Jah. Mul on mu väga kallis kiisu Pätu. Kui ma ta sain, olin viiene. Mina, mu üks õdedest ja mu nõbu arutasime, mida talle nimeks panna. Olime sel hetkel veel üksi kodus. Mäletan, et pakkusime palju nimesi ja vaidlesime ka üpris palju. Kuna siis käis seriaal "Must iludus", tahtsid mu õde ja nõbu lõpuks panna kassile nimeks Must Iludus või lihtsalt Iludus. Mina ei olnud nõus. Vaidlesin neile vastu, et kuidas ma lähen õhtuti, kui tahan kassi tuppa kutsuda, ukse peale hüüdma Mustiludus, Mustiludus, Mustiludus. Üldiselt, et kuidas ma teda kutsun. Siis tuli mul fantastiline idee - Pätu. Ja ei võtnud minutitki, kui mu nõbu oli minu poolt ja natuke hiljem oli seda ka õde. :) Päev-kaks hiljem leidis see nimi kinnitust. Mu väike kiisuke ronis meie õunapuu otsa, ega saanud sealt enam alla. Mu isa läks talle järele, aga kiisul oli nii hirm, et ta pissis mu issile kätte. Loomulikult oli meile sellest nalja palju, ja veendumust, et see nimi on meie kassile ideaalne saime me hiljem veel ja veel.
Mul on kass nimega Tripsu! See nimi tuli sellest, et ta on triibuline. Muidu on ta selline helepruunikas, aga ainult sabaots on valge. Ta on kõige armsam kass üldse. Ta saab kohe varsti aastaseks. Aga ükskord oli Tripsu juba umbes viis päeva kadunud olnud ja ma olin mega paanikas. Aga õnneks on kõik lemmikloomad olnud mul väga õpihimulised. Juhtus siis nii, et mul oli parajasti geograafia tund, kui järsku mu sõbranna ütles mulle: "Kreet, kas see seal õpetajalaua akna peal ei ole sinu kass?" Ma ütlesin ruttu õpetajale, et kas ma võin oma kassi koju viia. Õnneks ta lubas ja ma olin üliõnnelik. Aga kunagi, kui mul oli üks suur koer, sai ta pidevalt oma ketist lahti ja tuli minu juurde koolimajja. Siis hakkas seda juhtuma iga päev. Ta tuli mitu korda ka kooli sisse ja kõik hakkasid teda paitama. Kaks korda juhtus ka nii, et kui mul inglisekeele tund läbi sai, ootas minu koer mind ukse taga. Üldse igasuguseid naljakaid asju on juhtunud.
Mul on lemmikloomi, jänes ja kass. Jänese nimi on Minni ja kassi nimi Kiisu. Minni sai lihtsalt selle järgi nime, et ta on nii tibi. Kiisu selle järgi, et ta on kass :D Minniga juhtus selline lugu, et kui me ta saime oli ta tüdruk, aga mõne aasta pärast muutus poisiks. Niiet meil on isane jänes nimega Minni :D
Mul on kolm kassi ja koer. Kassidel ei ole nime, aga koera nimi on Jack. Ma ei tea, kust ta oma nime sai, sest ma olin ainult kuu aega vana kui ta toodi. Ta kunagi hammustas mind ja peale seda olen ma temaga paremini läbi hakanud saama.
Oo jaa, mul on kass. Ja vend ka loomulikult. Kassil oli nimi juba siis olemas, kui me ta võtsime. Üks imelikumaid lugusid on see, kui me sõbrannaga arvasime, et kass saab pojad :D
Mul on mitmeid lemmikloomi olnud ja on ka praegu. Kasvasin talus, nii et olen loomadega harjunud. Mul on hetkel tavaline valge (üleni!) kass, kelle üks silm on sinine ja teine roheline. Ta on emane, nimi on Kitty, kuna kassi saamise ajal oli see nimi kõige sümpaatsem. Ta on suhteliselt ära hellitatud. Ta on minu kass ja enamus teisi pereliikmeid ei võta teda sülle, kuna Kitty hakkab kergesti urisema ja saab mõnikord ruttu vihaseks. Minuga ta aga halvasti ei käitu. Mu väike õde kardab teda, ega julge tema juurde mõnikord üldse minna. Kui me kassi võtsime, oli ta ainuke. Nüüd, tänu talle, on meil seitse kassi. Mu kass usaldab mind niivõrd, et toob oma pojad alati minu juurde, et aitaksin nende eest hoolitseda.
