Mul on kass Mio. Ta sai oma nime laulust A More Mio, sest minu kassi venna nimeks sai More. Mu vanaema pidi ühekorra Mio pärast kreepsu saama, kuna Mio on lumivalge ja hästi karvane ning kohev. Öösel vanaema läks vett jooma ning nägi, et mingi valge kogu liigub ja tema kohe arvas, et mingi kummitus. Järgmine päev sai selle üle kõvasti nalja.
Mul on kodus kass, kelle hüüdnimi on Musi. Ta sai oma nime seoses sellega, et selle kiisu kinkis mulle mu (eks)poiss. Ma ei osanud talle nime panna ja otsustasin teda kutsuma hakata samamoodi nagu ma sel ajal oma poissi kutsusin. Temaga seoses mulle meenub selline lugu, et kui ta mulle kingiti, siis ta võeti karbist välja ja jooksis üle laua, kus põlesid küündlad ja ta kõhu alt kõrbesid mõned karvad ära.
Mul on kodus üks lemmikloom - kass. Talle öeldakse palju nimesid ja kindlat nime tal ei olegi. Kassiga tuleb kohe meelde see, kui ta ära kadus. Otsisime terve perega teda igalt poolt, aga kassi ei olnud kusagil. Mina ei loobunud kordagi tema otsimisest, kuna see kass on mulle niivõrd kallis. Otsisin teda sellistest kohtadest, kuhu ta kunagi ei pääseks isegi. Kartsin juba, et olen oma kassi ära kaotanud, aga õnneks mu vend leidis ta trepi alt üles. Kui ta kassi tuppa tõi, siis mul tulid rõõmust pisarad silma. Tavaliselt, kui ma oma kassi pesen, siis see ei meeldi talle üldse. Seekord oli ta nii rahul, et ma ta puhtaks pesin. Ma olin väga õnnelik.
Mul on lemmikloom, kelle nimi on Linnu. See on mu sõbranna poolt pandud nimi. Vahest on täitsa imelik, kui ema hõikab "Linnu!", ei saa kohe aru, kumba kutsub. Linnu on kass.
Minu lemmikloom on koer ja kass. Koerale pani nime vanaisa. Aga kassile vist vanaema. Üks juhtum on see, kui väljas oli torm. Ja kui ema tahtis koera tuppa lasta, siis koer hüppas aknast sisse ja ema jäi välja. Ema tuli muidugi pärast tuppa.
Mul on palju lemmikloomi. Üks neist on minu kass Kera. Ta sai endale nimeks Kera, sest ta saba on rõngas ja ta käib 24/7 nii, et saba on keras, sellest ka nimi. Kui ta väike oli, magas ta algul toas. Kui ema keelas teda sisse lasta peale seda, kui ta kolm korda mu voodisse oli kakanud ja vaibale pissinud, sellepärast ööbib ta nüüd väljas.
Mul on lemmikloomaks kaks kassi. Me panime talle nime eelmise kassi järgi, ainult väikese muudatusega - Otu-Totu - ja teisele kassile sai nimi pantud välimuse järgi ehk Laigu.
Mul on küll lemmikloom. Ta on kass ja ta nimi on Mati. Me leidsime ta kord järve äärest ja me viisime ta koju ja me vaksineerisime ka ta ja meil hakkas temast kahju. Ta on meil kaduma läinud. Ta oli kuskil nädal aega, aga ta on iga kord, kui ta on kaduma läinud, kodutee üles leidnud ja meie õega muretsesime kogu aeg.
Minu lemmiklooma nimi on Hallivatimees. Selle nime sai ta selle järgi, et ta ronis korstnasse. Ema pidi pliidi juurest ühe kivi ära võtma, et teda sealt kätte saada. Kui kass oli kätte saadud, siis ta oli halli värvi ja karvkate oli pehme. Selle järgi saigi ta endale nime.
Mul oli oma lemmikloom (kass), aga ta jooksis ära. Nimi oli tal Musi, mille pani talle mu tädi. Talle meeldis nurga tagant jala otsa hüpata või teele ette, aga ta ei teinud haiget, talle meeldis nii mängida!
Mul on palju lemmikloomi. Kolm koera (Kärri, Pontsu, Krissu) ja neli kassi (Liisa, Juss, Jass ja Betti). Nii palju ma mäletan, et Liisa sai oma nime laulu järgi.
Mul on koer (mops) ja siiami kass. Kassi nimi on Muki. Me ei tahtnud talle tavalist nime panna ja otsustasime hoopis koera nime talle panna. Kuna koer on kassiga samat värvi, siis otsustasime talle sarnase nime panna. Koera nimi on Nupi. Koer on meil väga lõbus, aga rumal. Ta kukub tihti tiiki ja siis peab sealt välja ujuma. Tihti on ta õhtuti väga energiline ja kappab majas ringi nagu jänes ning ajab lillepotte pikali. See on väga naljakas.
Mul on kass, ta nimi on Kiki. Ma ei tea, kust ta oma nime sai, aga majja tõi mu õde ta. Algul nii, et ta peitis ta oma tuppa ja pärast harjusid kõik ära, et ta meil siin on. See kass on küll 14 a, kuid suudab aiast kõik koerad ära ajada. Siiski kiusavad teda linnud. Ta kardab vett, kuid tahab käia voolava kraani all joomas.
Mul on kass, kelle nimi on Jasper. Ma leidsin talle nime internetist. Suviti toob ta akna kaudu alati hiiri tuppa ja siis on tükk tegemist nendest lahti saamisega. Kui ma ta toast keldrisse lasen, siis kui talle tsau ütlen, siis ta nagu alati vastaks mulle. Hommikuti, kui tavaliselt ema võileibu teeb, siis neid ei tohi ilma järelvalveta lauale jätta, sest siis on kass kohe platsis. Jasper läheb segaseks, kui tunneb liha lõhna. Ta on ka üsna salakaval. Ühel hetkel nühib ennast vastu säärt või kätt ja nurrub ning teisel hetkel on küüntega ja hammastega käes kinni. Tema enda saamise lugu on ka omamoodi naljakas. Ma olin täiesti kindel, et isa ei luba mul kassi võtta ning seetõttu küsisin vaid ema käest. Sel hommikul, kui klassiõde pidi mulle kassi tooma, ütlesin seda ka isale. Ta oli nii vihane, et seda tema selja taga tegin, kuid siiski hoolib ta kassist väga.
Minul on kodus kass Fredi. Tegelikult ma panin talle Frederik nimeks, aga kutsume teda aint Frediks. Ta on alles 8-kuune. Kui me ta koju tõime, vaatasin talle otsa ja ütlesin, et ta on täiesti Fredi nägu. Ja nii saigi. Ta on selle lühikese ajaga igasuguseid trikke teinud. Kõige rohkem meeldib talle palli ära tuua, kilekotis või karbis istuda, rõdule ronida.
Mul on kodus kolm kassi: Susli, Flurry ja Rosamunde. Susli nimi oli algselt Rupsik, aga tõesti ei tea, kuidas see hiljem muutus :D Flurry nimi tuli sellest, et nägin telekast reklaami, kus näitas McDonaldsi jäätist vms, mille nimi oli McFlurry :D Rosamundega on üldse keerulised lood. See on kuldne kesktee Rosalindest ja Klaaramundest =D