Pealeht Kasutajale EM: lugemikud Baas-lugemik
Lihtotsing Täisotsing
Lahendid Murdesõnu Allikalühendid Kohanimelühendid Kihelkondade kaart Lingid Kaardimasin
2601.ÖÖD JA PÄÄVAD PESTAKSE, IKKA LÄHEB MUSTEMAKS? Vesiveski ratas - 0+8+0+0 = 8 (37) var.
a.Peseb ööd, peseb päevad, ei saa valgeks eladeski? Lained kaljusid
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 120 (1092); E EM2 105 (1447); E MM 14 ja 44 (192); E MM2 14 ja 48 (194); E MM3 11 ja 39 (194)
b1.Mis pestakse päevad ja ööd ja lähäb siiski mustemaks? Veski vesiratast
Hel 1879 (J. Liiv)
Is. Kal. (1879) 66 ja 68 (55); • Liiv LMt 42 (33); Meelej. nr. 17 ja 18 (1887) 135 ja 143 (5); E MM 26 ja 50 (189); E MM2 26 ja 53 (199); E MM3 22 ja 45 (199)
b2*.Ööd ja päävad pestakse, ikka läheb mustemaks? Vesiveski ratas
Kei 1890 (H. Morell)
Kei, Vän - 2 var.
b3*.Peseb ööd ja päevad, ikka läheb mustemaks? Veskiratas
Vän 1889 (J. Tammann)
Vän, SJn - 2 var.
b4.Üüt ja päävä mõsk alati, sõski lätt mustõmbas? Vesiratas
Plv 1888 (J. Tamm)
c.Üttepuhku mõstas, sõski lätt mustõmpas? Vesiratas
Plv 1889 (J. Tamm)
Vrd.468A4 1000 2066B
2602.ÖÖSE OLEN RIIDIS, PÄIVA ALASTI? Riidevarn - 0+1+1+0 = 2 (22) var.
a.Ööse olen riidis, päiva alasti? Riidevarn
Võn 1895 (P. Rootslane)
E EM2 101 (1368); E MM 13 ja 44 (177); E MM2 13 ja 47 (179); Ainelo III 65; Nugis 293 ja 314 (192); E MM3 10 ja 39 (179)
b.Päevä alasti, ööse rõõvin? Nagel seinan
Krk 1936 (M. Sarv)
Vrd.18 2071
2603.ÖÖSE PÕLD, PÄIVA PENNAR? Õlekubu - 1+6+1+0 = 8 (10) var.
a.Ööse põld, päiva pennar? Õlekubu
Puh 1889 (D. Arak)
Vän, Trv, Puh, Võ?, Kan - 5 var.
b.Päevä põllun, üüsi piindren? Säng (voodi)
Pst 1893 (J. Reevits)
Pst, Tt - 2 var.
• Kas. Talur. Kal. (1881) 39 (6)
c.Päeva lavas, öösel peendras? Õlease
Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal)
2604.ÖÖSE SÜNNIB, PÄEVA SUREB? Kaste - 0+1+4+1 = 6 (58) var.
Aa.Ööse sünnib, päeva sureb? Kaste
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 115 (1032); E EM2 101 (1369); E MM 13 ja 44 (178); E MM2 13 ja 47 (180); Ainelo III 64; Huvit. II3 113 ja 248 (4); Kmpm. EL III10 206; Huvit. V Lisa 18 (76); E MM3 10 ja 39 (180)
Ab.Üüse sünnüb, päival kooleb? Kaste
Har 1934 (K. Meho)
Ac.Öösel elab, päeval sureb? Kastetilk
Nõo 1956 (A. Piir)
B.Öösel sünnib, hommikul sureb? Kaste
Emm 1928 (M. Meiusi)
Huvit. II 216 ja 224 (38)
C.Õdagu sünnüs, hommuku koolõs? Kastõ'
Urv 1932 (H. Tampere)
Urv, Se - 2 var.
Metstak2 64 ja 66
Vrd.264 1630 2121
2605.ÖÖSE ÕUES, PÄÄVA ÕUES, NÄÄB KUU, LOEB TÄHÄD? Lipp - 0+4+7+1 = 12 (13) var.
A1a.Loeb tähed, tunneb tuuled? Lipp
Jäm 1906 (H. Usin)
A1b.Tunneb tuuled, loeb tähed? Lipp
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
A1c.Tuuled tunneb, tähed näeb? Tuulelipp
Jäm 1937 (A. Ahurand)
A2.Tunneb tuuled, loeb tähed, arvab ankrud meresse? Lipp
Mus 1920ndad (M. Kaasik)
A3.Ise ime, ise pime, aga tunneb taevatuuled? Tuulelipp
Pöi 1961 (A. Rand)
Vrd. 1491
B1a1.Ööse õues, pääva õues, nääb kuu, loeb tähäd? Lipp
Phl 1938 (E. Ennist)
B1a2.Ööse õues, pääva õues, kuu nääb, tähed loeb? Lipp
Phl 1938 (E. Ennist)
B1a3.Ööse õues, päeva õues, kuud tema näeb, tähed tema loeb? Lipp
Phl 1897 (T. Wiedemann)
B1a4.Öösse õues, päeva õues, kuud ta näeb ja tähed lueb? Lipp
Kad 1888 (J. Linkstein)
B1b.Öösse öues, peeva öues, vaatap kuud ja loep tähtesi? Tuulelepp
Phl 1938 (P. Palmeos)
B2.Öössi õues, pääva õues, vaatab tuult, nääb kuud, loeb tähed? Lipp
Phl 1938 (E. Ennist)
C.Öösse oues ja pääva oues, loeb tuult ja tähib taevast? Tuulelipp
Emm 1939 (E. Ennist)
Vrd.2443Pc*
2606.ÖÖSEL ANGERJAS, PÄEVAL TÕRREVITS? Naiste vöö - 0+6+0+0 = 6 (11) var.
A1a.Öösi ussiluuga viisi, päeva tõrrevitsa viisi? Naeste öö
Aud 1892 (K. Tarkpea)
A1b.Päeva tõrrevitsa moodu, öösi ussilooga moodi? Püksirihm
Prn 1901 (A. Gärtner)
A2.Öösi uss, päeval tõrrevits? Vöö
VMr 1890 (A. Elken)
B1.Öösel angerjas, päeval tõrrevits? Naiste vöö
Tor 1887 (J. Tilk)
E EM 114 (1029); E EM2 101 (1364); Romaan nr. 10 (1934) lk-ta (4)
B2.Päeval tõrrevits ja öösel angerjas? Vöö
Saa 1895 (P. Ramberg)
B3.Päevä pütivitsäkene, ööse angerjas? Vöörihm
Hel 1889 (G. Habicht)
2607.ÖÖSEL TIINE, PÄEVAL AHER? Säng - 1+23+6+3 = 33 (50) var.
Aa1.Öösel tiine, päeval aher? Säng
Kuu 1891 (T. Uustalu)
Hlj, Kad, VMr, 8Kuu, Jõe, Jür, Rap, Tor, Saa, 4Hel, Lai - 21 var.
Aa2.Öösel tiine ja päeval aher? Voodi
Jõe 1888 (H. Redlich)
Jõe, Kõp - 2 var.
Ab.Kes on öösel tiine, päeval aher? Voodi
Iis 1959 (P. Kiiver)
Ba1.Üüse ramm, päivä aher? Säng
Kan 1896 (G. Loodus)
KJn, Pil, Puh, Kan - 4 var.
E EM 115 (1031); E EM2 101 (1367); E MM 13 ja 44 (176); E MM2 13 ja 47 (178); E MM3 10 ja 38 (178)
Ba2.Öösel ramm ja päeval aher? Säng
Pil 1894 (T. Saks)
Bb.Öösi ramm ja pääva aeg aher? Säng
Plt 1878 (K. Moks)
Bc.Päeval aher, öösi ramm? Voodi
Ran 1939 (L. Kallas)
C.Öösi ramm, päeva lahja? Säng
Pil 1891 (J. Järv)
D.Öösi paks ja päeva aher? Voodi
Plt 1950 (V. Kuut)
Vrd.23 774 1803 2143 2173 2324
2608.ÖÖSI RIKAS, PÄEVA VAENE? Riidekõrend (varn) - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
Tt dat-ta (M. Undi)
Ksi, Tt - 2 var.
Vrd.1806
2609.ÜÖSEL KULKIB, PÄIVÄL KULKIB, ÜÖSEL KULKIB ÜHTEPUHKU? Luom mäletseb - 0+5+0+1 = 6 (7) var.
a.Üösel kulkib, päiväl kulkib, üösel kulkib ühtepuhku? Luom mäletseb
Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
5Kuu - 5 var.
E EM2 101 (1366)
b.Öösel kolgib, päeval kolgib, öösel kolgib ühtepuhku? Kell
Hlj 1892 (J. A. Rehberg)
Vrd.1810 2066B 2075G+ 2600
2610.ÜÜ TÜÜ, PÄÄVÄ TÜÜ, KÄBEHEP KU KÄSITÜÜ? Pääsokese pesä - 0+5+1+0 = 6 (13) var.
A.Öö, päiva töö? Lumi
Kan 1888 (G. Veski)
B.Suu töö, pää töö, käbejam kui käe töö? Tsirgu pesa
Kan 1888 (G. Veski)
C.Üü tüü, päävä tüü, käbehep ku käsitüü? Pääsokese pesä
Se 1938 (A. ja M. Reinola)
SSTT 42; Metstak 18 ja 34 (166); Leht VIII2 54 ja 56 (17); Metstak2 47
Da.Öö töö, päeva töö, käbehemb kui käsitöö, muutsamb kui muu töö? Pääsokese pesakandmine
Vas 1894 (P. Saar)
Db.Öö tüü, päävä tüü, muutsab ku muu tüü, jämehemb ku käsitüü? Pääsokese pesä
Vas 1895 (J. Tint)
E.Üü tüü, päävä tüü, ku lähembäst kaet, tuu muudsambas muutus? Pääsläse pesä
Se 1888 (H. Prants)
2611.ÜÜSE KINNI, PÄIVÄ VALLALÕ? Silmä' - 0+0+2+0 = 2 (44) var.
Aa.Ööse kinni, päeva lahti? Silmad
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 114 (1030); E EM2 101 (1365); Nurmik I 78; Jürisson 178 (15); Huvit. II3 227 ja 248 (8); Käis EV II/I lk-ta; Aleksejeva II-IV 245 (1); Aleksejeva IV 94 (1); Belskaja-Aleksejeva VI 7 (2); Belskaja-Aleksejeva VII4 7 ja 173 (2); Metstak2 10 ja 11
Ab.Üüse kinni, päivä vallalõ? Silmä'
Se 1927 (P. Voolaine)
B.Pääväl valla, üüse kinni, Jummal hoia mulgukõisi? Silmä
Rõu 1936 (A. Raadla)
Kontam.: = 584E
Vrd.1807A2e
2612.ÜÜSE NÕRK, PÄIVÄ KÕVA? Kaput - 0+0+1+1 = 2 (2) var.
a.Üüse nõrk, päivä kõva? Kaput
Se 1932 (A. Nurmetu)
b.Päeval kõva, öösel pehme? Sukk
Trt 1956 (A. Piir)
2613.ÜÜSE SAJAH, PÄIVÄ VAJAH? Rehepesmise kuut - 0+0+2+0 = 2 (2) var.
a.Üüse sajah, päivä vajah? Rehepesmise kuut
Se 1938 (A. Tubli)
b.Üüse sõjah, päivä vajah? Koodi'
Se 1938 (A. ja M. Reinola)
2614.ÜÜSE SILLE, PÄEVÄ KARVANE? Jalg - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Vrd.30
2615.ÜÜSI NOORIK, PÄEVÄ LESK? Lamp - 0+6+0+0 = 6 (9) var.
a1.Üüsi noorik, päevä lesk? Lamp
Pst 1893 (J. Reevits)
Hls, Pst, Ran - 3 var.
RpS nr. 6 (1939) 190
a2.Öösel noorik ja päeval lesk? Tuli
Pst 1890 (J. Leppik)
a3.Päeva lesk, ööse noorik? Lamp
Trv 1890 (A. Rull)
b.Ööse noorik, päeva vanamoor? Tulepihid
Plt? dat-ta (anon)
Vrd.2079
2616.ÜÜMÜTS PÄÄH, SAVIRÕIVA SÄLJAH? Ritsik aho sees - 1+0+0+0 = 1 (2) var.
Räp 1875 (J. Jagomann)
Vrd.784J2d
2617.[ÜHE]JALGNE KANNAB [KAHE]JALGSET? Kantsel - 0 (24) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 161 (1546); E EM2 139 (2013); E MM 16 ja 45 (256); E MM2 16 ja 48 (259); Ainelo II-III 121; Raud KL III 214 (28); Ainelo III 50; Raud VMj 214 (28); E MM3 13 ja 40 (259)
2618.ÜHEKSA AUKU ÜMBER AUGU? Rattarumm - 2+0+0+0 = 2 (6) var.
