Mul on kaks lemmiklooma: kass ja koer. Koer sai oma nime Julie niisama ja kass sai oma nime Kapu sellepärast,et ta nägu ütleb välja, et ta on rumal, aga tegelikult ei ole ta üldse rumal.
Mul on kodus koer, kelle nimi on Baikal. See nimi oli tal juba sünnist saati ning me otsustasime seda mitte muuta (ise me kutsume teda Baikaks). 1. Ühel külmal talvehommikul ärkasime me perega kõik üles tugeva külmatunde pärast. Kõik olid terve öö külmetanud ning isa ei saanud aru, milles asi on. Kui isa hiljem õue läks, siis ta avastas, et Baikal oli oma ninaga meil gaasi välja lükanud (meil on aias selle jaoks üks kang) ning seetõttu meil oligi öö läbi külm. Kuna Baikalil ise on väga paks karv, siis ema viskas nalja, et ju ta sellepärast sooja meilt ära võttiski, et tema jaoks oli meil toas liiga palav. 2. Talve jooksul tekkis Baikalil tobe komme hakata öösel, kui ta sisse tahab, välisukse peale hüppama ja kraapima. Muidu mind see ei häiri, kuna mina magan kõige tagumises toas ja olen sügava unega, kuid üks öö ärkasin ma küll Baikali pärast üles. Põhjus oli selles, et Baikal lasi tol öösel meil uksekella. Samal ajal kui ta hüppas, siis ta virutas ka kogemata käpaga uksekella nupu alla. Kui ta oli seda juba kaks korda teinud, siis isa otsustas ta sisse lasta, sest muidu poleks keegi meist magada saanud.
Mul on koer Mia-Elizabeth. Ta sai oma nime nii, et kui me esimest korda emaga üldse kutsikat valimas käisime, siis tagasi koju sõites tuli meil see lihtsalt pähe. Ja ma olin just vaadanud ka filmi, kus oli sellise nimega tegelane. Elizabethi lisasime hiljem. Tahtsin et nimi oleks uhkem, kuna ta oli siiski tegelikult pooleldi tõukoer ja neil on tavaliselt pikad nimed. Kui koera kutsume, kutsume Mia. See, et tal on ka teine nimi on mõndadele siiani teadmata, kuid mulle meeldib tema nimi. Mia käib minuga iga pühapäev ratsutamas kaasas. Seal on ka teisi koeri. Kõige rohkem Mia juures hämmastab mind see, et ta on nii väike, kuid ta läheb ikkagi suure koera juurde haukuma. (peale seda jookseb ta saba jalge vahel minema, kartes haiget saada.)
Lemmikloomaks on koer Feartless Heart Queeno. Feartless Heart tuli ta esivanematelt ning Queeno kasuks otsustasime sellepärast, et kasvandusest anti meile täht "q", millega pidime siis talle nime mõtlema. Ise kutsume teda qp-ks (Kupiks).
Taks Volli, õige nimega Voldemar. Nimi tuli totaalselt 'lambist': sain koera, läksime arsti juurde samal päeval, oli nime vaja mingile paberile. Emal tuli ka talle seletamatutel põhjustel meelde Voldemar ning see ka jäi (ametlikult). Ise reageerib koer kõigele, mis on entusiasmiga öeldud.
Minu lemmikloom on maal, koer Bobby. Ta lihtsalt sündis Bobbyks, seda ei saa kirjelda, ta on täpselt Bobby nägu, samas mu vanaisa lemmiktegelane sarjast "Kodus ja võõrsil" oli ka mingi Bobby, nii et võibolla mu vanavanemad samastasid ta sellega, kuigi minu Bobby on meessoost, aga jah. Ma olen selle koeraga koos üleskasvanud, nii et mul on lugusid virnast võtta, siia tahaks ma aga kirjutada hoopis ühe teistsuguse jutu. Tähendab, kui me ta võtsime, siis oli ta siuke haledakene, kurbade silmadega, karvatu pitsu, ükskord aga mu vanaema ütles talle, et sul võiksid vähemalt lokid kasvada, muidu sa jäädki meil selliseks vaesekeseks ning paari kuu pärast oligi Bobby lokke täis, kusjuures ta on siiamaani selline armas lokilammas, minu meelest on see suht uskumatu lugu, sest ta vanemad ei olnud ka lokkis, nii et jah.
