Mul on kass ja merisiga. Kassinimi on Suss ja merisiga on Fredi. Fredi sai oma nime minu õelt, kes oli plaaninud sama nime enda loomale panna. Sussil on kõik käpaotsad valged, nagu sokid oleksid jalas, kuna sokk on väga imelik nimi kassile, sai ta nimeks Suss. Eile olin arvutis, merisea puuri poole seljaga. Tegelen oma asjadega ja korraga käib mats. Fredi oli puurist välja roninud ja põrandale hüpanud.
Mul on küll lemmikloom, mu kiisu saab varsti 4-aastasex. Tema nimi on Kissimirri, ta on hästi armas ja selline ilus kirju. Ta sai paar aastat tagasi rästiku käest nõelata, ta käpp läx paiste ja mul oli nii kahju temast :((
Jah, kiisu ja merisiga. Kass Kõssu sai nime minu ema lapsepõlve lemmikloomalt. Tutu nime sünd on väga lihtne. Lihtsalt tuli see pähe ja nii jäigi. Eriti kummaline on see, et Kõssu kardab nii väga Tutut.
Mul on lemmikloomaks kass. Ta nimi on TILLU-LILLU. Nime sai ta sellest, et meie poputame teda väga palju. Me olime maal ja kass hakkas kakale minema, tal oli kõht lahti ja ta kakas üle kasti ääre.
Mul on kass, ta nimi on Pätu. Oma nime sai ta sellise, sest ta tegi nii palju pättust. Kui oli õues soe ilm, ma olin koolis. Jätsime kodus rõduukse lahti, et kass saaks rõdul käia. Mu sugulasel hakkas paha, ta läks varem koju. Ta märkas, et mu kass oli rõdult alla kukkunud. Ta võttis kassi sülle ja jooksis üles neljandale mu ukse taha, aga kedagi ei olnud mul kodus. Ta pani kassi ukse ette ja jooksis kooli mulle sellest teatama. Me jooksime siis minu koju. Kassil oli nina lõhki. Õnneks polnud midagi hullu. Ma sain kassi vanaema juurest Tõime ta vanaema juurest meile. Kedagi polnud kodus, ainult mina, mu sugulane Karolin ja kass. Kiisu oli veel siis väike. Me Karoliniga istusime ja mõne aja pärast vaatasime, et kass on kadunud. Otsisime kõikjalt, aga me ei leidnud teda. Istusime diivanile ja ootasime, et võibolla tuleb ta ise välja. Mõne aja pärast tuli kass diivani tagant välja. Selline kergendus oli kohe.
Minu lemmikloom on hobune, kass, koer, jänes. Kassid mulle meeldivad väga, sest mul on kodus kaks kassi, nende nimed on Panter ja Kiti. Panter on saanud oma nime, sest ta on üleni must ja Kiti on saanud nime mu esimeselt kassilt, kes meilt ära varastati. Ma mängin nendega pärast kooli.
Jah mul on lemmikloom nimega Kitu. Ta sai oma nime minu suuremalt õelt. Kui Kitu oli väike kassipoeg, siis oli tal oma maja, kus talle eriti ei meeldinud olla ning ta käis aknast välja ja vaatas uksest välja. Me nimetasime teda vahel käekotiks, sest et talle meeldis rippuda käe otsas.
Mul on lemmikloom lõvi, minu kass ja koer. Lõvi mul ei ole, aga ta on üks minu lemmikuid loomi, aga kass on minu oma ja nimi on Miisu, ja mul on veel üks kass ja tema nimi on Vinku, ja koera nimi on Roi. Ja kust nad nimed said? Miisu sai mu vanalt kassilt nime, Vinku sai vinkuviineri reklaamist ja Roi sai minu vanalt koeralt. Mul polegi temaga seoseid.
Minul on kass Miisu, jah, suhteliselt tavaline nimi tal - vanaema pani kusjuures. Neid lugusi temast on palju, aga tooks ette Saaremaa reisi. Sõitsime onu juurde Saaremaale: mina, vennad ja onulapsed. Seal Kuressaares sai palju nalja, (kass oli ka kaasas). Maale sõites mõtlesime, et mis juhtub kassiga kui ta palderjani sööks... nii me siis andsime talle seda. Alguses ta ei teinud midagi erilist. Istusime köögis, kui kuulsime, et hirmus madin käis koridoris. Läksime sinna... päris koomiline vaatepilt oli: kass oli riidepuu küljes ja mjäugus... riided olid maas laiali, vaip nurka surutud. Jah, otsustasime, et rohkem midagi sellist kassile ei tee.
