lemmikloom, sest ta suri just kuu aega tagasi ära, aga tema nimi oli Tuksu. Ta sai oma nime sellest, et minu isa poolses suguvõsas on kõik koerad kandnud nime Tuksu ning minu isa ei tahtnud koerale teist nime. Meie koeral oli selline komme, et ta pissis öösel tuppa ning kui me hommikul avastasime selle loigu, oli see alati mingi maailmajao kujuga, viimane loik oli Ameerika kujuga.
Minu lemmikloom on koer. Ta sai oma nime niimoodi, et pidime talle panema nime "b" tähega. , sealt ta selle nime saigi. Minu koer päästis üks kord minu palli veest ära.
Minu lemmikloom on koer - Roi. Ma mäletan, kui ta oli väike, siis ta kadus diivaninurka ära, aga nüüd on ta suurem kui mina noh. Mu pere veel arutas tema nime köögis ja mina istusin oma toas. Mina pakkusin küll varem, et pange talle nimeks Pontu. Aga mu ema ütles, et ta pole krants. Siis sai tema nimeks Roi. Tal on ka veel pikem nimi - Le-Roi-Al von Vorst Sestkulson. No eks ta ole kõvasti hammustand ja nunnut mänginud. Üks kord küll ta kihv jäi ema kõrvarõnga taha kinni ja ta tõmbas kõrvarõnga läbi kõrva. Nüüd pole sest armigi.
Praegu pole mul ühtki lemmiklooma kodus, kuid kunagi oli rott Päta, kes oli parim rott üldse. Kui ema ja isa ta ostsid, oli Pätal nimeks Milli Vanilli, kuid peagi muutsime ta nime Pätaks, sest see oli palju kergem ning sobis talle. Kui tuba oli vaikne ning rott jooksis mööda lauda, siis kostus vaid vaikselt päta päta päta, sealt selline nimi tuligi. Pätal oli terve suur laud, kus peal ta jooksis, pluss väike kapp, mille peal oli tema papist tehtud majake. Seal oli ta päevasel ajal ning magas. Suurel laual oli ta puur, kuhu panime talle süüa ning kinnistasime ta ööseks, et rott ei saaks öö jooksul laualt maha hüpata ja pahandust teha. Juhtus ka neid kordi, kui kõik läksid kodunt ära ja rott jäi lahti jooksma. Kui koju tagasi jõudsime, vaatasime, et Pätat polegi, kuid tegelikult magas ta minu voodis, teki all. Ta oli parim kodulooom, sest Päta kunagi ei hammustanud, ka võõraid mitte, veel vähem pereliikmeid. Alati tuli vastu, kui laua juurde astusin ning jäi üle ääre nuusutama, kui läksin eemale. Päta tegi ükskord ka suurema pahanduse. Meil oli remont ning kõik riided olid kappidest välja tõstetud laua peale. Päta oli küll puuris kinni, kuid selleks ajaks oli ta õppinud ära, kuidas teha oma puuri ust lukust lahti. Sedasi sai ta puurist välja ning me ei märganud ka teda, sest kõik riided olid ees ja tema seal sees. Pärast neid tuulutades märkas ema, et riietesse ja linadesse on augud sisse näritud. Kelle tegu see oli, on selge ju - meie kallis Päta.
Minu lemmikloom on minu kass Schumaher. Teda kutsutakse Šummiks. Ta on nüüd juba kahe ja poole aastane. Ta sai oma nime sellest rallisõitjast, kuna ta on umbes samasugust värvi nagu selle rallisõitja auto ehk punane. Selle nime peale tuli mu venna. See nimi tuli lihtsalt kuidagi lambist. Siis kui ta veel mingi paari kuune oli ja meil kodus remont veel pooleli oli, siis meil oli akna juures mingi pikk puust palk, mis ulatus laeni ja ta pidevalt ronis selle palgi otsast ülesse, siis hüppas ta kardina külge kinni, ta libistas end sealt alla... me pidime mingi neli korda kardinaid vahetama! See ongi minu arust kõige naljakam lugu minu kassist.
Oli koer Tsäki. Ei tea, kust ta oma nime sai, aga ta oli ka väga sõbralik ja hea koer. Koera surmast on nüüd varsti viis kuud täis. Kass Kitty. Selle pani mu vend kassile. Kass on oranži värvi ja oma kasvu poolest väike. Armas on ta ka.