Pealeht Kasutajale EM: lugemikud Baas-lugemik
Lihtotsing Täisotsing
Lahendid Murdesõnu Allikalühendid Kohanimelühendid Kihelkondade kaart Lingid Kaardimasin
1201.MIDA ROHKEM TÕMBAD, SEDA LÜHEMAKS TA LÄHEB? Pabeross - 0+0+2+0 = 2 (3) var.
a.Mida rohkem tõmbad, seda lühemaks ta läheb? Pabeross
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
Romaan nr. 24 (1932) 768
b.Mida rohkem otsast tõmbad, seda pikemaks läheb? Pabeross
Lüg 1925 (S. Perv)
1202.MIDA SELGEMAD SO SILMAD, MIDA ILOSAMAD ILMAD, SEDA SANDIMAST MIND NÄED, MIDA SANDIMAD SO SILMAD, MIDA INETUMAD ILMAD, SEDA SELGEMAST MIND NÄED? Pimedus - 0 (9) var.
J. Hurt (EPost. Lisal. nr. 13 ja 15 (1871) 78 ja 90 (25)): omaloominguline tekst
° EPost. Lisal. nr. 13 ja 15 (1871) 78 ja 90 (25); Mötleja 20 ja 53 (82); ER Kal. (1883) 88 ja 93 (12)
1203.MIS HÄÄLETA TUMM, AGA PALJU RÄÄGIB? Raamat - 0+1+0+0 = 1 (132) var.
Krk 1888 (J. Mägi)
E EM 37 (146); Pet. ELA 107; Okas 77; E EM2 35 (180); E MM 7 ja 42 (40); Kmpm. KLr I8 2; E MM2 7 ja 45 (41); Kmpm. EL I9 2; Raud KL III 213 (9); Kmpm. EL III10 148; Raud VMj 213 ja 214 (9); Nugis 286 ja 313 (33); Pioneer nr. 12 (1956) ja 2 (1957) 31 ja 32 (15); Säde nr. 77 ja 87 (1957) 4 (1); Ordlik EKÕ (1960) 135 (1); Mihkla-Tedre EK9 21; SSTT 74; Hiie-Jõgisalu 78; Täheke nr. 2 (1978) lk-ta; Metstak 13 ja 33 (116); Maanso-Rukki IV 7; Muhel VN 36 ja tagakaas (1); Hiie-Müürsepp III/I 49; Täheke nr. 12 (1988) lk-ta (5); Hiie-Müürsepp IV/I 76; Maanso-Rukki V3 9 ja 44 (3); Metstak2 34 ja 35; Müürsepp-Viisimaa 29; E MM3 4 ja 36 (41)
1204.MIS KÜLÄLINE, TUU PADI? Sammõl saina vaihõl - 0+0+6+1 = 7 (7) var.
a1*.1) Mis küläline, tuu padi? Sammõl saina vaihõl
Se 1937 (F. Ilvik)
2) Miä külaline, tuul padi? Tarõhirre'
Se 1937 (I. Rohtla)
4Se - 4 var.
a2.Mia külalinõ tulõ, tuu padi pandas? Tarrõ sammõldõdas
Se 1989 (Ü. Talo)
b1.Mis küläline, tuu postel? Tarrõ sammõldadas, mis palk pandas, toolõ pandas sammõld ka vaihõllõ
Se 1938 (A. Tubli)
b2.Tarõ täüs üümajalisi, õgal ütel postel? Tarõvanigõ'
Se 1927 (M. Pihlapuu)
1205.MIS LEND SEE ON, TIIVAD ON, NOKKI POLE, KÜÜNED ON, JALGU POLE? Nahkhiir - 0+0+1+0 = 1 (13) var.
Emm 1928 (M. Meiusi)
ÜÕÕ 55 (3); Kuut VI (1960) 117 (13)
1206.MIS MASS MIKI-MAKI, KO-I OLE KIPÕ KEERITÄJÄT? Sool - 0+4+1+0 = 5 (5) var.
a1.Mis mass miku-maku, ku ei olõ kippõt kirutajad? Mis mass putr ilma soolata
Har 1889 (J. Pähn)
a2.Mis mass mikke-makke, kui ei ole kippe-kappe kirutajad? Soolata roog
Har 1888 (anon)
a3.Mis mass miki-maki, ko-i ole kipõ keeritäjät? Sool
Har 1935 (S. Kutti, H. Tampere)
a4.Mis mass mikki-makki, kooli [sic!] kippi k[ee]rudaja? Sool
Krl 1889 (E. Kornel)
b.Mis mass mikki-makki, kui ei olõ kippi-käppi? Suul
Kan 1896 (G. Loodus)
1207.MIS OM: NÖPS, TOPS, TASS, TALDREK? Kärbsesiin - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
1208.MIS VAHID MU OTSA, MIS TAHAD MUST SAADA, KUI TAHAD MUST SAADA, SIIS RONI MU OTSA, SEE KERGENDAB MIND JA RAHUSTAB SIND? Õunapuu - 0+5+5+49 = 59 (64) var.
A1a.Mis vahid mu otsa, mis tahad mult saada, kui tahad mult saada, siis roni mu otsa, see kergendab mind ja rahuldab sind? Õunapuu
Tln v. Trt 1976 (J. Viikberg)
Tln v. Trt, Pär - 2 var.
A1b.Mis vahid mu otsa, mis tahad must saada, kui tahad must saada, siis roni mu otsa, see kergendab mind ja rahustab sind? Õunapuu
Võn 1986 (M. Hiiemäe)
Võn, Ote - 2 var.
A1c.Mis vahid mu otsa, mis tahad mult saada, kui tahad mult saada, siis roni mu otsa, see kergendab mind ja rahuldab sind, sest olen ju õunapuu? [Õunapuu]
Kuu 1992 (M. Paalberg)
A1d.Mis vahid mu otsa, mis tahad mult saada, kui tahad mult saada, siis roni mu otsa, see rahuldab sind ja kergendab mind? Õunapuu
Mär 1992 (E. Udusalu)
A1e.Mis vahid mu otsa, mis tahad mult saada, kui tahad mult saada, siis roni mu otsa, kui kätte sa said, siis see rahuldab sind ja kergendab mind? Õunapuu otsast õuna toomine
Tt 1989 (M. Uhak)
A2a*.Mis vahid mu otsa, mis tahad must saada, kui tahad must saada, siis roni mu otsa, siis rahuldad end ning kergendad mind? Õunapuu
Kaa 1946 (V. Niit)
Koe, Kuu, Kaa - 3 var.
A2b*.Miks vahid mul otsa, mis tahad mult saada, kui tahad mult saada, siis roni mu otsa, siis kergendad mind ja rahustad end? Õunapuu
Rid 1961 (P. Kelemith)
Kir, Rid, Hää - 3 var.
A2c.Mis vahid mu otsa, mis tahad mult saada, kui tahad mult saada, siis roni mu otsa, kui ronid mu otsa, siis täidad oma iha, kergendad mind ja rahustad end? Õunapuult õuna võtmine
Äks 1969 (P. Voolaine)
A3.Mis vahid mu otsa, mis tahad mult saada, kui tahad mult saada, siis roni mu otsa, rahulda end ja kergenda mind? Õunapuu
Vru 1993 (K. Pent)
A4*.Mis vahid mu otsa, mis tahad must saada, kui tahad mult saada, eks roni mu otsa, sina saad rahuldust, mina saan kergendust? Olen õunapuu
Mär 1992 (A. Tint)
3Mär - 3 var.
A5a*.Mis vahid mu otsa, mis tahad must saada, kui tahad must saada, siis roni mu otsa, see kergendab mind ja rõõmustab sind? Õunapuu
JJn 1974 (H. Sammal)
JJn, San, Plv - 3 var.
A5b*.Mis tahad mult saada, et vahid mu otsa, kui tahad mult saada, siis tule mu otsa, sie kergendab mind ja rõemustab sind? Õunapuu
Sim 1957/60 (H. Joonuks)
Sim, San, Se - 3 var.
A6.Mis vahid mu otsa, mis tahad must saada, kui tahad must saada, siis roni mu otsa, see kergendäb mind, lõbustab sind? Õunapuu
Urv 1955 (T. Prisko)
A7.Mis vahit mullõ otsa, mis tahat must saia', sa roni mu otsa, tuu kergendäs minnu ja vaigistas sinnu? Õunapuu
Urv 1958 (A. Reigo)
A8.Mis vahid mul otsa, mis tahad mult saada, kui tahad mult saada, siis roni mu otsa, see mind kergendab ja sind tugevdab? Õunapuu
Han 1992 (K. Kattai)
A9*.Mis sa vahid minu otsa, mis sa tahad minust saada, kui sa tahad minust saada, siis roni minu otsa, siis sul on hia ja minul on kerge? Õunapuu
Jõh 1937 (A. Hallik)
Jõh, Iis, Võn - 3 var.
A10.Mis vahid mu otsa, mis tahad must saada, kui tahad must saada, siis roni mu otsa, siis on sul hea ja mul hea? Õunapuu
Plt 1993 (M. Hiiemäe)
B1a*.Mis tahad sa saada, et vahid mu otsa, kui tahad sa saada, siis roni mu otsa? Õunapuu
Tln 1992 (T. Toome)
2Tln, Plt - 3 var.
B1b*.Mis vaatad mu otsa, mis tahad mult saada, kui tahad mult saada, siis kribi mu otsa? Öunapuu
Jäm 1977 (A. Kauksi)
Jäm, Rõu, Se - 3 var.
B2*.Mis sa vaatad minu otsa, mis sa tahad minust saada, sa parem roni minu otsa, siis kergendad mind ja rahuldad end? Õunapuu
Jõh 1992 (E. Kuldma)
Jõh, Ote - 2 var.
B3.Mis sa vahid mu otsa, eks sa roni mu otsa, see kergendab mind ja rahustab sind? Õunapuu ja õunad
Kul 1996 (M. Hiiemäe)
B4.Kui tahad minult saada, siis roni mul otsa, siis minul on hää ja sinul on magus? Õunu kandev õunapuu
Trt 1956 (A. Piir)
C*.Mis sa vahid mo otsa, kui ma sulle meeldin, siis roni mo otsa ja täida oma isu ja mul on ka kergem? Õunapuu
Krj 1938/40 (V. Eenveer)
2Krj - 2 var.
D1a.Mis vahid mu otsa, mis tahad mult saada, kui tahad mult saada, siis roni mu otsa, sa raputa mind ja rahulda end, see kergendab mind ja rõemustab sind? Õunapuu
Kuu 1957 (H. Kokamägi)
D1b.Mis vaatad mu otsa, mis tahad must saada, kui tahad must saada, siis roni mu otsa ja raputa mind, see rõõmustab sind ja kergendab mind? Õunapuu
Vig 1963 (T. Erm, H. Ratnik)
D1c.Mis tahad must saada ja vahid mu otsa, kui tahad must saada, siis tule mu juurde ja roni mu otsa ja raputa mind, see kergendab mind ja rõõmustab sind? Õuna mahavõtmine
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
D1d.Läksin mina aeda ja ta vahtis mulle otsa, ta ütles: tule minu otsa ja raputa mind, siis rahustad ennast ja mul on ka kergem olla? Õunapuu
Koe 1965 (L. Briedis)
D1e.Mis sa vahid must, mis sa tahad must, tule mulle otsa ja raputa minnu, sis om mul hää ja sul hää? Õunapuu
Hel 1962 (T. Kaevando, L. Osjamets, R. Preisman)
D1f.Mis vahit mul otsa, mis tahat must saada, kui tahat must saada, sis roni mu otsa ja raputa? Õunapuu
Võn 1950 (H. Suits)
D1g.Mes sa vahit, mes sa ütled, mes sa tahat must saada, kui tahat must saada, sis raputa? Õunapuu
Võn 1950 (L. Sööt)
D2a.Riputa minnu, raputa minnu, mul hää olla, sul makus süvvä? Õunapuu
San 1967 (S. Lätt)
D2b*.Riputa, raputa, karga mulle selgä, sul saa hää meel, mul saa kerge elu? Õunade mahavõtmine õunapuu otsast
Rõu 1898 (A. Suurkask)
Trt, Rõu - 2 var.
D2c.Ripute minnu, rapute minnu, mina karga sulle sälga, sulle saa hää saak, mulle saa kerge elu? Uibu
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
D2d.Riputa minnu, raputa minnu, karga mulle kaala, mulle saa hää elu, sulle saa hää miil? Uibu
Rõu 1894 (A. Assor)
Ea.Külaveli, hää veli, tulõ mullõ sälgä, riputa minnu, raputa minnu, mul um hää elu, sul um hää süvvä? Uibu
Rõu 1896 (A. Perli)
Eb.Küläveli, hää veli, tule minu sälgä, riputa, raputa, mul om hää elu, sul makus süük? Uibu
Ote 1889 (J. Kivisaar)
Ec.Küläveli, hää veli, tule mulle sälgä, ritsuta minnu, ratsuta minnu, mul hää elu, sul makus süüa? Uibu
Rõn 1920 (E. Ahas)
F.Kui sa mind näed, siis sa mind himustad, kui sa mind tahad, siis sa ei saa mind kätte, kui sa mind tahad kätte saada, siis roni mulle otsa? Õunapuu
VMr 1978 (M. Hiiemäe)
1209.MIÄ PALK, TUU AKNA? Võrgu kudamine - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1938 (A. Tubli)
1210.MITME KARVA VIIRULINE, KENA LINDI TRIIBULINE, LÄHEN LOOKES ÜLE MAA, KEEGI KÄTTE MIND EI SAA? Vikerkaar - 0+21+3+0 = 24 (78) var.
Aa1*.Mitme karva viiruline, kena lindi triibuline, lähen lookes üle maa, keegi kätte mind ei saa? Vikerkaar
Hlj 1888 (K. Leetberg)
Hlj, Tor, Prn - 3 var.
° Maarah. Nädalal. nr. 14 ja 15 (1821) 112 ja 120; Mötleja 21/2 ja 53 (87)
Aa2*.1) Mitmed karva viiruline, kena lind [sic!] ja triibuline, lähen lookas üle mere, kätte küll mind kiegi ei saa? Vikerkaar
Kos 1892 (T. Wiedemann)
2) Ma mitmet karva viiruline, mul kenad lindid riibulised, lään kõrges lookas üle maa ja keegi kätte mind ei saa? Vikerkaar
Pär 1888 (M. Lipmann)
Kos, Jäm, Pär - 3 var.
Ab1*.Kena linti triibuline, mitmet karva viiruline, läheb lookas üle maa, kätte kiigi taad ei saa? Vikerkaar
Pal 1888 (E. Uus)
2Tor, Pal - 3 var.
Ab2.Ilus lint ja viiruline, kena lint ja triibuline, lähen lookas üle mäe, ükski mind ei kätte saa? Vikerkaar
Lai 1897 (H. Asper)
Ab3.Olen siiruviiruline, mitmed karva riibuline, lähän lookas üle maa, keegi kätte mind ei saa? Vikerkaar
KJn 1888 (J. Reial)
Ab4.Ilus linn ja tseeruline, kena linn ja triibuline, lahen lookas üle maa, kätte keegi mind ei saa? Vikerkaar
Tor 1889 (K. Kirschbaum)
Ac.Mina mitme triibuline, kulla neitsi karvaline, käin ja lookan üle maa, ükski mind siis kätte ei saa? Vikerkaar
HMd 1887 (A. Treumann)
E EM 97 (828); E EM2 83 (1051)
Ad.Vaatkem kena viibulist, kena lindi triibulist, läheb lookes üle maa, keegi teda kätte saa? Vikerkaar
VJg 1889 (J. Ustallo)
Is. Kal. (1879) 65 ja 67 (5)
Ae.Kena viibuline, lindi triibuline, käib lookas üle maa, kätte keegi ei saa? [Lahendus puudub]
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 61 (421); E EM2 55 (538)
Af.Kenad lindid triibulised, lähvad lookas üleval, keegi neid ei kätte saa? Vikerkaar
Kse 1933 (H. Tampere)
Ag.Sirik-linti riibuline, lähab looga[s] üle mäe? Nõõlu-uss
Vil 1895 (H. Põder)
E EM2 123 (1748)
Ah.Sinab linti triibuline, läheb luuka üle maa? Vikatkaar
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
B+.Viiruline, vääruline, keskelt mitma keeruline? Vikerkaar
Kam 1890 (J. Siimus)
Hel, Trt, Kam - 3 var.
Wied. 279; E EM 100 (864); E EM2 88 (1144); Täheke nr. 6 (1965) 16 (2); SSTT 121; Eisen EKTv 9 (7); Hiie-Müürsepp III/I 12; Metstak2 64 ja 66
C.Lähen lookas üle maa, keegi kätte mind ei saa? Vikerkaar
Jäm 1925 (T. Kaljo)
Wied. 274; E EM 81 (644); E EM2 71 (828); E MM 11 ja 44 (130); E MM2 11 ja 47 (132); Jürisson 208 (11); Pioneer nr. 6 (1958) 32 (15); E MM3 8 ja 38 (132)
D.Pimedane pihlapuu, üle õue õitsepuu, lähen lookas üle maa, kätte keegi mind ei saa? Vikerkaar
Plt 1894 (M. Luu)
Kontam.: = 1619S
E.Mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kerik, madalam kui regi, lendab üle ilmamaa, keegi teda kätte ei saa? Harak
Kod 1923 (H. Vilde)
Kontam.: = 1322Ö
1211.MITMEST HARUST JOOKSVAD ÜHTE LAUDA LÕNGAD? Puu juured - 0+1+0+0 = 1 (5) var.
Urv 1887 (J. Paap)
E EM 100 (865); E EM2 88 (1145)
1212.MITU MEEST MAGAVA PERÄTSIDE ÜTEN SÄNGIN? Oakõder, kaun - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ran 1889 (A. Tobber)
1213.MOOSEMOLK, EEVESTELK, ISE KÕRR JA RÖÖVESTÖLK? Siga - 1+7+3+0 = 11 (14) var.
a1.Mõista, mõista mööselmölki, mooselmölki, teeveltölki, teeveltölki, rasva-nölki? Vorstitegemine
Lüg 1935 (H. Teetlaus)
a2.Mõista, mõista moosimunnid, moosimunnid, tiiventilgid, tiiventilgid ja rasvanilgid? Vorst
Jõh 1892 (T. Wiedemann)
b.Muista muisumulku, muisumulku, teivastölki, kürvä-kärvä küünästölki? Vorst
Jõh 1890 (N. Otto)
c.Muisumulki, muisumulki, teivasttolki, teivasttölki? Vorstitegemine
Jõh 1889 (A. Tõnurist)
d1.Moosemolk, eevestelk, ise kõrr ja röövestölk? Siga
MMg 1889 (K. E. Martinson)
d2.Moosesmolk, ehvantölk, ise ees ja riidesrelk? Vorst
Kod 1894 (J. Tamm)
e.Tiisestilku, moosusmulku, reisiauku? Vorstitegemine
San 1929 (L. Kuusik)
f1.Eesenelku, poosenpolku, esi teeb meil röövliauku? Vorstivalamine
Ote 1888 (V. Vaher)
f2.Moosõsmulku, keesuskelko, esi tapõ rüüvlimulku? Vorstõ valõtas
Kan 1895 (G. Loodus)
g.Kösune körti, mösune mörti, ise külvan räämumulku? Vorstitegemine
Ote 1930 (A. Aavik)
h.Muidu musta, teeven testa, esi ülpäb lääbermulk? Vorsti tettas
Nõo 1875 (J. Kerg)
1214.MUDATIUKU, MUTIAUKU, KANA ALL JA KAEGAS PIÄL, TIBU ALL JA TEEBÄS SELLÄS? Linaligu - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
a.Mudatiuku, mutiauku, kana all ja kaegas piäl, tibu all ja teebäs selläs? Linaligu
KJn 1890 (A. Pihlak)
b.Mudatiuk, mutiauk, Tõnu taga, teebäs selläs, kana all ja kaegas piäl? Linaliugu
KJn 1890 (A. Pihlak)
Vrd.43
1215.MUIDU MAGUSAT KÄTTE EI SAA, KUI HARUSID LAIALE EI AA? Hernekaun - 3+14+12+8 = 37 (54) var.
Aa.Inne saa-ai magusat kätte, kui lase hargulõ? Hernekõdõr
Se 1927 (E. Põllula)
Ab1*.Muidu magusat kätte ei saa, kui harusid laiale ei aa? Hernekaun
Rap v. Mär 1938 (E. Poom)
Rap v. Mär, 2Vig, Käi, Saa, Trt - 6 var.
E EM 102 (887); Schneider Elusal. Kal. (1906) 7 ja 32 (12); E EM2 90 (1174)
Ab2.Muidu magusat maitsta ei saa, kui aerusid laiali ei aja? Hernekaun
Lai 1932 (A. Zimmermann)
Ac*.Harude vahel om magus, aga mudu ei saa kätte, ku aja haru lak'ka? Hernekõder
Trv 1894 (A. Rull)
2Trv - 2 var.
Ad.Muidu magusat katsu ei saa, kui reisi laiali ei aja? Hernekaun
Han 1889 (A. Reimann)
2Han - 2 var.
Ae*.Enne magusit kätte ei saa, ku harusid lak'ka ei aja? Hernekõtr
Krl 1910 (H. Ojansuu)
Var, San, Krl - 3 var.
Af.Enne magusat kätte ei saa, kui reied lahti teed? Uakaun
Tor 1889 (K. Kirschbaum)
Ag+.Muidu mind kätte ei saa, kui harusid laiali ei aja? Hernekaun
Äks 1980 (A. Korb)
Tln, Äks, Nõo - 3 var.
Ba.Kui head tahad kätte saada, siis aja harud laiali? Hernekaun
Mih 1920 (A. Leppik)
Bb.Kui ajad harud laiali, siis kätte saad sa magusa? Hernekaun
Hää 1889 (E. Grant)
Ca1.Aja haru laiali, muidu ei saa magusat kätte? Hernekõder
Urv 1956 (K. Antsov)
Ca2.Aja kinsud laiali, muidu magusad kätte ei saa? Hernekaun
Trt 1949 (O. Hildebrand)
Cb.Aja harud laiale, siis saad magusa maa kätte? Hernekaun
Kse 1889 (K. Karu)
Vrd. 2305G1a1*
Cc1.Aea reied laiale, võta magusat sealt vahelt? Noored hernekaunad hernestega
Vig 1889 (A. K. Saalist)
Cc2.Aea harud laiale, võta magust vahelt? Hernekaun
PJg 1876 (J. Reinson)
Da1.Käänä' karva' katsipoodi, võta makus vaihhõlt? Kompvek
Se 1949 (V. Pino)
3Se - 3 var.
Da2.Käänä veere' katsipoodi, võta make vaihhõlt? Mäih
Se 1938 (A. ja M. Reinola)
Da3.Kääna karva katsipidi, võta keskelt magusat? Hernekõdõr
Ote 1940 (A. Kroon)
Da4.Kääna karvad kaksipidi ja laku magust vahelt? Piima kooritakse
Hls 1893 (M. Kuum)
Db.Leika karvad kaksipidi, võta magus keskpaigast (Schneide die Haare aus einander, nimm das Süsse aus der Mitte)? Eine Nuss
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 274; E EM 85 (701); E EM2 75 (897)
Dc1.Lükka karvad kaksipidi, laku vahelt magust? Murakas
KJn 1890 (A. Pihlak)
Dc2.Lükkä karvad kahelepidi, võta magus vahelt ärä? Murakas
KJn 1936 (G. Must)
Dd.Litsu karva katsipäide, võta siist magusad? Hernekõder
Ote 1892 (J. Ainson)
De.Käänä kõrva katekõrra, võta vahelt mett, esi tii noh? Hernekõder
Võn 1950 (L. Sööt)
1216.MUIAL MAAL PANDAS HOBÕST ETTE, LUUK PAISTS MII MAALÕ? Vikakaar - 0+19+83+62 = 164 (265) var.
A.Hobust pandas ette, luuk paistus siia maale? Vikakaar
Räp 1980 (E. Tampere)
B.Mujal pannakse hobust ette, look paistab meie maale? Vikerkaar
Tor 1939 (I. Simmo)
Kmpm. EL II8 97; Kmpm. EL IV9 155
C1.Muial maal pandas hobõst ette, luuk näüs ka meele? Vikahtkaar
Se 1936 (A. Tammeorg)
C2a1*.Muial maal pandas hobõst ette, luuk paists mii maalõ? Vikakaar
Se 1929 (N. Nurmetu)
Iis, Sa, 2Mus, 2Se - 6 var.
Kmpm. KLr I4 56 (92); Freymann 239
C2a2.Muial maal pandas hobust ette, meie maale paistab look? Vikerkaar
San 1967 (S. Lätt)
C2b.Muial maal pandas hobõst ette, luuk om nättä meie maalõ? [Lahendus puudub]
Plv 1928 (E. Sepp)
C2c.Hobu ehtes mujal maal, look paistab meie maal? Vikerkaar
Saa 1909 (J. Sõggel)
E EM2 157 (2302); Pioneer nr. 7 (1971) lk-ta
C3a.Mujal maal pandas hobõst ette, siia maalõ paistus luuk? Vikahtkaar
Se 1930 (N. Sõrmus)
2Se - 2 var.
E EM 102 (891); E EM2 90 (1178); Nugis 292 ja 314 (180); Metstak 23 ja 35 (243); Metstak2 64 ja 66
C3b.Muial maal pandas hobust ette, siia maal näis look? Vikerkaar
Har 1934 (O. Lipstok)
C4.Muial maal pandas hobest ette, seole maale näkkus luuk? Vikatkaar
Rõu 1936 (A. Raadla)
C5a.Muial maal pandas hobõst ette, siia näüse look ärä? Vikakaar
Urv 1890 (H. Lellep)
C5b.Muial maal pandas hobõst ette, siia om luuk näha? Vikekaar
Urv v. Krl 1910 (M. Pehka, R. Tamm)
D1a.Muil mail pandas hobõst ette, a' luuk om mii maalõ nätä'? Vikatkaar
Se 1929 (T. Kõivastik)
D1b.Hobu ehtes muul maal, luok paistab meie maal? Vikerkaar
Iis 1976 (H. Jõulmaa)
Laur IV 19
D2a.Muul maal pandas hobest ette, siia maal paistus luuk? Vikakaar
Har 1888 (anon)
D2b.Muul maal pandas hobõst ette, siihn maal om luuk nätä'? [Lahendus puudub]
Har 1943 (H. Zernant)
D2c.Muul maal pannakse hobust ette, siia maale näus look? [Lahendus puudub]
Har 1934 (L. Adamson)
D2d.Muul maal hopen ette pandes, siia maalõ luuk kargas? Vikatkaar
Har 1921/2 (P. Voolaine)
D2e.Muul maal pandas hobõst ette, siia maalõ paist looga vari? Vikatkaar
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
D3.Muul maal pantas hoppõn ette, seele maalõ paistus luuk? Vikatkaar
Har 1889 (J. Pähn)
E1a.Sääl maal pandas hobust ette, siia maale paistab look? Vikerkaar
TMr 1889 (M. Napp)
TMr, San - 2 var.
E1b.Sääl maal pandas hobest ette, siiä maale luuk näta? Vikatkaar
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
E1c.Sääl maal pannas hobesele luuka pääle, siia maale om nätta? Vikerkaar
Tt 1889? (anon)
E2.Sääl maal pandas hobõst ette, siia paist luuk? Vikatkaar
Rõu 1894 (A. Assor)
Rõu, Se - 2 var.
F1a*.Toisel maal panna hobust ede, look paistab meie maale? Vikerkaar
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
Kuu, Mus, Jäm - 3 var.
F1b.Teisel maal pannakse hobust ette, look ulatab meie maale? Vikerkaar
Urv dat-ta (M. Raudnael)
F1c.Teisel maal pannakse hobust vankri ette, look paistab meie maale? Vikerkaar
Mar 1961 (H. Maasing)
F1d*.Teisel maal rakendatakse hobust, look paistab meie maale? Vikerkaar
Kuu 1935 (E. Silberberg)
Kuu, Ote - 2 var.
F1e.Teisel maal pannakse hobust rakke, look paistab meie maale? [Lahendus puudub]
Kuu dat-ta (Rumberg)
F1f.Teisel maal pantakse hobuselle looka pääle ja see paistab meie maale? Vikerkaar
Amb v. JMd 1939 (anon)
F2*.Teisel maal pannakse hobust ette, look paistab siia maale? Vikerkaar
Krj 1931 (H. Nämm)
Krj, Mus, Rõu - 3 var.
F3.Hobust rakendatakse teisel maal, look paistab siia? Vikerkaar
Ote 1957 (E. Kõrgekivi)
G1.Teisel pool maakera pantaks hobust ette, look ulatab meie maale? Vikerkaar
Kod 1923 (M. Poolakese)
G2.Teisel pool maailma pannakse hobust ette, look paistab siia? Vikerkaar
Kan 1981 (B. Ilver)
Ha.Säälpool ilma pannakse hoost ette, meie maal look näha? [Lahendus puudub]
Pld 1931 (A. Schwan)
Hb.Teiselpool ilman sõidetas, luuk paistus meie maale? Vikerkaar
Kan 1966 (R. Praakli)
I1a.Teises ilmas pannakse hobust ette, look paistab teise ilma? Vikerkaar
As 1973 (R. Ottesson)
I1b.Teises ilmas rakendatakse hobust, look see paistab teise ilma? Vikerkaar
Amb v. JMd 1937 (E. Aalde)
I2.Teisen ilman pantas hobest ette, luuk paistab meile? Vikerkaar
Ote 1957 (A. Orav)
I3a*.Teises ilmas pannakse hobust ette, look paistab meie maal? Vikerkaar
PJg 1932 (O. Loorits)
Kos, Vig, PJg - 3 var.
I3b.Teises ilmas pannaks hobust rakke, look paistab meie maale? Vikerkaar
HMd 1926 (A. Kreideberg)
Kad, HMd - 2 var.
I3c.1) Teises ilmas rakendakse hobust, look paistab meie maale? Vikerkaar
Rap 1926 (A. Hamburg)
2) Teises ilmas ragendatta huost, luok paistab meie maale? Vikerkaar
Jõe 1948/53 (G. Vilbaste)
Hlj, Jõe, Rap, Hls, Rõu - 5 var.
Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 26 (59); Loorits VrP 26 (59); Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (24); Mihkla KlL 75 (29); Vih. (1950) 82 ja 83 (29); Meie aasta (1953) lk-ta (6)
I3d.Teises ilmas rakendatakse hobust ette, look paistab meie maale? Vikerkaar
Ran 1939 (L. Kallas)
Ran, Ote - 2 var.
I3e.Teises ilmas rakendatakse hobust vankri ette, look paistab meie maale? Vikerkaar
Ote 1956 (A. Dorch)
I4a.Teises ilmas pannakse hobust ette, look paistab siia maale? Vikerkaar
Räp 1959 (I. Link)
I4b*.Teise ilmas pandakse hobust rakkesse, look see paistab siia maale? Vikerkaar
Amb v. JMd 1937 (L. Aalde)
Amb v. JMd, Nis - 2 var.
I4c.Teises ilmas pannakse hobuse kaela look, aga looga ots on siia maale? Vikerkaar
JJn 1965 (L. Briedis)
I5a1.Tõõsõh ilmah pandas hobõst ette, siiä paistus luuk? Vikerkaar
Se 1940 (M. Kivisaar)
Võn, Se - 2 var.
I5a2.Tõsen ilman pandas hobust ette ja luuk paistab siia? Vikerkaar
Hel 1954 (H. Sillaste)
I5b.Tõsõh ilma veereh pandas hobõst ette, a luuk um siiä näta? Vikerkaar
Rõu 1985 (L. Aaresild)
I5c.Teises ilmas rakendakse hobust, look paistab siia? Vikerkaar
Vl 1932 (A. Zimmermann)
J1a1.Tuuh ilmah pandas hobõst ette, s'oh ilmah luuk paistus? Vikahtkaar
Se 1929 (V. Ruusamägi)
J1a2*.Tuuh ilmah pandas hobõst ette, a s'oohtõ ilma paistus luuk? Vikahtikaar
Se 1938 (A. Tubli)
2Se - 2 var.
J1b.Tuuh ilmah pandas hobõst ette, s'oohõ ilma luuk nätä? Vikahtkaar
Se 1927 (J. Orusaar)
J2.Tuuh ilmah pandas hobõst ette, siiä maalõ paistus luuk? Vikahtkaar
Se 1929 (V. Savala)
K1.Võõral maal pannas hobust ette, vällamaal om luuk nätta? Vikerkaar
Har 1959 (H. Oona)
K2a1.Võeral maal pannakse hobust ette, look paistab meie maale? Vikerkaar
Pal 1922 (S. Mäesepp)
Mus, Saa, Hls, Vil, Pal, Trm, Rõn v. San - 7 var.
K2a2.Võõral maal pandas hobõst ette, mii maalõ paist luuk? Vikõrkaar
Rõu 1895 (A. Perli)
K2a3.Võeral maal pandaks hobust ette ja meie maale paistab look? Vikerkaar
Puh 1988 (A. Korb)
K2b1.Võõral maal rakendatakse hobust, look paistab meie maale? Vikerkaar
Amb v. JMd 1937 (anon)
K2b2.Võõral maal rakendatakse hobust, meie maale paistab look? Vikerkaar
Jõh 1935 (anon)
K3a1.Võõral maal pandas hobõst ette, siiä maalõ paist luuk? Vikarkaar
Rõu 1896 (H. Treu)
K3a2*.Hobest pantas võõral maal ette, look nätä siiä maale? Vikatkaar
Hel 1889 (G. Habicht)
Hel, Ote, Urv - 3 var.
K3b1.Võõral maal rakendatakse hoost ette, näha siia maale? Vikerkaar
Plv 1933 (M. J. Eisen)
K3b2.Võõral maal rakendatakse hobust, look paistab siia maale? Vikerkaar
Jõh 1935 (anon)
K4a.Võõral pannas hobest ette, look siiä nättä? Vikatkaar
Ote 1893 (K. Parts)
K4b.Võõral maal rakendatakse hobust, siia paistab look? Vikerkaar
Rõu 1938 (H. Pill)
L.Kaugel maal pannakse hobust ette ja look paistab siia? Vikerkaar
Lai 1932 (M. Lääne)
M.Vällämaal pandas hobõst ette, siiä maalõ om luuk nätä'? Vikatkaar
Har 1959 (A. Reigo)
N1a1.Hiiumaal pandakse hobust rakke, look paistab meile? [Lahendus puudub]
Tln 1928 (Sommer)
N1a2.Hiiumaal rakendakse hobust, look paistab meile? Vikerkaar
Amb v. JMd 1937 (A. Kalme)
N1b+.Hobune sõidab Hiiumaal, look on meile näha? [Lahendus puudub]
Rak 1934 (J. Ploom)
N2a1.Hiiumaal pannakse hobust ette, look paistab meie maale? Vikekaar
Mus 1931 (A. Käi)
Rkv, 2Mus, Jaa, Muh, Tõs - 6 var.
N2a2*.Hobu pannasse ede Hiiumaal, look paistab meite maal? Vikerkaar
Khk 1947 (A. Kannel)
Koe, Khk - 2 var.
N2b.Hiiu saarel pannakse hoost ette, look paistab meie maale? Vikerkaar
Vän 1937 (E. Tammsoo)
N2c.Hiiumaal pannakse hobust ette, look on näha meie maal? Vikerkaar
Vän 1937 (E. Tammsoo)
N2d.Hiiumaal pannakse hobust rakke, look paistab meie maale? Vikerkaar
Jõh 1935 (E. Block)
N2e1*.1) Hiiumaal rakendakse hobust, look paistab meie maale? Vikerkaar
HMd 1927 (A. Viilas)
2) Hiiumaal rakendatakse hobust ja look paistab meie maale? Vikerkaar
Kuu 1935 (A. Mägi)
Koe, 3Kuu, HMd - 5 var.
N2e2.Hobust rakendatakse Hiiumaal, look paistab meie maale? Vikerkaar
San 1981 (T. Keis)
N2e3.Hiiumaal rakendasid hobust, look paistab meie maal? Vikerkaar
Kuu 1935 (V. Kruusval)
N2f.Hiiumaal mees rakendab hoost, look paistab meie maale? Vikerkaar
Iis 1956 (M. Proodel)
N2g.Hobu sõidab Hiiumaal, look paistab meie maale? Vikerkaar
Kuu 1963 (J. Olev)
N3.Hiiumaal pannasse hobust ette, look paissab Saaremaale? Vikerkaar
Mus 1978 (M. Janson, M. Kuusemets)
N4.Hobust pannakse ette Hiiomaal, look paistab Soomemaale? Vikerkaar
As 1970 (R. Ottesson)
N5.Hiiumaal pandakse hobust ette, luuk paistab siiä maale? Vikerkaar
San 1929 (E. Voormann)
N6.Hiiumaal pannakse hobust ette, siia paistab look? Vikerkaar
Rõu 1932 (E. Mihkelson)
O1.Saaremaal hobust rakendatakse, look paistab meie maale? Vikerkaar
Juu 1987 (E. Tampere)
Siim-Vallner III 19
O2.Saaremaal panta hoost ette, look paistab Hiiumaale? Vikerkaar
Rei 1974 (L. Kaibald)
O3.Saaremaal pandakse hobusele looka pääle, siia paistab ära? Vikerkaar
Prn 1933 (E. Tomson)
P1.Suurel maal pannakse hobust ette, look paistab meie maale? Vikerkaar
Phl 1938 (E. Ennist)
Phl, Emm, Mus - 3 var.
P2.Suurel maal pannakse hobust ette, look paistab siia? Vikerkaar
Vil 1970 (P. Kippar)
Q.Hobu sõidab Harjumaal, look näha Läänemaal? Vikerkaar
Var 1970 (E. Maasik)
Ra*.Soomemaal pannasse hobust ette, luuk paistab mede maale? Vikerkaar
Kõp 1948 (A. Ratas)
Kõp, San - 2 var.
Rb.Soomes rakendatakse hobust, look paistab meie maale? [Lahendus puudub]
Jõh 1935 (anon)
S1a.Venemaal pannakse hobust ette, look näha meie maal? Vikerkaar
Pöi 1939 (A. Truu)
S1b.Venemaal rakendatakse hobust, look paistab meie maale? [Lahendus puudub]
Hlj 1934 (M. Adamberg)
S2.Venemaal pannakse hobust ette, look paistab Eestimaale? Vikerkaar üleval
Sim 1939 (H. Joonuks)
S3a.Mees paneb Venemaal hobust ette, look paistab siia maale? Vikerkaar
Äks 1980 (A. Korb)
S3b.Venemaal rakendatakse hobust, look paistab siia maale? Vikerkaar
Kuu 1935 (H. Huusman)
S4.Vinnemaal pandas hobõst ette, siiä paistus luuk? Vikahtkaar
Se 1937 (I. Rohtla)
Z.Saksamaal pannakse hobust rakke, look paistab meie maale? Vikerkaar
Kuu 1938 (J. Eplik)
T.Kuramaal rakendatakse hobust, look paistab meie maale? Vikerkaar
Tt 1985 (L. Gross)
U.Eestimaal pantass hopõst ette, a luuk om siia näta? Vikerkaar paistus
As 1996 (A. Korb)
V1.Meie maal pannakse hobust ette, seal maal paistab look? Vikerkaar
Kaa 1947 (E. Virveste)
V2.Hobõst pandas ette mii maal, luuk paistus üle ilma? Vikerkaar
Urv 1964 (A. Kurg)
W1.Ühel maal pannakse hobust ette, look paistab siia maale? Kui vikerkaar paistab
Mus 1931 (V. Tahker)
W2.Ühel maal rakendatakse hobust ette, teisele maale on näha? Vikerkaar
Ote 1955/6 (L. Meesak)
Õ.Metsa taga seatakse hobust vankri ette, siiani paistab look? Vikerkaar
Tor 1996 (M. Tenno)
Ä.Hoben võõral maal, händ pas'tus siia maal? Vikerkaar
Krk 1889 (J. Kuusik)
Ö1*.1) Hobu hirnub Hiiumaal, look paistab meie maale? Vikerkaar
Muh 1927 (T. Kaljo)
2) Hobu hirnub Hiiumaal, look paistab meie maal? Kõueilm
Pha 1947 (A. Sepp)
Lüg, Kär, Kaa, Pha, Pöi, Muh, 3As - 9 var.
Kontam.: = 242P1*
Ö2.Hobune hirnub lõunamaal, look paistab meie maale? Vikerkaar
TMr 1992 (H. Kevend)
Kontam.: = 242P2
Vrd.242 1405
1217.MULLU JUMAL KÄVE, TIMAHAVA JÄLE' TUNNUSE? Timahava niidam, tõne aastak tunnuse jäle' - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 129 (114)
Vrd.1042A2a1
1218.MULLU POIGIS MUST LEHM, TÄNÄVU SÜÜÄ TERNEPIIM? Talvrukkid - 0+5+1+1 = 7 (13) var.
a.Mullu must lehm poegis, tänavu ternepiim keedeti? Rukkis, teisel aastal külvati, teisel süüa
Jõe 1888 (H. Redlich)
E EM 103 (895); Schneider Elusal. Kal. (1905) 21 ja 42 (23); E EM2 90 (1185)
b.Mullu tuli must lehm piima, tänavu vast keedeta ternepiima? Rukkis
Hlj 1895 (A. Raid)
c.Mullu must lehm poegis, tänavu vast tehti ternepiima? Talvrukkid
Jõe 1889 (G. Kivikangur)
d.Mullu poigis must lehm, tänävu süüä ternepiim? Talvrukkid
Kuu 1903 (J. Mikiver)
2Kuu, Jõe - 3 var.
e.Mullu sündis must lehm ja tänavu süiakse ternepiim? Rukis
Kos 1939 (T. Võimula)
Vrd.1284A2a*
1219.MUNAD ALL, MUNAD PÄÄL, VINTER-VÄNTER VAHEPÄÄL? Kartul - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Hää 1933 (M. Martinson)
Vrd.106
1220.MUNNI MUHISASE, KARVA KAHISASE? Uibu - 0+17+13+6 = 36 (39) var.
A1a1.Munad mühisevad, karvad kahisevad? Õunapuu
Võn 1926 (M. Blum)
A1a2.Muna muhiseva, karva kahiseva? Uibo
Võn 1894 (J. Suits)
2Võn, Ran - 3 var.
A1a3.Karva kahiseva ja muna muhiseva? Õunapuu
Trt 1949 (O. Hildebrand)
A1b.Munad mulisevad, karvad kahisevad? Õunapuu
TMr 1932 (R. Viidebaum)
TMr, Plv - 2 var.
A1c*.Munad vuhisevad ja karvad kahisevad? Õunapuu
TMr 1890 (H. Uus)
TMr, Võn - 2 var.
A2a.Munni muhisase, karva kahisase? Uibu
Ote 1895 (C. Lipping)
TMr, Võn, Kam, Nõo, Nõo v. Ote, 2Ote, Kan - 8 var.
A2b.Munni muhisase, karvakoti kahisase? Uibu
San 1893 (J. Tammemägi)
A2c.Munnikoti muhisese, karvakoti kahisese? Uibu
San 1940 (L. Pedajas)
A2d.Munni mulisese, karva kahisese? Uibo
Plv 1933 (R. Viidebaum)
A2e1.Munni muhin, karva kahin? Õunte ja lehtede hial
Ote 1889 (G. Wulff)
A2e2.Munni mullin, karva kahhin? Õunad uibus
Plv 1924 (H. Jänes)
A2f.Munn muhisõs karvu seeh? Upin lehti seeh
Se 1934 (M. Peramets)
A2g.Munnid muhisevad, karvad kahisevad, munna süüakse ja karvu ei sööda? Õunapuu, õunad ja lehed
VJg 1984 (M. Hiiemäe)
A3.Mooni mühisevä, krooni kahiseva? Õunapuu õitega
Võn 1950 (L. Sööt)
A4a.Muna mühin, karva kohin, kellad teevad tilla-talla? Õunapuu
Se 1960/1 (anon)
A4b.Munad mühisevad, karvad kohisevad, kellakotid löövad kooderpassi? Õunapuu täis õunu
Trt 1930 (L. Uibopuu)
B1a1.Munad riputavad, karvad krabisevad? Õunad puus
Amb 1889 (J. Ney)
3Amb - 3 var.
B1a2.Munad riputavad, karvad kahisevad? Õunapuu õuntega
Plt 1891 (J. Reinthal)
B1a3.Muna ripneva, karva kohiseva? Õunapuu
Puh 1933 (L. Saar)
B1a4.Munad ripendavad ja karvad kahisevad? Õõnapuu
Ksi 1926 (P. Berg)
B1b.Kellä ripendõlõssõ, karva kahisõsõ? Uibo
Räp 1953 (S. Kaarheit)
B2a.Munad tolknevad, karvad kahisevad? Õunapuu
Plt dat-ta (M. Luu)
E EM2 91 (1186)
B2b.Karvad kohisevad, munad tolknevad? Õunapuu ja lehed
Pil 1920 (E. Valdmann)
1221.MURRAB SU PEA, AGA EI MURRA OMETI, KUI MAGAD, SIIS MURRAB, KUI OLED ERK, MURRAD MURDJA? Mu[i]status - 0 (14) var.
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 103 (899); Kmpm. KLr 193; Schneider Elusal. Kal. (1905) 25 ja 42 (27); Rätsep EEH II 43; Kmpm. KLr I4 200; E EM2 91 (1190); Romaan nr. 10 ja 12 (1934) lk-ta (1)
1222.MURI ISTUB PUURIS, VAHIB AKNAST VÄLJA: KAKS KANDVAD KOLMAT, KOLM PEAD JA KAHEKSA JALGA? Vang: [kaks] varest kandva [ühte] seapõrsast - 4+53+21+6 = 84 (102) var.
A1.Muri istup puurin, vahip aknast välla? Varas istup vangin
Kam 1889 (A. S.)
A2a.Muri istub puuris, näeb imet õues: kolm pead ja kaheksa jalga? Kaks varest kannavad kassiniru
VMr 1890 (A. Elken)
A2b.Muri vahib saares: [kolm] pääd ja [kaheksa] jalga? Inimene vangihoones ja varesed kannavad põrsast, konna
Vil dat-ta (H. Leoke)
A3a*.1) Muri istub puuris: kaks kannavad kolmat, kolm piad ja kaheksa jalga? Sie mõestatus on ühe vangile mõestatada antud, siis vang pidi seda ülesse saama, siis pidi vangist lahti lastama, vang and selle seletuse nõnnaviisi: Muri sie oli vang ja kaks varest lendasid ja kandsid lammatalle kahe vahel, ja vang saand lahti
Kos 1892 (T. Wiedemann)
2) Muri istub puuris, näeb: kaks kolmat kandma, kolm pead ja kaheksa jalga? Kurjategija puuris näeb kaks varest surnud põrsast ära kandma
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
E EM 103 (896); E EM2 91 (1197)
A3b*.1) Muuri vahib puurist: kaks kannab kolmat, kolm pead, kaheksa jalga? Kaks varest kannid surnud põrsast, vang vahtis vangihoonest; selle mõistatusega vang sai vabaks
VJg 1931 (R. Põldmäe)
2) Must Muri vahib puurist välja: kaks kandvad kolmat, kolm pead ja kaheksa jalga? Üks juut vahtind vangimaja aknast välja ja näind, kui varesed põrsaga läind, siis seal oli üks pea ja [neli] jalga ja kahe varesel oli ka kokku neli jalga ja kahe varesel oli kaks pead
Rid 1928 (A. Kärt)
3) Muri istus puuris ja vaatab oma silmaga: [kolm] pead ja [kaheksa] jalga ja [kaks] tassivad kolmandat? Vang vaatab: [kaks] varest lähevad surnud põrsaga
Muh 1954 (I. Sarv)
VJg, Rid, Muh, KJn, Plt - 5 var.
A3c.Murelind istub puuris, näeb: kaks kolmat vedavat, kolm pead ja kaheksa jalga (Ein Trauervogel sitzt im Bauer, sieht zwei einen Dritten schleppen, drei Köpfe und acht Füsse)? Ein Gefangener sah zwei Krähen ein todtes Ferkel wegschleppen, und bekam nach der Sage die Freiheit für das Räthsel
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 280; E EM 103 (896); E EM2 91 (1187)
A3d+.1) Vana karu puuris, kaks kannavad kolmat, kolm pead ja kaheksa jalga? Kaks varest kannavad surnud põrsast ja soldat vaatab seda vangikoja aknast pealt
Plt 1895 (M. Luu)
2) Süüdlane vahib puuris: kaks talluvad kolmat, kolm pead ja kaheksa jalga? Kaks varest väljal sea seljas
Ksi 1923 (L. Joor)
Plt, Ksi, As - 3 var.
A4a*.1) Muri istub puuris, vahib aknast välja: kaks kandvad kolmat, kolm pead ja kaheksa jalga? Vang: [kaks] varest kandvad [ühte] seapõrsast
Jõe 1888 (H. Redlich)
2) Muri istus puuris, vahtis aknast välja: kaks kantsivad kolmat, kolm pead otsas ja kaheksa jalga all? Vang vahtis aknast välja, kui kaks varest kantsivad põrsast, siis olid neil kokku kolm pead otsas ja kaheksa jalga all
Lai 1937 (P. Tammepuu)
Rkv, Sim, JJn, Jõe, Plt, 2Lai - 7 var.
Romaan nr. 23 (1924) ja nr. 2 (1925) lk-ta
A4b.Muri istub puuris, vahib aknast välja: kolm pead ja kaheksa jalga, kaks kannab kolmat? Muri on vang, ta vahib aknast välja, kuidas kaks varest tassivad surnd põrsast
Sim 1938 (E. Lippus)
A4c*.Muri istub puuris, vahib pisikesest aknast välja: kaks talub kolmat, kolm pead ja kaheksa jalga? Vangi mõistatus, tema nähtus läbi akna
VMr 1890 (J. Palm)
VMr, Trm - 2 var.
