Minu lemmikloom on kass ja ta nimi on Truffi. Ta sai selle nime oma käitumise järgi. Ta on väga kuri ja ta küünistab palju ja tal on kombeks teha palju pahandust.
Mul on kodus kass ja jänes. Kassi nimi on Angelina ja jänese Mirella. Ma olen need nimed ise välja mõelnud. Ükskord juhtus nii, et mu kass mängis mänguhiirega. Suures mänguhoos viskas ta oma lemmiku mänguasja ahju, mille uks oli lahti. Õnnetuseks olid ahjus põlevad söed ja kass jäi oma lelust ilma.
Minu lemikloom on koer. Ma ei tea, kust ta selle nime on saanud. Talvel oli minu lemmikloom koer ja ta oli paari aastane. Koera nimi on Ralf. Ta tohtis iga talvel kelgutada. Me võtsime kuuri alt välja suure kelgu. Ta kelgutas meid nagu hobune. Ta võttis nööri hammastega kinni ja hakkas sikutama.
Mul on viis lemmiklooma kodus, aga minu omad neist on kolm: üks kass, kelle nimi on Älli, temaga oli siuke lugu, kui teda ei olnud veel, et mul ei olnud ühtegi lemmiklooma ja siis ma ütlesin emmele, et mu parima sõbranna kass ootab poegi, et kui ta pojad saab, siis võtame ühe endale. Emme ütles, et tema tahab ainult halli emast kassi, et muud ta ei taha. Ja ennäe imet! Kuu aja pärast sündiski emane hall kassipoeg, mille me endale saime! Ma läksin kahe nädala pärast oma sõbra juurde ööseks ja järgmine päev tõi isa mind koos kassipojaga koju! Kui ma koju jõudsin oli emmel ja mu õel nimi valmis mõeldud, õigemini õel, ta valis Ällile nime ühe multika järgi ja nii see temale jäigi. Siis on mul veel kaks jänest, üks on isane Vurruke, ma teadsin juba enne tema kätte saamist, et ta nimeks saab Vurruke. Teine jänes on Vurrukese poeg, eelmine kevad mina ja mu parim sõbranna paaritasime oma jäneseid, tema jänes oli emane ja minu jänes isane, ma viisin oma jänese sõbra juurde ja järgmine päev tõin koju tagasi - kuu aja pärast oli seitse väikest jänesepoega, millest mina ühe endale sain. Tema nimeks panin Tinky-Vinky. Vurruke on samuti halli värvi, aga Tinky-Vinky on valge, pruunide laikudega.
Jah, mul on lemmikloomad - kass ja koer. Kass ja koer pole kuskilt nime saanud, olen ise pannud neile nime, aga muidu kassi nimi on Missard, hüüame teda Missiks ja Paksuks. Koera nimi on Leedi, hüüdnimi Lettu. Kassiga pole nagu eriti midagi juhtunud, aga koeraga küll. See lugu juhtus siis, kui Leedi oli kolme-neljakuune kutsikas. Oli koolipäev. Tavaliselt viisime me koera vanaema poole (vanaema elas üle tee). Seekord jätsime ta üksi koju ja läksime vennaga kooli. Pärast tunde tulin jalgsi koju, astusin uksest sisse ja nägin WC paberit. Kõik paberirullid, mis ta kätte oli saanud, olid peenikesteks ribadeks katkutud. Toas nägin, et lillepotist oli lill välja tõstetud ja mullaga diivani peale veetud. Jama oli kui palju: põrand ja diivan mulda täis. Kui ma hiljem WCsse läksin, siis alles nägin, et Leedi oli WC-poti kõrvale ka kakanud ja pissinud. Ju ta arvas, et kui meie seal vetsus käime, võib ka tema käia. Kui ema koju tuli, sai päris palju koristada. Aga Leedi pahandada ei saanud, sest seda juhtub ju, kui väike koer jääb pooleks päevaks üksinda koju. Pigem oli see lugu naljakas ja ajab naerma, kui meenutada, mida meie koer ühe päevaga korda saatis. Kassist küll lugu (mis takka on juhtunud) pole.
Jah mul on lemmikloom nimega Kitu. Ta sai oma nime minu suuremalt õelt. Kui Kitu oli väike kassipoeg, siis oli tal oma maja, kus talle eriti ei meeldinud olla ning ta käis aknast välja ja vaatas uksest välja. Me nimetasime teda vahel käekotiks, sest et talle meeldis rippuda käe otsas.
Mul on hobune Gaspars, jänes Täpi ja koer Kessu ja kassid Kratt ja Bolter. Koer Kessu sai nime, kui mu ühel 5a. sugulasel oli verevähk, siis tema tahtis sellist nime ja siis me panimegi talle nimeks Kessu.
