Mul on koer Rocky, teine koer Madonna, aga kutsume Donnaks, siis kassid Pätu, Tondu ja Hallu. Rockyle pani ema nime lihtsalt niisama, Madonnale e. Donnale ma ise nime ei pannud, ta omanikud olid meie tuttavad ja nad tõid ta siia, kui ta oli paari kuune, Pätu sai omale nime tänu sellele, et ta oli pidevalt pättust täis, Tondu selle pärast, et ta on halli värvi ja muud nime ei tulnud pähe. Rockyga seoses tuleb meelde, kui me ta saime, ema tahtis seda koer ja mulle ütlesid, et nad me ei võta Rockyt, aga kui nad mind kooli viisid, siis ema tuli kaasa, kuigi see päev ta poleks pidanud. Kui ma koju läksin, oli ema õhtuses vahetuses ja kui ma toa ukse lahti tegin, vaatas mulle nunnude silmadega väike must kutsu vastu. Ma helistasin emale ja karjusin: "Emme meil on koer!" ning ema telefonist tuli ikka siuke naer, et anna olla. Donnaga on seoses see, et kui ta oli kutsikas ja me käisime poes ning kui me tulime tagasi, siis kapist oli jahu välja tõmmatud, prügikast maas laiali ja tema oli keset tuba ja vaatas meile armsalt otsa. Kassidega on ju alati midagi ägedat juhtunud, eriti siis, kui lõngaga mängivad, nad on selili ja vahest kukuvad naljakalt toolilt maha.
Mu lemmikloom on koer nimega REX, ta sai selle nime minult, sest mulle meeldib see nimi, me hüüame teda Rekuks. Ta sööb kartuleid ja on hästi sõbralik. Kui ma ütlesin sõbralik, siis ma eksisin: ta on võõrastele kuri, mul tuleb meelde see, et üks mees tuli meie poole ja ootas värava taga, aga Reku ei tundnud teda ja ta urises ja see mees läks ära, sest ta kartis Rekut. Ja ei oleks ära jooksnud, kui Reku poleks urisenud. Rex peab võõrast enne nuusutama ja siis on ta sõber.
Minu lemmikloom on kass, tema nimi on Cimmy, sest et minu sugulase nimi on ka Cimmi ja minu kiisupoeg oli Cimmy nägu. Cimmy on selle naljakas, alati kui ma hakkan talle pai tegema, siis ta hüppab mult eest ära.
Hobune, kuid ma ei tea, kuidas ta nime sai, ta nimi on muidu Ginnie Walker ja ta on traavel, on ka hipodroomil võistelnud mitu aastat. Minu koer HAPPY - nime sai ta ühe hobuse järgi ja huvitav lugu on see, et see koer ronib puu otsa ja lakka. Ja koer MAIU - nime sai ta sellest, et ta oli lumivalget värvi.
Mul on koer Tuki. Ta on väike taks. Kahe aastane ja talle meeldib mängida. Vahel on ta kuri ka ja uriseb, aga ta ei hammusta kunagi. Nime sai ta lihtsalt ühel õhtul, kui kõik talle nime pakkusid. Tukit hüüame vahel Tuksiks! See sobib hästi - taks Tuks. 8) Temaga on juhtunud hästi palju seike. Nt: Kui ta oli kadunud, kuigi meie ei teadnud seda. Istusime köögis ja kuulsime imelikke hääli ja pärast tuli välja, et ta oli trepi alla kinni jäänud. See ei tundunud eriti naljakas, aga siis kui see oli, oli see nii naljakas.
Mul on kass, ta nimi on Pätu. Oma nime sai ta sellise, sest ta tegi nii palju pättust. Kui oli õues soe ilm, ma olin koolis. Jätsime kodus rõduukse lahti, et kass saaks rõdul käia. Mu sugulasel hakkas paha, ta läks varem koju. Ta märkas, et mu kass oli rõdult alla kukkunud. Ta võttis kassi sülle ja jooksis üles neljandale mu ukse taha, aga kedagi ei olnud mul kodus. Ta pani kassi ukse ette ja jooksis kooli mulle sellest teatama. Me jooksime siis minu koju. Kassil oli nina lõhki. Õnneks polnud midagi hullu. Ma sain kassi vanaema juurest Tõime ta vanaema juurest meile. Kedagi polnud kodus, ainult mina, mu sugulane Karolin ja kass. Kiisu oli veel siis väike. Me Karoliniga istusime ja mõne aja pärast vaatasime, et kass on kadunud. Otsisime kõikjalt, aga me ei leidnud teda. Istusime diivanile ja ootasime, et võibolla tuleb ta ise välja. Mõne aja pärast tuli kass diivani tagant välja. Selline kergendus oli kohe.