A4d.Muri istus puuri seen, vahis aknast välla: kats tapva kolmandad, kolm pääd, katessa jalga all? Vang
Krl 1889 (E. Kornel)
A5a*.Must Muri istub puuris: kaks kannavad kolmat, kolm pääd ja kahessa jalga? Varas vangis ja kaks varast kannavad põrsast
Hää 1933 (M. Martinson)
Hää, Lai - 2 var.
A5b.Must Muri puuris, kaks pead ja kaheksa jalga? [Lahendus puudub]
Amb 1894 (J. Tannenthal)
A6.Muri istub puuris, vaadab aknast välja: kaks kandavad kolmat, kaks pead ja kaheksa jalga? Vang vaatas aknast välja, kaks nonni kandasid seapõrsast
Mus 1939 (K. Lepp)
A7.Muri istub puuris, vahib aknast välja: kolm pead ja kaheksa jalga? Vanker, siga, harakad sea seljas
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
Hlj, Lai - 2 var.
A8+.1) Mina vaatan aknast välja, kaks söövad kolmat ja kaheksa jalga all? Raibe ja kaks kaarnat kallal
MMg 1888 (A. Artis)
2) Kolm pead ja kaheksa jalga, kaks koormakandjad ja Muri istub puuris? Üks mees istunud vangis ja näeb läbi akna, et [kaks] varest ühte surnud siga söövad
Saa 1889 (J. Tammann)
3) Muri istub puurin, vahib aknast välla: [kaks] kannav kolmandat, kolm pääd, [kaheksa] jalga, [kuus] silma, [kaks] handa? Üits kuningatütar olli vangi pantu ja perast taheti teda ka ära hukata. Enne surmamist annud ta kohtuülembile selle mõistatuse selle tingimisega, kui nema ära mõistas, mes sii tähendap, sis oles võinud nad ära tappa, ja kui nad ei mõista, sis pääses kuningatütar valla. Kohtu ülemba ja kuningas ei mõistnud seda ja kuningatütar pääsi vallale. Seletus: kuningatütar vahib vangiaknast välla, kaits varest võtava üte konna ja viiva ta ära
Ran 1889 (H. Raag)
B1.Muri oli puuris, vahtis aknast välja ja mis ta nägi: üks vedas, kaks pidas, kolm pead ja kaheksa jalga? Muri oli vang ja vaatas aknast välja: üks, kes vedas, oli siga, kaks, kes pidas, oli kaks varest sea seljas, [üks] sea pea ja [kaks] varekse pead on kokku [kolm] pead, jalgu on neil kokku [kaheksa]
Hlj 1936 (J. A. Reepärg)
B2.Üks peab, teine veab, kolm pead ja kaheksa jalga? Kaks meest kannavad siga
Kad 1904 (G. Rumberg)
Vrd. 2709
C1a1.Kolm pääd, katessa jalga, kats kandva ütte? Varese viiva hiirt
Räp 1875 (J. Jagomann)
Pil, Räp - 2 var.
C1a2*.1) Kolm pead, kaheksa jalga, kaks kannavad kolmat? Kaks varest kannavad ühte konna
Tür 1896 (T. Allikas, J. Johannson)
2) Kolm pead, kaheksa jalga ja kaks tükki kandvad kolmandat? Vares ja ronk kandvad konna
Saa 1888 (J. Miländer)
3) Kolm pead ja kaheksa jalga, kaks kannavad kolmat? Surnud põrsas ja kaks varest
Amb 1888 (V. Kullerkupp)
Nrv, Amb, 2JJn, Tür, Var, Tõs, Vän, Pär, Saa, Trv, Vil, SJn, Pil - 14 var.
C1b1*.Kaheksa jalga ja kolm pead ja kaks pead kannavad kolmandat? Kaks varest kannavad surnud tallekest
Lai dat-ta (E. Fink)
Pil, Lai - 2 var.
C1b2.Kaks piad ja kaheksa jalga ja kaks kannavad kolmat? Vares kannab hiiri noka vahel, hiiri pia ja varese pia ja hiiri neli jalga ja saba, varese kaks jalga ja saba on kokku kaheksa jalga; ja kaks kannavad kolmat on kaks tiiva kannavad kolmat; ehk varesel on kaks tiiva ja kaks jalga ja hiiri neli jalga on kaheksa jalga kokku ja kaks nokka, hiir nende vahel on kolmas
Koe 1890/3 (H. Schultz)
C1c1*.Kolm pead, [kaheksa] jalga, kaks kolmat pära vädamas? [Lahendus puudub]
Sa? dat-ta (R. Kallas)
Jõh, Sa? - 2 var.
C1c2.Kolm pead, kaheksa jalga ja kaks vedavad koormad? Kaks varest ühe põrssa kallal
Muh 1898 (K. Raud)
C1d*.Kolm pead ja [kaheksa] jalga ning kaks tassivad kolmat? Kaks kulli viisid ära seapõrsa
Pee 1927 (R. Viidebaum)
VMr, Pee - 2 var.
C1e.Kolm pead ja kaheksa jalga, kaks tükki taluvad kolmat? Kaks varest taluvad seapõrsast
Ris 1889 (J. Holts)
C1f.Kolm pääd ja kaheksa jalga, kaks tallavad kolmandad? Vanamees vaatis vangihoone aknast välja, tema nägi: kaks varest öhte sornud porsast järel vedavad, tema tegi sälle moistetuse ja pääsis sälle läbi vangist lahti
Phl dat-ta (M. Pihhelgas)
C2a1*.Kaks kandvad kolmat, kolm pead ja kaheksa jalga? Kaks varest kannavad põrsast
Jõe 1888 (H. Redlich)
Vi, Jõe, Han, 2Tõs - 5 var.
C2a2.Kaks kannavad ühte, kolm piad ja kaheksa jalga? Kaks parti kannavad konna
Pal 1889 (M. Uus)
C2b.Kats tallava ütte, kolm pääd ja katesse jalga? Kats varest tsia sälan
Kan 1896 (J. Ots)
C3.Üks kannab kahte, [kolm] pead ja [kaheksa] jalga? Vares ja harakas sia seljas
Hls 1889 (H. Kase)
C4.Kolm pääd ja kaheksa jalga, haige kannab terveid? Surnud sea seljas kaks varest
Amb 1895 (G. Klemmer)
C5a*.1) Kuus silma, kaheksa jalga, kaks kannavad kolm? Kaks varest kannavad lammast
Jõe 1889 (G. Kivikangur)
2) Kuus silma, kaheksa jalga, kaks tükki kannavad kolmat? Kaks varest sea seljas
Tür 1888 (M. Tults)
Tür, Jõe, Tln - 3 var.
C5b.Kaheksa jalga ja kuus silma, kaks kannavad ühte? Kaks harakast veavad surnud seapõrsast
Rap 1896 (J. Reinthal)
C6a.Kuus silma, kaheksa jalga, kolm pead, kaks kandvad kolmat? Kaks varest kassiga
Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
C6b.Kaks kannavad kolmat, kolm pead, kaheksa jalga, kuus silma? Vangimaja ülema mõistatus vangile, kui ära mõistatab, laseb lahti. Vang oli oma kambri aknast näinud, et kaks varest tassisid aia taha visatud lõpnud põrsast
Vän v. Trt 1956 (A. Piir)
C7.Kaheksa jalga, kolm pääd ja kuus silma? Kats varest vedava ütte kassi
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
C8*.Kolm pead ja kaheksa jalga? Surnud porsast kannavad varesed
Tt dat-ta (anon)
Mus, Pär, Pär?, Tt - 4 var.
D.Kolm pead ja kaheksa jalga, tema sööb, mina söön, mind süüakse? Naene lapsega ratsahobuse selgas
Vän 1897 (E. Tetsmann)
Kontam.: = 21T
E.Hobu ojas, mees majas, vealsak väljal koerte kää, kolm pead ja kaheksa jalga, kaks ühte kandvad? Kaks varest väljal sur[nud] põrsa kal[lal]
Muh 1898 (K. Raud)
Kontam.: = 1098B
Vrd.516 580A5b
mst-jutt: AT 927
1223.MURUKÖÖRÄK? Peni - 0+5+1+0 = 6 (6) var.
a.Muruküir? Peni
Ote 1889 (J. Kivisaar)
b1.Murukööräk? Peni
Ote 1889 (G. Seen)
Ote, Urv - 2 var.
b2.Muruköörats? Koer
Urv 1889 (J. Janson)
b3.Murukööräüs? Pini
Urv 1889 (G. Seen)
c.Mõista ar', üts muruköörätüs? Peni
Urv 1933 (R. Viidebaum)
1224.MUST AASÕ VALGÕT VÄLLÄ? Õlu tulõ pudelist vällä - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Räp 1892 (M. Jennes)
Vrd.1302B1a1
1225.MUST ASE, VALGE MAGAJA? Pirru parsil - 1+5+0+0 = 6 (7) var.
Aa.Must ase, valge magaja? Pirru parsil
Kan 1896 (J. Ots)
2Kan, Urv - 3 var.
Ab.Must voode, valge magaja? Pirru parsil
Räp 1875 (J. Jagomann)
Ac.Musta sängü, valgõ magaja seen? Pirru parsil
Kan 1896 (G. Loodus)
B.Valgõ vooti, must magaja? [Lahendus puudub]
Ote 1889 (G. Wulff)
1226.MUST AUK, MUNAD SIES? Kelder - 0 (9) var.
T. Wiedemann (1892): omaloominguline tekst
E EM2 91 (1192); Nurmik I 13
1227.MUST EMIS NURKAS, PUNASED PÕRSAD PÕLLE SEES? Kolle - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pöi 1902 (J. Prooses)
Vrd.1947A2b*
1228.MUST HANI ILMA PÄÄTE? Must särk, mitte hame - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
1229.MUST HOBU, PUNANE MEES, ROHILINE PIITS? Saunas vihutakse - 0+12+2+2 = 16 (22) var.
A.Miis sõit, hal'as piitsk käen? Sannan vihutas
Rõu 1894 (A. Assor)
B1a1.Must hobu, punane mees, rohiline piits? Saunas vihutakse
Saa 1889 (J. Tuul)
B1a2.Must hobene, punane miis istus sällän, rohiline piitsk peon? Vihtje sannalaval
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
B1b.Must hobune, punane sõitja, rohiline piits? Vihtmine
Vil 1894 (H. Niggol)
B1c.Must hopõn, verrev sõitja, rohiline piitsk? Laba sannahn
Rõu 1895 (A. Perli)
B2a*.Must hobune, punane mees ja rohilane roosk? Vihtlemine
Trv 1889 (J. Käger)
2Trv - 2 var.
B2b.Must hobene, punane miis sellän ja rohiline ruusk kähen? Vihtleja
Pst 1893 (J. Reevits)
C.Punane inimene, roheline piits, plaksutab iseennast? Inime vihtle
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
D1.Must hobune, punane inimene, roheline piits, laksutab iseennast? Inimene vihub
Trv 1888 (H. Utso)
E EM 105 (914); Schneider Elusal. Kal. (1906) 9 ja 32 (13); E EM2 92 (1209)
D2a.Must hobu, roheline piits, mees peksab iseennast? [Lahendus puudub]
Kuu 1938 (J. Eplik)
D2b.Must hobene, punane mees, roheline piits kähen, annab ikki esiendele laks ja laks? Vihtmene, sest sannalava om must, alasti inimene punane ja viht rohilane, kellega temä ennast vihub
Trv 1894 (J. Liller)
D2c.Mees istub musta hobuse seljas, roheline roosk käes, lööp iseenesele? Vihtlemine
Hel 1889 (H. Karolin)
D3.Valge mees, must hobune, roheline piits, mees piitsutab? Vihtlemas
Ote 1957 (O. Rääk)
D4a.Puust hobune, punane mees seljas, roheline piits käes, peksab ennast kui kubjas teomehi? [Lahendus puudub]
Elv 1925/6 (M. J. Eisen)
D4b.Puust hobune, punane mees seljan, rohilane piits kähen ja nuhtleb end, kas elu sisse jää või ei, sest selle pääle ta ei vaata? Vihtmine
Trv 1889 (H. Kallas)
1230.MUST HOPPÕN, TRAADINÕ LÕIG? Mustigõmari - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Vru 1904 (O. Jõgeva)
Vrd.1736
1231.MUST HÄRG MAGAB, SARV LÄBI SEINA? Lõõts - 0+2+0+0 = 2 (6) var.
Pöi 1888 (J. Trull)
Ans, Pöi - 2 var.
E EM 104 (908); E EM2 92 (1203)
Vrd.291
1232.MUST HÄRG MÜIRAB TAMPSE TÕRRE SEES? Õpetaja kantslis - 0+7+5+0 = 12 (13) var.
Aa.Härg möirgab toobris? Kirikuõpetaja kantslis
Lai 1932 (M. Lääne)
Ab.Hall härg hüüräs tõrduhn? Veskikivi
Rõu 1897 (G. Raup)
Vrd. 155A7a
Ac.Must härg mõergab tõrdun? Kirikuõpetaja
San 1929 (L. Kuusik)
Ad.Must härg müirab tampse tõrre sees? Õpetaja kantslis
MMg 1889 (H. Rätsepp)
Ba.Must härg mürrab tõrkesen, valge krants kaalan? Õp[etaja] kantslis
Nõo 1889 (J. Tüklov)
Vrd. 1264Ac1
Bb.Must härg mürrab, märrab tünni sees, valge kabel kaelas? Õpetaja kantslis
Võn 1926 (M. Blum)
Bc.Härg mürras tõrdun, valgõ vanik kaalan? Kerkon üteldas jutust
Ote 1891 (J. Jürgenson)
Bd.Härg mürras tönni sihen, valge lapp lõõri all? Õpetaja kantslis
Urv 1890 (J. Teder)
Vrd. 2385C6a
Be.Must härg tõrdun, valge täht lõvva all? Õpetaja kantslin
Ote 1888 (J. Kivisaar)
C1.Must härg möurgab, kõik kari kuulvad? Kirikuõpetaja
Jõe 1878 (F. Matson)
C2.Must härg mürräs, kirrev kari all? Opetaja kantslin
San 1940 (L. Pedajas)
D.Ümberringi kirju kari, valge väli, härg möirgab tõrre sees? Kirik ja kirikuõpetaja
Trm 1937 (H. Kaasan)
Kontam.: = 2385L
Vrd.188 298 740 784A32e2 2385G1c 2430A
1233.MUST HÄRG, MUGALISED SARVED, [KOLM] KORDA SÖÖB AASTAS? Lambarauad - 0+3+2+0 = 5 (5) var.
A.Must härg, mugalised sarved, [kolm] korda sööb aastas? Lambarauad
Pöi 1894 (T. Undritz)
B.Must oinas ning orajad sarved, kolm kord aastas sööb ning kui sööb, siis karjub? Lammaste niitmise rauad
Ans 1890 (K. Loiken)
Vrd. 2112c+
C.Kolm korda aastas raudne kass süöb viltsed asja? Lammaste raavad oo ikka raudsed
Khk 1939 (A. Kukk)
D.Alt harakane, pealt pärakane, [kolm] kord sööb oastas? Lamm[aste] rauad
Muh 1896 (H. Laipmann)
E.Kolm korda aastas söövad ning joo pooliskid? Lambarauad
Pha 1938 (K. Lepp)
Vrd.156 1107 1236
1234.MUST HÄRG, MUGULAD SARVED, LÄHEB JÄRVEJÄE PÄÄLE, PISTAB SARVED SISSE LOPSTI? Aidavõtti - 0+2+0+0 = 2 (9) var.
A.Must härg, mugulad sarved, läheb järvejäe pääle, pistab sarved sisse lopsti? Aidavõtti
Jõh 1889 (A. Tõnurist)
B.Kiri härg, keerud sarved, lähäb järvejää pääle, pistab sarved sisse sops? Votti
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Vrd.156
1235.MUST HÄRG, MUNATSÕ SARVÕ, VÕTT KULLA KUKRUHE, VASÕ VARBIHE? Viinakatla - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Se 1888 (H. Prants)
Vrd.156N6
1236.MUST HÄRG, MÜGARAD SARVED, KÄÄNAB LIHASE PAKU ÜMBER? Kirp - 3+41+5+2 = 51 (83) var.
A.Pisuke mustuke, mugarad silmad? Kirp
Kär 1890 (K. Loiken)
Ba1*.Must härg, mugulas sarved? Seasitikas
Amb 1888 (M. Neumann)
Jõh, Kad, Sim, Amb - 4 var.
Vrd. 1718
Ba2.Must härg ja mugarad sarved? Kirp
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Ba3.Must väikene härg, mugara sarvõ? Sitasitk
Plv 1889 (J. Tamm)
Ba4.Must härg, mugadsõ sarvõ'? Tuu-ks määne viinatoro om
Se 1956 (V. Pino)
Bb.Must härg, mudatsed sarved? Sitik
Hls v. Pst 1914/5 (J. Ilus)
C.Must murik, mugara' sarvõ'? Ahohark
Se 1929 (V. Savala)
D.Must päss, mugulad sarved? Putrumänd
Jõh 1889 (A. Tõnurist)
Ea.Must kukk ja mugurid silmad? Kärbes
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Koe, Plt, Tt - 3 var.
Vrd. 1255
Eb.Must kukk, kuldse silmä? Kirp
Hls 1891 (J. Riiet)
Vrd. 1254
Fa.Must mees, muderikud silmad? Kirp
Lai 1897 (H. Asper)
Fb.Must mees ja murid silmad? Kirp
Aud 1895 (R. Niemann)
G.Must poiss, muguras silmad? Kirp
Plt 1891 (J. Reinthal)
H1a.Must härg liigutep lihatse paku ära? Kirp salvab inimest
Krk 1889 (J. Kivisäk)
H1b.Must härg käib ümbre lihatse paku? Kirp
Puh 1890 (P. Kalk)
Puh, Vas - 2 var.
H1c.Väike must härg veerets suurt lihapakku ümmer? Kirp ei lase inimest magade
Krk 1936 (M. Sarv)
H2a1.Must härg, muhutsed sarved, liigutab lihapakku? Kirp
Pst 1888 (J. Jaakson)
E EM 104 (911); E EM2 92 (1206)
H2a2.Must härg, mukud sarved, liigutab lihapaku ära? Vokk
Krk 1888 (J. Mägi)
E EM 104 (913); E EM2 92 (1208)
H2a3.Must härg, mugali sarve, liiguteb lihatse paku? Kirp
Pst 1893 (J. Reevits)
Trv, 2Pst - 3 var.
H2b.Must härg, mügarad sarved, käänab lihase paku ümber? Kirp
KJn 1870 (J. Tiedemann)
H2c.Must härg, mugulad sarved, hüppab üle lihapaku? Kerp
Jür 1890 (K. Põldmäe)
H3a.Must härg, mugerad silmad, käib ümber lehase paku? Kirp
Ran 1889 (A. Tobber)
H3b.Must härg, mugarad silmad, kargab üle lihase paku, enam ööse kut pääva? Kerp
Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
I.Must mees käib ümber lihase paku? Kirp
Tõs 1890 (M. Kirikall)
Vrd. 982b*
J*.Must mägerikuke liigutab lihast pakku? Kirp
KJn 1898 (C. Sööt)
2KJn - 2 var.
Ka*.Must härg, mugus sarved, tantsib ümmer tammepaku? Kerbu hüppamine
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
2Kos - 2 var.
Kb.Must härg, mugurad sarved, ajab tammepaku ümber? Kirp
SJn 1890 (H. Mikkor)
Kc.Must härg, mugurad sarved, ajab tammepaku parsile? Mees lähäb kirpude eest parsile
SJn 1893 (J. Mein)
L.Must mees, mugerad silmad, veeretab pakku ööd-ilma kui päeva? Kirp põues
Vän 1887 (J. Peterson)
E EM 106 (929); E EM2 93 (1232)
M.Väike must räbuke pöörab lihapütta ümber? Kirp
Pär 1888 (H. Martinson)
N.Must härg, mugalad sarved, magab lihakoti külle peal? Kirp
Vil 1897 (J. Leoke)
O.Must härg, mugarad sarved, pöörab kottis kaksipidi? Kirp särgi sees
Vän 1889 (J. Tiss)
Pa.Must härg, mugalased sarved, käib lihatse linna ümmer ja võtab lihatse linna selga? Kirp
Tt dat-ta (anon)
Wied. 280; E EM 104 (910); E EM2 92 (1205)
Pb.Must härg, mugula sarved, liigutab lihase linna? Kirp
Pöi? dat-ta (R. Kallas)
Q1a*.Must härg, muraka sarved, hüppab üle tussulinna? Kirp
HJn 1895 (J. Kirschbaum)
Kuu, HJn - 2 var.
Q1b.Must härg ja murakad sarved, lendab üle tussulinna? Kerp
Kos 1892 (T. Wiedemann)
Q2.Must härg ja murakad silmad, hüppab üle tussulinna? Kerp
Kos 1891 (J. Härg)
R.Pisukene pukikene, saba tillitallikene, kõrvad kikilokikesed, jookseb ümber lihase paku? Kerp
Sim 1892 (T. Franzdorf)
Kontam.: = 1648O
S.Must mees, mugar silmad, üks hammas suus, kaks karva perss? Sitikas
Krj 1938 (K. Lepp)
Kontam.: = 2332B
Z.Must härg ja mugijad sarved, ta lendab kui lind ja möirgab kui härg, ta künnab kõik külatänavad ja ajab kõik ajaalused? Sitasitikas
Rap v. Mär 1931/2 (E. Poom)
Kontam.: = 958Ä
Vrd.156N1a1 1233
1237.MUST JA HALJAS, KÕIK MAAILMA RAHVAS TEDA PRUUGIB? Vesi - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Kos 1892 (T. Wiedemann)
E EM2 92 (1240)
Vrd.1238A
1238.MUST JA HALJAS, SILE JA PALJAS? Kirp - 4+44+18+14 = 80 (127) var.
A.Must ja haljas, sile ja paljas? Kirp
Vai 1893 (anon)
Vai, Jõh, VMr - 3 var.
Vrd. 1237
Ba.Must ja haljas, sile ja paljas, ta kargab ja lookab, ta tülitab mind, kui ma ta kätte saan, ma tapan ta ära? Kirp
Tt dat-ta (anon)
Wied. 280; ER Kal. (1888) 100/1 ja 103 (14)
Bb.Must ja paljas, sile ja haljas, ta hüppab ja kargab ja tüditab mind ära, kui kätte ta saan, siis tapan ta ära? Kirp
Pil 1888 (S. Käär)
C.Sile ja haljas, must ja paljas, kargab ja lonkab? Kirp
Juu 1889 (P. Talts)
Da1.Must ja haljas, sile ja paljas, kargan ma loogas ja peesitan poogas, ma tülitan sind, kui kätte mind saad, siis tapad sa mind? Kirp
O. W. Masing (Maarah. Nädalal. nr. 19 ja 20 (1821) 152 ja 160): omaloominguline tekst
° Maarah. Nädalal. nr. 19 ja 20 (1821) 152 ja 160
Da2*.Must ja haljas, sile ja paljas, kargan ma lookas, pesitan pookas, ma tülitan sind, kui kätte mind saad, siis tapad sa mind? Kirp
JJn v. Koe 1928 (K. Böckler)
Sim, JJn v. Koe, Kaa - 3 var.
Da3.Must ja hal'las, sile ja pal'las, ma kargan loogas ja pesitan põvves ja tülitan sind, kui kätte saad, siis tapad sa mind? Kirp
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Db.Must ja haljas, hüppan ma lookas, kargan ma pookas, ma tülitan sind, kui kätte saad, siis tapad mind? Kirp
Lai 1897 (H. Asper)
Dc.Must ja hal'las, sile ja pal'las, pesitan puukas, tülitan sind, kui kätte sa saad, siis tapad sa mind? Kirp
Pst 1894 (J. Reevits)
Dd.Sile ja haljas, must ja paljas, ma pesitan koopas ja tülitan sind, kui kätte sa saad, siis tapad sa mind? Kirp
Sim 1939 (H. Joonuks)
De.Ma olen lookas ja pesitan põõsas, tülitan sind, kui kätte mind saad, siis tapad mind ära, must ja haljas, sile ja paljas? Uss
Saa? dat-ta (anon)
Df.Üks pisike lind ma olen, must ja haljas, sile ja paljas, ise ma pookan ja lookan, ma tülitan sind, kui kätte saad, siis tapad mind? Kirp
Vll 1890 (M. Kolm)
Dg.Hele ja haljas, sile ja paljas, kargan ma lookas ja sind ma tookan, ma tülitan sind, kui kätte saad mind, siis surmad sa mind? Kirp
KJn 1973 (A. Seep)
Mötleja 22 ja 53 (88)
E.Sile ja haljas, must ja paljas, kui ta mu ligi saab, siis ta mulle tüli teeb, kui ma ta kätte saan, kohe ta tapan? Kirp
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
Fa.Ma kükitan poognas ja tülitan sind, kui kätte saad, siis tapad sa mind? Kirp
KJn 1930 (J. Rätsepp)
Fb.Ma tülitan sind ja pesitan koobas, kui kätte saad, siis tapad sa mind? Hiir
Äks 1890 (A. Mauer)
G.Siletlen sind ja pesitlen põhkus, saad mind kätte, tapad ära? Kirp
Tor 1887 (J. Tilk)
E EM 141 (1331); E EM2 122 (1733)
H.Ma kargan sui õues ja pesitan su põues, sial tülitan sind, sest tapad sa mind? Kirp
Pal 1889 (M. Uus)
I.Sile ja haljas, must ja paljas, tegi mul tüli? Kirp
Pst 1893 (J. Sõggel)
J1a*.Must ja haljas, sile ja paljas, kargab lookas, pesitab pookas, kui kätte ta saad, siis tapad ta ära? Kirp
Pil 1888 (S. Käär)
Pil, Räp - 2 var.
E EM 105 (915); E EM2 92 (1211); Nurmik I 79; Ajaviiteleht nr. 1 (1933) 8; Huvit. V Lisa 18 (60)
J1b.Sile ja haljas, must ja paljas, kargab looka, pesitab pooka, kui kätte saad, siis tapad? Kirp
MMg 1888 (A. Artis)
J1c.Sile ja paljas, pesitan pookas, hüppan ma lookas, kui kätte saad, siis tapad sa mind? Kirp
Äks 1894 (P. Sepp)
J1d.Must ja haljas, libe ja paljas, kargan ma lookas, pesitlen põhkus, kui kätte mind saad, siis tapad mind? Kirp
Tor 1889 (K. Kirschbaum)
J1e.Ilus haljas, must ja paljas, kargab loogas kui peester [sic!] poogas, kui kätte saad, siis tapad sa mind? Kirp
TMr 1888 (P. Birkenthal)
J2.Must ja pal'las, sinine ja hal'las, luukast ta kargab, põue ta peidab, aetse taga, tapetse ära, pistetse suhu, süüässe ärä, süllätse maha - pal'las lihahunik? Kirp
Kõp 1944 (S. Lätt)
Ka1*.Ma kargan loogas ja pesitan poogas, kui kätte saad, siis tapad mind? Kirp
Trv 1895 (J. Sims)
Amb v. JMd, Kuu, Hää, Trv, Plt, Trm, Trt - 7 var.
Mäesepp P 30
Ka2.Kargab luukest, pesitab puukest, kätte saan sind, tapan ära? Kirp
Saa 1889 (J. Tuul)
Kb*.Hüppab loogas, pesitseb poogas, saadakse kätte, tapetakse ära? Kirp
Hlj 1982 (E. Kaljuvee)
Hlj, Kos, Trm - 3 var.
La.Must ja haljas, sile ja paljas, kui kätte saan, siis tapan? Kirp
Kuu 1891 (T. Uustalu)
Lb.Ilus ja haljas, must ja paljas, saadakse kätte, tapetakse ära? Kirp
Trt 1927 (K. Pormeister)
Ma1*.Must ja hal'las, sile ja pal'las, pesitab poogas, kargab loogas? Kirp
Pst 1946 (A. Pikamäe)
2Trv, Pst, San - 4 var.
Ma2.Must ja haljas, sile ja paljas, hüppab ta lookas ja kargab ka pookas? Kerp
Võn 1874 (G. Soo)
Mb.Mustjas-haljas, sile ja paljas, seisab kookus, hüppab lookus? Kirp
Hää 1939 (M. Mäesalu)
Mc.Sille ja hal'las, must ja pal'las, lendab kui loogen, pakeb kui poogen? Kirp
Rõn 1890 (P. Grünfeldt)
Md.Must ja haljas, sile ja paljas, hüppab lookas, pesitseb soojas? Kerp
Lai 1966 (A. Tamm)
Me.Pisike ja paljas, must ja haljas, peaga ta pookab, sabaga sarjab? Kirp
Rid 1937 (E. Ennist)
Mf.Sile ja hal'las, must ja pal'las, kargab loogan katsipidi? Kirp
Nõo 1888 (K. R. Sprohgis)
Na.Kes kargab loogas ja pesitab poogas? Kirp
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Nb.Koopas ma pesitan ja lookas ma viskan? Kirp
Pär 1888 (H. Martinson)
Oa1*.Ilus ja haljas, must ja paljas, muidu ära katsu, kui näpp tee märjaks? Kirp
Rei 1967 (E. Küttim)
Vig, 4Rei, Trm - 6 var.
E EM 45 (244); Schneider Elusal. Kal. (1905) 21 ja 42 (21); E EM2 42 (304)
Vrd. 1372A1a1
Oa2.Ilus ja haljas, must ja paljas, muidu ära katsu, kui kasta näpp märjaks? Kirp
MMg 1887 (K. Pedak)
Oa3.Ilus ja haljas, must ja paljas, muidu ei või katsu, kui tee näpp märjaks? Kirp
Kuu 1911 (K. Viljak)
Oa4.Uus ja haljas, must ja paljas, muidu ära katsu, kui tie näpp märjaks? Kirp
Kuu 1965 (E. Art)
Ob1.Ilus ja hal'las, must ja pal'las, muidu ei saa kätte, kui näpp tii märjas? Kirp
Pil 1938 (J. Raidla)
Ob2.Ilus hal'las, must ja pal'las, muidu ei saa kätte, kui kasta märjast? Kirp
Äks 1889 (A. Mauer)
Ob3.Ilus haljas, must ja paljas, muidu ei saa kätte, kui kasta vette? Kirp
MMg 1889 (H. Rätsepp)
P.Ilus ja haljas, pisike ja paljas, muidu ei saa kätte, kui kasta näpp märjas? Kirp
Hls 1889 (E. Kitzberg)
Q.Ilus ja haljas, puhas ja paljas, enne ära katsu, tee näpp märjaks? Kirp
Hää 1954 (M. Mäesalu)
Ra*.Ilus ja haljas, sile ja paljas, tee näpp märjaks, siis saad kätte? Kirp
Pal 1888 (M. Saar)
Kuu, Hää, Pal - 3 var.
Rb.Ilus ja haljas, libe ja paljas, muidu ära katsu, kui näpp tee märjaks? Kirp
Aud 1933 (M. Pommer)
Sa1*.Must ja haljas, libe ja paljas ja muidu ei saa kätte, kui kasta näpp märjaks? Kirp
Kul 1940 (V. Eenveer)
Kul, Mih - 2 var.
Sa2.Must, hal'as, nilbõ ja pal'as, muidõ ei saa kinni võtta, ku tii' näpp hämmest? Kirp
Se 1936 (M. Vabarna)
Sb.Must ja haljas, sile ja paljas, muidu ei saa kätte, kui tee näpp märjaks? Kirp
Pal 1897 (H. Karro)
Za.Sile ja haljas, must ja paljas, muidu ei saa kätte, kui tee näpp märjaks? Kirp
Pha 1946 (I. Tuuling)
Zb.Sinine ja haljas, must ja paljas, muidu ära katsu, näpp tee märjaks? Kirp
Saa 1928 (E. J. Kase)
T.Sile ja haljas, muidu ei saa kätte, kui tee näpp märjaks? Kirp
Äks 1893 (P. Sepp)
U.Libe ja paljas, muidu ära katsu, tee näpp märjaks? Kirp
Kir 1969 (M. Tuul)
Vrd.178
1239.MUST JA VÄIKE, AGA VALUS SALVAJA? Kirp - 0 (2) var.
J. A. Kangur (1896): omaloominguline tekst
E EM2 92 (1212)
1240.MUST JÄÄRAS JA VALGED MUNNID? Must kuub ja valged taskud - 0+2+0+0 = 2 (7) var.
A.Must jääras ja valged munnid? Must kuub ja valged taskud
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
E EM 105 (916); E EM2 92 (1213)
B.Vilne lammas ja linune koll? Kuub ja tasku
Rei 1889 (P. Reikmann)
Vrd.1266
1241.MUST KANA, HAHK MUNA? Kaal - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
a.Must kana, hahk muna? Kaal
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
b.Roheline kana, halli muna? Kanep
Rõu 1936 (A. Raadla)
Vrd.1242
vs: EV 6945
1242.MUST KANA, VEREVÄ MUNA? Pada süte peal - 0+1+1+0 = 2 (17) var.
A.Must kana, verevä muna? Pada süte peal
Vas 1887 (H. Prants)
• Meelej. nr. 51/52 (1887) 410 (64); E EM 106 (928); Pet. HS I 18 (6); Leoke Vv Tähtr. (1907) lk-ta (12); E EM2 93 (1230); Nurmik IV 36
B.Must kahr verevidõ munnõl pääl? Muistsõh suitsutarõh ahosuuh keti otsah pada hütsi pääl
Se 1935 (A. Kits)
Vrd.1241
1243.MUST KASS, AIDAVARAS? Pada - 4+105+40+8 = 157 (210) var.
Aa.1) Must kass, aidavaras? Pann
JJn 1888 (M. Roosileht)
2) Must kass, aidavaras? Võti
Rak 1905 (K. Holm)
3) Must kass, aidavaras? Pada
Hlj 1888 (J. Linkstein)
4) Must kass, aidavaras? Supikulp
Ris 1892 (V. J. Rosenwaldt)
5) Must kass, aidavaras? Katel
VNg 1930 (R. Põldmäe)
Vi, 4Vai, 8Jõh, 4Iis, Lüg, 2VNg, 5Hlj, Hlj v. Kad, Kad, 4Rak, 2VJg, 11Sim, 8VMr, 2Amb, 2Amb v. JMd, 2JJn, JJn v. Koe, 4Koe, 2Pee, Pai, Tür, Tür v. Juu, 3Kuu, HJn, Tln, Kos, Hag, Ris, 2Var, Lih, Tõs, Aud, 5Vän, 3Tor, Pär, Lai, 3Kod, TMr, Trt, Ran, Rõu, 3Tt - 101 var.
• Wied. 280; • Ol. Lisa nr. 24 (1888) 384 (10); E EM 105 (918); E EM2 92 (1215); Metstak2 26 ja 27
Ab*.1) Must kass oli aidavaras? Pada
Var 1888 (M. Karotom)
2) Must kass ja aedavaras? Pada
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
Koe, Tln, Var, SJn - 4 var.
B.Must rott, aidavaras? Pada
Jõe 1878 (F. Matson)
Kuu, 6Jõe, 2HJn, Jür, 2Räp - 12 var.
C.Must mütt, aidavaras? Pada
SJn 1891 (J. Köstner)
2Kuu, SJn - 3 var.
D.Must siga, aedavaras? Pada
KJn 1936 (L. Köögardal)
3KJn, Kan - 4 var.
E1.Must kukk, aidavaras? Pada
Hag 1889 (J. Luthverk)
Pai, Kos, Juu, 2Rap, 2Hag, HMd v. Ris, Vän - 9 var.
E2.Must kukk, aidavaras, istub punase mäe peal? Pada
Juu 1890 (J. Trull)
Vrd. 574
F.Must mees, aidavaras? Pada
Tor 1889 (M. Sahl)
Hlj, 5Tor, KJn - 7 var.
Nurmik II 6 (4)
G.Must poiss, aidavaras? Pada
PJg 1928 (V. Erm)
H.Must Mats, aedavaras? Pada
SJn 1888 (J. Mein)
2Tor, SJn, Pil - 4 var.
E EM 105 (918); E EM2 92 (1215); Nurmik II 6 (4)
I.Must Mikk, aidavaras? Pada
HJn 1890 (H. Tiidermann)
Kuu, HJn, Kos, Räp - 4 var.
J.Must kurat, aidavaras? Pada
Hag 1888 (H. R-e)
E EM 105 (918); E EM2 92 (1215); Nurmik II 6 (4)
K.Must pall, aidavaras? Pada
Lai 1897 (H. Asper)
Lai, Nõo, Kan - 3 var.
L.Must pää, aidavaras? Pada
Tor 1887 (J. Tilk)
M1.Must kass, aidavaras, kure kael üle mere? Pada ja paasang
VMr 1890 (J. Reise)
Kontam.: = 821J1
M2.Must kass, aidavaras, kassi saba üle mere? Must pada aidavaras, pajasang üle paja
Vän 1933 (M. Hansen)
Kontam.: = 821J2
1244.MUST KATUS, PUNANE RÄSTAS? Nööriga vammus - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Trv dat-ta (A. Parts)
1245.MUST KIKAS, MULK PÄÄLAEN? Pudel - 1+5+0+0 = 6 (11) var.
Aa1.Must kikas, mulk päälaen? Pudel
Nõo 1889 (J. Tüklov)
Metstak 12 ja 33 (83); Metstak2 26 ja 27
Aa2.Must kikas, päälae pääl mulk? Puttel
Urv 1890 (J. Teder)
Ab.Must kui kukk, päälae sees mulk? Pudel
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Ac.Must kukk, päälae sees auk? Pudel
Trv 1889 (J. Käger)
2Trv - 2 var.
B.Must miis, auk päälaen? Uhmer
Trv 1897 (J. Vaine)
Vrd.177
1246.MUST KITS, KULDSE NISA? Puupäsmer - 0+5+1+0 = 6 (6) var.
a*.Must kits, kuldse nisa? Puupäsmer
Hls 1895 (J. Riiet)
3Hls, Hel - 4 var.
b.Must kits ja vasksed nisad? Margapuu
Kos 1892 (T. Wiedemann)
c.Must kits, kuldsed küüned? Puumargapuu
Trt dat-ta (M. J. Eisen)
Vrd.1254 1261
1247.MUST KIVI AIDA ALL, SEEST MÜRISÄS? Pada kiis - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Rõu 1894 (A. Assor)
Vrd.837A5a1
1248.MUST KOER KOLDES, LIHA TA SÖÖB JA RASVA TA NEELAB, AGA SIISKI SUUREMAKS EI KASVA? Pada - 0+1+0+0 = 1 (10) var.
Vän 1893 (M. Tõnisson)
E EM2 92 (1216); Nugis 292 ja 314 (182)
1249.MUST KOER, VALGE KURGUALUNE? Kerguõpetaja - 0+1+21+29 = 51 (65) var.
Aa.Must koer, valge kurgualune? Kerguõpetaja
Krj 1940 (O. Grepp)
Krj, Jaa - 2 var.
Ab.Must koer, valge krants? Kirikuõpetaja
Mär 1922 (A. Ojasson)
Ba.Must koer, rinna eest valge, haugub ainult pühapäeval? Kirikuõpetaja
Jõh 1992 (E. Kuldma)
Bb.Must kuer, haugub iga pühapäe? Kirikuõpetaja
Sim 1953 (H. Joonuks)
Ca.Must koer, valge kõrialusega, haugub iga kuue päeva tagant? Kirikuõpetaja
Jõh 1935 (E. Block)
Cb1.Must koer ja valge kurgualune, iga nädali haugub korra? Kirikuõpetaja
Muh 1938 (M. Viidalepp)
Cb2.Must koer, valge kurgualune, kuus päeva nädalas ei haugu, aga seitsmendal päeval haugub? Kirikuõpetaja
Tln 1942 (T. Võimula)
Cc.Must koer, valge pael kaelas, haugub üks kord nädalas? Kirikhärra
Sim 1961 (V. Viirmann)
Cd.Must koer, valge krants kaelas, iga seitsme päeva takka haugub? Õpet[aja]
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
Ce.Must koer, üks kord nädalas haugub, valge lips ees? Kirikuõpetaja
KJn 1946/8 (R. Sünter)
Cf.Must koer, üks kord nädalas haugub, valge lõkats risti lõua all? Kirikuõpetaja
Nõo 1956 (A. Piir)
D1a1*.Must koer ja valge kurgualune, kuus pääva magab ja seitsmenda pääva haugub? Kirikuõpetaja
Käi 1939 (E. Ennist)
HMd, Käi, Hää, KJn, MMg - 5 var.
Mihkla-Tedre 57
D1a2.Must koer ja valge kurgualune, kuus päeva magab ja seitsmendal haugub, sõi minu ema ära? Õpetaja
Pil 1938 (P. Tammepuu)
D1b*.Must pini, valgõ kaalaalunõ, kuus päiva maka, säitsmeda päeva hauk? Keriguopetaja
Rõu 1977 (E. Tampere)
Vil, Rõu - 2 var.
D1c.Must, valge kaelaga koer, kuus päeva magab ja seitsmes päev haugub? Kirikuõpetaja
Trt 1949 (O. Hildebrand)
D1d*.Must koer ja valge lõuaalune, kuus päeva magab ja seitsmendamal haugub? Pastor
Pee 1929 (R. Viidebaum)
Pee, Plt, Lai, Trt - 4 var.
D1e*.Must koer, valge lõug, kuus päevä magab, seitsmendal päeväl haugub? Kirikuõpetaja
Pst 1946 (A. Pikamäe)
Nis, 2Pst - 3 var.
D1f.Must koer, valge rinnaesine, kuus päeva magab, seitsmendal päeval haugub? Kirikuõpetaja
Trt 1956 (A. Piir)
D1g*.Must pinikõnõ, valgõ lõkakõnõ, kuus päiva maka, säitsmendäl hauk? Pastor
Krl 1976 (A. Pärsimägi)
Elv, Krl - 2 var.
D1h.Must koer valge krantskaelaga, kuus päeva magab, seitsmendal haugub? Kirikuõpetaja
Võn 1932 (O. Paris)
D1i.Kihelkonna rantskael koer, ühe päeva haugub, kuus magab? Õpetaja
Vln 1927 (V. Metsamärt)
D2.Must koer, valge lõuaalune, kuus päeva puhkab, seitsendal haugub? Kirikuõpetaja
Jõh 1935 (L. Aps)
D3.Must koer ja valge kurgualune, pühapäev haugub ja äripäev magab? Kirikhärra
Trm 1936 (P. Tammepuu)
D4.Must koer, valge krae, magab terve nädala, pühapäeva hommikul hakkab haukuma? Pastor
Hel 1926 (K. Puusepp)
E1a1.Must koer, valge rinnaesine, kuus päeva vaikib, seitsmendal haugub? Õpetaja
Trv 1939 (J. Kala)
E1a2.Must koer, valge rinnaedine, kuus päeva kurdap vait, seitsmetel päeval hakap haukme? Õpetaja kirikus
Krk 1961 (A. Toompalu)
E1b.Must koer, valge rants, [kuus] päeva on vait, [seitsmendal] haugub? Kirikuõpetaja
KJn 1975 (A. Seep)
E2.Mis koer haugub üks päe nädalas ja kuus päeva vaikib? Koguduse koer, kirikuõpetaja
Rkv 1974 (E. Tuisk)
F.Must koer, valge rinnaesine, kuus pääva sööb ja seitsmendal pääval haugub? Kirikuõpetaja
Koe 1939 (L. Priks)
G.Üleni must, kael on valge, kuus päeva laiskleb, seitsmendal karjub? Kirikuõpetaja, tema ju pühapäeval ongi ametis, teistel päevadel pole tal tegemist miskitki
Amb 1987 (M. Oviir)
H1a1.Kuus päeva magab, seitsmendal haugub? Kirikuõpetaja
Kad 1968 (J. Valdur)
Kad, Tln - 2 var.
Taev-Mihkla 50; Laugaste 134
H1a2*.Kuus päeva magab, seitsmendal päeval haugub? Kirikuõpetaja
Pst 1946 (A. Pikamäe)
Mär, Pst, Vil, Puh - 4 var.
H1b.Magab kuus päeva nädalas, seitsmendal haugub? Kirikuõpetaja, sest ta tegi tööd ainult ühel päeval
MMg 1952 (A. Traat)
H2.Nädal aega on vait, pühapäev haugub? Kirikuõpetaja
KJn 1961 (A. Seep)
I.Must koer, valge krants, seitsmedal päeval tükib tünni ja seal siis haugub? Õpetaja kantsles
KJn 1961 (A. Seep)
Kontam.: = 740B
Vrd.1264
nlj: KKI 19, 77/8 < Har
1250.MUST KU KURAT, VALGÕ KU LUMI, HIRN KU HOPÕN? Tuul - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Rõu 1895 (A. Perli)
Vrd.958P1a* 1322
kk: Hirnub kui hobune (Trm); Valge kui lumi (KJn); Sepp om must ku kurat (Urv)
1251.MUST KUI HÜDSI, KÕVA KUI KIVI? Sitasitik - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
Vrd.958K3b* 1252 1253 2366
kk: Must kui süsi (Tõs); Kõva kui kivi (Võn)
1252.MUST KUI SÜSI, SÜSI EI OLE, TUHNIB KUI SIGA, SIGA EI OLE, KARVAD TA KANNAB NING SILE EI OLE? Mutt on must kui mustem süsi - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
VJg pärast 1879 (J. Ustallo)
Vrd.958K3b* 1251 1253
kk: Must kui süsi (Tõs); Tuhnib kui siga (Kei)
1253.MUST KUI SÜSI, VALGE KUI LUMI, HIILGAB KUI HÕBE? Silm - 0 (2) var.
A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst
E EM2 93 (1218)
Vrd.132 1051Ea3 1251 1252 1322 2366
kk: Must kui süsi (Tõs); Valge kui lumi (KJn); Hiilgab ku sulahõbe (Hää)
1254.MUST KUKK JA KULDSED MOKAD? Vasklukuga piip - 0+3+0+0 = 3 (5) var.
Aa.Must kukk ja kuldsed mokad? Vasklukuga piip
Vig 1889 (T. Jeerik)
Ab.Must kukk, kuldsed huuled? Püss
Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
B.Must koer ja koldsed mokad? Vaskega piip
Vig 1889 (M. Liedenberg)
Vrd.1236Eb 1246 1258 1259 1260 1261 1278 1294Pa
1255.MUST KUKK JA MUGURAD SILMAD, ISE NÖPIB NÖÖPNÕELU? Mõtus - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
SJn 1896 (M. Käär)
Vrd.1236Ea
1256.MUST KUKK KUTSUB KÕIK KIHELKONNA KOKKU? Õpetaja - 0+1+0+0 = 1 (9) var.
Tor 1888 (M. Tilk)
E EM 105 (922); Pet. Ah 41; E EM2 93 (1221)
Vrd.2006 2385C4d 2408A2c
1257.MUST KUKK KUUSE OTSAN, VISKAB PASKA VILJÄLE? Õptaja kantslin - 0+0+1+0 = 1 (3) var.
Kod 1939 (A. Univere)
Vrd.783A4a
1258.MUST KUKK, KULDSED KANNUKSED? Kardraiustega särk - 1+0+0+0 = 1 (2) var.
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Vrd.1254 1259 1260 1261 1262
1259.MUST KUKK, KULDSED SARVED? Kannel - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Tt dat-ta (anon)
Vrd.1254 1258 1259 1260
1260.MUST KUKK, KULDSED SIIVED? Püss - 0+2+0+0 = 2 (6) var.
A.Must kukk, kuldsed siived? Püss
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, Hls - 2 var.
B.Must kull ja kuldsed tiivad, seisab aitas seina pial? Püss
T. Wiedemann (1892): omaloominguline tekst
E EM2 93 (1228)
Vrd.1254 1258 1259 1262
1261.MUST KUKK, KULDSED SOONED? Kannel - 5+58+5+2 = 70 (167) var.
Aa1.Must kukk, kuldsed sooned? Kannel
Pär 1888 (M. Lipmann)
Pöi?, Pär, Saa, 3Hls, Hel, Vil, San, Räp, Tt - 11 var.
• Helle 367 (76); Hupel 121; Willmann 170 (71); Lönnrot 157; Ahlqvist 73; Wied. 280; KAH EKAl 161 ja 163 (73); Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (20); Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (20); Mihkla KlL 75 (18); Vih. (1950) 81 ja 82 (18)
Aa2.Must kukk ja kuldsed sooned? Nööridega vammus
Vil 1889 (J. Köögardal)
Kse, Pöi, Aud, 2Vil, KJn, Äks - 7 var.
Aa3*.Must kukk, kuldsooned? Viiul
Krk 1888 (J. Mägi)
Krk, Hel - 2 var.
St. Pet. Mon. (1805) 64 ja 250 (13)
Ab1.Must kukk, kuldsed sooled? Sõrmkinnas ja sõrmed sees
Kad 1897 (A. K. Kivi)
Kad, VMr, 3Kuu, 2KJn, Lai, Krl - 9 var.
E EM 105 (921); E EM2 93 (1220)
Ab2.Must kukk ja kuldsed suoled? Ahjus süed
Rak 1893 (J. Lilienbach)
Ab3.Must kukk, kuldsed soolikad? Särk, vammus
Pst 1888 (J. Jaakson)
Pär, Saa, Saa?, Hel, 2Pst, Vil, SJn, Tt - 9 var.
• Mötleja 20 ja 53 (80)
Ab4.Must kukk, kuldsoolika? Ahi
Trv 1890 (A. Rull)
Ab5.Must kukk ja kuldsed soolikad? Sukk, vardad
SJn 1893 (J. Mein)
Kse, Aud, PJg, 2Tor, Pär, SJn, Tt - 8 var.
Ab6.Must kukk ja kullast soolikse? Härmoonik
Hel 1962 (O. Jõgever)
Ac.Must kukk, koldsed sooled? Viiul
Kse 1889 (F. Põld)
Kse, Kaa, Vän, Saa, SJn - 5 var.
Ad.Must kukk, siidisooled? Viiul
Jõh 1888 (A. M. Saar)
E EM 105 (925); E EM2 93 (1224); ÜÕÕ 45 (7); Säde nr. 26 (1956) 3; Kriisa-Villand 51 (3); Metstak2 36
Ba1.Punane kukk, kuldsed sooned? Kannel
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Pär, Trv, KJn - 3 var.
