Lemmikloom on rott (kodurott). Nad on väikesed, armsad ja nendega saab tegeleda. Rott on nagu koergi, inimesele hästi truu. Mul on endal olnud kaks rotti, mõlemad toredad. Kahju on see et rott elab vähe aega (2 a keskmiselt).
Mu lemmikloom on rott ja ta sai nime sellest, et mu isale meeldisid need nimed. Mu teine lemmikloom on kass ja ta nimi oli Pätu ja ta tegi kogu aeg pättust. Roti kohta ei tule mul ühtki lugu meelde. Kassist on üks lugu. Ükskord läinud mu isa ja ema õue, mina olin kaasas. Me tulime tagasi kassi polnud. Pärast saime teada, et kass oli kõik riided, tekikoti ja padjad :)
Minu esimeseks koduloomaks oli (kahjuks on ta nüüd surnud) rott. Tema armastas kogu aeg minu õlal istuda ning ta jälgis hoolega mu igat liigutust. Ta nimi oli Tuti. Tal oli väga rumal komme kõik väiksemad ja läikivad asjad oma urgu vedada. Ja kui midagi väärtuslikku kadunud oli, siis teadsime, kust otsida. Järgmisteks lemmikuteks said meil linnud. Kui esialgu oli neid kolm, siis nüüdseks on neid 12 ja neile ei jõua enam isegi nimesid välja mõelda. Eelmisel aastal täitus mu suurim soov - ma sain kutsu. Sain kokku paraja summa raha ja koos emaga valisime interneti kaudu koera - chow-chow. Käisime teda Räpinast toomas. Kahjuks oli kasvataja talle juba nime ära pannud - Naomi. Muidu ise olin mõelnud, et panen nimeks Sarah-Cathy del Sandra. Ja juba nädala pärast on mul võimalus panna see nimi, kõige ilusamale Naomi kutsikale. Tulevikus kavatsen võtta veel endale kalad ja Pärsia kassi. Kahjuks on mul meenutada üks kurb lugu seoses Naomiga. Jalutasin koeraga väljas, kui kuulsin selja taga karjumas ühe mehe häält: "Võta oma koer ja jookse!" Oli mõeldamatu, et ma saan oma koera sülle võtta - ta on ju nii raske! Vaatasin selja taha ja nägin kuidas bullterjer meie poole jookseb. Olin šokis. Ta haaras kramplikult Naomi seljast kinni, ega lasknud enam lahti. Hiljem sain teada, et need koerad ongi aretatud tapmiseks. Naomit päästis Falk-i tulek. Suure vaevaga suutsid nad Naomi päästa. Siiani tuleb hirm kuuldes, et selle tõu kasvatajad kiidavad bullterjereid ja räägivad kui sõbralikud nad on.
Mul on kass olnud, tema nimi oli Miisu, sest meil peaaegu kõik kassid Miisud. Veel oli mul rott, tema nimi oli Ruudi, mis tuli Rott-Ruudist. Mu ema kartis rotti ja andis vennale, kes elab Lõuna-Eestis. Aga see suri ära ja nüüd vennalapsed tahavad kogu aeg samasugust valget värvi, punaste silmadega rotti. Neil on juba neljas või viies ja kõikide nimi oli Ruudi.
Jah, mul on lemmikloomad kaheksa rotti ja üks kass. Kui kassi saime, siis oli tal juba nimi olemas ja rottidele otsisime netist nimed. Juhtumisi on väga palju ja nad on väga pikad, et ei suuda kohe lühikest välja mõelda.
Mul on lemmikloomaks rotid. Kunagi on mul olnud Tarzan ja Rotu, praegu Missy. Ma ei ole pannud neid millegi järgi, vaatasin, milline on lahe nimi ja selle paningi. Rotu oli väga tark rott, kui ta meie maja taga lahti lasta, jooksis ta ise tuppa.
Mul on Rott ta nimi on Räppar, kuna ühel õhtul läksin talle süüa viima, kui ta seal peaga vehkis. Kui puuri uks oli lahti ja ta oli välja pääsend ja õhtul, kui ma hakkasin magama jääma, oli ta mul teki all.
Mul on kodus väga palju loomi. Kaks kassi: Roxane ja Muska, kaks koera: Stefy ja Tim, kaks rotti: Barbie ja Siblik ning jänes Täpik. Neist kõige noorem on alles kuue-kuune Stefy. Stefy nime leidis minu õde. Ta otsis igalt poolt erinevaid koerte nimesid ja palus ülejäänud perel nende seast kõige ilusama välja valida ja nii me siis valisimegi Stefy. Alati, kui ma haige olen tahab ta, et ma temaga mängiksin. Ta tuleb siis minu juurde diivanile ja hakkab oma palliga, mille ta vaevalt diivanist üles suudab venitada minu juurde ja hakkab seda minu külje all närima, samas urisedes nagu ma tahaks seda ära võtta. Kui ta sellest ära tüdineb, tuleb ta ja paneb palli mu käe peale, et ma selle minema viskaksin, nii et ta saaks selle ära tuua. Kui ma selle siis kööki viskan, jookseb ta sellele järele ning, kui ta köögiukse läveni jõuab, hüppab ta nii kõrgele nagu ta arvaks, et ukselävi oleks meetri kõrgune.
