Eesti mõistatused - EM-lugemik

2001.	SIUG MUIDU URGU EI NÄE, KUI PÄÄST LAKMA PIÄT? Nõgel ja lang - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
2002.	SOOJAL PÄÄVAL MÖRAVAD, VIHMAGA ON VAGUSI? Mesilased - 0+1+0+0 = 1 (19) var. Tür 1888 (M. Tults) E EM² 123 (1752); Nurmik II 28 (3); Meie aasta (1953) lk-ta (38)
2003.	SOLDAT ON MINU SUUR SÕBER, LAISK ON MINU SÖÖMALAUD, VIRK, KES MIND ÄRA TAPAB? Täi - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Hlj 1888/1902 (I. Lank)
Vrd.	vs: EV 5349
2004.	SOO SORISEB, NÕMM NÕRISEB, ARU HEIDAB HELLA LEHTI? Vihtlemine - 4+91+21+8 = 124 (199) var.
A₁a₁.	Soo soriseb, nõmm nõriseb, aru heidab hella lehti? Vihtlemine Saa 1889 (J. Tuul) VNg, Kuu, 4Vän, 2 Saa, 2Vil, Trm - 11 var. • Ol. Lisa nr. 24 (1888) 384 (14)
A₁a₂.	Soo soriseb ja nõmm nõriseb, aru heidab pellalehte? [Lahendus puudub] Muh 1941 (J. Arike)
A₁a₃.	Soo sõriseb, nõmm nõriseb, aru heidab hella lehte? Vihtlemine Lai 1937 (F. Eichenbaum)
A₁a₄.	Soo suriseb, nõmm nuriseb, aru heidab hella lehta? Mesilase pereheitm[ine] Jür 1889 (K. Angelus)
A₁a₅.	Nõmm nõriseb, soo soriseb, aru heidab hella lehte? Õlletegemine Vän 1936 (E. Tammsoo) Vän, Tor - 2 var.
A₁b*.	1) Suu sõretab, nõmm nõretab, aru heidab hellarlehte? Lina õitseb Ksi 1888 (T. Riomar) 2) Soo sõrendab, nõmm nõretab, aru heidab hella lehta? Rukkid KJn 1870 (J. Tiedemann) Saa, KJn, Ksi - 3 var.
A₁c.	Nõmm nõgiseb ja soo sobiseb, aru heidab hella lehti? Seep keeb PJg 1889 (H. Lussik)
A₁d₁.	Soo soriseb, nõmm nõriseb, aru heidab haljast lehti? Saunalaba Tor 1889 (J. Tilk) 3Tor - 3 var.
A₁d₂*.	Soo soriseb, nõmm noriseb, aru heidab haljast lehti? Saunalaval vihtlema Tor 1889 (M. Ostrov) 3Tor, Pal - 4 var.
A₁e.	Soo sõriseb, nõmm nõriseb ja aruhein lööb nelja lehta? Mesilasepere Pai 1892 (Sõnajalg)
A₁f₁.	Soo soliseb ja nõmm nõriseb, aruhein heidab hella lehte? Linnupere Kos 1930 (R. Viidebaum)
A₁f₂.	Soo sorkab, nõmm nõrgub, aruhein heidab hella lehte? Õlu Vän 1889 (J. Tammann)
A₂a₁.	Soo soriseb, nõmm nõriseb, aru heidäb hellälist? Õlletegemine Saa 1888 (P. Sitzka)
A₂a₂.	Soo soriseb, nõmm nõriseb, aru heidab hellale? [Lahendus puudub] Tor 1888 (A. Martson)
A₂b.	Soo sõriseb, nõmm nõriseb, aru heidab lehte? Linnupuu Koe 1925 (A. V. Kõrv)
A₂c.	Suu sõretab, nõmm nõretab, aruleht lööb hella pilli? Laps, hoidja ja kätki Koe 1889 (R. Rapin)
A₃a₁.	Soo soriseb, nõmm nõriseb, aru heidab allerkuuti? Vihtlemine KJn 1932 (J. Grauberg) Iis, KJn, Pil, Trm, Tt - 5 var. • Mötleja 29 ja 54 (120); E EM 143 (1346); E EM² 124 (1759); Nurmik II 13 (7)
A₃a₂.	Suu suriseb, nõmm nõriseb, aru heidab allerkuuti? Vihtlemine saunas Vil 1937 (A. Mikk)
A₃a₃.	Suu sõriseb, nõmm nõriseb, aru heidäb allerkuuti? Vihtlemene KJn 1936 (G. Must) EMrd II 369
A₃a₄.	Suu sorisõs, nõmm norisõs, aru lüü allõrkuuti? Vihtlõmine Rõu 1896 (A. Perli)
A₃a₅.	Soo soriseb, nõmm noriseb, aruhein lööb allerkuuti? Saunas vihtlemine Hlj 1889 (M. Punsel)
A₃a₆*.	Nõmm nõriseb, suo soriseb ja aru heidab allerkuuti? Saunas vihtlemine VNg 1994 (A. Korb) Iis, VNg, Hps - 3 var.
A₃b.	Suu surendab, nõmm nõrendab, aru heidab allerkuuti? Vihtmine Pst 1889 (H. Henno) 2Pst - 2 var.
A₃c₁*.	Soo soriseb, nõmm nõriseb, aru heedab ellerkuuti? Õlut käib Tür 1896 (T. Allikas, J. Johannson) Iis, Tür, Tor v. SJn, SJn - 4 var.
A₃c₂.	Nõmm nõriseb, suu soriseb, aru heedab ellerkuuti? Vihtlemine SJn 1894 (H. Raid)
A₃d.	Soo sorises, nõmm nõrises, aru heit uperkuuti? Vihtmine Trv 1894 (A. Rull)
A₃e₁.	Soo soriseb, nõmm nõriseb, aru heidab allerkanti? Vihtlemine SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
A₃e₂.	Soo sõriseb, nõmm nõriseb, aru heidab aterpali? Saun, kui viheldakse Trm 1895 (S. Sommer)
A₄.	Soo soriseb, nõmm nõriseb, aruheinamaa ajab vett välja? Saunalava Vln 1927 (V. Metsamärt)
A₅.	Nõmm nõriseb, soo soriseb, patsud keivad, ükski ei karju? Vihtlemine LNg 1938 (E. Ennist)
A₆.	Soo suriseb ja nõmm nõriseb? Vihtlemine Pil 1931 (R. Viidebaum)
B₁a₁.	Soo sinetab, nõmm nõretab, aru heidab hella lehte? Linapõld Pal 1888 (M. Saar) Sim, KJn, Pil, 2Plt, Ksi, Pal, eP - 8 var.
B₁a₂.	Soo sinetab, nõmm nuretab, aru heidab hella lehti? Lina eelitsemine MMg 1889 (M. Pool)
B₁a₃*.	Soo sinetab ja nõmm nõretab ja aru heidab hella lehte? Lina Puh 1934 (R. Viidebaum) Koe, Puh - 2 var.
B₁a₄.	Nõmm nõretab, soo sinetab, aru heidab hella lehte? Lina õitseb Pil 1888 (T. Sander) Pil, Ksi - 2 var.
B₁b.	Soo sinetab, nõmm nõretab ja aruhein heidab hella lehte? Lina õitsmine Plt 1892/6 (M. Luu)
B₂.	Soo sinetab, nõmm nõretab, hellapuu heidab lehti? Lina Trt 1927 (A. Kõrge)
B₃a.	Soo sinetab, nõmm nõretab, aru heedab ellerkuuti? Lina õitseb, tuul liigutab SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem)
B₃b.	Soo sinetab, nõmm nõretab ja aruhein heidab ellerkuuti? Lina õitsmine Plt 1892/6 (M. Luu)
B₄.	Soo sinetab, nõmm nõretab? Lina VMr 1959/60 (M. Priimets) VMr, Tln - 2 var.
C₁a*.	1) Suo suitseb, nõmm nõretab, aru heidäb hella lehti? Rukki õitseb KJn 1898 (C. Sööt) 2) Soo suidseb, nõmm nõrendab, aru heidäb hella lehte? Rügä häidseb Trv 1890 (A. Rull) Hls, 2Trv, Pst, Vil, KJn, Äks - 7 var. RpS nr. 6 (1939) 188
C₁b*.	Suu suitseb, nõmm norutab, aru heidab allele? Lehma määletus Tõs 1894 (J. Jagoschmidt) Tõs, Tt - 2 var.
C₂a.	Suu suidseb, nõmm nõretab, aru kannab hal'last heina? Rukki õitseb Trv 1890 (J. Tinn) Trv, Vil - 2 var.
C₂b.	Nõmm nõretab, soo suitseb, aruhein heidab haljast rohtu? Või pudru peal Kse 1889 (K. Karu)
C₃.	Soo suitseb, nõmm nõretab, aruhein härmes ehtes? Rukis õitseb Han 1894 (A. Reimann)
Da.	Suu suitseb, nõmm nõrendab, mägi mäletab, emalepp heidab hella lehti? Rukis õitseb Pst 1888 (J. Leppik) E EM 147 (1388); E EM² 127 (1810); Nurmik II 42 (4)
Db.	Soo suetseb, mägi mäletab, emälepp heidab lehe? Rüga õetseb Pst 1936 (L. Köögardal) Trv, 2Pst - 3 var.
E₁a.	Soo suitseb, nõmm nõrendab, ellerhein heidab poja? Linaõied kukuvad maha Pst 1891 (J. Leppik)
E₁b.	Soo suitseb, nõmm nõrendab, ahervars heidab poja? Rukis õitseb Pst 1893 (J. Leppik)
E₁c₁.	Soo suitseb, nõmm nõrendab, ellerman heidab poja? Rüga õitseb Pst 1887 (J. Kunder)
E₁c₂.	Suu suidseb, nõmm nõrendab, ellerman heidäb poja henge? Rügä häidseb Pst 1895 (J. Ainson)
E₂+.	Soo suitseb, nõlu nõrab, hellaleht heidab hinge? Rükki õitseb Hel 1874 (A. Wahlberg) Hel, Pst - 2 var.
Fa.	Soo suitseb, nõmm nõriseb, kullalehed langevad? Ruki õitseb Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
Fb.	Soo suitseb, nõmm nõtkub, kullalehed langevad? Rukis õitseb Jür 1889 (K. Angelus)
G₁.	Soo sõtkub, nõmm nõtkub, kullalehed langevad? Rukis õitseb Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
G₂a.	Soos sõtkub, nõmm nõrutab, aruhein lööb lehtpilli? [Lahendus puudub] VMr 1889 (M. Kampmann)
G₂b.	Soo sõtkub, nõmm nõretab, aruhein lööb lullapilli? Lapse kiigu, laps sees Pee 1911 (P. Penna, V. Rosenstrauch)
H*.	Soo sinetab, nurm nõretab, aru ehib hella lehte? Lina õitseb Lai 1904 (J. Ermann) Hel, Lai - 2 var.
I₁.	Soo soriseb, maa müriseb, aru heedab hella lehti? Vihtlemine SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem)
I₂a.	Soo soriseb, maa müriseb, aru heidab ellerkuuti? Vihtlemine SJn 1888 (J. Mein)
I₂b.	Soo soriseb, maa mariseb, aruhein lööb allekuuti? Kusemine Vil 1873 (H. Leoke)
I₂c.	Soo soriseb, maa müriseb, helper heidab hellerkuuti? Vihtlemine Plt 1894 (M. Luu)
J.	Soo sinab, maa punab, aru heidab hella lehti? Herne õitsmine Tor 1889 (K. Kirschbaum)
K.	Soo sinetab, mets nõretab, aruhein heidab lehte? Lina õitsmine Plt 1894 (M. Luu)
L.	Soo suitseb, mets mõrub, hellaleht lööb kella? Rukki õitseb MMg 1890 (L. Jakobson)
Ma.	Nõmm nohiseb, tamm tohiseb, aru heidab hella lehta? Linnupuu Kos 1892 (T. Wiedemann) E EM² 99 (1341); Nurmik II 28 (4)
Mb.	Nõmm nõretab, tamm taretab, aru heidab helle lehte? Herne Vil 1889 (J. Köögardal)
N+.	1) Soo sõmetab, nõmm nõmetab, oksad tilguvad tina? Rukis õitseb Saa 1889 (J. Tuul) 2) Mets mühab, meri kuhab, aru heidab pellalehte? [Lahendus puudub] Muh 1939 (J. Arike) Muh, Saa, Hel, MMg - 4 var.
Oa.	Sõda sõidab ja pea sinetab ja aru heidab hella lehta? Lina õitseb Kõp 1889 (K. Ojasuu) Kontam.: = 2092Ga
Ob.	Sõda sõdib ja sinetab, arukaasik heidab hella lehte? Lina Lai 1926 (O. Vilde) Kontam.: = 2092Gb
P.	Nõmm nõriseb ja soo soriseb, alumine ähib ja pealmine vehib? Vihtlemine Sim 1957/60 (H. Joonuks) Kontam.: = 38P
2005.	SOOLT TULEB SUMBUDES, ARUST AMBUDES, AJAB SUURED SÕNNID MÜRAMA? Veske - 0+3+2+0 = 5 (8) var.
A.	Aast tulõb ambudõs, panõb hallid härjäd müräma? Tuul Khn 1934 (T. Saar)
B₁.	Arust tuleb ambudes, soost tuleb sumbudes, aab suure sõnni mürama? Tuul ajab veski käima Tõs 1921 (S. Lind)
B₂.	Soolt tuleb sumbudes, arust ambudes, ajab suured sõnnid mürama? Veske Tõs 1893 (J. Jagoschmidt)
C.	Soost tuleb singudes ja arust tuleb angudes, ajab kõik suured sõnnid sõitma? Vesi, mis veskid jooksma paneb Aud 1896 (anon)
D.	Soost tuleb sumpust, healest tuleb hampust, heal ajab suured sõnnid mürama? Tuul ajab vesked jooks[ma] Tõs 1893 (M. Kurul)
Vrd.	2006 keerdküsimus: Mis tuleb seest sumbudes, arust ambudes? Veske (Tõs)
2006.	SOOST TULEB SINGUDES, ARUST TULEB AMMUDES, AAB KÕIK ILMARAHVA KOKKU? Torupill - 0+1+0+1 = 2 (3) var. Aud 1893 (J. Sauga) Kuu, Aud - 2 var.
Vrd.	1256 1268 2005 keerdküsimus: Mis tuleb seest sumbudes, arust ambudes? Veske (Tõs)
2007.	SUO ÜMBER TUA? Samblad seina vahel - 2+36+20+3 = 61 (103) var.
a₁.	Suo ümber tua? Samblad seina vahel VNg 1892 (H. Lohk) Nrv, Jõh, Jõh v. Iis, Iis, VNg, 4Hlj, 3Kad, VJg, Sim, 5Kuu, Juu, Käi, Jäm, Tõs, Tor, 2Saa, Vil, SJn, Lai, 2Äks, Tt - 32 var. • Helle 370 (107); Willmann 173 (97); Lönnrot² 193 (150); Wied. 287; E EM 143 (1346); KAH EKAl 162 ja 164 (101); E EM² 124 (1762); Metstak² 20 ja 22
a₂.	Samblesoo ümber toa? Seinasambled Jõh 1891 (A. Tõnurist)
b₁.	Suu ümbre tarõ? Tarõ sammõldõt Se 1928 (T. Linna) Saa, Hel, Trv, Pst, Vil, Ran, Vas, 9Se - 16 var.
b₂.	Suu um ümbre tarõ? Samblõ sainah Se 1888 (H. Prants) Vas, 2Se - 3 var. • Meelej. nr. 51/52 (1887) 410 (53)
b₃.	Ümbre tarõ suu? Palkõ vaihhõl sambla Se 1927 (E. Põllula) 5Se - 5 var.
b₄*.	Suur suu ümbre tarõ? Samblõ' saina vaihhõl Se 1956 (V. Pino) 2Se - 2 var.
c.	Soo ümbre maja? Sambla saina vahel Ote 1892 (J. Ainson)
d.	Soo lauda takah? Sambla sainah Räp 1888 (J. Puksov)
Vrd.	1863
2008.	SUU PIKK JA SOONE PIKÄ, AJA PIKÄ, ARU PIKÄ, ESI PIKK JA PERSE PIKK, ESI MUST JA VISAS KUST? Veske - 1+19+7+3 = 30 (38) var.
A.	Suo pikka, Suome pikka, aru pikka, aasa pikka? Ämblik KJn 1898 (C. Sööt)
B.	Soo pikä, soone pikä, esi must ja viskas kust? Vesiveski Ote 1893 (J. Tammemägi)
C₁a₁.	Suu pikä, soone pikä, aru pikä, aasa pikä, esi must, viskas kust? Vesiveski San 1940 (I. Novek) 2San - 2 var.
C₁a₂*.	Suu pikk ja soone pikk, aru pikk ja aasa pikk, esi must ja viskap kust? Vesiveski Ote 1895 (C. Lipping) Ote, Tt - 2 var.
C₁b.	Suud pikad, sooned pikad, aiad pikad, harud pikad, ise must, viskab kust? Veski San 1929 (L. Kuusik)
C₁c.	Suu pikä, soonõ pikä, aru pikä, hanna pikä, esi must, ei piä kust? Veski Urv 1888 (G. Seen)
C₁d.	Suu pika, soone pika, aru pika, ise must, viskas kust? Pilve Krl 1889 (E. Kornel)
C₂a.	Aru pikä, aia pikä, suu pikä, soonõ pikä, esi pikk, perse pikk? Veski Ote 1890 (J. A. Palm)
C₂b.	Aru pikka, sooned pikad, esi must ja viskas kust? Vesiveske Kan 1901 (J. Sööt)
Da.	Soo pikka, soone pikka, aasa pikka ja aru pikka, ise pikk ja perse pikk, ise must ja viskab kust? Jõgi ja vesiveske Pär 1888 (M. Lipmann)
Db₁.	Suu pikk ja soone pikä, aja pikä, aru pikä, esi pikk ja perse pikk, esi must ja visas kust? Veske San 1889 (M. Lepp)
Db₂.	Suu pikä, soonõ pikä, aja pikä, arvu pikä, esi pikk, perse pikk, esi pikk ja viskas kust? Veski Rõu 1896 (A. Perli)
E.	Aia' pika', haari' pika', esi pikk ja viskas kust? Vesiveski Vas 1937 (I. Daniel)
Fa.	Sood pikad, saared pikad, arud pikad, aerud pikad, ise pikk ja perse pikk? Udu Lai 1904 (J. Ermann)
Fb.	Soone pika, aro pika, ase pika, esi pikk ja perse pikk? Härm Räp 1875 (J. Jagomann)
Fc.	Suu pikä, soonõ pikä, aia pikä, aro pikä, eis pikk, perse kummõr? Härm Se 1932 (A. Nurmetu)
G₁.	Aru pikkä, aasa pikkä, pilu pikkä peenikene, viil pikem pilu vedäjä? Ämlik KJn 1890 (A. Pihlak)
G₂.	Ise pikk ja pera pikk ja veel pikem pinuvidaja? Ämblik Pil 1993 (A. Korb) Vrd. 385Aa₁*
H₁*.	1) Isi must, viskab kust? Veske San 1877 (J. Hurt) 2) Esi must ja viskas kust? Pilvine taevas, vihm Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) E EM 50 (294); E EM² 45 (373)
H₂.	Alt on must ja viskab kust? Vesiveski KJn dat-ta (E. Asu)
I+.	1) Esi must ja viskas kust, vasta tsiapaha ust? Veski San 1940 (L. Pedajas) 2) Ise pikk ja peenike, seest must ja viskab kust? Pump Trt 1930 (L. Uibopuu) Rak, 2Trt, San - 4 var.
J₁.	Suu pikk, soonõ pikä, aro pikä, aaso pikä, esi pikk, perse pikk, riba-raba raudoga? Härmavõrk Räp 1891 (S. Keerd) Kontam.: = 973X₁
J₂.	Riba-raba rauda, esi pikk, hand pikk, suud pite soonõ pikä, haro pikä, aja pikä? Härmävõrk Räp 1889 (J. Poolakess) Kontam.: = 973X₂
K.	Väike meheke, kivine kõhuke, ise must ja viskas kust? Kohvikann San 1970 (V. Hütsi) Kontam.: = 1658B
Vrd.	385 537 1275 1868 2009 tl: /- - -/ Kilu-Mari, Kilu-Mari, tule sa, / aita siga kaubelda. / Siga oli must ja viskas kust / vasta Kilu-Mari sauna ust. /- - -/ (ERA II 84, 152 (11) < Amb)
2009.	SUU PIKÄ, SAARE PIKÄ, ARU PIKÄ, HAINA PIKÄ, PIKÄ-PÄKÄ PÄÄLE LÖÖVA? Tanukirja kudamine - 0+13+2+1 = 16 (23) var.
A.	Suun pikkä pedäjä, pikkä-päkkä pääle lüvvä? Kootidega rehepesmine Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Ba.	Suu pikä, saare pikä, pikä-päkä pääle lööva? Tanukirja kudamine Ote 1889 (O. Grossschmidt)
Bb.	Soo pikä, saare pikä, pikä-päkä pääle jääse? Tanokirju koetas Urv 1890 (A. Koort)
Ca₁.	Soo pika, saare pika, aru pika ja haina pika, pika-päka päälekauba? Nooriku tanu Urv 1887 (J. Paap) E EM 142 (1345); E EM² 124 (1758); Nurmik II 162 (2)
Ca₂.	Suu pikä, saare pikä, aru pikä, haina pikä, pikä-päkä pääle lööva? Tanukirja kudamine Ote 1890 (J. A. Palm) Ote, Kan, Krl - 3 var.
Cb₁.	Soo pika, saare pika, heina pika, haru pika, pika-päka pääle lüüaks? Tanu valmistamine Trt 1927 (Pruuli)
Cb₂.	Suu pikä', saarõ pikä', haina' pikä', haro' pikä', pikä'-päkä' pääle jääva'? Kirjadega moetanu Plv 1925 (H. Kasvandik)
Cb₃.	Suu pikä, saarõ pikä, haina pikä, haro pikä, pikä-päka päälegi? Tanokir'a Kan 1896 (G. Loodus)
Cc.	Suu pikä, saare pikä, hao pikä, haena pikä, pikä-paka pääle lüvvä? Tanukirju koetas Ote 1889 (J. Kivisaar)
Cd.	Suu pikä, saarõ pikä, hanna pikä, haro pikä, pika-päka pääle jääse? Herne Rõu 1889 (J. Gutves)
Ce.	Sood pikad, saared pikad, hännad pikad, viimaks pikad-päkad pääle löödud? Vokk Vln 1968 (H. Linde)
Cf.	Aru pikä, haena pikä, suu pikä, saare pikä, pikä-päkä pääle lüvvä? Tanukirja kudamine ehk üükse (vöökse) kudamine Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
Da.	Suu' pikä', saarõ' pikä, jõõ pikä, järve pikä, haru pikä, hanna pikä, pikä-päkä pääle panda? Tanukirjä kodamine ehk pilu Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Db.	Suu' pikä', saarõ' pikä, jõõ pikä, järve pikä, hiiru pikä', haru pikä', pikä-päkä pääle panda? Tanukirjä kodamine ehk pilu Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Vrd.	2008
2010.	SUUJUUDAKENE SÕIT, A SUU TÕRKS? Lammas, vill - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Kra 1903 (O. Kallas) • KMr 125 (23)
2011.	SOONE, JOONE JUUSKVA NOORE NOOR'KE PERSEHE? Tii lääva liina - 1+11+0+0 = 12 (16) var.
Aa.	Soonõ, joonõ juuskva noorõ noorigu üska? Rahvas lätt kerkuhe Kan 1895 (G. Loodus)
Ab₁.	Soone, joone juuskva noore noor'ke persehe? Tii lääva liina Ote 1895 (E. Palm) Võn, 2Nõo, 2Ote, Plv - 6 var.
Ab₂.	Soonõ, joonõ juuskva noorõlõ noorikulõ persse? Tsoog Ote 1890 (J. A. Palm)
Ab₃.	Joone, soone jooseva noore nooriku persen? Suvvale aetas kapla perrä Ote 1889 (J. Kivisaar)
Ac.	Soone, joone juuksva noore naise persele? Vastne kaiv Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Ad.	Sooned ja jooned jooksevad kõik ühe ämmä persse? Jõed jooksev[ad] järve Kod 1887 (S. Käär) E EM 142 (1344); E EM² 124 (1757)
B.	Soone, joone jooseva halli ruuna hanna alla? Kerk Puh 1889 (D. Arak) Vrd. 1967
Vrd.	639
2012.	SOOSÕNNID, MAAVONNID, KÕIK INIMESED SÖÖVAD? Kartohvlid - 0+1+0+0 = 1 (4) var. San 1877 (J. Hurt) E EM 143 (1344); E EM² 124 (1760)
2013.	SUIGU-LUIGU NEITSIKE SEI LUIGALINNU ÄRA? Keträmine - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Trv 1894 (A. Rull)
2014.	SULANE LÄTT PEREMIHELE KÄIMÄ, KOLM VÜÜD VÖÖLEN? Linapund viiäs liina - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Vrd.	1813 2445
2015.	SULANÕ TOOSÕ PEREMEHELE PALKA PERSEGA KODO? Lambaniitmine - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Se 1940 (M. Kivisaar)
Vrd.	2130Ea*
2016.	SULASÕL PALASS SUU ÄR', A PEREMEHEL TIIÄ-ÄI PERSEKI'? Pilak - 0+3+7+0 = 10 (15) var.
Aa*.	1) Sulasõ suu palas, peremehe perseki tiia-ai? Tuli pilakeh Vas v. Se 1903 (J. Sandra) 2) Sulasõl palass suu är', a peremehel tiiä-äi perseki'? Pilak Se 1935 (J. Mägiste) Vas v. Se, 4Se - 5 var.
Ab.	Sulasõl sulas suuge ar', a peremehel perseke tiiä-äi'? Pilak, pird vaihhõl palas Se 1938/9 (E. Sõrmus)
Ac.	Sulasõl suu sulass ar', a peremehel perse külmäss ar'? Pilak, koh vanal aiga pirt palli Se 1936 (J. Mägiste)
B.	Peremehe perseke palas ar', sulasõ suuge tiiä-äi? Lamp Se 1930 (A. Nurmetu)
Ca.	Sulasõ suu pala, peremehe perseki tiia-ai? Tuli pilakeh Se 1903 (J. Sandra)
Cb.	Sulasõlõ suupala saa, peremiis ei tiiägi? Tuli pilakih Se 1888 (H. Prants)
2017.	SULE OM, EI LENDA, JALA OM, EI KÕNNI, AU OM, SEE OM SULLE, EI MITTE MULLE? Säng - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.	Sule om, ei lenda, jala om, ei kõnni, au om, see om sulle, ei mitte mulle? Säng Puh 1889 (J. Loskit)
B.	Ja[la] mul om, aga ei või minnä, sule mul om, ei või lennätä, saesa iks oma kotuse pääl paegal? Säng Rõn 1889 (C. Berg) Vrd. 1151
2018.	SUREB ÄRA JA SURNUD EI OLE? Terve ihu liikmed, kui nad mõnikord ära surevad - 0 (25) var. J. Hurt (EPost. Lisal. nr. 11 ja 12 (1871) 66 ja 72 (8)): omaloominguline tekst ° EPost. Lisal. nr. 11 ja 12 (1871) 66 ja 72 (8); Mötleja 35 ja 55 (149); ER Kal. (1886) 95; E EM 145 (1371); E EM² 126 (1792); E MM 15 ja 45 (224); E MM² 15 ja 48 (227); E MM³ 12 ja 39 (227)
2019.	SURNU ELAB, KIRST ELAB, EI ELA TAEVAS EGA MAA PÄÄL? Joonas valaskalas - 0+32+13+7 = 52 (67) var.
A₁a*.	Surnu elab ja kerst elab? Joonas kala kõhus Pst 1891 (J. Leppik) Ans v. Jäm, Trv, 2Pst, Pil, Pal - 6 var.
A₁b₁.	Koolja elli, kirst ka elli? Joonas kala kõtun Har 1888 (anon)
A₁b₂.	Kirst elas ja kuulja elas? Joonas merekala kõtun Võn 1894 (J. Suits)
A₁c.	Surnu elab ja puusärk elab? Joonas valaskala kõhus VMr 1939 (M. Ross)
A₁d.	Surnu ja surnukirst elasivad ühekorraga? Joonas vaalaskala kõhtus Pär 1888 (H. Martinson)
A₁e₁.	Ellav kuulja, ellav kuuljakirst? Joonas merekala kõhus Plv 1903 (J. Semm)
A₁e₂.	Elav kirst ja elav surnu? Joonas vaalaskala kõhus: Joonas - elav surnu, vaalaskala - elav kirst Võn 1932 (O. Paris)
A₁f.	Puusärk hinges, surnu hinges? Joonas kala kõhus Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
A₂a.	Kunas elas surnu ja kirst ühes? Kui Joonas veel kala kõhus oli Vil dat-ta (H. Leoke)
A₂b*.	Kunas elli kuulja ja kirst? Joonas merekala kõtun Võn 1889 (T. Lätti) 2Võn - 2 var.
A₂c.	Millal elas surnu ja surnukirst? Siis, kui Joonas merekala kõhus viibis Trt 1962 (A. Vigla)
A₂d.	Kunas elas kooljakirst ütelisi kolm päiva? Joonas kala kõtun Puh 1889 (J. Loskit)
A₃.	Kirst elab, surnu elab, kolm ööd ja kolm päeva? [Lahendus puudub] Kod 1939 (E. Luigla)
A₄.	Kirst sõidab mere peal, surnu elab kirstu sees? Joonas vaalaskala kõhus Trt 1927 (K. Pormeister)
Ba.	Haud elas ja surnu elas? Siis kui vaalaskala Joona ära neelas, elas kala ja Joonas Pal 1889 (L. Arst)
Bb.	Elav surnu, elav haud? Joonas valaskala keres Hlj 1892 (G. Kungur)
Ca₁.	Surnu elab, puusärk elab, haud elab? Prohvet Joonas Trv 1898 (A. Anderson)
Ca₂*.	Surnu eläs, kirst eläs, haud eläs? Joonas kala kõtun Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Trv, Krl - 2 var.
Cb.	Haud elab, kirst liigub ja surnu elab? [Lahendus puudub] Vil 1898 (A. Suurkask)
Cc.	Haud liigub, kirst eläb, koolja sehen hengab? Joonas merekala kõtun Ran 1888 (J. Kivisaar)
Cd.	Haud liigus, kuulja eläs, kirst hingäs? Maja Kan 1896 (G. Loodus)
D.	Surm elab, surnu elab, puusärk elab? Joonas kala kõhus Trv 1888 (H. Utso) E EM 145 (1373); E EM² 126 (1794); E MM 15 ja 45 (226); E MM² 15 ja 48 (229); E MM³ 12 ja 39 (229)
Ea.	Surnu elas, kirst elas, maa liikus, maa kõikus, kõik matjad rabisesid? Joonas Trv 1888 (M. Jõgi)
Eb.	Surnu elle, haud liike, kirst elle ja kik matja värisive? Joonas Trv 1890 (H. Kallas)
Ec.	Surnu elas ja surnukirst elas, haud kiikus ja haud liikus ja kõik matjad vabisesid? Prohvet Joonas kala kõhus Trv dat-ta (A. Parts)
F.	Kuulja eläs ja kirst eläs ja tii om kõvver ja trepp om virrel? Tossumassin Võn 1888 (J. Jalajas) 2Võn - 2 var.
G₁a₁*.	Surnu elab, kirst elab, ei ela taevas ega maa pääl? Joonas valaskalas Tõs 1921 (S. Lind) Jõh, Tõs, Prn, Tt - 4 var. • Vlg. Lisal. nr. 36 ja 37 (1897) 292 ja 300
G₁a₂.	Surnu elab, kirst elab, ei maa pääl ega taivan? Joonas vallaskala kõhus Ta 1913 (J. Müür)
G₁a₃.	Surnu elab, kirst elab, ei ole taevas ega maa pääl? Joonas vallaskala kõhtus Hää 1933 (M. Martinson)
G₁a₄.	Kirst elab, surnu elab, ei ela maas ega vees? [Lahendus puudub] Jõh 1935 (anon)
G₁b*.	Surnu elab ja puusärk elab, ei ole maa peal, ei ole taevas? Prohvet Joonas kala kõhtus Rap v. Mär 1947 (E. Poom) Rap v. Mär, Trm - 2 var.
G₂*.	Haud eläb ja surnud eläb, ei õle taevan egä mua piäl? Joonas vaalaskala kõhun Kod 1937 (H. Tampere) 4Kod - 4 var.
G₃*.	Surm elab ja kirst elab, ei ela taevas ega maa pääl? Joonas kala kõhus Pst 1936 (L. Takk) Kaa, Hls, Pst - 3 var.
H+.	Ei ole taevas, ei ole maa peal, ei ole vees, ei ole tules, aga ta on? Joonas kala kõhus Plt 1878 (K. Moks) JJn, Plt - 2 var.
Vrd.	Piibel: Jn 2, 1-2, 11
2020.	SURNU ELÄB, MATJAD MAGAVAD? Jeesus ja temä tapjad - 0+3+0+0 = 3 (3) var.
a.	Surnu eläb, matjad magavad? Jeesus ja temä tapjad KJn 1898 (C. Sööt) 2KJn - 2 var.
b.	Surnud elab ja matjad magavad? Jeesuse haua hoidjad Kõp 1894 (J. Laarmann)
2021.	SURNU MATAB ELAVAT? Tuld matetas tuhaga kinni - 1+12+1+0 = 14 (31) var.
a₁.	Surnu niild elävä sisse? Hamet aetas sälgä Ote 1893 (J. Tammemägi)
a₂.	Surnu neelab elavat? Särk (hame) aetakse selga Äks 1893 (P. Sepp)
b₁.	Surnu matab elavat? Tuld matetas tuhaga kinni Puh 1888 (J. Kenkmann) Kuu, Jäm, Tõs, Vän, Hel, Vil, SJn, KJn, Puh - 9 var. E EM 145 (1376); E EM² 126 (1797); E MM 15 ja 45 (229); E MM² 15 ja 48 (232); Ainelo III 50; Romaan nr. 10 ja 12 (1934) lk-ta (8); E MM³ 12 ja 39 (232)
b₂.	Surnud matab elavat kinni? Tuletuhk Tõs 1894 (J. Jagoschmidt)
b₃.	Surnu matab elost? Tuli tuha all Tõs 1893 (J. Öövel)
c.	Koolu matab elavad? Hame ja ihu Ran 1889 (H. Raag)
Vrd.	726
2022.	SURNU TÕUSEB ELAVAKS, MÕÕDAB HAUA SÜGAVUST, VALAB SILMAPISARAID, SUREB JÄLLE ÄRA? Meessugu - 0+0+4+7 = 11 (13) var.
Aa.	Surnud olli, ärkas üles, mõõtis haua sügavust, nuttis paar pisarat, uinus jälle? Meeste "asi" Hää 1941 (M. Mäesalu)
Ab.	Surnud on, elusse tõuseb, mõõdab haua sügavust, nutab paar pisarat ja sureb jälle? Va riistapulk Vln 1939 (S. Joamets)
Ac.	Surnu ärkab eluse, mõedab haua sügavust, nutab mõne pisara ja sureb jälle ära? Kaevuämber Muh 1949 (S. Lätt)
Ad.	Surnu tõuseb elavaks, mõõdab haua sügavust, valab silmapisaraid, sureb jälle ära? Meessugu Krk 1974 (A. Vari)
Ae.	Surnu tõusis üles, mõõtis haua sügavust, valas pisaraid ja suri jälle? Lastele keelatud Amb 1938 (J. A. Reepärg)
Af.	Surm tõuseb ülesse, mõõdab haua sügavuse, siis ta nutab pisaraid ja siis sureb uuesti? Abielukohuste täitmine Trt 1956 (A. Piir)
B.	Surnu tõuseb surnust üles, mõõdab kaju sügavust ja sureb jälle surma? Mehe asi Mus 1949 (H. Valk)
C.	Surnud on, tuleb elusse, nutab haua põhja pisara ja sureb jälle? Inimese ja looma algsaamine Krk 1936 (M. Sarv)
D+.	Oli hauas, tuli välja, oksendas ja suri jälle ära? Sugutusakt Trm 1927 (B. Sööt) 3Trm - 3 var.
Vrd.	1781 2204
2023.	SURNUD TOODI KOJU, SELTSIMEES POODI ÜLES? Püss var[nas] - 0 (31) var.
A.	Surnud toodi koju, seltsimees poodi üles? Püss var[nas] M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 145 (1375); E EM² 126 (1796); E MM 15 ja 45 (228); E MM² 15 ja 48 (231); Ainelo III 51; Remmel-Ordlik 176 (3); E MM³ 12 ja 39 (231)
B.	Surm tõmmatakse oksa, surnud tuuakse koju? Kalad, noot M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 145 (1374); E EM² 126 (1795); E MM 15 ja 45 (227); E MM² 15 ja 48 (230); Ainelo III 51; ÜÕÕ 114 (4); E MM³ 12 ja 39 (230)
Vrd.	mst-jutt: AT 921
2024.	SUSI ISTUB SUUREN MÕTSAN, KATE KASEHARU VAHEL? Munn (suguti) - 0+1+1+1 = 3 (3) var.
A.	Susi istub suuren mõtsan, kate kaseharu vahel? Munn (suguti) Pst 1946 (A. Pikamäe) 2Pst - 2 var.
B.	Susi ulu suu sehen, karvanuust ümmer kaala? Meesterahva riist Hel 1936 (A. Grünvald-Univer) Vrd. 1791Aa₁
2025.	SUSI ISTUS, SILMÄ' PILISESE'? Tarõ - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Se 1937 (I. Rohtla)
2026.	SUSI NULGAH, SUU AMMULÕ? Ahi - 0+4+14+3 = 21 (52) var.
a₁.	1) Susi nulgah, suu ammulõ? Ahi Se 1949 (V. Pino) 2) Susi nulgah, suu ammuli? Ahosuu Se 1927 (M. Pihlapuu) Kan, 16Se, Lut - 18 var. • LMr 131 (169); SSTT 62; Säde nr. 6 ja 22 (1971) 8; Metstak 11 ja 33 (66); VJr 40 (23); Metstak² 23 ja 25; Eas I 194 (285)
a₂.	Susi nurgas ja suu ammule? Ahosuu Se 1930 (O. Paalberg)
a₃.	Susi istus nulgah, suu ammule? Ahi Vas v. Se 1896 (J. Sandra)
b.	Hunt nukas, suu ammuli? Ahi Se 1932 (M. Lillemägi) RpS nr. 6 (1939) 188
Vrd.	2029
2027.	SUSI OROH UNDAS? Piir - 0+1+7+0 = 8 (9) var.
Aa.	Susi undas suurõh oroh? Piir Se 1933 (A. Tammeorg)
Ab₁.	Susi undas oroh? Piir Se 1935 (A. Põhi)
Ab₂.	Susi oroh undas? Piir Se 1929 (M. Pihlapuu) 3Se - 3 var.
Ac.	Susi oroh huik? Piir, peeretama Se 1912 (S. Duplevski)
B.	Susi huunõh undas? Piir Se 1934 (M. Peramets)
C.	Susi ahoh undas? Piir Se 1934 (M. Podrätšikov)
Vrd.	2420
2028.	SUSI PALANU KÜLEGA? Aholaud - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.	Susi palanu külega? Aholaud Se 1888 (H. Prants)
b.	Susi palava põllõga? Aholaud (vastav plaat, millega ahjusuu suleti) Se 1912 (S. Duplevski)
2029.	SUSI RISTI AIA PÄÄL, SUU AMMULI? Hame - 0+9+2+1 = 12 (26) var.
Aa₁.	Susi aia otsan, suu ammuli? Hame kuivas aia otsan Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Aa₂.	Susi aia pääl, suu ammuli? Vikat Krl 1889 (E. Kornel) 2Urv, Krl, Har - 4 var.
Ab.	Susi risti aia pääl, suu ammuli? Hame (särk) Urv 1890 (J. Teder) 3Urv, Rõu - 4 var. E EM 145 (1377); E EM² 126 (1798); Metstak 9 ja 32 (25); Metstak² 12 ja 14
Ac.	Susi risti aia pääl? Hamõ kuivas aia pääl Kan 1896 (G. Loodus) Kan, Rõu - 2 var.
B.	Susi suu pääl, suu ammuli? Adõr Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Vrd.	2026
2030.	SUSI SEI HOBESE, JÄTT LUU PERRÄ? Haenakuhi veeti ära - 0+4+0+0 = 4 (4) var.
Aa.	Susi süü suvitse varsa, jäässe maha keeruköüdse? Vemble (humala varre sügisel) Har 1890 (J. Pähn)
Ab.	Susi varsa är sei, inne söä jäi? Hainakuh'a är teid, pesä jäi paika Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 131 (170)
Ba.	Susi sei hobese, jätt luu perrä? Haenakuhi veeti ära Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Bb.	Hunt sööb hobuse ära, selgroo jääb järele? Heinakuhi viiakse ära JJn 1897 (J. A. Rehberg)
Vrd.	vs: EV 10839
2031.	SUSI SITTÕ PALO PÄÄLE? Pada lätt üle - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Se 1935 (A. Oinas-Tammeorg)
Vrd.	1521 kk: Susi sittõ suurõ julga tii pääle (mõtel käuma minnä, a tull vipõrus) (Se)
2032.	SUSI SUMP SUUD PITEH, KAHR KUIVA PALLO PITEH? Vesi- ja kuivratas - 0+4+14+1 = 19 (25) var.
A₁a.	Susi sump suud piteh, kahr kuiva pallo piteh? Vesi- ja kuivratas Se 1888 (H. Prants) 13Se - 13 var.