Ba2*.Punane kukk, kuldsooned? Viiol
Saa 1889 (J. Tuul)
Tor, Saa - 2 var.
Bb.Punane kukk, kuldsed soolikad? Viiul
Tor dat-ta (T. Tilk)
Bc.Punane kukk ja koldsed sooned? Viiul
SJn 1889 (P. Johannson)
Tõs, SJn - 2 var.
Bd.Punane kukk ja sinised sooned? Viiul
Tõs 1890 (M. Kirikall)
Be.Punane kukk, kuivanud soolikad? Viiul
Hel 1889 (H. Karolin)
C+.Kõllane kikas, punatse sooliku? Viiul
Nõo 1957 (H. Keem)
Jäm, Nõo, Se - 3 var.
D*.Must kukk, kuldsed sooned, laulab korra nädalis? Kirikuõpetaja
Muh 1938 (M. Viidalepp)
2Muh - 2 var.
Kontam.: = 1264H*
Vrd.777 1246 1254 1258 1262
1262.MUST KUKK, KULDSED SULED? Pada tulel - 1+7+2+0 = 10 (12) var.
a.1) Must kukk, kuldsed suled? Viiul
VMr 1888 (J. Koit)
2) Must kukk, kuldsed suled? Pada tulel
Saa 1888 (P. Sitzka)
3) Must kukk, kuldse sule? Särk
Trv 1892 (J. Kill)
2Jõh, VMr, Kuu, Sa, Saa, Hls, 2Trv - 9 var.
Wied. 280
b.Must kukk ja kuldse sule? Lauluraamat
Trv 1890 (J. Tinn)
Vrd.1258 1260 1261
1263.MUST KUKK, MURU HARI? Pudel - 0+1+0+0 = 1 (7) var.
Trv 1888 (H. Utso)
E EM 105 (924); E EM2 93 (1223); RpS nr. 6 (1939) 191
1264.MUST KUKK, VALGED LÕPUKSED? Õpetaja - 2+26+31+10 = 69 (89) var.
Aa1.Must kukk, valged lõpuksed? Õpetaja
Pst 1891 (J. Leppik)
Kuu, 2Vän, 4Saa, Pst, Plt?, TMr - 10 var.
Aa2.Must kukk ja valged lõpused? Õpetaja
Trm 1896 (S. Sommer)
Trm, TMr, Tt - 3 var.
Aa3.Must kikas, valge lõpusse? Kerksant
Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
Aa4.Must kikas, valgõ' lõtusõ'? Õpetaja
Har 1935 (S. Tanning)
Aa5.Must kukk kantslis, valge lõput lõua all? Õpetaja
JJn v. Koe 1928 (K. Böckler)
Ab1.Must kukk, valged lõtid? Kiriksand
Vän 1887 (J. Peterson)
Muh, PJg, Vän - 3 var.
Ab2.Must kukk ja valged lotid? Kirikuõpetaja
Hag 1889 (J. Valdmann)
Hag, Plt - 2 var.
Ab3.Must kukk ja valged lõtid? Kirikhärrä
Vig 1894 (J. Getreu)
Vig, Vän, Tor - 3 var.
Ac1.Must kukk, valged lotutid? Kirikhärra
Kuu 1938 (H. Martinson)
Vrd. 1232Ba
Ac2.Must kukk tünni sees, valged lotutid ees? Õpetaja kantslis
Kuu 1938 (I. Lehesalu)
Ad.Must kukk ja valged lindid? Kirikuõpetaja
Nis 1938 (R. Põldmäe)
Ae1.Must kukk, valge kurgualune? Kiriksand
Pär 1888 (M. Lipmann)
2Pär, SJn - 3 var.
Ae2.Must kukk ja kurgualune valge? Kirikuõpetaja
Võn 1874 (G. Soo)
Af.Must kukk ja valge kael? Õpetaja
Iis 1889 (E. Ellert)
Ag.Must kukk, valge helt? Kerguõpetaja
Krj 1940 (O. Grepp)
B+.Must mees, valged lotid? Õpetaja
Pär 1902 (J. J. Pulst)
JJn, Pär, Saa - 3 var.
E EM2 94 (1240)
C*.Must kukk, valged lõtid, kireb üle kihelkonna? Kirikuõpetaja
Tor v. SJn 1963 (E. Raudsepp)
2Tor v. SJn - 2 var.
Da*.Must kukk ja valged lõpuksed, laulab üks kord nädalas? Kirikuõpetaja kantslis
Amb 1965 (M. Proodel)
Amb, Koe, Vln, Ksi, Trt - 5 var.
Db*.Must kukk, valged lokutid, üks kord nädalas laulab? Kirikuõpetaja
Hlj 1947 (E. Tarvel)
3Hlj, Kuu - 4 var.
Dc1*.Must kukk, valged lõtid, laulab üks kord nädalas? Kirikisand
PJg 1888 (J. Reinson)
Kuu, Kos, Rap v. Mär, PJg - 4 var.
E EM 106 (926); Schneider Elusal. Kal. (1906) 7 ja 32 (10); E EM2 93 (1226)
Dc2*.Must kukk, valged lotid, üks kord nädalis laulab? Õpetaja
Pee 1911 (P. Penna, V. Rosenstrauch)
Pee, Pha, PJg - 3 var.
Dd*.Must kukk, valged lõkad, laulab kord nädalas? Pastor
Hel 1962 (T. Kaevando, L. Osjamets, R. Preisman)
2Hel - 2 var.
De1.Must kukk, valged heldad, üks kord nädalas laulab? Pastor
Pha 1946 (I. Tuuling)
De2.Must kukk ja valged heldad, üks kord laulab nädalas, selle eest saab süüa? Kirikuõpetaja
Pöi 1939 (A. Truu)
Df1.Must kukk, valge lõuaalune, nädalas laulab ühe korra? Õpetaja
Amb 1938 (J. Lunts)
Df2.Must kukk ja valge lõuaalune, üks kord nädalis kiirgab? Õpetaja
KJn 1936 (L. Köögardal)
Dg*.Must kukk ja valge harjane, laulab üks kord nädalas? Kirikupapp
Mus 1939 (K. Lepp)
Rap, Mus - 2 var.
Vrd. 1947A1i
E1.Musta lindu, madala jalga, valge kurkalune, sealiha tema sööb, kanamuna tema joob, kuus päeva tema magama, seitsmendal laulma: puh-puh! Mis lindu see on? Kirikuõpetaja
KJn 1958/9 (E. Liiv)
E2.Must kukk, valged lõpused, kuus päeva seisab ja seitsmendal päeval laulab? Kirikuõpetaja
Saa 1963 (T. Eimre, R. Tamm)
E3.Must kukk ning valge kurgualune, iga seitsme pääva kohta laulab kaks tundi? Kerguõpetaja
Krj 1940 (K. Lepp)
F.Must kukk, valged lotid, laulab igal pühapäeval? Kirikherra
Trt 1927 (K. Pormeister)
G.Valge kaalaga kikas lätt nädälil üts kõrd orsile? Opetaja
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
H*.Must kukk, kuldsed sooned, laulab korra nädalis? Kirikuõpetaja
Muh 1938 (M. Viidalepp)
2Muh - 2 var.
Kontam.: = 1261D*
Vrd.1249
vs: EV 14743; Kikas kireb iga päev, õpetajahärra pühapäev (MMg; EV Ø)
1265.MUST KUUS MORO PÄÄL? Üü - 0+3+3+0 = 6 (6) var.
Aa.Must kuus moro pääl? Üü
Se 1928 (T. Linna)
Se, Lut - 2 var.
• LMr 129 (116)
Ab.Must pakk moro pääl? Üü
Se 1938 (A. Tubli)
Ac.Must papp moro pääl? Öö
Se 1936 (N. Kerikmäe)
B*.Must kuus muru pääl, ei saa kostki üle ei ümbre? Inimese vari
San 1888 (P. Koolmeister)
Ote, San - 2 var.
Kontam.: = 2558F*
Vrd.651 1274
1266.MUST LAMMAS, VALGE MOKA? Kinnas - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Plv 1889 (G. Pennert)
Vrd.1240 1294Mb
1267.MUST LAUD JA VALGED JAARED? Tahvel - 0 (3) var.
T. Wiedemann (1892): omaloominguline tekst
E EM2 93 (1229)
1268.MUST LEHM, MUGURAD SARVED, KENA LEHM, KEIGUD SARVED, TULI AMMUDES ARUSTA, IHKUDES IHASALUSTA, EI OLE KÕHUS KÕRREKESTA, MAUS EI MARJAVARREKESTA, ISE TÄIS KUI TIINE PUUKI? Torupill - 0+15+2+3 = 20 (29) var.
A1.Kena lehm ja keegud sarved, lääb ammudes arusse? Torupill
VJg 1889 (J. Müllerbeck)
A2.Kena lehm, keigukad sarved, tuleb ihkujes ihasta, ammujes arusta? Torupill
Kuu 1899 (C. Salström)
Vrd. 669
A3.Kena lehm, keigukad sarved, tuleb ammudes arusta, ihkudes Ihasalusta, ei ole kohus korrekest, maos marjavarrekest, ise täis kui puuk? Torupill
Kuu 1892 (H. Lohk)
B1a.Kena lehm ja keigud sarved, must lehm, mugurad sarved, tuleb ammujes arusta, ehkujes Ihasalusta, ei ole kohus korrekesta, maus ei marjavarrekesta? Torupill
Kuu 1963/4 (A.-M. Salström)
B1b*.Must lehm, mõnusad sarved, kena lehm, on keigud sarved, tuleb ammujes arusta, ihkudes Ihasalusta, kõhus ei mitte kõrrekesta, maus ei marjavarrekesta? Torupill
Jõe 1940 (T. Võimula)
Kuu, Jõe - 2 var.
B1c.Must lehm ja mugarad sarved, kena lehm ja keerus sarved, tuli ammudes arusta, singudes Sinisalusta, ei olnud kohus korrekesta, maos ei marjavarrekesta? Torupill
Kuu 1911 (K. Viljak)
B2a1.Must lehm, mugurad sarved, kena lehm, keigud sarved, tuli ammudes arusta, ihkudes Ihasalusta, ei ole kõhus kõrrekesta, maus ei marjavarrekesta, ise täis kui tiine puuki? Torupill
Kuu 1891 (T. Uustalu)
E EM2 93 (1225); Nurmik II 162 (7)
B2a2.Must lehm, mugurad sarved, kena lehm, keigud sarved, tuli ammujes arusta, ihkujes Ihasalusta, ei old kohus korrekasta, maus ei marjavarrekasta, ise täüs kui täine puuki? Torupill
Kuu 1903 (J. Mikiver)
2Kuu - 2 var.
B2b*.Must lehm, mugurad sarved, kenä lehm, keigüd sarved, tuli ammujes arusta, ihkujes Ihasalusta, ei ole kohus korrekasta, maus ei marjaraasukasta, ise täüs kui täüsi puuki? Torupill
Kuu 1892 (M. Odenberg)
2Kuu - 2 var.
B3.Must härg, mugarad sarved, kena lehm, kegarad sarved, tuleb arust ammudes, ei ole kõhus kõrrekest ja ei maus varrekest, siiski kõht täis? Torupill
VMr 1890 (K. V. Lurich)
B4.Must härg, mugulad sarved, läheb aru ammudes, ei õle kõhus kõrrekest, vatsas marjavarrekest? Torupill
Jõh 1892 (A. Tõnurist)
B5.Must härg, mugulad sarved, läheb aruje ammudes? Sitavurr
Jõh 1891 (A. Tõnurist)
B6.Must härg, mugaras sarved, läheb singujes siru-sarusse? Püss
Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
C1.Kirju lehm ja kiigu sarve, ei ole kõtun kõrrekest ega maon marjavarrekest? Pasun
Elv 1931 (E. Voormann)
C2.Kirriv lehm, kõigu sarve, tule kodu tuida-taida, ei ole kõtun kõrrekest, maon marjavarrekeist? Lõõtspill
Rõn 1888 (P. Grünfeldt)
C3.Kirju lehm ja kiili sarved, möirgab kui härg, ei ole kõhus kõrrekest ega maos marjavarrekest? Härmonik
Trt 1890 (V. Pärtelpoeg)
D.Alt tuleb ambudes, seeri-sääri singudes, ise püha lehm, pügalikud sarved pääl? Torupill
Rei 1889 (P. Reikmann)
Vrd.292 619 623 699 2006
keerdküsimus: Mis tuleb ammudes arust ja singudes sinisalust? Müristamine ja vihm (Kad)
1269.MUST LEHM, ÜTS KÕRV, ÜTS NISA? Teekann - 0+1+0+1 = 2 (4) var.
a.Must lehm, üts kõrv, üts nisa? Teekann
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Metstak 12 ja 33 (84); Metstak2 26 ja 27
b.Must mees, üks kõrv, üks nisa? Kann
Mus 1978 (I. Kivistik)
1270.MUST MAA TAIVATÄHTI TÄÜS? Rüakõrs - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1935 (A. Jänessoo)
1271.MUST MAA, VAHANE SEEMEN? Räni ja tulekibenä - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Rõn 1889 (P. J. Tamm)
Vrd.695 1374Qa2*
1272.MUST MEES MARSIB SAUNA, SADA SAMMUVAD JÄRELE? Kiriksand ja kogudus - 0+1+0+0 = 1 (5) var.
Vän 1887 (J. Peterson)
E EM 106 (934); E EM2 94 (1238)
Vrd.1537Da
1273.MUST MEES MEHEMURDJA? Püss - 1+7+0+0 = 8 (9) var.
Aa.Must märk mehetapja? Püss
Hls 1889 (J. Meomuttel)
2Hls - 2 var.
Ab.Must märss mehetapja? Püss
Pst 1889 (J. Ainson)
2Pst - 2 var.
Ac1.Must mees mehemurdja? Püss
SJn 1889 (T. Köstner)
Ac2.Must mees, murja sees? Püss
Ote 1889 (E. Brücker)
Ac3.Must mees om egä mihe hengevõtja? Püss
Hel 1889 (G. Habicht)
B.Must mees, murdja sehest, siivuta lendab, hammasteta järäb? Püss
Nõo 1875 (J. Kerg)
Kontam.: = 2194L
1274.MUST MEES MURU PÄÄL, TÜKK LIHA TURJA PÄÄL? Kikas - 0+9+10+8 = 27 (85) var.
A1a1.Must mees muru pääl, tükk liha turja pääl? Kikas
Hel 1889 (G. Habicht)
VNg, Koe, 2Kuu, Hel, 2Trv, 2Lai, Trm, Räp, Se, Tt - 13 var.
• Mötleja 19 ja 53 (77); E EM 106 (930); Pet. HS I 34 (3); Pet. ELA 85 (1); E EM2 93 (1233); Nurmik II 22 (15)
A1a2.Must mees murul ja lihatükk turjal? Kukk
Kuu 1935 (A. Mägi)
Pet. UA7 71 (1); SSTT 20; Kuut VI (1972) 106 ja 111 (11); Metstak 17 ja 34 (149); Metstak2 42 ja 43
A1b.Miis käü murru müüdä, lihatükk turja pääl? Kikas
Har 1888 (anon)
A2.Must miis turu pääl, tükk liha turja pääl? Kukk
Saa 1888 (P. Sitzka)
A3.Must mees muru pääl, mõõgad suured selja pääl? Kukk
Võn 1895 (P. Rootslane)
E EM2 93 (1233)
Ba.Must Mikk moro pääl, lihatükk tur'o pääl? Sitasitik
Räp 1953 (S. Kaarheit)
Bb.Must Mikk muru pääl, lihakints turja pääl? Kikas
Urv 1890 (A. Koort)
C.Must mätäs muru pääl, tükk liha turja pääl? Kukk
Hls 1888 (P. Ruubel)
D+.Must kurat moru pääl, tükk liha turja pääl? Kikas
Võn 1889 (T. Lätti)
Hlj, Võn - 2 var.
E1.Must mees muru pääl, lihaliud pää otsan? Kukk
Pst 1935 (R. Viidalepp)
Kontam.: = 1072Z1
E2+.Vanamees laulab puu peal, tükk liha turja peal? Kukk
Lih 1968 (K. Salve)
Mär, Lih, Lai, Vas - 4 var.
Kontam.: = 1072Z2+
Vrd.651 1072P2* 1265 1949
1275.MUST MEES NURGAS, VISKAB KUST? Taaritõrdu - 0+1+2+0 = 3 (3) var.
a.Must mees nurgas, viskab kust? Taaritõrdu
Rõu 1934 (L. Raudsepp)
b.Must mees kuseb nurgas? Taarianum
Vil 1896 (H. Maaten)
c.Vanamiis kuseb nurgan? Taaritõruke
Pst 1926 (O. Loorits)
Vrd.1868 2008
1276.MUST MEES SÜLITAB ÜLE METSA? Püss - 0+4+1+0 = 5 (7) var.
A.Must mees sülitab üle metsa? Püss
MMg 1889 (K. E. Martinson)
E EM2 94 (1239)
Ba.Musta süüb ja valget viskab, üle metsa sülitab? Püss
MMg 1889 (H. Rätsepp)
Kontam.: = 1316Ba
Bb.Musta sööb ja valget situb, üle metsa sülitab? Püss
MMg 1890 (L. Jakobson)
2MMg - 2 var.
Kontam.: = 1316Bb
Bc.Musta sööb ja musta situb, üle metsa sülitab? Püss
Lai 1935 (E. Siepermann)
Kontam.: = 1316Bc
Vrd.1573Bb1
1277.MUST MEES, KALASABA TAGA? Pääsuke - 0+1+0+0 = 1 (4) var.
VMr 1890 (K. V. Lurich)
Metstak 18 ja 34 (165); Randmäe-Sprenk III2 37; Metstak2 47
Vrd.2357
1278.MUST MEES, MUSTAD MOKAD, PUNANE PIIP, VALGE VARS? Tulejalg, kelle peal peerg põleb - 0+7+4+5 = 16 (20) var.
a1.Must mees, mustad mokad, punane piip, valge vars? Tulejalg, kelle peal peerg põleb
Pär 1888 (M. Oiderman)
E EM 106 (931); E EM2 94 (1234)
a2.Must mees, mustad mokad, punane piip ja valge vars? Piirujalg, mille külges piirg põlenud
Krj 1938 (A. Toomessalu)
Krj, Jaa, Tor, 2Hel, Plt, Trt - 7 var.
a3.Must mees ja mustad mokad, punane piip ja valge vars? Tulejalg peeru jaoks
Lüg 1963 (A. Källo)
Lüg, Kuu, Kos - 3 var.
a4.Must mees ja mustad mokad, punane piip valge varrega? Peerujalg peerutulega
Sa 1904 (A. Valtin)
b.Must mees ja mustad mokad, punane piip ja valge ork? Piirg rauas
Mär 1948 (V. Kukk)
c.Must miis, musta moka, verrev piip ja valge vars? Tulis ja räni
Rõu 1897 (G. Raup)
d.Must mees, mustad mokad, valge piibuvars ja punane otsas? Peerg raudas
Pär 1902 (J. J. Pulst)
e.Must mees, mustad mokad, valge mees, punased põsed? Tulejalg, peerg
Han 1894 (A. Reimann)
Vrd. 146
Vrd.1254 1281
1279.MUST MEES, PUNATSE HAMBA? Nööritatud särk (vammus) - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Trv 1893 (J. Kuusk)
Vrd.1281
1280.MUST MEES, ROHELINE KUUB SELGAS? Maa - 0 (7) var.
M. J. Eisen (1869): omaloominguline tekst
E EM 106 (933); E EM2 94 (1237)
Vrd.1731Aa
1281.MUST MIES JA PUNANE PERSE? Sipelgas - 0 (3) var.
T. Wiedemann (1892): omaloominguline tekst
E EM2 94 (1235)
Vrd.1278 1279 1293 1294
1282.MUST MIIS, SADA VÄIST, LÕIKAS LEIBÄ, PUNANE MIIS SÜÜVE? Puu lõigatav saag, puu pandas tullõ - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krl 1910 (H. Ojansuu)
1283.MUST MULK, PUNANE PULK? Porgand - 6+114+127+116 = 363 (442) var.
Aa1.1) Must mulk, verrev pulk? Põrkna
Kan 1888 (J. Väggi)
2) Must mulk, verrev pulk? Verrev nakri
Se 1927 (M. Pihlapuu)
2Võn, Kam, 3Nõo, Nõo v. Ote, Puh, 2Ran, Rõn, 6Ote, San, Võ, 5Kan, 5Urv, 3Krl, 4Har, 7Rõu, Plv, 4Räp, 2Vas, 30Se, As - 81 var.
Wied. 280
Aa2.Must mulk ja verrev pulk? Põrkna kasvas maan
Ote 1891 (J. Jürgenson)
Puh, 2Ote, Kan, Urv, Plv, 2Räp, Se, 4As - 13 var.
Aa3*.Must mulk, a verrev pulk om seeh? Põrknas maa seeh
Se 1935 (A. Kits)
Urv, Se - 2 var.
Aa4.Verrev pulk, must mulk? Põrkna
Kan 1895 (J. Tedder)
Rõn, Ote, Kan, 4Se - 7 var.
Aa5.Verrev pulk ja must mulk? Põrknas
As 1996 (A. Korb)
2As - 2 var.
Ab1.1) Must mulk, punane pulk? Porgand
Ran 1889 (A. Tattar)
2) Must mulk, punanõ pulk? Põrknas
Se 1977 (P. Hagu)
Lüg, Rak, 2Tln, Khk, Khn, Tor, 4Hel, 2Trv, KJn, Plt, 4Ksi, Trm, Kod, 3Äks, 4TMr, Trt, 8Võn, Kam, 2Nõo, Puh, 3Ran, 8Ote, Kan, 4Urv, Krl, Har, 3Rõu, 3Plv, Räp, 5Se, 2Tt - 73 var.
Wied. 280; E EM 106 (936); E EM2 94 (1243); EMrd III 236
Ab2.Must mulk ja punane pulk? Porgand
Äks 1992 (M. Hiiemäe)
Kuu, Vil, MMg, Äks, Rõn, Ote, Krl, 3As - 10 var.
Ab3.Punane pulk, must mulk? Porgand
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Hlj, Rkv, JJn, Kuu, Tln, Jür, Saa, Hls, 2Krk, 3Hel, 2Pst, Pil, Plt, Lai, Äks, 4Trt, 2Võn, Kam, Ran, 4Ote, Har, Se, Tt - 34 var.
Ab4.Punane pulk ja must mulk? Porgand maa sees
Äks 1980 (A. Korb)
Trv, Äks, Trt, Puh, Ote, As - 6 var.
Eas II 194 (218)
Ac1.Must auk, punane pulk? Porgand
Saa 1930 (A. Räägel)
3Jõh, JJn, Kuu, Vig, Var, Phl, Prn, Pär, Saa, Vil, Trm, Võn, Har, Rõu - 16 var.
Ac2.Must ouk ja punane pulk? Porgand
Rei 1939 (E. Ennist)
VMr, Pee, Vig, Var, Lih, Phl, Rei, Muh, Tõs, Pst, Ote - 11 var.
Ac3.Punane pulk, must auk? Porgand
VMr 1890 (J. Reise)
Jõh, 2VMr, Kuu, Mär, 3Vig, Käi, Muh, Aud, Tor, Pär, Hää, 2Saa, Pst, Pil - 18 var.
Ac4.Punane pulk ja must auk? Porgand
Hls 1889 (J. Meomuttel)
Kos, Var, Lih, Hls, Krk, Trv, SJn, Trt - 8 var.
Ad.Must auk, verev pulk? Porgan
Puh 1888 (H. Huik)
Ae.Must muld ja punane pulk? Porgand
Trt 1949 (O. Hildebrand)
Af.Must maa, verev pulk? Põrkand
Kan 1888 (G. Veski)
Ag*.Valge pulk, must mulk? Porgand
TMr 1926 (L. Berg)
TMr, 2Võn - 3 var.
Ah+.Must, must, punane pulk? Põrkna
Võn 1986 (M. Kõiva)
Kär, Vil, Trt, Võn - 4 var.
Ba.Must auk ja punane pulk, karvad otsa pääl? Porgand
Krj 1940 (K. Lepp)
Bb.Punane pulk mustas augus, kaharad karvad peal? Porgand
Lai 1904 (J. Ermann)
Bc.Must mulk, punane pulk, natuke karvu pääl? Porgand
Trv 1894 (A. Jakobson)
Bd.Punane pulk ja üleni karvu täis? Porgand
Vän 1937 (E. Tammsoo)
C1a1.Must mulk, punane pulk, näputäis karvu pääl? Porgand
Trv 1897 (J. Vaine)
Trv, Pst, Urv - 3 var.
C1a2*.Punane pulk, must mulk, näputäis karvu pääl? Porgand
Trv 1888 (H. Utso)
Krk, Trv, KJn - 3 var.
C1b*.Must auk, punane pulk, näputäis karvu peal? Porgand
Jõh 1986 (O. Kruusa)
Jõh, Sim - 2 var.
C1c*.Punane pulk ja näbitäus karvu pääl? Porgand
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
2Kuu, Trv, KJn - 4 var.
C1d*.Must mulk, punane pulk, näputäis karvu otsan? Porgand
Trv 1890 (J. Tinn)
3Trv - 3 var.
C1e.Must auk, punane pulk, näputäis karvi otsa pääl? Porgand
Krj 1940 (O. Grepp)
Krj, Vil - 2 var.
C1f.Punane pulk, näputäis karvu otsas? Porgand
Ran 1895 (J. Palu)
C1g1*.Must mulk ja punane pulk, näputäis karvu kaala pääl? Porgand
Vil 1937 (A. Mikk)
2Hel, Vil - 3 var.
C1g2.Punane pulk, must mulk, näputäis karvu kaala pääl? Porgand
Trv 1890 (A. Rull)
C2.Must mulk, punane pulk, näputäis jõhve pääl? Porgand
Trv 1889 (H. Kallas)
D1a.Must auk, punane pulk, peutäis karvi küljes? Porgand mullas
Hää 1939 (M. Mäesalu)
D1b*.Must mulk ja punane pulk, peotäis karvu peal? Porgand
LNg 1938 (E. Ennist)
VNg, LNg, Hää, Saa, Pst, Pil, As - 7 var.
D1c.Must auk, punane pulk, pihutäis karvu katteks peal? Porgand
Kuu 1964 (S. Mering)
D1d.Must muld, punane pulk, pihutäis karvast pääl? Porgand
Amb 1896 (G. Klemmer)
D1e.Punane pulk ja must ouk ja piutäis karvi otsa peel? Porgand, maa seest üles võetuna
Emm 1931 (S. Soosaar)
D1f.Punane pulk ja peotäis karvu otsa peal? Porgand
Emm 1939 (E. Ennist)
D1g.Must mulk, punane pulk, peutäis karvu kaala pääl? Porgand
Pst 1893 (J. Reevits)
D1h.Must auk, punane pulk, peotäis karvu kaela ümber? Porgant
Krk 1974 (A. Vari)
D2.Must mulk, verrev pulk, peotäüs päälsit pääl? Must mulk om, kost põrkna om ar kaksat, verrev pulk põrkna ja peotäüs päälsit pääl põrknalehe
Se 1933 (A. Tammeorg)
E.Must auk, punane pulk, kamalatäis karvu kaela ümber? Porgant
Krk 1974 (A. Vari)
Fa.Must mulk, punane pulk, käputäis karvu pääl? Porgand
Pst 1935 (R. Viidalepp)
E EM 128 (1186); E EM2 112 (1555)
Fb*.Punane pulk, must auk, käpatäis karvi pääl? Porgand kasvamas
Hää 1933 (M. Martinson)
Vän, Hää - 2 var.
E EM 128 (1186); E EM2 112 (1555)
Fc.Must mulk, punane pulk, käputäis karvu kaala pääl? Porgand
Hel 1974 (H. Kala)
Ga.Must mulk, punane pulk, tutike karvu pea peal? Porgand
Hää 1954 (M. Mäesalu)
Gb.Must mulk, punane pulk ja tutuke karvu pea peal? Porgant
Vil 1894 (A. Suurkask)
Gc.Must mulk, punane pulk, karvatutt on otsa pääl? Porgand
Trv 1936 (J. Veskemäe)
Gd.Must mulk, punane pulk, karvatutuke pää pääl? Porgand
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
Ge.Must mulk, punane pulk, karvatuust käip vahele? Põrgen
Rõn 1964 (S. Kaseoru)
Gf.Must auk, punane pulk, karvatutt otsa peal? Porgand
Krj 1938 (K. Lepp)
H1a.Must mulk, punane pulk, rohelene tutt? Porgand muldes
Hää 1933 (M. Martinson)
H1b1*.Must mulk, punane pulk, roheline tutt otsas? Porgand
Lai 1895 (K. Taras)
2Lai, Pal - 3 var.
H1b2.Must mulk, punane pulk, pulga ots roheline tutt? Porgand
Lai 1935 (E. Siepermann)
H1c*.Must auk, punane pulk, roheline tutt? Porgand
Kse 1889 (F. Põld)
Han, Kse, Mar, Tõs, Pär - 5 var.
H1d.Must auk, punane pulk, roheline tutt otsa peal? Porgand
Var 1938 (L. Kruus)
H1e.Punane pulk, roheline tutt? Porgand
Hää 1954 (M. Mäesalu)
H2*.Must mulk, punane pulk, haljas tutt? Põrgand
Trt 1927 (A. Annuk)
Pal, Trm, Trt - 3 var.
H3.Punane pulk ja must mulk, hallikas tutt? Porgand
Sim 1929 (R. Viidebaum)
H4+.Must mulk, punane pulk, rohelised karvad? Porgand
Trt 1930 (M. Sika)
KJn, Pal, Trt - 3 var.
Vrd.2486 2713A1a3 2713C1b1* 2713C2c
1284.MUST MULLU TAPETI, TÄNAVUDE NÜLITI, KESKPAIK KELDRISSA, JALAD JAHUKAMBERISSA? Kütis - 0+11+2+0 = 13 (20) var.
A1.Talvel tapetakse, suvel soolatakse? Kütis
Saa 1888 (P. Sitzka)
A2a*.Mullu mustik tapeti, täna mustik soolati? Kündmine
Hls 1893 (J. Stamm)
Hls, SJn - 2 var.
Vrd. 241Aa 1218
A2b.Mullu mustik tapeti, täo tõmmik soolati? Kütised
SJn 1889 (T. Köstner)
A3a.Mullu mustik tapeti, täo soolati ja söödi? Kütüs
Hls 1888 (P. Ruubel)
A3b.Mullu mustik tapeti, täna söödi, soolati? Kütis
Hls 1894 (J. Riiet)
B1.Mullu mustik tapeti, tämu nahka nülitakse? Kütis
Vil 1894 (A. Suurkask)
E EM2 90 (1184)
B2a1.Must mullu tapeti, tänavude nüliti, keskpaik keldrissa, jalad jahukamberissa? Kütis
Trm 1896 (J. Soodla)
E EM2 94 (1242)
B2a2.Mullu mussik tapeti, tänävuode nahk nülliti, jalad jahukambri, keskpaik kivikeldri? Alepõletamine
Kod 1932 (A. Tamm)
B2b.Mullu muiste mateti, tänavu tarvel tapeti, keskpaik keldres, kabjad kambres? Ruki
Ksi 1900 (J. Kool)
B2c.Mullu musti tapeti, tinavu nahka nüliti, luu-kondi panti korussehe, sõra-kabja kambrehe, lihakindsu keldrehe? Rüa põimmine
Kan 1896 (J. Ots)
B2d.Minevaasta must härg tapeti, tinavaasta nahk nülliti, sõra-kabja pandi kambrede, luu-kondi karjusele, lihakints keldride? Rüga
Trt 1930 (P. Ariste)
C.Hõbekepp ja kuldnupp, talvel on lühike, suvel on ta pikk, keskpaik keldris ja kabjad kambris? Rukis
Äks 1894 (P. Sepp)
Kal. (1972) 265 (4)
Kontam.: = 280K
Vrd.2061 2115
1285.MUST MURAKAS, PUNANE PURAKAS? Vähk - 0 (3) var.
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 106 (937); E EM2 94 (1244)
1286.MUST MÕISA, PUNANE KUBJAS, VALGE VALLARAHVAS? Herned paas - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Vil dat-ta (J. Täht)
Vrd.1287
1287.MUST MÕISA JA PUNASED PIIDAD, KARVANE KATUS PÄÄL? Naiste asi - 0+9+6+5 = 20 (27) var.
Aa*.Must mõisa ja punased piidad, karvane katus pääl? Naiste asi
Pde 1926 (A. Palm)
Iis, Hlj, Rak, Pde - 4 var.
E EM 106 (935); E EM2 94 (1241)
Ab1.Must mõisa, punased piidad, karvanahka katus peal? Naiste suguorg[anid]
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
2Hlj, Koe - 3 var.
Ab2.Must mõis, punased piidad, karunahka katus? Nn. koobas
VJg 1889 (J. Ustallo)
Ac.Must mõis, punased uksed, karunahka katus pial? [Lahendus puudub]
Plt dat-ta (J. Landsmann)
Ad.Must korts, punased piidad, karunahast katus peal? [Lahendus puudub]
Kuu 1911 (K. Viljak)
Ba*.Must mõisa ja punased piidad? Vitt
Lai 1937 (P. Tammepuu)
Jõh, Kuu, 2Lai - 4 var.
Bb.Must mõis ja punased pihtjalad? N[aise] suguorgaan
Hps 1923 (V. Lao)
Bc.Must tuba ja punased pihtjalad? Ahi
Kse 1889 (K. Karu)
C.Must mois, karvane kadus pääl? Naise suguosa
VNg 1946 (A. Krikmann)
Vrd. 2651J1
D.Punased piidad ja karvane katus? Naisterahva asi
Koe 1939 (L. Priks)
E.Vakamaa metsa, punased piidad, karvanahka katus peal? [Lahendus puudub]
Kad 1968 (J. Valdur)
F.Punane kui Bruuna mõis, karvane katus peal? [Lahendus puudub]
Kad 1968 (J. Valdur)
Vrd.1286 2358Bd
1288.MUST MÄTAS, MULK SEEN? Kübär - 0+6+0+0 = 6 (9) var.
a1.Must mätas, mulk seen? Kübär
Kan 1896 (J. Ots)
Nõo, 2Ran, Kan - 4 var.
Rps nr. 6 (1939) 190
a2.Must mätas ja mulk sehen? Puttel
Puh 1889 (S. Sepp)
b.Must mätas, auk keskel? Karune talimüts
Plt 1891 (J. Reinthal)
1289.MUST MÜHK JA PÜHÄ PETTÄI? Õpetaja - 0+0+2+0 = 2 (2) var.
a.Must mühk ja pühä pettäi? Õpetaja
Räp 1933 (R. Viidebaum)
b.Must mühk, pühä pettäi? Opetaja
Räp 1933 (R. Viidebaum)
Vrd.298
1290.MUST ON KANGAS LUUESSAGI, SININE ON SIRGUSSAGI, HÕBELÕNGA LÕIGATAKSE? Rukis - 0+19+1+2 = 22 (26) var.
A.Musta kangast kuotasse, hõbelõnge lõigatasse? Kündmene, põlluharimene
KJn 1898 (C. Sööt)
B1a1.Musta kangast loodanessa, sinista sirutanessa, hõbelõngu lõigutasse? Rukki
Ksi 1888 (T. Riomar)
KJn, Ksi - 2 var.
E EM 103 (901); E EM2 91 (1193)
B1a2.Must on kangas luuessagi, sinine on sirgussagi, hõbelõnga lõigatakse? Rukis
Tür 1927 (R. Viidebaum)
B1b.Kangas musta luuassagi, sinine sirutassagi, kuldatoime lõegatakse? Rukis
Kos 1892 (T. Wiedemann)
B1c1.Musta kangast loodaneksi, sinista lõngu sirutaneksi, kullalõngu lõigataksi? Viljapõld, künd, kasu, lõikus
Lai 1888 (M. Sepp)
B1c2.Kangas must luues, sinine sirutes, kuldalõnga leigates? Rukis
VMr 1890 (K. V. Lurich)
B1d1.Musta kangasta luuakse, sinista sirutasa, kõllata lõnga lõegutasa? Kündmine, noor oras, viljaleikus
MMg 1891 (G. Puus)
B1d2.Musta kangast luuanesse, sinist sirutasse, kõllalõngu lõigutasse? Rükkiväli
Pal 1888 (E. Uus)
B2a.Musta kangast loodi, sinist lõnga saadi ja kuldriiet kujuti? Ruki mahategemine ja lõikam[ine]
Pil 1888 (S. Käär)
B2b.Musta loodakse, sinist veetakse ja kollast koetakse sisse? Maa, ater, seeme
Saa 1888 (P. Sitzka)
C.Musta kangast luuakse, rohelist vaadatakse, lõpelõngu lõigatakse? [Lahendus puudub]
JJn 1888 (M. Roosileht)
D.Kaller veetas, kaller koetas, kard lõigatas maha? Rukis
Har 1957 (S. Lätt)
Ea1.Must kangas veetas, kalõvinõ kangas koetas, karranõ kangas lõigatas maha? Vili külvetas, kasus, lõigatas
Kan 1896 (G. Loodus)
Ea2.Must veetäs, kalevine koetas, karranõ lõigatas maha? Rügä
Rõu 1894 (A. Assor)
Eb1.Must kangas veetu, kalevini kordas, karvane lõigatas maha? Põld ja hein
Krl 1962 (T. Kaevando, L. Osjamets, R. Preisman)
Eb2.Must veetäs, kalõvinõ koetas, karvanõ lõigatas maha? Rügä
Rõu 1896 (H. Treu)
F1a.Sinisõba luuas, kuldlõng lõigatas? Rüga
Krl 1889 (E. Kornel)
F1b.Viljan visates, sinisõba luuas, kuldalõng lõigates? [Lahendus puudub]
Hel 1889 (K. Gross)
F2a.Sinilangol veetäs, kuldlangol koetas? Rüä häitsemine ja põimmine
Se 1888 (H. Prants)
F2b.Kuldlangal koetas, sinilangal veetas? Röa
Vas 1894 (P. Saar)
G.Hal'as veetäs, kullanõ koetas? Rügä
Se 1888 (E. Aun)
1291.MUST PAIK SAINA PÄÄL? Kirstu taba - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Se 1888 (H. Prants)
Vrd.1913 1969
1292.MUST POISS, SÖÖB JA JOOB PUNAST? Püss - 0 (2) var.
J. Weltmann (1892): omaloominguline tekst
E EM2 94 (1250)
1293.MUST PUTS JA PUNASED SUONED? Kihnu rahva pastal - 0+0+0+1 = 1 (1) var.
Khn 1948 (J. Sulengo)
Vrd.1281 1294
1294.MUST PUTS, PUNASED VEERED? Vammus - 4+31+16+1 = 52 (80) var.
A1a1.Must puts, punased veered? Vammus
Pst 1888 (J. Jaakson)
Hel, Trv, 3Pst, Vil - 6 var.
A1a2.Must puts ja punatse veere? Vanaaegne särk
Pst 1936 (L. Köögardal)
2Pst - 2 var.
A1b*.Must puts, punane viir? Mulgi särk
Pst 1889 (J. Ainson)
Hls, Pst, Vln - 3 var.
A2a1.Must puts, punased ääred? Holstre nööriga vammus
Vil 1893 (J. Evert)
Tõs, Vän, Pst v. Pil, 2Vil - 5 var.
A2a2*.Must puts ja punane äär? Punase äärega Kariste kört
Saa 1928 (E. J. Kase)
Saa, Pst - 2 var.
A2b.Must puts punase äärega? Sõuke
Hel 1928 (E. J. Kase)
A2c.Puts ja punatse ääre? Särk
Pst 1922 (O. Loorits)
B1.Must müts, punased veered? Vammus
Vil 1893 (J. Täht)
B2.Must müts ja punased ääred? Vammus
Tõs 1890 (M. Kirikall)
C.Must meri, vereva veere? Sõuke
Hel 1874 (A. Wahlberg)
D.Must kõõrik, vereva veere? Pirruhüdsi
Se 1888 (H. Prants)
E.Must vüü, verevä veere? Pirg palas
Se 1931 (M. Peramets)
Vrd. 1300
F+.1) Must taevas, punased veered? Särk
Trv 1889 (H. Kallas)
2) Must mutt, vereva veere? Vanaaja naestesärk
Nõo 1889 (J. Amberg)
Hel, Trv, Pst, Vil, Nõo - 5 var.
G+.1) Must mets, punased ääred? Karbus, naiste müts
Phl 1924 (A. V. Kõrv)
2) Must pütt, punased ääred? Mulgi särk (vammus)
Trv 1889 (A. Rull)
Phl, Trv, Vil - 3 var.
H.Muu must, ääred punased (Etwas ist schwarz, die Lippen sind roth)? Der Weiber in Wierland ihre Strumpfbänder
Tt 1732 (A. Thor Helle)
• Helle 367/8 (77); Wied. 281; E EM 107 (938 ja 945); KAH EKAl 161/2 ja 163/4 (74); E EM2 94 (1245) ja 95 (1259)
Ia.Muu must, huuled punased (Etwas ist schwarz, die Lippen sind roth)? Der Weiber in Wierland ihre Strumpfbänder
Tt 1732 (A. Thor Helle)
• Helle 367/8 (77); Wied. 281; E EM 107 (945); KAH EKAl 161/2 ja 163/4 (74); Jürjens 36; E EM2 95 (1259)
Ib.Mujalt must ja punased huuled? Abu käised
Khk 1909 (O. Liiv)
J.Muidu must, verevä moka? Fagina
Ote 1889 (G. Wulff)
K*.Must utt ja punased huuled? Tanu, nüüd enam tarvitusel pole
Jaa 1937 (A. Toomessalu)
Sa, Krj, Jaa - 3 var.
L.Must utt, punased mokad? Naisterahva asi
Lai 1897 (H. Asper)
Lai, Räp - 2 var.
Ma.Must lammas, punased mokad? Nööritatud särk ehk vammus
Pst 1890 (L. Vihvelin)
Mb.Must lammas, vereva moka? Sõukõ
Ran 1889 (H. Raag)
Ran, Rõn, San - 3 var.
Vrd. 1266
N.Must pull, vereva moka? Ahi
Urv 1890 (A. Koort)
O.Must hunt, punased mokad? Ahjulabidas
VMr 1890 (G. ja K. V. Lurich)
Pa.Must mees, punatse moka? Nöörega särk
Trv 1894 (J. Liller)
3Trv - 3 var.
E EM 106 (932); E EM2 94 (1236)
Vrd. 1254
Pb.Must miis ja punased mokad? Tulepiht, kus piirg sisse pannasse
KJn 1936 (G. Must)
EMrd II 369
Vrd.1281 1293 2380
1295.MUST PUU, PÕLEND PUU, MEHEMURDJA SEES? Püss - 2+76+5+2 = 85 (139) var.
A.Põlespuu, mõlespuu, keskelt meeste murrespuu? Püss
Tor 1889 (J. Tilk)
B1a*.Õõnes puu, põlespuu, keskelt meeste murdespuu? Püss
Vän 1887 (J. Peterson)
Vän, 4Tor, Saa, Trm - 7 var.
E EM 115 (1040); E EM2 102 (1379)
B1b.Õlespuu, põlespuu, keskelt meeste murdespuu? Püss
Tor 1888 (M. Tilk)
B2*.Peetspuu, paatspuu, õõnik puu, palanu puu, mehemurre keskel? Püss
Trv dat-ta (A. Parts)
Trv, Vil - 2 var.
B3a1*.Õõnes puu, põlenud puu, mehemurdja sees? Püss
Hel 1888 (J. Pastarus)
Jõh, Hel, Pst, Pal - 4 var.
B3a2.Õõnene puu, palanu puu, sihest mihemurdja? Püss
Hel 1889 (G. Habicht)
B3a3*.Õõnes puu, palanu puu, mihemurdai keskel? Püss
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Tür, Krl - 2 var.
B3a4.Põlenud puu, õõnes puu, mehemurre keskel? Püss
Saa 1889 (J. Tuul)
B3a5.Õõnis puu põleb, mehemurdja sees? Püss
Hls 1893 (M. Kuum)
B3b*.Põlend puu ja õõnes puu ja mehetapja sees? Püss
Kad 1888 (J. Linkstein)
Kad, VMr - 2 var.
B3c.Õõnes puu, põlend puu, linnutapja keskel? Püss
Hel dat-ta (A. Wahlberg)
B3d.Õõnes puu ja põlend puu, ise meie hingevõtja? Püss
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
C.Must puu, põlend puu, mehemurdja sees? Püss
Kad 1897 (A. K. Kivi)
Kad, Jõe, Äks - 3 var.
Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (40); Loorits VrP 25 ja 26 (40); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 164 (17); Meie aasta (1953) lk-ta (42)
Da*.Must puu, õõnes puu, mehe mahamurdja? Püss
VMr 1890 (A. Elken)
VMr, Lai - 2 var.
Db.Must puu, õõnes puu, inimese hingevõtja? Püss
Vil 1895 (H. Niggol)
E.Must puu, pikk puu, mehemurdja mulk seen? Püss
Urv 1890 (A. Koort)
F.Pikk puu, põlend puu, siidikõbinad sees? Püss
Amb 1894 (J. Neublau)
E EM2 107 (1466)
G.Puu piku, põlend kändu, mehemurdijad sehessa? Püss
Ran 1889 (H. Raag)
H*.Puu pikka, põlenud pärna, mehemurdjad seessa? Püss
HJn 1890 (H. Tiidermann)
Kuu, 2Jõe, 2HJn, Jür - 6 var.
I.Õõnes puu, palanu põrn, mehetapja sehen? Püss
Nõo 1889 (J. Tüklov)
J1*.Õõnes puu, põlend perse, mehetapja sihes? Püss
Plt 1889 (J. Raavel)
Kos, Plt - 2 var.
J2.Põlend puu ja õõnes perse, inimese hingevõtja? Püss
KJn 1890 (A. Pihlak)
J3.Põlend perse, paljas perse, mehemurdjad sees? Püss
Kos 1891 (J. Härg)
K+.Õõnes puu, mädänud auk, inimese hingevõtja? Püss
Vil 1894 (H. Niggol)
Vai, Trv, Vil - 3 var.
L.Must puu ja mädand puu, me[h]emurdja sees? Püss
Tt 1901 (A. Raudkell)
M.Must puu, muu puu, mehemurdjad sees? Püss
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
Na.Põlend puu, mehemurdja sees? Püss
Hlj 1947 (E. Tarvel)
Nb.Põlend puu aida all, mehemurded sees? Kass
Juu 1890 (J. Trull)
Vrd. 832Pa1 837 1758
O1a1.Uus puus, palanu pettai, mehetapja sisen? Püss
Võn 1894 (J. Suits)
Ta, 3Võn - 4 var.
O1a2*.Uus puus, palanu pettäi, sisest mehetapja? Püss
Võn 1889 (T. Lätti)
2Võn - 2 var.
O1b*.Uus puus, palanu petai, mehemurdja seen? Püss
Kan 1888 (G. Veski)
Ote, Kan, 2Plv, Räp - 5 var.
O1c*.Uus puu, palanu petäi, meherüüvli kesken? Püss
Rõu 1890 (M. Jennes)
2Rõu - 2 var.
O1d.Uus puus, palanu petäi? [Lahendus puudub]
Võn 1897 (P. Sika)
O2.Uus muus, sisest kui palanu pettäi, esi kui mehemurdja? Püss
Plv 1889 (J. Tamm)
O3.Uus kuus, palanu pettai, sisest sivvu' mehetapja? Püss
Kam 1933 (R. Viidebaum)
O4.Kuusk, kuusk, palanu petai, mehetapja sisest? Püss
Võn 1895 (J. Moodis)
O5*.Uus puus, palanu pettäi, sisest sivvü mehetapja? Püss
Ote 1895 (E. Palm)
Trv, Ote - 2 var.
O6.Haospuu, palanu pettai, sisen mehemurdja? Püss
Kan 1895 (J. Tedder)
O7.Must puu, palanu pettäi, mehemurdja mulk sihen? Püss
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
3Ote, Rõu - 4 var.
O8.Pikk puu, palanu petäi, mehemurdja mulk sisehn? Püss
Rõu 1896 (A. Perli)
O9.Palanu pettäi, palanu kuus, meherüüvli kesken? Püss
Rõu 1891 (A. Jennes)
P.Ilus puu, helle puu, mehetapja puu? Püss
Hls 1891 (J. Riiet)
Q.Vastnõ puu, vana võti, esi suurõ mihetapja? Püss
Kan 1896 (G. Loodus)
R.Muist puud, muist rauda, mehesööja keskel? Püss
SJn 1889 (T. Köstner)
S.Must puu, õõnes puu, seisab aida seina peal? Püss
Pal 1930 (M. Jürgenson)
Kontam.: = 781D
Z.Illus väike liinakene, mihetapja sihen? Püss
Rõn 1888 (H. Urb)
Kontam.: = 2573S
T.Õõnes puu ja põlend puu, puu seest tuli mehemurdja, hüüab, mets põriseb, lehta maha variseb? Püss
JJn 1897 (J. A. Rehberg)
Kontam.: = 1824B
U.Pinu puid, leisik linu, riga-raga rauda ja mehemurdjad sees? Püss
Kad 1888 (J. Aab)
Kontam.: = 973Ö
V.Must puu, palanu puu, üle mõtsa loogapuu? Vikerkaar
Ote 1889 (G. Wulff)
Meelej. nr. 36 (1887) 287 (43); E EM 107 (942); E EM2 94 (1252)
Kontam.: = 2515G
Vrd.2594
1296.MUST PÕRGU, TUHAT TONTI SISEN? Kartulikuup - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1895 (C. Lipping)
1297.MUST PÄKK, SADA SÕRME (SEES)? Äke - 0 (5) var.
C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst
E EM 107 (940); E EM2 94 (1249)
1298.MUST RAKK LAKUB KÕIGE PERE PERSED? Uksepakk - 0+11+1+0 = 12 (13) var.
