Mul on koer Kipper, kelle hüüdnimi on Kipi. Ta sai oma nime multifilmist "KIPPER". Ta on hästi rõõmsameelne koer, kellele meeldib õudselt jalgpalli mängida.
Minu lemmikloom on hobune. Mul endal on neid kaks tükki. Ühe nimi on Tupsu ja teise nimi on Tipsu. Ma mäletan, et ma tahtsin temaga ratsutama minna ja ta keeldus. Asi oli selles, et talli ukse ees oli hiir ja ma sain teada, et Tupsu kardab neid. Ma ei saanud temaga umbes nädal aega ratsutada.
Minu lemmikloom on taks Aki. Nime pani talle selle järgi, kui mu õde väike oli - ta nii oskas öelda. Vahel on ta meil kaduma läinud, otsitud metsast ja lõpuks tuleb ta ikka ise tagasi. Mingi tark koer ta nüüd küll ei ole ja trikke ka ei oska.
Mul on kodus ühe-aastane lontkõrv jänku Päntu. Ma kinkisime ta mu kõige nooremale õele sünnipäevaks, kuigi mina olin vist kõige rohkem elevil selle kingi pärast. Nimevalimine oli eriti tore. Me kirjutasime paberite peale erinevaid nimesid ja asetasime need ringina põrandale. Lontu panime ringi keskele ja panime talle selle nime, kuhu juurde ta esimesena läks - Päntu. Kõige toredam oli suvi kui Päntakal pojad sündisid. Nad olid nii armsad. Sellised pisikesed ja hästi karvased. Kahjuks pidime nad ära andma, sest kui nad suureks saavad pole neid ju kuhugi panna. Nii leidsidki kõik endale toreda kodu. Pänta on ka erinevate lollustega hakkama saanud. Lõhkunud juhtmeid, söönud tapeeti, lõhkunud vaase jne. Aga ikkagi on ta väga tore. Vahest lihtsalt istun ta puuri juures ja sügan ta kõrvu. Enne teda olid meil ka rotid, kui ma lasteaias käisin oli mul kohutav rottide vaimustus. Ma kogu aeg joonistasin neist pilte jms. Aga ema oli täiesti rottide vastu. Ühel päeval pakkus aga ema sõbranna meile rotte ja peale väga pikka mangumist saingi ühe omale. Pärast teda pidasin veel kahte rotut, aga kuna nende eluiga on nii lühike läksid ka nemad pärast paari aastat. Nüüd on plaan võtta jänkule lisaks ka kilpkonn. Kuna elame korteris, siis koera ema võtta ei luba.
Mul on lemmikloom, ta on kass nimega Musdu. Ta on meie perekass, üleni must. Musdu sai oma nime selle järgi, kuna ta oli üleni must. Kui ta oli päris suur ja veel ikka nime polnud, polnud nime välja mõelnud, siis hakkasime teda kutsuma Musduks ja siiamaani kutsume. Musdu on kusagil üle kahe aasta. Ma mäletan, kui Musdu oli väike, siis ma magasin üleval naris, kus Musdu ema tassis ühel päeval oma kõik pojad sinna ülesse, kus nad magasid ja sõid. Öösel Musdu mängis oma õdede ja vendadega, et nii ma üles ärkasin ja kassipojad ehmatasid, niisiis kukkus Musdu voodist alla.
Mul kunagi ammu oli, ta sai nime AABITSAST, ma käisin siis esimeses klassis, kui roti sain. Nimi oli Ruudi vist. Ükskord viis mu küpsisepaki minema, ma jonnisin päev läbi, et küpsiseid ei saanud. Ükskord leidsin mingi orantsi puru, ma mõtlesin, et ta on porgandit seal närinud, tegelikult oli see mu põrkepall.
Mul on koer Täki ja oli ka kass Kity, kuid ta suri aasta eest. Täki on väike valge koer mustade laikudega ning hästi karvane. Me oleme temaga ühevanused, tema on ainult kolm kuud vanem. Suvel saab 14 juba. Ma olen ta üle väga uhke, kuna ta on nii vana ning maiesteetlik. Ta on küll väga vana, kuid ta on nii elurõõmus ning rüblik. Ülilahe koer!!!! :d xd!!!!! Temaga koos on nii palju lugusid, et isegi 84-leheküljelisest kaustikust jääb väheks ja kümme pastakat puudu! Aga parim on see, kuigi ta on nii väike, on ta kaitsnud meid endast kolm korda suuremate koerte eest! Täielik rezpekt!!!
Mul on koer, ta nimi on Sammy. Oma nime sai ta ühest nimede ja nägude mängust. Lihtsalt lugesin, et on tore nimi ja siis sai ka Sammy nimeks Sammy. Kord ta magas pea alaspidi diivani pealt maas. Keha oli diivani peal, pea rippus üle ääre ja küpsis oli suus. Siiamaani ei oska mu tuttavad esimese korraga seda pilti õieti vaadata.
Mu lemmikloom on koer, ta nimi on Rommi. Ta sai oma nime ühelt ema tuttavalt, kelle nimi oli ka Rommi. Rommile meeldib kõrgel olla ja alati, kui keegi tänavalt tuleb, hüppab ta oma kuudi katusele ja siis on ta nii kõrgel, et näeb vabalt tänavale.