A₁b.	Susi surb suud pite, kahr kuiva pallo pite? Vesik ja kuivratas Vas 1895 (J. Tint)
A₁c.	Susi sõit suud pitte, kahru käiva palu pitte? Inimese jäle Ote 1889 (V. Vaher)
A₁d.	Susi sump suud pitte, kahr käu kuiva pallo pitte? Veskeratta Vas 1894 (P. Saar)
A₁e.	Susi sump suud pite, kahr pal'ast pallo pite? Vesiratas ja kuivratas Se 1929 (V. Savala)
A₂.	Kahr käu kuiva pallo pide, susi sums suud pide? Petäi kasus palo pääl, a' suu pääl muud olõ-õi ku sammõl ja tuu ommõ tuu Se 1933 (N. Oinas)
B.	Susi sums suud piteh, kahr kuiva mäke piteh? Vari Se 1933 (A. Põhi)
Vrd.	493 2033 2075A₁c*
2033.	SUSI SUMP SUUD PITI, KÄNGIDSE' SÄLÄH? Hainaritsik - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Se 1938/9 (E. Sõrmus)
Vrd.	2032
2034.	SUSI SUUH, SARVÕ PÄÄH, ISE KÕRTSIH, KÕRVA VÄLÄH? [Lahendus puudub] - 0+0+1+2 = 3 (3) var.
A.	Susi suun, sarve pään, esi kükä mäe pääl? Veski Räp 1933 (R. Viidebaum)
B.	Susi suuh, sarvõ pääh, ise kõrtsih, kõrva väläh? [Lahendus puudub] Vas 1953 (O. Jõgever)
C.	Susi suuh, sarvõ' pääh, pikk hand perseh? Leibä pandas lapjuga ahju Vas 1975 (H. Keem)
Vrd.	paj: Hagu, lk. 18-20
2035.	SUSI UHUB UHVRIT, KARU VÄÄNAB VÄÄTI, ISE VÄÄDI KESKEL, MUST LAPP PERSES? Uba kasvab - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus)
Vrd.	815
2036.	SUSISEB JA VUSISEB, KUI HAIGET TEED, SIIS HAMMUSTAB? Uss - 0+2+0+0 = 2 (15) var.
A.	Susiseb ja vusiseb, kui haiget teed, siis hammustab? Uss Vän 1887 (J. Peterson) E EM 146 (1378); E EM² 126 (1799); Nugis 294 ja 314 (216)
B.	Liikab ja lookab, saab ligi, siis suskab? Uss Plt 1891 (J. Reinthal) Vl 118; Lasteleht nr. 4 (1940) 80 (8)
Vrd.	1461Fd
2037.	SUU AMMULI, SARV OTSAS, LÖÖB NOORT, LÖÖB VANA? Õllevaat - 0 (3) var. M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst E EM 146 (1379); E EM² 126 (1800)
Vrd.	1890 2361
2038.	SUU KUI SIRPI, NÕNA KUI NÕSURINUKKI, JALA KUI MURAKULEHE? Hani - 0+4+1+0 = 5 (9) var.
Aa.	Suu kui sirpi, nõna kui nõsurinukki, jala kui murakulehe? Hani Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) RpS nr. 6 (1939) 188
Ab.	Nõna nossi, suu sirpi, jala kui murakulehe? Hani Trv 1889 (J. Käger)
Ac.	Jala kui murakulehe, nõna kui nõbi, suu kui sirp? Hani Hel 1889 (G. Habicht)
B.	Nina niki-nokikene, saba tilli-tollikene, jalad kui murakalehed? Hani Pil 1896 (J. Kuldkepp) Kontam.: = 1463D
C.	Nina nirsis, karvad kärsis, jalad all kui murakalehed? Siil KJn 1926 (S. Köögardal) Kontam.: = 1466D
Vrd.	1437 1463 1543 1648 1879 1977
2039.	SUU NELJANURGELINE, KEEL KAHEKSAKANDILINE? Loomakell - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.	Suu neljanurgeline, keel kaheksakandiline? Loomakell Hlj 1892 (G. Kungur)
B.	Tihane pajussa laulab, suu on neljanurgeline, keel on kaheksakandiline? Kell looma kaelas Hlj 1888/1902 (I. Lank)
Vrd.	1402
2040.	SUU OM, SÜLGE EI OLÕ', NÕNA OM, NÕLGÕ EI OLÕ? Pilt - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Se 1940 (M. Kivisaar)
Vrd.	1103 1491Ea
2041.	SUU PÄÄS, AGA SILMAD PERSES? Vähk ehk vähi - 0+3+0+1 = 4 (5) var.
A.	Suu pääs, aga silmad perses? Vähk ehk vähi Vil 1889 (J. Toss)
B.	Punane kuub seljas, valge liha sees, silmad perses? Vähk Äks 1894 (J. J. Millert)
C.	Saksa rätsep kannab kaks paari käärid ligi, omal mõlemad silmad perse pääl? Vähk Jõh 1889 (P. Paurmann) Kontam.: = 1900E
D.	Rätsep jões, käärid käes, silmad p[ee]s ja kirjutab punast? Vähk Tor v. SJn 1963 (P. Kippar) Kontam.: = 1874D
2042.	SUU SUITSEB, HABE VÄRISEB, LÕUAD LODISEVAD, HAMBAD KÄRISEVAD? Singer - 1+0+0+0 = 1 (23) var. Tt 1660 (H. Göseken) • Gös. 383; Wied. 288; E EM 146 (1387); Schneider Elusal. Kal. (1905) 23 ja 42 (24); E EM² 127 (1809); Nurmik II 6 (19); Kmpm. EL III¹⁰63; Krikmann 34 (3)
2043.	SUU SUUR, SUTT OLÕ-ÕI? Järve' - 0+4+0+0 = 4 (4) var.
A.	Suu suur, sutt olõ-õi? Järveh Se 1888 (H. Prants)
Ba.	Suur soo, sutt ei ole, suur küla, kikast ei ole? Järv ja kabel TMr 1889 (M. Napp) Kontam.: = 889Oa
Bb*.	Suur mõts soelda, suur küla kikkalda? Matus Vas 1894 (P. Saar) Vas, Se - 2 var. Kontam.: = 889Ob*
2044.	SUU SÖÖ, SÖA VÄRISAS, JALA JOOSEVA MÕTSA POOLE? Vokk - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Ote 1889 (H. Nugin)
2045.	SUU TEGE LIKAT-LOKAT, KIIL TEGE KIIGAT-KÄÄGAT, AGA OMA KOHUST TÄITVÄ MÕLÕMBA'? Puulukk ja võti - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Plv 1974 (H. Tampere)
2046.	SUUST SÖÖB JA SELJAST HINGAB? Ahi - 1+0+0+0 = 1 (1) var. HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
Vrd.	1911 2047
2047.	SUUST SÖÖB, SUUST SITUB? Püss - 0+2+0+1 = 3 (3) var.
a₁.	Suust sööb, suust situb? Püss MMg 1889 (K. E. Martinson)
a₂.	Öhest suust süüb ja situb? Oherd Hää 1955 (M. Mäesalu)
b.	Ühest august sööb ja situb? Pudel Trv 1889 (J. Käger)
Vrd.	1911 2046
2048.	SUUR KATEL ILMA KAANETA? Meri - 0+44+53+45 = 141 (242) var.
A₁a₁.	1) Suur katel ilma kaaneta? Meri SJn 1893 (J. Mein) 2) Suur katel ilma kaaneta? Jõgi Ksi 1926 (P. Berg) 3) Suur katel ilma kaaseta? Järv Nõo 1888 (V. Grünstamm) 4) Suur katal ilma kaaneta? Taevalautus MMg 1888 (A. Artis) 5Jõh, Iis, 2Hlj, Kad, Rak, 4Sim, 2VMr, 3Amb v. JMd, JJn, 5Kuu, Jõe, 2Tln, Kos, Rap, 2Vig, Mih, Rid, Phl, Rei, Emm, Kär, Ans, Tõs, 2PJg, 2Vän, Tor, Pär, Hää, Saa, 4Hls, 2Hel, 4Trv, 2Pst, Pst v. Pil, Vil, 3SJn, 2KJn, Ksi, Lai, Kod, MMg, 3Äks, TMr, 8Trt, 2Võn, Nõo, Ran, Rõn, 4Ote, 3Kan, 3Urv, 2Krl, Har, 2Rõu, 2Plv, 2Räp, As, Tt - 109 var. • CRJ KLr I⁷ 132 (2); E EM 146 (1382); Pet. HS I 83; E EM² 126 (1803); Nurmik EKÕr 141; Jürisson 73 (5); Kmpm. EL III¹⁰157; LR nr. 2 ja 3 (1940) 46 ja 70 (1); Nurmik EK III 133 (1); ÜÕÕ 114 (1); Bachman-Vilbok I 162; Hellerma Eü 109; Praakli III 76 (1); Hellerma V-VIII 158; Hiie-Jõgisalu 14; Juhani-Lindsaar-Rosin 82 (11); Hellerma IV-V 22; Metstak² 70 ja 71
A₁a₂.	Suur katal kaaneta? Meri Hel 1928 (E. J. Kase) Muh, Hel, Trt, Se - 4 var. Tander 21
A₁a₃.	Suur katel, aga kaant ei ole? Meri Plt 1950 (V. Kuut)
A₁b.	Lai katel ilma kaaseta? Meri Krk 1892 (J. Hünerson)
A₁c.	Katal ilma kaaseta? Järv Pst 1926 (I. Kurrik) Jõe, PJg, Pst, 2Trt, Ran, Räp - 7 var.
A₂.	Missugune katel on ilma kaaneta? Meri Nis dat-ta (E. Martinson) Muuk-Tedre 52
A₃.	Suur katel, suvel ilma kaaneta? Meri Phl 1937 (H. Elmi)
B*.	Suur pada ilma kaaneta? Meri Vil 1960 (Ü. Puusep, M. Talts, K. Uibo) Sim, Vil, San - 3 var. Säde nr. 68 (1960) 4; Ojasaar 10
C₁a₁.	Suur katel ilma kaaneta, tie tolmuta, hobu ohjata ning mies piitsata? Meri, laev Khn 1948 (J. Sulengo) Kontam.: = 247O₁a₁
C₁a₂*.	Suur katel ilma kaaneta, hobu ohata, mees piitsata, tee tolmuta? Meri, laev merel Han 1972 (I. Aavekukk) Rap v. Mär, Han, SJn - 3 var. Kontam.: = 247O₁a₂*
C₁b.	Suur sinine katel ilma kaaneta, hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta? [Lahendus puudub] Kuu dat-ta (Rumberg) Kontam.: = 247O₁b
C₂a₁.	Tee tolmuta, hobu ohjata, mees piitsata, suur katel ilma kaaneta? Laev merel Muh 1954 (O. Niinemägi, H. Tamm) Pöi, Muh - 2 var. Kontam.: = 247O₂a₁
C₂a₂.	Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta, suur katel ilma kaaneta? Laev, meri Mar 1923 (E. Labi) Jõh, Mar, Pst - 3 var. Kontam.: = 247O₂a₂
C₂a₃.	Mees piitsata, tee tolmuta, hobu ohjata, suur katel ilma kaaneta? Kapten, meri, laev, meri ilma jääta VJg 1960 (E.-R. Ennuse) Kontam.: = 247O₂a₃
C₂b.	Hobu ohjuta, tee tolmuta, suur katel ilma kaaneta? Mere peal lae, meri Muh 1937 (M. Viidalepp) Muh, Puh - 2 var. Kontam.: = 247O₂b
C₂c.	Hobu ohjata, mees piitsata, suur katel ilma kaaneta? Paat merel Pöi 1951 (V. Truumets) HMd, Pöi - 2 var. Kontam.: = 247O₂c
2049.	SUUR KUI RUGA, KEEB KUI PADA? Sepelkapesa - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Räp 1905 (V. Songi)
2050.	SUUR TSIRK LENDAS IIN, VÄIKE TAKAN, SUUR EI LIHUNA, VÄIKE LIHUNAS? Ketramine: suur tsirk om voki ratas, väike tsirk om voki pool, lihunamine om kasvamine, pool kasvab seeläbi, et langa temale pääle kedratas - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Rõn v. San 1895 (P. Roose)
2051.	SUURE KÕTUGA MIIS TANDS JA KIVINE KÜPAR PÄÄN? Kistavarrega ketramine - 0+1+2+0 = 3 (4) var.
A.	Suure kõtuga miis tands ja kivine küpar pään? Kistavarrega ketramine Ote 1888 (V. Vaher)
B.	Puine poisikene, kivine kübäräkene? Kistavars Se 1938 (A. ja M. Reinola) Vrd. 1711
C.	Pissike poiss tantsib laia kübärä all? Kedervars Khn 1934 (T. Saar) Vrd. 1711 2356B
Vrd.	1659
2052.	SUURE PERE MAJAKENE, UST EI AKENT OLE IES, KUNDAMENDIST KÄIVAD SIES? Mesipuu, vanaaegne mesipuu - 0+0+2+2 = 4 (4) var.
Aa.	Sir ja murus [sic!] üle aja, kasemetsas veikene maja, uksi-aknaid pole seal ees, kundamendist käidakse sees? Linnupesa Mar 1936 (A. Hiiemägi)
Ab.	Suure pere majakene, ust ei akent ole ies, kundamendist käivad sies? Mesipuu, vanaaegne mesipuu Sim 1947 (H. Joonuks)
Ba.	Pole ust ei akent ees, vundamendist käidaks sees? [Lahendus puudub] Iis 1920/1 (P. Amer)
Bb.	Ust ega akent pole ies, korstna kaudu käivad sies? Vihusaun JJn 1965 (L. Briedis)
Vrd.	2157 2329 ul: Ats oli aus saunamees, / saun oli paksu metsa sees, / uksi-aknaid polnud ees, / vundamendist käisid sees /- - -/ (RKM II 219, 424 (7) < Tor)
2053.	SUURE ÕUNA SUURUNE, PENIKOORMA PIKKUNE? Lõngakera - 4+62+11+11 = 88 (216) var.
A₁a₁.	1) Suure õuna suurune, penikoorma pikkune? Kera Vil 1873 (H. Leoke) 2) Suure õuna suurune, penikoorma pikkune? Lõngakera Hel 1874 (A. Wahlberg) 3) Suure õuna suurune, penikoorma pikune? Niidikera Nõo 1889 (J. Tüklov) 4) Suure õuna suurune, penikoorma pitkune? Lõng keras Pär 1888 (H. Martinson) 5) Suure õõna suurune, penikuorma pitkune? Lõngakera Kod 1889 (O. Grossschmidt) Jõh, Iis, 2Kad, Sim, VMr, JJn, 4Kuu, 2Jõe, HJn, Pld, 2PJg, Vän, 2Tor, Pär, Hää, Saa, 4Hls, 2Krk, Hel, 2Trv, Pst, 5Vil, 3Kõp, 2SJn, Pil, 2Trm, Kod, Äks, Nõo, Vlg, Plv, Tt - 52 var. • EPost. Lisal. nr. 11 ja 12 (1871) 66 ja 72 (10); Mötleja 35 ja 55 (148); Undritz ELKk II 122 (5); Kruus 41 (3); ER Kal. (1883) 87 ja 93 (8); E EM 146 (1386); E EM² 127 (1808); Nugis 294 ja 314 (217); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (2); ÜÕÕ 111 (4); LS 420; Pioneer nr. 4 (1962) 32 (19); Aver-Alttoa (1963) 193 (2); Siim-Vallner III 103; Kriisa-Villand 51 (12); Muhel VN 18 ja tagakaas (1); Karlep-Kontor-Nairismägi 149 (4); Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (5); Metstak² 17 ja 19
A₁a₂.	Suure õuna suurune ja penikoorma pikkune? Kera Kos 1930 (S. Veske) Kos, Kõp - 2 var.
A₁a₃*.	Suure õuna sarnane ja penikoorma pikkune? Lõngakera Vai 1936 (M. Tarum) Vai, Jäm - 2 var.
A₁a₄.	Suure ubina suurune, penikoorma pikune? Niidikera Ote 1888 (H. Nugin)
A₁b₁.	Õuna suurune, penikoorma pitkune? Niidikera Vai 1889 (H. Masing) E EM 116 (1043); E EM² 102 (1383); E MM 13 ja 44 (182); E MM² 13 ja 47 (184); Huvit. II 216 ja 224 (32); Tamman 53; Huvit. V Lisa 17 (24); E MM³ 10 ja 39 (184)
A₁b₂*.	Õuna suurus, penikoorma pikkus? Lõngakera Vil 1889 (H. Niggol) HJn, Vil - 2 var.
A₁b₃.	Ubina suurune, penikoorma pikkune? Lõngakera Urv 1958 (A. Reigo)
A₁c.	Pisike nagu õun, aga penikoorma pitkune? Lõngakera ja lõng Juu 1890 (J. Trull)
A₂*.	Õuna suurune ja kilomeetri pikkune? Lõngakera Tln 1972/4 (R. Viidalepp) Amb v. JMd, Tln, Krj, Hls - 4 var. Terri 20 (2)
A₃.	Ubina suuru', versta piu'? Langakerä Se 1935 (M. Reinola)
B*.	Suure naari suurune, penikoorma pikune? Niidikera Ran 1889 (A. Tobber) Võn, Ran - 2 var.
C.	Suure ratta suurune, penikoorma pitkune? Silmaring JJn 1888 (P. A. Pitka) E EM 146 (1386); E EM² 127 (1808)
D.	Suure kera suurune, penikoorma pitkune? Lõngakera Ans 1891 (J. Magus)
E₁a*.	1) Kanamuna suurune, penikoorma pikkune? Niidikera KJn 1973 (M. Kaur) 2) Kanamuna suurune, penikoorma pitkune? Kera Vai 1893 (anon) 3) Kanamuna suurunõ, pinikuurma pikkunõ? Langakerä Kan 1895 (G. Loodus) Vai, Hlj, Rak, Kuu, Rei, SJn, KJn, Võn, Kan, Urv - 10 var.
E₁b*.	Penikoorma piiu ja kanamuna suuru? Langakera San 1895 (J. Kuldsep) Amb v. JMd, San - 2 var.
E₁c.	Suure muna suurune, penikoorma pikkune? Lõngakera Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
E₁d.	Muna suurdune, penikoorma pikkune? Lõngakera VMr 1890 (J. Reise)
E₂.	Muna suurune ja virsta pitkune? Lõngakera Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
F.	Rusika suurune, penikuorma pikkune? Lõngakera Jõh 1940 (E. Mets) Jõh, Pil - 2 var.
2054.	SUUREM KUI MAAKERA, PISEM KUI TOLMUTERA, SURNUD TEDA SÖÖVAD JA KUI ELAVAD TEDA SÖÖVAD, SIIS SUREVAD ÄRA? Mitte midagi - 0+0+2+7 = 9 (17) var.
a*.	1) Suurem kui maakera, pisem kui tolmutera, surnud teda söövad ja kui elavad teda söövad, siis surevad ära? Mitte midagi Hel 1979 (H. Kala) 2) Suurem kui ilmakera, veel väiksem kui tolmutera, surnud söövad teda ja kui elusad inimesed teda söövad, siis surevad nemad ära? Mitte midagi Kad 1947 (J. Valdur) 3) Suurem kui maakera, väiksem kui tolmutera, surnud teda söövad, a kui elus sööb, siis sureb ära? Mitte midagi As 1993 (A. Korb) Kad, Hel, Rõn, As - 4 var.
b*.	Väiksem kui tolmuterä, suurem kui maailmakerä, surnud tedä söövä, kui eläväd tedä sööksid, siis sureksid nemad ka ärä? Mitte midagi Urv 1955 (T. Prisko) KJn, Urv - 2 var.
c.	Suurem kui ilmakera, väiksem kui tolmutera, surnud ei söö, elavad söövad ja surevad? Ei ole mitte midagi Lai 1932 (M. Joonas)
d.	Väiksem kui tolmutera, suurem kui ilmakera, kes teda söövad, surevad, kes teda ei söö, on surnud? Mitte midagi Hls 1939 (A. Karm)
e.	Väiksem kui tolmutera, suurem kui maailmakera, kui surnud seda söövad, saavad elavaks, kui elavad seda söövad, surevad ära? See on see, mida polegi olemas Pha 1972 (A. Kald)
Vrd.	keerdküsimus: Mis on suurem kui maailmakera ja vähem kui tolmutera? Õhk (Hls)
2055.	SUI LESK, TALVE LESK, SÜGISEL LÄHEB MEHELE? Rehi - 0 (5) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 144 (1359); E EM² 125 (1777)
Vrd.	2079Ag
2056.	SUI MIND TARVITAD ÜKS KORD NÄDALIS, KUID TALVEL TARVITAD MIND IGA PÄEV? Ahi - 0 (10) var. J. J. Pulst (1902): omaloominguline tekst E EM² 125 (1783); E MM 15 ja 45 (220); E MM² 15 ja 48 (223); Ainelo III 64; E MM³ 12 ja 39 (223)
2057.	SUI SUKKIS, TALVE TAKKIS, KEVADE KEE KOTTIS? Tapud, latid ja humalad - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.	Sui sukkis, talve takkis, kevade kee kottis? Tapud, latid ja humalad Pil 1890 (J. Bock)
b.	Sui sompus, talve tompus, aga kebade on ketekamres? Sahad Koe 1890/3 (H. Schultz)
Vrd.	2073
2058.	SUI SUPSIB, KEVADE KEPSIB, TALVE MAGAB? Krapp - 0+1+0+0 = 1 (1) var. SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
Vrd.	2059 2075
2059.	SUI SÖÖB, TALVE MAGAB? Ader - 0+3+1+1 = 5 (46) var.
A.	Sui sööb, talve magab? Ader Vig dat-ta (M. J. Eisen) E EM 145 (1367); E EM² 125 (1787); E MM 15 ja 45 (222); E MM² 15 ja 48 (225); Huvit. II³ 146 ja 248 (7); Lä 138; Käis EV I⁵/II 93; E MM³ 12 ja 39 (225)
B₁.	Suvel jookseb, talvel magab? Vesi Vil 1894 (H. Niggol)
B₂.	Suvel käib, talvel magab? Vanker Kam 1959 (A. Relli)
C.	Talvel puhkab, sui veereb? Vanker Käi dat-ta (L. Annus)
D.	Talvel seisab, sui jookseb? Vanker Kos 1896 (T. Wiedemann)
Vrd.	2058 2075 2078 2144 2243 2487
2060.	SUI TA SUITSEB SUUREL VÄLJAL, TALVEL KÜKITAB KÜLAS? Ägi - 1+3+4+1 = 9 (20) var.
A*.	Sui ta suitseb suurel väljal, talvel kükitab külas? Ägi Pöi 1894 (T. Undritz) 3Pöi - 3 var.
B.	Suvel tuiskab suurel väljal, talvel kükitab külatänaval? Äke Pöi 1951 (V. Truumets)
C.	Sui ta suitseb suurel väljal, talvel külmal kükitab? Äke Kul 1936 (A. Samet)
Da.	Sui suitseb suure välja peal, talve kükitab keras? Äke Vig 1869 (M. J. Eisen) E EM 145 (1368); E EM² 125 (1788); Nurmik II 42 (2)
Db.	Sui ta suitseb suurel väljal, talvel keras kükitab? Äke Kul 1936 (A. Samet)
E.	Sui suitseb suure välla pial, talve kükitab kärajas? Äke Muh 1937 (R. Viidalepp)
F.	Sui suitseb suure välja peal, talve koos seina ääres? Äke Kse 1889 (F. Põld)
Vrd.	2062
2061.	SUI TAPETAKSE, TALVE MAETAKSE? Haokubu - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Vän 1897 (E. Tetsmann)
Vrd.	1284 2115
2062.	SUIL HÕISKAB SUURED SOOD, TALVE KÜKITAB TALA OTSA PÄÄL? Kaelakell, hobusekell - 1+4+1+0 = 6 (19) var.
A₁a.	Suil hõiskab suured sood, talve kükitab tala otsa pääl? Kaelakell, hobusekell Hel 1874 (A. Wahlberg) RpS nr. 6 (1939) 190
A₁b.	Suvel huikab suures soos, talvel kükitab tala otsa peal? [Lahendus puudub] Trt 1927 (K. Pormeister)
A₁c.	Suvel hõiskab suures soos, talvel kükitab tala all? Vikat Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
A₂.	Sui kelgib suures metsas, talve kükitab tala otsa pial? Hobusekell Pil 1888 (T. Sander) E EM 144 (1361); E EM² 125 (1779)
B.	Suvel hüüab suures soos, talvel kükitab ahju otsa peal? Lehmakrapp Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
C.	Suvel laulab suures metsas, talvel istub varju all? Lehmakell KJn 1888 (J. Koit)
Vrd.	2060 2075
2063.	SUVEL JA TALVEL, AASAL JA NURMEL, KASUK SELJAS? Lammas - 0+0+0+1 = 1 (15) var.
A.	Suvel ja talvel, aasal ja nurmel, kasuk seljas? Lammas H. Karro (1911): omaloominguline tekst E EM² 127 (1811); Käis EV I⁴/I 37; Nugis 294 ja 314 (218); Bachman-Janno-Rebane-Salun I 104; Metstak² 40 ja 43
B.	Kes on aasal, kasukas seljas? Lammas Kuu 1973 (P. Kippar)
2064.	SUVEL KUUSK, TALVEL LEHM? Kanep - 2+32+1+1 = 36 (59) var.
A₁a₁.	Suvel kuusk, talvel lehm? Kanep Pst 1891 (J. Leppik) Hel, 5Trv, 3Pst, Plt?, Nõo, Puh, Rõn - 13 var.
A₁a₂.	Suvel kuuseke, talve lehmäke? Kanep Puh 1889 (D. Arak) 2Puh, Ote - 3 var.
A₁a₃.	Suvõl kuusõhn, talvõl lehmähn? Kanep Vas 1887 (H. Prants) • Meelej. nr. 50 (1887) 399 (38); E EM 147 (1390); Kmpm. KH 47; Kmpm. KLr 359; E EM² 127 (1815); Kmpm. KLr II⁶ 348
A₁b.	Suvel ku kuus, talve ku lehm? Kanep Trv 1894 (A. Rull) 2Trv - 2 var.
A₁c.	Suvel kuusen, talvel lehmä all? Kanep Krk 1893 (J. Hünerson)
A₂a₁.	Suvel kasvab kui kuusk, talvel lüpseb kui lehm? Kanep Trv 1889 (J. Käger) Pöi?, Trv, Tt - 3 var. E EM 147 (1389); E EM² 127 (1812)
A₂a₂.	Suvel kasvab kui kuusik, talvel nüpsab kui lehm? Kanep Trv 1890 (V. Mõts)
A₂b.	Talvel lüpsab ku lehm, suvel kasvab ku kuusk? Kanep Saa 1889 (J. Tuul)
A₃*.	1) Talve lehmake, suvel kuuseke? Kanep Rõn 1890 (P. Grünfeldt) 2) Talvel kuuseke, suvel lehmake? Kanep Ote 1889 (V. Vaher) Hls, Rõn, Ote - 3 var.
Ba.	Suvel kuusõn, talvõl piiman? Kanep Rõu 1889 (K. Thom) Rõu, Vas, Se - 3 var.
Bb.	Suvel kuuseke, talve piimäke? Kanep Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
C.	Suvel kuusen, talvel leevän? Kanep Urv v. Krl 1910 (M. Pehka, R. Tamm)
D.	Sui kuuse, talve lõõga? Kanep Saa v. Hls 1988 (E. Leppik)
Ea.	Suvel kuusk, talvel lehmäk, liha süvväs, nahka müvväs, luu ei kõlba koeralegi? Kanep Krk 1890 (J. Kuusik) Kontam.: = 1547Za
Eb.	Suvel mõts, talve piim, liha süvväs, leem juvvas, luud ei laku penigi? Kanep Hel 1887/94 (J. ja P. Einer) Kontam.: = 1547Zb
2065.	SUVEL KÜLM JA TALVE KUUM? Ahi - 0+7+1+2 = 10 (55) var.
Aa.	Suvel külm, talve lämi? Ahi Pst 1889 (H. Henno)
Ab₁*.	Suvel külm ja talve kuum? Ahi Pst 1888 (J. Jaakson) Khn, Tor, Pst, Võn - 4 var. E EM 144 (1363); Pet. HS I 18 (1); Tander 32; E EM² 125 (1781); Nugis 293 ja 314 (212); Metstak² 23 ja 25
Ab₂.	Talve om kõige kuumemb ja suvel om kõige külmemb? Ahi Võn 1911 (J. ja M. Kärt)
Ac.	Talve kige soojem, suvel kige külmem? Ahi Hel 1889 (G. Habicht) Hel, Ta - 2 var. E EM² 127 (1816)
Ba.	Talvel higistab, suvel külmetab? Ahi Trv 1909 (M. J. Eisen) E EM² 128 (1837); E MM 15 ja 45 (235); E MM² 15 ja 48 (238); E MM³ 13 ja 39 (238)
Bb.	Suvel soojaga külmetab, talvel pakasega palavas? Ahi toanurgas VNg 1946 (A. Krikmann) Lasteleht nr. 11 (1901) 176 (4); Kuhlbars 5 ja 24 (16); Kuusik KT 213 (27)
Vrd.	uk (mõistukink pulmas): Mõistusõnaliselt pruudile kinkima pulmas, nagu: kui sui, siis külm, kui talv, siis soe (Lüg)
2066.	SUVEL LEEGIB, TALVEL LEEGIB, IKKA LÄHEB MUSTEMAKS? Katus - 0+4+0+0 = 4 (6) var.
Aa₁.	Suvel leegib, talvel leegib, ikka läheb mustemaks? Katus Saa 1888 (J. Tuul)
Aa₂.	Sui pleegib ja talve pleegib, aga ika läheb mustemaks? Õlekatus Vil 1894 (A. Suurkask) E EM² 125 (1786)
Ab.	Suvi leegib, talv leegib, ikka läheb kord-korralt mustemaks? Katus Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
B.	Leegib ööd ku päevä, iki lääb mustemas? Katus Trv 1890 (A. Rull) Vrd. 1000 2601 2609
2067.	SUVEL LOOKAB, TALVEL KÜKITAB? Äke - 2+60+11+6 = 79 (111) var.
A.	1) Pääva lookab, ööse kükitab? Äke Vän 1887 (J. Peterson) 2) Päeval lookab, öössel kükitab? Äge Mus 1949 (V. Kuut) E EM 117 (1057); E EM² 103 (1398)
B₁a₁.	Suvel lookab, talvel kükitab? Äke Tor 1889 (K. Kirschbaum) Amb, Kuu, Tor, Hls, Pst v. Pil, Vil, SJn, 2KJn, 2Pil, 3Plt, Ta, Lai, Pal, Trt, Räp - 19 var.
B₁a₂.	Suvel lookab, talve kükitab? Oksägel Hel 1874 (A. Wahlberg) Hel, KJn, 2Pil - 4 var.
B₁a₃.	Suil lookab, talvel kükitab? Äki SJn 1889 (T. Köstner) SJn, KJn, Pil - 3 var.
B₁a₄.	Suve lookab, talve kükitab? Äke Vil 1895 (J. Täht)
B₁a₅.	Sui lookab, talvel kükitab? Äkked Tür 1888 (M. Tults) Pai, Tür, Pil - 3 var.
B₁a₆.	Sui lookab, talve kükitab? Äki Tür 1896 (T. Allikas, J. Johannson) Rak, Tür, Tür v. Juu, 3Vän, Tor, Vil, 6SJn, 4Pil - 18 var. E EM 144 (1360); E EM² 125 (1778)
B₁a₇*.	1) Suvel lookab ja talvel kükitab? Äke KJn 1938 (J. Raidla) 2) Suil lookab ja talvel kükitab? Äke Sim 1957/60 (H. Joonuks) 3) Sui lookab ja talve kükitab? Äki SJn 1896 (M. Käär) Sim, Koe, Vän, Tor, Pst, Vil, SJn, 2KJn, Pil - 10 var.
B₁b*.	1) Suvel luukab, talvel kükitab? Äke Ksi 1888 (T. Riomar) 2) Sui luukab, talve kükitab? Äke JJn 1897 (J. A. Rehberg) 2JJn, KJn, Ksi - 4 var.
B₁c.	Suvel lonkab, talve kükitab? Äki Saa 1888 (P. Sitzka) Saa, Hel - 2 var.
B₁d.	Suvel lookleb, talvel kükitab? Äke TMr 1926 (L. Berg)
B₁e.	Suvõl loogatas, talvõl kükitas? Äke Se 1936 (M. Vabarna)
B₁f.	Sui lookas, talve kükitab? Äke Plt 1878 (K. Moks)
B₁g.	Suvel loogeldab üle maa, aga talvel kükitab aia ääres? Äke Plt 1899 (M. Luu)
B₁h.	Suvel loogab kui uss, talvel kükitab kui jänes? Pakkäke Trm 1896 (J. Soodla)
B₂*.	1) Talve kükitab, suuvel lookab? Ägel Pst 1888 (J. Jaakson) 2) Talve kükitab, sui lookab? Ägli Vil dat-ta (J. Täht) Kuu, Pst, Vil - 3 var. E EM 148 (1404); E EM² 128 (1839); E MM 15 ja 45 (237); E MM² 16 ja 48 (240); E MM³ 13 ja 39 (240)
C.	Sui luukab, talve magab? Äki Hää 1933 (M. Martinson)
D.	Suvel küükas, talve kükitap? Ägel Trv 1889 (H. Kallas)
E.	Sui roomab, talvel kükitab? Äke Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
F.	Sui jookseb, talvel kükitab? Ägli SJn 1903 (M. Evert)
G.	Suvel kükitab, talvel lakas? Äke VMr 1890 (A. Elken)
Vrd.	2075F₂
2068.	SUVEL LUGE KIVE-KANDE, TALVEL TAEVATÄHTI? Ägel - 0+7+2+1 = 10 (52) var.
A.	Suve kaalub kiva ja kande, aga talve magab ahju taga? Ader Vil 1894 (A. Suurkask)
Ba.	Suve kisub kive ja kande kokku ja talvel loeb tähti taevas? Ägel metsas selipidi maas Saa 1895 (P. Ramberg) E EM² 127 (1814); E MM 15 ja 45 (230); E MM² 15 ja 48 (233); Ainelo III 124; Huvit. II³ 146 ja 248 (6); Käis EV I⁵/II 93; Metstak² 59 ja 61; Mihkel nr. 5 (1994) 38 (8); E MM³ 12 ja 39 (233)
Bb.	Suvel ajab kiva ja kande kokku, talvel loeb tähti taevast? Ägel Hls 1893 (J. Stamm)
C₁a.	Suvel luge kive-kande, talvel taevatähti? Ägel Krk 1892 (J. Hünerson)
C₁b₁.	Suvel loeb kiva, talvel taevatähti? Äke Hls 1890 (J. Riiet) Hls, Trm - 2 var.
C₁b₂.	Suvel loeb kivikesi, talvel taivatähekesi? Äke Puh 1888 (H. Huik)
C₂.	Talvel lueb taevast tähti, suvel kivisi ja kände? Ägel Hel 1891 (J. Lammas)
D*.	Suvel uurib maad, talvel taevatähti? Seanina-ader: suvel ta on mulla sees, talvel asetatakse seina ääre, nina ülespidi Krj 1938 (K. Lepp) 2Krj - 2 var.
Vrd.	2443
2069.	SUVEL NUTAB, KÕHT ON TÜHI, TALVEL TÄIS, ET OKSENDAB? H[eina]ladu - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
Vrd.	2078
2070.	SUVEL PEA SINETAB, TALVEL KUULAB KUUSE ALL? Vene - 0+1+0+0 = 1 (5) var. Jõh 1888 (N. Otto) E EM 147 (1394); E EM² 128 (1822)
Vrd.	2092
2071.	SUVEL RIIDIS, TALVEL ALASTI? Puu - 1+10+7+1 = 19 (80) var.
A₁a*.	Suvel riidis, talvel alasti? Puu Tt dat-ta (anon) Har, Tt - 2 var. Õpilasleht nr. 19 (1937) 10 (1); Muhel VN 6 ja tagakaas (1)
A₁b.	Suvel seesab riidis, talve alasti? Puu KJn 1936 (L. Köögardal)
A₁c.	Suvel riides, talve ihualasti? Puuleht Trv 1889 (J. Käger)
A₁d.	Suvel riides, talvel paljas? Lehtpuud Kuu 1938 (I. Lehesalu)
A₂.	Suve rüvüga, talve alasti? Ua' Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 131 (172)
B.	Sui kuuega, talve alasti? Lehtpuu Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 144 (1362); E EM² 125 (1780); Nugis 293 ja 314 (211); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (11)
C₁a.	Suvel kasukas seljas, talvel paljas? Mets Pld dat-ta (A. Klaas) Säde nr. 36 (1973) 4; AKS 101 (1); Ojasaar 67
C₁b.	Suvel kasukas seljas, talvel alasti? Puu Ran 1939 (L. Kallas)
C₁c.	Küsse [sic!] suvel kand kasukat, talvõl ihualastõ? Kõiv Krl 1910 (H. Ojansuu)
C₂+.	Suvel kaskan, talvel katte all? Mõts Plv 1890 (J. Tobre) Har, Plv - 2 var. Lasteleht nr. 10 ja 11 (1935) 160 ja 176
D₁.	Suvel tanuga, talvel tanuta? Puu lehtes Lai 1897 (H. Asper)
D₂a.	Talve tanuga, sui tanuta? Puu Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 148 (1407); Kas. Talur. Kal. (1895) 64 (8); Pet. HS I 55; E EM² 129 (1844)
D₂b*.	Talve tanuga ja sui ilma tanuta? Puukänd Kul 1936 (A. Samet) Kul, Rei - 2 var.
E.	Suvel om kübärätä, talvel kübär pääh? Mõts Räp 1905 (V. Songi)
Fa.	Sui palja peaga, talve mütsiga? Puukänd Vig 1869 (M. J. Eisen) E EM 145 (1366); E EM² 125 (1785); Nugis 293 ja 314 (214)
Fb.	Talvel mütsügä, suvel ilma mütsütä? Väravapost Kuu 1980 (E. Lindström) Õpilasleht nr. 19 (1937) 10 (2)
Vrd.	2073 2139 2602
2072.	SUVEL SAISAN, TALVE TÜÜS? Regi - 0+4+1+1 = 6 (36) var.
a.	Sui magab, talve töös? Regi Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 144 (1364); E EM² 125 (1782); Nurmik II 13 (13); Nugis 293 ja 314 (213); Metstak² 37 ja 38
b.	Suvel saisan, talve tüüs? Regi Rõn 1888 (H. Urb)
c.	Suvel makkas, talvel eläs? Tulease San 1889 (M. Lepp)
d+.	Sui puhkab, talvel lohiseb? Regi Käi dat-ta (L. Annus) Kos, Käi, As - 3 var.
Vrd.	2144 2510
2073.	SUVEL SUKKEGA, TALVE PALLASTE JALGEGA? Ader - 4+38+2+0 = 44 (65) var.
Aa*.	Suvel sukkega, talve sukketa? Ader Hel 1874 (A. Wahlberg) Hel, Nõo - 2 var.
Ab*.	Sui sukkes, talve alasti? Adra raudpuu Vil dat-ta (J. Täht) Vil, Ran - 2 var.
Ac₁.	Suuve sukis ja talve paljajalu? Ader Tt dat-ta (anon) Wied. 288; E EM 145 (1369); E EM² 125 (1789)
Ac₂*.	Suvel sukkega, talve pal'laste jalgega? Ader Pst 1893 (J. Reevits) Saa, Krk, Hel, 7Trv, 2Pst, Pal, Nõo, 2Puh - 16 var.
Ac₃.	Suvel suka jalan, talve palja jala? Adra raudpuu Rõn 1889 (A. Rahi) Vil, 2Rõn - 3 var.
Ac₄*.	Suvel kõnnib sukkadega, talvel paljajalu? Ader Pst 1891 (J. Leppik) Pst, Tt - 2 var.
Ad.	Suvel sukke, pastaldega, talve paljaste jalgega? Ader Trv 1889 (J. Käger) 3Trv, Tt - 4 var. E EM 147 (1393); E EM² 127 (1821)
Ae₁.	Suvel suka, saabastega, talve palja jalgadega? Ader Pst 1888 (J. Jaakson) Hls, Trv, Pst - 3 var.
Ae₂*.	Suve kõnnin sukken ja saabasten, talve olen pal'lajalu? Ader Hls 1936 (L. Takk) Hls, Hel - 2 var.
Af₁.	Suvel raudsaabastega, talvel paljajalu? Ader Trv 1894 (K. Tober)
Af₂.	Talvel paljajalu, aga sui saabastega? Ader Tõs 1892 (G. Anniko)
Ag.	Suvel saapis, talve ei ole? Ater Saa 1888 (P. Sitzka)
Ah+.	1) Suvel kingades, talvel kingadeta? Ader Trv 1909 (M. J. Eisen) 2) Talvõl käü kängätä, suvõl suka jalan? Adõr Kan 1895 (G. Loodus) 2Trv, 2Pst, Kan - 5 var. E EM² 127 (1813)
B.	Karu kõnnib kallast mööda, suvel sukkis, talvel suketa? Ader KJn 1870 (J. Tiedemann) Kontam.: = 566Ä
Vrd.	2057 2071
2074.	SUVEL SUUREM KUI SAKS, TALVÕL ALAMP KU SANT? Varblini - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Krl 1910 (H. Ojansuu)
Vrd.	kk: Mõni ütleb teisele, et sa nagu suur saks, põle sool tööd teha üht (Mar); Ta oo nii vaene kui sant (Mär)
2075.	SUVEL SÕEDAB SUURT TIID, TALVE MAGAB TAMME ALL? Lootsik - 2+25+13+3 = 43 (82) var.
A₁a.	Susi sõit suvõl suud pitteh, talvõl maka tammõ all? Lootsik Se 1888 (H. Prants) 2Rõu, Se - 3 var. Ol. Lisa nr. 12 (1888) 191 (1) Vrd. 1971Tb₂
A₁b.	Suvõl sõit suud piti, talvõl tammõlehe all? Lootsik Se 1937 (M. Reinola) Vrd. 1449A₁k
A₁c*.	Suvõl sump sood pite, talvõl maka tammõ all? Laiv, loodsik Se 1953 (E. ja H. Tampere) 2Se - 2 var. Metstak² 70 ja 71 Vrd. 2032
A₁d.	Suvõl sump suud piti, talvõl tammõlehe all? Loodsik Se 1938 (A. Tubli) 2Se - 2 var.
A₂*.	Susi sõit suud müüdä, talvõl makka lepä all? Lootsik Rõu 1896 (H. Treu) Rõu, Se - 2 var.
B₁a.	Suvel sõedab suurt tiid, talve magab tamme all? Lootsik KJn 1936 (L. Köögardal) KJn, Kod, MMg, Võn, Kam, Ran, Räp - 7 var.
B₁b.	Suur sikk, suured sarved, suvel sõidab suurta teeda, talvel magab tamme all? Laev VMr 1889 (K. Roost) Vrd. 1971A₂b
B₁c.	Suvõl sõit suurt tiid, talvõl tammõlehe all? Lootsik Se 1929 (I. Sonts)
B₂a.	Suvel sõit suurt teed, talvel lesatas lepa all? Lootsik Võ 1875 (J. Hurt) E EM 147 (1392); Schneider Elusal. Kal. (1905) 27 ja 42 (32); E EM² 127 (1820); E MM 15 ja 45 (231); E MM² 15 ja 48 (234); Raud KL III 213 (25); Raud VMj 214 (25); Säde nr. 77 ja 87 (1957) 4 (9); E MM³ 12 ja 39 (234)
B₂b.	Talvel lesib lepa all, suvel sõidab piki teeda? Lootsik Plt 1950 (V. Kuut)
B₃.	Suvel reisib pikki teid, talvel puhkab kuuse all? Lootsik Trm 1937 (H. Kaasan)
C₁a.	Suvel suppab suuren nurmen, talve magab tamme all? Laev Trv 1892 (J. Kill)
C₁b.	Suvel hüppab suuren nurmen, talve magab tamme all? Lootsik Trv 1889 (H. Kallas)
C₁c.	Suvel künnäb suure nurme, talve puhkab tammikun? Loodsik, vene Pst 1893 (J. Reevits)
C₂a.	Suvel suppab suures nurmes, talve kurdab kuuse all? Ader Vil 1892 (H. Pihlap)
C₂b.	Suvel kõnnib suure nurme, talvel kurdab kuuse all? Ader Pst 1889 (H. Henno) Trv, Pst - 2 var.
C₃a.	Suvel künnab suurt nurme, talvel puhkab põõsikus? Vene Trv dat-ta (A. Parts)
C₃b.	Suvel sõidab suures nurmes, talvel puhkab põõsikas? Lootsik Saa 1889 (J. Tuul)
C₃c.	Talve puhkab põõsikun, suvel sõidab suuren nurmen? Vene või loodsik Trv 1889 (J. Käger)
D₁a.	Suvel suure välja pääl, talvel suure tamme all? Lootsik Vas 1894 (P. Saar)
D₁b.	Suvõl käüse suurõ välä pääl, talvõl maka tammõ all? Lootsk Se 1928 (T. Haak)
D₂.	Suvel künnab suured väljad, talvel magab talve ojas [sic!]? Laev Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
D₃.	Sui ta suitseb suurel väljal, talve kükitab küla vahel? Lumi Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
E.	Suvel sõidab suurtel vetel, talvel lebab lepa all? Paat Kuu 1964 (S. Mering)
F₁.	Sui sõidab kõik ilma läbi, talve kössitab lepa all? Lootsik Hää 1933 (M. Martinson)
F₂.	Sui sõidab kõik ilma läbi, talve kössitab aia ääres? Lootsik Hää 1933 (M. Martinson) Vrd. 2067
F₃.	Suvel sõitis kõik kohad läbi, aga talvel on maoli? Lootsik Vän 1937 (E. Tammsoo)
G+.	1) Suvel jookseb suisa-saisa, talvel magab hange sees? Vene Trm 1895 (S. Sommer) 2) Ööl lõkkeb, päeval lõkkeb, pimeda pilve aal lõkkeb, suvel lendab suured laaned, talvel magab tamme all? Lehmakell Tt 1889 (anon) Vil, Trm, Tt - 3 var. Vrd. 1810 2609
H.	Tünda-tända torva, punda-panda rauda, suvõl juusk suurõ vii, talvel tassa tammõ alt, juurõ ütte juuskva, ladva ütte langõhusõ? Mõrsja kosilasõga Se 1930 (V. Ruusamägi) Kontam.: = 963K
Vrd.	2058 2059 2062 2077 rl: /- - -/ Sui ma soidan sooda mööda, / talve marsin maada mööda, /- - -/ (VK VI:1, nr. 168A < Hlj)
2076.	SUVEL SÕIDAB SORINAL, TALVEL TASAHILJUKEISI? Vihm ja lumi - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Äks 1889 (K. Blaubrik)
2077.	SUVEL SÕIDAB SUKU SELJAS, TALVEL TAMMEPAKU SELJAS? Linakoltsip - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Trv dat-ta (A. Parts)
Vrd.	2075
2078.	SUVEL SÖÖB, TALVEL SITUB? Heinaladu - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Hlj 1888 (K. Leetberg)
Vrd.	2059 2069
2079.	SUVEL TÜDRUK, TALVEL NAINE? Känd - 0+34+10+2 = 46 (78) var.
Aa₁.	Suvel tüdruk, talvel naine? Känd Pee 1927 (R. Viidebaum) 2Jõh, Sim, VMr, 2JJn, Pee, Tür, Kuu, Rap v. Mär, 4Vän, Hls, Trv, Kõp, SJn, Pal, Trm, MMg, Trt, Ran, San, Kan, Tt - 26 var. • Ol. Lisa nr. 24 (1888) 384 (6); E EM 147 (1395); Schneider Elusal. Kal. (1905) 9 ja 42 (6); E EM² 128 (1823); Metstak² 53
Aa₂.	Suvel tüdruk, aga talvel naine? [Lahendus puudub] VMr 1890 (A. Elken)
Aa₃.	Talve naene, suvel tüdrek? Puukand KJn 1888 (J. Reial)
Ab.	Talvel valge peaga tüdruk, suil musta peaga naene? Känd Tor 1889 (C. Tults)
Ac*.	Suvel tüdruk, talvel noorik? Väravapost, sui palja peaga, talvel lumest müts peas nagu noorikul, ilus valge ja puhas Rap v. Mär 1954 (E. Poom) Rap v. Mär, Trm, TMr, Ote, Se - 5 var.
