Eesti mõistatused - EM-lugemik

1.	AAM AAMI PÄÄL, VAAT VAADI PÄÄL, ANKRUKESED ÜLEVAL, ORAVASABA OTSEST VÄLLAS? Pilliroog - 4+65+24+7 = 100 (241) var.
Aa₁*.	Vaat vaadi peal, tünder tündri peal, poolik pooliko peal, oravasaba otsas purjeks (Fass auf Fass, Tonne auf Tonne, halb Fass auf halb Fass, an der Spitze ein Eichhornschwanz zum Seegel)? Ein Stengel vom Schilfrohr Tt 1732 (A. Thor Helle) Pöi?, Tt - 2 var. • Helle 372 (133); Hupel 122; Willmann 176 (123); Lönnrot 161; Neus 390 ja 394 (15); Wied. 294; KAH EKAl 163 ja 164 (127); Sander 70 (3); Ronk nr. 52 (1924) 1263 ja nr. 2 (1925) 47; Muuk-Mihkla III 7; Laug. Vestr. 179 (9)
Aa₂.	Vaat vaadi pääl, poolik pooliku pääl, tünder tündre pääl, oravasaba otsan, esi pääle purjuks? Rüa õitsmene Pst 1936 (L. Köögardal)
Ab.	Vaat vaadi pääl, tünder tündri pääl ja poolik pooliku pääl ja oravasaba otsas? Pilliroog Äks 1898 (E. Tomberg)
Ac.	Tünder tündri peal, vaat vaadi peal ja poolik pooliku peal ja oravasaba veel kõige peal? Pilliroog Var 1888 (M. Karotom)
B₁.	Viit viidi peele, vaat vaadi peele, tünder tündri peele, poolik pooliku peele, oravasaba otsa purjuks? Pilliroog Kaa 1889 (D. Jakson)
B₂.	Vaat vaadi peal, tünder tündri peal, poolik pooliku peal, toop toobi peal, oravasaba purjuks peal? Pilliroog Han 1889 (A. Reimann)
B₃.	Tünder tündri pääl, pütt püta pääl, poolik pooliku pääl, oravahänd otsas purjuks? Ruoköis Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
B₄.	Vaat vaadi peal, ankur ankru peal, poolik pooliku peal, ots liputab? Pilliroog Kse 1889 (K. Karu)
B₅a.	Vaat all, poolik peal, pooliku peal ankur, ankru peal viht? Viljakõrs peaga Tor dat-ta (T. Tilk)
B₅b.	Vaat all, poolik peal, pooliku peal ankur? Vil'lakõrs Vän 1889 (J. Peterson)
C.	Vaat vaadi peal, poolik pooliku peal, oravasaba otsas? Pilliroog Trm 1896 (S. Sommer) Vrd. 1843C₂b
D.	Tünner tünneri pääl, puolik puoligu pääl, oravasaba otsas? Pilliruog Kuu 1892 (M. Odenberg) 2Kuu - 2 var.
E*.	Tünder tündre otsas, poolik pooliku otsas, veerand veerandi otsas, veerandi otsas oravasaba? Pilliroog Kos 1891 (J. Härg, J. Unternupp) 2Kos - 2 var.
F₁.	Asti astja pääl, vaat vaadi pääl, tünner tündri pääl, puolik puoligu pääl, vierandik vierandigu pääl, oravasaba otsas? Pilleruog Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
F₂.	Vaet vaadi peal, tünder tündri peal, poolik pooliku peal, veerend veerendi peal, oravisaba otsas lipus? Roog Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
F₃.	Vaat vaadi peal, [poolik] pooliku peal, veerand veerandi peal, oravasaba purjuks otsas? Pilliroog Lai 1897 (H. Asper)
F₄.	Veerend veerendi peal, puolik puoliki peal, oravasaba otses purjeiks? Ruopill Muh 1896 (H. Laipmann)
G.	Veerand veerandi peal, tünder tündri peal, Koka-Ants oli kõige otsas? Pilliroog Tõs 1921 (S. Lind)
Ha₁*.	Aam aami pääl, vaat vaadi pääl, ankruksed üleval, oravasaba otsest vällas? Pilliroog Vil 1893 (J. Täht) Sa, Vil, SJn, Tt - 4 var. • Mötleja 3 ja 51 (3); E EM 168 (1627); E EM 25 (1); E EM² 146 (2116); E EM² 25 (1); E MM 5 ja 42 (1); E MM² 5 ja 45 (1); Raud KL III 213 (1); Kmpm. EL III¹⁰ 80; Raud VMj 213 ja 214 (1); Lasteleht nr. 6 ja 13 (1939) 104 ja 217 (3); E MM³ 3 ja 36 (1)
Ha₂*.	Aam aami pääl, vaat vaadi pääl, ankrukesed üleven, oravesaba otsan? Pütsik Krk 1936 (M. Sarv) Sim v. VMr, Pee, Krk, Võn - 4 var.
Hb.	Aam aami peal, vaat vaadi peal, ankrud üleval otsas, oravas tuleb pealt välja? Pilliroog Tor 1888 (T. Tilk)
Hc.	Aam aami peal, vaat vaadi peal, ankrukesed veel peal ja oravasaba ülevelt otsast väljas? Pilliroog Tor 1889 (C. Tults)
Hd.	Aam aami peal, vaat vaadi peal, ankru seest ülevalt otsast oravasaba väljas? Pilliroog Tor 1889 (J. Tilk)
He*.	Aam aami peal, vaat vaadi peal, ankur ankru peal, oravasaba otses? Pilliroog Pil 1888/9 (T. Kiimann) Kuu, Vil, Pil - 3 var. Tõn. LLr 31 (12)
Ia.	Tündre peal tünder, vaadi peal vaat, ankru peal ankur, ankru otsas oravasaba? Pilliroog JJn 1888 (P. A. Pitka)
Ib.	Tünder tündri peal, vaat vaadi peal, ankur ankru peal, oravasaba mastiks otsas? Konnaosi HJn 1888 (N. Jegorov)
J*.	Aam aami peal, vaat vaadi peal, oravasaba otsas? Pilliroog Mär 1948 (V. Kukk) Mär, Han, Pil, Trt - 4 var. Kmpm. Kõ 17; Kmpm. KLr 357; Kmpm. KLr II⁷ 335; ÜÕÕ 41 (7); Kuut VI (1960) 189 (2); Pioneer nr. 4 (1962) 32 (10); Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (3)
K₁a₁.	Vaat vaadi peal, tünder tündri peal, oravasaba purjuks otsas? Timothein Pai 1926 (R. Viidebaum) Kmpm. EKl I² 141
K₁a₂*.	Vaat vaadi pääl, tünder tündre pääl, oravesaba otsas? Roog Trv 1890 (J. Tinn) PJg, Hls, Hel, Trv, Kod - 5 var.
K₁b.	Tünder tündri peal, vaat vaadi peal, oravasaba otsa purjuks? Roog Tõs 1890 (M. Kirikall)
K₁c.	Tünder tündre peal, vaat vaadi peal, oravasaba otsa puuriks? Pilliroog Pär dat-ta (J. Martinson) 2Pär, Saa? - 3 var.
K₁d.	Vaat vaadi pääl, tünder tündre pääl, latikkala otsas? Rukis, vaadid ja tündred on sõlmevahed Pst 1888 (J. Jaakson)
K₂.	Vaat vaadi pääl, tünn tünni pääl, oravasaba otsan? Pilliroog Nõo 1875 (J. Kerg)
La*.	Vaat vaadi pääl, ankur ankru pääl, oravesaba otsan? Pilliroog Hel 1889 (G. Habicht) Kuu, 2Hel - 3 var.
Lb.	Vaat all, ankrud peal, oravasaba otsast väljas? Pilliroog Trm 1889 (H. Mann)
M.	Aam aami pääl, tünder tündri pääl, oravasaba otsas? Torupillimäng Vil 1891 (J. Karus)
N.	Aam aami peal, ankur ankru peal, oravasaba otsas? Pilliroog VJg 1936 (L. Böckler)
Oa.	Vaat vaadi pääl, oravahand otsan? Pilliroog Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Ob.	Vaat all, vaat peal, oravasaba otsas? Pilliroog MMg 1889 (K. E. Martinson)
Pa.	Pütt pütü otsah, oravahand takah? Ruukõnõ, pilliroog Se 1931 (N. Sõrmus)
Pb.	Pütt pütü otsan, vitt saa-ai kunagi siseen? Os'a' Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 131 (158)
Qa*.	Pütt pütü pääl, vaat vaadi pääl, oravahand otsah? Ruukõnõ Se 1929 (V. Savala) Trv, Rõn, Rõu, Räp, 14Se - 18 var. Ol. Lisa nr. 12 (1888) 192 (14)
Qb.	Vaat vaadi peal, pütt püti peal, oravahänd otsas? Pilliroog Hls 1889 (J. Meomuttel) Hls, Plv - 2 var.
R₁.	Karp karbi pääl, vaat vaadi pääl, pütt pütü pääl, hiiresitt kõige otsan? Konnaosja (Wasser Schachtelhalm Equisetum) Har 1888 (anon) E EM 55 (355); E EM² 50 (455)
R₂a.	Pütt pütu pääl, vaat vaadi pääl, hiiresitt otsa pääl? Pilliroog Urv 1890 (A. Koort)
R₂b.	Pütt pütü otsan, vaat vaadi otsan, hiiresitt otsan? Osi San 1925 (E. Päss)
R₂c.	Vaat vaadi pääl, pütt püti pääl, hiiresitt otsan? Luga Urv 1890 (J. Teder)
R₃.	Püts püti otsan, hiiresitt kõrre otsan? Hiireosi Hel 1889 (G. Habicht)
S.	Pütt püti peal, tünder tündre peal, oravehand otsa peal? Pilliroog Tt 1889? (anon)
Z.	Pütt püti pääl, ankur ankru pääl, oravahand otsan? Pilliroog Puh 1889 (D. Arak)
T.	Pütt püta pääl, kaas kaase pääl, oravasaba otsas? Pilliroog Vll 1890 (M. Kolm)
U₁.	Vaat vaadi pääl, tünnur tündri pääl, pohjus pohjukese pääl ja oravasaba otsas? Pilliruok Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
U₂.	Vaat vaadi pääl, tünn tünni pääl, matt mati pääl, pütt püti pääl ja õravasaba veel õtsas? Kanep Jõh 1964 (V. Rünne)
U₃.	Tinn tinni pääl, tann tanni pääl, oravasaba purjuks ots? Pilliroog Vil dat-ta (J. Täht)
U₄.	Vaat vaadi pääl, ankur ankru pääl, lass lassi pääl, oraots vällän? Pilliruug Krk 1893 (J. Hünerson)
V₁.	Vaat vaadi pääl, tünder tündre pääl, poolik pooliku pääl, rebasesaba lipuks otsas? Pilliroog Tt dat-ta (M. Undi) Säde nr. 84 (1957) 4
V₂.	Vaat vaadi peal, ankur ankru peal ja rebasesaba otsas purikas [sic!] ? Pilliroog Plt 1894 (M. Luu)
V₃.	Tünder tündri peel, vaet vaadi peel, rebasesaba purjeks peel? Pilliroog Khk 1937 (L. Köögardal)
W₁.	Pütt püti pääl, vaat vaadi pääl, kassihänd topuses? Pilliroog Hls 1936 (L. Takk)
W₂.	Jakk jaku pääl, tomp tombi pääl, kassihänd kige pääl? Pilliroog Hls 1891 (J. Riiet)
Vrd.	1632
2.	AASTÄKA VANA HOBÕNÕ, SAA-AASTÄKANÕ SATUL? Põld ja põllupinnär - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Se 1938 (A. Tubli)
3.	AGAN ON KALLIM KUI VILI? Mesi ja vaha, vaha on kallim - 1+7+0+0 = 8 (11) var.
A.	Õlg kallim kui vili? Vaha on kallim kui mesi Pal 1889 (E. Uus) Pal, TMr - 2 var.
B.	Agan on kallim kui vili? Mesi ja vaha, vaha on kallim Pst 1890 (L. Vihvelin)
C.	Agana' kalliba kui leib? Mesi, vaha Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 125 (2)
D.	Akan om kallimb kui terä? Vaha om kallimb kui mesi Räp 1875 (J. Jagomann) Räp, Vas - 2 var.
E.	Agan kallimb kui nisu? Vaha Nõo 1889 (J. Tüklov)
F.	Sõkal kallim kui nisu? Vaha kallim kui mesi Saa 1895 (P. Ramberg)
4.	AGO VÕTMÕ KAOTAS, PÄIV LÖÜD? Kastõ - 1+0+1+0 = 2 (2) var.
A.	Ago võtmõ kaotas, päiv löüd? Kastõh Se 1934 (J. Orusaar)
B.	Kuu näge, päiv varast, ago armast võtme varast? Kaste Räp 1875/7 (J. Jagomann)
5.	AHI KÜDEB TEIBA OTSAS? Piip - 0+2+3+0 = 5 (5) var.
Aa.	Ahi küeb aiateiba otsas? Piip varre otsas Vai 1889 (H. Masing)
Ab.	Ahi küdeb teiba otsas? Piip Jõh 1935 (anon)
Ac.	Ahi aiateiva otsas? Piip Jõh 1935 (anon) 2Jõh - 2 var.
B.	Harakapesa põleb aiateiba otsas? Piibu suitsetamine Jõh 1890 (N. Otto)
Vrd.	830
6.	AHI KÜTÜS, OMA IA LÄMMID SAA-AI? Piipu tõmmadas - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 125 (4)
7.	AHI PÄÄL, AHIVARS ALL? Kana haudub - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
8.	AHE' SILLA ALL TÄN'TÄSE'? Kaarakislad kurnadas lävi sõgla - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 125 (3)
Vrd.	1539
9.	AHTI-TAHTI TALLANAHKA, MÜNDAKAS OLI MÜTSINAHKA, VIISAKAS OLI VEERENAHKA, KITSIKARVA KESKEL, LAMBAVILLA VEERI MÖÖDA? Kübar - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Trv 1936 (J. Veskemäe)
10.	AIARAUST MAHTUB, AKENAST EI MAHU? Tuisk - 0+1+0+0 = 1 (4) var. Kuu 1903 (J. Mikiver) E EM² 25 (5)
11.	AIT ALL HAAVIKUS, TOOMELUKK EES, TAMMELITRID SEES? Mesipuu - 1+40+12+4 = 57 (101) var.
Aa.	Ait all haavikus, toomelukk ees, tammelitrid sees? Mesipuu Pst 1891 (J. Leppik) Tln, Rap v. Mär, Tor, Pst, Vln, Vil, Tt - 7 var. • Mötleja 4 ja 51 (7); E EM 25 (6); E EM² 25 (7); Nurmik II 28
Ab*.	1) Ait all haavikus, toomelukk ees ja tammelitred sees? Mesipuu Tor 1889 (J. Tilk) 2) Ait all haavikus, toomeluugid ees ja tammelitrid sees? Mesipuu Tõs 1979 (E. Maasik) Tõs, Tor, Trv, Trm - 4 var.
Ac*.	Ait all haavikus, tammelitred sees, toomelukk ees? Mesipuu Vän 1887 (J. Peterson) 2Vän - 2 var.
B*.	1) Ait all haavikus, tammelukk ees, toomeliitred sees? Mesipuu Hls 1893 (J. Stamm) 2) Ait all haavikus, toomilud sees, tammelukk ees? Mesipuu Pär 1888 (H. Martinson) Juu, Tor, Pär, Hls, Trv - 5 var.
C.	Ait all haavikun, tammelukk ees, lepalitter sees? Mesipuu Pst 1895 (H. Lensin) Hls, Pst - 2 var.
D.	Ait all haavikus, pärnalipped siis, tammelukk iis? Mesipuu Hää 1933 (M. Martinson)
E*.	Ait all haavikus, tammelitred, tammelukk? Mesipuu Vän 1889 (J. Peterson) Vän, Krk - 2 var.
F.	Ait all haavikus, toomelukk ees? Mesipuu SJn 1889 (T. Köstner)
G.	Ait all haavikus, toomelille litred sees? Mesipuu Pst 1888 (J. Jaakson)
H.	Ait all haavikus, tammelitred sees? Mesipuu Vil 1889 (H. Niggol) Tõs, Vil - 2 var.
I.	Ait all haavikun, raudlukk ehen, tammelihtred ehen? Mesipuu Hls 1888 (P. Ruubel)
J.	Ait all haavikus, puine lukk ees, tammelitred sees? Mesipuu Hps 1923 (V. Lao)
K.	Ait all haavikus, soome lukk ees, tammelitrid täis? Mesipuu Vän 1897 (E. Tetsmann)
L.	Ait all haavikus, soome lukk ees, puust litred sees? Mesipuu PJg 1894 (M. Reimann)
M.	Ait all haavikus, tammelukud ees, soome litred sees? Mesipuu SJn 1893 (J. Mein)
N+.	1) Ait all haavikus, soome litrid sees, saksa lukud ees? Mesipuu VMr 1926 (A. Köök) 2) Ait all haavikus, tammetõrud sees, toomelukk ees? Mesipuu Pal 1893 (M. Uus) VMr, 2SJn, Pil, Pal - 5 var.
O.	Ait all orgus, pärnapuust lukk ees, liistrilaastud sees? Mesipuu Tõs 1890 (M. Kirikall)
P.	Haavik all heinamaal, tammelukk ees, litrid-latrid sees? Mesipuu Kad 1888 (J. Linkstein)
Q.	Aita puusse, puu mäesse, puulukud ta ees, linna lipardid ta sees? Oravapesa Äks 1922 (L. Meos)
Ra*.	1) Ait russaki mäel, linna lipakad sees, soome lukud ees? Pähkel Koe 1938 (L. Priks) 2) Ait iisaku mäel, linna lipakud sees, soome lukud ees? Mesipuu Vil 1960 (Ü. Puusep, K. Uibo) Amb, Koe, Vil - 3 var.
Rb.	Aita puussa, puu mäessa, soome lukud ees, linna lipakad sees? Oravapesa Äks 1894 (J. J. Millert)
S.	Aet aasiku mäe, tinalitred sees, soome lukk ees? Linakupar Lai 1897 (H. Asper)
Z.	Ait-suit mäe otsas, toomelukud iis ja soome litred siis? Mesipuu Tor v. SJn 1963 (E. Raudsepp)
T.	Ait sui mäe ots, puulukud ees, soome litred sees? Mesipuu SJn 1888 (J. Mein) Vrd. 1390
U*.	Ait uisati mäela, soome litred sääl sees, saksa lukud sääl ees? Karusemarja põõsas Pst 1888 (J. Jaakson) VMr, Pst, SJn - 3 var. E EM 26 (13); E EM² 26 (14)
V.	Ait tuisati mäele, toomlitrid sisse, saksa lukud ette? Karusemarja põõsas KJn 1870 (J. Tiedemann)
W.	Ait õisaku mäe pääl, toomelukud ees, saksa lipned sees? Mesilinnud ja linnupuu Kõp 1896 (J. Laarmann)
Õ.	Ait õise mäe pääl, vasklitred sees, toomelukud ees? Mesipuu Plv 1894 (H. Huik)
Ä+.	1) Ait iisaki mäe peal, hõbelühtred sees, hõbelukud ees? Inimese pea Pil 1896 (J. Kuldkepp) 2) Aita puus, puu mäella, riia lukku aida ette? Pähkel VNg 1892 (H. Lohk) VNg, Saa, Pil - 3 var.
Ö.	Ait sui maa peal, soome litrid sees? Mesipuu SJn 1889 (T. Kuresson)
Vrd.	2146
12.	AIT ALL, LOOK PEAL? Pada - 7+60+40+13 = 120 (337) var.
Aa₁.	1) Ait all, look peal? Paeavang Saa 1889 (J. Tuul) 2) Ait all, look peal? Pada Jür 1890 (J. Põldmäe) 3) Ait all, look peel? Tuhlid katlas Khk 1946 (L. Tarkin) 4) Ait all, look pääl? Katal Hel 1889 (G. Habicht) Hlj, Hlj v. Kad, Sim, VMr, Amb, 3Amb v. JMd, Ann, Tür, 4Kuu, Jür, 2Kos, Rap v. Mär, Pld, Ris, Mär, Vig, Kir, Hps, LNg, Käi, Krj, Khk, Ans, 2Kaa, Vll, Jaa, 2Pöi, Pöi?, 2Tõs, Aud, 2Vän, Tor, Prn, Hää, 3Saa, 2Hls, Krk, 3Hel, 4Trv, Pst, Pst v. Pil, Vil, 2SJn, KJn, Pil, 4Lai, 2Pal, Trm, 2Kod, 2Äks, Trt, Nõo, Rõn, Ote, San, Vru, 2Räp, 2Se, 2Tt - 87 var. • Helle 361 (1); Hupel 119; Willmann 164 (1); Lindf. (1787) lk-ta (1); Lönnrot 149; Nörmann 34 ja 54 (33); Körber VRMK 40 (1); Körber Uus ABDr 11 (1); Wied. 262; E EM 25 (7); Bergm. 16 (1); KAH EKAl 160 ja 163 (1); Kmpm. Kõ 11; Jürjens 70; E EM² 25 (8); Kmpm. KLr II⁶ 342; Rull I 23; Kmpm. KLr I⁸ 7; Nurmik II 6 (2); Huvit. II 216 ja 224 (25); Kmpm. EL I⁹ 7; Kmpm. EL IV 259; Jürisson 178 (1); Meos I-II 82; Huvit. I⁴ 132 (3); Õpilasleht nr. 8 (1932) 8; Puus. EkT II 7 (7); Muuk-Mihkla II 48; Huvit. V Lisa 17 (14); Praakli V/II 16; Jõerand-Ordlik 33; Ordlik-Teder-Jõerand 59; ÜÕÕ 45 (1); Terri 54 (1); Hellerma Eü 109; Hellerma V-VIII 39; Säde nr. 18 ja 43 (1965) 8 (3); Leht 8 (15); Juhani-Tammoja 13 (15); Metstak 12 ja 33 (75); Krikmann 99; Metstak² 26 ja 27
Aa₂*.	Ait all ja luuk peal? Pada Hls 1930 (E. Reichenbach) VJg, Ris, Kul, Khk, Hls, Pal?, Kod - 7 var.
Ab*.	Aidal look peal? Katla sang Kse 1889 (K. Karu) Tür, Kuu, Kse - 3 var.
B.	Aed all, look peal? Pada ja paja sang Kuu u. 1890 (J. Einstruck) Ahlquist 71
C.	Haud all, look pääl? Pada, vang pääl Rõn 1888 (A. Andrei) Kuu, Rõn - 2 var.
D.	Auk all, look pääl? Pada, sang Hls 1888 (P. Ruubel) Vrd. 43
E₁a.	Allik all, look peel? Katel Kaa 1889 (J. Koppel) Hps, Noa v. Hii, Phl, Kär, Kaa - 5 var. E EM 35 (121); E EM² 33 (144)
E₁b.	Allik all ja look pääl? Pada Jäm 1896 (A. Kuldsaar) 2Rei, Jäm - 3 var.
E₂.	Allik all, look peal, vesi ilmas seest ei lõpe? Pada Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
E₃.	Allik all, look peal, kuremunad keskel? Katel keeb kartulitega Phl 1924 (A. V. Kõrv) 2Phl - 2 var.
F.	Must müts, look peal? Pada C. M. Redlich (1887): omaloominguline tekst E EM 107 (939); Pet. HS I 18 (5); Pet. Ah 41; E EM² 94 (1247); Plmp. EKIk II 17; SSTT 48; Kuut VI (1972) 106 ja 111 (23); Kivi-Roosleht I 62; Metstak² 26 ja 27
G+.	1) Paun all, look pial? Pada VMr 1939 (M. Ross) 2) Ait all, lukk peal? Pada ja kaas Muh 1888 (T. Kuusik) VMr, Kuu, Juu, Vig, Rei, Muh, Rõu, Vru - 8 var. • Lasteleht nr. 4 ja 5 (1908) 64 ja 80 (3) Vrd. 804
Vrd.	2351
13.	AIT ALLERI MÄEL, KIVIKELLERI PEAL, SAKSA SOLDATID SEES, PUULUKK EES? Linnupuu - 0+7+2+1 = 10 (15) var.
a*.	1) Ait alleri mäel, kivikelleri peal, saksa soldatid sees, puulukk ees? Linnupuu Vai 1893 (A. Feldbach) 2) Alt allari, kivikellari, saksa soldatid sees, puulukuke ees? [Lahendus puudub] Iis 1924 (H. Ojama) 3) Aida all õli kivikelleri, Saksamaa soldatid sees, puulukud ees? Linnupuu Jõh 1889 (A. Tõnurist) 4) Ilt altari mäele, kivikell oli peale, puulukk ees, saksa soldatid sees? Mesipuu Sim 1978 (A. Korb) Vai, 3Jõh, Iis, Sim, Trm - 7 var.
b.	Alk alari mäel, kivikellari peal, salk soldatid sees, kivilukuke ees? Mesipuu Vai 1889 (H. Masing)
c.	Ait allari peal, kivikelleri peal, saksa soldatid sees, kivilukk ees? Linnupuu Vai 1895 (F. Feldbach)
d.	Alt aleri, pealt kivikeleri, saksa soldatid sees, vasklukud ees? Mesipuu Nrv 1903 (M. Russmann)
Vrd.	1390
14.	AIT HARJANI VILJA TÄIS, EI LÄHE LÄÄTSI-IVAGI SISSE? Kanamuna - 0+2+0+0 = 2 (20) var.
A.	Ait harjani vilja täis, ei lähe läätsi-ivagi sisse? Kanamuna Kos 1888 (A. G. Eriksohn) E EM 25 (8); E EM² 25 (9); E MM 5 ja 42 (2); E MM² 5 ja 45 (2); E MM³ 5 ja 42 (2)
B.	Umbine ait, teri täis? Pähkel Pst 1889 (H. Henno)
Vrd.	1390L₁a
15.	AIT KÄIB, MEES SEES? Laev - 0 (10) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 26 (9); E EM² 25 (10); Jürisson 166 (1)
16.	AJA-AI SUVÕL ÕI TALVÕL KARVA, KÕÕ ÜTS KARV? Katai ja petäi - 0+0+1+0 = 1 (22) var. Se 1934 (F. Paloots) Kuusik KT 218 (69); Metstak² 53
17.	ALAM KUI JUMAL, ÜLEM KUI KUNINGAS? Surm - 1+1+1+1 = 4 (5) var.
a.	Alam kui jumal ja ülem kui keiser? Surm Tor dat-ta (A. Madisson)
b₁.	Alam kui jumal, ülem kui kuningas? Surm Vil 1873 (H. Leoke)
b₂.	Ülemb kuningat, alamb jumalat? Pässul Se 1930 (N. Sõrmus)
c.	Jumalast väiksem, tsaarist suurem? Kurat Muh 1976 (R. Rull)
Vrd.	keerdküsimus: Kes targõmb kunigat? Pässül (Se)
18.	ALASTI ILUS, RIIDES RUMAL? Pühitud ja pühkimata põrand - 2+55+17+3 = 77 (103) var.
A₁a₁.	Alasti ilus, riides rumal? Pühitud ja pühkimata põrand Mar 1923 (E. Labi) Amb, Tür, Kul, Var, Mar, Khn, Tõs, Vän, Pär, Trv, 4Vil, SJn, KJn, Pil, Lai - 18 var. E EM 26 (18); E EM² 26 (19); RpS nr. 6 (1939) 191
A₁a₂.	Alasti ilus ja riides rumal? Niidetud heinamaa Han 1968 (S. Lätt) HMd, Han, Plt - 3 var.
A₁a₃.	Alasti ilusam, riides rumalam? Põrand Pil 1888/9 (T. Kiimann)
A₁a₄.	Riides rumal, alasti ilus? Tuba JJn v. Koe 1928 (K. Böckler) JJn v. Koe, Saa - 2 var.
A₁a₅.	Ilus alasti, rumal riides? Pühitud ja pühkimata tuba Plt 1891 (J. Reinthal) VMr, Plt - 2 var.
A₁b.	Ihualasti ilus, riietega rumal? Tuapõrand Trv 1889 (J. ja J. Viira)
A₁c.	Ilus, kui alasti, rumal, kui riides? Põrand Trt 1927 (K. Pormeister) VJg, Plt, Trt - 3 var.
A₁d.	Kui ta on alasti, siis ta on ilus, kui ta on riidis, siis ta on rumal? Tuba (pühitud ja pühkmata) Lih 1933 (H. Tampere)
A₁e.	Kui riidis, siis rumal, kui alasti, siis ilus? Heinamaa Lih 1949 (Ü. Kreek)
A₂a₁.	Alasti ilus, rõõvastes rumal? Kambrepõrmand Vil 1895 (J. Täht) 2Trv, Pst, 2Vil, SJn, Ran, San, Krl - 9 var.
A₂a₂.	Rõõvastege rumal, alasti ilus? Puhas põrmat Trv 1890 (J. Tinn)
A₂b.	Ihualaste illus, rõõvastege rummal? Pühit ja pühkmäde põrmand Hel 1887/9 (J. ja P. Einer) Hel, 2Puh - 3 var.
A₂c.	Kui rõõvis, siis rumal, kui alasti, siis ilus? Heinamaa SJn 1890 (E. Saabas)
Ba.	Riides on ta ropp, aga alasti ilus? Heinamaa loogus ja riisutud Phl 1938 (E. Ennist)
Bb.	Ropp riides, ilus alasti? Põrand Pär 1939 (M. Metsa)
Ca.	Alasti ilus, riietes inetu? Põrand Hel 1955 (P. Piirimees) Hel, Trv, Pst - 3 var.
Cb.	Alasti ilus, kui riides, siis inetu? Põrmand, puhas ja purune SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
D.	Kui alasti, siis ilus, kui riidis, siis näutu? Toa põrand Jõe 1889 (H. Pahlberg)
E₁a.	Kui alasti, siis ilus, kui riides, siis hirmus? Põrand HJn 1889 (H. Tiidermann)
E₁b.	Kui riides, siis hirmus, kui alasti, siis ilus? Niitmata ja niidetud väli KJn 1932 (J. Grauberg) Koe, Pee, 2KJn - 4 var. EMrd II 368
E₂.	Ihualasti ilus, rõõvastega hirmus? Põrmand Hel 1874 (A. Wahlberg)
E₃.	Alasti ilus, ehtes hirmus? Pühitud ja pühkimata põrmand Vän 1889 (J. Tammann)
F+.	Ihualasti, siis ilus, katetu, siis inetu? Põrand Plv 1894 (H. Huik) VMr, Trt, Plv - 3 var.
G₁a*.	Alasti on ilusam kui riidis? Tuba, pühitud ja pühkimata Jõe 1888 (H. Redlich) Jõe, Jür, Trv, Vil, SJn - 5 var.
G₁b.	Riidita ilusam kui riidis? Põrandu pühkimine Vil 1895 (H. Niggol)
G₂a.	Alasti ilusam kui rõivin? Puhas põrmand Pst 1889 (J. Henno) Pst, Vil - 2 var.
G₂b.	Ihualasti ilusam kui rõõvastege? Põrand Trv 1894 (J. Kala)
G₃.	Alaste ilusam kui ehtes? Niidetud heinam KJn dat-ta (I. Kampus)
H.	Mis um alastõ illos? Niidet niit Se 1888 (H. Prants) Vil, Rõu, Se - 3 var.
Vrd.	2602
19.	ALL JÄÄ, PÄÄL JÄÄ, VAHELT JOOSEB VESI? Kangakudumine - 0+2+1+3 = 6 (6) var.
a₁.	All jää, pääl jää, vahelt jooseb vesi? Kangakudumine Ote 1892 (J. Ainson)
a₂.	Iä all, iä pääl, vesi juusk vaihõld? Kangast koetakse Se 1935 (A. Kits)
b.	Jää all, jää pääl, vahelt jää juusk varras? Kangast koetas Ote 1889 (J. Kivisaar)
c₁.	Jää all, jää pääl, vares lendab vahepääl? Kangakudumine Vil 1963 (E. Kukk)
c₂.	Jää all, jää pääl, jää vahel lendab vares? Kangakudumine Ote 1955/6 (L. Meesak)
d.	Alt iä, päält iä, hani lõõri lõpst? Juuskva vesi Se 1960 (H. Keskküla)
20.	ALL KILI-KOLINAD, PÄÄL LIGI-LOGINAD, SADA SÜLDA SAJALAUDU? Kangakudumine - 0+1+0+0 = 1 (17) var. Vil 1895 (J. Täht) E EM² 26 (23); Nurmik II 189 (4); RpS nr. 6 (1939) 189
Vrd.	541 84₁Eb
21.	ALL SÖÖDI JA PEAL SÖÖDI, MINA SÕIN JA MIND SÖÖDI? Hobune sõi puu all, linnud sõid puu peal, naene sõi ja imetas last - 3+83+65+40 = 191 (225) var.
A₁a₁.	All söödi, peal söödi, mina sõin, mind söödi? Hobune sõi all rohtu, värblased sõid ülevel marju, tema sõi ise marju ja laps imes Plt 1878 (K. Moks) Kuu, Plt, Rõu - 3 var.
A₁a₂.	All söödi, pääl söödi, minä sõin ja mind söödi? Naene imeja lapsega varsaga märä selläs Kõp 1888 (V. Reiman) Kuu, Han, Hii, Jäm, 2Trv, Pst, Kõp, Trm, Rõn, Rõu - 11 var.
A₁a₃.	All söödi ja peal söödi, mina sõin ja mind söödi? Hobune sõi puu all, linnud sõid puu peal, naene sõi ja imetas last Trm 1895 (J. Tihane) Nrv, 2Jõh, Rkv, VJg, 3Sim, Koe, Kuu, Tln, Käi, Hel, Trv, Lai, Trm - 16 var.
A₁a₄.	All söödi ja pääl söödi, ise mina sõin ja ennast söödi? Naine istus hobuse seljas ja lind sõi puuõksal Lüg 1936 (M. Tarum) Lüg, Han - 2 var.
A₁b₁.	Alt söödi ja päält söödi, mina sõin ja mind söödi? Naine hobese säljan, hobene imetap varssa, naine imetap last ja sööp esi ka Rõn 1888 (A. Andrei) Kse, Rei, Hii, Rõn, Kan - 5 var.
A₁b₂.	Mu all süüdi, mu pial süüdi, ma isi sõin, mu ennast süüdi? Naine õli hõbese sel'las, linnud sõid puu otsast marju, varss imes hobest, laps imes naist MMg 1888 (G. Tenter) Kad, Pal, MMg - 3 var.
A₁b₃*.	Minu all söödi, minu pääl söödi, mina ise sõin ja mind ennast söödi? Naine istus hõbuse seljas, hõbune sõi all, linnud sõid pääl, naine ise sõi ja laps imes rinnas Vai 1893 (D. Torpan) Vai, Hää, Hls, SJn, Lai - 5 var.
A₁b₄*.	Mu all söödi, minu peal söödi, mina söin ja mind söödi? Inimene hobuse selgas, laps sööb rinda, pää kohal puus söövad linnud Mus 1978 (U. Kruusamäe) Kuu, HMd v. Ris, Mus, Vän, Lai, Kam, Kan - 7 var.
A₁c.	All sõi, peal sõi, mina sõin ja mind söödi? Naine istus lapsega hobuse selgas pihelga all, sõi ise ja imetas last, lind istus pihelga otsas ja sõi marju ja hobune sõi rohtu ja imetas varssa Muh 1989 (L. Luht)
A₁d₁.	All süüakse, peal süüakse, mina söön ja mind süüakse? Hobusevarss imeb, hobune sööb, imetaja naesteravas hobuse seljas, imeja laps naese süles Jõe 1889 (G. Kivikangur) Jõh, VMr, Jõe, Pil, Rõu, Räp - 6 var.
A₁d₂.	Alt süvväs ja pääl süvväs, mina süü ja minno süvväs? Hainakuurma om ubinapuu all, naine om latsega kuurma pääl, võtt puust ubina ja nakas süümä ja esi and latsele rinda, lamba söövä' hainu kuurma alt Kan 1966 (R. Praakli) Iis, Nis, 2Vän, Kan - 5 var.
A₁d₃*.	Alt süvväs, päält süvväs, esi sööse, ennäst süvväs? Last imetäjä naene sööse pihlast marju Võn 1889 (T. Lätti) JJn, Võn - 2 var.
A₁e₁.	Mu all süüakse, mu pääl süüakse, ma ise söön, mind ennast süüakse? Hobune sööb mu all, puu otsas lind, ma ise söön ja laps imeb mind Trt 1930 (M. Sika) Tõs, Pal, Trt - 3 var.
A₁e₂*.	Mu all süiakse, mu peal süiakse, ma ise söön ja mind süiakse? Naene lapsega hobuse selgas puu all, hobu sööb all, linnud söövad puu otsas, naene sööb ise ja laps imeb Han 1894 (A. Reimann) Rak, Han, Kõp, KJn - 4 var.
A₁f.	All süiakse ja peal süiakse ja mina sõin ja mind söödi? Hobusel oli varss ja see imes vana all ja naine oli hobuse selgas ja sõi ja tääl oli laps süles ja see imes Kul 1940 (V. Eenveer)
A₁g.	All sööb, pääl sööb, mina söön ja mind süiakse? Keegi naine istub hobuse seljas õunapuu all, sööb puu otsast õunu, imetab last, hobune sööb puu alt rohtu Amb 1895 (G. Klemmer) Amb, Krl - 2 var.
A₂a₁*.	Alt söödi, päält söödi, mind söödi, mina sõin? Imetaja naene lapsega hobuse selgas Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh) Noa v. Hii, Äks - 2 var. E EM 27 (29); E EM² 27 (37); Nugis 284 ja 312 (3)
A₂a₂*.	All söödi ja peal söödi, mind söödi, mina ise sõin? Hunt sõi lammast, kull sõi lindu, laps imes ema, ema ise sõi MMg 1888 (A. Artis) Hls, MMg - 2 var.
A₂b*.	Mu all söödi, mu pääl söödi, mind söödi, mina sõin? Naine ratsahobusega pihla all sööb marju, vares pää kohal sööb ka marju, hobune rohtu, laps naese rinda Hii 1890 (P. Saul, G. Seen) Hii, Trv, Kan - 3 var.
A₂c.	Minu all süiakse, minu peal süiakse, mind süiakse ja mina söön? Naine istub hobuse seljas, hobune sööb rohtu kirsipuu all, puu otsas sööb lind marja ja laps sööb rinda, naine sööb õuna Tln 1968 (S. Kiislar)
A₃*.	Mu all sööb, mind ennast süiakse, mu peal süiakse, ma ise söön? Hobu, hobusevarss ja imetaja naene hobuse selgas Tõs 1890 (M. Kirikall) Tõs, Se - 2 var.
A₄a₁.	Peal söödi, all söödi, mina sõin ja mind söödi? Naine istub vankril, imetab last, koer sööb vankri all, lind puu oksal Iis 1920/1 (P. Amer) Iis, Krk, Vil, Ote - 4 var.
A₄a₂.	Päält süüdi ja alt süüdi, mina sõin ja mind süüdi? Ema sööb, laps süles, hobuse seljas, pealtsööjad on linnud Vil 1913 (J. Müür) Vil, Lai - 2 var.
A₄a₃.	Peal söödi, all söödi, ise sõi ja end söödi? Koer sõi vankri all, hobune sõi vankri pealt, mustlane sõi ise ja andis lapsele rinda Jõh 1992 (E. Kuldma)
A₄b.	Mu peal söödi, mu all söödi, ma ise sein, mud ennast söödi? Naene läks ratsahobusega, laps imes rinnas, omal oli leivatükk käes, hobune sõi rohtu, täied sõid piäl Kod 1955 (O. Niinemägi)
A₄c*.	Pääl süvvas, all süvvas, mina süü, minu süvvas? Puu otsan süü haugas kanna, puu all süü mina ja lats süü minu rinda Rõu enne 1907 (J. Raudsepp) San, Rõu - 2 var.
A₄d.	Minu pääl süüaks, minu all süüaks, mina söön ja mind süüaks? Ema lapsega Trt 1933 (A. Mirt)
A₄e*.	Peal sööb, all sööb, mina söön ja mind süiasse? Lind sööb puu otsas, puu all sööb hobune rohtu ja puu all istub naine ja sööb, kellel imev laps süles on Plt 1894 (M. Luu) Trv, Plt - 2 var.
A₅.	Mu all süvväs, ma' eis süü, minno süvväs, mu pääl süvväs? Hopon süü maast haina, naane säläh süü leibä, lats süü nissa, varõs puu otsah ka tsaun Se 1932 (V. Ruusamägi)
A₆*.	Minu all söödi, minust söödi, mina sõin ja minu peal söödi? Naene hobuse selges, hobune sõi, laps imes, isi sõi ja linnud sõid puu otses Tor 1889 (C. Tults) Tor, Trm - 2 var.
A₇a*.	Minu pääl süüdi ja mina sõin ja minust süüdi ja minu all süüdi? Orav, naine sõi, laps rinnal, hobune Hel 1962 (O. Jõgever) Muh, Hel - 2 var.
A₇b.	Minu pääl süüakse, mina ise sööks, mind süüakse, minu all süüakse? Naine ratsa puu all, lind puu otsas, laps imeb, hobu sööb Hls 1888 (P. Ruubel)
A₈.	Mino pääl süüase, mind süüase, mina söön ja mino all süüase? Hobune, naene lapsega ja linnud toomingu otsas söövad marju Tt dat-ta (anon) Wied. 278; E EM 97 (829); E EM² 83 (1054)
A₉.	Mina söön, minu all süüas, minu pääl süüas, minu süüas? Naene sõi pihlakamarju, hobune tema all sõi rohtu, linnud pihlaka otsas sõivad marju ja laps imeb rinna otsas Trv 1889 (M. Jõgi)
A₁₀*.	1) Mia söö, minnu süvväs, all süvväs, pääl süvväs? Naene imetes last Hel 1889 (G. Habicht) 2) Mina süün ja mind süüasse ja minu all süüasse ja minu pääl süüasse? Naine imetab last hobuse seljas, kes sööb rohtu, ja hobuse kohal söövad varesed marju puu otsast Pst 1936 (L. Köögardal) Pee, Hel, Pst, Vil, TMr, Trt, Ran, Krl - 8 var.
A₁₁*.	Mina ise sõin, minda ennast süüdi, minu piäl süüdi ja minu all süüdi? Ema imetab last, istub ratsahobuse seljas, kelle all varss imeb Kod 1950 (H. Nõu) Tln, Kod - 2 var.
A₁₂*.	Minust söödi ja mina sõi, minu all söödi ja minu pääl söödi? Laps sõie ema rinda, naene sõie hobuse seljas, hobune sõie ja orav puu otsas Krl 1889 (E. Kornel) Võn, Krl - 2 var.
B.	All söödi ja peal söödi ja täda söödi ja mind söödi? Hobusel oli varss ja see imes vana all ja naine oli hobuse selgas ja sõi ja tääl oli laps süles ja see imes Kul 1938/40 (V. Eenveer)
Ca*.	Mina söön ja mind süiakse, tema sööb ja teda süiakse, peal süiakse ja all süiakse? Naine hobuse seljas imetab last, hobune sööb ja varss imeb Kul 1936 (A. Samet) Ann, Kul, Trt - 3 var.
Cb.	Alt süüakse, pealt süüakse, tema jookseb, teda süüakse, mina sõidan, mind süüakse? Ema lapsega, varsaga mära seljas SJn 1889 (J. Tammann)
D*.	Mina süün ja mind süiasse, tema süüb ja teda süiasse? Naene hobuse sel'las imetab last ja varss imeb hobuse all KJn 1936 (J. Raidla) Lüg, KJn - 2 var.
E.	Mina söön ja mind süüakse, sina sööd ja sind süüakse? Imetaja naine ja imetaja hobu Krj 1938 (A. Toomessalu)
Fa*.	All söödi ja üleval söödi, mina sõin ja mind söödi? Üks naine istus puu all ja sõi, sama puu otsas krõbistas orav pähklid süüa, naine ise sõi ja imetas last ja mõtles: mina söön ja mind süüakse Sim 1938 (E. Lippus) Sim, Äks, Se - 3 var.
Fb*.	Üleval süiakse, all süiakse, ma söö ja mind süiakse? Naine istus puu all, imetas last, lind sõi puu otsas Jäm 1977 (E. Veri) Tür, Kuu, Rap v. Mär, Pld, Jäm - 5 var.
G*.	1) All söödi ja pääl söödi, mina sõin ja mind söödi, ees söödi ja taga söödi? Naine istus vankril, sõi ise ja imetas last, ees sõi hobune, taga sõi lehm, kuer näris vankri all konti ja vares sõi pia kohal pihlakamarju Hlj 1888 (K. Leetberg) 2) Ees sõi ja taga sõi, all sõi ja peal sõi, isi sõi ja ennast söödi? Üks mees läind linna, hobune söönd kõrsu ees, hobune söönd vankre ees, lehm söönd vankre taga, siga söönd vankre vahel, naene söönd vankre pial ja laps söönd naist Juu 1945 (L. Rass) Hlj, VJg, Sim, 2Juu - 5 var.
H.	Ees söödi ja taga söödi, keskel söödi ja ennast söödi? Naine läheb linna, söödab hobust, vankre taga sööb lehm, isi sööb ja imetab last Juu 1889 (P. Talts)
I*.	Mina söön ja mind süia ja minu alust ka süia? Naine imetab last Jõh 1889 (P. Paurmann) Jõh, Amb v. JMd - 2 var.
J*.	1) Mina sõin, mind söödi, minu alumine sõi, minu alumist söödi? Naine lapsega hobese sellan, hobest söövad kärpse Puh 1929 (P. Ariste) 2) Mina sõin ja mind söödi, minu alumine sõi ja teda söödi? Naine hobuse seljas KJn 1895 (K. Aint) Kul, Mih, KJn, 2Puh, Har - 6 var.
K*.	1) Mina söön, mind söödakse, minu peal söödakse, minu all söödakse ja minu alumist söödakse? Naine sööb puu otsas leiba, laps rinda, orav käbi, all emmis põrstega Hää 1921 (A. Ammon) 2) All söödi, peal söödi, mina sõin ja mind söödi ning alumise alt söödi? Hobune sõi rohtu, linnud sõid puu otsas pihlakamarju, naine sõi ise ning laps imes rinda, hobusel oli varss, kes seda imes Hps 1923 (V. Lao) Rap, Hps, 2Phl, Hää, Plt, Trt - 7 var.
L*.	1) Mina söön ja mind süüakse, üleval süüakse ja all süüakse ja alumise all süüakse? Naine oli rinnalapsega vankris, hobune imetas varssa (oldi puu all) ja puu otsas sõi lind Tür 1928 (R. Viidebaum) 2) Üleval söödi, mina sõin ja mind söödi, all söödi ja alust söödi? Lind sõi üleval puu latvus marju, naine istus kesk puud oksal, sõi ka marju, kuna laps imes emal rinda ja nende all sõi emmissiga maha kukkunud marju ja põrsad imesid emmise all, nõnda oli viiekordne söömine Trv 1939 (J. Kala) Tür, Kos, Vig, Trv - 4 var.
M.	Üleval söödi ja all söödi ja alumise all söödi? Üks eit läks hobusevankriga ja laps tissis, hobusel oli varss ja varss tissis, hobune ise ka sõi Nis 1965 (M. Einmann, R. Neimar, A. Rõõm, J. Tammleht)
N+.	1) Mina söön ja mind süüakse, minu alumine sööb ja alumise alt süüakse, pealmine sööb ja pealmise pealt süüakse? Varsaga hobune oli ja läks puu alla vihmavarju ja laps oli rinna otsas ja orav oli puu otsas Pee 1965 (P. Kippar) 2) All sööb, alumatse all sööb, pääl sööb, päälmätse pääl sööb? Mära sööb ja varss imeb, naene mära säljan ja laits imeb Puh 1889 (S. Sepp) Pee, Phl, Muh, Puh - 4 var.
Oa*.	Minu all süüakse, minu peal süüakse ja mind süüakse? Hobune, naine, laps ja hobusevarss Pal 1989 (A. Korb) Jõh, Vil, Pal, Ote - 4 var.
Ob.	Üleväh süüdi ja all süüdi ja minno hindät kah süüdi? Naane istnu pihlõ haro pääl ja imetänü last, all söönu hobõnõ ja pääl söönüvä tsirgu marju Plv 1894 (J. Tamm)
P*.	Minu all süüakse, mind süüakse ja mina söön? Naine hobuse seljas, laps imeb rinda ja naine sööb õuna Pil 1993 (A. Korb) Vi, Krk, Pil, Äks - 4 var.
Q.	Mina söön ja mind söödi ja minu pää kohal söödi? Ema imetab last puu all ja linnud söövad puu otsas Elv 1931 (E. Voormann)
R₁.	Mina süün ja mind süüas? Ema imetab last Kan 1963 (R. Praakli) Pee, Kuu, MMg, Kan - 4 var.
R₂*.	Ise sööb ja teda süüakse? Imetaja Tor dat-ta (T. Tilk) Vän, Tor, Pil - 3 var.
S+.	1) Alt söödi, päält söödi, mina sõin, mind söödi, minu pea pealt ka söödi? Naisterahvas märahobuse seljas Phl 1924 (A. V. Kõrv) 2) Puuhn süüväss ja maal süüväss ja maa pääl süüväss ja minnu süüväss? Naanõ läts puu pääle üless ja imet sääl umma last ja hopen oll maal puu alh ja imet umma poiga ja seie maa päält haina, see om mitmade pähä tuu tükk - naane ja hopõn ja vars ja lats, nu kõik omma kokku Har 1948 (S. Nigol) 3) Mina söön ja mind süüakse, takka lüüakse, jälle süüakse? Naine istub hobuse seljas, ise sööb ja imetab last, hobune sööb JJn 1974 (H. Sammal) 4) Inimene sööb inimest, hobune sööb hoost? Laps tissib, hobune imeb Hlj 1888 (J. Linkstein) VNg, Hlj, JJn, Kos, Phl, Ote, Har - 7 var.
Z.	Mu iih üts süü, ma' eis ka' süü, minno ka' süvväs, ilma väidse lõikamalda, lavva pääle pandmalda? Hopõn, ineminõ, lats süü nissa Se 1934 (A. Kits) Kontam.: = 1897Ä
T.	Kolm pead ja kaheksa jalga, tema sööb, mina söön, mind süüakse? Naene lapsega ratsahobuse selgas Vän 1897 (E. Tetsmann) Kontam.: = 1222D
Vrd.	mst-jutt: AT 927
22.	ALL TAL [TUHAT] TUTIKUT, PEAL TAL [SADA] SÄRGIKEST, LÄHEB ÕHUL ÕRRELE? Kana - 0 (5) var. H. Stein (dat-ta): omaloominguline tekst E EM 27 (21); E EM² 26 (26)
Vrd.	1010B 2267
23.	ALLA LÄTT AHER, MÄÄLE TULÕ TIINE? Veetoomine - 1+9+1+1 = 12 (26) var.
Aa₁.	Alla lätt aher, määle tulõ tiine? Veetoomine Ote 1890 (J. A. Palm) Ote, Se - 2 var. RpS nr. 6 (1939) 189
Aa₂.	Aher lätt alla, tiine tule mäele? Vett võetas kaivust Ote 1892 (J. Ainson) 2Ote, Kan - 3 var.
Aa₃.	Ahtralt läheb alla, tiinelt tuleb mäele? Veepanged Kan 1981 (B. Ilver)
Aa₄*.	Alla lääva ahtre, mäele tuleva tiini? Pangega vett kandas Kan 1888 (J. Väggi) Võn, Kan, Se - 3 var.
Aa₅.	Alla lääva ahtra lehmä, mäele tulõva nüsvä lehmä? Viipaari Rõu 1896 (A. Perli)
Ab.	Alla lätt aher, üles tulõ tiine? Kaost kistas vett Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
B.	Tiineh tulõ vällä, tühi lätt sisse? Kavopang Räp 1875/7 (J. Jagomann) Kontam.: = 2318C
Vrd.	2324 2607
24.	ALLA ORTU JA PÄÄLE ORTU, KESKEL OLI KERAORTU? Vokk - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Puh 1932 (Veeber)
Vrd.	2297
25.	ALT HARALIK, KESKELT HALL, OTS MUST? Inimene - 0 (3) var. A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst E EM² 26 (27)
26.	ALT JOOKSEB HALL KASS, PÄÄLT KÜÜRAKAS REBANE? Ader - 6+68+13+9 = 96 (186) var.
Aa.	Maa alt käija rebane? Ader Nõo 1888 (V. Grünstamm)
Ab.	Alt roostõ rebäne? Niidetäs Se 1937 (F. Ilvik) Vrd. 1876
B₁a₁*.	Alt aga jookseb halli hunti, pealt aga küürakas rebane? Vesiveski Hlj 1888/1902 (I. Lank) Hlj, Sim - 2 var.
B₁a₂.	Alt poeb halli hunti, pealt läheb küirakas rebane? Sahk HJn 1888 (T. Kuusik)
B₁a₃.	All oli kaksi halli hunti, peal küirakas rebane? Sahkadra Kad 1898 (A. K. Kivi)
B₁b.	Kaks on alla halja hunti, pääl on küürakas rebane? Sahad, sahklusikas Hlj 1890 (K. Leetberg)
B₂.	All maa hall susi, pääl maa verrev rebäne? Ader ja hobene Puh 1889 (D. Arak)
Ca*.	Alt jookseb hall jänes, pealt küürakas rebane? Ader Kad 1888 (J. Linkstein) Kad, Vil, Kõp - 3 var. E EM² 26 (25); ÜÕÕ 14 (2); Säde nr. 4 ja 7 (1956) 4 (6); Säde nr. 45 ja 55 (1958) 4 (2); Pioneer nr. 4 (1962) 32 (9); Säde nr. 18 ja 43 (1965) 8 (2); Säde nr. 26 ja 48 (1965) 8 (1); Metstak² 59 ja 61
Cb.	Alt lähab haljas jänes, pealt küürakas rebane? Ader KJn 1870 (J. Tiedemann) KJn, Tt - 2 var. • Wied. 263; E EM 27 (22); E EM² 26 (28); Jürisson 208 (1); Romaan nr. 10 ja 12 (1934) lk-ta (12)
Da₁*.	1) Alt jookseb hall koer, pealt küürakas rebane? Veskiratas JJn 1888 (M. Roosileht) 2) Alt aga jookseb halli koera, päält küürakas rebane? Loovõtmine Kär 1890 (J. Mändmets) Vai, JJn, Jõe, 2Kär, 2Tt - 7 var. • Wied. 263; E EM 27 (25); E EM² 27 (32)
Da₂.	Alt maa hall koer, pealt maa küirakas rebane? Ader SJn 1891 (J. Köstner)
Db.	Alt maa hall koer, pealt maa küütsakas rebane? Adr Var 1888 (M. Karotom)
E₁a₁*.	Alt jookseb hall kass, päält küürakas rebane? Ader Vil dat-ta (J. Täht) Pst, Vil, Ksi - 3 var. Metstak² 59 ja 61
E₁a₂.	Alt maa jooseb hall kass, päält maa küüraku selläge rebane? Ader Hls 1895 (J. Riiet)
E₁a₃.	Alt käivad hallid kassid, pealt küüra-käärakad rebased? [Lahendus puudub] Tor 1888 (T. Tilk)
E₁a₄.	All jooskis hahka kassi, pääl maa küirakas rebane? Ader Ran 1889 (H. Raag)
E₁a₅.	Piält jooseb küeräkäs rebäne, alt jooseb hal'las kass? Ader KJn 1890 (A. Pihlak)
E₁a₆.	Alt käib haljas kass, pealt küütu rebane? Heinaniitmine ja riisumine Pst 1889 (H. Henno)
E₁a₇.	Alt maa hall kass, pealt maa kiitsakas rebane? Puuader Tõs 1921 (S. Lind)
E₁a₈.	Alt maa hall kass, pealt maa küitsakas rebane? Ader Tõs 1890 (M. Kurul)
E₁b.	Alt käise hall kass, päält käise liuhke rebäne? Ader ja ägel Võn 1889 (T. Lätti)
E₁c₁.	Alt maa käiva halli kassi, päält maa ruski rebäse? Maakündmine Võn 1909 (J. Moodis) Hel, Võn - 2 var.
E₁c₂.	Päält joosk ruskine rebäne, alt hall kass? Vesi joosk silla alt Krk 1936 (M. Sarv)
E₁c₃*.	Alt maa hall kass, pealt maa russika rebane? Ader Vil 1889 (J. Köögardal) Pst, Vil - 2 var.
E₁c₄.	Alt maa käivad hallid kassid, pealt maa Ruskimaa rebased? Ader SJn 1890 (E. Saabas)
E₁c₅.	Alt maa hall kass, pealt maa rukki rebane? [Lahendus puudub] Pil 1888/9 (T. Kiimann)
E₁c₆.	Alt käivä haha kassi, päält rukkimaa rebäse? Maad künnetas Kam 1891 (C. Komms, H. S.)
E₁c₇*.	Alt käib hall kass, päält rühküne rebäne? Vikat ja riha Pst 1946 (A. Pikamäe) Hel, Pst - 2 var.
E₁c₈.	Alt käib hall kass, pealt ristikas rebane? Heinaniitmine Pst 1890 (J. Leppik)
E₁c₉.	Alt juusk hahk kass, päält riiu repän? Vikaht, rihä Vas 1895 (J. Tint)
E₁c₁₀.	Hahk kass lätt alt, riuge rebane päält? Püssilaskmine Rõn 1888 (H. Urb)
E₁c₁₁.	Alt maa käi hahk kass, päält maa ruurebane? Maakündmine Ote 1888 (H. Nugin)
E₁c₁₂.	Alt kävvä haha' kassi', päält röngi rebäse'? Maakündmine Kan 1924 (A. V. Kõrv)
E₁d₁.	Alt maa hahk kass, päält maa verrev rebane? Adraraua ja hobene Ote 1889 (V. Vaher)
E₁d₂.	Alt maa käü hahk kass, päält verrev rebane, takan kökatsi-lökatsi? Ader Ote 1895 (C. Lipping)
E₂*.	Mõista, mõista mõlle-ralle, kõputele kõlle-ralle, alta joosi halli kassi, päälta ruhkise rebase? Vikat ja heinaniitmine Krk 1971 (O. Kõiva) 2Krk - 2 var. Vrd. 26M₁ 1364
Fa₁*.	All maa käeve halli hiire, pääl maa küüraku rebäse? Kündmine Trv 1894 (J. Kuusk) Saa, Trv, San - 3 var.
Fa₂*.	Alt maa hal'las hiir, päält maa küürak rebane? Ader Hls 1887 (M. Järve) Hls, KJn, Plt - 3 var.
Fa₃.	Alt maa juusk hahk hiir ja päält küürakas rebäne? Sahk Võn 1931 (L. Unt)
Fb.	Alt mua jooseb hal'las hiir, pialt kui kõver rebane? Adra Pil 1888 (T. Sander)
Fc.	Alt käib hall hiir, pealt rühmakas rebane? Heinaniitmine Pst 1891 (J. Leppik)
Fd.	Alt maa käiva halli hiire, päält maa kui rakkel rebase? Adraga künnetakse Hel 1874 (A. Wahlberg)
Fe*.	Alt maa käive halli hiire, päält maa ruski rebase? Ader, rauad mullas ja puud pääl maa Trv 1894/1901 (J. Kala) Trv, SJn - 2 var.
Ff.	Alt käib hall hiir, päält ruskapää rebane? Ader Trv 1889 (H. Kallas)
Fg.	Alt käib hall hiir, päält pruunikas rebane? Heina niidetakse Pst 1888 (J. Jaakson)
Ga.	Alt käiva halli roti, päält küüraku rebase? Ader Hel 1889 (H. Karolin)
Gb.	Alt maa käivad halli roti, pealt maa ruske rebase? Ader (saha) Puh 1888 (H. Huik)
Ha*.	Alt maa läeb haljas mõeka, pealt läeb küürikas rebane? Ader Kad 1896 (J. Sõster) Kad, Kuu, Jõe - 3 var.
Hb.	All on kaksi haljast mieka, pääl on küüräkäs rebäne? Ader Kuu 1903 (J. Mikiver) 3Kuu - 3 var.
Ia*.	All maa hal'las ku hõbe, pääl maa punane ku rebäne? Adraraua Trv 1894 (A. Rull) Sim, Trv - 2 var. E EM² 26 (24); Nugis 284 ja 312 (2)
Ib*.	Alt maa hal'las, pealt maa roeska rebane? Ader SJn 1891 (J. Köstner) 2SJn - 2 var.
