Mul ei ole kahjuks lemmiklooma. Minu vanemad ei kavatse mulle kunagi lemmiklooma osta. Nad on küll armsad,aga nende eest tuleb iga päev hoolitseda. Kunagi oli mu vanaemal ja vanaisal kass ja koer, aga nad surid vanadusse. Koer oli Muki ja kass oli litsalt Kass nende nimede saamisest ei tea ma ka midagi, sest mu vanaema ja vanaisa pole sellest kunagi rääkinud.
Mul on kass, kelle nimi on Lucia. Kui me ta saime, polnud me kindlad, kas tegemist on poisi või tüdrukuga ja siis panime talle lihtsalt hüüdnime Lucy. otsustasime, et kui tuleb välja, et ta on tüdruk, saab nimeks Lucia ja kui ta on poiss, siis on nimeks Lucifer.
Samuti on tal väga palju hüüdnimesid. Me kutsume teda vahel Lucifer, Lucius, Kass, Sitaratas jne.
Minu kassi nimi on Emma, kuid kuna nime valimisel esinesid teatud lahkarvamused, siis mõnda aega kutsus isa teda Emmiks. Nüüdseks on Emmast saanud lihtsalt Kass või hellitavalt Kiisu.
Kass ja koer. Kassi nimi on kass, sest ta ei ole ühelegile teisele nimele kunagi reageerinud, koera nimi on laiza, sest ta ei olnud algusest peale meie koer vaid, ta tuli vene perekonnast. Pole eriti mingeid ekstra huvitavaid lugusid nendega seoses, aga kallid on nad ikka mulle.
Mul on üks koer ja üks kass. Mu koera nimi on Brita, ta nimi valiti, kui me koera peale perega mõltesime, me autos arutasime ning kõik nõustusid, et ta nimeks saab Brita. Mu kassi nimi on Kass. Ta tuli meil majaga kaasa ning tal oli juba dokumendis kirjas, et ta nimi on Kass ning muutma ei viitsinud hakata.
Minu lemmiklooma nimi on Kass. Ta nimi on selline, sest oma õigele nimele ta ei reageeri. Ta õige nimi on vist Kitty või Käpa, ma täpselt ei tea. Lugusid temaga on juhtunud palju, enamuses kõik siis, kui mind veel ei olnud. Üks aga mulle eriti meeldib. Mu õde tahtis kassile massaaži teha. Ta võttis selleks akutrelli, pani tööle, lükkas kassile karvade vahele ja ma arvan, et saate isegi aru mis juhtus. Jah! Kass hakkas kisama. Ma ei teagi kuidas, see pärast ära saadi.
Mul on kaks lemmiklooma, koer ja kass. Koera nimi on Timmu ja kassi nime polegi, seepärast, et me ei ole oma kassile nime pannud, me lihtsalt hüüame teda kassiks või kiisuks. Me võtsime mõlemad loomad loomade varjupaigast, seepärast et me ei teadnud, kust mujalt looma võtta.
Meie eelmised lemmikloomad koer Simba ja kass Kitty olid juba ära surnud. Koer suri ära, aga kassi kohta täpselt ei tea, sest ta on kadunud. Praegused lemmikloomad võtsime septembris. Vahel meie koer ja kass teevad pahandusi, meil kass ja koer ei ole sõbralikud üksteise vastu.
Mulle meeldivad kassid, kuid mul on kasside suhtes allergia. Mul pole endal olnud ühtegi lemmiklooma, sest enne, kui allergia selgus, elasime väikeses korteris, kus kassi ega koera jaoks ruumi polnud ja looma halbadesse tingimustesse me ei tahtnud võtta.
Üks mu vanaisadest oli koertest vaimustuses ja tal tuli mõte tuua oma 1. klassis käivale lapsele (minu emale) kutsikas. Ta tõi esimese kutsika, keda oma sõprade kodus nägi. Kutsikas kasvas suureks koeraks ega mahtunud korterisse ära. Samuti ei osanud täiskasvanud teda koolitada ja neil polnud ka piisavalt aega koera väljas jooksutada.
Mu vanaema on alati pidanud kasse, aga need kassid on alati olnud leidloomad, tänavale visatud ja väga õnnetud loomad. Meie kodus on põhimõte, et kallist tõukoera või tõukassi ei ostaks me kunagi, sest
1) tõuloom eeldaks näitustel käimist ja võimalusel tõuaretuses osalemist
2) kuna meil sellega ei tegeldaks, siis lihtsalt lemmikloom tuleb võtta kas varjupaigast või lausa tänavalt, sest tähtis on looma elu päästmine.
Vanaisa pani oma kutsikale nimeks Rinaldo, aga maja poisikesed hakkasid naerma. Siis ta nimetas sama koera ümber nimega Karamba (tuletis hispaania keelsest carrambast, mis tähendab kurat). Vanaema kassid on olnud: Saba (karvase sabaga kass), Kiidu, Kusti, Põnn, Poiss, Kiisu. Ema pani ühe kassi nimeks Junsu, sest kass oli väga väike hüljatud kassipoeg. Sama kass reageerib nimele Kass.
Loeme ajakirja „Lemmikloom“, vaatame TV-st saateid lemmikloomadest.
Ma ei pea õigeks, et lemmikloomi võetakse vastavalt moele. Iga loom on tore. Aga võtta saab isendi, kes pidajale sobib ja kellega ollakse nõus koos elama.
Mulle tundub, et koerad on näitusel stressis. Näiteks saksa lambakoerad ja šnautserid hauguvad väga raevukalt. Aga osa kassitõuge on näitusel väga häiritud: liiga palju lärmi, teiste kasside lõhna. Mõni kass magab oma liivanõus. See on ju ka protest. Lihtsalt lemmiklooma (ilma tõupaberiteta) näitusel nägin, kui suur ja tore kõuts susises omaniku peale ja üritas teda käpaga lüüa. Kõuts oli nii häiritud.