Ad.	Sui noorik, talvel naene? Puu Hlj 1936 (J. A. Reepärg)
Ae.	Suvõl paaba, talvõl noorik? Känd Se 1938 (V. Viitkin)
Af.	Suuvel noorik ja talvel vanamoor? Kuusepuu Jõh 1888 (N. Otto) E EM 147 (1391); E EM² 127 (1819)
Ag.	Suvel lesk, aga talvel naine? Lumi postide pääl Kos 1892 (T. Wiedemann) E EM² 127 (1817) Vrd. 2055
Ah.	Suvel preili, talvel proua? Lumemütsid postide otsas Kuu 1939 (H. Martinson) E EM² 127 (1818)
Ba₁.	Talve naene, suvel mees? Puukand Tor 1888 (M. Tilk) E EM 148 (1405); E EM² 129 (1841)
Ba₂.	Sui ajal on mees, aga talve ajal naine? Känd Tõs 1892 (G. Anniko)
Bb.	Sui must mees, aga talvel valge noorik? Puukänd Tor 1888 (A. Martson)
Bc.	Talvel mees, suvel naene? Metsapuu Pal 1889 (E. Uus) Tor, Pal - 2 var.
Ca.	Suvõl susi, talvõl noork? Kand Se 1927 (M. Pihlapuu)
Cb.	Suvel puu, talvel noorik? Kand Trv 1892 (J. Kill)
Vrd.	2615
2080.	SUVEL VIHT, TALVE LUUD? Kasepuu ja muu lehedega puu ka - 0 (2) var. M. Mäesalu (1939): omaloominguline tekst Metstak² 53
2081.	SUVÕL KATUSÕ ALL, TALVÕL ILMA KATUSÕDA? Lehepuu - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Kan 1895 (G. Loodus)
2082.	SUVÕL PIIRAK, TALVÕL VATSK? Pini maka - 0+5+20+8 = 33 (37) var.
Aa₁.	Suvõl piirak, talvõl vatsk? Pini maka Se 1928 (T. Linna) 2Vas, Vas v. Se, 17Se - 20 var.
Aa₂.	Suvõl om piirak, talvõl vatsk? Koera magamine Se 1910 (H. Ojansuu) 3Se - 3 var.
Aa₃*.	Suvõl om piirak, a talvõl vatsk? Pini Se 1935 (J. Mägiste) 2Se - 2 var.
Ab₁.	Talvõl vatsk, suvõl piirak? Pini Se 1928 (T. Haak) Vas, 3Se - 4 var.
Ab₂.	Talvõl kui vatsk, suvõl piirok? Pini Se 1935 (P. Külaniit)
B+.	Suvõl pikäh ku piirak, talvõl rõngah [tekst katkeb?]? Pini Se 1951 (R. Viidalepp) 3Se - 3 var.
Vrd.	2155
2083.	SUINE LIND TALISE TEE JAARES, SÜLLASED TIIVAD JA SÜLLASED SARVED JA NELIKÜMMEND JALGA ALL? Vanker - 0+2+1+0 = 3 (3) var.
A.	Suine lind talise tee jaares? Vanker Koe 1890/3 (H. Schultz)
B*.	Suine lind talise tee jaares, süllased tiivad ja süllased sarved ja nelikümmend jalga all? Vanker Koe 1890/3 (H. Schultz) 2Koe - 2 var.
Vrd.	2693Ab
2084.	SUVINE POISIKE, SAJAKORDNE KASUKAS? Kapsas - 4+108+53+20 = 185 (390) var.
A₁a₁.	1) Suine poisike, sajakordne kasukas? Humalad Ann 1929 (R. Viidebaum) 2) Suvine poisike, sajakordne kasukas? Kapsas Kad 1970 (M. Hiiemäe) 3Jõh, 2Iis, 2Hlj, Kad, 3Rak, VJg, Sim, 2VMr, 2JJn, Pee, Ann, 2Pai, 3Tür, Tür v. Juu, Jõe, Tln, Jür, 2Kos, Rap v. Mär, 2Hag, HMd, Mär, 2Vig, 2Mih, 2Han, Mar, LNg, Käi, Sa, Khk, Kaa, Pöi, Muh, Aud, 2Vän, 5Tor, Pär, Pär?, 3Hls, Krk, 2Hel, Pst, 2Vil, SJn, KJn, Pil, Ta, Lai, Trm, 2Kod, Äks, TMr, Nõo v. Ote, Rõn, 2Ote, Tt - 83 var. • Helle 370 (108); Willmann 173 (98); Hupel² 173; Lönnrot 160; Ahlqvist 74; Wied. 287; Kas. Talur. Kal. (1881) 39 (10); Malm 15 (6); Tõn. Tln. Tähtr. (1889) 59 ja 60 (11); E EM 144 (1365); Tõn. LLr 30 (2); KAH EKAl 162 ja 164 (102); Kmpm. KH 39; Rõuk 36 (14); Elken³ 15 (6); E EM² 125 (1784); E MM 15 ja 45 (221); Kmpm. KLr I⁸ 17; E MM² 15 ja 48 (224); Kmpm. EL I⁹ 17; Raud KL III 213 (23); Raud VMj 213 ja 214 (23); Meie aasta (1953) lk-ta (3); Bachman-Rebane II (1955) 22; ÜÕÕ 69 (5); Pioneer nr. 10 (1957) lk-ta; Säde nr. 77 ja 87 (1957) 4 (4); Kuut VI (1960) 189 (3); Siim-Vallner III 31 (3); Täheke nr. 12 (1988) lk-ta (7); Hiie-Müürsepp IV/I 27; Metstak² 55 ja 56; E MM³ 12 ja 39 (224)
A₁a₂*.	Suvine poisikene ja sadakordne kasukas? Kapsapea Plt 1892/6 (M. Luu) VMr, Phl, 2Rei, Plt - 5 var.
A₁b₁.	Suine poiss, sajakordne kasukas? Kapsas Muh 1888 (T. Kuusik) Mih, Emm, Hii, Kär, Muh - 5 var.
A₁b₂.	Suine poiss ja sadakordne kasukas? Kapsas Emm 1938 (E. Ennist) Vig, Käi, Emm - 3 var.
A₁c₁*.	Suvinõ poisikõnõ, saakõrraline kasuk sällän? Kapstapää Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv) Jõh, Kir, Tõs, Saa?, Hls, KJn, Pil, Plt, Äks, Rõu - 10 var. Jürjens 33; Huvit. II³ 146 ja 248 (9); Käis EV II/I lk-ta; Huvit. V Lisa 18 (45)
A₁c₂*.	Ise suine poisike ja sajakordne kasukas selgas? Kapstapea VMr 1891 (C. Mastberg) VMr, Tln - 2 var.
A₁d*.	Ühesuine poisike, sajakordne kasukas? Kapsapea Pär 1902 (J. J. Pulst) HMd, Var, Pär - 3 var. Kuusik La 14 (4); Laste prillid I 16 (4)
A₁e.	Suvinõ poisikõnõ, sada kõrda kaskat ümbre? Kapstapää Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
A₂.	Suine poisike, tuhandekõrdses kasukas? Kapustapää Trv 1889 (H. Kallas)
A₃.	Suvine poisikene, lambanahka kasukas? Kapsas Hlj 1890 (L. Lepp-Viikmann)
A₄a.	Suvinõ poisikõnõ, sada kasukat sälähn? Kapstapää Rõu 1896 (A. Perli)
A₄b.	Suvine poisike, sada särki sellän? Kapsapea Krk 1956/7 (A. Toompalu) Vrd. 657B₂
Ba.	Suvine mees, talvine kasukas? Kapsapea Tt 1888 (A. J.)
Bb.	Suvine mees ja taline kasukas seljas? Kaalikas Plt 1895 (M. Luu)
C₁a₁.	Pooleaastane poisike, sajakordne kasukas? Kapsapää Pst 1890 (L. Vihvelin) Tln, Tor, Hls, Pst, Vil, Kõp, 2Pil, Plt, 2Kod, Ran - 12 var. E EM 125 (1155) Vrd. 1692
C₁a₂.	Pooleaastane poisike, sadakõrne kasukakene? Kapusapea Kod 1888 (J. Kook) Pst, Vil, Kod - 3 var.
C₁b₁.	Pooleaastane poisige, saeakordne kasugas selgas? Kapsas Phl 1939 (E. Ennist) Kuu, Jõe, Phl, Pöi?, 2Saa, 2KJn, 2Kod, Nõo, Urv, Har - 13 var. EMrd IV 228 (123)
C₁b₂.	Pooleaastane poisike ajab sajakordse kaska selga? Kapsapää Saa 1939 (H. Hõimoja)
C₂a.	Pooleaastane poiss, sajakordne kuub seljas? Kapsapää Tõs 1921 (S. Lind)
C₂b.	Pooleaastane poisike, saakõrdne rüid sällan? Kapust Ran 1889 (H. Raag)
C₂c.	Pooleaastane poisike, sajakordne mantlike? Kaastapia Pär 1888 (H. Martinson)
C₂d.	Pooleaastane poisike, sajakordne mütsike? Kapstapää Tt dat-ta (M. Undi)
C₂e.	Pooleaastane poisikene, saakordne nahk? Kapsas Kõp 1888 (V. Reiman)
C₃a.	Pooleaastane poisike [sada] kasukast selges? Kapsapea Vän 1889 (J. Peterson) Vän, Tor, Hls, 3Pst - 6 var.
C₃b*.	Pooleaastene poisike, sada särki sel'lan? Kapustepää Krk 1936 (M. Sarv) Vän, Krk - 2 var.
C₃c.	Pooleaastane poisike, sada vatti sel'las? Kapsas Vil 1938 (L. Takk) 2Vil - 2 var.
Da.	Aastanõ poisikõnõ, saakõrdne kasuk säläh? Kapsas Vas 1937 (I. Daniel)
Db.	Aastane poiss, sajakordne kuub seljas? Kapsapea Hlj 1932 (P. Olliin, E. Pruhl, J. Vendemann)
E₁.	Aastavanune mehekene, [kaksteist] kasukat sälah? Kapstapea Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
E₂.	Aasta mees ja saja-aastane kasuk? Kapsapee Emm 1938 (E. Ennist)
Fa.	Pisikene poisike, sajakordne kasukas? Pähkel Hii 1928 (M. Meiusi) 2Kuu, Noa v. Hii, Hii, Pil - 5 var. E EM 124 (1136); E EM² 108 (1497)
Fb*.	Pisuke poisike, sadakordne kasuk seljas? Kapsapea MMg 1889 (A. Vuks) Jäm, MMg, Se - 3 var.
G.	Veike mehikene, sadakordne kasukas? Kapsapea Aud 1888 (P. Jagor) Anissimov-Mikkel-Nurmik (1936) 40
H.	Vaksapikune mees, sajakordne kasukas? Kaapsas Hää 1889 (E. Grant) Vrd. 1613 2354
I.	Päkapikku vanamees, saakõrdne kasuk seljas? Kapstas Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
J.	Poiskõsõl saakorralinõ kasuk säläh? Kapstapää Se 1930 (V. Ruusamägi)
K.	Üks mehigene ja saeakorne kasugas selgas? Kapsas Emm 1939 (E. Ennist)
L.	Üks naene, sajakordne kasukas selläs? Kapsapiä KJn 1888 (J. Reial) E EM 164 (1586); E EM² 142 (1064)
M*.	Vanamees moas, sadakordne kasukas seljas? Kapsapea VMr 1890 (K. V. Lurich) VMr, Kos - 2 var. Vrd. 2421
N.	Suine lind, sajakordne kasukas? Kuusekäbi Koe 1890/3 (H. Schultz)
Oa.	Sajakordne kasukas, ilma õmblemata? Kapsas Lih 1968 (K. Salve) Kontam.: = 1009Ra
Ob.	Sada kasukat üsna ülestikku, ilma kinni hoidmata? Kapsapää Vil 1895 (H. Niggol) Kontam.: = 1009Rb
Vrd.	636D 1693
2085.	SÕA SÕNNI, TRAGUNA HOBÕSÕ, SÖÖVA ÄR SUU SAMBLÕGI? Prussaku - 0+1+1+0 = 2 (8) var.
a.	Sõa sõnni, traguna hobõsõ, sööva är suu samblõgi? Prussaku Se 1888 (H. Prants) Ol. Lisa nr. 12 (1888) 191 (3); E EM 143 (1354); E EM² 125 (1771)
b.	Sõa sõnni, träguna hobõsõ, sööva suu samblõ? Ritska ja kirgatsi Se 1934 (N. Oinas)
2086.	SÕDA PEETÄS RAUDVASARTÕGA? Kanad nokivad teri - 0+1+0+0 = 1 (18) var. Vas 1887 (H. Prants) • Meelej. nr. 50 (1887) 399 (39); E EM 143 (1347); E EM² 124 (1763); Nurmik II 22 (16); Nurmik EKÕr 141; Vl 118; Lasteleht nr. 4 (1940) 80 (6)
Vrd.	nlj: AT 1381
2087.	SÕDA SAAREMAAL, SÕNUM MEIE MAAL? Tulekahju - 0 (17) var. M. J. Eisen (dat-ta): omaloominguline tekst E EM 143 (1349); E EM² 124 (1765); Nurmik II 75; Nurmik EKÕr 103
Vrd.	242
2088.	SÕDA SÕDIB, ODAD ÕLAL? Oder - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Äks 1894 (P. Sepp)
Vrd.	2092
2089.	SÕDA SÕDIB, PUNANE KUUB JA VALGE MÜTS? Käooras, käolina - 0+1+0+0 = 1 (1) var. SJn 1895 (H. Mikkor)
Vrd.	1064Ca 2092
2090.	SÕDA SÕEDAB KOLMEPÄESE VARSA SELLES? Jää vee peal - 0+2+0+0 = 2 (4) var.
a.	Sõda sõedab kolmepäese varsa selles? Jää vee peal SJn 1893 (J. Mein) Vl 118; Lasteleht nr. 4 (1940) 80 (2)
b.	Kolmepäeväne vars kand kuninge väe? Jää Krk 1890 (J. Hünerson)
Vrd.	2092
2091.	SÕDA SÕIDAB, SASI KAELAS? Vokk - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Amb 1889 (J. Ney)
Vrd.	2092
2092.	SÕDA SÕIT, PÄÄ SINETAS? Lina häitses - 6+177+61+29 = 273 (345) var.
A₁a₁.	1) Sõda sõidab, pea sinetab? Linaväli Han 1889 (A. Reimann) 2) Sõda sõidab, pea sinetab? Pilv Vai 1936 (M. Tarum) 3) Sõda sõidap, pää sinetap? Lina häitsep Ote 1895 (C. Lipping) 4) Sõda sõit, pää sinetas? Lina häitses Kan 1888 (J. Väggi) 3Vai, 2Jõh, Jõh v. Iis, 3Hlj, Rak, VJg, 2VMr, JJn v. Koe, Koe, Tür, HJn, Vig, Han, 4Hls, Krk, 3Trv, 7Pst, Pst?, Pst v. Pil, 2Vil, SJn, Plt, 2Lai, Trm, 3Võn, 2Kam, Rõn v. San, 13Ote, San, San v. Urv, 9Kan, 4Urv, Krl, 3Har, Rõu, 2Plv, Räp, 2Vas, 15Se, 2Tt - 104 var. • Helle 370 (106); Willmann 173 (96); Wied. 287; Tõn. R Tähtr. (1882) 58 (11); Meelej. nr. 38 (1887) 304 (64); E EM 143 (1352); KAH EKAl 162 ja 164 (100); E EM² 124 (1768); Metstak² 60 ja 61
A₁a₂.	Sõda sõidab ja pää sinetäb? Lina õitsmine Hel 1962 (E. ja H. Tampere) Hel, Vas - 2 var.
A₁a₃.	Sõda sõit, aga pää sinetäs? Lina häitses Kan 1963 (R. Praakli) Kan, Se - 2 var.
A₁a₄.	Sõda sõit, pää' sinetäse'? Lina Se 1938 (E. Kirss) Kuu, Võ, Vas, 2Se - 5 var.
A₁a₅.	Sõda sõidab, pää sinäb? Lina häidseb Trv 1897 (J. Vaine) Kuu, Rap, Trv - 3 var.
A₁a₆*.	Sõda sõit, pää sinetäs otsah? Lina häitses Se 1931 (N. Sõrmus) 2Se - 2 var.
A₁b₁.	Sõda sõit, sinine pää otsan? Lina häitses Rõu 1896 (H. Treu) 5Rõu, Räp, Se - 7 var.
A₁b₂.	Sõda sõit, sinipää otsan? Lina Rõn 1888 (P. Grünfeldt) TMr, Rõn - 2 var.
A₁b₃.	Sõda sõit silda mööda, sinine pää otsan? Lina häitseb Võn 1895 (J. Moodis) Vrd. 1971
A₁b₄.	Sõda sõidab, sinised pääd otsas? Lina õitseb Hel 1889 (H. Karolin)
A₁b₅.	Sõda sõit, kõigil sinitse pää otsan? Lina häitses Rõu 1894 (A. Assor)
A₁b₆*.	Sõda sõit, pää sinine? Lina Hel 1925 (E. Päss) Hel, Urv - 2 var. Juhani-Lindsaar-Rosin 81
A₁c₁.	Sõda sõit, sinnin küpar pään? Lina häitses Krl 1889 (E. Kornel)
A₁c₂.	Türgü sõda sõit, sinidse kübärä pään? Lina õitseb Rõu 1894 (P. Kanger)
A₁d.	Sõda sõit, sinine lipp pää pääl? Õitsev lina San 1967 (R. Praakli)
A₂a₁.	1) Sõda sõdib, pia sinendab? Lina õiledes Hlj 1888 (K. Leetberg) 2) Sõda sõdi, pää sinetes? Lina häitses Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Hlj, Rak, Sim, VMr, Kos, 2Vig, 2Saa, 2Hls, 3Hel, 10Trv, 2Pst, 6Vil, Kõp, 7SJn, 7KJn, Pil, Ta, Lai, Pal, Trm, 2Kod, MMg, Äks, 3TMr, Võn, 2Nõo, Ran, Rõn, San, Krl, 3Tt - 69 var. Wied. 287; E EM 143 (1352); E EM² 124 (1768); EMrd II 368
A₂a₂.	Sõda sõdi ja pää sinents? Lina häitsnemine Krk 1890 (J. Hünerson) VJg, Krk, Vil - 3 var.
A₂a₃.	Sõda sõdib, pead sinetavad? Linade õieaeg tuule käes Kos 1891 (J. Härg, J. Unternupp) Kos, Pst, Kõp, Ta - 4 var.
A₂a₄.	Sõda sõdib väljal, pead sinetavad? Linad õitsevad Vän 1933 (M. Hansen)
A₂b.	Sõda sõdib, pea sinab? Lina õitseb HJn 1888 (N. Jegorov) HJn, Vig, Pöi?, Vil, Plt?, Trm, 2Puh - 8 var.
A₂c.	Sõda sõdib, pea silendab? Linad välja peal Trm 1896 (J. Soodla) Hlj, Trm - 2 var.
A₂d₁.	Sõda sõdib, sinine pää otsas? Lina õitseb Hel dat-ta (A. Wahlberg)
A₂d₂.	Sõda sõdib, pea sinine? Linad õitsevad Jür 1890 (J. Põldmäe)
A₂e.	Sõda sõdi nurme pääl, sinine pää otsan? Lina Krk 1931 (L. Lepp) Krk, Hel - 2 var.
A₂f.	Sinine sõda sõdib nurme peal? Linad õitsevad Tor 1889 (M. Tilk)
A₂g₁.	Sõda sõdib ja sinetab? Lina õitseb Plt 1892 (J. Lehmann, G. Põhjakas) Plt, TMr - 2 var.
A₂g₂.	Sõda sõdides sineldab? Lina õilmitseb Trm 1895 (S. Sommer)
A₃a.	Sõda seisab, pea sinendab? Linapõld õitseb Jõe 1888 (H. Tutar) Jõh, Rkv, VMr, JJn, 3Jõe, Tor, Rõu, Se - 10 var.
A₃b.	Sõda seisab, pia sinab? Linad Ksi 1888 (T. Riomar) Plt, Ksi - 2 var.
A₃c.	Sõda seisis nurme pääl, sinised kübarad pään? Linanurm Urv 1887 (J. Paap) E EM 143 (1350); E EM² 124 (1766) Vrd. 141 566R₁b* 1659
A₃d.	Sõda seisab sauna taga, sinise kübara pääs? Lina Urv 1927 (O. Sermat) Vrd. 1878
A₃e*.	Sõda seisab ja sinetab? Linad õitsevad Kuu u. 1890 (J. Einstruck) Kuu, Ksi - 2 var.
A₄a.	Sõda taples, pää sinetas? Lina häitsep Võn 1895 (H. Mikkel)
A₄b.	Sõda taples, sinine pää otsan? Lina õitses Võn 1888 (J. Kripson)
A₅.	Sõda läheb, pea sinetab? Lina õitseb Trm 1889 (H. Mann) Trm, Se - 2 var.
A₆*.	Sõda tuleb kui sinetab? Lina õitsemine Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal) JJn, Plt - 2 var.
A₇.	Sõda väljal, pea sinetab? Linad õitsevad Nrv 1902 (M. Russmann) Nrv, Pil - 2 var.
A₈.	Siidisõda nurme peal ja sinised kübarad peas? Linanurm Hls 1965/6 (K. Jõulu) Säde nr. 45 ja 56 (1970) 8 (2)
A₉.	Sõda õues, pea sinendab? Lina JJn 1888 (M. Roosileht)
B.	Sõda sõidab, pea punendab? Lina õitseb Vai 1893 (A. Feldbach) Vai, Pst - 2 var.
C.	Sõda sõidab, pea sätendab? Lina õitseb Kos 1932 (T. Wiedemann)
D.	Sõda sõdib, pää õitseb? Lina õitseb Vil 1936 (L. Takk) Vil, Ran - 2 var.
E+.	1) Sõda õues ja taevas sinetab? Lina õitseb Ksi 1926 (P. Berg) 2) Vägi sõidab, pea senetab? Linad õitsevad HJn 1895 (J. Tannenthal) HJn, Kõp, Ksi, Rõu, Se - 5 var.
F₁a.	Saks sõidab, pää sinetab? Lina õõvitseb Saa 1888 (P. Sitzka)
F₁b.	Saks sõidab nurme mööda, sinine pääke pääl? Lina õitseb Hls 1894 (J. Riiet)
F₂.	Saks seisab nurmel, sinine kübar pääs? Lina Tt dat-ta (M. Undi)
F₃.	Säks nurme pääl, sinine küpär pähän? Lina Hel 1889 (G. Habicht)
Ga.	Sõda sõidab ja pea sinetab ja aru heidab hella lehta? Lina õitseb Kõp 1889 (K. Ojasuu) Kontam.: = 2004Oa
Gb.	Sõda sõdib ja sinetab, arukaasik heidab hella lehte? Lina Lai 1926 (O. Vilde) Kontam.: = 2004Ob
H.	Sõda väljal, sõrmed risti, sinised kübarad pääs? Linapõld Tt dat-ta (M. Undi) Kontam.: = 2094F
Vrd.	2070 2088 2089 2090 2091 2093 2094B₁d 2275K₄b*
2093.	SÕDA TAPLES, PÄÄ HÕL'LUS? Mõts - 0+1+0+0 = 1 (2) var. San 1888 (K. Gross)
Vrd.	2092
2094.	SÕDA ÕUES, SÕRMED RISTI? Hoonenurgad - 8+185+52+23 = 268 (380) var.
Aa.	Sada sõrmed ristis (Hundert Finger Greuzweise oder gefalten)? Ecken an einem hölzern Hause Tt 1732 (A. Thor Helle) Puh, Tt - 2 var. • Helle 369 (99); Willmann 172 (89); Lönnrot² 192 (141); Wied. 286; E EM 136 (1272); KAH EKAl 162 ja 164 (93); E EM² 118 (1661); Muuk-Mihkla I 59
Ab*.	Sada õues, sõrmed risti? Hoonenurgad ja paarid KJn 1870 (J. Tiedemann) Pst, KJn, Tt - 3 var.
Ac*.	Sada seisub, sormed risti? Toanurgad Kuu 1903 (J. Mikiver) 2Kuu - 2 var.
B₁a₁.	1) Sõda õues, sõrmed risti? Hoonenurgad Hel 1874 (A. Wahlberg) 2) Sõda õues, sõrmed risti? Aed VMr 1889 (M. Kampmann) 3) Sõda õues, sõrmed risti? Katusepaarid Pär 1888 (M. Lipmann) 4) Sõda õues, sõrmed risti? Taraseaid Saa 1888 (J. Miländer) 5) Sõda õues, sõrmed ristis? Varbaed VMr 1890 (J. Reise) 6) Sõda õues, sõrmed ristis? Toakavad Vai 1893 (J. Sorro) 7) Sõda õues, sõrmed ristis? Kavad Rak 1888 (M. Tamm) 8) Sõda õvven, sõrmed rissin? Majanukad, koerakaala nukad Kod 1939 (A. Univere) Nrv, 4Vai, 4Jõh, 3Iis, 5Hlj, 4Kad, Rkv, 3Rak, VJg, 7Sim, 4VMr, 2Amb, Amb v. JMd, 3JJn, 2Koe, Pde, Pai, 2Tür, Tür v. Juu, 4Kuu, HJn, 2Tln, Jür, 3Kos, 2Juu, Rap, 2Rap v. Mär, Nis, Vig, 2Mih, Var, Kse, Pöi, Muh, 2Khn, 5Tõs, 2Aud, 4PJg, 5Vän, 6Tor, 2Pär, Pär?, Hää, 4Saa, Saa?, Hel, Pst, Pst v. Pil, 3Vil, Kõp, 5SJn, 3KJn, 6Pil, 3Plt, Ta, 2Ksi, 7Lai, 6Pal, 8Trm, 7Kod, 3MMg, 3Äks, 4Trt, Võn, 3Nõo, Ote, Kan, Tt - 179 var. • Mötleja 29 ja 54 (124); Just Sak. Kal. (1882) 151 (3); Tõn. R Tähtr. (1882) 57 (7); Nugis 293 ja 314 (209); EMrd IV 228 (123) ja 308 (194)
B₁a₂*.	Sõda õvves ja sõrmed risti? Tuba Ksi 1926 (P. Berg) Iis, Hlj, Amb v. JMd, Koe, Tln, Rap, Lih, Khn, Tõs, Tor, Ksi - 11 var. Lasteleht nr. 8 (1940) 160 (6)
B₁b.	1) Sõda seisab, sõrmed risti? Püstandaid SJn 1893 (J. Mein) 2) Sõda seisab, sõrmed ristis? Katuksehakid Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane) Jõh, 3Kuu, 4Jõe, 2HJn, 2Jür, Kos, SJn, Plt - 15 var.
B₁c.	1) Sõda sõdib, sõrmed risti? Varesjalad MMg 1887 (K. Pedak) 2) Sõda sõdi, sõrme risti? Aianukk Võn 1889 (T. Lätti) Jür, Vig, 3Vil, 2SJn, 3Kod, MMg, Võn - 12 var. Vrd. 2275K₄b*
B₁d.	Sõda sõit, sõrmõ risti? Lina Kan 1896 (G. Loodus) Vil, Trm, Kan - 3 var. Vrd. 2092
B₁e.	Sõda sõub, sõrmed risti? Katuse haripuud Hää 1889 (E. Grant)
B₁f.	Sõda tuleb, sõrmed risti? Maja Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
B₁g.	Sõda vällän, sõrmed risti? Maeanukad TMr 1888 (P. Birkenthal) Vän, Tor, Ksi, TMr, Ote - 5 var. Metstak² 20 ja 22
B₁h.	Sõda seisab, sõrmed väljas? Maja Iis 1938 (A. Hallik)
B₁i*.	Sõda õues, sõrmed püsti? Ajateibad Hag 1889 (J. Valdmann) Hag, 2Hls - 3 var.
B₁j.	Sõa sõrmõ vaeli? [Lahendus puudub] Se 1933 (N. Oinas)
B₂a₁*.	1) Sõda õues, sõda toas, sõja sõrmed risti? Tuanurk VMr 1889 (K. Roost) 2) Sõda õues, sõda toas, sõa sõrmed risti? Seinapalgid Jõh 1889 (J. Petrovitsch) Jõh, Hlj, Kad, 2VJg, 4VMr, Kuu, Trm - 11 var. E EM 143 (1348); E EM² 124 (1764)
B₂a₂*.	Soda tuass, soda ouess, sua sormed risti? Hoone seinanurgad Kuu 1960 (R. Lilhein) Hlj, VMr, Kuu, Khn - 4 var.
B₂b+.	Sõda õues, sõrmed ristis, sõda toas sõrmita? Seinakaba Iis 1931 (L. Uustalu) Iis, VMr - 2 var.
B₃*.	Sõda mere puul, sõda metsa puul, sõjal sõrmed risti? Õlgkatuse harimalgad Hää 1953 (M. Mäesalu) Pär, 2Hää - 3 var.
B₄+.	Sõda siinpool, sõda sealpool, sõa sõrmed risti? Haripuud Saa? dat-da (anon) Saa?, Tt - 2 var.
B₅.	Sõda õues, käed ristis? Lumesadu ja aida seinapalgid risti (aidanurk) Trm 1937 (M. Särg)
B₆.	Sõda õues, sarved risti? Katuse haripuud Muh 1896 (H. Laipmann) HJn, Muh - 2 var.
Ca.	Karu õues, sõrmed risti? Majanurgad SJn 1895 (H. Mikkor)
Cb.	Karu istub kesk õue ja sõrmed ristin? Kaev Nõo 1897 (A. Koger)
D.	Kurat külas, sõrmed risti? Majanurgad J. Sõggel (1894): omaloominguline tekst
E.	Äiä sõrme ristetsiku? Tarenukk Võ 1895 (J. Schmidt)
F.	Sõda väljal, sõrmed risti, sinised kübarad pääs? Linapõld Tt dat-ta (M. Undi) Kontam.: = 2092H
2095.	TSÕIR ALL, KAIV PÄÄL? Lehm - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Rõu 1936 (A. Raadla)
Vrd.	43Da
2096.	SÕIDAB, SÕIDAB, TEED EI OLE, LÕIKAB, LÕIKAB, VERD EI OLE? Paat vee pääl - 1+5+12+7 = 25 (69) var.
A₁.	Vanker veereb ilma ümber, ei iialgi ole jälgi taga? Laev Kär 1889 (T. Jank)
A₂.	Saks sõit maa pidi, jälge perrä ei jää? Lootsik vee pääl Räp 1875/7 (J. Jagomann)
A₃.	Sõidab, sõidab, aga ühtegi jälge ei jää järele? Laev Urv dat-ta (E. Mandel) Urv, As - 2 var. Vitka 37
A₄+.	Tulõ ja lätt, a jälgi ei olõ kongi? Tuul Krl 1976 (A. Pärsimägi) Tln, Krl, Se - 3 var.
B₁a.	Sõidab, sõidab, teed ei ole, lõikab, lõikab, verd ei ole? Paat vee pääl Vil 1895 (H. Niggol) E EM² 124 (1770); Vikerk. nr. 2 ja 3 (1922) 64 ja 95 (3); RpS nr. 6 (1939) 190; ÜÕÕ 67 (4); Metstak 24 ja 35 (258); Metstak² 70 ja 71
B₁b*.	Sõida, sõida, jälgi ei jää', lõika lõika, verd ei tulõ'? Loodsiguga sõitminõ Se 1960 (H. Keskküla) Nrv, Urv, Se - 3 var.
B₂.	Läät, jää-äi jälgi, lõika, tulõ-õi verd? Lootsiguga aja, jää-äi jälgi, leibä lõika, tulõ-õi verd Se 1935 (A. Jänessoo) AKS 98 (4); Välba VI 51 (10)
B₃.	Leikab, vade katki ei lähä, jookseb, vade jälgi ei jää? Paat, laev Kuu 1962 (R. Lilhein)
C₁a*.	Lätt, jälgi jää-äi, rago, a lasta saa-ai? Lootsiguga sõitminõ Se 1935 (D. Karnask) 3Se - 3 var. Kontam.: = 1133T₁a*
C₁b₁.	Läät, läät, jälgi olõ-õi, raot, raot, lasta saa-ai? Järvel sõit Se 1927 (M. Pihlapuu) 5Se - 5 var. Kontam.: = 1133T₁b₁
C₁b₂.	Rago, rago, saa-ai lasta, lätt, lätt, jää-äi jälgi? Lootsiku sõudmine Se 1888 (H. Prants) Kontam.: = 1133T₁b₂
C₂.	Sõida, sõida, jälgi olõ-õi, rao, rao, lasta olõ-õi? Meri Se 1934 (F. Paloots) Kuusik KT 214 (39) Kontam.: = 1133T₂ Vrd. 2234B₄
D*.	Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta, läheb võõrale maale, ei ole jälgegi järel? Laev Han 1937 (L. Uusküla) Jõh, Han - 2 var. Kontam.: = 247P*
Vrd.	442 912 1783Af 2144
2097.	SÕKLANE KOTT NEL'Ä TULBA OTSAHN? Pini - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 131 (168)
Vrd.	698 923 1145 1146 1147 2651
2098.	SÕLG AIDA USSÕ PÄÄL? Päike - 0+1+2+0 = 3 (3) var.
A.	Sõlg läve all? Kuuvalgus Se 1929 (V. Savala)
B.	Sõlg aida ussõ pääl? Päike Se 1938 (E. Kirss)
C.	Suur, suur sõlg mäe servä all? Päävä nõsing, mineng Vas v. Se 1903 (J. Sandra)
Vrd.	832Pc* 2225
2099.	SÕRMEPIKKUNE PULK, MIDA ÄNAM SILITAD, SEDA KÕVEMAKS LÄHEB? Lehmanisa - 0+0+1+0 = 1 (1) var. HMd 1938 (M. Viidalepp)
2100.	SÕRMEPIKKUNE PULK, ÜKS HAMMAS SUUS, KÄÄRIPÄRA TAGA? Võti - 0+1+0+0 = 1 (30) var. Vän 1887 (J. Peterson) E EM 144 (1357); E EM² 125 (1774); Nurmik II 4 (1)
Vrd.	2332Ac 2628 2629
2101.	SÕSAR, MINE SINA SIIST TEED, MINA LÄÄ SÄÄLT TEED, KÜLL ME KÜLA MÄE PÄÄL KOKKU SAAMI? Vööga köitm[ine] - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Rõn 1889 (P. J. Tamm)
2102.	SÕSARESE SIRKESSE, SIIDIDSEDE SIIKE, ROSSEKARVA RÄTEKE? Harak - 0+1+0+2 = 3 (5) var.
A.	Sõsarese sirkesse, siididsede siike, rossekarva räteke? Harak Vlg 1903 (J. Undritz)
B*.	Minu sõsar tsirgukõnõ, rostõkarva rätikene? Pruunid silmad Krl 1976 (A. Pärsimägi) 2Krl - 2 var. Vrd. 2792Kb
2103.	SÕSARITSE TSIRGUKÕSÕ, KARVATSIDE KAARTÕ ALL? Silmad - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Krl 1976 (A. Pärsimägi)
2104.	SÕDSE SÕÕRK, NABA HÖÖRK? Paakaas - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Võn 1926 (M. Mägi)
2105.	SÕERUB, HÕERUB, METSA AJAB MUTAKAID? Lehma saba - 0 (4) var. M. J. Eisen (dat-ta): omaloominguline tekst E EM 143 (1353); E EM² 124 (1769)
2106.	SÄRGI HIIT SÄLAST AR, KASKAD EI HIIDÄ KUNAGI? Lammas - 0+1+0+0 = 1 (21) var. Vas 1903 (J. Jakobson) ÜÕÕ 26 (9); Mihkla-Tedre 56; Kuut VI (1960) 116 (4); Praakli III 92; Mihkla-Tedre EK⁹ 20
2107.	SÄRK ALL, LIHA PEAL? Küünal - 8+139826+11 = 183 (366) var.
Aa₁.	Särk all, liha peal? Küünal Hlj 1888 (J. Linkstein) 2Jõh, 4Hlj, 2VMr, 2Amb, JJn, Koe, Pai, Tür, 2Kuu, 2Jõe, 2HJn, 2Kos, Hag, Vig, Mih, Han, Mar, Phl, Mus, Khk, Kaa, Tõs, Aud, PJg, 3Tor, Pär, Hää, Krk, Vln, 2Vil, Kõp, 2SJn, KJn, 2Pil, 2Plt, 2Lai, Pal, 2Äks, Puh, 2Ran, Rõn, Kan, Krl, Plv, Tt - 63 var. • Helle 369 (100); Hupel 121; Willmann 172 (90); Lönnrot 160; Nörmann 36 ja 55 (68); Ahlqvist 74; Wied. 286; Mötleja 30 ja 54 (126); Is. Kal. (1879) 66 ja 68 (47); Liiv LMt 44 (71); Ol. Lisa nr. 14 (1888) 224 (6); Tõn.Tln.Tähtr. (1889) 58 ja 60 (8); KAH EKAl 162 ja 164 (94); Lasteleht nr. 3 (1912) 48 (3); Metstak² 24 ja 25
Aa₂.	Särk all ja liha pääl? Küinal Tor 1889 (M. Tohv) 2Hlj, Kad, Pee, Juu, Rap v. Mär, Hag, Kse, Tõs, Tor, Pär, Kõp, KJn, 2Pil, Plt, Ksi - 17 var.
Aa₃.	Särk all, lihatükk pial? Kukk Kos dat-ta (J. Mõsikepp) E EM² 119 (1677)
Aa₄.	Liha peal, särk all? Küünal Vän 1889 (J. Tammann) Vig, Vän - 2 var.
Ab₁.	Särk all, ihu pääl? Küünal Nõo 1888 (V. Grünstamm) 2Iis, Kad, Rak, HJn, 2Vig, Han, Vän, Tor, Hel, KJn, Pal, Nõo, 2Ote - 16 var.
Ab₂.	Särk all ja ihu pääl? Küünal Pst 1937 (A. Mikk) Pee, Rap, Pst, Trt - 4 var.
Ac₁.	Hame all, liha pääl? Küünal Ote 1892 (J. Ainson) Pä, Hls, 2Trv, Vil, TMr, 2Nõo, Puh, 7Ote, 3Kan, Urv, Se - 21 var. Hupel 121; St. Pet. Mon. (1805) 64 ja 251 (15); Wied. 286
Ac₂.	Hameh all ja liha pääl? Küünal Plv 1893 (J. Tobre) Kõp, Plv, Räp - 3 var.
Ad₁.	Hamõ all, ihu pääl? Küünal Rõu 1896 (A. Perli) Saa, Hls, Krk, 3Hel, 7Trv, Pst, Vil, Nõo, Puh, Rõu, Se - 19 var.
Ad₂.	Hame all ja ihu pääl? Küünal Trv 1894 (J. Liller) Hls, Trv, Puh, Krl, Tt - 5 var.
Ae.	Riie all, liha peal? Küünal SJn 1889 (J. Tammann) Koe, Tln, SJn, Plt - 4 var.
Af.	Lina all, liha peal (Das Hemde unten, Fleisch oben)? Ein Talglicht Tt 1732 (A. Thor Helle) • Helle 366 (56); KAH EKAl 161 ja 163 (53)
Ba₁.	Särk seespool, liha väljaspool? Küünal Ris 1889 (J. Holts) Kos, Ris, Vig, PJg, Vän - 5 var.
Ba₂.	Särk sees, liha väljas? Küünal Kuu 1935 (R. Põldmäe)
Ba₃.	Liha väljaspool, särk seespool (Das Fleisch aussen, das Hemd innen)? Ein Licht Tt enne 1876 (anon) Tln, Tt - 2 var. • Wied. 274; E EM 83 (675); E EM² 73 (863); E MM 11 ja 44 (137); E MM² 11 ja 47 (139); Ainelo III 62; Kmpm. EL III¹⁰119; E MM³ 9 ja 38 (139)
Bb₁.	Särk siespool, ihu välläspool? Küünäl Vig 1894 (J. Getreu) 2Vig, Phl, 2Aud, Saa - 6 var.
Bb₂*.	Särk sihes, ihu pial? Küünal Han 1969 (I. Aavekukk) Kuu, Han - 2 var.
Bb₃*.	Ihu väljaspool, särk seespool? Küünal Tõs 1889 (H. Anniko) 2Tõs - 2 var.
Bb₄.	Ihu väljas, särk sees? Küünal Trm 1935 (H. Kaasan)
Bc.	Riie seespool, liha väljaspool? Küünal Juu 1888 (J. Valdt) E EM 134 (1252); E EM² 117 (1636)
Bd.	Rõõvas sihenpuul, liha väljänpuul? Küünal TMr 1890 (J. Mägi)
C.	Liha ümber ja linad keskel? Küünal Hlj 1888 (J. Linkstein)
Da.	Särk all, ihu peal, särgi peal paistab päev? Küünal M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 137 (1287); E EM² 119 (1678); E MM 14 ja 45 (211); E MM² 14 ja 48 (213); Huvit. II 216 ja 224 (26); Tamman 26; Jürisson 178 (20); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (24); Loorits VrP 25 ja 26 (24); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 164 (11); Pioneer nr. 3 (1948) lk-ta (1); Mihkla KlL 75 (22); Pioneer nr. 7 ja nr. 8 (1949) lk-ta (2); Vih. (1950) 82 (22); Meie aasta (1953) lk-ta (18); Aleksejeva IV 94 (11); Pioneer nr. 2 (1964) 22; Belskaja-Aleksejeva VI 69 (11); Belskaja-Aleksejeva VII⁴ 66 ja 173 (11); E MM³ 12 ja 39 (213) Vrd. 380G*
Db.	Särk all, ihu pääl, pää kohal paistab päike? Küünal Jõe 1948/53 (G. Vilbaste)
Dc.	Särk all, ihu peal, lagipeal valgus? Küünal Kuu 1964 (O. Jahe)
Dd.	Särk all ja ihu peal ja peas tuli? Küünal Lih 1949 (Ü. Kreek)
Ea.	Liha peal, särk põues? Küünal Trm 1894 (E. J. Õunapuu) Kontam.: = 380Ha
Eb.	Päike paistab pää pääl, särk on tal kõhus, liha väljaspool? Küünal Rap v. Mär 1938 (E. Poom) Kontam.: = 380Hb
F.	Särk all, liha pial, valged söeb ja musta situb? Küinal Kos 1892 (T. Wiedemann) Krikmann 99 Kontam.: = 2393B
Vrd.	1021 1388 1756
2108.	SÄÄSEVAKS SÄÄRT, RAUDSÜLD LABAJALGA? Regi - 3+8+0+0 = 11 (22) var.
a₁*.	Sääsevaks säärt, raudsüld labajalga? Regi Vän 1889 (J. Tiss) 2Vän, Trv, Pst, SJn, Pil, Tt - 7 var. Wied. 286; E EM 137 (1286); E EM² 119 (1676)
a₂.	Raudasülda labajalga, sääsevaksa säärta pikka? Reejalas Vil dat-ta (J. Täht) Pai, Vil - 2 var.
b.	Üks süld labajalga, sääsevaks säärt? Regi Hel 1874 (A. Wahlberg) Vrd. 541
c.	Sääsevaks säärt, küünar labajalga? Regi KJn 1870 (J. Tiedemann) E EM 137 (1286); E EM² 119 (1676)
Vrd.	2353
2109.	SÖÖGITUNNIL TÜÜN, TÜÜTUNNIL PRII? Luits - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Kan 1888 (J. Väggi)
2110.	SÖÖB ISEENDASE SOOLIKAST, AGA VERD JOOB KORVA ARMUTA? Lamp - 0+2+5+0 = 7 (9) var.
Aa₁.	Sööb iseendase soolikast, aga verd joob korva armuta? Lamp Kuu 1911 (K. Viljak) Schneider Elusal. Kal. (1905) 13 ja 42 (12)
Aa₂.	Söeb iseenda soolika, joob kõrva verd armuta? Lamp Kos 1939 (T. Võimula)
Ab.	Sööb iseenda soolika ja verd joob peale armuta? Lamp KJn 1932 (J. Grauberg) Krk, KJn - 2 var.