Jah on. Ta nimi on Robi ja ta on kass. Kui me ta saime, siis oli teleris film Robinson Crusoe. Selle järgi ta omale nime saigi. Kui me ta saime, läksime me ujuma. Kass tahtis järgi tulla, aga me tulime enne veest välja, kui ta seda teha jõudis.
Mul oli üks meganunnu hamstu, kes kahjuks suri paar päeva tagasi. :’( tema nimi oli Tupsu. Kui aus olla, siis ma ei teagi, kust ta võis oma nime saada. Ma mäletan, et talle meeldis hirmsasti puuri laes rippuda. See oli vist tema lemmikpaik. Ja siis meeldis talle veel öösiti mind segada ja rattaga joosta, mis kolises hirmsasti. Need asjad võisid mind segada, aga ma tahaks teda tagasi!
Mul on üks lemmikloom. Koer nimega Miki. Ta on viis aastat vana ja ta on krants. Muidu on kihvt koer, aga kipub mõnikord autosi taga ajama. Tema nime pani talle mu suurem vend ja on arvatavasti tulnud sõnast "Miki hiir". Lugusi suht pole, iga kord, kui keegi õue läheb, läheb ta nii lolliks, et hakkab mööda maja ringi jooksma ning kui välja saab, siis jookseb edasi-tagasi ja haugub.
Mul on kaks hamstrit ja koer. Koera nimi on Pätu =) Nime ta sai selle järgi, et ta tegi absoluutselt kogu aeg pahandust, teeb siiamaani tegelt. Aga ta on nii armas, ma ei vahetaks teda ühegi koera vastu! Mul olid ka kaks kodutut kassipoega, kes on nüüd kahjuks kadunud! =( nendega mul meenub ainult see, et kui nad öössel kräunuma hakkasid, siis nad tahtsid süüa... Vahel ma ei saanudki magada. Aga nad olid nii nunnud! Nad olid metsikud kassipojad ja nad olid nii väikesed, et nad vahel susisesid kastinurgas, omal polnud hambaidki suus! w)! =( (=
Mul on kodus kass, maailma armas kass. Tema nimi on Sass. Nime pani talle ema jaanipäeval, kui me ta võtsime. Nimeks sai Sass, kuna ta on väga karvane ja kollane. Neid lugusi on väga palju, aga mulle meenub, et kui ta väike oli, siis meeldis talle istuda ema süles kamina ees, aga nüüd on ta suurem ja ei mahu enam sülle ära :d
Minu lemmikloom on koer. Meie koera nimed on Betsi ja Saesar. Betsi on toakoer. Igal hommikul tuleb ta mu juurde ja äratab mu ülesse. Päeval, kui ma bussiga koju tulen, jookseb ta mulle vastu. Betsi palub mind õhtuti mängima. Igal õhtul kell pool kümme tahab ta õue minna.
Mul on lemmikloom nimega Tommi. Ta on koer. Ta sai oma nime meie eelmise koera järgi, kes suri väärikalt vanadusse. Ma mäletan, et kui ta tuli, oli ta täielik pind tagumikus, ma ei julgenud üldse õue minna, aga nüüd oleme me üksteisega kohanenud ja saame hakkama.
Sain alles nüüd omale nelja-aastase koera nimega Raki. Ta on mingi kaks nädalat meil olnud, suuremaid seiklusi pole juhtunud. Aga ta on nelja-aastane. Koertekoolis ka käinud, ta on Security valvekoer. Hästi energiline ja kuuletub hästi. Aga ma arvan, et suuremad seiklused on ees.
Minul enam ei ole lemmiklooma, aga vanasti oli mul laborirott. Ma ei oskand talle nime panna ja siis ma hüüdsin teda koguaeg Rotuks ja siis ma mõtlesin, et see võikski tema nimi olla - Rotu. Alguses oli mul kaks rotti ja nad poegisid nii palju, et lõpuks oli neid kokku 22. Siis ma panin ühte puuri emased rotid ja teise isased, et nad rohkem ei poegiks ja siis ma andsin need rotid loomapoodi.
Minu lemmikloom kodus on kass, ta nimi on Sannu. Tõime ta aastal 2006 - oli 17. august. Ta on nii eriline ja väga kalliks mulle saanud. Vahel isegi ütlen, et ta on päiksekiir hallis argipäevas. Ma ei tea, mida teeksin, kui temaga midagi juhtuma peaks. Ta on kastreeritud ja sellepärast hästi kodune, elurõõmus ja väga truu. Kiisupojast peale olen tal õhtuti käppasi pesnud, kui väga sopased ilmad on olnud. Nüüdseks on ta sellega nii ära harjunud, et üldse ei rabele. Tal on nii eriline iseloom. Vahel vajab täielikku tähelepanu. Aga mõnikord mul ei ole aega, nt kui pean kooli minema ja hakkan hiljaks jääma. Tema viskab end põrandale pikali ja teeb "kurrr...", siis kõnnib järgi ja pidevalt teeb "kurrrr...". See on nii armas. Aga lõpuks, kui tähelepanu ei saa, hüppab jalga kinni. Nime on ta saanud ühe mu väga hea sõbra hüüdnimest - Sannu. Mulle hullult meeldis see, tal oli msn-is ka koguaeg nimeks Sannu. Lõpuks panin oma kassile selle nime. Ja talle sobib see. Ta on hästi armas oma roosa nina ja sügavamõtteliste silmadega. [lisatud pilt]