Mul on neli kodulooma. Kass Tiigu, koer Tips ja kaks viirpapagoid: Virpo ja Pirru. Minu kass sai nime tiigri järgi, sest ta on ise samamoodi triibuline ja armas. Sellest tuligi nimi Tiigu. Hommikul kell pool kuus tuli ta mu voodisse ja tampis mu peal niikaua, kuni ma talle konservi läksin panema.
Meil on kass, koer ja seitse jänest, aga koeral ja kassil on ainult nimi. Kass sai nime sellepärast Milli, sest teiste kasside nimed olid meil kunagi Nurri, Kurri ja Mirri. Ning koeral on nimi Pädi, aga ka Pättrik, kui ta pahandust teeb, sest Pätu oli ju üks. Laste teleteatrist sai ta oma nime, sest ta tegi ka palju lollusi. Ja ühe jänese nimi on Manni, lihtsalt hüüame teda niimoodi.
Mul on kodus neli looma: kolm kassi ja üks koer. 1) Griss. Ta sai endale nime CSI’st teadatuntud Grissomi järgi. 2) TinnTinn, Tim. Nime sai ta endale lihtsalt millegi järgi. 3) Kiki alias Neeger. Algne nimi on tal Kiki. Aga Neeger tuli selle järgi, et ta musta värvi kass. 4) Tommy alias Bräss. Algne nimi on siis Tommy. Aga nime Bräss sai ka tema endale mingi CSI asja järgi. Lugusid on nendega väga palju juhtunud. Aga Grissiga oli ükskord nõnda, ta ronis suure pärnapuu otsa ja siis ei saanud keegi teda enam kätte ning lõpuks olime me sunnitud tuletõrje kutsuma, kes ta puuotsast alla tooksid.
Mul on kodus neli kassi. Nende nimed on Kit-Kit, Pätu, Miisu ja Kitty, kahe kassi nimed olen ma ise välja mõelnud. Teised nimed on pannud teised. Kit-Kit sai ema (Kitty) järgi. Siis, kui ma Miisule nime panin, siis arvasin et ta on emane. Tuli hoopis välja, et ta on isane.
Mul on üks koduloom, kass. Ta nimi on Mustu ning ta on arg, kuid mul oli teine kass veel: Kati. Ta oli hästi tore ja aktiivne. Ükskord, kui meil olid külalised ja nende hulgas oli ka väikseid lapsi, hüppas Kati kõigile lastele jalga, kui nad kiikusid. See oli nii armas. Mu parima sõbra koer (Villu) sitsis sellepärast, et üle põõsa näha. Tavaliselt ta ei sitsi.
Mul omal küll kodus lemmiklooma pole, aga mulle meeldivad koerad ja kassid. Kuigi mul endal lemmiklooma pole on mu õel kass. Kui mu õde selle kassi sain, oli kass harjunud elama ilma inimesteta. Ta oli nagu metsik kass. Aga nüüd on ta nagu tavaline kodukass.
Kui loomadest rääkida, siis mul on kodus üks kass. Nime alguses tal ei olnud, aga siis ükspäeva tuli mulle õudne kräsupeakoogi isu ja siis vaatasin kassi ja nimi tuligi. Ta sai nimeks Kässu. Temaga on juhtunud igasuguseid asju. Üks oli selline: Ükspäev kassi polnud eriti toas, ma olin juba mures. Ja ma ei teadnud, kus mu kass on. Õhtu tuli ja ma läksin peole. Kui ma peolt tulin, siis kuulsin kassi karjumist. Jooksin kähku tuppa ja tõin taskulambi. Nägin, et kass on katusealuse pööningu moodi asjas kinni. Ma teadsin, et sinna saab ainult siis, kui katusele ronida ja sealt luugist sisse minna. Olin peoriietega, kuid ronisin siiski katusele. Oli pime. Õnneks sain oma kassi ilusti kätte. Ta on pärast seda veel sinna läinud, aga ma olen ta siis jälle kätte saanud. Õnneks on temaga kõik korras.
Mul on kodus oma kass. Kelle nimi on Kitty. Ma panin talle sellepärast selle nime, et mulle kunagi meeldis see nimi väga ja ma otsustasin panna ka oma kassile sellise nime. Ta on väga truu kass, kes käib koguaeg mul järel, kui õues olen.
Minule on sünnist saati väga meeldinud kassid, mul on kodus ka kaks kassi: Jonny ja Ferdinand Veikev Tammerand. Ferdinandi saime me täditütre Monica käest. Räägitakse, et siiamid on agressiivsed, aga Ferdinand pole, sest enne kui kass Monica kätte jõudis elas ta koos kolme suure paksu kassiga, tänu neile ei saanud ta korralikult süüa ja üks väike laps väntsutas teda. Kui me ükskord tädile külla läksime, nägime teda, ta oli armas kass, kuid väga hädine, me võtsime ta endaga koju kaasa. Kodus ootas teda juba kass Sissi (tema on praegu kahjuks surnud), tänu temale hakkas Ferdinand ka vabatahtlikult väljas käima. Nüüd käib ta väljas teiste kassidega kaklemas ja sööb korralikult.