Ic.	Alt maa haljas, pealt maa paljas, keskelt ruskine rebane? Ader KJn 1870 (J. Tiedemann)
J+.	1) Alta jookseb halli hurta, pealta küirakas kutsikas? Vesi vesiveski paisul Rak 1888 (C. M. Redlich) 2) Hallid hiired käivad alt maa, kõverad kured pealt maa? Ader Trv 1895 (J. Sams) Rak, Hls, Trv, Vil - 4 var. E EM 27 (25); E EM² 27 (32) ja 33 (143)
Ka.	Alt haljas, päält paljas, küürakas, krümbakas? Ader Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh) E EM 27 (23); E EM² 26 (29) Vrd. 178
Kb*.	Alt haljas, pealt paljas, ise köver ja küirakas? Sahk Jaa 1938 (A. Vinkel) Kuu, Var, Kaa, 3Jaa, 2Vän, Krk - 9 var. Pet. ELA 65; Pet. UA⁷ 37; Metstak² 59 ja 61
L.	Vana naine vaatsakilla, kündis maada küütsäkillä, all oli kaksi haljast mueka, pääl oli küürükäs rebane? Atra kündemine Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak) Kontam.: = 2405F
M₁.	Mõistatelle mõlle-relle, kõkatelle kõlle-relle, päält nee piri-parine, alt joosk hall kass, päält ruskine rebane? Heinaniitmine Krk 1923 (A. Johanson) Kontam.: = 1364R₁ Vrd. 26E₂*
M₂.	Alt jookseb hall koer, keskelt küürakas rebane, pealt jookseb piri-päri? Veske Vän 1887 (J. Peterson) E EM 27 (24); E EM² 27 (31) Kontam.: = 1364R₂
Vrd.	2165M₁ 2165M₃d
27.	ALT KÜLM, PÄÄL KUUM? Lamp - 0+1+0+0 = 1 (9) var. Pst 1888 (J. Jaakson) E EM 27 (26); E EM² 27 (33); Jürisson 190 (1)
28.	ALT ROHELINE, PIALT SININE? Lina - 0+1+0+2 = 3 (9) var.
a.	Alt roheline, pialt sinine? Lina Hlj 1947 (E. Tarvel) Mihkla-Tedre 57; Pioneer nr. 2 (1964) 22; Mihkla-Tedre EK⁹ 20
b.	Alt haljendab, päält sinetab? Lina õitseb Hls 1890 (J. Riiet)
c.	Sinetab ja haletab? Lina Se 1941 (A. Saar)
29.	ALT SAHK, PEALT NAHK, KESKEL KERA NING OTSAS ORA, ORAGA OHERDAB LÄBI KOLME KÜLA? Koer - 0 (35) var. A. Kuldsaar (1897): omaloominguline tekst E EM² 27 (35); Nurmik I 53; Nurmik EKÕr 95; RpS nr. 6 (1939) 190; Käis EV I⁵/II 36; Metstak² 41 ja 43
Vrd.	56 1481
30.	ALT SILE, PÄÄLT KARVANE? Käsi kindas - 0+4+2+0 = 6 (15) var.
Aa.	Alt sile, päält karvane? Käsi kindas Äks 1889 (A. Mauer) E EM² 119 (1686)
Ab.	Sile sees, karvane väljas? Käsi kindas Rak 1888 (C. M. Redlich) E EM 141 (1330); E EM² 122 (1732)
Ac.	Mis on seest sile ja päält karu? Sõrmkübar Vai 1893 (anon)
B*.	Seest libe, väljast karune, neli korda aastas keib naise jalge vahel? Lammas Phl 1939 (E. Ennist) Phl, 2Käi - 3 var. Kontam.: = 1423B*
Vrd.	1564 1921 2614
31.	ALT SIRELT-SÄRELINE, PEALT KULLAKARVALINE? Kangasjalad - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Pal 1891/2 (H. Maasen)
32.	ALT SÖÖB, KÜLLEST SITUB? Höövel - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Hel 1890 (J. Keernik)
Vrd.	33 1938
33.	ALT SÖÖB, PEALT SITUB? Oherdi - 4+27+6+3 = 40 (68) var.
A₁a₁.	Alt sööb, pealt situb? Oherdi Rei 1939 (E. Ennist) Sim, JJn, 2Rei, Hii, Tor, Hls, Plt, Pal, Võn, Ote, Tt - 12 var. • Gös. Animadv. 144; Wied. 263; E EM 27 (28); KAH EKAl 88 ja 90; E EM² 27 (36); Krikmann 34 (1)
A₁a₂.	Alt sööb ja pealt situb? Uherdi Rei 1939 (E. Ennist) Phl, Rei, Tt - 3 var.
A₁b*.	Alt süüb, päält heidab? Hüüvli Nõo 1889 (J. Amberg) Krk, Nõo - 2 var.
A₁c.	Alt sööb, pealt heidab välja ning iga pala peale veel aevastab? Hööveldamine Hlj 1938 (J. A. Reepärg) Vrd. 844A₂a*
A₂+.	Alt sööb, ülevelt situb? Höövel SJn 1889 (T. Köstner) Kär, 2SJn, Pal, Krl - 5 var.
Ba₁*.	Alaspidi sööb ja ülespidi situb? Uherdi PJg 1876 (J. Reinson) Tür, Noa v. Hii, Mus, PJg, Tor, Pär, Vil, 2SJn - 9 var. E EM 26 (17); E EM² 26 (18) Vrd. 2790
Ba₂*.	Alatsepidi sööb ja ületsepidi situb? Uherdiauk Rei 1938 (E. Ennist) 2Rei - 2 var.
Ba₃*.	Alatsi sööb, ületsi situb? Oherd Han 1889 (A. Reimann) Han, Tõs - 2 var.
Ba₄.	Allapoole sööb, ülespoole situb? Küinal põleb Jür 1890 (K. Põldmäe)
Bb*.	Alassi sööb ja ülessi laseb rooja? Uherdi Var 1888 (M. Karotom) Var, Tõs - 2 var.
C.	Siga hingab, sitt suus, alaspidi sööb, ülespidi situb? Oherd Pil 1888 (S. Käär) Kontam.: = 1951J
Vrd.	32 kk: Kust sööb, sealt situb (inimese kohta, kes oma sõnades ja tegudes vahet ei pea) (Rei)
34.	ALTA OTSA RISTI-RÄSTI, KESKEL KÖRTI, PEALA VETTA, KÕIK KOLM NAGATAGUSED? Taaritõrs - 0 (7) var. C. M. Redlich (1887): omaloominguline tekst E EM 26 (20); E EM² 26 (21)
35.	ALLIKAS HAUKUBU ALL? Pibi - 0+5+2+0 = 7 (7) var.
Aa.	Allikas haukubu all? Pibi Hlj 1892 (V. Klaas) Hlj, VMr - 2 var.
Ab.	Allik haupinus? [Lahendus puudub] Hlj 1890 (K. Leetberg)
Ba.	Allikas all ja põesas peal? Naise kohta Pee 1927 (R. Viidebaum)
Bb.	Allik keset lepikut? Naister[ahva] suguorgan Hlj 1895 (J. A. Rehberg) Vrd. 2498
Bc.	Soe allik suures metsas? Naiste riist Vai 1893 (H. Masing)
C.	Lage heinamaa, allikas keskel? Vitt Lai 1938 (P. Tammepuu)
Vrd.	36 464
36.	ALLIKAS KUHJA OTSAS? Või pudru sees - 0+1+0+0 = 1 (11) var. Pöi 1894 (T. Undritz) SSTT 66; Metstak 13 ja 33 (104); VJr 39 ja 40 (4); Metstak² 32 ja 33
Vrd.	35
37.	ALLPOOL NABA, PEALPOOL PÕLVI? Püksitasku - 0+1+1+7 = 9 (10) var.
Aa.	Allpool naba, pealpool põlvi? Püksitasku Nõo 1992 (I. Vals)
Ab₁.	Mis on allpool naba ja ülalpool põlvi? Püksitaskud Kuu 1990 (M. Mirov)
Ab₂.	Mis on nabast allpool ja põlvest ülevamal pool? Püksitasku Amb 1992 (T. Soots)
B.	Neli pool tolli päälpool põlvi, käib soe asi sisse ja välja? Käsi läeb püksitasku Kod 1939 (E. Luigla)
C.	Allpool ööd ja pealpool põlve, musta sisse pista, valget välja võtta? Task Pöi 1894 (T. Undritz) Vrd. 2336
Da₁.	[Seitse sentimeetrit] alla naba, nati paremale, pistad käe sisse, on pehme ja soe? Tasku Kei 1992 (M. Konso)
Da₂.	[Kümme sentimeetrit] nabast alla, natuke paremale, pistad käe sisse, on pehme ja soe? Tasku Kei 1992 (M. Valp)
Db.	Nabast allpool, veidi paremale, paned käe sisse, on pehme ja soe? Tasku Kei 1992 (E. Jansen) Vrd. 1557
Dc.	Mis on allpool naba, pistad sisse - mõnus? Püksitasku Kei 1992 (J. Vain)
Vrd.	1563 1921Bb
38.	ALUMINE ÄHIB, PEALMINE VUHIB, IHU HIMUSTAB, REIED RÕÕMUSTAVAD? Vihtlemine - 0+35+32+20 = 86 (98) var.
A₁a.	All ähib, peal vuhib, ihu himustab, reied rõõmustavad? Saunaviht ehk vihtlemine Han 1932 (M. Pärn)
A₁b.	All ähib, peal sahib, ihu himustab, reied rõõmustavad? Saunaviht Var 1965 (Ü. Kaarna, L. Männiksoo)
A₂a*.	Alumine ähib ja päälmine puhib, ihu himustab ja reied ruemustavad? Vihtlemine Kuu 1937 (R. Põldmäe) Kuu, Pil - 2 var. Vrd. 1200Jb*
A₂b₁.	Alumine ähib, pealmine vuhib, ihu himustab, reied rõõmustavad? Vihtlemine Pai 1894 (A. Hanson) 2Pee, Pai - 3 var.
A₂b₂.	Alumine ähib, pealmine vuhib, ihu ihaldab, reied rõemustavad? Saunaskäimine Amb 1965 (M. Proodel)
A₂c.	Alumane ähkib, päälimäne vehkib, ihu himustab ja reied riemustavad? Saunas vihtlemine Kuu 1964 (K. Aas)
A₃a.	Ihu himustab, reied rõõmustavad, alumine ohib, pealmine puhib? Saunas vihtlemine, viheldatav ohib mõnutundest, viht teeb puh-puh peale lüües Mih 1964/5 (A. Kalmuk)
A₃b.	Ihu himustab, reied rõõmustavad, alumine ähib, pealmine vuhib? Vihtlemine Rap 1928 (R. Viidebaum) Rap, Hää - 2 var.
A₃c.	Mis ihu himustab ja reied rõõmustavad, alumine ähib ja pealmine vehib? Saunas vihtlemine Tln 1991 (M. Janneste)
A₄.	Eest puhib, takka ähib, ihu himustab, reied rõõmustavad? Vihtlemine JJn 1974 (H. Sammal)
B₁.	Ülemine ähib, alumine puhib, reied rõõmustavad? Vihaga vihtlemine saunas Lai 1992 (A. Korb)
B₂.	Alumine ähib ja pialmine vehib ja reied tunnevad rõõmu? Vihtlemine Ksi 1926 (P. Berg)
C₁a.	All ähib, pääl vehib, süda kutsub, p[ers]e sallib? Vihtlemine Lüg 1962-1967 (M. Kaasik, G. Kallasto)
C₁b.	All ähib, pääl lehib, süda kutsub, perse sallib? Vihtlemine Jõh 1889 (J. Petrovitsch)
C₁c.	All ähib ja pääl lehib, perse sallib ja süda kutsub? Vihtlemine Vai 1889 (H. Masing)
C₂a₁.	Pealmine puhib, alumine ähib, süda kutsub, perse sallib? Vihtlemine Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
C₂a₂.	Alumine uhib, pealmine puhib, süda kutsub, perse sallib? Vihtlemine Trm 1895 (S. Sommer)
C₂a₃*.	Alumine ähib ja pealmine puhib, süda kutsub ja perse sallib? Vihtlemine Kos 1892 (T. Wiedemann) Hlj, Kos - 2 var.
C₂b.	Alumine ähib, piälmäne vuhib, südä kutsub, perse sallib? Vistlemine Kod 1942 (S. Tanning)
C₂c.	Alumine ähib, päälmine vehib, süda kutsub, perse sallib? Vihtlemine VNg 1930 (R. Põldmäe) Vi, VNg, Kuu - 3 var.
C₃a.	Eest puhib, tagast ähib, süda kutsub ja perse sallib? Vihtlemine Trm 1896 (S. Sommer)
C₃b.	Eest nikkutab, tagant kangutab, süde [sic!] kutsub, perse sallib? Vihtlemine Jõh 1889 (A. Tõnurist) Jõh, VMr - 2 var. Vrd. 1461C₁a
C₃c.	Eest ringutab, tagant rangutab, süda kutsub, p[ers]e sallib? Vihtlemine Lüg 1962-1967 (M. Kaasik, G. Kallasto)
D₁.	Alumine ähib ja pealmine puhib, süda kutsub ja ihu ihaldab? Vihtlemine Sim 1888 (H. Aman)
D₂*.	Pialmine vuhib, alumine ähib, süda kutsub ja reied rõõmustavad? Vihtlemine Pil 1938 (J. Raidla) Vän, Pil - 2 var.
D₃a.	Alumine ähib, pealmine vuhib, reied rõõmustavad, perse sallib? Vihtlemine Trm 1927 (B. Sööt)
D₃b.	Isi ähib, isi vehib, reied reemustavad, perse sallib? Vihtlemine Var 1936 (R. Viidalepp)
D₄.	Alumine ähib, pealmine vuhib, süda kutsub, pe[r]se sallib, reied rõõmustavad? Vihtlemine Amb 1894 (J. Neublau)
D₅.	Alumine ähib, pealmine puhib, süda kutsub, perse sallib, ihu himustab, reied rõõmustavad? Vihtlemine Sim 1929 (R. Viidebaum)
E.	Ihu himustab, reied rõõmustab, süda kutsub, perse tahab? Vihtlemine SJn 1893 (J. Mein)
F₁a.	Ihu himu, reie rõemu, mis süda himustab ja perse kiidab? Vihtlemine VMr 1895 (V. Rosenstrauch)
F₁b.	Alumine ähib, päälmine puhib, ihu himustab, reied rõõmustavad, perse kiidab? Vihtlemine Lai 1936 (F. Eichenbaum)
F₁c.	All ähitakse, peal vuhitakse, süda ihkab, reied rõõmustavad, perse kiidab? Vihtlemine SJn 1927 (V. Metsamärt)
F₂a.	Ihu himustab, reied rõõmustavad ja süda seegi sallib? Vihtlemine Plt 1896 (M. Luu)
F₂b.	Alumine ähib, pealmine vuhib, reis rõemustab ja süda sallib? Vihtlemine Tln 1926 (M. Sengbusch)
F₃a.	Alumine ähib, pealmine vuhib, süda tunneb, reied rõõmustavad? Vihtlemine Koe 1925 (A. V. Kõrv) E EM² 27 (38)
F₃b.	All ähkis, pääl uhtus, ihu tahtis, reied rõõmustasid? Vihtlemine Vil 1937 (A. Mikk)
G₁.	Alumine ähib, pealmine puhub, süda himustab, reied rõõmustavad? Vihtlemine Lai 1897 (H. Asper)
G₂.	Süda himustab, perse sallib, reied rõõmustavad? Vihtlemine Pil 1894 (H. Keller)
G₃.	Alumine ähib, pealmine rühib, süda himmustab ja perse sallib? Vihtlemine Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
G₄.	All ähib, pääl vehib, süda ihaldab ja ihu sallib? Vihtlemine Lüg 1936 (M. Tarum)
H₁.	Ülevelt vuhib ja alt ähib, pea tahab ja perse sallib? Vihtlemine Jõe 1889 (H. Redlich)
H₂.	All ähib ja peal ähib, süda soovib, perse sallib? Vihtlem[ine] Sim 1929 (R. Viidebaum)
I₁.	Eest tüma, tagant kõva, perse ruttab, süda sallib? Vihtlemine Hlj 1888/1902 (I. Lank)
I₂.	Alumine ähib, pealmine vehib, süda teda armastab ja pepu teda sallib? Vihtlemine As 1993 (A. Korb)
I₃.	Ülemene vehkis, alumene puhkis, süda tänas, tagumik sai? Saunas vihtlemine Kuu 1940 (A. Lindvest)
J₁.	All ähib, peal vuhib, süda himustab ja reied himustavad? Saunas vihtlemine Kuu 1963 (J. Olev)
J₂.	Alumine ähib ja pealmine vehib, kintsud kiidavad, süda soovib? Vihtlemine Plt 1981 (M. Kõiva)
K₁.	Alt ähib, pealt puhib, süda tuksub, rinnad rõõmustavad, keskpaik kiidab heaks? Vihtleja VMr 1971 (E. Leppik) VMr, Saa v. Hls - 2 var.
K₂.	All lehkab, peal lehkab, süda võtab vastu ja selg sallib? Saunaleil VMr 1890 (A. Elken)
K₃.	Süda kiidab ja suu tänab, ihul hää ja p[erse]le paras? Vihtlemine Plt dat-ta (J. Reinthal) Vrd. 1581A₁c₃
L₁.	Ihu sallib, perse tarvitab? Vihtlemine Äks 1889 (A. Mauer)
L₂.	Ihu himustab ja keha rõõmustab, all ähib ja peal vuhib? Saunavihtlemine Pee 1894 (O. J. M.)
M₁*.	Alumine ähib, keskmine sallib ja pealmine vuhib? Viht KJn 1932 (J. Grauberg) 2KJn - 2 var.
M₂+.	1) Alumine ähib, pealmine vehib, keskmine tunneb headust? Vihtlemine Amb 1902 (K. Kuusik) 2) Suur all ähib, pisike peal sossutab, teeb inimesele head? Vihtlemine Pal 1890 (H. Maasen) Lüg, Amb, JJn, Pal - 4 var.
N₁.	Pääl uhib ja all ähib? Saunas vihtlemine Vil 1970 (O. Kõiva)
N₂.	Pealmine vuhib ja alumine ähib? Vihtlemine Pde 1927 (R. Viidebaum)
N₃a.	Alumine ähib, ülemine vehib? Vihtlemine Trm 1935 (R. Jungholz)
N₃b.	All ähib, peal vehib? Vihtlemine Nrv 1894 (F. Valts)
N₄a.	All ähib, pääl lehib? Vihtlemine Lüg 1936 (M. Tarum)
N₄b.	All ähki, pääl lehki? Vihtleja, viht VNg 1892 (H. Lohk)
N₅.	Alumine ähib ja pealmine ähib? Vihtlemine Sim 1939 (V. Fuchs)
O.	Piälmine vuhib, alumene ähib, niuded nikuvad, tüö lääb korda? Vihtlemine KJn 1898 (C. Sööt) Kontam.: = 1664V
P.	Nõmm nõriseb ja soo soriseb, alumine ähib ja pealmine vehib? Vihtlemine Sim 1957/60 (H. Joonuks) Kontam.: = 2004P
Q₁.	Tükk paljast, tükk karvast, süda kutsub, perse sallib? Saunaviht Kod 1937 (E. Luigla) Kontam.: = 1581W₁
Q₂.	Küinar karvast, peotäis paljast, süda kutsub ja perse sallib? Viht Tt 1896 (A. Suurkask) Kontam.: = 1581W₂
Q₃.	Ihu himustab, reied rõõmustavad, tükk tühja, patakas pal'last, küünar karust? Vihtlemine saunas Rap v. Mär 1938 (E. Poom) Kontam.: = 1581W₃
Q₄.	Peotäis paljast, kamalutäis karvast, ihu himustust ja reie rõõmustust? Vihtlemine Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal) Kontam.: = 1581W₄
Q₅a.	Peotäis paljast, kamalutäis karvast, ihu ihaldab, süda sallib, reied rõemustavad? Saunaviht Sim 1939 (H. Joonuks) Kontam.: = 1581W₅a
Q₅b.	Piutäis paljast ja kamalutäis karvast, ihu ihaldab, süda sallib ja reied rõemustavad? Vihaga anna vasta kannikaid Sim 1942 (H. Joonuks) Kontam.: = 1581W₅b
Q₆.	Piotäis paljast, kamalutäis karvast, ihule hea ja persele paras, ihu himustab, perse tahab? Vihtlemine Lai 1904 (J. Ermann) Kontam.: = 1581W₆
Q₇.	Piutäis siled ja kamalutäis karust, ihu higistab ja reied rõõmustavad? Saunas vihtlemine, piutäis siled on viha tüü, kamalutäis karust viha latv Jaa 1937 (A. Toomessalu) Kontam.: = 1581W₇
R.	Mõista, mõista moodu, pane peäle paadu, kesk keere-veere, peäle nappa ja kullerkuppa, alumine ähib, peälmine vuhib, süda kutsub ja perse sallib? Vihtlemine Hlj 1889 (J. N.) Kontam.: = 1356B
39.	ANDJA EI VÄSI, VÕTJA VÄSIB? Kaev - 0 (22) var. M. J. Eisen (dat-ta): omaloominguline tekst E EM 27 (31); E EM² 27 (40); RpS nr. 6 (1939) 189; Metstak 24 ja 35 (256); Metstak² 70 ja 71
Vrd.	730Ca₁* vs: EV 291
40.	ANGERJAS HERNES, SABA JÕES? Köis - 0 (6) var. M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst E EM 27 (32); E EM² 27 (41)
41.	ANN ANNA-AI' INNE, KU ARU SAA? Lehm ei anna' inne, ku' sõõrahus - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Se 1938 (V. Viitkin)
42.	AUK ALL, AIT PIÄL? Inimene - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Kod 1939 (A. Univere)
43.	AUK ALL, KAIGAS PEAL? Koera saba - 0+12+4+3 = 19 (30) var.
A.	Auk all, kolk peal? Koera perse Vän 1889 (J. Peterson) Vän, Tor - 2 var. E EM 28 (35); E EM² 27 (44)
Ba.	Auk all, kaigas peal? Koera saba Lai 1897 (H. Asper) Hls, Vil, SJn, Pil, Lai - 5 var.
Bb.	Auk all ja kaigas peal? Looma saba Pär 1902 (J. J. Pulst)
Ca.	Auk all, kaegas piäl, kaika külles karvad? Koera saba KJn 1936 (G. Must)
Cb.	Auk all, augu peal kaegas, kaika peal karvad? Koera saba KJn 1932 (J. Grauberg)
Da.	Kau all, kaigas pial? Kassi saba Han 1972 (I. Aavekukk) 2Han, 2Tõs - 4 var. Vrd. 2095
Db₁.	Kaev on all, kaigas peal? [Lahendus puudub] Tõs 1889 (M. Kampmann)
Db₂.	Kao all ja kaegas pial? Koera sitaauk Tõs 1948 (T. Soonets) Var, Lih, Tõs - 3 var.
E.	Auk all, kolk peal, kelder kõvera kuuse all? Koera auk VMr 1890 (A. Elken) Kontam.: = 866K
Vrd.	12D 470 1214
44.	AUK JA ÜMBERT KARVANE? Silm - 0+0+0+6 = 6 (7) var.
a.	Auk ja ümbert karvane? Silm Kei 1992 (K. Jakobi) 3Kei - 3 var.
b*.	Auk ümbert karvane? Silm Kei 1992 (E. Jansen) 3Kei - 3 var. Kõik üleskirjutused Keila 1. Keskkooli 8. klassi õpilastelt
45.	AUK MAA SEHEN, AID ÜMMER, TEIBÄS PÜSTI, TÕINE RISTI? Läte - 0+2+2+1 = 5 (15) var.
a*.	Auk maa sehen, aid ümmer, teibäs püsti, tõine risti? Läte Hls 1891 (J. Riiet) Hls, Trt? - 2 var. RpS nr. 6 (1939) 189
b.	Teivas püsti, teine risti, auk maa sees, aid ümber? Kaev Saa 1939 (H. Tehver)
c.	Auk maa siis, puuraam ümmer, teibas püsti, teine risti? Kaju, vinnaga kaju Hää 1955 (M. Mäesalu)
d.	Palk on püsti, teine risti, auk on maa sees, aed on ümber? Kaev, läte Hls 1889 (J. Meomuttel)
Vrd.	1472 1796
46.	AUK ÜLESPOOLE, AUK ALLAPOOLE, VESI JA TULI KESKEL? Teemassin - 0+4+5+1 = 10 (23) var.
Aa*.	Taevas auk ja maas auk, keskel tuli ja vesi? Teemasin Amb 1894 (J. Neublau) Amb, Prn - 2 var. Kuusik KT 217 (62); Lasteleht nr. 8 ja 10 (1921) 128 ja 160; Ronk nr. 19 ja 20 (1925) 456 ja 480 (1) Vrd. 1545
Ab.	Taivah mulk, maa seeh mulk, kespaigah tuli, viiri piteh vesi'? Samavaar Se 1929 (V. Savala)
Ac.	Maa seeh pulk, taivah mulk? Samavar Se 1933 (A. Tammeorg) Vrd. 2288C
Ba₁*.	All auk, üleval auk, keskel tuli ja vesi? Teemasin Koe 1925 (A. V. Kõrv) Rkv, Koe, Ote - 3 var.
Ba₂.	Auk ülespoole, auk allapoole, vesi ja tuli keskel? Teemassin Iis 1889 (E. Ellert)
Bb.	Üleväh mulk, alah mulk, keskeh tuli ja vesi? Tiimasin Vas 1902 (J. Jakobson)
C.	All tuli, pääl tuli, kespaigah vesi ja hüdse'? Samavaar Se 1936 (M. Vabarna)
47.	AUKE TÄIS, AGA ESI PIAB KINNI? Kett - 0+10+2+1 = 13 (66) var.
Aa*.	1) Auka täis, aga siiski piäb kinni? Liiv ehk mõrd KJn 1888 (J. Reial) 2) Auke täis, aga esi piab kinni? Kett Trv 1894 (J. Kuusk) Vän, Krk, Trv, 2Pst, Vil, KJn, 2Tt - 9 var. • Tõn. R Tähtr. (1882) 57 (5); E EM 28 (36 ja 37); E EM² 27 (45 ja 46); E MM 5 ja 42 (6); E MM² 5 ja 45 (6); Nugis 284 ja 312 (4); Pioneer nr. 12 (1956) 31 ja nr. 2 (1957) 32 (14); Ordlik EKÕ (1960) 135 (4); Rv (1989) 53 ja 61 (8); E MM³ 3 ja 36 (6)
Ab.	Mis on aukusid täis, aga siiski peab kinni? Ahelad Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane) Kuu, Prn - 2 var. Tõn. Prn. Tähtr. (1884) 61 (6); E EM² 84 (1063); E MM 25 ja 49 (163); E MM² 25 ja 53 (173); E MM³ 21 ja 44 (173)
Ac.	Sada auku ja siiski peab vett? Sõrmkübar SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer) Vrd. 1391D
B.	Kellegist ei ole, aga kinni peab? Nöörikeerd Hel 1923 (H. Martin)
Vrd.	2340
48.	EDASI ÕHTU, TAGASI HOMIKU? Silmalaud - 0 (13) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 28 (42); E EM² 28 (51); E MM 5 ja 42 (7); E MM² 5 ja 45 (7); Ainelo III 64; E MM³ 3 ja 36 (7)
49.	EDASIPIDI KÜNNAB, TAGASIPIDI ÄÄSTAB? Kana - 0+9+0+0 = 9 (80) var.
Aa.	Edasipidi künnab, tagasipidi äästab? Kana Jür 1890 (J. Põldmäe) 3Vai, Jür - 4 var. E EM² 28 (52); E MM 5 ja 42 (8); E MM² 5 ja 8 (45); Nurmik II 22 (14); Kmpm. EL I⁹ 80; Puus. KH III⁵ 74; Ainelo III 65; Kmpm. EL II¹⁰ 145; Puus. KA I-II 56; RpS nr. 6 (1939) 189; ÜÕÕ 26 (8); Pioneer nr. 12 (1956) 31 ja nr. 2 (1957) 32 (12); Kuut VI (1960) 116 (3); Praakli III 92; Parbo 131; E MM³ 3 ja 36 (8)
Ab.	Tagurpidi künnab, ederpidi äästäb? Kana siplib Jõh 1889 (P. Paurmann)
Ba.	Mis loom see on, kes tagasipidi äästab? Kana siblib Jür 1888 (M. Petroff)
Bb.	Kes künnab tagurpidi? Kana VMr 1889 (K. Roost)
C*.	Läheb ilma redelita lakka ja äästab tagurpidi? Kana Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane) Hlj, Kuu - 2 var.
Vrd.	50 uk (mõistukink pulmas): Mõistusõnaliselt pruudile kinkima pulmas, nagu: /- - -/ äka mitä ('mis') takurperi äästäp /- - - / (= kana) (Lüg)
50.	EDASPIDI SÖÖB, TAGASPIDI TEEB TÖÖD? Kana - 1+8+2+0 = 11 (18) var.
Aa₁.	Edaspidi sööb, tagaspidi teeb tööd? Kana Pai 1893 (A. Hanson) JJn, Pai - 2 var. SSTT 74; Metstak² 42 ja 43
Aa₂*.	Edetsi sööb ja tagatsi teeb tööd? Kana Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig) Pöi, 2Muh - 3 var.
Ab*.	Edaspidi sööb, tagaspidi teeb? Kana siblib JJn 1888 (J. Piber) JJn, Muh - 2 var.
Ac.	Tagaspidi teeb, edespidi sööb? Kana JJn 1897 (J. A. Rehberg) 2JJn - 2 var.
B.	Tagurpidi töötegija? Kana VMr 1890 (A. Elken)
C.	Kats kõrra sünnüs ilma, taasperi tege tüüd? Kana salitsäs Se 1888 (H. Prants) Kontam.: = 502E
Vrd.	49 311
51.	EES ELGUTIMED, TAGA TELGUTIMED, KAKS KANGET KAHELPOOL? Härja-ikes - 0+1+0+0 = 1 (1) var. VJg pärast 1879 (J. Ustallo)
52.	EES JOOKSEB, JÄRELE EI JÕUA? Vari - 0+1+1+1 = 3 (3) var.
A.	Ees jookseb, järele ei jõua? Vari Se 1960/1 (anon)
B.	Kelle saa-ai järgi ja kink iist jovva-ai är paeda? Uma vari Se 1888 (H. Prants)
C.	Üts miis aase tõist takah, aga kätte ei saa kunage? Miis ja vari Se 1931/2 (N. Sõrmus) Vrd. 1429R₄b*
53.	EEST EI SAA, TAGANT SAAB, NOOR SAAB ALATI, VANA SIIS, KUI SEISAB? Omnibuss - 0+0+4+1 = 5 (5) var.
Aa.	Saab eest ja saab takka, noor saab igal ajal, vana siis, kui seisab vakka? Vanast old niisugune troska, kuhu võis ronida eest- ja tagapoolt Rap 1975 (M. Hiiemäe)
Ab₁.	Eest ei saa, taka saab, noored saavad alati, vanad saavad siis, kui seisab? Trammivaguni Tln 1930 (T. Wiedemann)
Ab₂.	Eest ei saa, tagant saab, noor saab alati, vana siis, kui seisab? Omnibuss Trt 1934 (K. Kirss)
Ab₃.	Tagant saab alati, eest ei saa, noor saab alati, vana siis, kui seisab? Omnibus Tt 1931 (E. Vardja)
B.	Noor saab alati, vana ainult siis, kui seisab? Tramm Trt 1929 (O. Raud)
54.	EEST KANGE, TAGAST KARVANE? Pähkel - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
a.	Eest kange, tagast karvane? Pähkel MMg 1889 (H. Ostrat)
b.	Eest sile, takka karvane? Pähal Kos 1892 (T. Wiedemann)
55.	EEST KIPPUS, TAGANT RIPPUS, MAHA KUKKUS, MAAST VÖTSIN JA TAHA PISTSIN? Nöel ja löng - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Ans 1898 (T. Sömer)
56.	EEST KUI ORA, KESKELT KUI KERA, TAGANT LAI KUI LABIDAS? Kana - 14+327+144+117 = 602 (947) var.
A₁a₁.	Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas? Kana Sim 1888 (H. Aman) Nrv, Vai, Jõh, 4Iis, 2Lüg, 3Hlj, 2Rkv, 3Rak, VJg, 4Sim, VMr, 2Amb v. JMd, JMd, JJn v. Koe, 2Pee, 2Tür, Kuu, Jõe, HJn, 2Tln, Jür, Kos, 2Rap, Nis, Kei, HMd, HMd v. Ris, 3Pld, Ris, Mär, Var, Noa, Khk, Muh, Tõs, 4Tor, Prn, Saa v. Hls, 2Krk, Hel, 3Trv, 3Pst, 2SJn, 3KJn, Pil, 3Plt, Ta, 2Ksi, 8Lai, 4Pal, 2Trm, Kod, 2MMg, Äks, TMr, Nõo, 2Elv, Ran, 2Ote, Plv, Tt - 108 var. • Mötleja 4 ja 51 (9); E EM 29 (47); Pet. HS I 34 (1); Pet. Ah 41 ja 61; Pet. ELA 60; Kuusik La 18 (3); E EM² 28 (57); Laste prillid I 21 (3); E MM 5 ja 42 (9); Kmpm. KLr I⁸ 56; E MM² 5 ja 45 (9); Huvit. II 215 ja 224 (12); Tamman 34; Raud KL III 213 (3); Huvit. I⁴ 148 (1); Raud VMj 213 ja 214 (3); Mihkla 69 (1); Huvit. V Lisa 18 (55); Nugis 284 ja 312 (5); Selmet V (1946) 144 (11); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (25); ÜÕÕ 98 (2); Bachman-Rebane II 196; Bachman-Rebane I 168; Mihkla-Tedre 57; Terri 4 (1); Säde nr. 45 ja 55 (1958) 4 (5); Alttoa-Raigna (1958) 66; Ordlik EKÕ (1960) 141 (6); Bachman-Vilbok II 220; Valgma Kvm 32 (14); Pioneer nr. 2 (1964) 22; Remmel V-VIII⁵ 171; Vääri EKÕ 145; Parbo 135; Kuut VI (1972) 104; Metstak 16 ja 34 (147); Muhel VN 31 ja tagakaas (2); Sunts IV/II 138; Hiie-Müürsepp IV/I 78 ja 80 (5); Metstak² 42 ja 43; E MM³ 3 ja 36 (9)
A₁a₂*.	Eest nagu ora, keskelt kui kera, takka lai kui labidas? Kana Ris 1937 (E. Ennist) Amb v. JMd, JJn, Juu, Pld, Ris, Var, Hel, Ote - 8 var.
A₁a₃.	Iist kui ora, keskelt kui kera, taga lai labidas? [Lahendus puudub] Pär? 1889 (I. Vakermann)
A₁a₄.	Eest kui ora, keskelt kerä, tagant lai kui labidas? Kana Saa 1888 (P. Sitzka) Rkv, Rak, Kuu, Tln, Mär, Tõs, Saa, Vil - 8 var.
A₁a₅.	Iih kui ora, keskpaika kerä, takast lag'a kui lapju? Kana Se 1934 (N. Oinas)
A₁a₆.	Iist kui ora, keskelt kerä, taga lai labidas? Kana Krk 1960 (V. Jürken)
A₁a₇.	Eest ora, keskelt kera, taga lai kui labidas? Kana PJg 1876 (J. Reinson) Lüg, Kos, 2Juu, Var, Noa, Rei, Sa, Tõs, Aud, PJg, 2Vän, 2Tor, 2Pär, 2Saa, Hls, Krk, 2Hel, 2Vil, Kõp, SJn, KJn, Pil, Lai, Pal, Kod, Äks, Trt - 34 var. Aavik 54 ja 102
A₁a₈.	Eest ora, keskelt kera, takka lai nagu labidas? Kana Tür 1936 (H. Neumann)
A₁a₉.	Iist ora, keskelt kera, tagalt lai labidas? Kana Pst 1936 (L. Köögardal) 2Saa, Hls, Krk, Pst - 5 var.
A₁a₁₀.	Eest ora, kespaigast kerä, taga lai labidas? Kana Hls 1891 (J. Riiet)
A₁a₁₁.	Eest orajas, keskelt kerajas, tagat lai kui labidas? Kana KJn 1870 (J. Tiedemann) Rap v. Mär, Han, LNg, Käi, 2Tor, SJn, KJn, Pil, Trm, MMg, TMr - 12 var. Kruus 41 (2)
A₁a₁₂.	Eest orajas, keskelt kerajas, takka lai nagu labidas? Kana Tor 1889 (C. Tults)
A₁a₁₃.	Eest oraline, keskelt keraline, taka lai kui labidas? Kana Rap 1889 (M. Lemmerkänd) Rap, Vig - 2 var.
A₁a₁₄.	Ora iin, kerä keskel, takast lai kui labidas? Kana Krl 1973 (E. ja H. Tampere) Kuu, Pil, Krl - 3 var.
A₁b₁.	Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas? Kana VNg 1892 (H. Lohk) Vai, Jõh, VNg, 5Hlj, 2Kad, Amb, 3Pee, Pde, Pai, 2Tür, Tür v. Juu, 4Kuu, Jõe, HJn, Tln, Jür, HMd, 2Vig, Var, 2Han, 2Kir, Pöi, Muh, 2Tor, Tor v. SJn, Saa?, Trv, Kõp, SJn, 2KJn, 3Pil, 4Plt, 2Ksi, Lai, Pal, Trm, Kod, MMg, Kam, Se, 2Tt - 64 var. E EM 114 (1023); E EM² 100 (1358); Põld 15 (50); Puus. KA I-II 56; Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (8); Pioneer nr. 9 ja 11 (1949) lk-ta; Meie aasta (1953) lk-ta (45)
A₁b₂.	Otsest kui ora, keskpaigast kui kera, tagast lai kui labidas? Kana Pal 1888 (M. Saar)
A₁b₃*.	Otsast nii kui ora, keskelt nii kui kera, taka lai kui labidas? Kana Jõe 1889 (H. Pahlberg) Vi, Amb, Jõe, Saa - 4 var.
A₁b₄.	Otsast kui ora, keskelt kui kerä, takast lai lapjo? Kana Plv 1890 (J. Tamm) Vl, Plv - 2 var. • Ol. Lisa nr. 28 ja 29 (1883) lk-ta; Jürjens 70
A₁b₅.	Otst kui ora, keskelt kerä, tagalt lai kui labidas? Kana KJn 1931 (O. Loorits)
A₁b₆.	Otsast ora, keskelt kera, tagast lai kui labidas? Kana Hel 1874 (A. Wahlberg) Vai, Kos, Rap v. Mär, 2Hag, Nis, Ris, 3Kul, 2Vig, Lih, Mar, Rid, Noa v. Hii, Krj, Tor, Hää, Saa, 2Hel, Trv, 2Pst, SJn, KJn, 2Pil, Plt, Ran, San, Kan, Vas - 34 var. Wied. 283; • Meelej. nr. 48 (1887) 384 (16)
A₁b₇.	Otsest ora, keskelt kera, takka lai nagu labidas? Kana Koe 1890/3 (H. Schultz)
A₁b₈.	Otsast ora, keskpaigast kera, takast lai labidas? Harak Kan 1888 (J. Väggi)
A₁b₉.	Otsest orajas, keskelt kerajas, takka lai kui labidas? Kana Pee 1940 (L. Böckler) Pee, 2Tor, SJn, 2Pil - 6 var.
A₁b₁₀*.	Keskelt kui kera, otsest kui ora, tagant lai kui labidas? Kana Kõp 1970 (P. Kippar) Sa, Kõp, Plt, Tt - 4 var.
A₂a₁.	Edest kui õra, keskelt kui kerä, tagast kui labid? Kana Kod 1888 (J. Liiv) Vai, Iis, Tln, Saa, Kod, Trt, 3Võn, 2Ote, Plv - 12 var. Kmpm. EKl I² 141; Kmpm. EL I⁹ 80; Kmpm. EL II¹⁰ 145; Laugaste 134; Täheke nr. 4 (1962) 9
A₂a₂*.	Eest ora, keskelt kera, tagast labidas? Kana Urv 1889 (J. Janson) Vän, Hls, Trt, Urv, Plv - 5 var.
A₂a₃.	Eest orajas, keskelt kerajas, tagant kui labidas? Kana Vän 1888 (J. Karlson) • Ol. Lisa nr. 24 (1888) 384 (12)
A₂a₄*.	Ora een, kerä keskpaigan, lapju perähn? Kana Lut 1894 (O. Kallas) Trm, Ote, Lut - 3 var. • LMr 130 (136)
A₂b₁.	Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagast kui labidas? Kana Hel 1889 (G. Habicht) Jõh, Hel, 2Trv, Vil, 3Ote, Plv, Tt - 10 var. • Helle 368 (84); Hupel 121; Willmann 171 (78); Lönnrot 158; Nörmann 36 ja 55 (64); Ahlqvist 74; Tõn. LLr 54 (7); KAH EKAl 162 ja 164 (81); Kmpm. Kõ 36; Kmpm. A⁶ 35; Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 (13)
A₂b₂*.	Otsast ora, keskelt kera, tagumine ots kui labidas? Kana Han 1889 (A. Reimann) Jõe, Han, Hel, Rõn, 2Kan, Krl, 2Har, Rõu, Räp, 2Se - 13 var.
B₁a₁.	Iist kui ora, keskelt kui kerä, takast lai kui leevälapju? Kana San 1940 (I. Novek) Jõh, Koe, 3Pee, Emm, Vil, Äks, Võn, Nõo, San, Urv, Krl - 13 var. Tõn. LPr 3
B₁a₂*.	Eest kui ora, keskelt kera, tagand lai kui leivalabidas? Kana Vil 1963 (E. Kukk) Vil, Äks - 2 var.
B₁b.	Otsast kui ora, keskelt kui kera, takka lai kui leivalabidas? Kana HJn 1895 (J. Tannenthal) HJn, Hää, Äks, Ote, Rõu - 5 var.
B₂a₁*.	Iist kui ora, keskelt kui kerä, takast kui leivälapju? Kana San 1924 (E. Päss) Tõs, MMg, 2Äks, Võn, 2Nõo, Rõn, 3Ote, 3San, Rõu, Räp, Tt - 17 var.
B₂a₂*.	Eest kui ora, keskelt kerä, takast leivälapju? Kana Ote 1889 (O. Grossschmidt) JJn, Trt, Ote, Rõu, Vru, Vas v. Se, Tt - 7 var.
B₂a₃.	Eest orajas, keskelt kerajas, takka kui leivalabidas? Kana Tor 1889 (M. Tohv)
B₂a₄.	Tantsib kui neitsi, eest on ta kui ora, keskelt kui kera, tagast kui leivalabidas? Harak Hel 1893 (J. Karu) Vrd. 1322Ta*
B₂b₁*.	Otst ku ora, keskest ku kerä, takast ku leevälapju? Kana Võn 1889 (T. Lätti) Hlj, 2Kad, VMr, 2Kuu, 2Võn, Kam, 2Puh, Ote, 2Urv, Rõu, Räp, Vas - 17 var.
B₂b₂.	Otsast ku ora, keskelt ku kerä, tõõsõst otsast ku leevälapjo? Kana Plv 1893 (J. Tamm) Võn, Plv - 2 var.
B₂b₃*.	Otsast ora, keskpaigast kui kera, takast kui leivalapju? Kana Ote 1890 (J. A. Palm) TMr, 2Ote, 2Kan, 3Urv - 8 var.
C₁a.	Eest kui oda, keskelt kui kera, tagant lai kui tambilasn? Kana Tt 1888 (anon) • ER Kal. (1888) 99 (4); E EM 29 (48); E EM² 28 (58)
C₁b*.	Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui tambilasn? Kana Phl 1938 (E. Ennist) Phl, 2Krj, Khk, Kaa - 5 var.
C₂a₁*.	Eest kut ora, keskelt kut kera, tagant kut tambilasn? Kana Mus 1939 (K. Lepp) Sa, Krj, 3Mus, 2Kär, Ans, 3Jäm, 4Kaa, Pöi, Muh - 17 var. Wied. 265
C₂a₂.	Eest kui oravik, keskelt kui keravik, tagant kui tambilasnuke? Kana Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
C₂a₃*.	Eest ora, keskelt kera, tagant tambilasn? Kana Khk 1909 (O. Liiv) Mus, Khk, Jäm, Muh - 4 var.
C₂a₄*.	Eest orajas, keskelt kerajas, tagant nagu tambilasn? Kana Kär 1890 (K. Loiken) Kär, Ans - 2 var.
C₂a₅*.	Ora ees, kera keskel, tambilasn oli taga? Kana Emm 1891 (J. B. Mäns) Emm, Khk - 2 var.
C₂b₁.	Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagant kui tambilasn? Kana Vll 1890 (M. Kolm) Hlj, Khk, Kär, 2Jäm, Kaa - 6 var.
C₂b₂*.	Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagant tambilabidas? Harakas Rei 1939 (E. Ennist) Käi, Rei - 2 var.
C₂b₃*.	Otsast orajas, keskelt kerajas, tagant nii kui tambilasn? Kana Kär 1898 (T. Sömer) Kär, Ans - 2 var.
C₂b₄.	Otsast orave, keskelt kerave, tagant nagut tambilasn? Hani Kär 1890 (J. Mändmets)
C₂b₅*.	Ora otsas, kera keskel, tambilaste taga otsas? Kana Emm 1938 (E. Ennist) 2Rei, 2Emm - 4 var.
C₂c.	Eest kui oda, keskelt kui kera, tagant tambilasn? Das Huhn Mus 1817/22 (anon) Wied. 265
D*.	Otsast ora, keskelt kera, tagant tambilasna tera? Kana Phl 1939 (E. Ennist) 3Phl - 3 var.
E*.	Otsast nii kui ora, keskelt nii kui kera, takast nii kui taarilapju? Kana Urv 1887 (J. Paap) Iis, Urv - 2 var.
F.	Otsast ku ora, keskelt kerä, takast laarilabidas? Kana Rõu 1936 (A. Raadla)
G*.	Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagast kui tatslabidas? Kana Kad 1888 (J. Linkstein) Hlj, Kad - 2 var.
H₁.	Otsest ora, keskelt kera, takka lai kui tammelabidas? Kana Pil 1894 (H. Keller)
H₂*.	Eest kui ora, keskelt kui kerä, tagast kui tammelabid? Kana TMr 1888 (P. Birkenthal) VMr, Hel, TMr - 3 var. • Liiv LMt 44 (87)
I+.	Otsast ora, kestpaigast kerä, takast kui talolapju? Kana Vas 1903 (J. Jakobson) Aud, Vas - 2 var.
J₁a*.	Ees ora, keskel kera, tagat lai kui tammelaast? Kana Pst 1888 (J. Jaakson) Pst, Nõo - 2 var. E EM 29 (48); E EM² 28 (58)
J₁b*.	Otsast orajas, keskelt kerajas, tagast lai kui tammelaast? Kana Ksi 1923 (H. Korp) Tor, Ksi - 2 var.
J₂a₁*.	Edess ku õra, keskelt ku kerä, tagass ku tammelass? Kana Kod 1937 (H. Tampere) Vi, VMr, Pär, Kod, Puh, Ran, Rõn - 7 var. • Ol. Lisa nr. 28 ja 29 (1883) lk-ta; Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (22); Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (22); Mihkla EK I 20; Mihkla KlL 75 (20); Vih. (1950) 82 (20); Vääri EKTv 39 (1)
J₂a₂.	Eest kui ora, keskelt kui kera, tagat kui tammelaastuke? Kana Vil 1893 (J. Täht) 2Vil - 2 var.
J₂a₃*.	Eest ora, keskelt kera, takast tammelast? Kana Kan 1896 (J. Ots) Khn, 2Hel, Trv, Pst, Vil, Ran, Ote, Kan - 9 var.
J₂b₁*.	Otsast kui ora, keskelt kui kera, takast kui tammelast? Kana Ote 1889 (E. Brücker) Hlj, Kõp, Ran, Rõn, Rõn v. San, Ote - 6 var.
J₂b₂*.	Otsan ora, kesken kerä, takan tammõlastukene? Kana Kan 1963 (R. Praakli) 5Pst, Trm, Kan - 7 var. Kündja nr. 16 ja 17 (1885) 87 ja 95 (8)
J₂b₃.	Otsast orajas, keskelt keräjas, tagat tammelaast? Kana Trv 1890 (A. Rull)
K.	Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagast kui tammeladu? Kana Puh 1931? (anon)
L.	Otsast kui ora, keskelt kui kerä, takast kui tammelavvake? [Lahendus puudub] Puh 1948 (L. Pedajas)
M.	Otsest ora, keskelt kerä, tagat lai kui tammehark? Kana Pst 1921 (O. Loorits)
N.	Otsast ora, keskest kerä, takast tarulaud? Kana Rõu 1893 (P. Kanger)
O.	Otsast ora, keskelt kerä, takast nii kui tarõlaud? Kana Rõu 1894 (A. Assor)
Pa*.	Iist ora, kespaigast kera, takast tarlapst? Kana Vas 1895 (J. Tint) San, Vas - 2 var.
Pb*.	1) Otsast ora, keskelt kerä, takast tarlabi? Kana Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) 2) Otsast ora, kespaigast kerä, takast tarlatõõ? Kana Se 1949 (V. Pino) 2Krl, Har, 2Rõu, 2Se - 7 var.
Pc.	Ora otsah, kerä keskpaigah, takast ar' lampst? Kana Vas 1953 (O. Jõgever)
Q₁a*.	Iist ora, keskelt kerä, tagalt lai laberik? Kana Hls 1889 (M. Ilus) VMr, Nis, 5Hls, 3Krk, 3Hel, Trv, Pst v. Pil, Tt - 16 var. Vrd. 1013
Q₁b*.	Otsast ku ora, keskelt ku kerä, tagat lai laberik? Kana Trv 1897 (J. Vaine) Saa, Krk, 8Trv, Pst, Tt - 12 var.
Q₂*.	Eest ora, keskelt kera, takka lai kui latakas? Kana VMr 1893 (C. Mastberg) VMr, Amb v. JMd, Vil - 3 var.
Q₃.	Iist ora, taga lai laberik? Kana Krk 1889 (J. Kuusik)
R*.	Otsast ora, keskest kerä, takast lapik? Kana Krl 1910 (H. Ojansuu) Krl, Se - 2 var.
S*.	Iist ora, keskelt kerä, takast lipi-lapiline? Kana Kan 1964 (M. Meho, M. Märtinson, S. Räppo, T. Talv) Kan, Rõu - 2 var.
Z.	Eest kui ora, keskelt kui kera, tagalt lai kui laastukene? Kana Vil 1893 (J. Täht)
T*.	Eest kui ora, keskelt kui kera, takast kui labihand? Kana Võn 1889 (J. Pint) Võn, Har, Plv - 3 var.
Ua.	Ots ku ora, keskest ku kerä, hand ku labidas? Kana Plv 1903 (J. Semm)
Ub*.	Otsast ora, keskest kerä, hand ku leevälapju? Kana Rõu 1936 (A. Raadla) Rõu, Plv - 2 var.
Uc.	Otsast ora, keskelt kera, saba taga lai labidas? Kana Rid 1932 (R. Põldmäe)
V+.	1) Ora iin, kerä keskel, takan tuulelipp? Kana Kan 1966 (R. Praakli) 2) Eest ora, keskelt kera, takka nagu kaseoks? Kukk Rap 1889 (J. Vällü) 3) Eest vahe kui ora, keskelt ümargune kui kera, tagant kui tambilasn? Kana Pöi 1894 (T. Undritz) Lüg, Sim, Rap, Pöi, Aud, Pär, Kõp, Kan - 8 var. Rõuk 36 (2)
W+.	1) Otsast ora, keskest kera? Kana Vas 1894 (P. Saar) 2) Eest kui ora, tagant lai kui labidas? Kana Trv 1962 (E. Alver) 3) Keskelt kui kera, tagant kui labidas? Kana VNg 1994 (K. Ribenis) VNg, Trv, 2Trt, Vas, Se - 6 var.
Õ₁a.	Eest terav, keskelt kera, takka lai kui labidas? Kana LNg 1938 (E. Ennist)
Õ₁b.	Eest terav, keskelt kui kera, tagast lai laberik? Kana Krk 1888 (J. Mägi)
Õ₁c.	Eest teradik, keskelt keradik, takka lai ja labedik? Kana Tõs 1921 (S. Lind)
Õ₂.	Eest terav, keskelt jäme, tagalt lai kui labidas? Kana KJn 1888 (J. Koit) E EM 29 (51); E EM² 28 (63); Jürisson 178 (2)
Õ₃.	Eest terav, keskelt ümargune, takka lai kui labidas? Kana Tln 1893 (J. Primetz)
Ä+.	Ora otsib, kera peidab, labidas taga lahutab? Kana Sim 1893 (T. Franzdorf) Sim, Rap, Vas v. Se - 3 var. E EM 114 (1023); E EM² 100 (1358)
Ö.	Tuleb sisse tuiga-taiga, võtab kulla, jätab mulla, ees tal ora, keskel kera, tagat lai kui labidas? Kana Vil 1888 (J. Toss) E EM 159 (1520); E EM² 137 (1977) Kontam.: = 2224Z
Vrd.	29 68 1083Õ* 1322Ua 1384 1481 1508 1517
57.	EEST KUT KINDASÖRM, TAGANT KUT PÄTIKAND? Meiste asjad - 0+1+1+1 = 3 (3) var.
a.	Iestpuolt kui sõrm, takapuolt kui kapetakand? Meester[ahvas] Muh 1896 (H. Laipmann)
b.	Eest kut kindasörm, tagant kut pätikand? Meiste asjad Mus 1939 (K. Lepp)
c.	Iist kui istmejalg, takka kui kapetakand? Meesterahvas Tõs 1948 (T. Soonets)
58.	EEST LITSUTAKSE, TAGANT LAKUTAKSE? Kirjamark - 0+0+1+15 = 16 (17) var.
A₁a.	Eest litsutakse, tagant lakutakse? Kirjamark Pöi 1992 (M. Kalm)
A₁b.	Pealt litsutakse, alt lakutakse? Kirjamark Lai 1992 (A. Päll)
A₂.	Tagant lakutas, eest litsutas, üks kord pannakse? Kirjamark Rõu 1934 (L. Raudsepp)
A₃a.	Alt lakutakse, pealt litsutakse, noored teevad sagedamini, vanad harvemini, sõdurid ei kunagi? Kirja margistamine Rap 1975 (M. Hiiemäe)
A₃b.	Pealt litsutakse, alt lakutakse, noored kasutavad tihti, sõdurid üldse mitte, vanad harva? Kirjamark Pee 1977 (L. Peetrik)
B₁a.	Alt lakutakse, pealt silutakse? Postmark Trt 1992 (K. Saks)
B₁b.	Pealt silitad, alt lakud? Postmark Kei 1992 (B. Arulaan)
B₂a.	Alt lakutakse, pealt silutakse, sõduril pole üldse tarvis? Kirjamargi kleepimine Vil 1980ndad (T. Kivirand)
B₂b.	Alt lakutakse, pealt litsutakse, sõduril hädasti vaja? Mark Vlg 1992 (E. Koduvere)
B₃.	Tagant lakutakse, pealt silitakse, p-tähega algab? Postmark Amb 1965 (E. Pilvik)
C₁.	Altpoolt lakutakse, pealtpoolt surutakse, sõduripoiss ei vaja? Kirjamark Ote 1982 (M. Hiiemäe)
C₂.	Eest surutav, tagant lakutav, noor kasutab tihti, vanem harvemini, sõdur mitte kunagi? Kirjamark Vln 1992 (S. Raud)
D.	Pealt paitatakse, alt lakutakse, terve maailm kasutab? Postmark Kei 1992 (E. Ritso)
E.	Altpoolt lakud, pealtpoolt vajutad kinni, noor teeb rumalusest, keskealine armastusest, sõdur teeb vajaduse järgi? Kirjamark Ote 1982 (M. Hiiemäe)
Fa.	Enne tarvitamist tagant lakkuda? Kirjamark Hää 1968 (M. Mäesalu)
Fb.	Mis tuleb enne tarvitamist tagant lakkuda? Postmark Trt 1973 (M. Mäesalu)
59.	EEST LÖÖB IITU, TAGAST LÖÖB TAATU, ÜMBER UKSEPIITA, RABAREINU RANTSU? Kangast kootakse - 0+3+0+1 = 4 (6) var.
Aa.	Eest jookseb intu, tagast jookseb taatu, rabareinu rantsu? Kangasjalad Lai 1897 (H. Asper) RpS nr. 6 (1939) 189
Ab₁.	Eest jookseb iitu, tagast jookseb taatu, ümber uksepiita, rabareinu rantsu? Kangasteljed Pal 1890 (H. Maasen)
Ab₂.	Eest lööb iitu, tagast lööb taatu, ümber uksepiita, rabareinu rantsu? Kangast kootakse Pal 1888 (H. Maasen)
B.	Iist ta tegi iiu-viiu, tagast tegi talle-ralle? Vokiga ketramine Hel 1954 (H. Sillaste)
60.	EEST MÖKITAB, TAKKA LIPITAB? Oinas - 0+3+1+0 = 4 (11) var.
a.	Eest mökitab, takka lipitab? Oinas Pil 1888 (S. Käär) Pil, Ksi, Pal - 3 var. E EM 29 (49); E EM² 28 (60)
b.	Mis mää mökitab, tagaotsast lipitab? Talleke Vil dat-ta (H. Leoke)
61.	EEST PUNANE, TAGAST KARVANE? Maasikas - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Lai 1904 (J. Ermann)
62.	EEST SIRGA-SÕRGA, TAGANT LIHVA-LAHVA, KÜLJEST HILBENDAB, PÄÄLT NARMELDAB? Hobune heinakoorma ees - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Kaa 1937 (A. Toomessalu)
63.	EEST SÖÖB, EEST SITUB? Püss - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Vän 1897 (E. Tetsmann)
Vrd.	1911
64.	EEST SÖÖB, TAKKA SI[TU]B? Uherdi - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Tõs 1892 (J. Weltmann)
Vrd.	1591
65.	EEST TÖÖGADI, TAGAST TÖÖGADI, NITSADI-NATSADI SISSE JA VÄLJA? Leivasõtkumine - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Kuu 1891 (T. Uustalu)
66.	ETTE JA TAHA, KÜLJE PÄÄLE JA MAHA, MAAST ÜLES JA JÄLLE TAHA? Luisk taskuga - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Saa 1928 (E. J. Kase)
Vrd.	tl: /- - -/ Samm ette, samm taha ja kükakile maha /- - -/ (RKM, Mgn II 2427h < Trm)
67.	IES ON HIIRE ITEMET, KESKEL KELLA KORINAT, TAKA TAARI NAKA? Kaljaasti - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Lüg 1948 (B. Brambat)
Vrd.	vs: EV 507
68.	IIST IRKI-ORKI, TAGANT VIUH-VÄUH? Lehm - 0+0+3+3 = 6 (14) var.
Aa₁.	Iist irki-orki, tagant viuh-väuh? Lehm KJn 1936 (L. Köögardal) KJn, Ran - 2 var. Täheke nr. 12 (1961) 13 (5); SSTT 166; Hiie-Müürsepp III/II 89
Aa₂.	Eest orki-arki, tagalt siuh-viuh? Lehm KJn 1932 (J. Grauberg)
Ab.	Irk-ork ja tagast viuh-väuh? Lehm Ran 1968 (E. ja H. Tampere)
Ac.	Eest irki, tagant orki, tsiuh-tsauh? Vähk Lüg 1963 (M. Kaasik, G. Kallasto)
B.	Iist irk-ork, tagant viuh-väuh ja pambud lõhki? Eläjäs KJn 1936 (G. Must) EMrd II 369
Vrd.	56
69.	EI ASTU, AGA KÄIB? Tunnikell - 0+1+0+0 = 1 (20) var. Tõs 1894 (J. Jagoschmidt) Kuusik KT 213 (25); Metstak² 20 ja 22; Mihkel nr. 7 (1994) 57 (4)
70.	EI JOVVA PEIO PITSITÄDÄ, EI VETTE UPUTADA? Tsia kussõm - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Se 1929 (I. Sonts)
71.	EI KARDA MERD EI MAAD, KÜLL AGA PÖIDLAKÜÜST? Kirp - 0+1+0+0 = 1 (5) var. Võn 1895 (P. Rootslane) E EM² 28 (65)
72.	EI KÜLBETÄ, EI KÜNNETÄ, EISKI KASUS? Nõgi - 0+0+2+0 = 2 (4) var.
A.	Ei külbetä, ei künnetä, eiski kasus? Nõgi Se 1927 (V. Ruusamägi)
B.	Ei panda seement, ei künnite, ei külvite, ta kasvas esi, ega päiv me süüme? Sool Ksi 1926 (P. Berg)
Vrd.	vs: EV 6002 kk: Ei künnete ega külvete, aga sigineve kui sitaseene (Krk)
73.	EI MA KUULA KURIKAT, EGA KARDA KATLAT, SAUNALEIL MIND SANDIKS TEEB (AUF DAS KLOPFHOLZ HÖRE ICH NICHT UND DEN KESSEL FÜRCHTE ICH NICHT, DER DAMPF DER BADSTUBE MACHT MICH ELEND)? Die Laus - 3+0+1+1 = 5 (21) var.
a.	Ei ma kuula kurikat, ega karda katlat, saunaleil mind sandiks teeb (Auf das Klopfholz höre ich nicht und den Kessel fürchte ich nicht, der Dampf der Badstube macht mich elend)? Die Laus Tt enne 1876 (anon) • Wied. 264; E EM 29 (52); E EM² 28 (64)
b.	Pajas keeb kui pulmas, kurikast ta ei kuulagi, saunalein teeb mehe sandiks? Täi Hlj 1935 (A. Holmberg)
c.	Kurikast ei ma kuulagi, keedupaas kui pulmas, saunaleilist ma saatan (Den Waschbläuel achte ich nicht, im Kessel ist es mir wie auf einer Hochzeit, den heissen Dampf der Badstube verwünsche ich)? Die Laus Tt enne 1876 (anon) • Wied. 272
d.	Kurikast ma ei kuulagi, keedupada ma kiidan, aga saunaleilist ma ei salli (Den Waschbläuel achte ich nicht, den Kochtopf rühme ich, aber den heissen Dampf der Badstube leide ich nicht)? Die Laus Tt enne 1876 (anon) • Wied. 272; E EM 76 (588); E EM² 67 (760); E MM 11 ja 44 (124); E MM² 11 ja 47 (126); E MM³ 8 ja 38 (126)
e.	Keedupada kiidab, aga saunaleili kardab, kurikast ei teagi? Täi vist oli see Nis 1990 (M. Hiiemäe)
Vrd.	vs: EV 12350
74.	EI NÄE, KUST VÕETAKSE, EGA NÄE, KUS ON, NÄHAKSE AGA, KUST TULEB? Vihm - 0 (18) var. M. J. Eisen (1869): omaloominguline tekst E EM 29 (55); E EM² 29 (69); E MM 6 ja 42 (13); E MM² 6 ja 45 (13); E MM³ 3 ja 36 (13)
75.	EI OLE HAKATUST, AGA SELLE EEST KAKS OTSA? Vorst - 0+1+2+0 = 3 (3) var.
a.	Kellel pole hakatust, selle eest aga kaks otsa? Vorstil Tt 1882 (anon) • Kas. Talur. Kal. (1882) 46 (10)
b.	Ei ole hakatust, aga selle eest kaks otsa? Vorst Tln 1940 (G. J. Kallus)
c.	Ei alostust, ei lõpõtust, siski kats otsa? Vorst Võn 1931 (L. Unt)
Vrd.	2548
76.	EI OLE KEELT EGA MEELT, ON SIISKI TARGEM KUI SINA? Kell - 0 (8) var. M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst E EM 30 (59); E EM² 29 (73); Jürisson 166 (2); Metstak² 28 ja 30
Vrd.	332 604
77.	EI OLE KUNINGAS EGA SUURVÜRST, AGA SIISKI KÄIB KANNUSIS JA ÄRATAB KÕIK ÜLES? Kukk - 0+4+2+0 = 6 (7) var.
Aa.	Ei ole kuningas ega suurvürst, aga siiski käib kannusis ja äratab kõik üles? Kukk Nrv 1905 (M. Russmann)
Ab.	Ei ole mitte vürsti sugust, aga siiski kannab krooni? Kukk TMr 1889 (J. Tootsi)
B.	Kannab kannuseid, aga ratsa ei sõida? Kukk Hää 1934 (J. Nurme)
C+.	Ei vürti sugust ole ma, ent siiski kõnnin krooniga, a õppind ratsasõidumees, ei kannuksed on saabastes [sic!], üht ööd ei valvel vahi pääl, sind aga vara hüüan tääl, sest arva sõber ülesse, mis mees ma olen õiete? [Lahendus puudub] Tt 1880 (anon) Tln, Lai, Tt - 3 var. • Harj. Kal. (1880) 33/4
Vrd.	tähemäng: Kolm väikest kirjatähekest / sul avaldavad mehikest, / kes kaks kord oli sündinud, / seepärast ei sa nime saa, / kuid tema kuulsa nime saab, / saad eest ehk takka hüüdma. / Kui uhke rüütli pojal / tal kannuksed on jalal / ja uhke kübar pääs. / Ta aitab ööd ja [päeva] pikkused / kui kõige parem tunnikell (Rid)
78.	EI OLE LUKK EGA RIIV, AGA KINNI PEAB? Nööp - 0 (13) var. Anonüümne autor (Metstak² 12 ja 14): tundmatust trükisest pärinev omaloominguline tekst Metstak² 12 ja 14; Mihkel nr. 5 (1994) 38 (17)
79.	EI OLE MAAMEES, EI SEPP, EI PUUMEES, AGA ESIMENE TÖÖTEGIJA KÜLAS? Külm - 0+1+2+2 = 5 (37) var.
A.	Ei ole maamees, ei sepp, ei puumees, aga esimene töötegija külas? Külm Tõs 1893 (J. Jagoschmidt) E EM² 29 (74); E MM 6 ja 42 (16); E MM² 6 ja 45 (16); Huvit. II³ 175 ja 248 (3); Huvit. V Lisa 19 (79); Metstak² 64 ja 66; E MM³ 3 ja 36 (16)
B.	Ei õle puusepp, ei õle raudsepp, aga esimine sillameister? Külm Trm 1947 (K. Kuuse) EMrd IV 56 (28)
C.	Sepp olõ-õi, a silla tege? Külm Se 1938 (A. ja M. Reinola)
Da.	Kes on esimene töötegija külas? Külm Kad 1936 (L. Böckler)
Db.	Kes on esimene sillameister jõel? Külm Urv 1955 (T. Prisko)
80.	EI OLE MUL MEELT, EI OLE MUL KEELT, KÄIN SIISKI MAAILMAST MA LÄBI JA KUULUTAN AU JA HÄBI, EI OLE MUL HEALT, VAID NÄHAKSE MO PEALT, MIS HEAD EHK PAHA MA HÕIKAN MAHA? Seitung - 0 (9) var. O. W. Masing (Maarah. Nädalal. nr. 21 ja 23 (1821) 168 ja 184): omaloominguline tekst ° Maarah. Nädalal. nr. 21 ja 23 (1821) 168 ja 184; Mötleja 11 ja 52 (40)
81.	EI OLE NÄHA EGA KUULDA, AGA ARVAB ASJAD JA TOIMETAB TÖÖD? Mõistus - 0 (50) var. M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst E EM 30 (60); E EM² 29 (75); E MM 6 ja 42 (17); E MM² 6 ja 45 (17); Ronk nr. 46 ja 47 (1924) 1112 ja 1134 (1); Ainelo III 50 ja 118; Jürisson 126 (1); Mihkla-Tedre 57; Säde nr. 60 ja 69 (1959) 4; Remmel-Ordlik 208 (9); Säde nr. 45 ja 56 (1970) 8; Kal. (1972) 265 (2); Metstak 8 ja 32 (1); Metstak² 8 ja 9; E MM³ 4 ja 36 (17)
82.	EI OLE SUURI-SUUR EGA TILLI-TILLUKE, SIISKI PIKEM KUI JÕGI, AGA MADALAM KUI REGI? Tee - 0+1+0+0 = 1 (17) var. VMr 1887 (K. Roost) E EM 30 (62); E EM² 29 (77); E MM 6 ja 42 (18); E MM² 6 ja 45 (18); Täheke nr. 7 (1962) 3 (3); SSTT 99; E MM³ 4 ja 36 (18)
Vrd.	1322
83.	EI OLE TUAS EGA OUES? Aken - 1+13+6+6 = 26 (161) var.
a₁.	Ei ole tuas ega oues? Aken Kuu 1911 (K. Viljak) Kuu, Muh - 2 var. E EM 30 (63); Kmpm. KH 41; Kmpm. KLr 360; E EM² 29 (78); E MM 6 ja 42 (19); Kmpm. KLr II⁶ 349; Kmpm. KLr I⁸ 2; E MM² 6 ja 45 (19); Kmpm. EL I⁹ 2; Ainelo III 61; Plmp. LõK³ 33; Kmpm. EL II¹⁰ 9; Nugis 285 ja 312 (9); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (15); ÜÕÕ 58 (5); Pioneer nr. 12 (1956) 31 ja nr. 2 (1957) 32 (13); Säde nr. 45 ja 55 (1958) 4 (4); Siim-Vallner III 95; Hellerma V-VIII 17; Hiie-Moks II 66; Hellerma IV-V 22 ja 106; Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (6); E MM³ 4 ja 36 (19)
a₂*.	1) Ei ole toas, ei ole õues? Aken Koe 1925 (A. V. Kõrv) 2) Ei ole tuas ei õues? Aken Tor 1985 (L. Rohtla) 3) Põle tuas, põle õues? Aken Pil 1894 (H. Keller) Hlj, Kad, Amb v. JMd, Koe, Tln, Tor, Pil, Rõn - 8 var. Pet. ELA 82; Tander 31; Plmp. LõK 5
b₁*.	Ei ole tuas ega vällas? Aken SJn 1958 (V. Lõugas) Nis, HMd, SJn - 3 var.
b₂.	Mis ei ole toas, mis ei ole väljas? Aken Muh 1927 (T. Kaljo)
c.	Mis ei ole maja sees ega väljas? Aken Rap 1928 (R. Viidebaum) ER Kal. (1886) 97 ja 101 (15)
d₁*.	Ei ole sisen, ei ole vällän? Aken San 1888 (K. Gross) Kuu, Vän, San - 3 var. Metstak² 20 ja 22; Mihkel nr. 5 (1994) 38 (10)
d₂.	Mees ei ole sees ega väljas? Aken Rap 1895 (J. Reinthal)
d₃*.	1) Mis ei ole sees ega väljas? Aknad Tt 1871 (J. Hurt) 2) Mis ei ole sisen ega vällan? Aken Ote 1889 (E. Brücker) 3) Mis ei ole väljas ega sees? Aken Vil 1891 (J. Meomuttel) 2Hlj, Vil, Ote, Tt - 5 var. • EPost. Lisal. nr. 22 ja 23 (1871) 130 ja 136 (54); Is. Kal. (1879) 66 ja 68 (31); Liiv LMt 42 (48); E EM² 84 (1056); E MM 24 ja 49 (154); E MM² 25 ja 53 (163); E MM³ 21 ja 44 (163)
d₄.	Kes ei ole sees ega vällas? Akan MMg 1889 (G. Tenter) Vai, MMg - 2 var.