A1.Üks rakake raksib mitme händu? Lävepakk
Pst 1891 (J. Leppik)
Vrd. 1722
A2a.Pinikene um säne: egälütel perse lakk är? Üle läve egäüts uma persega lätt
Kra 1903 (O. Kallas)
• KMr 125 (21)
A2b1.Üits rakake lakub kike pere perse? Tarelävi
Trv 1890 (A. Rull)
Trv, Pst - 2 var.
A2b2.Üks rakk lakub iga pere perse? Lävi
Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
A2c.Tillukene rakakene lakub ega-alati pere perse ära? Tarelävi
Kan 1894 (J. Saarva)
A2d.Veike must rakikene lakub kõik pere p[er]se puhtaks? Uksepakk
Äks 1894 (P. Sepp)
A2e1.Must rakk lakub kõige pere persed? Uksepakk
SJn 1889 (T. Köstner)
A2e2.Must rakk lakub homiku vara kõige pere perse? Ukse aluspakk
Vän 1889 (M. Jaason)
A2f.Must koer noolib iga hommiku keige pere persed puhtaks? Ukselääve
Kär 1890 (J. Mändmets)
B.Pisike poisike nääb keige pere persed? Ukselääve
Kaa 1889 (J. Koppel)
C.Vana, vana esäkene kõegilõ piersele kaes? Lävi
Lut 1937 (A. Sang)
Vrd.856 924 1120
1299.MUST REILI KATE MÜÜRI VAHEL? Siiber - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
1300.MUST RÄTIK, ROHELISED ÄÄRED? Põld - 0+2+1+0 = 3 (14) var.
a1.Must rätik, rohelised ääred? Põld
Sa 1888 (F. W. Ederberg)
SSTT 42; Kuut VI (1972) 105 ja 111 (1); Randmäe-Sprenk II 10; Metstak 22 ja 35 (220); Metstak2 60 ja 61
a2.Must rätt, rohilise veere? Nurm ja niit, põld ja heinamaa
Har 1934 (O. Lipstok)
b.Must tekk ja rohilised ääred? Põld
Tõs 1893 (J. Jagoschmidt)
Vrd.1294E
1301.MUST SAUNA LÄTT, PUNANE VÄLLÄ TULE? Vähk - 0+5+2+0 = 7 (26) var.
A1.Saksad lähvad mustalt linna, punaselt tulevad välja? Vähid
Vän 1889 (M. Jaason)
A2.Saks lääb sanna, musta rõõva sellän, tuleb vällä, om punatse rõõva? Vähk
Pst 1893 (J. Reevits)
B.Must sauna lätt, punane vällä tule? Vähk
Har 1934 (O. Lipstok)
AKS 100 (1); Välba VI 50 (1)
C.Läheb vette must, tuleb välja punane? Vähk
Juu 1890 (J. Trull)
D.Must läheb soojale suplusele, tuleb aga punane välja? Vähi
Rõn 1889 (C. Berg)
E.Pista sisse sinine, tõmba välja punane, mekib siiski hea? Vähk
Kos 1894 (T. Wiedemann)
E EM2 109 (1505)
Vrd. 1664
F.Sauna läheb mustas kuues, välja tuleb punases? Vähk
Kuu 1938 (J. Eplik)
Lasteleht nr. 7 (1905) 11 (5); Kuhlbars 5 ja 24 (14)
Vrd.1745
1302.MUST SIGA LÄHEB LAUTA, AJAB PUNASED PÕRSAD VÄLJA? Ahjuroop - 12+250+213+119 = 594 (868) var.
Aa1.Siga lääb lauta, ajap punaset põrsad väljä? Sütik, kes süded väljä kisk ahjus, puus testud
Kod 1942 (S. Tanning)
Kuu, Kod - 2 var.
EMrd IV 308 (194)
Vrd. 1947A11+
Aa2.Siga läheb lauta, toob punased põrssad välja? Roop ja sööd
Tln 1891 (A. F. Bernstein)
Ab.Siga läheb ahju, aab punased põrssad välla? Roop läh[eb] ahju
Kos 1930 (R. Viidebaum)
Ac+.Siga tuleb laudast välja, punased põrssad järel? Roop toob ahjust söed
JJn 1965 (L. Briedis)
JJn, Kei - 2 var.
B1a1.Must siga läheb lauta, ajab punased põrsad välja? Ahjuroop
Vai 1936 (M. Tarum)
2Vai, 2Jõh, 2Iis, 3Kad, VJg, 2Sim, Amb v. JMd, Pee, Tür v. Juu, 3Kuu, Jõe, 3Tln, Juu, Rap, Hag, Kei, 2Ris, Mär, Mih, Han, Hps, LNg, 2Mus, Ans, 3Kaa, Tõs, Aud, 2PJg, 2Vän, 2Prn, Pär, Hää, 2Saa, Saa?, 4Hls, Krk, Hel, 2Trv, 4Pst, Pst v. Pil, Vln, 2Vil, 2SJn, 3KJn, 3Pil, Plt, 6Lai, Pal, 2Trm, 3Kod, MMg, 2Äks, 2Trt, Ran, Räp, 3Tt - 99 var.
• Wied. 280; • Mötleja 19 ja 53 (76); Huvit. II 216 ja 224 (27); Jürisson 73 (2); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 24 ja 26 (3); Loorits VrP 24 ja 26 (3); Huvit. V Lisa 17 (23); Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (3); Nugis 292 ja 314 (183); ÜÕÕ 36 (3)
Vrd. 1224
B1a2*.Must siga läks lauta, ajas punased põrssad välja? Roop ja söed
Sim 1978 (M. Hiiemäe)
Lüg, Sim, Pld, 2Hel, Trv, Vas - 7 var.
B1a3.Must sika lähep lauta ja ajap punaset põrsat vällä? Ripilaga tõmmeti süöd ahjust vällä
Lüg 1939 (M. Koppel)
Lüg, Kad, VMr, Koe, Pee, 4Kuu, Tln, Krj, 2Tõs, 2Trv, Pst, SJn v. Ote, Pil, 2Pal, Trm, Kod, Trt, Nõo, Puh - 25 var.
Univer-Laurits III 11; Lasteleht nr. 5 ja 6 (1934) 80 ja 96
B1a4*.Üks must siga läheb lauta ja ajab kõik punased põrsad välja? Ahjuroop
KJn 1932 (J. Grauberg)
Hel, KJn, Trt - 3 var.
B1a5*.Must siga läheb lauta, ajab punased põrsad laudast välja? Ahjuroop, süed
Hlj 1888 (K. Leetberg)
2Iis, Hlj, Kad, Rak, Sim, JJn, 3Kuu, Tln, 2Jür, Kos, 2Hag, Vig, Tõs, Vän, 3Tor, 4Hls, Pst, 2Vil, 2SJn, 2KJn, Pil, Plt, Lai, Pal, Trm, Äks, 2Trt, Kam, As, Tt - 44 var.
• Helle 368 (78); Hupel 121; Willmann 171 (72); Lönnrot 157; Kündja nr. 16 ja 17 (1885) 87 ja 95 (4); Malm9 15 (2); E EM 107 (943); Bergm. 17 (4); KAH EKAl 162 ja 164 (75); Elken3 15 (2); E EM2 95 (1253); Nurmik II 6 (1); Puus. KH III5 74; Ainelo II-III 115
B1a6*.Must tsiga lätt lauta, aja vereva põrsa vällä? Ahjuroop
Ote 1888 (H. Nugin)
Ran, Ote, San, Tt - 4 var.
B1a7*.Must siga lääb lauta ja ajab verevad põrsad laudast vällä? Roobiga kistakse ahjust süsa
Võn 1909 (J. Moodis)
Võn, Rõu - 2 var.
B1a8*.Must siga läheb lauta, toob punased põrsad välja? Ahjuroop
Saa 1930 (A. Räägel)
Nrv, Rak, Sim, VMr, Amb, Rap v. Mär, HMd, Var, Rei, 2Tõs, Saa, Pil, Lai, Võn - 15 var.
B1a9.Muss siga lähäb lauta, tõmmab punased põrsad väljä? Sütik (ahjuroop)
Kod 1939 (A. Univere)
B1a10.Must siga lääb lauta, kisup punatsed põrsad vällä? Hüdse kiskmine ahjust
Ran 1964 (A. Tamm)
B1a11*.Must siga ajab punased põrsad laudast välja? Roop ahjus
HMd 1925 (M. Soosaar)
Kuu, Tln, HMd, Han, Sa, Saa, Pil, Pal, Trt - 9 var.
B1a12.Must siga kihutab punased põrsad laudast välja? Roop ja sööd
Muh 1888 (T. Kuusik)
CRJ Uar 30 (10); Mäesepp VP 13 (2); Mäesepp UK 13 (2); Tõn. ABDr12 38; Mäesepp K 40 (10); Pioneer nr. 7 (1971) 21
B1b.Must siga läks lauta, ajas punased põrsad ahjust välja? Ahjuroop ja söed
Plt 1917 (M. Palm)
B1c.Must tsiga lätt lauta, aase kõik punatse põrsa tallist välja? Roobiga kistas hütsi ahjust väljä
Pal 1895 (E. Palm)
B1d1*.Must siga läheb ahju, ajab punased põrsad välja? Ahjuroop
Trm 1889 (H. Mann)
Jõh, Iis, Sim, VMr, Kuu, Juu, Mär, Noa, Muh, Tõs, Vän, Tor, Pst, 2SJn, KJn, 2Lai, Pal, 3Trm, Räp, Tt - 24 var.
B1d2*.Must siga läheb ahju, toob punased põrsad välja? Ahjuroop
Kär 1889 (J. Mändmets)
Iis, Sim, 2Amb v. JMd, JJn v. Koe, Pai, Kuu, Krj, Kär, Khn, Aud, Ksi, 2Trt - 14 var.
B1d3.Must siga sõidab ahju, aab punatsed põrsad vällä? Ahjuroop
Hls 1888 (P. Ruubel)
B1d4*.Must siga läheb ahju, aab punatse põrsa ahjust välja? Roop läheb ahju
Pst 1935 (R. Viidalepp)
Saa, Pst, Krl - 3 var.
B1d5.Must siga ajab punased põrsad ahjust välja? Roop tõmbab ahjust süsi välja
Jõh 1955 (M. Tiitsmaa)
B1e.Must siga lääb koju, tueb punased põrssad vällä? Ruep lääb ahju
Khn 1948 (S. Lätt)
B1f1.Must tsiga lätt pahta, ajas punase põrsa vällä? Ahust kistas hüdsi
Krl 1909 (A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi)
B1f2.Must tsiga lätt pahta, aja verevä põrssakõsõ kohkvillõ? Ahjuroop, söed
Krl 1976 (A. Pärsimägi)
B1f3.Must tsiga ajab verevit põrsid pahast välla? Roobiga hütsi ahjust välla tõmbama
Krl 1889 (E. Kornel)
B1g1.Must siga läheb pessa, ajab punased põrsad välja? Ahjuroop
Lai 1895 (V. Ervart)
B1g2.Must siga ajab punatse põrse pesast välja? Ahjuroop
Krk 1889 (M. Kõdar)
B1h1*.Must siga läheb koopa, ajab punased põrsad välja? Ahjuroop
Iis 1936 (M. Tarum)
Jõh, Iis - 2 var.
B1h2.Must siga läheb koopa ja toob punased põrsad välja? Roop
Kuu 1964 (O. Jahe)
B1i.Must siga läheb metsa, aab punased põrssad välla? [Lahendus puudub]
Juu 1933/4 (K. Mihkla)
B1j.Must siga läheb lõõga, ajab punased põrssad välla? Leivaahjust söed välja
VNg 1994 (A. Korb)
B1k1*.Must siga läheb ajab punased põrsad välja? Roop ajab sööd välja
Hlj 1892 (G. Kungur)
Hlj, Vän, Ksi - 3 var.
B1k2*.Must siga ajab punased põrsad välja? Ahjuroobiga süsi tõmbamine
Kuu 1935 (H. Huusman)
Amb v. JMd, Kuu, Tln - 3 var.
B1k3*.Must siga toob punased põrsad välja? Söed
Lih 1949 (Ü. Kreek)
Kei, Lih - 2 var.
B1l+.Must siga läheb ahju, ajab seitse põrsast ääre? Ribil
Lüg 1892 (J. Thomson)
Lüg, Trv, Nõo - 3 var.
B2a.Must siga läheb lauta, toob punased pojad välja? Roop läheb küdevasse ahju
Tõs 1921 (S. Lind)
B2b.Must siga läheb ahju, toob punased pojad välja? Ahjuruop
Khn 1948 (J. Sulengo)
B3a1.Must siga lähab lauta, ajab punatsed sead välja? Ahjuroop
KJn 1870 (J. Tiedemann)
SJn, KJn, Trm, Kod, Kan - 5 var.
B3a2*.Must siga lääb lauta, ajab punased siad laudast välja? Ahjuroop, süed
Pst 1888 (J. Jaakson)
Hls, Pst, KJn - 3 var.
B3a3.Must siga lähab lauta, aeab punased lautast välja? Ahjuroop
Mih 1894 (A. Kappak)
Vig, Mih, Vln - 3 var.
B3a4.Must siga ajab punased sead laudast välja? Ahjuroop
Mar 1923 (E. Labi)
Mar, Vil - 2 var.
B3b.Must siga läheb ahju, ajab punased sead välja? Ahjuroop ajab söed välja
Prn 1933 (E. Poolak)
Ca1*.Emmis läks lauta, ai punased põrsad välja? Roobiga kisti ahjust süsa
San 1970 (V. Hütsi)
Hel, San - 2 var.
Ca2.Emmis läheb lauta, punatse põrsa peran? Ahjuroop
Hel 1913 (J. Müür)
Ca3.Emis tuleb loutast välja, punased pörsad järel? Ahjuroop ja tulised söed
Emm 1931 (S. Soosaar)
Cb.Emis läheb ahju, toob punased põrsad välja? Ahjuroop
PJg 1928 (V. Erm)
Cc.Emmis lääb mõtsa, ajab punatse põrsad laudast välja? Ahjuruup
Hel 1889 (J. Keernik)
Da1*.Must emmis lääb lauta, aab punased põrsad vällä? Ahjuroop
Kõp 1888 (V. Reiman)
Sim, Tür, Mih, Noa v. Hii, Emm, Krj, Tor, Saa v. Hls, Trv, 2Vil, Kõp, SJn, Ksi, Pal, Trm, TMr, Ote, As - 19 var.
Ainelo II-III 73
Da2.Must emis läheb lauta, ajab punased põrsad laudast välja? Ahjuroop
Phl 1924 (A. V. Kõrv)
Mih, Phl - 2 var.
Da3.Must emmis lähäb lauta, aab verevad põrsad välla? Ahjuroop
TMr 1888 (P. Birkenthal)
TMr, Vru - 2 var.
Da4*.Must emis läheb lauta, toob palju punaseid põrsaid välja? Ahjuroop
SJn 1892 (H. Karell)
Koe, Rap v. Mär, 3Kul, Phl, Mus, SJn, Lai, Pal - 10 var.
Da5.Must emmis lääb lauta, pureb punatse põrsa laodast vällä? Roop
Trv 1892 (J. Kill)
Da6.Must emis aab punasid põrsud laudast välla? Roobiga tõmmatse ahust süssa
Han 1960 (I. Aavekukk)
Han, Plt - 2 var.
Da7.Must immis aja verevid põrssid laudast vällä? Roop ja tulised söed
Urv 1964 (A. Kurg)
Da8.Must emis toob punased põrsad lautast välja? Roobiga süsa tõmmataks
PJg 1888 (H. Lussik)
Da9.Must emis lähäb lauta, tuleb välla, punased põrssad ees? Ahjuroop
Käi 1938 (E. Ennist)
Db1.Must emis läheb ahju, ajab punased põrsad välja? Roop
Mus 1939 (K. Lepp)
Db2.Must immis lätt ahju, aja verevit põrsid vällä? Kuuk aja ahost tulits[it] hüdsi vällä
Se 1935 (A. Jänessoo)
Db3.Must emis läheb ahju, toob punased põrsad välja? Roop toob süsi
VMr 1929 (R. Viidebaum)
Db4.Must emmis aab punatsit põrsit ahjust vällä? Roobiga ajava süsi vällä
Ote 1982 (E. Tampere)
Dc.Must immis lätt pahta, aja verevid põrssõid ussõ? Roobiga kistas hütsi ahust ussõ
Har 1890 (J. Pähn)
Dd.Must emis läheb metsa, ajab punased põrsad välja? Leivaahi kööb ja tõmbad sööd ahjust välja
VJg 1984 (M. Kõiva)
De*.Must emis toob punased põrsad? Ahjuroop ja sööd
Krj 1940 (K. Lepp)
Emm, Krj - 2 var.
Ea.Must orikas läheb lauta ja ajab sealt punased põrsad välja? Roobiga tõmmatakse sööd välja
Plt 1891 (J. Reinthal)
Eb.Must orik lääb ahju, aab emiku punase porsidega vällä? Roop toob tukid ja sööd ahjust vällä
Lüg 1889 (E. Bachmann)
Fa.Must kult läheb lauta, ajab punased põrsad välja? Roop
Vän 1889 (J. Tammann)
Fb.Must kull lääb ahju, aab emiku punase porsidega vällä? Roop toob tukid ja sööd ahjust vällä
Lüg 1889 (E. Bachmann)
G*.Must põrsas läheb lauta ja ajap punased põrsad välja? Ahuroop
Kuu 1935 (V. Kruusval)
2Kuu, Pal - 3 var.
H1a1*.Must pullike lääb lauta, ajab punatse pullikse välla? Roobige tõmmatas tuli koldese
Trv 1890 (J. Tinn)
2Trv, Trt, Rõn - 4 var.
H1a2*.Must pullike lääb lauta, puseb punatse pullikse välla? Roop tõmbab söed ahjust välja
Trv 1894 (J. Liller)
2Trv - 2 var.
H1a3.Must pull ajab punased pullid laudast välja? Roop ajab söed ahjust välja
Trv 1894 (K. Tober)
H1b.Must pull lää ahju, pusk punatse pulli vällä? Roop ja söe
Krk 1936 (M. Sarv)
H1c.Must pullike ajab punatse pullikese välla? Ahjuroop
Trv 1890 (V. Mõts)
H2a.Must pullike läheb lauta, ajab punased põrsad välja? Ahju rookimine
Trv 1894 (J. Vaine)
H2b.Must pullike aab punatse põrsa laudast vällä? Roop
Trv 1890 (A. Rull)
I1a1*.Must härg lähab lauta, aeab punased härjad välja? Ahjuroop ja söed
Pär 1888 (H. Saat)
Ris, Vig, Pär, Trt, Rõu - 5 var.
Vrd. 181M5*
I1a2.Must härg lätt lauta, aja verevä härä vällä? Ahuruup
Rõu 1896 (H. Treu)
Puh, Rõu - 2 var.
I1a3*.Must härg laheb lauta ja aeab palju ruskid härgi laudast välja? Ahjuroop aeab sööd välja ahjust
Khk 1898 (T. Sömer)
Khk, Jäm - 2 var.
I1a4.Must härg lähab lauta, puseb punased härjad välja? Ahjuroop
Tt dat-ta (M. Undi)
I1a5.Must härg ajab punased laudast välja? Ahjuroop
Var 1938 (K. Kaljustik)
I1b.Must härg läheb ahju, ajab punased välja? Ahjuroop läheb ahju, tõmmab söed välja
Nis 1938 (R. Põldmäe)
Nis, Jäm - 2 var.
I2a1*.Must härg läheb lauta, aab punased pullikesed välla? Ahjuruup
Ksi 1888 (T. Riomar)
Saa, Trv, Ksi, Trm, Rõn - 5 var.
I2a2*.Must härg lääb lauta, ajab kõik punased pullikesed lautast välja? Roop, söed
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Saa, Hls, Hel - 3 var.
I2b.Must härg lää lauta, pusk punatse pullikese välla? Ahjuroop sütte sees
Krk 1889 (J. Kunimägi)
I3.Must härg läheb lauta, ajab punased lehmad välja? Ahjuroop
Trt 1927 (G. Kreebs)
I4a.Must härg läheb lauta, ajab punase põrsed välja? Roobiga veetakse söed ahjust välja
Hii 1888 (J. Kõrvne, P. Laane, G. Tikerpuu)
I4b.Must härg läheb lauta, ajab punased põrsad laudast välja? Ahjuroop ja sööd
Hlj 1888 (M. Falk)
I5.Must härg ajab punased lambad laudast välja? Söed ja roop
Tt 1968 (J. Palm)
J+.Must mullikas ajab punased pullikesed laudast väljä? Roop ja süed
Pal 1888 (M. Uus)
Pal, Urv - 2 var.
Ka.Must hobune läheb talli, ajab punatsed hobused välja? Roop ja söed
San 1967 (S. Lätt)
Kb.Must hobune lätt talli, aja punatsõ hobuse tallist vällä? Süte väljatõmbamine
Urv 1955 (T. Prisko)
L.Kõvera jalaga hobene aja tallist verevit hobesit vällä? Süsi kistakse ahjust roobiga
Se 1924 (H. Jänes)
M1a1.Must täkk lätt talli, aab kõik vereva täku välla? Hütsi kistas ahjust
Urv 1890 (J. Teder)
M1a2*.Must täkk lätt talli, aiase kõik verevä välja? Roop, hüdse
Võn 1895 (J. Moodis)
Võn, Kan, Urv - 3 var.
M1a3*.Must täkk läheb talli, ajab punased tallist välja? Ahjuroop
HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
Kei, HMd v. Ris - 2 var.
M1b.Punased täkud ees, must täkk taga järel? Sööd roobi ees
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 129 (1196); E EM2 112 (1568)
M2.Must täkk lätt talli, aja hulga verevid põrssid vällä? Ahjuroop
Võ 1895 (J. Schmidt)
N.Must jääras läheb lauta, ajab kõik lambad laiali? Ahjuroop
Sa 1909 (O. Liiv)
Oa.Must koer läheb lauta, ajab punased põrsad laudast välja? Ahjuroop
Hls 1889 (A. Meo)
Ob.Must kuer lehab ahju ning ajab punased pörssad ahjust välja? [Lahendus puudub]
Ans 1954 (S. Karjus)
P1.Must kukk ajab punased kanad laudast väljä? Roobuga süsi välja tõmbama
Kuu 1954 (E. Lindström)
P2.Must kukk läheb lauta, ajab punased põrsad välja? Roop põlevasse ahju
Kad 1936 (L. Böckler)
Qa.Must hunt läheb lauta, ajab punased põrsad laodast välja? Süsa tõmmatasse ahjust välja roobiga
Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
Qb.Must hunt läheb talli ja ajab punased põrsad tallist välja? Ahjuroop ja söed
Koe 1966 (E. Liivar)
R1a1*.Must mees läheb lauta, ajab punased põrsad välja? Ahjuroop
Hls 1889 (J. Meomuttel)
Iis, Sim, Amb v. JMd, Tln, Rap, Sa, Vän, Saa, Hls, Trv, Pst, 2Vil, Pil - 14 var.
Vrd. 454C
R1a2.Must miis läheb lauta, ajab punased põrssad laudast välja? Ahjuroop
SJn 1958 (V. Lõugas)
SJn, Pal - 2 var.
R1a3.Must miis lää lauta, aa hulga punatsit põrsit vällä? Ahjuruup
Krk 1892 (J. Hünerson)
Kos, Krk - 2 var.
R1a4*.Must mees ajab laudast punaseid põrsaid välja? Roobiga tõmmatakse ahjust süsi välja
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
Kos, Rõn - 2 var.
R1a5.Must mies lähäb lauta, peksab punaseid põrssad vällä? Söäd tõmmatakse ahjust ribilaga
Jõh 1964 (V. Rünne)
R1b.Must miis aja vereveid põrseid pahast? Ahuruup tulitseid hüdsi
Har 1888 (anon)
R1c1.Must mees läheb metsa, ajab punased põrsad välja? Söed
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
R1c2.Must mees ajab punased põrsad metsast välja? Söed ahjus
Ksi 1923 (L. Joor)
R1d+.1) Must miis aja verevid põrsid sulust vällä? Ahjo pühitäs
Kan 1895 (G. Loodus)
2) Must mies läheb aeda ja ajab punased põrsad välja? Ruop tõmbab söed ahjust välja
VJg 1984 (M. Kõiva)
VJg, Rap, Phl, Kan - 4 var.
R1e.Must mies läheb tuob punased põrssad välla? Ahi
As 1991 (A. Korb, A. Tuisk)
R2+.Must mees ajab punasid poissa toast välja? Ahjuroop
Kir 1969 (M. Tuul)
Pld, Kir - 2 var.
S1a1*.Must poosike liab lauta, aab punased põrsad väljä? Sütik ahjun
Kod 1888 (J. Kook)
Hii, Tõs, Plt, Kod - 4 var.
S1a2.Must poiss läeb lauta, ajab punased põrsad laudast välja? Ahjuroop
Mus 1949 (H. Valk)
S1a3.Must poiss aeab punased põrsad laudast välja? Ahjuroop
PJg 1876 (J. Reinson)
Tür, Kuu, PJg - 3 var.
S1b*.Must poiss veab punased põrssad ahjust välja? Ahjuroop toob sööd välja
Emm 1938 (E. Ennist)
Tür, Emm, Pöi - 3 var.
S1c.Must poiss läheb lauta, ajab punased põrsad ahjust välja? Söed ja roop
Aud 1964 (M. Proodel)
S1d.Must poiss lääb nurka, aab punased pörssad laudast välla? Ahjuruup
Mus 1949 (V. Kuut)
S1e*.Must poiss läheb metsa ja aeab punased põrssad välla? Roop
Juu 1933 (K. Mihkla)
Juu, Emm - 2 var.
S1f*.Must poiss aab punased põrssad välja? Roop toob söed ahjust
Rap 1928 (R. Viidebaum)
VMr, Rap - 2 var.
S2+.Musta peaga poisike ajab punased põrsad laudast välja? Roop, söed
Pee 1927 (R. Viidebaum)
Pee, Vas v. Se - 2 var.
S3.Must poiss ajab punased sead laudast välja? Ahjuroop ajab sööd välja
Muh 1927 (T. Kaljo)
S4.Musta pääga poisikene lätt lauta, aja verevid tsiku välla? Roobiga kisutas ahjust tulisid hütsi
Rõn v. San 1890 (P. Roose)
S5.Musta pääga poiskõnõ aa punatsõ hobõsõ kõik tallist vällä? Hüdsih roobiga ahjust vällä tõmbamine
Ote 1939 (A. Kroon)
Z1a1.Kõvõra jalaga teedakõnõ aja tallist verevit hobõsit vällä? Kuuk kisu hütsi vällä
Se 1973 (P. Hagu)
5Se - 5 var.
Vrd. 871
Z1a2.Kõvõra jalaga teeda aasõ verevit hobõsit tallist vällä? Kooguga kistas hütsi
Se 1929 (V. Savala)
5Se - 5 var.
Z1a3*.Kõvõra jalaga' vana teedakõnõ aasõ pääle tallist verevit hõbõsit vällä? Kooguga kistas ahost hütsi vällä
Se 1929 (A. Gehrke)
3Se - 3 var.
Z1a4.Kõvõra jalaga teedakõnõ aasõ tulitsit hobõsit tallist vällä? Kuuk kisk hütsi ahost
Se 1928 (T. Haak)
Z1b.Kõvõra jalaga teedakõnõ aja laudast verevit hobõsit vällä? Kuuk kisk ahost hütsi vällä
Se 1934 (A. Kits)
Z1c1.Kõvõra jalaga teedakõnõ, kaits pääle verevit hobõsit? Kuuk kohendas hütsi
Se 1933 (A. Tammeorg)
Z1c2.Kõvõra jalaga' teedakõnõ kisk hobõsit tallist vällä? Hütsi kistas ahost vällä
Se 1928 (T. Linna)
2Se - 2 var.
Z2*.Kõvõra jalaga vanameheke aase verevit hobõsit tallist vällä? Kuuk kisk hüdsi
Se 1931/3 (H. Tampere)
Vas, 3Se - 4 var.
Vrd. 200D4
Z3.Kõvõra jalaga teedakõnõ lätt tulitsõhe talli ja aja verevit varsu vällä? Kuuk aja ahost hütsi vällä
Se 1935 (A. Jänessoo)
Z4.Kõvõra jalaga teedakõnõ aja verevit lehmi laudast vällä? Hütsi kistas ahost vällä
Se 1934 (F. Paloots)
Z5.Kõvõra jalaga teedakõnõ aja verevit eläjit? Kuuk ja hüdse'
Se 1927 (J. Orusaar)
Z6.Kõvõra jalaga teedakõnõ aja laudast verevit tsiko vällä? Kooguga kistakse süsi ahjust välja
Kam 1959 (A. Relli)
Z7.Kõvõr vanamiis aja verevit tsiku vällä? Ahost kisutas hütsi
Vas 1902 (J. Jakobson)
Z8.Kõvõra jalaga teedakõnõ aja verevit ohvitseeri vällä? Kooguga kistas hütsi vällä
Se 1934 (N. Oinas)
Z9+.Meil om säne teedakane - ega hummügide verevid hobõsid mõtsa ae? Kuuk hüdsi kisk ahost
Kra 1903 (O. Kallas)
Se, Kra - 2 var.
• KMr 124 (12)
T.Kõvõra jalaga baabakõnõ aja hobõsid tallist vällä? Kuuk aja hütsi ahost vällä
Se 1934 (N. Oinas)
U1a1*.Kõvõra jalaga mehekene aase pääle verevet hobõset tallist vällä? Kooguga kistas hütsi ahost vällä
Se 1938 (A. Tubli)
6Se - 6 var.
U1a2.Kungajalaga mehekene aase tallitävve verevet hobõset vällä? Kook ja söed
Se 1940 (M. Kivisaar)
U1a3.Kõvõra jalaga mehekene aase verevit hobõsit takah? Kooguga siätäs hütsi
Se 1938 (A. ja M. Reinola)
Metstak 11 ja 33 (71); Metstak2 28 ja 30
U1b.Kõvera jalaga mehikene aab tallist hobõsit vällä? Ahoroop aab ahjust hütsi vällä
Se 1953 (O. Jõgever)
Vrd. 2575E
U2.Kõvõra jalaga mehekene aase verevet lambet takah? Kooguga siätäs hütsi ahoh
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
U3a.Klõmba jalaga mehikõnõ aja verevät karja laadast vällä? Ahjuroop
Se 1953 (U. Mägi)
U3b.Kõvõra jalaga mehekene aasõ hummokult varra karja mõtsa? Hütsi kistas ahost vällä
Se 1937 (A. Reinola)
V1a.Kõvõra jalaga poiskõnõ aasõ põrssit suurõst laadast väikeste? Hüdsi viiäs ahust pliidi ala
Räp 1892 (M. Jennes)
V1b.Must kõvõra jalaga poiskõnõ läts pahta ja tõi punatsõ põrsa vällä? Roop
Räp 1980 (E. Tampere)
V2.Kõvõra jalaga poisike aap tallist verevit hobõsit vällä? Roop
Vas 1888 (C. Lenzius)
W.Kõvõra jalaga Andrekõnõ aja laudast verevet lehme vällä? Süte võtmine ahjust
Se 1937 (N. Ress)
Õ1a.Kõver Jankakene lätt talli, aja verevid hobõsid usse? Kuuk, hüssi' aa usse ahost
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 128 (77)
Õ1b.Kõvõra jalaga Jaanikõnõ aja tallist verevit hobõsit vällä? [Lahendus puudub]
Se 1956 (V. Pino)
Õ2.Kõver-kõver Janakene lauda täve verevid lambakeisi aa usse? Aholuud pühk hüdsi usse ahost
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 128 (78)
Ä+.Kähere pääge vana nani aja august hulga verevid põrsid vällä? Ahuluud
Krl 1910 (H. Ojansuu)
Jäm, Krl - 2 var.
Ö+.Must tont läheb ahju, ajab punased põrsad välja? Ahjust süte kiskumine
Trm 1935 (R. Jungholz)
Mus, Trm - 2 var.
Ü1a1*.1) Laut punasid põrsaid täis, must siga läheb lauta, ajab kõik välja? Söed ja roop
Pst 1888 (M. Juurik)
2) Punased põrsad laudas ja must vana siga läheb ja ajab põrsad laudast välja? Roobiga tõmmataks süsa ahjust välja
Kod 1933 (K. Kütt)
Sim, Tür, Tor, Pst, Kod - 5 var.
Kontam.: = 1786C1a1*
Ü1a2.Pesa punatsid põrsid täus, must siga aab punatsid põrsid ahjust välla? Tulesöe: süsed t[õm]mate ahjust välla
Krk 1889 (J. Kivisäk)
Kontam.: = 1786C1a2
Ü1a3.Põhk punasid põrsid täis, must siga lääb lauta, ajab kõik punased põrsad välja? Roop ja tulised söed
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Kontam.: = 1786C1a3
Ü1b*.Laut punassi lambud täis, must siga ajab neid säält välja? Roobiga tõmmetesse ahjust süsi
Khk 1947 (A. Kannel)
Khk, Nõo - 2 var.
Kontam.: = 1786C1b*
Ü2a1*.Laut punasid põrsid täis, must emis lähäb ajab välla? Söed ahjus, roop
Hää 1934 (J. Nurme)
Amb, Käi, Hää - 3 var.
Kontam.: = 1786C2a1*
Ü2a2*.Laut punasid põrsid täis, must emmis toob välja? Ahjuroop toob söed välja
MMg 1888 (G. Tenter)
Krj, MMg - 2 var.
Kontam.: = 1786C2a2*
Ü2b.Pal'lu põrssaid on lautas, must emis lähäb sisse ja aeab kõik välla? Söed, roop
Noa 1938 (E. Ennist)
Kontam.: = 1786C2b
Ü3.Laut punasid põrsaid täis, must põrsas ajab välja? Ahi ja tulised söed ja roop
Tor dat-ta (T. Juurikas)
Kontam.: = 1786C3
Ü4a.Laut punasid pullikesi täis, must pullike laheb ja puseb kõik välja? Ahi tulisid süsi täis, roop kisub kõik välja
Pär 1911 (A. Karu)
Kontam.: = 1786C4a
Ü4b.Laut um verevid pullõ täus, üts must pull lätt sisse ja aja kõik välla? Ahoruup ja hütse
Vru 1906 (J. Samson)
Kontam.: = 1786C4b
Ü5a*.Laut punaseid härgi täis, must härg ajab kõik välja? Roop tõmbab sööd ahjust välja
Hlj v. Kad dat-ta (J. Landsmann)
Hlj v. Kad, Vil, Trt, Tt - 4 var.
• Helle 365 (51); Hupel 120; Lönnrot 154; Nörmann 35 ja 55 (51); Ahlqvist 73; Willmann 168 (47); Wied. 273; E EM 81 (642); KAH EKAl 161 ja 163 (48); Jürjens 26; E EM2 71 (826)
Kontam.: = 1786C5a*
Ü5b.Laudatäüs verevid härgi, üts must härg lätt sisse, aja kõik vereva välja? Roop
Kan 1888 (G. Veski)
Kontam.: = 1786C5b
Ü5c.Rusked härjad lautas, must härg lihab aab välja? Sööd ahjus, roop tõmmab välja
Vll 1890 (M. Kolm)
Kontam.: = 1786C5c
Ü5d.Üits laut punatsit pulle täüs, must härg lää sisse, aa na puha välla? Ahjust roogitakse süse välja
Krk 1889 (J. Kuusik)
Kontam.: = 1786C5d
Ü5e*.Verevit lehmi kik laut täüs, üts must härg lätt sisse, aase kiik väljä? Ahjoroop
Räp 1875 (J. Jagomann)
Rõn, Räp - 2 var.
Kontam.: = 1786C5e*
Ü5f+.Punane laut ja punased loomad, must härg läheb sisse ja aeab kõik välja? Ahi, söed, roop
Käi 1938 (E. Ennist)
Käi, Ote - 2 var.
Tõn. LLr 31 (7)
Kontam.: = 1786C5f+
Ü6.Tallitäüs verevid sõnne, mustakõnõ, kõverakõnõ ajaa verevä' sõnni' usse tallist? Kuuk kisk hüdsi' usse ahost
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 131 (174)
Kontam.: = 1786C6
Ü7a*.Tall punaseid hobuseid täis, must läheb sisse ja ajab kõik punased välja? Ahjuroop ajab süsi välja
TMr 1930 (E. Schmidt)
TMr, Trt, Võn, Kan - 4 var.
Kontam.: = 1786C7a*
Ü7b1*.Tall verevid hobõsid täüs, üts must hobõne lätt sisse ja aja kõik vällä? Aholuvvaga pühitäs ahju
Kan 1896 (G. Loodus)
Kan, Rõu - 2 var.
Kontam.: = 1786C7b1*
Ü7b2*.Tallitäüs verevid hobõsõid, üts must lätt aja kõik ussõ? Ahust kistas roobiga hütsi ussõ
Har 1890 (J. Pähn)
Võn, Ote, Har, Rõu - 4 var.
Kontam.: = 1786C7b2*
Ü7b3.Tall verevit hobesit täis, üts must hobene aja kõik välla? Ahjuroop ja tulitse hüdse
Rõn v. San 1889 (P. Roose)
Kontam.: = 1786C7b3
Ü7b4*.Tall verevid hobesid täis, must aab kõik neid välja? Hütse ahjun, roobiga tõmmatas välja
Puh 1888 (J. Loskit)
Puh, Kan - 2 var.
Kontam.: = 1786C7b4*
Ü8a1.Tall punatsit hobesi täis, üts must kompajalg lätt sisse, aja tõise kõik välja? Roobiga kistas hütsi ahjust välja
Kan 1888 (J. Väggi)
Kontam.: = 1786C8a1
Ü8a2.Tallitäüs punatsit hobõsit, üts haigõ jalaga aja kõik välja? Söed ja roop
Urv 1958 (A. Reigo)
Kontam.: = 1786C8a2
Ü8a3.Tallitäis punaseid hobuseid, üks must kõvera jalaga hobune ajab kõik välja? Söed ja ahjuroop
Räp 1963 (M. Kotka, H. Rebane)
Kontam.: = 1786C8a3
Ü8b1.Ahutäüs verevit hobõsit, üts kukajalaga lätt, aja kõik välja? Ahjuluud pühk hüdse välja
Rõu 1889 (K. Thom)
Kontam.: = 1786C8b1
Ü8b2.Tallitäüs verevid hobõsid, üts must krõnksjalaga lätt sisse, aase kõik vällä? Hütse ja ahoruup
Räp 1889 (J. Poolakess)
Kontam.: = 1786C8b2
Ü8b3.Tallitäüs verevet hobõset, läts üts kungajalaga hobõnõ, aase kõik tallist vällä? Ahotäüs kistas vällä hütsikooguga
Se 1929 (I. Sonts)
Kontam.: = 1786C8b3
Ü8b4.Tallitäüs verevit hobõsid, üts kõvver krõntsikõnõ aja kiik vällä? Ahjuroop ja süed
Vas 1887 (H. Prants)
• Meelej. nr. 48 (1887) 384 (21)
Kontam.: = 1786C8b4
Ü8b5.Tallitäis verevid hobesid, üts must krõntsikene aja kõik välja? Ahjuroop
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Kontam.: = 1786C8b5
Ü8b6.Suur tall täüs verevit hobõsit, must kungajalaga aja kõik vällä? Hüdse tõmmatas roobiga vällä
Urv 1956 (A. Reigo)
Kontam.: = 1786C8b6
Ü9.Verevid hobesid üts tallitäüs, üts lätt, aase kõik vällä? Ahjo pühitas luvvaga hüssi vällä
Plv 1893 (J. Tobre)
Kontam.: = 1786C9
Ü10a.Tallitäüs punatsid hobõsid, üts must täkk lätt aja kõik vällä? Roop ajab-kisub söed ahjust välja
Vas 1938/9 (E. Sõrmus)
Kontam.: = 1786C10a
Ü10b.Tall verevit täkke täüs, must täkk lätt sisse ja aase tõõse kõik vällä? Roobiga hüdse välläkiskmine
Võn 1888 (J. Jalajas)
Kontam.: = 1786C10b
Ü11.Tallitäüs verevit t'akkõ, üts limbajalaga lätt sisse, pess kõik vällä? Hütsi kistas ahjust vällä
Urv 1888 (G. Seen)
Kontam.: = 1786C11
Ü12.Laut lammaid täis, üks must läheb keskele, ajab teised kõik välja? Roobiga tõmmatakse söed ahjust
Pee 1927 (R. Viidebaum)
Kontam.: = 1786C12
Ü13a1.Laut lambaid täis, kohuoinas ajab kõik välja? Roobiga kistakse süsa
Tõs 1889 (H. Anniko)
Kontam.: = 1786C13a1
Ü13a2.Laut lambit täis, üts keräsarviga oinas pess vällä? Ahjuroop
Kam 1891 (C. Komms, H. S.)
Kontam.: = 1786C13a2
Ü13b.Tall verevit hobesit täis, kerasarviga oinas lätt aa kõik vällä? Hüdse ahjun ja roop
Ote 1893 (K. Parts)
Ü14*.Laut punaseid lambaid täis, must lammas läheb sisse ja ajab punased välja? Roop ja sööd
Plt 1891 (J. Reinthal)
Plt, Se - 2 var.
Kontam.: = 1786C14*
Ü15a.Punased põrsad laudas, must mees läheb ajab põrsad laudast välja? Põlenud söed ahjus ja ahjuroop
Kaa 1946 (O. Toombu)
Ü15b.Tallitäüs verevid hobesid, kõvera jalaga mees aase kõik vällä? Kook
Räp 1888 (J. Puksov)
Kontam.: = 1786C15b
Ü16a*.Laut punaseid põrssaid täis, must poisike ajab laudast põrssaid välja? Roobiga ahjust süte väljavõtmine
Äks 1992 (E. Leek)
Vig, MMg, Äks - 3 var.
Kontam.: = 1786C16a*
Ü16b1.Laut punaseid lammaid täis, must poiss ajab lammad välja? Süte väljaajamine ahjust
Hlj 1947 (E. Tarvel)
Ü16b2.Laut kuldlammaid täis, must poiss lähäb lauta, aab välla? [Lahendus puudub]
Juu 1930 (L. Hammermann)
X.Punaseid lammaid laut täis, kõik ilma sabata, must poisike ajab laudast välja? Söed, roop tõmbab välja
Kos 1888 (J. Pikkel)
Kontam.: = 947I 1786D
Vrd.200 1948
kk: Must siga läks ahju (tuli kustus ära) (Jäm)
1303.MUST SUU, PUNANE KEEL? Ahi - 0 (46) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 107 (944); Pet. HS I 18 (2); E EM2 95 (1254); Nurmik I 14; Kõrgesaar-Lahi II 18 ja 19; ÜÕÕ 36 (1); Praakli III 35; Hellerma V-VIII 17; Maanso 18; Maanso EkHv III/II6 44; Metstak2 23 ja 25
1304.MUST TSIGA, MULKE TÄIS? Sannakeres - 0+20+2+6 = 28 (32) var.
a.Must tsiga, mulke täis? Sannakeres
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Vil, TMr, Trt, 3Võn, Rõn, 5Ote, Räp - 13 var.
b.Must emmis, mulke täis? Sannakeres
Ote 1888 (V. Vaher)
Pä, 2TMr, Nõo v. Ote, 4Ote, 3Kan, Vru - 12 var.
c.Must emmis, sada mulku? Sannakeres
Ote 1889 (J. Birkenbaum)
d.Must siga, auke täis? Saunakeris
Võn 1960 (L. Järvemäe, K. Kõivumägi)
Kuu, Võn - 2 var.
1305.MUST VAKK, VALGÕ KAAS? Lumi maah - 1+1+2+0 = 4 (5) var.
a1.Must vakk, valgõ kaas? Lumi maah
Se 1939 (P. Toomemägi)
2Se - 2 var.
a2.Must vakk ja valge kaan? Maa
PJg 1876 (J. Reinson)
b.Must meri, valge kaas? Lumi maan
Ote 1889 (J. Kivisaar)
Vrd.2411
1306.MUST VARS JA PUNANE TUTT OTSAS? Kanepid - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Tõs 1889 (H. Anniko)
1307.MUST VASIKAS, VALGE PEA? Vahutav oja - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Lai 1888 (J. Remmelg)
E EM2 95 (1256)
Vrd.1727
1308.MUST VOKK, KULDSED NÖÖRID? Vanaaegne naiste kuub - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
MMg 1889 (A. Vuks)
1309.MUST ÕHVAKE, SINITSE MOKA? Sõuke - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krl 1889 (E. Kornel)
1310.MUST ÜMBRIK ÜMBER TUA? Tuanõgi - 0+8+0+0 = 8 (10) var.
a.Tara ümber toa? Nõgi
Hlj 1889 (J. A. Rehberg)
b.Ümrik ümber tua? Tahm
Plt 1878 (K. Moks)
Jõh, Plt - 2 var.
c1.Must ümbrik ümber tua? Tuanõgi
Trm 1896 (J. Soodla)
Hlj, Lai, Trm - 3 var.
E EM2 95 (1255)
c2.Must ümbrik üle toa? Nõgi suitsutoas
Hlj 1889 (J. N.)
d.Must seelik ümber tua? Tahm
VMr 1890 (K. V. Lurich)
Vrd.221 671 1863 1962
1311.MUSTA KIRBU JOOSEVA ÜMBRE MEHE MULGU? Tarumulgu - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
1312.MUSTA LEHMÄ MULLE-RULLE, TUORVITÄÜE VETTÄ JUONE? Saunakeris - 0+7+2+0 = 9 (11) var.
Aa.Musta lehmä mulle-rulle, tuorvitäüe vettä juone? Saunakeris
Kuu 1903 (J. Mikiver)
2Kuu - 2 var.
Ab.Musta lehmä mulle-rulle, tuorvitäüe vett ta juoneb? Saunakeris
Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
B.Oma härg härikäne, vahest juob tuobritäüe vett, vahest ei juo ühtagi, aitab ka paar nädälit ilma? Saunakeris
Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
C.Must härg, palju vett joob? Keris
Plt 1878 (K. Moks)
Da.Must häräkene, järvetäve vett är juu? Otspaja
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 129 (115)
Db1.Väikene, väikene häräkene, är juu järvetäve vett? Otspai
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 133 (223)
Db2.Veikene häräkene, juu ar' järvetävve vett? Otspaja
Lut 1937 (A. Sang)
Dc.Veikene häräkene, suurõ kao vett är juu? Otspaja
Lut 1936/8 (A. Sang)
1313.MUSTA PEAGA POISS, TÕRVAKASUKAS SELGAS? Peahari - 0+2+0+0 = 2 (15) var.
a.Musta peaga poiss, tõrvakasukas selgas? Peahari
PJg 1893 (M. Reimann)
RpS nr. 6 (1939) 188
b.Kähäre pääge poiss, tõrvakask sällän? Päähari
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Vrd.1693
1314.MUSTA SUURMA, KOLLATSE PUU, SINITSE HERNE, KES NEIST MÕIST KIITÄ, TUU SAAB LIHA? Püssilaskmine - 0+0+0+1 = 1 (1) var.
San 1967 (S. Lätt)
1315.MUSTA SÖÖB JA PUNAST SITUB? Püss - 0+4+0+0 = 4 (4) var.
Muh 1896 (H. Laipmann)
Jäm, 2Muh, Äks - 4 var.
Vrd.1316 1317
1316.MUSTA SÖÖB JA VALGET SITUB? Püss - 0+15+2+1 = 18 (24) var.
Aa1.1) Musta sööp, valget situp? Tuli
Ran 1889 (A. Tobber)
2) Musta süü, valget situs? Uherdiga lastas mulku
Ote 1889 (J. Kivisaar)
VNg, Vig, Trv, Pst, Ran, Ote, Se - 7 var.
E EM 103 (902); E EM2 91 (1195)
Aa2.Musta sööb ja valget situb? Püss
Kõp 1903 (M. Evert)
Kos, Jäm, Kõp, MMg - 4 var.
Aa3.Musta söö, aga valget situs? Piip
Urv 1890 (J. Teder)
Ab.Musta sööb ja valget heidab välja? Linaajamine
Urv 1955 (M. Reisma)
Ba.Musta süüb ja valget viskab, üle metsa sülitab? Püss
MMg 1889 (H. Rätsepp)
Kontam.: = 1276Ba
Bb.Musta sööb ja valged situb, üle metsa sülitab? Püss
MMg 1890 (L. Jakobson)
2MMg - 2 var.
Kontam.: = 1276Bb
Bc.Musta sööb ja musta situb, üle metsa sülitab? Püss
Lai 1935 (E. Siepermann)
Kontam.: = 1276Bc
C.Musta süü, kavvedele sülgas? Püss
Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
Kontam.: = 1573E
Vrd.1315 1317 2393
1317.MUSTA SÖÖB, HALLI ANNAB? Ahi - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Tõs 1895 (O. Schantz)
E EM2 91 (1196)
Vrd.1315 1316
1318.MUSTAD MOORID, VALGED VAARID (SCHWARZE MÜTTERCHEN, WEISSE VÄTERCHEN)? Das Fenster - 1+0+5+4 = 10 (49) var.
Tt enne 1876 (anon)
VNg, Khn, 6Se, As, Tt - 10 var.
• Wied. 281; E EM 103 (900); E EM2 91 (1191); Nurmik II 4 (3); Puus. KH III5 74; Ainelo II-III 114; Metstak2 20 ja 22
1319.MUSTAST TULEB ROHELINE, ROHELISEST VALGE, VALGEST TULEB SUURE USINUSEGA KOLNE? Rohi, piim, või - 1+1+0+0 = 2 (7) var.
a.Mustast tuleb roheline, rohelisest tuleb valge, valgest tuleb kollane suure usindusega? Maa seest tuleb rohi, rohust piim, piimast või
Tt 1869 (C. Körber)
• Körber VRMK 49 (21)
b.Mustast tuleb roheline, rohelisest valge, valgest tuleb suure usinusega kolne? Rohi, piim, või
Sa dat-ta (C. Allas)
1320.MUSTEM KUI MULD, SELGEM KUI KULD? Silmad - 1+0+0+0 = 1 (2) var.