Mul kodus on palju lemmikloomi: koer - Bimbo, kass - Kitti, küülikud - Snoffi ja Jänks, papagoid - Romeo ja Julia. Bimbo on meil juba üle kümne aasta, tõime ta koerte varjupaigast, mina olin siis umbes kaks aastat vana, ma ise valisin ta ja arvan, et tegin õige otsuse - paremat koera ei oska endale tahtagi. Bimbo on jäänud ühe korra auto alla meie maja kõrval, õnneks midagi halba ei juhtunud: isa tõi ta tuppa, kus Bimbo pisut ringi jalutas. Kuid sellel ajal oli meil hoopis teine kass, kes koera ei sallinud, ta hakkas toas koera taga ajama, kuni mina ta kätte sain ja õue viisin.
Minul endal lemmiklooma pole, aga mu õel on. Mul on lontkõrv kääbusküülik. Ta on emane ja tema nimi on Päntu. Selle nime valis ta endale ise. Nimelt otsisime ema ja õdedega toredaid nimesid. Kui siis umbes kuus nime leitud, panime need ringina maha. Päntu aga pandi ringi keskele. Esimesena hakkaski jänkuke seda paberit närima (või midagi sellist oli) ja siis, kui me selle paberi alla vaatasime oli seal kirjas Päntu. Praegu on ta üle ühe aasta vana ja tal on viis poega. Pahandusi oskab see plika küll hästi teha. Mulle jääb hästi meelde, kui ma teda esimest korda nägin. Ta oli siis nii pisike ja kui ta mu õlale ronis ja sealt mu õe sülle hüppas. Kuidas ma kartsin, et ta võib jala ära murda. Veel tuleb meelde minu esimene õueskäik temaga. Sellest ma ei oska eriti kirjutada. Tegelikult mäletan ma temaga seotud asju veel paljusi, aga selliseid kindlaid asju ma ei mäleta. Ma tean vaid üht. Ta on ikka igati tore ja vahva jänkutüdruk.
Minul on lemmikloomi: kass nimega Triip, emme pani /nime/ koer Riki - isa pani, teine koer Pondsu - mina panin ja viimane - Reku, isa pani. Ma mäletan, kui me Riki tõime, siis ta oli väike ja kass ei tahtnud temaga leppida, aga nüüd lepib.
Minu lemmikloom on hobune, aga minul endal ei ole hobust. Mulle tuleb meelde see, et meil oli laager ja me pidime hobuse kakat koristama ja peale seda saime hobustega sõita.
Jah, mul on lemmikloom, lemmikloomad, kui täpsem olla. Kaks seitsmekuust Džungaaria kääbushamstrit. Nende nimed on Ruudi ja Jassu, aga vahel kutsun neid lihtsalt rotudeks. Jassu sai oma nime sellest, et ta on selline paksuke ja talle sobis see nimi. Ruudi nimi oli mul olemas juba umbes pool aastat enne tema saamist. Minu meelest see lihtsalt on selline nimi, mis sobib väiksele armsale närilisele. Alguses olid nad ühes puuris. Varsti hakkasid nad aga kaklema ja me pidime nad eraldama. Kord panime nad diivani peal taas kokku. Nad nuusutasid üksteist veidi ja siis nagu kallistasid üksteist, rabelesid hirmsat moodi ja moodustasid nagu väikese karvase palli. Nad veeresid mööda diivanit, kuni üks neist maha kukkus. Selline nägi välja nende kaklus. Rohkem me neid kokku pole pannud.
Mul oli kunagi koer (ta suri umbes kaks aastat tagasi). Ta oli rotveiler, isane (seitsme aastane) ja väga äge. Nime valis paps juhuslikult. Mõnda ägedat juhtumist ei tulegi meelde.
Mul on kass ja kaks viirpapagoid. Kassi nimi on Minti, vahel hüüame teda ka Minni. Ta sai oma kaks nime sellest, et mu õde tahtis talle nimeks panna Minti, mina aga Minni, siis pandigi Minti-Minni. Papagoide nimed on Tom ja Kata, nemad said oma nimed niimoodi: Kata mõtlesime lihtsalt välja, nime Tom võtsime aga ETV "Lasteekraanist".