Mul on kaks kassi Miki ja Kirri. Kirri on juba päris soliidses eas kass ja tema nimepanekut ma ei mäleta. Küll aga Mikile panin nime mina. Ma tahtsin talle kohutavalt nime panna ja kuna ma lugesin palju Miki Hiire koomikseid, siis saigi tema nimeks Miki. Lugusid temaga seoses mulle meelde ei tule.
Jah, mul on oma lemmikloom, kass, ja tema nimi on Miku. Temaga seoses on palju lugusid, aga mina räägin temast ühe loo. Ükskord ronis ta puu otsa ja ei tahtnud sealt alla tulla, kuid mõne tunni pärast tuli alla.
Mul on kaks kassi. Ühe nimi on Bläki ja teist kutsume me igasuguste nimedega, nt Pätu, Kiisu, Kass, Kurr, Miisu. Teisel kassil pole kindlat nime, kuna see kass on tõeliselt ulakas, koguaeg teeb pahandusi. Ükskord oli nii, et see kass öö läbi ainult madistas jooksis mööda tube ringi, hüppas laudadele ja kapi peale ja üleüldse kolistas nii, et magada eriti ei saanud. Siis hommikul, kui meie õega hakkasime kooli minema, küsis ema, et miks kass nii hirmsasti kolistas öösel, siis läks ema magama tagasi. Natukese ajapärast kuulsime tema toast kisamist. Ema karjus, et ta voodis on vist hiir. Siis läksime kõik sinna ja mingit hiirt polnud. Järsku hakkas ema tekikott liikuma ja teki sees ehk tekikoti sees oli hoopis hiir. Kass oli öösel seda hiirt taga ajanud ja hiir oli ema tekki pugenud.
Mul on kodus üks lemmikloom. Ta nimi on Muska ja ta on kass. Kui ta veel väike oli, siis ta tuli mulle alati kallale ja ei lasknud öösiti magada. Käisin temaga ka jalutamas.
Mu lemmikloom on mu kass Aadu. Ta sai nime nii, et mu issi kutsus kogu aeg eelmiseid kasse Aadudeks ja siis me otsustasimegi kassile Aadu nimeks panna. Ma mäletan, kui ta väike oli, siis ta puges kogu aeg öösel mu kõrvale ja hakkas hullult mu nägu lakkuma.
Mul on viis lemmiklooma kodus, aga minu omad neist on kolm: üks kass, kelle nimi on Älli, temaga oli siuke lugu, kui teda ei olnud veel, et mul ei olnud ühtegi lemmiklooma ja siis ma ütlesin emmele, et mu parima sõbranna kass ootab poegi, et kui ta pojad saab, siis võtame ühe endale. Emme ütles, et tema tahab ainult halli emast kassi, et muud ta ei taha. Ja ennäe imet! Kuu aja pärast sündiski emane hall kassipoeg, mille me endale saime! Ma läksin kahe nädala pärast oma sõbra juurde ööseks ja järgmine päev tõi isa mind koos kassipojaga koju! Kui ma koju jõudsin oli emmel ja mu õel nimi valmis mõeldud, õigemini õel, ta valis Ällile nime ühe multika järgi ja nii see temale jäigi. Siis on mul veel kaks jänest, üks on isane Vurruke, ma teadsin juba enne tema kätte saamist, et ta nimeks saab Vurruke. Teine jänes on Vurrukese poeg, eelmine kevad mina ja mu parim sõbranna paaritasime oma jäneseid, tema jänes oli emane ja minu jänes isane, ma viisin oma jänese sõbra juurde ja järgmine päev tõin koju tagasi - kuu aja pärast oli seitse väikest jänesepoega, millest mina ühe endale sain. Tema nimeks panin Tinky-Vinky. Vurruke on samuti halli värvi, aga Tinky-Vinky on valge, pruunide laikudega.
Minu lemmikloomad on koer ja kass. Mul on kodus kaks kassi ja üks koer. Kasside nimi on Miki - isane - ja Minni - emane kass. Koera nimi on Morgan. Varem oli ka kolmas kass, aga tema suri. Koer sai nime ühe filmi järgi - "Kapten Morgan." Minu koer on kuuekuune ja ta on hästi armas. Minu koer Morgan on väga suur pahandusetegija. Ta sööb meil kodus salvrätte, sokke ja kõike, mida ta leiab kodus. Kassidele aga tuli lihtsalt mõte sellised nimed panna.
Lemmikloom on mul küll. Kass, ning ta nimi on Nupsu. See nimi tuli talle lihtsalt. Ta oli lihtsalt nii nunnu. Nagu natuke roosakas. Hästi väike oli, silmad olid alles pähe vist tulnud. Kui me ta alles saime, siis jäi tihti ta oma söögikaussi magama ning siis oli ta nägu üleni toiduga koos.
Minu lemmikloomad on kassid. Kui minul poleks kassi, oleks mul igav. Minu kõige armsam kass on Sonja, ta tuli meie ukse taha hulkuva kassina. Ta käis meie ukse taga ja mina andsin talle salaja süüa. Hiljem rääkisin emale, et äkki võin kassi endale võtta, ema oli nõus, aga isa ei lubanud. Kui isa läks tööle ja paar päeva koju ei tulnud, võtsime kassi tuppa. Kui isa tuli koju, ei olnud temal enam midagi öelda. Hiljem hakkasin kassile nime mõtlema, aga kuna ma olen seebikate fänn ja seal jooksis üks film, kus oli ühel naisel silm katki nagu minu kassilgi ja selle naise nimi oli Sonja, ja mina panin selle nime oma kassilegi - ta on mustvalge kirju nagu lehm ja emane. Hiljem sündisid tal lapsed: kaks emast ja kaks isast, nendele panin ka eesti staaride nimed. Tüdrukutele Karmen ja Janne, poistele Koit ja Mikk. Ükskord mõtles õde, et tahaks endal ka kassi, aga isast. Nii saimegi tädilt isase karvase kassi ja õde pani kassi nimeks Fredi. See nimi tuli õele pähe, kuna talle meeldis kunagi poiss nimega Fredi. Kui ma võtsin Sonja ööseks kaissu oli hommikuks nägu lõhki ja nüüd on mul silma all arm. Aga kassile ma midagi ei tee, kuna ma armastan kasse.