B.	Vend sööb venna soolikaid, verd joob kõrva armuta? Lamp Kuu 1939 (H. Martinson)
C.	Sulane sööb oma isanda soolikat ja joob ta verd kõrva armuta? Lamp Rap 1896 (J. Reinthal)
D.	Joob isanda vere ja sööb ta soolika? Lamp Kos 1934 (L. Kukas)
2111.	SÖÖB LIHAD, REBIB NAHAD, VIIB RAHAD? Kingsepp - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Kuu 1935 (E. Kruusval)
2112.	SÜVVÄ ANNAD, SIS ELÄS, A KU JUVVA ANNAD, SIS ELÄ-ÄI? Tuli - 0+1+3+2 = 6 (6) var.
a.	Süvvä annad, sis eläs, a ku juvva annad, sis elä-äi? Tuli Se 1938 (J. Ilvik)
b.	Elä igeväst, kui süü, koole õkva, kui juu? Tuli Ote 1938 (A. Kroon)
c+.	Kui sööb, siis elab, kui joob, siis sureb? Tuli Hls 1992 (V. Eesalu) Pld, Hls, Rõn, Ote - 4 var. Vrd. 1233B
2113.	SÖÖDA KUI VENDA, SEO KUI VARAST? Hobune - 1+4+17+36 = 58 (183) var.
A₁a₁*.	Sööda kui venda, seo kui varast? Hobune Emm 1938 (E. Ennist) Jõh, Iis, Lüg, 2Sim, VMr, 5Amb v. JMd, 3Kuu, Noa, Emm, Mus, Pha, Aud, Tor, Saa v. Hls, 2Krk, Hel, Vil, Pil, Pal, Kod, Võn, 2Ote, Urv - 32 var. Huvit. I⁴ 148 (5); Reiman KTr V 26; Käis EV I⁵/II 32; ÜÕÕ 64 (3); Säde nr. 87 (1956) 4 (5); Mihkla-Tedre 57; Kuut VI (1960) 117 (18); Bachman-Vilbok II 55; Säde nr. 26 ja 48 (1965) 8 (5); Hellerma V-VIII 158; Mihkla-Tedre EK⁹ 20; Metstak 16 ja 33 (128); Täheke nr. 6 (1983) lk-ta (1); Hiie-Müürsepp IV/I 49; Metstak² 40 ja 43
A₁a₂*.	Söödad kui venda, seod kui varast? Hobune Rõu 1957 (O. Jõgever) Amb, Kuu, Jür, Krk, MMg, Rõu - 6 var. E EM 144 (1356); Kmpm. KLr 22; Kmpm. KLr I⁴ 23 (48); E EM² 125 (1773); E MM 15 ja 45 (219); E MM² 15 ja 48 (222); Huvit. II 215 ja 224 (14); Kmpm. EL I⁹ 72; Puus. KA I-II 128; Nugis 293 ja 314 (210); Puus. EkÕ II³ 98 (4); Janno-Salun III 134; E MM³ 12 ja 39 (222)
A₁a₃.	Söödab kui venda, siub kui varast? Hobune KJn 1870 (J. Tiedemann) Rkv, KJn - 2 var.
A₁b*.	Siud kui varast ja söödad kui venda? Hobune Var 1968 (E. ja H. Tampere) Iis, Var, Urv - 3 var.
A₂.	Hoia kui venda, seo kui varast? Hobune Rõu 1938 (H. Pill) Trt, Rõu - 2 var. Lasteleht nr. 8 (1940) 160 (1) Vrd. 258C
A₃.	Sööda kui venda, hoia kui varast? Hobune Jür 1896 (J. Saalverk) Amb v. JMd, Jür - 2 var.
A₄.	Köida kui varast ja hoia kui venda? Hobune Ran 1982 (V. Soo)
B*.	Söödä ku velje, köüdä ku varast? Hobune rakkes Rõu 1985 (L. Aaresild) Võn, Rõu, Se - 3 var.
Ca*.	Sööda kui sõpra ja seo kui varast? Hobune Ran 1973 (E. ja H. Tampere) Han, KJn, Pil, Ran, Plv - 5 var.
Cb.	Söödä' ku' sõpra, hoia' ku' varast? Hobune Rõu 1972 (F. Sillavee)
D.	Pessä' ku pinni, köüdä' ku varast, söödä' ku velle, hoia' ku last? Hobune Urv 1964 (A. Kurg) Mst-teks on loetud tekstid, mis originaalkäsikirjas paiknevad mst-te hulgas
Vrd.	vs: EV 1362
2114.	SÜÄ SÜÜD, PÄÄLT RAOT, ELÄS KU ILVESEPOIG, KASUS KU KAALÕVIPOIG? Kand - 0+3+0+0 = 3 (5) var.
A.	Süä süüd, päält raot, eläs ku ilvesepoig, kasus ku Kaalõvipoig? Kand Har 1889 (J. Pähn) RpS nr. 6 (1939) 190
B.	Süä süüd, pää raot, eläs kui Kalevipoig? Mesipuu Vas v. Se 1900 (J. Sandra)
C.	Süa süüt, pää vaut, lätt alevilinna müüra ja kolla? Mehine Se 1901 (E. Kaiv)
Vrd.	1547
2115.	SÜGISE SOOLATAS, KEVADE TAPETAS? Lumi - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Hls 1889 (H. Kase)
Vrd.	1284 2061
2116.	SÜLEPIKUNÕ OJAKÕNÕ LAINETAS ILMA VIITÄ TAIVAN? Lipp - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Ote 1890 (J. A. Palm)
2117.	SÜLI VORSTI, KÜÜNAR KÄKKI? Sedolga ja rihm - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Võn 1895 (P. Rootslane) E EM² 128 (1825)
2118.	SÜNDIDES TA LENDAB, ELADES TA LAMAB, SURRES TA JOOKSEB? Lumi - 0+0+3+5 = 8 (27) var.
Aa*.	Sündides ta lendab, elades ta lamab, surres ta jookseb? Lumi Tt 1937 (Vallatu Papagoi) Kuu, Tor, Tt - 3 var. • LR nr. 4 (1937) 94; Pioneer nr. 2/3 (1947) lk-ta; Meie aasta (1953) lk-ta (6); Pioneer nr. 5 ja 7 (1954) 31 (7); Kal. (1972) 265 (6)
Ab*.	Kui sünnib, siis lendab, kui elab, siis lamab, kui sureb, siis jookseb? Lumi Muh 1951 (S. Teevet) Kuu, Muh, Urv - 3 var. Säde nr. 87 (1956) 4
B*.	Kui sünnib, siis lamab, kui sureb, siis jookseb? Lumi Hää 1970 (E. Maasik) Hlj, Hää - 2 var.
2119.	SÜNDINUD ON, AGA SURNUD EI OLE, MAAILMAS ON, AGA ELUS EI OLE? Loti naine - 0+11+11+3 = 25 (29) var.
Aa*.	Kes on sündinud, on ise sünnitanud, pole surnud ja ei ela ometi enam? Loti naine P. Koit (Meelej. nr. 20 ja 22 (1885) 105 ja 117 (4)): omaloominguline tekst ° Meelej. nr. 20 ja 22 (1885) 105 ja 117 (4)
Ab₁.	On sündinud ja sünnitanud, surnud ei ole ja siiski ei ela? Loti naene Trv 1889 (J. Käger)
Ab₂.	Sündinud on, sünnitanud on, surnud ei ole, ei ela ka mitte? Soolasammas Trv 1894 (K. Tober)
Ac*.	On sündinud, on sünnitanud, on surnud, on alles praegugi? Loti naene Kod 1948 (H. Nõu) 3Kod - 3 var.
Ad+.	Ilma sünde, ilma sünnit, ei elä, ei koole ka? Loti naene, kes soolasambas sai Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Pha, Krl - 2 var.
B.	Sündinud on, ristitud ei ole, ei ole surnud ega ela ka? Loti naine Rõu 1933 (V. Talalajev)
Ca₁.	Sündinud on ja surnud ei ole, maailmas on ja elus ei ole? Loti naine J. Reinvald (Sak. Lisa nr. 1 ja 4 (1896) 8 ja 32): omaloominguline tekst ° Sak. Lisa nr. 1 ja 4 (1896) 8 ja 32
Ca₂*.	Sündinud on, aga surnud ei ole, maailmas on, aga elus ei ole? Loti naine KJn 1932 (J. Grauberg) Vil, KJn - 2 var.
Cb*.	Sündinud on, surnud ei ole, ilmas ta on, elus ei ole? Loti naise soolasammas Krk 1936 (M. Sarv) Hää, Krk, Trt - 3 var.
Cc.	Sündind on, aga surnud ei ole, ilmas on, aga hinge ei ole? [Lahendus puudub] Hls 1938 (H. Kukk)
D.	Sündind ta on, surnud ei ole, maa pääl ta on, maetud ta pole? Loti naene Hel 1928 (E. J. Kase)
E₁.	Sündinud on, surnud on, aga maetud ei ole? Loti naine Kad dat-ta (J. Landsmann)
E₂.	Kes om ära koolnud, aga mitte matetu? Loti naine Rõn 1889 (C. Berg)
Fa.	Sündinu om, koolu ei ole, ei elä ka? Loti naise soolasammas Võn 1895 (J. Moodis) 2Võn - 2 var.
Fb.	Sündind on, surnud ei ole, aga ka ei ela? Loti naene Pal 1888 (M. Saar)
Fc.	Üks inime, kes on sündinud, ei ole surnud ja ei ela ka mitte? Loti naine, mis soolasambaks jäi Pal 1889 (L. Arst)
Fd.	Kes on sündinud, aga ei ole surnud, kuid ei ela ometi? Loti naine Trt dat-ta (M. J. Eisen)
G+.	Inemine ta ei olõ, eläi ta kah ei olõ, koolu ta ei olõ, elläv ta kah ei olõ? Loti naine, kes soolatulp Kan 1895 (G. Loodus) Ote, Kan - 2 var.
Vrd.	keerdküsimus: Kes on üks kord sündind, aga kaks korda surnud? Laatsarus (Nrv); Kes olli see mees, kes es sünni ning kooli? Aadam (Ran) Piibel: 1 Mo 19, 24-26
2120.	SÜNDÜ, OLÕ-ÕI' RISTET, KUULI AR', JUMMALARMU OLÕ-ÕI' VÕTNU, A KAND ELOIÄ JUMALAT SÄLÄH? Eesli' - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
a.	Sündü, olõ-õi' ristet, kuuli ar', jummalarmu olõ-õi' võtnu, a kand eloiä jumalat säläh? Eesli' Se 1929 (M. Pihlapuu)
b.	Sündis, ei ristitud, suri, ei peastetud, aga Jeesust enese peal kand? Eesel Nrv 1903 (M. Russmann)
Vrd.	Piibel: Lk 19, 29-40
2121.	SÜNNIB SÜGISE, SUREB KEVADE? Lumi ja jää - 1+2+0+0 = 3 (80) var.
a₁.	Sünnib sügise, sureb kevade? Lumi ja jää Tt 1879 (anon) • Is. Kal. (1879) 66 ja 68 (49); E EM 147 (1397); Schneider Elusal. Kal. (1905) 13 ja 42 (11); E EM² 128 (1827); E MM 15 ja 45 (233); E MM² 15 ja 48 (236); Huvit. II³ 175 ja 248 (7); Käis EV I⁴/I 32 (11); Käis EV I⁵/I 39 (3); Seilental I 54 (2); Seilental EkLÕ 78; Bachman-Janno-Rebane-Salun I 52; ÜÕÕ 26 (1); Janno-Salun III 105; Täheke nr. 3 (1960) 5; Kriisa V 65 (1); SSTT 8; Eisen-Hiie 55; Kriisa-Villand 51 (16); Karlep-Vihm-Karu 16 (1); Laur IV 88; Laur III 113; Hiie-Müürsepp III/I 115; Hiie-Müürsepp IV/I 139; E MM³ 12 ja 39 (236)
a₂.	Sügise sünnib ja kevade sureb? Lumi Sim 1889 (H. Aman) Metstak² 64 ja 66
b.	Ma sünnin iga sügise ja suren iga kevade? Jeä Vig 1869 (M. J. Eisen)
Vrd.	264 1630 2604
2122.	HÜTSI SÜÜ, RAUDNAALU SITUS? Sepälõõts ja tuli - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Har 1889 (J. Pähn)
Vrd.	2123
2123.	SÜSE SÖÖB, AGA TULD SITUB? Püss - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Trv 1894 (A. Jakobson)
Vrd.	1860 2122 2222
2124.	SÜÜTÄ NEITSIKE KISUB JEEVITA LINNA MAHA? Tuli palutab maja ärä - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Trv 1897 (J. Vaine)
2125.	TAADE TITTI TÕMMATES, TARE TAKA RÖÖGÄTES? Kaeovaldas - 0+8+1+2 = 11 (18) var.
a.	Esä titti tõmmatas, kõik rahvas röögatas? Kerkukell Võn 1911 (J. ja M. Kärt) 2Võn - 2 var.
b.	Taade titti tõmmates, tare taka röögätes? Kaeovaldas Krl 1887/94 (J. ja P. Einer) Hel, Ote, Krl, Tt - 4 var. RpS nr. 6 (1939) 189
c.	Taren titti tõmmati, tare taga röögätäs? Kajovinn San 1893 (J. Tammemägi)
d.	Titti pitti tõmmatas, tare takan röögatas? Kajovaldas San 1888 (P. Koolmeister)
e.	Taren taade tõmmatas, tare taga röögätäs? Kajovinn vai valdas Ote 1893 (J. Tammemägi)
f.	Taati nöörist tõmmatakse, taat tare otsan röögatab? Kirikukella lüüakse Ote 1956 (T. Landra)
g.	Traaditükkü tõmmatas, tarõ pääl röögätäs? Kell Urv 1958 (A. Reigo)
2126.	TAAT ISTUB TOA TAGA, TUHAT AUKU TAADI TAGA? Õlekubu - 0+11+2+0 = 13 (16) var.
A₁*.	Taat toa taga, vöö vööl ja tuhat auku taadi taga? Õlekubu Jõe 1888 (H. Tutar) 2Jõe - 2 var.
A₂a.	Taat tua taga ja tuhat auku taadi taga? Õlekuhi Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
A₂b.	Taat toa taga, tuhat auku taadi taga? Äke Kos 1892 (T. Wiedemann) HJn, Kos - 2 var.
A₂c.	Taat istub toa taga, tuhat auku taadi taga? Õlekubu Jõe 1878 (F. Matson) Kuu, Jõe - 2 var.
A₃a.	Vanataat on tua taga, tuhat auku taadi taga? Olekubu Kuu 1937 (R. Põldmäe)
A₃b₁.	Meie taat tua taga, tuhat auku tema taga? Äke HJn 1889 (H. Tiidermann)
A₃b₂.	Meie taat oli toa taga ja tuhat auku oli taadil taga? Õlekubu Kos 1934 (L. Kukas)
Ba.	Tua taga talikuke, tuhat auku talikus? Puuriit Trm 1896 (J. Soodla)
Bb.	Tua taga toelikukene, tuhat auku sees? Äke Lai 1897 (H. Asper)
C.	Vana radik tua taga, tuhat auku tema taga? Äke Kuu 1911 (K. Viljak)
2127.	TAAT TAPP TARE PÄÄL HÄRGA, MEMM PUHASTAB KOAN SOOLIKID? Tulekahju - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.	Taat tapp tare pääl härga, memm puhastab koan soolikid? Tulekahju Krk 1891 (E. Kitzberg)
b.	Taat tapab tare otsa pääl härga, memme harutab aganikus soolikit? [Lahendus puudub] Puh 1913 (Koni)
Vrd.	nlj: Põldmäe 59a
2128.	TAAT TIRGUTAB MEMME MULGU PIAL? Kaev - 3+101+44+41 = 189 (248) var.
A₁a₁.	Isane koogutab emase kohtas? Kaevuvinn Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
A₁a₂.	Isane nokutab emase kohal? Kaev SJn 1889 (T. Köstner)
A₁b.	Isa koogutab ema peal? Kaev Tor 1889 (J. Tilk)
A₂.	Isand koogutab emanda vanni kallal? Kaev Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
A₃.	Isane koogutab emase püti kallal? Kaevukook Tt 1889 (anon)
A₄.	Isa noogutab emase poti peal, pikk piip suus? Kaeo Var 1936 (R. Viidalepp) Vrd. 233
A₅a₁.	Isand nokutab emanda molli kohal? Kaevuvinn Saa? dat-ta (anon)
A₅a₂.	Isand nokutab emanda molli kallal? Kaev KJn 1932 (J. Grauberg) 3KJn - 3 var.
A₅b*.	Isäne nokotab emäse molli piäl? Kajukuuk KJn 1890 (A. Pihlak) 2KJn - 2 var.
A₅c₁.	Taat mokitab eide molli kallal? Kaukook läheb kause Tõs 1890 (M. Kirikall)
A₅c₂.	Taat tolgutab eide moldi? Vinnaga kaev Hlj 1888/1902 (I. Lank)
A₅d₁*.	Taat nokutab memme molli kallal? Kaevukook Var 1888 (M. Karotom) Var, Pär? - 2 var.
A₅d₂*.	Taat mekitab memme molli kallal? Kaju Saa 1889 (J. Jakobson) Saa, Pil - 2 var.
A₆a.	Taadi till nokotab eede molli kohtas? Kaevukook Khn 1934 (T. Saar)
A₆b₁*.	Taadi till nokutab memme molli kohal? Kaev, kaevukook Aud 1921 (S. Lind) 2Aud, Hää, Saa? - 4 var.
A₆b₂*.	Taade tillike mökitab memme molli kallale? Kaev, pang Saa 1888 (J. Miländer) Tõs, Saa - 2 var.
A₆b₃.	Taadi till koogutab memme molli otsas? Kaev ja vinn Tor 1888 (K. Kirschbaum)
A₆b₄.	Taadi till mötsutab memme molli kallal? [Lahendus puudub] Lai 1897 (H. Asper)
A₆b₅.	Taadi till tiputab memme mollil? Kaev Saa 1928 (E. J. Kase)
A₆b₆.	Taadi till liigutab memme molli pääl? [Lahendus puudub] Hää 1939 (M. Mäesalu)
A₇a.	Äia nokk nolotab ämma möldi? Kaiv ja kaivuvinn Lüg 1936 (M. Tarum)
A₇b₁.	Toadi nokk norutab eede moldis? Kaevukook Juu 1945 (L. Rass) Rak, 2Juu - 3 var.
A₇b₂.	Taadi nokk norutab eide moldi? Kaivuvinn Jõh 1891 (A. Tõnurist) Vai, 4Jõh - 5 var.
A₈a.	Taat tokutab oma nina memme moldi? Kaev PJg 1928 (V. Erm)
A₈b.	Taadi nina nikutab memme molli kohal? Vinnaga kaev Hää 1936 (L. Kraavik)
A₉+.	Taadi nonn kokutab eede mollisse? Kaeu Vig 1948/56 (M. Priimets) Hlj, 2Vig - 3 var.
A₁₀a.	Isa nokutab ema augu pääl? Kaevupang kaevu pääl koogu ots Võn 1874 (G. Soo)
A₁₀b₁.	Isane norutab emase augu kallal? Kaev Vig 1869 (M. J. Eisen) E EM 48 (268); E EM² 44 (341)
A₁₀b₂*.	Esäne nokutap emätse augu pääl? Kaevukook Pst 1894 (J. Reevits) Pst, SJn, KJn - 3 var.
A₁₀b₃.	Isane nolgutab emase augu peal? Kaevuvinn Jõe 1889 (H. Redlich)
A₁₀b₄.	Isane nõutab emase augu peal? Kaevu peal pang Võn dat-ta (J. Pint)
A₁₀b₅.	Isane konutab emase augu pial? Kaevuvinn Sim 1940/1 (H. Joonuks)
A₁₀c.	Taat nokutas eide augu kallal? Veevõtmine kaevust Hlj 1938 (J. A. Reepärg)
A₁₀d.	Isand sosib emanda itsiauku? Kaovinn Khn 1889 (A. Lepik)
A₁₁a.	Vanamehe tolk ripub eide augu peal? [Lahendus puudub] Sim 1940 (K. J. Õis)
A₁₁b₁.	Taadi tolk tolgutab eide augu peal? Vinnaga kaev Kuu 1964 (M. Heinkriis)
A₁₁b₂.	Taadi tolk nolgutab eide augu peal? Kaevuvinn Kad 1896 (J. Sõster) Kad, Kuu - 2 var.
A₁₁b₃.	Taadi tolk norutab eide augu pial? Kaevukook Sim 1892 (T. Franzdorf)
A₁₁b₄.	Taadi tolk ripub eide augu pääl? Vinnaga kaev Kuu 1956 (I. Lind) 2Kuu - 2 var.
A₁₁b₅.	Taadi tolk riputab eide augu peal? Kaevuvinn Hlj 1888 (J. Linkstein)
A₁₁b₆.	Taadi tolkar polgutab eide augu pääl? Vinnaga kaev Kuu 1980 (E. Lindström)
A₁₁c+.	Taadi tolk eide augu peal, kui eit annab, siis taat saab, kui eit ei anna, siis taat ei saa? Vee vinnamine kaevust Hlj 1936 (J. A. Reepärg) 2Hlj, Ote - 3 var.
A₁₂.	Taadi tila ripub eide augu kohal? Vinnakaev Kuu 1964 (S. Mering)
A₁₃a.	Isa koogutap emanda mulgu pääl? Kaev Võn 1895 (P. Rootslane)
A₁₃b.	Taat tikutas vanaemä mulgu man? Kaeoling Võn 1889 (T. Lätti)
A₁₃c₁*.	Taat koogutab memme mulgu pääl? Kaev Ran 1939 (L. Kallas) Nõo, Ran, Rõn, Ote - 4 var.
A₁₃c₂.	Taat kükitab memme mulgu pääl? Kooguga kaev Puh 1988 (E. Kalmre)
A₁₃c₃.	Taat tirgutab memme mulgu pial? Kaev Ksi 1926 (P. Berg) Ksi, Äks, 4Ran, Rõn, Tt - 8 var.
A₁₃c₄.	Taat tiirutas memme mulgu man? Kaost vee tõmbamine Urv 1890 (J. Teder)
A₁₃c₅.	Taat töllitap memme mulgu pääl? Kaeuling Ran 1889 (A. Tobber)
A₁₃c₆.	Taat tikutab ikka memme mulgu sisse? Kaevust vee väljavõtmine TMr 1890 (H. Uus)
A₁₃d₁*.	Isand konutab emanda mulgu man? Kaevukook Lai 1897 (H. Asper) Lai, Võn, Nõo, Ran - 4 var.
A₁₃d₂*.	Esänd koogutas emändä mulgu man? Kaeoling Võn 1889 (T. Lätti) 2Võn, Puh, Ran, Ote, Har - 6 var.
A₁₃d₃.	Esänd kumardas emändä mulku? Kaiv Võn 1888 (J. Jalajas)
A₁₃d₄.	Esänd asutas imanda mulgu man? Kaivokuuk Kan 1893 (J. Väggi)
A₁₃d₅.	Esand urvitas emanda mulgu man? Kajust võetas vett Ote 1899 (V. Vaher)
A₁₃d₆.	Esänd nurutes emände mulgu man? Kaiv ja valdas Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
A₁₃d₇.	Emand konutab isanda mulgu man? Kaev Lai 1897 (H. Asper)
A₁₃d₈.	Emänd koogutas isändä mulku? Kaev Har 1934 (K. Meho)
A₁₃d₉.	Emand istub, esand koogutab emanda mulgu veere pääl? Kaiv Ran 1890 (A. Tattar)
A₁₃e₁*.	Esäne koogutas emätse mulgu pääl? Kajuling Ote 1895 (C. Lipping) Kod, Ote - 2 var.
A₁₃e₂.	Esäne urvitas imädse mulgu pääl? Kaost võetas vett Kan 1895 (G. Loodus)
A₁₃f.	Esä tirgutas imä mulgu man? Kaivokaal Vas 1903 (J. Jakobson) Ote, Vas - 2 var.
A₁₄.	Tilk tilbeles mulgu kotal? Kaavopang ridvä otsas Räp 1889 (J. Poolakess)
A₁₅.	Isane norutab emase reite vahel? Kaevuvinn Tor 1889 (K. Kirschbaum) Vän, Tor - 2 var.
A₁₆.	Esänd koogutab emändä perse taga? Kaiv TMr 1888 (P. Birkenthal)
A₁₇.	Isa töögerdab ema kolu kallal? Veepompamine Plt 1894 (M. Luu)
A₁₈.	Isane nöögib emase kõhu peal? Kaevust vee võtmine Kuu dat-ta (J. Abreldal)
B₁.	Taadi till tilgub emmu tillu sisse? Kaevuvibu Mus 1909 (O. Liiv)
B₂.	Moori mokast tilgob vaari moldi? Jungaga kaev LNg 1891 (G. Ollik)
B₃a.	Papa till tilgub emme moldi? Ämber tilgub kajuse Mus 1978 (M. Janson, M. Kuusemets)
B₃b.	Taadi till tilgub eide molli? Kaevukook Iis 1956 (Ü. Tedre)
B₃c.	Taadi till tilgub memme moldi? Kaevutila Plt 1878 (K. Moks) Plt, Tt - 2 var.
B₃d*.	Taadi till tilgub emme molli? Taarinaga Mus 1939 (K. Lepp) 4Mus, Khk, Pöi - 6 var.
B₃e.	Isa till tilgub ema molli? Kajukook Kaa 1889 (J. Koppel)
B₃f.	Isanda till tilgub emanda moldi? Kaevuämber läheb kaevusse Kär 1889 (T. Jank)
B₄.	Isa noll tilgub ema moldi? Kajukoogu otsast tilgub vett tagasi kaaju Hii 1888 (J. Kõrvne, P. Laane, G. Tikerpuu)
B₅a.	Isanda nina tilgub emanda molli? Taaritõrs Krj 1938 (K. Lepp) Sa, 2Krj, Jäm, Kaa, Pöi, 4Muh, Hel - 11 var.
B₅b*.	Isa nina tilgub ema moldi? Kajuvibu Rei 1889 (P. Reikmann) Kei, Noa v. Hii, Rei, Nõo v. Ote - 4 var. E EM 48 (269); E EM² 44 (342)
B₅c.	Isase nina tilgub emase moldi? Kaoämbel kaose Jaa 1938 (A. Vinkel)
B₅d*.	Taade nõna silgub memme moldi? Kajokuuk, kae, silga om otsan ja silgub kaivu Nõo 1957 (H. Keem) 2Jäm, Nõo - 3 var. EMrd III 237
B₅e.	Vaari nina tilgub moori moldi? Jungaga kaev Ris 1889 (J. Holts)
B₆*.	Taadi nina tsilgus memme potti? Kaev Plv 1924 (H. Jänes) Plv, 2Se - 3 var.
B₇*.	Taat tilgutab emanda mulgu peal? Kooguga kaev Ote 1982 (M. Kõiva) Trt, Ote - 2 var.
B₈.	Titt tsilkus memme mulku? Mahl anumasse Plv 1903 (J. Semm)
B₉.	Nõna tsilgus memme mulku? Kaost võetas vett Kan 1896 (G. Loodus)
B₁₀.	Isanda nina tilgub emanda kaussi? Kaevuämber Krj v. Mus dat-ta (V. Mägi)
B₁₁.	Tütar tilgutab ema augu peal? Kaevupang Tt dat-ta (anon)
C₁a*.	Taadi tolk lähäb memme moldi? Kaev SJn 1893 (J. Mein) Sim, Tln, Vil, SJn - 4 var. E EM 147 (1398); E EM² 128 (1828)
C₁b*.	Taadi tolk lääb eide mölli? Vinnaga kaev Mär 1931 (J. Piilberg) VMr, Mär - 2 var.
C₂a.	Isanda noll lähäb emanda moldi? Kaevukook Käi 1938 (E. Ennist)
C₂b*.	Isa noll lääb ema molli? Vinnaga kaevust vett võtma Kad 1888 (J. Linkstein) Kad, Emm - 2 var.
C₃.	Taadi kolk läheb emme moldi? Kaeoämbel Ans 1898 (T. Sömer)
C₄.	Taadi till leheb emme molli? Ämber leheb kaju Khk 1946 (H. Tarkin)
C₅.	Isa renn lähäb ema moldi? Kaevust veevõtmine Rei 1939 (E. Ennist)
C₆.	Taat pistab tilli eide auku? Kaev JJn 1965 (R. Veinberg) Vrd. 118
D₁a.	Taat vahib eide itsiauku? Kaevukook Sim 1938 (E. Lippus) RpS nr. 6 (1939) 189
D₁b.	Isand vahib emanda itsiauku? Kaev VMr 1888 (J. Koit) VMr, JJn - 2 var.
D₂a.	Imänd vahts esändä mulku? Kaivuvaldas Plv 1924 (H. Jänes) 2Plv - 2 var.
D₂b.	Esane vahis emase mulgu man ööd ja päeva? Kaevukook Har 1913 (J. Müür)
D₃*.	Isand vaht emanda mollikse sisse? Kajupang Trv 1890 (H. Kallas) 2Trv - 2 var.
E.	Isand haistab emanda moldi? Raand ehk ämber võtab kaost vett Muh 1872 (O. T. K.) Wied. 266; E EM 47 (266); E EM² 43 (337)
F.	Mees nuuskab nina naese molli? Kajuvibu Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
G₁a*.	Taadi tolk eide augu peal? Vinnaga kaev VJg 1984-1985 (S. Vaikvee) 2Kad, VJg, Kuu, Rap v. Mär, As - 6 var.
G₁b.	Eit all, taat peal, taadi tolk eide augu peal? Vinnaga kaev VNg 1994 (A. Korb) Vrd. 106
G₂.	Isanda peenike emanda süles? Kaevuroog kaevus Kär 1890 (J. Mändmets)
H.	Taat koogutap eide mulgu pääl, kui sisse lääp, tiip jõnka-jõnka, kui vällä tulep, om tilk otsan? Kooguga kaeo Rõn 1964 (S. Kaseoru) Kontam.: = 768D
I.	Esänd noogutas, emänd om mulgu pääl, valge vatt vahepääl? Linguga kaiv Ote 1893 (K. Parts) Kontam.: = 106N
2129.	TAEVAALUNE LEHVITAJA VÕTTIS VALGUSEKUULUTAJA, LÄKS MAATASUJA PEALE JA MÕISTIS TALLE SEAL SURMAKOHUT? Kanakull viis kuke adra peale ja murdis seal ära - 1+14+47+35 = 97 (118) var.
A₁a₁.	Taevaalune lehvitaja võttis valgusekuulutaja, viis maatasuja pääle ja mõistis sääl kohut? Kull võttis kuke kinni, viis äkke pääle ja sõi ära Tt 1932 (A. Sokk) Jür, Tt - 2 var. E EM 148 (1399); E EM² 128 (1830)
A₁a₂.	Ma nägin eile hommiku, kuda taevaaluse lehvitaja tuli, valgusekuulutaja kinni võttis, tema maatasuja peale viis ja seal temale kohut mõistis? Taevaaluse lehvitaja - kull, valgusekuulutaja - kukk, maatasuja - äke, kohtumõistmine - nahkapanemine Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
A₁a₃*.	Taivaalunõ lehvitaja tulõ kohut mõistma valgusõkuulutajalõ maatasuja pääl? Kull ründab kukke, kes istub äkkel Urv 1958 (A. Reigo) PJg, Urv - 2 var.
A₁b*.	Taevaalune lehvitaja viis valgusekuulutaja maatasuja peale ja mõistis taale õiget kohut? Kull viis kuke äkke peale ja sõi teda ära PJg 1876 (J. Reinson) 2PJg - 2 var.
A₁c.	Taevaalune lehvitaja võttis valgusekuulutaja kinni ja hakkas moatasuja peale kaelakohut mõistma? Kukk HJn 1890 (H. Tiidermann)
A₁d*.	Taevaaluse lehvitaja võtab valgusekuulutaja kinni, viib teda maatasojate peale ja mõistab talle seal igavest kohut? Kull võtab kuke kinni, viib äkke pääle, sööb ära Mih 1928 (R. Viidebaum) JJn, Mih - 2 var.
A₁e.	Taevaalune lehvitaja lendas meie valgusekuulutaja kallale, tabas teda kinni, viis ta maatasuja peale ja mõistis talle viimsepäeva kohut? Kull tuli kuke kallale Mus 1978 (L. Reinert)
A₁f*.	Taevaalune lehvitaja võttis valgusekuulutaja, läks maatasuja peale ja mõistis talle seal surmakohut? Kanakull viis kuke adra peale ja murdis seal ära Vig 1963 (T. Erm, H. Ratnik) 2Tür, Vig, Pöi, 2Muh, PJg, Saa, Vil - 9 var. Romaan nr. 10 ja 13 (1924) lk-ta
A₁g₁.	Taevaalune lehvitaja võttis valgusekuulutaja, läks maatasuja piale ja mõistis sial taale surmaotsust? Kull murrab kuke äke peal Muh 1949 (S. Lätt)
A₁g₂.	Taevaalune lehvitaja tuli maapealse valgusekuulutaja kallale, viis ta maatasuja peale, mõistis seal surmaotsuse? Kull tuli kuke kallale, viis rulli peale ja tappis seal ära Pst 1970 (L. Briedis, A. Väljaots)
A₁h.	Taevaalune lehvitaja tuli, võttis meie valgusekuulutaja kinni, viis teda maatasuja peale ja mõistis ta surmanuhtluse alla? Kull, äke, kukk Mus 1978 (I. Kivistik)
A₁i.	Taevaalune lehvitaja läks maailma valgusekuulutaja juure ja tappis ta maatasuja taga ära? Kull murdis kuke äkke taga Rap 1921 (L. Pärt)
A₁j₁.	Taevaalune lehvitaja tuli alla maa peale, võttis maailma valgusekuulutaja kinni, viis maatasuja taha ja sõi seal ära? [Lahendus puudub] Vän 1925 (E. Männik)
A₁j₂.	Taevaalune lehvitaja sõi valgusekuulutaja ära maatasandaja all? Kull sõi kuke ära äkke all Hää 1970 (E. Maasik)
A₁k.	Taevane lehvitaja langes maha, võttis valgusekuulutaja kinni, viis talli taha maatasandaja peale ja hakkas ära näsima? Kull tuli, murdis kuke ära Jaa 1939 (K. Lepp)
A₂a*.	Taeva alt tuli lehvitaja, võttis valgusekuulutaja, läks maatasuja peale kohut mõistma? Lehvitaja on kull, valgusekuulutaja on kukk, maatasuja äke, kus peal kull kuke ära sõi Rap v. Mär 1931/2 (E. Poom) Nrv, Rap, Rap v. Mär - 3 var.
A₂b.	Taeva all lehvitab ja tuleb võtab valgusekuulutaja kinni ja viib maatasuja pääle ja mõistab surmakohut? Kull võtab kuke kinni ja viib äge pääle ning murrab ära Krj 1938 (A. Toomessalu)
A₃a.	Taeva all lehvitaja võttis valgusekuulutaja kinni, viis alla maalahutaja piale ja mõistis kohut? Kull, kukk, äke Ksi 1926 (P. Berg)
A₃b.	Taevaalune lehvitaja tuli maa peale, võttis valgusekuulutaja kinni, viis maalahutaja peale ja mõistis igavest kohut? Kull lendas kuke peale ja sõi äkke peal ära Kuu 1964 (S. Mering)
A₃c.	Taevaalune lehvitaja võttis valgusekuulutaja kinni ja mõistis talle surmakohut maalahutaja peal? Kull võttis kuke kinni ja sõi ta ära äkke peal Amb v. JMd 1937 (A. Kalme)
A₄*.	Lehvitaja tuli taeva alt, võttis valgusekuulutaja kinni, viis ta maalahutaja pääle ja mõistis talle sääl surmakohut? Kull võttis kuke kinni ja sõi tema äkke pääl ära Hel 1937 (H. Kirt) Saa, Hel - 2 var.
A₅.	Taevaalune lehvitaja tulli ülevelt alla, võttis maapäälse valgusekuulutaja, viis mullalibistaja juure ja mõistis kohut? Kull sõi kuke äkke juures Hää 1953 (M. Mäesalu)
A₆*.	Taevaalune lehvitaja lendas maha valgusekuulutaja juurde, viis ta maalibistaja alla, mõistis talle surmakohut? Taevaalune lehvitaja - kull, valgusekuulutaja - kukk, maalibistaja - äke Tõs 1921 (S. Lind) Tõs, Aud - 2 var.
A₇.	Taevaalune lehvitaja võttis kinni valgusekuulutaja, läks maapööraja juure ja sääl mõistis tale kohut? Kull võttis kuke kinni, läks sea tõngermaale ja murdis sääl ära Krj 1938 (K. Lepp)
A₈.	Taevaalune lehvitaja võttis valgusekuulutaja kinni, läks maarõhuja alla kohut mõistma? Kull võttis kuke kinni, läks äke alla ära sööma Muh 1976 (R. Rull)
A₉.	Taevaalune lehvitaja võttis valgusekuulutaja kätte, pani maaimeja pääle ja mõistis surmaotsuse? [Lahendus puudub] Krj 1946 (M. Põlluäär)
A₁₀.	Taeva all on lehvitaja, viis meite valgusekuulutaja ära pöllutasuja peele ja möistis talle sääl surmakohut? Kanakull tappis kuke Mus 1949 (U. Kolk)
A₁₁a.	Taevaalune lehvitaja tuleb ja võtab valgusekuulutaja kinni? Kull tuleb ja võtab kuke kinni Jaa 1937 (A. Toomessalu)
A₁₁b.	Taevalehvitaja võtab valgusekuulutaja kinni ja mõistab surmakohut? Kull murrab kuke ära Vän 1897 (E. Tetsmann)
B₁.	Tuulelehvitaja võttis valgusekuulutaja kinni ja viis maatasuja kohtu ette ja mõistis surma? Kull võttis kuke kinni ja viis äkke juure ja sõi ära Lai 1939 (P. Tammepuu)
B₂a.	Tuulelehvitaja tuleb, võtab valgusekuulutaja kinni, viib maalahutaja peale ja mõistab surmakohut? [Lahendus puudub] Hls 1960 (L. Hoolma)
B₂b.	Tuulelehvitaja tulli, viis valgusekuulutaja ärä, mõist tal maalahutuse pääl surmanuhtluse? Kull, kukk, äke Krk 1937 (S. Tanning)
B₃.	Tuulelehvitaja tuli maha ja võttis valgusekuulutaja kinni ja maaharija juures mõisteti kohut? Kull võttis kuke kinni ja sõi äkke peal ära Vig 1895 (M. Aitsam)
B₄.	Tuulelehvitaja võttis valgusekuulutaja kinni, viis ta maasua peale ja mõistis talle sääl kohut? Kull võttis kuke kinni, viis ta äkke pääle ja sõi sääl ära Mär 1937 (R. Lundt)
C₁a*.	Ilmalehvitaja mõistab surmakohut valgusekuulutajale maalahutaja pääl? Kull murdis kuke ägle peal ära Vil 1913 (J. Müür) Vil, SJn - 2 var.
C₁b.	Maailmalehvitaja tuleb, võtab valgusekuulutaja kinni ja mõistab kohut maalahutaja peal? Kull sööb kuke adra peal Hls 1961 (S. Lätt)
C₂.	Maailmalehvitaja tuli ja võttis valgusekuulutaja kinni, viis ta mõtsa ja mõistis tema üle surmakohut? Kull ja kukk Trv 1903 (G. Lipp)
D+.	1) Pimeduselehvitaja läheb valgusekuulutaja kallale ja nad lähevad alla maatasuja juurde kohut mõistma? Kull murrab kuke ära Kaa 1937 (A. Toomessalu) 2) Õhuslehvija võttis valgusekuulutaja kinni, läks maatasandaja peele kohut mõistma? Kull võttis kuke kinni ja sõi äke peal ära Emm 1939 (E. Ennist) Phl, Emm, Kaa, Rõn - 4 var.
E₁*.	Lehvitaja tuli ülevald ja võttis valgusekuulutaja kinni ja ajas ta maatasutaja peale ja mõistis talle surmakohut? Kull tuli ülevald, võttis kuke kinni, ajas ta maatasuti (äge) peale ja sõi ära Phl 1954 (R. Viidalepp) Phl, Kaa - 2 var.
E₂.	Lehvitaja langes ülevalt, võttis valgusekuulutaja kinni, viis teda maajagaja juure ja mõistis talle surmakohtu? Kull tuli ülevalt, tappis kuke ja viis äkke juure As 1962/7 (M. Kaasik, G. Kallasto)
E₃a.	Tull ülevast lehvitaja, võttis valgusekuulutaja kinni, viis ta maalahotaja pääle ja mõistis surmakohtud? Kull tuli, võttis kuke kinni, viis ägli pääle ja sõi sääl ära Võn 1949 (J. Sulengo)
E₃b.	Pilve tagant tulli lehvitaja, võttis valgusekuulutaja kinni, viis ta maalahutaja pääle ja sõi ta sääl ära? Kull sõi kuke ära Kõp 1964 (T. Toomsalu)
E₃c.	Lehviteje mõistse surmanuhtlust valgusekuulutejele maalahuteje pääl? Kull sei kukke ägle pääl Hel 1925 (E. Päss)
F+.	Öhuvallutaja vöttis valgusekuulutaja kinni, viis maatasuja peale ja mõistis seal kohut? Kull, kukk ja äge; kull sööb äkke peal kukke Pöi 1956 (S. Lätt) Pöi, Rõu - 2 var.
G₁.	Taevaalune lehvitaja võttis homikukuulutaja, viis maalõhkuja juure ja mõistis surmakohut? See on kullist ja kukest Hää 1964 (M. Mäesalu)
G₂.	Taevaalune lehvitaja võttis homikukuulutaja, viis maapüüraja juure ja mõistis surmakohut? Kull murdis kuke adra juures Hää 1969 (M. Mäesalu)
G₃.	Taevaalune lehvitaja võttis kinni homikukuulutaja, viis ta maatasandaja juurde ja sõi ta seal ära? Kull võttis kuke kinni, viis ta äkke alla ja sõi ta seal ära Mar 1937 (A. Hiiemägi)
G₄.	Taevaalune lehvitaja lendas hommikukuulutaja peale ja sõi maapurustaja peal ära? Kull lendas kuke peale ja sõi äkke peal ära Kuu 1964 (S. Mering)
H₁*.	Tuulelehvitaja viis hommikukuulutaja maalõhkuja juurde ja mõistis kohut? Kull viis kuke põllule äkke juurde ja sõi seal ära Nis 1965 (M. Einmann, R. Neimar, A. Rõõm, J. Tammleht) Nis, Hää - 2 var.