Oma kassi ma küll näitusega ei traumeeriks ja koer võiks lihtsalt käia koerte mänguplatsil ja teiste omasugustega mängida ning elada oma rõõmuks.
Kuigi mulle on kassid vastunäidustatud, võttis ema meile ükskord ajutiselt kassi, kuni me olime talle kodu leidnud. Kass oli heidik ja tuli meie rõdule elama. Oli selge, et talve ta üle ei oleks elanud. Mina pidin temast eemal olema. Ema tõi toidu, mõlemad vanemad valvasid, et kass ei oleks pidanud liiga kaua õues olema. Kui kass vajas seltsi, siis temaga räägiti. Teda hoiti süles ja temaga kõnniti ühe akna juurest teise juurde. Kass andis ise märku, kui ta seltsi vajas. Kassi tegutsemisaeg oli põhiliselt öösel. Siis ta uurib korterit ja loobib asju.
Sõi kassi kuivtoitu, sest armastab seda; piima jõi üsna palju.
Vaktsineerimine (marutaud, kõikvõimalikud haigused) on vajalik. Pärast ravimine on palju tüütum ja kulukam, kui üldse on veel võimalik ravida. Kui lemmikloom peaks ära surema on pärast väga kahju. Kui võtta õuest kodutu loom, tuleb teda kindlasti näidata arstile, sest loomale tuleb anda ussirohtu, kirburohtu, teda tuleb vaktsineerida ja tema kõrvad üle vaadata, et seal ei oleks lesti.
Steriliseerimine on vajalik, sest kõigepealt pole soovimatute lastega midagi teha ja kui kassi tahetakse toaloomaks, siis elab ta palju rahulikumalt toas ega kipu välja, samuti ei meelita emane toakass isaseid kasse rõdule. Arvan, et tiinusevastased tabletid ei ole kindlad, sest pirtsakas kass valib toitu ega lase endale midagi ülearust suhu panna.
„Juhtunud“ järglased on kohutav probleem. Kui oleks tuttavaid, kes väikest soovivad, siis oleks ju tore vaadata, kuidas kass oma lapsi hooldab ja kasvatab.
Kass ei tohtinud tulla minu kui allergiku tuppa. Aga muidu ta hõivas kogu korteri. Looma koht pole voodis, sest kass on väike ja ta võib haiget saada, kui magav inimene end pöörab või vähkreb. Koer võib samuti haiget saada ja siis enesekaitseks magajat hammustada. Aga kui mõelda, et magav inimene on loomale mõistetamatu ja omaniku magamise ajal tunneb loom end hüljatuna, siis peaks teda ikkagi lubama voodisse.
Kui loom on võetud, ei tohi teda üksi jätta. Ainus võimalus oleks loomahotell. Kassi näiteks randa kaasa ei võta. Kassi võib kanda spetsiaalses kassipuuris, juhul, kui loom on nõus sinna minema ja seal ka olema. On ka spetsiaalsed kassikandekotid, mis on pehmed ja mille otstes on võrk, et välja vaadata. Kassid ei lase ennast aga kuhugi sundida. Kui talle puuris või kotis ei meeldi, siis hakkab loom karjuma ja kraapima.
Usun, et oleks ju tore mõte lemmiklooma sünnipäeva pidada. Kuid see oleks ikkagi pidupäev omanikule, sest loom vajab head kohtlemist igal päeval.
Koerte riietamine õue viimiseks on hea mõte, sest neid tuleb kaitsta külma eest ja endal on ka mugavam, kui koer end õues mustaks ei teeks.
Me ei ostnud kassile spetsiaalseid mänguasju. Me proovisime, mis talle meeldib. Talle meeldisid igasugused paelad, mida sai püüda. Talle meeldisid juukserullid. Vahepeal mängis õmmeldud karvase palliga. Samuti meeldisid talle papist rullid.
Ma ei poolda looma ehtimist, sest kas ta ikka ise tahab seda? Kass vajab spetsiaalset kammi. Usun, et koertele meeldiks spaas möllamine küll (kui koer pole liiga arg).
Loom peab saama tähelepanu ja pai siis, kui ta tuleb ja seda palub. Kui loom on halvas tujus tuleks püüda teda lohutada ja tema meeleolu kuidagi parandada. Ma ei mõista neid inimesi, kes kohtlevad oma looma kui inimest. Nimelt on olnud saateid ülirikaste inimeste lemmikloomadest. Neile korraldatakse abiellumistseremooniaid, neid ehitakse ja neile pannakse pärleid kaela. Tahan öelda, et omanik on olemas looma jaoks ja loom peab end tundma õnneliku ja rahulikuna. Kuid loom peab alati saama rahu, kui ta tahab rahu saada ja tal peab olema võimalus pugeda peitu, kui ta tunneb end häirituna.
Ma arvan, et nõukogude ajal oli suhtumine lemmikloomasse üleolev. Samuti polnud loomapoode nagu neid praegu on. Tänapäeva loomaomanik saab oma loomale kõike lubada. Lemmikloom on tänapäeval pereliige.
Arvan, et kõige ilusam oleks surnud loom matta lemmikloomakalmistule. Kuna ligipääs sinna nõuab oma transporti, võib see osutuda keeruliseks. Võib ju ka aeda matta ja paik ära märkida. Aga kui ta talvel sureb, siis ma küll ei tea.
Kui inimene on võimeline looma pidama, võiks uue looma võtta. Kuid surnud looma ei saa asendada. Tuleb aru saada, et uus loom on uus elu.