Vrd.	123
84.	EI SÖÖ EGA JOO, AGA ELAB SIISKI? Elavhõbe - 0+3+2+0 = 5 (84) var.
a₁.	Ei ma söö, ei ma joo, siiski olen elav alati? Elavhõbe J. Hurt (EPost. Lisal. nr. 11 ja 12 (1871) 66 ja 72 (12)): omaloominguline tekst ° EPost. Lisal. nr. 11 ja 12 (1871) 66 ja 72 (12); Mötleja 5 ja 51 (13); Undritz ELKk II 122 (7); ER Kal. (1883) 86 (4)
a₂.	Ei ma söö, ei ma joo, ikka elan alati? Elavhõbe Puh 1889 (S. Sepp)
a₃.	Ei ma söö, ei ma joo, siiski elan kui üks hing? Elavhõbe Ann 1929 (R. Viidebaum)
b₁.	Ei söö ega joo, aga elab? Elavhõbe VJg 1936 (L. Böckler) E EM 30 (66); E EM² 29 (81); E MM 6 ja 42 (21); E MM² 6 ja 45 (21); Ainelo III 118; Nugis 285 ja 312 (10); E MM³ 4 ja 36 (21)
b₂.	Ei söö ega joo, aga elab siiski? Elavhõbe Muh 1896 (H. Laipmann)
c.	Elab ja liigub, aga ilmaski ei söö? Elavhõbe VMr 1888 (J. Koit) E EM 31 (73); E EM² 30 (88); E MM 6 ja 42 (24); E MM² 6 ja 45 (24); Ainelo III 118; E MM³ 4 ja 36 (24)
Vrd.	877
85.	EI SÜNNI SUHU PISTA EGA MAKSA KOPIKATKI, SIIS[KI] IHKAB IGA MEES? Hea nimi - 0+1+0+0 = 1 (30) var.
A.	Ei sünni suhu pista ega maksa kopikatki, siis[ki] ihkab iga mees? Hea nimi M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst E EM 30 (67); E EM² 29 (82); E MM 6 ja 42 (22); E MM² 6 ja 45 (22); Ainelo III 123; Kal. (1972) 265 (1); E MM³ 4 ja 36 (22)
B.	Ei mind süia, ei mind juvva, siiski kallis igalühel? Silmanägemine Võn 1896 (P. Rootslane) E EM² 28 (67); E MM 5 ja 42 (11); E MM² 5 ja 45 (11); E MM³ 3 ja 36 (11)
Vrd.	86B₁a₂
86.	EI TEDA NÄRITA EGA NEELATA EGA SULA TA SUUS ÄRA, SIISKI ON TA MITMELE MAGUS? Piibusuits - 1+12+4+1 = 18 (83) var.
Aa₁.	Ei seda närita ega neelata ega sula ta suus ära ja siiski mitmel väga magus? Tubakapiibu suits Anonüümne autor (Gressel (1807) lk-ta): omaloominguline tekst ° Gressel (1807) lk-ta; Holtz 215 (30); Lönnrot² 177 (3); Wied. 264; ER Kal. (1884) 93 ja 97 (11); E EM 30 (57); E EM² 29 (71); E MM 6 ja 42 (15); E MM² 6 ja 45 (15); Ronk nr. 46 ja 47 (1924) 1112 (2); Ainelo III 123; Nugis 285 ja 312 (8); Pioneer nr. 12 (1956) 31 ja nr. 2 (1957) 32 (8); E MM³ 3 ja 36 (15)
Aa₂*.	Ei teda närita ega neelata ega sula ta suus ära, siiski on ta mitmele magus? Piibusuits Vil 1889 (J. Meomuttel) Vil, Pil - 2 var.
Ab.	Ei närita, ei neelata, ei sula ta suus, aga siiski mõne mehe eest magus? Tubak Rei 1889 (P. Reikmann)
Ac.	Ei teda närita ega neelata ega sula ta ka suus ära, siiski on ta mitmel nii magus kui mesi? Piibusuits Mih 1888 (H. Perkson)
Ad.	Ei teda neelata, ei sula ta suus, aga siiski mitmele väga armas? Piibusuits Lai 1897 (H. Asper)
Ae.	Ei närita ega sööda, aga maitseb paljudele? Tubakas Pöi 1992 (M. Kalm)
B₁a₁.	Ei mind süüa, ei mind juua, siiski olen magus mehele, mõnikord ka mammale? Tubakas J. Hurt (EPost. Lisal. nr. 25 ja 27 (1871) 148 ja 160 (7)): omaloominguline tekst ° EPost. Lisal. nr. 25 ja 27 (1871) 148 ja 160 (7); ER Kal. (1882) 106 ja 110 (4)
B₁a₂.	Ei mind sööda, ei mind jooda, siiski magus mehele, mõnikord ka mammale? Piip MMg 1889 (K. E. Martinson) Kuu, MMg - 2 var. Vrd. 85
B₁b.	Ei mind süüa, ei mind juua, siiski magus mehele, mõnikord ka naesele? Tubak San 1929 (L. Kuusik)
B₁c.	Ei mind sööda, ei mind jooda, siiski sünnin mehele? Tubakas SJn 1889 (J. Tammann)
B₂a.	Ma olen magus mehele, mõnikord ka mammale? Tubak Vil 1872 (H. Leoke)
B₂b.	Magus olen papale, mõnikord ka mammale? Tubakas VMr 1888 (J. Koit) E EM 88 (729); E EM² 76 (929)
Ca*.	Ei keedeta ega küpsetada, ei süüda ega juuda, aga omiti maitseb pailudel väga hää? Tubakas Hää 1933 (M. Martinson) Hää, San - 2 var. Vrd. 1897
Cb.	Ei keedeta mind, ei praeta mind, ei sööda, ei jooda mind ja maitseb mõnedel veel hea? Tubakas Han 1888 (J. Bracks)
D.	Ei seda katlas keedeta ega seda tõrdas tuubita, ei ka suitsus suitseta, siiski mitme mehele magus? Suits piibus Tln dat-ta (H. Stein) E EM 30 (64); E EM² 29 (79)
E.	Paistan üsna süüta taim, aga sees mul kuri võim, olen mõnus meestele, mõnikord ka naistele? Tubakas Rap v. Mär 1938 (E. Poom)
87.	EI VAJU MERDE, AGA VAJUB MAA SISSE? Rasv - 0 (30) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 31 (70); E EM² 30 (85); E MM 6 ja 42 (23); E MM² 6 ja 45 (23); Ainelo III 62; Jürisson 196 (2); SSTT 66; Säde nr. 6 ja 22 (1971) 8 (6); Metstak 13 ja 33 (109); VJr 39 ja 40 (6); Metstak² 32 ja 33; E MM³ 4 ja 36 (23)
Vrd.	88
88.	EI VAJU VETTE EGA VAJU VAHTU? Päevapaiste - 0 (4) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 31 (71); E EM² 30 (86)
Vrd.	87
89.	EI ÜKSKI VÕTI VÕTA LAHTI, TULEB TUUL JA LÜKKAB LAHTI? Peeretamine - 0+2+1+0 = 3 (7) var.
a₁.	Ükski võti ei võta lahti, tuleb tuul ja lükkab lahti? Püksiaur Vän 1887 (J. Peterson) E EM 163 (1577); E EM² 142 (2052)
a₂.	Ei ükski võti võta lahti, tuleb tuul ja lükkab lahti? Peeretamine Aud 1889 (J. Popp)
b.	Ükski võti ei tee lahti, aga tuleb tuul ja teeb lahti? Paha hais Prn 1933 (S. Tsvetkov)
Vrd.	1653 2267Sa*
90.	EILE KUULSIN RÄBALATE KÄRA, TÄNA UPUN MUSTUSESSE ÄRA, HOMME TULEN VALGE TUVINA, SÕBRANNADELE ÕNNE SOOVIMA? Kiri - 0+0+1+2 = 3 (7) var.
Aa.	Eila kuulsin räbalate kära, täna upun mustusesse ära, homme lähen valge tuvina, sõpradele õnne soovima? Paber F. Kuhlbars (Lasteleht nr. 4 (1901) 64 (2)): omaloominguline tekst ° Lasteleht nr. 4 (1901) 64 (2); Kuhlbars 3 ja 24 (2)
Ab.	Eile kuulsin räbalate kära, täna upun mustusesse ära, homme tulen valge tuvina, sõbrannadele õnne soovima? Kiri VJg 1960 (P. Lepik, P.-E. Rummo)
Ac.	Eila mina kuulsin räbalate kära, täna mina upun mustusesse ära, homme lähän mina rõõmutuhinaga, sõbradele õnne soovima? Postkaart Urv 1967 (L. Briedis)
B.	Eile kuulsin räbalate kära, täna upun mustusesse ära, homme lähen sõpradele õnne soovima? Ajaleht, trükikoda Vlg 1930 (L. Uibopuu)
91.	EILA UUS, TÄNA VANA? Eilne päev - 0 (50) var. M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst E EM 29 (53); E EM² 28 (66); E MM 5 ja 42 (10); E MM² 5 ja 45 (10); Ainelo III 22; Jänes-Parlo EKG IV 149; Nugis 284 ja 312 (6); Sööt X 34; VJr 39 ja 40 (15); Metstak² 72; E MM³ 3 ja 36 (10)
92.	EILE SAAB TA OLEMA, HOMME JOBA OLI TA? Tänane päev - 1+4+2+1 = 8 (41) var.
Aa.	Eile saab ta olema, homme joba oli ta? Tänane päev Tt 1871 (J. Hurt) • EPost. Lisal. nr. 12 ja 13 (1871) 72 ja 78 (14); Mötleja 5 ja 51 (14); ER Kal. (1883) 88 ja 93 (10); Lugemist Lastele nr. 6 (32) (1940) 48; Mihkel nr. 2 (1995) 55 (6)
Ab.	Homme ja oli ta, eila saab ta olema? Tänane päev Nõo 1964 (A. Tosso)
Ba.	Mis oli eila ja on homme? Päev Nrv 1903 (M. Russmann) Kodu Kal. (1906) lk-ta (2); E EM² 84 (1061); E MM 25 ja 50 (166); E MM² 25 ja 53 (176); E MM³ 21 ja 44 (176)
Bb.	Homme ma saan olema, eile ma juba olin? Tänane päev Rap v. Mär 1931/2 (E. Poom)
Bc.	Eila juba olin, homme saan olema? Täna Rak 1905 (K. Holm)
Bd.	Eila ta oli, täna ta jälle? Valguse välja tulek homikul Tor 1889 (M. Tohv)
Be.	Eila oli, täna on, homme saab tema olema? Päävanime "täna" Tür 1888 (M. Tults)
C.	Pealt terav, alt lai, siiski magusam kui sai, sinine on minu koor, armastab mind vana, noor, täna saab ta olema, homme juba oli ta? [Lahendus puudub] HMd 1925 (M. Soosaar) Kontam.: = 1556I
Vrd.	keerdküsimus
93.	EILÄNE MIIS VÄLLÄN? Valgus - 0+3+3+0 = 6 (7) var.
A₁.	Eeläne miis siih, verrev küpär pääh? Ao tulek Se 1888 (H. Prants) Vrd. 1659Bd
A₂.	Eeläne miis siin? Valgõ Se 1938/9 (E. Sõrmus)
B.	Eeläne miis mi puul? Valgõ väläh Se 1888 (H. Prants)
C.	Eiläne mees vällan? Valgus Urv 1890 (J. Teder)
D.	Eeläne miis akna all? Valgõ tulõ hummokult Se 1930 (J. Ojavere)
E.	Eeläne miis paja all? Valgõ Se 1934 (N. Oinas)
Vrd.	kk: Eilne mees akna taga juba (juba valge, hommik käes) (Mar)
94.	EIT OLI ALL JA OOTAS PAUKU, TAAT OLI PEAL JA PULK KÄIS AUKU? Vinnaga kaevust veevõtmine - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Vil 1980ndad (T. Kivirand)
Vrd.	106 537 1882
95.	EIT PÜHIB TOA TAGA, TOLM KEERLEB TOA EES? Lumi - 0 (52) var. M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst E EM 31 (69); Pet. ELA 104; E EM² 30 (84); Kmpm. EKl I² 141; Pet. UA⁷ 88; Kmpm. EL II¹⁰ 118; Käis EV II/II lk-ta; Nugis 285 ja 312 (11); Metstak 24 ja 35 (251); Metstak² 65 ja 66
Vrd.	2252
96.	EKU-REKU REISILINE, SIIRI-KUURI VIIRILINE, MIS SEE SIIRI-KUURI VEDAB, SEDA VEDAB VEIKE RIKU? Vokk - 0+34+12+4 = 50 (68) var.
A.	Reku-reku reisiline, siiri-kuuri veeriline, mis saa ei reku reisiline, seda veab veike reku? Vokk Pal 1914 (A. Mälson)
B₁.	Ekku-rekku reisiline, viiri-kuuri sääriline, mis see viiri-kuuri teeb, seda kannab väike rekku? Vokk Trm 1894 (S. Sommer)
B₂a.	Mis see viiri-kuuri teeb, seda veike hekku veab? Vokk Pil 1889 (J. Kärsten)
B₂b₁.	Eku-reku reisiline, müri-kuuri sääriline, mis see müri-kuuri teeb, seda veike reku veab? Vokk Trm 1896 (J. Soodla)
B₂b₂.	Viiri-kuuri, viiri-kuuri, viiri-kuuri sääriline, mis see viiri-kuuri teeb, seda väike eku veab? Vokk, eku = värten Trm 1927 (B. Sööt)
B₂c₁*.	1) Eku-reku reisiline, veeri-kuuri seeriline, mis see veeri-kuuri tegi, seda vedas veike reku? Kedraja vokk Pal 1890 (L. Arst) 2) Eku-reku reerile, miiri-kuuri seerile, mis see miiri-kuuri tegi, seda vedas väike reku? Kangastelgedel kootakse Hls 1961 (L. Pärna) Hls, Lai, 2Pal - 4 var.
B₂c₂*.	1) Eku-reku reisiline, seeri-kuuri veeriline, mis sii peeri kurja tegi, seda vedas veike reku? Humalad õlle sees Pal 1888 (M. Uus) 2) Rekku-rekku reinu-rekku, mis see rekku kuri tegi, seda vedab veike rekku? Vokk MMg 1890 (L. Jakobson)
B₂d.	Reku-reku reistline, siiru-viiru kuuriline, mis see siiru-viiru tegi, seda vedas veike regi? Vokk Äks 1888 (J. Järveots) Trm, Äks - 2 var.
B₃a.	Eku-reku reisiline, siiri-kuuri viiriline, mis see siiri-kuuri vedab, seda vedab veike riku? Vokk MMg 1888 (G. Tenter) Kod, 2MMg, Tt - 4 var. E EM 31 (75); E EM² 30 (90); Nurmik I 20; Puus. KH III⁵ 106
B₃b.	Eku-reku reisemaale, mis sii kuuri-seeri veab, seda veab veike regu? Vokk Äks 1889 (A. Mauer)
B₃c.	Reku-reku reisilinna, veeri-kuuri seerilinna, mis sii veeri-kuuri vedab, seda vedab veike reku? Vokk MMg 1889 (H. Rätsepp)
B₄.	Eku-reku reesiline, seeri-kuuri veeriline, mis see seeri-kuuri veerib, seda vedab veike reku? Vokk MMg 1888 (A. Artis)
B₅.	Eku-treku, treitud meesi, viiri-kuuri, sääri meeri, mis see viiri kuurib, seda väike reku veab? Vokk Trt 1927 (K. Pormeister)
C₁a.	Eku-reku reisiline, viiri-kuuri reisiline, mis see veike eku teeb, seda viiri-kuuri veab? Vokk Lai 1902 (K. A. Simmer)
C₁b.	Eku-reku reisiline, suuri-kuuri kuuriline, mis see väike eku teeb, seda suuri-kuuri veab? Vokk Lai 1939 (P. Tammepuu)
C₁c.	Eku-reku reisiline, viiri-kuuri sääriline, mis see väike reku teeb, seda viiri-kuuri veab? Vokk Lai 1932 (E. Toots)
C₁d₁.	Reku-reku reisi mööda, veeri-kuuri sääri mööda, kuida veike reku teeb, nõnda suuri-kuuri veab? Vokk Lai 1904 (J. Ermann)
C₁d₂.	Ekku-rekku reisi mööda, viiri-kuuri sääre mööda, mis see veike rekku teeb, sest ta viiri-kuuri veab? Vokk Plt 1878 (K. Moks)
C₂.	Heku-reku reisiline, viiri-vääri vääriline, mida veike heku tegi, seda viiri-kuuri väärt? Vokk VMr 1895 (V. Rosenstrauch)
D₁.	Ekku-rekku reisilinna, vaari-kuuri seerimuale, keda vedab veike rekku, seda vedab suur rekku? Vokk MMg 1891 (G. Puus)
D₂.	Reku-reku reisiline, seeri-kuuri veeriline, keda vedab veike reku, seda vedab vana reku? Vokk Pal 1896 (M. Kitznik)
E.	Eku-keku, kehe-reku, mis see vana eku teeb, seda tema ise veeb? Vokk Sim 1927 (M. Kasikov)
Fa.	Ekku-rekku reisi mööda, miiri-kuuri seari mööda, mis see rekku ära teeb, seda rekku ära veab? Vokk Koe 1890/3 (H. Schultz)
Fb₁.	Ekku-rekku reisiline, viiri-kuuri saariline, mis ekku-rekku teeb, seda viiri-kuuri veab? Vokk, värten, ratas Iis 1888 (A. Valter) 2Iis - 2 var.
Fb₂.	Ekko-rekko reisuline, viiri-kuuri viiriline, mida ekko-rekko tieb, seda viiri-kuuri viab? Vokk Lüg 1967 (A. Källo)
Fc.	Keku-reku reisimees, viiri-kuuri säärimees, mis see keku-reku teeb, seda viiri-kuuri veab? Vokk Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal)
Ga₁.	Eku-reku reisiline, seeri-kuuri veeriline, mis see eku-reku veab, seda veab seeri-kuuri? Vokk MMg 1889 (A. S.)
Ga₂.	Eku-reku reisuline, siiri-kuuri viiruline, mis see väike eku-reku veab, seda siiri-kuuri veab? Vokk Rõu 1938 (H. Pill)
Gb.	Eku-reku reisile, seeri-kuuri veerile, mis ei veda eku-reku, seda veab seeri-kuuri? Vokk Lai 1939 (P. Tammepuu)
H₁.	Iiri-kuuri sääriline, mis see iiri-kuuri teeb, seda keku-eku viab? Vokk Lai 1889 (A. Sommer)
H₂.	Iir-puur sääreluu, kõverik õli reieluu, mis iir-puur keerab, seda näverik neelab? Vokk Jõh 1891 (A. Tõnurist)
I.	Rikki-rikki riisiline, viiri-kuuri sääriline, mis see viiri-kuuri teeb, iga veike viiru veab? Vokk Jür 1888 (M. Petroff)
J.	Müüri-kuuri sääremiisi, mis see müüri-kuuri teeb, seda veike äksi ära viab? Kedraja vokk Plt 1892/6 (M. Luu)
K.	Suure-kuuri searaline, veike veeri-vaariline, suuri-kuuri seab, veike veeri veab? Vokk Jõh 1889 (A. Tõnurist)
L₁a.	Keegu-reegu reieluu, viiru-kuuru sääreluu, mida reega reegotab, seda viiru kuurutab? Vokk Jõh 1889 (P. Paurmann)
L₁b₁.	Keku-reku reieluu, viiri-kuuri sääreluu, keda keku rekutab, seda viiri kuuritab? Vokk Jõh 1891 (A. Tõnurist)
L₁b₂.	Keku-reku reieluu, viiri-kuuri sääreluu, mida keku kekutab, seda viiri kuuritab? Vokk Jõh 1935 (anon)
L₂.	Itverikko reieline, viie-kuvvesarveline, mita muoti itverikko, seta muoti kuuruttelle? Ketrus Vai 1935 (H. Reitsnik)
Ma.	Viir-kuur reieline, navariku sääreline, kui viir-kuur kuurib, siis navariku kerib? Haspeldamine Kuu 1903 (J. Mikiver)
Mb.	Viiri-kuuri viiriline, navarika reisiline, mida viiri kuurib, sida navarik kerib? Kedramine, langa kehrämine Kuu 1963 (A.-M. Salström)
Mc.	Viiri-kuuri sääriline, navarikki reisiline, mis viiri kuurib, seda navarikki kerib? Vokilüht ja värtna Kuu 1911 (K. Viljak)
97.	ELAB ILMA IHUTA, RÄÄGIB ILMA KEELETA, KEEGI EI SAA NÄHA TAD, SIISKI KÕIK TAD KUULEVAD, SUURE KURJA TEEB TA ÄRA, TRAHVI ALLA EI TA JÄÄ, IGAL POOL ON ÕIGUS TAL, METSAS, MEREL, LAGEDAL? Tuul - 1+17+2+3 = 23 (59) var.
A.	Elab ilma ihuta, räägib ilma keeleta, keegi ei saa näha tad, siiski kõik tad kuulevad, suure kurja teeb ta ära, trahvi alla ei ta jää, igal pool on õigus tal, metsas, merel, lagedal? Tuul Hls 1889 (J. Meomuttel)
Ba*.	Elap ilma ihota, kõnelep ilma keeleta, keaki teda ei näe, ent egaüts kuulep? Vastakõla Plv 1890 (J. Tobre) Prn, Plv - 2 var. Niggol LVKÕR 27; Lasteleht nr. 10 (1905) 160 (5)
Bb+.	Ma elan ilma kehata ja kuulen ilma kõrvuta, ma kõnelen ilma suuta ja sünnin õhu sees? Vastukõla Rõn 1889 (C. Berg) Trt, Rõn - 2 var.
Ca.	Suure kurja teeb ära, aga ei lange mingisuguse trahvi alla? Välk SJn 1889 (T. Köstner)
Cb.	Kurja ja kahju ta teeb, keski ei mõista kohut? Tuul Urv 1895 (I. Mikkal)
D.	Metsas, meres, lagedal? Tuul Hls 1890 (J. Riiet)
E₁a.	Ei näha silma eeski, aga kuuldakse? Tuul Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 29 (56); E EM² 29 (70); E MM 6 ja 42 (14); E MM² 6 ja 45 (14); Ainelo III 123; Kmpm. EL III¹⁰ 19; E MM³ 3 ja 36 (14)
E₁b.	Kennig ei saa tad mitte nätte, küll aga kuulta? Tuul Hls 1891 (J. Riiet)
E₁c.	Mis asja sa kuuled, aga ei näe? Hääl Kär 1889 (J. Mändmets)
E₂a.	Tulõ nigu tuhisõs, a nätä olõ-õi? Tuul Se 1938 (A. ja M. Reinola)
E₂b.	Mühiseb ja kohiseb, aga ei näe? Tuul Hlj 1933 (J. Vendemann)
F+.	1) Küll lõhun ja murran, aga siiski sa mind ei näe? Marutuul Tln 1892 (K. Puusemann) 2) Mis see on, keda näha ei või, aga siiski teeb ta väga palju hääd? Tuul Hel 1874 (A. Wahlberg) 3) Igal pool on, aga kuskil ei nähta? Tuul Rak 1902 (A. K. Kivi) Jõh, Hlj, Rak, Kuu, Tln, Krj v. Mus, Hel, Pal, Rõu, Plv - 10 var.
Vrd.	861 864 995 1979
98.	ELAB MAAILMA ALGUSEST SAADIK, AGA EI OLE VEEL VIIENÄDALANEGI? Kuu - 0+4+5+1 = 10 (76) var.
Aa₁.	Elab maailma algmisest, aga ei ole veel [viie]nädaline? [Lahendus puudub] Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 31 (74); Schneider Elusal. Kal. (1906) 5 ja 32 (3); Pet. ELA 90 (3); E EM² 30 (89); E MM 6 ja 42 (25) ; E MM² 6 ja 45 (25); Raud KL III 213 (4); Raud VMj 213 ja 214 (4); SSTT 94; Kuut VI (1972) 105 ja 111 (7); Täheke nr. 12 (1988) lk-ta (2); Metstak² 63 ja 66; E MM³ 4 ja 36 (25)
Aa₂.	Elab maailma algusest saadik, aga ei ole veel viienädalanegi? Kuu Tln 1926 (M. Sengbusch)
Aa₃.	Eläb ilma algusta, ei ole viel viienätalane? Kuu Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
Ab.	Eläp maailma algusest ja ei saa viienädäligi vannu? Kuuve Krl 1910 (H. Ojansuu)
Ac.	Mis sündis maailma alguses ja sureb maailma lõpus, aga äi saa viit nädalat vanaks? Kuu Emm 1939 (E. Ennist)
Ba.	Enne mind sündis, aga alles [nelja]nädaline? Kuu Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 33 (95); E EM² 31 (115)
Bb.	Elab ilma algusest, aga ei saa neljanädalaseks? Kuu Muh 1976 (R. Rull)
Bc.	Maailma algmisest on loodud, aga üle [nelja] nädala vanaks ei ela? Kuu Tür 1926 (A. Palm)
C.	Elab ilma algusest saadik, aga ei ole veel kahekuune? Kuu Rid 1937 (E. Ennist)
D.	Kunage ei saa aastagu vanast? Kuu Har 1921/2 (P. Voolaine)
99.	ELAV LÄHEB EDASI, JÄTAB NAHA MAHA? Uss - 0 (27) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 31 (77); E EM² 30 (92); E MM 6 ja 42 (27); E MM² 6 ja 45 (27); Ainelo III 50; Nugis 285 ja 312 (13); E MM³ 4 ja 36 (27)
100.	ELAV PEAB PUUD, NÖÖR PUU NINAS, SURM NÖÖRA OTSAS, HING SURMA SUUS, LIIKUV HINGE EES? Õngitseja, õng, ussikene tema otsas, kala tema ees - 0+8+2+3 = 13 (113) var.
A*.	1) Elav peab puud, nöör puu ninas, surm nööra otsas, hing surma suus, liikuv hinge ees? Õngitseja, õng, ussikene tema otsas, kala tema ees J. Hurt (EPost. Lisal. nr. 5 ja 7 (1871) 30 ja 42 (1)): omaloominguline tekst 2) Elab peal puud [sic!], nöör puu ninas, surnu nööri otsas, hing surma suus, liikmed hinge ees? Õngitseja Rap 1895 (J. Reinthal) Pai, Rap, Tor, Hel, Vil, Pal - 6 var. ° EPost. Lisal. nr. 5 ja 7 (1871) 30 ja 42 (1); Mötleja 5 ja 51 (10); ER Kal. (1886) 96 ja 101 (10)
B*.	1) Elava käes puu, puu otsas nöör, nööri otsas surm, surma suus hing? [Lahendus puudub] Vig 1888 (M. J. Eisen) 2) Elävä käeh puu, puu küleh nüür, nöörä otsah surm ja surma otsah hing? Õng Se 1936 (M. Vabarna) Kos, Vig, 2Se - 4 var. E EM 31 (76); NP 7; E EM² 30 (91); E MM 6 ja 24 (26); E MM² 6 ja 45 (26); Nurmik II 21; Kmpm. EL II⁸ 47; Raud KL III 213 (5); Huvit. II³ 113 ja 248 (9); Raud VMj 213 ja 214 (5); Lasteleht nr. 8 ja 9 (1938) 120 ja kaas (2); Nugis 285 ja 312 (12); Täheke nr. 12 (1988) lk-ta (3); E MM³ 4 ja 36 (26)
C+.	1) Mees hoiab puud, nöör puu ninas, liikuv nööri otsas ja elav tema ees? Kala õngitsemine Tt dat-ta (M. Undi) 2) Elu peos piits, piitsa otses surm ja surma suus hing? Õng Tor v. SJn 1963 (E. Raudsepp) 3) Elava käe surm, surm võtab elava kinni? Kalamiis ahengaga või õngega Hää 1941 (M. Mäesalu) ÜÕÕ 114 (7); Säde nr. 4 ja 7 (1956) 4 (2); Hiie-Jõgisalu 8
101.	ELLÄV LÖÖ KOOLUT, KOOLU RÖÖGÄTÄS? Sainakell - 0+1+0+0 = 1 (1) var. San 1893 (J. Tammemägi)
102.	ELULT SÖÖB JA SILMI VAHIB? Laps imeb - 0+2+1+0 = 3 (3) var.
Aa.	Elav elavat süü silmi kaien? Sülelaps Har 1934 (O. Lipstok)
Ab.	Elult sööb ja silmi vahib? Laps imeb Trv dat-ta (J. Kuusk)
B.	Murdai pal'lu vähemb ku murretev, aga ta sööb tedä elust peräst, esi vaht tõsele silmaaugust sisse? Laits imes Trv 1894 (A. Rull)
Vrd.	401
103.	ELUST TULEB, ELUTA ON, AGA VASTAB OMETI? Kiri - 0+5+0+0 = 5 (7) var.
a₁.	Elust tuleb, eluta on, aga vastab ometi? Kiri Tt 1879 (anon) Kei, Pst, Tt - 3 var. • Is. Kal. (1879) 66 ja 68 (52); EPost. nr. 9 ja 10 (1886)
a₂.	Ta tuleb elust, tal ei ole elu, aga võib kõikidele vastust anda? Sulg Rõn 1889 (C. Berg)
b.	Elust tulõ, ellu täl ei olõ, siiski kost kõik küsimise? Hanisulg Urv 1888 (G. Seen)
Vrd.	985
104.	ELUTA ELAI KÕND JA KÕNDEN IKK, ENDAL MUST SILMAVESI? Sulega kirjutamine - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
A.	Eluta elai kõnd ja kõnden ikk, endal must silmavesi? Sulega kirjutamine Ote 1892 (J. Ainson)
B.	Mind kriipsitakse ja kraapsitakse, mu elu välja kistakse, ma läksin üle valge välja ja nutsin mustas silmavees? Tindiga paberi peale kirjutamine Plt 1899 (M. Luu) Vrd. 985G₂
105.	ELUAJA KANTAKSE, KORRA TARVITATAKSE? Sõrmus - 0 (20) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 31 (79); E EM² 30 (94); Nugis 285 ja 312 (14)
106.	EMA ALL, ISA PÄÄL, VITT-VATT VAHEPÄÄL? Villakraasimine - 3+74+39+20 = 136 (158) var.
A₁a.	Isa all, ema pääl, viss-vass vahel? Villakraasid KJn 1870 (J. Tiedemann)
A₁b.	Isa all, ema pääl, vissa-vassa vahel? Villakraasid Saa 1889 (J. Tammann)
A₁c.	Imä all, esä pääl, vitsu-vatsu vahel? Villakraasi', ku käsitsi koton kraasiti villu Kan 1966 (R. Praakli)
A₁d₁.	Ema all, esa pääl, vitsa-vatsa vahepääl? Villaraastimine ja raastid Trv 1896 (J. Kala)
A₁d₂.	Ema all, isa pääl, vatsa-vatsa keskel? Leib Rõu 1938 (H. Pill)
A₁e₁.	Ema all, isa peal, vita-vata vahepeal? Kraasid Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
A₁e₂.	Isa all ja ema peal, vita-vata vahel? Villakraasid Tõs 1890 (M. Kirikall)
A₁f.	Esä all, emä pääl, vita-vata vastakutsi? Villakaari, ku käsikaarige kaarits Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
A₁g₁*.	1) Ema all, isa pääl, vitt-vatt vahepääl? Villakraasimine Rõu 1937 (H. Mõtus) 2) Ema all, esa pääl, vitt-vatt vaie pääl? Villu kraasitas Kan 1896 (J. Ots) 3) Emä all ja esä pääl ja vitt-vatt vahepääl? Villakraasimine As 1996 (A. Korb) Ote, San, Kan, Krl, Rõu, As - 6 var.
A₁g₂.	Imä all, esä pääl, vitt-vatt vahel? Villu kraasitas Urv 1890 (H. Lellep) Urv, Urv v. Krl - 2 var.
A₁h₁.	Esa all, ema pääl, vitt-vatt vaihel? Villakraasimine Krl 1889 (E. Kornel) San, Krl - 2 var.
A₁h₂.	Esä all, emä pääl, vitt-vatt vahetepääl? Villakraassimine Ote 1895 (E. Palm)
A₁i.	Imä alh, esä pääl, vittu-vattu vaihõpääl? Villakaarsmine kässiga Har 1944 (S. Tanning)
A₁j.	Esa all, ema pääl, vahel om vitt-vatak? Kraasi villuga Urv 1890 (J. Teder)
A₁k.	Isa all, ema peal, vutt-vatt vahepeal? Villakraasid Kad 1897 (A. K. Kivi)
A₁l.	Emä all, esä pääl, vilt-valt vahetepääl? Villakraasimine Urv 1967 (M. Saavel)
A₁m.	Esä all, emä pääl, viltu-valtu vastastiku? Villakraasid Rõn 1888 (H. Urb) 2Rõn - 2 var.
A₁n.	Isa all, ema peal, vinka-võnka vahepeal? Kraasid Muh 1951 (S. Teevet)
A₁o.	Esä all ja emä pääl, viku-vaku vahepääl? Villakraasi San 1967 (R. Praakli)
A₂a.	Eit all, taat peal, vita-vata vahel? Villakraasid Tõs 1893 (J. Öövel)
A₂b.	Eit all, taat peal, vita-väta vahel? Kraasid Mar 1996 (K. Tamm)
A₂c.	Eit all, taat peal, vita-väta vahepeal? Kraasimine Vor 1947 (N. Jaaniste)
A₂d.	Eit all, taat pääl, vitt-vatt vahel? Villakraasimine (käsiti) Saa 1889 (J. Jakobson)
A₂e.	Eit all, taat peal, vitt-vatt vahekohal? Villakaarid Juu 1890 (J. Trull)
A₂f.	Eit all, taat peal, vutt-vatt vahekohal? Lukk Jõe 1888 (H. Tutar) 2Jõe - 2 var.
A₂g.	Eit all, taat peal, vutt-vatt vahel? Villakraasimine Kuu 1937/8 (I. Lehesalu) E EM 31 (68); E EM² 29 (83)
A₂h.	Eit all, taat peal, vot-vat vahel? Villakraasid Vig 1869 (M. J. Eisen)
A₂i.	Eit all, taat peal, vih-vah vahepeal? Villa kraasime Jõe 1889 (H. Pahlberg)
A₂j*.	Eit all, taat pial ja vint-vant vahepial? Villakraasimene Kos 1892 (T. Wiedemann) Vai, Kos - 2 var.
A₂k.	Eit all, taat peal, vinta-vanta keskel? [Lahendus puudub] Pär 1902 (J. J. Pulst)
A₂l.	Eit on all ja taat on peal ja vinka-vanka vahepeal? Kraasid Mar 1967 (E. Allik, M. Joalaid, E. Viluoja)
A₂m.	Eit all ja taat pääl, vinka-võnka vahel? Kraasid Käi 1928 (M. Meiusi)
A₃.	Vanamees all, vanamees pääl, vitt-vatt vahepääl? Kraasi ja vill vahepääl As 1996 (E. Vahtramäe)
A₄.	Mamma all, papa pääl, vitt-vatt vahepääl? Villakraasimine Trt 1949 (O. Hildebrand)
A₅.	Nänn all, taat pääl, vita-vata vahepääl? Villu kraastmine Rõn 1964 (S. Kaseoru)
A₆.	Isa all, isa pial, vita-vata vahepial? Kraasid Pal 1888 (M. Uus)
A₇a.	Puu all, puu peal, vissa-vassa keskel? Villakaarid Hää 1889 (E. Martinson) Vrd. 1757
A₇b.	Puu all, puu pääl, vitsad-vatsad vahel? Villakaarid Hää 1955 (M. Mäesalu)
A₇c.	Puu all, puu pääl, vitsvatsak vahetepääle? Villu kraasmine Ote 1891 (V. Vaher)
A₈.	Nahk all, nahk pääl, vitt-vatt vaihõl? Kässiga villakaarsmine Har 1889 (J. Pähn)
A₉.	Litt all, litt pääl, vitt-vatt vahepääl? Villakraasimine Ran 1889 (A. Tattar)
B₁a.	Eit oli all, taat oli peal, nika-naka vahepeal? Villakraasimise masin Trt 1927 (M. Jürgenson)
B₁b.	Eit all, taat pääl, sika-saka keskel? Villakaarid Hää 1943 (M. Mäesalu)
B₁c.	Eit all, taat peal, riht-raht vahel? Villakraasimine Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
B₂.	Naine all, miis pääl, putsa-patsa vahepääl? Villade kraasimine Plv 1970 (L. Sults)
B₃.	Emä lätt esäle, muter-vater vahele? Kangakudamine Ote 1893 (J. Tammemägi)
C₁a₁.	Imä all, esä pääl, vitukarva vahel? Villu kraasitas Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
C₁a₂.	Isa all, ema peal, karvad kahe vahepeal? Vill kraaside vahel Har 1895 (J. Reimann)
C₁b₁.	Ema all, isa peal, karvatuustakas vahekohas? Kraasid ja villad Pee 1927 (R. Viidebaum)
C₁b₂.	Ema all, isa pääl, karvatutt on keskel? Villakraas Rõu 1938 (H. Pill)
C₂.	Eit all, taat pääl, karvane vahel? Villakaarid Hää 1944 (M. Mäesalu)
D.	Esäne all, emäne pääl, vitu-vatu vastatsidõ, valgõ vatt joosk vahõlt? Linaajamine masinaga Ote 1889 (G. Wulff)
E₁a₁.	Imä all, esä pääl, valgõt vattu juusk vahelt? Lina masindamine Rõu 1977 (E. Tampere) 2Rõu, 2Se - 4 var.
E₁a₂.	Emä all, esä pääl, vahelt juusk valget vattu? Jahvatamine Urv 1890 (J. Teder) Vlg, Urv, Se - 3 var.
E₁b.	Esä pääl, imä all, valgõt vattu juusk vaihõlt? Kivi man tulõva jahu läbi kivipuuli vällä Se 1935 (N. Oinas)
E₁c₁*.	Esa all ja emä pääl, valge vatt juusk vahel? Kivipoole Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek) Nõo v. Ote, Rõn, Rõu, 2Se - 5 var.
E₁c₂*.	Esa all, ema pääl, vahelt joosk valget vattu? Veskikivi Ote 1889 (V. Vaher) Ote, 3Kan, Plv - 5 var.
E₁d₁*.	Imä all, esä pääl, vaiheld aase valget vattu? Kivijauh Plv 1910 (H. Ojansuu) Plv, Räp, Se - 3 var.
E₁d₂*.	Esa all, ema pääl, vahelt ajap valget vatto vällä? Käsikivi Vas 1888 (C. Lenzius) Vas, Se - 2 var.
E₁d₃.	Isa-ema kõrvuti, vahelt ajab valget vahtu välja? Veskikivi Võn 1951 (L. Vään)
E₁e*.	Imä all, esä pääl ja vahelt tule valgõt vattu vällä? Veskikivi Vas 1936 (A. Raadla) Rõu, Vas, Se - 3 var.
E₁f.	Esä all, ima pääl, vahelt viskab valgõd vattu? Veskikivi Urv 1888 (G. Seen)
E₁g₁.	Imä all, esä pääl, valge vatt vahel? Käsikivi Rõu 1897 (G. Raup) Võn, Rõu, 2Se - 4 var.
E₁g₂*.	Emä all, esä pääl, valge vatt vahepääl? Veskikivi ja jahu Ote 1893 (J. Tammemägi) Ote, Rõu, Vas v. Se - 3 var.
E₂a₁*.	Emänd all, esänd pääl, vahelt aja valgõt vattu? Veskikivi Se 1934 (M. Peramets) 2Se - 2 var.
E₂a₂.	Imänt all, esänt pääl, aase valget vattu suust vällä? Veskikivi jahvatab jahu Räp 1905 (V. Songi)
E₂a₃.	Esänd imändä säläh, vaihõlt aase valgõt vatto? Kivijauh Se 1929 (I. Sonts)
E₂b.	Imänd all, esänd pääl, valgõt vattu juusk vaihõlt? Veskikivi' Se 1929 (A. Gehrke)
E₂c₁.	Imänd all, esänd pääl, valget vattu tule vaihelt? Kivi jahvatab Se 1924 (H. Jänes)
E₂c₂.	Imänd pääl, esänd all, vaihõlt tulõ valgõt vattu? Kivipoolõ Se 1888 (H. Prants)
E₃.	Esäne all, imäne pääl, valgõt vattu vaihõlt undas? Kivi jähvatas, veski töötab Se 1912 (S. Duplevski)
E₄.	Naine all ja mees pääl ja vaihelt tule valget vattu? Käsikivi Räp 1933 (R. Viidebaum)
E₅+.	1) Eit oli all ja taat oli peal, valge vaht oli vahepeal? Veskikivide jahvatamine As 1993 (A. Korb) 2) Tükk all, teine peal, valge vaht jookseb vahelta? Veskekivid ja jahu Plv 1893 (J. Melzov) 3) Tõra all, tõra pääl, valgõt vattu tulõ vahelt? Veskikivi Se 1938 (V. Viitkin) Rõu, Plv, 2Se, As - 5 var.
F₁a₁.	Imä all, esä pääl, vahelt aasõ vattu vällä? Veski jahvatus Plv 1889 (J. Tamm) Plt, Plv - 2 var.
F₁a₂.	Isa all, ema peal, vahelt aab vahtu välja? Võikarbid Plt 1878 (K. Moks)
F₁b₁.	Esä-emä ülestiku, vatt jooseb vahele? Kats veskekivi Nõo 1926 (E. Päss)
F₁b₂.	Esa all, ema pääl, vahelt juusk vattu vällä? Jahu joosep veskikivi vahelt Ote 1895 (C. Lipping)
F₁c.	Jimä all, jesä pääl, vatt keerüs kesken? Jahvikivi Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 126 (29)
F₁d.	1) Esa all, ema pääl, vatt käib vahelt? Käsikivi Võn 1895 (P. Rootslane) E EM² 43 (322)
F₁e.	Imä all, esä pääl, vatt vahel? Veskikivi Rõu 1895 (A. Perli)
F₂.	Esäne all, imäne pääl, vahelt juusk vattu? Riiete pesemine Räp 1937 (D. Lepson)
F₃.	Paaba all, teeda pääl, vaihelt vattu juusk? Jahvikivi' Kra 1903 (O. Kallas) • KMr 125 (18)
G.	Esa all, ema pääl, vahelt tuleva valge jahu? Veskikivid Plv 1894 (H. Huik)
H.	Ema all, esa pääl, villavatt on vahepääl? Villakaastid Trv 1937 (J. Veskemäe)
I.	Eit all ja taat peal, villvatalkud vahel? Villakraasimine Trm 1896 (S. Sommer)
Ja.	Kaits kõttu vastatside, vatt käib vahepäält välja? Veskikivi Puh 1889 (S. Sepp)
Jb.	Kats kõttu vastatside, aava valged vattu vahelt välja? Veskekivi ja jahu Ran 1889 (H. Raag)
Jc.	Kõtt all, kõtt pääl, valgõ vatt vaihõl? Käsikivil teräd vaihõl Se 1935 (A. Kits)
K₁.	Isa-ema vastastikku, kahed reied rästastikku, valge vaht käib vahelt välja? Villakraasimine Trm 1935 (R. Jungholz) Kontam.: = 1533I₁
K₂.	Kaks karust vastamisi, vinta-vänta vahepeal? Kraasid hännaga Mar 1937 (E. Ennist) Kontam.: = 1533I₂
L₁a.	Karu peksab kahte kätt kokku, vita-vata vahepial? Kruasimene Ksi 1888 (T. Riomar) Kontam.: = 578B₁a
L₁b.	Karu lööb kahte kätt kokku ja vita-vata vahel? Villakraasimine Pal 1888 (M. Saar) Kontam.: = 578B₁b
L₁c.	Karu peksab kahte kätt kokku, vitu-vatu vahel? Villakraasimine Äks 1894 (P. Sepp) Kontam.: = 578B₂
L₂.	Karu peksab kahte kätt kokku, vaht käib vahelt välja? Villkraasid Äks 1894 (J. J. Millert) Kontam.: = 578B₃
M.	Muts piio, muts persehe, vahelt aab valget vahtu vällä? Käsikiviga jahvatamine (ühe käega keerutab kivi, sülitab pihku, teise käega siputab teri, jahu on valge) Räp 1959 (H. Rebane, I. Sarv) Kontam.: = 2554B
N.	Esänd noogutas, emänd om mulgu pääl, valge vatt vahepääl? Linguga kaiv Ote 1893 (K. Parts) Kontam.: = 2128I
O.	Kats mulku vastastikku ajava vahelt vattu välja? Veskikivid Puh 1889 (J. Andresson) Kontam.: = 491M
Vrd.	94 1219 2128G₁b
107.	EMA EES, TÜHE KÕHT, TÜTAR TAGA, TÄIS KÕHT? Voki - 0+7+3+0 = 10 (10) var.
Aa.	Ema ees, tühe kõht, tütar taga, täis kõht? Voki Tor 1889 (M. Ostrov) Vän, 2Tor - 3 var.
Ab.	Emal ees tühi kõht, tütrel taga täis kõht? Vokk Trm 1896 (S. Sommer)
Ac₁.	Ema läheb ees, ema kõht tühi, tütar läheb taga, tütre kõht täis? Vokk Vai 1936 (M. Tarum)
Ac₂.	Ema läheb ees, tämäl kõht tühi, tüttar tuleb taga, tämäl kõht täis? Vokkirattas ja värten Jõh 1889 (P. Paurmann)
Ad₁.	Ema jookseb ees, ema kõht tühi, tütar jookseb järele, tütri kõht täis? Vokk Kad 1896 (J. Sõster)
Ad₂.	Ema jookseb eele, kõht tühi, tütar taga järele, kõht täis? Vokk ja värten Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
Ae.	Ema ajab tütart taga nii kaua, kui tütre kõht täis on? Kedramine Hlj 1888/1902 (I. Lank)
B.	Ema ees, tühe kõht, tütar taga, täis kõht, [kolme] jalaga kurat seisab nurkes, raudhammad suus? Voki Tor 1889 (C. Tults) Kontam.: = 717U
108.	EMA ILMALE LOOMATA, LAPSED LUHTAS LAIALI? Heinakuhi ja heinasaadud - 15+236+81+33 = 365 (595) var.
A₁a₁*.	Isa alles sündimata, lapsed juba lagedal laiali? Heinasaud Pst 1888 (M. Juurik) Kad, VMr, Saa, Pst - 4 var.
A₁a₂.	Isa alles sündimata, pojad laiali lagedal? Heinasaod Plt 1891 (J. Reinthal)
A₁b₁*.	Emä alle sündümede, latse ju lake pääl laiali? Heinäkuhja ja sae Hls 1891 (J. Riiet) Tür v. Juu, Jaa, Hää, Hls, SJn, Hel, Pil, Äks, Tt - 8 var. • Tõn. R Tähtr. (1882) 57 (8)
A₁b₂.	Ema ilma sündimata, pojad lagedal laiali? Heinasaadud MMg 1889 (H. Rätsepp)
A₁c₁*.	Isä-emä sündimätä, lapsed jooksevad müdä lagedat? Heenäsuadud Kod 1888 (J. Liiv) KJn, Kod - 2 var.
A₁c₂.	Isa-ema sündimata, lapsed lipi lagedal? Kuhi, saod Sim 1929 (R. Viidebaum)
A₁c₃.	Esa-ema sündimata, tütre-poja kõnva lake pääl? Heinategemine Võn 1895 (J. Moodis)
A₁c₄.	Isa-ema alles ilma sündimata, pojad-tütred lagedal laiali? Heinasaod ja kuhi Vän 1922 (L. Pärt)
A₁d₁*.	Lapsed lagedal laiali, ema alles sündimatta? Heinakuhi VJg 1889 (J. Ustallo) VJg, Sim, Kos, Vän, Ote - 5 var.
A₁d₂.	Lapsed ammu lagedal, ema alles sündimata? Heinasaud ja kuhi Pst 1888 (J. Leppik)
A₁d₃*.	Lapsed joosvad lagedal, ema alles sündimata? Heinasaud PJg 1888 (J. Reinson) Sim, HMd v. Ris, 2PJg, As - 5 var.
A₁e*.	Lapsed jooksevad lagedal, isa-ema sündimata? Heinasaadud ja kuhi Hlj 1892 (G. Kungur) Hlj, Tt - 2 var.
A₁f.	Lapsed jooksevad mööda lagedat, enne kui vanainimene ilma sünnib? Heinasaod ja kuhi Jür 1929 (R. Põldmäe)
A₂a₁.	Ema ilmale loomate, lapsed lagedal laiali? Heinakuhi ja ruad Trv 1894/1901 (J. Kala) 2Trv - 2 var.
A₂a₂*.	Ema alles loomata, lapsed lagedal laiali? Heinasaud SJn 1892 (H. Karell) Pst, Vil, SJn - 3 var.
A₂b*.	Isa-ema ilma loomata, lapsed lagedad mööda laiali? Heinasaod ja kuhi KJn 1944 (S. Lätt) Kär, KJn - 2 var.
A₂c.	Lapsed lagedal laiali, isa alles loomata? Kuhi, saod SJn 1889 (J. Tammann)
A₂d₁.	Lapsed lagedal laiali, ema alles loomata? Heinasaadud Sim 1889 (H. Aman) Jõh, Hlj, Sim, Hls, Vil, Tt - 6 var. • Tõn. Tln. Tähtr. (1889)
A₂d₂*.	Latsõ lajal lagedal, imä viil loomalda? Hainaroa ja kuhi Rõu 1894 (A. Assor) VMr, Vig, Tõs, Vän, Saa, Pst, Rõu - 7 var.
A₂d₃.	Lapsed lagedal, ema alles loomata? Heinasaod Vän 1933 (M. Hansen) E EM 80 (630); E EM² 70 (814)
A₂d₄.	Latse lagedal lameva, ema om veel loomata? Hainakuhi Ran 1889 (A. Tobber)
A₂d₅*.	Lapsed jooksvad lagedat mööda, ema alles loomata? Heinasaage veetakse Kõp 1903 (M. Evert) Jõh, Kuu, Vän v. Trt, Kõp, Pal, Räp, Tt - 7 var. • Tõn. LLr 54 (9)
A₂d₆.	Latse lage pääl laulive, emä alle loomate? Heinakuhi Krk 1890 (J. Kivisäk)
A₂e*.	Latse jooksva möödä laket, esä-emä loomate? Rua Hel 1889 (G. Habicht) Aud, Hel - 2 var.
A₃*.	Latsõ juuskva lakõd pite, immä ollõ-õs tiidäki? Hainarukke veetäs Rõu 1936 (A. Raadla) Rap v. Mär, Vän, Rõu - 3 var.
A₄.	Esä-emmä viiäs risti, latse jooskva lagedat mööda? Hainakuhja tegemine Ote 1893 (J. Tammemägi)
B₁a*.	Isa alles ilma sündimata, lapsed luhtas laiali? Heenasaud SJn 1894 (H. Raid) SJn, KJn, Pil, Ksi - 4 var.
B₁b.	Ema alles sündimata, lapsed luhtas laiali? Heenasaod SJn 1889 (P. Johannson) SSTT 80; Metstak 22 ja 35 (218); Metstak² 59 ja 61
B₁c.	Esä-emä sündimädä, latse luan [sic!] laiale? Loomata hainakuhi Ote 1889 (O. Grossschmidt) Trt, Ote - 2 var.
B₁d.	Lapsed luhtas laiali, ema alles sündimata? Heinasaad Hls 1889 (J. Meomuttel)
B₂a.	Isa ilma loomata, lapsed luhtas laiali? Heinasaud ja kuhi Saa 1889 (J. Tuul) JJn, Saa - 2 var.
B₂b₁.	Ema ilmale loomata, lapsed luhtas laiali? Heinakuhi ja heinasaadud Tt 1878 (C. E. Malm) Amb v. JMd, Rap v. Mär, Mih, Kir, Tõs, Saa, Hls, 2Pst, KJn, Rõu, Tt - 12 var. • Mötleja 5 ja 51 (11); E EM 32 (82); E EM² 30 (98); E MM 6 ja 42 (29); E MM² 6 ja 45 (29); Ainelo III 68; Huvit. II³ 146 ja 248 (1); Huvit. V Lisa 18 (67); Nugis 285 ja 312 (16); E MM³ 4 ja 36 (29)
B₂b₂*.	Ema ilmale loomata, lapsed luhta mööda laiale? Heinasaadud ja kuhi MMg 1888 (G. Tenter) Sim, Tln, MMg - 3 var.