Jah, mul on lemmikloom. Ta sai nime minu sõbrannalt (Panter). Temaga seoses on meeletult palju lugusid. Ta on meile nii kallis ja armas, et me ei saa kuskile ilma temata minna. Bussisõidud koos kiisuga on eriti vahvad. Kassid on ühed minu lemmikloomad. Panter on alati minu juures, olgu ma siis haige või kurb. Eriti armas on ta siis, kui mängib. Panime talle käevõru ümber kaela ja tema hakkab siis sellega mängima. Liiga armas lihtsalt! Ja vahest mänguhoos teeb selliseid liigutusi nagu mängiks korvpalli. Kas pole mitte vahva?
Mul on kass Käku, kuna ta oli nii karvane ja ema hüüdis teda Käderdiseks ning jänes Lota, mis on õe pandud. Kass on mitu korda roti või linnu kinni püüdnud ja tulnud sellega meie ukse ette mängima.
Mul on kaks koera: Gaia ja Märul ning kass Jhonny. Märuli nime pärast on alati naljakaid asju olnud, sest keegi ei suuda uskuda, et koeral selline nimi võiks olla. Jhonny sai nime näitleja järgi.
Ei ole lemmiklooma, mingi suvaline kass käib ukse taga, teda toidame. Siis kährikud ja rebased käivad ka uksetaga söömas meie toidu ülejääke. Meenutusi: kass ajas rebast ükskord taga ja kassil on üks silm, magab garaaži pööningul.
Jah on, kass, kes kodus mul ka on, tema nimi on Kollu, tema sai oma nime musta värvi järgi. Temaga seoses on üks lugu ka. Ta on pärit Aafrikast nagu meremehed rääkisid, ta saabus Hiiumaale koos ahvi, kuke ja seaga (kass ka), teiste loomadega oli selline lugu, et kukk lendas üle parda, ahv lasti maha, sea sõid ära ja nüüd ongi kass ainult alles minu kodus.
Kodus on nüüd kaks kassi ja koera, kanad, kaks jänest. Üks kass kadus talve jooksul ära. Mul oli vanasti üks armas kollane kass Kollu, kes aga suri, kuna aga suri, kuna oli uute poegade ilmale toomiseks liiga vana ja sellega seoses olid tal ka suured jamad poegimisega. Aga kui ma veel olin noor, siis ta magas öösiti mu jalge otsas. Ühel öösel ärkan üles, tahtsin pead ja patja teise voodi otsa panna. Poolunine nagu ma olin, panin oma käe millegi märja sisse. Tasapisi ärkasin üles ja avastasin, et ma magan peaaegu kakiloigu sees. Hais käis ka üle pea. Vennale kuulutati ükskord sõda, kui ta suvel aidas magas. Kassid armastasid aidapööningul hädal käia. Ja öösel saigi suure sirina peaaegu pea peale. Ega rohkem nendega selliseid naljakaid lugusid polegi.
Lemmikloom on kass. Nimeks on tal Usiimu (tagurpidi loetuna Miisu). Alguses panimegi kiisule nimeks Miisu, kuid hiljem muutsime nime ära, sest ta tegi nii palju pahandust. Arvasime, et Usiimu kõlab pahareti kohta paremini.
Lemmikloomi on mul olnud palju ja alati. Kuid ehk üheks erilisemaks tuleks lugeda meie kassi, Sessat. Oma nime sai ta Lindgreni lasteraamatust "Bullerby lapsed". Ta ei ole tavaline kass. Ta on ennast täielikult kohandanud meie pere veidra ja liikuva elustiiliga. Ta on õpetatud koera moodi rihma otsas käima, ta on õppinud külmkapi ust avama, et siis endale midagi meelepärast süüa võtta. On täiesti mõeldamatu, et ta oma pere liiget hammustaks, küünistaks ja ka tema löömine ei tule kellegil mõttesse.