Laualt toitu võtta ei tohtinud, aga kui kassil oli kõht täis ja talle oli antud näha erinevaid toite ja ta ka ise valis, siis ta vaevalt vargile läks.
Kui kass kraabib tugitooli, tuleb talle võimaldada kraapimispuu. Karjumine ei aita. Arvan, et puhtust oskab näiteks kass hästi pidada. Kui kass või koer on veel väikesed, tuleb neile kohe reegleid hakata õpetama.
Karistamine ei aita. Aga kui tuleb karistada, siis peab enne lugema vastavat kirjandust või rääkima loomatundjatega. Kindlasti ei tohi looma lüüa, talle haiget teha. Näiteks kui kassi raputati turjast, siis see ei aidanud: ta tegi järgmisel päeval jälle sama, mille eest teda eelmisel päeval oli raputatud. Kui kass harutab WC-s paberirulli lahti, on parem hoida WC-uks kinni.
Koer vajab kindlasti dressuuri, sest muidu ta hakkab kodus ise peremeheks. Võib-olla kassile piisab, kui ta saab kõik ise üle vaadata.
Koer peaks sõna kuulama, alluma käsklustele. Aga ma ei usu, et koer inimese lõbustamiseks just sitsima peaks.
Loom mõistab inimese meeleolu. Ta saab aru hääletoonist. Loomaga tasub rääkida. Nad õpivad mõistma mõningaid sõnu, aga tähtsam on, millise häälega neid kõnetada. Loomale meeldib, kui temaga rääkida. Siis nad vaatavad väga pingsalt otsa. Koer on õppinud mõistma mu nägu: õue, jooksma. Loomad mõtlevad, lausa kavandavad tegevust.
Ei usu, et loom peremehe kiindumust kurjasti ära kasutaks. On olemas kasvatamatud koerad, kellele pole ilusasti selgeks tehtud, mida teha ei tohi. Kui kassile midagi keelata, tuleb ta sülle võtta ja teda noomida ning nii mitmeid kordi järjest.
Näiteks mu vanaemal on kass, kes kraabib tugitooli iga kord, kui sellest möödub. Aga teda vahel keelatakse, vahel öeldakse väga halvustavalt: „Kraabi, kraabi!“ Lõpuks ta möödus tugitoolist, tahtis jälle kraapida, aga siis katsus ainult käpaga. Loomulikult on teda sellest toolist ainult tõstetud eemale. Teine võimalus: lubatakse kraapida, aga öeldakse halvustavalt:
"Kraabi!“ Kass ei hakanud kuritarvitama, hoopis vastupidi, püüdis mitte kraapida.
Olen näinud rottweilerit, keda tema „mamma“ (perenaine) lausa jumaldas. Perenaisel mingit autoriteeti koera silmis polnud. Koer muutus kurjaks, kuid samas puudus tal ka enesekindlus. Ta oli väga kasvatamatu koer.
Laps ei vaja looma. Laps vajab täiskasvanut kui sõpra. Lapse jaoks saab juba päris ruttu loomast samasugune kohustus kui näiteks on õppimine. Loom oma olemuselt on ju ka laps ja kuidas siis üks laps peaks teist last pidevalt hooldama? Muidugi on lastel tore loomi vaadata, aga tuua koju loom ja öelda, et see on lapse jaoks, noh, minu meelest ei hooli see täiskasvanu ei oma lapsest ega ka loomast. Lapsel on tore koolist tulles vaadata, mida loom teeb ja kuidas ta mängib, kuid tõusta öösel selleks, et õuest kassi tuppa lasta või varahommikul koera välja viia on tõeline sunnitöö.
On inimesi, kes alati imetlevad teiste loomi. Ka siis, kui nad mingil põhjusel endale kunagi looma ei võta.
Ei peaks ohtlikke loomi: madu, krokodill. Putukad on toredad, kui nad ringi sagivad, aga ma ei mõista neid. Mingil juhul ei tooks koju mõnda metslooma (näiteks siili), sest loom peab elama loomulikus keskkonnas. Hiired-merisead-hamstrid on ka armsad, aga endale ei tahaks, sest nad pole nagu kassid ja koerad ja vestelda nendega ei saa.
Olen kuulnud, et siilile viiakse õhtuti piima õue. Ühe eramu õuel olevat tegutsenud vares. Temasse suhtuti nagu „omasse“ ja teda toideti. Kahjuks ühel väga külmal talvel suri vares ära. Arvatavasti ta külmus.
Suhtun eitavalt eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisse. Ebatavaline loom tähendab seda, et inimene soovib omada midagi, mida teistel pole. Madu, piraajad, iguaan ei saa olla lemmikloom kodus, sest ta ei vaja inimest, teda ei saa hellitada ega temaga juttu ajada. Inimene ei tunne nende vajadusi. Pealegi on sellised loomad ka ohtlikud. Minisigade kohta oma arvamus puudub. Olen vaid telerist näinud, et nad võivad koledat kisa teha.
Lemmikloom ei tarvitse olla loom ilma praktilise otstarbeta, sest ratsutaja peab ju hobust armastama. Samas koer valvab kodu. Ka koeral on otstarve. Otstarve on seegi, et loom rõõmustab inimest, koer sunnib mitu korda õue minema ja ringi kõndima. Tuttav vanaproua pidas lehma ja armastas oma lehma väga, kuigi lehm oh rahateenimisvahend. Mu enda lemmikloom oleks eelkõige kass. Minu meelest tohib inimene võtta ainult niisuguse looma, kellega ta ise toime tuleb ja keda ta suudab hooldada. Lemmikloomaks ei tohi võtta ohtlikku looma, kellega ei osata käituda ja kes võib ka teistele inimestele ohtlikuks saada. Muidugi, kui oleks hiiglasliku territooriumiga rantšo, võib ehk tiigrigi lemmikloomaks võtta (muidugi juhul, kui suudetakse tiigrile normaalne elu tagada). Aga mu enda meelest olgu lemmikloom selline, kes ka mind vajab ja kes mu elu ei ohustaks.
