Praegu mul pole oma lemmiklooma. Põhjus väga lihtne - elame korteris ja seal looma pidamine oleks rohkem looma piinamine. Aga väiksena leidsime kamba sõpradega ühe kodutu koera. Ta oli selline pisike ja armas. Arvatavasti oli keegi ta tee ääres auto pealt maha visanud. Seda tehakse tihti. Panime talle isegi nime - Pipi. Selle panin sõbranna koera järgi, kuna ei olnud muud nime kohe ruttu võtta, mis sobiks ilusti. Ja nii see nimi jäigi talle. Iga päev viisime talle süüa, kõike head ja paremat. Mängisime temaga pidevalt ja kaitsesime teda teiste koerte eest. Kuigi ema ei tohtinud meie uuest koerast midagi teada. Muidu oleks ta meid kodus hoidnud. Just sellepärast ta muretses, et äkki jääme koera pärast haigeks vm.
Minul on väga armas kass, ta nimi on Jossu. See nimi oli tal juba väiksest peale. Kui ma Jossu sain, siis sain teada, et teine perenaine oli talle juba nime pannud ja siis mõtlesin, et see nimi võiks talle jääda. Kui üleeile tema vana perenaine külla mulle tuli, otsustasime, et otsime Jossu üles (ta oli väljas). Mina ütlesin, et vaatame esiteks keldri. Ja seal ta oli, magas riiete kottide peal. Mina arvasin, et ta käib keldris hiiri püüdmas, aga ei, hoopis magamas.
Minu lemmikloomaks on minu saksa lambakoer Bronny. Nime sai ta interneti leheküljelt. Kui Bronny vihastab, et ta on üksi jäetud või temaga ei tegeleta, siis ta maksab hiljem kätte. Ükskord kui ma temast välja ei teinud, jooksis ta minu tuppa oma häda tegema.
Mul on koer, kelle nimi on tegelikult Charles, aga keda me kutsume Chowks, sest ta on chow-chow. Kuna ta on väga passiivne loom, siis on temaga seonduvaid huvitavaid lugusid vähe. Teadmata põhjusel vihkab ta meie naabrit, kelle peale ta kogu aeg haugub, kui too oma aias liigub. Lisaks sellele ei meeldi talle ka vastasmajas elava naabri koer. Tavaliselt on mu koer teiste loomade suhtes väga ükskõikne, kuid naabri koera ei salli ta absoluutselt. Ka naabri koer taipab seda, nii et iga kord, kui meie oma koeraga jalutama läheme, kaob naabri koer otsekui maa alla.
Lemmikloomaks on kass nimega Tinker Toy. Nime leidis õde internetist, see tundus huvitav. Täispika nimega ma teda ei kutsu. Hüüdnimeks on tal Maku, kuid ei tea, kust see tuli. Ta on hästi kihvt ja lõbus kass, ning kõige armsama nöoga :) Ta armastab jooksvast kraanist vett juua ning pärast seda peegli täis pritsida. Kuna mul kodus on libedad põrandad, ei suuda ta õigel ajal pidurdada ning tihtipeale jookseb vastu seina või libiseb trepist alla.
Mul on koer, kelle nimi on Kristofer. Ta on hästi armas väike valge kutsu, kes vahepeal suures mänguhoos peaga vastu seina või ust jookseb. Ta on hästi sõbralik ja rõõmus ning talle väga meeldivad kommipaberid, mis krõbisevad.
Minu lemmikloom on merisiga, mina panin tema nimeks Dunja. Kui meie veel hommikul magame ja ta tahab süüa, siis ta hakkab karjuma ja nii kõvasti, et kõik kohe tõusevad.
Mu lemmikumad loomad on koerad ja kassid. Minu koer on saand nime oma eelmise omaniku käest, aga kassi nime kohta ma ei tea. Ükskord ajas mu koer küülikuid taga, aga ta ei saand kätte ja oli nördinud väga ja solvus.
Jah, minu lemmikloom on kass ja koer. Nime said nad juhuslikult. Sirvisin netist nimesi ja jäid silma. Kunagi mängisin oma koeraga, oli väga lõbus, ajasime üksteist taga, aga siis oli ta vahepeal ketti pandud. Siis ükskord lasin ta ketist lahti, et temaga mängida, aga ta oli selle peale nii õnnelik, et hüppas minu peale, hakkas limpsima. Hiljem, kui teda ketti hakkasin panema, läks ta vihaseks ja hammustas mind.
Mul on lemmikloom, see on kass ja ta sai oma nime mu õe käest. Ta oli juba päris suureks kasvanud, sellepärast panime me talle nime ühe hea sõbra hüüdnime järgi. Siis. kui me alles kassi saime, kartis ta väga valju muusikat ja igakord, kui isa muusika valjuks pani, jooksis ta voodi alla peitu.
Mul on Rott ta nimi on Räppar, kuna ühel õhtul läksin talle süüa viima, kui ta seal peaga vehkis. Kui puuri uks oli lahti ja ta oli välja pääsend ja õhtul, kui ma hakkasin magama jääma, oli ta mul teki all.
Minu lemmikloom on koer, tema nimi on Jürgen ja isa pani talle nime. Minu koer on ka viisakas: ta annab käppa igaühele ja tervitab, aga kõige rohkem ta kaitseb mind.
Mul on kass, ta nimi on Kiku. Ta sai oma nime suusataja Kristina järgi. Ta tuleb alati mulle vastu, kui ma tuppa lähen ja ootab, millal ma ta sülle võtan.
Mul on lemmikloom kass, Minu õde pani talle selle nime Kiki. Kiki teeb igasuguseid vigureid, nt kui me kodust ära läheme, läheb ta aknalauale vaatama, millal me tagasi tuleme. Kui ta juua tahab, ronib ta veeämbri peale ja topib pea ämbrisse, ja meil on kaks kahekorruselist nari, mille vahe on vähemalt üks meeter. Kui Kiki tahab end kuskile pikali panna, jookseb ta treppidest üles narisse ja kui see nari ei kõlba, hüppab ta teise narisse.
Mul on lemmikloomaks kutsikas nimega Stefy. Stefy sai oma nime tegelikult internetist, kui isaga koos koerale nime otsisin. Temaga (Stefyga) on juhtunud palju naljakaid juhtumisi, ta nimelt arvab, et meie ukseläved on poole meetri kõrgused (tegelikult muidugi pole), ta hüppab seal väga, väga suure varu ja lennuga üle, eriti siis, kui ta just mänguhoos on. Samuti ei meeldi Stefyle, kui meie kass, kellega ta muidu suur sõber on, süles istub. Stefy ei taha võib-olla ka ise sel hetkel süles olla, aga peaasi, et kass ei saaks süles olla, haugub ja hüppab nii kaua kui kass ära läheb..