Jaa, mul on kassid, nende nimed on tulnud nende käitumise ja välimuse järgi Kui Põltsamaal oli mihklilaat (seal saavad lapsed müüa omatehtud asju ja ka kassipoegi ja kutsikaid) ka mina läksin sinna koos oma väikese õega, meie nn müügilett oli ühe minust aasta noorema tüdruku kõrval, kes müüs kassipoegi Ma vaatasin vaid korraks sinna kasti ja seal oli imeilusate siniste silmadega kiisu, kes oli valget värvi Ma armusin temasse kohe Helistasin kohe emale ja palusin talt luba kass ära osta Ema oli õnneks nõus.
On jah, nimeks on tal Simba. Nime sai ta lõvikuningast. Ta on siuke tore loom (kass), meeldib nt süüa maksa (toorest), ja ta kohe nimme tahab ära rikkuda meie köögi vaiba, mis on juhuslikult valge. Samuti kraabib ta mulda meie palmipuust, mis on elutoas.
Mul on kass, kelle nimi on Popsu ja ta sai selle nime juba tema esimestelt omanikkudelt. Ja üks lugu on selline: oli ilus ilm ja päike paistis kui järsku mu ema avastas, et kassi enam pole. Me hakkasime teda otsima, aga toast me teda ei leidnud ja kuna me elame viiendal korrusel, siis me arvasime, et ta on aknast või rõdult alla kukkunud. Siis ma läkin alla vaatama, aga kassi polnud. Mõne tunni pärast leidsime oma kassi naabrite rõdult ja saime ta ilusti jälle koju.
Minu lemmikloom on minu kass Schumaher. Teda kutsutakse Šummiks. Ta on nüüd juba kahe ja poole aastane. Ta sai oma nime sellest rallisõitjast, kuna ta on umbes samasugust värvi nagu selle rallisõitja auto ehk punane. Selle nime peale tuli mu venna. See nimi tuli lihtsalt kuidagi lambist. Siis kui ta veel mingi paari kuune oli ja meil kodus remont veel pooleli oli, siis meil oli akna juures mingi pikk puust palk, mis ulatus laeni ja ta pidevalt ronis selle palgi otsast ülesse, siis hüppas ta kardina külge kinni, ta libistas end sealt alla... me pidime mingi neli korda kardinaid vahetama! See ongi minu arust kõige naljakam lugu minu kassist.
Mul on kass nimega Nurri. Nurri ma püüdsin vanaema juurest kinni, kus on ainult arad kassid, kes endale ligi tulla ei lase. Siis üks kass sai pojad ja peale mitmepäevast ema närvidele käimist sain ma loa endale üks võtta. Kätte neid saada polnud lihtne. Nad olid aidas mingi suure kirstu all. Õhtuti nad käisid aida ees mängimas. Siis ma otsustasin, et lähen istun niikaua üksi pimedas aidas, kui am näen pisikesest august, kust kassid välja läksid, et nad on välja läinud. Ma pidin seal pool päeva istuma. Mu tagumik oli surnud, mul oli pissihäda ja ma olin näljane. Lõpuks ma nägin, kuidas mingid mustad varjud ükshaaval august välja hüppasid. Siis ma ootasin hetke ja hakkasin ukse poole hiilima. Kui ma olin selle augu ees, panin ma sinna võrgu ette ja hakkasin jaladega vastu maad trampima. Kassid ehmusid ära ja tahtsid aita peitu joosta, aga seal ootasin ees mina ja kõik hüppasid võrku lõksu. Pärast me valisime ühe välja ja viisime ta koju. Nime sai ta sellest, et ta nurrus väga valjult.
Mul on kodus kass, ta nimi on Sipsik. Sipsik sai oma nime raamatutegelase järgi, kuna ta lihtsalt oli Sipsiku nägu. Mu kass on üllatavalt tark. Ta oskab kõiki uksi lahti teha. Hüppab lihtsalt lingi peale ning uks tulebki lahti. Aga oleks siis, et ainult lingiga uksi - ei, ta avab ka uksed, mis näiteks haagis on. Üks targemaid kasse, keda ma näinud olen. Pealegi sööb ta toitu korralikult käppade vahelt, mitte ei pugi nagu mõni kassidest.
Minul on lemmikloom kass. Tema nimi on Jass. Nime pani talle ema, kuna minu mõeldud nimi oli nii jube. Olin siis veel väike ja armastasin seebiseriaale vaadata ning otsustasin ühe tegelase nime sealt panna. Kahjuks seda enam ei mäleta. Temaga ei ole erilisi lugusid juhtunud, kui siis see, kui ta mõnikord tuppa jääb ja oma looduskutsuvad vajadused just nimelt minu vene keele järgmise päeva tähtpäevaga ettekande peale teeb.
Mul on kass ja koer. Kassi nimi on Monton ja koera nimi on Muffy. Monton sai oma nime sellest, et tal on otsaees "m"-täht. Muffy nimi tuli ühe sõbranna pakkumisest.
Jaa, mul on lausa kolm lemmiklooma: kass Tondu, koer Roi ja hamster Pärdik, tegelt hamstrit kutsutakse nagu pähe tuleb, heal lapsel mitu nime. Lugusid on meeletult. Hamstri ma leidsin paar suve oma aiast heki alt ja on meil siiani, kass on minu vana kassi laps, kes jäi ainukesena pesakonnast järele ja me ei kahetse seda - ta on imeline kass, jutustab ja on kui inimene. Koera saime ka inimestelt, kes korterisse olid ta võtnud ja ei suutnud enam pidada teda. Meie loomad on justkui kodutute varjupaigas, ja ometigi kallid meile.
Kass, nimi on tal Miguel. Täpselt ei mäleta, aga siis, kui ma sain ta, siis oli telekas üks saade ja sealt talle ka nimi. Ükskord näiteks, kui me tegime korteris remonti, siis astus tema oma käppadega märja värvi peale ja sai mingi mürgituse, niimodi, et ta ei tulnud mitu päeva oma pesast välja.
Mul on kaks kodulooma: rott ja kass. Kassi nimi on Mirru ja roti nimi on Fredi. Mirru sai oma nime lihsalt kuna ema pani talle selle. Ja rott sai ka oma nime niisama lihtsalt - panin talle nimeks Fredi. :d
Mul on kodus kaks kassi. Üks suur kass, kelle nimi on Piraat ja teine väiksem kass, kelle nimi on Kiti. Piraadile pani nime isa, kes arvas, et see talle sobiks. Kiti nimi tuli õe käest, kuigi me kutsume teda teiste nimedega ka. Esimese kassi võtsime me ise, kuid teine tuli meile. Meil olid pööningul kassipojad ja siis üks väike kiisu võttis kätte ja kukkus sealt alla. Isa kuulis karjumist, tegi ukse lahti ning kass jooksis tuppa. Paar päeva värises ta, kuid siis harjus vist meiega ära. Ära me teda ka ei tahtnud anda. Alati on temaga naljakas. Kui ta veel väiksem oli, magas ta arvuti monitori peal, püüdes käpaga noolt. Nüüd ta sinna enam ei mahu ning magab printeri kõrval.
Jah, mul on lemmikloom, ta on kass. Ta sai oma nime sellest, et kui ta sündis, olid tal hästi pikkad vurrud, sellest ka nimi Vurr. Ta on hästi armas kass ja ta on mul juba kolm aastat, nii et mul on lugusid temaga seoses väga palju.