B₂b₃.	Ema alles loomata, lapsed luhas laiali? Heinalabud Jaa 1939 (K. Lepp) Jaa, Pil - 2 var. Ainelo II-III 131
B₂c.	Esäd-emäd loomata, latse luhan laiali? Heinasaud Pst 1893 (J. Reevits)
B₂d₁.	Lapsed luhtas laiali, ema alles loomata? Heinasaadud, kuhi Pst 1888 (J. Jaakson) Sim v. VMr, Pst - 2 var.
B₂d₂*.	Lapsed luhas laiali, ema ilma loomata? Heinasaod ja kuhi Vil 1937 (A. Mikk) Amb v. JMd, Var, Vil - 3 var.
B₃.	Isa-ema ehivad, lapsed luhal tantsivad? Heinasaud Võn 1895 (P. Rootslane)
B₄+.	Ema ilma tulematta, lapsed luhas laiali? Heinasaud, kuhi Pil 1888 (S. Käär) Lüg, Pil - 2 var.
C₁a.	Isa ilma sündimata, lapsed juba laial väljal? Heinalabud Pöi 1894 (T. Undritz)
C₁b*.	Ema alles sündimata, lapsed juba laias väljas? Heinasaod Kos 1888 (A. G. Eriksohn) Kos, Pöi - 2 var.
C₁c₁.	Isa-ema sündimata, lapsed jooksevad mööda lagedad välja? Heinasaod Saa 1892 (J. Tiitus)
C₁c₂.	Isa-ema ilmale sündimata, lapsed laovad mööda välja? Heinasaod Vän 1922 (L. Pärt)
C₁d₁.	Lapsed laia välja peal, ema alles sündimata? Kuhi ja saod Tor dat-ta (T. Juurikas)
C₁d₂.	Lapsed joosvad lagedad välja kaudu, isa-ema ilma sündimatta? Heinalabod, kuhi alles tegematta Krj 1875 (T. Rohke)
C₂a.	Ema alles loomata ja lapsed lindavad lagedal väljal? Labu ja kuhi alles tegemata Mus 1978 (M. Rannikmäe, T. Toomsalu)
C₂b*.	Esät-emät alla loomata, latse jooseve lagedat vällä möödä? Heinäroa Trv 1890 (A. Rull) Jõh v. Iis, Rak, Trv - 3 var.
C₂c*.	Lapsed joosevad mööda lagedat välja, isa-ema loomata (Die Kinder laufen aufm flachen Felde, Vater und Mutter sind nicht erschaffen)? Die Heusaden Tt 1732 (A. Thor Helle) JJn, Ris, 2Tt - 4 var. • Helle 365 (48); Hupel 120; Willmann 168 (44); Lindf. (1787) lk-ta (16); Lönnrot 154; Ahlqvist 72; Wied. 273; KAH EKAl 161 ja 163 (45); Metstak² 59 ja 61
C₃+.	Isa-ema ilma ristimata, lapsed jooksevad kõik mööda välja laiali? Heinakuhjad ja saod HJn 1888 (N. Jegorov) Rkv, HJn, Krj - 3 var.
Da.	Isä alle sündümete, pojad jooseve juba niitu mööda? Heinasaed ja kuhi Hls 1889 (M. Ilus)
Db.	Esä-ema sündimätä, latsed jooskva niitu mööda? Heinarugate kokko vedamine Võn 1889 (J. Pint)
Ea*.	Ema alles sündimata, pojad jooksvad nurme mööda? Heinasaud Tor 1889 (M. Tohv) Tor, Kõp - 2 var.
Eb.	Lapsed laiali nurmes, isa-ema sündimata? Heinakuhi Tln 1926 (M. Sengbusch)
F₁a₁*.	Esä om sündümätä, latse juuskva süüti müüdä? Haenaruad Võn 1911 (J. ja M. Kärt) Ris, Võn - 2 var.
F₁a₂.	Isa ilmale sündimata, pojad jooksevad mööda sööti? Heinakuhi ja saod Lai 1904 (J. Ermann)
F₁b.	Ema alles sündimata, lapsed jooksvad mööda sööti? Heinasaadud Ta 1889 (J. Kuusik)
F₁c*.	Esä-emä sündümätä, latsõ kargasõ süütü pitte? Heinasaad Võn 1931 (L. Unt) Tln, Võn - 2 var.
F₁d.	Kus on vanemad alles sündimatta ja lapsed jooksevad juba mööda sööti? [Lahendus puudub] Tt 1857 (J. V. Jannsen) • Sannumetoja VI (1857) 153 (8)
F₁e*.	Poja jooskva sööti mööda, esä alles sündimädä? Heinakuhi ja heinaroa Räp 1875/7 (J. Jagomann) PJg, Räp - 2 var.
F₂.	Ema ristitakse, aga lapsed jooksevad mööda sööti? Tuli ja suits Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
G*.	Ema alles sündimata, lapsed metsas laiali? Heinakuhi ja saadud Trm 1895 (S. Sommer) Mih, Trm - 2 var.
H₁.	Lapsed ju laanes lamavad, isa veel ilma sündimata? Heinasaod Tln 1888 (H. Stein)
H₂+.	Esa ilma loomata, latse juba laanel laiali? Heinäkuhi ja -roa Trv 1890 (A. Rull) Kuu, Trv, Trt - 3 var.
I+.	1) Lapsed jooksvad aasa mööda, ema alles loomata? Lapsed - saadud, ema - kuhi Trm 1927 (B. Sööt) 2) Esä ja emä viil loomata, latse jo soo pääl laiale? Heinasaadud Võn 1909 (J. Moodis) VJg, Lai, Trm, Võn - 4 var.
J₁*.	Isa alles sündimata, pojad jooksvad mööda maada? Heinaroad Hel 1874 (A. Wahlberg) Hel, Nõo v. Ote - 2 var.
J₂a.	Ema ilma loomata, latsõ maa pääl lajalõ? Hainakuhi ja roa' Vas 1888 (C. Lenzius)
J₂b₁.	Esa-ema loomata, poja jooseva mööda maad? Hainaroa Ran 1889 (A. Tattar)
J₂b₂*.	Imä-esä loomata, latsõ juuskva lagõdad maad? Hainarua ümbre kohjapesä Har 1890 (J. Pähn) Trv, Pst, Har - 3 var.
K₁a*.	Esä alla ilma sündümada, latse juba ilman laiali? Heinäkuhi, roa Trv 1892 (J. Kill) VJg, Trv, Plv - 3 var.
K₁b₁*.	Ema alles sündimata, poead ilma mööda laiali? Heinasaud, kuhja tegemata Vil dat-ta (J. Evert) Tõs, Vil - 2 var.
K₁b₂*.	Ema alles sündimata, lapsed laia ilma peal? Heinasaad Vän 1894 (E. Tetsmann) Krj, Vän - 2 var.
K₁c.	Isa-ema alles sündimata, lapsed rändavad mööda ilma? Heinasaadud, mis kuhja panemata on Pal 1889 (L. Arst)
K₁d*.	Lapsed ilmas laiali, ema alles sündimata? Heinasaod Vln 1942 (P. Alvre) Lä, Lih, Tor, Vln - 4 var.
K₁e₁*.	Latse juuskva ilma müüda, esä-imä sündimädä? Hainarua Võn 1889 (T. Lätti) Pal, Võn - 2 var.
K₁e₂.	Lapsed mööda ilmad laiali, isa-ema sündimata? Heinasaod ja nukud Sim 1938 (E. Lippus)
K₁e₃.	Lapsed laia ilma peal, isa-ema alles sündimata? Heinasaud Hag 1889 (J. Luthverk) 2Hag - 2 var.
K₂a.	Isa ilma loomata, lapsed laia ilma peal? Heinakuhi ja saadud Tõs 1890 (M. Kirikall)
K₂b*.	Ema loomata, lapsed juba ilma mööda laiali? Heinakuhi Saa 1930 (A. Räägel) Saa, Krk - 2 var.
K₂c.	Esa-ema loomata, poja-latse ilma müüda lajali? Hainarua Ote 1895 (C. Lipping)
K₂d*.	Lapsed jooksevad ennem mööda ilma, isa alles loomata? Heinasaod ja kuhe Tor 1889 (K. Kirschbaum) Tor, Trm - 2 var.
K₂e₁*.	Lapsed on ilma mööda lajan, ema ei ole veel loodudki? Heinakämmud Urv 1895 (I. Mikkal) Tor v. SJn, Vil, Ran, Urv - 4 var.
K₂e₂.	Lapsed jooksevad ümber ilma, ema alles loomata? Heinasaod ja kuhi tegemata TMr 1926 (L. Berg)
K₂e₃.	Pojad ammu ilma pääl ja ema alles loomata? Pojad ammu ilma pääl on heinasaad, ema alles loomata on kuhi tegemata Saa 1895 (P. Ramberg)
K₂e₄.	Lapsed laia ilma pääl, ema ilma loomata? Saod ja kuhi KJn 1926 (S. Köögardal)
K₂f₁.	Lapsed jooksevad mööda lagedat ilma, isa-ema loomata? Heinasaod Plv 1895 (M. Pilberg)
K₂f₂.	Lapsed istuvad ilmas, isat-emat loomata? Heinasaed Pst 1889 (H. Henno)
K₃+.	Latse kõik ilma mööda laiale ja emma ei ole neil veel konnegi? Hainarua Ote 1889 (V. Vaher) Hää, Ote - 2 var.
L₁a.	Isa alles sündimata, lapsed kõik laiali? Heinasaod ja kuhi SJn 1889 (T. Köstner)
L₁b₁*.	Ema ilma sündimata, latse ammu laiale? Heinakuhi ja saadud (road) Ote 1889 (J. Illak) Ote, Urv - 2 var.
L₁b₂.	Ema veel sündimata, latse ju laiale pillatu? Haina Kan 1895 (J. Tedder)
L₂.	Isad ega emad ei ole olemaski, poead-lapsed ammu laiali? Kuhjalava, heinasaud Saa 1889 (J. Tuul)
M₁.	Emä esi sündimädä, latse-poja laokeli? Hainakuhi Ote 1889 (J. Kivisaar) Ote, San v. Urv, Urv v. Krl - 3 var.
M₂.	Esa-ema saamata, poja-latse laokile? Hainaroa ja kuhi Rõn v. San 1889 (P. Roose)
M₃.	Immä luvvass, latsõ' kõik laokilõ? Kuhja loomine Urv 1964 (A. Kurg)
Na₁.	Lapsi on kõik maailm täis, aga ema põle viil sündinugi? Heinasaod ja kuhi Hää 1938 (M. Mäesalu)
Na₂.	Kõik maailm om latsi täis, vana ema ei ole mitte koskil? Hainarua Puh 1889 (D. Arak)
Na₃.	Ema alles loomata, poegi pool maailma täis? Heinakuhi ja saod Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal)
Nb*.	Lapsi kõik ilm täis, isa-ema loomata? Heinanukud Koe 1927 (A. Jürgen) Koe, Kul, Vil - 3 var.
Nc.	Lapsi kõik maa täis, aga ema alles loomata? Rohtu kõik maa täis, aga hein alles tegemata Krj 1938 (K. Lepp)
Nd*.	Esä-emä sündimädä, poigi-latsi kõik kotus täis? Hainarua Ote 1893 (J. Tammemägi) Koe, Ote, Vru - 3 var.
Ne₁.	Lage väli lapsi täis, isa-ema ilma loomata? Heinasaadud, kuhi loomata Jaa 1921 (V. Jõgever)
Ne₂.	Lapsi laiad väljad täis, isa-ema loomata (Die weiten Felder sind voll der Kinder, Vater und Mutter sind unerschaffen)? Garben und Kornschober Tt enne 1876 (anon) • Wied. 273; E EM 80 (633); E EM² 70 (817); E MM 11 ja 44 (128); E MM² 11 ja 47 (130); Ainelo II-III 131; E MM³ 8 ja 38 (130)
Nf+.	Luha lapsi täis, isa-ema alles loomata? Heinasaod Hps 1923 (V. Lao) JJn, Hps - 2 var.
Oa*.	Lapsed teevad enne kära, kui ema ilmale sünnib? Heinasaadud ja kuhi Kad 1897 (A. K. Kivi) Vai, 2Kad - 3 var. RpS nr. 6 (1939) 189
Ob₁.	Lapsed teevad enne kära, kui isa ilmale sünnib? Saod ja heinakuhi Sim 1939 (V. Fuchs)
Ob₂*.	Isa ilmale sündimata, pojad kannavad kära? Heinakuhjasaod Kos 1891 (J. Härg, J. Unternupp) Kos, 2SJn - 3 var.
Ob₃.	Poead-tütred kannavad kära, isa ilma sündimatta? Kuhe, saod Tür 1896 (T. Allikas, J. Johannson)
Oc.	Lapsed teevad kära, isa-ema ilma loomata? Kuhja luuakse Vil dat-ta (H. Leoke)
P.	Lapsed lähevad ema vaatama, ema alles sündimattu? Heinasaud ja kuhi Vig 1896 (H. Laipmann) Vig, Rid - 2 var.
Q*.	Ema alles loomata, lapsed nutavad laiali? Heinaroad (saod), mis laiali, kuhi loomata Trv 1888 (H. Utso) Käi, Trv - 2 var.
Ra.	Lapsed juba jooksevad, ema alles loomata? Heinasaod Iis 1920/1 (P. Amer)
Rb.	Poja-latse jooseve, aga vana ema alla sündimata? Hainarua ja kuhi Hel 1892 (G. Anniko)
S+.	Lapsed ilutsevad enne, kui isa ilmale sünnib? Heinasaadud enne kuhja loomist VJg 1921 (M. Jürna) Hlj, VJg, Kos - 3 var.
Za*.	Latsõ ammuki sündünü, ima sündümätä? Haa'narua, kuhi Räp 1892 (M. Jennes) Jõh, Räp - 2 var.
Zb.	Isa-ema sündimata, tütred-pojad sündinud? Heinahunikud Puh 1929 (R. Maiste)
T*.	Latse oma ära loodu, esa-ema loomata? Heinarua Võn 1895 (H. Mikkel) HMd, Saa, Võn - 3 var.
U+.	1) Poja-latse ammu valmis, emä-esä viil sündimädä? Hainarua ja kuhi Rõn 1888 (H. Urb) 2) Poja-latse valmis, emä ei ole esi viil teedägi? Haenarua, kuhi Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Rak, Mih, Vän, Krk, Võn, Rõn, Krl - 7 var.
Va₁*.	Pojad kauni pontsakad, isa alles sündimata? Heinakuhi Saa? dat-ta (anon) 2Hää, Saa? - 3 var.
Va₂.	Latse-poja pontsagu, ima ei ole veel ilmangi? Hainarua Kan 1888 (J. Väggi)
Vb.	Pojad-lapsed ponsukesed, ema ilma loomata? Heinaruad Hel 1874 (A. Wahlberg)
Vc.	Esä-emmä ristitugi, poja-tütre pundsukese? Hainarua Ote 1893 (J. Tammemägi)
Vd.	Pojad suured punderikud, emad alles loomata? Heinasaod Hls 1889 (H. Kase)
Ve.	Ema ilmale sündimata, pojad punderlassikesed? Heinasaadud Trm 1906 (M. Sild)
Vf.	Isa alles sündimata, pojad puperpallikesed? Saud ja kuhi Tor 1887 (J. Tilk) Vrd. 366A₃c₂*
W₁.	Isa alles sündimata, pojad alles poisikesed? Heinakuhi Trm 1895 (J. Tihane)
W₂a₁.	Isa alles loomata, pojad kaunis poisikesed? Heinakuhi ja saud Tor 1888 (T. Tilk)
W₂a₂.	Ema ilma täädmata, isa alles loomata, aga pojad juba kaunid poisikesed? Heinasaud Hää 1889 (E. Grant)
W₂b₁*.	Isa veel ilma sündimatta, poeg jo kaunis poisike? Heinasaat ja kuhi Hlj 1895 (D. Pruhl) Hlj, Vig, Tor, 2Pil - 5 var. • Beitr. VI (1816) 52 (12); Lönnrot 151; Ahlqvist 71; E EM 49 (285); E EM² 45 (359)
W₂b₂.	Kui isa alles ilma sündimata, siis pojad juba kaunis poisikesed? Kuhi ja saud Var 1888 (M. Karotom)
W₂b₃.	Isa alles sündimata, poead kaunis poisikesed? Heinasaag Saa 1888 (P. Sitzka) Tander 36
W₂c₁*.	Pojad kaunis poisikesed, isa ilmale sündimatta? Saud Tor 1888 (M. Tilk) VMr, Tor, Saa?, Pil - 4 var.
W₂c₂.	Pojad kauni poisikesed, isa alles sündmata? Heinasaod ja kuhe Tor 1889 (J. Tilk) Kul, Kse, Tor - 3 var.
W₂c₃.	Poead kauni poisikesed ja isa ilma teadmata? Heenakuhi ja saod Mih 1938 (V. Eenveer) Hää - 1 var.
W₃*.	Isä-emä sündimätä, pojad hüväd poisikesed? Heinaruad TMr 1890 (J. Mägi) Trm, TMr - 2 var.
W₄*.	Isa isi loomata, pojad pikad poisikesed? Heinakuhi ja saadud Pal 1888 (M. Uus) LNg, PJg, Pal - 3 var.
W₅a₁*.	Isa ilma sündimata, pojad suured poisikesed? Heinakuhi ja saud Pal 1888 (M. Saar) Hlj, Sim, 5Plt, Ksi, Lai, 2Pal, 2Kod, Tt - 14 var. Metstak² 59 ja 61
W₅a₂*.	Isa alles sündimata, pojad ju suured poisikesed? Heinasaadud Trm 1895 (S. Sommer) 2Vil, Plt, Trm, 3MMg - 7 var.
W₅a₃*.	Isa on alles loomata, pojad ju suured poisikesed? Heinasaadud Kuu 1891 (T. Uustalu) Kuu, Tõs, Vil, Ksi - 4 var.
W₅a₄.	Pojad juba suured poisid, isa pole veel olemaski? Heinasaud Han 1889 (A. Reimann) E EM 125 (1150); E EM² 109 (1513)
W₅b*.	Ema alles sündimata, pojad suured poisikesed? Saod, kuhi Hls 1930 (R. Viidebaum) Hls, Lai, Äks, TMr, Trt, Nõo - 6 var. ÜÕÕ 14 (8); Bachman-Vilbok II 25
W₅c₁*.	Isa-ema ilmale sündimata, pojad suured poisikesed? Heinasaod Lai 1888 (M. Kolluk) 2Lai - 2 var.
W₅c₂*.	Esä-emä sündimätä, poja suure poisikese? Heinasaod Nõo 1889 (J. Tüklov) Sim, Trm, Äks, Nõo, Urv - 5 var.
W₅d₁*.	Pojad suured poisikesed, isa ilmale sündimata? Heinasaadud Lai 1897 (H. Asper) VJg, Amb, Pst v. Pil, Plt, Lai, Pal - 6 var.
W₅d₂.	Pojad suured poisikesed, isa alles sündimata? Heinasaud ja kuhi VMr 1895 (V. Rosenstrauch) VMr, Vig, Vil, Kod, MMg - 5 var.
W₅d₃*.	Poead suured poisikesed, esä ei ole veel loodugi? Hainaruad TMr 1888 (P. Birkenthal) TMr, Puh - 2 var.
W₅e.	Pojad suured poisikesed, ema alles sündmata? Heinaruad Hel 1874 (A. Wahlberg)
W₅f.	Pojad suured poisikesed, isa-ema alles sündimata? Heinasaod ja kuhjad Hls 1928 (E. J. Kase)
Wg*.	Lapsed suured poisikesed, isa alles sündimata? Heinasaud Pil 1889 (J. Kärsten) Sim, Pil - 2 var.
Õa.	Imä viil sündümätä, pojad jo poolõ pini suurud? Hainaruad Vas 1903 (J. Jakobson)
Õb.	Isa alles sündimata, pojad pulli suurused? Heinasaadud MMg 1888 (A. Artis)
Õc.	Isa ilmale sündimata, pojad jalakõrgused poisikesed? Heinasaadud Sim 1889 (J. Silbergleich)
Õd.	Poja' suurõ', innäst ei olõ' sündünü? Heinasoad kuhjata Urv 1958 (A. Reigo)
Õe.	Esa-ema sündimada, poja ja tütre hää suurekese? Hainarua Võn 1894 (J. Suits)
Õf.	Isa-ema loomata, lapsed head suurekesed? Heinasaadud ja kuhi Võn 1926 (M. Blum)
Õg.	Poja joba suure mehe, aga esä ei ole koskil? Heinasaod San 1932 (S. Vellner)
Õh.	Lapsed alles tillukesed, ema sündimatta? Heinakuhi VMr 1890 (G. ja K. V. Lurich)
Äa.	Poik purjetap, enne kui ema ilmale sünnip? Suits Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
Äb₁*.	Poig purjestab, enne kui isa ilmale sündüb? Taelasuits Kuu 1903 (J. Mikiver) Hlj, Rak, 5Kuu, 2Jõe, Tt - 10 var. • Wied. 265; E EM 33 (96); E EM² 31 (117) ja 109 (1510) Vrd. 356
Äb₂*.	Enne poeg purjestab, kui isa ilmale saab? Suits Kuu 1937 (R. Põldmäe) Hlj, 2Kuu, Ans - 4 var.
Äc.	Tütred-pojad purjutavad - isa-ema pole ilmalgid? Tuli ja suits Mus 1898 (T. Sömer)
Ö.	Enne pojad pudenevad, kui ema ilmale sünni? Heinakuhi ja saadud Rak 1893 (G. J. Jürjev) E EM² 31 (117)
Ü+.	1) Isa ilma sündimata, pojad peavad pollerit? Heinakuhi Saa 1933 (J. Seeman) 2) Esä ei ole viil sündünügi, poig um joba vanamiis? Tuli, suits Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv) 3) Essä olõ-õi viil ilma pääl, pujad jo trooni pääl? Heinaruad Vas 1895 (J. Tint) Saa, Äks, Võ, Rõu, Vas - 5 var.
X.	Lapsed laia välja peal, ema ilma sündmata, kui ema sünnib, siis lapsed surevad? Heinakuhi Tõs 1893 (J. Tõnnisson) Kontam.: = 358B
Vrd.	359A₄b
109.	EMA IMEB POEGI? Jõed jooksevad merde - 1+6+7+1 = 15 (77) var.
Aa.	Ema imeb lapsi? Meri Hää 1934 (J. Nurme) Vig, Jaa, Tõs, Hää, Saa, Kod - 6 var. E EM 32 (83); Kmpm. Kirjaseadm. 36; Kmpm. KLr 55; Kmpm. KLr I⁴ 62 (100); E EM² 30 (99); Kmpm. EKl I² 141; Nugis 285 ja 312 (17)
Ab₁.	Ema imeb poegi? Jõed jooksevad merde Jõh 1889 (P. Paurmann) Jõh, Hlj, 2Se - 4 var.
Ab₂.	Imä imes poiga? Jõgi ja uja Se 1888 (H. Prants) Hlj, Räp, Se - 3 var.
Ac.	Ema imeb tütarde piima? Jõed jooksevad merde Kad 1888 (J. Linkstein)
B.	Siga imeb põrsaid? Meri ja jõed Lüg 1921 (M. Jürna)
110.	EMA LÄHEB EES, EI SAA SUHU EGA SELGA, TÜTER LÄHEB TAGA, SAAB SUHU JA SELGA? Vokk - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Jõh 1889 (A. Tõnurist)
Vrd.	vs: EV 9968, 9984 kk: Saagu suue vai selgä (As)
111.	EMA ON, AGA EMA EI OLE, PEAS SARVED, KÄSES KÜÜNED? Võerasema - 0 (5) var. M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst E EM 32 (89); E EM² 31 (109); Jürisson 208 (2)
112.	IMÄ JÄMME, TÜTÄR VERREV, POIG TARK, LÄTT TAIVAHE? Ahi, tuli, sau - 0+1+4+2 = 7 (12) var.
Aa.	Imä jämme, tütär verrev, poig tark, lätt taivahe? Ahi, tuli, sau Se 1953 (E. ja H. Tampere) 2Se - 2 var. Vitka 40
Ab.	Imä jämme, tütär verrev, poig julgõ, lätt taivahe? Ahi, tuli, sau Se 1934 (A. Kits)
Ac.	Imä jämme, tütär verrev, poig lätt taiva poolõ? Ahi, hüdse, sau Se 1929 (V. Savala)
Ad.	Paks imä, punanõ tütär, poig käib taivaalust müüdä? Ahi, tuli ja suits Urv 1955 (T. Prisko)
Ae.	Ema paks, tütar tuline ja poeg kärmas, kaub kõrgele? Ahi, tuli, suits Plv 1893 (J. Melzov)
B.	Imä jämme, poig pikk, tütär illos? Ahi, truba ja tuli Se 1934 (F. Paloots)
113.	IMÄ KÕVVÕR, ESÄ KÕVVÕR, POIG ÕKV JA VEREJUUJA? Püss - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Rõu 1893 (anon) E EM² 30 (101)
114.	IMÄ MUST, HAMÕ VALGÕ? Lumi maah - 0+2+1+0 = 3 (49) var.
Aa.	Imä must, hamõ valgõ? Lumi maah Vru 1905 (G. Sandra)
Ab.	Must imä, valgõ särk? Maa ja lumi pääl Se 1937 (A. Reinola) E EM² 30 (103); E MM 6 ja 42 (30); E MM² 6 ja 45 (30); Huvit. II³ 175 ja 248 (4); Huvit. II⁴ 175 ja 248 (4); Käis EV II/I lk-ta; Metstak² 65 ja 66; E MM³ 4 ja 36 (30)
Ac.	Must ema ja valge kuub? Lumi maas M. J. Eisen (dat-ta): omaloominguline tekst E EM 104 (903); E EM² 91 (1197)
B.	Valge kask katab musta meest? Lumi katab maad Puh 1889 (J. Loskit)
115.	EMAND EHIB MÄE PEAL, PUNASED PÄRLID KAELAS? Pihlakas - 0+19+14+3 = 36 (84) var.
Aa.	Emand ehib metsa taga? Loojaminev pää Lai 1888 (J. Remmelg) VMr, Lai - 2 var. E EM 32 (86); E EM² 31 (104)
Ab.	Emand ehib mäe taga? Päikesetõus Iis 1888 (A. Valter) Jõh, Iis, Lai, Trm, MMg - 5 var.
Ac.	Emand ehib mäe pealt ülesse-alla? Päev Iis 1889 (E. Ellert)
B₁a.	Emand ehib mäe pääl, helmi täis? Pihlakas Trm 1936 (P. Tammepuu)
B₁b₁.	Emand ehib mäe peal, punased pärlid kaelas? Pihlakas Lai 1890 (A. Sommer)
B₁b₂*.	Emand ehib mäe taga, punased pärlid kaelas? Päikese tõusmine Trm 1896 (J. Soodla) Lai, 2Trm - 3 var.
B₁c.	Emand ehib aa taga, punased pärlid kaelas? Pihlakas Lai 1897 (H. Asper)
B₂.	Ema ehib mäe all, kuldsed pärlid kaelas? Päike VMr 1895 (V. Rosenstrauch)
B₃.	Mamsel ehib mää peal, kuldse pärlitega? Pihlakas Iis 1889 (E. Ellert)
B₄.	Kuningas ehib mäe taga, kuldsed pärlid kaelas? Päikese tõusmine Kuu 1891 (T. Uustalu)
C₁a*.	Emand mäel, helmed kaelas? Pihlakas Iis 1931 (L. Uustalu) Iis, 3Sim, Kuu, Lai, Trt, Võn, Plv, 3Se - 12 var. E EM² 31 (105); Nurmik II 22 (1); Nurmik EKÕr 141; Huvit. V Lisa 18 (38); RpS nr. 6 (1939) 191; Metstak 19 ja 34 (185); Maanso-Niit IV 5; VJr 39 ja 40 (12); Metstak² 53; Eas I 195 (285)
C₁b.	Emand mäel, helmi täis? Pihlakas Iis 1888 (A. Valter)
C₁c.	Emand määl, pärlid kaelas? [Lahendus puudub] Iis 1924 (H. Ojama)
C₂.	Mamsel mäel, helmed kaelas? Pihlakas Sim 1897 (V. Rosenstrauch)
C₃.	Noorik mäel ja helmed kaelas? Pihelgas Trt 1922 (V. Reisenbuk) Vrd. 657O*
C₄.	Vanaeit mäe piäl, helmed kaelas? Pihlak Khn 1934 (T. Saar) Jõh, Kuu - 2 var. Säde nr. 14 ja 30 (1971) 7 ja 8
Vrd.	809 926 1371
116.	IMÄND LÄTS ÜLE NURME, TUUL PUHK PERSEHE? Kana - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Kra 1894 (O. Kallas) • LMr 126 (26)
Vrd.	1083P 2267
117.	IMÄND PIIBUTAS LÄBI KÄÜSSE? Suits lätt läbi korstna - 0+2+0+0 = 2 (2) var. Rõu 1894 (A. Assor) 2Rõu - 2 var.
118.	EMÄNE PIST ESAST? Leiba kastetas - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.	Emäne pist esast? Leiba kastetas Ote 1892 (J. Ainson)
b.	Emane tallab isast? Leivasõtkumine Pal 1897 (H. Karro)
Vrd.	1973 2128C₆
119.	IMMIS ALL, ORIK PÄÄL, IMMISSEL VÜÜ VÜÜL, ORIKÕL ODA SÄLÄH? Käsikivid ja timä käsipuu - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Vas v. Se 1904 (J. Sandra)
120.	ENAM AUKA MAAS KUI TÄHTI TAEVAS? Kõrrepõld - 7+212+68+23 = 310 (487) var.
A₁a₁.	1) Enam auka maas kui tähti taevas? Kõrrepõld Pal 1888 (M. Saar) 2) Änam aukusi maas kui tähti taevas? Põllutüü Mus 1939 (K. Lepp) Vi, Nrv, 2Vai, 3Jõh, VNg, 4Hlj, Hlj v. Kad, 4Kad, Rak, 3VJg, 2Sim, 5VMr, 3Amb, 2JJn, Koe, Koe v. Sim, Pee, 3Kuu, 3Jõe, HJn, 2Tln, Jür, 3Kos, 2Juu, Rap, Hag, Vig, Han, Kse, Rid, Hps, Noa v. Hii, 2Sa, Krj, 2Mus, Ans, Jäm, 2Kaa, Tõs, Aud, 2Vän, 2Tor, Pär, Hää, 2Saa, 2Hls, Krk, Hel, 3Trv, 2Pst, Pst v. Pil, Vil, Kõp, SJn, 3KJn, Ksi, 4Lai, 3Pal, 4Trm, 2MMg, 2Äks, Trt, San, 2Urv, 2Tt - 116 var. • Helle 362 (5); Hupel 119; Willmann 164 (4); Lönnrot 149; Körber VRMK 40 (2); Ahlqvist 71; Körber Uus ABDr 11 (1); Wied. 264; Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (2); E EM 32 (90); KAH EKAl 160 ja 163 (4); Neumann 80; E EM² 31 (110); Nurmik II 42 (8); Kmpm. EL IV 259; Loorits VrP 25 ja 26 (23); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (23); Muuk-Mihkla I 104; Huvit. V Lisa 18 (64); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 164 (10); Mihkla EK I 20; Pioneer nr. 8 ja 9 (1949) lk-ta; ÜÕÕ 14 (9); Siim-Vallner III 27; Maanso-Valgma-Villand 26; Metstak² 60 ja 61
A₁a₂.	Enam auka maas kui taevas tähti? Kõrsspõld Pil 1888 (S. Käär)
A₁a₃.	Enam auka maas kui tähti taeva all? Viljakõrs Var 1888 (M. Karotom)
A₁a₄.	Änam auka maas kui öösse tähta taevas? Viljakõrs Ann 1929 (R. Viidebaum) Ann, Tt - 2 var. • Mötleja 5 ja 51 (12)
A₁a₅*.	Änam auka maa sees kui tähti taevas? Lõegatud rukkipõld Mih 1948 (V. Noorkõiv) Hlj, Koe, Vig, Mih, Muh, Tõs, Vän, 2Tor, Pär, Saa, Hls, 2Krk, Hel, 6Trv, 7Pst, 3Vil, SJn, 5KJn, 3Pil, Plt, Ksi, Lai, MMg, 2Trt, Rõn v. San, Vlg - 48 var. Kündja nr. 18 ja 19 (1885) 100 ja 103 (19)
A₁a₆*.	Enam auka maa peal kui tähta taevas? Viljatüikad Kse 1889 (K. Karu) Kse, Jäm, PJg, 2Hls, Trv, Pst, Vln, Pal, Trt, Tt - 11 var.
A₁a₇.	Enam auka kui tähti taevas? Rukkikõrs Tt 1901 (A. Raudkell)
A₁a₈.	Rohkem auke maas kui tähti taevas? Niidetud viljapõld Han 1932 (M. Pärn) Jõh, Iis, HMd, Mär, Han, Pöi, Tõs, Ote - 8 var. Tõn. LLr 54 (1)
A₁a₉.	Rohkem auka maas sees kui tähti taevas? Viljakõrs MMg 1889 (K. E. Martinson) Pst, KJn, MMg - 3 var.
A₁a₁₀.	Rohkem auka mua pial kui tähta taevas? Kõrreväli Pil 1888 (T. Sander)
A₁b₁*.	Enam maa sees auka kui taevas tähti? Kõrred väljal Plt 1895 (M. Luu) Trv, Plt, Rõu - 3 var.
A₁b₂*.	Enam maa peal auka kui tähti taevas? Viljakõrred Pil 1891 (J. Järv) Pil, San, Tt - 3 var.
A₁b₃.	Rohkem maa sees auka kui taevas tähta? Rukkikõrs Kei 1890 (H. Morell) Kei, Urv - 2 var.
A₁c*.	Auka änäm maas kui tähta taevas? Viljakõrs SJn 1890 (M. Kielas) SJn, Plt - 2 var.
A₁d₁*.	Maas enam auke kui taevas tähti? Kõrrepõld Tõs 1921 (S. Lind) Krj, Tõs, Tor, Pär, Lai - 5 var.
A₁d₂*.	Maa sees enam aukusid kui taevas tähti? Kündmata tüüpõld Käi 1928 (M. Meiusi) Pai, Käi - 2 var.
A₁d₃*.	Maa pääl enam aukusi kui taevas tähti? Rugitüü Rei 1889 (P. Reikmann) Rei, Vän, Tor, Krk, Trv, SJn - 6 var.
A₁d₄*.	Maas rohkem aukusi kui taevas tähti? Kõrrepõld Iis 1936 (M. Tarum) Iis, Hls, Pst, Ksi - 4 var.
A₁d₅.	Maa sehen auke rohkep ku taevan tähti? Viljakõrs Krk 1956/7 (A. Toompalu)
A₁d₆*.	Maa pääl rohkem auke kui taevas tähti? Rukkikõrs Rõu 1938 (H. Pill) Hls, Krk, Trv, Rõu, Räp, Tt - 6 var.
A₁e*.	Maa sees nii paljo oukosed kud taevas tähte? Pöllutüi Rei 1889 (G. Tikerpuu) Rei, Saa - 2 var.
A₁f.	Vähem tähti taevas kui auka maa sees? [Lahendus puudub] Hls 1895 (M. Mõrd)
A₂a₁.	Kas enam tähta taevas või auka maa sees? Auka Vig 1869 (M. J. Eisen)
A₂a₂.	Kos one enam auka mua siden kui tähti taevan? Kõrrepõllul Kod 1888 (J. Liiv)
A₂a₃.	Kas on maas enam auka või taevas enam tähta? Maas on enam auka PJg 1888 (J. Reinson)
A₂b.	Kumba on rohkem: auku maas vai tähti taevas? Kõrres on rohkem auku Hlj 1888 (K. Leetberg)
A₂c.	Kel on enam auke sees kui tähti taevas? Kõrrepõld Tõs 1892 (G. Anniko)
B₁a₁.	Enämb mulke maan kui tähti taivan? Kesäkõrs Võn 1888 (J. Jalajas) Kod, 2Võn, Puh, Ran, Ote, Har, 2Plv, Se - 10 var.
B₁a₂*.	Inäp mulka maa seeh ku' tähti taivah? Rügaolg Se 1940 (M. Linna) TMr, Võn, 2Nõo, Puh, Ote, Kan, 5Se - 12 var.
B₁a₃.	Inämb mulkõ maa pääl kui tähti taivan? Rügäolõ nurm Rõu 1896 (H. Treu) Ote, Rõu, Räp - 3 var.
B₁b₁.	Inamb maah mulka kui taivah tähti? Rügaolõ kõrs Se 1888 (E. Aun) 2Se - 2 var.
B₁b₂.	Inämb maa seehn mulke ku taivahn tähti? Sügüsene kõrrepõld Rõu 1897 (G. Raup) 2Rõu, Vas, 4Se - 7 var.
B₁b₃.	Enämb maa pääl mulke kui taivan tähti? Kõrre Ote 1889 (J. Kivisaar) Võn, Ote, Rõu - 3 var.
B₁b₄.	Enamb maa pääl mulke kui tähti taivan? Põllukõrre Kan 1896 (J. Ots) Kam, Kan, Rõu - 3 var.
B₁b₅*.	Inämb maal mulka kui taiva' tähti? Rüäõlõpõld Se 1960 (H. Keskküla) 5Se - 5 var.
B₁b₆.	Inämb maamulka ku taivatähti? Viljakantsu Vas 1895 (J. Tint) Vas, Se - 2 var.
B₁b₇.	Rohkõmb maamulka ko taivatähte? Rügäolg Se 1956 (V. Pino)
B₁c₁*.	Maah inäbä mulka ku taivah tähti? Rüäolõ kõrrõ' Se 1936 (M. Vabarna) 3Se - 3 var.
B₁c₂.	Maase inämbä mulka ku taivah tähti? Rüäolg, kui ar' põimõdas, sis om pal'lo kandsõ Se 1953 (E. ja H. Tampere)
B₁c₃.	Maa siseh inämbä mulka ku taivah tähte? Viläkõrrõ' maa siseh Se 1930 (N. Nurmetu)
B₁c₄*.	1) Maa pääl enämb mulkõ kui taivan tähti? Vil'lakõrs Ote 1890 (J. A. Palm) 2) Maa pääl om inäbä mulka ku taivah tähti? Tõuolõ kandsu Se 1932 (A. Tammeorg) Ote, Kan, Urv, 5Se - 8 var.
B₁c₅*.	Maal inäbä mulkõ kui taivah tähti? Rüäolõ kantsu Se 1935 (N. Oinas) 2Se - 2 var.
B₁c₆*.	Maa pääl rohkem mulke kui taevan tähti? Rüakõrs Hel 1889 (G. Habicht) Hel, 2Se - 3 var.
B₁d.	Maamulka om rohkõb ku taivatähti? Rüäolõ kandsu mulka om rohkõb ku taivatähti Se 1935 (P. Külaniit)
B₁e₁*.	Mitu om taivas tähti, situ om maahn mulku? Rügäkandsu', kun jääse' põimaten maa pääle Lut 1894 (O. Kallas) 2Lut - 2 var. • LMr 129 (113)
B₁e₂.	Nii' pal'lo mulka maah ku' taivah tähti? Hainajuurtõ mulgu' Se 1930 (M. Pihlapuu)
B₂a.	Kas inäbä mulka maa seeh ko tähte taivah? Rügäolg, ar põimõt Se 1949 (V. Pino)
B₂b*.	Kas maal inäbä mulka vai taivah inäbä tähte? Rügäolg Se 1956 (V. Pino) 2Se - 2 var.
C+.	1) Enam tähti maa pääl kui taevas? Rügakõrs Hel 1889 (H. Karolin) 2) Midäs inämb on kui taivatähti? Rügaole kantsa Vas 1895 (J. Tint) Hel, Ote, Vas - 3 var.
Vrd.	1635H₃h
121.	ENAM PERSE POOLE LÜKKAD, PAREMAKS LÄHEB? Saapa jalgapanemine - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Phl 1897 (J. Pöijal)
122.	ENAM SA PIHTA ROOGID, SEDA LIGEMALE TULEB? Võrgu kudumine - 0+0+3+0 = 3 (3) var.
Aa.	Änam sa pihta pistad, lisemale toleb? Mõrra ehk vörgu kudumeine Phl 1938 (P. Palmeos)
Ab.	Enam sa pihta roogid, seda ligemale tuleb? Võrgu kudumine Emm 1938 (E. Ennist)
B.	Mida rohkem sa otsa pihta loobid, seda suuremaks läheb? Võrgu kudumine Emm 1925 (S. Perv)
123.	ENAM TOAS KUI ÕUES? Jäljed - 0+1+0+0 = 1 (17) var. Hag 1888 (H. R-e) E EM 33 (92); E EM² 31 (112); Kmpm. EL II¹⁰ 183; RpS nr. 6 (1939) 189
Vrd.	83
124.	ENNE ELAS, NÜID EI ELA, KANNAB IHU JA HINGE? Pastlad - 0+17+3+4 = 24 (27) var.
Aa*.	Enne elas, nüid ei ela, kannab ihu ja hinge? Pastlad Tõs 1893 (J. Öövel) Tõs, Vän, SJn, Ote - 4 var.
Ab.	Elas ja ei ela - on surnud, ometi kannab ta ihu ja hinge? Pastel Mih 1889 (H. Perkson)
Ac*.	Enne elas, nüüd surnud, ise kannab ihu ja hinge? King Jür 1892 (K. Põldmäe) Jür, Kos - 2 var.
Ad.	Mis enne elas ja nüüd ei ela, kannab nüüd inimese ihu, hinge? Nahk VMr 1890 (G. ja K. V. Lurich)
B.	Mis enne elas, nüüd ei ela, aga kui käid ehk püsti seisad, siis kannab ihu hingega üleval? Pastel ehk saabas Var 1888 (M. Karotom)
Ca.	Enne on elanud, nüid enam ei ela, käib ümber, kannab ihu ja hinge? Saapad KJn 1888 (J. Koit)
Cb.	Enne on ta elanud ja iga kord on ta surnud ja nüid kõnnib mööda ilma ja talob ihu ja hinge? Nahk Ris 1888 (J. Truusmann)
Cc.	Elas, aga nüüd enam ei ela, käib müöda ilmat ja kannab elavaid hingi? Luomanahk, tied jalavarjud ja käid müöda ilmat ringi VJg 1984 (M. Kõiva)
Cd.	On eland ning äi ela änam, keib mööda maad ning talub ihu ja hinge? Lehm pärast nahana Kaa 1946 (V. Niit)
Ce*.	On elanud, ei ela mitte, kõnnib mööda maad, kannab ihu, hinge? Pastal Tõs 1893 (J. Tõnnisson) Tõs, Vil - 2 var.
Cf₁.	Kes elab ja enam ei ela, käib maa peal, kannab ihu ja hinge? Pastel Muh 1937 (L. Uusküla)
Cf₂*.	Kes enne oo elan, nüid enam ei ela, maailma mööda luusib ja ihu, hinge kannab? Pastal Tõs 1948 (T. Soonets) 2Tõs - 2 var.
Cg.	Esiti oli ta hinges, nüüd on ta surnud, kannab mööda maailma ihu ja hinge? Saabas Mih 1920 (A. Leppik)
D.	Lihast ma olen saand ja liha ma ei ole, siiski kannan ihu ja hinge? Saabas KJn 1890 (A. Pihlak)
Ea.	Enne ma elasin, nüüd ma ei ela, aga ikka ma elan ja ümber liigun? Nahk Tõs 1889 (M. Kampmann)
Eb.	Enne elas, nüüd surnud, käib veel? Saapanahk HJn 1889 (H. Tiidermann)
Ec.	Ole ära tapetu, ole ära süüdu, väljan käi ma siski? Saapa Rõn 1889 (C. Berg)
F.	Surnud, aga elab siiski? Pastlad, veisenahk Vän 1897 (E. Tetsmann)
125.	ENNE LAI JA KOLLANE, PÄRAST VALGE, ÜMARGUNE? Võilill - 0+2+2+0 = 4 (5) var.
a₁.	Enne lai ja kollane, pärast valge, ümargune? Võilill Plt? dat-ta (anon)
a₂.	Enne lai ja kollane, pärast valge ja ümargune? Võilill Hel 1923 (H. Martin)
b.	Enne lai ja kollane, pärast ümargune ja valge? Võilill Pld 1926 (H. Grep)
c.	Enne kollane ja lai, pärast valge ja ümargune? Võilill Rõu 1913 (J. Raudsepp)
126.	ENNE LAKUB JA PÄRAST PISTAB? Niiti aetakse nõela taha - 1+1+0+0 = 2 (8) var.
a.	Enne lakub ja pärast pistab? Niiti aetakse nõela taha KJn 1870 (J. Tiedemann) E EM 33 (94); E EM² 31 (114)
b.	Enne muisutab, siis pistab? Niiti nõela taha Tõs 1892 (J. Weltmann) E EM² 31 (116)
127.	ERGUTI PERSSES, VÕERA ROOG REITE VAHEL? Kanamuna, lehmapiim - 0+7+5+1 = 13 (17) var.
A₁.	Kel on võõra roog reite vahel? Lehmal piim = võõraste roog Pee 1927 (R. Viidebaum)
A₂a.	Võera roog on reite vahel? Piim Kad 1888 (J. Linkstein)
A₂b.	Võeras vara jalgade vahelt? Piim Lai 1897 (H. Asper)
A₂c.	Võera erku jalte vahel? Lehmapiim ehk või Hlj 1891 (J. A. Rehberg)
B₁.	Ergutis perses, reite vahel roog? Kanamuna, lehma udar VMr 1889 (K. Roost)
B₂a.	Erguti persses, võera roog reite vahel? Kanamuna, lehmapiim VMr 1888 (J. Koit) E EM 33 (98); E EM² 31 (119)
B₂b.	Ergutis per[ses], võera vara reite vahel? Kanamuna ja lehma udar VMr 1890 (A. Elken)
B₂c.	Ergutis perses, võera vara jalge vahel? Kanamuna, lehma udar ja piim Sim 1939 (V. Fuchs) Sim, Lai - 2 var.
B₂d.	Võõra vara jalge vahel ja ergutis perses? Lehma udar ja kanamuna Sim 1937 (E. Lippus)
Ca.	Perseh magõhhus, seerde vaihõl serbähüs? Kanamuna ja lehmapiim Se 1937 (F. Ilvik) 2Se - 2 var.
Cb.	Seerde vaihõl serbähüs, persseh magõhhus? Lehma udar jalgade vahel ja piim, mida rüübatas, kanal muna veel munemata Se 1992 (anon)
Vrd.	1050
128.	EDIMINE ILUEHETEGE, RÕÕMURÕIVIDEGE, KULDSE KROONIGE, SINITSE SIIDIGE, TÕNE TOLLE JÄRGI TÕTTAS, ES TA INÄMB JÄRGI-S SAA, ILUEHTE ÕRETI, RÄTIVIIR TÄL VERETI? Päike ja kuu - 1+1+0+0 = 2 (3) var.
A.	Edimine iluehetege, rõõmurõividege, kuldse kroonige, sinitse siidige, tõne tolle järgi tõttas, es ta inämb järgi-s saa, iluehte õreti, rätiviir täl vereti? Päike ja kuu Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
B.	Neiokese noorekese, sõsarekese sirgekese, tulep edimene manu, rõõmurõivin, iluehten, sinitside siidega, verevide veerdega, kullakrooni preetsike? Agu ja päiva tõsemine Räp 1875 (J. Jagomann)
Vrd.	2102
129.	EDIMÄLT AETIVA MUNA KUUMAS, SEO SAI VÕÕRIL NIGU LEEVÄS, SIS NAATE MOOSÕST PARKMA, VÕÕRIT KANGÕST VÄLLÄ KÄRKMÄ, SEEH TETTI TSISS-TSOSS, VÄLLÄ KAÜDE VIPS-VOPS? Sannah käük - 1+2+1+1 = 5 (6) var.
a*.	Edimält aetiva muna kuumas, seo sai võõril nigu leeväs, sis naate Moosõst parkma, võõrit kangõst vällä kärkmä, seeh tetti tsiss-tsoss, vällä kaüde vips-vops? Sannah käük Räp 1939 (D. Lepson) 2Räp - 2 var.
b.	Esmalt aetas munad keevas, see om võeril nagu leevas, sisen tetas tsiss ja tsoss, väljast kuultas rips ja rops? Sauna[skäik] Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
c₁.	Enne aetas mu nahk keevas, see om võõrale ku leevas, sis ei naata mo joht pesma, võõrid naatas muudku parkma? Saun ja vihtlejad Rõu 1898 (A. Suurkask)
c₂.	Enne kütan naha kuumast, see on võõrsil nagu leevast, umma küljes es nad läe kerkima ja võerid nad jo õigid parkma? Sannah kävemine Räp 1962 (M.-A. Kadarpik, U. Kolk, E. Oja, I.-P. Padernik)
130.	ESITE NAHK NÜLLITAKS, SIIS VILLAD VÕETAKSE? Saapad ja sukad - 0 (20) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 33 (101); E EM² 31 (122); RpS nr. 6 (1939) 189; Nugis 285 ja 312 (19); Metstak 9 ja 32 (29); Metstak² 12 ja 14
131.	ESITE PISIKE JA PUNANE, PÄRAST EI MAHU PÜKSI? Pähkle õis - 1+0+0+0 = 1 (1) var. HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
132.	ESITI VALGE KUI LUMI, PÄRAST KUI HALJENDAV ROHI, VIIMATI VEREV KUI VERI, LAPSILE MAGUS KUI MESI? Kirsimari - 2+27+19+11 = 59 (257) var.
A₁a₁*.	1) Esiti valge kui lumi, pärast kui haljendav rohi, viimati verev kui veri, lapsile magus kui mesi? Kirsimari Tt 1871 (J. Hurt) 2) Esmalt valge kui lumi, perast kui haljendav rohi, viimate verrev kui veri, lapsel magus kui mesi? Maasikas Urv 1887 (J. Paap) Pee, Pöi, Vän, KJn, Urv, Tt - 6 var. • EPost. Lisal. nr. 12 ja 13 (1871) 72 ja 78 (16); Mötleja 6 ja 51 (18); Kruus 44 (1); ER Kal. (1886) 95 ja 101 (3); Org 29 (1); E EM 33 (102); Rätsep Koduk.² 40; E EM² 32 (123); E MM 6 ja 42 (33); Songi² 34; E MM² 6 ja 45 (33); Ainelo II-III 195; Raud KL III 213 (6); Ainelo III 118; Reiman KTr VI 33; Meigas LLL 19 (4); Meigas LKA 22; Raud VMj 213 ja 214 (6); Reiman KsTv VI/IV 8; Nugis 285 ja 312 (20); Lasteleht nr. 4 (1940) 72 (1); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (1); ÜÕÕ 120 (1); Säde nr. 77 ja 87 (1957) 4 (5); Mihkla-Tedre 58; Kuut VI (1960) 189 (12); Säde nr. 33 (1967) 6; Leht 8 (20); Juhani-Tammoja 13 (20); Laur IV 12; Leht VIII² 54 ja 56 (20); Täheke nr. 12 (1988) lk-ta (4); Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (12); E MM³ 4 ja 36 (33)
A₁a₂*.	Eside hal'lõndap kui rohi ja peräst valgõ kui lumi ja viimäte verrev kui veri, latsõlõ makus kui mesi? Maasikmarja Krl 1910 (H. Ojansuu) VJg, Krl - 2 var.
A₁b.	Esti ma valge kui lumi, pärast kui haljeneb rohi, viimati eredam kui veri, lastel magus kui mesi? Kirsimari Mih 1938 (V. Eenveer)
A₁c*.	Esite tema valge kui lumi, pärast haljendab kui rohi, viimati punane kui veri, lapsele magus kui mesi? Kirsimari Hel 1888 (J. Pastarus) Vai, Lüg, Jäm, Hel - 4 var. Jänes-Parlo Ekõ V 16; Sööt V 11; Maanso-Ordlik-Rukki V/II 17 (7)
A₂a*.	Esiti valge kui lumi, pärast haljas kui rohi, viimati punane kui veri, lapsele magus kui mesi? Maasikamari Har 1934 (O. Lipstok) Urv, Har - 2 var. Huvit. II³ 146 ja 248 (2); Käis EV I/II nr. 25; Käis EV I⁵/II 98; LS 421; Aver-Alttoa (1963) 194; Muhel VN 25 ja tagakaas; Metstak² 54
A₂b.	Enne hal'las kui rohi, sis valge kui lumi, viimaks verrev kui veri, latsele makus kui mesi? Kirsimari Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Nurmik I 147; Nurmik EKÕr 141 (3); Huvit. II 216 ja 224 (43); Puus. KA V-VI 7; Huvit. V Lisa 18 (68)
A₃a₁*.	Valge kui lumi, roheline kui rohi, punane kui veri, lapsele magus kui mesi? Maasikas Vän 1922 (L. Pärt) VMr, Pöi, Vän, Kõp - 4 var. Randmäe-Sprenk II 28; Kivi-Roosleht I 91
A₃a₂.	Esiteks valge kui lumi, siis roheline kui rohi, viimaks punane kui viin, lastel magusam kui mesi? Kirsimari Iis 1958 (P. Kiiver)
A₃b*.	Esite valge kui lumi, siis roheline kui rohi, siis punane kui veri, siis mekib hea? Kirsimari Kaa dat-ta (anon) 2Kuu, Kaa, Lai - 4 var.
A₄.	Esiti valge kui lumi ja siis roheline kui hein ja siis punane kui veri ja siis mekib hää? [Lahendus puudub] Tt dat-ta (anon)
A₅*.	1) Esite on see valge kui lumi, siis roheline kui ristikhein, pärast punane kui veri, viimaks maitseb see hästi? Kirsimari Tt 1869 (C. Körber) 2) Esiteks valge kui lumi, siis roheline kui ristikhein, sellepeale punane kui veri ja mekib väga hea? Kirsimari Vil 1895 (H. Äniline) Vil, Trt, Tt - 3 var. • Körber VRMK 48 (8)
A₆.	Enne on roheline, siis on valge kui lumi, pärast punane kui veri, viimaks maitseb ta hästi? Kirsimari Hlj v. Kad dat-ta (J. Landsmann) Hellerma IV-V 38; Auli-Ivin V 10
Ba*.	1) Valgem kut lumi, rohelisem kut rohi, punasem kut veri? Kirsimari Muh 1898 (K. Raud) 2) Esmalt valge kui lumi, perast haljas kui rohi, viimaks punane kui veri? Kirsimari Trv 1889 (J. Käger) Muh, Trv, Pal, Urv - 4 var. Kobolt 285
Bb*.	1) Inne hal'as ku' hain, siss valgõ ku' lumi, peräst verrev ku' veri? Maas'k Se 1968/9 (K. Tarend) 2) Edimalt valgemb kui lumi, perast kui hal'lendav hain, viimast verevamb kui veri? Kirsimari Krl 1889 (E. Kornel) Krl, Rõu, Se - 3 var. SSTT 74; Metstak 19 ja 34 (193) Vrd. 1635H₃a*
Bc₁.	Esteks valge kui lumi, siis roheline kui ristikhein, pärast punane kui veri? Kirsimari Vln 1942 (P. Alvre)
Bc₂.	Esiti valge kui lumi, siss rohiline kui ristikhain, viimati punane kui ristikhain? Maasikas Hel 1889 (G. Habicht) Lasteleht nr. 4 (1906) 64
Bd.	Roheline kui muru, valge kui lumi, punane kui veri? Maasikas Vil 1894 (A. Suurkask)
Be*.	Nooren ian valgin rõivin, keskian hallin rõivin, vanan ian verevin rõivin? Maasikmari Rõu 1894 (A. Assor) Har, Rõu - 2 var.
C.	Edimalt valge kui lume, peräst hal'las kui rohi, latsele makus kui mesi? Visnapuumari Ote 1889 (H. Nugin)
Da.	Valgemb kui lumi, verevämb kui veri, latsele magusamb kui mesi? Maasikmari Ran 1973 (E. ja H. Tampere)
Db.	Estiks valge kui lumi, pärast punane kui veri, lastel magusam kui mesi? Maasikas Pil 1933 (P. Otto) Päll 117
Ea*.	1) Esiti haljas kui rohi, viimaks veereb kui veri, lastel magusam kui mesi? Kirsimari Saa 1888 (P. Sitzka) 2) Esteks haljendab kui rohi, pärast punane kui veri, viimaks lapsel magusam kui mesi? Õun Kos 1888 (J. Riesenkampf) VMr, Kos, Saa - 3 var. E EM 33 (99); Rätsep Koduk.² 40; LRJP (1904) 51; E EM² 31 (120); Nugis 285 ja 312 (18)
Fa.	Esti valge kui lumi, viimaks veerev kui veri? Maasikas Saa 1888 (P. Sitzka)
Fb.	Esiti valge kui lumi, pärast punane kui veri? Maasikas Võn 1960 (G. R. Sordla)
G.	Esite haljas kui rohi, viimaks punane kui veri, keskelt kõva kui kivi, maitseb lapsele magus? Kirss Pil 1894 (A. Jung)
H.	Este haljas kui rohi, pärast punane ku veri, keskel kõva kui kivi? Kirsimari Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
I.	Päält punane kui veri, sees kõva kui kivi, maitseb lapsele magus? Kirsimari Jõe 1940 (M. Haavel)
J.	Seest kõva kui kivi, päält punane kui veri? Kirsimari Vai 1893 (H. Masing) Metstak² 54
K+.	1) Höör ku muna, verrev ku veri, latsile makus ku mesi? Uiboupin Plv 1893 (J. Tamm) 2) Esite valge, siis sinine, kõige viimaks punane? Kirsimari HJn 1889 (H. Tiidermann) Kuu, HJn, Plv - 3 var. Jänes-Parlo EKG IV 168
L.	Esiteks haljendab rohi, pärast pehme ja valge, viimati punane ja kõva, pükstes kasvab, noor teda armastab, vana ei taha? Pähkmes Rõu 1934 (L. Raudsepp) Kontam.: = 1574Ü
M.	Esti valge ja roheline, pärast konsust karune ja ots punane, ripub alaspidi? Maasikas Vän 1933 (M. Hansen) Kontam.: = 1550G
Vrd.	1051 1253 1322 2366
133.	ET MU SUGUHARU KÜLL KAUNIS PEREKAS, SIISKI POLE NAD MIND SIIAMAALE HINGEKIRJA ÜLES VÕTND, MA OLEN VÄIKE NIME POOLEST, VEEL VÄHEM KERE POOLEST, MA ISTUN ALATI KOHTULAUDAS, KUS MU KÄÄST SEDA VIIMIST ARU NÕUTAKSE, KA TOATÜTRUKUD JA KÖÖGINAESED ON ALATI MU JÄRGIS? Liivatoos - 0 (3) var. Anonüümne autor (dat-ta): omaloominguline tekst Wied. 265; ER Kal. (1884) 94 ja 97 (18)
134.	HAAVLID KÕIK MAAILM TÄIS, KÜTTI POLE KUSAGIL? Rahe - 0 (28) var. M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst E EM 33 (103); E EM² 32 (124); Nugis 285 ja 312 (21); Metstak 24 ja 35 (248); Metstak² 64 ja 66
135.	HAHK HÄRG, MUST MULK, SININE KUSI? Otspaja - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Räp 1892 (M. Jennes)
136.	HAHK LAMMAS, HAND KÜLLEN? Kinnas - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.	Hahk lammas, hand küllen? Kinnas Har 1890 (J. Pähn)
b.	Hahk lammas, saba küllen? Tala Hel 1889 (G. Habicht)
Vrd.	139
137.	HAHK NAHKSEPP, MUST NÜHKSEPP, SAVIHAUA PÜHKSEPP? Täi, kirp, lutik - 0+7+4+3 = 14 (21) var.
Aa₁.	Hahk nahksepp, must nühksepp, savihaua pühksepp? Täi, kirp, lutik Har 1888 (anon) E EM 25 (4); E EM² 25 (4)
Aa₂.	Must nühksepp, hahk nahksepp, savihavva pühksepp? Kirp, lutik, täi Krl 1962 (T. Kaevando, L. Osjamets, R. Preisman)
Ab.	Ühk nühksepp, must nühksepp, savihaua pühksepp? Lutikas PJg 1990 (T. Lusik)
Ac.	Hahk nahksepp, must nühksepp, vere savihavva pühksepp? Täi, kirp, lutik Hel 1889 (G. Habicht)
Ad.	Nahk-nahksed, mustad nühksed, saviaugu pühksed? Lutikad, kirbud, täid Vil 1895 (H. Niggol)
Ae.	Nühksepp, nahksepp, saviaugu pühksepp? Lutikas Trv 1937 (J. Veskemäe)
Af.	Hahk nahksepp, must nühksepp, prügikasti pühksepp? Täi, kirp ja lutikas Kan 1963 (R. Praakli)
Ba.	Hahk nahksepp, must juhtsepp, verrev punapüks? Täi, kirp, lutikas Rõn 1888 (A. Andrei)
Bb₁.	Hahk nahkjas, must järijas ja verrev punapüks? Täi, kirp ja lutik Kan 1895 (J. Tedder)
Bb₂.	Hahk nakjas, must sarjas, verrev punapüks? Täi, kirp, lutik Kan 1888 (J. Väggi)
Bc.	Punapüksjäs, mustpruunjas, hahk nahkjas? Lutik, kirp, täi Urv 1892 (G. Seen)
Bd*.	Hahkijas ja pahkijas, vinasarvijas ja punapöksijas? Täi, kirp, lutik ja prussak Se 1937 (N. Ress) 3Se - 3 var.