H₂.	Tuulelehvitaja võtab hommikukuulutaja kinni, viib maapööraja ette ja hakkab kohut mõistma? Kanakull võtab kuke kinni ja viib adra ette ning hakkab sulgi kakkuma Vän 1937 (K. A. Rõõmussaar)
H₃.	Tuulelehvitaja võttis hommikukuulutaja kinni, viis maatarga ette ja mõistis talle sial kohut? Kull võttis kuke kinni, viis adra ette ja sõi ta ära VMr 1939 (M. Ross)
I.	Õhulehvitaja võtab hommikukuulutaja kinni, viib maapööraja ette ja hakkab kohut mõistma? Kanakull võtab kuke kinni ja viib adra ette ning hakkab sulgi kakkuma Vän 1937 (K. A. Rõõmussaar)
J₁.	Taevaalune lehvitaja võttis koidukuulutaja, viis maapööraja juurde ja mõistis ta piale surmakohut? Kull, kukk, ader Hää 1960 (M. Mäesalu)
J₂.	Taevalehvitus süeb koiduseletuse mualahutuse pial ära? Kull süeb kuke äkke pial Kos dat-ta (J. Mõsikepp)
K.	Taevaalune lehvitaja tulli ja võttis maatasuja pealt päevakuulutaja kinni ja sõi ära? Kull tuli, võttis äkke pealt kuke kinni ja sõi ära SJn 1969 (T. Jaanus, K. Jüriado)
L*.	Tuulelehvitaja võttis päevakuulutaja kinni, viis maalahutaja alla, mõistis surmakohut? Tuulelehvitaja kull, päevakuulutaja on kukk ja maalahutaja on äkke, kull võttis kuke kinni, viis äkke alla ja tapis ära Lüg 1962 (M. Kaasik, G. Kallasto) Lüg, Nis - 2 var.
M*.	Taevaalune lehvitaja tuli ja võttis öörohveti kinni ja läks maatasuja juure kohut mõistma? Kull ja kukk Krj 1938 (A. Toomessalu) 2Krj - 2 var.
N.	Õhus lähvitaja tuli ja võttis öökuulutaja kinni ja mõistis talle maalahutaja peal surmakohut? Kull, kukk, äke Han 1894 (A. Reimann)
O*.	Taevaalune lehvitaja mõistis ilma ettekuulutajale maatasandaja peal surmakohut? Kull murdis äkke peal kukke Tõs 1939 (S. Mardi) Tõs, Tor - 2 var.
P*.	Tuulelehvitaja võttis ilmakuulutaja kinni, viis ta maalahutaja ette ja mõistis talle kohut? Kull võttis kuke kinni, viis ta vedru juurde ja sõi ära Sim 1938 (E. Lippus) 2Sim - 2 var.
Q.	Taevaaluse pööre tuli alla maatasuja peale ja lõpetas ilmakuulutaja elu? Äkkel istub kukk, kull sööb selle ää Mär 1948 (V. Kukk)
R.	Lehvitaja tuleb taeva alt, võtab ilmaärataja kinni, viib maalahutaja pääle ja mõistab sääl talle surmakohut? Kull viib kuke äkke pääle ja sööb ära Hls 1894 (J. Riiet)
S.	Tuulelehvitaja võttis ajakuulutaja kinni ja sõi maalahutaja peal ära? Kull, kukk, äke Pal 1958 (J. Karma)
Z.	Tuulelehvitaja võttis pereärataja kinni, läks maalibistaja juure ja mõistis surmakohut? Kull võttis kuke kinni, viis äkke juure ja sõi ära Mih 1920 (A. Leppik)
T.	Lehvitaja lehvitas taeva all ja kuulutaja kõndis maa pial, lehvitaja võttis kuulutaja kinni ja hakkas kohut mõistma maasoa pial? Kull võttis kuke kinni ja sõi tema äkke pial ära Kos 1892 (T. Wiedemann) E EM² 71 (835)
U+.	Taevaalune tuulelehvitaja tuleb maatasandaja alla kohut mõistma? Kull murrab linnu ära Jäm 1937 (A. Ahurand) Kuu, Kos, Noa, Jäm - 4 var.
V.	Õhukuningas tulli maakuninga juure, sõi koidukuulutaja ära? Kull sõi kuke adra juures Hää 1943 (M. Mäesalu) Vrd. 233B₆a*
Vrd.	mst-jutt: RKM II 358, 214 (16) < Plt
2130.	TAEVAS EI OLNUD, MAA PÄÄL EI OLNUD, SULANE ANDIS OMA PEREMEHELE SEDA, MIS TAL OMALGI EI OLNUD? Johannes ristis Jeesust - 0+13+8+0 = 21 (32) var.
Aa₁*.	Taevas ei olnud, maa pääl ei olnud, sulane andis oma peremehele seda, mis tal omalgi ei olnud? Johannes ristis Jeesust Saa 1928 (E. J. Kase) Tln, Saa - 2 var.
Aa₂.	Taevas ei olnu, maa pääl ei olnu ja sulane andis isandal, mis tal omalgi ei olnu? Jeesuse ristimene Hää 1933 (M. Martinson)
Ab*.	1) Maa peäl ei olnd ja taevas ei olnd ja sulane andis sedä peremehele? Juhannes ristis Jeesust LNg 1891 (G. Ollik) 2) Ei olnud maas ega taevas, aga sulane andis peremehele? Johannes ristib Jeesust Mih 1889 (H. Perkson)
Ba.	Maailmas pole, kunningal pole, sulasel pole, sulane võttis ja andis kunningale? Jordani ristimine Jaa 1939 (K. Lepp)
Bb.	Maailmas ei olnud, ega sulasel ei olnud, ega peremehel ei olnud, aga sulane võttis ja andis peremehele? Johannes ristis Jeesust Tõs 1889 (M. Kampmann)
Bc.	Kuskil pool pole olnd, ilma peal pole olnd, järsku sulane võttis ja andis peremehele? Eesuse ristimine Johannese poolt Jaa 1938 (A. Vinkel)
Bd.	Ühe asja, mida ilmas enne polnud, andis üks sulane oma isandale ja sulasel polnud ka seda, mida ta andis oma isandale? Johannes ristib Jeesust Hää 1933 (E. Kurm)
Be.	Mis ilmas ei olnud, ühelgi ei olnud, seda andis sulane peremehele, ja sulasel omal ka ei olnud? Ristija Johannes ristib Jeesust Tõs 1921 (S. Lind)
C.	Kuningal ei olnud, peremehel ei olnud, läks sulase juure, sealt sai? Jeesuse ristimine Trv 1895 (J. Sims) 2Trv - 2 var.
D.	Mitte ühelgi inimesel pole teda olnd; elasid peremees ja sulane, siiski kord sulane võttis ja andis teda peremehele, ja nüüd on teda sestsandik? Ristija Johannes ristis Jeesuse Jaa 1939 (A. Toomessalu)
Ea*.	Sulane and peremehele seda, mida enne veel ilman es ole? Johanes rist Jeesust Trv 1896 (J. Sikk) 3Trv - 3 var. E EM² 126 (1791); E MM 15 ja 45 (223); E MM² 15 ja 48 (226); E MM³ 12 ja 39 (226) Vrd. 2015
Eb*.	Sulane annab peremehele, mis tal omalgi ei ole? Johannes ristib Jeesust Pär 1888 (H. Martinson) VJg, Pär, Hää, Ote - 4 var.
F.	Sulasõl um, peremehel ei olõ, Jummal ei anna, juudas ei võta? Ristmine Rõu 1894 (P. Kanger)
Vrd.	Piibel: Mt 3, 13-17; Lk 3, 21-22
2131.	TAEVAS SELGE, ÄÄRED PILVES? Põrand - 1+13+3+2 = 19 (21) var.
A₁a*.	Taevas keskelt selge, ümberringi pilves? Kui tuba üksi keskelt puhas HJn 1890 (H. Tiidermann) HJn, Vil - 2 var. E EM² 55 (550)
A₁b.	Ümber pilves, keskel selge? Toa pühkimine Vai 1889 (H. Masing)
A₂a₁.	Taevas selge, ääred pilves? Põrand SJn 1891 (J. Köstner) 2SJn - 2 var.
A₂a₂*.	Taevas keskelt selge, ääred pilves? Tuba pühkides Vän 1922 (L. Pärt) Vän, Pär - 2 var. Vrd. 1815Bb
A₂a₃*.	Kesktaevas selge, ümber ääred pilves? Põrand halvasti pühitud KJn dat-ta (E. Asu) KJn, Pil - 2 var.
A₂b₁*.	Keskelt selge, aga ääri mööda pilves? Tua pühkimine VMr 1890 (A. Elken) VMr, Vil - 2 var.
A₂b₂.	Keskelt selge, ääred pilised? Halvasti pühitud tuba Kaa 1976 (A. Matt)
A₃a.	Taivas keskest selge, veerist pilven? Tuba keskest puhas, mudu purune Rõu 1894 (P. Kanger)
A₃b.	Kesset taivast selge, viiri pitte pilvehn? [Lahendus puudub] Võ 1895 (J. Schmidt)
A₃c.	Taevas ümber veere pilvine, keskelt selge? Tuba Ksi 1926 (P. Berg)
A₄a*.	Kespaiga taevas selge, viiri müüdä ummene? Kespaigast om põrmat är pühit, viirimüüdä purune Hls 1951 (A. Utt) Hls, Trv - 2 var.
A₄b.	Kestpaigast selge, viirt müüdä ummen? Laisa inimese pühit põrmat Krk 1892 (J. Hünerson)
B.	Äärest robalik, keskelt üsna selge? Taevas Ans 1891 (F. Peters)
Vrd.	kk: Keskelt selge, ümmerringi pilves, ööldakse selle kohta, kui tuba on keskelt puhtaks pühitud, aga nurgad prügi täis on (Kos); Taeva ääred on pilves, põrandal ääred pühkimata (Vil) nlj: Põldmäe nr. 375b
2132.	TAIVANI KÜÜNÜS, A MAAST EI NÄE? Vihm - 0+2+1+0 = 3 (5) var.
A.	Taivani küünüs, a maast ei näe? Vihm Vru 1903 (G. Sandra) Metstak² 64 ja 66
B.	Peenikene kui pilliruug ja küündüs pilvini? Vihõm Plv 1888 (J. Tamm) Vrd. 1610D₆*
C.	Pikk ja peenike, kaose är', keegi ei näe? Vihm Se 1937 (P. Tammepuu)
2133.	TAGAST SÖÖP, EEST SITUP? Püss - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Võn 1895 (P. Rootslane)
2134.	TAGAOTS ON MOLLIKE JA KÜLLE PIAL ON RENNIKE, TUNNI PIAL TA SIRISEB JA KARVAD ON TAL OTSA SIIS? Lüpsik - mollike, rennike - urv, karvad - kadakaoks urvas - 0+0+2+0 = 2 (3) var.
a.	Tagaots on mollike ja külle pial on rennike, tunni pial ta siriseb ja karvad on tal otsa siis? Lüpsik - mollike, rennike - urv, karvad - kadakaoks urvas KJn 1938 (J. Raidla)
b.	Tagaots mul mollike ja külje peal on tõruke, tunni peal ma sirisen, karvastest läbi nirisen? Kell KJn dat-ta (E. Asu) Ilmselt väär lahendus, mis pärit teksti ümberkirjutajalt (N. Repän)
2135.	TAUB KAHE KIVI VAHEL KATKI JA VISKAB PIMEDA KELDRI? Söömine - 0+3+0+0 = 3 (9) var.
Aa.	Taub kahe kivi vahel katki ja viskab pimeda keldri? Söömine Rak 1892 (J. Lilienbach) E EM² 129 (1855); Nugis 294 ja 314 (222)
Ab.	Karjapoiss taub leiba kahe kivi vahel katki ja viskab koldest alla? Söömine Vai 1893 (J. Sorro)
B.	Kolmekümne kahe kivi vahel tambitakse leiba katki ja aetakse labidaga auku? Sööd leiba ja neelad alla Pär 1888 (H. Martinson)
2136.	TALLEKE LÄTT ÜLE PENDRE RÜKKA? Tatt tule nõnast - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
A.	Talleke lätt üle pendre rükka? Tatt tule nõnast Hel 1887/9 (J. ja P. Einer)
B.	Talleke tuleb värist välla, murrab jalaluu katki? Nina pühkimine Pst 1935 (R. Viidalepp)
Vrd.	1878B₃₇a kk: Pühi oma nenä, nenä nattas, talleke tuleb juo lautast vällä (Lüg)
2137.	TALLEKE TAGA VÄRÄTI, PERSE PINDE TÄIS? Ägel - 0+20+0+1 = 21 (28) var.
A₁a₁.	1) Tallekene taga värava, perse pindusid täis? Äke MMg 1887 (K. Pedak) 2) Talleke taga väräti, perse pinde täis? Ägel Trv 1890 (A. Rull) 3) Talleke taka väräjä, perse pinde täis? Ägel Nõo 1893 (V. Grünstamm) Saa, Hls, Krk, 9Trv, 2Pst, MMg, Nõo - 16 var. E EM 148 (1402); E EM² 128 (1835)
A₁a₂.	Talleke taga värävä välläs, perse pindusi täis? Äki Saa 1888 (P. Sitzka)
A₁b.	Talleke taga värava, perse piirge täis? Karuägli Vil 1895 (A. Suurkask)
A₂.	Talleke taga värati, pugu pinde täus? Ägel Hls 1889 (M. Laarman)
Ba.	Talleke aia taga, perse pinde täis? Karuägli Vil 1894 (H. Niggol)
Bb.	Talleke taga aia, perse pilpaid täis? Ägli Vil dat-ta (J. Täht)
Vrd.	1083D 1878B₃₇a 2446 2645C
2138.	TALUDES MIND TARVITAKSE, POODIDES EI PÕLATA, MINUST MAITSTA ANTAKSE, MAITSVAD MÄRGA VAHUGA? Kann - 0+1+0+0 = 1 (5) var. Tt 1878 (C. E. Malm) • Mötleja 32 ja 54 (136)
2139.	TALVE PALJAS, SUI HALJAS? Puu - 0+2+0+0 = 2 (16) var.
a.	Talve paljas, sui haljas? Puu Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 148 (1406); EkÕ 11; Pet. HS I 55; E EM² 129 (1842); Metstak 19 ja 34; VJr 39 ja 40 (11); Metstak² 53
b.	Suvel haljas, talvel paljas? Lehepuu Võn 1895 (P. Rootslane)
Vrd.	177 178 2071
2140.	TALVE TUNTAKS IGA PÄE, SUI AINULT SUURTE PÜHADE AEG? Ahe - 0 (5) var. M. Martinson (1933): omaloominguline tekst Metstak² 23 ja 25
2141.	TALVEL EI KÜLMA, SUVEL EI SULA? Olekõrs - 0+1+0+0 = 1 (9) var. Trv 1895 (J. Sams) E EM² 128 (1840); E MM 15 ja 45 (238); E MM² 16 ja 48 (241); E MM³ 13 ja 39 (241)
2142.	TALVEL KAHED PRILLID, SUVEL POLE ÜHTEGI? Aknad - 0+0+2+3 = 5 (76) var.
a₁.	Talvel kahed prillid, suvel pole ühtegi? Aknad M. J. Eisen (1909): omaloominguline tekst E EM² 128 (1838); E MM 15 ja 45 (236); Kmpm. KLr II⁷ 337; E MM² 15 ja 48 (239); Nugis 294 ja 314 (219); E MM³ 13 ja 39 (239)
a₂.	Talvõl ommava' kate' prilli', a suvõl olõ-õi üttegi? Akna' Se 1938 (A. ja M. Reinola)
a₃.	Talvel kahed prillid ees, suvel pole ühtegi? Aken Var 1947/8 (L. Palusalu) Huvit. II 216 ja 224 (28); Huvit. II³ 175 ja 248 (9); Huvit. V Lisa 17 (13); Käis EV I⁵/II 70; Seilental I 112; Säde nr. 104 (1967) ja 9 (1968) 8 (3); Metstak² 20 ja 22
b₁.	Talvel kahed prillid, suvel ühed prillid? Aken Lai 1935 (E. Voimann)
b₂.	Suvel ühed prillid ees, talvel kahed? Aknad majal Urv dat-ta (M. Raudnael)
b₃.	Suvel kannab ühe-, talvel kahekordseid prille? Aken Tln 1992 (J.-L. Amjärv) ° Truu lk-ta; Bachman-Vilbok II 94; Aver-Alttoa (1963) 84 (3)
2143.	TALVEL RAMMUS, SUVEL VAENE? Kaevukook - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
a.	Talvel rammus, suvel vaene? Kaevukook Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
b.	Talve lih[ub?], sui kuiab? Kaevukook Pil 1895 (H. Keller)
Vrd.	2607f
2144.	TALVEL SÖEB JA SUVEL MAGAB, IHU SOE, AGA VERD EI OLE? Ahi - 0+2+1+2 = 5 (60) var.
a₁.	Talvel söeb ja suvel magab, ihu soe, aga verd ei ole? Ahi Kos 1892 (T. Wiedemann) E EM² 129 (1843); E MM 16 ja 45 (239); E MM² 16 ja 48 (242); Raud KL III 213 (26); Ainelo III 68; Huvit. II³ 175 ja 248 (10); Käis EV I/II nr. 7; Raud VMj 214 (26); Nugis 294 ja 314 (220); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (20); E MM³ 13 ja 39 (242)
a₂.	Talvel sööb, suvel magab, ihu soe, aga verd pole? Ahi Khk 1946 (L. Tarkin)
b.	Talvel sööb, suvel magab, keha on soe, aga verd ei ole? Ahi Rõn 1889 (C. Berg)
c.	Talvel süüb, suvel magab, ihu on ja verd ei ole? Ahe (ahi) Hää 1969 (M. Mäesalu)
d.	Talvel sööb ja suvel suigub, ihusoojust on tal küllalt, siiski soontes veri ei tuksu? Ahi Vän 1922 (L. Pärt)
Vrd.	1325 2059 2072 2096 2487
2145.	TALVÕS RIISVA, SUVÕS EHISE? Lehepuu - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Se 1888 (H. Prants)
Vrd.	2583
2146.	TAMM METSA VEEREL, KULDLITREID TÄIS? Mesipuu - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Vln 1942 (P. Alvre)
Vrd.	11
2147.	TAMM MÄE OTSAS? Naba - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.	Tamm mäe otsas? Naba Trt 1890 (V. Pärtelpoeg)
B.	Naber mäe külle pääl? Naba Krk 1892 (J. Hünerson)
Vrd.	634
2148.	TAMM SIIN, TAMM SEAL, TAMME KÜLLES ÜKS OKS, OKS SIIN, OKS SEAL, OKSA KÜLLES ÜKS PESA, PESA SIIN, PESA SEAL, PESA KÜLLES ÜKS MUNA, MUNA SIIN, MUNA SEAL, MUNA KÜLLES MUST TIPP? Uba - 0+13+3+0 = 16 (34) var.
A₁a.	Siin on tamm, seal on tamm, tamme külles on [üks] oks, oksa külles on üks pesa, pesa sees on üks muna, muna peal must märk? Uba VMr 1888 (J. Koit) E EM 140 (1321); E EM² 121 (1720)
A₁b.	Siin üks tamm, seal üks tamm, tamme külles on üks oks, oksa külles on üks pesa, pesa sees on neli muna, muna ots on must märk? Uba VMr 1890 (J. Reise)
A₂a₁.	Tamm siin, tamm seal, tamme külles üks oks, oks siin, oks seal, oksa külles üks pesa, pesa siin, pesa seal, pesa külles üks muna, muna siin, muna seal, muna külles must tipp? Uba Sim 1929 (R. Viidebaum) ÜÕÕ 69 (1); Kuut VI (1960) 189 (7)
A₂a₂.	Siin üks tamm, seal üks tamm, tamme külges on üks oks, siin üks oks, seal üks oks, oksa külges on üks pesa, siin üks pesa, seal üks pesa, pesa sees on üks muna, siin üks muna, seal üks muna, muna külges on üks tipp? Uba VMr 1890 (M. Kurul)
A₂b.	Siin tamm, seal tamm, isa õues ka tamm, igal tammel [seitse] pesa, igas pesas [seitse] muna, igal munal must tipp? Uba kasvamas Hag 1889 (J. Valdmann)
A₃a.	Meie õues kasvis tamm, siilist tamm ja saalist t[amm], tammedel olid oksad külles, siilist oksad, saalist oksad, oksadel olid munad sees, siilist munad, saalist munad? Uba Hlj 1895 (J. A. Rehberg) Vrd. 2727A₁d₁
A₃b.	Meie õues oli tamm, siin tamm, sääl tamm, iga tammes oli oks, iga oksas oli pesa, siin pesa, sääl pesa, igas pesas oli muna, siin muna, sääl muna? Uba Koe 1925 (A. V. Kõrv)
A₃c.	Minu isa õues kasvab tamm, tamm siin, tamm seal, tamme külles on oks, oks siin, oks seal, oksa peal on pesa, pesa siin, pesa seal, pesa sees on muna, muna siin, muna seal? Uba Pal 1890 (H. Maasen)
A₄.	Isa õues on üks tamm, tamme külges on üks õks, õksa külges õilme ja õilme külles must täpp? Uba Kos 1892 (T. Wiedemann)
B.	Siin saar, seal saar, igas saares ise pesa, igas pesas ise muna, iga munal must täpp? Uba Jür 1888 (M. Petroff)
Ca.	Puu siin, puu sääl, oksad siin, oksad sääl, pesad siin, pesad sääl? Oakaunad Lai 1897 (H. Asper)
Cb.	Puu siin, puu seal, pesa siin, pesa seal, oks siin, oks seal, muna siin, muna seal? Uba Lai 1932 (U. Kask)
Cc.	Siin üks puu, seal teine puu, igal puul ise muna, igal munal ise mekk, igal mekil ise magu? Uba Pai 1894 (A. Hanson)
D₁.	Minu esal oli üits aid, silits aid, sälits aid, aia sehen üits uibu, silits uibu, sälits uibu, uibu otsan oli üits upin, silits upin, sälits upin, ubina sehen seeme, silits seeme, sälits seeme? Herne kasvab Puh 1889 (J. Loskit)
D₂.	Minu esäl olli üits uibu, siilits uibu, säälits uibu, uibu küllen olli üits oss, siilits oss, säälits oss, ossa küllen olli üits upin, siilits upin, säälits upin, ubina sehen olli üits seeme, siilits seeme, säälits seeme? Lääts Ote 1889 (J. Kivisaar)
E.	Siin on üks taim ja sial on üks taim, siin on üks lill ja sial on üks lill, siin on üks häll ja sial on üks häll, siin on üks laps ja sial on üks laps? Herne MMg 1888 (G. Tenter)
Vrd.	2719
2149.	TAMMÕ ALLA VIIAS KÜTSIT MARJU NI TUURIT? Matukseaida viiakse vanu ja noori inimesi - 0+1+0+0 = 1 (3) var. Vas 1887 (H. Prants) • Meelej. nr. 51/52 (1887) 411 (84); E EM 148 (1408); E EM² 129 (1845)
2150.	TAMMELAAST MERE PÕHJAS, EI IDANE, EI MÄDANE? Keel - 6+145+38+16 = 205 (239) var.
A₁a₁*.	Tammine last tare läve all, ei idane, ei mädane? Keel Hel 1887/9 (J. ja P. Einer) 2Hel, 4Trv - 6 var.
A₁a₂*.	Üits tammine lastuke tare läve all, temä ei idane, ei mädäne? Kiil Hel 1936 (A. Grünvald-Univer) Hel, San - 2 var.
A₁a₃.	Tammine lastuke tare läve all, tilgub ja kõlgub, ei idane, ei mädane? Keel suus Hel 1926 (K. Puusepp)
A₁a₄*.	Tammine lastuke tare läve iis, ei idane, ei mädane? Kiil Hel 1889 (J. Keernik) 3Hel, Nõo, Rõu, Tt - 6 var.
A₁a₅.	Tammine laast tare lävel, ei idane ega mädane? Keel suus Hel 1879 (J. Liiv) • Liiv LMt 44 (77)
A₁b₁*.	Tammine laast läve all, ei idane, ei mädäne? Kiil suus KJn 1890 (A. Pihlak) Hls, KJn - 2 var.
A₁b₂.	Tammine laastuke läve ees, ei idane, ei mädane? Inimese keel Hel 1948 (E. Maasik)
A₁c.	Tammine laastuke tare läve ehen, ei edene ega mädane? Keel Trv 1889 (H. Kallas)
A₁d*.	Tammelast tare läve taka, ei ligune ega ei mädane? Keel Rõn 1888 (P. Grünfeldt) 2Hel, Rõn - 3 var.
A₁e*.	Tammine laastuke tare läve ihen, ei märkä ega mädäne? Keel Trv 1894 (J. Sikk) Hel, 2Trv - 3 var.
A₁f*.	Tammelast tare läve all, ei mädäne, ei kuiva? Kiil Võn 1889 (T. Lätti) Võn, Elv, Kan - 3 var.
A₁g.	Tammelast läve all, ei mädane, ei kahane? Kiil Ote 1889 (H. Nugin)
A₁h₁.	Tammine last tarõ lävel, ei mädäne? Kiil Rõu 1897 (G. Raup)
A₁h₂.	Tammine laast tare läve all, ei mädäne ilmast ilma? Kõne, keel Trv 1890 (A. Rull)
A₁h₃.	Tammelast tare läve all like, liigus, ei mädäne ilmaski? Kiil Võn 1888 (J. Jalajas)
A₁i*.	Tammine laastuke tare läve all? Keel suun Trv 1890 (V. Mõts) 5Trv, Vil, Plv - 7 var.
A₂a₁.	Tammelaast mere põhjas, ei idane, ei mädane? Keel Pst 1936 (L. Köögardal) Hel, 4Pst, Vil, Pal, TMr - 8 var.
A₂a₂*.	Tammelaast mere põhjas, ei mädane, ei idane? Kiil SJn 1894 (H. Raid) 2Hls, 2Vil, SJn, Trm - 6 var.
A₂a₃*.	Tammelastukene kesk merd, ei idane, ei mädane? Kiil (keel) San 1888 (P. Koolmeister) Kuu, San - 2 var.
A₂b*.	Tammelaast mere põhjan, ei liguna, ei mädäna? Kiil Pst 1889 (J. Ainson) 4Pst, Plt - 5 var.
A₂c*.	Tammelast mere põhjan, ei pudene ega ei mädäne? Keel Krk 1890 (J. Kivisäk) Hls, Krk - 2 var. Säde nr. 45 ja 56 (1970) 8 (1)
A₂d*.	Tammelaast mere põhjas, ei kuiva ega mädane? Keel Ksi 1889 (M. Mauer) Plt, Ksi, Tt - 3 var.
A₂e₁*.	Tammelaast mere põhjas, elades ei mädane? Keel Tt dat-ta (anon) Trv, Pst, Tt - 3 var. Wied. 288; E EM 148 (1409); E EM² 129 (1846)
A₂e₂*.	Tammelast mere põhjan, ilmaski ei mädane ärä? Inemise keel Räp 1875 (J. Jagomann) Jõh, Krk, Räp - 3 var.
A₂e₃.	Tammine laast mere põhjan, ei mädane ära konagi? Kiil Ran 1889 (H. Raag)
A₂e₄.	Tammelaast meres ei mädane? Keel Tõs 1894 (A. Niemann)
A₂f.	Tammelaast mere põhjas? Põrn KJn 1936 (G. Must) Krk, Trv, Vil, 3KJn - 6 var. EMrd II 369
A₃a₁.	Tammelast lombin, ei idane, ei mädäne? Kiil San 1888 (K. Gross)
A₃a₂*.	Tammene laastukõnõ lontskoh, ei idane, ei mädäne? Keel suuh Plv 1895 (J. Tamm) Kan, 2Plv - 3 var.
A₃b*.	Tammine lastukõne lombin, ei ligune, ei mädäne? Kiil San 1925 (E. Päss) San, Rõu - 2 var.
A₃c₁*.	Tammõlast landsiku, ei märgne, ei mädäne? Inimese keel Lut 1894 (O. Kallas) 2Lut - 2 var. • LMr 131 (177); • LMr 132 (178)
A₃c₂*.	Tammõlast lantskoh, õi märtne, õi mädäne'? Kiil suuh Se 1928 (T. Linna) Vas, 2Se - 3 var.
A₃c₃.	Tammelast lombin, ei mätse, ei mädane? Kiil Ote 1892 (J. Ainson)
A₃d.	Tammõlast lumbihn, ei mädäne, ei kuiu? Kiil Rõu 1896 (A. Perli)
A₃e₁.	Tammelast lombikõsõn, kunagi ei mädäne? Keel Kan 1924 (A. V. Kõrv)
A₃e₂.	Tammelast lombikun, ei ta mädane ja sais illus? Keel Har 1959 (M. Talts)
A₃f.	Tammõlast lombih, kunagi ei ligonõ? Kiil Räp 1889 (J. Poolakess)
A₃g.	Tammõlast landsikun? Keel Kan 1895 (J. Tedder)
A₄a*.	Tammelaastuke lätte põhjan, ei idane ega mädäne? Inimese kiil Hls 1889 (M. Ilus) Pöi?, 3Hls, Krk, Pst, Nõo v. Ote, Ote - 8 var.
A₄b*.	Tammelaast lätten, ei idäne egä mädäne? Keel Hls v. Pst 1914/5 (J. Ilus) 2Hls, Hls v. Pst, 2Hel, Pst - 6 var. ÜÕÕ 133 (9); Kuut VI (1960) 215 (7); Ordlik EKTv 18 (3)
A₅a*.	Tammelaastu allikun, ei idane egä mädäne? Keel suus Hls 1936 (L. Takk) 2Tor, Hls - 3 var.
A₅b+.	Tammelaast sooja vee allikas? Keel Kse 1889 (F. Põld) Kse, Pär - 2 var.
A₆a*.	Tammene laast kajus, ei idane ega mädane? Keel SJn 1890 (E. Saabas) Hää, Saa, SJn, Pil - 4 var.
A₆b*.	Tammelaast ei mädane kaevu põhjas? Inimese nimi Tõs 1921 (S. Lind) Kse, Noa, 2Tõs, PJg, Tor, Pär - 7 var.
A₆c.	Tammõluast kao põhjas? Keel suus Khn 1934 (T. Saar) 2Khn - 2 var.
A₇.	Tammõlast vii seen, ei mädäne kunagi ärä? Keel suus Võn 1931 (L. Unt) 2Võn - 2 var.
A₈a.	Tammeluast soomaas, ei mädane ega kuiva? Keel Lai 1897 (H. Asper)
A₈b.	Tammine laast soo peal? Keel Kad 1896 (J. Sõster)
A₉+.	Tammene laast tiigi põhjas, aga iialgi ei mädane? Keel suus Tõs 1892 (G. Anniko) 2Tõs, Vän - 3 var.
A₁₀.	Tammelaastuke, lidiseb ja lädiseb, aga ilmaski ei väsi? Keel Tor 1888 (M. Tilk) E EM 149 (1410); E EM² 129 (1847) Vrd. 431
A₁₁a*.	Tammelaastuke, ei idane ega mädane? Keel SJn 1893 (J. Mein) Kär, 2Saa, 2Trv, Pst, 2SJn, Pil, Ksi, Plv - 11 var.
A₁₁b.	Üts tammõlastukõnõ, alati likõ ja är ei kuio? Kiil Vru 1904 (O. Jõgeva)
B.	Tõrvalast lontskun, ei märtna, ei mädane? Kiil suun Ote 1895 (E. Palm)
C₁.	Lepalast länikus, eluajal ei kuiva ega mädane? Inimese keel TMr 1890 (M. Napp)
C₂.	Leppäne last meres, ei mädäne? Keel Kuu 1903 (J. Mikiver)
C₃.	Leppane laast, jões ei mädane? Keel suus Kuu 1891 (T. Uustalu)
D₁.	Lastukõne vii veeren, ei ligune, ei lagune? Keel Har 1888 (anon) E EM 78 (618); E EM² 69 (797); E MM 11 ja 44 (126); E MM² 11 ja 47 (128); Pioneer nr. 6 (1958) 32 (4); E MM³ 8 ja 38 (128)
D₂a.	Lastukõnõ londikun, ei mädäne, ei märkne? Kiil Har 1889 (J. Pähn)
D₂b.	Last lumbin, ei mädäne, kunagi ei kolene? Kiil suun Rõu 1894 (A. Assor)
D₃.	Laast mere põhjas, ei idane, ei mädane? Keel Vil 1872 (H. Leoke)
D₄a.	Lastuke tare läve een, ei idene, ei mädane? Keel Rõn v. San 1890 (P. Roose)
D₄b.	Laastuke läve all, ei märku, ei mädane? Kaelaraha Trv dat-ta (A. Parts)
D₅+.	Laastu lätte põhjan? Kiil Hls 1887 (M. Järve) Koe, 2Hls, Se - 4 var.
E₁a₁.	Tammeleht lootsikun, ei määrdi, ei mädane? Keel Urv 1887 (J. Paap) E EM 149 (1412); E EM² 129 (1849)
E₁a₂*.	Tammeleht lombin, ei märdne ega mädäne? Kiil Ote 1889 (J. Kivisaar) 2Ote, Se - 3 var.
E₁b*.	Tammeleht lombin, ei ligune, ei mädane? Keel Rõn v. San 1889 (P. Roose) Võn, Rõn v. San - 2 var.
E₁c+.	1) Tammeleht lombin, ei mädäne, ei idane? Kiil suun Võn 1889 (T. Lätti) 2) Tammõleht lontsikun, ei närvü, ei mädäne? Kiil Urv 1888 (G. Seen) Võn, Urv, Se - 3 var.
E₂*.	Tammeleht kaevu põhjas, aga ilmaski ei mädane? Keel Hää 1889 (E. Grant) Vän, Hää - 2 var.
E₃+.	1) Tammõleht mere põhahn? Kala Rõu 1896 (A. Perli) 2) Tammeleht tare läve all? Keel suus Võn 1896 (P. Rootslane) Kod, Võn, Rõu - 3 var.
F₁a.	Lõmmeleht lontskun, ei märgne, ei mädane? Kiil Ote 1888 (V. Vaher) 2Ote - 2 var. Meelej. nr. 34 (1887) 272 (26); E EM 86 (704); E EM² 75 (900)
F₁b.	Lõmmeleht lontsakun, ei mädane ega ligune? Keel Urv 1890 (J. Teder)
F₁c.	Lõmmeleht lontskun, ei närbü, ei mädane? Keel Ote 1894 (K. Koppel)
F₁d.	Nõmmeleht lontskun, ei mädäne kunagi? Kiil Ote 1939 (A. Kroon)
F₁e.	Lõmmeleht lontsikun? Kiil Kan 1964 (M. Meho, M. Märtinson, S. Räppo, T. Talv) 2Kan - 2 var.
F₂a.	Lõmmeleht lätten, ei idane, ei mädane? Keel Puh 1889 (D. Arak)
F₂b.	Lõmmeleht lättes, ei ligune, ei mädane? Keel Plt? dat-ta (anon)
F₂c.	Lõmmeleht lätten, ei haljenda, ei mädane? Keel Puh 1888 (H. Huik)
F₂d*.	Lõmmeleht lätten? Keel suus Puh 1889 (J. Andresson) Puh, Ote - 2 var.
G+.	1) Lepäleht lontskun, ei mädäne kunagi? Keel Kan 1888 (J. Väggi) 2) Kõoleht lundsikun, ei mädänä kunagi ära? Kiil Urv v. Krl 1892 (G. Seen) 2Kan, Urv v. Krl - 3 var. E EM² 70 (808)
H₁*.	Tammelaud lontskon, ei mädane, ei idane? Keel suus Võn 1889 (J. Kripson) 2Võn - 2 var.
H₂.	Tammelauakene ei mädane iialgi soos ära? Keel Rõn 1889 (C. Berg)
H₃.	Lätte põhjan tammine lavvakene, kunagi ära ei mädane? Keel Urv 1890 (J. Teder)
H₄.	Tamne laud meres, ilmas ei mädane? Keel HJn 1889 (M. Neumann)
H₅.	Tammepuulaud jõe põhjas? Inimese keel Tt 1889 (anon) Vrd. 1381
I₁.	Laud vee sees, ära ei mädane? Keel suus Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 80 (639); E EM² 70 (823); Metstak 8 ja 32 (14); Metstak² 10 ja 11
I₂+.	Lauake lontsikus, aga millalgi ei mädane? Keel TMr 1889 (J. Tootsi) TMr, As - 2 var.
J+.	Tammine tõlvake, elädeski ei mädäne? Kiil Krk 1896 (J. Hünerson) Amb v. JMd, Krk, TMr, Se - 4 var.
Vrd.	2490
2151.	TAMMÕPAKK, PÄIV PAIST ÜMBRE? Katla - 0+1+0+0 = 1 (3) var. Rõu 1895 (A. Perli)
2152.	TAMMEPÕÕSAS PÄÄL, KIVIVARE ALL? Kardoled - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Saa 1888 (P. Sitzka)
Vrd.	588C
2153.	TANNO KAATSA TALA PÄÄL? Viha orsil - 0+3+27+2 = 32 (35) var.
A₁.	Tan'no kaadsa taiva pääl? Tolm Se 1938 (J. Ilvik)
A₂a.	Tanno kaatsa tala pääl? Viha orsil Se 1888 (H. Prants) 22Se - 22 var.
A₂b.	Tanno kaatsa' üle tala? Tolm Se 1924 (H. Jänes)
A₃a.	Tan'no kaatsa tala pääl, Ordi kaatsa orrõ pääl? Kats orrõtäut vihta Se 1935 (N. Oinas) 2Se - 2 var.
A₃b.	Tan'no kaatsa tala pääl, Ode kaatsa orrõ pääl? [Lahendus puudub] Se 1933 (N. Oinas)
B₁.	Matsi kaadsa tala pääl? Nõgi saina pääl Se 1934 (M. Peramets)
B₂.	Matsi kaadsa saina pääl? Tolm Se 1912 (S. Duplevski) Vas, Se - 2 var.
C.	Saksa kaadsa saina pääl? Nõgi, sau tarõh Se 1930 (V. Ruusamägi)
D.	Itse kaatsa saina pääl? Kellä' Se 1927 (M. Pihlapuu)
Vrd.	ll: Tai, tai Tannokõnõ! / Tanno kaadza' tala pääl /- - -/ (ARS 2, 361 (128) < Se)
2154.	TARE LÄÄB AKNAST VÄLJA, RAHVAS JÄÄB SÕA KÄTTE? Kalapüüdmine - 0+31+5+3 = 39 (64) var.
A₁.	Tarõ lätt aknõst vällä, pere jääs sisse vangi? Kala nuuta Vru 1904 (G. Sandra)
A₂a.	Tuba läks aknast välja, pere jäi vangi? Noot Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 156 (1496); EkÕ 11; Schneider Elusal. Kal. (1905) 11 ja 42 (9); E EM² 135 (1952); E MM 16 ja 45 (247); E MM² 16 ja 48 (250); Ainelo III 62; E MM³ 13 ja 40 (250)
A₂b*.	1) Tuba läheb aknast välja, aga pere jääb vangi? Vesi ja võrgusilm ja kalad Kuu 1911 (K. Viljak) 2) Tuba läheb aknast välja, pere jääb sisse vangi? Kalad ja mõrd Pee 1927 (R. Viidebaum) Pee, Kuu, San - 3 var. ÜÕÕ 114 (6); Kriisa-Villland 51 (13); Hiie-Jõgisalu 8
A₃.	Pere lihab aknast välla, tuba jääb sesse vangi? Kalad mõrras Jaa 1921 (V. Jõgever)
B₁a₁.	Tare lääb aknast välja, rahvas jääb sõa kätte? Kalapüüdmine Trv 1889 (H. Kallas) 3Trv, 2Vil, KJn, Trm - 7 var. E EM² 129 (1856)
B₁a₂.	Tare lääb aknest vällä ja rahvas jääb sõa kätte? Noodavedu Pst 1893 (J. Reevits)
B₁a₃.	Tare lähab aknest välja, rahvas jäävad sõa kätte? Kalapüüdmine noodaga Vil 1892 (H. Pihlap)
B₁a₄.	Tare lätt läbi akne välla ja rahvas jääs sõa kätte? Kalapüüdmine võrguga Kan 1895 (J. Tedder)
B₁b.	Tare lää aknist vällä, rahvas jääse sõa kätte? Tare - jõgi, akne - mõrrasilma, rahvas - kala Trv 1894 (A. Rull) 3Trv - 3 var.
B₁c.	Tare läits aknest vällä, rahvas jäie sõa kätte? Noodaga kalapüidmine Trv 1895 (P. Teckel)
B₂.	Maja lääb aknast välja, rahvas jääb sõja kätte? Nooda vedamine, vesi lääb aukudest välja, kalad jäävad inimeste kätte Trv 1894 (J. Sirul)
B₃a.	Tuba lähäb aknast välja, rahvas jäävad sõa kätte? [Lahendus puudub] Tt 1882 (anon) • Just Sak. Kal. (1882) 151 (10)
B₃b.	Tuba läheb aknast välja, rahvas jäeb sõa kätte? Noodad, kala Äks 1893 (P. Sepp) Äks, Ote - 2 var.