A.Üheksa auku ümber augu? Rattarumm
KJn 1870 (J. Tiedemann)
E EM 161 (1549); E EM2 140 (2016)
B.Kümme auku ümmer ühe hööriaugu? Rattarumm
Tt dat-ta (anon)
2619.ÜHEKSA KUUD PIMEDAS KAMBRIS, KOLM KUUD SEOTI, KOLM AASTAD OLIN VAHI ALL? [Lahendus puudub] - 0+2+0+0 = 2 (4) var.
A.Üheksa kuud pimedas kambris, kolm kuud seoti, kolm aastad olin vahi all? [Lahendus puudub]
Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal)
B.Üheksa päikesekuud olli vangitornis, kaksteistkümme nädalad olli pakus, homiku olli neljajalgne, lõunaaeg olli kahejalgne, õhta olli kolmejalgne? Inimese eluiga
Ksi 1889 (H. Paap)
Kontam.: = 263G
2620.ÜHEKSA MEEST PANEVAD KÜBARA KOVERA JA KÜMNES LÖÖB LAPJAGA LEDU PÄÄLE? Piibu polema panemine - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
A.Üheksa meest panevad kübara kovera ja kümnes lööb lapjaga ledu pääle? Piibu polema panemine
Kuu 1935 (R. Põldmäe)
B.Viis meest keeravad keeru kõvera, viis panevad lapjaga tule pääle? Piipu süitama ja täitma
Kuu 1892 (H. Lohk)
2621.ÜHEKSA SÜLDA SILEDAT JA KAHEKSA SÜLDA KARVAST? Heinakuhi - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Tt dat-ta (M. Undi)
Vrd.541 1581J 2739
2622.ÜHEKSAST LAPSEST SAAB KOLM POISSI JA KOLMEST POISIST TUGEV MEES? Üheksakesine köis - 0+1+0+0 = 1 (5) var.
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
E EM 161 (1550); E EM2 140 (2017)
2623.[ÜHEKSAKÜMMEND ÜHEKSA] ISTVAD LAUDAS, ISE TULIJAD JA MINIJAD? Raibe ja kaarnad - 1+0+0+0 = 1 (2) var.
Krj dat-ta (C. Allas)
2624.ÜTEHN KÄUT, UMI AINUT TUNNE-EI? Tare pide käut, umi jälgi tunne-ei - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 133 (208)
2625.ÜHE EMA LAPSED, TEINETEIST EI TUNNE? Jäljed - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
VMr 1889 (K. Roost)
2626.ÜHE HIRREGA MULK? Rees - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Tor 1889 (M. Sahl)
2627.ÜHE JALA PEAL SEISAB, SARVEGA VETT JOOB? Kurg - 0 (30) var.
A. Gärtner (1901): omaloominguline tekst
E EM2 139 (2011); E MM 16 ja 45 (254); E MM2 16 ja 48 (257); Nugis 294 ja 315 (232); SSTT 20; Kuut VI (1972) 106 ja 111 (13); Õunapuu VII 19 (2); Metstak 17 ja 34 (163); Randmäe-Sprenk III2 37; Metstak2 47; E MM3 13 ja 40 (257)
Vrd.1659D1a 2629
2628.ÜHE JALAGA PISUKE POISS, ÜKS SILM PÄÄS? Võti - 0+1+7+2 = 10 (38) var.
Aa.Ühe jalaga pisuke poiss, üks silm pääs? Võti
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
E EM2 139 (2012); E MM 16 ja 45 (255); E MM2 16 ja 48 (258); Pioneer nr. 6 (1958) 32 (6); E MM3 13 ja 40 (258)
Ab.Üks poiss on ühe jalaga ja ühe silmaga ka? Võti
Emm 1938 (E. Ennist)
Ba.Ühe jalaga poiss, üks silm pääs, üks hammas suus, läheb sisse, teeb kriuh? Võti
Amb v. JMd 1937 (E. Heinamägi)
Huvit. I4 132 (2); Huvit. V Lisa 17 (15); LS 421
Vrd. 2332Ac
Bb.Ühe jalaga mees, üks silm peas, üks hammas suus, läeb sisse kriuh-kruh? Võti
Kod 1939 (E. Luigla)
Vrd. 843
C.Ühejalgne poiss, üks silm pääs, läheb sisse, teeb krueh? Aidavõti
Tõs 1942 (T. Saar)
D.Raudkasukaga poiss, üks silm pääs, läheb sisse, teeb kriuh? Võti
Hlj 1933 (J. Vendemann)
Ea.Öhe jalaga poiss läheb auku, tiib kriuh? Võti
Hää 1933 (M. Martinson)
Eb.Ühe jalaga poiss läheb auku, teeb kruuksti? Võti
Kuu 1939 (H. Martinson)
Ec.Ühe jalaga poisike, läheb sisse, teeb karviuhti? Võti
Trm 1935 (H. Kaasan)
F.Üks jalg, üks silm, üks kere? Võti
Tor 1996 (K. Kaljuste)
Vrd.657Ü1a 1491C* 2100 2316 2629
2629.ÜHE JALAGA SANT KAITSAB KÕIGE KARJA KOKKU? Uks, vana eesti moodi uks - 1+1+0+0 = 2 (5) var.
A.Ühe jalaga sant kaitsab kõige karja kokku? Uks, vana eesti moodi uks
Pst 1888 (J. Jaakson)
E EM 161 (1545); E EM2 139 (2010)
B.Ühe jalaga poisike kaitseb talukarja ära? Väräv
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Vrd.180 657Ra 1659D1b 1925 1974 2100 2316A2* 2627 2628
2630.ÜHE MEHE MÕISTUS, ÜHEKSA MEHE RAMMU? Karu - 0+1+8+8 = 17 (71) var.
a.Ühe mehe mõistus, üheksa mehe jõud? Karu
Khk 1946 (H. Tarkin)
Iis, Rei, Khk - 3 var.
RpS nr. 6 (1939) 190
b1*.Ühe mehe mõistus, üheksa mehe rammu? Karu
Kad 1897 (A. K. Kivi)
Jõh, Iis, Kad, Rkv, Kir, Hää, Ote - 7 var.
Pioneer nr. 2 (1964) 22
b2.Üheksa mehe ramm, ühe mehe mõistus? Karu
Sim 1953 (H. Joonuks)
Sim, Elv - 2 var.
Jürisson 81; ÜÕÕ 64 (1); Mihkla-Tedre 57; Alttoa-Raigna (1958) 98; Kuut VI (1960) 117 (16); Metstak 17 ja 34 (152); Laagus-Õunapuu 168; Hiie-Müürsepp III/I 87; Kivi-Roosleht EkTv II 30; Metstak2 44
c.Üheksa mehe ramu, ühe mehe aru? Karu
Jõh 1935 (anon)
d.Öessa mehe jõud, öhe mehe aru? Karu
Saa v. Hls 1988 (E. Leppik)
e.Ühe mehe meel, üheksa mehe jõud? Karu
Rõu 1934 (L. Raudsepp)
f+.Ütsä mehe joud, a poolõ mehe miil? Susi
Se 1938 (A. Tubli)
Hel, Se - 2 var.
Ainelo II-III 73
Vrd.2631
vs: EV 1610
kk: Tal on hundi kavalus ja karu jõud (Lai)
2631.ÜHE MEHE RAMM, ÜHEKSA MEHE MÕISTUS? Hunt - 0+1+2+3 = 6 (58) var.
a*.Ühe mehe ramm, üheksa mehe mõistus? Hunt
Juu 1888 (J. Valdt)
Juu, Trt, Elv - 3 var.
E EM 162 (1554); Kmpm. KLr 96; Kmpm. KLr I4 101 ; E EM2 140 (2021); Kmpm. KLr II6 41; Kmpm. EL II8 44; Kmpm. EL III10 123; Aver-Alttoa (1955) 56; ÜÕÕ 64 (2); Mihkla-Tedre 57; Kuut VI (1960) 117 (17); Metstak 17 ja 34 (154); Kivi-Roosleht EkTv II 30; Hiie-Müürsepp IV/I 51; Metstak2 44
b.Üheksa mehe mõistus, ühe mehe jõud? Hunt
Khk 1946 (H. Tarkin)
Aver-Alttoa (1963) 57
c.Öhessa mehe mõistus, kahe mehe jõud? Hunt
Hää 1939 (M. Mäesalu)
d.Ühe mehe jõud, mitme mehe mõistus? Rebane
Hel 1926 (K. Puusepp)
Vrd.2630
vs: EV 1610
kk: Tal on hundi kavalus ja karu jõud (Lai)
2632.ÜHEL KITSAS, KAHEL PARAS, KOLMEL VÄGA LAI? Salaasi - 1+2+0+6 = 9 (17) var.
a1*.Ühel kitsas, kahel paras, kolmel väga lai? Salaasi
Pst 1888 (J. Jaakson)
Pst, Tt - 2 var.
• Wied. 291; E EM 161 (1552)
a2.Ühele kitsas, teisele paras, kolmandale liiga lai? Salajutt
Mus 1978 (I. Kivistik)
E EM2 140 (2019)
a3*.Ühele kitsas, kahele paras, kolmele liiga lai? Salajutt
Pil 1888 (S. Käär)
Nrv, Pil - 2 var.
Meelej. nr. 9 ja 11 (1885) 38 ja 46 (3); E MM 25 ja 50 (186); E MM2 26 ja 53 (196); Mihkla-Tedre EK9 21; E MM3 22 ja 45 (196)
b1.Ühele vähe, kahele paras, kolmele palju? Saladus
PJg 1985 (J. Lillemägi)
b2.Mis vähe ühele, otse paras kahele, liig kolmele? Vist on musi
Rkv 1971 (O. Surva)
c1.Ühele palju, kahele küllalt, kolmele vähe? Musi
Käi 1992 (M. Milter)
c2.Ühele palju, kahele paras, kolmele vähe? Abieluvoodi
Kan 1982 (B. Ilver)
Vrd.vs: EV 14933
2633.ÜHEL POOL[T] METS, TEISELT POOLT PÕLD? Kasukas - 0 (9) var.
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 161 (1553); E EM2 140 (2020); SSTT 66
2634.ÜHES ON MEID KAKS, KUI KOKKU SAAME, SIIS TEEME KAHEKS, MIS VAHELE TULEB? Käärid - 0+9+0+0 = 9 (37) var.
a1.Ühes oleme kaks ja kui kokku lähme, teeme kaheks, mis vahele tuleb? Käärid
Anonüümne autor (Gressel (1807) lk-ta): omaloominguline tekst
° Gressel (1807) lk-ta; Holtz 215 (29); Lönnrot2 195 (174); Wied. 291; ER Kal. (1884) 93 ja 97 (12); E EM 162 (1555); E EM2 140 (2022); Nugis 294 ja 315 (234); Metstak2 17 ja 19
a2.Ühes on meid kaks, kui kokku saame, siis teeme kaheks, mis vahele tuleb? Käärid
Vän 1893 (M. Tõnisson)
a3.Ühes oleme kaks, kokku läheme, teeme katki, mis vahele tuleb? Käärid
Lai 1897 (H. Asper)
b.Ühe meie lähme, mis vahele tuleb, selle kaheks tieme? Raud
Jõe 1888 (H. Redlich)
c*.Kaheksi me oleme ja see, mes meite vahel on, teeme koa kaheks? Käärid
LNg 1891 (G. Ollik)
Ris, LNg - 2 var.
d.Kaks meie oleme, kui kokku läheme, siis üks? Käärid
Kse 1889 (K. Karu)
e+.Kaks ühes, mis vahele tuleb, saab kaheks? Käärid
Pst 1888 (J. Jaakson)
2Saa, Pst - 3 var.
2635.ÜHEST AUGUST SISSE, KOLMEST VÄLJA? Särk - 1+3+4+5 = 13 (23) var.
A1a.Ühest uksest läheb sisse, aga kahest tuleb välja? Söömine ja väljaheited
Plt 1895 (M. Luu)
A1b.Ühest uksest tuleb sisse ja kahest lähab välja? Suits
KJn 1870 (J. Tiedemann)
E EM 162 (1557); E EM2 140 (2024)
A2+.Üts suur sisseminek, kats väikest välläminekid? Kaadsa
Se 1929 (V. Ruusamägi)
2Hää, Se - 3 var.
B1a.Ühest august sisse, kolmest välja? Särk
Tt 1885 (anon)
Pee, Tt - 2 var.