Kõige tavalisem vastus küsimusele miks inimesed peavad lemmikloomi, oleks, et inimene vajab sõpra. Loom on armas, ta maandab stressi. Lemmikloom on staatuse sümbol: mul on niisugune koer või kass, keda pole rohkem kogu Baltikumiski. Aga näe, ma saan seda endale lubada. Mõni inimene tahab endale ebatavalist. Teistel pole sellist looma, aga temal on.
Loomi peetakse ka kui tuluallikaid (tõulooma kutsikad müügiks või tõuisane, kes saab tasu Näiteks räägiti kord tuhkruomanikust. Tore ja uudne loom kodus pidamiseks, tema pojad osteti ka kohe kiiresti ära.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Lemmikloomi on olnud üks ja ta on praegugi meie peres.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Lemmikloom võeti ema ja minu soovil. Me kaalutlesime seda pikalt ja lõpuks otsustasime kassi kasuks, kuigi isa oli vastu aga lõpuks ta leppis sellega.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kassi saime maalt vanaema käest, sest vanal kassil sündisid kassipojad. Kassi eest maksime viis krooni, sest nii on see kombeks.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja "pärisnime“ vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Lemmiklooma nimi on Miisu. Ajapikku on kujunenud ka teisi nimesid. Näiteks: Kass, Kiisu jt. Nime panin mina talle.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet?
Lemmiklooma puudutavat teavet oleme saanud loomakliinikutest, ajakirjadest, internetist ja tuttavatelt.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole mind lemmiklooma valikul mõjutanud, sest looma tõupuhtus ei ole oluline. Tähtis on see, et loom on terve ja armas.
7. Kas olete osalenud lemmikuga loomanäitustel?
Ma ei ole osalenud lemmikuga loomanäitustel.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Looma eest hoolitseb põhiliselt ema, sest tema on kõige rohkem kodus. Vahepeal annavad ka teised loomale süüa. Ise püüan nii palju loomaga tegeleda kui võimalik. Kuna mina ärkan hommikul kõige varem, siis on minu ülesandeks talle süüa anda. Peale kooli lasen ta rõdule värsket õhku hingama ning kui aega üle jääb, siis püüan temaga ka natuke mängida. Loomaga tegelemise peale läheb päevas aega umbes kaks tundi.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Lemmiku jaoks ostame spetsiaalset toitu, kuna ta ei söö isetehtud toite.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Loomaarsti poole oleme pöördunud mitmel korral. Esimene kord tuli siis pöörduda, kui kass kukkus kuuendalt korruselt alla, teisel korral vaktsineerimise asjus ja kolmandal korral kasvajate pärast. Kui kass on külmetunud olnud, siis oleme talle sooja piima andnud ja teda soojas kohas hoidnud. Lemmikloomade vaktsineerimine on vajalik.
Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks on see vajalik? Kui Teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Meil on steriliseerimata emasloom. Tiinusevastaseid tablette anname talle ainult suvel, sest siis on ta tavaliselt maal vanaema juures.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud“ või olete looma paaritanud?
Oleme lasknud enda loomal järglasi saada, kuna oleme kuulnud, et on hea, kui kass saab vähemalt ühel korral järglasi.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba? Kas lemmikloomal on lubatud kogu korteris ringi liikuda? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Lemmikloomal on lubatud kogu korteris vabalt ringi liikuda, kuna ta on väga puhas ja korralik kass. Sellepärast on tal oma pesasid ja asemeid väga paljudes kohtades. Tal on ka lubatud voodisse tulla.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile või jääb ta sellistel puhkudel maha? Millises vahendis Te oma looma transpordite?
Oleme võtnud kassi kaasa maale minnes. Kui meil on olnud vajadust pikemaks ajaks kodust ära minna, siis oleme lemmiku vanaema juurde viinud. Transportinud oleme teda spetsiaalses puuris, mis on mõeldud kassidele.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Kassi sünnipäev on 22. mail. Sünnipäeva puhul ostame talle mõne uue mänguasja või siis mõne kallima kassisöögi.
16. Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks?
Kassi karvade korrashoiuks oleme ostnud spetsiaalse kammi, millega on teda on väga hea kammida ja mis meeldib talle endale ka väga. Mänguasju on kassil väga palju. Näiteks: mänguhiired, väikesed pallid, kommipaberid, lõngakerad jms.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Jah, on küll võimalik looma eest liiga palju hoolitseda. Näiteks see, kui looma koheldakse väikest last, ühesõnaga nagu inimest. Väga paljud hoolitsusvariandid ei pruugigi vajalikud olla.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Tänapäevane hoolitsemine lemmiklooma eest erineb vägagi nõukogudeaegsest. Praegu pööratakse rohkem tähelepanu looma tervisele ja sellele, mida ta sööb.
20. Milliseid „kodureegleid“ olete oma loomale õpetanud? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Kassile kehtivad meie korteris mõningad reeglid. Ta ei tohi lauale minna, lilli närida ja paljusid teisi pahandusi teha. Selle õpetamine on olnud aeganõudev, aga lõpuks on temast asja saanud. Näiteks kui praegu panna ta lauale, hüppab ta sealt kohe maha, sest ta teab, et see koht ei ole talle mõeldud.
