Mul on kass. Ta nimi on Kiki. Ta sai oma nime täiesti kogemata. Õde ütles, et nimi võiks olla Kity, aga ma arvasin, et see nimi on liiga levinud ja siis laksust paningi Kiki. Esimene asi, mis Kikiga seoses meelde tuli, on see, et me tõime talle poest kassikrõbina paki. Tegime selle lahti, kuid unustasime talle taldrikule krõbinaid panna. Varsti oli ta paki juures ja lükkas selle pikali. Siis hakkas ta sealt käppadega krõbinaid püüdma. Ja kusjuures ta tõstis selle käppade vahel püsti ja siis ajas uuesti karbi pikali. Oli see alles vaatepilt.
Jah, mul on lemmikloom kass, ta nimi on Kuningas Woldemar Runthal, nimi on tulnud sellest et Kuningas ja Runthal on meie perekonna liikmete perekonnanimed ja Woldemar tuli lihtsalt. Tegelt kutsutakse teda Wolluks. Väiksena ta koguaeg küünistas ja hüppas ringi.
Kodus on mul kass ning ta nimi on Ätu. Nime sai selle järgi, et kui ta toodi, oli ta nii väike ja hädine, et panin talle nimeks Ätu. (Hüütakse ka Pätuks, sest ta teeb vahel pahandust, reageerib mõlemale). Kõige parem lugu, mis on temaga seoses: oli õhtu ning istusin diivani peal, tema mängis põrandal mingi kilejupiga. Ta oli nii hoos ja nii pöörane ning ta lõõtsutas ja keel oli väljas. Ta jäi diivani äärde istuma ning ma tegin teda järgi. Ta sai nii vihaseks mu peale, et tuli mulle kallale. See oli nii naljakas.
Mul on merisiga, nime sai ta minu eelmise merisea järgi, kellele pani häälitsuste järgi nime Ruigu-Viiks. Veel on mul koer Lontu, temale pani nime ema ja kass Kiti-Kati, kelle nime saamist ma ei mäleta. Selle kassi võtsime me enda juurde pärast kolimist, ta oli hulkuv.
Kodus on meil kolm kassi ja koer. Esimene kass on Kiki, ma ei teagi, kust see nimi võeti, aga mu õde pani selle talle. Teine kass on Piksu, aga me hüüame teda Pussuks. Selle nime mõtlesin välja mina. Kolmas kass on Põnn, aga me kutsume teda Pannuks. Veel on koer Rex. Nimi tuli tal sugulastelt. Kui ta veel kutsikana vanaema juures oli, pani tädipoeg talle nimeks Rex. Hiljem otsustasime perega ta endale võtta, aga nime jätsime alles. Kiki, Pannu ja Pussu on meil juba ammu enne Rex’i olnud. Kiki ja Pussu on vennad, nad sündisid Emadepäeval, Põnn’i tõime aga küla lähedalt laudast. Kiki’ga on juba igasuguseid asju teinud. Väiksena ronis ta suure kuuse otsa, ega tulnud enam alla, vaid näugus. Ma kartsin tema pärast, sest oli suur tuul ja kuusk õõtsus. Aga lõpuks saime ta alla. Lisaks kukkus ta veel kaevu, aga ema tõmbas ta ämbriga ülesse. Pussu’t ma eriti enam ei näe, ta on rohkem selline külakass, kes kõnnib omapäi. Põnn on meil eriti tore loom. Kui kassidele pannakse kaussi midagi süüa, jääb tema lihtsalt kõrvalt vaatama ning oma korda ootama. Umbes minuti pärast on tema ikka seal kõrval. Kui teda vaadata, võib märgata, et ta magab! See on tõsi, ta lihtsalt istub püsti tagumiku peal, omal silmad kinni ja kõigub seal. Kui suuremat kära teha, ärkab ta üles, aga kui ikka sööma ei saa, jääb ta jälle magama. Vahest magab ta ka nõnda, et lamab maas, nina lömmis. Tal on see nina otse vastu maad surutud. Vahel ma mõtlen, kuidas ta küll hingata saab, omal nina täitsa lömmis! Rex on ka hea mees ikka! kord ma tulin koolist koju ja proovisin telefoniga filmida, kuidas koer mulle vastu tuleb. Võtsingi telefoni, hakkasin filmima ja kutsusin koera. Varsti tuligi koer mulle vastu, kihutades nagu tuul. Koer jõudis mulle ainult lähemale ja lähemale. Ma mõtlesin, et lõpus võtab ta hoo maha, aga ta jooksis mulle otse otsa. Ma kukkusin pikali, aga midagi jäi ka lindile!
