Minu lemikloom on koer. Ma ei tea, kust ta selle nime on saanud. Talvel oli minu lemmikloom koer ja ta oli paari aastane. Koera nimi on Ralf. Ta tohtis iga talvel kelgutada. Me võtsime kuuri alt välja suure kelgu. Ta kelgutas meid nagu hobune. Ta võttis nööri hammastega kinni ja hakkas sikutama.
Mul on lemmikloomaks koer, ta nimi on Sulli, tal on passis kirjas nimi Sultan, aga kergem on talle öelda Sulli. Ma sain ta oma sõbralt: nad pidid kolima korterisse ja koer on suur, siis nad ei tahtnud teda kaasa võtta ja pakkusid meile.
Jah, mul on lemmikloom. Jah neid on veel mitu. Kaks koera, kes käivad vahete-vahel küll närvidele. Aga nendega on tore mängida. Samas on ka mul üks süsimust kass. Kellega saan ma toas mängida või paitada, kui on nats kurb meel. Ma ei teagi mida teha, kui lemmikut ei oleks. Siis ma vist lähen tõesti hulluks.
Jah, mul on lemmik - koer. Tema nimeks on Vinnie. Ta sai oma nime eelmistelt peremeestelt. Kui ta oli väike, siis ta oli meil pidevalt toas, kuid ükskord tegi ta pahandust, nimelt ta näris isa potased ära ning peale seda pidi ta välja minema.
Lemmikloom on täitsa olemas - koer. Puhast tõugu ta polegi. On dobermani ja hundikoera järglane. Tegelikult on ta väga dobermani moodi - välimus ja ka iseloom. Pole võõrastega eriti sõbralik - täpsemalt öeldes on ta oma pere seltskonna suhtes vägagi sõbralik ja alandlik. Võõrastega on jälle päris kuri. Tal on ka vastav nimi sellepärast - Beast, Beasty (ingl. k - elajas vms). Nime sai ta juba ikka siis, kui ta veel pisike oli. Siis oli ta veel küllaltki kohmakas. Kuidagi niiviisi ta nime saigi.
Mul on kaks koera, kaks kassi, kalad ja hampster. Koerad on Johni ja Muffi, kassid Simpseon ja Nitro ja hampster on Näpsik. Ei tea, kuidas need nimed tekkisid.
Minu lemmikloom on koer, ta nimi on Pontu, nime sai ta endale meie esimese koera järgi, ta oli ka Pontu. Praeguse Pontuga on ainult see, et ta kogu aeg hammustab, üks päev hammustas mängides mulle vereni, aga väga väike haav.
Mul on olnud palju lemmikloomi. Kui ma olin alles väikene laps, meeldisid mulle väga hobused ja koerad. Hobuseid endale lubada ei saa ma ka praegu. Aga minule meeldivad ka kassid, neid on mul ja mu perel olnud palju. Kui rääkida koertest, siis ma jääksingi kirjutama. Esimene koer oli minu peres nimega Ruudi. Mina arvan ja tean, et tema oli toodud kaugelt. Tean seda, et ta sai nime oma vapruse eest ja Ruudi oli väga sõbralik koer, talle meeldis ka meie kassiga mängida, kelle nimi oli Peeter, lühendades Peedu - nemad olid toredad lemmikloomad minu lapsepõlves. Praegu on meie juures üks tore, tark ja nurruv kiisu nimega Käuram, ma arvan, et tema sai oma nime selle järgi, et ta kräunub nagu külakass. Talle on ka see harjumuseks, et ta kraabib palju, nii siis ta on hästi jõuline ja vapper kass. Tema oli tegelikult naabrite kass, aga kurb oli see, et naabrid kolisid Soome ja jätsid kassi siia meie juurde Eestisse. Minul on olnud ka oma kassid Minnie ja Miku. Minnie oli valget värvi kass. Tema sai nime selle järgi, et mulle meeldisid kunagi Miki Hiire tegelased. Miku oli armas musta värvi ja valge kauni värviga lips ka. Mina olen kassidega tegelenud paar aastat. Need kiisud püüdsid ka hiiri. Tore on see, kui kellegil on kodus mõni lemmikloom, keda hoolitseda, temaga mängida - minule see meeldib.