21. Kas lemmikloomal on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Meie kassil oli üks halb harjumus. Nimelt meeldis talle pissida maha jalanõude juurde, kuigi tal oli puhas liivakast olemas. Seetõttu pidime alati oma jalanõud kappi panema ja kui me unustasimegi jalatsid maha, siis oli tema platsis ja tegi oma pahanduse ära. Proovisime igasuguseid karistusvariante. Näiteks panime ta ninapidi oma pissi sisse või siis andsime talle väikse laksu, kuid selliseid variandid talle ei mõjunud. Seega proovisime teist moodust. Hakkasime teda poputama ning seejärel muutus kõik.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet?
Kõik pereliikmed räägivad vahel kassiga. Lemmikloom saab väga hästi aru, kui me teda keelame või kiidame. Ta teeb vahet sellel ja mõistab meid väga hästi.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada?
Emale meeldib kass väga ja sellepärast saab kass alati siis süüa, kui ta tahab. Tal tarvitseb selleks ainult natuke nurruda ja ema jalgu siluda.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused looma suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps vajab looma?
Lastel tuleb kassile süüa anda koolist tulles. Samuti tuleb ka liivakasti puhastada ja kassi kammida. Lapsed mängivad kassiga rohkem kui täiskasvanud, sest nemad on kõige rohkem kodus ja neil on rohkem vaba aega. Laps vajab väga looma, sest kass on meie peres pingemaandaja. Ta mõjub meile kõigile väga hästi.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega?
Oleme hakanud rohkem suhtlema oma naabriga, kellel endal on papagoi. Seda sellepärast, et kassile meeldib väga rõdu kaudu naabritele külla minna.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ma ei peaks kindlasti kalu. Kalad nõuavad väga palju hoolitsemist ja tähelepanu ning nende eluiga ei ole ka eriti pikk. Kindlasti ei muretseks kalu endale ka sellepärast, et neid ei saa kaisutada ja paitada nagu näiteks kassi või koera.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse?
Mitu-mitu aastat tagasi juhtus üks haige tiivaga hakk minu vanaema juurde. Vanaema võttis ta lahkelt enda hoole alla ja hakkas teda ravima. Hakk elas terve talve vanaema juures toas ja kevadel lendas ta tagasi sinna kust ta tuli.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest?
Selliste loomade pidamiseks peaks olema väga palju tahtejõudu ja kannatust, sest selliste eest hoolitsemine ei ole väga kerge.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom“ raamidesse?
Lemmikloomad saavad olla näiteks kassi, koerad, hiired, hamstrid jne. Need kelle eest hoolitsemine ei ole väga raske. Loomad, kes ei mahu mõiste „lemmikloom“ raamidesse, on piraajad, maod, ahvid, kalad jt.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimesed peavad lemmikloomi, kuna neil on vaja seltsilist, kelle eest hoolitseda või siis kellele oma muresid kurta, sest lemmikloomad kuulavad peremeest alati nii, et nad midagi vastu ei ütle.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Mul ja mu perel on olnud mitmeid erinevaid lemmikloomi. Meil on olnud üle kümne erineva kassi, neli koera ja üks tore valge dalmaatsia-jänes.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Lemmikloom võeti ema soovil; perekonnas vastuhääli ei eksisteerinud. Meie pere on alati rõõmustanud loomade olemasolu üle.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Oma koera saime me ema tutvuste kaudu. Tema sõbranna tegi meile ettepaneku üks kutsikas meile võtta; me olime nõus.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nimed on loomadele tulnud alati ema poolt. Nimed on olnud suhteliselt kergesti mõistetavad ja hääldatavad, nt. Taffi ja Kurr ja Kass.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Meile meeldivad lihtsad loomad, mingeid erilisi tõuloomi ei ole kunagi soosinud. Tavalised krantsid kõlbavad hästi.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Mingitel näitustel me oma loomadega osalenud ei ole, meile meeldib, kui nad on lihtsalt meie silmarõõmud.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Meie peres (mina ja mu ema) hoolitseb loomade eest see, kes juhtub parajalt lähedal loomadele olema, ühesõnaga, mina ja mu ema mõlemad hoolitseme. Kuna me elame eramajas, saavad loomad (koer ja kaks kassi) väljas käia ja nende väljaheidetega meil kokkupuuteid ei ole. Söögi panen maha mina ja mu ema tegeleb nt. söögi tükeldamisega. Veekaussi pesen mina ja vahetan igal hommikul vee uue värske vee vastu.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Oma lemmiklooma jaoks ostame me teatud kuivtoitu. Toiduks pakume lisaks veel kala, vorsti, hapukoort ja piima.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Oleme pöördunud loomaarsti poole koeraga, kui koer sai naabrikoeralt väikese hammustuse kõrisse.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Looma steriliseerimine on vajalik. Meil on kõik loomad steriliseeritud, kuna me tõesti ei taha näha, et loomad paljuneksid.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Kõik loomad elavad toas. Koer eelistab magada külmemal põrandal, kassid aga peesitavad ja mõnulevad soojemates kohtades, nt. ahju peal või siis inimese kõrval voodis.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Me ei ole ühtegi oma looma mitte kunagi mitte kusagile mitte kordagi kaasa võtnud ja ei võta ka. Loomad kardavad keskkonnavahetust ja mingid sadistid me ka ei ole.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Me ei tea, millal on meie loomade sünnipäevad. Me lihtsalt vahepeal korraldame erilisemaid päevi, kus loomad saavad delikatesse maitsta.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Oleme oma kassidele ostnud mänguhiiri, aga nendest on nad piisavalt kiiresti ära tüdinenud ja ka meie ei raiska raha, et välja mõelda, mis meie loomadele võiks meeldida mängimiseks.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Looma eest on küll võimalik liiga palju hoolitseda. Kui loomast jääb arusaam kui inimesest, siis on hoolitsemine läinud natuke kaugele, kui loom seatakse inimesest tähtsamale kohale, on asi väga normaalsuse piiridest väljunud.