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Vrd.kk: Must kui muld (Hää); Selge kui kuld (Rap)
1321.MUSTEM KUI MÜTT, HALLEM KUI ROTT, KALLIM KUI KULDRAHAKOTT? Silm - 1+40+15+15 = 71 (134) var.
A1a1.Hallimb kui rott, kallimb kui kuldrahakott? Silm
Rõu 1896 (H. Treu)
2Hlj, HMd, Vig, Han, Emm, Jäm, Jaa, Pöi, Khn, Tõs, Hls, Hel, Trv, 3Lai, Kod, Trt, Võn, Ote, Kan, 4Rõu, Plv - 27 var.
Meelej. nr. 32 (1887) 255 (1); E EM 35 (122); Mäesepp P 25 (1); E EM2 33 (145); E MM 7 ja 42 (35); E MM2 7 ja 45 (35); Mihkla EK III/II 132; Nugis 285 ja 312 (24); Metstak2 10 ja 11; E MM3 4 ja 36 (35)
A1a2.Hall kui rott, kallim kui kuldrahakott? Silm
Trm 1935 (R. Jungholz)
Tln, Trm - 2 var.
A1a3*.Hallim kui rott ja kallim kui kuldrahakott? Silm
Emm 1939 (E. Ennist)
Emm, 2Jäm, Plt, 2Trt - 6 var.
A1b.Mis on hallim kui rott ja kallim kui kuldrahakott? Inimese silm
Krj 1938 (A. Toomessalu)
A2.Hallim kui rott, kallim kui kuld ja rahakott? Silm
Ris 1892 (V. J. Rosenwaldt)
A3*.Hallimb kui rott ja kallimb kui rahakott? Silma
Kan 1895 (J. Tedder)
Kär, Ans v. Jäm, Pil, Kan - 4 var.
A4.Hallim kui rott, kuid kallim kui kuldraha? Silm
Hls 1893 (M. Kuum)
A5*.Haljamp ku rott, kallimp ku kuld? Silmä
Kan 1895 (G. Loodus)
Rak, Kan - 2 var.
Ba1*.Mustem kui mütt, hallem kui rott, kallim kui kuldrahakott? Silm
SJn 1889 (T. Köstner)
Jaa, 2Hel, Pst, Vil, Kõp, 3SJn, KJn, Plt?, Tt - 12 var.
• Ol. nr. 1 (1884) lk-ta (1)
Ba2*.Must kui mütt, hall kui rott, kallimb kui kuldrahakott? Silm
Ran 1889 (A. Tobber)
Tür, 2Pst, Ran - 4 var.
Bb.Mustemb kui mütt, virgemb kui rott, kallimb kui kuldne rahakott? Silma inimesel
Puh 1889 (J. Loskit)
Bc.Must kui mütt, karvane kui rott, kallimb kui kuldrahakott? Silm
San 1924 (E. Päss)
Bd.Must kui mütt, hall kui rott, ise kuldrahakott? Silm
Pst 1889 (H. Henno)
Pst, Tt - 2 var.
C.Must kui mutti, hall kui rott? Supikulp
Ris 1892 (V. J. Rosenwaldt)
D.Mustem kui mutt, kallim kui kuld? Silm
Kos 1892 (T. Wiedemann)
E EM2 91 (1198)
E.Mustem kui süsi, kallim kui kuldrahakott? Silmatera
San 1963 (O. Esta)
Fa.Mustem kui süsi, hallem kui rott, kallim kui kuldrahakott? Silm
SJn dat-ta (M. Kielas)
Fb.Must kui süsi, hall kui susi, kallimb kui kuldrahakott? Silm
Ran 1889 (A. Tobber)
Vrd. 1322
G.Sinidsem kui saks ja kallim kui kuldrahakott? Silmad
Rõu 1957 (O. Niinemägi)
Vrd. 958T7*
H.Must kui mütt, hall kui rott, mürab kui härg, songib kui siga? Sitasitikas
Hel 1889 (J. Keernik)
Kontam.: = 958Õ
Vrd.1635C1
kk: Kallis kui kuld (Rõu)
1322.MUSTEM KUI SÜSI, VALGEM KUI LUMI, KÕRGEM KUI KIRIK, MADALAM KUI REGI? Harakas - 13+230+179+106 = 528 (778) var.
A1a1.Kõrgem kui kirik, madalam kui regi, mustem kui süsi, valgem kui lumi? Harak
Hel 1874 (A. Wahlberg)
2Vai, Jõh, 2Rak, VJg, Sim, VMr, Amb, 3Amb v. JMd, 2JJn, 2Kuu, Kos, 2Rap, 2Nis, Mär, Var, Han, Lih, Mar, Noa, Phl, 2Emm, Kär, 4Tõs, PJg, 3Vän, Tor, Pär, Hää, Saa, 2Hls, Krk, 2Hel, 2Trv, Vil, 2SJn, 3KJn, 2Pil, Ksi, 3Lai, Pal, Trm, Kod, MMg, Äks, Trt, Ran, 2Ote, Räp, As, 2Tt - 75 var.
• Helle 364 (38); Hupel 120; Willmann 167 (36); Lindf. (1787) lk-ta (12); Lönnrot 154; Nörmann 35 ja 54 (45); Ahlqvist 72; Körber VRMK 40 (12); Körber Uus ABDr 12 (2); Wied. 270/1; Mötleja 13 ja 52 (46); Meelej. nr. 7 (1885) 30 (1); E EM 70 (522); KAH EKAl 161 ja 163 (36); Jürjens 30; E EM2 62 (680); Nugis 289 ja 313 (105); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (22); ÜÕÕ 118 (4); Täheke nr. 6 (1971) 15
A1a2*.Kõrgem kui kirik, madalam kui regi, mustõmb kui süsi ja valgõmb kui lumi? Harak
Kod 1894 (J. Tamm)
VMr, Hls, Hel, Vln, Pal, Kod - 6 var.
A1b*.Kõrgemp ku kerik, madalap ku regi, mustemb ku hüdsi, valgemp ku lumi? Harak
Võn 1895 (H. Mikkel)
Võn, Ote, Plv - 3 var.
A1c*.Mis on kõrgem kui kirik, madalam kui regi, mustem kui süsi ja valgem kui lumi? Harakas
KJn 1898 (C. Sööt)
Amb, Tür, Pst, KJn - 4 var.
CRJ Uar 30 (4); Org 57 (7); Ilmjärv Uus ABDr (1888) 41 (2); Tõn. ABDr12 38; Mäesepp K 40 (4)
A1d.Korgõmb kui kirik, madalamp kui regi, must kui hüdsi, valgõ kui lumi? Lind, harakas
Rõu 1910 (H. Ojansuu)
Tõn. LLr 54 (10)
A2a*.Kõrgem kui kirik, madalam kui regi, valgem kui lumi, mustem kui süsi? Kidaharakas
Mar 1937 (E. Ennist)
Kad, Sim, VMr, 2Amb v. JMd, Pee, Tür, Kuu, Kos, Juu, Rap, Mär, Mih, Mar, Krk, 4Trv, Vil, Pil, Lai, Trt, Nõo, Puh, Ote - 26 var.
Säde nr. 87 (1956) 4 (12)
A2b*.Vahel kõrgem kui kirik, madalam kui regi, valgem kui lumi, mustem kui süsi? Kitsharakas
Tor 1888 (K. Kirschbaum)
Tor, Trt - 2 var.
A3.Kõrgem kui kirik, valgem kui lumi, mustem kui süsi, madalam kui regi? Kiitsakas
Kaa 1947 (E. Virveste)
Sim, Ris, Kaa - 3 var.
A4.Kõrgem kui kirik, valgem kui lumi, madalam kui regi, mustem kui süsi? Harakas
Pil 1895 (H. Keller)
A5a*.Madalam kui regi, kõrgem kui kirik, mustem kui süsi, valgem kui lumi? Harakas
Jür 1888 (M. Petroff)
JJn, Kuu, Jür, Emm, Muh, Vän, Saa, Krk, Trv, SJn, Ote - 11 var.
A5b.Madalamp kui regi, korgõmp kui kerik, must kui hüdsi, valgõ kui lumi? Harak
Rõu 1889 (K. Thom)
Kündja nr. 16 ja 17 (1885) 87 ja 95 (6)
A6.Madalam kui regi, kõrgem kui kirik, valgem kui lumi, mustem kui süsi? Harak
Kõp 1888 (V. Reiman)
Amb, Vig, Kõp, Pil, Trm - 5 var.
EMrd IV 56 (28)
A7.Madalam kui regi, mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kirik? Harakas
TMr 1926 (L. Berg)
Hlj, TMr - 2 var.
A8a1.Mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kirik, madalam kui regi? Harakas
Hlj 1888 (K. Leetberg)
2Jõh, 3Iis, VNg, 2Hlj, VJg, VMr, 3Amb, Amb v. JMd, 2Koe, Tür v. Juu, Kuu, HJn, Jür, 2Kos, Juu, Rap, Rap v. Mär, Hag, Kei, HMd, HMd v. Ris, Ris, 3Vig, Var, Han, Kse, Mar, Noa, Noa v. Hii, Emm, Krj, Krj v. Mus, Khk, Kär, Ans, Vll, Pöi, 2Tõs, PJg, Tor v. SJn, Hää, 2Saa, 2Hls, 2Krk, Hel, 2Trv, 3Pst, 2Vil, 3SJn, 4KJn, Plt, 3Pal, Pal?, 3Trm, Kod, 2MMg, Äks, TMr, Ran, Ote, 3As - 91 var.
Gressel Uus ABDr 11 (1); Borm Prn. Er Kal. (1879) 11; Ol. Lisa nr. 15 (1888) 240 (18); Kmpm. KLr I4 29 (55); Kuusik La 18 (1); Laste prillid I 21 (1)
A8a2*.Mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kirik ja madalam kui regi? Harakas
Lai 1897 (H. Asper)
2Sim, VMr, Pee, Kul, Muh, Tõs, Hää, Trv, Lai, Ote - 11 var.
A8a3.Mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kerik, madalam kui maaregi? Harakas
Iis 1957 (T. Vaas)
A8b.Mustemb kui hüdsi, valgemb kui lumi, kõrgemb kui kerik, madalamb kui regi? Harakas
Nõo 1888 (J. Tüklov)
A8c.Mis on mustemb kui süsi, valgem kui lumi ja kõrgem kui kirik ja madalam kui regi? Harakas
Kad 1888 (J. Linkstein)
Puus. KH 27; Puus. KH II5 38; Puus. EKGr 131
A8d1.Must kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kirik, madalam kui regi? Kiitsharakas või harakas
Mih 1938 (V. Eenveer)
A8d2*.Must kui hütsi, valge kui lumi, kõrgemb kergost, madalamb rege? Harak
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
Urv, Räp, Vas v. Se - 3 var.
A9a*.Mustem kui süsi, valgem kui lumi, madalam kui regi, kõrgem kui kerik? Harakas
Käi 1948 (V. Kukk)
Vai, Iis, Hlj v. Kad, JJn, Tür, Kuu, Käi, Tõs, Pär, Ksi, 3Lai, 3Trm, Trt - 17 var.
Mihkla-Tedre 57; Mihkla-Tedre EK9 21
A9b.Mustem kui hüdsi, valgem kui lumi, madalamb kui regi, kõrgemb kui kerik? Harak
TMr 1888 (P. Birkenthal)
TMr, Se - 2 var.
A9c*.Must kui süsi, valge kui lumi, madalam kui regi, kõrgem kui kirik? Harakas
Hel 1889 (H. Karolin)
Sim, Mus, Hel, Se - 4 var.
A9d.Musteb kui süsi, valgem kui lumi, kui mahan, siis madalam kui regi, kui üleven, siis kõrgem kui kirik? Harak
Krk 1889 (M. Kõdar)
A10a.Valgem kui lumi, mustem kui süsi, kõrgem kui kirik, madalam kui regi? Kiitsak
Tõs 1948 (T. Soonets)
Vi, Kuu, Kaa, Muh, 2Tõs, Prn, Saa?, Hls, SJn, Ksi, Lai, MMg v. Äks, Nõo, Rõu - 15 var.
Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (3)
Vrd. 898H+
A10b*.Valge kui lumi, must kui hüdsi, kõrgemb kui kirik, madalamb kui regi? Pääsuke
Hel 1925 (E. Päss)
Tln, Hel, Nõo - 3 var.
A11a*.Valgem kui lumi, mustem kui süsi, madalam kui regi, kõrgem kui kirik? Harakas
Pil 1990 (L. Kolk)
Amb v. JMd, Tln, Pil, Trt, Se - 5 var.
A11b.Valge kui lumi, must kui süsi, madalam kui regi, kõrgem kui kirik? [Lahendus puudub]
Pld dat-ta (E. Springberg)
B1.Mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kirik? Harakas
Jõe 1878 (F. Matson)
Kuu, Jõe, Kaa, Vän, 2Pil, San, Tt - 8 var.
Wied. 281; E EM 104 (906); Kmpm. KH 49; E EM2 91 (1201); Ordlik EKÕ (1960) 141 (2)
B2*.Valgem kui lumi, mustem kui süsi ja kõrgem kui kirik? Harakas
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
Hlj, Rkv, Jõe - 3 var.
B3.Kõrgeb kui kirik, madaleb kui regi, musteb kui süsi? Harak
Krk 1889 (J. Kivisäk)
Krk, Puh - 2 var.
B4a.Kõrgem kui kerik, mustem kui süsi, valgem kui lumi? Harakas
Hlj 1895 (A. Raid)
B4b.Mis om korem ku kerik, mustem ku hüdsi, valgem ku lumi? Taivas, öö ja päiv
Har 1921/2 (P. Voolaine)
B5.Korge kui kirik, valge kui lumi, must kui süsi? [Lahendus puudub]
Trm 1923 (M. Kuusk)
B6.Kõrgem kui kirik, mustem kui süsi ja madalam kui regi? Kiitsakas või harakas
Mih 1948 (V. Noorkõiv)
B7*.Mustep ku süsi, valgep ku lumi, madalep ku regi? Harak
Krk 1936 (A. Grünvald-Univer)
Rak, Kuu, Lih, Emm, Krk, Se - 6 var.
B8*.Valgem ku lumi, mustem ku hüdsi, madalam ku regi? Harak
Har 1888 (anon)
Hel, Har - 2 var.
B9.Madalam kut regi, mustem kut süsi ja valgem kut lumi? Kiitsakas
Emm 1931 (S. Soosaar)
B10.Madalam kui regi, kõrgem kui kirik, mustem kui süsi? Harakas
Kuu 1935 (A. Mägi)
B11.Madalam kui regi, mustem kui süsi, kõrgem kui kirik? Kiitsakas, harakas
Tõs 1948 (T. Soonets)
Tõs, San - 2 var.
B12.Kõrgem kui kirik, madalam kui regi, valgem kui lumi? Harakas
Pst 1936 (L. Köögardal)
B13.Kõrgem kui kirik, valgem kui lumi, madalam kui regi? Kiitsak
Tõs 1948 (T. Soonets)
Tõs, Saa - 2 var.
B14.Madalap kui regi, valgõb kui lumi, kõrgep kui kerik? Harakas
Rõu 1977 (E. Tampere)
B15.Valge kui lumi, kõrgeb kui kirik, madalam kui regi? Harak
As 1969 (R. Ottesson)
C1a*.Mustem kui süsi, valgem kui lumi? Kiitsakas (harakas)
Sa 1888 (F. W. Ederberg)
Ans, Sa, 2Ote, Rõu - 5 var.
Pioneer nr 5 ja 7 (1954) 31 (5)
Vrd. 468A3a
C1b*.Mis mustõmb kui süsi ja valgõmb kui lumi? Harak
Se 1961 (E. Normann)
2Se - 2 var.
C1c.Must ku hütsi, valge ku lumi? Harakas
Kan 1964 (M. Meho, M. Märtinson, S. Räppo, T. Talv)
C2*.Valgõmp kui lumi, mustõmb kui hüdsi? Harak
Kam 1890 (J. Siimus)
Jõh, Tõs, Kam, Se - 4 var.
C3.Kõrgem kui kirik, valgem kui lumi? Kidarak (harakas)
Sa 1909 (O. Liiv)
C4a.Kõrgem kui kirik, madalam kui regi? Harakas
Kul 1895 (J. Reinson)
Hlj, Pld, Kul, Muh, SJn, Pal, 2Se - 8 var.
Kmpm. Kõ 12; Lasteleht nr. 11/12 (1934) ja 1 (1935) 191; Aavik 53 ja 102
C4b.Kõrgemal kui kirik, madalamal kui regi? Harakas
Rkv 1934 (E. Siirak)
C5.Madalam kui regi, kõrgem kui kirik? Harakas
MMg 1983 (E. Tampere)
Jõh, Hlj, Hls, MMg - 4 var.
C6.Mustem kui süsi, madalam kui regi? Kiitsakas (harakas)
Aud 1964 (M. Proodel)
D1a1*.Mustem kui süsi, valgem kui lumi ja kõrgem kui kirikutorn, madalam kui regi? Harakas
Vil 1892 (H. Pihlap)
Kad, Tln, Hls, 2Vil, Plv - 6 var.
Meelej. nr. 36 (1887) 287 (46)
D1a2*.Mustõmb kui hüdsi, valgõmb kui lumi, korgemb kui kerkutorn, madalamb kui maaregi? Harakas
Ote 1889 (G. Wulff)
Puh, Ote, Kan - 3 var.
D1a3*.Must ku hüdsi, valge ku lumi, korgõmb ku kerikutorn, madalamb ku maaregi? Harak
Har 1890 (J. Pähn)
Ha, Vlg, Krl, Har - 4 var.
D1b1*.Mustõmb ku hüdsi, valgõmb ku lumi, madalamb ku regi, korgõmb ku kerikutorn? Harak
Urv 1964 (A. Kurg)
3Jõh, Pöi, Saa, Saa v. Hls, Hel, Trt, Elv, Ote, Urv - 11 var.
D1b2*.Must ku hüdsi, valge ku lumi, madalamb ku regi, kõrgemb ku kirikutorn? Harak
Võn 1889 (T. Lätti)
Jõh, Vil, 2Võn, Rõn, Ote - 6 var.
D1c1*.Valgemb kui lumi, mustemb kui hüdsi, kõrgemb kui kirikutorn, madalamb kui regi? Harak
San 1895 (J. Kuldsep)
Kuu, Võn, San, Vas, Tt - 5 var.
D1c2.Valge kui lumi, must kui süsi, kõrgem kui kirikutorn, madalam kui regi? Harakas
Võn 1960/1 (M. Tõlgo)
D1d.Valgem kui lumi, mustem kui süsi, madalam kui regi ja kõrgem kui ükski torn? Harakas
Jõh 1937 (E. Mets)
D1e*.Korgõmb kui kerigutorn, madalamb kui regi, mustõmb kui hütsi, valgõmb kui lumi? Harak
Vas 1902 (J. Jakobson)
SJn, Rõu, Vas - 3 var.
D1f.Kõrgem kui kirikutorn, madalam kui regi, valgem kui lumi, mustem kui süsi? Harakas: lendab kõrgemale kirikutornist, laskub maa peale, siis on madalam reest
Plt 1950 (V. Kuut)
D1g.Madalam ku regi, korrem ku kerikutorn, must ku hüdsi ja valge ku lummõ? Harak
Urv 1933 (R. Viidebaum)
D1h.Madalam kui regi, kõrgem kui kirikutorn, valgem kui lumi, mustem kui süsi? Harakas
Urv 1955 (M. Reisma)
D2a.Mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kirikutorn? Kitsakas
Mus 1958 (E. Rosin)
Mus, Tt - 2 var.
D2b.Valgem kui lumi, mustem kui süsi, kõrgem kui kirikutorn? Harakas
Vil 1889 (F. Kuhlbars)
D3a.Madalam kui regi, kõrgem kui kirikutorn? Harakas
TMr 1932 (H. Glück)
TMr, Ote - 2 var.
D3b.Korgõmp kui kerigotorn, madalamp ku regi? Harakas
Se 1940 (M. Kivisaar)
E1a1*.Mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kirik, madalam kui maarohi? Kitsharakas
PJg 1876 (J. Reinson)
Hlj, PJg, Hls, Ksi, Trm - 5 var.
Vrd. 1610
E1a2.Mustemp ku süsi, valgemp ku lumi, kõrgemp ku kirik, madalemp ku maahein? Harak
Hls 1891 (J. Riiet)
Hls, Rõu - 2 var.
E1b*.Valgem kui lumi, mustem kui süsi, kõrgem kui kirik, madalam kui maarohi? Harakas
Plt 1878 (K. Moks)
KJn, Plt, Trm - 3 var.
E1c.Valgem kui lumi, mustem kui süsi, madalam kui maarohi, kõrgem kui kirik? Harakas
Mus 1978 (U. Kruusamäe, L. Kull, T. Vackermann)
E1d.Kõrgem kui kirik, madalam kui maahein, valgem kui lumi, mustem kui süsi? Harak
Pst 1888 (J. Jaakson)
E1e.Madalam kui maarohi, kõrgem kui kirik, mustem kui süsi, valgem kui lumi? Kiitsharak
Jäm 1906 (H. Usin)
E2a.Must ku hütsi, valgõm ku lumi, madalamp maahaina? Harak
Se 1937 (P. Tammepuu)
E2b.Valgep ku lumi, madalap ku maahein, kõrgep ku kirik? Harak
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
E3a.Kõrgem kui kerik, madalam kui rohi? Harak
Trm 1937 (M. Särg)
Khk, Trm - 2 var.
E3b.Pikem kui kirik, madalam kui maarohi? Tee
HJn 1889 (H. Tiidermann)
E3c.Madalamat maaheinä, kõrgemat kirikut? Tii
Trv 1892 (J. Kill)
F1a*.Mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgemal kui kirikutorn, madalamal kui ristikhein? Harakas
Khk 1946 (L. Tarkin)
Phl, Khk, Ote - 3 var.
Metstak 17 ja 34 (161); Metstak2 47
F1b*.Valgem ku lumi, mussem ku süsi, kõrgem ku kerikutorn, madalam ku muarohi? Harakas
Kod 1948 (H. Nõu)
2Hls, Kod - 3 var.
F1c*.Must ku hütsi, valgõ ku lumi, matal ku maahain, korgõmp ku kerkotorn? Harak
Räp 1889 (J. Poolakess)
Rõu, Räp - 2 var.
F1d.Valgemb kui lumi, mustemb kui hüdsi, madalamb kui maarohi, kõrgemb kui kerkutorn? Harak
Ran 1968 (E. ja H. Tampere)
F1e*.Korõmb kui kerigutorn, madalamb maahaina, mustõmb kui hüdsi, valgõmb ku lumi? Harak
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Krj, Ote, Rõu - 3 var.
F2a.Madalem kue maarohe, pekem kue kergotorn? Maantie
Phl 1889 (J. Mey)
F2b.Pitkem kui kirikutorn, madalam kui maahein? Maantee
Tõs 1890 (M. Kirikall)
G*.Mustem kui süsi, valgem kui lumi, madalam kui regi, kõrgem kui puud? Harakas
Var 1888 (M. Karotom)
Var, Rei, Vil - 3 var.
H1a.Korkõp kotta, madalap rekke, mustõp hüst, valgõp lummõ? Harak
Se 1937 (F. Ilvik)
3Se - 3 var.
H1b1.Mustep hüst, valgep lumme, kõrgep kota, madalap reke? Harak
Se 1924 (H. Jänes)
2Se - 2 var.
H1b2.Mustõp kui hüdsi, valgõp kui lumi, üles lindas, sis om korgõp kota, maalõ lask, sis om madalap reke? Harak
Se 1949 (V. Pino)
H1c.Valgemb kui lumi, mustemb kui hüdsi, korgemb kui koda, madalamb kui regi? Harak
Võn 1889 (J. Kripson)
H2*.Madalamb ku maaregi, korgemb ku kuaharja? Harak
Har 1921/2 (P. Voolaine)
Har, Se - 2 var.
I*.Korgõmb koto, madalamb maahaina, mustõmb hüst, valgõm lummõ? Harak
Se 1934 (N. Oinas)
2Se - 2 var.
Ja*.Korgõb koto, madalab majja, mustõb hüst, valgõb lummõ? Harak
Se 1935 (A. Põhi)
2Se - 2 var.
Jb.Mustõmb hüst, valgõmb lummõ, korgõmb koto, madalab majja? Harak
Se 1935 (A. Põhi)
2Se - 2 var.
K.Valgemb kui lumi, mustemb kui süsi, korgemb kui mägi ja madalamb kui regi? Harakas
Kuu 1964 (E. Lindström)
Vrd. 1610A1
L1*.Madalam kui maa, kõrgem kui kirik, mustem kui süsi, valgem kui lumi? Harakas
Pil 1891 (J. Järv)
Lüg, Kuu, Pil - 3 var.
L2*.Korgõp ku kerik, madalap ku maa? Tuul
Se 1935 (A. Jänessoo)
2Se - 2 var.
Vrd. 1610G4a1*
Ma*.Mustem kui süsi, valgem kui lumi, madalam kui siga ja kõrgem kui kirik? Kiitsharakas
Vig 1889 (M. Liedenberg)
Vig, Hps, Sa - 3 var.
Vrd. 1046
Mb.Valgem kui lumi, mustem kui süsi, kõrgem kui kirik, madalam kui siaküna? Harakas
Ksi 1888 (T. Riomar)
N+.1) Kõrgem kui kirk, madalam kui regi, mustem kui tukk, valgem kui lumi? Kitsharak
Kär 1898 (T. Sömer)
2) Mustemb kui muda, valgemb kui lumi, kõrgemb kui kerik? Harak
Kan 1895 (J. Tedder)
Phl, Kär, Pal, Kan - 4 var.
Ainelo II-III 62
Vrd. 958Sa*
O+.1) Mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kirik, madalam kui mari? Harak
Saa 1888 (J. Miländer)
2) Madalamp kui aid, kõrgemp kui kerk, valgemp kui lumi, mustemb kui hütsi? Harak
Rõn 1888 (A. Andrei)
3) Mustem kut süsi ja valgem kut lumi, kõrgem kut kirk ja madalam kut härgerataste vehmer? Kiitsakas
Muh 1938 (R. Viidalepp)
Kaa, Muh, Saa, Rõn, Vru - 5 var.
P+.Must kui süsi, valge kui lumi, kõrgem kui mets ja madalam kui regi? Harakas
Tln 1940 (G. J. Kallus)
2Tln, Ote - 3 var.
Säde nr. 55 (1958) 4 (8)
Q.Madalam kui regi, körgem kui kirikutorn, must kui pigi, valge kui lumi? Kirilind (harakas)
Kär 1985 (M. Mäger)
R+.1) Mustemb ku nõgi, valgemb ku lumi, madalamb ku regi ja kõrgemb ku kirikutorn? Harak
Trv 1896 (J. Tõllasson)
2) Valgõp ku lumi, mustõp ku muda, madalap ku maa? Harakas
Se 1938 (J. Ilvik)
3) Mes om kõrgemb kui kirikotorn ja madalamb kui ägel, mustemb kui hüdsi ja valgemb kui lumi? Die Elster
Räp 1823/41 (J. F. Heller)
Jäm, Muh, 2Trv, Rõu, Räp, 5Se - 11 var.
Pet. EüK2 66
S.Muist süsimusta, muist valged, kõrgem kui kirik ja madalam kui regi? Harakas
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
Z.Must ku hüdsi, valgõ ku lumi, ni täntäs ku juut? Harak
Lut 1927/32 (P. Voolaine)
Ta*.Mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kirik, madalam kui regi, tantsib kui neitsi? Harakas
KJn 1870 (J. Tiedemann)
KJn, Ksi - 2 var.
Vrd. 56B2a4
Tb.Kõrgem kui kirik, madalam kui regi, valgem kui lumi, mustem kui süsi, tantsib kui emand? Harakas
Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
Tc.Mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kirik, madalam kui regi, ise tantsib kui saksa hobune? Harak
Vil 1895 (J. Täht)
Ua.Otsast kui ora, keskelt kui kera, mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kirik, madalam kui regi, ise tantsib kui emand? Harakas (lind)
Mih 1888 (H. Perkson)
E EM 114 (1022); E EM2 100 (1357); E MM 13 ja 44 (174); E MM2 13 ja 47 (176); Ainelo II-III 196; Pioneer nr. 6 (1958) 32 (5); E MM3 10 ja 38 (176)
Vrd. 56 1481
Ub.Otsast kui ora, keskel kui kera, valgem kui lumi, mustem kui süsi, tantsib kui emand (Am Ende wie ein Pfriem, in der Mitte wie ein Knaul, weisser als Schnee, schwärzer als Kohle, tantzt wie eine Frau)? Die Elster
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 283; ER Kal. (1884) 93 ja 97 (5)
V1.Mürab kui härg, songib kui siga, lendab kui sirk, madalam kui regi, kõrgem kui kirikutorn? Sitikas
Tt 1932 (A. Sokk)
Kontam.: = 958V1
V2*.Tustib kui siga, mürab kui härg, kõrgem kui kirik, madalam kui maarohi? Sitikas
Tor 1889 (M. Ostrov)
2Tor, Puh, San - 4 var.
Kontam.: = 958V2*
V3a.Madalamb ku maahain, korgõmb ku kerikutorn, lindas ku tsirk? Sitikas
Urv 1956 (A. Reigo)
Kontam.: = 958V3a
V3b.Kõrgem kui kirik, madalam kui regi, lindab kui lind, mustem kui süsi, valgem kui lumi? Harakas
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Kontam.: = 958V3b
V4.Must kui hüdsi, matal kui regi, mürrä kui härg, lindäs kui lind, aga lind ta-i ole? Sitasitik
Kan 1963 (R. Praakli)
Kontam.: = 958V4
V5a.Madalam kui regi, kõrgem kui kirik, mustem kui süsi, röögib kui härg, songib kui siga? Sitikas
Hls 1889 (J. Meomuttel)
2Hls - 2 var.
Kontam.: = 958V5a
V5b.Kõrgem kui kirik, madalam kui maarohi, mustem kui süsi, mürab kui härg, sööb sitta kui siga? Sitasitikas
PJg 1888 (J. Reinson)
Kontam.: = 958V5b
V5c.Möörgab kui härg, tõngub kui siga, mustem kui süsi, madalam kui maarohi? Sitikas
Khn 1889 (A. Lepik)
Kontam.: = 958V5c
V6*.Kõrgem kui kirik, madalam kui maarohi, must kui süsi ja mürab kui härg? Sitikas
Kse 1936 (R. Viidalepp)
Kse, SJn - 2 var.
Kontam.: = 958V6*
V7.Mustem kui süsi, lendab kõrgemal kui kirik? Sitik
Tõs 1921 (S. Lind)
Kontam.: = 958V7
V8.Valge kui lumi, must kui süsi, sinine kui saks, mürab kui härg, lendab kui lind? Harak
Trv 1937 (J. Veskemäe)
Kontam.: = 958V8
V9.Mis on mustem kui süsi, valgem kui lumi, möirgab kui härg? Harakas
Vig 1896 (M. Lemmerkänd)
Kontam.: = 958V9
V10+.Madalamb maahaina, korgõb kivikotta, lindas, siis müirä, lask maaha, tsung kui tsiga? Sitasitikas
Se 1935 (D. Karnask)
Emm, San, Se - 3 var.
Kontam.: = 958V10+
Wa.Korgõmb ku hobõnõ, madalamp ku regi? Harak
Kan 1895 (G. Loodus)
Kontam.: = 1046Da
Wb.Madalam kui regi, kõrgem kui hobune? Sadul
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
Kontam.: = 1046Db
Õ1a.Pikem puist, pikem maist, madalam kui maaregi? Tee
Trt 1922 (J. Liiman)
Kontam.: = 1610H1a
Õ1b.Pikemb kui üitski puu ja madalamb kui regi? Tii
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Kontam.: = 1610H1b
Õ2.Pikemb ku puu, kõrgemb ku kirik, madalamb ku maahein? Tii
Trv 1897 (J. Vaine)
Kontam.: = 1610H2
Ä.Valgõb lumme, mustõb hüst, liuglõs ja laugles, maale ka sata-ai? Harak
Se 1910 (H. Ojansuu)
Kontam.: = 647K
Ö.Mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kerik, madalam kui regi, lendab üle ilmamaa, keegi teda kätte ei saa? Harak
Kod 1923 (H. Vilde)
Kontam.: = 1210E
Ü.Madalam kui regi, kõrgem kui kirik ja peotäis peergu persses? Harakas
Tln 1926 (M. Sengbusch)
Kontam.: = 1083Ä
Vrd.82 132 715B 898 1045 1051O3+ 1250 1253 1321Fb 1634 2366 2799
kk: Must kui süsi (Tõs); Valge kui lumi (KJn); Must kui muda (Juu); Must kui tukk (Trv); Kõrge nagu kirikutorn (Vil); Tantsib ku emänd (Trv); Tingib nagu juut (Trv)
1323.MUSTLANE POOP TÄRE LAEN? Suits - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.Mustlane poop täre laen? Suits
Rõn 1888 (A. Andrei)
b.Mustlane puvvas tare lakke? Pada kooguga
Ote 1888 (H. Nugin)
1324.MUSTLASE UUR, SIA TAMM, KONNA KAEV JA KASSI ÕUN? Pää (päikene), lepp, lusikas ja kadakamari - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Pil 1888 (T. Sander)
E EM 106 (927); E EM2 93 (1227)
1325.MUTLIK, SUSTLIK, SURELIK, ELALIK, PUNALIK, PÄRLIK JA ILMASKI VERD EI OLE? Vähk - 0+1+1+0 = 2 (3) var.
a.Süstlik, mustlik, pärlikoor, elab ehk sureb, ilmaski verd ei ole? [Lahendus puudub]
VMr 1889 (M. Kampmann)
b.Mutlik, sustlik, surelik, elalik, punalik, pärlik ja ilmaski verd ei ole? Vähk
Koe 1939 (L. Priks)
Vrd.2144
1326.MUTIKE ALL, MATIKE PÄÄL? Silm - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pst 1889 (H. Henno)
1327.MÜTT ISTÜB MÄTTÄS, LIHÄTÜKK SUUSS? Lapse imemine - 0+3+0+0 = 3 (5) var.
a.Mütt istüb mättäs, lihätükk suuss? Lapse imemine
Kuu 1892 (M. Odenberg)
2Kuu - 2 var.
b.Mütt istub mättäs, tükk tuorest liha suus? Lapse imemine
Kuu 1903 (J. Mikiver)
E EM2 95 (1263)
Vrd.1072P1*
1328.MUISTA MUERU, MUERUST SUERU, SUERUST SORDU, SORRUST SIGURIAIA PELDU? Kitse juoks - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Kuu 1939 (S. Hirrend)
Vrd.1558Bc
1329.MUISTA MUST VALGEKS? Öö päevaks - 0+1+0+2 = 3 (5) var.
A.Muista must valgeks? Öö päevaks
Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
2Kuu - 2 var.
B.Muista must valgeks ehk kanasitt kahekarvaliseks? Kanasitt
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
1330.MUISTA MUTRE, MUTREST VETRU, VEDRUST KIERUPÄÄSSE, KIERUPÄÄST MUNASSE, MUNA MAHA PLAKSTI? Püssülaskmine - 0+1+1+1 = 3 (4) var.
Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
3Kuu - 3 var.
EMrd V 188 (86)
Vrd.1574C10a+
1331.MUISTA, MUISTA MUORI, MUORIL KULLA KIERU? Sipulas - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
Vrd.1558
1332.MÕESSU, MÕESSU MÕEROKE, LÄBI KÄTE KIÄRUKE, ISE VILLAVIIROKE? Lammaravvad - 0+1+2+2 = 5 (5) var.
Aa.Mõsta, mõsta mõõlu, üle käte kaalu ja üle villa vaalu? Lamma pügamine
Vil 1889 (K. Ojasuu)
Ab.Mõessu, mõessu mõeroke, läbi käte kiäruke, ise villaviiroke? Lammaravvad
Kod 1939 (A. Univere)
Ba.Mõessa ärä mõõri, läbi käte kiiro, ise villaviiro, ise linaliiro, ise takutiiro, ise tirinäd-tärinad? Voki mõistatus
Kod 1943 (S. Tanning)
Vrd. 2242
Bb.Mõessa ärä mõõri, läbi käte kiiru, ise villaviiru, ise linaliiru, ise tirinäd, ise tärinäd? Vokk
Kod 1948 (K. Kuuse)
C.Mõista, mõista mõõlu pääle, viili viilu-vaalu pääle, pääle tirini-tõrini? Kangatelle
San 1925 (E. Päss)
D.Mõista, mõista mõõlu, kassi hanna kaalu pääle, viilu-vaalu pääle, tirili-tarilõ tartst? Kangakudumine
Rõu 1896 (A. Perli)
1333.MÕESTA, MÕESTA, MÕÕLUVITSA, IGÄVETSE ELUVITSA, PIKÄ PUU PÕRUTUSVITSA? Aabatsi tähe - 1+3+2+2 = 8 (10) var.
A*.1) Mõesta, mõesta mõõluvitsa, igävetse eluvitsa, pikä puu põrutusvitsa? Aabatsi tähe
Nõo 1970 (H. Keem)
2) Mõsta, mõsta mõllevitsa, igävitsä, koolivitsa, pikä puu põrutsivitsa? Põllupeenär
KJn 1890 (A. Pihlak)
KJn, 2Nõo, Räp - 4 var.
EMrd III 236
Ba.Kiigavitsa, kaagavitsa, pikah puuh hõrõduslavva'? Peele'
Se 1928 (T. Linna)
2Se - 2 var.
Bb.Kikemiina, kuhemiina, pikä puu hõrõtismõts? Kuu, päiv, ago
Se 1888 (E. Aun)
Vrd.1352
1334.MÕISTA MÕÕLAPUU, ESI' KIRJA LOOD'APUU? Vislapuu - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1928 (T. Linna)
Vrd.1341
1335.MÕISTA MÕÕRU, KATSU KÄÄRU, KÄÄRUS KAKS KANAPESA, ÜKS OO UUS, TEINE VANA, ÄÄ TEE SÕRMI SITATSES? Kasvav kartul; uied ja vanad tuhlid põllal vau sihes, vanad võivad sõrmed ää määri - 0+2+1+3 = 6 (8) var.
A.Mõista mõõru, katsu kääru, käärus kaks kanapesa, üks oo uus, teine vana, ää tee sõrmi sitatses? Kasvav kartul; uied ja vanad tuhlid põllal vau sihes, vanad võivad sõrmed ää määri
Han 1969 (I. Aavekukk)
B.Mõista mõõru, katsu kääru, käärus kanapesa, ära tee sõrme sitaseks? Kartohvlipesa
Han 1889 (A. Reimann)
C.Mõista mõõru, katsu kääru, ää tee sõrmi sitatseks? Uss, ära ussi lase hammustada, kui teda puutud, täh[endab] ää tee sõrmi sitatseks
Muh 1936 (L. Uusküla)
Da.Mõista mõõru, katsu kääru, käärust leiad kanapesa? See on see "teine asi ka, mida ei või ütelda", see on see meesterahva asi
Pil 1993 (M. Hiiemäe)
Db.Mõista mõõru, katsu kääru, käärus kaks kanapesa? Kartulipesa
Kse 1889 (K. Karu)
E.Põllal kaks kanapesa, üks oo uus, teine vana? Kasvav kartul; põllal oo vau sihes vanad seemnetuhlid ja uied tuhlid
Han 1969 (I. Aavekukk)
Vrd.1357
1336.MÕISTA MÕÕTU, TAIVATAATU, PANÕ PÄÄLE PLIKA-PLAKA? Rõiva mõskmine - 0+2+1+0 = 3 (3) var.
a1.Mõista, mõtle taevataati, pääle pannaks plika-plaka? Pesu pestakse
San 1929 (L. Kuusik)
a2.Mõista mõõtu, taivataatu, panõ pääle plika-plaka? Rõiva mõskmine
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
b.Taiva-taadekene, maa-maadekene, pand pääle plikat-plakat? Rõivamõskja tõlvaga
Rõn v. San 1895 (P. Roose)
Vrd.1363
1337.MÕISTA ÄRA MULLERILLE, KELGUTIMED KELLERILLE, MURATIMÜTID MÖLLERILLE? Uad, kaalikad, herned, kartulid - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Pal 1890 (H. Maasen)
Vrd.1342 1364
1338.MÕISTA ÄRA MÕGLA KIRJA, MIS SA TAHAD TAGLA KIRJA? Kirju rätt - 1+0+0+0 = 1 (3) var.
Hel 1874 (A. Wahlberg)
1339.MÕISTA ÄRA MÕKERPUU, TIIA ÄRA TÄKERPUU, VAHEL VARESSAKIRJA, VAHEL HARAKUKIRJA, KUUKIRI KESKEL? Undrik, körsik - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ran 1889 (A. Tobber)
Vrd.1341
1340.MÕISTA ÄRA MÕMMULEHTI, TUBA TEHTUD TOOMELEHTI, SEEST PIDU PEETI, VÄLJAS JAGU JAETI? Rehepeksmine - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
a.Mõista ära mõmmulehti, tuba tehtud toomelehti, seest pidu peeti, väljas jagu jaeti? Rehepeksmine
Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
b.Mõista ära nõmmelehti, tuba tehti toomelehti, kodu pidu peeti, vällas jagu jaeti? Rukki
Ksi 1926 (P. Berg)
Vrd.1161 1351
1341.MÕISTA ÄRÄ MÕLLERPUU, TÄÄ ÄRÄ TÄKERPUU, MITU KIRJÄ PIHLAPUUN, SADA KIRJÄ PIHLAPUUN? Kirivene tekk - 1+25+3+0 = 29 (43) var.
A1a.Tää ära täägelpuu, mõista ära mõõgelpuu, mitu kirja pihlapuus, sada kirja pihlapuus? Kirvene tekk
Trv 1888 (H. Utso)
E EM 150 (1423); E EM2 130 (1864)
A1b1.Mõista ära mõõgepuu, tää ära täägepuu, mitu kirja pihlapuun, sada kirja pihlapuun? Naeste tekk
Trv dat-ta (A. Parts)
A1b2.Mõista ära mõõlu, tää ära täälu, mitu kirja pihlapuul, sada kirja pihlapuul? Naeste tekk
Trv 1889 (H. Kallas)
2Trv - 2 var.
A1b3.Mõista ära mõlle-rõlle, mitu kirja pihlakpuul, sada kirja pihlakpuul? Tekk, vaip
Pst 1888 (J. Leppik)
E EM 100 (871); E EM2 88 (1154)
A1b4.Mõista ära mõllerpuu, tää ära tällerpuu, mitu kirja pihlapuul, sada kirja pihlapuul? Tekk, kirju
Pst 1889 (H. Henno)
A1b5.1) Mõista ärä mõllerpuu, tää ärä täkerpuu, mitu kirjä pihlapuun, sada kirjä pihlapuun? Kirivene tekk
Pst 1893 (J. Reevits)
2) Mõista ära mällerpuu, tea ära täkerpuu, mitu kirja piilapuu, sada punda piilapuu? Kirrev tekk
Urv 1889 (J. Janson)
2Pst, Urv - 3 var.
A1b6+.1) Mõista ärä mõterpuu, tää ärä täterpuu, mitu kirja pihlapuul, sada kirja pihlapuul? Sängitekk
Trv 1940 (J. Veskemäe)
2) Mõista ära mõneri, tää ära täneri, mitu kirja pihlapuus, sada kirja pihlapuus? Vooditekk
Vil 1895 (A. Suurkask)
Trv, Vil, Rõn - 3 var.
A2a.Mõesta ärä mõgerpuu, tiia ärä tägerpuu, mitus kirja pihlapuun, sada kirja sarapuun? Kirrev tekk
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
A2b.Mõista ära mõõkraud, tää ära tääkraud, mitu kirjä pihlapuul, sada kirjä sarapuul? Tekk
Trv 1890 (A. Rull)
A3a.Tää ära täägipuu, mõista ära mõõdipuu, mitu kirja kohlapuus, sada kirja kohlapuus? Tekk
Hls 1894 (J. Riiet)
A3b.Mitu kirja pohlapuul, sada kirja pohlapuul? Sängitekk
Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
B.Mitu kirja pihlapuus, [seitse] kirja pihlapuus? Tekk
KJn 1870 (J. Tiedemann)
E EM 10 (866); E EM2 88 (1147)
C1a.Mõista, mõista mäglakirja, mis sa tahad taglakirja, mitu kirja pihlapund [sic!]? Tekk
Hel 1893 (J. Pausk)
E EM2 89 (1163)
C1b*.1) Mõista ära mõllerpuu, tea ära tallerpuu, mitu kirju pihlakat? Kirju tekk
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
2) Mõista ära mõterpuu, tää ära täterpuu, pihlakal mitu kirja? Piibel
Vil 1894 (H. Niggol)
Krk, Vil, Pil, Pal - 4 var.
C2.Mõista ära mõhke mööda, tia ära tähti mööda, mitu kirja pihlapuul? Vana kirjuga tekk
Rõn 1888 (A. Andrei)
D.Tiia ära tikerpuu, mõista ära milerpuu, mitu kirja kuslapuul? Sängitekk
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
E+.1) Mitu lehte pihlapuun, setu lehte raamatun? Kirjune tekk
Trv 1889 (J. Käger)
2) Tää ärä tälle-ralle, mõista ärä mõlle-ralle, mõtsa pihlapuu kirjaline? Tekk (vaip)
Hls 1889 (M. Ilus)
3) Mõista ära mõterida, tea ära täterida, mitu pihlakut mäela, mitu kirja pihlakul? Raamat, tähed
Vil 1895 (H. Niggol)
4) Mõista ära mõtterpuuda, tää ära tätterpuuda, mitu kirja pihlakas, pihlak püha mäe pial? Lauluraamat
Pal 1893 (M. Uus)
2Hls, Trv, Vil, Pal - 5 var.
Vrd.1334 1339
1342.MÕISTA ÜLES MÕLLE-RÕLLE, KOLGUTIMID KÕLLE-RÕLLE, TULI ÜKS MEESTE KÄESTA, PISTIS KAKS NAESTE KÄESTA? Kangasuad, niied ja süstik - 0+8+2+1 = 11 (26) var.
a1*.Mõista üles mõlle-rõlle, kolgutimid kõlle-rõlle, tuli üks meeste käesta, pistis kaks naeste käesta? Kangasuad, niied ja süstik
Tt 1878 (C. E. Malm)
Pär, Vil, Tt - 3 var.
• Mötleja 18 ja 53 (70); RpS nr. 6 (1939) 189
a2.Mõista üles mõlle-rõlle, kolgutimind kõlle-rõlle, tuli üksi meeste käesta, kukkus kaksi naiste käesta? Kutspool
Hps 1923 (V. Lao)
a3.Mõista üles mõlle-rõlle, kolgutimad kolle-rolle, üksi pistab meeste kääst, kaksi pistab naeste kääst? Kangateljed
Kse 1889 (M. Reimann)
b.Mõista ärä mõlle-rille, kõlgutan sind kõlle-rille, tuli üksi meiste käestä, pistis kaksi naiste käestä? Kangakudamine
Trv 1897 (J. Vaine)
c1.Mõista, mõista mõlle-rõlle, kolgutimeid kõlle-rõlle, võttis kaks naiste käesta, pistis üks meeste käesta? Kangaspuud või teljed
Krk 1960 (R. Praakli)
c2.Mõista, mõista mõlle-rõlle, kolgutimid kõlle-rõlle, tuleb üks neist meeste käesta, pistab kaks neist naiste käesta? Kangakudamine
Hel 1891 (J. Lammas)
c3.Mõistke, mõistke molle-rölle, kolgutimad kolle-rölle, tuli üksi meeste käesta, tõmbas kinni krapsti? Kangakudumine
Hlj 1936 (J. A. Reepärg)
d.Kõlgutimmid kõlle-kõlle, mõlgutimmid mõlle-mõlle, tuli üks neist meeste seasta, pistis kaks neist naeste seasta? Kangakudumine
Plt 1895 (E. J. Õunapuu)
Vrd.1337 1367 1603A14a1*
1343.MÕISTA, MÕISTA MIILDU, KASSI HAND LÄITS KIIRDU? Lõng (kedrates keerdu läind) - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Kam 1888 (J. Siimus)
Vrd.1357D12a
1344.MÕISTA, MÕISTA MUU TRUU, PANE PÄELE POE TRUU, PÄELE NEED KILI-KOLINAD, PÄELE NUPPU KULDAKELLA? Söömalaud, leib, lusikad, vaagen - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Hlj 1897 (A. Klaas)
E EM2 89 (1169)
1345.MÕISTA, MÕISTA MÕERU, KATSU, KATSU KAERU, KAERUS KANA PESA, MUSTA KANA MUNAD SEES? Keris - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Jür 1888 (M. Petroff)
Vrd.1357
1346.MÕISTA, MÕISTA MÕISTUIST, ÜLE AIA HAISTUIST? Tuiskab - 0+1+4+3 = 8 (11) var.
a.Mõista, mõista mõistuist, üle aia haistuist? Tuiskab
Se 1956 (V. Pino)
7Se - 7 var.
b.Üle aia haistus? Tuisk
Se 1912 (S. Duplevski)
1347.MÕISTA, MÕISTA MÕKIPUU, TAGA RIIDA RIKIPUU, KIRIVENE LÕHMUSPUU? Raamat - 0+5+0+0 = 5 (7) var.
Aa.Ehen riita riksuspuu, taga riita lõhmuspuu? Lauluraamat
Hls 1891 (J. Riiet)
RpS nr. 6 (1939) 188
Ab.Ehen riida lõhmuspuu, taga riida riksipuu? Laulunoot
Hls 1889 (J. Meomuttel)
B*.Mõista, mõista mõkipuu, taga riida rikipuu, kirivene lõhmuspuu? Raamat
Hel 1887/9 (J. ja P. Einer)
Hel, Trv, Vil - 3 var.
1348.MÕISTA, MÕISTA MÕLLA-RÕLLE, KÕPUTÕMID TÕLLE-RÕLLE, VIRELIVISSI JA VARELIVASSI, NAHKA TUPPE TUURITIMI? Torupill - 0+16+3+2 = 21 (28) var.