Mul on kodus kolm kassi ja üks koer, keda ma väga armastan. Koera nimi on Pontsu. Ta on juba üpris vana laika, aga väga elav. Kuidas ta endale nime sai ma ei mäleta, sest olin siis veel päris väike. Temaga seoses tuleb mul üks naljakas lugu meelde. Kuna teda ei ole õpetatud käekõrval kenasti käima, siis ta lihtsalt jookseb, kui temaga jalutama minna, nii et sa oled nagu kaltsunukk ta järgi. Ükskord, kui ma temaga jalutama läksin nägi ta meie põllu peal teist koera ja hakkas talle järgi jooksma ning unustas, et mina teda kinni hoian. Kuna tal on rohkem jõudu kui mul, ei olnud muud valikut, kui "lennata" tema järgi. Ta jooksis päris kiiresti ja vedas mind järgi. Minu sammud olid tõesti siis paar meetrit pikad. Ma pole elu sees nii kiiresti joosta saanud. See võis olla päris naljakas vaatepilt. Igaljuhul mu ema naeris kogu südamest, kui ta seda nägi. =)
Lemmikloom on mul küll. Ta nimi on Uudu. Talle meeldib kogu aeg mängida ja ringi joosta. Peaks vist mainima, et ta on kass. Siiami tõugu, toakass. Hästi armas. Nime pani talle minu ema. Temaga on kõiki asju juhtunud.
Minul on olnud küll lemmikoomi, kuid praegu pole veel uue looma mõtet pähe tulnud, sest kui nendega miskit juhtub on ikka nii kurb ja masendav olla, eriti koera puhul. Võin rääkida oma kunagistest lemmikloomadest, kõige kallimad olid minu koer ja kass. Koer oli selline musta-valge kirju, teda hüüti tänaval Lehmaks (bullterjer). Kiisu oli samuti mustavalge kirju ja minu rott ja hamster ka. Nendega seoses on muidugi mälestusi ja lugusid palju, kui neist kirjutama hakkaksin.
Minul on lemmikloomad koer ja kass. Koera me saime alles, sest teine suri ära. Tema nimi on Roy ja kassi nimi on Triibu. Ma mäletan, kui ma üks kord hilja koju tulin ja tuppa läksin, siis oli kass kapi peal. Ma ei näinud teda ja kogemata läksin kapile vastu ja kass kukkus mulle selga. Ma ehmusin kohutavalt. Koera nime me võtsime ühest vilmist. Ja kassi sellepärast, et tal on natuke triipe peal.
Minul on lemmikloom. Ta on pärsia kass. Tema hüüdnimeks on Lotte, aga pärisnimeks Charlotte. See nimi tuleb ilmselt raamatu "Charlotte koob võrku" järgi. Ta on toakass ning ühel päeval, paar aastat tagasi, viisime ta rihma otsas jalutama. Tal õnnestus põgeneda ning siis muutus ta lausa metsikuks. Lotte hakkas mööda puid jooksma nagu orav ning lõpuks jooksis ta metsa. Õnneks ilmus ta hiljem, kui tal kõht tühjaks läks, koju tagasi.
Minu lemmikloom on kass. Ta sai endale nimeks Mustu, kuna ta on tumedakarvaline. Ta on hästi lahe kass, sest kui ta läheb krutskeid täis, siis ta hakkab jooksma mööda tuba ja kutsub mängima.
Minul ei ole lemmiklooma, sest mulle meeldivad kõik loomad, v.a hiired ja rotid (neil on nii rõvedad sabad). Ma olen loomasõber ja nad on kõik nii armsad. Kodus on mul ka loomad (palju loomi), ma elan maal. Meil on kodus 9 kassi, 2 koera, 2 lehma, kanad, sead. Nendest loomadest on mul toas üks koer Betsy. Nime mõtlesime me ise välja. Kõikidel meie loomadel on nimed, v.a. kanadel ja sigadel. Meil on ka 40 lammast ja ka neil on kõigil nimed.
Lemmikloomi on hunnik: kolm kassi ja kaks koera. Nimed: kassidel on ühine nimetaja: Sinep. Aga mõnikord käivad käitumise järgi hüüdnimed (näiteks vana emane kass meil on Vana Tüüpiline Sinep, üks isane kõutsilotakas on Vana Vastik Sinep ja üks pooleaastane kass on lihtsalt Pisike Tuts). Meil olid ka kaks kena kassi: Vitauskas ja Kalju, (: kuid need läksid vist reinuvaderi saagiks. kahju nendest. Meil on ka kaks koera: üks on minuvanune, ta teine mingi üheksa-aastane Tommi. Lota on juba kurt ja loll, kuid ikka liikvel veel. (Vana paks loll loom). Tommi põeb usinasti nugise pärast: kardab. Vat kus kodukaitsja, alati valmis, virk ja tragi. Aga vähemalt tore kaaslane.