• Meelej. nr. 43 ja 44 (1885) 286 ja 294 (2)
B1b.Ühest august poeb sisse ja kolmest tuleb välja? Kas pluuset või särki tõmbab selga
Plt 1981 (T. Tammo)
B1c.Ühest august sisse, kolmest august välla, siis ongi siis? Särgi selgaajamine
Hää 1942 (M. Mäesalu)
B1d.Ühest august sisse, kolmest august välja, kui kolmest august välja, siis päris sees ongi? Särk selga
Hää 1954 (M. Mäesalu)
Metstak2 12 ja 14
B2.Ühest uksest minnakse sisse, kolmest tullakse välja? Särk pannakse selga
Tt dat-ta (M. J. Eisen)
Muhel VN 27 ja tagakaas (1)
B3+.Ütest läät sisse, kolmest tulet vällä? Hame
Ote 1895 (C. Lipping)
Tõs, Ote - 2 var.
Vrd.1937
2636.ÜHEST KÖIEST TÕMMATAKSE, KÕIK LINN LIIGUB? Kerilauad - 2+119+51+24 = 196 (269) var.
A1a1.Ühest köiest tõmmatakse, kõik linn liigub? Kerilauad
Ris 1937 (E. Ennist)
Vi, Vai, Sim, VMr, Tür, Ris, Vig, Rid, Rei, Jäm, Tõs, Tor, 2Hls, 2Hel, Trv, 2Pst, Vln, Vil, SJn, 2KJn, Pil, Lai, Kod, Trt, 2Nõo, Rõn, 2Ote, Kan, Urv, Rõu - 36 var.
Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (14); ÜÕÕ 111 (3); EMrd II 368
A1a2*.Ütest köödsest tõmmatas, kõik liin liigatas? Langakerimine
Võn 1888 (J. Jalajas)
Trv, 2Võn - 3 var.
A1a3.Ühest köiest tõmmatasse ja kõik linn liigub? Lõng kerilaudadel
KJn 1938 (J. Raidla)
KJn, Pil - 2 var.
A1a4.Ütest kevvest tõmmates, terve linn liigus? Keripuu
Trv 1894 (A. Rull)
Trv, SJn - 2 var.
A1a5.Ühest köiest temmada, kogu linn liikub? Langakerimine
Jõe 1948/53 (G. Vilbaste)
A1a6+.Ühest köiest tõmmatakse kõik linn liikuma? Keripuud
Pöi 1888 (J. Trull)
Pöi, Trv - 2 var.
A1b.Ühest köiest tõmmatasse, neli linna liiguvad? Kerilauad
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
A1c.Ühest köiest kistakse, kõik linn liigub? Keripuud, pääl lõng
Saa 1888 (P. Sitzka)
E EM 162 (1556); E EM2 140 (2023); E MM 16 ja 45 (257); E MM2 16 ja 48 (260); E MM3 13 ja 40 (260)
A1d.Ühest köiest tõmmatasse, kõik linn lajatab? Kerilauad
Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
A1e.Ühest köiest tõmmatakse, kõik linn jookseb ümmer? Kerilauad
Tor 1889 (C. Tults)
A1f.Ütest köiest liigute, kik liin liigus? Langakerimine
Hel 1925 (E. Päss)
A2a.Ühest köiest tõmmatakse, kõik maailm liigub? Kerilauad
Pal 1888 (H. Maasen)
Lih v. Mar, Pal - 2 var.
A2b.Ühest köiest tõmmatakse, kõik maailm kõigub? Kerilauad
Plt 1891 (J. Reinthal)
A2c.Köidsega tõmmatas, kiik ilm liigus? Langakerimine
Ote 1893 (J. Tammemägi)
B1a*.1) Ühest nöörist tõmmatakse, kõik linn liigub? Kirikukell
Nrv 1904 (M. Russmann)
2) Ühest nöörist tõmma, kõik linn liigub? Niidikera
Jõh 1889 (A. Tõnurist)
3) Ühest nöörist tõmmatakse, kõik linn liigatab? Vokk
KJn 1961 (A. Seep)
Nrv, Jõh, VMr, Jõe, Prn, KJn - 6 var.
B1b.Ühest nöörist tõmmates, neli liina liigates? Langu kerites
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Krl, Rõu - 2 var.
B2.Ühest nöörist tõmmatakse, kõik maailm kõigub? Kerilauad
Juu 1888 (J. Valdt)
B3.Ühest nöörist tõmmatakse, kõik lind liigatab? Kerilauad
Pil 1993 (A. Korb)
C.Ühest niidist tõmmatakse, kõik linn liigub? Keripuud
Tor 1888 (M. Tilk)
Tor, Plv - 2 var.
D1a1*.1) Ühest jõhvist tõmmatakse, kõik linn liigub? Kedratakse
Saa 1889 (J. Tuul)
2) Ütest jõhvist tõmmats, kõik see linn liigub? Kerimine
Pst dat-ta (E. Normann)
Tor, Saa, 3Trv, Pst?, Vil, KJn - 8 var.
D1a2*.1) Ühest jõhvist tõmmatakse, kõik linn liigatab? Lõngakera
KJn 1932 (J. Grauberg)
2) Ütte ehvi tõmmates, kõik liin liigates? Langu kerites
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
2Trv, 2KJn, Ksi, Krl - 6 var.
D1a3*.Ütte jõhvi tõmmatas, kõik see liin siis liigatab? Langa keripuu
Puh 1889 (D. Arak)
Trv, Pst, 2Vil, Puh - 5 var.
D1a4*.Ütte jõhvi pitti tõmmatas, kõik liin liigub? Langa keritäs
Ote 1889 (H. Nugin)
Tür, Vil, Äks, Ote - 4 var.
D1b.Kõik linn liigub, kui ühest jõhvist tõmmatakse? Langa keritakse
Hel 1874 (A. Wahlberg)
D1c.Ühest jõhvist tõmmatas, neli linna viiratab? Keripuud
Trv 1894 (J. Liller)
D1d.Ühest jõhvist liigutakse, kõik linn liigub? Vokk; on ka lõnga kerima
Trv 1888 (H. Utso)
D2.Ühte jõhvi tõmmatakse, kõik jõhvid liiguvad? Kerimine
Plt 1878 (K. Moks)
E1a1.Ühest harust tõmmatakse, kõik linn liigub? Kerilauad
Kos 1890 (J. Härg)
Hlj, JJn, Tür v. Juu, Kuu, Jõe, HJn, Tln, 3Jür, 3Kos, Hag, Kei, Vän - 16 var.
E1a2.Ühest harust tõmmatakse, kõik linn liigatab? Kerilauad
Pil 1890 (J. Bock)
E1b*.Ühte haru tõmmatakse, kõik linn liigub? Keripuud
Aud 1893 (J. Sauga)
Jõe, Kos, Aud, Vän, Pär - 5 var.
E2a.Ühest harust tõmmatakse, kõik maailm liigub? Kerilauad
Amb 1889 (M. Neumann)
Amb, Kuu, Jõe, 2HJn, Kei, Mih, Tõs - 8 var.
E2b.Kõik maailm liigub, ühest harust tõmbatakse? Kerilauad
Vig 1869 (M. J. Eisen)
E EM 69 (512); E EM2 62 (666); Metstak 10 ja 32 (47); Metstak2 17 ja 19
E2c.Ühest harust tõmba, kõik maailm kõigub? Kerilaud
Rap v. Mär 1931/2 (E. Poom)
E3a.Ühest harust tõmmatakse, kõik mets liigub? Oki
SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem)
Tõs, SJn - 2 var.
E3b.Ühest harust tõmbab, kõik mets kõigatab? Kerilaud
Rap 1926 (M. Reimann)
Fa.Ühest haarust tõmma, kõik linn liigub? Kerilaud
Hlj 1929 (E. Tiitsen)
2Hlj, Kuu - 3 var.
Fb.Ühest haarust tõmmatakse, kõik maailm läigatab? Kerilauad
Kad 1896 (J. Sõster)
G1a1*.Ühte ohja tõmmataksõ, kõik ljõnn liigub? Keripuud
Khn 1934 (T. Saar)
Iis, 3Kuu, 2Hag, Khn - 7 var.
G1a2.Ühest ohjast temmada, kaik linn liigatab? Langakerimine, kerilauad
Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
Koe, 3Kuu - 4 var.
G1b.Ühte ohjapidi väetasse, kõik linn liigub? Naiste keribud
Khn 1948 (S. Lätt)
G2a*.Ühest ohjast tõmmatasse, kõik maailm kõigub? Haspel, kerepuud (käärpuud)
Mih 1938 (V. Eenveer)
2Mär, Mih, 2Mar, Khn, Pst - 7 var.
G2b.Kahtõ ohja pidi väetasse, kõik jõlm liigub? Äke
Khn 1934 (T. Saar)
E EM 69 (512); E EM2 62 (666)
G3a*.Ühte ohja tõmmatasse, kõik mets kõigub? Kerilaud
Lih 1949 (Ü. Kreek)
2Kul, Var, Lih - 4 var.
G3b*.Kõik mets kõigub, ühest ohjast tõmmatakse? Kerilauad
Mar 1937 (E. Ennist)
Kul, Mar - 2 var.
G4.Ühte ohja tõmmatakse, kõik maja kõigub? Keripuud
Tõs 1921 (S. Lind)
H1*.Ühest otsast temmada, kaik linn liigutab? Lõngakerimine
Kuu 1903 (J. Mikiver)
Hlj v. Kad, Kuu, HMd - 3 var.
H2a.Ühest otsast tõmmatakse, kõik maailm kõigub? Kerilauad
Kul 1895 (J. Reinson)
H2b*.Ühest otsast tõmmatakse, kõik maailm liigub? Kerilaud
Kir 1961 (M. Arst, I. Hinn)
Kul, Kir - 2 var.
H3.Kõik mets kõigub, ühest otsast tõmmatakse? Kerilaud
Mar 1961 (A. Sooba)
I1*.Ühte oksa tõmmatasse, kõik maailm kõigub? Kerilaud
Lih 1968 (K. Salve)
Mih, Lih - 2 var.
I2a1*.Ühte oksa tõmmatakse, kõik mets kõigub? Kerilaud
Lih 1933 (H. Tampere)
Ris, Lih, Kir, Rid, Tõs - 5 var.
I2a2*.Ühest oksast tõmmatakse, kõik mets kõigub? Kerilauad
Han 1889 (A. Reimann)
Kuu, 4Han, Kir, Vän - 7 var.
I2a3*.Ühest oksast tõmmata, kõik mets kõigub? Kerilaud lõngavihtidega
Kse 1938 (V. Eenveer)
Vig, Mih, 2Kse - 4 var.
I2b.Ühest oksast tõmmatakse, terve mets liigub? Käärpuud
PJg dat-ta (anon)
I3.Ühest oksast tõmbad, kõik oksad kõiguvad? Keripuud
Var 1888 (M. Karotom)
J.Ühest august tõmmatakse, kõik maailm liigub? Kerilaud
HJn 1888 (H. Tiidermann)
Ka.Ütest nulgast tõmmatas, kõik liin liigus? Langakerimine
Rõu 1890 (M. Jennes)
Kb.Suur linn, ütest nurgast tõmmatse, kik see linn liigub? Keripuu
Hls 1888 (P. Ruubel)
L.Ühest kõrist tõmmats, kõik linn liigub? Lõnga kerits
Krk 1960 (V. Jürken)
M.Ütest paigast tõmmatas, kõik liin liigahas? Langa keritäs
Vas 1902 (J. Jakobson)
N+.Juuksekarvast tõmmatakse, kõik linn liigub? Kerilauad
Pal 1888 (M. Uus)
2Pöi, Pal, Ran - 4 var.
2637.ÜHTKI TUNDI POLE MÖÖDA LÄIND, KUI ET TEINE POLE TEISE SELJAS KÄIND? Kellaosutid - 0+0+2+5 = 7 (7) var.
a1.Mitte üks tund pole mööda läind, kui üks pole teise selgas käind? Kellaseierid
Muh 1954 (S. Mundi)
Pha, Pöi, Muh - 3 var.
a2.Ühtki tundi pole mööda läind, kui et teine pole teise seljas käind? Kellaosutid
Jäm 1976 (T. Lind)
a3.Mitte ühte tundi pole mööda läind, kui pole teineteise selgas käind? Kellaseiurid
Jaa 1937 (A. Toomessalu)
a4.Ükskid tund ei saa muidu mööda minna, kui teine pole teise selgas keind? Kell
Kaa 1946 (J. Laes)
b.Põle ühtki tundi mööda läind, kui üks põleks teisest üle käind? Ajanäitaja osutid
Pöi 1961 (A. Rand)
2638.ÜITS KASVAS AASTAK LÄBI, TÕNE KASVAS SUVI LÄBI, ÜTELISTE SAAVA VALMIS JA ÜTELISTE PEETÄS PEIE? Rügä ja kaar - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1893 (J. Tammemägi)
2639.ÜITS KINTS, KÜMME SÄÄRT, VIIS LABAJALGA? Ratas - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
a.Üits kints, kümme säärt, viis labajalga? Ratas
Pst 1889 (J. Ainson)
b.Üks kints, kümme säärt ja viis labajalga? Ratas
Tt dat-ta (anon)
2640.ÜITS LEHM, KAITS MAGU? Nisutera - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pst 1889 (J. Henno)
Vrd.2659 2660
2641.ÜITS LÄTT TARRE, ÜTESSE HUIKASE VASTA? Taresaina - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
San 1888 (K. Gross)
2642.ÜITS PESA NELLÄNUKELINE, EGA NUKA PÄÄL ÜITS VAHT? Säng - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1895 (C. Lipping)
Vrd.2651
2643.ÜITS PUU, ÜTESSA AUKU? Inimene - 0+35+3+7 = 45 (77) var.
a1.Üits puu, ütessa auku? Inimene
Hls 1888 (P. Ruubel)
2Tor, Hls, Hel, 2Trv, Pst, Vil, 3SJn, KJn, 2Pil, 2Plt, Rõn, Urv, Har, Rõu, Tt - 21 var.
