Taks Volli, õige nimega Voldemar. Nimi tuli totaalselt 'lambist': sain koera, läksime arsti juurde samal päeval, oli nime vaja mingile paberile. Emal tuli ka talle seletamatutel põhjustel meelde Voldemar ning see ka jäi (ametlikult). Ise reageerib koer kõigele, mis on entusiasmiga öeldud.
Hetkel ei ole. Mul oli küülik nimega Nöpsik. Ta sai nime oma ema järgi, kelle nimi oli Nööbik, ilmselt suurte silmade järgi. Üks naljakas lugu oli see, kuidas ta kamina sisse ära kadus. Meil on kaminasüdamiku ja ilustuste vahel palju tühja ruumi ja nõnda ta peitiski ennast sinna sisse ära ja terve päev otsisime.
Minu lemmikloomaks on kilpkonn Willy. Ma panin talle nime ühe filmi järgi, mis rääkis ühest armast vaalast, kelle nimi oli Willy. See film oli väiksena mu lemmikfilm.
Lemmikloomaks on mul koer. Mul oli kunagi koer, tema nimi oli Reki. Saime ta endale niimoodi, et käisime kord pere ja sugulastega linnast väljas piknikul - grillisime ja tegime sašlõkki. Vorsti lõhna peale ilmus sinna üks väike armas taksikoer. Andsime talle vorsti ja sellepeale ta ei läinudki enam ära. Seadis ennast meie auto tagaistmele mugavalt magama ja kuna me teda sealt ära ka ei saanud, siis võtsimegi ta endale koju.
Mu lemmikloomaks on kass Mopsu. Nimi tuli väga juhuslikult, küllap mingis mõttes sellepärast selline nimi, et mu eelmise kassi nimi oli Nöpsu ja need on natuke sarnased. Temaga on juhtunud päris palju seikasid. Ükskord söödeti talle ühte ainet, mille tõttu oli ta tükk aega peaaegu, et kivistunud olekus, istus murul ja lihtsalt vaatas põõsast.
Mul on koer Cherry. Ma otsisin internetist koertenimesid ja siis kirjutasin kõige ilusamad üles, seejärel vaatasime neid perega ja otsustasime Cherry kasuks.
Jah, meil on kilpkonn. Nimeks on Kilpsu. Hakkasime teda nii alguses kutsuma ja nimeks see jäigi. Tuleb välja, et paljud inimesed kardavad kilpkonni, põhiliselt nende kätte võtmist. Ja tavaliselt, kui ma räägin, et nad võivad väga kiired ja kavalad olla, siis keegi peaaegu seda ei usu, enne kui on ise näinud.
Mul on kass, kelle nimi on Chester. Ta sai oma nime, kui ta oli veel väike ja me veel ei teadnud, et ta on emane, aga see nimi on talle jäänud, kuigi kutsume teda Chessuks. Nime ei saanud ta samanimelise kingapoe järgi, vaid valisin selle, kuna see oli ilus ja kõik olid nõus. Tema ema on minu vanaema kass, kes mulle ka hirmsasti meeldib. Tema nimelt armastab vaikust ja rahu ning kui mu vanaema üritab laulma hakata, ronib kass talle sülle ning paneb oma käpa ta suule. Kui ta ikka vait ei jää, võib kass teda isegi lõuaotsast hammustada.
Mul on kodus kass, ta nimi on Sipsik. Sipsik sai oma nime raamatutegelase järgi, kuna ta lihtsalt oli Sipsiku nägu. Mu kass on üllatavalt tark. Ta oskab kõiki uksi lahti teha. Hüppab lihtsalt lingi peale ning uks tulebki lahti. Aga oleks siis, et ainult lingiga uksi - ei, ta avab ka uksed, mis näiteks haagis on. Üks targemaid kasse, keda ma näinud olen. Pealegi sööb ta toitu korralikult käppade vahelt, mitte ei pugi nagu mõni kassidest.
Oli kolm, hiljuti suri üks ära. Kaks koera ja üks kass. Esimese koera nime valisime kasvataja ette antud nimedest. Teise koera nime panime piparkoogi vormil oleva nime järgi Puppy, millest sai hüüdnimi. Aga kuna ta oli mustvalge, siis koera passi läks Panda. Kassi nime pani isa. Ütles kui kass, siis Carmen. Kuna eesti kuulsa modelli nimi on Carmen Kass.
Mul on üks lemmikloom. Selleks on koer, kelle nimi on Pitsu. Ma mäletan: tulin koolist koju, ta jooksis mulle vastu ma, siis laususin et: "Ei hüppa ülesse, lama!" ja ta viskas pikali ja mina läksin tuppa. Kui õue tagasi tulin, lamas ta ikka selle sama koha peal. Hõikasin siis: "Tule siia, poisu!" ja ise istusin trepile peale. Dublett: EFA, KP 116, 116 (1f).