B₄.	Tuba läheb aknast välja ja viib inimesed sõja kätte? Kalanoot Nõo 1888 (V. Grünstamm)
B₅.	Tuba läheb aknast välja, lapsed jäävad sõa kätte? Vesi ja kalanoot Võn 1895 (P. Rootslane)
C₁a₁.	Tare lääb aknest vällä, rahvas jääb röövlite kätte? Nooda vedamine Hls 1889 (M. Laarman)
C₁a₂.	Tare lätt aknast vällä, rahvas jääva röövlide kätte? Kalla püüdas Kan 1888 (J. Väggi)
C₁b.	Tare pakes aknast välja, jätt rahva rüüvlide kätte? Kalapüidmine Kan 1896 (J. Ots)
C₁c.	Tare läheb aknast välja, rahvas jääb röövijate kätte? Vesi jookseb järvest ära, kalad jäävad inimeste kätte Pst 1888 (M. Juurik)
C₁d.	Tarõ lätt aknast vällä, rahvas jääse rüüvli kätte? Kalapüidmine: vesi lätt noodast ära, kala kätte Kan 1895 (C. Lipping)
C₁e.	Kui tare aknast välja lääb, siis rahvas röövli kätte jääb? Kui vesi ära jookseb, kalad pori pääle jäävad Trv 1894 (K. Tober)
C₂.	Tuba läheb aknast välja, rahvas jäeb röövlite kätte? Järv lastakse maha, kalad püütakse kinni Pst 1891 (J. Leppik)
D.	Maja lätt aknõst väljä, maja inemise jääse mõrtsukide kätte? Kalamõrd Rõu 1897 (G. Raup)
E.	Tuba läheb akendest välja, inimesed jäävad varga kotti kinni? Tuba - vesi, varga kott - noot, inimesed - kalad Aud 1921 (S. Lind)
F.	Mets mühiseb, pererahvas on vait, tulevad inimesed, püüavad pererahva kinni ja maja läheb aknast välja? Kalapüük võrguga Jõh 1955 (M. Tiitsmaa)
G.	Tare lääb aknast vällä, inimese jääve sissi? Noodaga püünetasse kalu Trv 1896 (J. Tõllasson)
H.	Miis lätt tarrõ, tarõ lätt läbi akna vällä? Kallu püüdäs Se 1934 (F. Paloots)
I.	Maja läheb läbi akna välja? Võrguga püütakse kalu Hel 1964/5 (A. Kaarmäe)
2155.	TAREH OM VATSK, USSE LÄTT PIIRAK? Suits vällä - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.	Tareh om vatsk, usse lätt piirak? Suits vällä Vas v. Se 1900 (J. Sandra)
b.	Tarõh [sõna oletamisi loetav] lootsik, ussõh piirak? Sau Se 1888 (H. Prants)
Vrd.	2082
2156.	TARRÕ TULÕ, TERETÄ-ÄI, VÄLLÄ LÄTT, JUMALAGA JÄTÄ-ÄI? Külm ja lämmi - 0+0+3+0 = 3 (3) var.
a.	Tarrõ tulõ, teretä-äi, vällä lätt, jumalaga jätä-äi? Külm ja lämmi Se 1929 (V. Savala)
b.	Tere tämbäs [sic!], lätt vällä, jätä-äi jumalaga? [Lahendus puudub] Se 1933 (N. Oinas)
c.	Tulles ei tereta, ära minnes ei jäta jumalaga? Varas Hää 1933 (M. Martinson)
2157.	TARÕ RAHVAST TÄÜS, ÕI OLÕ USSI, ÕI OLÕ AKNIT? Ugurits - 0+8+21+10 = 39 (88) var.
A₁a.	Kerik rahvast täüs, olõ-õi ust õi akõnd seeh? Kurk Se 1938 (J. Ilvik)
A₁b.	Õi aknit, õi ussi ja kerik rahvast täüs? Ugurits Se 1935 (A. Jänessoo)
A₁c.	Väikene kerik, ei ust, ei akend, ent rahvast täüs? Kurk Vas 1894 (P. Saar)
A₂.	Kergu täüs rahvast, olõ-õi lävve õga ust? Ugurits Se 1934 (F. Paloots)
A₃.	Hal'as kerik rahvast täus, ei olõ lävve, ei paia? Ugurits Se 1888 (H. Prants)
A₄a₁.	Kerik rahvast täüs, kohki olõ-õi lävve? Kurk Vas 1895 (J. Tint)
A₄a₂.	Kerikutäus rahvast, lävve ole-ei kohki? Ugurits Se 1888 (E. Aun)
A₄b.	Rahvast kerik täüs, lävve olõ-õi? Ugurits Se 1935 (T. Uiboaed)
A₅.	Hal'las kerk rahvast täüs, ole-ei läve, koskelt vällä saas? Kurk Se 1972 (K. Salve)
B₁a₁*.	Tarõ rahvast täüs, õi olõ ussi, õi olõ aknit? Ugurits Se 1928 (T. Haak) 2Se - 2 var. ÜÕÕ 69 (4); Alttoa-Raigna (1958) 85; Terri 10; Kuut VI (1960) 189 (4); Siim-Vallner III 31 (2); Hiie-Jõgisalu 48; Säde nr. 35 ja 44 (1971) 8 (6); Rukki 64; Hiie-Müürsepp III/I 25; Hiie-Müürsepp IV/I 27
B₁a₂.	Tarõ täüs rahvast, usse-aknet olõ-õi', a elase? Uguritsa siimne' Se 1938/9 (E. Sõrmus)
B₁b*.	Ei olõ' usse, ei aknet, tarõ rahvast täüs? Ugurits, uguritsa siimne' omma' rahvas Se 1949 (V. Pino) 4Se - 4 var.
B₂.	Tarõ täüs rahvast, ust olõ-õi? Uguritsa siimne Se 1934 (A. Tammeorg)
B₃.	Tarõl olõ-õi üttegi akõnd ja tarõ kõik inemisi täüs? Ugurits Se 1935 (T. Uiboaed)
B₄.	Olõ-õi ussi, ei paju, a tare täüs rahvast? Ugurits Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 130 (135)
B₅.	Tarõ täis velitsit, ei söö, ei situ, ei paia, ei lävve? Ugurits Se 1941 (G. Ränk)
C₁a₁.	Maja inemisi täüs, ai olõ üttegi ust, õi akõnd? Ugurits Se 1931 (T. Uiboaed) Ojasaar 16 (1)
C₁a₂.	Maja täis peret, kus ei ole ust ega akend? Kurk Se 1937 (M. Lillemägi)
C₁b+.	Õi olõ ust õi akõnd, a maja rahvast täüs? Kurk Se 1939 (M. Ilvik) Amb v. JMd, Kir, 3Se - 5 var.
C₂.	Üts maja, aknid õga lävve kohki õi olõ, ja pereh seeh eläs? Kanamuna Se 1935 (P. Külaniit)
C₃.	Maja ilma aknilda, inemise' seeh eläse'? Ugurits Se 1935 (M. Reinola)
Da*.	Toatäis rahvast, akent ega ust ei ole? Kurk Räp 1963 (M. Kotka, H. Rebane) Vai, Räp - 2 var.
Db.	Ilma uksteta, ilma akendeta, inimesi tuba täis? Kõrvits Urv 1927 (O. Sermat) Lasteleht nr. 8 ja 10 (1921) 128 ja 160; Ronk nr. 19 ja 20 (1925) 456 ja 480 (3)
E.	Olõ-õi ust õga aknit, koorints kõik rahvast täüs? Ugurits Se 1934 (J. Orusaar)
F.	Inemisõ seeh eläse, ei lävve, ei akõnd? Ugurits (kurk) Se 1912 (S. Duplevski)
Ga*.	[Üks] maja, [sada] elanikku, uksed-aknad puuduvad? Kurk Nõo 1992 (E. Matsman) 2Nõo - 2 var. Kontam.: = 2692Ca*
Gb*.	Ühtegi ust ega akend, sada elanikku sees? Kurk TMr 1992 (K. Muuli) TMr, Trt - 2 var. Kontam.: = 2692Cb*
Gc.	Majal pole ust ega akent ees, aga sees on sada meest? Hernes; kurk; kõrvits Iis 1992 (E. Kase) Kontam.: = 2692Cc
Vrd.	2052 2329 2571Db 2573 nlj: RKM II 421, 63 < Tln
2158.	TASKU TAEVA KÜLJE PÄÄL? Kuu - 1+3+0+0 = 4 (25) var. Pst 1888 (J. Jaakson) Hls, Hel, 2Pst - 4 var. E EM 149 (1417); E EM² 50 (454); E EM² 130 (1857); RpS nr. 6 (1939) 190; Nugis 294 ja 314 (223); Metstak² 63 ja 66
2159.	TATRATANGU MÄGI, RÕÕSA PIIMA JÕGI? Naise nisad - 0+6+1+0 = 7 (8) var.
A.	Tatratangu mägi, rõõsa piima jõgi? Naise nisad Ksi 1888 (T. Riomar) Ksi, Äks, San - 3 var.
Ba.	Kiislatsõ perve, rõõsapiimane oja? Paaba nisa Se 1930 (V. Ruusamägi)
Bb.	Jõgi juusk rõõska piimä, kislatsõ perve? [Lahendus puudub] Rõu 1891 (A. Jennes)
Bc.	Kiik maail[m] joosk rõõska piima, kiislatse veere? Jõgi Plv 1890 (J. Tobre)
C.	Tatratangu mägi, rõõsa piima jõgi, saks sööb ja maamees, nuaga ei lõigata ja laua pääle ei panta? Laps imeb Äks 1889 (A. Mauer) Kontam.: = 1897Ö
Vrd.	1605
2160.	TEDRED LÄHEVAD KUDRUTADES MERESSE? Herned pannakse patta - 0+5+4+0 = 9 (14) var.
a.	Haned lähevad kudrutades meresse? Herned patta Juu 1888 (J. Valdt) E EM 36 (128); E EM² 33 (159)
b₁.	Tedred lähevad kudrutades meresse? Herned pannakse patta Vän 1889 (J. Tammann) Rap, 3Vän, Pst v. Pil - 5 var.
b₂.	Tedre läheb kudrutes merde? Palav kivi vette JJn 1888 (M. Roosileht) JJn, Trt - 2 var.
c.	Kured lähevad kuuritades merre? Oad Trm dat-ta (A. Tamm) Vrd. 2275Qa
2161.	TEE PIKKUNE, PÕRSA PAKSUNE? Lõngakera - 0+3+2+1 = 6 (7) var.
a₁.	Tee pikkune, põrsa paksune? Lõngakera Kuu 1960 (R. Lilhein)
a₂*.	Tie pikkus, porsa paksus? Lankakera Kuu 1907 (H. Schulzenberg) 2Kuu - 2 var.
b.	Sea paksus ja tee pikkus? Lõngakera Kuu 1939 (H. Martinson)
c.	Tee pikkus, põrsa jämedus? Vankriroobas Iis 1888 (A. Valter)
d.	Ilma pikkus, põrsa paksus? Teeroobas Lai 1897 (H. Asper)
Vrd.	2162
2162.	TEE PIKKUNE, SÕRME SUURUNE? Köis - 0 (14) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 150 (1425); E EM² 130 (1866); RpS nr. 6 (1939) 190; Metstak² 29 ja 30
Vrd.	2161
2163.	TII VEEREN VALGE MIHEKE? Siin - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Vrd.	1659Bd
2164.	TEEDAKÕNÕ MERE VEEREH, KATS PIIPU SUU VEEREH? Kilok - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Se 1930 (V. Ruusamägi)
2165.	TEELIBA, MAASUGA, METSAKUKK, MERESIKK, RANNA VALGEPÄÄ VASIKAS? Regi, ägli, kägu, kala, vaht - 15+344+115+53 = 527 (691) var.
A₁a₁*.	Tiiliba, maasuga, metsakukk, meresikk? Regi, äke, kägu, vähk Ksi 1926 (P. Berg) Iis, Rid, Saa, Vil, Ksi, TMr, 4Võn, Nõo, 2Rõn, Rõn v. San, 7Ote, 4San, 2Kan, Krl, 2Har, 4Rõu, 5Plv, 3Vas, Vas v. Se, As, Lut, 2Tt - 47 var. Meelej. nr. 35 (1887) 280 (39); • LMr 132 (181); EMrd III 237; Metstak² 37 ja 38
A₁a₂*.	Teeliba ja maasuga, meresikk ja mõtsakukk? Regi, ossägel, vähk, kägo Räp 1949 (J. Sulengo) Iis, Sim, Saa, Krk, Hel, Vil, Ta, 2Nõo, 2Ote, 3Kan, Urv, 2Har, 2Rõu, 3Räp - 22 var.
A₁a₃.	Meresikk, metsakukk, teeliba, maasuga? Vähk, kägu, saan, äke Kuu 1891 (T. Uustalu) Kuu, Kaa, KJn, 2Tt - 5 var. • Helle 366 (61); Hupel 120; Willmann 169 (56); Lönnrot 156; Nörmann 37 ja 56 (89); Ahlqvist 73; Wied. 277; E EM 94 (800); KAH EKAL 161 ja 163 (58); Kmpm. Kõ 18; E EM² 81 (1013)
A₁a₄*.	Tiilibe, maasuga, mõtsakukk ja meresikk? Regi, ägel, kägu, vähk Nõo 1958 (P. Tammepuu) Ris, Vig, Nõo - 3 var.
A₁a₅.	Tiilidu, maasuga, meresikk, mõtsakukk? Ader, ägel, vähi, mäger Rõu 1898 (A. Suurkask)
A₁b*.	Tiitiba, maasuga, meresikk, mõtsakukk? Regi, ägil, kusk ja kägo Se 1927 (J. Orusaar) 6Se - 6 var.
A₁c.	Tiiliba, maasuga, merekits, metsakukk? [Lahendus puudub] Urv 1959 (M. Saar)
A₁d*.	Teeliba, maasuga, metsakukk, merehärg? Regi, äke, kägu, vähk TMr 1929 (R. Viidebaum) 2Sim, Pä, Pal, TMr - 5 var.
A₁e*.	Tiilibu, maasuga, mõtsakukk ja meretsiga? Regi, ägel, kägu, vatt Võn 1895 (H. Mikkel) Sim, Tln, Võn, Ote - 4 var.
A₁f*.	Maasuga, teeliba, metsakukk ja merelukk? Äke, regi, kägu ja iates Kos 1890 (J. Härg) Iis, Kos - 2 var.
A₁g+.	1) Metsasokk, merekukk, maasuga, teeliba? Puu, laev, ägi ja regi Krj 1938 (A. Toomessalu) 2) Teeliba, maasuga, merekukk, mõtsasikk? Regi, ägel, vähk, konn Ote 1892 (J. Ainson) 3) Teejuga, maasuga, metsakukk ja merehiir? Regi, ader, kägu, laev Hlj 1895 (J. A. Rehberg) Hlj, Rei, Krj, Vän v. Trt, Nõo, Ote, Vas - 7 var.
A₂a₁*.	Teeliba, maasuga, metsakukk, meresikk, ranna valgepää vasikas? Regi, ägli, kägu, kala, vaht Vil 1889 (J. Köögardal) Pee, HJn, Vän, Hls, Vil, Lai - 6 var.
A₂a₂*.	Teeliba, maasuga, meresikk, metsakukk ja laane valge peaga vasikas? Regi, äke, heering, kägu ja jänes Hlj 1893 (J. A. Rehberg) Hlj, JJn, Trt - 3 var.
A₂a₃.	Teeliba, maasuga, metsakukk, meresikk, laane valge vasik? Regi, ägel, kägo, vähk, jänes Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
A₂a₄.	Tiiliba, maasuga, mõtsakukk, meresikk, suurõ laanõ valgõ vasik? Regi, ägel, susi, vähi, jänes Rõu 1895 (A. Perli)
A₂a₅*.	Tiiliba, maasuga, metsakukk ja meresikk, liina valge pääga hani? Regi, ägel, hainakuhi, kerik Nõo 1889 (J. Amberg) Nõo, Ote - 2 var.
A₂a₆.	Meresikk ja metsakukk, teeliba ja maasuga, Tallinna valge vahakivi? Laev, kägu, regi, äke, sool VMr 1890 (J. Palm)
A₂b₁*.	Tiiliba, maasuga, merehärg, metsakukk ja ranna valgepia vasikas? Regi, äke, vähk, kägu ja merevaht SJn 1894 (H. Raid) SJn, Pal, Trm - 3 var.
A₂b₂*.	Teeliba, maasuga, merehärg, metsakukk ja laane valge peaga vasikas? Regi, äke, vähk, kägu, jänes MMg 1910 (O. Lalli, O. Lõvi) JJn, Koe, Pee, Kuu, Ksi, 2MMg - 7 var.
A₂b₃.	Tiiliba, maasuga, metsakukk, merehärg, metsa valgepea vasikas? Regi, äke, kägu, vähk, jänes Sim 1929 (R. Viidebaum)
A₂b₄*.	Tiiliba, maasuga, merehärg, metsakukk ja linna valgepää vasikas? Lumi, äke, räim, kägu ja sool Pst 1894 (J. Reevits) Pst, Pst v. Pil - 2 var.
A₂c*.	Teeliba, maasuga, meresiga, metsakukk, laane valge peaga vasikas? Regi, äke, vähk, kägu, veevaht Ksi 1889 (M. Mauer) Ksi, Pal - 2 var.
A₂d.	Teeliba, maasuga, merekull ja metsakukk, Tallina valge peaga vasikas? Regi, äke, laev, kägu, sool Kad 1888 (J. Linkstein)
A₂e₁.	Merelukk, metsakukk, teeliba, maasuga, ranna valgepea vasikas? Merejää, kägu, regi, äkke, merevaht Jõe 1878 (F. Matson)
A₂e₂.	Teeliba, muasuga, metsakukk, merelukk ja linna valgepea hani? Regi, äke, kägu, jää ja laev Amb 1888 (V. Kullerkupp)
A₂e₃.	Merelukk, metsakukk, teeliba, moasuga, Tallinna valge vahukivi? Jõgi, kägu, regi, äke, sool JJn v. Koe 1928 (K. Böckler)
A₂f*.	Teeliba, maasuga, meremomm, metsakukk, laane valgepea vasikas? Regi, äke, vähk, kägu, jänes VJg 1889 (J. Ustallo) VJg, 2Sim, Plt - 4 var.
A₂g.	Teeliba, maasuga, meremikk, mõtsakukk ja linna valgepää hani? Lumi, äke, silk, kägu, sool Pst 1893 (J. Reevits)
A₂h₁.	Teeliba, maasuga, meretikk, metsakukk, Tallinna valgepea vasikas? Regi, äke, laev, kägu, sool JJn 1888 (M. Roosileht)
A₂h₂.	Teeliba, maasuga, merehelm, metsakukk, laane valgepea vasikas? Regi, äke, laev, kägu, jänes Amb 1894 (J. Neublau)
A₂h₃.	Teeliba, maasuga, meresiig, metsakukk, ranna valgepea vasikas? Regi, äke, paat, kägu ja merevaht Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
A₂h₄.	Teelippa, maasuga, merehiir, metsakukk, linna valgepea vasikas? Regi, äkke, silk, kägu, sool Jõh 1891 (A. Tõnurist)
A₂i*.	Metsakukk, meremumm, laane valgepea vasikas, teelida, maasuga? Kägu, vähk, jänes, regi, äke Sim 1888 (H. Aman) Sim, Koe - 2 var.
A₂j₁*.	Meremikk ja mõtsakukk, tiilibe ja maasuga ja Riiä valge pääga hani? Räim, kägu, lumi, ägel ja sool Trv 1897 (J. Vaine) 2Trv - 2 var.
A₂j₂.	Teelibe ja maasuga, meremikk ja metsakukk ja valge piaga hani? Regi, äke, heering, kägu, sool TMr 1890 (H. Uus)
A₂k.	Tiilibi [sic!], maasuga, merehärg, metsakukk ja laane valge peaga vasikas? Teelibe on meri, maasuga on riha, merehärg on valaskala, metsakukk on kägu ja laane valge peaga vasikas on jänes MMg 1887 (K. Pedak)
A₂l₁.	Tiitiba, maasuga, metsakukk, meresikk, suure laane valge vasikas? Ader, äke, kägu, vähk, lumi Pst 1970 (L. Briedis, A. Väljaots)
A₂l₂*.	Tiitiba, maasuga, mõtsakukk, meresikk, laanõ valgõ vasigõkõnõ? Regi, ägil, kägo, vähk ja jänes Se 1938 (A. Tubli) 2Se - 2 var.
A₂l₃.	Tiitiba, maasuga, meresikk, mõtsakukk, talvõ valgõ vasik? Regi, ägel, silk, kägo, orrav ja jänes Se 1940 (M. Linna)
A₂l₄.	Teeliba, maasuga, metsatukk, meretikk, ranna valge rahu tükk? Laev ja laeva tegemine Emm 1931 (S. Soosaar)
A₂l₅.	Teeliba, maasuga, metsatikk, merekukk ja ranna valge vahukivi? Laev Emm 1938 (E. Ennist)
B.	Tiiliba, maasuga, mõtsakits? Atr, äkl, hobene Har 1888 (anon)
C₁.	Tiitiba, maasuga, meresikk? Vankri, ägil, vähk Se 1912 (S. Duplevski)
C₂a.	Teeliba, maasuga, meremamm, laane valgepea vasikas? Regi, äkke, laev, jänes Hlj 1888/1902 (I. Lank)
C₂b.	Teeliba, maasuga, merehiir, linna valgepea vasikas? Regi, äkke, süsi, kägu ja sool Iis 1939 (E. Luht)
C₂c.	Teelibe, maasuga, merelukk, Tallinna valge vasikas? Regi, äkke, jäätus, sool Hlj 1897 (A. Klaas)
C₂d.	Tiitiba, maasuga, meresikk, laanõ valgõ vasik? Adõr, ägil, vähk, jänes Se 1937 (F. Ilvik)
D.	Meresikk, metsakukk, tee lillemaa suga? Äkke Kuu 1935 (H. Meimer)
E₁.	Merehärg, maasuga, metsakukk? Vähk, äke, kägu Trm 1895 (S. Sommer)
E₂.	Muasuga, metsakukk ja meresiga, Tallinna linna valge pääga vasikas? Teter, kala, sool Trm 1908 (M. Sild)
F₁a*.	1) Teeliba, maasuga? Regi ja ägel Ote 1889 (E. Brücker) 2) Teeliba ja maasuga? Äke Pär 1888 (M. Lipmann) VNg, Pai, Kos, Käi, 2Rei, Sa, Jäm, 3Tor, Pär, Krk, Trv, Vil, SJn, Äks, Nõo, Puh, Ote, Plv - 21 var.
F₁b.	Teelibe, maasuga? Lumi ja ägel Trv 1894 (J. Vaine) Trv, Kan, Rõu - 3 var.
F₁c.	Teeleba, maasuga? Äke Pil 1888 (S. Käär)
F₁d.	Tiitiba, muasuga? [Lahendus puudub] Kod 1887 (S. Käär)
F₁e.	Tiiriba, maasuga? [Lahendus puudub] Rõu 1890 (M. Jennes)
F₁f.	Teelibe, maakova? [Lahendus puudub] Lüg dat-ta (J. Landsmann)
F₂a₁*.	Teeliba, maasuga, laane valgepea vasikas? Regi, äke, kasekänd Amb 1888 (M. Neumann) Amb, PJg, Vän, Ran - 4 var.
F₂a₂*.	Teeliba, maasuga, laane valge vasikas? Regi, äke, jänes Rõu 1937 (H. Mõtus) Rõu, Vru, Vas - 3 var.
F₂a₃*.	Teeliba, maasuga ja ranna valge peaga vasikas? Regi, äke, merevaht Han 1889 (A. Reimann) Rak, Kuu, 3Jõe, Han, Kse, Jaa, Pöi, Muh, TMr, Tt - 12 var.
F₂a₄.	Teeliba, maasuga, ranna valge vasikas? Regi, ääs, veevaht MMg 1889 (K. E. Martinson)
F₂a₅*.	Teeliba, maasuga, mere valge peaga vasikas? Regi, äke, vaht Äks 1894 (J. J. Millert) SJn, Äks - 2 var.
F₂a₆.	Teeliba, maasuga, linna valgepia vasikas? Regi, äke, sool KJn 1895 (K. Aint)
F₂a₇.	Teeliba, maasuga, linna valge pääga hani? Regi, ägel, sool Trv 1889 (H. Kallas) Trv, Pst, Puh - 3 var.
F₂a₈.	Teeliba, maasuga, Tallinna valge vahukivi? Regi, hobune, lumi Koe 1925 (A. V. Kõrv)
F₂b.	Teelibe, maasuga, valge peaga vasikas? Regi, äkke, härg Nrv 1893 (F. Valts)
F₂c₁.	Tiiliba, maasoga, ranna valgepää vasikas? Tiiliba on jää, maasoga on, ku jää puruks, sopsuks läheb, aga ku tormama hakkab, vahtu randa ajab, sis on sii valgepää vasikas Hää 1939 (M. Mäesalu)
F₂c₂.	Tiiliba, maasoga, linna valge pääge hani? Regi, ägel, kõrts Hls 1895 (J. Riiet)
F₂d*.	Teeliga, maasuga, linna valge peaga vasikas? Lumi, äke, sool Plt 1891 (K. Moks) 2Plt - 2 var.
F₂e.	Tiitiba ja maasuga ja laanõ valgõ vasik? Adõr, ägil ja jänes Se 1938 (I. Rohtla)
G.	Maasuga, mõtsakukk? Ägel, kägu Krk 1890 (J. Hünerson)
H.	Meresikk, maakukk? Vähk, koer Plv 1903 (J. Semm)
I₁a*.	Mõtsakukk, meresikk? Kägu, vähi Rõu 1889 (K. Thom) SJn, Rõu, Räp - 3 var.
I₁b.	Metsasikk, merekukk? Tuul Pär 1888 (M. Lipmann)
I₁c.	Merekell, metsakukk? Laev ja kägu Rak 1905 (K. Holm)
I₂a₁*.	Meresikk, metsakukk, ranna valgepia vasikas? Vähk, teder, vaht MMg 1888 (G. Tenter) Sim, Kuu, Pär, 2Vil, KJn, MMg - 7 var.
I₂a₂.	Metsakukk, meresikk, ranname valgepea vasikas? Kägu, laev ja merevaht Lai 1939 (P. Tammepuu)
I₂a₃*.	Metsakukk, meresikk, laane valge vasikas? Kägu, vähk, jänes Har 1956 (H. Kokamägi) Tür, Har - 2 var.
I₂a₄*.	Meresikk, metsakukk, valge pääga linna hani? Vähi, kägu, suhkur [või] sool Hel 1874 (A. Wahlberg) Hel, Nõo - 2 var.
I₂a₅.	Meresikk ja metsakukk, Tallina valge vahukivi? Laev, kägu, seep Hlj 1888/1902 (I. Lank)
I₂b₁.	Meremikk, mõtsakukk, linna valge pääga hani? Räim, kirves, sool Trv 1895 (J. Liller) Trv, 2Pst - 3 var. E EM 94 (797); E EM² 81 (1010)
I₂b₂*.	Meremikk, mõtsakukk, Riia valge päägä hani? Räim, kägu ja sool Trv 1890 (A. Rull) Saa, 6Trv, Pst, Trt - 9 var.
I₂c₁.	Meretikk, metsakukk, ranna valge peaga vasikas? [Lahendus puudub] Jaa 1922 (S. Russ)
I₂c₂.	Metskukk, meretikk, ranna valge vahutükk? Laev Emm 1938 (E. Ennist) Rei, Emm - 2 var.
I₂d₁.	Merelukk, metsakukk, laane valgepea vasikas? Hülge, mõtus, jänes Tor dat-ta (T. Tilk) Koe, Vän, Tor - 3 var. E EM 94 (796); Pet. ELA 60; E EM² 81 (1009)
I₂d₂*.	Metsakukk, merelukk, Tallina valge vahukivi? Jänes, jää ja sool MMg 1895 (K. E. Martinson) VMr, MMg - 2 var. E EM² 81 (1016)
I₂d₃*.	Metsakukk, merelukk, Tallinna valge vahakivi? Kägu, jää, sool Kad 1900 (A. K. Kivi) Kad, VMr - 2 var.
I₂e₁.	Merenukk, metsakukk, ranna valge pääga vasik? Kardon (tongrite maja) Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
I₂e₂.	Meres nukk, metsas kukk, linnas valgepea vasikas? Laiva, kuhi, suhkrupea Vai 1890 (A. Tõnurist)
I₂e₃.	Merenukk, metsakukk, valgem kui vahaküünal? Ein Schiff Khk 1817/22 (anon) Wied. 277; E EM 94 (799); E EM² 81 (1012)
I₂e₄.	Merenukk, metsakukk, valgem kui vahakivi? Kerk (kirik) Sa 1888 (F. W. Ederberg) E EM 94 (798); E EM² 81 (1011)
I₂f.	Merehukk, metsakukk, linna valgepää vasikas? Laev meres VNg 1889 (S. Talo)
I₂g*.	Metskukk, meretitt, ranna valge peaga vasikas? Kägu, hülge, merevaht Tõs 1921 (S. Lind) 3Tõs - 3 var.
I₂h.	Metsakukk, meretipp, ranna valge peaga vasikas? [Lahendus puudub] Tor 1888 (T. Tilk)
I₂i₁.	Metskukk, meremumm, laanepea valge vasikas? [Lahendus puudub] Trm 1897 (A. Sälik, E. J. Õunapuu)
I₂i₂.	Metsakukk, meremumm ja laeva valgepia vasikas? Kägu, vähk ja järv Sim 1892 (T. Franzdorf)
I₂j₁*.	Merehärg, metsakukk, laane valge peaga vasikas? Vähk, kägu, jänes Lai 1897 (H. Asper) 2Lai - 2 var.
I₂j₂*.	Merehärg, metsakukk ja linna valge peaga vasikas? Silk, kägu, sool KJn 1903 (L. Kuuskler) 2KJn - 2 var.
I₂k.	Metsakukk, merekits, ranna valge pääga vasikas? Kägu, hülges, merevaht Hää 1889 (E. Grant)
I₂l.	Metsanukk, merekukk, maa valge vahaküinal? Paak (tuletorn) Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
I₂m₁.	Metsatikk, merekukk, ranna valge vassikas? Kergutorn, laev, merevaht Kaa 1889 (D. Jakson)
I₂m₂*.	Metsatikk, merekukk, ranna valge vahukivi? Paat Emm 1939 (E. Ennist) 2Emm - 2 var.
I₂m₃.	Metsatikk, merekukk, valgem kui vahukivi? Kerik Hii 1890 (P. Saul, G. Seen)
I₂n.	Metstikk, rannakukk, mere valge vahutükk? Harakas Phl 1938 (E. Ennist)
I₂o.	Metstikk, merepukk, ranna valge vahukivi? Hunt, laev, kirik Käi 1896/7 (J. Sooster)
I₂p.	Meresikk, metsakits, ranna valgepea vasikas? Vaht KJn 1870 (J. Tiedemann)
I₂q.	Metsapukk, merenupp, linna valgepea vasikas? Heinakuhi, laev ja linnatorn Vai 1893 (J. Sorro)
I₂r.	Meremumm, metsapukk, linna valgepea vasika? Kuhi, hunt, sool VNg 1892 (H. Lohk)
J₁.	Tiiliba? Regi Krk 1890 (J. Hünerson) Krk, Räp - 2 var.
J₂.	Maasuga? Äke Nõo 1888 (V. Grünstamm) Nõo, Räp - 2 var.
J₃.	Mõtsakukk? Kägu Krk 1937 (S. Tanning)
J₄.	Mis on meremumm? Merevaht Jõh 1892 (A. Tõnurist)
J₅.	Meresikk, Riia valge pääga hani? Vähi Rõn v. San 1889 (P. Roose)
K₁a₁*.	Ranna valgepea vasikas? Merevaht Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich) Jõe, Hää - 2 var. Metstak² 70 ja 71
K₁a₂.	Ranna valge vasikas? Paat Jür 1889 (K. Angelus)
K₁b.	Valge peaga vasikas mere keskel? Vaht Pöi? dat-ta (R. Kallas)
K₁c*.	Laane valge vasikas? Jänes VMr 1888 (J. Koit) VMr, Vor, Rõu - 3 var.
K₂a.	Linna valge pääga hani? Suhkrupää Hel 1982 (S. Tibbing, Ü. Valk)
K₂b.	Riia valge pääga hani? Sool Trt 1956 (A. Piir)
L+.	1) Teeliba, maasuga, kivitikk ja metsatukk? Ägi Tõs 1890 (M. Kirikall) 2) Teeliba, maasuga, ranna valge? Regi, äke, vaht HJn 1889 (H. Tiidermann) 3) Kõtutaba, tiitiba, maasuga? Naba, regi, ägel Krl 1942 (J. Sööt) 4) Tiiliba, maasuga, palo valgõ vask? Tiiliba ommõ regi, maasuga ommõ ägel, palo valgõ vask ommõ jänes Se 1934 (N. Oinas) Rak, 2VMr, HJn, Ris, Phl, Tõs, Hel, Pil, Krl, Räp, 2Se - 13 var.
M₁.	Meresikk, metsakukk, teeliba, maasuga, alt maa kribe? Vähi, kägu, regi, ägel, ader Rõu enne 1907 (J. Raudsepp) Vrd. 26
M₂.	Tiiliba, maasuga, alt maa kruu-kraa? Maad künnetäs Rõu 1896 (H. Treu)
M₃a*.	Tiiliba, maasuga, alt rööbaste rebäne? Regi, ägel, tii Se 1888 (E. Aun) Plv, Se - 2 var.
M₃b.	Tiiliba, maasuga, alt maa käija rebane? Regi, ägel, ader Puh 1888 (J. Kenkmann)
M₃c.	Teetiba, maasuga, alt kuupa repäne? Äkl Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 132 (183)
M₃d.	Tiitiba, maasuga, rosto rebäne? Adõr, ägel, vähk Se 1931 (N. Sõrmus) Vrd. 26 1876
N₁a*.	1) Tiiliba, maasuga, mõtsakukk, järvesikk? Adõr, ägli, kägu, vähk San v. Urv 1888 (G. Seen) 2) Tiiliba, maasuga, järvesikk, mõtsakukk? Regi, äke, vähk, nõgikikas Urv 1964 (A. Kurg) San v. Urv, 5Urv, Krl, 8Se - 15 var.
N₁b*.	Teetiba, maasuga, järvesikk ja mõtsakukk? Vankri, ägil, vähk, kägo Se 1953 (E. ja H. Tampere) 6Se - 6 var.
N₁c.	Maatsiga, tiiliba, järvesikk, mõtsakukk? Äke, atr, kala, orrav Krl 1889 (E. Kornel)
N₁d.	Tiiliba, maasuga, mõtsakukk, järvesokk, laanõ valge vaskakõnõ? Regi, ägli, kägu, vähk, jänes Urv 1956 (A. Reigo)
N₂.	Teeliba, maasuga, jõesikk, metsakukk? Regi, äki, vähk, kägu Plv 1939 (M. Edu) Vrd. 1795F
N₃a.	Teeliba, maasuga, meresikk ja järvekukk? Regi, vähk ja järve lill Kam 1891 (C. Komms, H. S.)
N₃b.	Tiiliba, maasuga, meresikk ja järvekukk, Riia valgepää hani? Mees äestab äklega Trv 1890 (J. Tinn)
N₄.	Tiitiba, maasuga, kodokukk, järvesikk? Ägil, kikas, kala, kusikuklanõ Se 1949 (S. Lõhmus)
N₅.	Järvesikk, kodukukk, maasuga ja laanõ valgõ vasikõnõ? [Lahendus puudub] Se 1939 (A. Kõrgekuhi)
N₆.	Kodokukk, mõtsatilk, järvesikk? Kodokukk om pini, a' mõtsatilk om susi ja järvesikk om vähk Se 1934 (N. Oinas)
N₇.	Järvesikk, mõtsakukk? Vähi, kägu Har 1921/2 (P. Voolaine)
O₁a.	Teeliba, maasuga, metsakukk, meresikk, ussaia tölk? Regi, ägel, kägu, vähk, peni Võn 1895 (J. Moodis)
O₁b.	Meresikk, mõtsakukk, teeliba, maasuga, ussaia hannatolk? Vähk, kägu, regi, ägel, koer Võn 1888 (J. Kripson)
O₁c*.	Teeliba, maasuga, metsakukk, meresikk, ussaia kuni, liina valge peaga hani? Regi, ägel, ader, hobune, peni, suul Puh 1889 (J. Andresson) Puh, Ran - 2 var.
O₂.	Teeliba, veeliga, maasuga, ussaia hannatölp? Regi, lootsik, ägel, koer Võn 1889 (J. Pint)
O₃a*.	Tiiliba, maasuga, ussaia hannatölk? Regi, äkel, pini Plv 1889 (J. Tamm) Võn, 2Plv - 3 var.
O₃b₁.	Tiiliba, maasuga, ussaia kuni, liina valge hani? Regi, ägli, koer, sool TMr 1888 (P. Birkenthal)
O₃b₂*.	Teeliba, maasuga, ussaia kuni, liina valge pääga hani? Regi, ägel, peni, suhkrupää Ran 1889 (A. Tattar) Võn, Puh, 2Ran - 4 var.
O₃b₃.	Tiiliba, maasuga, liina valge pääga hani, ussaia kuni? Regi, äke, suul, peni Ran 1968 (E. ja H. Tampere) KJn, Ran - 2 var.
O₃b₄.	Ussaia kuni, liina valge pääga hani, maasuga, reeliba? Peni, sool, äke, lumi Puh 1889 (D. Arak)
O₄.	Liina valge pääga hani, ussaia kuni? Suhkrupää, koer Puh 1888 (J. Kenkmann)
P₁.	Teelibä ja veelibä, maasuga, õuetölp, meresikk, metsakukk ja ranna valge peaga vasikas? Regi, laev, koer, äke, kerves ja veevaht LNg 1891 (G. Ollik)
P₂.	Teeliba, maasuga, veeliba, õuekolk ja tänavanolk? Regi, äke, lootsik, koer, siga Rid 1941 (E. Poom)
P₃a*.	Teeliba, veeliba, maasuga, õuetelk? Regi, ruup, äke, koer Kul 1895 (J. Reinson) Tln, Rap, 3Kul, Vig, 2LNg - 8 var.
P₃b.	Teeliba, veeliba, õuekolk, maasuga? Regi, vene, koer, äke Mih 1889 (H. Perkson)
P₃c.	Teeliba, veeliba, maasuga, õuenuga? Regi, lootsik, äke ja koera hammas Tln 1888 (H. Stein)
P₃d.	Veetiba, teeliba, maasuga, õuetilk? Laeb, vanker, äke, koer Ris 1890 (J. Veber)
P₃e.	Teelibu, veelibu, õuvekolk ja maasuga? Regi, vene vai lotja, koer ja äkke Jõh 1891 (P. Paurmann)
P₃f.	Teeleba, veeleba, õuetelg ja maasuga? Regi, lootsik või vene ja koer ja äke Kul 1940 (V. Eenveer)
P₄*.	Maasaga, veeliba, kambrekass, õuetelg? Äke, uup, võti, koer Vig 1869 (M. J. Eisen) 2Vig - 2 var. E EM 88 (724); E EM² 76 (922)
P₅.	Maasuga, vieliba, metsavälk? Äkä, laiv ja kirves Jõh 1940 (E. Mets)
P₆.	Veeliba, maasuga, õuekell? Laev, äge, koer Vig 1889 (M. Liedenberg)
P₇.	Veeliba, õuekell, metskukk? Laev, koer, uss Phl 1897 (J. Pöijal)
P₈*.	Veeliba, maasuga? Laev, äke Ris 1937 (E. Ennist) Jõh, Ris - 2 var.
P₉.	Veelibu, merehelm? Päiväpaiste kirkab mere pääl Jõh 1889 (P. Paurmann)
Q₁.	Tiitiba, maasuga, mõtsasikk, kodokukk, talvõ valgõ vasik? Adõr, ägil, orrav, pini ja jänes Se 1928 (T. Linna)
Q₂.	Tiitiba, maasuga, kodokukk? Piitsk, ägül Se 1929 (A. Gehrke)
Q₃.	Kodokukk, nurmõnukk? Kägo, kuhi Se 1888 (E. Aun)
Q₄a₁.	Kodokukk, nurmõnukk, laanõ valge pääga vasik? Pini, kivi, jänes Se 1931/3 (H. Tampere) 2Se - 2 var.
Q₄a₂*.	Nurmõnukk, kodokukk, laanõ valgõ vasik? Kuhilik, pini, jänes Se 1937 (A. Reinola) 3Se - 3 var.
Q₄a₃*.	Kodokukk, nurmõnukk, laanõalosõ valgõ vask? Kodokukk om kikas, nurmõnukk om nurmkana ja laanõalusõ valgõ vask om jänes Se 1938 (J. Võsu) 2Se - 2 var.
Q₄b₁*.	Kodokukk, nurmõnukk, mõtsa valgõ vasik? Kikas, rüäkuhi, jänes Se 1933 (A. Tammeorg) 2Se - 2 var.
Q₄b₂.	Kodokukk, nurmõnukk, mõtsa vana valgõ vasik? Kikas, hainakuhi, jänes Se 1934 (A. Kits)
Q₄c*.	Nurmenukk, kodokukk, palo valge vasike? Kuhi, pini, jänes Vas 1895 (J. Tint) Vas, Se - 2 var.
Ra₁.	Nurmes nukk, vees viht, linnas valge pääga hani? [Lahendus puudub] Tt 1880 (anon) • Sak. Kal. (1880) 82 (15)
Ra₂.	Nurmes nukk, vees viht, linnas valge hani? Lina Trv 1889 (J. Käger)
Ra₃.	Nukk nurmeh, vihk viih, liinah valge hani? Linapund Vas 1888 (C. Lenzius)
Rb.	Nurmen nupp, veen viht, liinan valge päägä hani? Lina Hel 1889 (G. Habicht) Hel, Tt - 2 var.
S₁.	Nurmenukk, metsakukk, meresikk, taevatäkk, teeliba, maasuga? Naber, teder, vähk, kuu, regi, ader Hls 1893 (M. Kuum)
S₂.	Nurmenukk, mõtsakukk, teeliba, maasuga, lävetölk? Naber, kuhi, regi, ägel, peni Trv 1895 (P. Teckel)
S₃.	Teeliba, maasuga, nurmenukk, metsakukk, meresikk, linna valgepää hani? Regi, ägel, trull, hainakuhi, vähk, lumi Rõn 1888 (A. Andrei)
S₄a*.	1) Teeliba, maasuga, nurmenukk, metsakukk? Ader, ägel, naber, kuhi Hel 1926 (K. Puusepp) 2) Teeliba, maasuga, mõtsakukk ja nurmenukk? Ader, ägel, hainakuhi ja rüäkuhilik Ote 1893 (J. Tammemägi) VMr, 3Krk, 8Hel, Pst, Vil, Trm, Nõo, 2Ote, Urv v. Krl - 19 var. • Liiv LMt 44 (88)
S₄b*.	Teeliba, maasuga, nurmenupp, metsakukk? Regi, ägel, naber ja heinakuhi Hel 1888 (J. Pastarus) Jõh, 2Hel - 3 var.
S₄c*.	Teelibe, maaasoga, nurmenukk ja metsakukk? Regi, ägel, naber, kuhi Trv 1889 (J. Käger) Trv, Trt - 2 var.
S₄d.	Teeriba, maasuga, nurmenukk, metsakukk? Regi [või] trull, ägel, naber, kuhi Hel 1874 (A. Wahlberg)
S₅.	Teeliba, maasuga, nurmenukk, metsakakk ja laane valge pääge lammas? Regi, äke, naber, kuhi, känd Hel 1937 (H. Kirt)
S₆.	Teelima, nurmesuga, meresikk, metsakukk, linna valgespää hani? Lumi, ägli, räim, kägu, sool Vil 1894 (H. Niggol)
S₇.	Teeliba, maasuga, nurmenukk, niidukukk? Regi, äke, naber, kuhi Trv 1894/1901 (J. Kala)
S₈.	Nurmenukk, metsakukk ja meresiga, linna valgepia vasikas? Heinakuhi, kägu, silk, sool Kos 1892 (T. Wiedemann)
S₉*.	Nurmenukk, metsakukk? Rukkihakk ja heinakuhi Hls 1889 (J. Meomuttel) 2Hls, Trv - 3 var.
S₁₀*.	Metsakukk, nurmenukk, Riia valge peaga hani? Kägu, rukkihakk, kirik Tln 1961 (A. Kask) Tln, Saa - 2 var.
S₁₁.	Nurmenukk? Naber Krk 1890 (J. Hünerson)
Z₁.	Nurmenukk, metsakukk, sootölar, laane valge vasikas? Rukkikuhi, heinakuhi, hunt, jänes TMr 1889 (M. Napp)
Z₂.	Küläkükk, nurmenukk, soosukk? Rõuk, naber, kuhi Hls 1889 (M. Ilus)
Z₃.	Soosukk, nurmenukk, linna valge pääge hani? Heinakuhi, rüanaber, sool Krk 1889 (M. Kõdar) Krk, Hel - 2 var.
T₁.	Taevatäkk, põllupõkk, nurmenukk, meresikk? Müristamine, oder, naber, laev Hel 1891 (J. Lammas)
T₂.	Nurmenukk, põllupõkk, linna valge pääge hani? Röähakk, viljarõuk, sool Hls 1891 (J. Riiet)
U₁.	Teeliba, maasuga, õuetelg, merenukk, metsakukk? Regi, äke, koer, laev, kägu JJn 1889 (J. Piber)
U₂a.	Tieliba, maasuga, õuetelled, metsakukk, meresikk ja ranna valgepia vasikas? Regi, äki, koer, kägu, vähk ja merevaht SJn 1889 (T. Köstner)
U₂b.	Teeliba, moasuga, metsakukk, meretikk, ranna valgepea vassikas, õuetelg? Regi, ägi, kerves, aer, rannavaht, koer Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
U₂c.	Teeliba, maasuga, merehärg, metsakukk, õuekõlk ja laane valge peaga vasikas? Regi, äke, vähk, kägu, koer, jänes Pil 1889 (J. Kärsten)
U₂d.	Tiiliba, maasuga, metsakukk, merehärg, ranna valge pääga vasikas, kodutõlk? Regi, ägil, kägu, vähi, vaht, koer SJn 1948 (A. Ratas)
U₃a.	Teeliba, maasoga, õuetõlk ja metsakukk? Ägel Hls 1939 (L. Pukits)
U₃b.	Tiiliba, maasuga, õuehelk, metsakukk? Regi, äke, koer, kägu SJn 1958 (V. Lõugas)
U₃c.	Tiiliba, muasuga, metsäkukk ja õvvelukk? Lumi, äes, kägo, väräv Kod 1888 (J. Liiv)
U₃d.	Teeliba ja maasuga, õuekukk ja metsalukk? Regi PJg 1889 (H. Lussik)
U₄a.	Teeliba, maasuga, metsakukk, õuehelk, ranna valge peaga vasikas? Regi, äke, kägu, koer, merevaht SJn 1893 (J. Mein)
U₄b.	Teeliba, maasuga, õuetelk, metsakukk, ranna valge peaga vasikas? Regi, äki, koer, kägu ja merevaht SJn 1963 (E. Raudsepp)
U₄c.	Õuetelk, metsakukk, teeliba, maasuga, ranna valge peaga vasikas? Koer, teder, regi, ägli, merevaht Kõp 1903 (M. Evert)
U₄d.	Teeliba, maasuga, mere valge peaga vasikas, õuehõlk, metsakukk? Regi, äke, vaht, koer, teder Vän 1889 (J. Tammann)
U₅.	Teeliba, maasuga, õuekolk, metsakukk, laane valge vasikas, mere punane pullike? Regi, äke, koer, kägu, jänes, vähk Lai 1897 (H. Asper) 2Lai - 2 var.
