Mu lemmikloom on koer. Kui ta sündis, oli ta ainuke, kes ellu jäi viiest kutsikast, nii ma paningi talle nimeks Vaprake. Kui ta oli veel väike kutsikas, siis talle meeldis väga närida. Kui ma hommikul hakkasin kooli minema, siis ma avastasin, et mu kõige armsamatesse teksadesse on ta põlvedele augud sisse närinud. Vaprakese peale ma ei vihastanud, sest muidu oleks voodi alla läinud, kui tema peale karjud, ning sealt ta enam välja tulla ei taha.
Mul on lemmikloom - koer Bosse. Oma nime sai ta vist "Bullerby lastest" (raamat). Bossele meeldis kurjasid naabrikasse minema ajada. Ta pidas tähtsaks oma perekonda (meid) ja meie teisi koduloomi (kasse). Tihti istusid kassid Bosse selja peal ja lõid nurru. Bosse ei julgenud iitsatadagi. Ta sõi peenra pealt kurke ja maasikaid. "Harvendas porgandeid" - tiris viis porgandit välja ning sõi nad ära. Bosse suri mõni päev pärast seda, kui ta autolt löögi sai. Käisin suusatamas ja mul kästi Bosse kaasa võtta. Bosse aga oli vana ja ei kuulnud, kui auto tuli. Lonkides läksime koju, kuid koju jõudes oli ta juba väsinud. Ta jäi järjest haigemaks ja loomaarst soovitas ta magama panna. Isegi vend Hispaaniast tuli kohale ja korraldas Bossele uhked matused. Ta ehitas talle ilusa uhke kirstu ja pani toreda kivi talle päitsesse. Nüüd viin iga kord, kui maale lähen, Bosse hauale lilli.
Mul on oma lemmikloom - koer. Tähendab, ta oli. Teda ei ole enam pool aastat, sest ta suri vanadusse. Ta nimi oli Tipsi ja ta oli krants. No La Kraants! See oli ta tõunimetus. Ta sai kusagil 17 aastat elada, aga koera aastates on minu arvates seda veel rohkem. Oma nime sai ta vist vanaemalt. Ma täpselt ei mäleta, aga tean seda, et ta toodi ühel külmal talvepäeval mu vanaema juurde kinda sees, sest ta oli nii väike. Ega ta väga suureks kasvanudki. Aga ta oli kohutavalt laheda karvaga - mustavalge kirju nagu väike lehm. Mul on nii kahju, et teda enam ei ole, sest ta oli maailma parim koer. Vahepeal olid mul ka hästi erilised lemmikloomad - raagritsikad. Bioloogia õpetajal olid munad ja ta pakkus mulle neid ja ma loomulikult võtsin vastu. Nad ei tahtnud muud hoolt, kui paari nädala tagant värsket kapsalehte. Suurepärased loomad ja vähe hoolt nõudvad. Aga nendega juhtus õnnetus - ma unustasin nad päikese kätte ja purk kuumenes üle ning nad kõrbesid ära. Nad olid väga ägedad! Ma ei ole eriti lemmiklooma inimene, sest mul on väga vähe aega ja nad jääks unarusse.
Mul on koer, kelle nimi on Rosin (Rossu). Ma pole siiani välja mõelnud miks ma nii imeliku nime panin. Tõde on see, et nimi ei määri kandjat. Lühidalt võiks mainida, kuidas ta vististi Hiina või Jaapani saatkonnas käis Tallinnas ja nendega sõbraks sai.
Mul on palju lemmikloomi. Kolm koera (Kärri, Pontsu, Krissu) ja neli kassi (Liisa, Juss, Jass ja Betti). Nii palju ma mäletan, et Liisa sai oma nime laulu järgi.
