Minul on kodus lausa kolm lemmiklooma: koer Morgan ja kaks kassi - Miki ja Minni. Niisiis Morgan on viie kuu vanune ja me võtsime ta kahekuuselt. Kui me ta koju tõime, siis me nuputasime ja nuputasime, kuni tuligi selline nimi, et see võiks ollagi selle koera nimi. Ja kusjuures, see nimi on väga ilus ja see sobib talle! Kassid aga said nime selle järgi, et olime kuulnud selliseid nimesid ja siis panimegi neile sellised nimed! Tundus, et need olid just nende nimed!
Minu lemmikloom on koer, ta on oma nime saanud sõbra käest. Me mängisime temaga kogu aeg ja käisime jalutamas, ta läks ükskord hulkuma ja jäi auto alla.
Mu lemmikloom on koer nimega REX, ta sai selle nime minult, sest mulle meeldib see nimi, me hüüame teda Rekuks. Ta sööb kartuleid ja on hästi sõbralik. Kui ma ütlesin sõbralik, siis ma eksisin: ta on võõrastele kuri, mul tuleb meelde see, et üks mees tuli meie poole ja ootas värava taga, aga Reku ei tundnud teda ja ta urises ja see mees läks ära, sest ta kartis Rekut. Ja ei oleks ära jooksnud, kui Reku poleks urisenud. Rex peab võõrast enne nuusutama ja siis on ta sõber.
Minu lemmikloomaks on eesti hagijas - kolmevärviline lontis kõrvadega koer ja jänesed. Koera nimi on Terri, ta on tõupuhas, sellepärast ei saanud me ise nime valida. Aga hüüame kas Terrikaks või Londuks. Jänestel enamusel pole nimesid, on vaid papsi lemmikud Sass ja Juss... Muide mina ütlen nende kõigi kohta Jänxid... Aga nad ju ongi, sama armsad kui kohukese Jänxki. Koeraga on meil igasuguseid pulle asju juhtunud: ta on mitu korda meie hambapasta ära söönud, vahel limpsib seepi ka - tal on selline imelik kalduvus nende asjade poole, siis üleüldse sööb ta kõike - alustades hapukurgiga, lõpetades elusate sääskede ja kärbestega... Lahe! Kui ilmad soojaks lähevad, tahab ta igal võimalusel ujuma. Ta ei tea, kust lõpeb maa ja algab vesi - ta armastab vett. Samuti tahab Terri Jänxidega musi-musi teha. Ja jänesed ei kardagi teda, kuigi ta on jahikoer. Meie jaoks diivanihagijas, sest öösel magab ta toas, diivanil. =) Hellik!
Mul on kodus väike pini nimeks pandi talle Tibi. Hommikuti vorsti loeb, õhtul teki alla poeb. Mul on lemmik loom, koer. Nagu luuletusest aru said, on ta nimi Tibi. Luuletusest on puudu mõned read, mis mul paraku meelde ei tulnud. Kui me väiksemad olime (mina ja mu õde), siis koolist koju tulles kogu aeg me vaidlesime, et kes koera esimesena kallistada saab.
Ja mul on lemmikloom, ta on koer ja ta sai oma nime niimoodi, et onu tõi koera ja ta ise pani nime, milleks oli Bimbo. Ükskord nägi ta üht jänest põllu peal ja hakkas siis teda taga ajama, aga kätte ta jänest ei saanud, sest jänes põgenes nii kiiresti, et ta ei teadnud, kuhu minna. Pärast tuli kodu ja oli surmväsinud, sest ta oli leidnud ühe uru, mida ta siis nii hullult kaevas.
Mu vanaema pool on koer Muki, oma nime sai ta sellise, kuna algul tahtis igaüks talle mingi erilise nime panna, aga ei suudetud otsustada ning siis pantigi tavaline koeranimi, Muki.
Koer Päta, lihtsalt mõtlesime koerale nime ning siis leidsime selle nime Päta raamatust. Üks kord, kui me kooli hakkasime minema (bussi peale), siis Päta kohe tundis, et üks võõras koer on läheduses ja Päta käis ümber meie nii kaua, kuni me bussi peale saime mindud.
Hobune, kuid ma ei tea, kuidas ta nime sai, ta nimi on muidu Ginnie Walker ja ta on traavel, on ka hipodroomil võistelnud mitu aastat. Minu koer HAPPY - nime sai ta ühe hobuse järgi ja huvitav lugu on see, et see koer ronib puu otsa ja lakka. Ja koer MAIU - nime sai ta sellest, et ta oli lumivalget värvi.
Mul on koer Tuki. Ta on väike taks. Kahe aastane ja talle meeldib mängida. Vahel on ta kuri ka ja uriseb, aga ta ei hammusta kunagi. Nime sai ta lihtsalt ühel õhtul, kui kõik talle nime pakkusid. Tukit hüüame vahel Tuksiks! See sobib hästi - taks Tuks. 8) Temaga on juhtunud hästi palju seike. Nt: Kui ta oli kadunud, kuigi meie ei teadnud seda. Istusime köögis ja kuulsime imelikke hääli ja pärast tuli välja, et ta oli trepi alla kinni jäänud. See ei tundunud eriti naljakas, aga siis kui see oli, oli see nii naljakas.
Mul kodus on palju lemmikloomi: koer - Bimbo, kass - Kitti, küülikud - Snoffi ja Jänks, papagoid - Romeo ja Julia. Bimbo on meil juba üle kümne aasta, tõime ta koerte varjupaigast, mina olin siis umbes kaks aastat vana, ma ise valisin ta ja arvan, et tegin õige otsuse - paremat koera ei oska endale tahtagi. Bimbo on jäänud ühe korra auto alla meie maja kõrval, õnneks midagi halba ei juhtunud: isa tõi ta tuppa, kus Bimbo pisut ringi jalutas. Kuid sellel ajal oli meil hoopis teine kass, kes koera ei sallinud, ta hakkas toas koera taga ajama, kuni mina ta kätte sain ja õue viisin.
Minul on koer Ruubi. Temale pani nime minu isa (võib-olla oli see hoopis ema). Tegelikult ma selle kohta lugu ei mäletagi, et kust ta selle nime sai, aga muid lugusid võib küll kirja panna. Kui Ruubil oma venna Dobby’ga kutsikad olid, siis minu õde võttis mingi vana riide (ma ei mäleta täpselt, mis see oli) ja hakkas seda enda järel vedama. Siis kutsikad jooksid sellel järel nagu kassipojad. Ükskord, kui nad juba suuremad olid, oli talv ja lumi oli maas. Mina istusin kelgu peale ja hoidsin koeral rihmast kinni. Tema hakkas jooksma ning vedas mind kelguga tükk maad. Tegelikult on Ruubit raske pidama saada. Vahest ma ei jõuagi teda kinni hoida.
Jah, mul on kaks koera, sain nad oma tädilt, ühe koera nimi on Mai-Port ja talle meeldib laulda, ta käis ükskord Pealtnägijas ka laulmas, ta sai oma nime sellelt tädilt. Teise koera nimi on Leti ja talle meeldib väga joosta ja oma palliga mängida, ta sai oma nime ühe seebika järgi. Ning mul on veel hobune, tema õige nimi on Pierre Le Fu, aga meie kutsume teda Puntiks ja ta on välismaalt toodud.