Mul on vanaema juures lemmikloom kass Öku. Nime pani talle vanaema, sest ta mõtles lihtsalt mingi nime ja mulle see meeldis. Üks päev, kui ma olin üksinda toas, vaatasin aknast välja ja nägin kassi, imelik elukas suus. Läksin talle järgi ja kui ma kohale jõudsin sain ma aru, et see ei olnud siil, mida ma arvasin, vaid muidugi kassipoeg. Ma hakkasin väikest kassi söötmas ja jalutamas käima. Ta oli mulle nagu laps.
Mul on kodus kaks kassi. Nimedeks on neil Käpi ja Peki. Käpi on minu vanaema pärandus ja ma ei tea, kust ta sai oma nime, aga Peki sai oma nime sellise sellepärast, et ta on natuke paksuvõitu. Nende nimedega pole minu arvates mingeid lugusi (vähemalt mina arvan nii). Ise ma küll ei suuda mõelda ühtegi lugu nende nimede kohta.
Saaremaal on meil kass Meiku, ta on hästi suur ja sõbralik, pikakarvaline perelemmik. Oma nime - Meiku - sai ta meie koera Mesiine järgi. Ja need kaks said omavahel väga hästi läbi. Ju siis nime pärast. Kõige naljakam olukord seoses Meikuga oli üks vihmane sügispäev. Hakkasime hommikul kooli minema, juhuslikult oli just sel päeval isadepäeva aktus. Hakkasime siis koolibussi peale minema, pidulikud riided seljas, äkitselt kuulsime, et kass kräunub kuskil. Nägime siis, et kass oli puu otsas. Mõtlesime et ta on hea ronija, küll alla saab. Tulime siis õhtul kuue ajal koju ja vaatame, et Meiku on ikka puu otsas. Panin siis koduriided selga ja läksin kassi päästma. Mõtlesin, et ronin puu otsa ja toon ta alla, aga see mõte läks lörri, sest esimene oks oli kahe meetri kõrgusel ja redelit polnud kusagilt võtta. Lõpuks meelitasin Meiku vorstiviilu lehvitades alla. Samas naljakas, aga ka õudne kogemus.
Mul on kaks kassi, ühe nimi on Tüütus, sest ta koguaeg näugub ja tüütab teisi, lihtsalt kohutav :D , ja teise nimi on Äpu, sest ta on selline arg ja äpu lihtsalt :D
Jah, mul on lemmikloom, ta nimi on Kurr. Alguses me panime ta nimeks Pätu ja muud, aga ta ei reageerinud sellele. Siis hakkas ta tegema "Kurr-kurr!", mitte "Njäu-njäu!" Täitsa kohutav. Alguses oli lahe, aga nüüd ta ikka ei njäugu ja nüüd on ta nii tige ka.
Mul on kass Pätu. Ja väga imelik, et tema iseloom vastab suurepäraselt ta nimele, sest üks suur Pätu ja pahandusetegija ta ongi. Aga ta on mulle ilmatult kalliks saanud. Talle meeldib õues jalutamas käia (elame korteris) ja siis vahel on kohe päev otsa kadunud. Kord oli ta juba terve päev ära olnud ja ma olin nii mures, et läksin kell viis hommikul (olin niikuinii millegipärast juba ärkvel) teda õue otsima, aga tulutult. Alles paari päeva pärast tuli koju tagasi.
Meil oli koer ja kassid. Nime on nad saanud juhuslikult. See, mis hetkel kassi iseloomustab, saabki ta nimeks. Näiteks olid ühel kassipojal armsad rosinasilmad - nimeks sai Rossu.
Lemmikloomad on kassid ja maal on mul neid palju. Kunagi oli lemmikuks kass nimega Palli, sest tal oli ümmargune pea ja ta oli väga mänguhimuline. Palli hüppas alati akna peale, kui tahtis tuppa saada, rippus akna küljes oma täies ulatuses ja vaatas tuppa ning mäugus.
Minu lemmikloom on minu enda kass Liisu, kes on minuga juba väikesest peale koos üles kasvanud ja arvatavasti just seepärast on ta mulle nii armas. Temaga saab alati nalja ja tema käitumine paneb tihti imestama. Liisu on ärahellitatud, sest ta ei söö seisnud toitu, vaid kõik peab olema värske, mida ta sööb ning põhiliselt sööb ta ainult kuivtoitu kassidele või liha.
Minu lemmikloom on kass ja ta nimi on Truffi. Ta sai selle nime oma käitumise järgi. Ta on väga kuri ja ta küünistab palju ja tal on kombeks teha palju pahandust.
Mul on kodus kass ja jänes. Kassi nimi on Angelina ja jänese Mirella. Ma olen need nimed ise välja mõelnud. Ükskord juhtus nii, et mu kass mängis mänguhiirega. Suures mänguhoos viskas ta oma lemmiku mänguasja ahju, mille uks oli lahti. Õnnetuseks olid ahjus põlevad söed ja kass jäi oma lelust ilma.
Mul on kass nimega Miki. Ta on saanud oma nime nii, et ta enda emal oli ka nimeks Miki ning tal olid suured kõrvad ja hästi agressiivne. Ning minugi kass on agressiivne ja suured kõrvad.
Meil on lemmikloomaks kass, kes alati magab minu voodis, vahel isegi öösel minu kõrval. Tegelt oleks tahtnd koera, aga kahjuks elame korteris ja seal on teda raske pidada, eriti qi kedagi pole kodus. Kassi nimi on Tiugu, ma ei teagi miks see nimi, aga vist ema pani ta lihtsalt, vaatas kassile otsa ja see oli lihtsalt nii Tiugu nägu, ja ega ei oleks midagi muud pähe tulnd ja oligi Tiugu valmis. Üks väga hea lugu on küll temast. Kord qi ta oli väike, kadus ta lihtsalt ära. Pealegi oli suvi ja kõik jooksid siis edasi-tagasi ja arvasime, et ta oli välja kolinud. Otsisime teda igalt poolt, nii seest kui väljast naq segased, aga siis äkki ilmus ta diivani alt, tagant või ma ei teagi kust välja.
Jah, mul on kass, ta on saanud oma nime Tondu selle järgi, et ta on süsimust. Talle meeldib väga teisi hammustada. Üks kord tuli meile gaasimees gaasi tooma ja kass ründas teda nii, et tal oli vaja jalga plaasterdada.