Tõn. R Tähtr. (1882) 57 (6); E EM 165 (1592); E EM2 143 (2071)
a2.Üits puu, ütessa mulku? Inimene
Puh 1889 (D. Arak)
b1.Üks pakk, üheksa auku? Inime
Tür 1896 (T. Allikas, J. Johannson)
b2.Üks pakk ja üheksa auku? Inimene
Lih 1949 (Ü. Kreek)
Iis, Kos, Juu, Mih, Lih, Tor - 6 var.
b3*.Üks pakk ja üheksa auku sees? Inimene
SJn 1971 (K. Salve)
Kos, SJn - 2 var.
c.Üits mesipuu, ütessä auku? Inimene
Trv dat-ta (J. Kuusk)
Trv, Pst - 2 var.
d.Üks linnupuu ja üheksa auku? Inimene
Trv 1894 (K. Tober)
e.Üits tulp, ütese auku? Inimene
Krk 1936 (M. Sarv)
E EM2 145 (2097)
f.[Üheksa] auku ühes sambas? Inimene
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 161 (1548); E EM2 140 (2015); Jürisson 166 (16); Nugis 294 ja 315 (233)
g.Üks tünn, üheksa auku? Inimene
Iis 1956 (M. Proodel)
2Iis - 2 var.
h.Üks tünder, üheksa auku? Inimene
Saa 1888 (P. Sitzka)
i.Üks post, üheksa auku? Inimene
Jõh 1889 (A. Tõnurist)
j.Üits tamm, ütsa auku? Inimene
Trv 1890 (A. Rull)
k.Üits hütike, ütesse auku? Inimene
KJn 1894 (J. Reevits)
l.Üks karu, üheksa hingeauku? Inimene
SJn 1889 (J. Tammann)
Vrd. 2676A3a1
HMd, Krj v. Mus - 2 var.
Vrd.1960
2644.ÜITS SAKS, SADA SILMÄ? Sari - 0+4+0+1 = 5 (30) var.
A.Üits saks, sada silmä? Sari
Krk 1889 (J. Kuusik)
B.Üts sant, sada silmä, kõik umma purru täüs? Korv
Vas 1903 (J. Jakobson)
C.Pütike saa silmägä? Sõrmküpär
Rõn 1889 (C. Berg)
D.Üts kere, mitu tuhat silmä? Püüglisõgel vai silendre
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
E+.Keha ümarik, sada silma peas? Sõel
J. Weltmann (1892): omaloominguline tekst
E EM2 54 (527); Nurmik II 7 (23); Metstak 12 ja 33 (82); Päevaleht nr. 51 (1992) 11 (1); Metstak2 26 ja 27; Müürsepp-Viisimaa 59
Vrd.1084 2715 2722P1a 2762
2645.ÜITS SASS, SADA JALGA? Ägel - 2+31+5+3 = 41 (166) var.
A.Vanakurat läheb koju, sada jalga all? Karuäklid
Trt 1927 (K. Vindi)
B.Härg seisab sauna takan, sada jalga all? Ägel
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
C.Tallek taga aia, sada jalga all? Ägel
Krk 1888 (J. Kuusik)
Vrd. 2137
D.Reba kükitab väljal, sada jalga all? Karuägli
Vil dat-ta (H. Leoke)
E.Saks seisab nurme pääl, sada jalga all? Ägel
Hel 1874 (A. Wahlberg)
F.Üks saks, sada jalga? Ägli
Vil 1872 (H. Leoke)
Hls, Hel, Vil - 3 var.
Vrd. 2721
Ga.Sass, sada jalga? Ägel
Krl 1889 (E. Kornel)
Gb1.Üits Sass, sada jalga? Ägel
Pst 1889 (A. Luts)
2Saa, 2Hls, Hls v. Pst, Krk, Hel, 2Pst, Trt - 10 var.
ÜÕÕ 14 (3); Mihkla-Tedre 56; Mihkla-Tedre EK9 19
Gb2.Üks Sass ja sada jalga? Ägel
Hls 1889 (J. Lepik)
H.Üks kass, sada jalga? Ägel
Hls 1889 (H. Kase)
I.Üks sakk, sada jalga? Äke
Tt dat-ta (M. Undi)
J.Üks konn, sada jalga? Äki
Saa 1888 (P. Sitzka)
K.Üks kütt, sada jalga? Äke
Hls 1894 (J. Riiet)
L.Üks hunt ja sada jalga? Äge põllul
Emm 1938 (E. Ennist)
Ma.Üts sant, sada jalga? Ägel
Trv 1890 (A. ja J. Viira)
2Trv, Pst, Rõn - 4 var.
Mb.Sant saa jalaga? Ägel
Võn 1889 (T. Lätti)
N.Üts sant, sada jalga, ilma avitamata üle aia ei saa? Ägel
Kan 1895 (G. Loodus)
Vrd. 1454
O.Sada jalga all, aga ei saa muidu paigastki ärä, ku nelläjalgne appi ei tule? Ägel
Trv 1890 (A. Rull)
Pa*.1) Sada jalga all, lätt sällulde kodo? Ägli
Rõu 1896 (A. Perli)
2) Sada jalga all, aga kodu tulep sälile? Ägel
Räp 1895 (R. Kirotof)
Rei, 2Rõu, Räp, Tt - 5 var.
• Is. Kal. (1879) 66 ja 68 (37); Meelej. nr. 17 ja 18 (1887) 135 ja 143 (3); E EM 135 (1266); Kas. Talur. Kal. (1895) 64 (6); E EM2 118 (1654); E MM 14 ja 45 (209); E MM2 14 ja 48 (211); Ainelo II-III 121/2; Raud KL III 213 (22); Ainelo III 65; Raud VMj 213 ja 214 (22); Nugis 293 ja 314 (200); Pioneer nr. 12 (1956) 31 ja nr. 2 (1957) 32 (4); Säde nr. 77 ja 87 (1957) 4 (7); Pioneer nr. 6 (1958) 32 (13); Mihkla-Tedre EK9 19; Täheke nr. 12 (1988) lk-ta (6); E MM3 11 ja 211 (211)
Pb.Sada jalga all, siski piäp säliti käimä? Ägel
Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
Q.Sada jalga omal all, aga siiski läheb kõhuli põllule? Äke
TMr 1926 (L. Berg)
Ra.Kaks sarve ees, sada jalga all? Äke
J. A. Kangur (1896): omaloominguline tekst
E EM2 49 (433); E MM 9 ja 43 (80) ; E MM2 9 ja 46 (82); Huvit. II3 146 ja 248 (5); Käis EV II/II lk-ta; Huvit. V Lisa 18 (62); E MM3 6 ja 37 (82)
Vrd. 520 2419
Rb.Kaks sarve, sada jalga? Vähk
Krk 1956/7 (A. Toompalu)
S.Sada jalga, kaks hända? Ägel
Hel 1891 (J. Lammas)
Vrd.2410 2671C
2646.ÜITS SIKK, KOLM SÄLGROOTSU? Tatrik - 0+5+0+0 = 5 (5) var.
A.Üits sikk, kolm sälgrootsu? Tatrik
Rõn 1888 (H. Urb)
Pst, 2Rõn, Ote - 4 var.
B.Üts härg, kolm sälgruudsu? Tatrik
Võn 1889 (T. Lätti)
Vrd.2678
2647.ÜITS TAMMÕLAST KÜTT KÕIK AH'U KUUMAS? Süük - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1895 (C. Lipping)
Vrd.2657 2741
2648.ÜITS TUBA, KAITSKÜMMED VIIS KAMMERD, EGAN KAMBREN ÜITS VALGE PÄÄGA POISIKE? Pudelide korv - 0+3+0+0 = 3 (3) var.
a1.Üits tuba, kaitskümmed viis kammerd, egan kambren üits valge pääga poisike? Pudelide korv
Trv 1894 (J. Liller)
a2.Üks tuba, kakskümmed viis kammert, igas kambres üks valge pääga poiss korteris? Paiassapudelite korv
Vil 1892 (H. Pihlap)
b.[Kakskümmend viis] kammert, igas kambris valge peaga poisike? Paerissekorv
Trv 1888 (H. Utso)
Vrd.2733E5a1
2649.ÜITS ÜLEMB, TUHAND SOLDATIT? Õpetaja ja rahvas - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1895 (C. Lipping)
Vrd.2688
2650.[ÜKS] AHI JA [KAKS] AUKUD? Suu ja nina - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.[Üks] ahi ja [kaks] aukud? Suu ja nina
Sa dat-ta (C. Allas)
B.Üks mägi, kaks auku? Nina
Saa 1896 (J. A. Kangur)
2651.ÜKS AIT, NELI NURKA, IGA NURGA ALL NAEL RAUDA? Hobu - 5+35+15+8 = 63 (200) var.
A1a.Nelänukaline ait, egä nuka all üts raud? Hobuseraud
Ote 1889 (G. Wulff)
Meelej. nr. 34 (1887) 271 (25); E EM 26 (11) ja 111 (989); E EM2 25 (12) ja E EM2 98 (1317); Nurmik I 36; Nurmik EKÕr 84; Puus. KA I-II 128; Puus. EkÕ II3 98 (3); Nurmik EK III 133 (7); Pioneer nr. 7 (1955) 24 (8)
A1b*.Neljanurgeline ait, igas nurkas latt rauda? Hobuse jalad
Tõs 1890 (M. Kurul)
Kse, Tõs, Hää - 3 var.
A1c.Nellänukeline ait, igä nuka all ravvakang? Hobene
Ote 1893 (J. Tammemägi)
A1d.Neljanurgeline ait, iga nurga all nael rauda? Rautud hobune
Vän 1887 (J. Peterson)
A2a*.Nelänulgaline maja, ega nulga all raud? Hobõsõl omma rauad jalas
Se 1935 (A. Kits)
2Se, As - 3 var.
Jürisson 126 (2)
A2b.Neljanukeline maja, ega nuka all veedike rauda? Hobune
Puh 1890 (P. Kalk)
B1a*.Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda? Hobu
Pöi 1939 (E. Ennist)
Krj, 3Pöi, Pil - 5 var.
Metstak 16 ja 33 (129); Metstak2 40 ja 43
B1b*.Üks ait, neli nurka, igas nurkas leisik rauda? Hobune
Vän 1897 (E. Tetsmann)
Pöi, Vän - 2 var.
B1c.Üks ait, neli nurka, iga nurga all raud? Hobune
Trm 1992 (E. Tamm)
B1d.Üks ait, neli nurka, igas nurkas natuke rauda? Hobu
Han 1889 (A. Reimann)
B1e.Üks ait ja neli nurka ja igal nurgal raudkang? Hobune
Äks 1893 (P. Sepp)
B2.Üks maja, neli nurka, iga nurga all nael rauda? Hobune
Kaa 1889 (A. Pea)
Sa, Kaa - 2 var.
E EM 164 (1583); E EM2 142 (2060); Puus. KA I-II 128; Puus. EkÕ II3 98 (1)
B3a.Üks saun, neli nurka, iga nurga all raudkang? Hobune, rauad all
Tõs 1921 (S. Lind)
B3b.[Üks] saun, [neli] nurka, iga nurga all [neli] raudlatti? Hobune
Tln 1888 (H. Stein)
E EM 165 (1597); E EM2 143 (2078)
Ca.Üks ait, iga nurga all raud? Hobune
Mär 1937 (R. Lundt)
Cb.Üks ait, igas neljas nurkas latt rauda? Raotatud hobune
Tõs 1893 (J. Öövel)
Cc.Ait pääl, iga nurga all natuke rauda? Hobune
Pöi 1939 (A. Truu)
D1.Ait neljanurgeline, igas nurkas hõbedat? Hobune ja hobuserauad
Pil 1891 (J. Järv)
D2a.Üks ait ja neli nurka, igal nurgal hõbedat? Hobune
Mih 1888 (H. Perkson)
E EM 162 (1561); E EM2 140 (2028); Puus. KA I-II 128; Puus. EkÕ II3 98 (2)
D2b.Üks aita, neli nurka, iga nurga all hõbetükk? Hobune
Ris 1889 (J. Holts)
D3a.Üks ait ja ega nurga all hõbedad? Hobune
Ris 1888 (J. Truusmann)
D3b.Ait õues, iga nurga all hõbedad? Hobune
Pai 1892 (Sõnajalg)
D4a.Neli nurka, iga nurga all hõbedat? Rautud hobune
LNg 1894 (J. Reimann)
Ris, LNg - 2 var.
