Mul on koer, viieaastane minikolli. Tema nimi on Dindekar-Little Chessy. Hüüame teda lihtsalt Chessyks. Ta on superarmas. Kui me ta esimest korda tõime, tahtsin ma koju jääda, ma tahtsin terve päeva temaga koos olla. Valetasin emale, et olen haige ja nii ei pidanudki kooli minema.
Mul on koer ja merisiga, koera nimi on Derese ja see tuli minu isa vana koera nime järgi ja merisea nimi on Täpi, see nimi tuli selle järgi, et tal on seljapeal sellised suured laigud.
Mul, õigemini meil, on kaks koera. Donna ja Kuti. Kass oli ka, aga ta kadus ära. Kuti sai oma nime meie vana koera järgi. Ta on selline pisike valge, laisk kutsu. Donna oli meie vanaisa-vanaema koer, aga ta hakkas neid segama ja nad tõid ta meile. Donna on ka saanud oma nime ühe teise koera järgi, kes oli ka Donna. Ta on vana, aga hästi aktiivne. Talle meeldib palliga mängida ja joosta. Donnale meeldib kasse taga ajada. Ükskord ajas ta ühe kassipoja puu vahele, aga selle asemel et kiisu peale uriseda lakkus ta kassi. Kutile meeldivad hirmsasti pehmed asjad, kui ta saaks, siis magaks ta ainult sulgpatjade vahel. Peaaegu kõik tema mänguasjad on tema poolt lõhki rebitud.
Lemmikloomi on mul kodus palju: mul on koer, kass, hamstrid, natalhiired, laborirotid ja neli madu. Närilised on meil põhiliselt ainult madudele toiduks, aga mina olen selle vastu. Koer on meil juba väga vana, ta on kolmteist ja ta nimi on Kiki. Nimepanemist ja tema meile toomist ma ei mäleta, sest ma ise olen ka 13 ja olin alles väga väike. Kassil mul nime pole, kutsume teda lihtsalt Kassiks ja ta on ühe-aastane. Madusid on meil neli: kaks tükki on väikesed roninastikud, üks kuningboa ja kõige suurem on tiigerpüüton.
Mul on üks hästi paks kass. Tänu sellele ta saigi endale nimeks Rulla. Mu sugulastel on aga koer, kes sai endale nimeks Torpeedo sellepärast, et kunagi, kui ta kutsikas oli, jooksis ta hästi palju ja kiirelt ning ta oli üldse selline energik. Siis mu sugulane ja tädi otsustasidki talle Torpeedo nimeks panna.
Jaa, mul on koer. Selline pisike taks. Ma ei teagi, kuidas ta nime sai. Meie seda ei pannud. Teda taheti eelmises peres magama panna ja siis me võtsime ta endale. Tegelt meie emaga ei teadnud, lihtsalt isa tuli ükspäev koeraga koju. Nats ära ehmatas tegelt. A see ka, et ta nimi on Ruudi, hüüame Rutsuks teda.
Minul endal isiklikku looma pole, aga õel on kass, keda ma võin pidada enda omaks. (Mina toidan, mängin, käin õues temaga.) Tema nimi on Asta (lahe nimi). Selle nime mõtles naljapärast ema ja see hakkas kõigile meeldima ning selle ta oma nimeks saigi. Ta on hästi kuri kass, kõlbab paremini maja kaitsma kui koer. Meie kass ronib alati ukse peale ja jääb sinna lõksu ning siis peab teda aitama. Tänu temale on meil ka üks seina nurk ära muterdatud. Kui ta ronib seal siis jätab tapeeti küüne jäljed.
Mul on koer. Ta nimi on Rolli ja ta on 1,5 kuune. Ma tahtsin talle nimeks panna Jumbu, kuid teised tahtsid "R"-tähega nime ja mul kasuisa pani ta nimeks Rolli. Teised olid nõus, aga mina ei olnud. Temaga ei ole eriti lugusid olnud, sest ta on alla nädala meie juures. Ta on praegu toas, aga varsti läheb õue! Mul on kass ka, aga tal ei ole nime. Kõik kutsuvad teda Kiss-Kissiks. Ta on rase ja magab minu voodi peal kogu aeg ja mulle ei meeldi see.
Mu lemmikloom on minu koer. Ta nimi on Gever, selle on talle pannud mu kasuisa. Kasuisa räägib, et selleks, et loom oleks eriline, tuleb talle ka eriline nimi panna. Temaga seotud lood on sellised, et palju kordi on ta kassi tagaajamisel vastu puud jooksnud ja üks kord püüdis metsnugise kinni isegi.
Lemmiklooma nimi on mul Printsess Desire, kuna nimi on suht pikk, kutsun teda Printsessiks. Nime sai ta oma uhke välimuse üle, Desire tuleb lihtsalt kuskilt.
Mul on koer, kelle nimi on Billy. Alguses me mõtlesime talle mingi keerulise ja pika nime, aga kui üks tuttav nägi me koera ja ema küsis, mis talle nimeks panna, ütles ta et Billy. Ja see nimi ka jäi. Kui ta meile näidata toodi, siis alguses ta kuidagi koperdas teise tuppa ja lasi vaiba peale. Ning tuli siis meie juurde.