Mul on koer nimega Bella, kes on juba suhteliselt vana. Nime panin talle mina ning see tuli ühest raamatust, mida lugesin. Seal oli printsess nimega Bella ja nii sai mu koergi endale sellise printsesliku nime. Nooremana tegelesin temaga rohkem. Käisin õues, mängisin jne. Nüüd aga olen ta n-ö unarusse jätnud. See on ka tingitud sellest, et ta elab nüüd vanavanemate juures, kust meie veidi aega tagasi ära kolisime. Bella jäi aga vanaemale-vanaisale seltsiks. Temaga on kindlasti palju mälestusväärseid seikasid olnud, kuid kõige meenutavam on üks talvine juhtum, mis Bellaga toimus. Oli talv. See oli umbes, siis kui ma olin viie-kuue aastane, ehk siis pea kümme aastat tagasi. Ma olin inspiratsiooni saanud jõuludest ning põhjapõder Rudolfist ja nii otsustasin minagi, et pean leidma endale ühe sobiva põhjapõdra. Nii istusin kelgu peale ning rakendasin oma koera selle ette. Panin talle kelgunööri ümber keha ning käskisin sõita hakata. Sel ajal oli Bella veel väga noor ning energiline koer, see pärast startis ta meeletu kiirusega paigast ja hakkas pöörase kiirusega suvalisse suunda sõitma. Mina kiljudes kelgu peal, tiirutasime nii kaua, kuni Bella ühte kassi nägi ning selle järgi liduma hakkas. Mina lõpetasin kraavis, kelk peapeal ning muhk peas. Peale seda juhtumit, pole enam püüdnud põhjapõtradega sõita. Mul on ka teine koduloom, kes on tegelikult mu õe oma. See on jänes Pätu. Temaga ei tegele ma üldse. Selleks on ema ja õde. Ega ma eriline kodulooma fänn pole, eriti ei meeldi mulle kassid ega närilised. Koerad on aga lemmikud. Suureks saades ostan endale chiuaua ning panen talle nimeks Gucci, see on kindel!
Hetkel ei ole looma. Mul oli kunagi koer, kellega kasvasin koos üles, ta nimi oli Reksu. Ma ei tea, kust ta oma nime sai, vanemad ilmselt niisama mõtlesid, see pole ju kuigi originaalne nimi ka. Peale koera sain ma endale sünnipäevaks jänese, ta nimi oli Trips. Nime mõtlesin ma juba ise ja panin selle mängu trips-traps-trull'i järgi. Trips oli väga lahe, käisin taga suvel õues rohu peal kassitraksidega jalutamas, vahel ma pidin tal isegi järgi jooksma, sest ta hüppas ülikiiresti. Ta oli väga armas ja ülimalt kallis mulle. Kahju, et teda enam pole.
Lemmikloomaks on mul koer. Mul oli kunagi koer, tema nimi oli Reki. Saime ta endale niimoodi, et käisime kord pere ja sugulastega linnast väljas piknikul - grillisime ja tegime sašlõkki. Vorsti lõhna peale ilmus sinna üks väike armas taksikoer. Andsime talle vorsti ja sellepeale ta ei läinudki enam ära. Seadis ennast meie auto tagaistmele mugavalt magama ja kuna me teda sealt ära ka ei saanud, siis võtsimegi ta endale koju.
Mul on koer Cherry. Ma otsisin internetist koertenimesid ja siis kirjutasin kõige ilusamad üles, seejärel vaatasime neid perega ja otsustasime Cherry kasuks.
Mul on koer, tiibeti mastif nimega Anzam. Selle nime pani talle see inimene, kelle koera kutsikas ta oli. Anzam olevat üks mägi Tiibetis. Hiljuti üks krants rasestas Anzami ära, kuigi me hoidsime teda spetsiaalses puuris jooksuajal. Aga kutsikad tulid hästi armsad, nii et iseenesest väga katki midagi ei olegi.
Mul on kaks lemmiklooma - koer Timmu ja kass Sheeba. Sheeba sai oma nime ühe kassitoidu reklaami järgi, kus reklaamitakse Sheba toitu. Kuna minu Sheeba nägi väiksena välja nagu too kiisu sealt reklaamist saigi ta nimeks Sheeba. Koer, kes on rohkem ema oma, sai oma nime lihtsalt sellepärast, et ema ütles, et ta on Timmu nägu ja ongi kõik.
Mul on kaks lemmiklooma - koer Timmu ja kass Sheeba. Sheeba sai oma nime ühe kassitoidu reklaami järgi, kus reklaamitakse Sheba toitu. Kuna minu Sheeba nägi väiksena välja nagu too kiisu sealt reklaamist saigi ta nimeks Sheeba. Koer, kes on rohkem ema oma, sai oma nime lihtsalt sellepärast, et ema ütles, et ta on Timmu nägu ja ongi kõik. Dublett: EFA, KP 112, 230 (2g)
Keit: Mul pole lemmiklooma Robert: Lemmikloom on koer. Nime pole talle ise pannud, kuna saime ta sugulaste käest, kui ta oli juba neli aastat vana. Dublett: EFA, KP 113, 32/3 (1f)
Mul on koer, ta nimi on Guula, ta on nii süsimust. Kui oli õhtu, siis ma läksin magama ja koer hüppas mu peale ja ma ehmatasin nii, et ma hakkasin kiljuma.