Aa.Vana vuss läits vulle-rulle, kippu-kõppu kõlle-rulle? Okk
Hls 1891 (J. Riiet)
Ab1.Mõista ära mõlle-rõlle, kõpitelle kõlle-rõlle, võrelivõssi võlla-rõlla? [Lahendus puudub]
Võn 1926 (M. Blum)
Ab2.Mõista ära mõlle-rille, kelgutimid kelle-rille, vuradivussi vulle-rille? Vokk
MMg 1888 (G. Tenter)
2MMg - 2 var.
Ab3.Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõlgutimed kõlle-rille, viruvere vissi võlle-rille? Kangateljed
Lai 1904 (J. Ermann)
Ab4.Mõista ära mõlla-rõlla, kõkutsimid kõlle-rõlle, võrevere võssi võlle-rõlle? Kangasteljed
Pal 1890 (L. Arst)
Ab5.Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõlgutelle kõll-erõlle, võrevere võss lääb võlle-rõlle? Kangastelled kudumese aal
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Ab6.Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõlksuta mul kõlle-rõlle, võlle-rõlle võssi võlle-rõlle? Kangasjalad
Lai 1897 (H. Asper)
Ab7.Mõista ära mõlle-rõlle, käpad loovad kõlle-rõlle, virelivissi volelivõsse? Vokk
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
Ab8.Mõista, mõista mõlle-rõlle, mõlgutime kõlle-rõlle, võre läks kinni võlle-rõlle? Kangaspuud
Sim 1938 (E. Lippus)
3Sim - 3 var.
Ac1.Mõista, mõista mõlla-rõlle, kõputõmid tõlle-rõlle, virelivisi ja varelivasi, nahka tuppe tuuritimi? Torupill
Plt 1895 (M. Luu)
2Plt - 2 var.
Ac2.Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõlgutime tõlle-rõlle, virelivissi, varelivassi, nahka tuppe tuuluti? [Lahendus puudub]
Pal 1888 (H. Maasen)
Ac3.Mõista ära mõlle-rõlle, kõrresikus kõlle-rõlle, virelivissi, varelivassi, nahkas tuppes toorestimm? [Lahendus puudub]
Kod 1923 (A. Poolakese)
Ad.Virelivissi, varelivassi, nahka tuppe torutimmi? Vokk
Ksi 1888 (T. Riomar)
Ae.Virulit vissi, varulit vassi, musta tuhka tuura-luura? Suits ja nõgi
MMg 1910 (O. Lalli, O. Lõvi)
Af.Mõista, mõista mõllerõlle, kõpetõlle, virilvissi, varilvassi, nahka-tuhka tuura-luura? Suits
TMr 1889 (J. Tootsi)
Ba.Vissi-vassi virelivassi, kui mahla nakatas jooma, sis nakatas minnu kodu tooma? Pajopill
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Kontam.: = 1188Ha
Bb.Virelivissi, varelivassi, mahla nakat jooma, kodu tooma? Pajupill
Ote 1889 (V. Vaher)
Kontam.: = 1188Hb
Vrd.1364 2200
1349.MÕISTA, MÕISTA MÕLLE-RÕLLE, KILGUTIVAD KÕLLE-RÕLLE, PERENAISE PARAJAD RIISTAD, NAHKA NAD NIBLIVAD-NABLIVAD? Lambaniit - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Kad 1930 (O. Paalberg)
Vrd.1350D 1765
1350.MÕISTA, MÕISTA MÕLLE-RÕLLE, KÕPU MÕIS OLI KÕLLE-RÕLLE, LÖÖDI PIHTA PIU JA PAU? Kirikukell - 0+8+1+1 = 10 (26) var.
A1a.Mõista, mõista mõlle-rõlle, Kupu mõisas kõlle-rõlle, pirdi-pardi pandi pihta? Kangakudumine
PJg 1928 (V. Erm)
RpS nr. 6 (1939) 189
A1b.Mõista, mõista mõlle-rõlle, Kõpu mõis oli kõlle-rõlle, löödi pihta piu ja pau? Kirikokell
Aud 1889 (J. Popp)
A2a.Kõpu mõisas kõlle-rõlle, pandaks pihta piu ja pau? Kirikukell
Pär 1888 (M. Lipmann)
A2b.Kõlle-rõlle Kõpu mõisa, lüiaks pihta piu ja pau? Kangakudumine
Pär 1888 (M. Oiderman)
E EM 69 (517); E EM2 62 (672); Nurmik II 189 (5)
B.Mõista, mõista mõlle-rõlle, koputõlli kõlle-rõlle, viska läbi kiudi, kinni lüü kõudi? Kangaku[dumine]
Räp 1905 (V. Songi)
Ca.Mõista ära mõlle-rille, kõtutelles kõlle-rille, pand pääle poudi, lei kinni tiutsi? Kangakudam[ine]
Räp 1889 (J. Poolakess)
Cb.Mõista ära mölle-rille, kõtutölle kölle-rille, panti pääle pandi, lei kinni tiudi? Kangakudamine
Räp 1895 (R. J. N. Org)
D.Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõlgutimad kõlle-rõlle, peale pantud pliksat-plaksat? Kangaspuud
Jür 1888 (M. Petroff)
HJn, Jür - 2 var.
Vrd. 1349
E.Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõrelivõssi kõlle-rõlle, piradi-paradi pandi pihta? Kas ta õli kuotidega rehelademe löömine
Trm 1966 (J. Sildvee)
Vrd.1603
1351.MÕISTA, MÕISTA MÕMMELEHTE, TUBA TEHTI TOOMELEHTE, SEES OLI JAHU JAVAJAD JA VÄLJAS VEE VEDAJAD? Veski - 0+6+0+0 = 6 (13) var.
A1.Mõista ära mõmelehti, tubalehti, tomelehti, väljas vett valati, tuas jahu jahvatati? Veski
Vil 1895 (H. Äniline)
E EM2 88 (1152); Nurmik II 44 (4)
A2a1.Mõista, mõista mõmmelehte, tuba tehti toomelehte, sees oli jahu javajad ja väljas vee vedajad? Veski
Hlj 1893 (J. A. Rehberg)
A2a2.Mõista, mõista mammelehti, tuba tehti tammelehti, sees on jahu javaja, väljas vee vedaja? Veski
Äks 1894 (J. J. Millert)
A2b.Mõista, mõista mõmmelehte, tuba täkku toomelehte, väljän vee vedajad, seen jahu soorijad? Vesiveski
Tt dat-ta (anon)
B.Mõista ära mõnne sõnne, tua taga tamme sõnne, kodune jahu jagaja? Matt
Pal 1891/2 (H. Maasen)
C.Väljan vee vedaja, sehen jahu jahuja, hilpen viias, luigen tuuas? Veski
Puh 1889 (J. Andresson)
Kontam.: = 676G
Vrd.1340
1352.MÕISTA, MÕISTA MÕMMEVITSA, IGÄVESTE IKUVITSA, KUI ÄRA MÕISTAD, JÄÄSSE MOKAKESE PIKÄ? Last pestäs - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
Vrd.1333
1353.MÕISTA, MÕISTA MÕNE KONNE PEALE? Must kuekangas - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Plt 1878 (K. Moks)
1354.MÕISTA, MÕISTA MÕNNA SÕRME, LÄBI KÄTTE KÄNNA SÕRME, SÕSTERI LEHED SÕRISESID, VASTERI LEHED VARISESID? [Lahendus puudub] - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Hlj 1893 (J. A. Rehberg)
1355.MÕISTA, MÕISTA MÕNNI-SÕNNI, SUGASÕNNI, TUHKA MUNNI, LAJA LAPIKU LEHE? Kartolis - 0+6+1+0 = 7 (7) var.
Aa.Mõnni-tõnni, tuhkamunni, laja latti nii kui lehte? Kartohvel
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Ab.Mõista, mõista mõnni-sõnni, tuhkamunni, laja lapku lehe? Naeris
Ote 1890 (J. A. Palm)
Ac.Mõista, mõista mõnni-sõnni, suhkasõnni, tuhkamunni, laja latiku munni? Kartohvel
Urv 1890 (J. Teder)
Ad.Mõista ärä mõnni-sõnni, lajalõ latika sõnni, tuhkamunni? Ahelad, pada ja tuhkase
Võn 1931 (L. Unt)
Vrd. 1365M
Ae.Mõista, mõista mõnni-sõnni, sugasõnni, tuhkamunni, laja lapiku lehe? Kartolis
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
B.Musta mudala munni, laja lapiku lehe? Kartohvel
Urv 1890 (J. Teder)
C.Suure subarigu junni, laea latiga munni? Kartohvel
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Vrd.kk: tuhkamunn (inimene, kes elutseb kodus kolde juures) (Krk)
1356.MÕISTA, MÕISTA MÕÕDU, PANE PEALE PAADU, KESKELLE KELEVERE, PEALE NUPPU KULLAKEELE? Pudru kausis, või silmas, lusikas silma peal - 0+3+0+0 = 3 (3) var.
A.Mõista, mõista mõõdu, pane peale paadu, keskelle kelevere, peale nuppu kullakeele? Pudru kausis, või silmas, lusikas silma peal
Hlj 1889 (M. Punsel)
Hlj, Kad - 2 var.
B.Mõista, mõista moodu, pane peäle paadu, kesk keere-veere, peäle nappa ja kullerkuppa, alumine ähib, peälmine vuhib, süda kutsub ja perse sallib? Vihtlemine
Hlj 1889 (J. N.)
Kontam.: = 38R
Vrd.1363
1357.MÕISTA, MÕISTA MÕÕLU, KASSIHAND KAALU, KAALUN KANAMUNA? Latse häll - 4+115+44+33 = 196 (257) var.
A1a1.Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, käärus kanapesä, üks muna sees? Laps hällis
Kõp 1888 (V. Reiman)
Kos, Juu, 2Hag, Kse, 4Tor, 2Pär, Hää, 2Saa, Kõp - 15 var.
Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (18); Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (18); Mihkla KlL 75 (17); Vih. (1950) 81 ja 82 (17); Metstak2 29 ja 30
A1a2*.1) Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, käärust kanapesasse, üks muna sees? Laps kiigu sees
Nis 1938 (R. Põldmäe)
2) Mõesta, mõesta mõõru, läbi kätu kääru, käärus kanapesä, üks muna siis? Laps ja kätki
Vig 1948/56 (M. Priimets)
Nis, Pld, 3Vig, Mih, Tor - 7 var.
A1b.Mõista, mõista mõõru, läbi käte keeru, keerus kanapesa, üks muna sees? Lapse kätki
Lai 1902 (K. A. Simmer)
Mär, 7Lai - 8 var.
A1c.Mõista, mõista moor, üle käta käär, kääras kanapesa, kanapesas muna? Laps kätkis
Ris 1889 (J. Holts)
A1d.Mõista, mõista mõõlu, läbi käte kääru, käärun kanapesa, üks muna sees? Laps kätkis
Pst 1895 (H. Lensin)
A1e.Mõtle, mõtle mõõru, läbi käte kääru, käärus kanapesa, pesas üks muna? Laps kätkis
Tõs 1889 (M. Kampmann)
A1f*.Mõista, mõista mõõra, käta, käta käära, kääras kanapesa, pesas kanamuna? Laps kätkis
LNg 1891 (G. Ollik)
Vi, LNg - 2 var.
A2.Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, käärus kaks kanapesa, üks muna sees? Käärid
Prn 1887 (E. Aspe)
Vig, Prn - 2 var.
E EM 101 (878); E EM2 89 (1162)
A3.Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, mis seal käärus kannetakse, kanamuna kannetakse? Laps käkkis
Vig 1889 (T. Jeerik)
B.Kiiru-kääru, läbi käte kääru, üks muna sees? Kätki
Vig 1869 (M. J. Eisen)
E EM 63 (447); E EM2 57 (579)
C.Läbi käte kääru, käärus kanapesa, üks muna sees? Laps kiikus
Rap v. Mär 1948 (E. Poom)
D1a1.Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu, kaalun kanamuna? Latse häll
Rõu 1957 (E. ja H. Tampere)
4Hel, 2Võn, Nõo v. Ote, 2Ote, Vlg, Kan, Urv, 2Rõu - 14 var.
D1a2*.Mõista, mõista mõelu, kassihänd kaelu, kanamuna kaalu otsan? Latse häll
Hls 1887 (M. Järve)
2Hls, Trt, Vlg, Krl, Se - 6 var.
D1b.Mõista, mõista mõõlu, kassisaba kaalu, kaalus kanamuna? Laps hällis
Vil 1894 (H. Niggol)
2Vil - 2 var.
D1c.Mõista, mõista mõõldu, kassihand kaaldu, kaalun kanamuna? Latse häll
Ote 1889 (V. Vaher)
Võn, 3Ote, Kan - 5 var.
D1d.Mõista, mõista mõõldu, kassihand kõõldu, kõõlun kanamuna? Latse häll
Kan 1896 (J. Ots)
D1e.Mõista, mõista mõõnu, kassihänna kaalu, kaalun kanamuna? Lapse häll
Rõn 1967 (A. Mankin)
D2.Mõista, mõista mõõlu, kassihänd oli kaalu, kanamuna kassihännan? Päsmer
Hls 1961 (O. Kõiva)
D3a.Mõista, mõista mõõlu, kassihanna kaalu, kaalub kanapesä, üits muna sehen? Latse häll
Ote 1889 (J. Kivisaar)
Nõo, Rõn, Ote - 3 var.
EMrd III 236
D3b*.Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu, kaalun kanapesa, munakene sisen? Lapse häll
Rõn 1888 (P. Grünfeldt)
2Rõn, San - 3 var.
D3c.Mõista, mõista mõõru, kassihänd kõõru, kõõrus kanapesa, üks muna sees? Lapse häll
Hls 1889 (J. Meomuttel)
D3d.Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu, kaalu otsas pesa, pesa sees muna? Lapse häll
Se 1938 (V. Kivine)
Kam, Se - 2 var.
D3e.Mõista, mõista mõõlu, kassihanna kaalu, hanna otsan pesa, pesa sihen muna? Lapse häll
Rõn 1888 (H. Urb)
D3f.Mõista, mõista mõõru, kassihända kõõru, kõõrus linnupesa, üks muna sees? Lapse kiige (häll)
Hls 1889 (E. Kitzberg)
D4.Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu, kaks kana, kanapesa, üts muna sisen? Laits hällin
Tt 1889? (anon)
D5a.Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu, kaalup kanamuna? Latse häll
Urv 1890 (J. Teder)
2Hls, Hls v. Krk, 2Krk, Kam, Puh, Rõn, Urv, Tt - 10 var.
D5b+.1) Mõista, mõista mõõlu, kassihanda kaalu, kass kaalub kanamuna üles? Lapse häll, vibu, laps hällis
KJn 1888 (J. Koit)
2) Mõista, mõista mõõlo, kassihand kaalo, üles kaalus kanamuna? Last hällütädäs
Se 1929 (I. Sonts)
Hlj, Pär, 2Hel, KJn, Se - 6 var.
D6a.Mõista, mõista mõõlu, kassihänd kaalu, kaalub kanamuna, kanamuna pessa? [Lahendus puudub]
Krk 1960 (V. Jürken)
D6b.Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu, kanamuna pessa, kaalub kaks nakla? [Lahendus puudub]
Pst 1895 (J. Sõggel)
Saa, Pst - 2 var.
D7a.Mõista, mõista mõõlu, kassihänd kaalu, kanamuna pessä? Laits hällün
Hls 1961 (S. Lätt)
3Hls, 2Pst, Pil, Pal - 7 var.
D7b.Mõista, mõista mõõlu, kassisaba kaalu, kanamuna pessä? Latse häll
Hls v. Pst 1914/5 (J. Ilus)
D8a.Mõista, mõista mõõlu, kassihänd kaalu, kanamuna keskele? Laits pannas häilü
Hls 1889 (M. Ilus)
2Hls, Trt - 3 var.
D8b.Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu, kanamuna sisse? Latse häll
Nõo 1888 (J. Tüklov)
D8c.Mõista, mõista mõõlu, kassihanna kaalu, üts muna sisehn? Häll
Rõu 1896 (A. Perli)
D8d.Mõista, mõista mõelda, kassihand kaalda, kanamuna otsan? [Lahendus puudub]
Kan 1888 (G. Veski)
D9a1.Mõista, mõista mõõlu, kassihanna kaalu, kaalu otsan muna, muna sisen terä? Lats hällin
Võn 1888 (J. Jalajas)
Võn, 2Räp - 3 var.
D9a2.Mõista, mõista mõõlu, kassihand kõõlu, kõõlu otsan muna, muna sisen terä? Hälliors, häll, lats sisen
Võn 1889 (T. Lätti)
3Võn - 3 var.
D9a3.Mõista, mõista mõõru, kassihanna kaalu, kaalu otsas muna, muna sees tera? Laps hällis
Võn 1932 (O. Paris)
D9b.Mõista, mõista mõõlu, kassihanna kaalu, kaalu all oll muna, muna otsan terä? Mees
Krl 1976 (A. Pärsimägi)
D10a.Mõista, mõista mõõlu, kassihanna kaalu, kassihanna otsah om terä, terä siseh om muna? Latse häll
Plv 1910 (H. Ojansuu)
D10b.Mõista, mõista mõõlu, kassihändä kõõlu, kõõlu otsan kera, kera sees muna? Laps hällun
San 1967 (S. Lätt)
D11+.1) Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu, kaalu otsan karbike, karbi sihen munake? Latsõ häll, lats
San 1940 (I. Novek)
2) Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu, kaalu otsan kanapesa, tsirgupoig kesken pesa? Hälliors, häll ja laits
Ote 1895 (C. Lipping)
Kos, Ote, 4San, Se - 7 var.
D12a.Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu? Katlavang
Se 1938 (J. Ilvik)
Kan, Vas, 4Se - 6 var.
Vrd. 1343 2787Ae
D12b.Mõista, mõista mõistus, kassihand kaalu? [Lahendus puudub]
Se 1932 (A. Altin)
D12c.Mõista, mõista mõõlu, kassihand and kaalu? Pässül, päsmer
Se 1960 (H. Keskküla)
E1a*.Mõesta ära mõõlu, kassihand kaalu, kaalun kanamuna? Latse häll
Hel 1887/9 (J. ja P. Einer)
3Hel, Trv, Pst, Vil, KJn - 7 var.
E1b*.Mõista ära mõõlu, kassisaba kaalu, kaalus kanamuna? Kätki
Rak 1905 (K. Holm)
Rak, Nõo - 2 var.
E2a*.Mõista ära mõõlu, kassihänd om kaalu, kaalub kanamuna? Laits nõdjage hällun
Krk 1936 (M. Sarv)
Hls, Krk, Hel, 2Pst - 5 var.
Kündja nr. 21 (1885) 111 (30)
E2b.Mõista ära mõõlu, kassisaba kaalu, kaalub kanamuna? Lapse häll
Vil 1891 (J. Karus)
Pst, Vil - 2 var.
E3.Mõista ärä mõõlu, kassihanna kaalu, kaalu otsan pesä, pesä sisen muna? Latse häll
San 1888 (K. Gross)
E4.Mõis[ta] ära mõõru, kassihänna kaaru? [Lahendus puudub]
Vil dat-ta (H. Leoke)
F.Mine, mine mõõlu, kassihand kaalu, kaalun um kanamuna? Laps hällis
Urv 1967 (M. Saavel)
G.Mõista, mõista mõõnu, katsu, katsu kääru, kassihänd kaalu, kaalus kanamuna? [Lahendus puudub]
Pst 1935 (R. Viidalepp)
H1.Mõista, mõista mõõlu, toi, toi taalu, kassihand kaalu, kaalun kanamuna? Lats hällün
Har 1889 (J. Pähn)
2Har - 2 var.
H2.Mõista mõõlu, taia taalu, kassihand kaala? Latsõ häll ja hällü ors
Vas 1903 (J. Jakobson)
Rõu - 1 var.
I.Mõista ära mõõlu, vana naene vaalu, kassisaba kaalu? Lapse kiigutamine hälliga
Krk 1888 (J. Mägi)
E EM 100 (873); E EM2 88 (1156)
J1*.Mieldu-maaldu, kassihand kaaldu, kaalu otsan kanamuna? Latse häll
Pal 1895 (E. Palm)
Trv, Pal, Se - 3 var.
J2.Mõõlu-mõõlu, kassihanna kaalu, kaalup kanamuna? Latsõ häll
San v. Urv 1888 (G. Seen)
J3.Miilu-maalu, kassihand kaalu, kaalu seen terä, terä seen sitt? Latsõ häll
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
J4+.Mõõlu-maalu, kassihanna kaalu? Kannipuud
Rõu 1894 (P. Kanger)
Krk, Rõu, Räp - 3 var.
Ka.Kassihand kaaldu, kaalun kanamuna? Lats hällin
Kan 1894 (J. Saarva)
Kb.Kassihänd kaalu, kaalub kanamuna? Laps hällis
Pst 1913 (J. Müür)
Trv, Pst - 2 var.
L.Mõista, mõista mõõlu, mõõlul kaits kaalu, kaalun kanapesä, üits muna sisen? Laits hällün
San 1893 (J. Tammemägi)
M.Mõista, mõista mõõlu, kae, kae kaalu, kaalan um kanamuna? Latsõ häll
Rõu 1890 (M. Jennes)
N.Mõista, mõista mõõla, kas tead kaalu, kaalu otsas pesa, pesa sees muna? Vibu, häll ja laps
Äks 1894 (P. Sepp)
O.Mõista, mõista mõõdsu, üle päkä põõdsu, kaalu otsah muna, muna sehen terä? Lats hällüh
Plv 1966 (L. Briedis)
Vrd. 1363Bd
P1a.Mõista mõõru, katsu kaaru, kaarus pesa, muna sees? Laps kätkis
Rak 1931 (A. Okas)
2Rak - 2 var.
P1b1.Mõista mõõru, katsu kõõru, kõõrus kanapesa, üks muna sees? Lapse kätki (häll) ja laps sees
Hlj 1897 (A. Klaas)
P1b2.Mõista mõrdu, katsu kardu, kanapesa keskel, üks muna sees? Laps kätkis
Kad 1888 (J. Linkstein)
P2*.Mõista mõõri ja katsu kääri, kääris kaks kanapesakest ja üks muna sees? Naiste rinnad
As 1991 (A. Korb, A. Tuisk)
2As - 2 var.
Eas I 31 (41)
Q.Mõista mõõtu, kae kaalu, kaalus oli kanamuna? Laps hällis
Rõu 1938 (H. Pill)
Ra.Keelu-kaalu, kaalul kanamuna? Lapse kiik lapsega
Hel 1926 (K. Puusepp)
Rb.Kiilum-kaalum, kaalum kanamuna? Latse häll
Krk 1936 (M. Sarv)
Rc.Kiigu-kaagu, kaalu otsan kanamuna? Lats hällül
Krl 1962 (T. Kaevando, L. Osjamets, R. Preisman)
Sa.Kanapesas üks muna? Laps kätkis
Kad 1897 (A. K. Kivi)
Sb.Pesa kassi hanna otsan, muna pesan sehen? Lats hällin
Ran 1889 (A. Tattar)
Sc.Kaal, kaalu otsan muna, muna sisen rebo? Paare otsan viipangi
Plv 1888 (J. Tamm)
Z.Üles-alla, üles-alla, üles-allas pesa, üks muna sees? Laps ja lapse kiik
Hää 1940 (M. Mäesalu)
T.Mõtle, mõtle mõõlu, kassihanna kaalu, saba õks takan tirr-tirr-tirr? Vokk
San 1929 (L. Müllerson)
Kontam.: = 1364S
Vrd.1335 1345 1360 1363Ca 1948Ca5
1358.MÕISTA, MÕISTA MÕÕRU, LÄBI KÄTE KÄÄRU, KÄÄRU SEES OLI PESA, PESAS NELI MUNA? Pastlanõel ja nöör taga - 0+0+0+1 = 1 (2) var.
Kir 1967/8 (M. Tuul)
1359.MÕISTA, MÕISTA MÕÕRU, LÄBI KÄTE KÄÄRU, KÄÄRUS KANAPESA, SEITSE MUNA SEES, IGAL MUNAL ISE NIMI? Nädalapäävad - 0+21+14+5 = 40 (55) var.
A1a1*.1) Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, käärus kanapesa, igas pesas seitse muna, igal munal ise nimi? Nädalapäevad
Plt 1950 (V. Kuut)
2) Mõista, mõista mõõru, mõõrust läbi kääru, käärus kanapesa, pesas [seitse] muna, igal munal ise nimi? Nädalapäevad
Pal 1888 (H. Maasen)
Sim, JJn v. Koe, SJn, Plt, Pal, Ote - 6 var.
A1a2.Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, kääru sees oli kena pesa, [seitse] muna pesa sees, igal munal isi nimi? Nädalapäevad
Pär 1888 (M. Lipmann)
A1b*.Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, käärus kanapesa, seitse muna sees, igal munal ise nimi? Nädalapäävad
Pal 1888 (E. Uus)
Sim, Koe, Tor, Vl, 3Lai, Pal, Äks - 9 var.
Metstak2 72
A2*.Mõista, mõista mõõru, katsu, katsu kaaru, kaarust kasvab kanapesa, pesas seitse muna, igal munal ise nimi? Nädalapäevad
JJn 1888 (P. A. Pitka)
JJn, Trt - 2 var.
A3*.Mõista mõõru, katsu kääru, käärus kanapesa, seitse muna sees, igal munal ise nime? Nädalapäevad
Tor 1888 (T. Tilk)
Koe, Tür, Tor - 3 var.
E EM 101 (879); E EM2 89 (1164)
B1.Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, käärus kanapesa, seitse muna sees? Nädalapäevad
JJn 1888 (M. Roosileht)
Vi, JJn, Pee - 3 var.
B2.Mõista mõõru, katsu kääru, käärus kanapesa, seitse muna sees? Taevasõel
Rap v. Mär 1931/2 (E. Poom)
B3.Mõista, mõista mõõlu, kassihänd kaalu, kaalus kanapesa, pesas seitse muna? Nädal ja päevad
Krk 1961 (A. Vari)
C1.Mõista, mõista mõõru, läbi käte keeru, keerus kanapesa, kuus muna sees, igal munal ise nimi? Nädal (tööpäävad)
MMg 1889 (K. E. Martinson)
C2.Mõista mõõru, katsu kääru, käärus kanapesa, kuus muna sees, igal munal ise nimi? Nädalipäevad
Tor 1887 (J. Tilk)
Da.Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, käärus kanapesa, kuus muna sees ja seitsmes mädamuna? Nädalapäevad
Pil 1938 (P. Tammepuu)
Db.Mõista mõõru ja katsu kaaru, kaarus kanapesa, kuus muna sees? Nädalapäevad
Tür 1928 (R. Viidebaum)
Vrd. 2463Cc2
E.Mõista, mõista mõõnu, läbi käte kääru, käärus kanapesa, igal munal ise nimi? Nädalapäävad
Tln 1888 (H. Stein)
Fa.Üks pesa, seitse muna siis? Nädal
Saa v. Hls 1988 (E. Leppik)
Vrd. 2711
Fb.Pesas seitse muna, igal munal ise nimi? Nädalapäevad
Jõh 1935 (anon)
Fc.Käärus neli pesa, igas pesas seitse muna? Nädal, päev
Jõh 1935 (anon)
Lasteleht nr. 4 (1905) 64 (5); Kuhlbars 22 ja 27 (160)
Fd.Kanapesa nurkas, kuus muna sees? Nädali tööpäevad
SJn 1893 (J. Mein)
G1.Kuus kullast munakest, säitsmes hõpelehekene? Äri- ja pühäpäevä
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Krl, Rõu - 2 var.
Kontam.: = 840O1
G2a.Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, käärus kanapesa, seitse muna sees, igal ise nimi, aga kuldleht on peal? Nädalapäevad
Pee 1927 (R. Viidebaum)
Kontam.: = 840O2a
G2b*.Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, käärus kanapesa, sees kuus muna ja kuldne leht? Nädalapäevad
Pee 1928 (R. Viidebaum)
JJn, Pee - 2 var.
Kontam.: = 840O2b*
Vrd.554 2452
1360.MÕISTA, MÕISTA MÕÕRU, LÄBI PIU PEERU, ÜLE KÄTE KÄÄRU, KÄÄRUS [KAKSTEIST] MUNA? Kanga käärimine - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pär 1888 (M. Lipmann)
Vrd.1357
1361.MÕISTA, MÕISTA MÕÕRUKENE, LÄBI KÄTE KÄÄRUKENE, LÄHÄB LÄBI LEHITSE MÕTSA, EI JÄÄ KINNI KUHUGI? Lambapügämine - 4+38+5+1 = 48 (76) var.
Aa.Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, läts läbi lehesse mõtsa kroks? Lammaste rauad
TMr 1889 (J. Tootsi)
Ab.Mõesta, mõesta mõõru, läbi käte kääru, läbi lehtmetsa kaliuh? Lammarauad
SJn 1894 (H. Raid)
Ac.Mõista, mõista mõõlu, läbi käte kääru, läbi läheb lehesse metsa? Lambarauad
Vil dat-ta (J. Täht)
Ad.Mõista, mõista mõõlu, läbi käte käälu, käi läbi lehitse mõtsa? Lambaraua
Hel 1889 (G. Habicht)
B.Mõista mõõrdu, katsu käärdu, läheb läbi litsi metsa, lööb kinni koksti? Lammaste raud
Rid 1928 (M. Meiusi)
C.Mõista, mõista mõõlu, kassihänd kaalu, läks läbi laasit metsa, ise huikas huu? Lambaniitmine
Hls 1939 (L. Sakk)
D1a.Mõista, mõista mõõrukene, läbi käte käärukene, lähäb läbi lehitse mõtsa, ei jää kinni kuhugi? Lambapügämine
TMr 1890 (J. Mägi)
D1b.Mõista, mõista mõõluke, läbi käte kaaluke, läbi läits lehese mõtsast, es putu kinni kohekile? Vikant
Trv 1903 (G. Lipp)
D1c.Mõista, mõista mõõlu, läbi kate kate [sic!] kääru, läits ta läbi lestamõtsa, es putu kinni kohekil? Lambapügamine
Hls 1930 (E. Sitska)
D1d.Mõista mõõluke, läbi käe kääruke, lähab läbi lehetse metsa, ei puudu kinni kellekis? Lammaste raua
Krk 1890 (J. Kivisäk)
D1e.Mõista, mõista mõlle-rille, läbi käte kolle-rille, läbi läts lehesta mõtsast, es putu kinni kohegile? Vikat
Hel 1887/9 (J. ja P. Einer)
D2.Läits läbi mihitse mõtsa, es putu kinni koheki? Kana munes
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
D3.Miis lää läbi mõtsa, ei jää kinni kohekilgi? Lammaste ravva
Krk 1892 (J. Hünerson)
Vrd. 1080
E.Mõesta, mõesta mõõrukene, läbi käte käärukene, läbi läks tema lehese metsa, läbi harba haabametsa, läbi paksu paeupadriku? Lammaste rauad
SJn 1891 (J. Köstner)
F.Läbi käte källe-välle, läbi kuldse kuusiku, läbi halli haavikumetsa, läheb kokku karlõks? Lambaraud
Tt 1889 (anon)
Vrd. 1603A6a14*
G.Läbi lääb lehesse metsa, läbi harva haaviku, läbi kullase kuusiku uih? Lammaniitmine
KJn 1903 (L. Kuuskler)
H.Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, läheb läbi lehese metsa, läbi alta harva metsa? Lambaniitmise või -pügamise rauad
Vil 1888 (J. Toss)
E EM 101 (877); E EM2 89 (1161)
Ia.Mõista ära mõnneraud, läbi käe känneraud, läbi lääb lehesse metsast, läbi harvost haavikusta? Villa pügamine
Vil 1891 (J. Karus)
2Vil - 2 var.
Ib.Mõista ära mõnne-rõnne, läbi käte kõnne-rõnne, läbi haaviku harvast metsast, läbi lehtessa metsast? Lambaniitmine
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Ic.Mõista ära mõlle-rõlle, läbi käte källe-rälle, läbi lehtse metsa, läbi haru haavikmetsa? [Lahendus puudub]
KJn 1898 (C. Sööt)
Id.Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, läks ta läbi lehesse metsa, kibe haavikkannumetsa? Leib, tegemine
Vil 1871 (H. Leoke)
J.Läbi pikast metsast, läbi paksust metsast, läbi lehtsest metsast, läbi harvast haavikust, läbi kuivast kuusikust, läheb sinna maale sesse plõks? Lammaniitmine
Plt 1892/6 (M. Luu)
K.Lähab läbi lehemetsa, lähab läbi haavametsa, lähab läbi karuse kasuka? Püssiga laskja, esite läbi okste ja lehti, perast linnuse
Saa 1892 (H. Langholts)
L.Mõesta ärä mõlle-rõlle, läbi käte källe-rälle, lähäb üle leosse metsä, saab tammemetsä, siäl tukistab? Lammaniitmine
KJn 1925 (A. Kruus)
Ma.Mõistu mõõrdu, läbi käte kiirdu? Humalavarred
MMg 1889 (H. Rätsepp)
M1b1.Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru? Lammaste rauad
Tõs 1894 (A. Niemann)
M1b2.Mõista, mõista mõõnukene, läbi käte käänukene? Lammas
Hlj 1893 (J. A. Rehberg)
M1c.Mõista, mõista, mis läheb mõõru, läbi käte kääru? Lammaste rauad
Tõs 1889 (H. Anniko)
M2a.Mõista ära mõllerille, läbi käte källe-rille? Käärid
KJn 1888 (J. Koit)
M2b.Mõista ära mõlle-rõlle, üle käte kõlle-rõlle? Kangakudumine
Pal 1897 (H. Karro)
Na1.Kiirikse-käärikse lääve läbi lehitse mõtsa? Lambapügämine
Trv 1895 (A. Rull)
Trv, Tt - 2 var.
• Sak. Kal. (1880) 82 (6); E EM2 58 (596); SSTT 166
Na2.Kiirike-käärike lähavad läbi lehitse metsa? Lammast pöetakse
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Nb.Kiirikse-käärikse läbi lehetse mõtsa? Lammast pöetes
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
O.Siiluke-viiluke lääb läbi lehitse mõtsa? Lammast pöetas
Puh 1889 (D. Arak)
P.Tsiberiku-tsäberiku, läävä alta lehitse mõtsa? Lambakari
Ran 1889 (H. Raag)
Q.Vinka-vänka läbi lehesse mõtsa? Oja
Rõn v. San 1889 (P. Roose)
Ra1.Kilkab-kalkab läbi metsa minnes? Lambarauad niites
Hlj 1889 (J. N.)
Hlj, Kad - 2 var.
Ra2.Kilkab ja kälkab, läbi metsa läheb? Lambaniitmine
Trm 1895 (J. Tihane)
Rb.Läbi lehese metsa lähab kui kilin ja kõlin? Lammaste rauad
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Sa.Liks-lõks lääb läbi lehise lepiku, ei jää kinni kuhugi? Rauaga püetakse lammast
Krk 1888 (J. Mägi)
E EM 84 (682); E EM2 73 (872)
Sb.Liksati-lõksati lööb ilma leheta metsa maha? Lambapügamine
Vil 1889 (J. Köögardal)
Z.Kaks oli lindu, lähvad üle metsa, ise tievad kriuh-krauh? Lambarauad
Sim 1953 (H. Joonuks)
T.Riinu-Riks lähab Tiitsu-Tõnisaga aastas kolm korda läbi metsa, mets loogus? Lammaste niitmine
SJn 1889 (T. Köstner)
U.Eest nikutab niudid, tagast raputab reisu, läheb läbi lihase metsa? Lammaniitmine
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
Kontam.: = 1461G
V.Mõista, mõista mõlle-rõlle, läbi käte källe-rälle, läbi läks lehesse metsä, läbi harva haavikmetsä, pööris suud ja käänis kätt, lehitäs linajuusid? Paha hais
KJn 1890 (A. Pihlak)
Kontam.: = 1966H
Vrd.513 1003 1028
1362.MÕISTA, MÕISTA MÕÕTRULL, LÄBI KÄTE KÄETRULL, NÕMME ENDRIKI VITILÜÖDI? Lambavill - 0+2+1+0 = 3 (4) var.
Aa.Mõista, mõista mõõtrull, läbi käte käetrull, Nõmme Endriki vitilüödi? Lambavill
Var 1890 (M. Ostrov)
Ab.Mõesta, mõesta mõõtrui, läbi käte käätrui, nõmmõändä viti-liti? Lambarauad
Khn 1934 (T. Saar)
B.Iti-viti, Nõmme-Ann, läbi käte käärurull? Lammaste rauad
Tõs 1890 (M. Kirikall)
1363.MÕISTA, MÕISTA MÄÄTSU, KÄÄNÄ PÄSS KÄÄTSU? Kapla tetäs - 0+7+15+2 = 24 (28) var.
Aa.Mõista, mõista mõistust, kääna pässä kääru? Kabla tegeminõ
Se 1960 (H. Keskküla)
Ab.Mõista, mõista mõistust, käänä pässä käätso, pääle käädso plaks? Mõsku mõstas
Se 1977 (P. Hagu)
Ba.Mõista, mõista määtsu, käänä päss käätsu? Kapla tetäs
Vas 1895 (J. Tint)
Vas, 2Se - 3 var.
RpS nr. 6 (1939) 190
Bb1.Mõista, mõista mõõtsu, kääna pässä käätsü, pääle pässä plaats? Kangast koetas
Se 1934 (N. Oinas)
5Se - 5 var.
Bb2.Mõista, mõista mõõdsu, käänä pässä käädsu, pääle pässä päädsu? Kapla tetäs
Se 1938 (A. Tammeorg)
Bb3.Mõista, mõista müüdsu, käänä pässä käädsu, pääle pässä plaadsu plokst? Püssälaskminõ
Se 1935 (P. Külaniit)
Bb4.Mõõtsu-maatsu, käänä pässä käädsu, pane pääle plaadsu? Kangakudamine
Vas v. Se 1898 (J. Sandra)
Bc1.Mõista, mõista müütsu, pääle pässä päätsu? Püssä lastas
Se 1927 (V. Ruusamägi)
Bc2.Mõista, mõista mõõtsu, pääle pässä kaadsu? Kapla tetäs
Se 1910 (H. Ojansuu)
Bd.Mõista, mõista mõõtsi, üle päkä põõtsi? Kurapäälne kabõl
Plv 1903 (J. Semm)
Vrd. 1357O
Ca.Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu, pääle pudru plääts? Katla
Se 1929 (V. Savala)
Vrd. 1357 1366D5b1
Cb.Mõista, mõista müülu, kassihand kaalu, päält päkä läätsä? Vokk
Se 1935 (D. Karnask)
Cc.Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu, pääle pässähanda plaatsu? Kangast koetas
Se 1930 (V. Ruusamägi)
Da.Käänä käädsu, mähi määdsä, pääle pässä plaadsa? Rõivid mõstas
Se 1935 (A. Põhi)
Db.Käänä päss käätsu, pääle pässä plaatsu? Rõivamõskmine
Se 1888 (H. Prants)
Dc.Kääna päss käätsu? Kabla tegemine
Vas 1894 (P. Saar)
Vrd. 1664A1g
Dd1.Pääle päkka plaatst? Puune tuup
Ote 1895 (C. Lipping)
Dd2.Üle päka põssi? Kapla tetas
Plv 1939 (M. Edu)
Vrd.1336 1356
1364.MÕISTA, MÕISTA MÕLLE-RÕLLE, KÕPUTIMED KÕLLE-RÕLLE, PÄÄ PÄÄL PIIRITSEPAELAD? Vokk - 5+69+28+10 = 112 (177) var.
A1.Mõista üles mõlle-rõlle, kõlgutimad kõlle-rõlle? Pint, vart, koot
JJn 1888 (P. A. Pitka)
E EM 101 (874); E EM2 89 (1158)
A2a.Mõista ära kõlle-rõlle, mõlle-rõlle, piritsepaela peal? Naeste keripuu
Pär 1911 (A. Karu)
A2b.Kõlle-rõlle, mõlle-rõlle, piiritsepaelad peal? Vokk
Hel 1893 (J. Karu)
A2c.Mõkatsille, kõkatsille, peal see piritsepaela? Voki
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
A3*.Kõputõllõs kõllõ-rõllõ, päält pirila-parila? Vokk
Ote 1889 (G. Wulff)
Ksi, Ote - 2 var.
Meelej. nr. 37 (1887) 296 (60); E EM 69 (519); E EM2 62 (675); Nurmik I 19
A4.Pea peal piiritspaelad? Vokk
Tor v. SJn 1963 (P. Kippar)
Ba1*.1) Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõputimed kõlle-rõlle, pää pääl piiritsepaelad? Vokk
Hää 1946 (M. Mäesalu)
2) Mõista, mõista mõlle-relle, kõputiimi kõlle-relle, pea peal piiritsapaelad? Vokk
Tõs 1981 (E. Maasik)
3) Mõista, mõista mõlle-rõlle, kopsitimid kolle-rolle, pea peal piiritisepaelad? Vokk
Pee 1927 (R. Viidebaum)
4) Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõpati, kõpati kõlle-rõlle, pea peal piiritsipaelad? Vokk
Plt 1950 (V. Kuut)
Iis, Pee, Lä, Tõs, Hää, Trv, Vil, Plt - 8 var.
Ba2.Mõtle, mõista mõllerilla, kõputille kõllerille, pää pääl piiritsapael? Vokk
Trt 1927 (I. Kalk)
Ba3*.1) Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõputiimu kõlle-rõlle, pea peal on pritsepaelad? Vokk
Võn 1932 (H. Rootsman)
2) Mõista, mõista mölle-rölle, kõpudi mind kölle-rölle, pea peal on pirtsepaelad? Vokk
Trm 1935 (H. Kaasan)
Lai, 2Trm, Võn - 4 var.
Ba4.Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõpsutimed kõlle-rõlle, pea peal ollid piritsapaelad? [Lahendus puudub]
Muh 1937 (L. Uusküla)
Ba5*.Mõista, mõista möllerile, kõputi ma köllerile, pea peale piiripaela? Vokk
Plv 1966 (L. Briedis)
SJn, Plv - 2 var.
Ba6.Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõkatsile kõlle-rõlle, päält käiväd piitsäpaalad? Okk
Kõp 1888 (V. Reiman)
Ba7.Mõesta, mõesta mõlle-rõlle, kõputimid kõlle-rõlle, peale panti piiripaelad? Voki
SJn 1890 (M. Kielas)
Ba8.Mõistke, mõistke mõllad-rõllad, kõpud sees rilla-ralla, pääle pandud piiritsepaelad? Kaju
Saa 1889 (J. Jakobson)
Bb.Mõllerille mõkatimid, kõllerille kõkatimid, pane peale piiritsepaelad? Vokk
SJn 1888 (J. Mein)
E EM 101 (881); E EM2 89 (1167); Nurmik II 189
Bc1.Mõista, mõista mõlle-rille, kõlgutimid kõlle-rille, pialsed piri-parinad? Vokk
Ksi 1888 (T. Riomar)
Bc2.Mõista, mõista mõllerile, kapitile kõllerile, päält pirila-parila? Vokk
Ote 1895 (C. Lipping)
C1.Mõista ära mõlle-rõlle, kipa-kapa, kille-rille, alta nahka nirra-nõrra, päälta nahka pirra-põrra? Vokk
Hel 1893 (J. Karu)
Mihkla-Parlo-Viidebaum I 96 (32); Viidebaum-Parlo-Mihkla 96 (32); Mihkla EK I 20; Aavik 91 ja 102; Mihkla KlL 75 (30); Vih. (1950) 82 ja 873 (30); Metstak2 17 ja 19
C2.Mõista ära mõlle-rõlle, tea ära tälle-rälle, kõpud löövad kölle-rölle, päälmised pirinad-parinad? Kangakudumine; kedraja ja vokk
KJn 1870 (J. Tiedemann)
C3.Mõista, mõista mölle-rille, kolgutimet kolle-rille, peale vinni, peale vanni, kõige peal pirila-parila? Vokk
Kuu 1939 (H. Martinson)
C4.Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõpitsele kõlle-rõlle, üles-alla õige ruttu, keskpaika kerä ruttu? Vilja vakaga valetakse
Nõo 1889 (J. Tüklov)
C5.Mõista ära mõlle-rolle, alla ruttu, pääle ruttu, keskpaigas keeruratas? Vokk
Trt 1956 (A. Piir)
C6.Tölleri tökati, mölleri mökati, peal on veel piiritsepaelad? Voki
Rap 1930 (J. Uustalu)
D1.Mõista ära mölle-rölle, kökatile köller, all aotselauad, peal piritsepaelad? Vokk
Vil 1872 (H. Leoke)
D2.Mõista ära mõlle-rõlle, võristaja võlle-rõlle, peale pandi pealispaelad, alla pandi aluspaelad? Vokk
Pst 1888 (J. Leppik)
E EM 100 (872); E EM2 88 (1155); Nurmik II 78 (11)
D3a.Võrelivõssi võlle-rõlle, alla panti aluspaelad, pääle panti päälispaelad? Vokk
Vil 1936 (L. Köögardal)
D3b.Mõista ära mõlle-rõlle, võrelivõssi võlle-rõlle, kõpsutaja kõlle-rõlle, pääle pandi piirispaela, alla pandi aluspaela? Voki
PJg 1894 (M. Reimann)
D3c.Kökatsille kölle-rölle, völlerirössi ja völle-rölle, alla pannin aluspaelad, pääle pannin piiritspaelad? Voki
Saa 1888 (J. Miländer)
D3d.Mõista ära mõlle-rõlle, võgarivõssi võlle-rõlle, kõput tiiva kõlle-rõlle, alla panti aluspaelad, pääle panti pikad paelad, päälispuud panid pirra-põrra? Vokk
Pst 1936 (L. Köögardal)
D4a.Kipsi, kõpsi kõlle-rõlle, viripuvõssi võlle-rõlle, päälispuud piri-parinad? Vokk
SJn 1893 (J. Mein)
D4b.Kõputimid kõlle-rõlle, vana võlli võlle-rõlle, peale veel piretiriistad? Kangateled
Plt 1889 (J. Raavel)
D4c1.Kille-rille, kõlle-rõlle, virudessevisse võlle-rõlle, peale pandi piiritsepaelad, viskas metsa kavirdi? Vokk
Vän 1889 (A. Lossmann)
D4c2.Virelivissi ville-rille, kõpad käevad kõlle-rõlle, piäle pantaks piiripaelad, viskab metsa kaviuhti? Vokk
SJn 1936 (L. Köögardal)
D4d.Mõista ära mõlle-rõlle, kõpatimad kõlle-rõlle, panti peale pikki paela, viskas metsa karviuh? Vokk
SJn 1889 (J. Tammann)
D4e1.Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõpitimeid kõlle-rõlle, piale pandaks piiripaelad, viskab mõtsa karviuh? Vokk
Pst 1888 (J. Jaakson)
D4e2.Mõista, mõista mõlle-rille, kõpatsille kõlle-rille, peale panti piiritsepaelad, viskas metsa kaviuh? Voki viskab paelad pealt
SJn 1889 (T. Köstner)
D4e3.Mõesta, mõesta mõkatsimad, kõkatsimad kõlle-rõlle, piale pannin piiripaelad, viskas metsa kavirdi? Oki
SJn 1894 (H. Raid)
D5.Ölle-rölle ökud silmad, peal olid piritsepaelad, viskas metsa kaviuhti? Vokk
Vil 1872 (H. Leoke)
D6.Mõista, mõista mõlle-rõlle, kibadi-kõbadi kõlle-rõlle, pane sulega määret peale, lase metsa parvirdi? Voki
Pär 1888 (H. Martinson)
E.Kõlle-rille kõppimine, pääl oo tiri-tärine? Vokk
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Fa1.Mõista, mõista mõlle-rille, kõlgutimid kõlle-rille, piale panen tili-tälinad? Vokk
Ksi 1888 (T. Riomar)
Fa2.Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõlgutimad kõlle-rõlle, ise pealt tiri-tärinal? Vokk
JJn 1888 (M. Roosileht)
Fb1.Mõista ära mõlleralli, kõputelle kõlleralli, pääl om tirina-tärina? Vokk
Tln 1961 (A. Kask)
Fb2.Mõista ärä mõlle-ralla, koputelle kõlle-rõlle, siist tege tirr-tärr? Kell
Krk 1893 (J. Hünerson)
G.Mõesta ärä mõlleralli, tiiä ärä tilleralli, kõpitse ollive kõrva juuren, pääl ollive tirine-tärine? Vokk
Hel 1887/94 (J. ja P. Einer)
H.Mõista, mõista mõller-õller, mõller-kõller kõlgutimed, piale tipitäpilised, alla tiritarilised? Vokk
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
I.Mõista, mõista mõtelille, sinilille, sõkelille, lao minu lademe peale, ise söö tiri-tärinida? Kangatelled
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Ja.Molgutemed mollu-rollu, kolgutemed kollu-rollu, taga on tiri-tärinad, peal on peened piitsukesed? Vokk
Hlj 1889 (L. Lepp-Viikmann)
Jb.Mõista, mõista mollu-rollu, kolguteled kollu-rollu, taga tirin-tärinät, peal peened piitsukesed? Vokk
Kad 1926 (S. Noor)
Jc.Mõista, mõista mollu-rollu, kargutimend kollu-rollu, peäl on peened piitsukesed, taga tiri-tärinad? Vokk, kedramine
Hlj 1889 (J. N.)
K1a1.Mõista ära mõlle-rille, Kõpu mõisa kõlle-rille, peal paneb tirr-tärr? Tunnikell
Hls 1889 (J. Meomuttel)
K1a2.Mõista ära mõlle-rille, Kõpu mõisa kõlle-rille, peal paneb tirr-tärr? Tunnikell
Hls 1890 (E. Kitzberg)
K1a3.Mõista ära mõlle-rõlla, Kõpu mõisan kõlla-rõlla, ise pääl pilla-rilla, ise pääl sirr-särr? Töökell
Hls 1939 (M. Tauts)
K1a4.Mõista ära mõllerpuu, Kõpu mõisan kõllerpuu, pääle veel tirina-tärina? Vokk
Pst 1935 (R. Viidalepp)
K1b1.Mõista, mõista mõlle-rõlle, Kõpu mõisan kõlle-rõlle, isi teeb tirr-tärr? Vokk
Trv 1903 (G. Lipp)
K1b2.Mõista, mõista mõlleriga, Kuku mõisa kullõriga, esi tege tirr-tarr? Peele (telle)
Kan 1895 (G. Loodus)
K1c.Mõista, mõista mõllerile, Kõpu mõisa kõllerile, pääl tiri-tärina, man istup Mallekene? Vokk
Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
K2a1.Mede mõisas mõlle-rõlle, Kõpu mõisas kõlle-rõlle, pääl lööb tirr-tärr? Viiulimängimine
Vil 1895 (A. Suurkask)
Hls, Vil - 2 var.