Jah, mul on kaks koera, sain nad oma tädilt, ühe koera nimi on Mai-Port ja talle meeldib laulda, ta käis ükskord Pealtnägijas ka laulmas, ta sai oma nime sellelt tädilt. Teise koera nimi on Leti ja talle meeldib väga joosta ja oma palliga mängida, ta sai oma nime ühe seebika järgi. Ning mul on veel hobune, tema õige nimi on Pierre Le Fu, aga meie kutsume teda Puntiks ja ta on välismaalt toodud.
Mul on koer Kipper, kelle hüüdnimi on Kipi. Ta sai oma nime multifilmist "KIPPER". Ta on hästi rõõmsameelne koer, kellele meeldib õudselt jalgpalli mängida.
Mul pole kodus looma, aga mu vanaemal on koer ja ta nimi on Pennu. Ta on küll emane, aga isase nimi. Ma küll ei tea, kes või kuidas talle see nimi pandi, aga talle ja mulle meeldib see.
Minu lemmikloom on hobune. Mul endal on neid kaks tükki. Ühe nimi on Tupsu ja teise nimi on Tipsu. Ma mäletan, et ma tahtsin temaga ratsutama minna ja ta keeldus. Asi oli selles, et talli ukse ees oli hiir ja ma sain teada, et Tupsu kardab neid. Ma ei saanud temaga umbes nädal aega ratsutada.
Mul on lausa mitu looma. Alustame koerast. Minu koera nimi on Dobby. See nimi torgatas mulle lihtsalt pähe. See koera nimi on Ruubi. Poisil tüdruku nimi! Me mõtlesime neile nimesid. Dobby oli nime saanud, teine aga mitte. Ma ütlesin Ruudi, õde kuulis Ruubi ja nii jäigi. Kass Miisu saime laadalt. Ma panin nimeks Liisu, isa ütles, et see pole kassi nimi. Muutsime Miisuks. Veidi hiljem leidsime veel ühe kassipoja. Tükk aega ei suutnud nimes kokkuleppele jõuda, kuni isa ütles Archibald. Miisul sündisid pojad, millest kaks meile jäid. Need nimed olid mul juba ammu välja mõeldud: Oskar ja Rosa-Katarina. Meil oli vaikne merisiga Nöpsike (sai nime nööpe meenutavate silmade järgi) ja ema tõi veel ühe, kes pidevalt rõõmsalt kilkas. Tema nimi on Piiksu.
Mul on koer Täki ja oli ka kass Kity, kuid ta suri aasta eest. Täki on väike valge koer mustade laikudega ning hästi karvane. Me oleme temaga ühevanused, tema on ainult kolm kuud vanem. Suvel saab 14 juba. Ma olen ta üle väga uhke, kuna ta on nii vana ning maiesteetlik. Ta on küll väga vana, kuid ta on nii elurõõmus ning rüblik. Ülilahe koer!!!! :d xd!!!!! Temaga koos on nii palju lugusid, et isegi 84-leheküljelisest kaustikust jääb väheks ja kümme pastakat puudu! Aga parim on see, kuigi ta on nii väike, on ta kaitsnud meid endast kolm korda suuremate koerte eest! Täielik rezpekt!!!
Hetkel mul on kass. Ta nimi on Nurr. Ta on kollast ja valget värvi (kollakad-oranzikad triibud), ta on nelja-aastane isane kass. Ta ei ole tõukass. Siin on Nurr kahe-aastane (lisatud pilt) (pilti tagasi ei taha!) Ühel suvepäeval (neli aastat tagasi) istusin ma oma hoovis õuetoolide peal. Äkki nägin ma, et naabrikoerad on mingi väikese valge asjanduse juures ja purevad seda. Ma sain aru, et see on vist kass. Ma läksin sinna ja nägin, et see oli imearmas väike kassipoeg, keda nad puresid! Loomulikult võtsin ma ta kohe maast ära ja panin ta oma dressipluusi hõlma alla ja ajasin koerad minema. Siis läksin ma tuppa. Alguses ei julgenud ma kassipoega isale ja emale näidata ja ma näitasin teda oma kahele õele. Nemad loomulikult olid väga pöördes, kuna ta oli üliarmas! Siis ma lõpuks küsisin vanematelt, et kas ma võin ta endale jätta, nad lubasid. Siis ma pidin talle nime panema. Ma olin siis kümne aastane. Meie eelmine kass oli just ära surnud, ta nimi oli Pepe. Sel hetkel ma arvasin, et mis nimi see Pepe on ja ma mõtlesin, et kuna mul on võimalus nüüd kassile nimi panna, panen ma hästi tavalise ja kassiliku nime! Nii ma paningi talle nimeks Nurr. Tagantjärgi mõeldes oleks võinud talle huvitavama nime panna, aga mis tehtud, see tehtud! :) Ma ei kahetse kunagi, et ma ta elu päästsin ja ta endale võtsin! :)