138.	HAHK OINAS ORRE OTSAN? Pilliroog - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Plv 1889 (G. Pennert)
139.	HAHK OINAS, HANGU SARVÕ', VEREVÄ' VILLA', PÜKÄ EI SAA? Nöördega hahk särk - 0+2+1+0 = 3 (7) var.
A.	Hahk oinas, hangu sarvõ', verevä' villa', pükä ei saa? Nöördega hahk särk Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
B.	Hall oinas, hangu sarve, punase villa äären? Vanaaegne valge särk Urv 1927 (O. Sermat)
C.	Hahk lammas, hangu sarve, iialgi ei ole pöet? Vana nööridega särk Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) RpS nr. 6 (1939) 190
Vrd.	136
140.	HAHK SIKK, AHARA SARVE, VEDÄVÄ ÜLES TAIVA POOLÕ? Hainakuhi - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Har 1890 (J. Pähn)
141.	HALJAS MEES, SININE KÜPAR? Lina - 0+2+0+0 = 2 (10) var. Urv 1890 (J. Teder) San, Urv - 2 var. SSTT 123; Metstak 22 ja 35 (224); Metstak² 60 ja 61
Vrd.	1659 2092A₃c
142.	HAL'LAS KERIK, VALGÕ RAHVAS? Kurk - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
143.	HALL MIES, HARULINE NABA? Puu - 0 (3) var. T. Wiedemann (1892): omaloominguline tekst E EM 33 (150)
144.	HALL AMMUB JA MUST MÜRAB, VALGE PÕIKAB MÖÖDA PÕESID? Veske - 0+1+0+0 = 1 (5) var. Tor 1887 (J. Tilk) E EM 34 (105); E EM² 32 (126)
145.	HALL EMIS MAGAB TUHKAS? Käsikivi - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Rei 1939 (E. Ennist)
146.	HALL HAPEN, VALGE MIIS? Naaris - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Krl 1887/94 (J. ja P. Einer)
Vrd.	1278e 1638 2373b
147.	HALL HOBU, HARMI JALA, ISTUB PÜHA PÕLLU PEENDRA PÄÄL? Kirik - 1+2+0+0 = 3 (23) var.
A.	Hobuse kabjake püha põllu peenra sees? Kiriku uks KJn 1870 (J. Tiedemann) E EM 42 (205); E EM² 39 (249)
B.	Hall hobu, harmi jala, istub püha põllu peendra pääl? Kirik Pst 1888 (J. Jaakson) 2Pst - 2 var. Meelej. nr. 23 ja 24 (1887) 184 ja 192 (3); E EM 35 (118) ja 146 (1383); E EM² 33 (140) ja 126 (1804)
148.	HALL HOBUNE SÖÖB LÄBI KATUSSE KAARU? Suits - 0+4+0+0 = 4 (4) var.
Aa.	Hall hobune sööb läbi katusse kaaru? Suits Puh 1889 (J. Andresson) Puh, Plv - 2 var.
Ab.	Väike hall hobene süüb kaarde alt kaaru? Suits TMr 1888 (P. Birkenthal)
B.	Kits sööb läbi katuse kaeru? Suits Plt 1895 (M. Luu)
Vrd.	253 2485
149.	HALL HOBUNE VAHIB ÜLE KATUSE? Kuu - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
a.	Hall hobune vahib üle katuse? Kuu Jõh 1892 (T. Wiedemann)
b.	Valge hobune nii suur, et vahib üle katuse? Kuu Iis 1936 (M. Tarum)
150.	HALL HOBUNE, ROHELISED AISAD? Jõgi - 1+2+4+3 = 10 (59) var.
A.	Hall hobu, rohelised ohad? Jõgi Käi 1948 (V. Kukk)
Ba₁*.	Hall hobune, rohelised aisad? Jõgi Kse 1889 (K. Karu) Juu, 2Vig, Kse, As - 5 var. E EM 35 (119); E EM² 33 (141); Nugis 285 ja 312 (23); ÜÕÕ 114 (8); Hellerma V-VIII 142; Maanso EkHv III/II⁶ 44; Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (3)
Ba₂.	Hall hobune roheliste aiste vahel? [Lahendus puudub] Hlj 1934 (I. Webermann) Hlj, Se - 2 var. Pet. ELA 93; Pet. UA⁷ 94
Bb+.	Must hobu, rohelised aisad? Põld ja põllupeenrad Hlj 1936 (J. A. Reepärg) Hlj, Kuu - 2 var.
151.	HALL HUNT, SABA SUUS? Oherdi - 0 (15) var. C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst E EM 35 (120); E EM² 33 (142); RpS nr. 6 (1939) 191; Eas I 195 (285)
Vrd.	699
152.	HALL HÄRG AJAB SARVED RÄÄSTA? Suits - 0+4+1+0 = 5 (12) var.
Aa₁.	Hall härg ajab sarved räästa? Suits Kär 1890 (T. Jank) RpS nr. 6 (1939) 191
Aa₂.	Hull härg pistab sarved räästa? Tuli Kär 1889 (J. Mändmets)
Ab₁.	Hall härg ajab sarved karupersest välja? Suits Kär 1890 (J. Mändmets)
Ab₂.	Hall härg aeab sarved karupersest välja? Suits Kär 1898 (T. Sömer)
B.	Hall härg tuleb rihalt välja, ajab sarved räästa? Suits Krj 1938 (K. Lepp)
Vrd.	951B₁a₄
153.	HALL HÄRG MÖIRAB NURKAS? Jahvekivi - 2+12+4+0 = 18 (34) var.
A.	Hall härg möirab nurkas? Jahvekivi Kär 1898 (T. Sömer)
Ba.	Hall härg nurkas, kui ta kipitab, siis ta moirab (Ein Ochse im Winkel, wenn er sich bewegt, so brüllt er)? Die Handmühle Sa 1914 (J. W. L. v. Luce) Lönnrot 150; Ahlqvist 71; E EM 35 (115); E EM² 32 (137); • Beitr. III (1814) 114 (7)
Bb.	Hall härg nukas, kui puutud, siis möirab? Käsikivi Tõs 1892 (G. Anniko)
C.	Hall härg möirab nurkas, üks sari sirgus ülal? Käsikivi Phl 1939 (E. Ennist)
Da.	Hall härg möirab, seljast sööb, küljest situb? Jahvekivi Kär 1890 (K. Loiken) Kontam.: = 1938Ka
Db₁.	Hall härg nurkas, seljast sööb, küljest situb? Jahvekivi Kaa 1872 (I. Kallas) Wied. 263; E EM 35 (116); E EM² 32 (138) Kontam.: = 1938Kb₁
Db₂*.	Hall härg nurkas, seljast sööb ja küljest laseb välja? Jahvekivid Jäm 1896 (A. Kuldsaar) Sa, Jäm - 2 var. Kontam.: = 1938Kb₂*
Dc.	Hall härg, puu kütkes, seinas kinni, seljast sööb, küljest situb? Käsikiviga jahvatamine Trm 1896 (J. Soodla) Kontam.: = 1938Kc Vrd. 1733Bb
Dd.	Hall härg, säläst süü ja külest situs? Veskikivi Rõu 1890 (M. Jennes) Sim, Kõp, Trt, Rõu, Se - 5 var. Kontam.: = 1938Kd
De.	Hall härg, sel'last sööb? Veskekivi Hls 1891 (J. Riiet) Kontam.: = 1938Ke
Df.	Hall härg, küllest situb? Vaat Vil 1893 (J. Täht) Kontam.: = 1938Kf
Dg.	Sinine härg, säläst sööse, külest situs? Käsikivi Võn 1931 (L. Unt) 2Võn - 2 var. Kontam.: = 1938Kg
Vrd.	155A₈b 155A₁₀a 297
154.	HALL HÄRG, ALLIKAS SELLAS? Õllevaat - 5+19+3+0 = 27 (93) var.
Aa₁.	Hall härg, allikas sel'las? Õllevaat SJn 1888 (J. Mein) VMr, 2Vän, Tor, Hls, Vil, Kõp, SJn, KJn - 9 var. E EM 34 (108); E EM² 32 (129); Metstak 12 ja 33 (85); Täheke nr. 6 (1983) lk-ta (5); Metstak² 26 ja 27
Aa₂.	Hall härg, allik sellä sehen? Veskekivi Pst 1895 (J. Ainson) 2Pst - 2 var.
Ab.	Hall härg laudas, allikas seljas? Õlleasti HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
B.	Must härg laadas, hall sel'las? Õllevaat Ksi 1926 (P. Berg)
Ca₁.	1) Härg lautas, allikas selgas? Pudru kaussis, või silmas Hää 1934 (J. Nurme) 2) Härg laudan, allik säljan? Õllevaat Hel 1889 (G. Habicht) Vai, VMr, Noa, Pär, Hää, Hel, 2SJn, Trt, Tt - 10 var. • Helle 362 (9); Willmann 164 (8); Hupel² 170; Lönnrot 151; Ahlqvist 71; Wied. 263; E EM 38 (150); KAH EKAl 160 ja 163 (8); E EM² 35 (186)
Ca₂.	Härg lautas, allikas selja sees? Õllevaat Hel 1874 (A. Wahlberg)
Cb.	Härg nukas, allikas seljas? Vaat Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Cc.	Härg metsas, allik seljas? Õllevaat Äks 1893 (P. Sepp)
Cd.	Härg magab, allikas selgas (Ein Ochse schläft und hat eine Quelle auf dem Rücken)? Ein Bierfass Sa 1814 (J. W. L. v. Luce) • Beitr. III (1814) 115 (2a); Lönnrot 151; Ahlqvist 71; E EM 38 (155); E EM² 35 (192)
Vrd.	155 158
155.	HALL HÄRG, AUK SELJAS? Veskikivi - 8+176+20+9 = 213 (342) var.
A₁a₁.	1) Hall härg, auk seljas? Veskikivi Iis 1888 (A. Valter) 2) Hall härg, auk sälän? Vaat Võn 1889 (T. Lätti) 3Jõh, Jõh v. Iis, Iis, Hlj, Kad, 2VJg, 3Sim, 4VMr, Amb, 3JJn, Koe, Tür v. Juu, 3Kuu, 4Jõe, 2HJn, Jür, 2Kos, 2Juu, Mar, Phl, Kär, Jäm, Kaa, Muh, PJg, Vän, Tor, Pär, Saa, 2Hls, Hel, Vln, 2Vil, Kõp, SJn, 2KJn, 3Pil, Plt, Ksi, Lai, 2Pal, Trm, Kod, 2MMg, 2Äks, TMr, 2Võn, Ote, San, 2Tt - 78 var. • Helle 362 (6); Hupel 119; Willmann 164 (5); Lönnrot 150; Nörmann 34 ja 54 (34); Ahlqvist 71; Kas. Talur. Kal. (1881) 39 (1); KAH EKAl 160 ja 163 (5); SSTT 62; Metstak 12 ja 33 (90); Metstak² 28 ja 30
A₁a₂*.	Hall härg ja auk seljas? Õllevaat Hag 1889 (J. Luthverk) Iis, Kad, Pee, Jür, 2Hag, Noa v. Hii, Kär, Muh, Tor, Äks - 11 var.
A₁b.	1) Hall härg, auk selja sees? Õllevaat Pst 1890 (L. Vihvelin) 2) Hall härg, auk sellä sehen? Veskekivi Hls 1888 (P. Ruubel) Kär, 4Hls, Hls v. Pst, 4Hel, 13Trv, 4Pst, Vil, Kõp, SJn, Pal, Trt, Nõo, Räp - 34 var.
A₁c*.	Hall härg, auk selja peal? Veskekivi Trv 1895 (P. A. Meil) Pöi?, 2Trv - 3 var.
A₂.	Hall härg, hand sällan? Veskikivi Ote 1889 (V. Vaher)
A₃*.	Hall härg, mulk sälän? Kivipool Võn 1895 (J. Moodis) Võn, Nõo v. Ote - 2 var. St. Pet. Mon. (1805) 63 ja 250 (2)
A₄.	Hall härg, auk külle sehen? Vaat Pst 1889 (J. Ainson) Hel, Pst - 2 var.
A₅.	Hall härg, auk otsas? Õlleankur JJn 1896 (J. A. Rehberg)
A₆.	Hall härg, auk keskel? Õllevaat Võn 1926 (M. Blum)
A₇a.	Hall härg, auk seljas, ise mängib tõrre sees? Veskekivi VMr 1890 (J. Palm) Vrd. 1232Ab
A₇b.	Hall härg, auk seljas, ise tantsib tõrre sees? Veskikivi Iis 1889 (E. Ellert)
A₈a*.	Hall härg nurgan, auk sel'la sehen? Veskikivi Hel 1913 (J. Müür) HJn, Sa, Hel - 3 var.
A₈b.	Hall härg magab nurgas, auk seljas? Veskikivi Hls 1889 (J. Meomuttel) Vrd. 153 294G₁a₁
A₈c.	Härg nurkas ja auk selgas? Käsikivi Vig 1889 (M. Liedenberg)
A₉.	Hall härg maas, auk selgas? Või pudru pääl Käi 1896/7 (J. Sooster)
A₁₀a.	Hall härg möirab, auk selgas? Veskekivi Kär 1890 (J. Mändmets) 2Kär - 2 var. Vrd. 153
A₁₀b.	Hall härg mürab, auk selja sees? Veskikivi Hel 1874 (A. Wahlberg)
Ba₁.	Hall lammas, auk seljas? Õllevaat VNg 1892 (H. Lohk) 3Vai, 3Jõh, 2Iis, 2Lüg, VNg, Hlj, Kad, Rkv, Sim, VMr, 6Kuu, Khk, MMg - 24 var. E EM 35 (125); Pet. Ah 41; E EM² 33 (148 ja 155) Vrd. 158C₄d
Ba₂.	Hall lammas ja auk seljas? Õllevaat Jõh 1888 (N. Otto) Jõh, Lüg, Kuu - 3 var.
Bb.	Hall lammas, auk selja peal? Ankur Hlj 1888 (J. Linkstein)
C.	Hall oinas, auk seljas? Vaat Rak 1892 (J. Lilienbach) E EM² 33 (153); Nugis 285 ja 312 (26)
D.	Hall utt, auk seljän? Javekivid Kod 1887 (S. Käär) Pee, 3Kod - 4 var. E EM 35 (125); Tander 29; E EM² 33 (155)
E.	Haljas kult, mulk sälä siseh? Veskikivi Plv 1893 (J. Tamm)
F*.	Hall hunt, auk seljas? Javekivi Kod 1889 (V. Lepp) Krk, 3Kod - 4 var.
G₁a₁.	Hall härg, auk sel'las, sel'last süüb, küllest situb? Käsikivi Ksi 1888 (T. Riomar) Hlj, VMr, Mus, Tor, SJn, Ksi, MMg, San, eP - 9 var. E EM 34 (107); E EM² 32 (128) Kontam.: = 1938L₁a₁
G₁a₂.	Hall härg, auk selgas, seljast sööb ja küljest situb? Veskikivi Tor 1888 (K. Kirschbaum) Tor, Lai, Trm, Tt - 4 var. • Wied. 262/3 Kontam.: = 1938L₁a₂
G₁a₃.	Hall härg ja auk seilas, seilast sööb ja küllest situb? Ankur Ann 1889 (K. Preisberg) Ann, MMg, Äks - 3 var. Kontam.: = 1938L₁a₃
G₁a₄.	Hall härg, auk sellä sihen, selläst söö ja küllest situs? Veskekivi Trv 1894 (J. Sikk) Kontam.: = 1938L₁a₄
G₁b.	Hall härg möirgab nurkas, auk seljas, seljast sööb ning küljest situb? Käsikivid, jahvekivid Khk 1909 (O. Liiv) Kontam.: = 1938L₁b
G₁c+.	1) Hall härg, auk seljas, seljast süüb ja küljest aab välja? Vesiveski MMg 1889 (H. Rätsepp) 2) Kiri härg nurkas, ouk selgas, seljast sööb ja küljest situb? Jahvekivi Ans 1891 (J. Magus) Ans, Trv, Vil, MMg - 4 var. Kontam.: = 1938L₁c+
G₂*.	Hall lammas, auk seljas, seljast sööb ja küljest sittub? Veskikivi Jõh 1889 (A. Tõnurist) Vai, 2Jõh, Iis, Kuu - 5 var. Kontam.: = 1938L₂*
G₃.	Hall utt ja auk seljän, seljäs süüb ja küljes situb? Käsikivi Kod 1932 (A. Tamm) Kontam.: = 1938L₃
H*.	Hall härg, auk seljas, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Veskikivi Pal 1889 (J. Varik) VMr, JJn, Pal - 3 var. Kontam.: = 156Ö*
Vrd.	154
156.	HALL HÄRG, HANGUS SARVED, VÕTAB SAUNA SARVILE, KIHELKONNA KUKILE? Tuuleveski - 8+296+156+92 = 552 (722) var.
A₁a₁.	1) Hall härg, hangus sarved? Kirik Nis 1938 (R. Põldmäe) 2) Hall härg, hangis sarved? Tuuleveske Mih 1894 (A. Kappak) Sim, 2Amb v. JMd, Jür, Rap, Nis, 2Mih, Han, Lih, Mar, Noa, 4Tõs, 3Aud, 2PJg, Tor, Pär, Pär?, Hää, Lai, Trt, Tt - 28 var.
A₁a₂.	Hall härg ja hangus sarved? Veski Var 1888 (M. Karotom) Tln, Kos, Rap, Ris, Kul, Vig, 2Mih, Var, Rid, LNg, Noa, Käi, Hii, Tõs, Aud, PJg, Tor - 18 var.
A₁b₁.	1) Hall härg, hangud sarved? Tuuleveske SJn 1890 (M. Kielas) 2) Hall härg, hango sarve? Tuuleveski Räp 1875 (J. Jagomann) 2Tor, Krk, 3Vil, SJn, Pil, Trm, Ote, Räp - 11 var.
A₁b₂.	Hall härg ja hangud sarved? Veski KJn 1936 (L. Köögardal)
A₁c.	Hall härg, hanged sarved? Tuuliveske Pst 1926 (I. Kurrik)
A₁d.	Hall härg ja hangjad sarved? Tuuleveski Vig 1889 (M. Liedenberg)
A₁e.	Hall härg ja harkis sarved? Tuuleveski Mar 1931 (A. Iisberg) Mar, LNg - 2 var.
A₁f.	Hall härg ja ahtrad sarved? Tuuleveski Käi 1928 (M. Meiusi) Rid, Käi - 2 var.
A₁g.	Hall härg, hakkajad sarved? Adra Amb 1889 (J. Ney)
A₁h.	Hall härg, hangud sarveks? [Lahendus puudub] VJg 1960 (P. Lepik, P.-E. Rummo)
A₂.	Hall härg ja hangus sarved, keerleb keikse kehaga? Pukkveski Nrv 1903 (M. Russmann)
A₃a.	Hall härg ja hangus sarved, keel käib üle kihelkonna? Tuuleveski Mih 1920 (A. Leppik)
A₃b.	Hall härg, hangud sarved, kutsub kõik kihelkonna kokku? Tuuleveske Tor 1888 (M. Tilk) E EM 34 (109); E EM² 32 (130); Nugis 285 ja 312 (22); Pioneer nr. 12 (1956) ja nr. 2 (1957) 32 (9)
A₃c.	Hall härg, hangus sarved, kaevab kõik kihelkonna ringi? Veski Muh 1888 (T. Kuusik) E EM 34 (110); E EM² 32 (131)
A₃d.	Hall härg, pahurpidi sarved, pöörab kihelkonna segamini? Tuuleveski Rid 1961 (R. Säinas)
A₃e.	Hall härg, hangus sarved, pöörab kihelkonna ümber? Tuul Jäm 1896 (A. Kuldsaar) Jäm, Räp - 2 var.
A₃f.	Hall härg, hangu sarve, käänd kik kihelkonna ümbre? Tuulekivi Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
A₃g.	Hall härg, hangud sarved, kerib ümber kihelkonna? Pukktuulik Pha 1946 (I. Tuuling)
A₃h₁.	Hall härg, hangus sarved, keerab ümber kihelkonna? Veski Vai 1936 (M. Tarum) Vai, Mar - 2 var.
A₃h₂.	Hall härg, hangus sarved, keerab kihelkonna ümber? Tuuleveski Iis 1920/1 (P. Amer) Jõh, Iis, VJg, Sim, Han, Phl, Hää - 7 var.
A₃h₃.	Hall härg ja hangus sarved, kierab ümmer kihelkonna? [Lahendus puudub] Sim 1947 (H. Joonuks) Sim, Rei - 2 var.
A₃h₄.	Hall härg ja hangus sarved, keerab kihelkonna ümber? [Lahendus puudub] Vil 1970 (P. Kippar)
A₃h₅.	Hall härg, hangu sarve, keeräb ümbre kehelkonna? Veske Rõu 1932 (H. Tampere) Rõu, 2Räp - 3 var.
A₃h₆.	Hall härg, hangud sarved, keerab kihelkonna ümber? Tuuleveski Rak 1905 (K. Holm) Iis, Kad, Rak, Kuu, Mär, Kaa, Hls, Hel, Trt, Võn - 10 var.
A₃h₇.	Hall härg, hangud sarved, kierab kihelkonna ringi? Tuuleveski Jõh 1964 (V. Rünne)
A₃h₈.	Hall härg, hangus sarved, keerleb ümber kihelkonna? Tuuleveski Rid 1961 (T. Piiper)
A₃h₉.	Hall härg, hangud sarved, keerleb kihelkonna ümber? Veski Jõh 1935 (anon)
A₃h₁₀.	Hall härg ja hangjad sarved, keerab ümber kihelkonna? Veski Pöi 1939 (A. Truu)
A₃h₁₁.	Hall härg, harkis sarved, kierab kihelkonna ümber? Tuuleveski Sim 1953 (H. Joonuks)
A₃h₁₂.	Hall härg, ahtrad sarved, ise keerleb ümber kihelkonna? Tuuleveski Mar 1937 (A. Hiiemägi)
A₃h₁₃.	Hall härg ja ahtrad sarved, keerab kihelkonna ümber? Veski Rid 1928 (M. Meiusi)
A₃h₁₄.	Hall härg, ankursarved, keerab ümber kihelkonna? Tuuleveski MMg 1983 (M. Kõiva)
A₃h₁₅.	Hall härg ammub, keerab sarved kihelkonna ümber? Tuuleveski Kuu 1964 (O. Jahe)
A₃i₁.	Hall härg, hangud sarved, keerab kihelkonna keskel? Veski Mus 1920ndad (M. Kaasik)
A₃i₂.	Hall härg, hangud sarved, keerleb kihelkonna keskel? Tuuleveski Urv 1963 (L. Lust)
A₃j*.	1) Hall härg, hangus sarved, keerab kihelkonna kukile? Tuuleveske Tor 1939 (I. Simmo) 2) Hall härg ja hangus sarved, keerab kihelkonna kukile? Tuuleveski Lih 1968 (K. Salve) Han, Lih, Tor - 3 var.
A₃k₁*.	1) Hall härg, hangus sarved, võtab kihelkonna kukile? Veski Han 1889 (A. Reimann) 2) Hall härg ja hangus sarved, võtab kihelkonna kukile? Tuulik JJn 1923 (P. Havik) JJn, 2Han, Kse, Tt - 5 var.
A₃k₂.	Hall härg, hangus sarved, võtab kõik kihelkonna kukile? Veski Han 1946 (L. Truuvert)
A₃k₃.	Hall härg, hangud sarved, võtab kihelkonna kukile? Tuuleveski VJg 1921 (M. Jürna)
A₄a₁.	Hall härg, hangud sarved, keerab ümber kihelkonna, haarab sanna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Plv 1966 (L. Briedis)
A₄a₂.	Hall härg ja hangus sarved, keerab kihelkonna ümber, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Amb v. JMd 1937 (anon)
A₄b.	Hall härg, hangus sarved, võtab sauna sarvile, keerab kihelkonna kummuli? Ahjuhark Amb v. JMd 1937 (anon)
A₅a₁.	1) Hall härg, hangus sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Jür 1889 (J. A. Ruutopõld) 2) Hall härg, hangus sarved, võtab sanna sarvilõ, kihelkonna kukilõ? Kirik Har 1973 (E. ja H. Tampere) Jõh, Lüg, Rkv, VJg, VMr, Amb v. JMd, JJn, 4Pee, 2Kuu, Jõe, HJn, 2Tln, Jür, Kos, Mär, Mih, Var, Han, Vän, Saa, 2Hls, 3Krk, Hel, Trv, Pst, 4Pil, Trm, Trt, Ote, Har - 41 var. Parijõgi-Reial-Vaigla VI 164 (23); Pioneer nr. 3 (1948) lk-ta (2)
A₅a₂.	Hall härg, hangus sarved, võtab sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski Trv 1894/1901 (J. Kala) Koe, Tür v. Juu, Hls, Trv, Ote - 5 var.
A₅a₃.	Hall härg ja hangus sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Hag 1889 (J. Luthverk) Tür, 2Hag, Har - 4 var.
A₅a₄.	Hall härg ja hangus sarved, võtab sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Hollandi veski Lih 1968 (K. Salve) Kei, Lih, Hps - 3 var.
A₅a₅*.	1) Hall härg, hangus sarvad, võtab saanad sarvile, kihelkonnad kukile? Veski Amb 1889 (J. Ney) 2) Hall härg ja hangus sarved, võtab saunad sarvile ja kehelkonna kukile? Tuuleveski Pee 1894 (O. J. M.) Amb, JJn, Pee, HJn, Juu, Vig, Tõs - 7 var.
A₅a₆.	Hall härg ja hangus sarved, ta võtab kõik saunad sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski Rap v. Mär 1931/2 (E. Poom)
A₅a₇.	Hall härg, hangus sarved, võttis sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski HJn 1888 (N. Jegorov) Pee, Ann, Tür, HJn, Jür, Kos, Juu, Rap, Hls - 9 var. Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 26 (53); Loorits VrP 26 (53); Huvit. V Lisa 18 (78); Pioneer nr. 8 ja 9 (1949) lk-ta (3)
A₅a₈.	Hall härg, hangus sarved, võttis saana sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski Koe 1890/3 (H. Schultz) Koe, Juu, Saa - 3 var.
A₅a₉.	Hall härg ja hangus sarved, võttis sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski VMr 1891 (C. Mastberg) VMr, Jür - 2 var.
A₅a₁₀.	Hall härg ja hangus sarved, võttis sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski Kei 1888 (J. Vinter)
A₅a₁₁.	Hall härg, hangus sarved, võttis saunad sarvile, kihelkonnad kukile? Tuuleveski Juu 1888 (J. Oras)
A₅a₁₂.	Hall härg ja hangus sarved, võtab kihelkonna kukile, saana sarvile? Kerik Mär 1937 (L. Uustalu)
A₅b₁.	1) Hall härg, hangud sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski; sitasõnn Rak 1890 (anon) 2) Hall härg, hangu sarve, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Trv 1897 (J. Vaine) Rak, VMr, Koe, 2Tür, Kuu, 2Tor, 2Saa, 2Hls, Hel, 2Trv, 3Pst, Vil, 4SJn, SJn v. Ote, KJn, 6Pil, Plt, Lai, Pal, Trm, Puh, Ote, Kan, Tt - 40 var.
A₅b₂.	1) Hall härg, hangud sarved, võtab saana sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski Pal 1888 (M. Uus) 2) Hall härg, hangu sarve, võtt sanna sarvile ja kihelkonna kukile? Tuulekivi Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Vil, SJn, KJn, Pal, Äks, Krl - 6 var.
A₅b₃.	Hall härg ja hangud sarved, võtab sauna sarvil, kihelkonna kukile? Veski Lai 1895 (V. Ervart) Lai, Trt - 2 var.
A₅b₄.	Hall härg ja hangud sarved, võtab saana sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski SJn 1889 (P. Johannson) SJn, KJn - 2 var.
A₅b₅*.	1) Hall härg, hangud sarved, võtab saunad sarvile, kihelkonnad kukile? Veski JJn 1888 (P. A. Pitka) 2) Hall härg, hangud sarved, võtab saunad sarvile ja kihelkonnad kukile? Tuuleveski Tt 1901 (A. Raudkell) Jõh, JJn, Sa, Trv, 2Tt - 6 var. • Mötleja 3 ja 51 (1); E EM 34 (111); E EM² 32 (132)
A₅b₆.	Hall härg, hangud sarved, võtab sauna sarve otsa, kihelkonna kukile? Tuuleveske SJn 1888 (J. Mein) Krk, SJn - 2 var.
A₅b₇.	Hall härg, hangud sarved, võttis sauna sarvile, kihelkonna kukile? Veski Pil 1993 (A. Korb)
A₅b₈.	Hall härg ja hangud sarved, võtab saana sel'lale, kihelkonna kukile? Veske KJn 1939 (J. Raidla)
A₅b₉.	Hall härg, hangud sarved, võtab kihelkonna kukile, sauna sarvile? Veske tuulega As 1896 (J. Keller)
A₅c.	Hall härg ja hangjad sarved, võtab saana sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski Äks 1894 (P. Sepp)
A₅d₁.	Hall härg, hangus sarved, tõstab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Aud dat-ta (M. Pommer) Mus, Tõs, Aud, Saa, Pil - 5 var.
A₅d₂.	Hall härg, hangus sarved, tõstab saana sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski KJn 1971 (P. Kippar)
A₅d₃.	Hall härg ja hangus sarved, tõstab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Veski Khn 1948 (J. Sulengo) Khn, Hel - 2 var.
A₅d₄.	Hall härg, hangus sarved, tõstab saana sarvile ja kihelkonnad kukile? Tuuleveski Trm 1965 (J. Sildvee)
A₅d₅*.	Hall härg ja hangus sarved, tõstis sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski Prn 1933 (E. Poolak) Prn, Trt - 2 var.
A₅e₁.	Hall härg, hangud sarved, tõstab saana sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveske KJn 1888 (J. Reial) Hel, SJn, 4KJn, 2Plt, 2Trm, Äks - 11 var. Bergm. 16 (2); Lasteleht nr. 12 (1938) 190 (4)
A₅e₂.	Hall härg, hangud sarved, tõstab sauna sarvele, kihelkonna kukile? Tuuleveski Võn 1949 (O. Hildebrand)
A₅e₃.	Hall härg, hangud sarved, tõstab saana sarvile ja kehelkonna kukile? Tuuliveski SJn 1936 (L. Takk) Mus, SJn, Pil, Ran - 4 var.
A₅e₄.	Hall härg ja hangud sarved, tõstab saana sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveske KJn 1898 (C. Sööt)
A₅e₅.	Hall härg ja hangud sarved, tõstab sauna sarvile ja kihelkonna kukile? [Lahendus puudub] Plt 1923 (H. Katmann)
A₅e₆.	Hall härg, hangud sarved, tõstis sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveske Pal 1891/2 (H. Maasen) Vän v. Trt, Pal - 2 var.
A₅f*.	1) Hall härg, hangud sarved, viskab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Hls 1893 (M. Kuum) 2) Hall härg, hangud sarved, viskab sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuliveski Tor v. SJn 1963 (S. Lätt) Tor v. SJn, Hls, Krk - 3 var.
A₅g.	Hall härg, hangud sarved, keerab sanna sarvile, kihelkonna kukile? Haspeldamine Trm 1906 (M. Sild)
A₅h.	Hall härg, hangusarved, võttis sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuliveske Pst 1888 (J. Leppik)
A₅i.	Hall härg, hangusarved, tõstab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski PJg 1969 (E. Allik, R. Rebane, H. Vesterberg)
A₅j.	Hall härg, hangud sarvis, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Pal 1888 (M. Saar)
A₅k₁.	Hall härg, harkis sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Kos 1888 (J. Pikkel)
A₅k₂.	Hall härg, harkis sarved, võttis saana sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Tür 1961 (M. Männik)
A₅l.	Hall härg, hargud sarved, tõstab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Tor 1967 (V. Laats, R. Saukas, J. Tammleht, R. Treial)
A₅m.	Hall härg, haunas sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Kirik; veski JJn 1889 (J. Piber)
A₅n.	Hall härg, hangud sarved, võtab saana sarvile, kihelkonna kukile, ise üstku veski? [Veski] Pee 1952 (V. Taim)
A₆.	Hall härg, hangus sarved, võtab saare sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski Äks 1894 (P. Sepp)
A₇.	Hall härg, hangud sarved, võtab saksa sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Amb 1889 (J. Freimann)
A₈.	Hall härg, hangud sarved, tõstab saba sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Tt dat-ta (anon)
A₉.	Hall härg, hangud sarved, võtab sangata sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Hel 1888 (J. Pastarus)
A₁₀.	Hall härg, hangus sarved, tõstab tua turjale, sauna sabaroo peale? Veski HJn 1888 (N. Jegorov)
A₁₁.	Hall härg ja hangus sarve', tõstap sanna sarvilõ ja valla vankrilõ? Tuulõveski Krl 1910 (H. Ojansuu)
A₁₂.	Hall härg, hangus sarved, võttis valla vankrile, kihelkonna kukile, saonad oma sarvile? Veski Kos 1892 (T. Wiedemann)
A₁₃.	Hall härg, hangus sarved, keerab küla küljeli, saunaeided seljali? Tiibadega veski JJn 1974 (H. Sammal)
A₁₄.	Hall härg, hangus sarved, kutsub küla kiigule, valla vaagule, kihelkonna kukile? Veske VNg 1892 (H. Lohk)
A₁₅.	Hall härg ja hangud sarved, võtab küla kainlasse, kihelkonna kukile? Veski KJn 1932 (J. Grauberg)
A₁₆a₁*.	1) Hall härg, hangus sarved, võtab valla sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveske Vil 1889 (H. Niggol) 2) Hall härg, hangu sarve, võtse valla sarvile, kihelkonna kukele? Tuuleveski Hel 1889 (G. Habicht) Pde, Hel, Vil - 3 var.
A₁₆a₂.	Hall härg, hangu sarve, võtt valla sarve vahel, kihelkonna kukil? Tuuleveske Krk 1890 (J. Kuusik)
A₁₆a₃.	Hall härg, harkis sarved, võtab valla sarvile, kehelkonna kukile? Tuulik Pst 1936 (L. Takk)
A₁₆b₁.	Hall härg, hangus sarved, võtab valla vankrile, kihelkonna kukile? Tuuleveske PJg 1888 (J. Reinson) PJg, 2Hls, Vl, Plt, Kan, Tt - 7 var. • Tõn. R Tähtr. (1882) 57 (3)
A₁₆b₂.	Hall härg, hangus sarved, võtab valla vankresse, kihelkonna kukile? Tuuleveske Saa 1888 (J. Miländer) Saa, Trt - 2 var.
A₁₆b₃.	Hall härg, hangud sarved, võtab valla vankrile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Tor 1888 (A. Martson) Juu v. Vän, Tor, Pst v. Pil, Vln - 4 var.
A₁₆b₄.	Hall härg, hangud sarved, võtab valla vankrele ja kehelkonna kukile? Tuuleveske Vil 1936 (L. Takk)
A₁₆b₅.	Hall härg, hangud sarved, võtab valla vankrisse, kihelkonna kukile? Tuuleveski Vän 1888 (T. Tetsmann) 3Vän, Hel - 4 var.
A₁₆b₆.	Hall härg, hangud sarved, võtab valla vankrisse ja kihelkonna kukile? Tuuleveski Tor 1889 (M. Tohv) Vän, Tor - 2 var.
A₁₆b₇.	Hall härg, hangjad sarved, võtab valla vankrile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Vig 1894 (M. Aitsam)
A₁₆b₈.	Hall härg, hangust sarved, võtab valla vankrist ja võtab kihelkonna kukile? Tuuleveski Vln 1968 (H. Linde)
A₁₆b₉*.	Hall härg, hangud sarved, võtab kihelkonna kukile ja valla vankrile? Tuuleveske Tor 1889 (C. Tults) Tõs, Tor - 2 var.
A₁₆b₁₀.	Hall härg, hangud sarved, võtab valla vankrisse ja kihelkonna keskele? Veske Tor 1939 (Õ. Raab)
A₁₆c₁.	Hall härg, hangus sarved, võtab valla vangule, kihelkonna kukile? Tuuleveski Vil 1892 (H. Pihlap)
A₁₆c₂.	Hall härg, hangud sarved, võtab valla vangule, kihelkonna kukile? Tuuliveske Hls 1888 (P. Ruubel) Tln, Vän, Hls, Pst, Äks, 2Ran, Tt - 8 var. • Kas. Talur. Kal. (1881) 39 (3)
A₁₆c₃.	Hall härg, hangud sarved, tõstab valla vangule, kihelkonna kukile? Veske Pär 1888 (H. Martinson)
A₁₆c₄.	Hall härg, hangud sarved, võtab valla vangud sarved, kihelkonna kukile? Tuuleveski Pst 1890 (L. Vihvelin)
A₁₆d₁.	Hall härg, hangus sarved, võttis valla varjule, kehelkonna kukile? Kirik Rap 1930 (L. Uustalu)
A₁₆d₂.	Hall härg ja hangud sarved, võtab valla varjule, kihelkonna kukile? Tuuleveski Rak 1893 (G. J. Jürjev)
A₁₆e₁*.	1) Hall härg, hangus sarved, võtab valla vahele, kihelkonna kukile? Veski JJn 1896 (J. A. Rehberg) 2) Hall härg ja hangus sarve, võtab valla vahele ja kihelkonna kukile? Tuuleveske Hls 1930 (E. Sitska) JJn, 2Hls, Se - 4 var.
A₁₆e₂.	Hall härg ja hangus sarved, võtab valla vahele ja kihelkonna keskele? Tuuleveski Hls 1930 (E. Reichenbach)
A₁₆e₃.	Hall härg ja harkis sarved, võtab valla vahele ja kihelkonna keskele? Tuuleveske Rid 1941 (E. Poom) Metstak² 22
A₁₇.	Hall härg ja hangud sarved, tõstab tiivad kõrgele ja puhub tuuled edesi? Tuuleveski Trt 1949 (O. Hildebrand)
B₁.	Hall pull, hangus sarved, võtab valla vankrile, kihelkonna kukile? Tuuleveske Puh 1888 (H. Huik)
B₂.	Hall pull, hagilad sarved, võtap sanna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Ran 1889 (A. Tobber)
C+.	Hall hunt, hangud sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Veski Kod 1923 (H. Vilde) Vig, Kod, Urv - 3 var.
D₁.	Hall härg ja sargis sarved? Tuuleveske Vig 1896 (H. Laipmann)
D₂.	Hall härg, suured sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Lai 1935 (E. Voimann)
E.	Hall härg, sarved seljas, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Veski Lai 1897 (H. Asper)
F.	Hall härg, sarvõ sälän, võtab sanna sarvilõ, kihelkonna kukõlõ? Veske Rõu 1932 (H. Tampere)
G.	Hall härg ja rangus sarved, võtab sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Veski Pee 1930 (M. Lauk)
H.	Hall härg, vigelsarve, võtab valla vankresse, kihelkonna kukile? Tuuliveske Trv 1894 (J. Liller)
I.	Hall härg, vasest sarved, võtab valla vahele, kihelkonna kukile? Tuuleveski Hls 1939 (L. Tamme)
J₁.	Suur härg, hangus sarved, keerab kihelkonna ümber? Veske Pär 1902 (J. J. Pulst)
J₂.	Suur härg, hangus sarved, võtab valla varjule, kihelkonna kukile? Tuuleveski Juu 1890 (J. Trull)
K₁.	Üks härg keerab sarved ümber kihelkonna? Veski Jõh 1935 (anon)
K₂a.	Hall härg võtab kihelkonna kukile? Viina- ehk õllevaat Var 1888 (M. Karotom)
K₂b.	Hall härg võtab valla sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski Tür 1926 (A. Palm)
K₂c.	Hall härg võtab valla vankrile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Mih 1920 (A. Leppik)
L₁.	Hall härg, mügarad sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Nõo 1940 (O. Sild)
L₂.	Must härg, hangud sarved? Veski Ksi 1926 (P. Berg)
M₁a.	Must härg, mungus sarved, hall härg, hangus sarved, võtab saunad sarvile, kihelkonnad kukile? Tuuleveski Tln 1926 (M. Sengbusch)
M₁b.	Hall härg ja hangus sarved, must härg ja mukil sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveske Kuu 1909 (A. Ploompuu)
M₂.	Hall lehm ja hangus sarved, must lehm ja mugarad sarved, tõstab sauna sarvile ja kihelkonna kukile, ise nad on sugulased? Tigu Tt 1952 (A. Tuim)
N₁a₁.	1) Must härg, mugulad sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Sitasitikas Kos 1888 (A. G. Eriksohn) 2) Must härg, mugola sarvõ, võtab sanna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski siiva Plv 1890 (J. Tamm) Jõh, VJg, VMr, Kuu, Kos, Khn, 4Lai, Trm, MMg, 2TMr, Nõo, Ote, Plv - 17 var. E EM 104 (912); E EM² 92 (1207); • EKMS IV 934 Vrd. 1236
N₁a₂*.	1) Must härg, mugulad sarved, võtab sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Sitasõnn Vi 1921 (A. Martinson) 2) Must härg ja mugulad sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Veski Pal 1891/2 (H. Maasen) 3) Must härg ja mugulad sarved, võtab saana sarvile ja kihelkonna kukile? Ahi, tuli Sim 1929 (R. Viidebaum) Vi, Jõh, Sim, Pal - 4 var.
N₁a₃*.	Must härg, mugulad sarved, võtab saunad sarvile, kihelkonnad kukile? Sitapõrnikas Kad 1888 (J. Aab) Kad, Sim - 2 var.
N₁a₄*.	1) Must härg, mugulad sarved, võttis sauna sarvile, kihelkonna kukile? Veski Iis 1889 (E. Ellert) 2) Must härg ja mugulad sarved, võttis sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski Jõe 1888 (H. Redlich) Iis, 2Jõe - 3 var.
N₁a₅.	Must härg, mugulad sarved, kannab sauna sarvidel, kihelkonna keele peale? Puusild kraavi peal Jõh 1888 (N. Otto) E EM 104 (909); E EM² 92 (1204)
N₁a₆.	Must härg, mugulase sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Kuldtiibadega sitikas, kui kegu alla poeb VMr 1890 (K. V. Lurich)
N₁a₇.	Must härg, mugolased sarved, võtab saana sarvile, kehelkonna kukile? Veski MMg 1888 (G. Tenter)
N₁a₈*.	1) Must härg, mugulas sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Sitikas Sim 1938 (E. Lippus) 2) Must härg ja mugulas sarved, võtab sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Sõnnikusitikas Sim 1947 (H. Joonuks) VJg, 4Sim - 5 var.
N₁a₉.	Must härg, mukulas sarved, tõstab sauna sarvile, kehelkonna kukile? [Lahendus puudub] Lüg dat-ta (J. Landsmann)
N₁a₁₀.	Must härg, mugul sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Sitasitikas Lai 1937 (P. Tammepuu)
N₁b₁.	1) Must härg, mugalad sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Urv 1887 (J. Paap) 2) Must härg, mugala sarve, võtt sanna sarvile, kihelkonna kukile? Veski Rõn 1889 (A. Rahi) 3MMg, Trt, Nõo, 3Puh, Ran, 2Rõn, Urv - 12 var. • OM nr. 6 (1886) 204
N₁b₂.	1) Must härg, mugalad sarved, võtab saana sarvile ja kihelkonna kukile? Veski Kod 1888 (J. Liiv) 2) Must härg, mugala sarvõ, võtt sanna sarvile ja kihkonna kukile? Veski Kam 1888 (J. Siimus) Trm, Kod, Kam, Nõo - 4 var. • EMrd III 236
N₁b₃.	Must härg, mugalad sarved, võttis saana sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski MMg 1890 (L. Jakobson)
N₁b₄.	Must härg ja mugalad küljes, võttis sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Jõgi Pä 1896 (J. Hinderov)
N₁b₅.	Must härg, mugalad sarved, tõstab saana sarvile, kihelkonna kukile? Veski Kod 1887 (S. Käär)
N₁b₆.	Must härg, mugala sarve, võtt sauna sarvile, kihelkonna kissili? Veskikivi Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
N₁b₇.	Must härg, mugalased sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukule? Veski Trm 1889 (H. Mann)
N₁b₈.	Must härg, mugali sarve, võtt sanna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Ote 1893 (J. Tammemägi) TMr, Võn, 2Ote, Kan, Vas - 6 var.
N₁b₉.	Must härg, mugali sarve, võtt sanna sarvi otsa, kihelkonna kuke pääle? Tuuleveske Rõn 1889 (P. J. Tamm)
N₁b₁₀.	Must härg, mugali sarve, võtt kihkonna kukile, sanna sarvile? Tuuleveski Võn 1889 (T. Lätti)
N₁b₁₁.	Must härg, mugalsarv, võtap sanna sarvile, kihelkonna kukile? Veski Võn 1895 (H. Mikkel)
N₁b₁₂.	Must härg, mugalsarve, võtab sanna sarvikile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Ran 1889 (A. Tattar)
N₁b₁₃.	Must härg, mugalsarvega, võtab sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Veskid: tuuleveski, vesiveski Hel 1874 (A. Wahlberg)
N₁c₁*.	1) Must härg, mugelsarv, võttis sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Veske Hel 1879 (J. Liiv) 2) Must härg mugelsarvige, võtt kik sanna sarvile ja kihelkonna kukele? Õpeteje kantslen Hel 1887/9 (J. ja P. Einer) VMr, 2Hel - 3 var. • Liiv LMt 44 (78)
N₁c₂.	Must härg, muglatse sarve, võtt sanna sarvi otsa, kihelkonna kuke pääle? Tuuleveski Rõn v. San 1889 (P. Roose)
N₁d₁.	Must härg, mugurad sarved, võttab sauna sarvile, kihelkonna kukkile? Sittapõrnikas Hlj 1888/1902 (I. Lank)
N₁d₂.	Must härg ja mugurad sarved, võtab saunad sarvile ja kihelkonnad kukile? Veski Jõe 1878 (F. Matson)
N₁d₃.	Must härg, mugura sarvõ, võtt sanna sarvilõ, kihkuna kuke pääle? Tuulik Har 1889 (J. Pähn)
N₁d₄.	Must härg, muguritse sarve, võtt sauna sarvile, kihelkonna kukile? Veski Har 1888 (anon)
N₁d₅.	Must härg, mugru sarve, võtt sanna sarvi, kihelkonna kukele? Veske Hel 1889 (K. Gross)
N₁d₆.	Must härg, mugarad sarved, võtab saana sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Lai 1888 (M. Kolluk)
N₁d₇.	Must härg, mugara sarve, võtt sanna sarvile, kihelkonna kukrule? Tuulekivi Räp 1875/7 (J. Jagomann)
N₁d₈.	Must härg, mugara' sarve', võtt sanna sarvile, kihkunna kukru pääle? Viinakoda Se 1924 (H. Jänes) 2Se - 2 var.
N₁e₁.	Must härg, mugusarvõ, võtt sanna sarvilõ, kihelkonna kukilõ? [Lahendus puudub] Rõu 1896 (A. Perli)
N₁e₂.	Must härg, mugusarv, võtab sauna sarve otsa, kihelk[onna] kukile? Veeuputus Trv 1890 (A. ja J. Viira)
N₁e₃.	Must härg, mugusarv, võttis saunad sarvile, kehelkonnad kukile? Veeuputus Trv dat-ta (A. Parts)
N₁e₄.	Must härg, mugasarved, võtab sauna sarvile, aga kihelkonna kukile? Veskikivi Tõs 1892 (G. Anniko)
N₁e₅.	Must härg, mugijad sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuulik Pee 1925 (A. V. Kõrv)
N₁f₁.	Must härg, mukid sarved, võtab saana sarvile, kihelkonna kukile? Jõgi MMg 1889 (H. Rätsepp) Ksi, MMg - 2 var.
N₁f₂.	Must härg ja mukkis sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Sitasitikas pueb hobusesita alla VMr 1891 (C. Mastberg)
N₁g.	Must härg, mudala sarve, võtse sanna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Ote 1889 (V. Vaher) TMr, Ote - 2 var.
N₁h.	Must härg ja muhali sarve, võtt sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Veske Võn 1911 (J. ja M. Kärt)
N₁i.	Must härg, mungul sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Veske Trv 1889 (J. Käger)
N₂.	Must härg, mugulad sarved, võtab sanna sarvile, talutua turjale, kihelkonna kukile? Sitamumm Iis 1888 (A. Valter)
N₃.	Must härg, muhari moka, võtt saja sarvile, kihelkonna kukile? Viin Kan 1892 (J. Väggi)
N₄.	Must härg, mugulad sarved, võtab sauna sarvedelle, valla vaese vatsa'alle, kihelkonna kukelasse? Sitasõnn, -pomm Rak dat-ta (J. Lilienbach)
N₅a.	Must härg, mugali sarve, võtt valla sarvile, kihkonna kukile? Tuuleveski Võn 1888 (J. Kripson)
N₅b.	Must härg, mugulad sarved, võtab valla vankrille, kihelkonna kukile? Tuuleveski VJg 1889 (J. Ustallo)
N₅c.	Must pull, mukid sarved, võtab valla vankeresse, kihelkonna kukile? Tuuleveske Trv 1888 (H. Utso)
N₅d.	Must härg, mugulas sarved, võtab valla vangule, kihelkonna kukile? Tuuleveski Sim 1927 (M. Kasikov)
N₅e.	Must pull, mugali sarve, võtt valla vahele, kihelkonna kuke pääle? Õpetaja Urv 1890 (J. Teder)
N₆.	Must härg ja mugulas sarved, tõstas kuhja kukkile ja saadu sarvile? Tuuleveski Jõh 1940 (E. Mets) Vrd. 1235
O.	Must pull, mugusarv, võtt sanna sarvile, kihelkonna kukile? Veske Trv 1895 (P. Teckel) E EM 107 (941); E EM² 94 (1251)
P₁a.	Must härg, pugal sarviga, võtab sanna sarvile ja kihelkonna kukile? Veski Nõo 1888 (J. Tüklov)
P₁b.	Must härg, suured sarved, võtab sauna sarvi otsa, kihelkonna keele pääle? Kirikuõpetaja Rõu 1938 (H. Pill)
P₂*.	Must härg võtt kihelkonna kuke pääle? Veski vesiratas San 1888 (K. Gross) San, Har - 2 var.
P₃.	Pisikene must härg, võtab saana sarvile ja kihelkonna kukile? Sitasitikas VMr 1939 (M. Ross)
Q.	Must härg, muugid sarved, kirju härg, kikud sarved, võtab sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Veski Trm 1895 (S. Sommer)
R.	Hall härg ja hangus sarved, kirju härg ja keerdus sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tulekahju Jür 1976/9 (E. Leek)
S.	Sinihärg ja sirgas sarved, kirju härg ja kitsad sarved, lauk härg ja laiad sarved, võttis sauna sarvile, kihelkonna kukile? Veski Pal 1888 (H. Maasen) E EM 142 (1336); E EM² 123 (1742); Nurmik I 14; Ajusp. Mag. nr. 4 (1934) lk-ta
Š₁.	Valge härg, sangas sarved? Vikerkaar Vai 1893 (anon)
Š₂.	Valge härg, sangas sarved, võtab valla vahele, kihelkonna kukile? Vikerkaar Vai 1893 (anon) Tõn. LPr 6 (1)
Z₁*.	Vana härg, vangud sarved? Tuuleveske Hls v. Pst 1914/5 (J. Ilus) Hls v. Pst, San - 2 var.
Z₂.	Vana härg, vangu sarve, kutsub kiik kihelkonna kokku? Tuuleveske Pst 1889 (J. Henno) 2Pst - 2 var.
Z₃.	Vana härg, vangu sarve, võtab kik kihelkonna kukile? Veski Pst 1913 (J. Müür) Trv, Pst - 2 var.
Z₄a.	Vana härg, vangud sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveske KJn 1870 (J. Tiedemann) 2Trv, KJn, Ksi - 4 var.
Z₄b.	Vana härg, vangud sarved, võtab sanna sarve otsa, kihelkonna kukile? Tuuliveske Trv 1890 (A. Rull)
Z₅a.	Vana härg, vangud sarved, võtab valla vankrisse, kihelkonna kukile? Tuuleveski Saa 1889 (J. Tuul)
Z₅b.	Vana härg, vangud sarved, võtab valla vangule, kihelkonna kukile? Tuuleveski Pär 1888 (H. Martinson)
Z₆.	Puust härg, pugala sarve, võtab sanna sarvile, kihelkonna kukile? Veski Puh 1889 (J. Andresson)
T.	Kirju härg võtab kihelkonna selga? Kirik Vil 1891 (J. Karus)
U.	Kerapää oinas, ketsud sarved, võtab valla vaagile, kihelkonna kukile? Veske Trv 1889 (A. Rull) Vrd. 623
V₁.	Võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Sipelgas Nrv 1893 (J. Laur) Nrv, SJn - 2 var.
V₂.	Võtab valla vangule, kihelkonna kukile? Veske Saa dat-ta (anon)
W.	Hall härg, hangus sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile, olgu kuiv ehk vihmane, ikka tolm taga? Tuuleveski Äks 1889 (A. Mauer) Kontam.: = 1851M
Õa*.	1) Hall härg, hangus sarved, küljest sööb ja seljast situb? Tuuleveski Mar 1923 (E. Labi) 2) Hall härg ja hangus sarved, küllest sööb ja sel'last situb? Tuuleveski Kul 1936 (R. Einberg) Kul, Mar, Tõs - 3 var. Kontam.: = 893Ba*
Õb.	Hall härg ja hangus sarved, küllest sööb ja kõrvast situb? [Lahendus puudub] Kos 1894 (T. Wiedemann)
Ä₁a*.	Hall härg, hangus sarved, seljast sööb, küljest situb? Tuulik Kul 1928 (R. Viidebaum) 2Rap, Kul, 2Vig, LNg, Khn, Tõs, Saa, Hls - 10 var. Kontam.: = 1938J₁a*
Ä₁b.	Hall härg ja hangus sarved, suust sööb ja külest situb? Veski Aud 1896 (anon) Kontam.: = 1938J₁b
Ä₁c.	Hall härg, hangud sarved, seljast sööb ja küljest heidab välja? Veske Hää 1924 (N. Taago) Kontam.: = 1938J₁c
Ä₁d.	Kõrge härg ristsarvedega, silmast sööp, heidab välja? Tuulveski tiivadega Võn dat-ta (J. Pint) Kontam.: = 1938J₁d
Ä₂a.	Hall härg, hangud sarved, võtab sauna sarve otsa, kihelkonna kukile, seljast sööb ja küljest situb? Veske Hls 1889 (J. Lepik) Kontam.: = 1938J₂a
Ä₂b₁.	Must härg, mugulad sarved, seljast sööb, küljest situb, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Lai 1936 (F. Eichenbaum) Kontam.: = 1938J₂b₁
Ä₂b₂.	Must härg, murave sarve, sälläst süü, suust situs, võtt salve sällä pääle ja kihelkonna kuke pääle? Veske Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Kontam.: = 1938J₂b₂
Ö*.	Hall härg, auk seljas, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Veskikivi Pal 1889 (J. Varik) VMr, JJn, Pal - 3 var. Kontam.: = 155H*
Ü₁.	Härg läheb mäele möirates, võtab sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski Rkv 1888 (A. Heraklides) Kontam.: = 292J₁
Ü₂a.	Must härg, mugulas sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile, läheb üle mäe möirates? Sitikas JJn 1888 (M. Roosileht) Kontam.: = 292J₂a
Ü₂b.	Must härg, mugulas sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile ja läheb möirates mäele? Veski Krj 1939 (V. Fuchs) Kontam.: = 292J₂b
Ü₃.	Hall härg, hangud sarved, võtab kihelkonna kukile, sauna sarvile ja läheb möirates mäele? Tuuleveske Pil 1894 (A. Jung) Kontam.: = 292J₃
X.	Hall härg ja hangus sarved, kopsud-maksad liikuvad sees, keerab ümmer kihelkonna? Tuuleveske Kul 1938 (V. Eenveer) Kontam.: = 294R
Y.	Tuule-puttu, taale-puttu, keskelt oli kene-puttu, pealt oli puttu peenikene, võttab saunad sarvile ja kihelkonnad kukkile? Tuuleveski Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus) Kontam.: = 2297I
Vrd.	159 1233 1234
157.	HALL HÄRG, KAHES OTSAS HANGUS SARVED? Talutuba - 0+1+0+0 = 1 (14) var. Tt 1878 (C. E. Malm) • Mötleja 4 ja 51 (5); E EM 34 (112); E EM² 32 (133)
Vrd.	2675
158.	HALL HÄRG, MÄDA SELG? Või pudru sees - 1+32+10+1 = 44 (92) var.
A₁*.	Üks härg ja mäda selg? Või pudru sees Tõs 1921 (S. Lind) Tõs, Pär? - 2 var.
A₂.	Hahk härg, mäda säl'g? Leib mõhen Kan 1888 (G. Veski) 2Kan - 2 var.
A₃a₁.	Hall härg, mäda selg? Või pudru sees Aud 1888 (P. Jagor) 2Tõs, Aud, Saa - 4 var. E EM 34 (114); E EM² 32 (136)
A₃a₂.	Hall härg ja mäda selg? Või tangupudrus Saa 1933 (J. Seeman) 3Tõs, Saa - 4 var.
A₃b+.	1) Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, hall härg, mäda selg? Pudru vaagnas Pär 1902 (J. J. Pulst) 2) Hall härg, mädä silm piäs? Puder Khn 1934 (T. Saar) Khn, Tõs, 2Pär - 4 var. E EM² 32 (134)
Ba*.	Hall oinas ja mäda selges? Või kile sees Tor 1889 (M. Tilk) Tor, Pär - 2 var.
Bb.	Hall oinas ja mäda auk selgas? Pudru võiga kausis Rei 1889 (P. Reikmann)
C₁.	Lammas aja taga, mädapütt selgas? Või pudru peal Kse 1889 (K. Karu)
C₂a.	Hall lammas, sel'la pääl mäda auk? Pudrukauss Hää 1933 (M. Martinson)
C₂b.	Hall lammas, mäda silm? Pudru kaussis, või silmas Hää 1934 (J. Nurme)
C₃.	Vana lammas, mäda selg? Leevämõhk Trv 1894 (A. Rull) Prn, Trv - 2 var.
C₄a₁*.	Valge lammas ja mäda selg? Võisilm pudrus Saa 1930 (A. Räägel) 2Aud, Pär, Saa - 4 var. E EM 170 (1651); E EM² 148 (2150)
C₄a₂.	Valge lammas, mäda selgas? Või pudrusilmas Jür 1890 (K. Põldmäe) Jür, 2Vig - 3 var.
C₄a₃.	Valge lammas magab maas, mäda auk selgas? Pudru vaagnas Han 1889 (A. Reimann)
C₄b₁.	Valge lammas, sula selg? Või pudrusilmas VMr 1890 (A. Elken) VMr, Ann, Kos, SJn, KJn, Plt, Har, Tt - 8 var. • Mötleja 33 ja 55 (141); E EM 170 (1642); E EM² 147 (2139); ÜÕÕ 45 (3); Metstak² 32 ja 33
C₄b₂.	Valge lammas ja sula selg? Või kartulipudru silmas Pai 1930 (E. Trautman) Amb v. JMd, Pai - 2 var.