Jah, mul on lemmikloom. Ta sai oma nime mu eelmise kassi nime järgi, mu eelmine kass oli Valter, aga ta suri. Öeldakse, et kassid ei näita oma haigust välja, meie kass ka ei näidanud. Arstid ütlesid, et see haigus on juba väiksest peale olnud. Ma nutsin, kui ta ära suri. Aga mõne aja pärast saime uue kassi ja ta on siiami kass. Ema ja isa ostsid ta 300.- eest. Temale panime nimeks VILLU - nii ta oma nime saigi. Minu kassile meeldib väga mängida, süüa ja logeleda. Ühel päeval mu kass äratas mind üles, ta tõmbas mult hammastega teki pealt ja hüppas kõhule, siis ma kohe ärkasin. Ma mõtlesin -mis nüüd lahti. Ma taipasin, et olin kooli hilinenud, aga õnneks ainult 20 min. Ma helistasin kohe klassijuhatajale, et kas on mõtet kooli veel tulla, ta vastas, et nii nagu ise tahad - ma loomulikult jäin koju. Ma panin kassile süüa ja tegin siis endale ka. Meil oli sel päeval väga lõbus kodus olla. See ongi mu lemmikmälestus, kuidas kass ülesse äratas.
Mul on lemmikloom: kaks kassi ja üks koer. Ühe kassi nimi Raits, teine Kiti ja koera nimi on Tondu. Tondu on mu õe koer. Koer Tondu on jäänud ühekorra ratta alla, kuid ta on elus.
Mul on kaks kassi ja üks koer. Minu üks kass sai oma nime minu vanaisa kassilt. Minu vanaisa kassi nimi oli Kiti ja sellepärast sai minu kassi nimeks Kiti. Mu kass jäi auto alla, aga sai õnneks terveks.
Mu lemmikkelläi om kass ja pini. Mul om kass ja ta nimi om Kiti. Kiti nimi tuli lihtsalt ja panimegiq talle nimeks Kiti. Ta om läbi elanuq avarii ja tänu sellele polõq tal inämb alalõuga ja ka tema kõrv on kortsus või kuidagi imelikult. Muidu hästi hea kass.
Lemmikelläi om mul kass, üldse kõik kaslasõq. Nimi om tal vist ametlikult Kriimik ja tallõ miilüs hirmsalõ küüdsi, ku tedä liiga paljo käpit. A muidu tore elläi om. Näütüses täänä naaksi hekki pügämä, säälsaman oll kass ja kõllane liblikas lenssi müüdä. Ja kass tahtsõ tuud kinni püüdä, hüpas uma meetrikorgusele õhku, mis oli peris nallakas vaatepilt. Olõs ti tuud nännüq, tuu oll hullõmp ku matrixi trikiq. :D
Kunagi olli mul üts kass ja tuu katõ ärh. Ta nimi oll Miisu ja hüüdnimi Miisu-Kiisu-Kurru-Nurru. Üts kord tahtsõ ma tallõ last leidä ja ma leidsigi, a ta kattõ egalõ puulõ ärh. Üts kõrd lätsi ta puuti ja keeräs puudi segi.
Minu lemmikloom on kass, tema nimi on Cimmy, sest et minu sugulase nimi on ka Cimmi ja minu kiisupoeg oli Cimmy nägu. Cimmy on selle naljakas, alati kui ma hakkan talle pai tegema, siis ta hüppab mult eest ära.
Jah, mul on lemmikloomad - kass ja koer. Kass ja koer pole kuskilt nime saanud, olen ise pannud neile nime, aga muidu kassi nimi on Missard, hüüame teda Missiks ja Paksuks. Koera nimi on Leedi, hüüdnimi Lettu. Kassiga pole nagu eriti midagi juhtunud, aga koeraga küll. See lugu juhtus siis, kui Leedi oli kolme-neljakuune kutsikas. Oli koolipäev. Tavaliselt viisime me koera vanaema poole (vanaema elas üle tee). Seekord jätsime ta üksi koju ja läksime vennaga kooli. Pärast tunde tulin jalgsi koju, astusin uksest sisse ja nägin WC paberit. Kõik paberirullid, mis ta kätte oli saanud, olid peenikesteks ribadeks katkutud. Toas nägin, et lillepotist oli lill välja tõstetud ja mullaga diivani peale veetud. Jama oli kui palju: põrand ja diivan mulda täis. Kui ma hiljem WCsse läksin, siis alles nägin, et Leedi oli WC-poti kõrvale ka kakanud ja pissinud. Ju ta arvas, et kui meie seal vetsus käime, võib ka tema käia. Kui ema koju tuli, sai päris palju koristada. Aga Leedi pahandada ei saanud, sest seda juhtub ju, kui väike koer jääb pooleks päevaks üksinda koju. Pigem oli see lugu naljakas ja ajab naerma, kui meenutada, mida meie koer ühe päevaga korda saatis. Kassist küll lugu (mis takka on juhtunud) pole.