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Oma surnud lemmikloomad oleme oma aia taha ära matnud. Sinna on maetud ka palju tuttavate loomi. Kõik loomad puhkavad mõnusas rahulikus heaolus. Mõned erilisemad on maetud vana tamme alla, mis on aias sees.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Me ei luba loomadel end sees kergendada, kassid lendavad aknast välja, kui nad teevad pähe näo, et neil on tahtmine pissida.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Meie kassil Kurril on halb komme oma käppadega meid masseerida. Aga kahjuks on ta küüned väga teravad ja me takistame teda, kui ta mõnuleb.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Ma olen oma koerale istumise selgeks õpetanud. Ma arvan, et iga omanik peab suutma oma looma taltsutada, trikid ja oskused omandagu nad oma loomadele siis, kui nad seda tahavad.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Me räägime oma loomadega. Loomad ei mõista sõnu, vaid hääletooni. Hea ja rahulik ja kiitev hääletoon on loomadele meeldiv. Ma arvan, et ka loomad mõtlevad. Ja pealegi, kust selline nõme küsimus? Mina ei tunne mitte kedagi, kes arvaks, et ainult inimesed mõtlevad ja loomad iseenesest ringijalutavad.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Lapsed ei vaja looma, aga loom loob kodusse parema olukorra. Kodu on nagu rohkem kodu kohe. Loomad võivad olla headeks seltsilisteks lastele, kui tegu on ikka sobivate loomadega.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Peale loomade võtmist ei ole meil tekkinud mingeid suhteid teiste loomaomanikega oma loomade tõttu.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ma ei tahaks endale kunagi hiirt või rotti või hamstrit lemmikloomaks. Mulle ei meeldi vangistada kedagi ja hamster puuris on lihtsalt liige valus vaatepilt minu jaoks.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ma arvan, et eksootilisi loomi võib pidada, aga mõistuse piires. Kui kodus on nelikümmend kaks sisalikku, ei jää siiski mulje, et omanik on lihtsalt hooliv loomaomanik, pigem on tegu kiindumusega.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloomad saavad olla loomad, kes ei ole väga hullud kiskjad ja armastavad rahu. Lemmiklooma eesmärki ei eksisteeri, inimesed lihtsalt võtavad loomad enda jaoks või oma laste jaoks. Lemmikloom ise nautigu oma elu.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Ma arvan, et lemmikloomi peetakse, kuna vajatakse kedagi enda kõrvale, isegi, kui pere on suur. Kui suur on võimalus, et lemmikloom teile vastu julgeb vaielda oma sõnadega? Teid oma sõnadega närvi ajada? Ei, seda võimalust ei eksisteerigi.
Lemmikloomad on tagasihoidlikud sõbrad inimestele, nad on kas emotsionaalseks toeks või siis lihtsalt rõõmuks peres lastele ja vanematele.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Praegu on kass, aga enne on olnud viirpapagoid ja jänes. Kõik karvased (kass ja jänes ma mõtlen). Kass aastast 2004, jänes 1998-2005.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Väikevenna soovil. Mina tahtsin muidugi ka. Argumente ei kaalutud, sest nad olid liiga armsad. Kui kord juba kiisupoja või kutsika ära näed, siis tekib kohe selline tunne, et tahaks omale.
Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Jänese ostsime 300 krooniga kasvatajalt, kassi 50.- turu väravast.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja "pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Jänes oli Emma ja kiisu nimi on Kass. Nimed tulid kuidagi iseenesest. Hüüdnimed kujunesid väljanägemise järgi- kassi kutsume pusaks, sest ta on pusades koguaeg.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Ema on loomaklubis küll jah, kuid seal ta eriti ei osale. Internetist on vist kõige parem informatsiooni saada.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Pikakarvalised on lihtsalt armsamad. Kõik loomad on nunnud, kas siis puhta tõuga või mitte, vahet ei ole.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Vaatamas olen käinud, aga ise osalenud mitte.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Ema hoolitseb kõige rohkem. Aega läheb tal selleks ikka palju.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise?
Igal ühel oma toit. Kassil kuivtoit ja vahel konservid samuti. Jänkule andsime porgandit ja kapsast ja kaalikat, nii tihti kui võimalik ka värsket heina.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Jänesega olid pidevad probleemid, ainult arsti juures olimegi, lõpuks pidime ta magama panama. Kassi kirpude korral on olemas spetsiaalsed ained ja probleem saab lahendatud. Vaktsineerimine on hädavajalik kindlasti.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Ei steriliseeri.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Minu emasloom on veel liiga noor, et järglasi saada. Aga hästi armsad oleksid nad küll.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Jänesel oli oma puur, kust ta peaaegu üldse välja ei tulnudki ja sellega me piirasime tema liikuvust, kuna ta kukkus juhtmeid alati närima. Kass liigub küll omapäi igal pool. Vahepeal leian ta isegi pesukorvist ja riiulilt ja kastist jne.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Kui reisil käisime, jätsime jänese minu sõbranna juurde, kes tema eest hästi hoolitses. Tal on oma puur küll, aga kaasa ei saa teda sellegipoolest võtta. Hotelli teenuseid kasutada oleks vist kallis ja milleks see asjatu kulutus, kui pigem leiame kellegi tuttava, kes loomi hoiaks mõne nädalakese.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Tean, aga tähistama ikka ei hakka, ei saaks ju kõiki kasse või jäneseid kokku kutsuda ja suure sünnipäevapeo korraldada ja lauale head-paremat loomatoitu panna. See oleks lihtsalt absurdne. Samas tean inimesi, kes loomadest liiga vaimustusse on sattunud ja neile isegi kingitusi on ostnud. Mina ostan kingitusi niisama, sest imelik oleks ikka poodi minna ja küsida mõni mänguasi kassile sünnipäevaks. Või mis.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ise olen küll kassi riidesse pannud, aga spetsiaalset kostüümi tal küll ei ole. Kõik vahendid on loomapoest ostetud, mida me kasutame.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ei oska öelda.