D4b.Neli nurka ja iga nurga all tükk hõbedat? Raud kabja külles
Kad 1888 (J. Linkstein)
E*.Üks ait ja neli nurka, iga nurga all kulda? Hobone
Ris 1889 (J. ja T. Asper)
HMd v. Ris, 2Ris - 3 var.
F.Üks ait ja neli nurka, iga nurga all rublatükk? Hobuserauad
HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
Ga.Üks ait ja neli nurka ja iga nurga all on üks kibi ja iga kibi all on veel kuus kibi? Hobune, hobuse jalad, kabjad, rauad ja rauanaelad
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Gb.Üks ait, [neli] nurka, iga nurga peal raudvits, iga vitsa sees kuus naela? Hobu
Pöi 1894 (T. Undritz)
H1.Üts tarõ, neli tulpa all, ega tulba all nagõl rauda? Hobõnõ
Kan 1896 (G. Loodus)
Pal, Kan - 2 var.
Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (5); Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (5); Huvit. V Lisa 18 (47); Mihkla KlL 74 (5); Vih. (1950) 81 ja 82 (5); Siim-Vallner III 159
H2a*.Üks ait, [neli] tulpa, iga tulba all toll rauda? Hobune
Vil 1872 (H. Leoke)
2Vil, SJn - 3 var.
H2b.Ait nelja tulva peal, iga tulva all raud? Hobune
Kuu 1939 (H. Martinson)
H2c.Ait nelja tulba pääl, raudkanged all? Hobune
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
H3+.Hoone nelja tulba pääl, iga tulba all toll rauda? Hobune
Vil 1894 (H. Niggol)
Vil, Ote - 2 var.
I.Ait nelja tulba pääl? Elajas
Tt dat-ta (anon)
Vil, Tt - 2 var.
Wied. 262; E EM 26 (12); E EM2 25 (13); Metstak 16 ja 34 (139); Metstak2 41 ja 43
Vrd. 2358Ca*
J1.Lihane ait, karvane katus ja iga nurga all natukene rauda? Hobune
Var 1888 (M. Karotom)
E EM 82 (660); Pet. HS I 34 (5); E EM2 72 (847); Jürisson 166 (8); Puus. KA I-II 128; Nugis 290 ja 313 (124); Puus. EkÕ II3 98 (5); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (8)
Vrd. 1287C
J2.Lihane laut, karvane katus, iga nurga all natuke rauda? Hobu
Jaa 1958 (P. Vinkel)
J3.Lihast maja, karvane katus, iga nurga all natuke rauda? Hobune
Hel 1962 (O. Jõgever)
K.Lihane ait, iga nurga all natuke rauda? Hobune
Krj 1889 (V. Mägi)
Hlj, Krj - 2 var.
La.Uus ait ja iga nurga all natuke rauda? Hobune
PJg 1894 (M. Reimann)
Lb.Uus ait ja karune katus, iga nurga all natuke rauda? Hobune
Rid 1928 (M. Meiusi)
Vrd. 2341
M1a.Nahkait ja neli nurka, iga nurga all raud? Hobune
Plt 1894 (M. Luu)
M1b.Nahkne ait, liha täis, iga nurga all natuke rauda? Hobune
Koe 1933 (A. Ledt)
M1c.Nahkne ait ja raudsed nurgad? Hobune
Tt 1901 (A. Raudkell)
M2.Nahkne tuba, aga iga nurga all raasike rauda? Hobune
Kuu 1938 (H. Martinson)
Vrd.1146 2097 2642
2652.ÜKS AUK, KOLM VÖÖD, KAKS KÕRVA? Pang - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Tor 1889 (J. Tilk)
Vrd.1390J 1564B+ 1813
2653.ÜKS EMA TOIDAB ILOSAST, KÜLL MITUSADA TUHAT LAST, TA HOIAB KÕIKI HELLASTE, NEID ISE KANNAB, KATAB, JA TULEB ÕNNIS ÕHTUKE, SIIS OMA HÕLMA VÕTAB? Maapind - 1+0+0+0 = 1 (14) var.
Tt 1871 (J. Hurt)
• EPost. Lisal. nr. 13 ja 15 (1871) 78 ja 90 (23); Mötleja 11 ja 52 (39); ER Kal. (1882) 106 ja 110 (5)
2654.ÜKS EMA, ÜHEKSA KÄTKIT, IGAS KÄTKIS KAKS LAST, KÕIK ISE KIIGUTAB? Lääts - 1+30+12+3 = 46 (65) var.
A.Üks ema, üheksa kätkit, igas kätkis [kaheksa] last, igal lapsel ise kiigutaja? Läetses
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
B1a1.Üks ema, üheksa kätkit, igas kätkis kaks last, kõik ise kiigutab? Lääts
Rei 1939 (E. Ennist)
Iis, VJg, Rei, Sa, Jäm, Pst, Tt - 7 var.
• Wied. 291; E EM 162 (1564); ER Kal. (1884) 92 ja 97 (1); E EM2 140 (2032); Nurmik II 42 (12)
B1a2*.Üks ema, üheksa kätkit, igas kätkis kaks last, kõiki tema ise kiigutab? Läätsed
Iis 1936 (H. Neumann)
Iis, Mih, Rei - 3 var.
B1b1*.Üks ema, üheksa kätkid, igas kätkis kaks last, kõiki üks ema kiigutab? Läätsed
Hlj 1888 (J. Linkstein)
2Hlj, Rak, Rap - 4 var.
B1b2*.Üks ema, üheksa kätkid, igas kätkis kaks last ja ema kõiki kiigutab? Lääts
Sim 1938 (E. Lippus)
Sim, VMr, Kuu - 3 var.
B1c.Üks ema ja üheksa kätki, igas kätkis kaks last, kõiki kiigutatakse? Lääts
Hii 1890 (P. Saul, G. Seen)
B1d*.[Üks] ema, [üheksa] kätkit, igas kätkis [kaks] last, kõik ise kiigutavad? Läätsad
Pöi 1894 (T. Undritz)
Iis, Koe, Mih, Pöi - 4 var.
B1e.Üks ema, üheksa kätki, igas kätkis [kaks] last, kätki ise kiigutab? Läätsed kasva[va]d
Jõh 1889 (P. Paurmann)
B1f.Üks ema, üheksa kätkid, igas kätkis kaks last, isä kiigutab ja liigutab? Läätsäd kauna sies
Hlj 1893 (I. Lootus)
B2*.Üks ema, üheksa kiigud, igas kiigus kaks last, ema kõiki kiigutab? Lääts
Pee 1927 (R. Viidebaum)
Pee, Kuu - 2 var.
B3.Üheksa hälli, igas hällis kaks last, üks ema kiigutab kõiki? Läätse kasvamine
Plt dat-ta (J. Landsmann)
B4.Üks vibu, üheksa kätkit, igas kätkis kaks last, üks ema kiigutab? Lääts
Lai 1904 (J. Ermann)
C.Üks ema, seitse hälli, igas hällis kaks last, aga kõik korraga kiiguvad? Lääts
Plt 1899 (M. Luu)
D.Üks ema ja seitse käitkid, igas käitkis on kolm last ja neid kõiki ta ühe jalaga kiigutab? Leatsid
Kos 1892 (T. Wiedemann)
E.Üks vibu, neli kätkit, igas kätkis kaks last, aga üksainus kiigutaja? Läätsed
Tõs 1890 (M. Kirikall)
F.Üks ema, üheksa kätkid, igas kätkis mitu last, kõik ise kiigutab? Hernes
Tür 1962 (M. Männik)
G.Üks ema kiigutab kümme kätkit, igas kätkis kaks last? Lääts
Rap 1926 (A. Hamburg)
H.Viis kätkit, kaks last, üks ema kiigutab? Läätsed
VMr 1890 (A. Elken)
I.Üits häll, seitse last seen, üits kiigutas sisen? Läätsataim
Ote 1957 (S. Pettai)
Ja.Üks ema, üheksa kätkit, igas kätkis kaks last? Lääts
Kul 1895 (J. Reinson)
Sim, Tür, Rap, Kul - 4 var.
Jb.Üts imä, ütesä hällü, egan hällün kats last? Lääts
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Jc.Üks vibu ja [üheksa] kätkit, igas kätkis [kaks] last? Lääts
Hag 1889 (J. Valdmann)
K.Üks ema, [seitse] kätkid, igas kätkis kaks last? Lääts
Amb 1896 (G. Klemmer)
L*.Üts ema, ütessa hälli, esi tema kõiki kiigutap? Lääts, herne kasvap
Rõn 1889 (A. Rahi)
Mih, Rõn - 2 var.
M.Üks ema kiigutab üheksa last? Leats
JJn 1888 (M. Roosileht)
Vrd.1931
2655.ÜKS HALG AHJUS JA KAKS KIVI KERIKSEL? Nikkumene - 0+4+0+0 = 4 (5) var.
Aa.Halg ahjus, kaks kivi keriksel? Keel
JJn 1897 (J. A. Rehberg)
Ab1.Üks halg ahjus ja kaks kivi keriksel? Nikkumene
Kos 1892 (T. Wiedemann)
Ab2.Üks halg ahjus, kaks kivi kireaukus? [Lahendus puudub]
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
B.Halg ahjus, kaks kivi kerissel, leisik letti, kaks kera kuet? [Lahendus puudub]
VJg 1889 (J. Ustallo)
Kontam.: = 906B
Vrd.1902 2656 2657 2741
2656.ÜKS HALG AHJUS? Keel suus - 0+1+1+0 = 2 (3) var.
a.Üks halg ahjus? Keel suus
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
b.Ütte halgo ahi täus? Saapas jalg
Se 1934 (M. Peramets)
Vrd.2655 2657 2741
2657.ÜKS HALG KÜTAB KAHTE AHJU? Lehma keel - 7+116+52+13 = 188 (241) var.
Aa1.1) Üks halg kütab kaks ahju? Lehm lakub ninasõõrmid
Pal 1889 (E. Uus)
2) Üts halg kütt kats ahjo? Lehmä kiil
Se 1931/3 (H. Tampere)
2Jõh, Iis, Kad, VJg, Sim, VMr, Amb, JJn, Koe, Kuu, HJn, 2Juu, LNg, Rei, Emm, Sa, Khk, Kär, Ans, 3Jäm, 3Kaa, Pöi?, Muh, 2Tõs, 3Vän, 4Tor, Pär, Hää, Saa?, Krk, Hel, 3Trv, 2Pst, Vil, 6SJn, 3KJn, 4Pil, Plt, Ksi, 3Lai, 2Pal, Kod, 2MMg, 2Äks, Trt, Võn, Kam, Nõo v. Ote, Rõn v. San, Ote, Har, 12Se, 5Tt - 98 var.
• Beitr. VI (1816) 51 (9); Lönnrot 162; Wied. 291; Mötleja 10 ja 52 (34); • Sak. Kal. (1880) 82 (19); E EM 162 (1565); E EM2 141 (2034)
Aa2*.Üts halg kütt ar kats ahjo? Lehmä kiil, lehm puhastas nõnna
Se 1956 (V. Pino)
5Se - 5 var.
Aa3.Kaks ahju, üks halg kütab? Lehma nina
Kaa 1946 (V. Niit)
Aa4.1) Üks halg kütab kahte ahju? Lehma keel
Vän 1897 (E. Tetsmann)
2) Üts halg kütt kattõ ahjo? Lehm lakk nõnasõõrmit
Räp 1889 (J. Poolakess)
Iis, Kad, Sim, 2Koe, Tür, 6Kuu, 2Kos, Kei, Kse, Rid, Emm, Sa, 2Krj, Krj v. Mus, Mus, Jäm, Vll, Muh, 3Tõs, Aud, 4Vän, Tor, 2Hää, Saa, Trv, 3Pst, 2Vil, Kõp, KJn, Plt, Lai, Pal, Trm, MMg, TMr, Puh, Ote, Kan, Krl, Räp, Võ-Se, 5Se, As - 64 var.