Mul on lemmikloom, ta on kass nimega Musdu. Ta on meie perekass, üleni must. Musdu sai oma nime selle järgi, kuna ta oli üleni must. Kui ta oli päris suur ja veel ikka nime polnud, polnud nime välja mõelnud, siis hakkasime teda kutsuma Musduks ja siiamaani kutsume. Musdu on kusagil üle kahe aasta. Ma mäletan, kui Musdu oli väike, siis ma magasin üleval naris, kus Musdu ema tassis ühel päeval oma kõik pojad sinna ülesse, kus nad magasid ja sõid. Öösel Musdu mängis oma õdede ja vendadega, et nii ma üles ärkasin ja kassipojad ehmatasid, niisiis kukkus Musdu voodist alla.
Hetkel mul on kass. Ta nimi on Nurr. Ta on kollast ja valget värvi (kollakad-oranzikad triibud), ta on nelja-aastane isane kass. Ta ei ole tõukass. Siin on Nurr kahe-aastane (lisatud pilt) (pilti tagasi ei taha!) Ühel suvepäeval (neli aastat tagasi) istusin ma oma hoovis õuetoolide peal. Äkki nägin ma, et naabrikoerad on mingi väikese valge asjanduse juures ja purevad seda. Ma sain aru, et see on vist kass. Ma läksin sinna ja nägin, et see oli imearmas väike kassipoeg, keda nad puresid! Loomulikult võtsin ma ta kohe maast ära ja panin ta oma dressipluusi hõlma alla ja ajasin koerad minema. Siis läksin ma tuppa. Alguses ei julgenud ma kassipoega isale ja emale näidata ja ma näitasin teda oma kahele õele. Nemad loomulikult olid väga pöördes, kuna ta oli üliarmas! Siis ma lõpuks küsisin vanematelt, et kas ma võin ta endale jätta, nad lubasid. Siis ma pidin talle nime panema. Ma olin siis kümne aastane. Meie eelmine kass oli just ära surnud, ta nimi oli Pepe. Sel hetkel ma arvasin, et mis nimi see Pepe on ja ma mõtlesin, et kuna mul on võimalus nüüd kassile nimi panna, panen ma hästi tavalise ja kassiliku nime! Nii ma paningi talle nimeks Nurr. Tagantjärgi mõeldes oleks võinud talle huvitavama nime panna, aga mis tehtud, see tehtud! :) Ma ei kahetse kunagi, et ma ta elu päästsin ja ta endale võtsin! :)
Jah on. Ta nimi on Robi ja ta on kass. Kui me ta saime, siis oli teleris film Robinson Crusoe. Selle järgi ta omale nime saigi. Kui me ta saime, läksime me ujuma. Kass tahtis järgi tulla, aga me tulime enne veest välja, kui ta seda teha jõudis.
Mul on kodus kass, maailma armas kass. Tema nimi on Sass. Nime pani talle ema jaanipäeval, kui me ta võtsime. Nimeks sai Sass, kuna ta on väga karvane ja kollane. Neid lugusi on väga palju, aga mulle meenub, et kui ta väike oli, siis meeldis talle istuda ema süles kamina ees, aga nüüd on ta suurem ja ei mahu enam sülle ära :d
Mul on kass ja koer. Kassi nimi on Oliver, ta sai selle nime ühe raamatu järgi - "Oliver otsib kodu". Koera nimi Rex, sest kui mu isa väike oli, siis tema koera nimi oli ka Rex.
Jah, kiisu, ta nimi on Viki. Ta nimi on sellepärast selline, et me ei teadnud, et kas ta on emane või isane ja Viki on lühend nii Viktorist kui Viktooriast. Tegelt on ta ikkagi Viktooria. =) Kui ta pisike oli, siis ta kadus ära meil kodus xD. Aga jah, lõbus.
Minu lemmikloom kodus on kass, ta nimi on Sannu. Tõime ta aastal 2006 - oli 17. august. Ta on nii eriline ja väga kalliks mulle saanud. Vahel isegi ütlen, et ta on päiksekiir hallis argipäevas. Ma ei tea, mida teeksin, kui temaga midagi juhtuma peaks. Ta on kastreeritud ja sellepärast hästi kodune, elurõõmus ja väga truu. Kiisupojast peale olen tal õhtuti käppasi pesnud, kui väga sopased ilmad on olnud. Nüüdseks on ta sellega nii ära harjunud, et üldse ei rabele. Tal on nii eriline iseloom. Vahel vajab täielikku tähelepanu. Aga mõnikord mul ei ole aega, nt kui pean kooli minema ja hakkan hiljaks jääma. Tema viskab end põrandale pikali ja teeb "kurrr...", siis kõnnib järgi ja pidevalt teeb "kurrrr...". See on nii armas. Aga lõpuks, kui tähelepanu ei saa, hüppab jalga kinni. Nime on ta saanud ühe mu väga hea sõbra hüüdnimest - Sannu. Mulle hullult meeldis see, tal oli msn-is ka koguaeg nimeks Sannu. Lõpuks panin oma kassile selle nime. Ja talle sobib see. Ta on hästi armas oma roosa nina ja sügavamõtteliste silmadega. [lisatud pilt]