Mul on kodus kaks kassi. Üks suur kass, kelle nimi on Piraat ja teine väiksem kass, kelle nimi on Kiti. Piraadile pani nime isa, kes arvas, et see talle sobiks. Kiti nimi tuli õe käest, kuigi me kutsume teda teiste nimedega ka. Esimese kassi võtsime me ise, kuid teine tuli meile. Meil olid pööningul kassipojad ja siis üks väike kiisu võttis kätte ja kukkus sealt alla. Isa kuulis karjumist, tegi ukse lahti ning kass jooksis tuppa. Paar päeva värises ta, kuid siis harjus vist meiega ära. Ära me teda ka ei tahtnud anda. Alati on temaga naljakas. Kui ta veel väiksem oli, magas ta arvuti monitori peal, püüdes käpaga noolt. Nüüd ta sinna enam ei mahu ning magab printeri kõrval.
Mul on kaks liivahirt. Neil ei ole nimesid. Mul on kodus ka kass, siiam. Ta nimi on Kiti. Nime mõtlesime perega ise välja. Siis kui ta tahab mängida läheb hästi kurjaks ja kargab jalga kinni. Ta käib ka kraanikausis, ta tahab, et keegi keeraks vee lahti ja saaks juua ning mängida veega.
Ly: mu lemmikloom on koer, ta sai oma nime nii, et üks mu sõbranna ütles, et ma paneks Bosse. Enelin: mu lemmikloomad on kaks koera ja kaks kassi. Ma ise panin neile sellised nimed, sest mulle need meeldisid.
Hiljuti sain endale sünnipäevaks koera. Ta ametlik nimi on Chen, kuid ma kutsun teda Loco-ks või Sucre-ks. Loco-ks sellepärast, et ’loco’ tähendab hispaania keeles hullu ja mu koer on suht pöörane ning Sucre-ks sellepärast, et Sucre mängib ühes ülipõnevas filmis.
Mul on kas nimega Rannapall. Nime sai ta sellest, et ta magas ükskord ja nägi välja nagu rannapall ja kui ma ta kätte võtsin, siis ta küünistas mind. Enne seda oli ta lihtsalt Kass.
On koer. Kunagi oli üks kuri koer, kelle nimi oli Sõber. Mina sain taga hästi läbi ja kui me koera saime, siis ma panin ka talle selle nime, sest see teine koer pandi magama nagu mälestuseks.
Lemmikloom on koer. Hetkel enam koera pole, kuna lahkus ilmast eelmisel suvel. Nimi oli tal Benny ning ta oli väga sõbralik puudel. Temaga olen ma pool elu koos elanud ning jäänud on palju mälestusi temast.