Nekrutilaulud

Kõige uuemat, juba selgelt läänemõjulise, harmoonilise muusika mõjutustega viisikihistust esindab nekrutilaul Saaremaalt. Siirdevormilises tekstis leidub algriimi kõrval lõppriimi ja värsimõõt on rõhuline, sarnaselt näiteks saksa lauludele. Saaremaa laulu lugu jätkub isuri regivärsilises nekrutilaulus, mille viis on pärit vene traditsioonist ja kus sõdurpoiss kiidab oma head elu – selles kiituses, nagu nekrutilauludes üldse, on aimata kibedat irooniat. Nekrutilaulud kajastavad Vene tsaari poolt 1796. a kehtestatud nekrutikohustust, kui suur osa noori mehi saadeti pikkadeks aastateks sõjaväkke. See, et nii hilisel ajal loodi nii Eestis kui Ingerimaal veel regivärsi stiilis laule, näitab läänemere vana suulise laulutraditsiooni elujõudu veel 19. sajandil.

Recruits’ songs

We chose a recruit’s song from Saaremaa to represent the newest layer of melodies, which was clearly influenced by western harmonies. The text of this song in transitional style contains end rhyming next to alliteration, and the verse metre is accentual, similarly to German songs. The song from Saaremaa is followed up by an Ingrian recruit’s song, the melody of which originates in Russian tradition, in which a soldier praises his good life – in this praise, as generally in recruits’ songs, one can sense bitter irony. Recruits’ songs reflect compulsory military service imposed by the Russian czar in 1796, wherein many young men were sent to the army for long years. The fact that at such late time runosong-style songs were still created in Estonia and Ingria shows the vitality of Finnic old oral singing tradition even in the 19th century.