C₄c.	Valge lammas, tüma selg? Kartulipudru Lai 1939 (P. Tammepuu)
C₄d.	Valge lammas, auk külje sees? Või pudru sees Hls 1893 (M. Kuum) Vrd. 155Ba₁
Vrd.	154
159.	HALL HÄRG, SARVED PEAS, TÕLD TUUDELDI TAGA? Ussikoda - 0 (5) var. C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst E EM 35 (117); E EM² 33 (139)
Vrd.	156
160.	HALL HÄRG, VALGE SARVE? Heenakuurm - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Trv 1936 (L. Köögardal)
161.	HALL KERA JA HAMBAID TÄIS? Siil - 0+0+2+4 = 6 (87) var.
a₁.	Hall kera ja hambaid täis? Siil T. Wiedemann (1892): omaloominguline tekst
a₂.	Hall kera, hambud täis? Siil Han 1969 (I. Aavekukk) 2Kuu, Han, Khn - 4 var. E EM² 33 (146); Nurmik I 114; Nurmik EKÕr 141; Huvit. II 39 ja 224; Tamman 19; Huvit. I⁴ 148 (6); Huvit. V Lisa 18 (52); Nugis 285 ja 312 (25); SSTT 74; Metstak 17 ja 34 (156); Kivi-Roosleht EkTv II 30; Metstak² 44
b.	Hall kera, okkaid täis? Siil VJg 1936 (L. Böckler) Muhel VN 6 ja tagakaas (2)
162.	HALL KITS, KEKUD SARVED, LÄHEB LÄBI TAARUTSE TÄNAVA, HALL HABE SUUS? Voki - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Tor 1889 (J. Tilk)
Vrd.	623 1638
163.	HALL KUKK, PUNANE HARI? Maja põleb - 0+1+0+0 = 1 (6) var. VMr 1888 (J. Koit) E EM 35 (123); E EM² 33 (147)
164.	HALL KÜRÄK MEHEK LÄÄ MÕTSA, TEGE PÕLLU PUHTES? Sirp - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Krk 1889 (J. Kuusik)
Vrd.	1080 2575C₂a
165.	HALL LEHM ÜHE NISAGA, TOIDAB KÕIK OMA PERE PIIMAGA? Taarikeha - 0 (4) var.
a.	Hall lehm ühe nisaga, toidab kõik oma pere piimaga? Taarikeha A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst E EM² 33 (149)
b.	Üks lehm ilma udarata, toidab pere oma piimaga? Kaju A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst
Vrd.	kk: Musta lehma piim (kaevuvesi) (Kaa)
166.	HALL MEES JA PEREKOND PER[SES]? Ämblik - 0 (3) var. A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst E EM² 33 (152); Metstak² 49 ja 50
167.	HALL MEES NURKAS, HABE KIRPUSI TÄIS? Luud - 0+2+0+0 = 2 (6) var.
A.	Hall mees nurkas, habe kirpusi täis? Luud Jäm 1897 (A. Kuldsaar) E EM² 33 (151); Metstak 12 ja 33 (91); Metstak² 28 ja 30
B.	Poiss nurkas, täid seljas? Päsmer Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Vrd.	2437 2460A
168.	HALL TEEDAKÕNÕ KÜÜNTÄS PÄÄLE TAIVA POOLÕ? Sau - 0+6+6+0 = 12 (15) var.
A₁.	Hall teedakõnõ tulõ tarõst vällä, küünütäs kätt taiva poolõ? Sau Se 1888 (H. Prants)
A₂a.	Hall teedakõnõ küüntäs pääle taiva poolõ? Sau Se 1929 (A. Gehrke)
A₂b.	Hall teedakõnõ küntäs pääle kässi taivahe? Sau Se 1929 (T. Kõivastik)
A₂c.	Vana hall teedakõnõ, künnütäs pääle taivatähti? Saun, vana saun Se 1938 (J. Ilvik)
A₂d.	Vana teedakõnõ õga hummogu kõõ künnütäs taiva poolõ? Sau Se 1937 (I. Rohtla)
Ba.	Vana hall mehekene küntäs hummokult varra käega taiva poolõ? Jookseb sau korstnast välja Se 1938 (A. Suvi)
Bb.	Vana mehekene küntäs hummogul varra taiva poolõ? Sau hummogul Se 1928 (T. Haak)
Bc.	Vana hall mees aeab toa taga kätt pilve? Suits Saa 1888 (P. Sitzka)
C.	Vanamees istup mäe pääl, näitap sõrmega taiva poole? Kerik Ran 1889 (A. Tobber) Vrd. 566J₂a*
D.	Taavit aeab kätt tag[a t]ara taeva poole? Suits Trv 1889 (J. Käger)
E₁.	Naene läheb uksest välja, näitab käega taeva poole? Suits Trm 1894 (E. J. Õunapuu) E EM² 95 (1265)
E₂.	Lesknaene ajab kätte taeva poole? Suits SJn 1889 (T. Köstner)
Vrd.	997 2443J₅ 2538 2566
169.	HALL TEEDAKÕNÕ TULÕ TARRÕ, TSUSKAS PÄÄ PINGI ALA? Külm - 0+7+29+10 = 46 (107) var.
A.	Miis tulõ tarrõ, tsuska pää pingi ala, tulõ-õi tarrõgi? Külm Se 1934 (N. Oinas)
B.	Hall mehekäne tulõ tarrõ ja tsuskas pää pingi alla? Külm tulõ ussõst sisse Se 1930 (N. Nurmetu)
Ca.	Teedakõnõ kargas tarrõ, nii tsuskas pää pingi alla? Külm Se 1937 (I. Rohtla)
Cb.	Teedakene tuleb tuppa, suskab pea pingi alla? Külm Se 1960/1 (anon)
Da.	Vana teedakõnõ tulõ tarrõ ja tsuskas pää pingi ala? Külm Se 1927 (V. Ruusamägi)
Db.	Vana teedakõnõ tulõ tarrõ, lüü uma pää vastu pinki ar? Külm Se 1934 (F. Paloots)
Ea.	Hall teedakõnõ tulõ tarrõ, tsuskas pää pingi ala? Külm Se 1933 (A. Tammeorg) 7Se - 7 var.
Eb*.	Hall teedakõnõ tulõ tarrõ, lätt pingi ala? Külm talvõl Se 1929 (A. Gehrke) 2Se - 2 var.
Ec.	Hall teedakõnõ tulõ tarrõ, tsuskas pää lavva alla? Külm tulõ tarrõ Se 1928 (T. Haak)
Ed.	Hall teeda tulõ tarrõ, lätt peräpingi ala? Külm Se 1927 (M. Pihlapuu)
F.	Miis tulõ tarre, hall teedakõnõ iih, lätt pingi ala? [Lahend puudub] Se 1927 (P. Voolaine)
Ga*.	Vanamiis tulõ tarre ja tsuskas pää pingi ala? Külm õhk Räp 1953 (S. Kaarheit) Räp, 2Se - 3 var.
Gb.	Vanamiis tule tarre, pess pää pingi ala? Külm tule tarre Vas v. Se 1900 (J. Sandra) Metstak² 64 ja 66
Gc.	Vanamiis tulõ tarrõ, lätt pingi ala? Külm Se 1931 (N. Sõrmus)
Gd.	Vana mehekene tulõ tarrõ, tsuskas pää pingi alla? Külm tulõ tarrõ Se 1938/9 (E. Sõrmus) 2Se - 2 var.
Ge.	Vana mehekene tulõ tarrõ ja löön pää pingi ala? Külm Se 1977 (P. Hagu)
Ha*.	Hall vanamiis tulõ tarrõ, tsuskas pää pingi ala? Külm Kan 1895 (G. Loodus) Kan, Se - 2 var.
Hb.	Hall vanamehekene tul'l tarre, ist peranuka pingi ala? Külm tule tarre, sis lätt, juusk edesi Se 1959 (S. Lätt, A. Strutzkin)
Hc.	Hall vanamehekene tulõ tarrõ, lätt arke peränulka pingi ala? Külm tulõ talvel tarrõ Se 1949 (V. Pino)
Hd.	Hall vanakene tuleb tuppa, pistab pää pengi alla? Külm TMr 1889 (J. Tootsi)
Ia*.	Halli pääga vanamehekene tulõ tarrõ ja tsuskas pää pingi ala? Külm talvõl Se 1938 (A. Tubli) 2Se - 2 var.
Ib.	Halli päägä vanamiis juusk tarrõ ja lüü pää vasta pinki? Külm kargas tarrõ Se 1934 (M. Peramets)
Ic.	Halli pääga vanamiis tul'l tarrõ, juusk peränulka pingi ala? Külm Se 1936 (M. Vabarna)
J.	Vana halli pääga vanamees tulep lävest sisse, pistap pää pengi alla? Külm Urv 1890 (J. Teder)
Ka.	Halli habõnõga' vanamiis tulõ tarrõ ja lätt peräpingi ala? Külm tulõ tarrõ ja lätt pingi ala Se 1932 (J. Ojavere) Vrd. 1638
Kb.	Vana mehekene, halli habõnakõsõ, tulõ tarrõ, tsuskas pää pingi alla? Külm Se 1888 (H. Prants) Rõu, Se - 2 var. Ol. Lisa nr. 12 (1888) 192 (17); E EM 174 (1689); E EM² 150 (2191); Nurmik I² 245 ja 307; Oro-Nurmik ELM 41; Huvit. II³ 175 ja 248 (1); Kmpm. EL II10 119
Kc.	Vana mees, hall habe, tulep tarre, pistap pää pengi alla? Külm Ran 1889 (A. Tobber)
Kd.	Vanamees vällan, hall habe suun, tuleb tuppa, pistab pää parte alla? [Lahend puudub] Puh 1988 (E. Tampere)
L+.	1) Sant tul'l tarrõ, tsusas pää pingi alla? Ku külm tulõ tarrõ Se 1929 (V. Savala) 2) Külaline tulõ tarrõ, lätt peränulka pingi alla? Külm Se 1930 (N. Sõrmus) Nrv, Urv, Har, 2Se - 5 var.
Vrd.	1072C₁₁ 1114
170.	HALL UNDRIK, VALGIT HERNIT TÄIS? Taivas - 0+8+1+1 = 10 (20) var.
Aa.	Hall undrik, valgit hernit täis? Taivas Urv 1890 (J. Teder) Ote, San, Urv, Vru - 4 var. E EM 35 (124); E EM² 33 (154); Jürisson 178 (3)
Ab.	Hall rõõvas, valgit hernit täüs? Taevas ja tähed Urv 1958 (A. Reigo)
B.	Haljas tekk, valgid hernid täis? Taivas tähtig[a] San 1895 (J. Kuldsep) E EM² 33 (156)
Ca.	Sinine kleit, valgid hernid täis? Taivas Ote 1890 (J. A. Palm)
Cb.	Sinine ündrik, valgid hernid täüs? Taevas ja tähe San 1888 (K. Gross)
Cc+.	Sinine rõivas, valgit hernit täis? Taivatähe Urv 1890 (J. Teder) Urv, Har - 2 var. Muhel HK II 40 ja 64
171.	HALL VANAMEES HAIGUTAB? Maja ja suits - 0 (2) var. J. Sõggel (1909): omaloominguline tekst E EM² 157 (2300)
Vrd.	172
172.	HALL VANAMEES ÕUES? Udu - 0 (2) var. J. Sõggel (1909): omaloominguline tekst E EM² 157 (2303)
Vrd.	171
173.	HAMÕH VÄLÄH, KÄÜS TARÕH? Päiv - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
a.	Hamõh väläh, käüs tarõh? Päiv Se 1928 (T. Linna)
b.	Hame välän, aga käüs taren? Päikesekiiret Se 1897 (F. Treijal)
174.	HAMBAD ON, AGA EI SÖÖ? Kamm - 0+3+1+2 = 6 (17) var.
a₁.	Hambad on, aga ei söö? Kamm Tor 1895 (S. Sommer) Vig, Tor - 2 var. E EM 35 (126); E EM² 33 (157)
a₂.	Hambad tal on, aga ei söö iialgi? Saag Tõs 1892 (G. Anniko) Univer-Laurits IV 8; Pioneer nr. 1 ja nr. 2 (1940) 31 ja 63 (3); Metstak² 28 ja 30
a₃.	Hamba umma, a süvvä ei saa? Reha Krl 1976 (A. Pärsimägi)
b.	Hamba' umma', mitte ei pure'? Reha Se 1924 (H. Jänes) Nrv - 1 var.
Vrd.	981
175.	HAMBAD TUPPES, SILMAD TASKUS, JALAD PEUS? Nuga, prillid ja kepp - 0+1+0+0 = 1 (42) var. Tor 1888 (M. Tilk) E EM 36 (127); E EM² 33 (158); E MM 7 ja 42 (36); E MM² 7 ja 45 (36); Raud KL III 213 (7); Ainelo III 119; Ainelo III 123; Raud VMj 213 ja 214 (7); E MM³ 4 ja 36 (36)
176.	HAMBINDA, A PUREE? Külm - 0+1+2+2 = 5 (70) var.
Aa₁.	Hambinda, a puree? Külm Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 125 (10)
Aa₂.	Hambit olõ-õi, a purõ? Külm Se 1938 (A. ja M. Reinola) E MM² 7 ja 45 (37); Huvit. II³ 175 ja 248 (2); Käis EV I⁵/II 29; Seilental I 60; Seilental EkLõ 88; Bachman-Rebane I 56; Säde nr. 87 (1956) 4 (3); Pioneer nr. 6 (1958) 32 (3); Eisen-Hiie 62; Muhel VN 23 ja tagakaas (1); Laur III 91; Kivi-Roosleht I 4; Metstak² 64 ja 66; E MM³ 4 ja 36 (37)
Ab.	Hambit olõ-õi', a' halusahe purõ? Mehine Se 1929 (A. Gehrke)
Ac.	Purib ja purib, kuid hambaid tal pole? Külm Kaa 1946 (V. Niit)
B.	Hammasteta hammustab, käteta joonistab? Pakane Muh 1976 (R. Rull) Kontam.: = 884C
Vrd.	2194
177.	HANI HALJAS, PEA PALJAS, PEA PÄÄLT LÄHEB AUK SISSE? Pudel - 0+3+1+2 = 6 (11) var.
a.	Hani haljas, pealt paljas, lagipealt lääb auk sisse? Pudel Kär 1890 (K. Loiken)
b.	Hani haljas, pea paljas, lagipealt käib auk sisse? Pudel Khk 1955/9 (anon)
c.	Hani haljas, pea paljas, pea päält läheb auk sisse? Pudel Sa 1909 (O. Liiv)
d.	Hani haljas, pea paljas, pealae sees auk? Pudel Khk 1955/9 (anon)
e.	Hani haljas, pea paljas, pea sees auk? Nõel Pöi 1933 (J. Riim)
f.	Hani haljas, pea paljas, peaajust auk läbi? Nöel Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Vrd.	178 1245 2139
178.	HANI HALJAS, PEA PALJAS? Viht - 9+241+104+52 = 406 (592) var.
A₁a.	1) Hani haljas, pea paljas? Viht Lai 1897 (H. Asper) 2) Hani haljas, pee paljas? Viht Kaa 1889 (D. Jakson) 3) Hani hailas, pea pailas? Viht VJg 1921 (M. Jürna) 4) Hani hal'las, piä pal'las? Vihakonts KJn 1898 (C. Sööt) 5) Hani hal'as, pää pal'as? Viht Plv 1903 (J. Semm) Nrv, 2Vai, 5Jõh, 3Iis, 3Hlj, Kad, Rak, 2VJg, 2Sim, 5VMr, Amb, 2JJn, Pee, Ann, Pai, 2Tür, 7Kuu, 3Jõe, 2HJn, Jür, 2Kos, Juu, Rap, 3Hag, Kei, 2Ris, Vig, Han, Mar, LNg, Noa v. Hii, 2Phl, Rei, 2Emm, Sa?, Ans, Kaa, Pöi, Muh, 2Tõs, Aud, PJg, Vän, 6Tor, 3Pär, 3Saa, 2Krk, Hel, 3Trv, 3Pst, 4Vil, Kõp, 3SJn, 2KJn, Ksi, 9Lai, 2Pal, 2Trm, Kod, 2MMg, 2Äks, TMr, 3Trt, 6Võn, Kam, 2Nõo, Nõo v. Ote, Puh, 3Ran, 4Rõn, Rõn v. San, 11Ote, 6San, 5Kan, 10Urv, Krl, 4Har, 12Rõu, 4Plv, 11Räp, 4Vas, Vas v. Se, 7Se, Lut, 2Tt - 228 var. • Helle 362 (7); Hupel 119; Willmann 164 (6); Lönnrot 150; Nörmann 36 ja 56 (86); Ahlqvist 71; Wied. 6; Wied. 263; Just Sak. Kal. (1882) 151 (5); Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (25); • Meelej. nr. 50 (1887) 399 (24); E EM 36 (131); • LMr 125 (11); KAH EKAl 160 ja 163 (6); Kmpm. KH 32; Jürjens 26; E EM² 34 (162); E MM 7 ja 42 (37); Songi² 34; E MM² 7 ja 45 (38); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 26 (57); Loorits VrP 26 (57); Pioneer nr. 6 (1958) 32 (1); Krikmann 99; E MM³ 4 ja 36 (38)
A₁b.	Hani hal'las ja pää pal'las? Viht Hls 1936 (L. Takk) 2Kuu, HJn, Kos, Rap, HMd v. Ris, Ris, Rei, Tõs, Tor, Saa, Hls, KJn, Trt, Võn, Kan - 16 var.
A₁c.	Hani haljas, aga pea paljas? Saunaviht Nrv 1903 (M. Russmann) Nrv, As - 2 var.
A₁d.	Hani hal'las, pia tal pal'las? Viht Noa 1927 (P. Ariste)
A₁e.	Hal'las hani, pal'las pia? Viht Äks 1889 (A. Mauer)
A₂a₁.	1) Hani haljas, pea paljas, nina niinega neotud? Viht Pöi 1894 (T. Undritz) 2) Hani hal'las, piä pal'las, ninä niinegä niutud? Saanaviht KJn 1890 (A. Pihlak) JJn, Kuu, Kse, Hps, Kaa, Pöi, Tõs, KJn, Plt, Ksi, Lai, Trm, Tt - 13 var. • Mötleja 3 ja 51 (4)
A₂a₂.	Hani haljas, pea paljas, nina niinetega niutud? Vihk Tor 1888 (K. Kirschbaum)
A₂a₃.	Hani haljas, pää paljas, nina niinega niidetud? Saunaviht Trv 1894/1901 (J. Kala)
A₂a₄.	Hani haljas, pää paljas, nina niidsega mähitu? Viht Kan 1888 (J. Väggi)
A₂a₅.	Hani haljas, pea paljas, nina niinega seotud? Viht Tõs 1890 (M. Kurul) VJg, Pee, Vig, 2Khn, 4Tõs, Vän, Tor, Tor v. SJn, Pär?, 2Hää, Saa, Saa?, 2Pil, Trm - 20 var.
A₂a₆.	Hani haljas, pea paljas, nina niinedega seutud? Saunaviht Pär 1902 (J. J. Pulst)
A₂a₇.	Hani haljas, pea paljas ja nina niinega seutud? Viht Var 1888 (M. Karotom)
A₂a₈.	Hani haljas, pää paljas, nina niinega kinni seutud? Viht Hää 1889 (E. Grant)
A₂a₉.	Hani haljas, pea paljas, nina niinega kinni köidetud? Viht Hää 1921 (A. Ammon)
A₂a₁₀.	Hani haljas, pea paljas, nina niinega kinni? Viht Tür 1888 (M. Tults)
A₂a₁₁.	Hani haljas, pea paljas, nina niinega? Pesemise viht VMr 1890 (A. Elken)
A₂a₁₂.	Hani haljas, nina paljas, nina niinega siutud? Viht SJn 1894 (H. Raid) SJn, KJn - 2 var. Kodu Kal. (1906) lk-ta (4)
A₂b₁.	Hani hal'las, pea pal'las, nina niidiga seotud? Viht Pil 1888/9 (T. Kiimann) Kad, 2Vig, Mar, Hls, Pil, Lai, Pal - 8 var. Nurmik II 13 (8)
A₂b₂*.	Hani haljas, pea paljas, nina niidiga kinni seotud? Vihk Tõs 1893 (J. Jagoschmidt) Tõs, Kam - 2 var.
A₂b₃.	Hani haljas, pea paljas, nina niidiga kinni köidetud? Viht Hls 1923 (M. Kits)
A₂b₄.	Hani hal'as, pää pal'as, nõna niidiga köüdetü? Viha' Se 1927 (V. Ruusamägi) Võn, Ote, Se - 3 var.
A₂c.	Hani hal'las, pää pal'las, nokk niidige köudet? Viht Hls 1891 (J. Riiet)
A₂d.	Hani haljas, pea paljas, pea niinega kinni seotud? Viht Pde 1936 (H. Neumann)
A₃.	Hani hal'las, pea pal'las, nina niiniga neotud, saba veega leotud? Saunaviht Muh 1937 (R. Viidalepp) Muh, Hel - 2 var. E EM 36 (133); E EM² 34 (164); Kmpm. EL III¹⁰ 168; Lasteleht nr. 12 (1938) 190 (5); Nugis 285 ja 312 (27); Metstak 9 ja 32 (37); Metstak² 15 ja 16
A₄.	Hani haljas, pea paljas, nokk niidiga siotud, saba veega liutud? Saunaviht Lih 1968 (K. Salve)
A₅.	Hani haljas, pea paljas, niinevõru nina peal? Saunahani on saunaviht Rap v. Mär 1930 (E. Poom)
A₆*.	1) Hani haljas, pea paljas, kuldne kee kaelas? Viht SJn 1893 (J. Mein) 2) Hani hal'las, pea pal'las, kuldkeed kaelas? Viht Pil 1888/9 (T. Kiimann) Juu, Hag, SJn, Pil - 4 var. Vrd. 1413
A₇.	Hani haljas, pää paljas, kaks rida pärleid kaelas? Luud Trm 1936/7 (V. Sommer)
A₈a.	Hani haljas, pea paljas, kotiriidest särk seljas? Viht VMr 1890 (K. V. Lurich) VMr, Koe - 2 var.
A₈b.	Hani haljas, pea paljas, kotiriidest kuub seljas? Saunaviht Lai dat-ta (M. Laane)
A₉a*.	1) Hani haljas, pää paljas, tagub sinne, kuhu tarvis? [Lahendus puudub] Kuu 1922 (L. Pärt) 2) Hani haljas, pea paljas, taub sinna, kus on tarvis? Viht Kuu u. 1890 (J. Einstruck) Hlj, 4Kuu - 5 var. Vrd. 1581A₁b
A₉b*.	Hani haljas, pea paljas, tagub senna kohta, kus tarvis on? Saunaviht Jõe 1939 (T. Võimula) Kuu, Jõe - 2 var.
A₁₀.	Hani haljas, pää paljas, kukur kuivä sitäge? Vihk Hel 1889 (G. Habicht)
A₁₁a.	Hani hal'las, pää pal'las, kukur koguni pal'las? Viht Hls 1889 (M. Ilus) 3Hls, Krk, Trv, Nõo, Puh - 7 var.
A₁₁b.	Hani haljas, pea paljas, kukur on koguniste paljas? Viht Krk 1897 (J. Hünerson) Hls v. Pst, Krk - 2 var.
A₁₁c.	Hani haljas, pää paljas, kukkur tal koguni paljas? Viht Hls v. Krk 1868/96 (L. Kase)
A₁₁d.	Hani haljas, pää paljas, kukrukoni koguni paljas? Viht Hel 1874 (A. Wahlberg)
A₁₁e₁.	Hani haljas, pää paljas, kukal koguni paljas? Viht Hls 1893 (J. Stamm)
A₁₁e₂.	Hani hal'las ja pia pal'las ja kukla takka oli koguni pal'las? Viht Koe 1890/3 (H. Schultz)
A₁₂.	Hani hal'as, pää pal'as, kundsa' koguni' palja'? Viht Se 1928 (T. Haak)
A₁₃a.	Hani hal'ass, pää pal'ass, niidsekadsa kaala pääl? Sannaviht Vas 1975 (H. Keem) Kan, 3Krl, 3Vas, 2Se - 9 var.
A₁₃b.	Hani hal'las, kaal pal'las, niidse kadsaga kaala pääl? Viht Rõu 1957 (O. Niinemägi)
A₁₃c.	Hani hal'as, pää pal'as, niidsekadsa kaala all? [Lahendus puudub] Rõu 1888 (A. Jennes)
A₁₃d₁.	Hani hal'las, pää pal'las, niidsekadsa ümbre kaala? Viht Vlg 1903 (J. Undritz) Ksi, Vlg, Har, Rõu - 4 var.
A₁₃d₂.	Hani hal'las, pää pal'las, niidsekadsa kaala ümbre? Viht Krl 1887/94 (J. ja P. Einer)
A₁₃e.	Hani hal'lass, pää pal'lass, niidsekadsa kaalan? [Lahenduseta] Har 1944 (S. Tanning) Har, Rõu - 2 var.
A₁₃f.	Hani hal'las, pää pal'las, niidsekadsa pää pääl? Viht Ote 1890 (J. A. Palm)
A₁₃g.	Hani hal'as, pää pal'as, niidsekadsa ümbre pää? Viht Rõu 1889 (K. Thom)
A₁₃h.	Hani hal'las, pää pal'las, niidsekadsa jalan? Viht Krl 1889 (E. Kornel)
A₁₃i.	Hani hal'las, pää pal'las, kaal niidsekadsaga kinni köüdet? Viht Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
A₁₄a₁.	Hani hal'as, pää pal'as, kespaigast kinni köüdet? Linapeo Se 1930 (V. Ruusamägi) 4Se - 4 var.
A₁₄a₂.	Hani haljas, pää paljas, keskkohalt kinni köidetu? Luud Kam 1959 (A. Relli)
A₁₄b.	Hani hal'as, pää pal'as, kaal kablaga' kinni köüdet? Viht Se 1929 (T. Kõivastik)
A₁₅a₁.	Hani hal'as, pää pal'as, pess meid, pess teid, pess kõõ perre kokko? Viht Se 1938/9 (E. Sõrmus) 2Se - 2 var.
A₁₅a₂.	Pess minno, pess sinno, pess kõik pere kokko? Viht Se 1960/1 (anon)
A₁₅a₃.	Hani hal'as, pää pal'as, pess sinno, pess minno? Viht sanna vihotas [sic!] Se 1929 (I. Sonts)
A₁₅a₄.	Hani hal'as, pää pal'as, habi sind ja habi mind? Sannah käümine Vas 1895 (J. Tint)
A₁₅b.	Hani hal'as, pää pal'as, habi miist, habi naist? Viht Se 1927 (E. Põllula)
A₁₅c.	Hani hal'as, pää pal'as, tsaga ütte, tsaga tõist? Viht naist, viht miist Se 1933 (A. Tammeorg)
A₁₆a.	Hani hal'as, pää pal'as, käänd maasulasõ maaha? Viht Lut 1925 (P. Voolaine) 2Lut - 2 var.
A₁₆b.	Hani hal'as, pää pal'as, käänd maha maasulase? Viht Se 1924 (H. Jänes)
A₁₇.	Hani haljas, pää paljas, ega poolpäeval pühendedas? Viht Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
A₁₈.	Hani hal'las, pää pal'las, vesi juusk alt maa? Maad künnetas Ote 1889 (J. Kivisaar)
B₁a.	Hani haljas, perse paljas? Viht MMg 1889 (H. Ostrat) JJn, KJn, Kod, MMg, Võn, Ote, Rõu, 2Se - 9 var.
B₁b.	Hani hal'las ja perse pal'las? Viht Koe 1890/3 (H. Schultz)
B₂.	Hani hal'las, perse pal'las, nõna niidiga kinni köüdet? Viht Se 1937 (P. Tammepuu)
C.	Roheline hani, nina niinega seotud? Saunaviht Saa 1896 (J. A. Kangur)
D.	Uus hani, nina niinega seutud? Viht Var 1888 (M. Karotom)
E.	Hõbe hani, paljas pia? Viht Pal 1889 (M. Uus)
F.	Tui haljas, pea paljas? Viht Rid 1937 (E. Ennist)
G.	Hode hal'as, pää pal'as? Viht Se 1935 (A. Jänessoo)
H.	Ise haljas, pea paljas, nina niinega seotud? Viht Hlj 1907 (J. Vendemann)
I.	Iest haljas, pealt paljas, vana viht ise väljas? Viht Rak 1969 (K. Salve)
J.	Nina niidiga niotud? Viht Muh 1938 (J. Arike)
K.	Hani haljas, pea paljas, ilma nõela pistmata? Kapsapea Amb 1888 (M. Neumann) Kontam.: = 1009T
L.	Hani haljas, peutäis paljast? Viht Trt 1889 (A. Puusep) Kontam.: = 1581Õ
M.	Hani haljaspiä, liäb põllule, perse paljas? Ader Kod 1887 (S. Käär) E EM 36 (132); E EM² 34 (163) Kontam.: = 2267X
N*.	Hani haljas, pea paljas, kits keldris, keel väljas? Tuli ahjus Saa 1889 (J. Tammann) Jõe, Saa - 2 var. Kontam.: = 682E*
Vrd.	26Ka 177 179 1238 2139 2798
179.	HANI HALJAS, PERSE PALJAS, VISKAS PASKA VURTST? Kalla pudelist piima - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Lüg 1935 (A. Pärtman)
Vrd.	178
180.	HANI HAUB ÜHE JALA PIAL? Kapsas - 1+3+5+4 = 13 (72) var.
A.	Hani haub ühe jala pial? Kapsas Han 1929 (H. Tampere) Kul, Vig, Var, 3Han, Kse, Lih, Mar, Trv - 10 var. E EM 36 (134); E EM² 34 (165); E MM 7 ja 42 (38); E MM² 7 ja 45 (39); RpS nr. 6 (1939) 189; Nugis 285 ja 313 (28); E MM³ 4 ja 36 (39)
Ba₁.	Hani haudub teiba otsas? Kapsas Vig 1928 (S. Kamarik) Pet. ELA 82 (1)
Ba₂.	Hani haub aiateiva otsas? Kapsas SJn 1970 (P. Kippar)
Bb.	Hani muneb teiba otsas? Kapsas Pöi 1951 (A. Tuim)
Vrd.	657B₁ 2629
181.	HANI LENDAB ÜLE ÕUE, TIIVAD TILGUVAD VERD? Veekandmine kaelkookudega - 16+265+85+39 = 405 (642) var.
A₁a₁.	1) Hani lendab üle õue, tiivad tilguvad verd? Veekandmine kaelkookudega Kad 1899 (J. Dania) 2) Hani lennab üle õuve, tiivad tilgovad verd? Pilve läheb üle õuve Iis 1890 (J. Pikkat) Jõh, Iis, Hlj, 2Kad, Pee, Pai, Kuu, Jõe, Tln, Rap v. Mär, Pld, 3Vig, 4Mih, Kär, 3Tõs, Vän, Tor, Tor v. SJn, 4Pst, SJn, Lai, Trm, Tt - 34 var. • Mötleja 4 ja 51 (6)
A₁a₂.	Hani lendab üle õue, tiivad tilgendavad verd? Veeämber kookude otsas Tt 1901 (A. Raudkell)
A₁a₃.	Hani lendab üle õue, tiivanukid tilguvad verd? Naine kan[nab] vett Rap 1926 (A. Hamburg)
A₁a₄.	Hani lens üle oue, tiivad verd tal tilguvad? Pilved ja vihmasadu Kuu 1964 (K. Lilhein)
A₁a₅.	Hani lendava üle õue, siiva tilguve verd? Vett tuuas pangege Trv 1890 (J. Tinn) Trv, Pil - 2 var.
A₁a₆.	Kaks hani lendavad üle õue, tiivad tilguvad verd? Veepanged Tor dat-ta (T. Tilk) Vig, PJg, Vän, Tor, Pst - 5 var.
A₁a₇.	Kaks hane lindavad üle õue, tiivaotsad tilguvad verd? Veeämbrid Rap 1895 (J. Reinthal)
A₁a₈.	Hani lendab mööda õuet, tiivad tilkuvad verd? Inimene läheb kaelkookude ja ämmerdega Mih 1938 (V. Eenveer)
A₁a₉.	Kaks hane lendavad mööda õuet ja tiivad tilguvad verd? Veeämbred tilguvad Tür 1888 (M. Tults)
A₁a₁₀.	Hani lendab läbi õue, tiivad tilguvad verd? Kaelkonksudega veetooja Pil 1933 (P. Otto)
A₁a₁₁.	Hani läheb üle õue, tiivad tilguvad verd? Veeämbrid Juu 1888 (J. Valdt) Iis, Sim, VMr, Koe, 2Pee, Jõe, Tln, Juu, 2Rap, Var, Han, Rid, Pöi, Muh, Tor, KJn, 2Trm, MMg, Ote - 22 var. Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (11); Loorits VrP 25 ja 26 (11); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 163 (3); Mihkla KlL 75 (10); Vih. (1950) 81 ja 82 (10); Meie aasta (1953) lk-ta (7); Säde nr. 26 (1956) 3; SSTT 29; Metstak 12 ja 33 (92); Metstak² 31
A₁a₁₂.	Hani läheb üle õue ja tiivad tilguvad verd? Kaelkoogud VMr dat-ta (anon) VMr, PJg, Kod - 3 var.
A₁a₁₃.	Hani läheb üle õue, tiib tilgub verd? Naine viib vett Jõh 1935 (anon)
A₁a₁₄.	Hani läheb üle õue, tiivad jooksevad verd? Tüdruk läheb kaalpuiega üle õue ja pangist jookseb vesi välja Trt 1922 (H. Väljaots)
A₁a₁₅.	Haned lähved üle õuve, siived tilguvad verd? Veeämbrid Jõh 1892 (A. Tõnurist) Jõh, Vil, MMg, Ran - 4 var.
A₁a₁₆.	Kaks hani lähvad üle õue, tiivad tilguvad verd? Veepaarid SJn 1889 (J. Tammann) VJg, JJn v. Koe, Rap v. Mär, 2Trv, Vil, SJn, Pil - 8 var.
A₁a₁₇.	Kaks hane lähävad üle õue, tiivaotsad tilguvad verd? Ämmerdega veekandmine Tür v. Juu 1891 (M. Antje)
A₁a₁₈.	Hani läheb mööda õue, tiivad tilguvad verd? Veetoomine Trt 1927 (K. Pormeister)
A₁a₁₉.	Hani jookseb mööda õue, siivad tilguvad verd? Veekandja paari veepangega Trm 1906 (M. Sild) Plt, Trm - 2 var.
A₁a₂₀.	Hani uidab üle õue, tiivad tilguvad verd? Veetuuja panged tilguvad Pil 1896 (J. Kuldkepp) Vrd. 183
A₁a₂₁.	Hani uidab mööda õuet, tiivad tilguvad tal verd? Veepaarid Plt 1894 (M. Luu)
A₁a₂₂.	Haned liiguvad üle õue, tiivad tilguvad verd? Veepaarid Plt 1894 (M. Luu)
A₁a₂₃.	Kaks hani uidavad, õues ümber hulkuvad, tiivad verd neil tilkuvad? Veepanged, kui neid kaevult kannetakse Tt 1878 (C. E. Malm) • Mötleja 14 ja 52 (54)
A₁b₁.	Hani lendäs üle usse, siivä tilguve verd? Vett kannets Krk 1889 (J. Kivisäk) 3Krk, Pst - 4 var.
A₁b₂.	Hani lendäb üle usse, siiväkondi tilguve verd? Õlpu pangega Trv 1890 (A. Rull)
A₁b₃.	Hani kõnnib üle usse, siivä tilguve verd? Vett tuuakse Krk 1923 (A. Johanson) Krk, Pst - 2 var.
A₁c₁.	Hani lendäve üle usseaia, siiva tilguve verd? Viipangi Trv 1892 (J. Kill)
A₁c₂.	Hani lendab üle aia, tiivad tilguvad verd? Vihm Pär 1888 (H. Martinson)
A₁d₁.	Hani lendab üle muru, siivad tilguvad verd? Veepaaride kandmine MMg 1888 (G. Tenter)
A₁d₂.	Hani lätt üle muru, siiva tsilgusse verd? Veepaar Ote 1895 (C. Lipping) MMg, Ote - 2 var.
A₁d₃.	Hani kõnnib üle muru, tiivad tilguvad verd? Veepaari kandmine Hel 1888 (J. Pastarus)
A₁e.	Hani lendäb üle tare, siivä tilguv verd? Veepaar Hls 1888 (P. Ruubel) Hls, Pst - 2 var.
A₁f.	Hani lendab üle tua, tiivaotstest tilgub veri? Pilve, vihmasadu As 1993 (A. Korb)
A₁g.	Hani lendab üle harja, tiivad tilguvad verd? Pilv Pst 1888 (M. Juurik)
A₁h₁.	Hani lendab üle nurme, siivad silguvad verd? Pilved Urv 1889 (J. Janson)
A₁h₂.	Hani lendava üle nurme, tiiva tilguva verd? [Lahendus puudub] Trv 1889 (H. Kallas)
A₁h₃.	Hanid lähevad üle nurme, tiivad tilguvad verd? Ämbred, õlpud Tt dat-ta (M. Undi)
A₁h₄.	Kaks hane lähevad üle nurme, tiivad tilguvad verd? Ämbrid kaelkoogu otsas Jõh 1888 (A. M. Saar)
A₁i.	Hani läheb üle põllu, tiivad tilguvad verd? Kaelkoogud Võn 1960 (L. Järvemäe, I. Sarv)
A₁j.	Kaks hane lendavad üle vainu, tiivad tilguvad verd? Kaelkookudega veetoomine Äks 1992 (M. Hiiemäe)
A₁k₁.	Hani läheb teed mööda, tiivad tilguvad verd? Naine läheb kaelkookudega, vesi tilgub maha Ann 1956 (A. Kagovere)
A₁k₂.	Hani kõnnib teed mööda, siivad tilguvad verd? Inimene lääb veepaariga Saa 1895 (P. Ramberg)
A₁l.	Hani tuleb august, mõlemad tiivad tilguvad verd? Inimene tuleb veeämbritega Kos 1891 (J. Härg)
A₁m.	Hanid tulevad alt mäe, tiivad tilguvad verd? Veepaarid Saa 1892 (J. Tiitus)
A₁n₁.	Hani lennab üle mere, tiivad tilkuvad verd? Paat (lootsik) Han 1889 (A. Reimann) Kuu, Han, 2Tõs - 4 var.
A₁n₂.	Kaks hane lindavad üle mere, tiivad tilkvad verd? Veeämbrid Kse 1889 (M. Reimann)
A₁n₃.	Kaks hane läksivad üle mere, tiivad tilguvad verd? Veepanged Pai 1894 (A. Hanson)
A₁n₄.	Hani ojub meres, tiibad tilkuvad verd? Ein Boot, wenn es gerudert wird Khk 1817/22 (anon) Wied. 263; E EM 36 (135); E EM² 34 (166)
A₁n₅.	Hani ojub merd, tiivad tilkuvad verd? Aerupaat merel Khk 1947 (A. Kannel)
A₁o₁.	Hani lindab, tiivad tilguvad verd? Naene toob vett Tor 1889 (K. Kirschbaum) Sim, JJn, Tor - 3 var.
A₁o₂.	Hani lendab ja tiivaotsad tilguvad verd? Kaelkookudega veetassimine Kos 1934 (L. Kukas)
A₁o₃*.	Kaks hane lendavad ja mõlemi tiivad tilguvad verd? Kaelkoogud veeämbretega Rkv 1934 (E. Tamson) Rkv, Tor - 2 var.
A₁o₄.	Haned tulevad, tiivad tilguvad verd? Veetoomine ämbritega Kos 1932 (T. Wiedemann)
A₁o₅.	Hani kõnnib, siivakondi tilguv verd? Veepaari Pst dat-ta (E. Normann)
A₁o₆.	Hani loobõrdas, loobõrdas, siivokõsõ tsilgusõ verd? Veekandja paariga Vas v. Se 1903 (J. Sandra)
A₂a₁.	Kurg lendab üle õue, tiivad tilguvad verd? Tulek veetäitega Saa 1933 (J. Seeman) Vän, Tor, Saa, Hls - 4 var.
A₂a₂.	Kurg lendab üle õue, tiivanukid tilguvad verd? Veepangid Pil 1888 (S. Käär)
A₂a₃.	Kaks kurge lendavad üle õue, tiivad tilguvad verd? Vee toomine pangedega Tor 1889 (C. Tults)
A₂a₄.	Kurg lendab üle õue verd tilkudes ja nooled tulevad ta seljast? Müristamise vihm Kad 1890 (F. Krass)
A₂b₁.	1) Kurg lendab üle mere, tiivad tilguvad verd? Pilved Mih 1889 (H. Perkson) 2) Kurg lendäb üle mere, siiva tilguve verd? Veepangi õla pääl Hls 1891 (J. Riiet) Mih, 2Tõs, PJg, Hls, Krk - 6 var.
A₂b₂.	Kured lendavad üle mere, tiivad tilguvad verd? Venedega sõudmine Tor 1887 (J. Tilk) E EM 76 (585); E EM² 67 (757)
A₂b₃.	Kurg läheb üle mere, tiivad tilkvad verd? Paat mere pääl Tõs 1921 (S. Lind) Tõs, Pär? - 2 var.
A₂b₄.	Kurg läheb üle mere, tiivaotsad tilkuvad verd? Paat Aud 1895 (R. Niemann)
A₂b₅.	Kurg läks üle mere, tiivad tilksid verd? Paadiaerud Lä 1890 (M. Ostrov)
A₂b₆.	Kure lääva üle mere, siiva tilguva verd? Lootsik ajordega Trv 1894 (J. Sirul) Saa, Trv - 2 var.
A₂c.	Kurg lendäp üle muru, siiva silguva verd? Paarega viiäs vett Ote 1889 (J. Kivisaar)
A₂d.	Kurg lendab üle välja, tiivad tilkuvad verd? Kaelkookudega veetoomine Kir 1937 (E. Topmann)
A₂e.	Kurg lendab üle usse, siiva tilguve verd? Veepangege minnas Krk 1889 (M. Kõdar)
A₂f.	Toonekurg lendab üle maa, tiivad tilkuvad verd? Vihmapilv Krj 1938 (A. Toomessalu)
A₂g.	Kurg lendab üle katukse, tiivakondid jooksevad verd? Veepaarid Nõo 1888 (V. Grünstamm)
A₂h.	Kurg lähäb üle silla, tiivadest tilgub verd? Veetooja tüdruk VMr 1890 (G. ja K. V. Lurich)
A₂i.	Kurg lendab, tiivad tilguvad verd? Ämbrite ja kaelpuudega vett tuues vesi tilgub Amb 1896 (G. Klemmer) Amb, Plt - 2 var.
A₃a₁.	Luiked lendavad üle õue, tiivad tilguvad verd (Schwäne fliegen über den Hof, die Flügel triefen von Blut)? Wassereimer Tt enne 1876 (anon) Amb, Ran, Tt - 3 var. • Wied. 275; OM nr. 6 (1886) 204; E EM 86 (705); E EM² 75 (901); Jürisson 190 (6)
A₃a₂.	Kaks luike lendavad üle õue, tiivad tilguvad verd? Veepaarid õlal veekandjal Har 1895 (J. Reimann)
A₃a₃.	Lueged liäväd üle õvve, siivad tilguvad verd? Panged Kod 1888 (J. Liiv)
A₃a₄.	Kaks luike lähevad üle õue, tiivad tilguvad verd? Kaelkooguga veekandja Trt 1930 (E. Raag)
A₃b₁.	Luik lendab üle mere, tiivaotsad tilguvad verd? Paadimees sõuab Vil 1888 (J. Toss)
A₃b₂.	Luiga lendase üle mere, siiva tsilgusse verd? Pangega tuvvas vett Kan 1895 (J. Tedder)
A₃b₃.	Luigad lähvad üle mere, tiivad tilguvad verd? Veetoomine kaelpuudega Puh 1888 (D. Sell)
A₃b₄.	Luiga lähava üle mere, siiva silguva verd? Vihma sadab Puh 1888 (J. Kenkmann)
A₃c.	Luiga lindasõ üle moro, siiva tsilgusõ verd? Viipangi Se 1888 (H. Prants)
A₃d.	Luiga lääva lumme mööda, siivakondi silguva verd? Vett tuuakse Puh 1889 (J. Andresson)
A₃e.	Kats luike lendase üle maa, siiva tsilgusse verd? Paarega vii tuumine Ote 1895 (E. Palm)
A₃f.	Kats luika läävä üle hoovi, siiva tsilgusse verd? Kaalpuudega kannetas vett Võn 1909 (J. Moodis)
A₃g₁.	Luiga lindasõ, siiva tsilgusõ verd? Veepangid Rõu 1891 (A. Jennes)
A₃g₂.	Valge luigõ lindasõ, siiva tsilkuva verd? Pangõga viias vett Rõu 1897 (G. Raup)
A₃g₃.	Kats luika lendässe, tsiiva silgusse verd? Viipangi' Urv 1932 (H. Tampere) 2Urv - 2 var.
A₄a.	Tui lendab üle õue, tiivad tilkvad verd? Veepangid Hel 1891 (J. Lammas) Vän, Hel - 2 var.
A₄b.	Valge tuike lendab üle õue, tiivanukid tilguvad verd? Veeämbrid kaelkoukudega Pil 1929 (K. Leichter)
A₅a₁.	Harakas lendab üle õue, tiivad tilguvad verd? Ämbriga vee toomine Koe 1966 (E. Liivar)
A₅a₂.	Harakas lähab üle õue, tiivad tilguvad verd? Kantakse ve[tt] Vän 1888 (T. Tetsmann)
A₅a₃.	Kiitsaks lendab üle õue, tiivad tilguvad verd? Panged Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 64 (453); E EM² 57 (585)
A₅b.	Kiitsakas lennab üle mere, tiivad tilkuvad verd? Laev ja laevamastis lipp Krj v. Mus dat-ta (V. Mägi)
A₅c.	Kiitsakas lennab üle kivi, tiivad tilkuvad verd? Tuleraud Tt dat-ta (anon) Wied. 270; E EM 64 (452); E EM² 57 (584)
A₅d.	Harak lindas, siiva tilguse verd? Paariga viiäs vett Vas 1903 (J. Jakobson) Vas, Se - 2 var.
A₆a₁.	Vares lendab üle õue, tiivad tilguvad verd? Veepanged Trm 1889 (H. Mann)
A₆a₂.	Kaks varest lendavad üle õue, tiivad tilguvad verd? Veeämbrid Amb 1888 (M. Neumann) Amb, Mih, Rõu - 3 var. Ol. Lisa nr. 15 (1888) 239 (11)
A₆b₁.	Vares lendab üle mere, tiivad tilkuvad verd? Veepanged lähevad üle õue Saa? dat-ta (anon) Krj, Saa?, KJn - 3 var.
A₆b₂.	Vares lendas üle mere, tiivad tirguvad verd? Paadimõlad Tõs 1894 (J. Jagoschmidt)
A₆c.	Vares lendas üle muru, siiva tilguva verd? Veepangi kandja Ote 1888 (H. Nugin)
A₆d.	Vares lendab üle toaharja ja tiivad tilguvad verd? Pangedega vett tuua Pde 1926 (A. Palm)
A₆e₁.	Vares lendab, tiivad tilguvad verd? Paadiga sõitm[ine] Tor 1889 (J. Tilk) Tor, Kan - 2 var.
A₆e₂.	Varõs lindas, tiivost tsilgus verd? Kaalkuukõga' tuuas vett Se 1968/9 (K. Tarend)
A₆e₃.	Varõs lindas, siiva juuskva verd? Paarega viiakse vett Plv 1903 (J. Semm)
A₇a.	Kaarna lindas üle moru, siiva tsilgussõ verd? Vett tuuaks ämbritega Ote 1889 (G. Wulff) Meelej. nr. 32 (1887) 255 (7)
A₇b.	Kaarse lääva üle usse, siiva tilguva verd? Paarega tuuas vett Puh 1889 (S. Sepp)
A₇c.	Kaarna lendap, siiva tsilkuva verd? Veepaari säljan Rõn 1888 (A. Andrei)
A₈a₁.	Kotkas lähäb üle mere, tiivad tilguvad verd? Kahe aeruga paat Tor 1888 (M. Tilk) E EM 68 (500); E EM² 61 (649); Nugis 289 ja 313 (101)
A₈a₂.	Kotkas lendab mööda merd, tiivad tilkuvad taal verd? Laev Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
A₈b.	Kotkas tuleb võeralt maalt, tiivaotsad tilkvad verd? Lootsik Muh 1898 (K. Raud)
A₈c.	Kotkas tuleb kaugelt maalt, suu vesine, pea vesine, tiivad vetta tilgutavad? Laev Hlj 1897 (A. Klaas) E EM² 61 (651)
A₈d.	Kotkas lendäp üle nurme, siiva silguva verd? Veepangiga tuldas kaevult Puh 1889 (D. Arak)
A₉.	Must kukk lendab üle õue, tiivad tilkuvad verd? Vihmapilv Krj 1938 (A. Toomessalu)
A₁₀.	Pääsukene lendab üle välja, tiivad tilguvad verd? Ämbriga tuuakse vett ja ämber tilgub Rak 1905 (K. Holm)
A₁₁.	Laisk kull lendab üle ilma, tiivad tilguvad verd? Pilv vihmaga Tõs 1889 (M. Kampmann)
A₁₂.	Tibu jookseb tiede kaudu, tiivad tilkvad verd? Paat ja aerud Muh 1949 (S. Lätt) Vrd. 570 2187
A₁₃.	Tedre lindab, tiivad tilguvad verd? Tüdruk toob vett ja ämbred tilguvad Kos 1892 (T. Wiedemann)
A₁₄a₁.	Lind lendab üle mere, tiivad tilkuvad verd? Paat lähab üle mere, aerud tilkuvad vett Tõs 1890 (M. Kurul) Jõh, 2Kuu, 2Jõe, Jäm, Kaa, Pöi, 3Tõs, Aud, Hää, Hel, Vil, Lai, 2Tt - 18 var. Wied. 275; • Mötleja 16 ja 53 (63); Sak. Kal. (1880) 82 (23); E EM 84 (688); Schneider Elusal. Kal. (1905) 19 ja 42 (19); E EM² 74 (881)
A₁₄a₂*.	Lind lendab üle mere ja tiivad tilguvad verd? Välk Jõh 1889 (A. Tõnurist) Jõh, Ans - 2 var.
A₁₄a₃.	Linnuke lendab üle mere, tiivad tilguvad verd? Lootsik, aerud Pär 1888 (H. Martinson)
A₁₄a₄.	Lind lendab üle mere, tiivad tillukesed, ise tilkuvad verd? Aurulaev Pöi 1933 (J. Riim)
A₁₄a₅*.	Ljõnd lennab mere piäl ning tiiväd tjõlkvad verd? Aerud tjõlkvad vett Khn 1948 (S. Lätt) Krj, Khn - 2 var.
A₁₄a₆.	Lind liigub merel, tiivaotsad tilkuvad verd? Laev ja sõudvad aerud Pöi 1938 (A. Toomessalu)
A₁₄b₁*.	1) Lind lendab üle õue, tiivad tilkvad verd? Ämbritega veetoomine Vil 1889 (H. Niggol) 2) Lind lendab üle õue ja tiivad tilguvad verd? Inimene veeämbritega Kos 1930 (S. Veske) Pee, Kuu, Kos, Vig, Hää, Hls, Trv, 2Vil, Lai, Kod - 11 var. Tõn. LPr 11; Säde nr. 70 (1959) 4 (5)
A₁₄b₂.	Kaks lindu lähvad üle õue, tiivad tilguvad vett? Veepangid KJn 1870 (J. Tiedemann)
A₁₄c₁.	Lind lendab üle muru, tiivad tilguvad verd? Pangedega veetoomine Hel 1928 (E. J. Kase)
A₁₄c₂.	Lind lendab üle moru, mõlemba siivaotsa tsilkuva verd? Vett tuuas Kam 1892 (M. Kulberg)
A₁₄c₃.	Tsirk linnas üle muru, siiva tsilgusse verd? Pilv Rõu 1895 (A. Perli)
A₁₄c₄.	Tsirk lindas üle muru, siivust tsilgus verd? Viipangi Rõu 1896 (H. Treu)
A₁₄d.	Lind lindab vett kaudu, tiivad tilkuvad verd? Laev ja aerud Kär 1890 (K. Loiken)
A₁₄e.	Lind lendab üle kaevu ja tiivad tilguvad verd? Panged tilguvad Lai 1897 (H. Asper)
A₁₄f.	Lind lennab üle nurme, siivad tilguvad verd? Veepanged Tür 1896 (T. Allikas, J. Johannson)
A₁₄g₁.	1) Lind lendab, tiivad tilguvad verd? Veepangid Pil 1888 (S. Käär) 2) Lind linnab, tiibad tilkuvad verd? Sõudjad, paat Käi 1896/7 (J. Sooster) Hlj, Koe, Käi, Emm, Ans, Jäm, Pöi, Tõs, Krk, Pil - 10 var.
A₁₄g₂.	Lind lendab ja tiivad tilguvad verd? Tuulamine Jür 1888 (M. Petroff) Jür, Emm, Trv - 3 var.
A₁₄g₃.	Linnuke lendab, tiivad tilguvad verd? Sõudjad aerud Saa 1889 (J. Tammann)
A₁₄g₄.	Tsirk lindas, siivaotsa tsilguva verd? Paarega tuvvas vett Võn 1889 (T. Lätti)
A₁₅a.	Mees purjutab merd mööda, veri tiibadest tilgub? Vihmapilv Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 92 (780); E EM² 80 (988); Kmpm. EL II¹⁰ 159
A₁₅b.	Mees lätt üle moro, siiva' tsilguse verd? Viipangi' Kan 1910 (H. Ojansuu)
A₁₆.	Tiidu jookseb mööda tiedä, Tiidu tiiväd jooksevad verd? Kaelkook, veepang Kod 1887 (S. Käär) E EM 152 (1447); E EM² 132 (1892)
A₁₇.	Kaks neitsid lähvad üle mere, tiivad tilkuvad verd? Veepanged Saa? dat-ta (anon)
A₁₈.	Murka tuleb, suu vabiseb, pea vabiseb, tiivad tilguvad vett? Paat Jõe 1888 (H. Redlich) E EM 103 (898); E EM² 91 (1189)
B₁a₁.	Hani lääve üle õuve, nina tilgave verd? Õlped, pangid Pst 1893 (J. Reevits)
B₁a₂.	Hanid lähavad üle õue, veretilgad nina otsas? Pangid tilguvad vett Hel 1874 (A. Wahlberg)
B₁a₃*.	1) Kats hani lääve üle õvve, nina tilguv verd? Vett tuvvas paarige Pst 1935 (R. Viidalepp) 2) Kaks hani lähavad üle õue, ninaotsad tilguvad verd? Vett kannetse Vil 1893 (J. Täht) 3) Kaks hani lähvad üle õue ja ninad tilguvad verd? Veepanged SJn 1896 (M. Käär) Pst, 2Vil, 2SJn - 5 var.
B₁a₄.	Kaks hani lähevad mööda õuet, ninad tilguvad verd? Veeämbr[id] Vän 1922 (L. Pärt)
B₁a₅.	Kaks hane lendvad üle oue, ninad tilkuvad verd? Veepangid Pöi? dat-ta (R. Kallas)
B₁b₁.	Hani lääva üle nurme, nõna silguva verd? Veepaarega mindas Ran 1889 (H. Raag)
B₁b₂.	Kaks hani lähevad nurme mööda, ninad tilguvad verd? Kaalpuuga vee kandmine Trt 1962 (A. Vigla)
B₁b₃.	Kaks hani lähevad üle nurme, ninad jooksevad verd? Vett kantakse Hel 1889 (H. Karolin)
B₁c₁.	Hani lätt üle muru, nõna tsilgup verd? Pangiga viiakse vett Rõn 1888 (P. Grünfeldt)
B₁c₂.	Hani lää üle muru, nina juusk verd? Vett tuvvas, viipange jooseve Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
B₁c₃.	Kats hanni lätva üle muru, nõna silkva verd? Veepaari Hel 1889 (G. Habicht) 2Hel - 2 var.
B₁c₄.	Kats hani juuksva murru müüda, nõn'a' silguve verd? Viipaari Hel 1925 (E. Päss)
B₁c₅.	Kaks hani kõrvo jooksevad üle muru, ninad jooksevad verd? Pangidega tuuakse vett Hel 1874 (A. Wahlberg)
B₁d₁.	Kaits hani lääve ust müüdä, nina tilgus verd? Viipaar Krk 1890 (J. Hünerson)
B₁d₂.	Kaits hani lähäve üle usseaia, nõna tilguve verd? Kaalpuiega viikandmine Trv 1897 (J. Vaine)
B₁e₁.	Kats hani lääva tiid piten, nõna tsilgus verd? Veepaar Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
B₁e₂.	Kats hanni lääva tiiveert piti, nõna juuskva verd? Veepaar Ote 1890 (J. A. Palm)
B₁f.	Kaks hani tulevad augult, ninad tilguvad verd? Pangid Saa 1888 (P. Sitzka)
B₁g₁.	Kaks hani tulevad mäele, ninad silguvad verd? Veepangid tüdruku õlal Pär 1911 (A. Karu)
B₁g₂.	Hanid tulevad mäest üles, ninad tilguvad verd? Pangedega tuuakse vett KJn 1870 (J. Tiedemann)
B₁h.	Kaks haned tulevad jõest joomast, ninad tilguvad verd? Pangid KJn 1870 (J. Tiedemann)
B₁i₁.	Kaits hani jooseve, nõna joosk verd? Paarege kannetes vett Trv 1894 (J. Sikk)
B₁i₂.	Kats hanni tulevad, nõna jooskva verd? Veepangi Võn 1895 (H. Mikkel)
B₁i₃.	Kats hani lää kakelden, mõlembe nanasõõrme juuskva verd? Viipaarid San 1925 (E. Päss)
B₂a.	Kurõ läävä üle mere, nõna tilgusõ verd? Viipaari Rõu 1896 (A. Perli)
B₂b.	Kats kurgõ läävä' üle muru, mõlõmbil tsilgus nõna verd? Paariga veeviimine Urv 1958 (A. Reigo)
B₃.	Karjane tuleb kahe haniga, ninad tilguvad verd? Veepaarid õlgadel Vil 1891 (J. Karus)
B₄.	Lind lendab üle nurme, nina tilgub verd? Veepangid Vil 1894 (G. Karu)
B₅a.	Kaks neitsid lätvad üle õue ja ninad tilguvad verd? Veepangid KJn 1895 (J. Koord)
B₅b.	Kats neitsit läävä üle nurmõ, nõna juuskva verd? Kaelkookudega veeviimine Võn 1931 (L. Unt)
B₅c.	Kaks neitsit lendavad, ninad tilkvad verd? Pangid Hel 1891 (J. Lammas)
C₁a₁.	Hani lääb üle õue, nokk tilgub verd? Veepang Äks 1889 (A. Mauer)
C₁a₂*.	Hanid lähevad üle õue, nokad jooksevad verd? Paariga veetoomine Nõo 1888 (P. Unt) Kos, Nõo - 2 var.
C₁a₃.	Kaks hani lähväd üle õue, nokad tilguvad verd? Tüdrik kannab õlbetega vett Kõp 1888 (V. Reiman) Kõp, Äks - 2 var.
C₁a₄.	Kaks hani lähavad üle õue, nokad jooksevad verd? Veepaarid TMr 1889 (M. Napp)
C₁b₁.	Hani lääva üle muru, noki jooseva verd? Veepaari säljan Rõn 1888 (A. Andrei)
C₁b₂.	Kats hani lähava üle muru, noki silguva verd? Veekandmise paari Puh 1888 (J. Kenkmann)
C₁b₃.	Kats hanni lääva üle muro, noki tsilgosõ verd? Paarega viiäs vett Vas 1888 (C. Lenzius)
C₁c.	Kats hanni lääva üle nurme, nuka tsilguva verd? Paarega viias vett Võn 1894 (J. Suits) Hag, Võn - 2 var.
C₁d.	Hani läheb üle ussa[a], noki tilguva verd? Inimene läheb kaalpuiega (looga) ja pangid on otsal vee järele Trt 1949 (O. Hildebrand)
C₁e₁.	Hani läävä, noka tsilgusse verd? Paarega, kaalkoogustega vett tuuma Ote 1939 (A. Kroon)
C₁e₂.	Katte hanni kannetas, noki tsilguva verd? Pangega kannetas vett Ote 1889 (E. Brücker)
C₂a.	Kaks kurge lendavad üle mere, nokad tilkuvad verd? Veeämbrid Hlj v. Kad dat-ta (J. Landsmann)
C₂b.	Kats kurge lääva üle ussaja, noki tsilgusse verd? Paarega viikandmine Võn 1888 (J. Jalajas)
C₃.	Kaks luike lendäväd, nokad tilguvad verd? Kahe pangega tuuasse vett KJn 1888 (J. Reial)
D₁a.	Lind lendab, silmad tilguvad verd? Kaelpuudega kantase vett TMr 1890 (H. Uus)
D₁b.	Linnuke lendab taeva all, silma tilguva verd? Veepaar Hls v. Krk 1868/96 (L. Kase)
D₂.	Kaks neitsikest lähvad üle õue, silmad tilguvad verd? Pangedega tuuakse vett Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
Ea.	Kaks hani läheb üle õue, mõlema kaelad tilguvad verd? Veeämbrid Amb v. JMd 1937 (H. Ader)
Eb₁.	Hani läävad üle muru, kaela silguva verd? Veepangid (ämbred) Puh 1888 (H. Huik)
Eb₂.	Kaits hanni lähva üle muru, mõlembil kaala alt joosk verd? Vett kannetas paarega Urv 1890 (J. Teder)
Ec.	Kaks hani lähevad üle nurme, kaelad jooksevad verd? [Lahendus puudub] Tt 1880 (anon) • Sak. Kal. (1880) 82 (3)
F.	Härg tuleb mäele möörätes, pia tilgub verd? Noota tõmmatakse veest välja Trm 1895 (S. Sommer) Vrd. 292
G₁.	Kaks hani lähvad teed mööda, nahad jooksevad verd? Veepaar San 1877 (J. Hurt)
G₂.	Hanid lendavad üle õue, ise tilguvad verd? Veepanged Vai 1893 (A. Feldbach)
H.	Kurg sõedab üle õue ja süä tilgub verd? Naestel õlped selläs Pst 1936 (L. Köögardal)
I₁a.	Hani lendab üle õue, tiivad tilguvad vett? Veepanged kaelkookudega KJn 1973 (M. Kaur)
I₁b.	Hani juokseb müöda maad, tiivad tilkuvad vett? Naiste rangid - kaelkoogud Kuu 1957 (H. Kokamägi)
I₁c.	Hani lendab, tiivad tilguvad vett? Veekandm[ine] Sim 1938 (E. Lippus)
I₂.	Luik lendab, tiivad tilguvad vett? Paat Prn 1933 (E. Tomson)
I₃.	Kured lennavad üle õue, siivad tilguvad vett? Ämmertega veetoomine Hlj 1888 (J. Linkstein)
I₄*.	Kotkas lendab üle mere ja tiivad tilguvad vett? Paat ja sõudmine Tor 1889 (C. Tults) 2Tor - 2 var.
I₅.	Lind lendab, tiivad tilkuvad vett? Paat sõuab Phl 1897 (J. Pöijal) Phl, Plt - 2 var.