20. Milliseid „ kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Kass peab õiges kohas pissil käima, aga muidu on kõik lubatud. Midagi ei saa ju teha enam, kui järsku koju tulles märkame, et kass on lillepoti umber ajanud või midagi ära lõhkunud. Ikka juhtub ju. Muidu kassid on eriti puhtad loomad küll.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Raske on kindlasti valesse kohta pissimist lõpetada, kuid meie saime sellest jagu, et sinna suure kapi ette tõstsime ja nüüd käib ta kogu aeg ainult kraanikausis, Karistamine on mõttetu, kuna kass teeb vastu, (laseb kingade sisse või midagi hullemat).
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)?
Ei ole.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas teie olete sellega nõus?
Kui mul paha tuju on, siis kass ronib sülle ja ta nagu saaks aru, et midagi on pahasti ja mõne aja pärast läheb see kui imeväel ära. Loomadel ongi selline maagia, mis pühib kõik halva ära.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Lapsed mängivad ja sel määral hoolitsevadki, muud nad tegema ei pea, aga ma vahest kammin ja pesen ise ka kassi. Väikevennale on väga kass oluline.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Hirmsaid loomi ei peaks, ega ka eriti suuri ja kurjasid ja mürgiseid. Lemmik peaks olema ikka pehme ja karvane ja tore ja mõnus ja hea.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei tea.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Kedagi sellist pidada, mida teistel ei ole, oleks küll samas ebatavaline ja huvitav, kuid kindlasti liiga kallis. Kõik eksootilised loomad vajavad erilist toitu ja hoolt jne, et raskem oleks kindlasti nendega hakkama saada. Parem juba pidada üht armsat kassipoega kui suurt ja jõhkrat madu. Nendega on ka see kartus, et midagi võib valesti teha (näiteks annad šokolaadi).
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” "koduloomast”? Kas "lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Suured ja jubedad loomad ainult ei saa olla lemmikloomad, ülejäänud saavad, kui inimene vaid tahab.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Sellepärast, et neile meeldivad loomad. Paljudel on kahju ka, kui tänaval hulkuvad ringi kassid või koerad. Ja et neile parem elu pakkuda, võtavadki nad endale lemmikloomadeks. Puhtast heast südamest peavad inimesed lemmikuid.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Mul on olnud kolm kassi ja kaks koera. Kassid on olnud vahemikus 1992-1994, 1995-1996 ja viimane kass on 1997-2000. Koerad on olnud vahemikus 1993-1996 ning viimane koer 1997-2004.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Lemmikloomad võeti erinevatel kaalutlustel. Koera võtmisel tuli ostustavaks see, et koer on hea abimees maja valvamises ja hoiab eemale kahtlaseid võõraid. Vastuargumendiks oli põhiliselt see, et kes koera eest hoolitsema hakkab ja koer nõuab palju süüa ning kas see kõik tasub end ära. Kass võeti sellepärast, et kass on armas loom ning televiisorit vaadates on teda mõnus jalgade peal hoida. Kass ei nõua eriti hoolitsust. Välja koolitamisega on maja lihtne puhtana hoida ja kass oskab ennast väga hästi ise puhtana hoida.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Enamik lemmikloomad on saadud sugulaste endi loomade poegadest. Kuna neil polnud neid vaja, siis nad jagasid lahkelt neid teistele sugulastele ja sõpradele.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Minu lemmikloomade nimed on olnud Miisu, Veits ja viimase kassi nimi oligi lihtsalt kass. Nimepanek tuli suhteliselt lihtsalt, mis esimesena pähe tuli see ka pandi.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Kuna varem polnud internet nii levinud, siis sai informatsiooni lemmikloomaga seonduva kohta enamasti sugulastelt või siis erandkorras mõnest raamatust.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Varasemal perioodil polnud tõug eriti tähtis. Mida aeg edasi, seda moe- ja trenditeadlikumaks inimesed muutusid. Seejuures tuligi tõupuhtus päevakorda ning see oli juba auasi omada mõnda ilusamat ja puhtamat looma.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Pole käinud. Kuna pole käinud, siis ei oska sellest ettevõtmisest eriti midagi arvata. Kuid kui inimesed tahavad oma loomi näidata ja seda, kuidas nad neid koolitanud ja hoolitsenud nende eest on, siis looma seisukohast võttes on see ainult hea ettevõtmine. See paneb inimesed rohkem mõtlema oma lemmikute üle.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Üldiselt on looma eest hoolitsemine perekonna liikmete vahel ära jaotatud. See kergendas meie kõigi elusid. Kassid ei nõudnud erilist hoolt, kuna enamasti said nad ise hakkama. Vahel juhtus, et nad ei saanud toast välja või ei jõudnud liivakasti ning häda tuli teha vaibale. Seda puhastas enamasti ema. Koera puhul, kui sisse tahtsime võtta, pidime koeral käpad puhtaks pesema, kuna muidu võis ta mööbli ning ruumid ära määrida. Õhtuti pidi koeraga jooksmas käima, seda sai võetud trennina.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Sai nii üht kui teist tehtud. Koer sõi meelega kartuleid, liha, pekki ja muud, mis toidust järgi on jäänud või ei jõutud ära süüa. Kass seevastu oli pirtsakam. Nõudis spetsiaalseid purgitoite, muidu polnud ta mingil juhul nõus sööma. Kui ta õiget sööki ei saanud, siis ta võis uluda alalõpmata.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Loomaarsti juurde tuli enamasti vähe pöörduda, enamasti siis, kui lemmikloomal oli mõningaid seedimisprobleeme või on ta rohu seest saanud puuke enda külge. Ma arvan, et lemmiklooma vaktsineerimine on vajalik, kuid eks see jää iga loomaomaniku südametunnistusele, kas ta teeb seda või mitte.