Lemmikloom on mul koer. Kui mu koer oli väike, siis ta oli nii karvane, et panime talle nimeks Nässu. Talvel meeldib talle lumehange hüpata ja kui talle keskmist sõrme näitad, siis tuleb kallake.
Mul on kodus tšintšilja. Ja talle panndi nimeks Kelly, aga mina kutsun teda Tipsutupsuks. Oi jummal, ta on õudne näriline, ta on mul palju asju ära närinud. Nt raha, õpiku, õpinguraamatu.
Jah, mul on oma lemmikloom ja selleks on musta värvi koer Pätu, kellele mina ise panin Pätu nimeks, kuna ta oli sellise armsa näoga. Temaga saab alati nalja, sest talle meeldib mängida ja ta on hästi aktiivne.
Mul on palju lemmikloomi. Üks neist on minu kass Kera. Ta sai endale nimeks Kera, sest ta saba on rõngas ja ta käib 24/7 nii, et saba on keras, sellest ka nimi. Kui ta väike oli, magas ta algul toas. Kui ema keelas teda sisse lasta peale seda, kui ta kolm korda mu voodisse oli kakanud ja vaibale pissinud, sellepärast ööbib ta nüüd väljas.
Mu lemmikloom on koer. Kui ta sündis, oli ta ainuke, kes ellu jäi viiest kutsikast, nii ma paningi talle nimeks Vaprake. Kui ta oli veel väike kutsikas, siis talle meeldis väga närida. Kui ma hommikul hakkasin kooli minema, siis ma avastasin, et mu kõige armsamatesse teksadesse on ta põlvedele augud sisse närinud. Vaprakese peale ma ei vihastanud, sest muidu oleks voodi alla läinud, kui tema peale karjud, ning sealt ta enam välja tulla ei taha.
Mul oli oma lemmikloom (kass), aga ta jooksis ära. Nimi oli tal Musi, mille pani talle mu tädi. Talle meeldis nurga tagant jala otsa hüpata või teele ette, aga ta ei teinud haiget, talle meeldis nii mängida!
Mul on oma lemmikloom - koer. Tähendab, ta oli. Teda ei ole enam pool aastat, sest ta suri vanadusse. Ta nimi oli Tipsi ja ta oli krants. No La Kraants! See oli ta tõunimetus. Ta sai kusagil 17 aastat elada, aga koera aastates on minu arvates seda veel rohkem. Oma nime sai ta vist vanaemalt. Ma täpselt ei mäleta, aga tean seda, et ta toodi ühel külmal talvepäeval mu vanaema juurde kinda sees, sest ta oli nii väike. Ega ta väga suureks kasvanudki. Aga ta oli kohutavalt laheda karvaga - mustavalge kirju nagu väike lehm. Mul on nii kahju, et teda enam ei ole, sest ta oli maailma parim koer. Vahepeal olid mul ka hästi erilised lemmikloomad - raagritsikad. Bioloogia õpetajal olid munad ja ta pakkus mulle neid ja ma loomulikult võtsin vastu. Nad ei tahtnud muud hoolt, kui paari nädala tagant värsket kapsalehte. Suurepärased loomad ja vähe hoolt nõudvad. Aga nendega juhtus õnnetus - ma unustasin nad päikese kätte ja purk kuumenes üle ning nad kõrbesid ära. Nad olid väga ägedad! Ma ei ole eriti lemmiklooma inimene, sest mul on väga vähe aega ja nad jääks unarusse.
Mul on lemmikloom - merisiga Mummu. Sain ma ta endale 13. sünnipäevaks oma sõbrannalt Maretilt üllatuskingitusena. Nime panin ma talle otsekohe, kui teda nägin. Tundsin, et ta on emane ja ta nägi nii nunnu välja, et see nimi kohe hüppas mu suust välja. Tema küüsi on näiteks täiesti võimatu lõigata, kuna ta hakkab nii meeletult ruigama ja siplema ja siis võib isegi vihahoos hammustada. Seega peame teda ohjeldama kuidagi teda rätikusse mässides ja ühe käpa välja jättes.
Mul on koer (mops) ja siiami kass. Kassi nimi on Muki. Me ei tahtnud talle tavalist nime panna ja otsustasime hoopis koera nime talle panna. Kuna koer on kassiga samat värvi, siis otsustasime talle sarnase nime panna. Koera nimi on Nupi. Koer on meil väga lõbus, aga rumal. Ta kukub tihti tiiki ja siis peab sealt välja ujuma. Tihti on ta õhtuti väga energiline ja kappab majas ringi nagu jänes ning ajab lillepotte pikali. See on väga naljakas.