Mul on koguni kaks lemmiklooma - koer ja kass. Koera nimi on Bimbo, ja seda ma ei tea kust ja kuidas ta selle nime sai, keegi igatahes mõtles ja panimegi selle nime. Kassi nimi on Lõvi ja selle nime on ta saanud oma kiskjalisuse järgi. Ta on vahel nii armas ja siis järsku muutub kurjaks. Talle meeldib kohutavalt palju ronida, ronib kapi otsades, ronib kuidagi ahju otsa ja magab siis seal, mööda kardinaid on ja ronib siiani. Me saime ta umbes detsembris ja me ei tahtnud teda õue külma kätte lasta, kuid kui ilmad soojemaks läksid, sai ta korraks välja, ja nüüd on nii, et kui keegi ukse juurde läheb, tormab tema ka ruttu ukse juurde, et õue saada. Talle meeldib väga õues olla ja uusi kohti avastada. Kui ma üks kord läksin poodi, siis ta tuli järgi, kuid kodutee otsast ta edasi ei julgenud tulla, hakkas seal vinguma. Igatahes väga-väga toredad ja armsad loomad, armastan neid väga, olen mõlemad nii ära hellitanud.
Kuna ma elan maakohas on mul palju lemmikloomi olnud. Enamus neist ikka koerad. Koer on inimesele truu. Ja ma ei saa väitagi, et mingi muu loom poleks. Kuid minule kõige lähedasemad on koerad ja hobused ning ka haid. Koeri on olnud mul üpris palju. Minu kõige esimene koer oli rotveiler. Ada oli ta nimi. See koer oli tõeline sõber, ta käis igal pool minuga: oli minuga nii mures kui rõõmus, mängis minuga. Väidetakse, et rotveilerid pole eriti sõbralikud, kuid tema oli. Ma olin alles viiene, kui tema saime. Ta oli tore koer ja temaga on mul palju mälestusi. Näiteks seegi, kui läksime isa ja emaga koos paadiga järvele ja Ada ujus paadile järgi. Ei tahtnud mind üksi kuhugi lasta. Hetkel on meil perekonnas kaks koera. Üks on kaukaasia lambakoer ja teine on dalmaatsia. Dalmaatsial on paberid ja lambakoeral mitte. Dalmaatsia on Chris-Charat. Kutsume teda tavaliselt Krissuks. Kuid kui ta pahandust teeb, kutsume täisnime pidi. Siis ta saab aru, et on midagi kurja teinud. Teise koer nimi on Roki. Koertega armastan ujumas käia, kuid Roki on juba vanem koer ja armastab kaldal olla. Kuid Krissu jookseb ja möllab veel. Talvel jalutan nendega lumises metsas. Või käin jooksmas nendega. Nad on meil suhteliselt õuekoerad ja elavad õues kuudis. Hobused on mulle meele järele sellepärast, et ma tegelesin aasta otsa ratsutamisega. Kuid kuna see ratsafarm pankrotti jäi, jäid ka minu treeningud pooleli. Mulle lubati hobune osta, kuid kuna mu treeningud jäid katki, kadus ka see mõte kuhugile ära. Haid meeldivad mulle nende olemuse poolest. Olen vaadanud palju hai-filme. Tõsielu filme ja ka filme, kus on haisid kasutatud. Need on minu jaoks põnevad. See loom iseenesest on kiskja ja samas ma kardan teda, aga samas on ta põnev ja ma tahaksin rohkem teada ja veel rohkemgi uurida nende kohta, nende käitumise ja olemise kohta. See on huvitav. Nad ründavad küll inimesi vahel. Kuid me võiksime uurida, kuidas me ise saaksime sellest veel rohkem hoiduda jne.
Minul on koer Berta Taana. Kui me ta varjupaigast võtsime, läksime me kohe minu sõbra poole, aga tal polnud siis nime. Seal oli ka minu tädi ja tema ütles, et temale meeldib Berta ja mulle meeldis Taana, nii sai ta nimeks Berta Taana. Ükskord, kui mul oli sõber külas ja me lihtsalt lollitasime ning kõikusime tooliga, oleks juhtunud õnnetus. Tooli alla oli pugenud minu väike üheaastane õde. Ja me hakkasime tooliga kukkuma ning kui Berta poleks tooli alla tulnud, poleks mul enam õde võib-olla ja seepärast olen ma Berta Taanale eluaeg tänulik.
Mu lemmikloom on koer ja ta nimi oli Tuks. Mina mõtlesin oma perega selle nime. Ma mängisin temaga, kui ma käisin lasteaias. Kui ta veel elas, siis ta vedas mind kelguga.