Mul on koer nimega Danny. Ta sai oma nime ühe kuti järgi, kes on minu lemmikbändi liige. Ükskord läksin ma temaga jalutama ja nägime kitse. Kükitasin ja näitasin seda ka Dannyle. Ta hakkas jooksma ja lohisesin u viis meetrit pori sees enne, kui ma ta pidama sain.
Mul on koer (mops) ja siiami kass. Kassi nimi on Muki. Me ei tahtnud talle tavalist nime panna ja otsustasime hoopis koera nime talle panna. Kuna koer on kassiga samat värvi, siis otsustasime talle sarnase nime panna. Koera nimi on Nupi. Koer on meil väga lõbus, aga rumal. Ta kukub tihti tiiki ja siis peab sealt välja ujuma. Tihti on ta õhtuti väga energiline ja kappab majas ringi nagu jänes ning ajab lillepotte pikali. See on väga naljakas.
Praegu ei ole mul kahjuks ühtegi lemmiklooma. Viimane, kelleks oli koer Acher suri u. 2,5 kuud tagasi. Peale koera on mul kodus olnud veel kassid, hamstrid ja hiired Kass Musti sai oma nime värvuse järgi. Ta oli üleni must. Musti on vist ühe musta värvi looma nimeks tavaline. Kass Kitile mõtlesin ma ise sellise nime, sest ta oli meil juba mõnda aega olnud ja keegi teine polnud talle nime pannud. See nimi tuli mulle lihtsalt esimesena pähe ja nii jäigi ta nimeks Kiti. Acher sai minu teada oma nime oma esimesest perekonnast, kust perekonnast me ta võtsime. Kuna ta oli tõukoer, siis oli tal veel kaks ametlikku nime. Rohkem nimesaamise lugusid ei tule mulle meelde. Küll aga mäletan hästi neid suvepäevi, mil ma koos oma vanema vennaga nö. treenisin Acherit. Meil tuli selline kift mõte panna õue peale toolid ja kahe tooli vahele harja või luua. See tuli välja nagu takistusrada. Vähemalt me tahtsime selle moodi asja teha. Nii me siis jooksime seal vennaga. Koer oli rihma otsas, jooksis meile järgi. See oli tore, sest me vennaga arvasime, et see õudsalt meeldis koerale, kuigi tegelikult võis see talle väga vastumeelt olla. Teine meeldejääv lugu oli mul kass Kitiga. Sellest ma pole eriti rääkinud, sest pole just kuigi tore seda kõike jälle meelde tuletada. See võis olla u 5-7 aastat tagasi, kui ma ühel päeval enne sugulaste juurde sõitmist kassi läksin toitma. Kuna ma olen suur loomaarmastaja, siis ma nunnutasin Kitit ikka kõvasti. Mõtlesingi talle viinerit anda ja tahtsin seda teha oma käest. Nii ma hoidsingi viinerit kinni, aga Kitil oli kõht tühi ning ta sai vihaseks, et ma tema toidust kinni hoidsin. Algul ta urises, aga ma ei mõelnud sellest midagi halba ja hoidsin edasi. Järsku hüppas ta mulle näkku, Ei olnud just kõige parem tunne. Veri oli maas. Sõitsime kohe Väike-Maarjasse arsti juurde. Õnneks õmblemist polnud vaja. Praegu meenutavad seda juhtumit kolm pisikest armi näol, aga olen sellest üle ja ei panegi neid enam tähele. Nüüd ei sega ma enam ühtegi looma söögi ajal.