Pet. HS I 35 (12); Pet. Ah3 49; Kmpm. KLr II6 342; Kmpm. KLr I8 136
Ab.Üts puuhalg kütt kats ahjo? Lehmä kiil
Kan 1896 (G. Loodus)
Tln, Äks, Kan - 3 var.
Ac.Üks puuhalg täidab kahte ahju? Lehm lakub ninasõõrmeid
Tor 1889 (M. Tohv)
Ad.Üks halg täidab kaks ahju? Veikse keel
Tor dat-ta (T. Juurikas)
Tor, Vl - 2 var.
Ae.Üte halukesega kats ahukeist är kütvä? Lihmä keel kats nõnasõõrmet lakka
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 133 (207)
Af.Kats ahju ja üts suu ja puuhalg käü tõsõst ahjust tõistõ? Lehm mäletäs
Ote 1891 (J. Jürgenson)
Ag.Üks halg kütab kolme ahju? Looma keel
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
Ah.Üks halg kütab mitu ahju? Lehm limpsib sõõrmeid
Äks 1947 (S. Kuusik)
B.Üks hark kütäb kaks ahju? Lehma keel, lakub mõlemaid ninasõõrmeid
Kuu 1903 (J. Mikiver)
Kuu, Rap v. Mär - 2 var.
C.Üks puu kütab kahte ahju? Lehm lakub sõõrmid
Tor 1889 (C. Tults)
Tõs, Tor - 2 var.
D.Üks roop kütab kahte ahju? Lehma keel keib ühest ninasõõrmest teise
Emm 1938 (E. Ennist)
E.Üts kuuk kütt kattõ ahju? Lehma keel pühib ninasõõrmeid
Se 1938 (J. Ilvik)
F.Üks naene kütab alt kaks ahju? Lehm lakub kielega
Kos 1892 (T. Wiedemann)
G.Üks inimene kütab kaks ahju? Lehma keel, sõermed
Hlj 1892 (J. A. Rehberg)
H.Üks kütja puudeta, kaks ahju ühekorraga? Lehm nilpab nina
VJg pärast 1879 (J. Ustallo)
I.Üks puulõhk kütab kaks sauna? Veise keel
Var 1888 (M. Karotom)
Vrd.2647 2655 2656 2702 2741
2658.ÜKS HANI KARJUB KAHTE HEALT? Torupill - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Tõs 1893 (J. Öövel)
2659.ÜKS HANI, KAKS KAELA? Püksid - 0+1+0+0 = 1 (44) var.
Pst 1888 (J. Leppik)
E EM 163 (1566); E EM2 141 (2035); Jürisson 196 (12); RpS nr. 6 (1939) 191; SSTT 62; Metstak 9 ja 32 (24); Õunapuu 76; Muhel PÜ 39 ja tagakaas; Metstak2 12 ja 14
Vrd.2640 2660
2660.ÜKS HANI, KAKS NOKKA? Lootsik - 0+3+2+0 = 5 (5) var.
Aa.Üks hani, kaks nokka? Lootsik
Tor 1889 (J. Tilk)
Ab.Üks hani ja kaks nokka? Padja
Iis 1889 (E. Ellert)
B.Üks part, aga kaks nokka? Käärid
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
C.Üts tsirk, kats vasarad? Kannipuu
Se 1935 (N. Oinas)
2Se - 2 var.
Vrd. 2718
Vrd.2640 2659
2661.ÜKS HANI, NELI NINA? Padi - 10+233+148+102 = 493 (728) var.
A1a1.1) Üks hani, neli nina? Sängikott
Pal 1889 (J. Varik)
2) Üks hani, neli nina? Padi
Äks 1926 (P. Berg)
3) Üts hani, neli nõnna? Pääalutse kott
Rõn 1888 (A. Andrei)
2Nrv, 2Vai, 6Jõh, 2Iis, Lüg, VNg, 2Hlj, 4Rak, VJg, 6Sim, 4VMr, Pee, 2Pde, 2Tür, 6Kuu, HJn, Tln, Rap, Rap v. Mär, Kei, 2HMd, HMd v. Ris, 5Pld, Ris, Mär, 3Vig, 3Han, Lih, 2Rid, Vor, 2Sa, Krj, 2Khk, Ans, 3Kaa, Pha, Vll, Jaa, 2Pöi, Pöi?, 5Muh, 2Tõs, 3Vän, Vän v. Trt, 3Tor, 2Prn, Hää, 3Saa, Saa v. Hls, 4Krk, 2Hel, 3Trv, 4Pst, 7Vil, Kõp, 5SJn, 8KJn, 3Pil, 2Plt, 2Ksi, 7Lai, 4Pal, 2Trm, 2MMg, 4Äks, TMr, 5Trt, Võn, 3Nõo, 3Puh, 2Ran, 2Rõn, 4Ote, 2San, Kan, 2Urv, 5Se, 2As, 3Tt, eL - 200 var.
• Helle 370 (114); • Hupel 121; Hupel 121; Willmann 174 (104); St. Pet. Mon. (1805) 64 ja 250 (12); Lönnrot 162; Nörmann 36 ja 55 (72); Ahlqvist 75; Wied. 291; E EM 163 (1567); Tõn. LLr 30 (4); Univer-Laurits III 16; KAH EKAl 162 ja 164 (108); Pet. ELA 45; Laste prillid I 24 (1); E EM2 141 (2036); Loorits VrP 25 ja 26 (33); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (33); Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (14); Selmet V (1946) 144 (14); Pioneer nr. 7 ja 8 (1949) lk-ta (3); Meie aasta (1953) lk-ta (29); Pioneer nr. 7 (1955) 24 (4); Laug. Vestr. 179 (7); LS 421; Täheke nr. 7 (1960) 11 (8); SSTT 80; Eisen A 101; Metstak 12 ja 33 (99); Muhel VN 12 ja tagakaas; Laagus-Õunapuu 168; Metstak2 29 ja 30; Mihkel nr. 5 (1994) 38 (18)
A1a2.Üks hani ja neli nina? Padi
Vil 1889 (J. Toss)
Nrv, VMr, Kos, Var, Käi, Rei, Jäm, 3Muh, Vän, 2Tor, Saa, Vil, Pil, Plt, Trm - 18 var.
A1a3.Üks hani ning neli nina? Padi
Ans 1937 (A. Ahurand)
A1a4.Üks hani, aga neli nina? Padi
Trm 1992 (M. Rosin)
Pal?, Trm - 2 var.
A1b*.Hani nelä nõnaga? Külealotsõ kott
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
Kuu, Äks, Nõo, 2Se - 5 var.
A1c*.Hanil neli nanna? Lavva nuka
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Urv v. Krl, As - 2 var.
A1d.Valgõ hani, nelli nõnna? Padi
Vas 1902 (J. Jakobson)
Elv, Vas - 2 var.
A1e.Kiri hani, neli nina? Peapadi
Hii 1890 (P. Saul, G. Seen)
A1f.Üks hani, neli ninä, isi jusku Vaibla Maie padi? [Padi]
KJn 1924 (M. Sander)
A2a1.1) Üks hani, neli nokka? Padi
Vil 1889 (H. Niggol)
2) Üts hani, neli nokki? Padi
Võn 1909 (J. Moodis)
Vi, 3Vai, 2Jõh, 2Iis, 5Hlj, 4Kad, 2Rak, Sim, 2VJg, 5VMr, 5Amb v. JMd, JJn, 2Koe, 2Pee, Pai, Tür v. Juu, 16Kuu, 7Jõe, 3HJn, 3Tln, 2Jür, 4Kos, 2Juu, Rap, Hag, Nis, Pld, Kul, Vig, 2Var, 2Han, Kse, 2Krj, Khk, 3Kär, Ans, 2Jäm, 2Kaa, Pha, Jaa, 2Pöi, Khn, 4Tõs, PJg, Vän, 3Tor, 2Pär, Hää, Saa, 5Hls, 3Trv, 3Pst, 2Vil, Kõp, SJn, KJn, 4Pil, Plt, Ksi, Pal, 2Trm, 3Kod, MMg, Äks, TMr, Trt, 3Võn, Kam, 2Nõo, Nõo v. Ote, Puh, 2Ran, Rõn, 6Ote, 2San, Vlg, Urv, Krl, 2Plv, Se, 2As, 3Tt - 178 var.
• Mötleja 10 ja 52 (33); Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (10); Jürisson 166 (20)
A2a2.Üks hani ja neli nokka? Sulgpadi
Ris 1937 (E. Ennist)
2Lüg, Hlj, Kad, VJg, Amb, JJn v. Koe, Koe, Tür, 4Kuu, Jõe, 3Kos, Juu, 2Hag, HMd, 3Ris, Mih, Lih, LNg, Noa v. Hii, Käi, Tõs, PJg, Saa?, Hls, KJn, Pal, Ran, Tt - 37 var.
Gressel Uus ABDr 11 (6)
A2a3.Üks hani ning neli nokka? Padi
Jäm 1925 (T. Kaljo)
A2a4.Üks hani, aga neli nokka? Padi
Trm 1895 (S. Sommer)
A2b*.Üks hani neli nokkaje? Padi
Lüg 1889 (E. Bachmann)
Lüg, SJn, Trt - 3 var.
A2c.Hanel neli nokka? Padi
Hlj 1893 (J. A. Rehberg)
A2d.Valge hani, neli nokka? Padi
VMr 1891 (C. Mastberg)
Vai, VMr, Ote, Urv, Rõu - 5 var.
Lasteleht nr. 8 (1905) 128 (8); Kuhlbars 21 ja 27 (145)
A3a.Üks haah, nelli vasarat? Padi
Se 1934 (M. Podrätšikov)
A3b.Haah nelä vasaraga? Padi
Se 1935 (N. Oinas)
Se, Lut - 2 var.
• LMr 126 (13)
A4a1.Üks hani, neli nurka? Padi
Urv 1889 (J. Janson)
Kuu, Lai, Urv - 3 var.
A4a2.Üks hani ja neli nurka? Padja
Pil 1931 (R. Viidebaum)
JJn, Pil - 2 var.
A4b1.Üks hani, neli nukki? Padi
Krj 1937 (A. Toomessalu)
Krj, Jäm, Trv, Kan, As - 5 var.
A4b2.Üks hani ja neli nukka? Padi
Äks 1893 (P. Sepp)
Kad, Äks - 2 var.
A4c.Hani nelänulgõlinõ ? Posteli kott
Se 1928 (T. Linna)
A5*.Üks hani ja neli nisa? Padi
Kul 1929 (H. Tampere)
Sim, Kul - 2 var.
Vrd. 2757
A6.Üks hani, neli saba? Padi
HJn 1912 (G. Sillam)
Jõh, HJn - 2 var.
A7.Üits hani, neli tsäuku? Padi
Kan 1895 (J. Tedder)
A8.Üks hani, neli akend? Peaaluse padi
Ris 1930 (S. Soosaar)
B1a.Üks luik, neli nina? Padi
Pha 1947 (A. Sepp)
B1b.Valge luik ja neli nina? Peapadi
Mih 1920 (A. Leppik)
B2.Üks luik, neli nokka? Padi
Rap 1895 (J. Reinthal)
Tõn. LPr 13
C*.Üts parts, nelli vasarat? Posteli kott
Se 1937 (I. Rohtla)
2Se - 2 var.
D.Üts kana, nelli nõnna? Kana [sic!]
Se 1928 (T. Haak)
E.Üts tsirk, nelli vasarat? Posteli kott
Se 1934 (N. Oinas)
F*.Üks hiir, neli nina? Peaaluse padi
Iis 1939 (E. Luht)
Iis, Mar, Trm - 3 var.
Ga.Üks siga, neli nina? Kott
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
Gb.Valge siga, neli nina? Padi
Pal 1890 (H. Maasen)
H.Ütsainus ja neli nõnna? Kott
Rõn 1890 (P. Grünfeldt)
Vrd.1412Aa1* 2765
2662.ÜKS HEINAMAA, MIS NELI KORDA AASTAS NIIDETAKSE? Lammas - 0+4+0+0 = 4 (16) var.
a.Üks heinamaa, mis neli korda aastas niidetakse? Lammas
Rap 1889 (M. Lemmerkänd)
Rap, Ris - 2 var.
SSTT 166; Metstak 16 ja 34 (138); Muhel VN 11 ja tagakaas (1); Metstak2 40 ja 43
b.Tükk heinamoad, neli korda niidetakse? Lammas
Jür 1892 (K. Põldmäe)
c.Kuhjamaa kuluheinamaad ja neli korda annab aastas niita? Lammas
Ris 1888 (J. Truusmann)
Vrd.uk (mõistukink pulmas): Noorikule kingiti lammas ja öeldi: heinama, mis neli korda niita annab (Var)
2663.ÜKS HIIR, KAKS SABA? Pastel - 13+286+262+184 = 745 (989) var.