U₆.	Toarull, õuekoll, teeliba, maasuga? Kass, koer, regi, äke Jür 1896 (J. Saalverk)
U₇.	Teeliba, maasuga, õuvehelk, ajatelk? Regi, äke, koer, siga Pil 1888/9 (T. Kiimann)
U₈.	Aiahelp, õuetulp, meresikk, metsakukk? [Lahendus puudub] Rak 1890 (anon)
U₉.	Merehelm, metsakukk, õueoda, vällatelk? [Lahendus puudub] Hlj 1890 (K. Leetberg) Vrd. 2592
U₁₀.	Jõelima, maasuga, metsakukk, õuetelg, ranna valge peaga vasikas? Jõevaht Tor 1889 (J. Tilk)
U₁₁a.	Teeliba, maasuga, õuetell? Regi, äke, koer Vän 1897 (E. Tetsmann)
U₁₁b*.	Teeliba, maasuga, õuetelk? Regi, äkel, koer Pst 1895 (H. Lensin) Mar, Tor, Pst, Kõp - 4 var. Vrd. 2313 2592
U₁₁c.	Teeliba, maasuga, õuetelg? Regi, äke, koer PJg 1888 (J. Reinson) Tür, Käi, Hii, Tõs, 2PJg, SJn - 7 var.
U₁₁d.	Teeliba, maasuga ja õuetulp? Regi, äke, koer Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
U₁₁e.	Teeliba, maasuga, õuetönn? Regi, tee, koer Tor 1889 (A. Juurikas)
U₁₁f.	Maasuga, tieliba ja õueoda? Äki, regi ja teibas SJn 1889 (P. Johannson)
U₁₁g.	Teeluda, maasuga ja õuekolk? Regi, äke ja koer Vän 1889 (M. Jaason)
U₁₁h.	Taliliba, maasuga, õuvetölp? Regi, äke ja koer KJn 1888 (J. Reial)
U₁₂.	Meretikk, metsakukk, õuetelk ja ranna valgepia vasikas? Näkk, metsis, koer, merevaht Kos 1894 (T. Wiedemann)
U₁₃.	Õuetelg, maasuga? Koer, äkke Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
U₁₄.	Õueoda, nurmesuga, laane valge vasikas? Koer, äke ja lumi Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
U₁₅.	Õueteng? Koer Vil dat-ta (H. Leoke)
Va.	Tiiliba, maasuga, merehärg, metsakukk ja tarevähk? Regi, äke, vaalaskala, kägu, laps Trt 1889 (A. Puusep)
Vb.	Toavähk, õuetölp, ranna valgepää vasikas, meresikk, metsakukk? Laps, koer, merevaht, vähk, kägu Nõo 1888/9 (J. Tüklov)
Vc.	Tiiliba, maasuga, õuetölp ja tuavähk? Regi, äke, koer ja laps Äks 1889 (A. Mauer)
Vd.	Tuavähk, õuetölp? Laps ja koer Ksi 1889 (M. Mauer)
Ve.	Õuekenks ja koduvähk? Koer ja laps Äks 1894 (P. Sepp)
W₁.	Õuehilp, tanumatulp, teeliba ja maasuga? Koer, väratitulp, regi, äki Vil 1895 (H. Äniline)
W₂.	Maasuga, tänavatrull, õueõnn, laane valge pääga vasikas, metsakukk ja merelukk? Äke, vanker, koer, jänes, kägu, jää Plt 1891 (J. Reinthal)
W₃.	Õuetrull, tänavaull, merehärg ja metsakukk? Koer, julk, kala, teder Plt 1899 (M. Luu)
W₄*.	Õueull, tänavatrull, laane valge piaga vasikas, merehärg, metsakukk? Koer, siga, jänes, vähk, kägu Plt 1964 (A. Tamm) Pil, Plt - 2 var. E EM 115 (1042); E EM² 102 (1382)
W₅.	Õueõnn, tänavatrull, metsakukk ja majalukk? Koer, siga, teder ja perenaine Plt 1894 (M. Luu)
W₆.	Tanumitont, ussehunt? Värat, koer Trv 1888 (H. Utso) E EM 149 (1416); E EM² 129 (1854); Vl 118; Lasteleht nr. 4 (1940) 80 (3)
W₇.	Ussaia kuni, valge liina hani, õueutt, tanumitulp? Peni, sool, perenaene, peremees Nõo 1889 (J. Amberg)
Õa.	Teeliba, maasuga, heinanilp, keelekilp, ussetõlk, meresikk, mõtsakukk, mere valge pääge vasik? Regi, ägel, vikat, uisk, koer, vähi, kägu, merevatt Krk 1936 (M. Sarv)
Õb.	Teelibe, maasuga, uksetõlk? Lumi, ägel, koer Pst 1889 (H. Henno)
Õc.	Tiiliba, maasuga, ussetõlk? Regi, vanker, koer Pst 1935 (R. Viidalepp)
Äa.	Põllutõuk, maasuga, väravaveat, aidauss, kambrikass, teeliba? Ader, ägi, koer, võti, perenaene, vanker Tõs 1890 (M. Kirikall)
Äb.	Teeliba, maasuga, aidauss, põllutõuk, väravavaht? Regi, äke, aidavõti, ader, koer Tõs 1921 (S. Lind)
Ö.	Tiiliba, maasuga, pikembät muud puud, madalampa maahaina? Tee, maantee Kam 1888 (J. Siimus) Kontam.: = 1610L
Ü.	Ööpikk, maakukk, valge väli, kiri kari, tark karja kaitsja (Eine Nachtigall, ein Landhahn, ein weisses Feld, eine bunte Herde, ein kluger Hüter der Herde)? Orgel, Küster, Kirche, Gemeine, Prediger Tt enne 1876 (anon) • Wied. 283; E EM 114 (1028); E EM² 101 (1363) Kontam.: = 2385N
X.	Mõtsakukk, järvesikk, uru oinas, laanõ lammas? Kägu, haug, vähi, uss Urv v. Krl 1892 (G. Seen) Kontam.: = 1509C
2166.	TEEN KÕVAKS, TEEN PEHMEKS, TEEN RIKKAKS, TEEN VAESEKS, MIND KURJASTE KARDAD, OTSID JA OSTAD, ELATAN ELU JA SOETAN SURMA? Tuli - 1+1+2+0 = 4 (12) var.
A.	Teen kõvaks, teen pehmeks, teen rikkaks, teen vaeseks, mind sallid ja soovid, mind otsid ja ostad, mind kurjaste kardad, mind valjuste varid, ma elatan elu ja soetan surma? Tuli Tt 1871 (J. Hurt) • EPost. Lisal. nr. 13 ja 15 (1871) 78 ja 90 (24); Mötleja 32 ja 54 (134); ER Kal. (1883) 87 ja 93 (7)
Ba.	Teen kõvaks, teen pehmeks, teen rikkaks, teen vaeseks, mind ostad ja otsid, mind kurjaste kardad, ma elatan elu ja soendan surma? Tuli Iis 1920/1 (P. Amer)
Bb.	Teen kõvaks, teen pehmeks, teen rikkaks, teen vaeseks, mind kurjaste kardad, otsid ja ostad, elatan elu ja soetan surma? Tuli Vig 1896 (H. Laipmann)
C.	Teen kõvaks, teen pehmeks, teen rikkaks, teen vaeseks, mind otsid ja ostad, mind kurjasti kardad, valjusti valdad? Tuli Krk 1939 (V. Kuut)
2167.	TEEN SURNU ELÄVES JA ELÄVE SURNUSS? Unenägu - 0+0+1+0 = 1 (77) var.
A.	Ma panen elavaid surema ja surnuid elama, teen vaesed rikkaks ja rikkad vaeseks ja iga mees jääb ometi, mis ta oli? Unenägu Anonüümne autor (Gressel (1807) lk-ta): omaloominguline tekst ° Gressel (1807) lk-ta; Holtz 215 (28); Lönnrot² 186 (83); Wied. 276; ER Kal. (1883) 90 (21); E EM 145 (1372); Schneider Elusal. Kal. (1906) 5 ja 32 (2); E EM² 126 (1793); E MM 15 ja 45 (225); E MM² 15 ja 48 (228); Kmpm. KLr I⁸ 118; Kmpm. EL I⁹ 141; Ronk nr. 6 ja 7 (1925) 142 ja 168; Raud KL III 214 (24); Ainelo III 124; Jürisson 89 (4); Kmpm. EL II¹⁰239; Raud VMj 214 (24); Lasteleht nr. 6 ja 13 (1939) 104 ja 217 (1); Nugis 293 ja 314 (215); E MM³ 12 ja 39 (228)
B.	Teen surnu eläves ja eläve surnuss? Unenägu Krk 1937 (M. Sarv)
2168.	TEHA JÕUAD, LUGEDA EI JÕUA? Linakolge - 0+1+0+0 = 1 (1) var. SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem)
Vrd.	556
2169.	TETEN IKÕT, SÜVVEN KITÄT? Sibul - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Rõu 1953 (H. Ploom)
Vrd.	ul: Rätsepad on lollakad, / nad lakuvad ja prassivad, / nad joovad viimsed kopikad / ja omal kiisku ostavad. / Nad kiisku söövad, kiidavad, / kui situvad, siis nutavad (RKM II 156, 476 (33) < Sim)
2170.	TEIL [KOLM], MEIL [KOLM], KÕIGEL KÜLAL [KOLM]? Ahjuroop, labidas, luud - 1+46+8+1 = 56 (70) var.
A₁a₁.	Kolm meil, kolm teil, kolm kõigel külal? Roop, leivalabidas ja ahjuluud Jõe 1888 (H. Tutar) Hlj, Rak, VJg, 2Jõe - 5 var. E EM 67 (492); E EM² 60 (638)
A₁a₂.	Meil kolm, teil kolm, kigel küläl kolm? Ahjuroop, ahjuluud, levälapi Hls 1891 (J. Riiet) Tür, Hls, Ksi - 3 var.
A₁a₃.	Teil [kolm], meil [kolm], kõigel külal [kolm]? Ahjuroop, labidas, luud Jõe 1889 (G. Kivikangur) 2Jõe, Kos, Kei, 3Plt, Ksi, Äks - 9 var. Metstak² 28 ja 30
A₁a₄*.	Meil on kolm, teil on kolm, üle küla keigil kolm? Roop, luud ja labidas Hlj 1892 (G. Kungur) 3Hlj, Tt - 4 var.
A₁a₅.	Meil kolm, teil kolm, tervel külal kolm? Ahjuluud, labidas ja roop Trt 1927 (F. Suits)
A₁a₆*.	Meil kolm, teil kolm, egäl külal kolm? Ahjuluud, roop, levälapi Trv 1894 (A. Rull) Hls, Trv, Pst - 3 var.
A₁b*.	Meil kolm, teil kolm, külal ka kolm? Ahjuroop, luud ja labidas MMg 1889 (H. Rätsepp) Ris, Lai, MMg - 3 var.
A₂a₁.	Meil kolm, teil kolm, igas peres kolm? Ahjuluud, roop ja leivalabidas Jõh 1892 (T. Wiedemann) Jõh, 2Amb v. JMd - 3 var.
A₂a₂*.	Teil kolm, meil kolm, igas peres kolm? Ahjuroop, luud ja lasn HJn 1888 (H. Tiidermann) Tür, Tür v. Juu, HJn, Kos, Rid, PJg - 6 var.
A₂b*.	Teil on kolm, meil on kolm, igas peres ise kolm? Ahjuroop, labidas ja luud Ksi 1889 (M. Mauer) Plt, Ksi, Lai - 3 var.
A₃a₁*.	Teil kolm, meil kolm, igal talul kolm? Ahjuhark, luud ja roop Pst 1888 (J. Leppik) 2Pst, 2KJn, TMr, Rõn - 6 var.
A₃a₂*.	Teil kolm, meil kolm, igas talus isi kolm? Ahjuluud, roop ja leivalabidas Äks 1894 (P. Sepp) Äks, Puh - 2 var.
A₃b*.	Meil kolm, teil kolm, kõigil talul kolm? Luud, labidas, ahjuroop Äks 1894 (J. J. Millert) Pst, 2Äks, Rõn - 4 var.
A₄.	Meil om kolm, Koigal kolm, egal kuhal kolm? Leivalapi, ahjuroop ja leivaküna Pst 1893 (J. Reevits)
A₅.	Kolm meile ja kolm teile, kolm igaühele? Ahjuroop, luud ja lasn Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
B.	Meil üks, teil üks, igal perel üks? Ahjuroop Juu 1888 (J. Oras)
C.	Üks must meil, kaks musta teil ja kaks musta kõigel külal? Ahjuroop, luud ja labidas Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann) Kontam.: = 1140B
Vrd.	1140 1141 1190
2171.	TEINE POOLT HALJAS JA TEINE POOLT HALJAS, PUU-PEETER KESKPAIGAS? Aken - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.	Teine poolt haljas ja teine poolt haljas, Puu-Peeter keskpaigas? Aken Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
b.	Teine poolt haljas, teine poolt haljas, Puu-Peeter keskel? Ake Pöi 1894 (T. Undritz)
2172.	TEINE RIDA MEHI TEINEPOOL MÄGE, VARRAS NINASÕÕRMETEST LÄBI? Katuse harimalgad - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Han 1889 (A. Reimann)
Vrd.	503Ü₆+
2173.	TEINE TIINE, TEINE AHER, ÜHES POEGIVAD MÕLEMAD? Rukid, odrad - 4+21+2+0 = 27 (71) var.
Aa₁*.	1) Kaits lehmä, tõine tiinä, tõine aher, ühtlasi poegevad mõlemad? Rügä ja kesu Trv 1890 (A. Rull) 2) Kaks lehma, üks tiine ja teine aher ja ühtlasi poegivad? Sui- ja talverukis Var 1888 (M. Karotom) Var, Han, Trv, Lai, Tt - 5 var. • Helle 363 (24); Willmann 166 (23); Hupel² 170; Lönnrot 152; Ahlqvist 72; Wied. 267; E EM 53 (331); KAH EKAl 160 ja 163 (23); E EM² 48 (418)
Aa₂.	Kaks lehma, tõine tiine, tõine aher, ühteaegu pooginevad? Otra ja rukkis Jõh 1889 (A. Tõnurist)
Aa₃.	Kaks lehma, üks aher, teine tiine, aga ligistikku poegivad? Rukid ja odrad Hlj 1895 (A. Raid)
Aa₄.	Kaks lehma, teine aher, teine tiine, seltsis poegevad? Rukis ja odr Jür 1890 (K. Põldmäe)
Aa₅*.	Aher lehm ja tiine lehm, ühtlasi poigevad mõlemad? Tali- ja suivili Tor 1889 (M. Sahl) Tor, Hel - 2 var.
Aa₆.	Teine tiine, teine aher lehm, ühtlasi poegivad mõlemad? Rukis ja oder HJn 1888 (N. Jegorov)
Aa₇.	Teine aher lehm, teine tulnd lehm, ühtlasi poegivad mõlemad? Talirukis ja oder LNg 1937 (E. Ennist)
Ab.	Kaks lehma, teine tiine, teine aher, seltsis kandvad? Sui- ja talivili Käi 1896/7 (J. Sooster)
Ac*.	Teine aher lehm, teine tiine lehm, ühel ajal tulevad piima? Oder, rukis Kad 1888 (J. Linkstein) Hlj, Kad - 2 var.
Ad*.	Aher ja tiine lehm, hakkavad ühekorraga lüpsma? Odrad ja rukkid Tõs 1890 (M. Kirikall) Tõs, Rõn - 2 var.
B.	Hobu tiine, teine aher ja ühtlase kannavad? Rukkioras, oder Tt 1839 (anon) • Gressel (1839) lk-ta; Wied. 283; E EM 42 (201); E EM² 38 (245)
Ca*.	Teine tiine, teine aher, ühes poegivad mõlemad? Rukid, odrad KJn 1870 (J. Tiedemann) Trv, KJn, Pal - 3 var.
Cb.	Tõine tiine, tõine aher, pojad toovad ühekorraga mõlemad? Rukis, tõug Nõo 1888 (P. Unt)
Cc.	Tiin ja aer, ühtlasi poegevad? Rukis ja ohr Kuu 1894 (J. Abreldal) E EM² 132 (1896)
D.	Üks tiine, teine aher, kolmas karata? Oras, kesa, ohrapõld Jõe 1889 (H. Pahlberg) Jõe, HJn - 2 var.
E.	Kaits lehma nüssava, kolmas om aher? Kaits viljanurme om vilja all, kolmas - kesanurm om aher Rõn 1888 (A. Andrei)
F.	Esa pikk ja ema lai, ütelisi poigeva mõlemba? Rüga ja kesi Ote 1895 (C. Lipping) Kontam.: = 366Ö
Vrd.	2324 2607
2174.	TEISES ILMAS RAIUTASE, LAASTAD KUKUVAD SIIA ILMA? Lumi sadab - 7+159+91+36 = 293 (516) var.
A₁a₁.	Teises ilmas raiutakse, laastud langevad siia? Lumi Pld 1925/6 (L. Gering) E EM 151 (1433); E EM² 131 (1875); Jürisson 208 (14)
A₁a₂.	Teises ilmas raiutakse, laastud kukuvad seie? Lund sadab Lai 1897 (H. Asper)
A₁a₃.	Teises ilmas raiutakse, laast kargab seie? Välk, müristamine Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
A₁b₁.	1) Teises ilmas raiutakse, lastud langevad siia ilma? Müristamine Räp 1959 (I. Link) 2) Teises ilmas rajutakse, laastud langevad seia ilma? Lumesadu KJn 1870 (J. Tiedemann) Käi, KJn, Räp, Tt - 4 var. Kmpm. KLr 40; Kmpm. KLr I⁴ 54 (2); Freymann 238; Kmpm. EL I⁹ 68; Kmpm. EL II¹⁰91; Seilental II 66
A₁b₂.	Teises ilmas raiutase, laastad kukuvad siia ilma? Lumi sadab Tt dat-ta (anon) Vil, Tt - 2 var. Wied. 288
A₁c₁.	Teises ilmas raiutakse, laastud langevad siia maale? Lumesadu TMr 1930 (E. Schmidt)
A₁c₂.	Teises elmas raiotakse, laastud kukuvad seia moale? Lumi saab Tür v. Juu 1891 (M. Antje)
A₁c₃.	Tõisen ilman raiutes, laastu kargave siia maale? Lumi, rahe, vihm Trv 1889 (H. Kallas) 2Trv, Vil - 3 var.
A₁d₁.	Teises ilmas raiutakse, laastud langevad meie maale? Lumesadu Krj 1937 (L. Böckler) Nis, Krj - 2 var.
A₁d₂.	Teises ilmas raiutakse, lastud kukkuvad meie maale? Lumesadu Muh 1938 (M. Viidalepp)
A₁e.	Teises ilmas raiutakse, laastud langevad meile? Lumesadu Sim 1953 (H. Joonuks)
A₂a₁.	1) Teises ilmas raiutakse puid, siia kargavad laastud? Lund sadab Saa 1889 (J. Tuul) 2) Teseh ilmah raotas puid, siia' kargase lastu'? Piksemüristamine ja välgolöömine Plv 1910 (H. Ojansuu) Saa, Trv, Võn, Plv - 4 var.
A₂a₂.	Tõõsõh ilmah raotas puid, siia kääva laastu? Lummõ satas Räp 1892 (M. Jennes) Ran, Räp - 2 var.
A₂a₃*.	Tõisel ilmal raiutes puid, siia sadave laastu? Lumesadu Hel 1889 (J. Keernik) Hel, Trt - 2 var.
A₂b₁.	1) Tõisen ilman raiutas puid, siiä ilma kargava laastu? Lumesadamine Trv 1890 (A. Rull) 2) Tõises ilmas raiutasse puid, siie ilma kargavad laastud? Välgulüümine MMg 1889 (H. Rätsepp) 2Trv, Pst, MMg, San - 5 var. • Kündja nr. 21 (1885) 111 (33)
A₂b₂.	Tõisen ilman raiutas puid, laastu kargave siia ilma? Lume sadab Trv 1890 (J. Tinn) Hls, 2Trv, Rõn - 4 var.
A₂b₃*.	Tõisen ilman raiutas puid, siia ilma langeve laastu? Lumet sadab Trv 1897 (J. Vaine) Trv, Ote - 2 var.
A₂c*.	Teisen ilman raotakse puid ja teise ilma langevad laastud? Lumi Trt 1949 (O. Hildebrand) Amb v. JMd, Trt - 2 var.
A₂d₁*.	1) Tõises ilmas raiutakse puid, laastu kargave siia maale? Välk Pst 1888 (J. Jaakson) 2) Tõisen ilman raiutas puid, siia maale kargava laastu? Lume sadab Trv 1890 (V. Mõts) Trv, 2Pst - 3 var.
A₂d₂*.	Tõisen ilman raiuts puid, siia maale käüve lastu? Lumesadamine Hel 1936 (A. Grünvald-Univer) Hls, Hel - 2 var.
A₂d₃*.	Tõises ilmas raiutaks puid, laastud langevad siia maale? Lumi Hel 1888 (J. Pastarus) Hel, San - 2 var.
A₂e₁*.	Teises ilmas raiutakse puid, aga laastud kargavad meie maale? Lumesadamine Hää 1936 (L. Kraavik) Amb v. JMd, Hää - 2 var.
A₂e₂*.	Teises ilmas raiutakse puid, laastud langevad meie maale? Lumesadu Ote 1930 (A. Aavik) Jõh, Koe, Vig, Ote - 4 var.
A₂e₃*.	Teises ilmas raiutakse puid, laastud lendavad meie maale? Lumi Trt 1934 (K. Kirss) Rap, Trt - 2 var.
A₂f.	Teises ilmas raiutakse puid, laastud kukuvad meile? Välk Amb v. JMd 1937 (A. Kalme)
A₂g.	Tõisen ilman raiutas puid, lastu kargave laiali? Lumesadu Trv 1894 (J. Liller)
A₃.	Tõsen ilman ragutakse tamme ja siia karkse lastu? Välk Plv 1939 (M. Edu)
A₄.	Teismaailmas raiutakse, laastud tulevad meie maale? [Lahendus puudub] Aud 1964 (S. Lätt)
A₅.	Teises maailmas raiutakse puid, laastud lendavad meile? Pikne Plv 1978 (M. Adel)
B₁.	Seoh ilmah raotas, tuuhu ilma karglõs lastu? Jummal mürstas Se 1935 (A. Oinas-Tammeorg)
B₂.	S'ooh ilmah raotas puid, tuuhu ilma karglõs lastu? Mürstas ja pälki pill Se 1938 (A. Tammeorg)
B₃.	S'oo ilma raotas tammõ, tuuhu ilma tsilgusõ lastu'? Pälki pill Se 1933 (N. Oinas)
C₁.	Seal ilmas raiutasse, laastud kukuvad siia maal? Lume sadab Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
C₂a.	Sääl ilman raotas puid, siia ilma kargas last? Lumesadu San 1924 (E. Päss)
C₂b.	Sääl ilman raotes puid, siiä ilma lendäse lastu? Lumesadu Hel 1925 (E. Päss)
C₂c.	Sääl ilman raotas puid, siia ilma tuleva lastu? Lumesadu Ote 1892 (J. Ainson)
D₁a*.	Tuuh ilmah raotas, s'ooho ilma kargasõ laastu? Lummõ satas Se 1935 (A. Jänessoo) 2Se - 2 var.
D₁b.	Tuuh ilmah raotas, s'ooho ilma tsilgusõ lastu? Pälki pill Se 1935 (A. Põhi)
D₁c.	Tuuh ilmah rago, s'oohõ ilma pillusõ' lastu'? Müristas, lüü välku ja vihma satas Se 1939 (P. Toomemägi)
D₁d*.	Tuuh ilmah raotas, lastu satasõ s'ooho ilma? Lund sajab Se 1938 (J. Ilvik) 3Se - 3 var.
D₂a*.	Tuohn ilmahn puid raotas, suohn ilmahn lastu' kargase'? Vanaesä, pälk Lut 1894 (O. Kallas) Se, Lut - 2 var. • LMr 132 (194)
D₂b*.	Tuuh ilmah raotas puid, s'oohtõ ilma satasõ lastu? Lummõ satas Se 1937 (F. Ilvik) 3Se - 3 var.
D₃.	Tuuh ilmah lasta raotas, siiä ilma lastu satasõ? Lumi Se 1937 (N. Ress)
D₄a₁.	Tuuh ilmah raotas tammõ, s'ooho ilma tsilgusõ lastu? Pälki pill Se 1932 (A. Tammeorg) 2Se - 2 var.
D₄a₂.	Tuuh ilmah raotas tammi, s'ooho ilma tsiugõlõsõ lastu? Lummõ satas Se 1934 (F. Paloots)
D₄a₃.	Tuuh ilmah tammõ raotas, s'ooho ilma lastu karglõs? Jummal müristäs Se 1929 (P. Podrätšikov)
D₄a₄.	Tuuh ilmah raotas tammõ, a s'ooho ilma tulõva lastu'? Lummõ satas Se 1929 (A. Gehrke)
D₄b₁.	Tuuh ilmah raotas tamme, seole maale tuleva lastu? Lumme satas Se 1972 (K. Salve)
D₄b₂.	Tuuh ilmah raotas tammõ, siiä' karglõsõ' lastu'? Pälke pill Se 1927 (J. Orusaar)
E₁.	Kui ühes ilmas raiutie, siis tõise laastud kargavad? Lund sadamaie Lüg 1889 (E. Bachmann)
E₂.	Ühes ilmas lõhutakse puid, teise ilma kargavad laastud? Lumesadu Krl 1930 (L. Uibopuu)
F.	Tõsõ ilma veereh raodas puid, seo ilma tsilgusõ' lastu'? Lummõ satas Se 1931/3 (H. Tampere)
G.	Üteh ilma veereh raotas tammõ, tõistõ veerde lindasõ laastu'? Pikne ja välk Vas 1887 (H. Prants) • Meelej. nr. 48 (1887) 384 (23); Leoke Vv Tähtr. lk-ta (16)
H₁.	Tuul maal raotas, s'oolõ maalõ lastu' kargasõ'? Lummõ satas Se 1934 (M. Podrätšikov)
H₂a*.	Tuul maal puid raotas, s'uule maale lastu karglese'? Lumi satas Lut 1894 (O. Kallas) Har, Lut - 2 var. • LMr 132 (195)
H₂b.	Tuuh maal puid raotas, s'oohõ ilma tsilgusõ lastu? Pälki pill Se 1933 (N. Oinas)
H₃a.	Tuul maal tammõ raotas, seolõ maalõ lastu tsilgusõ? Rahategemine Vas 1887 (H. Prants) • Meelej. nr. 51/52 (1887) 411 (80); E EM 159 (1524); E EM² 137 (1983)
H₃b*.	Tuul maal raotas tammõ, s'oolõ maalõ karglõs lastu'? Pälki pill Se 1927 (M. Pihlapuu) 5Se - 5 var.
H₃c*.	1) Tuul maal tammõ raotas, s'oolõ maalõ lastu tulõva'? Kir'a' Se 1956 (V. Pino) 2) Tuul maal raotas tamme, s'oolõ maalõ tuleva lastu? Lumme satas Vas 1895 (J. Tint) Vas, 3Se - 4 var.
I₁a.	1) Sääl maal raotas puid, siiä kargava lastu? Välk Nõo 1888 (J. Tüklov) 2) Sääl maal raotas puid, siiä kargasõ laastu? Lumõ satas Rõu 1894 (A. Assor) Pst, Nõo, Rõu, Tt - 4 var.
I₁b*.	1) Sääl maal raotes puid, siiä maale kargase lastu? Müristemine, räüss (rahe) Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) 2) Sääl maal raiutakse puid, laastu kargave siia maale? Lund sadab Pst 1889 (H. Henno) Pst, 2San, Urv, Krl, Har - 6 var.
I₁c.	Sääl maal raotas puid, siiä maale satase laastu? Lund sajab San 1932 (S. Vellner)
I₁d.	Sääl maal raiutakse puid, laastud langevad seie maale? Lumi sadab Äks 1893 (P. Sepp)
I₂a.	Seal maal raiutakse tamme, siia kargavad laastud? Lumesadu TMr 1889 (J. Tootsi)
I₂b.	Sääl maal raodas tamme, siia maale kukus last? Välk Räp 1875 (J. Jagomann)
I₂c.	Siin maal raotas, sinna maale jooksva laastu? Kirjasaatmine Kan 1888 (G. Veski)
J₁.	Siin maal lahutas puid, lastu lendäse tõsele maale? Müristas ja välku lüü Krl 1973 (E. ja H. Tampere)
J₂.	Siin maal lahutas puid, sinna maale lendas laast? Äike Urv 1967 (M. Saavel)
K.	Ühel maal raiutakse puid, teisele maale kargavad laastud? Rässasadu Vru 1925 (J. Kont)
L₁a.	Muial maal raotas, siiä maalõ kargas last? Pikne Rõu 1891 (A. Jennes)
L₁b.	Muul maal raotas, s'oolõ maalõ lastu' tsiugõlõsõ'? Pikse ja välk Se 1928 (T. Haak)
L₂a₁.	Muial maal raotas puid, siia kargas last? Lumme satas Urv 1890 (H. Lellep) Urv, Rõu - 2 var.
L₂a₂.	Muial maal raotas puid, siiä tulõva lastu? Raha Rõu 1936 (A. Raadla) 2Rõu - 2 var.
L₂b₁*.	1) Mujal maal raiutas puid, lastu kargave siia maale? Lume satas Krk 1889 (M. Kõdar) 2) Muul maal raodass puid, seele maalõ karglõsõ lastu'? Sõda, laastud olevat kirjad Har 1944 (S. Tanning) Saa, 2Krk, Hel, Ote, 3Har, Se - 9 var.
L₂b₂.	Muial maal raotas puid, lastu tulõva seolõ maalõ? Raha tetas Rõu 1889 (K. Thom) San, Rõu - 2 var.
L₂b₃.	Muial maal raotas puid, siia maale satasse lastu? Lumme satas Kan 1895 (J. Tedder)
L₂b₄.	Muil maal puid raotas, lastu' siiä' maalõ langõsõ'? Pikõne Lut 1925 (P. Voolaine)
L₂b₅.	Muial maal raiuts puid, laastu lendäve siia maale? Müristeb, lööb välku Krk 1956/7 (A. Toompalu)
L₂c.	Muial maal raiutas puid, meie maal langevad lastud? Lumesadu San 1967 (S. Lätt) ÜÕÕ 26 (3)
L₂d.	Muil mail raiutakse puid, meie juure langevad laastud? Lund sajab Pär 1888 (M. Lipmann)
L₃a.	Muul maal raotas tamme, siia tuleva lastu? Lumesadamine Vas 1894 (P. Saar)
L₂b*.	Tamme raiuts muial maal, lastu kargas siiä maale? Lume satas Krk 1889 (J. Kuusik) 2Hls, Krk, Urv v. Krl - 4 var.
M₁a.	Võõral maal raotas, siiä maale kargase lastu? Lumesadu Ote 1893 (J. Tammemägi)
M₁b.	Võeral maal raiutakse, laastud kukuvad seie maale? Lumesadu Tor 1888 (T. Tilk)
M₂a₁*.	Võõral maal raiutas puid, siia kargavad lastud? Kirjad Urv 1887 (J. Paap) 2Urv, Räp - 3 var.
M₂a₂.	Võõral maal raotas puid, siia käiva laastu? Pikne Räp 1933 (R. Viidebaum)
M₂a₃.	Võõral maal puid raotase, lastu siia langese? Lumme satas Vas v. Se 1894 (J. Sandra) E EM 181 (1767); E EM² 156 (2289)
M₂a₄.	Võõral maal raotas puid, laastu lendava siia? Räüsäsadu (rahe) Ran 1889 (A. Tobber) Ran, Ote - 2 var.
M₂b₁*.	1) Võõral maal raotas puid, siiä maalõ kargasõ laastu? Lumõsadu Rõu 1896 (H. Treu) 2) Võõral maal raotas puid, siia maalõ kargas last? Välk Urv 1888 (G. Seen) Kuu, Hää, Krk, Pst, Trm, Kam, Ote, Kan, Urv, Urv v. Krl, 2Rõu - 12 var.
M₂b₂*.	Võõral maal raiutakse puid, laastud käivad seie maal? Välko pillub Hel 1874 (A. Wahlberg) Hel, Võn, Puh, Kan - 4 var.
M₂b₃*.	Võõral maal raotes puid, siiä maale satasse lastu? Lumesadamine San 1888 (K. Gross) Trv, San, Rõu - 3 var.
M₂b₄*.	Võõral maal raiutakse puid, siia maale langeva lastu? Lume sadab TMr 1890 (J. Mägi) Kuu, TMr, Trt - 3 var.
M₂c.	Võõral maal raotas puud, umalõ maalõ kargasõ laastu? Välk Rõu 1895 (A. Perli)
M₂d₁.	Puud raiud võeral maal, laast kargab meie maal? Kiri Hää 1889 (E. Grant)
M₂d₂.	Võõral maal raiutse puud, laastud käivad meie maale? Välk Vil 1893 (J. Täht)
M₂d₃.	Võõral maal raiutakse puid, laastud lendavad meie maale? Äikesevihm Urv 1955 (K. Antsov)
M₂e.	Võõral maal raotas puid, lastu käivä üle mere? Lumesadu Rõn 1890 (P. Grünfeldt)
M₃.	Võõral maal raiutakse tamme, siia maale karglevad laastud? Välgulöömine Se 1932 (M. Lillemägi)
N₁.	Venemaal raiutakse, laastud lendavad meite maale? Raha Kos 1892 (T. Wiedemann)
N₂*.	Vennemaal raotas puid, lastu tuleva siia maale? Lumme satas Võn 1889 (T. Lätti) Võn, Se - 2 var.
N₃.	Vinnemaal raotas tammõ, s'oolõ maalõ laastu' kargasõ'? Pälk (välk) Se 1937 (I. Rohtla)
O+.	Saksamaal raotas puid ja Eestimaalõ kargas last? Lumõsadu Krl 1910 (H. Ojansuu) Ote, 2Krl, Se - 4 var.
Pa.	Tartu liinan raotas puid, lastu kargasõ meie poole? Lumme satas Võn 1909 (J. Moodis)
Pb.	Tartoh tammõ rajotas, lastu siia kargasõ? Raamatutrükkimine Räp 1889 (J. Poolakess)
Pc.	Tartus raiutakse tamme, laastud kukuvad siia maale? Lumesadu PJg 1928 (V. Erm)
Q+.	1) Säälpool raodas puid, siiapoole tuleva lastu? Lumme satas Räp 1875/7 (J. Jagomann) 2) Mees raiub puud, laastud käivad siia maale? Lumesadu Nõo 1888 (V. Grünstamm) Nõo, Krl, Räp, Se - 4 var. Hiie-Müürsepp IV/I 134
R.	Moskvas raiutakse, laastud lendavad meie maale? Kiri Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Sa.	Mies raiub sääl maal ja laastud lendavad seia maale? Lumesadu Jõh 1892 (T. Wiedemann)
Sb*.	Seal maal raiutakse, laastud kargavad siia maale? Lumesadu Jõh 1888 (A. M. Saar) 2Jõh - 2 var.
Sc.	Siäl mual raiutasse, siie käävad luastud? Välku lüüb Kod 1888 (J. Liiv)
Š.	Mees raiub võõral maal, laastud kargavad meie maal? Lund sadab Jõh 1889 (P. Paurmann)
Z₁.	Riiamaal raiutakse, siia laastud langevad? Lumekibemed Vai 1889 (H. Masing)
Z₂a.	Soomemaal raiutakse puid, laastud kargavad siia? Lund sadab KJn 1888 (J. Koit) E EM 142 (1343); E EM² 124 (1756); Nugis 293 ja 314 (208); Metstak 24 ja 35 (250)
Z₂b.	Soomemaal raotas puid, lastu tuleva siia maal? Lumme satas Võn dat-ta (J. Kihu) Pet. HS I 79
Ž₁a.	Mees raiub Hiiumaal, lastud tulevad seia? Rahet saab Plt 1878 (K. Moks)
Ž₁b₁.	Mees raiub Hiiumaal, laast kukub seia maale? Rahe Tt 1868 (G. C. Nörmann) • Nörmann 36 ja 56 (83)
Ž₁b₂.	Mees raiub Hiiumaal, lastud käivad siia maale? Lund sadab Ran 1886 (P. Nõgges) • OM nr. 6 (1886) 204
Ž₁b₃.	Mees raiub Hiiumaal, laastud langvad siia maale? Merelained Kaa 1889 (J. Koppel)
Ž₁b₄.	Mees raiub Hiiomaal, laastud lendavad siia maale? Lumesadu Tor 1889 (M. Sahl)
Ž₁c₁.	Mees raiub Hiiumaal puid, laastud lendavad meie maale? [Lahendus puudub] Vän 1937 (U. Riiel) Vän, Pil - 2 var. E EM 92 (777); E EM² 79 (984); E MM 12 ja 44 (153); E MM² 12 ja 47 (155); Ordlik EKÕ (1968) 15 (3); E MM³ 9 ja 38 (155)
Ž₁c₂.	Mees raiub Hiiumaal, laastud lendavad meie maale? Lumesadu Jäm 1906 (H. Usin)
Ž₁c₃.	Mees raiub Hiiumaal, loastud langevad meie moale? Välk, köueke Jaa 1938 (A. Vinkel) Kuu, Sa, Jaa, Pst v. Pil - 4 var. Metstak² 64 ja 66
Ž₁c₄.	Mees raiub Hiiumaal, laastud kukvad meie maale? Rahesadu Tõs 1890 (M. Kirikall)
Ž₁c₅.	Mees raiub Hiiumaal, laastud kargavad meie maale? Välk Hls 1893 (M. Kuum)
Ž₁d₁.	Mees raiub Hiiumaal, laastud langvad Läänemaale? Rahe ja lumi Han 1889 (A. Reimann)
Ž₁d₂.	Mees raiub Hiiumaal, laastud lendavad Läänemaale? Lumi LNg 1895 (J. Prooses)
Ž₂.	Vanamees raiub Hiiumaal, laastud langevad meie maal? Lume- ehk rahesadu Tt 1878 (C. E. Malm) • Mötleja 33 ja 55 (142); E EM 173 (1684); E EM² 150 (2185); Käis EV I⁴/I 32 (2)
Ž₃a.	Hiiumaal raiutakse, laastud tulevad siia? Lumi Tõs 1889 (M. Kampmann) 2Tõs - 2 var.
Ž₃b.	Hiiumaal raiutakse, laastud lendvad siia? Lumesadu Krj 1940 (O. Grepp)
Ž₃c.	Hiiomaal raotas, lastu kukusõ siiä? Müristäs Kan 1896 (G. Loodus)
Ž₃d.	Hiiumaal raiutakse, laastud kargavad seie maale? Rahe VMr 1888 (J. Puurmann)
Ž₃e.	Hiiumaal raotas, lastu käivä siiä maale? Lume satab Puh 1889 (D. Arak)
Ž₃f.	Hiiumaal taotakse, laastud langevad meie maale? Lumesadu Tõs 1952 (U. Kolk)
Ž₃g.	Hiiumaal raiutasse, laastud tulevad saare otse? Lumesadu Khk 1937 (L. Köögardal)
Ž₄a₁.	Hiiumaal raiutakse puid, laastud lendavad siia maale? Lumesadu Urv 1955 (M. Reisma)
Ž₄a₂.	Hiiumaal raiutakse puid, lastud kargavad seie maale? Pitkne Hel 1889 (H. Karolin)
Ž₄a₃.	Hiiu metsan raotas puid, laastu käävä siia maale? Lumesadu Võn 1895 (J. Moodis)
Ž₄b₁*.	Hiiumaal raiutakse puid, meie maale kukuvad laastud? Lumesadu Võn 1874 (G. Soo) Pal, Võn - 2 var.
Ž₄b₂.	Puid raiuts Hiiumaal, lastu kargas meie maale? Välgutab Krk 1889 (J. Kunimägi)
Ž ₄b₃.	Puid raiuta Hiiumaal, laastud langevad meie maale? Vihmasadu Tln 1940 (G. J. Kallus)
Ž ₄b₄.	Hiiumaal raiutakse puid, laastud satuvad meie maale? Lumesadu Sa 1932 (E. Rossner)
Ž ₅a.	Hiiumaal tautse tamme, laastud kukuvad siia maale? Müristamine ja rahesadu KJn 1895 (J. Koord)
Ž ₅b.	Hiiumaalt raiutakse laastu ja laastud lendavad seia? Kirjad JJn 1896 (J. A. Rehberg)
T₁a.	Mees raiub Muhumaal, laastud kargvad seie maale? Välk Hag 1889 (J. Valdmann) Hag, Mih - 2 var.
T₁b.	Mees raiub Muhumaal, laastud paistvad meie maale? Välk Emm 1939 (E. Ennist) E EM 92 (777); E EM² 79 (984); E MM 12 ja 44 (153); E MM² 12 ja 47 (155); Huvit. II³ 113 ja 248 (6); Täheke nr. 6 (1965) 16 (1); SSTT 121; Metstak 23 ja 35 (237); Hiie-Müürsepp III/I 12; Metstak² 64 ja 66; E MM³ 9 ja 38 (155)
T₂a.	Muhumaal raiutakse, laastud langevad meie maale? Pikne Var 1938 (A. Karotom)
T₂b.	Muhumaal puid raiutakse, laastud langvad meie maale? Vihm; rahe Pär 1888 (M. Oiderman)
U₁a.	Mees raiub Saaremaal, laastud lendavad siia maale? Lumi Rap v. Mär 1938 (E. Poom)
U₁b.	Mees raiub Saaremaal, laastud kukuvad siia maale? Lumesadu Var 1888 (M. Karotom)
U₁c.	Saks raiub Saaremaal, laastud kukuvad suure maale? Lumesadu Var 1938 (L. Roos)
U₂a.	Saaremaal raiutakse, laastud langevad meie maale? Lumesadu Tln 1938 (H. Martinson)
U₂b.	Saaremaal rajutase, laastud tulevad meie maale? [Lahendus puudub] Kir 1969 (M. Tuul)
V+.	Mees raiub Läänemaal, laastud põrkavad siia maale? Lumesadu Vän 1889 (J. Tammann) Vig, Vän, Plt - 3 var.
