Mul on kodus koer Retty. Mäletan, et kui me selle kutsu koju tõime, jooksis ta kohe sõnajalgade vahele ja vaatas salakavala näoga. Algul ta lihtsalt kartis meid. Nime mõtlesime me terve perega koos.
Hetkel mul lemmiklooma ei ole, kuna ta suri eelmisel suvel vanadusse. Aga mul olid mitu aastat tagasi kaks papagoid. Nende nimed olid Loodus ja Allikas. Need nimed tulid sellised sellepärast, et nad olid loodusliku välimuse ja värvusega. Loodus sai nime sellest, et ta oli nii ilusat rohelist värvi. Allikas aga sellest, et ta oli helesinine ja siiru-viiruline. Umbes paar aastat tagasi juhtus minu ja linnuga üks imelik, kuid vahva lugu. Üks päev enne minu sünnipäeva, kui ma linnule toitu olin pannud ja ära olin läinud, siis olin kogemata puuri ukse lahti jätnud. Natukese aja pärast ma nägin, et lind istus akna juures, kardinapuu peal. Kuna mu ühel tuttaval olid ka papagoid ja tema püüdis lahti pääsenud linde mütsiga, niisiis otsustasin ka mina mütsiga proovi teha, sest see ju tundus nii lihtne olevat. Aga tegelikult oli see väga raske, sest mis arvad, kas see lind tahtis sinna puuri minna või ei? Muidugi mitte ja ta hammustas või siis lõi mind oma nokaga nii õudsalt, et lõpuks kui ma linnu puuri sain, siis oli mu käsi katki ja verd jooksis. See oli üks lugu, mis ei lõppenud just kõige paremini.
Mul on koer, jänes ja nagu ma juba eespool kirjutasin, hobune. Kõige põnevam nimi on minu jänesel. Vunts. Ta sai selle nime mustade vuntse meenutavate laikude järgi nina juures. Minu koer, Rex, sai oma nime lihtsalt selle pärast, et mulle meeldis telesari "Komissar Rex" ja Rex näis ta nimeks kõige paremini sobivat. Ta käitub ka natuke Rexi (kuninga) kombel. Ta on natuke töntsakas, ei viitsi palju mängida vaid keskendub rohkem oma tööle - maja valvamisele. Vahetevahel on ta natuke laisk ka. Anne nime ei pannud me talle ise, see nimi oli tal juba olemas, kui me ta ostsime. Rexiga seoses huvitav juhtum oli see, kuidas me ta saime. Tegelikult on see pigem armas. Mu õde tõi ta Muhust. Rex sai praamiga sõita. Ta oli siis veel nii pisike. Kui praam sadamasse hakkas jõudma vahtis ta, keel ripakil mu õe sülest üle reelingu. Kui me hakkasime kodu poole sõitma, käisime läbi ka peolt, mis toimus Harju tuuliku juures. Seal jooksis Rex alguses rõõmsalt ringi, pärast jäi aga akordionimängija tooli alla magama. Ülejäänud tee ta lihtsalt magas autos. Kodus ei saanud ta trepist üles, me pidime teda süles tuppa viima.
Minu esimeseks koduloomaks oli (kahjuks on ta nüüd surnud) rott. Tema armastas kogu aeg minu õlal istuda ning ta jälgis hoolega mu igat liigutust. Ta nimi oli Tuti. Tal oli väga rumal komme kõik väiksemad ja läikivad asjad oma urgu vedada. Ja kui midagi väärtuslikku kadunud oli, siis teadsime, kust otsida. Järgmisteks lemmikuteks said meil linnud. Kui esialgu oli neid kolm, siis nüüdseks on neid 12 ja neile ei jõua enam isegi nimesid välja mõelda. Eelmisel aastal täitus mu suurim soov - ma sain kutsu. Sain kokku paraja summa raha ja koos emaga valisime interneti kaudu koera - chow-chow. Käisime teda Räpinast toomas. Kahjuks oli kasvataja talle juba nime ära pannud - Naomi. Muidu ise olin mõelnud, et panen nimeks Sarah-Cathy del Sandra. Ja juba nädala pärast on mul võimalus panna see nimi, kõige ilusamale Naomi kutsikale. Tulevikus kavatsen võtta veel endale kalad ja Pärsia kassi. Kahjuks on mul meenutada üks kurb lugu seoses Naomiga. Jalutasin koeraga väljas, kui kuulsin selja taga karjumas ühe mehe häält: "Võta oma koer ja jookse!" Oli mõeldamatu, et ma saan oma koera sülle võtta - ta on ju nii raske! Vaatasin selja taha ja nägin kuidas bullterjer meie poole jookseb. Olin šokis. Ta haaras kramplikult Naomi seljast kinni, ega lasknud enam lahti. Hiljem sain teada, et need koerad ongi aretatud tapmiseks. Naomit päästis Falk-i tulek. Suure vaevaga suutsid nad Naomi päästa. Siiani tuleb hirm kuuldes, et selle tõu kasvatajad kiidavad bullterjereid ja räägivad kui sõbralikud nad on.
Mul on kolm kassi ja koer. Kassidel ei ole nime, aga koera nimi on Jack. Ma ei tea, kust ta oma nime sai, sest ma olin ainult kuu aega vana kui ta toodi. Ta kunagi hammustas mind ja peale seda olen ma temaga paremini läbi hakanud saama.
Oo jaa, mul on kass. Ja vend ka loomulikult. Kassil oli nimi juba siis olemas, kui me ta võtsime. Üks imelikumaid lugusid on see, kui me sõbrannaga arvasime, et kass saab pojad :D
Mul oli kunagi koer kelle nimi oli Herbi, aga nädalavahetustel oli ta nimi Herbert. See nimi oli minu mõeldud kuna ma lugesin ühte raamatut, kus oli see nimi ja hüüdnimi oli Herbert, aga Herbiga juhtus õnnetus ja ta suri.
Mul on lemmikloomad. Jänes on saanud oma nime kaksikvenna järgi ja chinshilla lihtsalt oma esimese lemmiklooma järgi, kuna ta nimi hakkas ka s-tähega. Jänesega tuleb mul hästi palju meelde: ta näiteks jooksis õues minu eest ära, kuna ta sai nööri otsast lahti. Ma jooksin talle vaikselt järgi. Õnneks sain ta kätte.