Mul oli rott nimega Suusy. Nüüdseks on ta surnud. Ta elas nelja aastaseks. Mäletan, et ükskord, kui ta õue viisin jätsin meelega kõik korteri ja välisuksed lahti. Teadsin, et talle õues eriti ei meeldi ja panin ta maha. Niipea, kui ta oli maas jooksis ta maja tagant maja ette, siis trepikotta, trepist üles uksest sisse, meie korterisse. Oli näha, et ta on tark rott, kui oskas maja tagant tulla just sellesse meie õigesse korterisse.
Minul on olnud küll lemmikoomi, kuid praegu pole veel uue looma mõtet pähe tulnud, sest kui nendega miskit juhtub on ikka nii kurb ja masendav olla, eriti koera puhul. Võin rääkida oma kunagistest lemmikloomadest, kõige kallimad olid minu koer ja kass. Koer oli selline musta-valge kirju, teda hüüti tänaval Lehmaks (bullterjer). Kiisu oli samuti mustavalge kirju ja minu rott ja hamster ka. Nendega seoses on muidugi mälestusi ja lugusid palju, kui neist kirjutama hakkaksin.
Mul praegu ei ole lemmiklooma, kuid varem oli küll, ta nimi oli Tupsu ja ta oli rott. Ta oli alguses mu õe rott, aga õde ei tahtnud enam, siis võtsin mina ta endale. Aga ta suri sellel talvel, sest ta jäi väga vanaks.
Ja, minul on oma lemmikloom rott (kodu) ja tema nimi on Rotto, tema nimi on lihtsalt pandud. Näris ühe korra telefonilaadija läbi, see on üks meenutus temast.
Lemmikloomi mul jagub. Esimesena räägiks rotist, keda me sõpradega Polukaks kutsume. Täisnimega Pollu-Pille, sai ta nime sellest, et talle meeldis igasugustesse võimalikesse ja võimatutesse kohtadesse nagu rottidele üldjuhul meeldib teha. Temaga on nalja saanud, viimati andsime me musirullile Pillekale Maasika Fizzi. Pole vaja mulle loomakaitsjaid järgi kutsuda, me andsime talle natuke ja ainus, mis temaga juhtus oli see, et ta ei krabistanud terve öö oma puuris, vaid magas rahulikult hommikuni. =) Hetkel on mul tunne, et ta ehitab meie diivanisse endale pesa, kui ma tal vahel vabalt joosta lasen. Koera kutsun ma Pallikeseks. Tegelikult annab kaukaasia-saksa lambakoera ja hundikoera segu rohkem Mõrtsuka mõõtu välja, kuid kui ta saime, oli ta küll päris pirakas kutsika kohta, aga siiski piisavalt ümmargune, et teda Pallikeseks nimetada. Teine koer, väike puudlinähvits, on meil Bjäša. Tema kohta ei oska ma midagi erilist öelda, võib-olla seda, et ta suht gei ning jooksuaja paiku meeldib talle mu säärt panna. Nüüd on tal küll hea sõber Pallike, kes talle oma jalga vajaduste rahuldamiseks pakub ja teda eemale ei lükka. Kassid on Miisu ja Vasja. Need loomad on liiga vanad, et ma võiks nende nimesaamist mäletada. Tegelikult on me kassid suht kantide nägu. Oleks olemas kasside maffia, oleksid nad kohe kindlasti seal sees.
Mul on lemmikloomaks rott, ta nimi on Näpster ja selle nime sai ta ühe filmitegelase järgi. Kui ma olin endale roti saanud, siis paar nädalat hiljem pääses ta kuidagi puurist välja ja näris vanaema püksid lõhki.
Mul kunagi ammu oli, ta sai nime AABITSAST, ma käisin siis esimeses klassis, kui roti sain. Nimi oli Ruudi vist. Ükskord viis mu küpsisepaki minema, ma jonnisin päev läbi, et küpsiseid ei saanud. Ükskord leidsin mingi orantsi puru, ma mõtlesin, et ta on porgandit seal närinud, tegelikult oli see mu põrkepall.
Minul enam ei ole lemmiklooma, aga vanasti oli mul laborirott. Ma ei oskand talle nime panna ja siis ma hüüdsin teda koguaeg Rotuks ja siis ma mõtlesin, et see võikski tema nimi olla - Rotu. Alguses oli mul kaks rotti ja nad poegisid nii palju, et lõpuks oli neid kokku 22. Siis ma panin ühte puuri emased rotid ja teise isased, et nad rohkem ei poegiks ja siis ma andsin need rotid loomapoodi.
Jah, minul üks on lemmikloom. Minul on kolm rotti. Nende nimed on: Ruudi, Lonni ja Lote-Mammu. Mulle meeldisid need nimed väga ja ma hakkasin neid jumala lambist, kui ma neid õpetasin.