Meil oli bokser (koeraliik), Hoomer. Ema nimetas ta nii, sest isale meeldis Simpsonite multikas. Hoomer oli väga elav. Minu esimesel sünnal sõpradega kingiti mulle pingpong. Seadsime selle kööki üles ja hakkasime Kärneriga mängima. Köök, või õigemini terve maja asetseb nii, et ühest maja otsast näeb teise otsa. /joonis/ Kärner oli seljaga uste poole ja mina nägin siis, kuidas Hoomer ajas teisi taga. See nägi välja nagu kuskil multikas, et sõbrad jooksevad kaadrist läbi, Hoomer järel, siis sõbrad jooksevad teistpidi läbi, Hoomer järel ja nii kümneid kordi.
Minu lemmikloom on minu kass Keša, ta sai oma nime sellepärast, et meil ei olnud temale muud nimetust veel välja mõeldud ja siis jäid kõik sellega nõusse ja niisiis sai ta endale nimeks Keša. Temaga juhtus üks selline lugu, kui me ükskord magama läksime, siis oli Keša meil ukse taga, näugus pidevalt ja see kestis umbes kella kolme ööseni ja mu emale hakkas see juba vaikselt pinda käima. Lõpuks võttis ema kannuga kuuma vett, tegi ukse lahti ja siis tuli kass nii kiiresti kui jaksas ja koperdas ema jalge ees ja hoopis sai ema selle kuuma veega üle valatud.
Mul on kodus üks väike must koer, kelle nimi on Muki. Mina panin talle selle nime. Seda sellepärast, et kui me ta omale saime, siis ma lihtsalt teisi koeranimesid ei teadnud. Mul oli ka merisiga. Praeguseks on ta küll surnud, kuid ka temale panin mina nime. Ma panin talle nimeks Nunnu, sest ta oli minu arvates teistest perekonna merisigadest armsam ja nunnum. Ma mäletan seda, kuidas mulle ja mu väiksemale vennale meeldis kunagi ammu Nunnule raamatutest labürinte ehitada. Me panime labürindi sisse kurgitükikesi, mida Nunnu väga armastas ning tavaliselt laisk merisiga tegi kõik meie väljamõeldud labürindid läbi.
Mul on üks koduloom, kass. Ta nimi on Mustu ning ta on arg, kuid mul oli teine kass veel: Kati. Ta oli hästi tore ja aktiivne. Ükskord, kui meil olid külalised ja nende hulgas oli ka väikseid lapsi, hüppas Kati kõigile lastele jalga, kui nad kiikusid. See oli nii armas. Mu parima sõbra koer (Villu) sitsis sellepärast, et üle põõsa näha. Tavaliselt ta ei sitsi.
Mul on palju lemmikloomi, lausa neli tükki. Fidget on iiri setter (tõukoer). Ta nimi tuli tema tõunimetusest ehk siis sellest Sign of Constancy Fidget Flo. Kata on üks mu lemmikuid, tema on ka iiri setter. Tema tegelik tõunimetus küll ei ole Kata, aga teda hakati sellepärast Kataks kutsuma, kuna ta tõunimetus oli päris keeruline. Ja siis pandi talle nimi tema ema järgi. Pätu on kass. Ta on päris tavaline kodukass. Tema toodi meile 14 aastat tagasi. Aga seda ma ei teagi, kuidas tema oma nime sai. Ja viimane kass on Jaava. Jaava on mu teine eriline lemmik. Paljudele ta ei meeldi, kuna ta küünistab, aga mind ta õnneks enam ei kriimusta eriti. Jaava sai oma nime sellest, et kui ta alles väike kassipoeg oli, siis ta jooksis toas nii kiiresti ringi, et talle oli lihtsalt võimatu midagi teistsugust panna.
Mul on lemmikloom koer, ta nimi on Roki. Mul on üks lugu, kui Roki oli väike: Oli ilus suvepäev, kui ma oma kutsuga mängisin, aga kutsa sattus mänguhoogu ja hammustas mulle kõrva. Kõrva peal pole õnneks ühtegi armi.
Mul oli lemmikloom. Nime sai ta vist õe käest, kui ma õieti mäletan. Kui ma meenutan aegu, siis ta oli hea kass. Ta saatis koguaeg kedagi perekonnast kuhugi maani ja jäi sama koha peale ootama kuhu maani ta saatis või läks koju tagasi.
Minu põhiline lemmikloom on kass ja ka koer. Endal on mul kodus kass, ta nimi on Sassy. Tean oma kassi kohta seda, et ta kardab hullult tolmuimejat, aga ma arvan, et seda kardavad enamus kasse ja kui keegi meie perest tolmuimejaga tolmu imeb, siis Sassy jookseb nagu hull kuhugi peitu. Ta on üldsegi kuidagi arg kass, aga temaga on alati lõbus.
Lemmikloom on koer. Nime on ta saanud väga lihtsalt, mu vanaisal oli sama koer (taks) ja tema nimi oli Muta ja siis me mõtlesime, et paneme talle ka nimeks Muta. Ei tulegi praegu midagi meelde temast.
Mul on vanaema juures lemmikloom kass Öku. Nime pani talle vanaema, sest ta mõtles lihtsalt mingi nime ja mulle see meeldis. Üks päev, kui ma olin üksinda toas, vaatasin aknast välja ja nägin kassi, imelik elukas suus. Läksin talle järgi ja kui ma kohale jõudsin sain ma aru, et see ei olnud siil, mida ma arvasin, vaid muidugi kassipoeg. Ma hakkasin väikest kassi söötmas ja jalutamas käima. Ta oli mulle nagu laps.
Jah, mul on lemmikloom, ta nimi on Kurr. Alguses me panime ta nimeks Pätu ja muud, aga ta ei reageerinud sellele. Siis hakkas ta tegema "Kurr-kurr!", mitte "Njäu-njäu!" Täitsa kohutav. Alguses oli lahe, aga nüüd ta ikka ei njäugu ja nüüd on ta nii tige ka.