Kronis Queen Merry II, saksa lambakoer, Euroopa meistri tütar. Sai kahe aastaseks 10. aprillil. Üritan temaga võimalikult palju tegeleda, to be honest. Oskab istuda, käsu peale hüpata, lamada. Teab käskluste "Ei!" ja "Siia" tähendust. Ta on mul pätt ka. Nii kui värav kogemata hooletuse pärast lahti jäi, kasutas tema võimalust ja jooksis aiast välja. Söök on tal küll hull :D
Hetkel on mul kodus saksa lambakoer Ressi ja kass Sossu. Nimed tulid suht mõlemad minult. Kuidas ma leiutasin nime Ressi, vot seda ei mäleta. Sossu tuli mulle pähe siis, kui klassiga Tšehhi läksime, siis tuli ka lambist selline nimi pähe. Mäletan, kui me Ressi alles saime. Ta oli siis selline hästi väike, nagu mõmmibeebi. Ema ütles, et teda ei tohi väga ära hellitada ja öösiti kaissu võtta, kuid salaja võtsin ikka :P Ressi eriti Sossut ei salli. Kaklevad pidevalt, kuid Sossul suht savi. Ärritab ikkagi Ressit nii kaua, kuni peksa saab XD. Siis pean jälle kasuisaga neid lahutama jooxma.
Mul on koer Roi. Tõime ta Haapsalust. Seal oli Seeksidel koer nimega Roi ja meie auto numbri tähed on RAI ja siis mulle hakkas see nimi Roi meeldima, Mina õpetasin ta läbi ula-ula rõnga hüppama päris kõrgelt. Ja nüüd, kui mu koer tahab küla peale hulkuma minna, siis ta läheb üle aia ning peale seda üle värava.
Mul on dobermanni koer ja ta nimi on Adell. Ma ise ei saanud talle nime valida, kuna kutsika omanik pani talle nime ära, kuna tal oli pass vaja teha koerale. Mu sõbrad alati norivad, kui nad minu poole tulevad, et paneme Sardelli vardasse. Adell-sardell :S. Mulle see eriti ei meeldi, kuna see ei ole minu süü, et mu koeral selline nimi on. Aga noh mul savi.
Kodus mul loomi ei ole, aga maal on küll ikka koer olemas. Ta nimi on Muri, sest see on hea lihtne nimi ja ta ongi täitsa Muri nägu. Ta on hästi kaval koer, sest talle meeldib alati asju näpata ja siis nendega eest ära joosta. Temaga saab alati palju nalja.
Enam mul lemmikloomi pole. Oli koer Nässu, ma ei teagi, miks tal selline nimi oli, sest ma olin nii väike, kui me ta võtsime. Oli ka kass Tipi-Täpi, kelle alles hiljuti magama panime :( Tema sai oma nime selle järgi, et ta oli nagu dalmaatsiakass :D , valge ja mustade täppidega.
Mul on kodus koer, musta värvi, ilus. Ta on emane. Nimi on Lennox Lewis, see oli see jooksja, ma tahtsin alguses DJ panna, aga ema hakkas pidurdama. Mul oli kunagi kass ka, ta oli ka emane, tema nimi oli Pontu, hea ja mugav oli teda nii hüüda. Aa, Lennox on Lennox sellepärast, et ta lihtsalt on Lennox. Ta ei ole kuri :) Ühekorra tulid mulle sõbrad külla ja siis nad lasid tal niikaua ümber tooli joosta, kuni ta pea ringi hakkas käima ja ta tuikus toas ringi, kahju tast, aga ta ei oksendanud :) , ühekorra sõi ta meil tapeedi seina pealt ära ka, loll koer, ja ta üldse sööb kõike, millele hambad peale hakkavad. Purõja Pini!!!
Mul on lemmikloom koer nimega Fredi. Nime sai nii, et ema lihtsalt pakkus nime välja ja kõik perekonna liikmed olid sellega nõus. Kui ma väiksem olin, siis ma sõitsin suuskadega koera taga koerast kinni hoides. Kui koer enam ei viitsinud vedada, siis ma võtsin suusad lahti ja lihtsalt seisin nende peal, kuni koer nägi kassi ja hakkas talle järgi jooksma. Kuni jõudis naabri õueni, kus oli asfalt väljas ja ma pidin hüppama üles ja maandusin jääkamatsate peale. Siis jooksis koer veel minema ja ma pidin teda otsima minema.