A1a1.Üks hiir, kaks saba? Pastel
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Vi, Nrv, 2Vai, 5Jõh, 3Iis, 3Lüg, VNg, Kad, 2Rak, 2Sim, 4VMr, Amb, 3Amb v. JMd, 2JJn, Koe, Pai, 2Tür, Tür v. Juu, 3Kuu, 3Jõe, 2HJn, 5Tln, Jür, 2Kos, Rap, Hag, 2Kei, 2HMd, Pld, Ris, 2Vig, Han, Kse, Noa v. Hii, Sa, Krj, Mus, 2Kär, Jäm, Pöi?, 2Tõs, Aud, 4Vän, 5Tor, Prn, 2Pär, Hää, Saa, 3Hls, Krk, 6Hel, 3Trv, 4Pst, Pst v. Pil, 10Vil, Kõp, 8SJn, 8KJn, 7Pil, 3Plt, Ta, 3Ksi, 4Lai, 3Pal, 4Trm, 2Kod, 3MMg, 6Äks, 9TMr, 4Trt, Võn, 2Puh, Ran, 2Rõn, 2Ote, 4San, Urv, 3Har, 2Rõu, Vru, 3Plv, 3Räp, 3As, 2Tt, eL - 214 var.
• Helle 370/1 (115); Hupel 121; Willmann 174 (105); • Hupel2 174; Lönnrot 162; Körber VRMK 40 (19); Ahlqvist 75; • Wied. 291; Sak. Kal. (1880) 82 (20); Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (11); E EM 163 (1568); Univer-Laurits III 16; KAH EKAl 162 ja 164 (109); Pet. ELA 49; Rõuk 36 (12); Jürjens 36; E EM2 141 (2038); Loorits VrP 25 ja 26 (36); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (36); Huvit. V Lisa 17 (27); Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (16); Nugis 294 ja 315 (235); Meie aasta (1953) lk-ta (22); Laug. Vestr. 179 (1); Valgma-Villand-Õunapuu 202; EMrd IV 308 (194)
A1a2.Üks hiir ja kaks saba? Pasliking
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
Vai, 2Kad, Rkv, Sim, VMr, Amb v. JMd, JJn, 2Koe, Pee, 2Kuu, Jõe, 2Tln, Jür, 3Kos, Juu, Rap, Hag, HMd v. Ris, Ris, 2Var, Mar, Mus, Ans, Jäm, Muh, Tõs, PJg, 3Tor, Trv, Vln, 2Vil, KJn, Pil, Plt, Ksi, 3Lai, Pal, Pal?, 2Trm, 2MMg, MMg v. Äks, Äks, 2Trt, Võn, Ran, Rõu, 3Tt - 64 var.
Mötleja 9 ja 52 (30); Jürisson 73 (3); Metstak 9 ja 32 (28); Metstak2 12 ja 14
A1a3.Üks hiir, aga kaks saba taga? Pastlad
Iis 1976 (O. Surva)
A1a4*.Üks hiir, kaks saba taga? Sipuking (pastel, passel)
Kuu 1891 (T. Uustalu)
2Kuu, Tln, Rei - 4 var.
A1a5*.Hiir kahe sabaga? Pastal
Pär 1888 (M. Lipmann)
VMr, Pär, Ote - 3 var.
A1a6+.1) Hiir lähab lakka, kaks saba takka? King
Kod 1889 (O. Grossschmidt)
2) Hall hiir, kats saba tagan? Suvva
Puh 1888 (J. Kenkmann)
Vil, Kod, Puh, Rõn - 4 var.
A1b1.1) Üts hiir, kats handa? Tsuug
Har 1890 (J. Pähn)
2) Üks hiir, [kaks] hända? Pätakas
Pöi 1894 (T. Undritz)
2Mih, 2Han, Kir, Pöi, 2Muh, Khn, 2Pär, Pär?, Hää, 3Saa, Saa v. Hls, 5Hls, 6Krk, 2Hel, 15Trv, 6Pst, Vil, Pal, 4Võn, Kam, Nõo, Rõn, Rõn v. San, Ote, 3San, 6Kan, 8Urv, 4Krl, 5Har, 6Rõu, Plv, 3Vas, Vas v. Se, 39Se, Tt - 139 var.
A1b2.Üks hiir ja kaks hända? Pätt
Pöi 1937 (M. Viidalepp)
Pee, 2Mih, Pöi, 3Aud, Saa, Saa?, Hls, 2Hel, Pst, Elv, Ote, 2Kan, Räp - 18 var.
A1b3.Üks hiir, kaks hända taga? Passel, mis Muhus paegal kistakse
Muh 1872 (O. T. K.)
Wied. 291
A1b4.Üts hiir, kats handa perseh? Tsuug ja tsuvvaharo
Se 1930 (A. Nurmetu)
A1b5*.Üts hiirekene, kats hannakõist? Tsuvva (pastlad)
Rõu 1896 (G. Raup)
Tor, Trv, Rõu - 3 var.
A1b6+.Hiir lääb nurka, kaks handa perses? Pastal
Kõp 1895 (J. Laarmann)
Kõp, 2Se - 3 var.
Vrd. 220
A2a1.Üks rott, kaks saba? Pastal
Tor 1963 (A. Krikmann)
2Vig, Kär, Kaa, Vll, Tõs, 2Tor, 2Hää, Saa, SJn v. Pil, Trt, 3Nõo, San - 17 var.
A2a2*.Üks rott ja kaks saba? Pastel paelaga
Kul 1937 (L. Reetamm)
Kul, Tõs, Trt - 3 var.
A2a3*.Nahkrott, kaks saba taga? Vanuk (pastal)
Hii 1891 (G. Tikerpuu)
Hii, Ote - 2 var.
A2b1*.Üts rott, kats handa? Tsuug
Võn 1895 (J. Moodis)
3Tõs, 2Võn, Nõo, Nõo v. Ote, Puh, 3Ran, 3Ote, Kan, Urv, Har, Rõu, Plv, Tt - 20 var.
A2b2.Üts rott, kats handa perseh? Tsuvva
Se 1953 (O. Jõgever)
A3a.Üks siil ja kaks saba? Pastel
Plt 1942 (P. Alvre)
A3b.Üts siil, kats hända? Tsuug
Urv 1890 (A. Koort)
Urv, Se - 2 var.
A4a.Üts kass, kats handa? Pastlad
Rõu 1887 (anon)
A4b.Kass kate hannaga? Uhvat
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 127 (40)
A5+.Jänesel kats handa? Tsuug
Kan 1892 (J. Väggi)
Puh, Kan, Rõu - 3 var.
B1a.Üks hiir, kaks saba, pastal, paelad taga? [Pastal, paelad taga]
Kuu 1956 (I. Lind)
B1b.Üks rott, kaks saba, pastel, paelad taga? [Pastel, paelad taga]
Tõs 1942 (T. Saar)
B2*.Üks hiir ja kaks saba, meno pastlil paelad taga? [Pastlil paelad taga]
Mar 1941 (L. Püss)
Jõh, Mar - 2 var.
B3.Üks hiir, kaks saba, pastalsuug ja paelad taga? [Pastalsuug ja paelad taga]
Trt 1925 (E. Rammi)
B4.Üks hiir ja kaks saba, virsupastal, paelad taga? [Virsupastal, paelad taga]
Iis 1976 (O. Surva)
B5.Üks hiir, kaks saba, pastal, viisk ja paelad taga? [Pastal, viisk ja paelad taga]
Pil 1993 (A. Korb)
B6a*.1) Üks hiir, kaks saba, pastelking ja paelad taga? [Pastelking ja paelad taga]
Ksi 1937 (M. Viidalepp)
2) Üks hiir, kaks saba, paskelking ja paelad taga? Viisk
Trm 1966 (H. Alver, H. Kulo, T. Roosmaa, A. Rõõm)
3) Üks hiir ja kaks saba, passelking ja paalad taga? [Passelking ja paalad taga]
Kod 1937 (H. Tampere)
4) Üks hiir, [kaks] saba, pastalking ja paelad taga? Pastal
MMg 1983 (M. Kõiva)
5) Üks hiir, kaks saba, pastlaking ja paelad taga? [Pastlaking ja paelad taga]
Kuu 1964 (S. Mering)
6) Üks hiir ja kaks saba, pasliking ja paelad taga? [Pasliking ja paelad taga]
Hlj 1888 (K. Leetberg)
Nrv, 12Jõh, 5Iis, 2Lüg, 4VNg, 7Hlj, 4Kad, 3Rkv, 3Rak, VJg, 5Sim, 4VMr, 2Amb, 2Amb v. JMd, 2JMd, 2JJn, 3Koe, 3Pee, Ann, Pai, 2Tür, 11Kuu, 2Jõe, 3Tln, Jür, Kos, Rap v. Mär, 2Nis, HMd, Pld, KJn, Pil, 3Plt, 2Ksi, 5Lai, 10Pal, 15Trm, 6Kod, 3MMg, 2Äks, 2TMr, 4Trt, Puh, Rõn, Ote - 149 var.
Mölder 11; EMrd V 73 (13)
B6b*.Üks rott, kaks saba, pastelking ja paelad taga? Pastel
Trt 1963 (A. Vigla)
Ha, Kei, Trt - 3 var.
B7.Üks hiir ja kaks saba, sipuking ja paelad taga? Sipuking ja paelad taga
Kuu 1964 (P. Paavel)
B8a*.1) Üks hiir, kaks saba, vana pastal, paalad taga? [Vana pastal, paalad taga]
Vil 1936 (L. Takk)
2) Üks hiir ja kaks saba, vana passel, paelad taga? [Vana passel, paelad taga]
Muh 1949 (S. Lätt)
Tln, Kei, 2HMd, 3Pld, Ris, 3Var, Han, Kse, Rid, Vor, Rei, Emm, 2Krj, 2Mus, 4Muh, 3Vän, 3Tor, 7Prn, Hls, 3Vil, SJn, Pil, Trt, 5As - 50 var.
B8b*.Üks rott ja kaks saba, vana pastel ja paelad taga? [Vana pastel ja paelad taga]
Ris 1937 (E. Ennist)
Ris, Var, Muh, 2Tõs, Prn, Hää - 7 var.
B8c+.Üks hani, kaks saba, vana pastal, paelad taga? [Vana pastal, paelad taga]
SJn 1969 (T. Jaanus, K. Jüriado)
2SJn - 2 var.
B9.Üks hiir, [kaks] saba, vana vatuk, pailad taga? [Vana vatuk, pailad taga]
Khk 1959/61 (A. Tulk)
B10.Üks hiir, kaks saba, vanad viisud, paelad taga? [Vanad viisud, paelad taga]
Vlg 1930 (L. Uibopuu)
B11a*.Üks hiir, kaks saba, ise pastel ja pailad taga? [Ise pastel ja pailad taga]
Krj 1959 (O. Kõiva)
Tln, 4Krj, Mus, 2Jaa, 3Pöi - 11 var.
B11b.Üks rott ja kaks saba, ise pastel, paelad taga? [Ise pastel, paelad taga]
Krj 1938 (K. Lepp)
B12*.Üks hiir, kaks saba, ise pätt ja paelad taga? Päti mõistatus
Pöi 1947 (A. Toomessalu)
Jäm, Jaa, 2Pöi - 4 var.
Vrd.528 2357 2674 2691
2664.ÜKS HIIR, KÜMME SILMA? Saabas - 0+0+3+0 = 3 (6) var.
Aa.Üks rott, kümme silma? Saabas
Saa 1928 (E. J. Kase)
Ab.Üks hiir, kümme silma? Saabas
Saa 1928 (E. J. Kase)
B.Üks hiir ja sada silma, ta tahab minna laia ilma? Uus pastel
Muh 1936 (L. Uusküla)
2665.ÜKS HUNT, KAKS PEAD? Tua aampalgid - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Tor 1888 (T. Tilk)
E EM 163 (1569); E EM2 141 (2040)
2666.ÜKS HÄRG JA KOLM SARVE? Kolmeharaline hark, hang - 0+1+0+0 = 1 (8) var.
Plt 1892/6 (M. Luu)
Metstak 22 ja 35 (214); Metstak2 59 ja 61
Vrd.2725
2667.ÜKS HÄRG JA KUUS SARVE? Kangaspuu riidepakk - 0+1+0+0 = 1 (4) var.
A.Üks härg ja kuus sarve? Kangaspuu riidepakk
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
B.Kits künka otsas, kuus sarve peas? Kirik
J. Weltmann (1892): omaloominguline tekst
E EM2 58 (610)
Vrd.2725
2668.ÜKS HÄRG, KAKS LABALUUD? Regi - 0+4+1+0 = 5 (6) var.