Mul on kass, ta nimi on Kiki. Ma ei tea, kust ta oma nime sai, aga majja tõi mu õde ta. Algul nii, et ta peitis ta oma tuppa ja pärast harjusid kõik ära, et ta meil siin on. See kass on küll 14 a, kuid suudab aiast kõik koerad ära ajada. Siiski kiusavad teda linnud. Ta kardab vett, kuid tahab käia voolava kraani all joomas.
Kronis Queen Merry II, saksa lambakoer, Euroopa meistri tütar. Sai kahe aastaseks 10. aprillil. Üritan temaga võimalikult palju tegeleda, to be honest. Oskab istuda, käsu peale hüpata, lamada. Teab käskluste "Ei!" ja "Siia" tähendust. Ta on mul pätt ka. Nii kui värav kogemata hooletuse pärast lahti jäi, kasutas tema võimalust ja jooksis aiast välja. Söök on tal küll hull :D
Hetkel on mul kodus saksa lambakoer Ressi ja kass Sossu. Nimed tulid suht mõlemad minult. Kuidas ma leiutasin nime Ressi, vot seda ei mäleta. Sossu tuli mulle pähe siis, kui klassiga Tšehhi läksime, siis tuli ka lambist selline nimi pähe. Mäletan, kui me Ressi alles saime. Ta oli siis selline hästi väike, nagu mõmmibeebi. Ema ütles, et teda ei tohi väga ära hellitada ja öösiti kaissu võtta, kuid salaja võtsin ikka :P Ressi eriti Sossut ei salli. Kaklevad pidevalt, kuid Sossul suht savi. Ärritab ikkagi Ressit nii kaua, kuni peksa saab XD. Siis pean jälle kasuisaga neid lahutama jooxma.
Mul on kass, kelle nimi on Jasper. Ma leidsin talle nime internetist. Suviti toob ta akna kaudu alati hiiri tuppa ja siis on tükk tegemist nendest lahti saamisega. Kui ma ta toast keldrisse lasen, siis kui talle tsau ütlen, siis ta nagu alati vastaks mulle. Hommikuti, kui tavaliselt ema võileibu teeb, siis neid ei tohi ilma järelvalveta lauale jätta, sest siis on kass kohe platsis. Jasper läheb segaseks, kui tunneb liha lõhna. Ta on ka üsna salakaval. Ühel hetkel nühib ennast vastu säärt või kätt ja nurrub ning teisel hetkel on küüntega ja hammastega käes kinni. Tema enda saamise lugu on ka omamoodi naljakas. Ma olin täiesti kindel, et isa ei luba mul kassi võtta ning seetõttu küsisin vaid ema käest. Sel hommikul, kui klassiõde pidi mulle kassi tooma, ütlesin seda ka isale. Ta oli nii vihane, et seda tema selja taga tegin, kuid siiski hoolib ta kassist väga.
Mul on koer Roi. Tõime ta Haapsalust. Seal oli Seeksidel koer nimega Roi ja meie auto numbri tähed on RAI ja siis mulle hakkas see nimi Roi meeldima, Mina õpetasin ta läbi ula-ula rõnga hüppama päris kõrgelt. Ja nüüd, kui mu koer tahab küla peale hulkuma minna, siis ta läheb üle aia ning peale seda üle värava.
Mul on lemmikloomaks tšintšilja, kelle nimi on Krudi/Krutsa. Ta nimega on selline lugu, et kui me teda omale koju tooma läksime, arutasimegi selle üle, mida talle nimeks panna ning ma hüüatasin: "Nagunii on nad talle juba mingi Krudi nimeks pannud!" Ema arvas selle peale, et see on täitsa tore nimi ja see hakkas mullegi meeldima. Temaga seoses mul mingeid ülihuvitavaid lugusid ei meenu, kuid tal on omadus võõraste peale imelikku häält teha ja uriini pritsida, nii mõnigi on niimoodi tervitatud saanud.
Minul on kodus kass Fredi. Tegelikult ma panin talle Frederik nimeks, aga kutsume teda aint Frediks. Ta on alles 8-kuune. Kui me ta koju tõime, vaatasin talle otsa ja ütlesin, et ta on täiesti Fredi nägu. Ja nii saigi. Ta on selle lühikese ajaga igasuguseid trikke teinud. Kõige rohkem meeldib talle palli ära tuua, kilekotis või karbis istuda, rõdule ronida.
Kodus mul loomi ei ole, aga maal on küll ikka koer olemas. Ta nimi on Muri, sest see on hea lihtne nimi ja ta ongi täitsa Muri nägu. Ta on hästi kaval koer, sest talle meeldib alati asju näpata ja siis nendega eest ära joosta. Temaga saab alati palju nalja.