Mul on koer Kipper, kelle hüüdnimi on Kipi. Ta sai oma nime multifilmist "KIPPER". Ta on hästi rõõmsameelne koer, kellele meeldib õudselt jalgpalli mängida.
Mul pole kodus looma, aga mu vanaemal on koer ja ta nimi on Pennu. Ta on küll emane, aga isase nimi. Ma küll ei tea, kes või kuidas talle see nimi pandi, aga talle ja mulle meeldib see.
Minu lemmikloom on taks Aki. Nime pani talle selle järgi, kui mu õde väike oli - ta nii oskas öelda. Vahel on ta meil kaduma läinud, otsitud metsast ja lõpuks tuleb ta ikka ise tagasi. Mingi tark koer ta nüüd küll ei ole ja trikke ka ei oska.
Mul on koer Joosep. Oma nime sai ta, aah kes seda teab. Noh ta on alles kutsikas, seega teeb ta väga palju lollusi ja on väga energiline, vahepeal ajab kanu ja kasse taga. Ja vahepeal sööb energiatablette, millest ta üle kammib nagu ikka. Siis on mul veel draakon Bobby kodus Ja Elevant Enn. Nad on väga lahedad ja sõbralikud loomad, eriti meeldib mulle neid süles hoida nagu Saaremaa tuulik teeb oma koer Bellaga. Ükskord me oma draakoniga veel käisime pededeparaadil neegreid ostmas.
Mul on lausa mitu looma. Alustame koerast. Minu koera nimi on Dobby. See nimi torgatas mulle lihtsalt pähe. See koera nimi on Ruubi. Poisil tüdruku nimi! Me mõtlesime neile nimesid. Dobby oli nime saanud, teine aga mitte. Ma ütlesin Ruudi, õde kuulis Ruubi ja nii jäigi. Kass Miisu saime laadalt. Ma panin nimeks Liisu, isa ütles, et see pole kassi nimi. Muutsime Miisuks. Veidi hiljem leidsime veel ühe kassipoja. Tükk aega ei suutnud nimes kokkuleppele jõuda, kuni isa ütles Archibald. Miisul sündisid pojad, millest kaks meile jäid. Need nimed olid mul juba ammu välja mõeldud: Oskar ja Rosa-Katarina. Meil oli vaikne merisiga Nöpsike (sai nime nööpe meenutavate silmade järgi) ja ema tõi veel ühe, kes pidevalt rõõmsalt kilkas. Tema nimi on Piiksu.
Kodus on mul väga armas pitsu (koer), kuigi ta on minu õe oma, aga see pole oluline. Oma nime on ta saanud Liisalt, õde pani, kuid ei tea miks. Võib-olla oli lihtsalt nii armas ja Mona Liisa moodi. Alles hiljuti juhtus temaga õnnetus. Ta jäi rasedaks või kuidas seda öelda. Kuigi ta ei saanud poegida, sest ta oli läbinud autoõnnetuse (jäi auto alla) ja sellega kaasnes see, et ta jalg muutus väärakaks. Hiljem see paranes. Koer ei söönud ega joonud. Õde otsustas ta arsti juurde viia. Tehti operatsioon ning nüüd on kõik korras temaga. Kuigi see päev oli väga jube. Ta oleks võinud surra, sest ta on isegi väike. Kuid laabus kõik ning nüüd jookseb jälle suu naerul.
Mul on kaks looma: kass ja koer. Kass pole tegelt minu oma, vaid mu õe, aga koer on minu oma. Ma käin taaga õues mängimas, võtsin ma ta sellepärast, et mu sugulased võtsid ka koera, noh siis hakkasingi oma emale peale käima ja lõpuks saingi oma koera. Üks kord, kui mu vanaema läks väljakule, nägi ta seal samasugust koera nagu meil ja helistas siis kohe meile, aga mu ema ütles, et koer on kodus.
Mul on koer Täki ja oli ka kass Kity, kuid ta suri aasta eest. Täki on väike valge koer mustade laikudega ning hästi karvane. Me oleme temaga ühevanused, tema on ainult kolm kuud vanem. Suvel saab 14 juba. Ma olen ta üle väga uhke, kuna ta on nii vana ning maiesteetlik. Ta on küll väga vana, kuid ta on nii elurõõmus ning rüblik. Ülilahe koer!!!! :d xd!!!!! Temaga koos on nii palju lugusid, et isegi 84-leheküljelisest kaustikust jääb väheks ja kümme pastakat puudu! Aga parim on see, kuigi ta on nii väike, on ta kaitsnud meid endast kolm korda suuremate koerte eest! Täielik rezpekt!!!
Mul on koer, ta nimi on Sammy. Oma nime sai ta ühest nimede ja nägude mängust. Lihtsalt lugesin, et on tore nimi ja siis sai ka Sammy nimeks Sammy. Kord ta magas pea alaspidi diivani pealt maas. Keha oli diivani peal, pea rippus üle ääre ja küpsis oli suus. Siiamaani ei oska mu tuttavad esimese korraga seda pilti õieti vaadata.
Mu lemmikloom on koer, ta nimi on Rommi. Ta sai oma nime ühelt ema tuttavalt, kelle nimi oli ka Rommi. Rommile meeldib kõrgel olla ja alati, kui keegi tänavalt tuleb, hüppab ta oma kuudi katusele ja siis on ta nii kõrgel, et näeb vabalt tänavale.
Mul on üks lemmikloom. Koer nimega Miki. Ta on viis aastat vana ja ta on krants. Muidu on kihvt koer, aga kipub mõnikord autosi taga ajama. Tema nime pani talle mu suurem vend ja on arvatavasti tulnud sõnast "Miki hiir". Lugusi suht pole, iga kord, kui keegi õue läheb, läheb ta nii lolliks, et hakkab mööda maja ringi jooksma ning kui välja saab, siis jookseb edasi-tagasi ja haugub.
Minu lemmikloom on koer. Tema nimi on Simba. Ta sai enda nime multikast, ühe koera nimi oli Simba ja minu koer on väga tema moodi, selle järgi saigi ta endale nime.
Mul on kaks hamstrit ja koer. Koera nimi on Pätu =) Nime ta sai selle järgi, et ta tegi absoluutselt kogu aeg pahandust, teeb siiamaani tegelt. Aga ta on nii armas, ma ei vahetaks teda ühegi koera vastu! Mul olid ka kaks kodutut kassipoega, kes on nüüd kahjuks kadunud! =( nendega mul meenub ainult see, et kui nad öössel kräunuma hakkasid, siis nad tahtsid süüa... Vahel ma ei saanudki magada. Aga nad olid nii nunnud! Nad olid metsikud kassipojad ja nad olid nii väikesed, et nad vahel susisesid kastinurgas, omal polnud hambaidki suus! w)! =( (=