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Oleneb olukorrast, mõnes olukorras võib steriliseerimine hädavajalik olla. Enamasti siis, kui ei osata teha midagi järglastega ning kui elamispind ei võimalda suuremat põlvkonda.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Pole olnud ühtegi emast looma.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Kassid said majas vägagi vabalt ringi liikuda. Enamasti neile ei meeldinud kelder, kuna see on pime, rõske ning külm. Öösiti meeldis neile väga voodisse ronida. Väiksemal koeral polnud sees hoidmisega mingeid raskuseid. Seevastu suurema koera jaoks pidi ehitama varjualuse soojendusega. Kui liiga külmaks läks, sai teda ka sisse lastud.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Koera on saadud transportida väga edukalt autos, kuid kassidele autosõit eriti ei meeldinud. Enamasti hakkasid nad vegeteerima.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Lemmiklooma sünnipäev on küll teada, aga liigsetesse peensustesse ei laskutud, kuna kass ega koer poleks aru saanud, et nende sünnipäeva tähistamine toimub.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Lemmikloomadele pole ostnud ega õmmelnud ühtegi riideeset. Mänguasju on küll saadud ostetud, aga kassid kartsid millegipärast mänguhiiri. Võib-olla ürgne instinkt lõi neis välja.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Minu arust ei saa looma eest kunagi üleliia hoolitseda. See jääb iga isiku oma otsuseks, kui väga ta hoolitseb oma sõbra eest ning kui palju ta temaga aega veedab.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Nõukogude ajal ei olnud liikvel nii palju teabekirjandust ega õpperaamatuid, kust oleks saanud järgi vaadata, kuidas oma lemmiklooma kasvatada. Tänapäeval ikka pööratakse tähelepanu esmastele vajadustele. Vanasti pandi koer lihtsalt ketti ja vahel anti talle süüa.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Matmine toimus enda koduaias tagasihoidlikult. Pole vaja sellise kurva sündmuse juurde liigset kära. Otsus uus võtta tuli ikka aasta pärast.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Koertele sai alguses juba selgeks tehtud, et toidu lunimine pole ilus ja toidu varastamine pole kah sünnis tegu. Söök tuleks ikka välja teenida korrektse käitumisega.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Kassidel oli imelik komme koguaeg toitu juurde lunida ja ahnitseda. Kui ta selle saigi, siis ta seda enam ära ei söönud. Kuigi oli näha, et tal kõht täis, ronis ta ikka külmkapi juurde ja hakkas häälitsema. Sellest kombest ei saanudki kuidagi lahti, tuli lihtsalt ära kannatada või võimalikult eemal hoida teda külmkapi lähedusest.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Kassidele pole ühtegi trikki õpetanud, sest see on väga keeruline. Koerale on saadud paar lihtsamat triki õpetatud.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Loomad saavad aru kõnetoonist, kui rahulikul häälel rääkida, siis nad leebuvad ja tunnevad rahulolu. Karjudes võib ka looma marru ajada ning sellele võib järgneda rünnak. Ma arvan, et koerad ja kassid oskavad kah mõelda. Kassid reageerivad oma nimele või s-häälikutele väga hästi. Koerad seevastu saavad mitmetest sõnadest aru ning kui öelda, lähme jooksma, siis viimane hüppab õnnest lakke.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Jah, alati on võimalus kedagi ära kasutada sellistes olukordades, see kehtib isegi inimeste puhul. Paljud koerteomanikud peksavad oma lemmikloomi, aga kuna koeral on kindel peavari, söök ning on kiindunud peremehesse, siis tal polegi muud teha, kui see ära kannatada.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Laps vajab vägagi looma, kuna lemmikloom pakub lapsele nii kaitset kui ka mängulusti. Lastel on enamasti rohkem vaba aega ja seetõttu nad suhtlevad ning tegelevad loomaga rohkem kui täiskasvanud.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Väheke jah, kuna kasulik teave tuleb alati kasuks.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Arvatavasti ma ei peaks küülikuid, kuna nende eest hoolitsemine on juba keeruline ning puuri peab pidevalt puhastama.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ise pole küll näinud.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Nende pidamine võib näida ahvatlev, aga nad nõuavad ka erilist hoolitsemist ja spetsiaalseid toite. Kui inimesele aega ja raha on, siis miks ka mitte. Nii saab ka oma sõpra kadedaks teha.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloom on loom, kellesse inimene kiindunud on ja julgeb enda kõrval hoida - elada temaga ühes ruumis. Lemmiklooma mõiste alla ei saa paigutada kuidagi metsloomi, kuna nende pidamine võib osutuda keerukaks ja isegi ohtlikuks. Aga erandeid leidub isegi siin. Osad hullud kodustavad ka metsloomi. Algul võib metslooma armsus petlikuks saada, kuna kõik on loodud lapseeas armsad olema, et vanemad neid ei hülgaks ega ära ei sööks.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimesed peavad lemmikloomi mitmetel erinevatel põhjustel. Üks peamisi põhjusi on, et lemmikloom saab olla nende väga hea sõber, kui mitte just parim. Lemmikloomad on armsad ja praktilised. Koer saab vägagi hästi valvata kodu, ilma et peaks ostma kalleid turvasüsteeme. Kuid osad hangivad endale lemmiklooma pahade kavatsustega. Nad tahavad ennast välja elada argipäeva muredest ning leida oma muredele väljundi. Seetõttu elavad osad oma lemmikute peal oma muresid välja, mis on vägagi kurb.