K2a2.Mede mõisas mõlle-rõlle, Kõpu mõisas kõlle-rõlle, saab siia, siis teeb tirr-tärr? Voki
Hel 1891 (J. Lammas)
K2a3.Mede mõisan mõlle-ralle, Kõpu mõisan kõlle-ralle, üks teep tirr-tärr? Vokk
Krk 1896 (J. Hünerson)
K2b.Mede mõisas mõllerile, Kapa mõisas kallerile, pia pial tiri-tärinad? Vokk
Pal 1888 (M. Uus)
K2c.Me mõisan mõlleri, Kõpu mõisan kõlleri, esi pand tirr-tärr? Vokk
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
K2d1.Mede mõtsan mõllerpuu, Kõpu mõtsan kõllerpuu, pääle lüvväs tirr-tärr? [Lahendus puudub]
Hls 1889 (M. Ilus)
K2d2.Kõpu mõtsan kõre puu, pääle lüvvas tirin-tärin? Vikatit tõmmatas
Kan 1888 (G. Veski)
K2e.Mede mõisan mõõlenpuu, Kõpu mõisan kõõlenpuu, otsan tirina-tärina? Vokk
Pst 1889 (H. Henno)
K3.Või, või võlle-võlle, Kõpu mõisa kõlle-võlle, taga tei tirr-tarr? Vokk
Hel 1893 (J. Karu)
La.Mõista ära mölle-rille, kõputralli kölle-rille, pääle titi tille-rille, pääle koti kolle-rille, pääl oo tiri-täringe? Vokk
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Lb1.Mõista ära mõlle-ralli, kõputalli kõlle-ralli, pääl nii tiri-tärina, all nii tilli timberalli? Vokk
Trv dat-ta (A. Parts)
Lb2.Mõista ära, mõtle ralli, kõputa kõlle-ralli, pääle nii tiri-tarina, pääle titi timpermanni? Õlletegemine
Trv 1890 (V. Mõts)
Lc.Mõs'ta, mõs'ta mõlle-ralle, kõpitsal olli kõlle-ralle, pääl olli tiritorulla, all olli timpa tille-ralle? Kerk (kirik)
Rõn 1964 (S. Kaseoru)
M1.Mõista ära mõlle-rille, kelgutimed kelle-rille, kuradi pussu pulle-rille, saba teeb taga tirra-tirra? Vokk
Ksi 1926 (P. Berg)
M2.Kuradi vussi vulle-rille, kelgutimid kelle-rille, saba tiib taga tiira-taara? Vokk
Äks 1890 (A. Mauer)
M3.Kelgutimid kelle-rille, saba teeb täri-tarinid? Vokk
MMg 1889 (G. Tenter)
M4.Kuradi pussu pulle-rille, saba tiib taga tirra-tarra? Vokk
Äks 1888 (H. J. Treifeldt)
M5a.Mõista, mõista mõlleri, kuradi pussi kõlleri? Vokk
Kan 1896 (J. Ots)
M5b.Kõlksu, kõlksu kõlle-relle, puraski purssi pulle-relle? Rehepesmine
Võn 1895 (J. Moodis)
M5c.Mölleri, pölleri, vanakuradi kolleri? Vokk
Võn 1895 (J. Moodis)
M6a1.Mõtle, mõtle mõllõri, kuradi pussu kullõri, saba pand takan tirr-tirr-tirr? Vokk
San 1929 (L. Müllerson)
M6a2.Mõista, mõista mõlleri, kuradi pussi kolleri, hand takka tirra-tirra? Vokk
Puh 1888 (J. Loskit)
M6a3.Mõista, mõista mullerile, kuradi pussu kollerile, takan tege tirr ja tõrr? Vokk
Võn 1889 (T. Lätti)
M6a4.Mõista ära mõlle-rilla, kuradi pussu kolle-rilla, saba teeb taga tolle-rilla? Vokk
Tt dat-ta (anon)
M6b.Molle-rille, malle-rille, kurat kussa kolle-rille, saba pand takan tirr-tarr? Ader
Urv 1890 (A. Koort)
M7a.Mõista, mõista mõlleri, kuradi pussi kolleri, viskas langa võlleri, saba tei taga tolleri? Vokk
Nõo 1889 (J. Amberg)
M7b.Mõista, mõista mölleri, kuradi pusku kolleri, viskab lõnga võlleri, saba teeb taga tölleri? Vokk
Trt 1930 (F. Veidenbaum)
M8.Mõista, mõista mülleri, kuradi pussi kolleri, ise ees olleri, saba taga tölleri? Haamer
Hlj 1893 (J. A. Rehberg)
N1a.Mõista ära mõllerile, kipu-kõpu kõllerile, alt u nahka nirra-narra, pealt u paika pirra-parra, natuke nahka, natuke paela, riidake puid? Vokk
Hls 1930 (E. Reichenbach)
Kontam.: = 973V1a
N1b.Mõista ära mõlle-rille, kipu-kapu kolle-rille, alt oli nahka nirra-narra, pealt oli paika pirra-parra, natuke nahka, raasuke rauda, riidake puid? Vokk
Hls 1889 (J. Meomuttel)
Kontam.: = 973V1b
N1c.Mõista ära mõlle-rulle, kippu-kõppu kõlle-rulle, päält oli paika pirra-parra, alt oli nahka nirra-narra, raasuke rauda, riidake puid? Okk
Hls 1891 (J. Riiet)
Kontam.: = 973V1c
N2.Pund puid, ligu linu, riga-raga rauda ja peritsepaelad peal? Vokk
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Kontam.: = 973V2
N3.All lirin-larin, pääl pirin-parin, pund puud, raasuke rauda, natuke nahka? Vokk
Tt dat-ta (M. Undi)
Kontam.: = 973V3
O.Sõku tõllu-rõllu, päält pirila-parila, kolmejalgne kurivaim, raudhambad suus, natuke nahka, raasuke rauda, padrik puid? Vokk
Kuu 1938 (I. Lehesalu)
2Kuu - 2 var.
Kontam.: = 717S 973W
P1.Mõista ära mõlle-rille, kuradi pussi pulle-rulle, kolme jalaga kurat, raudhambad suus, saba teeb taga tirr-tirr-tirr? Vokk
Trt 1890 (V. Pärtelpoeg)
Kontam.: = 717R1
P2.Kõpu-kõllu, tõllu-rõllu, päält pirila-parila, kolmejalgne kurivaim, raudhambad suus, pimara pääs, takutükk kõhus? Vokk
Rõu 1934 (L. Raudsepp)
Kontam.: = 717R2
Q1.Mõista ära mõlle-rõlle, mõlle-rõlle mõkutimid, kõlle-rõlle kõkutimid, nahknahatsid, puupugatsid? Voki
Vil 1894 (A. Suurkask)
Kontam.: = 1765J1
Q2.Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõlgutimid kõlle-rõlle, puust pukatimid, luust lukatimid, nahksed nibu-nabunad? Kangatelled
KJn 1961 (A. Seep)
Kontam.: = 1765J2
R1.Mõistatelle mõlle-relle, kõkatelle kõlle-relle, päält nee piri-parine, alt joosk hall kass, päält ruskine rebane? Heinaniitmine
Krk 1923 (A. Johanson)
Kontam.: = 26M1
R2.Alt jookseb hall koer, keskelt küürakas rebane, pealt jookseb piri-päri? Veske
Vän 1887 (J. Peterson)
E EM 27 (24); E EM2 27 (31)
Kontam.: = 26M2
S.Mõtle, mõtle mõõlu, kassihanna kaalu, saba õks takan tirr-tirr-tirr? Vokk
San 1929 (L. Müllerson)
Kontam.: = 1357T
Vrd.26E2* 1337 1348 1365A2
1365.MÕISTA, MÕISTA MÕNNE SÕNNE, SEE SÕNNE SÕSARA SÕNNE, SEITSE SÕNNE VASTAKUTE? Ahelad - 3+62+12+7 = 84 (110) var.
A1a1.Moista, moista monna sonna, see sonna sosari sonna, seitse sonna vastakute? Leeahilad ja paeakook
Kuu 1911 (K. Viljak)
A1a2.1) Mõista, mõista mõnne sõnne, see sõnne sõsara sõnne, seitse sõnne vastakute? Ahelad
Sim 1888 (H. Aman)
2) Mõista, mõista mõnnes sõnne, see sõnne sõsara sõnne, seitse sõnne vastakute? Kangaloomine
VJg 1921 (M. Jürna)
Lüg, Rak, 2VJg, Sim, Kuu - 6 var.
A1a3.Mõista, mõista mõnna sõnna, see sõnna sõsera sõnna, seitse sõnna vastakute? Ahelad
VJg 1889 (J. Ustallo)
A1a4.Mõista, mõista mõnnu sõnnu, see sõnnu sõsara sõnnu, seitse sõnnu vastastiku? Ahelad
Jõe 1888 (H. Redlich)
A1a5*.Mõista ära mõnni sõnni, mõnni sõnni sõsara sõnni, seitse sõnni vastastiku? Kangas telge peal
Vil 1894 (A. Suurkask)
2Vil - 2 var.
A1a6.Mõista, mõista mõni sõna, soo sõna, soseri sõna, seitse sõna vastastikku? Keeduahelad
Kuu 1892 (J. Ploompuu)
2Kuu - 2 var.
A1a7.Mõista, mõista mõne sõna, seitse sõsera sõna, seitse sõna vastakute? Raudahelad
Kad dat-ta (J. Laur)
A1a8*.Mõista, mõista mõnda sõna, sie sõna sõsera kanda, seitse sõnuda vastakute? [Lahendus puudub]
Amb 1892 (V. Kullerkupp)
Amb, Pee - 2 var.
A1b1.Mõista, mõista mõnda sõrme, see sõrme sõsara sõrme, seitse sõrme vastakute? Toanurgad
Hlj 1889 (J. A. Rehberg)
A1b2.Mõista, mõista mõnna sõrme, see sõrme see sisara sõrme, seitse sõrme vastakute? Ahel
Kad 1888 (J. Linkstein)
A1c.Mõista, mõista mõlme sõlme, see sõlme sõsara sõlme, seitse sõlme vastakute? Pajaahelad
Amb 1889 (J. Ney)
A2.Mõista, mõista molle-rolle, kõlgutimed kolle-rolle, need sõlmed sõsera sõlmed, sajad sõlmed vastakute? Raudahilad
Kad 1888 (J. Aab)
Vrd. 1364
A3a.Mõista, mõista mõnne sõnne, see sõnne sõsara sõnne, seitse sõnne vastakute, kaheksa sõnne kaelakute? Paa-ahelad
Kad 1896 (J. Sõster)
Hlj, Kad - 2 var.
A3b.Mõista, mõista mõnne sõnne, sõnne see sõsara, seitse sõnne seljakute, kaheksa sõnne kaelakute? Ahelad
Hlj v. Kad dat-ta (J. Landsmann)
A4.Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõlgutumaks kõlle-rõlle, seitse sõlme sõnarassa, seitse sõlme vastakute? Kanganiied
Kuu 1964 (O. Jahe)
A5.Mõista, mõista mõlle-rõnne, seitse sõnne vastakute? Supipaja ahelad kougu otsas
Vai 1936 (L. Kraavik)
A6.See sõnni sõsera sõnni, seitse sõnni vastakute? Keedupaja ahilad
Hlj 1897 (A. Klaas)
B.Mõista, mõista mõnne sõnne, soo sõnne, sõsara sõnne, üheksa ülessepidi, kümme küinta vastastiku? Kangastelled
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Ca.Mõista, mõista mõnne sõnne, see sõnne sõsara sõnne, peale tegin tille-lille? Tanu
Koe 1909 (A. Martin, V. Rosenstrauch, J. Välbe)
Cb.Mõista, mõista mõrume sõmme, suu vomme, sõsara sõmme, peale tipi tilli-lilli? Vokk
Pee 1927 (R. Viidebaum)
D.Mõistatele mõne sõna, sõna see särise, sõna seitse vastastikku, seal oli serisärilasi? Herilasekopp
Vän 1889 (J. Tammann)
E1a1.Mõista, mõista munnad-sunnad, maamunnad, madalad sunnad, seitse sunna tutkamessa, tutkamed tua laessa? Keeduahelad
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
3Kuu - 3 var.
E1a2*.Muista, muista munnad-sunnad, maas on madalad sunnad, seitse sunna tutkamessa, tutkamed toa laela? Pajakouk
Kuu 1970 (R. Kravtsov)
2Kuu - 2 var.
E1b1.Muista, muista munnad-sunnad, maasunnad, masunasunnad, seitse sunna tutkamessa, tutkamed tua laessa? Paakougud lie kohal
Kuu 1939 (S. Hirrend)
3Kuu - 3 var.
EMrd V 185 (84)
E1b2.Muista, muista munnat-sunnat, masuna-masuna sunnat, seitse sunna tutkamessa, tutkamed tua laessa? Ahelad
Kuu 1899 (C. Salström)
E1c*.Muiste, muiste munnat-sunnat, maat-sunnat, matalat sunnat, mitu sunna tutkamessa, seitse sunna tutkamessa, tutkamet tua laessa? Ketju, ahilat
Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
2Kuu - 2 var.
E2a.Muista, muista munna-sunnad, maas on madalad sunnad, laes on lademed sunnad, seitse sunna tutkamessa, tutkamed tua laella? Pajaahilad
Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
E2b.Mõista, mõista munnad-sunnad, laes on lademesunnad, tutkamed tua laes? Pajaahelad
JMd 1939 (T. Võimula)
F1a1.Mõesta ärä mõnni sõnni, sii sõnni sõsara sõnni, pääle kiti-kati sõnni, seitse sõnni vastastigu? Ahelõõg
Trv 1892 (J. Kill)
Trv, Vil, Rõn, Krl - 4 var.
F1a2*.Mõista ära mõnni sõnni, see sõsara sõnni, pääle kiti-kati sõnni, seitse sõnni vastastiku? Pajakook
Trv dat-ta (A. Parts)
4Trv - 4 var.
F1a3.Mõista ära mõnni sõnni, mõnni sõnni sõsara sõnni, pääle kiti-kati sõnni, seitse sõnni vastatiku? [Lahendus puudub]
Trv 1890 (A. ja J. Viira)
2Trv - 2 var.
F1b.Mõista ära mõnni sõnni, need on sõnni sõsarad, peale kitse-katsi sõnni, [seitse] sõnni vastastiku? Paea-ahelad
Vil 1872 (H. Leoke)
F2.Mõista ära mõnni sõnni, pääle kite-kate sõnni, seitse sõnni vastatiku? Ahelad
Tt dat-ta (anon)
G1.Mõista ära mõni sõnu, tää tänni sõnni, pääle kiti-kati sõnni, see sõnni sõsare, pääle kiti-kati sõnni? Päämeeled
Trv 1890 (V. Mõts)
G2.Mõista ära mõnni sõnni, tää ära tänni sõnni, sõsara sõnni, seitse sõnni vastatiko? Raudkett, paakook
Trv 1888 (H. Utso)
H1.Mõnnu sõnnu, peale kiti-kati sõnnu, lae alla lati sõnnu, seitse sõnnu vastikku? Ahelad
Vig 1869 (M. J. Eisen)
E EM 101 (882); E EM2 89 (1163)
H2.Lae all oli letisõlme, keskel kiti-kati sõlme, seitse sõlme vastastiku? Loomaketid
Kos 1898 (T. Wiedemann)
H3.Mõista, mõista mõtte-rõtte, lae alla latikate, peale kitikatikate, seitse sõrme tuttenasse? Pajaahelad
Jõe 1889 (H. Redlich)
I.Mõnnu sõnnu, pealt oli katte viilu sõnnu, tutne sõnnu? Inimese hing
Vig 1869 (M. J. Eisen)
E EM 102 (883); E EM2 89 (1170)
J1a1.Mõista ära mõnni sõnni, laeka latika sõnni ja piale kiti-kati sõnni? Ahelad
MMg 1889 (H. Ostrat)
J1a2.Mõista, mõista mõnni sõnni, laeni latika sõnni, pääle kiti-kate sõnni? Padaahela
Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
Vrd. 641
J1b.Mõista, mõista mõnne sõnna, läbi lae latiksõnne, peale tipu tilli-lilli? Kirikutorn
Pee 1911 (P. Penna, V. Rosenstrauch)
J1c.Mõista, mõista mõnni sõnni, pääli koti-kati sõnni, alla liti-lati sõnni? Rott [sic!]
Puh 1889 (D. Arak)
J1d.Mõista mannasõna, mõnnasõna, kätasõna, litike-latike sõna, pääle liti kätasõna? Pada, ahila ja kuuk
Nõo 1889 (J. Amberg)
J1e1.Mõtle, mõtle mõnne sõnne, mõnne sõnne, õnne sõnne, lutika-lätika sõnne, peale kiti-kati sõnne? Raudohelik
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
J1e2.Mõesta, mõesta mõnnu sõnnu, mõnnu sõnnu, kõnnu sõnnu, lutikas-latikas sõnnu, peale kiti-käti sõnnu? Raudohelik
Kos 1892 (T. Wiedemann)
J2.Mõista, mõista mõnne sõnne, Lauri latika sõnne, meie memme kiti-kati? Pajaahelad
Pal 1889 (M. Uus)
J3.Mõista ära mõnni sõnni, laane latika sõnni, seitse sõnni põrandal? Nädal
MMg 1888 (G. Tenter)
2MMg - 2 var.
E EM 100 (870); E EM2 88 (1153); RpS nr. 6 (1939) 190
Ka.Mõista, mõista mõnne sõnne, peale kiele kate sõnne, sinna laia laane sisse, tuttelusse? Söömine ja pärast põõsasse puistamine
Var 1890 (M. Ostrov)
Kb.Mõista, mõista mõnnessõnne, peale kite-kote sõnne, suure laia laane sõnne? [Lahendus puudub]
Aud 1893 (J. Sauga)
L.Mõista, mõista mõne sõna, mõne sõna, sädeme sõna, kutika-mutika läki sõna? Tulesäde, kivi, raud
Tor 1888 (K. Kirschbaum)
M.Mõista ärä mõnni sõnni, läbi kiti-kati sõnni, laeale latika sõnni, sada sõnni, tuhkakunni? Ahilad
Võn 1895 (J. Moodis)
Vrd. 1355Ad
N1.Mõista, mõista mõnna sõnna, kõnna sõnna, litiksõnna, latiksõnna, sea sõnna tutu? Ahelad
Pil 1888 (S. Käär)
N2.Mõista, mõista mõnne sõnne, litika-latika sõnne, sia sõnne tuttu? [Lahendus puudub]
Pil 1929 (K. Leichter)
O1.Mõista ära mõnnessaare, mõnnessaarest kõnnessaare, litika-latika saare, pääle kiti-kati saare? Augulised pajakoogud
Tor dat-ta (J. Tilk)
E EM 101 (875); E EM2 89 (1159)
O2.Mõista, mõista mõnnessaare, peale kittes-kattes saare, laulu lassangi saare? [Lahendus puudub]
PJg dat-ta (J. Landsmann)
P.Mõista ärä mõnni sõnni, kik sõnni o sõsarte puul? Paakoogu ahele
Krk 1893 (J. Hünerson)
Q.Mõista, mõista mõnne sõnne, tuhat sõnne kuke nossu? Pajaahelad
Jõe 1889 (G. Kivikangur)
R.Mõista, mõista mõnni sõnni, sudarillõ suurõ sõnni, laia latika sõnni? [Lahendus puudub]
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
S.Mõs'ta ära mõnni sõnni, pääle nii tiri-täringa, pääle tilli timparalli, seitse sõnni vastatiku? Ahela lülid
Trv 1889 (J. Käger)
Vrd. 1559
Z.Kiti-käti komme sõmme, see sõmme susara sõmme, peale kitti-kätti sõmme, sula sõmme neitsike? Sõrmkinnas
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
Vrd.mst-laul: /- - -/ Mõista, mõista, mõnna-sõnna, / see sõnna sõsera sõnna, / seitse sõnna vastakute /- - -/ (ERlA I:1, nr. 750 < VJg)
1366.MÕISTA MÕÕRU, KATSU KÄÄRU, KÄÄRUS KAKS KANAMUNA? Meesterahva riistad - 2+41+13+7 = 63 (85) var.
A1a*.Mõista mõõru, katsu kääru, käärus kaks kanamuna? Meesterahva riistad
Pil 1993 (M. Hiiemäe)
VJg, Kos, Saa, Vil, 2Pil, Räp - 7 var.
A1b.Mõista moori, katsu koari, koaris kaks muna sees? Inimese kusemise toru
Jür 1889 (K. Angelus)
A2.Mõista mõõru, katsu kääru, käärus kott, kotis kaks muna? Oina kellad
Pil 1933 (P. Otto)
A3a*.Mõista mõõru, katsu kääru, käärus kanapesa, kaks muna sees? Suguelund
KJn 1938 (J. Raidla)
Tõs, Vän, Hää, Pst, 2KJn - 6 var.
A3b.Mõista mõõru, katsu kaaru, kaarust leiad kanapesa, kaks muna sees? Mehe kohta
Pee 1927 (R. Viidebaum)
A4+.Mõista mõõru ja katsu kääru, käärus kanapesa, kaks muna sees, tükk teivast juures? Meeste teatud koht
KJn 1971 (E. Liiv)
Kei, KJn - 2 var.
B1.Mõista, mõista mõõlu, katsu, katsu kääru, käärus kaks kanamuna? Härja munakott
Vil 1894 (A. Suurkask)
B2*.Mõista, mõista mõeru, katsu, katsu kaeru, kaerus kanapesa, kaks muna sees? Läätsekaun
HJn 1895 (J. Kirschbaum)
VMr, Kuu, HJn, Vän, Tor, Hää, Pst - 7 var.
C1a.Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, käärust saab kaks kanamuna? Lambaniitmise rauad
Pär 1902 (J. J. Pulst)
C1b.Mõesta, mõesta, läbi käte kiaru, kiarus kaks kanamuna? Mehe suguosad
Tõs 1890ndad (M. Kurul)
C2a1*.Mõsta, mõsta mõõru, läbi käte kääru, käärus kanapesa ja kaks muna siis? Poste munad
Tor v. SJn 1963 (R. Praakli)
VMr, Tor, Tor v. SJn, Pär, Pär?, Vil, Ksi - 7 var.
C2a2.Mõista, mõista mõõlu, läbi käte kääru, käärus kanapesa, kaks muna sees? Meesterahva kotid
Tor 1963 (E. ja H. Tampere)
C2a3.Mõista, mõista mõõrdu, läbi käte käärdu, käärdus kanapesa, kaks muna sees? Munnikotid
PJg 1888 (J. Reinson)
C2a4.Mõista, mõista mõeru, läbi küüta kaeru, kaerus kanapesa, kaks muna sees? Silm
Tõs 1889 (M. Kampmann)
C2b1.Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, käärus kanapesa, pesas kaks muna? [Lahendus puudub]
Tõs 1890 (M. Kirikall)
C2b2.Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, leidsin kanapesa, kaks muna sehes? Koer
Plt 1936 (L. Köögardal)
C3.Mõista, mõista läbi käte kääru, piust pilliroogu, sada korda keerdu, keerdus kaks muna? Kanga käärimine
Aud 1895 (R. Niemann)
Vrd. 1558Ba
D1.Mõista ära mõõlu, kassisaba kaalu, kaalus kaks kanamuna? Veepangid (ämber)
Trv 1888 (H. Utso)
D2.Mõista, mõista mõõlu, kassihänd kaalu, kaalus kanapesa, kaks muna siis? Mun'nuskid, ja kassihänd on tilu
Saa 1942 (M. Mäesalu)
D3.Kassihand kaalun, kats kanamunna sisen? Veepaar
Ote 1890 (J. A. Palm)
D4a.Mõista ära mõõlu, kassihänd kaalu, kaalu pääl kaks kanamuna? Veepaar
Tt dat-ta (anon)
E EM 101 (876); E EM2 89 (1160)
D4b.Mõista ära mõõlu, kassisaba kaalu, kaalu otsas kaks muna? Lapse häll
Trv 1895 (J. Sams)
D5a.Mõista ära mõõlu, kassisaba kaalu, kaalub kaks kanamuna? Vee kaevust välja võtmine
Vil 1892 (H. Pihlap)
D5b1.Mõista ärä mõõlu, kassihänd kaalu, kaalub kaits kanamuna? Õlped (kaelkoogud)
Pst 1893 (J. Reevits)
9Trv, Pst - 10 var.
Vrd. 1363Ca
D5b2.Mõista, mõista mõõlu, kassihänna kaalu, kaalub kaits kanamuna? Latse häll
Hls 1930 (E. Sitska)
Hls, Trv, Puh - 3 var.
D5c.Mõista ärä mõõlu, kassihänd kaalub kaits kanamuna? Õlbutega viikandmine
Trv 1890 (A. Rull)
D6.Mõista ära mõõlu, tää ära täälu, kassihänd kaalu, kaalub kaks kanamuna? Veepangid
Trv dat-ta (A. Parts)
E.Miilib, mõõlib, kaalub kaks kanamuna? Laps hällis
Pst 1888 (J. Jaakson)
E EM 96 (819); E EM2 83 (1036)
1367.MÕSTA, MÕSTA MÕLLE-RÕLLE, KÕLGUTIMID KÕLLE-RÕLLE, VANA VOSSI VÕTTIS NAISTA, VANA VOMPALI TÜTÄRTÄ? Kajost viivõtmene - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
KJn 1890 (A. Pihlak)
Vrd.1342
1368.MÕLEMAD OTSAD ELAVAD, KESKKOHT SURNUD? Mees, ader ja hobune - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
a.Mõlemad otsad elavad, keskkoht surnud? Mees, ader ja hobune
Har 1934 (O. Lipstok)
b.Mõlemad otsad elavad, aga keskpaik surnu? Kündja, ader ja hobune
Rõn 1889 (C. Berg)
1369.MÕLÕMBA VELIDSE ÜTE PALAJA ALL? Kaaraterä - 1+4+2+1 = 8 (27) var.
Aa.Mõlõmba velidse üte palaja all? Kaaraterä
Rõu 1894 (A. Assor)
2Rõu - 2 var.
Ab.Kats velle üte saba all? Kaaraterä
Urv 1933 (R. Viidebaum)
2Urv - 2 var.
Vrd. 508 710
B.Kats sõsard üte sõba all? Kaeraterad
Võ 1875 (J. Hurt)
E EM 54 (337); E EM2 49 (428); RpS nr. 6 (1939) 189; ÜÕÕ 70 (11); Mihkla-Tedre 57; Siim-Vallner III 27; Metstak 22 ja 35 (221); Metstak2 60 ja 61
Vrd. 853T6
C.Kaits noorikut üte kaalaräti all? Kaaraterad lipne all
Pst 1893 (J. Reevits)
Da.Kaks neitsit ühe naba all? Kaaraterad
Vil 1893 (J. Täht)
Db.Kats neitsit makasi üte kaali all? Tissi
Võn 1986 (M. Kõiva)
Vrd.1446
1370.MÕNIKÕRD LENDAS, MÕNIKÕRD PURRE? Püss - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1895 (C. Lipping)
1371.MÕR'SA EHIS MÕTSA TAKAN, PEOTÄÜS PIRDÕ KÄEN? Päiv - 2+78+14+20 = 114 (153) var.
A1a1.Mõrsja ehib metsa taga, peutäis piirga käes? Päike tõuseb
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
Trm, Nõo - 2 var.
E EM 102 (885); E EM2 90 (1172); Nugis 292 ja 314 (178); Metstak2 63 ja 66
A1a2.Mõr'sa ehis mõtsa takan, peotäüs pirdõ käen? Päiv
Urv 1890 (H. Lellep)
Pst, TMr, Nõo, 4Puh, 2Ran, 3Rõn, Rõn v. San, 6Ote, 2Urv, Plv - 22 var.
Meelej. nr. 34 (1887) 271 (22)
A1a3.Mõrsja ehib metsa taga, peutäis peergi peus? Päivatõus
Plv 1886 (J. Melzov)
Vil, Plv - 2 var.
Leoke Vv Tähtr. (1907) lk-ta (8)
A1a4.Mõrsja ehis mõtsa takan, peotäis pirde peon? Päiva allaminek
Urv 1890 (J. Teder)
Trt, Võn, 2Ran, 2Ote, San, Urv, Se - 9 var.
A1a5.Mõrsja ehis mõtsa taga, peotäüs pinde peon? Päävä allaminek
San 1888 (K. Gross)
A1a6.Mõrsja ehib mõtsa taga, pirrukubu peon? Päev tõusub
Trv 1892 (J. Kill)
A1a7.Mõrsja ehis mõtsa takan, tuli piranduga käen? Päiv nakas tõsema
Rõu 1889 (K. Thom)
A1a8.Mõrsja ehis mõtsa takan, peotäis pirde pea peal? Tõusev päike
Võn 1932 (H. Rootsman)
A1a9.Mõrsja ehib metsa taga, peutäis peerge p[er]ses? Päike tõuseb
Äks 1894 (P. Sepp)
A1b1*.Mõrsja sais mõtsa takan, peotäis pirde käen? Päiv lätt alla
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
Lai, Ote, Kan, Krl - 4 var.
A1b2*.Mõrsja sais mõtsa takan, peotäüs pirdõ peon? Päikesetõus
Urv 1964 (A. Kurg)
2Urv, Plv - 3 var.
E EM 102 (886); E EM2 90 (1173)
A1b3.Mõrsja seisab metsa taga, peu pirde täis? Päikesekiired metsa tagast näha
Hel 1874 (A. Wahlberg)
A1c1*.Mõrsja istus mõtsa takan, peotäüs pirdõ peon? Päikesetõus
Urv 1942 (E. Siil)
Ran, 2Urv - 3 var.
A1c2*.Mõrsja istus mõtsa takan, peotäus pirde käen palas? Päiv lätt
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Trt, Rõu - 2 var.
A1d.Mõrsja hiilib metsa taga, pihu piirga käes? Päike tõõseb
MMg 1888 (G. Tenter)
A1e.Mõrsja vahib mõtsa taga, peotäis pirda käes? [Lahendus puudub]
San 1877 (J. Hurt)
A1f.Mõrsja hääl metsa taga, peotäis pirde käes? Päike
Trt 1934 (K. Kirss)
A1g.Mõrsja esi metsa takan, peotäis piirde käen? Päike
Rõu 1928 (R. Viidebaum)
A1h1*.Mõrsja mõtsa takah, peotäüs pirda käeh? Päiv lätt jumalehe
Se 1929 (V. Savala)
Vil, Võ, 2Kan, 2Se - 6 var.
A1h2.Mõrsja mõtsa takan, peotäis pirde peon? Päiv tõsep
Võn 1894 (J. Suits)
2Võn, Kan - 3 var.
A1h3.Mõrsja mõtsa takah, käpätäus pirda peoh? Päiv lätt
Räp 1889 (J. Poolakess)
A1h4.Mõrsja mõtsa takah, pirand pinda käeh? Päiv nõsõs
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
A1h5.Mõrsja mõtsa takah, peotäis pirde perse all? Päikesetõus
Plv 1966 (L. Briedis)
A1i1*.Mõrsja lätt mõtsa veert müüda, peotäus pirde käen? Päiv lätt
Kan 1896 (J. Ots)
2Trv, Rõn, Kan - 4 var.
A1i2.Mõrsja läheb taga metsa, kubu pirde peon? Päev veereb
Trv 1889 (H. Kallas)
A1j*.Mõrsja tulõ mõtsa takast, peotäus pirdõ käen? Päiv
Urv 1956 (A. Reigo)
Ote, 2Urv - 3 var.
A2a.Mõrsja ehib mäe takan, peotäis pirde käen? Päiv tõsep
Ote 1895 (C. Lipping)
A2b*.Mõrsja istus mäe otsan, peotäüs pirdõ käen? Tõusev päike
Urv 1948 (E. Siil)
2Urv - 2 var.
A2c1*.Mõrsja mäe otsan peotäüs pirda käen? Päiva allaminek
Vas 1894 (P. Saar)
Hls v. Krk, Vas - 2 var.
A2c2.Mõr'sa mäe takah, pirand pirda käeh? Päikesetõus
Vas 1887 (H. Prants)
• Meelej. nr. 50 (1887) 399 (31)
A2c3.Mõrsja taga mäe, põlev piirg tal käe? Tõusev päike
Pst 1888 (J. Leppik)
A2c4.Mõrsja mäe pääl, peotäüs pirdõ pää pääl? Päike
Se 1938 (E. Kirss)
A2c5.Mõrsja sais mäe pääl, peotäis pirde käen, ütte läitäs, ütessä lägünes? Päiv tõseb
Ote 1889 (J. Birkenbaum)
A3.Mõrsja lätt, peotäüs pirdõ käen? Päiv lätt
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
B.Pruut ehib mäe taga, peotäis pirde käes? Päiksetõus
Äks 1992 (E. Leek)
C1a.Neitsi ehis mõtsa taga, peotäis pirde peon? Päiv tõuseb
San 1967 (R. Praakli)
C1b*.Neitsi sais mõtsa takan, peotäüs pirdõ käen? Päiv (päikene)
Rõu 1896 (H. Treu)
Rõu, Tt - 2 var.
C1c.Neitsi istse mõtsa takan, peutäis pirde käen? Päivä loojaminek
Ote 1893 (K. Parts)
C1d.Neitsi kõnd mõtsa veeren, peotäis pirde palas käen? Koidu- ehk aovalgus
Võn 1888 (J. Kripson)
C1e.Neitsi tuleb metsa tagast vällä, peotäis põlevaid pirde käes? Päike tõuseb
Kan 1962 (R. Praakli)
C1f.Neitsi mõtsa takan, peotäüs pirda käen? Päiv
Plv 1889 (G. Pennert)
Kan, Rõu, Plv - 3 var.
C1g.Neitsi metsa taga, piran peos? Päeva loojaminemine
Võn 1895 (P. Rootslane)
C2.Neitsi istup mäe otsan, peotäis pirde käen? Agu (koit, ahe)
Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
C3.Neitsi lätt nulga taadõ, peotäus pirdõ käehn? Päiv lätt alla
Rõu 1896 (A. Perli)
C4.Neitsike lääb üle mere, peotäis pirde kähen? Päev
Trv 1890 (A. Rull)
D.Neiu ehib metsa tagan, peotäis pirde peon? Päikse loojaminek ja ülestulek
Vlg 1903 (J. Undritz)
E1.Mees tuleb metsa tagant, peotäis pirde peos? Agu
Urv 1889 (J. Janson)
E2.Miis lääb üle mere, peutäis pirde kähen? Päike läheb luuja
Pst 1893 (J. Reevits)
F1a1.Mõrsja eht mõtsa takah, lumõkäkk peoh? Päike tõuseb
Plv 1903 (J. Semm)
F1a2.Mõrsja ehis mõtsa takan, lumõkäkk käen? Päiv tulõ üles
Rõu 1894 (A. Assor)
F1b.Mõr'sa mõtsa tagah, lumõkäkk käe pääl? Päiv tõsõs
Vas 1902 (J. Jakobson)
Vas, Vas v. Se - 2 var.
F1c.Noorik nurmõ pääl, valgõ käkk käe pääl? Hainakuhi ja lumõjupp varva pääl
Se 1931/2 (N. Sõrmus)
Vrd. 566Za* 1083P 1471 2431L1a
F2.Naisterahvas metsa taga, lumekäkk peo pääl? Heinakuhi
Rõu 1934 (L. Raudsepp)
Vrd. 2217
G1.Mõrsja ehis mõtsa takan, noormees vahis nuka takan, konagi ei saava kokku? Kuu ja päiv
Ote 1890 (J. A. Palm)
Vrd. 503
G2.Noormees ehis nuka takan, mõrsja ehis mõtsa takan, sinisõba aia pääl? Päiva tõsemine
Ote 1889 (V. Vaher)
Ha.Noorik eht mõtsa nulga takah? Kuu
Se 1938 (A. ja M. Reinola)
Hb.Noorik istus nurme otsah? Päiv nõses
Vas 1895 (J. Tint)
Vrd.115 192 1064L 1083K
1372.MÕRSJA MUIDU MULKU EI NÄITA, KUI TITT KEELEGA LAKUTU EI OLE? Langa nõgla perra ajamine - 0+22+15+12 = 49 (57) var.
A1a1.Neitsike ei luba muidu näpeldada, kui kasta näpp märjaks? Lõnga nõelasilma panem[ine]
Sim 1893 (T. Franzdorf)
E EM2 96 (1279)
Vrd. 1238Oa1*
A1a2.Neiu ei lase nipsata, muidu kui kasta näpp märjaks? Küünlatahi nuuskamine
Kos 1891 (J. Härg)
A1b1.Neitsi ei anna muidu nippi katsuda, ku kasta sõrm suus märjaks? Nõelale niiti taha panemine
VMr 1890 (K. V. Lurich)
A1b2.Muidu ei saa neitsi nippi katsuda, kui kasta märjaks? Nõela taha lõnga ajamine
Juu 1890 (J. Trull)
A1c.Neitsi ei anna enne nisa katsuda, kui kasta näpp märjaks? Kerp
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
A1d.Neitsit muidu putsi katsu ei anna, kui sa sõrme suhu ei pista? Nõelale niidi järele ajan
SJn 1927 (V. Metsamärt)
A2a1.Pereneitsit ei lase muidu perset katsuda, kui kasta näpp märjaks? Kerbu püidmine
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
A2a2.Peretütar ei lase muidu perset katsuda, kui kasta näpp märjaks? Küündlatahti vai niiska näpistedes
Rak 1893 (J. Lilienbach)
Kad, Rak - 2 var.
A2a3.Muidu ei saa peretütre perset katsu, kui tie näpp märjaks? Nõelale niidi taha panemine
Kos 1939 (T. Võimula)
A2b.Peretütar ei lase pääd katsuda, muidu kui kasta näpp märjaks? Niidi panemine nõelasilma
Hlj 1890 (L. Lepp-Viikmann)
A2c.Muidu ei saa peretütart katsuda, kui kasta sõrm märjaks? Nõelasilma lõnga panna
Amb 1888 (M. Neumann)
A3.Mõrsjat ei tohi muidu puttu, kui näppu likes ei tee? Nõelasilma aetaks niiti
Puh 1889 (J. Andresson)
A4.Pruut ei lase muidu putsi kaeda, kui näpp ei ole like? Niiti aetakse nõela järele
Hel 1926 (K. Puusepp)
A5.Pisikene pirekene, ei või muidu mulku kaeda, kui tee näpp likes? Niiti aetas nõgla taade
Puh 1889 (J. Loskit)
A6.Must neitsike ei lase muidu katsuda, kui kasta näpp märjaks? Kirp
Sim 1939 (V. Fuchs)
A7.Must poiss ei lase muidu ennast katsuda, kui tee näpp märjaks? Kirp
Rak 1902 (A. K. Kivi)
B1a.Mõrsja ei anna enne auku, kui tee ots ligedas? Niiti aetas nõela taha
Ran 1895 (J. Palu)
B1b.Mõr'sa inne näütä-äi' mulku, ku' hämmä titti? Langa aetas nõgla perrä
Se 1938 (I. Rohtla)
B2a.Pruut ei näita enne mulku, kui titi ots ligi? Nõelale niidi taha ajamine
Ran 1939 (L. Kallas)
B2b.Pruut ei anna muidu mulku, kui tii titiots ligedäs? Niidi nõgla perrä aamine
Ran 1964 (A. Tamm)
C1a1*.Mõrsja muidu mulku ei näita, kui titt keelega lakutu ei ole? Langa nõgla perra ajamine
Ote 1889 (V. Vaher)
Kam, 2Ote, San - 4 var.
C1a2.Mõrsja muidu mulku ei näütä, kui otsa ei laku keelega? Langa nõgla perrä ajamine
Rõu 1896 (A. Perli)
C1a3.Enne ei näüta mõrsja mulku, kui peigmees titti ei laku? Langa aetas nõgla perra
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
C1b.Mõr'sa ei näita muidu vittu, kui laku keelega titti? Niiti nõela perra ajama
Urv 1895 (I. Mikkal)
C1c.Kui mõrsja muidu auku ei lähe, siis laku teda keelega? Nõela järgi aetakse lõnga
Rõu 1938 (H. Pill)
C2a.Pruut ei näita muidu mulku, kui laku titte keelega? Niiti nõelasilma panemine
Ote 1930 (A. Aavik)
C2b.Pruut ei näita muidu mulku, katsu titti keelega? Nõelasilm
Trm 1923 (A. Kuusik)
C2c.Muidu pruut ei näita auku, kui ei laku keelega? Nõel ja niit
KJn 1961 (A. Seep)
C3a.Ega mamsel mud'u mulku ei näitä, ku laku keelega? Niiti aetas nõgla taade
Nõo 1957 (H. Keem)
EMrd III 236
C3b.Mamsel ei näita muidu mulku, kui laku tilka keelega? Langa nõglasilma ajamine
Urv 1890 (J. Teder)
C4a.Kui neitsi muidu mulku ei näitä, siss laku perset keelega? Niiti nõela järele ajama
Kam 1939 (A. Paal)
C4b.Neitsi mulku ei näitä ilma keele lakmata? Nõgla perrä aetas langa
Ote 1889 (J. Kivisaar)
C5.Noorik muidu mulku ei näita, kui pulka keelega ei laku? Nõela taha niidi ajamine
Nõo 1956 (A. Piir)
C6a.Preili ei lase muidu pista, kui on munni keelega lakutud? Nõela niidi järgi ajamine
Ote 1962 (M. Kaupmees)
C6b.Peenikene preili, inne naka-ai tüühü, ku keelega laksat? Nõgla perra aias langa
Se 1938 (A. ja M. Reinola)
C7.Plika lasõ-õi inne tsuskada, kui piat keelega lakma? Nõela perrä aetav lang, sest muidu ei saa' langa aia nõglalõ perrä, kui piat keelega ar lakkuma
Se 1935 (A. Kits)
C8*.Tüdruk ei näita enne oma auku, kui lakud titti keelega? Nõela järele ajad niiti
As 1995 (A. Korb)
Vil, As - 2 var.
Eas II 78 (68)
Da*.Muidu ei saa sa mulku näha, kui ei laku titti keelega? Niidi nõela järgi ajamine, niidi teed ikka märjaks
Pal 1989 (A. Korb)
Pal, Urv - 2 var.
Db*.Inne saa-ai tsusada', ku laku titt keelega'? Langa nõgla perrä
Se 1938 (A. Tubli)
Kam, Se - 2 var.
Dc.Inne lää-äi' pulk mulku, kui kol' kõrd lakaha'? Langa nõgla perrä ajaminõ
Se 1928 (T. Linna)
Dd.Inne mulku lää-äi, ku piat jürämä ja lakma? Langa nõgla perrä ajaminõ
Se 1989 (Ü. Talo)
De.Midäs jovva-ai inne mulku aia, ku keelega laku? Lang lää-äi nõgla perrä
Se 1934 (A. Tammeorg)
Se - 2 var.
Vrd.vs: EV 8679
1373.MÕRSJA TULEP TARRE, EI LIIGUTA UST, EI AKANT? Päiv - 0+3+0+1 = 4 (5) var.
Aa.Ei astu ussest, ei ka aknast sisse, kuid igas toas seisab sees? Päike
Räp 1905 (V. Songi)
Metstak2 63 ja 66
Ab.Tuppa tuleb, tuast välja lähab, aga uksed ja aknad on kinni? Päev
KJn 1888 (J. Koit)
B.Uksed ja aknad on kinni, aga mees tuleb tuppa? Päike
Võn 1958 (G. R. Sordla)
C.Mõrsja tulep tarre, ei liiguta ust, ei akant? Päiv
Plv 1889 (G. Pennert)
1374.MÕTLE, MÕISTA, VÄIKE VADER, KIVIST PÕLD JA KIVIST ADER, MAA ON MUST JA VAOD VALGED, KÜNDJAL ALLES NOORED PALGED, KÜNDJA SÜDA RÕÕMUS KEEB, SEST ET KÜND TA TARGAKS TEEB? Tahvel, krihvel, koolilaps - 0+31+61+80 = 172 (221) var.
Aa1.1) Mõtle, mõista, veike vader, kivist põld ja kivist ader, maa on must ja vaud valged, kündjal alles noored palged, kündja süda rõõmus keeb, sest et künd ta targaks teeb? [Lahendus puudub]
A. Piirikivi (Gr. ELr I 6 (13)): omaloominguline tekst
2) Mõtle, mõista, väike vader, kivist põld ja kivist ader, maa on must ja vaod valged, kündjal alles noored palged, kündja süda rõõmus keeb, sest et künd ta targaks teeb? Tahvel, krihvel, koolilaps
Pär 1888 (M. Lipmann)
Rap, Kul, Vig, Käi, Khk, Kre, Tor, Pär, Saa, Hls, SJn, KJn, Pil, Trt, Kam, 2Kan, Se - 18 var.
° Gr. ELr I 6 (13); Gr. LLr I 3 (3); Rätsep EEH II 25; Kmpm. KLr I4 13 (22); Freymann 149; Kuusik La 12 (3); Laste prillid I 14 (3); Nurmik I3 170; Kmpm. EL I9 23; MKKS 45
Aa2.Mõtle, mõista, veike vader, kivist põld ja kivist ader, maa on must ja vaod on valged, kündjal alles noored palged, kündja süda rõemust keeb, sest et künd ta targaks teeb? Krihvel ja tahvel
Amb 1965 (E. Pilvik)
Jõh, Lüg, VNg, Amb, 2Kuu, Tor, Hls, Trv, Kan, Urv - 11 var.
Aa3*.Mõtle, mõista, väike vader, kivist põld ja kivist ader, maa on must ja vaod valged, kündjal alles noored palged, aga kündja süda rõõmust keeb, sest et künd ta targaks teeb? Tahvel, krihvel, koolilaps
Trv 1962 (L. Briedis)
Trv, Pal, Pal?, Nõo, Elv, Ote, 2San - 8 var.
Aa4*.Mõtle, mõista, mehikene, kivist põld ja kivist ader, maa on must ja vaod on valged, kündjal alles noored palged, kündja süda rõõmus keeb, sest et künd ta targaks teeb? Koolipoiss
MMg 1888 (A. Artis)
Amb v. JMd, Plt, MMg, Kan, Urv, 2Plv - 7 var.
Ab1.Mõista, mõista, väike vader, kivist põld ja kivist ader, maa on must ja vaod valged, kündjal alles noored palged, kündja süda rõõmust keeb, sest et künd ta targaks teeb? Krihvel ja tahvel
San 1981 (T. Keis)
Aud, Saa, Lai, MMg, Trt, Võn, San - 7 var.
Sak. Lisa nr. 18 ja 21 (1896) 40 ja 64; Meigas LLL 9; Meigas LKA 17; Luik 45; LR nr. 7 (1940) 166
Ab2*.Mõista, mõista, väike vader, kivist põld ja kivist ader, maa on must ja vaod on valged, kündjal alles noored palged, kündja süda rõõmust keeb, sest et ta kündja targaks teeb? Krihvel ja tahvel
Kõp 1965 (E. Laur, E. Liivaste)
Sim, Amb v. JMd, Kuu, Phl, Khk, Kõp, Puh, Ote - 8 var.
Ab3*.Mõista, mõista, väike vader, kivist põld ja kivist ader, maa on must ja vaod valged, kündjal alles noored palged, kündja süda rõõmust keeb, sest see põld ta targaks teeb? Tahvel ja krihvel
Trv 1960 (Ü. Puusep, M. Talts, K. Uibo)
Jõh, Iis, Trv, KJn - 4 var.
Ab4.Mõista, mõista, vana vader, kivist põld ja kivist ader, maa on must ja vagu valge, kündjail alles noore palge, kündja süda rõõmust keeb, sest et künd ta targaks teeb? Tahvel, krihvel, laps kirjutab tahvlile
Vil 1949 (J. Kala)
2Vil - 2 var.
Ac.Mõista, vaata, veike vader, kivist põld ja kivist ader, maa on must ja vaud valged, kündjal alles noored palged, kündja süda rõõmust keeb, sest et seega targaks saab? Tahvel, krihvel, koolipoiss
Hls 1889 (J. Meomuttel)
Ba1.Kivist põld ja kivist ader, maa on must ja vaod valged, kündjal alles noored palged, kündja süda rõõmust keeb, sest et künd ta targaks teeb? [Lahendus puudub]
Hel 1962 (H. Kokamägi)
Tln, Hel, Trm - 3 var.
Ba2*.Kivist põld ja kivist ader, maa om must ja vao valge, kündjäl alla noore palge, kündjä süä rõõmust kiis, sest et tedä targas tege? Tahvel, krihvel, kiri, koolilats
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Jõh, Kos, Hel, Krl, Se - 5 var.
Bb*.1) Kivist põld ja kivist ader, must maa ja valged vaud, noored kündjad, valged palged, kündja süda rõõmustab, et see künd ta targaks teeb? Tahvel
Kär 1898 (T. Sömer)
2) Kivimaa, kiviader, maa on must ja vaod valged, kündjal alles noored palged, kündja süda rõõmust keeb, sest et tema targaks saab? Tahvel
Äks 1894 (J. J. Millert)
Lä, Kär, Hls, Trv, Äks - 5 var.
Ca1.Maa oo must ja vaud valged, kündjal alles noored palged, kündja süda rõemust keeb, sest et künd tä targas teeb? Tahvlile kirjutamine
Han 1969 (I. Aavekukk)
Rap, Han, Kir, 2Tor, SJn, Ran, San, Rõu - 9 var.