J₁a.	Hanid tulevad üle õue, ninad tilguvad vett? Veepangid Tt dat-ta (anon) Wied. 263; E EM 36 (129); E EM² 33 (160)
J₁b.	Kaks hani lähvad üle nurme, ninad tilguvad vett? Veepanged Hää 1933 (M. Martinson)
J₂.	Kaarna läheb üle välja, ninasõõrmed tilguvad vett? Vett kantakse pangedega Pal 1888 (H. Maasen)
K.	Kaits hanni lääva üle muru ja noki jooseva vett? Pangega veetoomine Ote 1889 (V. Vaher)
L.	Kotkas tuleb kota-kata, pea vesine, silmad vesised, tiivad vetta tilguvad? Pilve, vihm Lai 1936 (F. Eichenbaum)
M₁a₁.	Hani lendab üle õue, tiivad tilguvad tina? Pilve Lai 1895 (K. Taras) VMr, 2Lai - 3 var.
M₁a₂.	Kaks hane lendavad üle õue, tiivad tilguvad tina? Veekandmine Lai 1937 (P. Tammepuu)
M₁a₃.	Hani läheb üle õue, tiivad tilguvad tina? Kaelkookudega veekandmine Lai 1888 (J. Remmelg)
M₁a₄.	Kaks hani lähvad üle õue, tiivad tilgutavad tina? Veetoomine kaelkookudega Lai 1936 (P. Tammepuu)
M₁b.	Hani lendab üle välja, tiivad tilguvad tina? Kaelkookudega veetoomine Lai dat-ta (M. Toommägi)
M₁c.	Hani lendab, tiivad tilguvad tina? Veepaar Pal 1889 (H. Maasen)
M₂.	Luige lendave üle õue, tiivä tilguv tina? Viikandmine Hls 1930 (E. Sitska)
M₃.	Kured lähevad üle välla, tiivad tilguvad tina? Ülped SJn 1893 (J. Mein)
M₄.	Lind lendab üle mere, tiivad tilguvad tina? Paat merel Pöi 1951 (V. Truumets)
M₅*.	Must härg läheb muisele maale, tiivad tilguvad tina? Paadiga sõit merel Mar 1936 (A. Hiiemägi) Mar, Hps - 2 var. Vrd. 1302I₁a₁*
M₆.	Ertu kõnnib mööda teed, ertu tiivad tilguvad tina? Veepanged Trm 1895 (E. J. Õunapuu)
M₇.	Tante kõnnib teeda mööda, tante tiivad tilkuvad tina? Kaelkookudega veetoomine Trt 1927 (A. Annuk)
M₈.	Must mees läheb Mohusse, tiivad tilguvad tina? Laev Mih 1889 (H. Perkson)
N₁a.	Kaks rakikest kõnnivad mööda teed, silmad tilguvad tina? Panged Äks 1893 (P. Sepp)
N₁b.	Kaks rakikoerakest jooksevad mööda teed, silmad tilguvad tina? Veepanged, mis kaevust viiakse Pal 1889 (L. Arst)
N₂.	Pullike läheb üle õue, silmad tilguvad tina? Veeämber Trm 1895 (J. Tihane)
N₃.	Siga tuleb tua juure, silmad tilguvad tina? Veepang Pal 1889 (M. Uus)
O.	Kaks hani lähevad üle õue, persed tilguvad tina? Kaelkoogud Trm 1992 (E. Tamm)
P.	Hani kõnnib üle õue, siivad tilguvad tibasid? Pangega veetoomine Lai dat-ta (H. Davel)
Q.	Vares lendab vaabakalla, siived tilkuvad loda? Sõudmine Kuu 1903 (J. Mikiver)
R.	Hani lindas, raso tsilgus? Pangiga tuuas vett Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 126 (12)
S₁a.	Kats hani juuksva murru müüda, nõn'a silguve? Viipaari Hel 1925 (E. Päss)
S₁b.	Kats hani käivä murru müüda, nõn'a silguve? Viipaari Hel 1925 (E. Päss)
S₂.	Vares lendab, tiivad tilguvad? Veekandmine kaelkooguga Trt 1934 (H. Senka)
S₃a.	Lind lendab üle õue, tiivad tilguvad? Veetassimine kookudega Vil 1963 (E. Kukk)
S₃b₁.	Lind lendab, tiivad tilguvad? Vihmapilv VLk 1935 (A. Verlis)
S₃b₂.	Lind joosk, tiiva tilguse? Vihmapilv Har 1934 (O. Lipstok)
S₃b₃.	Tsirk lendas, siivakondi tsilkuse? Paarige kan[das] vett San 1895 (J. Kuldsep)
Z₁a.	Kaks neitsid lähevad üle turu, silmad tilguvad vett? Veega täidetud panged Äks 1893 (P. Sepp) Kontam.: = 514B₁a
Z₁b.	Kaks neitsid lähevad üle nurme nuttes, ninad tilguvad verd? Aerudega sõudmine Vil 1894 (G. Karu) Kontam.: = 514B₁b
Z₂.	Kaits hani lääve üle nurme nutten, nõna tilguve verd? Veekandmine õlbetega Trv 1893 (J. Kuusk) Trv, Vln - 2 var. Kontam.: = 514B₂
T₁.	Hani lääve kiiga-kääga, nina tilguve verd? Külmenu kannetege pangi Pst 1889 (J. Ainson) Kontam.: = 184C₁
T₂a.	Kaks hanikest lähvad üle õue, ise karjuvad: kika-keka, kika-kaka, ninad jooksevad verd? Veepanged Trm 1894 (E. J. Õunapuu) Kontam.: = 184C₂a
T₂b.	Kaits hanni tuleva üle muru kaagaten, nõna tsilgusse verd? Kaalpuu Ote 1893 (J. Tammemägi) Kontam.: = 184C₂b
Ua.	Neli neitsid läävä üle nurme nutten, silma juuksva vett? Ratta (vanger) Hel 1887/9 (J. ja P. Einer) Kontam.: = 1431Ua
Ub.	Neli neitsit lähevad nuttes üle nurme, kõigil ninad tilguvad verd? Vanker Trt 1927 (K. Pormeister) Kontam.: = 1431Ub
Uc.	Neli neitsit läävä värjist vällä, nõna tsilguva verd? Määritude ratastega mindas värjist vällä Võn 1889 (T. Lätti) Kontam.: = 1431Uc
V.	Tihane tuttipidi taevas ja silmad tilguvad vett? Tilgad vinnaga kaevukougu ots Hlj 1893 (I. Lootus) Kontam.: = 2191F
Vrd.	2436L₁e₂*
182.	HANI LÄHAB ÜLE MURU, SITATEE TAKAN? Vett tuvas kaevust - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.	Hani lähab üle muru, sõnnikutee taka? Paarega viias vett Puh 1889 (J. Loskit)
b.	Hani lähab üle muru, sitatee takan? Vett tuuvas kaevust Puh 1889 (J. Loskit)
Vrd.	183 184
183.	HANI UIDAB ÜLE USSAJA? Vett tuuakse - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Nõo 1889 (J. Tüklov)
Vrd.	181A₁a₂₀ 182 184
184.	HANID LÄHVAD ÜLE VÄLLA KIIGA-KAAGA? Ülped - 1+5+0+0 = 6 (7) var.
A₁.	Hanid lähvad üle välla kiiga-kaaga? Ülped SJn 1893 (J. Mein)
A₂.	[Kaks] hani lähvad lauta kidin-kädin? Panged Vil 1872 (H. Leoke)
B.	Kaits hanikest teeve lennäten kaak-kaak, ei saa kunagi tõinetõist kätte? Veepaar õla pääl Hls 1891 (J. Riiet) Vrd. 1429
C₁.	Hani lääve kiiga-kääga, nina tilguve verd? Külmenu kannetege pangi Pst 1889 (J. Ainson) Kontam.: = 181T₁
C₂a.	Kaks hanikest lähvad üle õue, ise karjuvad: kika-keka, kika-kaka, ninad jooksevad verd? Veepanged Trm 1894 (E. J. Õunapuu) Kontam.: = 181T₂a
C₂b.	Kaits hanni tuleva üle muru kaagaten, nõna tsilgusse verd? Kaalpuu Ote 1893 (J. Tammemägi) Kontam.: = 181T₂b
Vrd.	182 183 1431Pa
185.	HAUKUBU LÄHEB RÄGAJALALE KOSTI? Luud - 0+0+0+1 = 1 (2) var. Tor 1965 (J. Sildvee)
186.	HARAGAS NOKIB HAGUST AIDA, KAKS KURUKELLA KAULAS? Munn, munad - 0+1+2+1 = 4 (5) var.
a.	Haragas nokkis hagust aida, kaks karukella kaulas? [Lahendus puudub] Kuu 1956 (I. Lind)
b.	Haragas nokkib hagust aida, kaks kurukella kaulas? Munn, munad Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
c.	Harakas nokib aeda, kaks kurukella kaelas? Munn Kuu 1939 (T. Võimula)
d.	Harak nokib hagu, kaks kurukella kaelas? Poisi till Kuu 1938 (H. Martinson)
187.	HARAK AADELIS, PIKA PARTI PUDELIS, KIVILE MUNAD MUNEB? Leivade ahju panemine - 0+3+1+0 = 4 (4) var.
Aa.	Harak aadelis, pika parti pudelis, kivile munad muneb? Leivade ahju panemine Trm 1889 (H. Mann)
Ab.	Harakas aidale, pikka põldu püügile, kivile ta munad muneb? Leiva ahju panek Lai 1937/8 (E. Pall)
Ac.	Harak aia telles, pitki põtke puskeles, kivile mune munese? Ahju pühkimise luud ja labid MMg 1891 (G. Puus)
B.	Puu õtsas puiskleb, aia õtsas aiskleb, orule munad muneb? Ahjuluud Pal 1888 (E. Uus)
Vrd.	193
188.	HARAK HAUK TÕRDU VEERE PÄÄL? Õpetaja kantslis - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Võn 1931 (L. Unt)
Vrd.	740 1232 2430
189.	HARAK ÄSSELDAB, PIKK HÄND PÖÖRLEB, ESI MUNEB TOORE MUNA? Levätegemine: luud, lapi, päts - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Pst 1922 (O. Loorits)
Vrd.	193
190.	HARAKA TILK PISTÜ, VARÕSÕ MULK AMMULÕ? Kirstu taba - 0+4+3+1 = 8 (9) var.
A.	Haragu puts, tedre titt? Taba, võti Se 1927 (P. Voolaine)
Ba.	Tihasõl tillo titikõnõ, varblasõl väikene vitukene? Taarihaan Se 1938 (A. ja M. Reinola)
Bb.	Tigalase tilgakene, varblase vitukene? Inemise naba Vas v. Se 1898 (J. Sandra)
C.	Haraka tilk pistü, varõsõ mulk ammulõ? Kirstu taba Se 1888 (H. Prants)
Da.	Hiire vitt oli irvakile, tihase till oli õieli? Aidavõti Tt dat-ta (anon)
Db.	Hiire vitt õli irvakile, tihase till õli õtsekõhe? Aidavõti Trm 1966 (J. Sildvee)
E.	Tigasel titt tillile, mooril mulk vallalõ? Valtaga kaev Plv 1903 (J. Semm)
F.	Tigane titti tiirutas, harak p[ut]su hammustas? Vene lukk Ote 1896 (H. Maasen)
191.	HARAKAS AIDAS, SABA VÄLJAS? Aidavõti - 8+278+239+185 = 710 (1023) var.
Aa₁.	1) Harakas aidas, saba väljas? Aidavõti Plt 1878 (K. Moks) 2) Harakas aitas, saba väljas? Aidavõti Kse 1889 (F. Põld) 3) Harakas aedas, saba välläs? Võti KJn 1898 (C. Sööt) 4) Harak aidas, saba väljas? Võti (ukse sees) Trm 1889 (H. Mann) 5) Harak aidas, saba välläs? Võti Lüg 1889 (E. Bachmann) 6) Harak aitas, saba väljas? Kulp on pajas ehk võti luku sees Ris 1892 (J. Holts) 7) Harak aidan, saba vällän? Aidavõti Nõo 1875 (J. Kerg) Vi, Nrv, Vai, 4Jõh, 4Iis, Lüg, 2VNg, Hlj, Kad, 2Rak, 2VJg, 9Sim, 4VMr, 7Amb v. JMd, 3Koe, 2Pee, 2Tür, 4Kuu, 3Tln, 2Kos, Ris, 2Vig, Kse, Rid, Sa, Krj, Kaa, Pöi?, 2Tõs, 2PJg, 5Vän, 3Tor, Prn, 2Pär, Hää, Saa, 3Hls, Krk, Vl, 5Hel, 4Trv, 3Pst, Pst v. Pil, 2Vln, 6Vil, Kõp, 6SJn, SJn v. Pil, 10KJn, 5Pil, 4Plt, 3Ksi, 12Lai, 8Pal, 6Trm, 3Kod, 2MMg, 5Äks, 8TMr, 6Trt, 2Võn, 3Nõo, Puh, 2Ran, 9Ote, 3San, Kan, 4Urv, 2Har, 3Rõu, 2Plv, Räp, 2As, 3Tt, eP - 227 var. • Just Sak. Kal. (1882) 151 (8); E EM 36 (138); Rätsep Koduk. 66 (2); E EM² 34 (170); ÜÕÕ 58 (4); EMrd II 369; Kriisa-Villand 51 (6); Metstak² 20 ja 22
Aa₂.	1) Harakas aidas ja saba väljas? Võti, pära luku seest väljas Kad 1888 (J. Aab) 2) Harak aitas ja saba väljas? Aidavõti Tõs 1948 (T. Soonets) 3) Kitsharakas aitas ja saba väljas? Aedavõti Tor 1957 (A. Schmuul, M. Tiitsmaa) Kad, Pee, Tõs, Tor, Lai, Trt - 6 var.
Aa₃.	Harak aidas, sabad vällas? Võti Vil 1893 (J. Täht)
Aa₄.	Haraka aidan, saba väljan? Aidavõti Hel 1963 (T. Alla, R. Kotkas)
Ab₁.	Harakas aidan, saba om vällän? Aidavõti Ote 1957 (S. Pettai)
Ab₂.	Harakas on aidas, saba on väljas? Aidavõti Urv dat-ta (M. Raudnael)
Ac.	Harak istub aidas, saba väljas? Aidavõti Trt 1922 (E. Lang)
Ba₁.	1) Harakas aitas, händ väljas? Aidavõti Pär 1888 (M. Oiderman) 2) Harak aidas, händ väljas? Aidavõti Hlj 1890 (K. Leetberg) 3) Harak aidan, händ väljän? Aidavõti Pst 1889 (J. Henno) 4) Harak aidan, hand vällän? Aidavõti Kam 1888 (J. Siimus) 5) Harak aidan, hand välän? Aidavõti Rõu 1896 (H. Treu) 6) Harak aidah, hand väläh? Aidavõti Rõu 1937 (L. Raudsepp) Jõh, Hlj, VMr, Kuu, Rap, Krj, Ans v. Jäm, Jäm, Kaa, 2Khn, 2Aud, 2Pär, Hää, 4Saa, 5Hls, Hls v. Pst, 7Krk, 9Hel, 11Trv, 9Pst, 2Vil, Ta, Pal, 3Trt, 5Võn, Kam, 3Nõo, 2Elv, 3Puh, 3Ran, 5Rõn, Rõn v. San, 7Ote, 7San, 5Kan, 5Urv, Urv v. Krl, 3Krl, 6Har, 16Rõu, Plv, 2Räp, Vas, Se, 4As, 2Tt - 153 var. Liiv LMt 40 (10); Meelej. nr. 33 (1887) 263 (17); Aavik 60 ja 102; EMrd III 235
Ba₂.	1) Harak aitas ja händ väljas? Võti Phl 1938 (E. Ennist) 2) Harak aidan ja hand vällan? Aidavõti As 1996 (A. Korb, A. Tuisk) Phl, Tõs, Hel, As - 4 var.
Ba₃.	Harakas aites ning händ välles? Võti Khn 1948 (S. Lätt)
Bb₁.	Harak aitas, händ vällal? Aidavõti Hää 1969 (M. Mäesalu)
Bb₂.	Harak aidal, hand vällän? Aidavõti Krl 1910 (H. Ojansuu)
Bc.	Harak aidas, hand on väljas? Aidavõti Trt 1949 (O. Hildebrand)
Bd+.	Kiitsakas aitas, händ vällas? Võti Aud 1896 (N. N.)
C.	1) Harakas aidas, saba rästas? Aidavõti on ees Trm 1895 (S. Sommer) 2) Harak aidas, saba räästas? Tuli, suits Vil 1895 (H. Niggol) 3) Harak aidan, saba rästan? Tuli ahjus Võn 1895 (P. Rootslane) Jõh, Tln, Saa, 3Hls, 2Krk, Vl, Hel, Trv, Vln, 4Vil, Kõp, KJn, Pil, 2Trm, MMg, Võn, Tt - 24 var. Wied. 263; E EM 36 (137); E EM² 34 (169); Nugis 285 ja 313 (29)
Da.	1) Harakas aitas, händ räästas? Aidavõti Pär 1888 (H. Martinson) 2) Harak aidan, händ rästän? Aidavõti Hls 1887 (M. Järve) Pär, 3Saa, 3Hls, Krk, 4Hel, 6Trv, Pst, Ran - 20 var.
Db.	Haraku aitan, hänna rästan? Sukavardad Hel 1874 (A. Wahlberg)
Dc.	Harak aida pääl, hand räästan? Katussepaarid Ran 1889 (A. Tobber)
Dd.	Harak om aedan, händ rästan? Aedavõti Hel 1962 (H. Kokamägi)
Ea.	1) Harak linnan, händ vällan? Supikulp Pst 1895 (J. Ainson) 2) Harak liinan, hand vällän? Võti Rõn 1890 (P. Grünfeldt) 3) Harak liinah, hand väläh? Leibä lastas ahju Se 1929/30 (E. Põllula) Hel, Pst, 6Võn, Nõo v. Ote, Puh, 2Ran, Rõn, 6Ote, 3Kan, Urv, 5Har, 3Rõu, Vru, 10Plv, 7Räp, Vas, Vas v. Se, 4Se - 55 var.
Eb.	Harak liinal, hand väljal? [Lahendus puudub] Har 1934 (L. Adamson)
F.	1) Harak liinan, hand ussõn? Aida een võti Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv) 2) Harak liinah, hand useh? Leibälapju ahon Lut 1894 (O. Kallas) Har, Rõu, Vas, 2Lut - 5 var. • LMr 126 (14 ja 15)
G.	Harak liinan, hand laanen? Leivalapju Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
H.	1) Harakas linnas, saba väljas? Seinapalk, ots väljas HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann) 2) Harak linnas, saba väljas? Mõek tuppes Tür 1894 (J. Johannson) 3) Harak liinan, saba vällän? Aidavõti Rõu 1957 (S. Lätt) Koe, Tür, HMd v. Ris, Ksi, TMr, Trt, Võn, Kam, Vlg, 2Har, Rõu, Räp, Tt - 14 var. • Helle 362 (12); Willmann 165 (11); Gressel (1808) lk-ta (11); Holtz 214 (25); Lönnrot² 178 (13); Wied. 263; E EM 37 (140); KAH EKAl 160 ja 163 (11); E EM² 34 (173); Nugis 285 ja 313 (31); Metstak 12 ja 33 (76); Metstak² 26 ja 27; Müürsepp-Viisimaa 60
I.	Harakas linnas, saba räästas? [Lahendus puudub] Ann 1889 (K. Preisberg)
J.	1) Harakas augus, saba väljas? Võti ukse ees PJg 1888 (H. Lussik) 2) Harak augus, saba väljas? Võti Tt 1964 (S. Karu) Sim, PJg, Urv, Tt - 4 var.
K.	Harakas räistas, saba väljas? Suppikulp Jõh 1889 (P. Paurmann) Jõh, Vil - 2 var.
L+.	1) Harakas pesas, saba väljas? Kulp katlas Vai 1888 (H. Masing) 2) Harak ajas, händ väljas? Aidavõti Juu 1888 (J. Valdt) Vai, Iis, Hlj, Kuu, Kos, Juu, Lai, Kan - 8 var.
M₁a₁.	1) Harak lätt liina, jätt hanna välja? Leevalapju Vas 1895 (P. Saar) 2) Harak lätt liina, jätt hanna vällä? Võti taba seehn Rõu 1897 (G. Raup) 4Kan, Urv, Urv v. Krl, Rõu, 3Vas, 15Se - 25 var.
M₁a₂.	Harak lätt liina, hanna jätt välla? Leevälapju Se 1937 (A. Reinola) Vas, 8Se - 9 var. • Meelej. nr. 48 (1887) 383 (1)
M₁a₃.	Harak lätt liina, a' hanna jätt liinast vällä? Leibä lastas ahjo - leib lätt ahjo, a' lapjo jääs vällä Se 1929 (A. Gehrke)
M₁b.	Harak lätt kullatsõhõ liina, jätt hanna välla? Ahuruup Rõu 1894 (A. Assor)
M₂a₁.	1) Harak läts liina, jätt hanna välja? Aidavõti Urv 1890 (A. Koort) 2) Harak läts liina, jätt hanna vällä? Leibä lastas ahjo Se 1940 (M. Linna) Urv, 18Se - 19 var.
M₂a₂.	Harak läts liina, hanna jätt vällä? Leibä lastas ahju Se 1927 (V. Ruusamägi) 7Se - 7 var.
M₂b.	Harak läts liina, jätt hannaotsa välla? Leiba lastas ahjo Se 1940 (N. Koplimägi) 2Se - 2 var.
M₃a₁.	1) Harak linnas liina, jätt hanna vällä? Leibä lastas ahju Se 1927 (J. Orusaar) 2) Harak linnäs liina, jätt hanna vällä? Levälapju Se 1931/3 (H. Tampere) 15Se - 15 var.
M₃a₂.	Harak linnas liina ja jätt hanna vällä? Leevälapjo tsusatas ahjo ja hand jääse ahost vällä Se 1930 (N. Nurmetu)
M₃a₃.	Harak lindas liina, hanna jätt vällä? Leibä lastas ahjo Se 1934 (N. Oinas) 4Se - 4 var.
M₃b.	Harak lindas liina, hand jääs vällä? Ahuluud ahun Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
M₄.	Harak liinah, hanna jätt vällä? Leiba lastas ahjo Se 1933 (N. Oinas)
N₁.	Harak läheb linna, jätab saba välja? Leivalabidas TMr 1889 (M. Napp) Vil, TMr - 2 var.
N₂a*.	Harak läts liina, jäts saba vällä? Leivalapju Se 1949 (S. Lõhmus) 3Se - 3 var.
N₂b.	Harakas läks linna, saba jäi välja? Leiva ahju panemine Se 1960/1 (anon)
O₁a.	Harak läks aita, jätse saba välja? [Lahendus puudub] Ran 1924 (G. Eisen) Nugis 285 ja 313 (30)
O₁b.	Harakas läks aita, jättis sabaotsa välja? Võti Ote 1957 (H. Palo)
O₁c.	Harakas läks aita, saba jäi välja? [Lahendus puudub] Ote 1924 (E. Nuuma)
O₂.	Harakas lähäb aita, saba jääb välja? Võti San 1877 (J. Hurt)
O₃a.	Harak lendäp aita, jätäp saba vällä? Võti Nõo 1926 (E. Päss)
O₃b.	Harak lendab aida [sic!], saba jääb välja? Leiva ahju panek San 1954/5 (K. Neevits)
P₁a.	Harak läks aita, jätt hanna välja? Leivalabidas Urv 1887 (J. Paap) E EM 36 (139); E EM² 34 (172)
P₁b.	Harak läts aita, hand jäi vällä? Aidavõti Kan 1963 (R. Praakli) 2Kan - 2 var.
P₂a.	Harakas lääb aita, jätab hänna välja? Aedavõti Urv 1889 (J. Janson) Trm, Urv - 2 var.
P₂b.	Harak lääb aita, händ vällan? Aidavõti Hls 1889 (M. Laarman)
Q₁a.	Harakas läks ahju, saba jäi välja? Võti, leivalabidas Ote 1957 (H. Samuel)
Q₁b.	Harak lätt ahju, jätt hanna vällä? Ahuluud Urv 1890 (H. Lellep)
Q₂.	Harak linnas ahjo, jätt hanna vällä? Leibä lastas ahjo Se 1929 (P. Toomeorg)
R.	Harakas läheb auku, saba jääb välja? Aidavõtti Iis 1888 (A. Valter)
S.	Kiitsharakas läheb keldrisse, jätab saba välja? Võti Vän 1937 (K. A. Rõõmussaar)
Š₁.	Lind aitas ja saba väljas? Võti ukse ees Rei 1939 (E. Ennist) 2Rei - 2 var.
Š₂.	Lind aitas, händ väljas? Võti Jäm 1897 (A. Kuldsaar)
Z₁.	Must vares aidas, saba väljas? Aidavõti lukuaukus Ann 1956 (A. Kagovere)
Z₂.	Vares liinah, hand väläh? Kulp paah Vas 1936 (A. Raadla)
Ž+.	1) Räästas aidas, saba väljas? Võti Trt 1927 (G. Kreebs) 2) Pääsuke läks aita, händ jäi välla? Võti Hää 1938 (M. Mäesalu) 3) Hani liinah, hand väläh? Supikopp Räp 1959 (I. Sarv) Hää, Trt, Rõu, Räp - 4 var.
T₁a₁.	1) Hiir läheb auku, saba jääb välja? Lusikas suhu Iis 1888 (A. Valter) 2) Hiir lääb auku, saba jääb välla? Võti lukus Han 1969 (I. Aavekukk) 2Iis, Hlj, Rkv, VMr, Kuu, Jõe, Juu, Mär, 2Han, Rid, Aud, PJg, Tor, Krk, Trm - 17 var. E EM 40 (179); E EM² 37 (222); Jürisson 208 (3); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 26 (61); Puus. EkT IV lk-ta; Loorits VrP 26 (61); Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (25); Nugis 286 ja 313 (45); LR nr. 2 ja 3 (1940) 46 ja 70 (7); Mihkla KlL 75 (8); Pioneer nr. 2 ja 3 (1950) lk-ta (4); Vih. (1950) 81 ja 82 (8); Meie aasta (1953) lk-ta (2); Terri 42 (2); Metstak 11 ja 32 (60); Muhel VN 35 ja tagakaas (2); Laagus-Õunapuu 168; Leht VIII² 54 ja 56; Hiie-Müürsepp IV/I 76; Nahkur 46/7 (13); Metstak² 20 ja 22
T₁a₂.	Hiir läheb auku, aga saba jääb välja? Võti Lih 1949 (Ü. Kreek)
T₁b₁.	Hiir läks auku, saba jäi välja? Söömisel lusikas suus Trm 1906 (M. Sild) Sim, Trm, Ote - 3 var.
T₁b₂.	Hiir läks auku, aga saba jäi välja? Võti Var 1947/8 (L. Palusalu)
T₁c.	Hiir jookseb auku, saba jääb välja? Võti Mar 1992 (M. Salumäe)
T₂.	Hiir läheb auku, saba ei lähe? Võti Sim 1940/1 (H. Joonuks) Sim, Pld - 2 var. Pet. ELA 65; Pet. UA⁷ 39
T₃.	Hiir lihab auku, händ jääb välja? Aidavõti Jaa 1938 (A. Vinkel)
T₄.	Hiir läts mulku, jätt hanna vällä? Võti Se 1934 (F. Paloots)
T₅*.	1) Hiir lätt uustõ, jätt hanna vällä? Leevälapju Se 1977 (P. Hagu) 2) Hiir läts uustõ, hanna jätt vällä? [Lahendus puudub] Se 1933 (N. Oinas) 3Se - 3 var.
T₆.	Hiir lätt ahju, hand jääs vällä? Leibä lastas ahju Se 1935 (A. Jänessoo)
T₇.	Hiir läheb aita, saba jääb välja? Võti ukse ees TMr 1992 (H. Kevend)
T₈.	Hiir läheb koopa, saba jääb välja? Aidavõti Iis 1955 (J. Viidalepp)
U₁a.	Hiir urus, saba väljas? Võti lukus Tln 1968 (S. Kiislar) Tln, Elv - 2 var.
U₁b.	Tuhat, tuhat, sada, sada, hiir urus, saba väljas? Tampoon Tln 1994 (A. Eltermann) Vrd. 2275
U₂.	Hiir aukus, saba välläs? Võti lukuaugus Han 1972 (I. Aavekukk) Han, Rõu - 2 var.
U₃.	Hiir augus, händ väljas? Aidavõti Pst 1888 (J. Jaakson) Khk, Pst - 2 var.
U₄.	Hiir aitas, saba vällas? Aidavõti SJn 1893 (J. Mein) Sa, SJn, Nõo, San - 4 var. Lasteleht nr. 17/18 (1939) 296
V₁.	Rott aidas, saba väljas? Võti Trt 1927 (E. Hantson)
V₂a.	Rott lääb auku, saba jääb vällä? Võti Var 1968 (E. ja H. Tampere) Var, Pöi - 2 var.
V₂b.	Rott läheb auku, jätab saba augu äärele? Võti Vän 1937 (E. Tammsoo)
W.	Kass pueb auku, jätab käpa välja? Võti Tor 1887 (J. Tilk) E EM 58 (379); E EM² 52 (483)
Õ₁.	Ise poeb auku, jätab käpa välja? Võti lukus Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Õ₂.	Esi aedas ja händ vällas? Aedavõti Pst 1936 (L. Köögardal)
Ä+.	Varas aidah, hand välah? Aitavõti iis Räp 1889 (K. Tamberg) MMg, Räp - 2 var. Is. Kal. (1880) 85 ja 86 (23)
Ö.	Hiir läheb auku, ise teeb kriuksti? Ukse lukku keeramine Koe 1960 (M. Ots) Kontam.: = 843N
Vrd.	1540C
192.	HARAKAS AJATEIBA ÕTSAS, PIHUTÄIS PEERGA PERSSES? Tuuleveski, mis lapsed teevad ja ajateiba õtsa jooksma panevad - 0 (3) var. T. Wiedemann (1892): omaloominguline tekst E EM² 34 (168)
Vrd.	1083Wa 1371
193.	HARAKAS LÄKS ATELINNA, MÖDA PIKKA PEENART PEETELINNA, ÜLES LAELE MUNELE? Humal - 0+0+3+1 = 4 (8) var.
Aa.	Harakas läks Atelinna, möda pikka peenart Peetelinna, üles laele munele? Humal Tür 1928 (R. Viidebaum) RpS nr. 6 (1939) 189
Ab.	Harakas läks aadelikku, pikka purki poodelikku, rajale läks munele? Tapud, tapupistlad Tür 1927 (R. Viidebaum)
Ac.	Harakas läheb Aadelinna, ülessepoole Poodelinna, seal hakkab mune munema? Tapud Pai 1934 (H. Neumann)
B.	Harakal oli aabeleksat, pika pardi piibeleksat, läks aga looduje munele leksat-leksat? [Lahendus puudub] Hlj 1982 (E. Kaljuvee)
Vrd.	187 189 194 1621
194.	HARAKAS SABADELEKSE, SABA PISTA PISTELEKSE, MOORILE MUNAD MUNETAKSE, MUNAD MULLE ANNETAKSE? Ahjuluud, leivalabidas ja leivad ahjus - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.	Harakas sabadelekse, saba pista pistelekse, moorile munad munetakse, munad mulle annetakse? Ahjuluud, leivalabidas ja leivad ahjus VNg 1889 (A. Krikmann)
b.	Harakas sabatelkse, saba pika pistelekse, muorile munad muneta, mulle munad annetakse? Ahjuluud ja luudimine, leivalabidas ja leibade ahju panemine ja ahjust välja võtmine Hlj 1890 (V. Klaas)
Vrd.	193
195.	HARALIK MEES, HARGID SEUTUD? Hasplid - 0 (9) var. A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst SSTT 12; Metstak 10 ja 32 (48); Metstak² 17 ja 19
196.	HARI MU AUKU, LAKU MU PERSET, TOPI MU TAHA? Piip - 0+13+0+2 = 15 (17) var.
Aa.	Topi mo taa, hari mo auku, laku mo perset? Piip Phl 1897 (J. Pöijal)
Ab.	Hari mu auku, laku mu perset, topi mu taha? Piip Kad 1888 (J. Linkstein) Kad, Jür - 2 var.
Ac.	Roogi mo auku, topi moot taha, laku mo perset? Piip Hii 1888 (J. Kõrvne, P. Laane, G. Tikerpuu)
Ad.	Pista mu perse, topi mu taha, hari mu auku? Piibu puhastamine HJn 1889 (H. Tiidermann)
Ae.	Pühi ta perse, hari ta auk ja topi tale taha? Piip HJn 1895 (J. Tannenthal)
Af.	Pühi mu perse, hari mu auk, topi torikas tahaotsa? Piip Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
Ba.	Ma harin su auku ja pühin su perset, topin sul taha ja annan sul suud? Piip JJn 1966 (O. Lalli)
Bb.	Puhastan su perset ja harin su auku, topin sulle tagant ja imen sul eest? Piip VMr dat-ta (anon)
Bc.	Hari mu auku, topi mu taha, laku mind tagast ja ole must vait? Piibu suitsetamine Kad 1897 (A. K. Kivi)
C.	Pühi mu perset, hari mu auku, täida mu kõhtu, siis saad seda, mis tahtsid? Piip Var 1888 (M. Karotom)
D.	Haista mu iest, haista mu tagant, puhu mu perse, täida mu täis, siis ma olen sul kõige suurem sõber? Piip Var 1890 (M. Ostrov)
E.	Ribi mind eest ja rabi mind takka, hari mu auku, tee mind puhtaks? Piibu puhastamine Noa v. Hii 1888 (J. Lievoh)
F.	Süe minu süeki, juo minu juoki, hari minu auku? Piip Hlj 1890 (K. Leetberg)
G.	Nipi mind, näpi mind, hari mo auku, söö mo sitta soolata? Piip Phl 1897 (J. Pöijal) Kontam.: = 1467C
197.	HARJUMAAL AHATAKSE, VIRUMAALE VISATAKSE? Välk - 0 (5) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 37 (142); E EM² 34 (175)
198.	HARK ALL, PUU PEAL, ISE TEEB SIRR-SORR? Kaevust vee välla tõmbamene - 0 (3) var. T. Wiedemann (1894): omaloominguline tekst E EM² 35 (178)
Vrd.	200A₁b
199.	HARK ALL, HAUSTEL PÄÄL? Vares - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Phl 1897 (J. Pöijal)
200.	HARK ALL, PAUN PÄÄL, PAUNA PÄÄL RIST, RISTI PÄÄL NUPP, NUPU PÄÄL MÕTS, MÕTSAN SEAD, KAHARE PÄÄGA POISIKE AAB MÕTSAST SEAD VÄLLÄ? Inimene - 15+370+326+239 = 950 (1298) var.
A₁a.	Hark all, paun peal? Inimene Kad 1896 (J. Sõster)
A₁b.	Hark all, paun peal, paunal seetse auku? Inimene Tor 1963 (E. ja H. Tampere) Vrd. 198 1960
A₂a*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti otsas nupp? Inimene Jõh 1888 (A. M. Saar) Jõh, VMr, Amb, Kir, Kär, Pha, Pst, Pil, Pal, Ran, Ote, Har - 12 var. Tamman 12
A₂b*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl nupp? Inimene Puh 1888 (J. Kenkmann) Aud, Puh - 2 var.
A₃a₁.	Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial nupp, nupu pial mets? Inime MMg 1889 (H. Rätsepp) Iis, Rkv, Koe, 3Kuu, Tln, Jür, Pld, Mär, Vig, Kse, Kär, Vän, Hää, Saa, 2Hls, Krk, 2SJn, Lai, 2Pal, 3MMg, Trt, Rõu, Tt - 30 var. • Mötleja 3 ja 51 (2); Kuusik KT 217 (56); Laste prillid I 22 (1); Huvit. II 215 ja 224 (1); Mihkla EK III/I 213; Nugis 286 ja 313 (32); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (4); Laugaste 134; Meie aasta (1953) lk-ta (3); ÜÕÕ 133 (2); Säde nr. 4 ja 7 (1956) 4 (3); Terri 14; Säde nr. 26 ja 48 (1965) 8 (11); Valgma-Villand 14; Eisen EKTv 9 (9); EMrd III 235; Metstak 8 ja 32 (8); Muhel VN 37 ja tagakaas (2); Hiie-Müürsepp IV/I 77 ja 80 (1); Hennoste 38 (1); Metstak² 10 ja 11; Müürsepp-Viisimaa 54
A₃a₂*.	Hark all, paun pääl, pauna otsas rist, risti otsas nupp, nupu pääl mets? Inimene Jaa 1937 (A. Toomessalu) VNg, Tür, 2Tln, HMd, Var, Jaa, Tor, 2TMr, 2Ote, Rõu - 13 var.
A₃a₃.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nups, nupsi peal mets? Inime Vil 1889 (R. Johanni)
A₃b*.	Hark all, paun peel, pauna peel nupp ning nupu peel mets? Inimene Khk 1937 (L. Köögardal) Amb v. JMd, Kuu, 2Jõe, Kos, Khk, Kõp, Trt, Elv - 9 var.
B₁a₁*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead? Inimene VMr 1978 (A. Korb) VMr, Var, 3Phl, Hii, Sa, Tor, Pär?, Vln, Vil, Lai, Pal, 2Kod, TMr, Trt - 17 var. Selmet V (1957) 14 (13); Kriisa V 45 (13) Vrd. 1039K₉
B₁a₂.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas elavad sead? Inimene, kellel täiad peas Pai 1934 (H. Neumann) Kad, Pai - 2 var.
B₁a₃*.	1) Hark all, hargi peal paun, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas jooksevad sead ringi? Inimene, kel on täid peas Mar 1996 (M. Hiiemäe) 2) Hark all, paun pääl, paunal rist, ristil nupp, nupi pääl mõtsa seeh tsia' tsungva'? Inimene Se 1949 (S. Lõhmus) Mar, Khk, 2Se - 4 var.
B₁b*.	Hark all, paun peel, pauna peel rist ning risti peel nupp, nupu peel mets ning metses hallid sead? Inimene Khk 1937 (L. Köögardal) Amb v. JMd, Khk - 2 var.
B₁c.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts ja mõtsan olliva ju veel notsuhe sehen? Inimene ja mõtsan olliva ju veel sipelga, kellel om ja kellel ei ole Ote 1982 (T. Tammo)
B₁d*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets ja metssead metsas? Inimene SJn 1937 (G. Bakhoff) Jõh, 2SJn - 3 var.
B₁e*.	Hark all, paun peal, pauna peal nupp, nupu peal mets, metsas sead? Inimene Tt 1888 (A. J.) Muh, 2Pal, Tt - 4 var.
B₂a*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts, mõtsa seen eläjä? Inimene Krl 1973 (E. ja H. Tampere) Rak, Trt, Nõo, Krl, Tt - 5 var. • Helle 362 (11); Hupel 119; Willmann 164 (10); St. Pet. Mon. (1805) 63 ja 250 (1); Lönnrot 150; Nörmann 34 ja 54 (35); Ahlqvist 71; Wied. 263; ER Kal. (1883) 88/9 (14); E EM 37 (143); KAH EKAl 160 ja 163 (10); Jürjens 70; E EM² 34 (176); E MM 7 ja 42 (39); Mickwitz Kal. (1916) lk-ta; E MM² 7 ja 45 (40); Raud KL III 213 (8); Ainelo III 62; Mihkla 69 (2); Kask-Vaigla-Veski I Hõ 15; Raud VMj 213 ja 214 (8); Muuk-Mihkla III 133; E MM³ 4 ja 36 (40)
B₂b.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets ja metsas kurjad elajad? Inime Kõp 1889 (K. Ojasuu)
B₂c*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas elavad metselajad? Inimese liikmed Tõs 1894 (J. Jagoschmidt) Tln, Tõs - 2 var.
B₃a*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets ja metsas loomad? Inimene Hel 1962 (P. Kippar) 2Lüg, Kuu, Hel, KJn, Ote - 6 var. Tõn. LLr 54 (11)
B₃b*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts, mõtsan om kikisugutsi loomi? Inimene Hel 1889 (G. Habicht) Jõh, 2Hel - 3 var.
B₃c*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts, mõtsan levvetes luumi? Inimene Hel 1925 (E. Päss) Rap, Hel, Plt - 3 var.
B₃d*.	Hark all, hargi peal paun, pauna peal rist, risti otsas nupp, nupu peal mets, metsas elavad loomad? Inimene Hel 1926 (K. Puusepp) Jõh, Hää, Hel - 3 var.
B₃e*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal peenikene mets, metsa sees loomad? Inimese kohta: jalad on hark, paun on kere, rist on käed, mets on juuksed, loomad on täid As 1974 (R. Ottesson) Hlj, As - 2 var.
B₄+.	Auk all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas on pisikesed poisikesed? Inimene Ann 1929 (R. Viidebaum) Ann, Tln, Vän, MMg, Äks - 5 var.
B₅a.	Pisike mets mäel, põrsaid täis? Täid juustes Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 123 (1129); E EM² 108 (1489)
B₅b.	Paks mõtsakõnõ, valgit tsiakõisi täüs? Täi' pääh Se 1937 (I. Rohtla)
B₅c.	Tsia' suurõ mõtsa seeh tsungva'? Täi' pääh Se 1938 (A. Tubli)
B₅d.	Kahhar varik, tsia' seeh tsungva'? Pääh täi' Se 1928 (T. Linna)
B₅e+.	Musta' tsia' kävä varkot pide? Täi hiusih käävä' Se 1933 (N. Oinas) Kuu, Se - 2 var.
C₁a₁*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsa sees sead, sigade taga poiss? Inimene, peahari Rei 1938 (E. Ennist) VMr, Nis, Rei, Tõs, Tt - 5 var.
C₁a₂.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl mõts, mõtsan valge tsea, poisikene ajab välja? Inimine Tt 1889? (anon)
C₁b₁.	Hark all, paun peal, pauna otsas rist, risti otsas nupp, nupu otsas mets, metsas ajab poiss põrsaid taga? Inimene, peast soetakse täisi Mar 1936 (A. Hiiemägi)
C₁b₂.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas punased põrsad, poiss ajab neid seal taga? Inimene Juu 1987 (E. Tampere)
C₁c.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas veised, poiss ajab veised metsast välja? Inimene, peahari ajab täid juustest välja Vll 1960 (A. Sepp)
C₁d.	Hark all, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts, mõtsast ajab poisikene valgeid lambaid välla? Inimene kammib täisid välla Puh 1988 (A. Korb)
C₁e.	Hark all, paun pääl, pauna pääl nupp, nupu pääl mets ja metsast ajab poiss karja välja? Poiss, kes kammib pääd Trt 1933 (R. Lepik)
C₁f.	Hark all, paun peal, pauna otsas rist, risti otsas nupp, nupu peal kasvab mets, metsas elavad väikesed konnad ja poisike ajab konnad metsast välja? Inimene Trm 1895 (S. Sommer)
C₂a*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nups, nupsi peal mets, metsas sead, pisike poisike ajab kõik sead välja? Inimene Tor 1889 (J. Tilk) Vän, Tor - 2 var.
C₂b.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas põrssad, pisike poiss aab põrssaid taga, kelle kätte saab, selle tapab ää? [Üks] inime otsib [teise] peast täisi Amb 1938 (J. Eplik)
C₃*.	All hark, hargi peal paun, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, väike poiss ajab sigu metsast välja? Inimene Pld 1927 (O. Niimann) Rap, Pld - 2 var.
C₄.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets, metsa sees hallid sead ja pooleaastane poisike ajab metsast sigu välja? Inimene Rap 1926 (A. Hamburg)
C₅a*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, mets siad, sajajalgne poisike aab siad metst välla? Inimene, pea sugemine KJn 1903 (L. Kuuskler) Vai, KJn, Pal - 3 var.
C₅b*.	Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial nupp, nupu pial mets, metsas elajad, sajajalgne poisike aab välla? Inime Pil 1888 (T. Sander) Jõh, Pil - 2 var.
C₆.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti otsan nupp, nupu pääl om mõts, mõtsan omma' tsia' ja lamba', palja pääga poiskõnõ pess lambit ja tsiko mõtsast vällä? Inemine: hark omma' jala', sõs om kõtt, to om paun, rist om käe', pää om nupp ja juussõ' omma' mõts, mõtsan omma' tsia' ja lamba', no omma' täi' ja tingu', palja pääga poiskõnõ om päähari, vanast olli' iks päähar'a', tuu hari ai sõs täie ja tingõ pääst vällä Kan 1937 (H. Keem)
C₇a*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, kärnas peaga poiss ajab metsast sigu välja? Pea sugemine Trm 1894 (E. J. Õunapuu) Tor, Plt, Trm - 3 var.
C₇b.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsa sees loomad, pisike kärnpea-poiss ajab nad välja? Pea sugemine Koe 1925 (A. V. Kõrv)
C₈a₁*.	1) Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts, mõtsan sead, kahare pääga poisike aab mõtsast sead vällä? Inimene Hls 1889 (M. Ilus) 2) Hark alan, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts, mõtsan sea, kahupääga poisike nüpeldes sigu vällä? Harjaga pää sugemine Trv 1894 (A. Rull) 3) Hark all, paun peal, pauna otsas rist, risti otsas nupp, nupu peal mets, metsas sead ja kähärpeaga poiss aab metsas sigu taga? [Lahendus puudub] LNg 1937 (E. Ennist) Tür v. Juu, Kuu, Mär, LNg, Pöi?, Tor, Tor v. SJn, Pär, 2Saa, 3Hls, 2Trv, Vln, Vil, Kõp, SJn v. Ote, KJn, Ksi, 2Pal, Trt, Ote, Rõu, As - 27 var. Univer-Laurits III 16; Selmet V (1946) 10
C₈a₂*.	1) Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts, kähara pääga poisike aab mõtsast sigu välla? Inimene Ran 1890 (A. Tattar) 2) Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, väike kähara peaga poisike ajab sead metsast välja? Inimene, harjaga soetakse täid peast maha SJn 1979 (J. Joandi) Saa, Hls, Krk, Hel, Trv, 2Pst, 4Vil, Kõp, 2SJn, KJn, Ksi, 2Trt, Kam, 3Nõo, 2Puh, 3Ran, Rõn, 2Ote, Kan, Rõu, As - 33 var. Eas II 194 (218)
C₈a₃*.	Hark all, paun piäl, pauna piäl nupp, nupu piäl mets, kähärä piägä poisike aab metst sigu vällä? Inimese keha ja piä sugemine KJn 1898 (C. Sööt) KJn, TMr - 2 var. Ainelo II-III 62
C₈a₄+.	Hark all, paun peal, pauna peal mets, metsa sees seat, kahara peaga poiss tuleb ajab välja? Inimene Urv 1889 (J. Janson) 2Vil, TMr, Võn, Nõo, Urv - 6 var.
C₈a₅.	Hark all, paun peal, paona peal paks mets, metsas valged sead ja kähara peaga poisike läheb ajab sead metsast välja? Inime: mets on juuksed, poisike on peahari, sead on täid (peahari oli tehtud harjustest, sulatud kokku pigiga) KJn 1961 (A. Seep)
C₈a₆*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, kähara peaga poiss ajab metsast sead välja, lageda lapi peal tapetakse luumõõgaga ära? Inimene Vän 1922 (L. Pärt) Tln, Vän - 2 var.
C₈b.	Hark all, paun peal, pauna peal rist ja risti peal nupp, nupu peal on kasvamas mets, aga metsast käib käharapealine poisike põrsaid, s.o. mumme välja ajamas? [Lahendus puudub] Hls 1962 (M. Laarman)
C₈c.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas metselajad, kähara peaga poiss aeab metsast eläjaid välja? Inimene SJn 1892 (H. Karell) Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (7); Loorits VrP 25 ja 26 (7); Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (5)
C₈d₁*.	Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial nupp, nupu pial mets, metsas mõndasugu loomi sees, kahara piaga poisike ajab keik välja? Inimene Hel 1879 (J. Liiv) Hel, Trv, Trt - 3 var. • Liiv LMt 45 (98)
C₈d₂.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets, metsan mõnda looma, üks kahera pääga poisike lähab metsa ja ajab karja valgid vasikaid välja? Jalad, kõht, käed, pää, juuksed, täied, tingud, hari, täied Hel 1874 (A. Wahlberg)
C₈e.	Hark all, paun pääl, pauna pääl nupp, nupu pääl mõts, kähara pääga poiss aab pullikesi mõtsast vällä? Päähari, millega kammiti täisid maha TMr 1942 (E. Siil)
C₈f.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts, mõtsan mitmesugust lindu, veike kahara pääga poisike lääb mõtsa ja ajab keik välja? Inimene suib pääd harjaga Trv 1890 (J. Tinn)
C₉a*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsa sees sead, iga homiku käib karuse peaga poiss sigu ära ajamas? Inimene Kaa 1889 (M. Kallas) Han, Krj, Kaa - 3 var.
C₉b.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp ja nupu peal on mets ja metsast ajab karvase peaga poisike põrsaid välja? Laps Vln 1942 (P. Alvre)
C₉c.	Hark all, paun pääl, pauna otsas rist, risti otsas nupp, nupu pääl mets, karuse peaga poiss läks metsast loomi ajama? Juuste harjamine Krj 1939/40 (O. Jõgi)
C₁₀.	Hark all, paun peal, pauna peal rist ja risti otsas nupp, nupu peal mets ja hallid sead sees, veike sakerpea poisike ajab kõik sead metsast välja? Inimene, t[äi]d ja peahari Vän 1889 (J. Tiss)
C₁₁a*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsa sees sead, iga pühabe hoomiku punase peaga poiss ajab sead metsast välja? Inimene, punase peaga poiss on peahari, mille abil igal pühapäeva hommikul täid peast välja kraabitakse Krj 1938 (K. Lepp) Amb v. JMd, Vor, Krj, Jäm, Vll, Pil, Lai, 2Pal, 2Äks, Ote - 12 var.
C₁₁b*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas põrsad, punase peaga poisike läheb metsa, ajab põrsad välja? Inimene ja peahari Hää 1983 (O. Kõiva) JJn, Hää - 2 var.
C₁₁c.	Har'k all, paun peal, paona peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas keiksugu elajad, punase peaga poiss valitseja? Jälad ja magu, käed ja pea, pea peal juuksed, juukste sees ka täid, peahari, ühtekogu üks inimene Muh 1872 (O. T. K.)
C₁₂a₁*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, musta peaga poisike aab piitsaga seal sigu taga? Inimese kohta Pee 1927 (R. Viidebaum) VMr, JJn, Pee, Vig, 2Pär, Lai, 3Pal, Kod, MMg, 2Äks - 14 var.
C₁₂a₂.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas siad, tillukene musta peaga poisikene ajab välja ja kümme meest tapavad ära? Peasugija Pil 1890 (J. Bock)
C₁₂a₃.	Hark, hargi otsas paun, pauna otsas rist ja risti otsas nupp, nupu sees mets, metsa sees sead, musta peaga poiss aeab sigu taga, tõrvarüüd selgas? Inimene sugeb pead harjaga PJg 1888 (H. Lussik)
C₁₂a₄*.	All hark, hargi peal paun, pauna peal nupp, nupu peal paks mets, musta peaga poiss ajab metsast sigu välja? Inimene, peahari, täi Äks 1980 (A. Korb) Tõs, Äks - 2 var.
C₁₂a₅.	Hark all, hargi peal paun, pauna peal nupp, nupu peal mets, metsas hallid sead ja musta peaga poiss ajab neid välja? Täisugemine Aud 1933 (M. Pommer)
C₁₂b*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, musta peaga poisike ajab metsast valgeid põrsaid välja? Inimene, pigiharjaga kammitakse peast täisid KJn 1980 (V. Põldsaar) Pee, KJn - 2 var.
C₁₂c.	Hark all, paun peel, pauna peel rist, risti peel nupp, nupu peel mets, metsas hallid oravad, iga hoomiku musta peega poiss keib neid taga ajamas? Peehari ja inimene Mus 1939 (K. Lepp)
C₁₂d.	Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti ots nupp, nupu ots paks mets, musta piaga poisike ajab metsast täiu välla? Inimene Ksi 1926 (P. Berg)
C₁₃a₁*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, mets sigu täis, must poiss ajab sead metsast välja? Inimene Aud 1895 (R. Niemann) Kad, Sim, Amb v. JMd, JJn v. Koe, Juu, Noa, Rei, Mus, Khk, Kaa, Aud, 3Tor, 4Lai, Trm, Trt - 20 var.
C₁₃a₂*.	Hark all ja paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas hallid siad ja must poiss ajab need sialt välja? Inimene kammib piad Rap 1961 (V. Metstak) Tln, 2Rap, Var, Aud - 5 var.
C₁₃b₁*.	All hark, peal paun, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas must poiss ajab piitsaga põrsaid taga? Inimene VMr 1888 (J. Puurmann) Sim, VMr, Jõe - 3 var.
C₁₃b₂.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, must poiss läheb metsa, ajab valged põrsad välja? Inimene Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
C₁₃b₃.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal must poiss, ajab kirjusid põrsaid taga? Inimene, hari ja täid Rak dat-ta (J. Lilienbach)
C₁₃c+.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas elajad sees, must poiss aab metsast elajad välja? Inimene Tür 1928 (R. Viidebaum) Tür, Mar - 2 var.
C₁₄a.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, halli peaga poiss ajab sead välja? Inimene, juuksed, peahari Pha? dat-ta (anon)
C₁₄b.	Hark on all, paun on peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal on mets, metsa peal on halli peaga poiss, ajab põrssaid taga? Inimene, halli peaga poiss on peahari Tln 1926 (M. Sengbusch)
C₁₅*.	Hark all, hargi otsas paun, pauna otsas rist, risti otsas nupp, nupu otsas mets, metsas sead, hall poiss ajab sead välja? Inimene Ris 1895 (J. Niinas) Ris, Mih, LNg, Noa - 4 var.
C₁₆a₁*.	1) Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets, metsas sead, väike valge peaga poisike ajab metsast sead välja? Inimene ja päähari Saa 1928 (E. J. Kase) 2) Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl knupp, knupu otsas mets, metsa sees sigu, üks valge pääga poiss ajab neid iga homiku takka, suur pikk piits käes? Inimene HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann) Pee, Rap, HMd v. Ris, 2Mus, 2Tor, Pär, 2Saa, Saa?, Hel, Vil, SJn, KJn, Ksi, Ote - 17 var.
C₁₆a₂.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas on sead sees, väike valge peaga poiss läheb ajab sead kõik puise heinamaa peale, kus nad tapetakse ära luise vikatiga? Inimene ja pää sugemine Pai 1926 (R. Viidebaum) Vrd. 200D₇d₂ 200D₇d₃ 200Z₃j
C₁₆a₃.	Hark all ja paun peal, pauna peal rist ja risti peal nupp, nupu peal mets, metsas valged sead ja valge peaga poiss aeab sealt sigu välla? Inimene, täid juuste sees ja peaharjaga (valged harjased) soetakse juuseid Mih 1938 (V. Eenveer)
C₁₆b.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, valge peaga poisike läheb metsa, ajab sealt valged põrsad välja? Inimene tükis pea sugemisega Pil 1895 (H. Keller)
C₁₇*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl paks mõts, mõtsan halli sea, laia pääga poisike ajab neid säält välla? Harjaga pää sugemine Trv 1890 (A. Rull) Mih, Trv - 2 var.
C₁₈a*.	1) Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, väikene laia lakiga poiss läheb metsa, ajab sead ära? Pea sugemine Jäm 1906 (H. Usin) 2) Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, laia lakiga poiss aiab sead metsast välja? Inimene ja peahari Kaa 1872 (I. Kallas) 3Khk, 3Jäm, 3Kaa - 9 var. Wied. 263
C₁₈b.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, laia lakiga poiss läheb pühapäeva hommikul õige vara, ajab sead metsast välje, pöial-mats lööb maha? Jalad, kõht, käed, pea, juuksed, täid, peahari, pöial Ans 1891 (J. Magus)
C₁₉a*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, musta lakiga poiss ajab sead metsast välja? Inimene, vanast soeti juuksid harjastest tehtud harjaga, hari oli musta lakiga poiss Kaa 1938 (T. Õunpuu) Krj, Jäm, Kaa - 3 var.
C₁₉b.	Hark all, paun peel, pauna peel rist, risti peel nupp, nupu peel mets, metsas elajad, pisine musta lakiga poiss ajab elajad metsast välja, valge lakiga poiss tuleb vastu ning tapab ära? Inimene, peehari, sõrm Khk 1946 (L. Tarkin)
C₂₀a.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets, metsas sead, halli laki poiss keib neid välja aeamas? Inimene ja peahari Kär 1898 (T. Sömer)
C₂₀b.	Hark all, paun peel, pauna peel rist, risti peel nupp, nupu peel mets, metsas hallid elajad, halli lakiga poiss läheb elajaid ära ajama? Inimene, hallid elajad - täid, halli lakiga poiss - kamm Khk 1973 (V. Lonn)
C₂₁.	Hark all, paun peel, pauna peel rist, risti peel nupp, nupu peel mets, metsas loom, pisine lakiga poiss kargutab taga? Inimene Khk 1947 (H. Tarkin)
C₂₂+.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas on siad, väike vaiguse kasukaga poiss ajab siad välja? Inimese liikmed, hari Vil 1889 (H. Niggol) Tür, Vil - 2 var.
C₂₃*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, mets valgid sigu täis, pigipoiss aab välla? Harjaga pea sugemine Han 1929 (H. Tampere) Vai, 2Han, Kse - 4 var.
C₂₄*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nups, nupsi pääl mets, metsas sead, pigipeaga poiss läheb metsa ja ajab valged põrsad metsast välja? Harjaga pääd sugema Tor 1889 (M. Tohv) Hag, Tor, Pal - 3 var.
C₂₅*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, pigise kasukaga poiss ajab metsas sigu taga? Inimene HMd 1927 (A. Viilas) Nis, HMd - 2 var.
C₂₆a₁*.	Hark all ja paun on peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets ja sead metsas, päkapikune poiss ajab sigu taga, tõrvarüüd sel'las? Inimene Sim 1978 (E. Tampere) Iis, Sim, VMr, 2JJn, Pee - 6 var.
C₂₆a₂*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas väiksed valged sead, tõrvarüiga poiss ajab nad välla? Inimene Ann 1889 (K. Preisberg) Vi, VMr, 2Amb, Amb v. JMd, Pee, Ann - 7 var.
C₂₆a₃*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, pisikene poisikene, tõrvane kasukas selgas, ajab sigu taga? Inimene, pea sugemine Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane) Kuu, Tln, 2Kos, Pil, Lai - 6 var.
C₂₆a₄*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, tõrvakuuega poiss ajab sigu taga? Inime ja peahari JJn 1965 (R. Veinberg) Sim, JJn - 2 var.
C₂₆a₅*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, must tõrvane poiss ajab sigu taga? Jalad, kõht, käed, pea, juuksed, täid, harjaga suetakse pead Kad 1888 (J. Linkstein) Iis, Kad - 2 var.
C₂₆a₆.	Hark all, paun pääl, pauna otsas rist, ristil nupp, nupul mets, metsas sead ja karjane ajab sigu tõrvase londiga taga? Inime Jõh 1935 (anon)
C₂₆b*.	Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial nupp, nupu pial mets, metsas elajad, veike tõrvakasukaga poiss ajab elajad metsast välja? Inimene, täid ja piahari Rak 1893 (J. Lilienbach) Iis, Rak, Trm - 3 var.
C₂₇a*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets, metsas sead, raudpükstega poiss ajab neid taga? Inimene VJg 1930 (E. Serm) VJg, Kir, Hls - 3 var.
C₂₇b.	All hark, hargi pääl paun, paunal rist, ristil nupp, nupul mets, metsas loomad ja väike raudkasu[ka]ga poiss ajab metsas loomi välja? Inimene Trm 1935 (H. Velt)
C₂₈*.	Rist all, paun peal, pauna peal nupp, nupu peal mets, raudkasukaga mees ajab sead metsast välja? Inimene Juu 1958 (L. Raudsep) Juu, Kod - 2 var.
C₂₉.	Nupp ja nupu otsah mõts ja mõtsah põdra', raudvanamiis aasõ mõtsast põtru vällä? Kreebeniga suitas pääd Se 1938 (A. ja M. Reinola)
C₃₀*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead sees, väike poiss aab raudkepiga taga? Inimene Kul 1928 (R. Viidebaum) 2Kuu, Kul - 3 var.
C₃₁.	All on hark, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets, metsas siad ja luune poiss ajab sigu? Inimene Jõh 1889 (A. Tõnurist)
C₃₂.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts, mõtsah eläjä, punatse tsõbaga poisike aja eläjit vällä? Inemine Räp 1959 (I. Link, H. Rebane)
C₃₃*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsa sees sead, musta kuuega poiss ajab sead metsast välja? Inimene ja vaiguhari Rap v. Mär 1940 (E. Poom) 2Rap v. Mär, Prn - 3 var.
C₃₄.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nuppu peal mets ja metsa sees sead ja musta kuuega vanamees aeab metsas sigu taga? Inimene ja peahari oma ammetis Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus)
C₃₅*.	Hark all, paun piäl, paana piäl rist, rissi piäl nupp, nupu õtsan mets, metsän elutsavad siad, muss vanamiis aab siad metsäss väljä? Inimene, piähari Kod 1939 (A. Univere) Hps, Vän, Kod - 3 var.