Wa.	Mees raiub muial maal, laastu kargav siiä maal? Välk Hls 1888 (P. Ruubel)
Wb.	Miis raiub muial maal, laastud langvad siiä maale? Välk Saa 1888 (P. Sitzka)
Õ₁a.	Mees raiub kaugel maal puid, laastud kargavad siia maale? Rahe Hls 1889 (J. Meomuttel)
Õ₁b.	Mehed kaugel raiuvad, laastud meile langevad? Raha Tor dat-ta (T. Tilk) Vän, Tor - 2 var. E EM 93 (789); E EM² 80 (999)
Õ₂a.	Kaugel maa raiutakse, laastud langevad siia maale? Lumesadu Jõh 1888 (N. Otto)
Õ₂b₁.	Kaugel maal raiutakse puid, lastud käivad seie maale? Rahesadu, lumi Hel 1874 (A. Wahlberg)
Õ₂b₂.	Kaugõl maal raodas puid, s'oolõ maalõ tulõva lastut? Lumõ satas Vas 1902 (J. Jakobson)
Õ₂b₃.	Kaugel raiutakse puid, laastud langevad meie maale? Lumesadu Äks 1992 (E. Leek)
Ä₁.	Tõsõl maal raotas puid, siia satassõ lastu? [Lahendus puudub] Ote 1889 (G. Wulff)
Ä₂a.	Tesel maal raotas puid, siia maale kargas last? Pikne Har 1934 (O. Lipstok)
Ä₂b.	Teisel maal raiub puid, laastud kukuvad siia maale? Lumi JJn v. Koe 1928 (K. Böckler)
Ä₃a.	Tõõsõl maal lahotas puid, lastu käüva me maalõ? Lumesadu Võn 1931 (L. Unt)
Ä₃b.	Teisel maal raiutakse puid, laastud lendavad meie maale? Lumesadu Kuu 1935 (E. Silberberg) Kuu, Mar - 2 var.
Ä₃c.	Teisel maal raiutakse puid, laastud langevad meie maale? Lumesadu Ta 1932 (L. Zirk)
Ö₁a.	Mees raiub mere taga, laastud langevad meie maale? Lumesadu KJn 1932 (J. Grauberg)
Ö₁b.	Mees raiub üle mere metsas, laastud tulevad siia? Lumesadu Tõs 1921 (S. Lind)
Ö₂a.	Mere taga raotasõ, lastu' lindasõ' mii maalõ? Lumesadu Plv 1966 (E. ja H. Tampere)
Ö₂b.	Teinepool merd raiutakse puid, laastud langevad meie maale? [Lahendus puudub] Kuu dat-ta (Rumberg)
Ö₂c.	Üle mere raiutakse tamme, laastud kukuvad siia maale? Lumesadu Tor 1889 (M. Tilk)
Ü₁.	Mees raiub metsas, laastud kukuvad siia maale? Lund sajab Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Ü₂*.	1) Taivahn raotase, lastu siia kargase? Pälk Lut 1894 (O. Kallas) 2) Taevas tamme raiutakse, meie maale sadavad laastud? Lumesadu Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann) Pst v. Pil, Trm, Lut - 3 var. • LMr 131 (173); E EM² 128 (1832)
X₁*.	Mere taga hööveltaks laudu, laastud lendavad meie maale? Lumesadu KJn 1961 (A. Seep) Jõh, KJn - 2 var.
X₂*.	1) Tõises ilmas ehitakse hoonet, siia käivad laastud? Lund sadab Trv 1889 (J. Käger) 2) Teises ilmas tehakse tuba, laastud kargavad seie maale? Lume- ehk rahesadu Kad 1888 (J. Linkstein) Kad, Kuu, Trv - 3 var.
X₃+.	1) Võõral maal raotas tammõ, a s'oolõ maalõ pilva' helgi' vasta? Pälki hiit Se 1973 (P. Hagu) 2) Siin maal haava raotas, sinna lehe libisese? Kiri Räp 1888 (J. Puksov)
Y₁a.	Mees raiub Hiiumaal, hääl kuuldaks siia maale? Müristmine Pil 1896 (J. Kuldkepp) Kontam.: = 242Q₁a
Y₁b.	Hiiumaal raiutse puid, hääl kuuleb meie maale? Müristamene Saa 1966 (R. Viidalepp) Kontam.: = 242Q₁b
Y₂.	Vanamees taob kaugel maal, mürin kostab meie maal? Pikne Mar 1937 (E. Ennist) Kontam.: = 242Q₂
Vrd.	2177 2240 2555
2175.	TEIST NÄRIB, ISE KISENDAB? Saag - 0+2+21+28 = 51 (128) var.
Aa₁.	Teist närib, ise kisendab? Saag Saa 1930 (A. Räägel) Kad, Sim, VMr, Krj, 2Mus, Vän v. Trt, Saa, Ran, Plv, 2Räp - 12 var. Kmpm. Kõ 60 (4); Kmpm. KLr I⁸ 51; Kmpm. A⁶ 58 (4); Kmpm. EL I⁹ 78; Kmpm. EL II¹⁰141; Taev-Mihkla 51
Aa₂*.	Teist närib ja ise kisendab? Saag Muh 1938 (M. Viidalepp) Amb, Vig, Mih, Muh, Vän, Trt, Ote, Se - 8 var.
Ab₁.	Teist närib, ise karjub? Oherd Pöi 1961 (A. Rand) Mär, Noa, Pha, Pöi - 4 var. Mihkla-Tedre 56; Pioneer nr. 2 (1964) 22; Säde nr. 104 (1967) ja 9 (1968) 8 (5); Mihkla-Tedre EK⁹ 19; Metstak 12 ja 33 (87); Laagus-Õunapuu 168; Hennoste 38 (6); Metstak² 28 ja 30; Müürsepp-Viisimaa 39
Ab₂*.	Teist närib ja isi karjub? Saag Käi 1948 (V. Kukk) Sim, Käi, Kaa, Pha - 4 var.
Ac*.	Esi rüük, tõist näri? Puulõikamine, saag Urv 1958 (A. Reigo) Elv, Urv, Räp - 3 var.
Ad*.	Teist närib, ise vingub? Saag Ote 1957 (T. Landra) Pil, 2Ote - 3 var.
Ba.	Teist süüb, isi kisendab? Puur SJn 1948 (A. Ratas) Kuu, SJn - 2 var.
Bb₁.	Teist sööb, ise karjub? Saag Muh 1976 (R. Rull) Amb v. JMd, Noa, Muh, San - 4 var. Janno-Salun III 114; Säde nr. 80 (1985) 4
Bb₂*.	Sööb teist ja ise karjub? Höövel, kui hööveldad Sim 1938 (J. Arro) Sim, Tor - 2 var. Pioneer nr. 7 (1955) 24 (6); Säde nr. 70 (1959) 4 (2)
Bc.	Tõist sööp, esi röögip? Saagimine Krk 1936 (M. Sarv)
Bd.	Eis tõist sööse ja tänitäs ka'? Saag lõikas puud Se 1938 (A. Tubli)
Be.	Teist sööb, ise mürab? Saag Hls 1939 (L. Ilbak)
Ca.	Isi karjub ja teist hamustab? Saag Mih 1894 (A. Kappak)
Cb.	Ise hammustab ja karjub? Saag Hää 1934 (J. Nurme)
D*.	Tõisi ta pureb, aga ise röögib? Saag Rõn 1889 (C. Berg) Rõn, Har - 2 var.
E.	Teist kisub, ise karjub? Tuul Khk 1955/9 (anon)
F.	Teist lõhub, ise vingub? Saag Ta 1932 (L. Zirk)
2176.	TÕISEL SAAB TEHA, OMAL EI SAA? Surnukirstu - 0+1+0+0 = 1 (7) var. Pst 1888 (J. Jaakson) E EM 150 (1431); Kmpm. KH 43; E EM² 130 (1873)
Vrd.	851
2177.	TÕISEN ILMAN MÕSTAS RÕÕVIT, SIIA ILMA KÄÜVE PISARE? Vihmasadu - 1+4+2+0 = 7 (9) var.
A₁a.	Tõisen ilman mõstas rõõvit, siia ilma käüve pisare? Vihmasadu Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
A₁b.	Teises ilmas mõstakse rõõvid, aga pisarad tulevad meie maale? Vihm Trv 1889 (A. Rull)
A₁c.	Teises ilmas pestakse riideid, pisarad kargavad siia? Vihma sadab Saa 1889 (J. Tuul)
A₁d.	Teises ilmas pestakse pesu, pisarad käivad meie maale? Vihm Trv 1895 (J. Sams)
A₂.	Võõral maal mõstakse rõõvid, pisarad käivad seie maal? Vihma satab Hel 1874 (A. Wahlberg)
B.	Tuul maal iketas, siia tule silmävesi? Vihma satas Se 1938 (A. ja M. Reinola)
C.	Petserin pestäs last, veretsilga tuleva siiä maale? Vihma satas Võn 1889 (T. Lätti)
Vrd.	2174
2178.	TÕISI KUTSUB SISSE, ISE LÄHAB VÄLJA? Kirikukell - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.	Tõisi kutsub sisse, ise lähab välja? Kirikukell Pst 1889 (H. Henno)
b.	Palju kutsub teisi sisse, ise jääb ometi välja? Kirikukellad Vil dat-ta (H. Leoke)
2179.	TÕNÕ TEGE HÄÄLT, ESI KULLÕS PÄÄLT? Viiul - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Kam 1888 (J. Siimus)
2180.	TÕSÕL POOL MÄKE LUVVAS KUHJA, TÕSÕL POOL SATAS VIHMA? Sittumine ja kusemine - 0+17+19+10 = 46 (50) var.
A₁.	Vihma satas, kuhja luvvas? Sitmine Rõu 1936 (J. Gutves) Lai, 2Rõu - 3 var.
A₂*.	Ees sajab vihma, taga teeb kuhja? Pissimine ja kakamine Pde 1988 (S. Kesküla) Nrv, Pde, Räp - 3 var.
A₃*.	Eesõues sajab vihma, tagaõues tehakse kuhja? Püksieri Mus 1939 (K. Lepp) 2Krj, 2Mus, Jaa, Hää - 6 var.
A₄.	Toa ees sajab vihma, toa taga tehakse kuhja? Inime loomulikkude asjade õiendamisel Vän 1937 (K. A. Rõõmussaar)
A₅.	Elu ees sajab vihma, elu taga luuakse kuhja? Inimene toimetab loomulikke vajadusi Kaa 1947 (E. Reinart)
A₆.	Ukse ees sajab vihma, toa taga tehakse kuhja? Äkamine Vän v. Trt 1956 (A. Piir)
A₇.	Ütel pool majal sate vihma, teisel pool maja loodi kuhja? Ütel pool maja pissud, teisel pool teed mustust Ote 1982 (T. Tammo)
A₈a₁*.	Ühel pool mäke satas vihma, teisel pool luvvas kuhje? Väljaheited Rõu 1937 (H. Mõtus) 2Rõu, Vas v. Se, 2Se - 5 var.
A₈a₂*.	Tõsel pool mäke satas vihma, tõsel pool mäke luvvas kuhja? Inemine "kükitäs" Ote 1893 (J. Tammemägi) Vil, 2Ote, San, Kan, Plv - 6 var.
A₈b₁*.	Ütel puul mäke luvvas kuhja, tõsõl puul mäke satas vihma? Sitt ja kusi Rõu 1932 (H. Tampere) Vil, 2Rõu, Se, As - 5 var.
A₈b₂*.	Tõsõl pool mäke luvvas kuhja, tõsõl pool satas vihma? Sittumine ja kusemine Ote 1889 (G. Wulff) 3Ote, Kan, 2Urv - 6 var.
B.	Tõspuul mäke satas vihma, tõspuul mäke luvvas kuhja, kuhja kotal müristes? Miis püksel Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
C*.	Taga tare müristab, ehen tare sadab vihma? Püksikõrral käimine Pst 1946 (A. Pikamäe) 2Hel, Pst - 3 var.
D*.	Ees tare sadab vihma, taga tare laseb laksu? Vee- ja pussulaskmine Pst 1888 (J. Jaakson) 2Pst - 2 var.
E.	Siinpuul mäke satas vihma, tõsel puul mäke raotas puid? Müristamine Vas 1936 (A. Raadla)
F.	Ukse ees sajab vihma, toa taga võetakse loogu? Kusemine SJn 1937 (G. Bakhoff) Kontam.: = 2252D
Vrd.	2252
2181.	TA JOOB, AGA EI SAA KUNAGI TÄIS? Maa - 0+1+0+1 = 2 (2) var.
A.	Ta joob, aga ei saa kunagi täis? Maa Rõn 1889 (C. Berg)
B.	Kes joob, joob, aga joonuks ei saa? Maa PJg 1989 (A. Kritt)
2182.	TA LIPIP JA LAPIP, SISKI ÜITS SILM PÄHÄN? Nõgel - 0+1+0+0 = 1 (3) var. Krk 1890 (J. Kivisäk)
2183.	TEDÄ TARVITAVA KÕIK, TEDÄ ARMASTAVA KÕIK, TEDÄ KARDAVA KÕIK? Tuli - 0+0+0+1 = 1 (55) var.
a.	Kõik armastavad teda ja ükski temata ei või elada ja siiski kardavad teda kõik? Tuluke Anonüümne autor (Gressel (1807) lk-ta): omaloominguline tekst ° Gressel (1807) lk-ta; Holtz 215 (31); Lönnrot² 181 (41); Wied. 270; ER Kal. (1888) 100 ja 103 (10); E EM 68 (508); E EM² 61 (660); E MM 10 ja 43 (107); Songi² 35; E MM² 10 ja 46 (109); Ainelo III 50; Jürisson 190 (5); Nugis 289 ja 313 (103); Belskaja-Aleksejeva VI 127 (17); Belskaja-Aleksejeva VII⁴ 120 ja 173 (17); Metstak² 23 ja 25; E MM³ 7 ja 37 (109); Mihkel nr. 6 (1995) 54 (4)
b.	Tedä tarvitava kõik, tedä armastava kõik, tedä kardava kõik? Tuli Ran 1973 (E. ja H. Tampere)
2184.	TEUMEHED TEHTI TEIVASTEST, AETI KOKKU HARKIDEST? Aed - 0+1+0+0 = 1 (5) var. Juu 1888 (J. Valdt) E EM 151 (1437); E EM² 131 (1880); Metstak 11 ja 32 (62); Metstak² 20 ja 22
2185.	TERÄV ÕTS, KOTID LÕHUB JA MUA SISSE LÄHÄB? Hiir - 0+0+1+0 = 1 (2) var. Kod 1939 (A. Univere)
2186.	TERE TEELE, TERE MEELE, TERE EGALÕ TALOLÕ? Tiirada - 1+29+39+13 = 82 (152) var.
A₁a₁.	Tere meile, tere teile, tere igale talule? Jäljed Kuu 1957 (H. Kokamägi) Kuu, Ris, 3Räp, Se - 6 var. E EM 151 (1438); E EM² 131 (1882); Nurmik II 13 (15); Kmpm. EL II⁸ 39; Nugis 294 ja 314 (225); ÜÕÕ 94 (6); Pioneer nr. 12 (1956) 31 ja nr. 2 (1957) 32 (18); Pioneer nr. 4 (1962) 32 (2)
A₁a₂.	Tere teele, tere meele, tere egalõ talolõ? Tiirada Se 1938 (A. Tubli) Räp, Pst?, 11Se - 13 var. Metstak² 37 ja 38
A₁a₃*.	Tere teele, tere meele, tere, tere tõõsõ talolõ? Tiirada Se 1929 (T. Kõivastik) 2Se - 2 var.
A₁b₁.	Tere tii poolõ, tere mii poolõ, tere õgalõ talolõ? Teerada Se 1985 (M. Parksepp) 2Se - 2 var.
A₁b₂.	Tere, tere mii poolõ, tere, tere, tii poolõ, tere õgalõ talolõ? Tii Se 1977 (P. Hagu)
A₁c.	Tereh sinnä', tereh tännä', tereh õgalõ talolõ? Tiirada Se 1928 (T. Haak) 4Se - 4 var.
A₂a.	Tere teele, tere meele, tere õgalõütele? Tiiharo' Se 1929 (V. Savala) 5Se - 5 var.
A₂b.	Tere sullõ, tere mullõ, tere egalõütele? Tiirada Se 1888 (H. Prants)
Ba.	Tirk teile, tirk meile, tirk igale talole? Taluteed Se 1941 (G. Ränk)
Bb.	Türk sinnä', türk tännä', türk egalõ talolõ? Tii Se 1927 (P. Voolaine)
C₁a₁.	Rebo teele, rebo meele, rebo egale talole? Tee Plv 1890 (J. Tobre) Plv, Vas v. Se, Se - 3 var.
C₁a₂.	Teile rebo, meile rebo, egäle talolõ esi rebo? Tiirada Kan 1888 (J. Väggi)
C₁a₃.	Rebo meile, rebo teile, rebo igale talole? Tee Kan 1888 (G. Veski) Trt, 2Kan, Se - 4 var.
C₁b.	Rebo sul, rebo mul, rebo egal talol? Teerada Võn 1926 (M. Blum)
C₁c₁*.	Rebo sinnä, rebo tännä, rebo õgale talole? Tee Se 1928 (E. Põllula) 9Se - 9 var.
C₁c₂.	Rebo sinna, rebo siiä, rebo õgalõ talolõ? Tiiraa' Se 1934 (N. Oinas) 2Se - 2 var.
C₂.	Rebu meile, rebu teile, rebu egal majale? Teeraa Plv 1889 (G. Pennert)
C₃.	Rebu meile, rebu teile, rebu kõigele külale? Teeradad Lai 1888 (M. Kolluk)
C₄.	Räbo ütte, räbo tõstõ, räbo käü kõiki paiko? Teerada Vas 1887 (H. Prants) • Meelej. nr. 51/52 (1887) 410 (70); E EM 134 (1248); E EM² 116 (1630)
D*.	Teele lätt ka' lebo, meele tulõ ka' lebo, lebo lätt egalõ talolõ? Tii lätt eka tallo Se 1934 (A. Kits) 2Se - 2 var.
E.	Moor'a meele, moor'a teele, moor'a egalõ talolõ? Tii, jalgrada Se 1938/9 (E. Sõrmus)
F₁*.	Rida meile, rida teile, rida egalõ talulõ? Tii Rõu 1896 (H. Treu) Rõu, Plv - 2 var.
F₂*.	Rida meile, rida teile, rida kõigile külale? Teerada Äks 1893 (P. Sepp) Jõh, Äks - 2 var. E EM² 116 (1634)
Ga.	Reku sinna, reku tänna, reku tõisele talule? Tee Puh 1889 (D. Arak) 2Puh - 2 var.
Gb.	Reku meile, reku teile, reku teise talusse? Tiiraad Ksi 1926 (P. Berg)
Gc.	Reikul sinna, reikul tänna, reikul teisele talule? Teerada Plt? dat-ta (anon)
H.	Tiku meile, tiku teile, tiku teisele talule? Teeradad MMg 1889 (A. Vuks)
I.	Tipu meile, tipu teile, tipu teisele talule, tipu kõigile külale? Teerada MMg 1888 (G. Tenter) 2MMg - 2 var.
J.	Tiiru mulle, tiiru sulle, tiiru tõisele talule? Teerada Kod 1887 (S. Käär) E EM 152 (1451); E EM² 132 (1897)
K*.	Riba meile ja riba teile, riba kõigile külale? Teeradad MMg 1888 (A. Artis) Pil, MMg, Äks - 3 var. E EM 134 (1250); Lasteleht jõuluks (1900) 15 (3); Schneider Elusal. Kal. (1905) 17 ja 42 (17); E EM² 116 (1632); Puus. KH II⁵ 100
L.	Liba teile, liba meile, liba kõigele külale? Tee Kod 1895 (K. Ostra)
M.	Köisi meil, köisi teil, köisi kõige linnale? Teed Pal 1891 (H. Maasen)
N.	Tibu meile, tibu teile, tibu igasse peresse? Teed Tor 1888 (M. Tilk) E EM 151 (1439); E EM² 131 (1883)
O+.	Käip sinna, käip tänna, käip tõesili talule? Teerada Ote 1889 (V. Vaher) Ote, Se - 2 var.
Vrd.	1610E₄a₇
2187.	TIBU JOOKSEB MÖÖDA TEED, TIBU TIIVAD LOHAKILLE? Heinakoorm - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Pee 1911 (P. Penna, V. Rosenstrauch)
Vrd.	181A₁₂
2188.	TIBU KEIB TEED KAUDU, TIBU JALAD TÕRVASED? Rattad - 0+5+4+0 = 9 (9) var.
A.	Kiga-käga käib, tõrvased jalad all? Äge Käi 1939 (E. Ennist)
Ba₁.	Tibu käib teeda kauda, tibu jalad tõrvatud? Laev Muh 1938 (R. Viidalepp)
Ba₂.	Tibu keib teed kaudu, tibu jalad tõrvased? Rattad Pöi 1894 (T. Undritz) Jäm, Pöi - 2 var.
Bb₁.	Tibu jookseb teeda kaudu, tibu jalad tõrvased? Laev meres ujub HMd 1895 (A. Melsas) HMd, Pöi - 2 var.
Bb₂.	Tibu jookseb teeda mööda, tibu jalad tõrvased? Rattad Pöi 1902 (J. Prooses)
C.	Tigu lennab teesid kauta, tõrvast jalad all? [Lahendus puudub] Jäm 1937 (A. Ahurand)
D.	Tanda istub tanda pääl, tanda vats on varssa täis, tanda jalad tõrvatud? Tõld Koe 1925 (A. V. Kõrv)
Vrd.	1971C1a1* 2230
2189.	TIHANE TIKSUB LIHASE LINNA ALL? Lehmakell - 1+34+10+3 = 48 (81) var.
A₁a₁.	Tihane tiisub lihase linna all? Kell lehma kaelas Tor 1888 (M. Tilk)
A₁a₂.	Tihane tiitab lihase linna all? Kell veikse kaelas Tor dat-ta (T. Juurikas) Vän, Tor, Vil - 3 var.
A₁a₃.	Tihane teetab lihase linna all? Veisekell Tor dat-ta (T. Tilk)
A₁a₄.	Tihane tiitsub lihase linna all? Kul'lus looma kaelas Vil 1889 (J. Meomuttel) Vän, 3Tor, Tor v. SJn, Vil, 2SJn, Tt - 9 var. • Mötleja 31 ja 54 (130); E EM 151 (1443); Pet. HS I 35 (13); E EM² 131 (1888); Nurmik I 38
A₁a₅.	Tihane titsutab lihase linna all? Hobusekell kaelas Lai 1897 (H. Asper)
A₁a₆.	Tihane tiutsub lihase lina all? [Lahendus puudub] Pär? 1889 (I. Vakermann)
A₁a₇.	Tiane tiuksub lihase linna all? Kelluke lehma kaelas Saa 1888 (P. Sitzka)
A₁a₈.	Tihane tiiksub lihase linna all? Veisekell Vän 1889 (J. Tammann)
A₁a₉.	Tihane tiksub lihase linna all? Lehmakell Tor 1887 (J. Tilk) Rkv, Tür, Mih, 2Vän, 2Tor, Saa, Pil, Ksi - 10 var.
A₁a₁₀.	Tihane tiksutab lihase linna all? Lehmakell Pär dat-ta (J. Martinson)
A₁a₁₁.	Tihane tikutab lihase linna all? Kell hobuse kaelas Nõo 1888 (V. Grünstamm) Pöi?, Trm, Nõo - 3 var. Metstak² 40 ja 43
A₁a₁₂.	Tihane tiliseb lihase linna all? Lehma kaelas kell Vän 1888 (T. Tetsmann)
A₁a₁₃.	Tihane tillutab lihase linna all? Kell elaja kaelas Pal 1888 (M. Saar)
A₁a₁₄.	Tihane siitsub lihase linna all? Looma kaelakell Tor 1963 (A. Krikmann)
A₁b.	Tihane liigub lihase linna all? Kell looma kaelas Tor 1888 (A. Martson)
A₁c.	Tinane tihane tiksub lihase lina all? Kell lehma kaelas Pal 1890 (H. Maasen)
A₂.	Tihane tiksub lihaliua all? Kell hobuse kaelas Trm 1889 (H. Mann) Jä, Trm - 2 var.
A₃.	Tihane tiksub lihase lõua all? Lehmakell Pee 1927 (R. Viidebaum)
A₄.	Tihane tiliseb lihase rinna all? Lehmakell Kuu 1935 (H. Meimer)
A₅.	Tihane laalab lihase silla all? Lehmakell Pil 1931 (R. Viidebaum) ÜÕÕ 98 (10)
A₆a.	Tihane tiidsub lihase välja all? Peeratamine Pst 1894 (J. Reevits)
A₆b.	Tihane tiksub lihäse vällä all? Südä KJn 1898 (C. Sööt)
A₇*.	Tihane tihkub lihase mäe all? Kell looma kaelas Ris 1892 (J. Holts) Ris, Pil - 2 var.
B.	Tiksutaja tiksutab lihase linna all? Kell lehma kaelas Pai 1930 (E. Trautman)
C.	Lind laulab lihase linna all? Kell looma kaelas Aud 1921 (S. Lind)
Vrd.	782 1872 2190
2190.	TIHANE TIKSUB RAUDSE LINNA ALL? Kell loomal kaelas - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
a.	Tihane tiksub raudse linna all? Kell loomal kaelas Mih 1929 (H. Tampere)
b.	Tihane tilsub raudse linna all? Lehmäkell KJn 1898 (C. Sööt)
Vrd.	1872 2189
2191.	TIHANE TUTTIPIDI TAEVAS? Kaelaraha - 2+28+2+0 = 32 (52) var.
Aa₁.	1) Tihane tuttipidi taevas? Kaelaraha KJn 1870 (J. Tiedemann) 2) Tihane tuttipidi taevas? Kell lehma kaelas Tor 1888 (A. Martson) 3) Tigane tuttipidi taivan? Pähen Ote 1889 (J. Kivisaar) 4) Tigane tuttupiti taivan? Päiv Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek) Tür, Kos, Vän, 2Tor, Vil, 3SJn, KJn, Pil, Trm, Nõo v. Ote, Ote, Urv - 15 var. E EM 151 (1444); E EM² 131 (1889); Metstak² 15 ja 16
Aa₂.	Tihane ripub tuttipidi taevas? Venelase rist Lai 1897 (H. Asper)
Ab₁.	Tihane titipidi taevan? Lättepang Krk 1936 (M. Sarv) 2Krk - 2 var.
Ab₂.	Tigane ti[tti]pidi taeva all? Piip Trv 1890 (A. ja J. Viira)
Ac.	Tihane nokkapidi taevas? Raha kaelas SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
Ad.	Tiane rippus küüdsipidi taevan? Sõlg Krk 1890 (J. Hünerson) Vrd. 1841
Ae.	Tigalene taiva küüdsin? Sõlg rinnan San 1888 (K. Gross) Rõn v. San, Ote, San, Tt - 4 var.
B.	Tuvi tuttupidi taevan? Kaalaraha Pst 1893 (J. Reevits) Trv, 2Pst - 3 var. E EM 160 (1532); Pet. Ah 38; E EM² 138 (1993)
C.	Lõoke küüsipidi taevas? Sõlg, prees ees Hls 1894 (J. Riiet)
D.	Kihulane kintsupide taeva külge hanku jaenud? Priis Urv 1889 (J. Janson)
E.	Tikk ühe küünega kivi külges kinni? Sõlg Pöi 1894 (T. Undritz)
F.	Tihane tuttipidi taevas ja silmad tilguvad vett? Tilgad vinnaga kaevukougu ots Hlj 1893 (I. Lootus) Kontam.: = 181V
2192.	TIHTI OLEN MINA HÄRJAPÕLVENE, SIIS JÄLLE KOLJATI SUURUNE; JOOKS JA KEERLEMINE ON MINU ÜLEM TÖÖ, SIISKI EI OLE MUL JALGU EGA SELJAROODU, HARUD ON MUL KÜLL, AGA ILMASKI KÄSI; MINU IHUS ELAVAD TUHANDED ÜÜRILISED, AGA ÜKSKI EI MAKSA MULLE KROSSIGI /- - - Vt. red. A/ - 1+3+4+0 = 8 (22) var.
A.	Tihti olen mina härjapõlvene, siis jälle Koljati suurune; jooks ja keerlemine on minu ülem töö, siiski ei ole mul jalgu ega seljaroodu, harud on mul küll, aga ilmaski käsi; minu ihus elavad tuhanded üürilised, aga ükski ei maksa mulle krossigi (Oft bin ich zwerghaft, dann wieder so gross wie ein Goliath; Laufen und Drehen ist meine Hauptarbeit, und doch habe ich weder Füsse noch Rückgrat, Zweige habe ich wohl aber niemals Hände; in meinem Leibe leben Tausende von Miethern, aber keiner zahlt mir auch nur einen Groschen)? Ein Fluss Tt enne 1876 (anon) • Wied. 288/9; ER Kal. (1884) 95 ja 97 (20); E EM 152 (1445); Schneider Elusal. Kal. (1905) 15 ja 42 (13); E EM 132 (1890); Ronk nr. 19 ja 20 (1924) 463 ja 487
B.	Tihti olen ma härja põlveni, siis jälle Koljati kõrgune; jooks ja keerlemine on mu ülem töö, siiski ei ole mul jalgu ega selgroodu; mu sees elavad tuhanded üürilised, aga ükski ei maksa mulle krossigi? Jõgi Lüg 1935 (H. Teetlaus)
C.	Tihti olen mina härjapõlvene, siis jälle Koljati suurune; jooks ja keerlemine on mo ülem töö, siiski ei õle mul õlemas käsi; minu ihus elavad tuhanded üürilised, üüri ei maksa keski mul krossigi? Jõgi Jõh 1889 (P. Paurmann)
D*.	Tihti olen ma härjapõlveline, jälle üürikese pärast Koljate suurune; minul jooksmine on keerlemine, on kõige ülem töö; minu sees elavad mitu tuhat üürilist, ükski ei maksa krossigi? Jõgi Ta 1892 (J. Trull) Ta, TMr, Trt - 3 var.
E.	Kiirel jooksmine on minu ainus töö, kässi mul ei ole, jalgu ja sel'laroogu mul ei ole, harod on mul pikad küll, tuhat ja sada on mo üürilised, aga ükski mulle krossi ei anna? Jõgi LNg 1937 (E. Ennist)
F.	Mina olen üks mees, minu majas on tuhanded üirilised, aga ükski ei maksa mulle kopikatki? Jõgi Mih 1888 (H. Perkson) E EM 157 (1499); E EM² 136 (1956)
2193.	SIIBITA LENNAB JA JALUTA VÕTTAB KINNI? Aed võttab lumesao kinni - 0+1+0+0 = 1 (10) var. Jõh 1888 (N. Otto) E EM 140 (1324); E EM² 122 (1724); RpS nr. 6 (1939) 190
Vrd.	2194
2194.	SIIVUTA LINDAS, HAMBIDA PURÕ? Püss - 6+79+18+7 = 110 (150) var.
A₁a.	Siivuta lendab, hambuta pureb, kui pureb, siis sureb? Püssikuul TMr 1890 (J. Mägi) TMr, Võn - 2 var.
A₁b.	Siivata lindas, ku purõ, sõs purõ nii, et koolõt? Püssäkuul Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
A₁c.	Ilma siivalda lindap, ilma hambilda pure, pure nii, et kooled? Püssikuul Vas 1895 (P. Saar)
A₁d.	Siivuta lendab, hambeta pureb nii kaua, kui koolus jääp? Püss Kam 1922 (I. Paal)
A₁e.	Siivolda tsirk lindas, hambilda purõ, a purõ nigu lõpõt? Püssäluut Se 1888 (H. Prants)
A₂a.	Juusk jalunda, puree hambinda, nii ärägi puree surmani? Püsaluut Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 126 (33)
A₂b.	Jaluta juusk, hammuta pure, pure niikui lõpet? Püss Plv 1939 (M. Edu)
B₁a₁*.	Siivuta lindas, hambida purõ? Püss Ote 1890 (J. A. Palm) Pär, Trv, Plt?, 2Kam, Nõo, Nõo v. Ote, 2Ran, 6Ote, 3Kan, 2Urv, Rõu, Plv, Räp, 3Se - 25 var. Metstak² 44
B₁a₂*.	Ilma siivuta lendäs, ilma hambita pure? Püss Ote 1893 (J. Tammemägi) TMr, Võn, 2Ote, San, 5Se - 10 var.
B₁a₃.	Lindas ilma siivuta, purõ ilma hambita? Haavliterä Vas 1902 (J. Jakobson) Rõu, 2Vas, 2Se - 5 var. • Meelej. nr. 51/52 (1887) 411 (79)
B₁b.	Ilma hambida pure, ilma siivata lendas? Püssikuul Võn 1889 (T. Lätti) Võn, Krl - 2 var.
B₁c₁.	Kes lindas ilma siivuta ja pure ilma hambita? Püssikuul Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
B₁c₂.	Mis ilma siibolda' lindas, ilma hambilda' purõ? Püssaluut Se 1929 (M. Pihlapuu)
B₁c₃.	Mis lindas ilma siivada', purõ ilma hambita? Püssäkuul Rõu 1895 (A. Perli)
B₁d+.	Hambid ei ole ja pure, siivu ei ole ja lendas? Püss San 1888 (P. Koolmeister) San, Se - 2 var.
B₂.	Jalute juusk, hambide pure? Püss Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Rõn, Kan, Urv, Krl - 4 var.
B₃.	Silmata näeb, siivita lendab, hambata pureb? Püssikuul Puh 1888 (H. Huik)
B₄a.	Ilma silmildä kaess ja hambilda' purõ? Püss Se 1934 (J. Mägiste)
B₄b.	Silmitä näge, hambita purõ? Püssükuul lätt külge, täl ei olõ' silmi ega hambit, a purõ, püss omge tuu, mis silmitä näge Räp 1953 (S. Kaarheit)
Ca*.	Siibuge lendes, hammastege pure? Püss San 1895 (J. Kuldsep) Rõn, Ote, San, Rõu, Tt - 5 var.
Cb.	Siibuta lendab, hammastega pureb? Püssilaskmine Puh 1888 (J. Kenkmann)
D₁a₁*.	Tiivata lendab, hambata salvab? Püss KJn 1870 (J. Tiedemann) Tor, KJn, Plt, Trm, Tt - 5 var. • Beitr. VI (1816) 51 (II); Lönnrot 161; Ahlqvist 74; Undritz ELKk II 121 (1); E EM 153 (1454); E EM² 132 (1901); Pioneer nr. 6 (1958) 32 (16)
D₁a₂*.	1) Siivita lendab, hambida salvab? Püss Trv 1889 (J. Käger) 2) Siivuta lendäp ja hambita salvab? Püssikuul Nõo 1957 (H. Keem) Pär, Saa, 2Trv, 3Pst, Vil, Trt, 2Võn, Nõo, Kan, Tt - 14 var. Wied. 287; E EM 140 (1323); E EM² 122 (1723); E MM 15 ja 45 (215); E MM² 15 ja 48 (218); EMrd III 237; E MM³ 12 ja 39 (218)
D₁b.	Ilma tiivuta lendab ja ilma hammasteda salvab? Püssikuul Trv 1905 (A. Anderson)
D₁c.	Hammita salvab, siivita lendab? Püssikuul Vil 1894 (H. Niggol)
D₂.	Jalgeda jooseb, siiveda lendäb, hambida salvab? Püss Trv 1890 (A. Rull)
D₃.	Jalgeta jookseb, hambuta salvab? Püssikuul Pär 1888 (M. Oiderman)
Ea₁.	Siibuta lendan, hammata hammustan? Püssikuul SJn 1889 (T. Köstner) Trv, SJn, 2KJn, Urv, Rõu - 6 var.
Ea₂.	Lendab ilma tiivadeta, hammustab ilma hammasteta? [Lahendus puudub] Trt 1922 (E. Lint)
Eb.	Siivu tal ei ole, aga lennab, hammid tal ei ole, aga hammustab? Tulesäde SJn 1893 (J. Mein) 2SJn - 2 var.
Ec.	Isi ta hammustab, hambid ei ole, isi ta lendab, tiivu ei ole? Püss, haavlid Saa 1888 (P. Sitzka)
F₁.	Tiivata lindab, hammata murrab? Püssinool ehk kuul Koe 1890/3 (H. Schultz)
F₂.	Jaluta jooseb ja hammuta murrab? Püssikuul Aud 1892 (K. Tarkpea)
G.	Siivuta lendäb, hambita järäb? Püssikuul Nõo 1888 (J. Tüklov)
H.	Siivulda lindas, hambilda haukas? Püssäkuul Rõu 1897 (G. Raup)
I.	Tiivuta lendab, hammuta suskab? Püssikuul Lai 1898 (H. Asper)
J.	Siiveta lendas, hambida süü? Püssi lastas Kan 1888 (J. Väggi)
K.	Ilma tiivuta lendab? Püssikuul Trv 1888 (H. Utso)
L.	Must mees, murdja sehest, siivuta lendab, hammasteta järäb? Püss Nõo 1875 (J. Kerg) Kontam.: = 1273B
M.	Siivuta lindas, hammasteda pure, poig verejuuja? Püss Urv 1887/9 (J. ja P. Einer) Kontam.: = 2284E
Vrd.	176 334 861 2193
2195.	TIIVAD TAL ON, AGA LIND TA EI OLE? Ingel - 0+3+0+0 = 3 (10) var.
a*.	Tiivad tal on, aga lind ta ei ole? Ingel Pst 1888 (J. Jaakson) Hlj, Pst - 2 var. E EM 152 (1453); E EM² 132 (1900); Jürisson 166 (14)
b.	Tiivad tal on, aga ei ole lind? Liblikas Rak 1888 (M. Tamm) Metstak² 49 ja 50
Vrd.	958A₁f₃*
2196.	TIIDE KARVA TII PÄÄL? Hainakoorma - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Kan 1888 (J. Väggi)
Vrd.	2221 2229
2197.	TIIDU KÄIB TEEDA KAADA, TIIDU KARVAD KOHEVIL? Heinakoorem - 0+3+2+0 = 5 (5) var.
A.	Tiidu jooseb mööda õuet, Tiidu karvad kohisevad? Heinakoorem SJn 1888 (J. Mein)
Ba.	Tiidu käib teeda kaada, Tiidu karvad kohevil? Heinakoorem Tõs 1921 (S. Lind)
Bb.	Tiila jookseb teeda kaada, tiilal karvad kohevile? Heinakoorm Pä 1895 (J. Kukrus)
Bc.	Tits läheb teeda mööda, titsu karvad kohevil? Heinakoorm Pär 1888 (M. Lipmann)
C.	Siil jookseb teeda kaada, siili okkad kohevil? Heinakoorem Tõs 1921 (S. Lind)
Vrd.	1971C₁a₁*
2198.	TIIRU JOOKSEB MÖÖDÄ TIEDÄ, SÕÕRU SÕSTERAD PERÄNÄ? Emmis põrsastega - 2+18+0+0 = 20 (38) var.
A₁a₁.	Tiiru jookseb möödä tiedä, sõõru sõsterad peränä? Emmis põrsastega Kod 1887 (S. Käär) 3Kod - 3 var. E EM 152 (1449); Pet. HS I 35 (18); E EM² 132 (1894); Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (6); Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (6); Mihkla KlL 74 (6); Vih. (1950) 81 ja 82 (6)
A₁a₂.	Tiiru-tiiru jookseb mööda teeda, sõõru sõstrad järele? Veetooja toob vett, tilgad kukuvad maha Trm 1897 (A. Sälik, E. J. Õunapuu)
A₁b.	Tire jookseb teeda mööda, sõre sistarad taga järele? Emis põrsastega VNg 1894 (M. Kampmann)
A₁c.	Tiirutele, taarutele, sõreda sõsterite järele? Siga poegadega MMg 1889 (H. Rätsepp)
A₂.	Siilu sõidab müödä tieda, siilul sõsterid järel? Emmis põrsastega KJn 1898 (C. Sööt)
A₃a₁.	Sõeru sõidab teeda mööda, sõerul sõsarad järel? Emmis lääb põrsastega metsa Plt 1892 (J. Lehmann, G. Põhjakas)
A₃a₂.	Sõiru sõidab teeda mööda, sõirul sõstrad järel? Emis poegiga Vil 1875 (H. Leoke)
A₃a₃.	Sooru sõidab teeda mööda, soorul sõsarad järel? Emis ja põrsad SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
A₃b.	Sõõrud teile, sõõrud meile, sõõrul sõsterid järele? Siga põrsastega Pal 1889 (M. Uus)
A₄a.	Pere jookseb mööda teeda, sõõru sõitvad järele? Emmis läheb põrsastega Trm 1896 (J. Soodla)
A₄b.	Pere jookseb teeda mööda, sõre sõsterad järele? Põrsad emmisiga Vil 1891 (J. Karus)
B₁.	Tira joosk teed möödä, seili sepiva takah? Emis poigega Räp 1875 (J. Jagomann)
B₂.	Toora lätt tiid pitte, sesseri sebivä takah? Immis põrsitega Räp 1891 (S. Keerd)
C₁.	Tepu kõnnib teeda mööda, Tepul tiirelid järel? Emis põrsastega Kuu 1909 (A. Ploompuu) E EM² 131 (1879) Vrd. 1971Ha₁
C₂.	Tiiu sõedab teeda mööda, ajab aru aeda mööda, Tiiul tillerid järele? Siga põrsastega Kos 1892 (T. Wiedemann)
C₃.	Tiidu jookseb teeda mööde, Tiidu tüterad järele? Siga, põrsad Jõh 1891 (A. Tõnurist) Vrd. 1971C₂a₁ 1971Ha₁
D.	Tiiu kõnd teed mööda, nasiseja takan? Emmis poegega Plv 1889 (G. Pennert)
E.	Tiidu kõnnib teeda mööda, Tiidu karvad kaksipidi, Tiidul tillerid järel? Emis põrsastega Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich) Kontam.: = 1971W
2199.	TIIRUD-TÄÄRUD, TILL JA LÕKS? Usselink - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Puh 1890 (P. Kalk)
Vrd.	611R+
2200.	TIIRUTIMID-TAARUTIMID, NAHKATUPE TOORUTIMID? Püksid - 0+19+1+0 = 20 (29) var.
a₁.	Niirutimid-naarutimid, nahkatupe toorutimid? Püksid KJn 1890 (A. Pihlak)
a₂.	Tiirutimid-taarutimid, nahkatupe toorutimid? Püksid SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer) SJn, Plt - 2 var.
a₃.	Tiirutimit-taarutimit, nahatuped ja toorutimit? Püksid TMr 1890 (J. Mägi)
b.	Tuurutimu-taaritimu, nahkatuppe topitu? Taosse hobesel Ote 1889 (O. Grossschmidt)
c₁.	Tirutimmi-tarutimmi, nahkatussu luttutimmi? Nahkpüksid Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus)
c₂.	Tiirutimmed-taarutimmed, nahkatussu toorutimmed? Härjaike Rak 1888 (C. M. Redlich) E EM 152 (1452); E EM² 132 (1898); RpS nr. 6 (1939) 191
d₁.	Tiirutimid-taarutimid, nahkatopsu toorutimid? Püksid Ksi 1926 (P. Berg)
d₂.	Tiirutimed-taarutimed, nahktotskud toorutimed? Nahkpüksid Hlj 1892 (G. Kungur)
d₃.	Turutimmi-taratimmi, nahkalotti torotimmi? Nisad Lai 1897 (H. Asper)
d₄.	Tuurutimid-taarutimid, takukoti toorutimid? Mees laseb pussu Pil 1888/9 (T. Kiimann)
e₁.	Tiirutimmid-taarutimmid, nahkatoru rootsutimmid? Vanaaegsed nahkpüksid Äks 1893 (P. Sepp)
e₂.	Tiiritimmid-taarutimmid, nahk ja toru rootsutimmid? Püksid Äks 1888 (H. J. Treifeldt)
f.	Tiirutimmid-taarutimmid, nahkasossi soorutimmid? Lehmalüpsmine MMg 1889 (H. Ostrat) 2MMg - 2 var.
g.	Tirutamid ja tarutamid, nahka pialt vorutimid? Püksid TMr 1890 (H. Uus)
h.	Piirutimed-paarutimed, nahkat soorot voorotimed? Nahkpüksid Kad 1888 (J. Aab) E EM 121 (1101); E EM² 106 (1456)
i.	Pilgutimad-palgutimad, nahkaooru sorutimad? Hobusevaljad Hlj v. Kad dat-ta (J. Landsmann)
j₁.	Keerutimmed-kaarutimmed, nahkavoru vossutimmed? Nahkpüksid Rak dat-ta (C. M. Redlich)
j₂.	Kiirutimed-kaarutimed, nahkavoru vortsutimed? Roomad VJg 1889 (J. Ustallo)
Vrd.	1348