Laagus-Õunapuu 175
Ca2.Maa on must ja vaod on valged, kündjal alles noored palged, kündja süda rõõmust keeb, sest et künd ta targaks teeb? Õpilane
Pöi 1956 (O. Jõgever)
2Lüg, Pöi - 3 var.
Ca3*.Maa must ja vaod valged, kündjal alles noored palged, kündja süda rõõmust keeb, sest et künd neid targaks teeb? Tahvlilt lugema õppimine
Har 1956 (H. Kokamägi)
Koe, Tor, KJn, Har, Räp - 5 var.
Cb*.Mustad mullad, valged vaod, kündjal alles noored palged, kündja süda rõõmust keeb, sest et künd tal tarkust toob? Laps kirjutab krihvliga tahvlile
Kan 1962 (R. Praakli)
Rak, Amb, Mar, Kan - 4 var.
Da*.Mõtle, mõista, väike vader, kivist põld ja kivist ader, maa on must ja vagu valge, kündjal alles noored palged? Tahvel, krihvel, koolilaps
Ran 1968 (A. Antuk, S. Kiin, J. Tammleht)
Koe, Ran, Ote, Kan - 4 var.
Db*.Mõista, mõista, väike vader, kivist põld ja kivist ader, maa on must ja vao' valge, kündjal esi noorõ' palge? Tahvel ja krihvel
Urv 1958 (A. Reigo)
Amb v. JMd, 2Saa, Vil, 2Urv, Rõu - 7 var.
Dc.Isi alles väike vader, kivist põld ja kivist ader, maa oli must ja vaod valged, kündjal alles noored palged? Tahvel
Trv 1903 (G. Lipp)
E*.Mõista, mõista, veike vader, kivist põld ja kivist ader, maa on must ja valge vagu? Tahvel ja krihvel
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
Hlj, Khk, SJn - 3 var.
Fa*.Mõista, mõista, väike vader, kivist põld ja kivist ader? Krihvliga kirjutamine
Iis 1956 (M. Proodel)
Iis, Ote - 2 var.
Fb.Mõtle, mõista, väike vares, kivist põld ja kivist tare? [Lahendus puudub]
PJg 1979 (K. Laane)
Ga1*.Kivist põld ja kivist ader, maa must, vaod valged, kündjal alles noored palged? Tahvel ja krihvel
Plv 1966 (L. Briedis)
Hls, Rõn, Plv - 3 var.
Ga2.Kiviss põld ja kiviss ater, mua on muss ja vaod valged, künjäl enel nuared palged? Tahvel ja krihivel
Kod 1942 (A. Univere)
2Kod - 2 var.
Gb.Kivipõld ja kiviseeme, must maa ja valged vaud, kündjal punased prisked palged? Koolipoiss kirjutab tahvli peale
Trm 1896 (E. Soodla)
H*.Kivine põld ja kivine ader, maa on must ja vaod on valged? Tahvli pääle kirjutamine
Äks 1894 (P. Sepp)
2Rid, Hls, Hel, Äks, Võn - 6 var.
Metstak2 34 ja 35
Ia*.Maa on must ja vaod on valged, kündjal alles noored palged? Tahvel ja krihvel
Trv 1962/7 (M. Kaasik, G. Kallasto)
Trv, Nõo, 2Ote - 4 var.
Ib.Maa on must ja vaod valged, kündjal alles noored palged? Koolipoiss
KJn 1936 (L. Köögardal)
Jõh, Lüg, Amb v. JMd, Muh, KJn, Äks, Trt, Ote, Rõu - 9 var.
Hlj, Ote - 2 var.
J.Mõtle, mõista, väike vader, kivist põld ja kivist ader, maa on must ja vaod valged, kündja süda rõõmust keeb, sest et künd ta targaks teeb? Krihvel ja tahvel
Hel 1955 (H. Sillaste)
K*.Mõista, mõista, väike sõber, kivist põld ja kivist ader, kündja süda rõõmust keeb, sest et künd ta targaks teeb? Tahvel, krihvel
Rõu 1977 (K. Kleimann, P. Mandre, E. Pauskar)
Hel, Rõu - 2 var.
L.Kivist põld, kivist ader, maa om must ja vao omma valge, kündja süda rõõmustelep, sest et künd ta targas teep? Krihvliga kirjutedas tahvli pääle
Võn 1894 (J. Suits)
Ma*.Maa on must ja vaod valged, kündja süda rõõmust keeb, sest et kündja targaks teeb? Kriit ja tahvel
Räp 1989 (K. Kõiv)
Kad, Pil, Räp - 3 var.
Mb.Maa must, vaod valged, kündja süda rõõmu täis, et see künd ta targaks teeb? Koolipoiss kirjutab tahvl[i] peal
Pal 1896 (M. Kitznik)
Mc.Must maa ja valged vaud, künja künnab küürakil, sest ta viimaks kasu saab? Koolipoiss ja tahvel
Tln 1892 (K. Puusemann)
N.Mõista, mõista, vend ja õde, maa on must ja vaod on valged, kündjal alles noored palged? Õpilane
Ote 1955/6 (B. Ommuk)
Oa.Kivist põld, kivist ader, kündjal alles noored palged? Koolipoiss, krihvel ja tahvel
Hls 1889 (A. Meo)
Ob.Kivist põld ja kivist ader, kündja väega noor? Tahvli, krihvli ja laits
Rõn 1888 (A. Andrei)
P*.Kivine põld, kivine ader? Tahvli ja krihvli
Kan 1888 (J. Väggi)
2Kan - 2 var.
Qa1*.Maa on must ja vaod valged? Tahvel
Trm 1992 (E. Tamm)
Rkv, Trm - 2 var.
Qa2*.Must maa, valge vagu? Tahvlejuti
Krk 1890 (J. Hünerson)
Prn, Krk, Trv, 2Trt - 5 var.
E EM2 93 (1231); Metstak2 34 ja 35
Vrd. 1271 2375
Qb*.Must põld, valged vaod? Tahvel ja kriit
Jõh 1937 (E. Mets)
Jõh, Kuu, Mar, Ran - 4 var.
Vrd.695
1375.MÕÕDSU, KÕÕDSU - LAVVA ALA SITTE, LASTE PÄÄLE KÄÄNTI? [Lahendus puudub] - 1+0+0+0 = 1 (1) var.
Kan 1866 (J. Weitzenberg)
1376.MÕÕGAST PIKEM, NURGAST KÕVERAM, TEEB MITME ELULE OTSA? Vikat - 0+2+0+0 = 2 (34) var.
VMr 1888 (J. Koit)
2VMr - 2 var.
E EM 102 (884); E EM2 90 (1171); E MM 12 ja 44 (160); E MM2 12 ja 47 (162); Ainelo II-III 195; Ainelo III 53; Pioneer nr. 4 (1962) 32 (5); ÜÕÕ 14 (5); Hellerma V-VIII 141; Metstak 22 ja 35 (215); Metstak2 59 ja 61; E MM3 9 ja 38 (162)
1377.MÄGER MÄNGIB MÄE PÄÄL, PERSE TOLMAB TAGA? Jahu sõõlutakse - 2+43+4+3 = 52 (75) var.
A1a1.Mäger mängib mäe pääl, perse tolmab taga? Jahu sõõlutakse
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Vän, 4Trv, Vil, Kõp, SJn, KJn, Krl - 10 var.
E EM 89 (736); E EM2 77 (936); RpS nr. 6 (1939) 191
A1a2.Määras mängib mäe otses, perse tolmab taga? Sõeluma
SJn 1893 (J. Mein)
Pöi?, Saa, Hls, 2SJn - 5 var.
Wied. 276
A1b1.Mäger mängäb mäe pääl, perse tossab taga? Jahu sõelumine
Pst 1946 (A. Pikamäe)
PJg, Hel, Trv, 8Pst, Tt - 12 var.
A1b2.Mäger mängib mäe külje pääl, perse tossab taga? Kütis
Pst 1888 (J. Jaakson)
A1c.Mäger mäng mäe pääl, tagaots tolmas? Jahu sõglutes
Trv 1894 (A. Rull)
2Trv - 2 var.
A1d.Mäger mängib mäe pääl, sitt tolmas taga? Äestamine
Hel 1889 (J. Keernik)
A1e.Mäger mängib mäe pääl, puss tossab taga? Äestamine
Nõo 1889 (J. Tüklov)
A1f.Mäger mängäb mäe pääl, tee tolmab taga? Äestaja nurme pääl
Trv 1895 (J. Liller)
A2a.Mäger mässäb mäe pääl, perse tossab taga? Jahu sõglutes
Trv 1890 (A. ja J. Viira)
Trv, Pst? - 2 var.
A2b.Mäger mässab mäge mööda, perse tolmab taga? Äkkega äestamine
Trv 1895 (J. Kala)
A3a.Mäger tantsib mäe otsan ja perse tuulab tagan? Jahu sõelutasse
Trv 1936 (L. Köögardal)
A3b.Mäger tantsib mäe pääl, perse pillub sõklid? Jahusõel
Nõo 1894 (V. Grünstamm)
Vrd. 1577D1a*
A4a.Mäger jookseb mäge mööda, perse tolmab taga? Aestse (äestamine)
Vil dat-ta (J. Evert)
A4b.Mäger joosk mäge mööda, perse tossas taga? Äestemine
Krk 1936 (M. Sarv)
A5a.Mäger istub mäe peal, perse tolmab taga? Sõel
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
A5b.Mäger istub mäe pääl, perse tossab taga? Kütis
Pst 1888 (J. Jaakson)
A6.Mäger mäe pääl, perse tolmab? Jahu sõgelma
Trv 1888 (H. Utso)
B.Mäkerjas mängib mäel, perse tolmab taga? Jahu sõõlumine
Vil 1891 (J. Karus)
Ca.Mängel mängib mäe pääl, perse tossab taga? Jahu sõõlmine
Vil 1892 (H. Pihlap)
Cb.Mangel mängib mäe otsas, perse tolmab taga? Jahu sõelumine
Trv 1889 (J. Käger)
D.Miller-möller mängis mäe peal, perse tolmas taga? Sõelumine
SJn 1890 (M. Kielas)
E.Jänes kükitab mäe küle peal, perse tolmab taga? Veskikivide vahelt jookseb tolmu
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Vrd. 449 451
F.Rebane mängab mäe otsas, perse tuiskab taga? Sõel (sõõl)
Vil 1889 (J. Köögardal)
G.Kaarnas mängib mäe otsas, päramine ots tormab taga? Jahu sõelumine
SJn 1890 (E. Saabas)
H.Pisike poisike tantsib mäe peal, perse tormab taga? Jahu sõelumine
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
I.Linnuke tantsib mäe pääl, perse pillab sõklid? Jahu sõgelma
Trv 1888 (H. Utso)
E EM 85 (693); E EM2 74 (887)
Vrd. 1577D1a*
1378.MÄE PÄÄL GRIGORAL OM VIIS KOTITÄÜT KIVIKEISI, ALA-MARTINAL ÜTS AINUS PALMIGENE? Herne', kesväpää - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 129 (104)
1379.MÄELT ÜTS, ALAST KATS? Kaadsa - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1930 (V. Ruusamägi)
Vrd.keerdküsimus: Kas püksid on ainsuses või mitmuses? Ülevalt ainsuses, alt mitmuses (PJg)
1380.MÄGI OEAS, LÄTE KUIVI? Kristus risti pääl - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Nõo 1889 (J. Tüklov)
1381.MÄRG LAUD LEPIKUS? Keel - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
E EM 89 (737); E EM2 77 (937)
Vrd.2150H5
1382.MÄRTKENE KÄU MAAD PITE, SADA HAMÕHT SÄLÄH, OLÕ-ÕI OMA EA, KUU PÄIVA UMMELD, EI NIIDIGA KIST, EI NÕGLAGA NÄIDET? Kana - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Kra 1903 (O. Kallas)
• KMr 124 (8)
Vrd.1009G9 2762A2g
1383.MÜTTADI-MÄTTADI MÄNNAD SISSE? Võitegemine - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Koe 1938 (L. Priks)
1384.NABA EES, KERA KESKEL, LABIDAS TAGAOTSAS? Naeris - 0 (5) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 107 (949); E EM2 95 (1264)
Vrd.56 1481
1385.NABAL RIST PEAL? Kirik - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Kse 1889 (K. Karu)
1386.NABAST VASS, PERSEST PÄSS? Puts - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1938 (A. Tammeorg)
1387.NAERAB, AGA EI RÄÄGI? Seinapragu - 0+1+0+0 = 1 (27) var.
a.Naerab, aga ei räägi? Seinapragu
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 107 (950); Pet. Ah 41; E EM2 95 (1266); E MM 12 ja 44 (166); E MM2 12 ja 47 (168); E MM3 10 ja 38 (168)
b.Naerab, aga ei kõnele? Hobu hirnub, aga ei kõnele
Kär 1889 (J. Mändmets)
Meelej. nr. 23 ja 24 (1887) 184 ja 192 (8)
Vrd. 862
1388.NAHK ALL, LIHA PEAL? Künnal - 0+3+0+0 = 3 (4) var.
a.Nahk all, liha peal? Künnal
Kuu 1892 (J. Ploompuu)
2Kuu - 2 var.
b.Nahk seespool, liha väljapool? Küünal
Rei 1889 (P. Reikmann)
Vrd.1021 1756 2107
1389.NAHK ALL, NAHK PEAL, KARVAD VAHEL? Sukk - 0 (6) var.
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 108 (952); E EM2 95 (1268); Jürisson 178 (14)
Vrd.723
1390.NAHKAIT, PUULUKK? Makk (vorst) - 3+57+33+8 = 101 (181) var.
Aa1.Nahkait, puulukk? Makk (vorst)
Pöi 1894 (T. Undritz)
Koe, Jür, Lä, LNg, Rei, Krj, Kaa, 2Pöi, Tõs, Hää, Pst, 4Vil, KJn, Pil, Lai - 19 var.
E EM 108 (953); Pet. Ah 41; E EM2 95 (1269); ERM Ar VIII 130; Metstak 13 ja 33 (108); VJr 39 ja 40 (2); Metstak2 32 ja 33
Aa2.Nahkait ja puulukk? Vorst vardaga
Kad 1888 (J. Linkstein)
2Kad, Juu, Rap, Kse, 2Rei, Hii, Tõs, Tor, SJn, Tt - 12 var.
Wied. 281
Ab.Puulukk ja nahkait? Vorst
HJn 1888 (N. Jegorov)
Ac1.Nahkait, puust lukk? Vorst
Pst 1888 (J. Jaakson)
Krj, Jaa, Pöi, 2Pst, SJn, KJn, Võn - 8 var.
Ac2.Nahkait ja puust lukk? Vorst ja pahl
Sa dat-ta (C. Allas)
Tln, Sa, Mus, Pil - 4 var.
Ac3.Nahkait ning puust lukk? Makk
Krj 1940 (K. Lepp)
Ad.Nahkne ait ja puust lukk? Vorst ja tikk
Pär 1888 (H. Saat)
Ae1.Nahke ait, puine lukk? Vorst
Pär 1902 (J. J. Pulst)
Ae2.Nahke ait ja puine lukk? Makk
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
2Jäm - 2 var.
Af.Nahast ait, puust lukk? Vorst
Kuu 1891 (T. Uustalu)
Ag.Nahkne ait, puulukk? Vorst
KJn 1888 (J. Reial)
Ah1.Nahkait, puust lukk ees? Vorst
Äks 1894 (P. Sepp)
Ah2*.1) Nahkne ait, puulukk ees? Vorst
HJn 1890 (H. Tiidermann)
2) Nahkne ait ja puulukk ees? Vorst
Kod 1937 (E. Luigla)
HJn, 2Kod - 3 var.
B1.Nahkait, puutaba? Vorst
Puh 1894 (D. Arak)
B2.Nahkne ait, kaskne taba? Vorst
SJn 1889 (J. Tammann)
C1a.Nahkait, puust võti? Vorst
HJn 1895 (J. Kirschbaum)
C1b.Nahkait ja puuvõti? Vorst
Pst 1890 (J. Leppik)
C2.Nahkait, lõngalukk, puuvõti? Vorst
Vän 1939 (A. Vain)
C3.Nahkait, niinest võti? Lehm lõõgas
Hää 1889 (E. Grant)
D1.Lihast ait ja puust lukk? Vorst
Ksi 1926 (P. Berg)
D2.Lihast ait, puust võti? Vorst
Trv 1889 (H. Kallas)
Ea1.Nahkaid, puulukk? Vorst
Äks 1889 (A. Mauer)
Tõs, Äks - 2 var.
Ea2.Nahkaed ja puulukk? Vorst
Juu 1888 (J. Valdt)
Eb.Nahkaed, puust lukk? Makk
Ans 1891 (J. Magus)
Fa.Nahkkott, puulukk? Vorst
Kuu 1937/8 (I. Lehesalu)
Fb.Nahkne kott, puine lukk? Vorst
Kuu 1964 (E. Lindström)
G.Nahkkirst, puust lukk? [Lahendus puudub]
Vän 1925 (A. Trei)
H.Puust lukk, nahast maja? Vorst
Mär 1922 (A. Ojasson)
Ia.Üks ait, kaks puulukki jees? Makk
Muh 1937 (J. Arike)
2Muh, Se - 3 var.
Wied. 291; E EM 162 (1560); E EM2 140 (2027); ERM Ar VIII 130
Ib.Üks ait, kaks puulukku? [Lahendus puudub]
Võn 1937 (J. Moodis)
J.Üks auk, [kaks] puulukki? Mäkk (vorst)
Muh 1896 (H. Laipmann)
Vrd. 2652
K1*.Nahkait, puulukk iis, odraiva siis? Tanguvorst
Tor 1963 (E. Raudsepp)
Mär, Tor - 2 var.
K2a.Nahkkott, puust lukk, odraivad sees? Vorst
Amb v. JMd 1937 (A. Kalme)
K2b.Nahkkott, odraivad sees, puupöör ees? Vorst
Krj 1939 (V. Fuchs)
Metstak2 32 ja 33
K3a1.Nahktuba, odraivad sees, puulukk ees? Vorstid
Tõs 1952 (U. Kolk)
Nurmik I 157; Huvit. II3 170 ja 248 (3); Ajaviiteleht nr. 1 (1933) 8; Huvit. V Lisa 18 (32)
K3a2+.Nahkne tuba, odrad, ubad sees, puulukk ees? [Lahendus puudub]
Mar 1936 (A. Hiiemägi)
K3b.Nahktuba, odraivad sees, puulukud ees? Vorst
Tõs 1892 (J. Weltmann)
Tõs, Hel - 2 var.
E EM2 96 (1273); Käis EV II/I lk-ta; Nugis 292 ja 314 (184)
K3c.Nahkne tuba, odraivad sees, puupöör ees? Vorst
Saa 1933 (E. Vöörman)
ERM Ar VIII 131
K4.Odraiva sees, puulukk ees? Verivorst
Trm 1992 (E. Tamm)
L1a.Ait tangu täis, puu põigiti ees? Vorst
JJn 1896 (J. A. Rehberg)
Vrd. 14
L1b.Nahkait, puulukk ees, tangutera sees? Vorst
Rap 1926 (M. Reimann)
L2a.Nahkne tuba, tanguivad sees? Vorst
Prn 1933 (E. Tomson)
L2b.Nahkne tuba, tanguivad sees, puupöör ees? Vorst
Prn 1933 (E. Maasikas)
L3.Nahast tünn ja tangud sees? Jõuluvorst
Saa 1893 (J. A. Kangur)
M1a1.Nahast aed ja puust lukk, toidukraami sies? Voerst
Kos 1892 (T. Wiedemann)
M1a2.Nahkne ait ja puine lukk, seest söödavad toitu täis? Vorst
Pär 1902 (J. J. Pulst)
M1b.Nahkait, puulukk, otsast otsani vara täis? Orst
Kõp 1903 (M. Evert)
M2.Nahkait, puutaba, rimpsu-rampsu täis, muidu kätte ei saa, kui ära ei lõhu? Vorst
Plt? dat-ta (anon)
Vrd. 2296P
Na.Nahkait ja puulukk, ukse taga kriba-kraba? Vorst
Kad 1897 (A. K. Kivi)
Nb.Nahkauk, puulukk, kribu-krabu ukse taga? V[orst]
Lai 1932 (M. Lääne)
O1a.Nahkait, puulukk, ise makk? Makk ehk vorst
Kaa 1937 (A. Toomessalu)
O1b.Nahkait, puust lukk, ise makk? [Makk]
Krj 1938 (K. Lepp)
O1c.Nahkait, puust lukk, ise istub nagu makk? Vorst ja nimelt tikuvorst, mida kutsutakse Saaremaal makk
Krj 1938 (L. Böckler)
O2.Nahkne kott, puine lukk, ise justkui makk? Vorst
Kaa 1889 (A. Töll)
Vrd.11T 13 696 1019 1459 2492Pa1
1391.NAHKKOTT JA NARMAD SUUS, SUU ALASPIDI, AGA PEAB VEE? Naiste asjad - 1+4+10+3 = 18 (19) var.
A.Ise ime, ise pime, kannab vett ja karvad suus? Naisterahva asi
Hlj 1888 (J. Linkstein)
2Hlj - 2 var.
B1.Ise ime, ise pime, suu alaspidi, ise piab vett? Emaste riist
Khk 1937 (L. Köögardal)
Vrd. 604B1a 1491Ac 1651B1b
B2a1*.Nahkkott ja narmad suus, suu alaspidi, aga peab vee? Naiste asjad
Kaa 1938 (T. Õunpuu)
2Krj, Mus, Kaa - 4 var.
B2a2.Nahkhiir ja narmad suus, suu alatsipidi, ise peab vee? N[aiste] suguliige
Jäm 1929 (A. Kuldsaar)
B2b.Nahkkinnas, narmad suus, auk alaspidi, ise kannab vett? Veski
KJn dat-ta (E. Asu)
Ilmselt väär lahendus, mis pärit teksti ümberkirjutajalt (N. Repän)
B3.Suu alatsi, ise peab vee? Naisterahva lilleaas
Muh 1947 (U. Mägi)
2Muh - 2 var.
Ca.Auk alaspidi, vesi seisab sees? Kusim
Nõo 1897 (A. Koger)
Cb.Auk allepidi, aga vett peab? [Lahendus puudub]
Hlj enne 1917 (H. Länts)
Cc.Auk om allpool, vesi ei tule välla? [Lahendus puudub]
Krk 1936 (M. Sarv)
D.Põhja all ei õle, vesi on siden? Silmavesi
Kod 1940 (A. Univere)
Vrd. 47Ac 2322
E1a.Kauss kummaldõ, vesi seen, vällä ei tulõ? Kusemise orgaanid
Kan 1924 (A. V. Kõrv)
Vrd. 1844
E1b.Ilma vitsata vann, kummuli peab vett? [Lahendus puudub]
Sim 1929 (R. Viidebaum)
E2.Missugune anum hoiab vett sees, suu alaspidi? Põis
Kan 1963 (R. Praakli)
Vrd.1785
1392.NAHKNE ROTT JA LINANE SABA? Pastel - 0+7+0+0 = 7 (27) var.
Aa.Nahkne rott ja linane saba? Pastel
Tõs 1890 (M. Kirikall)
RpS nr. 6 (1939) 189
Ab.Nahkne rott, linane händ? Pastal
Tõs 1890 (M. Kurul)
Ac*.Nahkne rott ja kaks linast saba? Pastlad
Tõs 1893 (J. Öövel)
2Tõs - 2 var.
Ad.Nahkrott ja kaks linast hända? Pastal
PJg 1888 (H. Lussik)
Ba.Nahkhiir, linast saba? Pastal
Vig 1895 (T. Pulst)
Bb.Nahkhiir, kaks linast hända taga? Pastal
Pär 1888 (M. Lipmann)
Vrd.1835Cg*
1393.NAHKNE SAUN, KARVANE KERIS, ÜKS VIHTLEB JA KAKS VISKAVAD LEINI? Meesterahva asi - 3+23+14+7 = 47 (52) var.
A1a1.Nahksaun, karvane keres, üts vihub, kats tükki pilluva lõunu? Coitus e. narrimine
TMr 1942 (E. Siil)
A1a2.Nahkne saun, karvane keris, üks vihtleb ja kaks viskavad leini? Meesterahva asi
Lai 1897 (H. Asper)
2Lai - 2 var.
A1b.Nahane sann, karvane keres, üts vihus, kats tükkü pääle? [Lahendus puudub]
Urv 1910 (H. Ojansuu)
A1c1.Nahane saun ja karvune keris, üks valge peaga vanamees käib sauna ja kaks poisikest pilluva leili? [Häbedus]
Võn 1896 (P. Rootslane)
A1c2.Nahksann, karvane keres, valge pääga Villem lääb vihtma, kaits kannupoissi viskava lõunu? [Lahendus puudub]
Ran 1889 (H. Raag)
A1c3.Nahkne saun, karvane keress, kaks poisikest vihtlevad, vanamis viskab leini? Mõistatese tähendust ei tihka ma mitte ütelda
Ksi 1888 (T. Riomar)
A2a*.Nahkne saun ja vilne keris, üks vihtleb, kaks viskavad leili? Munnid
Plt 1892 (J. Lehmann, G. Põhjakas)
Pil, Plt - 2 var.
A2b.Nahanõ sann, villanõ keres, üts käü sannahn, kats hiitvä lõõnat? Inim[este] suguakt
Rõu 1936 (J. Gutves)
2Rõu - 2 var.
A2c*.Nahast sann, villane keres, kaits tükki pilluv lõunu, üts viht? Inimese süümine
Krk 1890 (J. Hünerson)
Krk, KJn - 2 var.
A3a1.Lihane saun, karvane keres, üks vihub, kaks pilluvad leinu? [Lahendus puudub]
San 1877 (J. Hurt)
A3a2*.Lihanõ sann, karvanõ keres, üts vihus, kats andva lõõnaht? Nussiminõ
Se 1935 (P. Külaniit)
2Se - 2 var.
A3b.Lihanõ sann, karvanõ keres, üts heit lõõnaht, kats vihusõ'? [Lahendus puudub]
Se 1927 (P. Voolaine)
A3c*.Lihane saun, karvane keres, üts käu sannan, kats viskava lõunu? Sugutamine
Rõu 1936 (A. Raadla)
2Rõu - 2 var.
A4.Karvane saun, nahkkeres, üks vihub, kaks tükki pilluvad lõunu? Rebasenahast kübar
Trv 1888 (H. Utso)
E EM 57 (369); E EM2 51 (471)
B1a.Must sann, karune keres, Pimme-Toomas lää ütsinte sanna ja viht sääl niigu? Suguline akt
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
B1b.Must sann, karvane keres, Pimme-Toomas lääp ütsinde vihtme? Kaits asja ametin
Krk 1936 (M. Sarv)
B1c.Lihane sann, karvane kotus, pal'la pääge kuninges lätt vihtma? Sugutegemine
Krl 1887/94 (J. ja P. Einer)
B2.Nahksaun, vilne keris, Junni-Jaan viskab leili? Nahkkübar pannakse pähe
Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal)
C1a1*.Nahksaun, karvane keres? Kasuk
Trv 1890 (J. Tinn)
Trv, Trt, Ran, 2Ote, Tt - 6 var.
C1a2.Nahksaun ja karvakeris? Pastal ja sukk
Trv 1894 (K. Tober)
Trv, Rõn - 2 var.
C1b*.Nahane sann, villane keres? Kask
Kan 1888 (G. Veski)
Hel, Kan - 2 var.
C1c.Lihane sann, villane keres? [Lahendus puudub]
Nõo 1875 (J. Kerg)
C2*.Nahkne ahi, villane keres? Kasukas
Pst 1894 (J. Reevits)
Pst, Pil - 2 var.
Da.Üks vihub ja kaks pilluvad leili? Mehe intiimelund
Kam 1956 (A. Piir)
Kam, Nõo - 2 var.
Db.Üks miis viht, kats hiitvä lõõnaht? Mehe suguakt
Se 1929 (P. Voolaine)
E1a.Karvanõ saun, nahanõ keres, üte haloga kütetäs? Habemega mees sööb
Rõu 1896 (G. Raup)
Kontam.: = 2741B1a
E1b.Punane ahi, karvane keress, ühe haluga köetasse? Coitus
Kod 1929 (P. Ariste)
Kontam.: = 2741B1b
E2.Üits sann, karvane keress, üte puuhaluga kütetäss, ütsä kuud saesab hele? Tooja (rase)
Ran 1964 (A. Tamm)
Kontam.: = 2741B2
F.Nahksaun, karvane keres, üks vihub, kaks tükki viskavad lõunu, üks kord köetakse, üheksa kuud seisab kuum? Geschl. Actus
Pst 1888 (J. Jaakson)
Kontam.: = 2741C
G1.Lihanõ sann, karvanõ keres, üts miis sannah, kats miist sanna usse takah koptasõ? [Lahendus puudub]
Se 1927 (E. Põllula)
Kontam.: = 2755D1
G2a.Nahanõ sann, villanõ keres, üts miis sannah, a kats miist pidävä ust kinni? Miis naase man
Se 1935 (A. Põhi)
Kontam.: = 2755D2a
G2b.Nahanõ sann ja villanõ keris ja üts miis õnnõ sannah vihus ja katõkesi pidävä ust kinni? Nussimine
Se 1991 (K. Jõulu)
Kontam.: = 2755D2b
1394.NAHKPÜSS, UDUKUUL, KANDU LASEB, PÄHE MÕIDUB? Peer - 2+93+59+27 = 181 (234) var.
A1a1*.Nahkpüss, udukuul, laseb kanda, mõjub pähe? Peeretamene
Hää 1933 (M. Martinson)
Rap v. Mär, Kaa, 2Hää, KJn, Tt - 6 var.
• Mötleja 23 ja 53 (95); E EM 108 (955); E EM2 96 (1272)
A1a2.Nahkpüss, udukuul, kandu laseb, pähe mõidub? Peer
Vig 1896 (H. Laipmann)
Jõh, Hlj, VMr, Vig, Krj - 5 var.
A1a3.Nahkpüss ja udukuul, kandu laseb ja pähe mõidub? Peeretus
Kul 1940 (V. Eenveer)
Sim, Kul, Tõs - 3 var.
A1b.Nahkpüss, udukuul, kanda siheb, päha mõjub? Peeretamine, inim[ese] väljaheide
Tor 1889 (J. Tilk)
A1c.Kandu taotab, peasse puudub, nahke püss ja udused kuulid? Püksituuled
Pil 1890 (J. Bock)
A2a*.Nahkpüss, udukuul, kanda laseb, ninast mõjub? Pussulaskmine
Saa 1928 (E. J. Kase)
Amb, Tõs, Vän, Saa, Krk, SJn, KJn - 7 var.
A2b*.Nahknõ püss, udukuul, kandu lastassõ, ninäse puudub? Peerutamine
Khn 1934 (T. Saar)
Khn, Hää - 2 var.
A2c.Nahkpüss, udukuul, kanda laseb, ninna kargab? Rabapüss
Hää 1969 (M. Mäesalu)
A2d.Nahkne püss, udune kuul, kandu laseb, ninasse tungib? [Lahendus puudub]
Muh 1976 (R. Rull)
A2e.Nahkpüss, udukuul, kandu laseb, ninasse lähäb? Perse
Vän 1889 (J. Peterson)
A2f*.Nahkpüss ja udukuul, kanda sihib ja ninasse mõjub? Peerestus
Sim 1893 (T. Franzdorf)
Sim, Lai - 2 var.
A2g*.Nahkne püss, udukuul, kanda sihib, ninna laseb? Pussuhais
Pil 1993 (A. Korb)
Kuu, SJn, Pil, MMg - 4 var.
A2h*.Nahkpüss, udukuul, kanda sihib ja ninasse kargab? Tussulaskmine
Tor 1887 (M. Kiisk)
Kuu, Tor - 2 var.
A2i.Nahkne püss ja udukuul, kanda sihib ja ninasse trehvab? [Lahendus puudub]
Kos 1930 (S. Veske)
A2j.Nahkpüss ja udukuulid, kanda sihib ja ninasse riivab? Peeretamine
SJn 1936 (L. Takk)
A2k*.Nahkne püss, udune kuul, kanda sihib, ninasse läheb? Pussulaskmine
Mär 1903 (M. Evert)
Mär, MMg, Tt - 3 var.
A2l.Nahkpüss, udukuul, kanda sihib, ninna käib? Peeretamine
Lai 1992 (A. Päll)
A2m.Nahkpüss ja udukuulid, kanda sihid, aga ninasse jookseb? Kui kärtsu lased
Lai 1966 (A. Tamm)
A3a*.Nahkpüss, udukuul, konsa sihib, ninna laseb? Paha hais
Trt 1929 (M. Pohka)
Lai, Trt, Ran, Vlg - 4 var.
A3b.Nahane püss, udune kuul, kondsa sihit, a nõnna lätt? Piir, piiru lasse
As 1995 (A. Korb)
A3c.Nahkpüss, udukuul, kontsa sihib, aga ninna pistab? Gaas
Ran 1939 (L. Kallas)
A3d.Nahkpüss, udukuul, kontsa tähendab, ninasse laseb? Peeretamine
Vil 1895 (A. Suurkask)
A3e.Nahkpüss, udukuul, kondsa lased, nõnna tule? Piir, puss
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
A4+.Nahkne püss, udukuul? Peeretus
Trt 1927 (K. Pormeister)
Vän, Saa, Trt - 3 var.
B.Nahane püss, udune luut, kondsa tsihip, aga ninna lähäp? Peer
Võn 1896 (J. Juhkam)
C1a.Lihapüss ja udsukuul, kontsa tähendap, nõnna kargap? Peerulaskmine
Trv 1897 (J. Vaine)
C1b.Lihane püss, udune kuul, nõnna tunnus, kondsa tsihk? Inimene laseb p[eer]u
Võn 1895 (J. Moodis)
C1c.Lihane püss, udune kuul, kondsa tsihit, nõnna lätt? Inemine lask pussu
Võn dat-ta (J. Kihu)
C1d.Lihane püss, udune kuul, kondsa lastas, nõnna lätt? Puss
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
C2.Lihane püss, udune kuul, kandu laseb, ninasse mõjub? Inimese hais
Tõs 1893 (J. Jagoschmidt)
D*.Lihapüss, udsuloot, kontsa tähendab, nõnna kargab? Sitalaskmine
Trv 1890 (J. Tinn)
2Trv - 2 var.
E.Nahkpüss, õhkpadrun, kanda sihid, pähe mõedub? Pussuhaisu laskmine
VNg 1994 (M. Hiiemäe)
F.Nahkne püss ja udune lahing, kanda sihib, aga ninasse mõedub? Pierulaskmine
As 1993 (A. Korb)
G.Nahkne püss ja udune tuul, kanda lastakse ja ninasse mõjub? Peeretamine
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
H.Tolmutsõ kuulikõsõ, kondsa trehv, nõnna kargas? Soolikuvingu laskmine
Ote 1889 (G. Wulff)
I1a.Nahast püss, tolmutsõ kuuli, kondsa tsiht, nõnna lätt? Piiro lastas
Räp 1937 (P. Voolaine)
I1b*.Nahane püss ja tolmune kuul, konsa sihib ja ninna kargab? Inimene laseb paha luhti
TMr 1889 (M. Napp)
TMr, Rõn - 2 var.
I1c.Nahane püss, tolmune kuul, kontsa tähendap, nõnna kargap? Luhvti laskmine
Räp 1895 (R. Kirotof)
I1d.Nahane püssike, tolmune kuulike, kondsa trehvib, nõnna lähab? Pöksituul
Ran 1889 (H. Raag)
I2.Nahanõ püssäkene, tolmunõ kuulikõnõ? Pussu lastas
Se 1938 (A. ja M. Reinola)
Ja*.Nahanõ püss, tolmunõ luut, kundsa tähendäs, nõnna kargas? Piir
Se 1935 (P. Külaniit)
3Se - 3 var.
Jb.Nahkne püss, tolmune loot, kontsa tähendas, ninna lätt? Puss
Räp 1888 (J. Puksov)
Räp, Vas, Se - 3 var.
Jc.Nahanõ püss, tolmunõ luut, kuntsa tähendäs, nõnna puttus? Puss
Vas 1902 (J. Jakobson)
Jd.Nahanõ püss, tolmunõ luut, kundsa tähendas, nõnna nakkas? Pussulaskmine
Vas v. Se 1903 (J. Sandra)
Je.Nahanõ püss, tolmunõ luut, kundsa tähendäs, nõnna saa? P[u]ss
Se 1935 (A. Põhi)
Jf*.Nahane püss ja tolmutse loodi, kondsa tsihk ja ninna kargas? Peerulaskmine
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
Ote, Kan - 2 var.
Jg.Nahkne püss, tolmune lood, konsa siht, nõnna vida? Paha hais
Plv 1939 (M. Edu)
Jh.Nahane püss, tolmune luut, kondsa trehvitas, nõnna tule? Inimese puss
Ote 1888 (V. Vaher)
K*.Lihanõ püss, tolmunõ luut? Piir
Se 1934 (N. Oinas)
Plv, Se - 2 var.
L1.Nahane püss, tuuline kuul, kundsa tähendab, ninna kargab? Piir
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
L2.Nahkne püss ja tuulne kuul, kanda laseb ja ninase sihib? Sitahais
Tor 1889 (K. Kirschbaum)
M1.Nahanõ püss, tulinõ kuul, kundsa lastas, ninna lätt? Puss
Räp 1892 (M. Jennes)
M2.Nahkne püss, tuline kuul, kandu sihib, ninna läheb? Haisutam[ine]
Trm 1889 (H. Mann)
N1a.Nahkanõ püss, tuulinõ luut, kundsa lask, nõnna puttus? Halv õhk
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Har, Rõu - 2 var.
N1b.Nahanõ püss, tuulinõ luut, kundsa lastas, ninna lätt? Pussu lastakse
Rõu 1893 (P. Kanger)
N1c.Nahkana püss, tuuline luut, kondsa tähendas, ninna juusk? Piir, puss
Har 1888 (anon)
N1d.Nahkpüss, tuuline loot, ninna lätt, kundsa tähendas? Pussulaskmine
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
N2.Nahkpüss, tuulelööd (Eine lederne Flinte, eine Windkugel)? Ein Farz
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 281; E EM 108 (954); E EM2 96 (1271)
Oa.Lihane püss, tuuline luut, kondsa tsihit, nõnna kargas? Puss
Urv 1940 (I. Novek)
2Urv - 2 var.
Ob.Lihanõ püss, tuulõnõ luut, kondsa tsihk, nõnna juusk? Puss
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Oc.Lihane püss, tuulene loot, kondsa tähendat, ninna lätt? Halv hais
Rõu 1895 (J. Gutves)
P1.Nahanõ püss, tuhanõ luut, kundsa tähendäs, nõnna kargas? Piir
Se 1938 (A. Tammeorg)
P2.Nahkne püss, tuhkne lood, kanda sihib, ninna oskab? Peerulaskmine
Trm 1926 (L. Berg)
Q.Nahkne püss ja toimne lood, kanda sihtis ja nina jooksis? Paha hais
MMg 1888 (A. Artis)
R1.Rabapüss ja udukuul, kandu laseb, pähä mõedub? Peeru laskma
Pil 1888 (S. Käär)
R2.Rabapüss ja udukuulid, kanda lased ja ninasse tungib? Sitahais
Vän 1937 (E. Tammsoo)
Vrd. kk: rabapüss (perse) (Amb)
S.Vidune püss, udused kuulid, kanda laseb, ninase mõub? [Lahendus puudub]
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Ša.Nahast püss, õhust kuul, kanda sihib, ninasse läheb? Sitahais
Kos 1939 (T. Võimula)
Šb.Nahkpüss, õhust kuul, kanda sihib ja ninna kargab? Peerulaskmine
HMd 1925 (M. Soosaar)
Šc.Nahast püss, õhust kuul, sihib kandu, trehvab ninna? Sitahais
HJn 1888 (T. Kuusik)
Z.Nahkne püss ja luhtikuul, kanda sihib, ninna trehvab? Õhurikkumine
Lai 1932 (A. Pall)
Ž+.Nahkpüss ja viukuulid, kontsa sihib ja nõnna laseb? Peerpauk
Ran 1968 (A. Antuk, S. Kiin, J. Tammleht)
SJn, Ran - 2 var.
T.Nahkne püss, tolmune laeng, kontsa sihib, ninasse läeb? Soolikaving (peerestamine)
Tln 1967 (J. Sildvee)
U*.Nahkpüss, tolmust laad, kanda sihib, ninasse mõjub? Halb lõhn
Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal)
Plt, Trm - 2 var.
Va.Nahkne püss ja tuulne löök, kanda sihib ja ninasse läheb? Puss
Jõe 1925 (P. Berg)
Vb.Nahkne püss, tolmune löök, jalakanda sihib, ninasse hakkab? Sittumine
VMr 1889 (K. Roost)
Vc.Lihane püss, tolmune löök, alla sihib, ninasse läheb? Peerestamine
Hlj 1889 (J. N.)
W+.1) Nahkpüss ja lihalukk, kontsa sihib, ninna jookseb? Peeratemine
Pst 1888 (J. Jaakson)
2) Nahkne püss, tuuline rohi, kanda lased, ninasse läheb? Peer, puss
Phl 1924 (A. V. Kõrv)
3) Luune püss ja nahkne toos, kanda sihib ja ninasse suskab? Sitahais
VMr 1890 (A. Elken)
2VMr, Kos, Ris, Mar, Phl, Ans, Pst, SJn, Se, As - 11 var.
Õ.Udukuul ja õhupomm, kandu laseb ja piha mõub? Sitahais
Krj 1938 (K. Lepp)
Ä.Udune kuul, nahkne lood, kandu laseb, ninase mõõdub? Tagumise otsa hingamine (peeretus)
Khn 1889 (A. Lepik)
Ö.Lihane püss, laseb kandu, osab ninase (Eine fleischerne Büchse, zielt nach dem Hacken und trifft die Nase)? [Lahendus puudub]
Tt 1720ndad (S. H. Vestring)
Wied. 275; Wolde ÕkÕ2 69; E EM 83 (667); E EM2 72 (855); Laug. Vestr. 179 (8)
Üa.Udune püss, kanda laseb, ninasse mõjub? Peeretama
SJn 1888 (J. Mein)
Üb.Udupüss, kundsa tsiht, a nõnna putus? Pussulaskmine
Kan 1964 (M. Meho, M. Märtinson, S. Räppo, T. Talv)
X1a.Kanda sihib, ninna läheb? Sitahais
Amb 1973 (M. Hiiemäe)
Amb, Äks - 2 var.
X1b.Kanda sihib, ninnä puudob? Piäretämine
Kod 1942 (S. Tanning)
EMrd IV 308 (194)
X1c.Kanda siheb, ninasse riivab? Peeretamine
SJn 1890 (M. Kielas)
X1d*.Kanda sihib, ninna tungib? Sitahais
Kuu 1935 (H. Haksalu)
Kuu, Pal - 2 var.
X1e.Kanda sihib, aga nina juakseb? Pussuhais, peerestamine
Kod 1950 (H. Nõu)
X1f.Kanda sihtib, nenasse oskab? Peerulaskmine
Kuu 1911 (K. Viljak)
X1g.Kanda sihib, ninna laseb? Pumpsulaskmine
Pal 1992 (M. Hiiemäe)
X1h.Kanda laseb, ninasse mõedub? Sit[a]hais
HJn 1889 (H. Tiidermann)
HJn, Tln - 2 var.
X1i.Kanda tautab, ninasse puudub? Sitahais
Tor 1889 (M. Tilk)
X1j+.Tulistab kandu, aga satub ninna? Peer
Rid 1992 (M. Sinegrebova)
Rid, Vän - 2 var.
X2a.Kundsa tähendäs, nõnna kargas? Pussu lastas
Se 1934 (F. Paloots)
3Trv, Kam, Vas, 7Se - 12 var.
X2b.Kondsa tähendas, nõnna pist? [Lahendus puudub]
Kan 1895 (J. Tedder)
X2c.Kundsa tähendas, nõnna saasõ? Õhk
Se 1929 (V. Savala)
X2d.Kontsa tähenteb ja ninnä laseb? Peerulaskmine
Hls 1939/40 (S. Lätt)
X2e*.Kundsa tsiht, nõnna kargas? Piir
Urv 1890 (A. Koort)
Vln, Ote, Urv - 3 var.
X2f.Kontsa sihid, nõnna lased? Peeru laskma
Trv 1890 (H. Kallas)
Trv, Nõo - 2 var.
X2g.Kontse sihib, ninasse rehvab? Peeruhais
Pst 1893 (J. Reevits)
Pst, Rõu - 2 var.
X2h.Kontsa sihid, ninasse läheb? Pussulaskmine
Vil 1898 (A. Suurkask)
X2i.Kontsa sihib, ninna pistab? Sitalaskmine
Vil 1894 (H. Niggol)
X2j.Kontsa sihib, aga nina riivab? Peerulaskmine
KJn 1961 (A. Seep)
X2k.Kontsa lastakse, ninasse kargab? Peeretamine
Krk 1888 (J. Mägi)
Krk, Plv - 2 var.
X2l.Kundsa lastas, nõnna putus? Pussu lastas
Urv 1888 (G. Seen)
X2m.Konsa lasõ ja nõnna tulõp? Piir
Trt 1931 (P. Ariste)
X2n.Kontsa kukub, ninna kargab? Sitahais
Vil dat-ta (J. Täht)
X3.Kontsa sihib, nukki laseb? Perselaskmine
Krk 1936 (M. Sarv)
Y.Tagant sihib, nenasse oskab? Sitahais
Hlj 1890 (L. Lepp-Viikmann)
1395.NAANÕ LÄTS LAOLÕ, LAG'A LAPJU SÄLAN? Kana - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1891 (J. Jürgenson)
1396.NAINE ISTUB NURGAS, SÜLE LAPSI TÄIS? Leivaahi - 0+0+2+0 = 2 (2) var.
a.Naine istub nurgas, süle lapsi täis? Leivaahi
Rap 1921 (L. Pärt)
b.Kurat nurgas, süle lapsi täis? Ahi
Rap 1921 (L. Pärt)
1397.NAISE KÄRNÄNE PÄÄ? Kaaligas - 0+0+0+1 = 1 (4) var.
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
Vrd.2434
1398.NAISE KÜBÄR PÄÄH, MEHE VÖÖ VÖÖL? Hainakuhi - 1+0+0+0 = 1 (5) var.
Räp 1875 (J. Jagomann)
RpS nr. 6 (1939) 189; Eas I 194 (285)
Vrd.562 1612
1399.NAISTE TAHK JA KANA SUURÄTIK? Põrmand - 0+12+9+15 = 36 (86) var.
A1a*.1) Naiste tahk ja kana suurätik? Põrmand
Trv 1888 (H. Utso)
2) Naiste tahk ehk kana suurätik? Kivi
Iis 1976 (H. Jõulmaa)
Iis, 2VMr, Phl, Muh, Aud, Tor, Hls, 2Trv, Kõp, 2KJn, Lai - 14 var.
E EM 108 (951); Kmpm. KLr I4 7 (17); E EM2 95 (1267); Kmpm. EL I9 34; Kmpm. EL IV 259; Kmpm. EL II10 42; Metstak2 20 ja 22
A1b.Mis on naise tahk ja kana suurätik? Põrand
Pee 1927 (R. Viidebaum)
A2*.Naiste tahk, kana suurätt? Uksepakk
Sim 1927 (M. Kasikov)
2Sim, Rap - 3 var.
A3a*.Naiste tahk ja kana ninarätt? Kulunud lävepakk
Rõn 1974 (O. Parts)
Tor, Saa, Saa v. Hls, Pst v. Pil, Rõn - 5 var.
A3b1.Mis on naiste tahk ja kana ninarätt? Tuapõrmand
Trv 1889 (J. ja J. Viira)
Pee, 2Trv - 3 var.
A3b2.Kus on naiste tahk ja kana ninarätik? Toapõrandal
Koe 1890/3 (H. Schultz)
A4.Naiste tahk ja kana taskurätt? Maa
Ran 1978/9 (V. Soo)
A5.Kus on naise kõvasi ehk luisk ja kana suurätik? See on igaspool: naine ihub oma nuga kas kivi peal või paku peal või pliidaraua peal ja kana pühib oma nokka kas muru peal ehk põrandal ehk ka paku ehk ukseläve peal
Muh 1989 (L. Luht)
A6a.Naeste kõvasi, kana ninarätik? Põrmand
Vän 1889 (J. Tammann)
A6b.Naesterahva kõvasi ja kanade ninarätik? Tuapõrand
Kos 1891 (J. Härg, J. Unternupp)
A7.Mis on naiste luisk ja kana taskurätt? Pliit ja muldmaa
Tt 1968 (J. Palm)
B.Naiste tahk ja kuke ninärätik? Kivipõrand
Jür 1896 (J. Saalverk)
Ca.Mis on kana ninarätik? Põrand ja maa
Tõs 1889 (H. Anniko)
Tõs, Urv - 2 var.
Cb.Kus on kana ninärätik? Põrand
Hlj 1888 (K. Leetberg)
Hlj - 2 var.
Vrd.vs: EV 7254
kk: Naeste tahk ja kana nõnarätt (Hls); Naesterahva tahku ei pea ta veel mitte tundma (Wied. ESSr. 1109)
mj: AT 1177**
1400.NAL'LAKAS RATSAMIIS ISTUB HOBESE SÄLLÄN, JALA KÕRVA TAGA? Prillid - 0+2+1+1 = 4 (16) var.
Aa.Mis ratsamees see on, istub seljas, jalad kõrvade taga? Prillid
Prn 1901 (A. Gärtner)
Vikerk. nr. 45 ja 49 (1924) 1110 ja 1228 (1)
Ab.Kes sõidab ratsa, jalad kõrvade taga? Prillid nina peal, jalad kõrvade taga
Nõo 1964 (A. Tosso)
B.Nal'lakas ratsamiis istub hobese sällän, jala kõrva taga? Prillid
Nõo 1889 (J. Tüklov)
C.Istub ninal, jalad kõrva taga? Prill
Trt 1930 (M. Sika)
Meie aasta (1953) lk-ta (16); Muhel VN 24 ja tagakaas