C₃₆*.	Hark all, paun piäl, paana õtsan rist, risti õtsan nupp, nupu õtsan mets, metsä siden siad, hall vanamiis aab metsäst sigu väljä? Inimene Kod 1888 (J. Liiv) Jõh, Kod - 2 var.
C₃₇.	Hark all, paun pääl, paona pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts, mõts om mõtseläjit täis, pikä hammastega vanamiis aab mõtsast eläjit vällä? Inimene, juussed, täid, kamm Ran 1964 (A. Tamm)
C₃₈a.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsa sees siad, vanamees ajab nuiaga taga? Inimene Trm 1966 (H. Alver, H. Kulo, T. Roosmaa)
C₃₈b.	Hark all, paun pial, paunal rist, risti ots nupp, nupu pial mets, metsa sees siad, vanamees ajab tõrvase nuiaga taga? Harjaga soetakse peast täiu, vanasti oli kammi asemel hari: seaharjased kastetud üht otsa pidi tõrva sisse Iis 1957 (T. Vaas)
C₃₉*.	Hark all, paun peel, pauna peel rist, risti otsas nupp, nupu peel mets, metsas hallid sead, pisike Peeter keib iga homiku neid säält välla ajamas? Poiss Kaa 1946 (V. Niit) Kaa, Pöi - 2 var.
C₄₀*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets, metsas sead, homiku vara pisike punase peaga Peeter läheb ajab sead ära? Inimese peahari, täid Krj v. Mus dat-ta (V. Mägi) Sa, Krj v. Mus - 2 var.
C₄₁*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti otsas nupp, nupu pääl mets, metsa sihes sead, Vaigu-Peeter tuleb ja ajab sead ära? Inimene ja peahari Pöi 1938 (A. Toomessalu) Jaa, 3Pöi - 4 var.
C₄₂.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, Pigi-Peeter aab metsas sigu taga? Inimene, Pigi-Peeter - muistne tümaga ja vaiguga liidetud kõvadest seaharjastest valmistatud söödikute sugemise hari - peahari Pöi 1961 (A. Rand)
C₄₃.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, Kummi-Peeter ajab sead metsast välja? Inimene ja kammiga kammitakse täid juustest Pöi 1933 (J. Riim)
C₄₄*.	Hark all, paun piäl, pauna piäl rist, risti piäl nupp, nupu piäl mets, metsäs siäd, sigade taga karjane? Inime Khn 1948 (S. Lätt) 2Khn, Hel, Lai, 2Ote - 6 var.
D₁a.	Hark all, tünder pääl, tündri pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets? Inimene Hii 1928 (M. Meiusi)
D₁b*.	Hark all, tünder peal, tündri peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets ja metsa sees sead? Inimene ja täid peas Emm 1938 (E. Ennist) Noa v. Hii, 2Emm - 3 var.
D₁c₁.	Hark all, tünder pääl, tündri pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets, metsa sees sead, hall poiss käib vahel kuulamas? Inimene, juuksed, täid, hari Käi 1896/7 (J. Sooster)
D₁c₂*.	Hark all, tünder peel, tündri peel rist, risti peel nupp, nupu peel mets, metsa sees sead, must poiss aeab välja sead? Inimene Emm 1938 (E. Ennist) Käi, 2Emm - 3 var.
D₁c₃.	Hark all, tünder peal, tündre peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsa sees sead, Must-Ants aeab sead välja? Inimene Käi 1938 (E. Ennist)
D₁c₄.	Hark all, tünder pääl, tündri pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets, metsa sees kasvavad sead, iga päev käib must mees neid vaatamas? Täitapmine Emm 1937 (H. Üksik)
D₂+.	Hark all, vaat peal, nupp otsas, nupu peal paks mets, vaigupoiss ajab loomi välja? Inimene, vaigupoiss - ennem olid sellised peaharjad, vaiguga olid pealt ära sulatatud, must, nii et läikis Ann 1965 (O. Kõiva) Sim, Ann, Prn - 3 var.
D₃a*.	Hark all, pütt peel, püta otsas rist, risti otsas nupp, nupu otsas mets, metsas sead, laia lakiga poiss aeas sead metsast välja? Inimene Jäm 1977 (T. Tõnissoo) 4Jäm - 4 var.
D₃b.	Hark all, pütt peal, püta peal rist, risti nopp, nopp [sic!] peal mets, metsas sees seat, punase peaga poiss lähab ajab sea metsas välja? Mensch Vll dat-ta (G. Törne)
D₄.	Hark all, hargi pääl pütt, pütü pääl rist, risti pääl pada, paa pääl mõts, mõtsa seeh kari, kõvõra jalaga vanamehekene aase ravvadsõ kooguga karja mõtsast välla? Inemise jala', jalgo pääl kõtt, kõtu pääl käe', pää pääl hius, hiustõ seeh täi', väidsega tapõtas täie, uma iäge jovva-ai är tappa' Se 1936 (M. Vabarna) Vrd. 1302Z₂*
D₅a*.	Hark all, pari pääl, pari pääl rist, risti pääl nupp, nubu pääl mets, metsas süövad siad? Inimene ja täid Jõe 1951 (G. Vilbaste) 2Jõe - 2 var.
D₅b₁.	Hark all, pari peal, parja peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets ja metsas elajad, pisikene poisikene läheb torvase kasukaga metsa ja ajab kõik elajad metsast välja? Inimene ja päähari Kuu 1909 (A. Ploompuu)
D₅b₂.	Hark all, pari pääl, pari pääl nupp, nubu pääl lagendik, lagendiku pääl mets, metsas siad ja karjane ajab metsäs sigu taga? Inimese kere Kuu 1964 (V. Lainevoog)
D₆+.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl rups, rupsi pääl mets, metsas elajad? Inimene Tt 1883 (anon) Pal, Tt - 2 var. • Ol. Lisa nr. 41 ja 42 (1883) lk-ta
D₇a*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti otsan nui? Inimene Puh 1888 (A. Mõts) Hls, Lai, Puh - 3 var.
D₇b*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia pääl mõts? Inimene Trv 1897 (J. Vaine) 2Hls, Trv - 3 var.
D₇c₁.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nui, nuia peal mõts, mõtsan sea? Inimene Trv 1903 (G. Lipp) Trv, Tt - 2 var.
D₇c₂*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nui, nuia peal mets, metsas mõndasugust looma? Inimene Trv 1895 (J. Sams) Trv, Pil - 2 var.
D₇c₃.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nui, nuia peal mets, metsas mõnda lindu? Inimene Saa 1889 (J. Tuul)
D₇d₁*.	1) Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia pääl mõts, mõts väiksid sigu täüs, väike kähärä pääge poisike ajab sia mõtsast välla? Inimene, päähari Pst 1889 (J. Ainson) 2) Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia pääl mõts, kahara pääga poisike lähab mõtsa, ajab sigu välja? Inimene Trv 1889 (J. Käger) 3) Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia pääl mõts, mõtsa sehen sead, kaharpääga poisikene aab sead mõtsast vällä? Inimene suib pääd Pst 1889 (A. Luts) 4) Meil oli hargik, hargikse pääl paanak, paanakse pääl ristik, ristikse pääl nuiak, nuiakse pääl mõtsak ja kahupääge poisik aab mõtsast sigu vällä? Inimene Krk 1960 (V. Jürken) 2Hls, 5Krk, 5Trv, 6Pst, Pst v. Pil, Vil, Kõp, 2SJn, 2Ksi, Puh, Tt - 27 var.
D₇d₂.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nui, nuia peal mets, metses sead, kähärpea poisike aeab sead metsest puise põranda peale ja luise nuiaga löödas surnus? Inime, pea sugemine SJn 1890 (M. Kielas) Vrd. 200C₁₆a₂ 200Z₃j
D₇d₃.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia pääl mõts, mõtsa sehen sia, kaharpea poisike lähäb mõtsa, ajab sia mõtsast välja ja tapab nad luise nuiaga puise heinamaa pääl ära? Pää sugimine Pst 1889 (H. Henno) Vrd. 200C₁₆a₂ 200Z₃j
D₇d₄*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia pääl mets, veike kahupia poisike ajab metsest põrsad välja? Inimene SJn 1889 (T. Köstner) Hls, SJn - 2 var.
D₇d₅*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia pääl mets, metsast veike kahara peaga poisike aeab elajaid välja? Inimene, pääd sugim[a] harjaga Trv 1888 (H. Utso) 2Trv - 2 var.
D₇d₆*.	Hark all, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia pääl mõts, mõtsan mitmetsugu loomi, kähärä päägä poisike lääb mõtsa ja aab kik nii looma säält vällä? Inimene, täid, hari Pst 1893 (J. Reevits) Pst, Vil - 2 var.
D₇d₇.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia pääl mõts, mõtsan om mõndasugu linde, kahara pääga Jaanus lääb mõtsa ja ajab kik linnu mõtsast vällä? Inimene Trv 1892 (J. Kill)
D₇e*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia pääl mets, must kärnane poisike ajab sigu metsast välja? Pea sugemine harjaga Plt 1895 (T. Kukk) Plt, Ksi - 2 var.
D₇f.	Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial nui, nuia pial mets, metsast ajab valge piaga poisike sigu välja? Inimene soeb piad Pal 1888 (M. Saar)
D₇g*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nui, nuia peal mets, metsa sees sead, halli peaga poisikene ajab sigu metsast välja? Inime Pil 1929 (K. Leichter) Pil, Äks - 2 var.
D₇h*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia pääl salu, salu sees siad, musta pääga poisike ajab sigu välja? Inimene Ksi 1926 (P. Berg) Ksi, Äks - 2 var.
D₇i.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia pääl mets, veike poisike lähab metsa ja ajab sia välja? Inimene sugeb harjaga pead Hls 1893 (O. Sapas)
D₇j.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nui, nuia peal mets, sadajalgne poisike aab sead metsast välja? Inime soeb pead Plt 1889 (J. Raavel)
D₈.	Pukk all ja puki pial paun, pauna pial rist, risti pial nui, nuia pial mets, metsas siad, musta piaga poisike aab siad välla? Inimene Plt 1936 (L. Köögardal)
D₉.	Hark all, paun pääl, pauna pääl nui, nuia pääl mägi, mäe pääl mets ja kähara pääga poisikene ajab metsast sigu välja? Inimene, harjaga soetakse täia Tt dat-ta (M. Undi)
D₁₀a*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl mägi, mäe pääl mõts? Inemine Ote 1939 (A. Kroon) 2Ote, Urv - 3 var.
D₁₀b*.	Hark, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl mägi, mäe pääl mõts, kähärä pääga poiss aab tsigu mõtsast vällä? Inemine Har 1957 (O. Jõgever) Tln, Võn, 2Ote, Har, Vru - 6 var.
D₁₀c+.	1) Suur mägi, mäe otsan mõts, mõtsa seen poiss, raudnuiaga aase tsikko välla? Pääd otsitas Räp 1933 (R. Viidebaum) 2) Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsast ajava' punatse pääge poisikese' tsiko vällä? Inimene Plv 1966 (E. ja H. Tampere) Vi, San, Plv, Räp - 4 var.
D₁₁a.	Kark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl muna, muna pääl mõts? Ineminõ Se 1935 (A. Oinas-Tammeorg)
D₁₁b₁.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal muna, muna peal mets, metsas on sead, sajajalgne poisike läheb sinna ja ajab need sead kõik välja? Inimene Plt 1981 (E. Tampere) E EM 37 (144); E EM² 34 (177)
D₁₁b₂.	All oli hark, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl muna, muna pääl mets, metsas sead, punase peaga poisike ajab sigu taga? Inimene, täid peas, harjaga soetakse, harjal oli punane vars vanast Ksi 1937 (M. Viidalepp)
D₁₂.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl veske, veske pääl suur kaharik mõts ja väike valge poisike aa luumi mõtsast vällä? [Lahendus puudub] Hel 1925 (E. Päss)
D₁₃+.	Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial nupp, nupu pial mets, nupul klaasid ees? Inimene VMr 1939 (M. Ross) VMr, Koe - 2 var.
E₁.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl varras, varda otsan nui? Inimene Krk 1890 (J. Hünerson)
E₂a.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl torn, torni pääl nupp, nupu pääl mõts? Inimene Ran 1889 (H. Raag)
E₂b.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl kepp, kepi pääl nupp, nupu pääl mõts? Inimene Rõn 1888 (P. Grünfeldt)
E₃a.	Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial lipp, lipu pial nupp, nupu pial mets, metsas siad siis? Inimene Jõh 1963 (I. Sarv)
E₃b.	Hark all, paun pääl, pauna pääl vits, vitsa pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets, metsa sees sead? Inimene Rei 1889 (P. Reikmann)
E₃c*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal kepp, kepi peal nupp, nupu peal mets, metsas koll? Inimene Iis 1970 (E. Maasik) Iis, Tõs - 2 var.
E₃d.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal varras, varda peal nupp, nupu peal mets, metsas elavad loomad? Inimene Ann 1956 (A. Kagovere)
E₃e.	All hark, pial paun, pauna pial rist, risti pial roigas, roika pial nupp, nupu pial mets, metsa sees loomat? Terve inimese keha ja pea Rõu 1957 (J. Pormeister)
E₃f.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl post, posti pääl nui, nuia pääl mets, metsas mõndasugust lindu? Inimene Trv 1894/1901 (J. Kala)
E₄a.	Hark all, pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl kepp, kepi pääl mägi, mäe pääl mets, metsas jooksevad sead, kähara pääga poisike ajab sead metsast välja? Poisike otsib pääst täisid TMr 1923 (R. Jõgi-Soom) Uus Eestl. Kal. (1900) lk-ta
E₄b.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl pulk, pulga pääl nui, nuia pääl mets, metsas siad, veike valge peaga poisike ajab metsast sigu välja? Inimene soeb harjaga pead Äks 1893 (P. Sepp)
E₄c.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl pulk, pulga pääl nupp, nupu pääl mets, metsas sead, laia lakiga poiss läheb ajab sead välja? Inimene Kär 1889 (J. Mändmets)
E₄d.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal post, posti otsas nupp, nupu peal mets, metsas laisad põrsad, üks pigine poisike ajab põrsaid taga? Inimene Lai 1888 (J. Remmelg)
E₄e.	Hark all, paun peal, pauna peal vits, vitsa peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas põrsad, väike musta mütsiga poisike ajab põrsad metsast välja? Inimene Vän 1939 (A. Vain)
E₄f.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti otses ora, ora otses nupp, nupu peal mets, metsas sead, väike pime poisike ajab sigu metsast välla? Hark - jalad, paun - keha, rist - käed, ora - kael, nupp - pea, mets - juuksed, sead - täid, pime poisike - peahari Hää 1934 (J. Nurme)
Fa.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu külles auk ja pilgut, pilguti peal mets ja musta peaga poisike ajab suured sead metsast välja? Inimene Trm 1895 (S. Sommer)
Fb.	Hark all, paun pääl, pauna pääl on rist, risti pääl on nui, nuia pääl on veske, veske pääl on säkats, säkatsi pääl on pilkne, pilkne pääl on mets, metsas mõndasugust lindu? Inimene Hel 1889 (H. Karolin)
Fc.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nuppu pääl plaksut, plaksuti pääl nohik, nohiku pääl pliksutid, pliksuti pääl mets, metsas elavad sead, must vanamees ajab metsast sead vällä? Inimene soeb vanamoodi peaharjaga pead Jõh 1889 (P. Paurmann)
G*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti otsas nui, nuia peal tobias, tobia peal pilkus, pilkuse peal mets, metsas on mõndasugust lindu, käherpeaga poisikene ajab kõik linnud välja? Inimene, pea suiumine Hel 1893 (J. Karu) Pär, Hel - 2 var.
H₁a.	Hark all, paun peal, pauna peal nupp, nupu peal nohisti, nohisti peal pilguti, pilguti peal mets? [Lahendus puudub] Muh 1974 (I. Kolk)
H₁b.	Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial nupp, nupu pial nohisti, nohisti pial pilguti, pilguti pial mägi, mäe pial mets, metsas siad? Inimene Muh 1954 (I. Sarv)
H₂a*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist ja risti peal nupp ja nupu peal nätsuti ja nätsuti peal on nohisti ja nohisti peal on pilguti ja pilguti peal on mets? Inimene Muh 1989 (J. Oras) 2Muh, Plv - 3 var. Laste prillid I 22 (1)
H₂b.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nuppus mätsuti, mätsuti peal nohisti, nohisti peal pilguti, pilguti peal mets, metsas elavad loomad? Inimene Muh 1954 (U. Liik)
H₂c.	Hark all, paun peal, pauna peal lopsuti, lopsuti peal nohisti, nohisti peal pilguti, pilguti peal mägi, mäe peal mets, mets sinisid sigu ja punasid põrssaid täis? Inimene Kad 1896 (J. Sõster)
Ia.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal nohisti, nohisti peal pilguti, pilguti peal mets, üks laia lakiga poiss käib iga päev sealt linda välja ajamas? Inimene, laia lakiga poiss on peahari Muh 1936 (L. Uusküla)
Ib*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal nätsuti, nätsuti peal notsuti, notsuti peal pilguti, pilguti peal paks mets, paksus metsas palju pisikesi loomi, pisike musta peaga poisike aab need sealt välja? Hark on jalad ja paun on kõht, rist on siis käed ja see ülemine kere osa, nupp on pea, matsuti on suu, notsuti on nina, pilguti on silmad ja paks mets on siis juuksed ja siis loomad, need pidid olema siis täid, sest muiste, see oli vaene inimene, kel põlnd täid, täid pidid olema kohe kõigil peas ja siis see pigirehaga peahari, sellega soeti nad sealt maha ja see oli siis see poisike, kes nad sealt välja ajas Muh 1958 (A. Strutzkin) Jõh, 4Muh - 5 var.
Ic.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mätsuti, mätsuti peal nohisti, nohisti peal kuuluti, kuuluti peal pilguti, pilguti peal mets, metsa sees sead, punane poiss ajab sigu taga? Inimene Sim 1927 (M. Kasikov)
J₁a.	Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial veski, veski pial nuusut, nuusuti pial pilgut, pilguti pial mets, metsas elajad? Inimene ja täid Rak 1892 (J. Lilienbach) E EM² 34 (176); E MM 7 ja 42 (39); E MM² 7 ja 45 (40); Ainelo III 62; Huvit. V Lisa 17 (1); E MM³ 4 ja 36 (40)
J₁b.	Hark all, pari pääl, pari pääl veskit, veskitime pääl nuositime, nuositime pääl pilguti, pilgutime pääl lagedik, lagediku pääl mets, metsas sead? Inimene Kuu 1937 (R. Põldmäe)
J₂*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal matsuti, matsuti peal nuusuti, nuusuti peal pilguti, pilguti peal mets? Inimene Kuu 1891 (T. Uustalu) Hlj, Rak, Kuu - 3 var.
J₃a.	Hark all, paun pääl, pauna pääl riss, rissi pääl nupp, nupi pääl maigut, maiguti pääl nossut, nossuti pääl pilguti, pilguti pääl salu, salus sada siga? Inimene Kod 1889 (O. Grossschmidt)
J₃b.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti p[eal] nupp, nupu külgis maiguti, maiguti peal nuusut, nuusuti peal pilguti, pilguti peal paks mets? Inimene Vig 1896 (H. Laipmann)
J₄a.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal lõkut, lõkuti peal nosku, nosku peal pilgut, pilguti peal salu, salu sies saksad? Inimese jalad, keha, käed, suu, nina, silmad, juuksed, täiad seal sees MMg 1891 (G. Puus)
J₄b.	All hark, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl lõuguti, lõuguti pääl nuusuti, nuusuti pääl pilguti, pilguti pääl mets ja metsas sead? Inimene Lüg 1935 (A. Pärtman)
K₁.	Hark on all, pari on pääl, pari pääl on veski, veski pääl nuusutimmed, nuusutimme pääl pilgutimmed, pilgutimmie pääl lageik, lageigu pääl mets ja metsäs aeab poiss suuri sigu taga? Inimene Kuu 1974 (A. Kask, M. Must) EMrd V 185/6 (84)
K₂*.	Hark all, pari pääl, pari pääl rist, risti pääl niel, nielu pääl veski, veski pääl nuusudi, nuusutima pääl pilgutimed, pilgutimie pääl paks mets, vähkäne poisikane lähteb metsä ja ajab sield suure siakarja väljä? Inimene: kott või riist, kurk, silmad, kamm, täid Kuu 1960 (R. Lilhein) 2Kuu - 2 var.
K₃.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl matsutid, matsutite pääl nuusutid, nuusutite pääl pilgutid, pilgutite pääl mägi, mäe pääl mets, metsa sees sead ja pisikene poisikene ajab sigu taga? Inimene Vai 1893 (J. Sorro)
K₄.	Hark all, pari pääl, pari pääl trumm, trummu pääl rist, risti pääl veskit, veskitu pääl nuusuti, nuusuti pääl pilguti, [pilguti] pääl suur mets, suures metsas suured sead, kümme poissi aeavad sigu taga, raudkepid käes? Jalad, puusad, kõht, käed, suu, nina, silmad, juuksed, täid, sõrmed, küüsid Kuu 1911 (K. Viljak)
K₅.	Hark all, pari pääl, pari pääl veskidi, veskitimme pääl pilgudi, pilgutimme pääl mägi, mäe pääl mets, metsäs siad ja viis venda ajavad sigu taga? Inimene Kuu 1937 (A. Kronström)
K₆a.	Hark all, pari pääl, pari pääl veski, veski pääl nuusuti, nuusutime pääl pilkuti, pilkutime pääl lageik, lageiku pääl mets, metsas siat, musta pääka poiss ajap siku taka? Inimene Kuu 1907 (L. Ploompuu)
K₆b*.	Hark all, paun piäl, paana piäl riss, rissi piäl nupp, nupu piäl maigot, maigoti piäl nuusut, nuusuti piäl pilkmed, pilkmide piäl mets ja metsä siden põrsad, mussa piägä poeske lää aab välja? Inimene Kod 1937 (H. Tampere) 3Kod - 3 var.
K₇a*.	Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial lõkut, lõkuti pial nuusut, nuusuti pial pilgut, pilguti pial salu, salu sees siad, must poisike läheb aab kõik siad välja? Inimene Pal 1888 (E. Uus) Pal, Kod - 2 var. EMrd IV 228 (123)
K₇b.	Hark all, paun peal, paana peal rist, risti peal nupp, nupu peal lõks, lõksu peal nosu, nosu peal pilu, pilu peal salu, salu peal mets, metsas sead, must poisike ajab välja? Inimene Lai 1888 (M. Kolluk)
K₈a*.	All hark, peal paun, pauna peal rist, risti peal veski, veski peal nuusuti, nuusuti peal pilguti, pilguti peal kolu, kolu peal mets, metsas sead, üks pisike pigine poisikene aeab sead metsast välja? Inimene Hlj 1889 (L. Lepp-Viikmann) 2Hlj - 2 var.
K₈b.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal veske, veske peal noosuti, noosuti peal pilguti, pilguti peal mägi, mäe peal mets, metsas sead, pisike poiss ajab sigu taga, pigine kasukas selgas? Inimene Han 1894 (P. Einbluth)
K₉*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl maiguti, maiguti pääl nuusuti, nuusuti pääl pilguti, pilguti pääl mägi, mäe pääl mets, metsa sees siad, pisikene pihkane poisikene ajab siad metsast välja? Inimene, jalad, kõht, käed, suu, nina, silmad, pialagi, juuksed, täid, piahari Hlj 1888 (K. Leetberg) 2Hlj - 2 var.
K₁₀a₁.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nuppu külles matsuti, m[atsuti] p[ääl] nuusuti, n[uusuti] p[ääl] pilguti, pilguti pääl maantee, maantee ääres mets, valge peaga poisike, tõrvane kasukas seljas, lähäb metsast sigu välja aema? Inimene ja peahari Hlj 1895 (A. Raid)
K₁₀a₂.	Hark all ja pari peal, pari peal paun ja pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal kõlguti, kõlguti peal nuusuti, nuusuti peal pilguti, pilguti peal mets, metsas sead, tõrvase kasukaga poiss ajab metsast sigu välja? Jalad ja taguots, paun - kõht, kõlguti - keel, nuusuti - nina, pilguti - silmad, mets - juuksed, sead - täid, tõrvase kasukaga poiss - hari; inimene Kad 1936 (L. Böckler)
K₁₀a₃.	Hark all ja paun peal, pauna peal rist, peal kuresti, kuresti peal veski, veski peal nuusuti, nuusuti peal pilguti, pilguti peal nupp, nupu peal pikk mets ja metsas asuvad siad, tõrvase kasukaga poiss ajab sead metsast välja? Inimene, tõrvase kasukaga poiss on piahari ja sead on täid Kad 1888 (J. Aab)
K₁₀a₄.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal matsuti, matsuti peal muisutu, muisutu peal pilguti, pilguti peal mägi, mäe peal mets, pisikene poisikene, tõrvane kasukas seljas, ajab metsast sead lageda välja peale? Inimene, täid peas, peahari ja pealaud Hlj 1889 (J. A. Rehberg)
K₁₀a₅.	Kaks harki, üks kuhi, üks kera, üks rist, maigutab maigutamise peal, musutab musutamise peal, pilgutab pilgutamise peal, pilgutamise peal mets, metsas tõrvase kasukaga karjane ajab lambu välja? Inimene soeb pead Vai 1889 (H. Masing)
K₁₀b.	All hark, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal matsut, matsuti peal nuusuti, nuusuti peal pilgut, pilguti peal mets, metsas sead, pisike poiss, tõrvarüüt seljas, ajab metsast sead välja? [Lahendus puudub] VJg 1921 (M. Jürna)
K₁₀c.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal matsuti, matsuti peal nuusuti, nuusuti peal pilguti, pilguti peal mägi, mäe peal mets, metsa sees sead, tõrvanahka poiss ajab sigu taga? Inimene Rak 1902 (A. K. Kivi)
K₁₀d*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl lõuguti, lõuguti pääl matsuti, matsuti pääl nuusuti, nuusuti pääl pilgutid, pilgutite pääl mägi, mää pääl mets, tõrvane poiss ajab sead metsast välja? Jalad, magu, käed, lõug, suu, nina, silmad, pealagi, juuksed, peahari, täid Hlj enne 1917 (H. Länts) Jõh, 2Hlj, Hlj v. Kad - 4 var.
K₁₁.	Hark all, pari pääl, pari pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl veski, veski pääl nuusudi, nuusutime pääl pilgutimed, pilgutimie pääl lagejik, lagejigu pääl mets, metsas siad, kivikasugaga poiss ajab sigu taga? Inimene Kuu 1903 (J. Mikiver) Nurmik I 78
K₁₂.	Hark all, pari pääl, pari pääl rist, risti pääl veski, veski pääl nuusudi, nuusutimme pääl pilgutimmed, pilgutimmie pääl lageik, lageigu servas mets, metsäs sead, kus poiss puunuaga ajab möükü taga? Paha laps Kuu 1939 (S. Hirrend)
K₁₃*.	Hark all, paun peal, pauna peal laud, laua peal rist, risti peal nupp, nupu peal notsut, notsuti peal pilgut, pilguti peal mets, metsas seakari, luupoisike aab taga ööd kui päevad? Inimene VJg 1931 (R. Põldmäe) VJg, Kuu - 2 var.
K₁₄a.	Hark all, pari pääl, pari pääl veskit, veskitime pääl nuusudi, nuusutime pääl pilgudi, pilgutime pääl lageik, lageigu pääl mets, metsäs siad, Nigula-mees tuleb raudase kebigä sigu taga ajama, kui käde saab, siis tapab? Inimene Kuu 1963 (A.-M. Salström)
K₁₄b.	Hark all, pari pääl, pari pääl rist, risti pääl veskit, veski pääl nuusudi, nuusutimme pääl pilgutimmed, pilgutimme pääl lagejik, lagejiku pääl lebik, lebikus siad, Nigulas küütüb raudase ruoskaga sigu taga? Inimene Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
K₁₅*.	Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial nupp, nupu pial veski, veski pial nuusuti, nuusuti pial pilgutid, pilguti pial mets, metsas on siad ja karjane ajab neid raudse piitsaga taga? Inimene Kuu 1956 (I. Lind) 2Kuu - 2 var.
K₁₆.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal veski, veski peal nuusuti, nuusuti peal pilguti, pilguti peal mets, metsas ajab mees raudkepiga sigu taga? Inimene, teine tapab noaga peast täisid Kuu 1937 (I. Lehesalu)
K₁₇*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal matsut, matsuti peal nossut, nossuti peal pilgut, pilguti peal suur mets, metsas suur seakari, must vanamees ajab aga neid seal taga? Inimene, täid peas, harjaga soetakse Iis 1936 (H. Neumann) Iis, Trm - 2 var.
K₁₈.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal natsut, natsuti peal nuusut, nuusuti peal pilgut, pilguti peal kolu, kolu peal salu, salu sees sead ja vanamees ajab nuiaga sigu taga? Inimene Trm 1906 (M. Sild)
K₁₉.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu külles matsut, matsuti peal nuusut, nuusuti peal pilgut, pilguti peal kuulut, kuuluti peal mets, metsas sead, veike Tibu-Toomas ajab sigu taga? Inimine, peahari VJg 1889 (J. Ustallo)
K₂₀.	Hark all, paun peal, paunal rist, ristil nupp, nupul nuusat, nuusatil pilgut, nupu peal mets, piitsaga aetakse loomi taga? Inimene Kad 1967 (M. Proodel)
L+.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal natsat, natsati peal pilgut, pilguti peal mets, metsas sead, karjane ajab neid taga, tõrvane rüüd seljas? Inimene Iis 1931 (L. Uustalu) Iis, Hlj, VMr, Har - 4 var.
Ma.	Hark all, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl om mõts, mõtsa sisen om maigutaja, maigutaja pääl haisutaja, haisutaja pääl pilgutaja, kähara pääga poiskene aja mõtsast sikku vällä? Inemine, harjaga suitas pääd Krl 1909 (A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi)
Mb*.	Hark all, paun pääl, pääl pauna maigutaja, pääl maigutaja nuusutaja, pääl nuusutaja pilgutaja, pääl pilgutaja mägi, pääl mäe mõts, a mõtsan om kähärä pääga poisikene ja aa siku vällä? Inimene Krl 1962 (T. Kaevando, L. Osjamets, R. Preisman) Urv, Krl - 2 var.
Mc.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia sehen maigutaja ja pilgutaja, nuia pääl mõts, punatse pääga poisike ajab sigu mõtsast välla? Inimene, pääd suitas Trv 1890 (V. Mõts)
N₁.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupuke, nupukese peal lõksutaja, lõksutaja peal nuusutaja, nuusutaja peal pilgutaja, pilgutaja peal mägi, mäe peal mets? Inimene Urv dat-ta (S. Joa)
N₂a*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupukõnõ, nupukõsõ pääl lõksutaja, lõksutaja pääl nuusutaja, nuusutaja pääl pilgutaja', pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsast aja kähärä pääga poiskõnõ suuri tsiku vällä'? Inemine: jalad, keha, käed, lõug, suu, nina, silmad, pea, juuksed, seaharjastest harjaga harjates sai pea puhtaks Urv 1956 (A. Reigo) 3Urv, Urv v. Krl - 4 var.
N₂b*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupi külen lõksutaja, lõksutaja pääl haisutaja, haisutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl suur mõts, kahara pääga poiskõnõ aja tsiku mõtsast vällä? Inemine sugi harjaga pääd Urv v. Krl 1892 (G. Seen) Trt, Urv v. Krl - 2 var.
N₂c.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl lõksutaja, lõksutaja pääl nuusutaja, nuusutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl kolu, kolu pääl mõts, mõtsan mõnesugust lindu, kahra pääga poisikene lätt mõtsa ja ajab lindu välla? Inimene Krl 1889 (E. Kornel)
Oa.	Hark, hark all, hargi pääl paun, pauna pääl om rist, risti pääl om noogutaja, noogutaja pääl om haigutaja, haigutaja pääl om nossutaja, nossutaja pääl om pilgutaja, pilgutaja pääl om kahar mõts? Hark - jala, paun - kõht, rist - käe, noogutaja - pää, haigutaja - suu, pilgutaja - silm, juus om kahar mõts As 1996 (A. Korb, E. Vahtramäe)
Ob.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal maigutaja, maigutaja peal noogutaja, noogutaja peal pilgutaja, pilgutaja peal mets, metsas sead, musta peaga poisike ajab metsast sigu välja? Inimene Äks 1992 (E. Leek)
Oc.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tulp, tulba pääl maigutaja, kongutaja ja pilgutaja, neide pääl mõts valgide tsikuge? Inemine San 1895 (J. Kuldsep)
Od.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl koogutaja, koogutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mets, metsas on loomad? Inimene Trt 1927 (I. Kalk)
Oe.	Hark, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl vaagutaja, vaagutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsan om eläveid susse ja karhe sisen? Jala, kõtt, käe, suu, silma, pää, mõts, täi (inemine) Har 1888 (anon)
Of.	Hark all ja paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja? Inemine San 1967 (R. Praakli)
Og.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl noogutaja, noogutaja pääl mägi, mäe pääl mõts? Inimene Kan 1962 (R. Praakli)
P₁a.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl noogutaja, noogutaja pääl mokutaja, mokutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsast ajab kahara pääga poiske tsiku välä? [Lahendus puudub] Ote 1922 (L. Tamberg)
P₁b.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl matsutaja, matsutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mets ja kähara pääga poisike ajab metsast sigu välja? Inimene kammib harjaga pääd Kam 1956 (A. Piir)
P₁c*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl maigutaja, maigutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl varik, kähärä pääga poisike aab sigu vaarikust vällä? Inimene TMr 1888 (P. Birkenthal) Ksi, TMr - 2 var.
P₁d*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl lipp, lipu pääl koogutaja, koogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsast aa kähärä päägä poisikene sigu vällä? Inimene Nõo 1926 (E. Päss) Trt, Nõo - 2 var.
P₁e.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl noogutaja, noogutaja pääl mägi, mäe pääl mõts ja kähärä pääga poisikõnõ aja mõtsast tsikku vällä? Inimene Ote 1891 (J. Jürgenson)
P₂a.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu külles lõõriauk, lõõriaugu pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutajad, pilgutajate pääl mets, metsas siad, käharpääga karjane ajab sigu metsast välja? Pää sugimine Tt 1907 (anon) • Leoke Vv Tähtr. (1907) lk-ta (2)
P₂b*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl koogutaja, koogutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl mõts, mõtsast ajab kähara pääga poiss punase persega tsiku välja? Pääharjaga suitakse täiu pääst Plv 1939 (J. Kelt) Võn, Plv - 2 var.
P₂c.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl koogutaja, koogutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mõts, mõtsast ajab kähärä pääga poisike tsikku vällä? Inimene Rõn 1971 (K. Käppa)
P₂d₁*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupi pääl maigutaja, maigutaja pääl koogutaja, koogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mõts, mõtsan siginep tsiakari, tsiakarja ajap väike kähara pääga poisikene mõtsast välja? Inimene Rõn 1888 (A. Andrei) Trt, Kam, Nõo, Elv, Rõn, Plv, Räp - 7 var.
P₂d₂.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl maigutaja, maigutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl pilv, pilve pääl mõts, mõtsan omma tsia, kähärä pääga poisikene ajap tsia mõtsast vällä? Inimene, päähari Ote 1892 (J. Ainson)
P₃.	Hark all, paun pääl, pauna pääl nöögutaja, nöögutaja pääl pilgutajad, pilgutaja pääl varik, varikost aja kahara pääga poisikene põrsit välja? [Lahendus puudub] Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
P₄.	Kaks harki, nende pääl ork, orgi pääl koogutaja, koogutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl mets ja metsas karud, kahurpääga poiss ajab metsast karusid välja? Inimene Ote 1930 (A. Aavik)
P₅.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupi pääl maigutaja, maigutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mõts, mõtsast aab kärnätse pääga poisike sigu vällä? Jala, kihä, käe, pää, suu, nõna, silmä, juusse, hari ja täi Nõo 1888 (K. R. Sprohgis)
P₆.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl maigutaja, maigutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mets, metsas sead, valge pääga poisike ajab sigu metsast välja? Inimene Trt 1930 (E. Raag)
P₇.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupi pääl maigutaja, m[aigutaja] p[ääl] noogutaja, n[oogutaja] p[ääl] pilgutaja, pilgutaja pääl mõts, mõtsan om sia ja vahatse pääga poisike aab sigu mõtst väljä? Inimene Nõo 1875 (J. Kerg)
P₈*.	Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal maigutaja, maigutaja peal noogutaja, noogutaja peal pilgutaja, pilgutaja peal mägi, mäe peal mets, metsas siad, punase peaga poisike ajab metsast sigu välja? Inimene: hark on jalad, jalgade peal kõht, kõhu peal käed, käte peal suu, suu peal nina, nina peal silmad, silmade peal pealagi, pealae peal juuksed, juukstes täiad, punase harjaga kammitaks täiad välja juukste seest Ta 1889 (J. Kuusik) Ta, Plv - 2 var.
P₉.	All hark, pääl paun, pääle pauna poptus, pääle poptusõ noktus, pääle noktusõ pilktus, pääle pilktusõ vahanõ var'k, vana mehekene aase valget varso vällä? Inemine Se 1949 (V. Pino)
Q₁.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsalgutaja, tsalgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts? Inemine Krl 1910 (H. Ojansuu)
Q₂a*.	Hark hargi pääl, tsalgutaja tsalgutaja pääl, pilgutaja pilgutaja pääl, mõts mäe pääl, soe' mõtsahn? Inimene Lut 1894 (O. Kallas) Kam v. Rõn, Lut - 2 var. • LMr 126 (18)
Q₂b.	Hark, hargi pääl palk, palgi pääl tsalgutaja, tsalgutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl var'k, var'koh kuku naase põrsa? Ineminõ: jala, kihä, hamba, silma, hiusõ ja täi Se 1930 (V. Ruusamägi)
Q₂c*.	Hark, paun, tsälktus, pilktus, kahhar mõts ja suurõ' kannu' mõtsah? Inemine Se 1935 (M. Reinola) 2Se - 2 var.
Q₂d.	Harktus all, paun pääl, tsälktus, noors, pilktus, vools? Inemine Se 1927 (P. Voolaine)
Q₃+.	Hark, hargi otsah paun, tsilktus, tsälktus, pilktus ja pälktus? Inimene Se 1927 (M. Pihlapuu) 3Se - 3 var.
Q₄a.	Kats tulpa, tulba otsan rist, risti otsan ts'ank, ts'anga otsan pilk, pilgu otsan mõts ja mõtsan toidõdu' eläjä'? Inemine Har 1946 (P. Ariste)
Q₄b*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl popatus, popatuse pääl tsänk, tsängu pääl pilk, pilgu pääl mägi, mäe pääl varik, varikun tsia tsongva? Inemine Har 1890 (J. Pähn) 2Har - 2 var.
Q₅a*.	1) Hark all, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl tsälktaja, tsälktaja pääl nooktaja, nooktaja pääl pilktaja, pilktaja pääl mõts? Inimene Räp 1962 (M.-A. Kadarpik, U. Kolk, E. Oja, I.-P. Padernik) 2) Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsan elava loomad? Inimene Krl 1930 (L. Uibopuu) 2Ote, Krl, 2Räp, Vas, Se, Tt - 8 var.
Q₅b.	Hark all, paun pääl, pauna pääl om nupp, nupu pääl om suur mõts, mõtsa all söövad paljo punasid härgi, nupu kõrval om kats tsäberiku, pilgutaja, noogutaja, tsälgutaja? Inimine kõige oma kerega: hark - jalad, paun - kõht, nupp - pää, härg - täiad, pilgutaja - silmad, noogutajad - nina, tsälgutaja - suu Võn 1889 (J. Pint)
Q₅c*.	All harktus, peal paunatus, siss tsalktus, noos, pilktus ja kõke peal kähär kõovar'k? Inemine Se 1927 (E. Põllula) 3Se - 3 var.
Q₅d.	Pilgutaja, noogutaja, tsälgutaja, rist, risti all paun, pauna all kats harki? Silm, nina, suu, käed, keha, jalad - inemene Räp 1959 (I. Link)
Q₆.	All om hark, sis om paun, pääle pauna rist, pääle risti tsälgutus, pääle tsälgutusõ lapjo, pääle lapjo noogutus, pääle noogutusõ pilktus? Inemise jala, käe, kihä, silmä, nõna, suu ja kõrva Se 1930 (A. Nurmetu) 2Se - 2 var.
Q₇.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupi pääl sälgutaja, sälgutaja pääl nuusutaja, nuusutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl laud, lavva pääl mõts, mõtsan mõndasugust lindu? Inemine Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Q₈a.	Hark all, paun pääl, pauna pääl tsalgutaja, tsalgutaja pääl kongutaja, kongutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mets? Inimene San 1962 (H. Kukk)
Q₈b.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupi pääl sälgutaja, sälgutaja pääl kongutaja, kongutaja pääl välgutaja, välgutaja pääl laud, lavva pääl mõts, mõtsan mõndasugust lindu? Inemine Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Q₉+.	1) Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl koogutaja, koogutaja pääl sälgutaja, sälgutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl kasvab mets, metsas elavad põrsad? Inimene Äks 1926 (P. Berg) 2) Hark, paun, tsalktus, pilktus, amtus, vigõl, krõpstus, näpstus? Inemese liikmõ' Se 1928 (T. Haak) Äks, Vru, 2Se - 4 var.
R₁a₁.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälkutaja, tsälkutaja pääl mägi, mäe pääl paksu kanariku sisest aeab kähärä pääga poisike tsikko väljä? Inimene ja pää sugimine Plv 1890 (J. Tamm)
R₁a₂*.	Hark all, paun pääl, rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsan tsia, kähärä pääga poiskõne aja mõtst tsiku välja? Inimene Ote 1888 (H. Nugin) Võn, Ote - 2 var.
R₁b₁*.	Hark, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, kähärä pääga poisikõnõ aja tsiku mõtsast vällä? Jalad, kõht, rind, suu, silmad, pää, juuksed, harjaga suitakse pääd Rõu 1896 (G. Raup) Trt, Rõu - 2 var.
R₁b₂*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl varik, varikun põrssa', kähärä pääga poisike ajap põrssit varikust vällä? Terve inemine, kähärä pääga poisike om ümmärgune hari tsiahar'assist Võn 1949 (J. Sulengo) 2Võn - 2 var.
R₁c.	Hark all, paun pääl, paana pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl mägi, mäe pääl varik, varikun tsea, kähärä päägä poiskene aase tsiku varikust vällä? Inemine Ote 1895 (E. Palm)
R₁d₁*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupi pääl tsalgutaja, tsalgutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsan hulk tsiku, kahara pääga poiskõnõ aja tsiku vällä? Inemine Urv 1889 (G. Seen) 2Trt, Võn, Urv, Rõu - 5 var.
R₁d₂*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsan tsia, kähara pääga poiskene ajap tsigu mõtsast väljä? Inemise kere ja hari Kan 1888 (J. Väggi) Pal, Ote, San, 2Kan, Räp - 6 var. Meelej. nr. 37 (1887) 296 (56)
R₁d₃*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts ja mõtsast aase üts kähärä pääga poisikene tsiku vällä? Inemine Võn 1888 (J. Jalajas) Ta, 4Võn, Kam, 2Ote, 2Kan, Urv, 4Plv, Räp, Vas, Tt - 18 var.
R₁d₄.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja [pääl mägi], mäe pääl mõts, kähara pääga poisike aeap mõtsast tsiku välla? Inimene suip harjaga pääd Ote 1889 (E. Brücker)
R₁d₅*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl tsälktaja, tsälktaja pääl nooktaja, nooktaja pääl pilktaja, pilktaja pääl mägi, mäe pääl mõts, kähärä pääga poiskõnõ aase mõtsast tsiko vällä? Inemene Räp 1889 (J. Poolakess) Urv, Räp - 2 var.
R₁d₆+.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl torn, torni pääl tsälktaja, tsälktaja pääl nulktaja, nulktaja pääl pilktaja, pilktaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsast aase kähärä pääga poiskõnõ tsiko vällä? Inemene Se 1963 (P. Voolaine) TMr, San, Räp, Se - 4 var.
R₁d₇.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl loogutaja, loogutaja pääl nupp, nupu pääl mõts, kahra pääga poisike aa sigu mõtsast välja? Inimene Ote 1893 (K. Parts)
R₁d₈*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mõts, mõtsan om tsia, mõtsast aas kahara pääga poisikene tsikku välla? Pääd suitas Ote 1895 (C. Lipping) 2Ote, Se - 3 var.
R₁d₉*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mõts, kähärä pääga poiss aise tsiku mõtsast välla? Inemine, sugi pääd harjaga Võn dat-ta (J. Kihu) 2Võn, Rõu, Plv - 4 var.
R₁d₁₀.	Hark all, mõhk pääl, mõhõ pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl varik, varikust aja kahara pääga poisikene tsiku välja? Inemine Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
R₁d₁₁.	Hark all, paun pääl, pauna pääl tsalgutaja, tsalgutaja pääl om noogutaja, n[oogutaja] p[ääl] om pilgutaja, sis om var'k, sis om kähärä pääga poiskõnõ, raudnuiaga aase tsikku vällä? Inemine: hius - var'k, kähärä pääga poiskõnõ - hari Plv 1910 (H. Ojansuu)
R₁d₁₂.	All hark, pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl sälgutaja, sälgutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl sööt, söödi pääl mets, metsast ajab käharpääga poisikene sigu välja? Inimene Rõn 1967 (A. Mankin)
R₁e₁.	Hark all, paun pääl, pääl pauna tsälgutaja, pääl tsälgutaja kongutaja, pääl kongutaja pilgutaja, siis tuleb üks kahar kasemõts, kust üks pöetud pääga poisikene sigu ja lambid välja ajab? Inimene San 1877 (J. Hurt)
R₁e₂.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupi küllen kongutaja, pilgutaja, tsälgutaja, nupi pääl mõts, kahupääge poiskõne lätt mõtsa, aja karja tsikku vällä? Inimene, harjage pää sugimine San 1890 (K. Gross)
R₁f₁*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl nuhutaja, nuhutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsast aa kähärä pääga poiskõnõ tsiko vällä? Kähärä pääga poiskõnõ om hari Vas 1975 (P. Voolaine) 2Ote, Rõu, Vas, As - 5 var.
R₁f₂*.	Hark all, hargi peal mõhk, mõhe peal rist, risti peal tsälgutaja, tsälgutaja peal nuusutaja, nuusutaja peal pilgutaja, pilgutaja peal kahar varik, kahara variku seest ajab kahara peaga poisike sikku välja? Inimene Rõu 1887 (anon) 2Rõu - 2 var.
R₁g*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl noogutaja, noogutaja pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl nuusutaja, nuusutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, kahara pääga poiskõnõ aa mõtsast tsiku välla? Inemine Urv 1940 (I. Novek) Ote, Urv - 2 var.
R₁h+.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl kõlgutaja, kõlgutaja pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl nulgutaja, nulgutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsast aase kähärä pääga poiskõnõ tsiko vällä? Inemene Räp 1937 (P. Voolaine) Kam, Kan, Räp - 3 var.
R₂a.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl noogutaja, noogutaja pääl tsalgutaja, tsalgutaja pääl nuusutaja, nuusutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsast ajab käharpääga poiss tsiku, lambid välja? Inimene, pääharjaga suiti täie maha San 1970 (V. Hütsi)
R₂b*.	Hark all, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutus, tsälgutuse pääl noogutus, noogutuse pääl pilgutus, pilgutuse pääl suur mets, metsas elajad, säält ajab neid kähera pääga poisikene välja? Inimene Rõu 1895 (J. Gutves) Rõu, Plv - 2 var.
R₂c*.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mets ja veike kähara pääga poisike ajab metsast loomi välja? Inemine Võn 1895 (P. Rootslane) Trt, Võn - 2 var.
R₂d.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl nuusutaja, nuusutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl suur mägi, mäe pääl mõts, mõtsan mõndasugust lindu, üts kähärä pääga poisikene ajap vällä, jääger võtap vasta? Inimene Võn 1895 (H. Mikkel)
R₂e*.	Hark all, hargi peal paun, pauna peal rist, risti peal tsälgutaja, tsälgutaja peal pilgutaja, pilgutaja peal mõts, kahara pääga poissene aase soe mõtsast vällä? Inimene, inimesel omma jala', kellega kõnd, paun, kellega toitu võtt, kähärä pääga poiss om hari Räp 1962 (M.-A. Kadarpik, U. Kolk, E. Oja, I.-P. Padernik) Räp, Se - 2 var.
R₂f+.	Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl kongutaja, kongutaja pääl pilgutaja, pääle pilgutaja mägi, mäe pääl mõts, mõtsan aa kähre pääge poisikene karja vällä? Inimene ja kamm San 1924 (E. Päss) San, Vas - 2 var.
R₃.	Hark all, paun pääl, pauna pääl nupp, nupu pääl rist, risti pääl tsängutaja, tsängutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts ja punase pääga poisikene aas hargiga mõtsast tsikku vällä? Inimene Võn 1911 (J. ja M. Kärt)
R₄.	Hark, hargi pääl tsilktus, tsilktusõ pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl veski, veski pääl noorsk, noorska pääl pilktus, pilktusõ pääl mägi, mäe küleh kats pinni, mäe pääl kuusõmõts, kuusõmõtsah tsia', kümme poiskõist ajava tsiku takah? Jala, kusõmulk, kõtt, käe, suu, nõna, silmä, pää, kõrva, hiusõ, täi, sõrmõ Se 1938 (A. Tammeorg)
R₅.	Ommõ hark, sis hargi otsah paun, pauna otsah tsälktaja, tsälktaja otsah pilktaja, pilktaja otsah kahhar var'k, vana teedakõnõ aja kõõ verevid tsiko vällä? Pääd otstas Se 1934 (N. Oinas)
R₆.	All hark, pääl paun, pääle pauna tsälktus, nooktus, pilktus, varik, kõvõra kepiga aja teedakõnõ tsiku varikust vällä? Inimene Se 1934 (M. Peramets)
R₇.	All om hark, pääle hargi paun, pääle pauna tsalktus, pääle tsalktusõ nolktus, pääle nolktusõ om pilktus, pääle pilktusõ om mäe pääl var'k, var'koh vanamiis asõ ravvatsõ kepiga var'kost põrsit vällä? Ineminõ: all omma' jala', siis om kõtt, siss om suu, siss om nõna ja nõna pääl om silmä', silmi pääl om ots, otsa pääl hiusõ' ja hiusidõ seest otstas täie' Se 1929 (P. Toomeorg)
R₈*.	All hark, pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutus, tsälgutuse pääl noogutus, noogutuse pääl pilgutus, pilgutuse pääl mägi, mäe pääl suur mõts ja eläjägi siseh, halli pääga vanamiis lätt mõtsa ja aja eläjä' mõtsast vällä? Inimene Se 1973 (E. ja H. Tampere) 2Se - 2 var.
R₉.	All hark, sis pann, pääle panna tsälgutus, sis pilgutus, pääle pilgutusõ vahanõ varigokõnõ, ne soeke seeh juuskva ja kõvõra jalaga ravvanõ mehekene aase pääle sussi mõtsast vällä? Inimene ja päädotsijas Se 1938 (A. Tubli)
R₁₀.	Harktus, paumtus, tsälgutaja, nuhisõja, pilgutaja, vahanõ varigokõnõ otsah, sääl Tsidsi-Andre tsia' seeh, kõvõra jalaga Andrekõnõ aja pääle näid vällä? Jalad, kõht, hambad, nina, silmad, juuksed, täid ja päähari Se 1937 (N. Ress)
Sa*.	Tsalgutaja' - pilgutaja'? Hamba', silmä' Lut 1894 (O. Kallas) Urv, Lut - 2 var. • LMr 132 (185)
Sb.	Nokutaja, pilgutaja ja tsäkutaja? Lõug, silmad, hambad Se 1960/1 (anon)
Sc₁.	Pilktus, tsälktus, nuustus? Silmä', hamba', nõna Se 1953 (H. Tampere)
Sc₂.	Nuhisõja, habisõja, tsälktaja, pilktaja? Nõna, hamba ja silmä Se 1934 (A. Põhi)
Z₁a*.	Pisikene poisikene, läheb metsa, ajab suure seakarja välja? Peahari VMr 1890 (J. Reise) VMr, Ans - 2 var.
Z₁b.	Väike poisike lääb metsa ja tuub paelu põrsid välla? Päähari Hää 1933 (H. Tampere)
Z₂a.	Mets sigu täis, pisike kärnane poisike ajab sigu välja? Pea sugemine Plt 1891 (J. Reinthal)
Z₂b.	Pisukene kärnane poisikene, ajab kuusemetsas põrsaid taga? Harjaga suetakse pead Lai 1904 (J. Ermann)
Z₂c.	Üks pisi kärnpea poisike läheb metsa, ajab hulk pisikesi loomi välja? Peahari Koe 1927 (A. Jürgen) Vrd. 1786
Z₃a₁*.	Kahara pääga poisikõnõ aja mõtsast tsiku vällä? Päähari Rõu 1895 (A. Perli) Prn, Hls, Krk, Hel, Vil, Nõo, 2Puh, Ran, Ote, 2Kan, 3Urv, Urv v. Krl, 2Har, 9Rõu, 2Plv, 3Räp, Tt - 33 var. EMrd III 236
Z₃a₂*.	Kähara piaga poisike lähäb metsa ja aeab siad välla? Hari soeb täied maha SJn 1889 (P. Johannson) Hls, 2Krk, Hel, Trv, Pst, SJn, Pal, TMr, Võn - 10 var.
Z₃b₁*.	Kahara pääga poisikõne aja varikust tsiku välja? Päähari Vas 1902 (J. Jakobson) Rõu, Vas, Se - 3 var.
Z₃b₂.	Üts varik olli, varikun olliva tsea, üts kähra pääga poisikene aie neid välja? Päähari Räp 1823/41 (J. F. Heller) Wied. 291
Z₃c.	Kahara pääga poiskõnõ aja kadastikust sikka? Harja', millega pääd soetakse Vas 1910 (H. Ojansuu)
Z₃d.	Kähäre pääge poiskini lähäp võssu, ajap hulga põrsid vällä? Tsiaharjassist tett päähari Krl 1910 (H. Ojansuu)
Z₃e.	Väike kahara pääga poiskõne aab pahast põrssid vällä? Päähari Rõu 1936 (A. Raadla) Har, Rõu - 2 var.
Z₃f.	Kähärä päägä poisikõnõ aja mõtsast valgit tsiko vällä? Pea sugimine Vas 1887 (H. Prants) San, Rõu, Vas - 3 var. • Meelej. nr. 48 (1887) 383 (7)
Z₃g*.	Käharpääga poisikene läheb mõtsa ja ajab kõik mõtsaloomad mõtsast välja? Peahari Hel 1888 (J. Pastarus) Jõh, Hel, Trv, Urv, Vas - 5 var.
Z₃h*.	Kähärä päägä poisike lähäb mõtsa, aab kiksugu linde vällä? Pää sugimine Trv 1897 (J. Vaine) 5Trv - 5 var.
Z₃i.	Üks käherpeaga poisike läheb metsa, ajab kõik metsast välja? Peahari Ris 1892 (J. Holts)
Z₃j.	Veike kähärpia poisike ajab siad-lambad puuheenamaalle, luuvikatiga lüiakse maha? Harjaga soetakse piad, pialaud all SJn 1889 (T. Köstner) Vrd. 200C₁₆a₂ 200D₇d₂ 200D₇d₃ 1873
Z₃k.	Kahara pääga poiskõne aja mõtsast susse ja karhe välle? Hari juuste sisest täie Har 1888 (anon)
Z₃l.	Kahara pääga poiskõnõ, aja Tsitsi-Andri tsiku vällä? Pääsugimisõ hari Se 1940 (N. Koplimägi)
Z₄*.	Kähärä pääga mehekene aja mõtsast valgit varsu vällä? Pääd otsitas Se 1929 (A. Gehrke) Har, 2Se - 3 var.
Z₅*.	Punatse pääga poisikene aja vitsaga lambid takan? Täikamm oll, aja täisid takan As 1996 (E. Vahtramäe) Pär?, As - 2 var.
Z₆a.	Pisike valge peaga poiss ajab suure seakarja metsast välja? Peahari Tõs 1889 (M. Kampmann)
Z₆b.	Valge peaga poiss läheb metsa, aab hallid sead välja? Harjaga pead sugedes Tõs 1889 (H. Anniko)
Z₆c*.	Mets valgid sigu täis, valge peaga poiss ajab välja? Täid peas ja peahari Vig 1889 (J. Getreu) Vig, Pil - 2 var.
Z₇a*.	Must poisike läheb metsa, ajab sead välja? Peahari ajab täid peast maha Ann 1956 (A. Kagovere) Ann, Tor - 2 var.
Z₇b*.	Musta peaga poiss ajab metsast hallid sead välla? Peahari Aud 1889 (K. Tarkpea) Kuu, Aud - 2 var.
Z₇c*.	Must poiss aeab valged lammad metsast välja? Peahari Emm 1938 (E. Ennist) Emm, Nõo - 2 var.
Z₈.	Must mees, must kaabu peas, ajab iga pää põrsad lautast välja? [Lahendus puudub] Pär? 1889 (I. Vakermann)
Z₉*.	Pisike pigine poiss läheb metsa, ajab põrsad välja? Peahari HJn 1888 (H. Tiidermann) HJn, 2Tln - 3 var.
Z₁₀.	Veikene mets sigu täis, pihkane poiss ajab kanepise kepiga sigu taga? Pea ja peahari Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
Z₁₁a.	Pisikene poisikene, vaiguvammus sel'las, aab pisikesed põrssad laadast välla? Piahari Pil 1888 (T. Sander)
Z₁₁b.	Laia peaga poisikene, vaiguvammuses vennike, aeab loomad lagedale, puistab piinajad tapule? Peahari Tt 1878 (C. E. Malm) • Mötleja 18 ja 53 (69); E EM 79 (626); E EM² 70 (806)
Z₁₂*.	Tõrvapoisike läheb metsa, ajab metsast kirjuid sigu välja? Peahari Kos 1891 (J. Härg) JJn, Tln, Kos - 3 var.
Z₁₃.	Metsas sead, veike raudkasukaga poisike ajab sigu taga (Im Walde sind Schweine, ein kleiner Junge mit eisernem Pelz verfolgt die Schweine)? Läuse Tt enne 1876 (anon) • Wied. 277; E EM 95 (807); E EM² 82 (1021)
Z₁₄+.	Luuka kaskage poisike lää mõtsa, ajas kiksugu linde vällä? Harjage pää sugimine Trv 1894 (A. Rull) Jõh, Rap v. Mär, Trv - 3 var.
Z₁₅a.	Laia laki mees, lihab metsa, aeab siad metsast välja? Peahari Jäm 1937 (A. Kukk)
Z₁₅b.	Musta lakiga poiss lääb metsa ja aab pörssud taga? Pea sugemine harjaga Mus 1949 (V. Kuut)
Z₁₆+.	Nudi peaga poiss läheb metsa ja ajab hallid sead välja? Harjaga pead sugema Tõs 1892 (G. Anniko) Kuu, Kir, Tõs, Kod - 4 var.
Z₁₇a.	Halli pääga miis lätt mõtsa, aase kõik soe' mõtsast vällä? Hari Se 1930 (N. Sõrmus)
Z₁₇b.	Hall-hall teedakõnõ aja ravvatsõ nuiaga mustõ tsiku takah? Pääd otsitas Se 1928 (T. Linna)
Z₁₇c.	Vana hall teedakõnõ aja var'kost Vooru tsiku ja Intsu-Antsu põrsid? [Lahendus puudub] Se 1933 (N. Oinas)
Z₁₈a*.	Kõvõra jalaga teedakõnõ aja Indsu-Andsu tsiko ja Oina-Andsu põrssit välla? Kuuk kisk ahost hütsi vällä Se 1936 (A. Tammeorg) 3Se - 3 var.
Z₁₈b.	Kõvera jalaga Jaanikene ajab kaasikust sigu välja? Harjaga kammitakse juust Se 1937 (M. Lillemägi)
Z₁₈c.	Vana kõvõra jalaga mehekene, var'kust aja eläjit vällä? Pääd otstas, väidsega täie Se 1910 (H. Ojansuu)
Z₁₈d.	Kõvõra jalaga mehekene aasõ hummogu varra tsiko pahast vällä? Kuuk Se 1935 (M. Reinola)
Z₁₈e.	Üte jalaga teedakõnõ aja pääle tsiku vällä? Täie otsmas Se 1934 (M. Peramets)
Z₁₉+.	1) Tsinds-Ands, Antskõnõ, aasõ ravvadsõ kepiga mõtsast tsikko vällä? Täie tapõtas Se 1929 (V. Savala) 2) Ravvanõ miis, puu pää, käu suurt mõtsa piteh ja kelle saa mano, tuu höörahüt purust? Pääd otsitas, ravvanõ miis, puu pää ommõ väits Se 1935 (A. Jänessoo) Mih, Kam, Vas, 2Se - 5 var. Vrd. 1080 1778
T.	Harktus, paun, tsälktus, kats õrretäit valgit kannu, pilktus, nos, varik ja varikus musta tsea tsongva? Poiss Se 1941 (G. Ränk) Kontam.: = 533K
U.	Hark all ja paun peal, hargi peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsa all sead, pooleaastane poisikene, kivikasukas seljas, ajab metsast sead välja? Inimene ja peahari ajab täid välja Hag 1889 (J. Valdmann) Kontam.: = 1693Y
Vrd.	625 1302