Mul on palju lemmikloomi, nt on mul lemmikloomad: hobune, kass ja koer. Kasse on mul kodus kaks, nende nimed on Piti ja Tommi. Mina olen neile nimed pannud. Hobuseid mul kodus ei ole, olen käinud ratsutamas. Koeri on mul kodus kaks tükki. Ühe nimi on Rex, nime pani mu õde Regiina. Teise koera nimi on Lord ja nime panin mina.
Mul oli lemmikloom, kass Jossu. Ta suri just hiljuti, mõni päev tagasi. Need lood, mis temaga meenuvad: ta oli hästi armas ja omamoodi kass, täielikult erinev teistest kassidest, alates välimusega. Me saime ta siis, kui ta oli alles kahe kuune. Nagu ikka, teist armsamat kassi ei suutnud leida. Neid lõputuid lugusid jätkub, lihtsalt tore on meenutada. Ta suri päris traagiliselt minu jaoks, väga ootamatult. Ma juba oskasin sellega arvestada, aga ta ei elanud 4-aastasekski...
Mul oli lemmikloom. Nime sai ta vist õe käest, kui ma õieti mäletan. Kui ma meenutan aegu, siis ta oli hea kass. Ta saatis koguaeg kedagi perekonnast kuhugi maani ja jäi sama koha peale ootama kuhu maani ta saatis või läks koju tagasi.
Minu põhiline lemmikloom on kass ja ka koer. Endal on mul kodus kass, ta nimi on Sassy. Tean oma kassi kohta seda, et ta kardab hullult tolmuimejat, aga ma arvan, et seda kardavad enamus kasse ja kui keegi meie perest tolmuimejaga tolmu imeb, siis Sassy jookseb nagu hull kuhugi peitu. Ta on üldsegi kuidagi arg kass, aga temaga on alati lõbus.
Mul on lemmikloom, see on koer. Aga minu kass sai nime selle järgi, et ta on must ja nii kutsumegi teda Mustiks. Ta hüppas ükskord meil ahju, kui isa pani puud ahju. Õnneks märkas isa, et ta on ahju roninud ja võttis ta sealt ära.
Minu lemmikloom on kass, nimi on tal KITI. Nime pani talle ema ja ma ei tea, kust see tulnud on. Alati ajab naerma, kui hommikul sööma hakkad, võtad kapist saia ja leiva ja paned need laua peale. Siis on ta kohe kohal, varastab neid valgeid jublakaid, millega sai või leib kinnitatud. Ema ütleb alati, et ta on nagu "Jääajast" see orav, kes tammetõru taga ajab.
Mul on kass. Sattus ta meie juurde nii, et lihtsalt ühel suvepäeval istus valge kass meie trepikojas minu ukse taga. Esimesel päeval ei pööranud talle eriti tähelepanu. Äkki kellegi naabri oma vms. Kui juba kolme päeva möödudes ta ikka pidevalt meie maja ees ja trepikojas oli otsustasin ta endale võtta. Ma mäletan, et ma tahtsin koguaeg kassi, ema aga mitte. Ta ütles, et kui valge kassi tood, siis olen nõus. Ning nädal hiljem juhtuski eespool kirjeldatu. Nimeks panime Jerry. Selline uskumatu lugu oli kassi muretsemisega. Ma lisaksin, et ma elan paneelmaja neljandal korrusel ning mu kass käib õues rõdu kaudu. Ta ronib ise neljandalt korruselt alla ja üles samamoodi.
Lemmiklooma mul enam pole, andsime kassi ära, täielik hull oli. Tuli kallale koguaeg ja niisama nõmetses. Aga üks paljudest kassidest, nimi oli tal Hallu, jääb alatiseks meelde, kõige kallim ja parim kass oli. Ta oli minusse hästi kiindunud, käis mul isegi koolis vastas mõnikord. Ma mäletan üksõhtu, kui tuppa läksin, siis ma hüüdsin teda akna pealt, tavaliselt ta juba esimese hüüde peale tuli sealt kuskilt aiamaade vahelt jooksuga, kuid see õhtu hüüdsin tükk aega, aga teda polnud näha. Ta oli mingi nädal aega kadunud, ma käisin teda otsimas ka jne. Siis mingi nädala aja pärast mängisime plikadega just väljas keksu ja ma nägin teda naabrite keldriakna peal, vähe õnnes olin ju, rõõmupisarad tulid silma, ema oli ka päris õnnelik.
Mul on lemmikloom, see on kass. Tema nimi on Täpi. Ta on oma nime saanud selle järgi, et kui ta sündis, siis oli tal laubal väike must täpp ja kõrvaotsad olid ka natuke mustad. Tema peale mõeldes tuleb meelde üks jõuluõhtu. Meil oli kuusk toas ja me õega mõlemad tahtsime kuuse juures magada, kuid lõpuks õde saigi ise magada. Hommikul, kui tõusime, tundis õde, et tal on midagi teki all ja tuli välja, et kass oli hiire kinni püüdnud ja õele teki alla viinud. See oli vist kassi jõulukink õele.