Aa.Üks härg, kaks labaluud? Regi
KJn 1890 (A. Pihlak)
Ab.Üts härg, [kolm] labaluud? Regi
Ran 1889 (A. Tattar)
Ac.Üks härg ja kaheksa labaluud? Regi
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
B.Üks karu, kahessa labaluud? Rohoaed
KJn 1890 (A. Pihlak)
C.Üks kass, kaheksa labaluud? Regi
KJn 1932 (J. Grauberg)
Vrd.2397 2678
2669.ÜKS HÄRG, SADA SARVE? Äke - 0+2+2+1 = 5 (5) var.
A.Üks sikk, sada sarve? Äkke
As 1963 (J. Olev)
2Se, As - 3 var.
B.Üks härg, sada sarve? Äke
Tõs 1889 (M. Kampmann)
Tõs, Pil - 2 var.
Vrd.2725
2670.ÜKS IMPAB, TEINE TIMPAB, KOLMAS KOGUNI KÕVER, NELJAS NEITSI NINA, VIIES VIGURIVÄNT, KUUES KOGUDUSEPULK, SEITSMES SETIAUK, KAHEKSAS KARVALÕNG? Vokk - 0+25+57+39 = 121 (140) var.
A1a*.1) Üks impab, teine timpab, kolmas koguni kõver, neljas neitsi nina, viies vigurivänt, kuues kogudusepulk, seitsmes setiauk, kaheksas karvalõng? Vokk
VMr 1888 (J. Koit)
2) Üks timpab, teine timpab, kolmas koguni kõver, neljas neitsi nina, viies vigurivänt, kuues kokutsipulk, seitsmes siidiauk, kaheksas karvanäss? Vokk
Pal 1930 (M. Jürgenson)
3) Üks imp-amp, teine timp-tamp, kolmas koguni kõver, neljas neitsi nina, viies vigurivänt, kuues kogudusepulk, seitsmes setiauk, kaheksas karvane lõng? [Lahendus puudub]
Trt 1930 (E. Kippasto)
4) Üks on ööpadi, teine kööpadi, kolmas koguni kõver, neljas neitsi nina, viies vigurivänt, kuues kogudusepulk, seitsmes setiauk, kaheksas karvalõng? Vokk
Trt 1930 (A. Pfeiffer)
3VMr, Trv, 2Pal, 2Trt - 8 var.
E EM 163 (1570); E EM2 141 (2041)
A1b.Üks hippab, teine tippab, kolmas koguni kõver, nelja[s] neitsi nina, viies vigurivänt, kuues kogudusepulk, seitsmes setiauk, kaheksas karvalõug, üheksas öölamp? Vokk
VMr 1922 (H. Riisberg)
A1c.Üks impab, teine limpab, kolmas kõver, neljas neitsi nina, viies vigurivänt, kuues kogutsipulk, seitsmes sätiauk, kaheksas karvalauk, üheksas üdiauk? Vokk
Kuu 1964 (S. Mering)
A2a.Üks tegi imp-timp, teine tegi timp-timp, kolmas oli koguni kõver, neljas neitsi nisa, viies vigurivänt, kuues kogudusepulk? Vokk
Iis 1956 (R. Viidalepp)
A2b.Üits impab, tõine timpab ja kolmas om koguni kõver, nelläs om karvalõug, viies om neeliku nisa, kuues om kogudusepulk ja säitsmes om seedi sitaauk? Vokk
Hel 1962 (E. ja H. Tampere)
A2c*.1) Üks on üüpa, teine küüpa, kolmas koguni kõver, neljas neitsi nisa, viies vigurivänt, kuues kogudusepulk, seitsmes setiauk, kaheksas kärvalõug? Vokk
Trv 1946 (G. Kaljuvee)
2) Üits ilpas, tõine tilpas, kolmas kogundi pime, nel'las neitsi nisa, viies vigurivänt, kuues koodipulk, seitsmes seediauk, kahessamas karvaluu? Vokk
Trv 1936 (S. Tanning)
2Trv, San - 3 var.
A3*.1) Esimene ippab, teine tippab, kolmas koguni kõver, neljas neitsi vatsk, viies vigurikägu, kuues kogudusepulk, seitsmes setiauku ja kaheksas karvalauku? Vokk
Trm 1939 (P. Tammepuu)
2) Üks oli üpa, teine tüpa, kolmas koguni kõverik, neljas neitsi vatsa, viies viurikäng, kuues kogudusepulk, seitsmes setiauk, kaheksas karvalõng? Vokk
JJn 1965 (L. Briedis)
Kad, JJn, 2Trm - 4 var.
A4.Üks teeb timp, teine teeb tamp, kolmas koguni kõver, neljas neitsi auk, viies vigurikonks, kuues kogudusepulk, seitsmes sekiauk, kaheksas karvalõug? Vokk
Plt 1932 (A. Zimmermann)
A5*.1) Esimene kinta, teine känta, kolmas koguni kõver, neljas neitsi vasar, viies vigurikäuks, kuues kogudusepulk, seitsmes setiauk ja kaheksas karvalõug? Voki
Pil 1890 (J. Bock)
2) Üks on hilpa, teine halpa, kolmas koguni kõvera, neljas neitsi vasar, viies vigurivänt, kuues kaardusepulk, seitsmes säbuauk? Vokk
Urv 1958 (anon)
Pil, Urv, Vas - 3 var.
B*.1) Üks oli üütu, teine oli tüütu, kolmas koguni kõver, neljas neitsi nägadus, viies oli viltu väänepuu, kuues kogudusepulk, seitsmes on sibiauk, kaheksas on karvalõug? Vokk
JJn v. Koe 1928 (K. Böckler)
2) Esimene hüütud, teine tüütud, kolmas koguni kõver, neljas neitsi nagadus, viies viidukiäned, kuues kogudusepalk, seitsmes sigiduseauk, kaheksas karvalõug? Vokk
VMr 1890 (K. V. Lurich)
3) Üks on üütu, teine on tüütu, kolmas on koguni kõver, neljas on neitsi nagar, viies on viltukäänder, kuues on kogudusepulk, seitsmes on mustuseauk, kaheksas on karvalõug? Vokk
VJg 1939 (H. Leitaru)
Vi, Hlj, VJg, VMr, JJn, JJn v. Koe, Noa - 7 var.
C1*.1) Üks on üürapuu, kaks on küürapuu, kolm on koguni kõver, neli on neitsi auk, viis on viiburiauk, kuus on kusimisepulk, seitse on sõbraauk, kaheksa on karvanutsakas? Vokk
As 1991 (A. Korb, A. Tuisk)
2) Üks üürapuu, teine tüürapuu, kolmas koguni kõvera, neljas neitsi auk, viies viibriauk, kuues kusimuseauk, seitsmes sõbraauk, kaheksas karvatort, üheksas kuruputsuluss? Vokk
Sim 1929 (R. Viidebaum)
3) Üks oli üirapuu, teine oli küirapuu, kolmas oli koguni kõver, neljas oli neitsi naba, viies oli vibuauk, kuues oli kusuriauk, seitsmes oli sõbraauk, kaheksas oli karvapard, üheksas oli putsulus? Vokk
Lai 1904 (J. Ermann)
4) Üks on üüraluu, teine küüraluu, kolmas koguni kõver, neljas neeburiauk, viies viiburauk, kuues kusimuseauk, seitsmes sebraauk, kaheksas karvalarts? Vokk
Lai 1938 (P. Tammepuu)
Vi, 2Sim, 3Lai, 2Trm, As - 9 var.
C2*.Üks üiropuu, teine küiropuu, kolmas koguni kõver, nel'las nikinäkiline, viies vikikääruline, kuues kusimuspulk, seitsmes sebimisauk, kaheksas karvalõng, ühessast ma ei tea, kümnes ütle isi? Voki
Kul 1938 (V. Eenveer)
2Kul - 2 var.
C3*.1) Üks üiripuu, teene tüiripuu, kolmas kogoni kõver, nelläs neitsi kärnilene, viies viduauk, kuues kusipulk, seitsmes sivajalg, kahessas karvaauk, ühessas üiripuu, kümnes küiripuu ja üksteistkümnes siva ja kaksteistkümnes ta isi? Vokk
KJn 1936 (G. Must)
2) Üks oli üüra, teine küüra, kolmas koguni kõver, neljas neitsi kärniline, viies vidriauk, kuues kusmipulk, seitsmes sipejalg, kaheksas karvanass, üheksas hüppaja, kümnes kargaja, ühesteistkümnes tema ise? Vokk
eL 1922 (R. Paulmeister)
3) Üks on üüru, teine küüru, kolmas koguni kõver, neljas neitsi kääliline, viies vidriauk, kuues kusimusepulk, seitsmes sipajalg, kaheksas karvaauk, üheksas üürupuu, kümnes küürupuu, üksteistkümnes leetsipulk ja kaksteistkümnes ta ise? Vokk
Lai 1992 (M. Janneste)
3KJn, Lai, eL - 5 var.
EMrd II 368
D1*.1) Üks hüüpab, teine küüpab, kolmas koguni kõverik, neljas neiu viderik, viies veidi väänirauda, kuues kukipulk, seitsmes seebiauku, kaheksas karvalauda, üheksas ümber augu tadiradirall? Vokk
Hls 1939 (A. Karm)
2) Üks oli püüpadi, teine küüpadi, kolmas koguni kõverik, neljas neiu vederik, viies viini-vääni raud, kuues kuulaud, seitsmes seebiauk, kaeksas karvalaud, öeksas ümber augu tatiratirall? Vokk
Hls 1923 (O. Uusberg)
4Hls - 4 var.
D2a*.1) Üks ööpa, teine kööpa, kolmas kõberraud, neljas neiu vedelik, viies vesipulk, kuues kusipulk, seitsmes seebiauk, kaheksas karulõng, üheksas ümmer augu rõngas, kümnes kõhuotsa pulk, ühesteistkümme taderiderall? Vokk
Juu 1914 (R. Kõhelik, E. Viidakas)
2) Üks oli öökpuu, teine oli nöökpuu, kolmas oli kõverikku, neljas neiu vedelikku, viies visipulk, kuues kusipulk, seitsmes seebiauk, kaheksas karulauk, üheksas ümmer augu rõngas, kümnes kõhuotsa pulk, üksteistkümnes tataratarall? Vokk
Rap 1928 (R. Viidebaum)
D2b*.1) Üks oli ööpa, teine kööpa, kolmas koguni kõver raud, neljas neiu viderik, viies vesipulk, kuues kusipulk, seitsmes sabiauk, kaheksmas karulõng, üheksmas ümber augu rõngas, kümnes kõhuotsa mold, üksteistmes talderalderall? Vokk
Emm 1938 (E. Ennist)
2) Üks üüpu, teine küüpu, kolmas koguni kõver raud, neljas neitsi viderik, viies vintriauk, kuues kusipulk, seitsmes seebiauk, kaheksas karvalõug, üheksas ümber augu võru, kümnes kõhuotsa mold, üheteistkümnes talderilderalderalt? Vokk
Kär 1952 (A. Tuim)
Rap, Emm, Kär, SJn, San, As - 6 var.
D3*.1) Üks on üöki, teine nüöki, kolmas kõver kooguraud, neljas neitsi viderik, viies vääniraud, kuues kusipulk, seitsmes seebiauk, kaheksas karvalõug, üöksas ümber augu võru ja kümnes kohuotsa mold ja üheteiskümnes tateraterall? [Üöki =] inimene, [nüöki =] takude koonal, [kooguraud =] vandiravvad, [neitsi viderik =] pilu, kuhu vokiratta telg käib, [vääniraud =] kõver raud ratta telje küljes, [kusipulk =] ratta telg, [seebiauk =] kuhu värtna telg käib, määritakse kah, [kohuotsa mold =] aisad, kus ratas vahel käib, [tateraterall =] ratas
Muh 1947 (U. Mägi)
2) Üks oli köök, teine nöök, kolmas kõver kooguraud, neljas neitsi viderik, viies vääniraud, kuues kusipulk, kaheksas karvarõuk, üheksas ümber augu võru, kümnes kõhuotsa mold, üheteistkümnes tataratarall? Vokk, vokil pidi [üksteist] osa olema
Lih 1968 (K. Salve)
Lih, 3Muh - 4 var.
D4*.1) Üks oli tööka, teine nööka, kolmas koguniste köver raud, neljas neitsi videlik, viies vitu vääniraud, kuuves kusipulk, seitsmes seebiauk, kaheksas karvaauk, üheksas ümber augu röngas ja kümnes köhuotsa mold? Okk
Jäm 1977 (E. Veri)
2) Üks oli ööpa, teine kööpa, kolmas koguni kõver raud, neljas neitsi nigelik, viies viltu vääniraud, kuues oli kuusepulk, seitsmes oli seebiline, kaheksas karvaline, üheksas ümber otsa moll, kümnes taaderaaderull? Vokk
Kaa 1959 (O. Kõiva)
3) Üks on ööpa, teine kööpa, kolmas kooguga kõver raud, neljas neiu viderik, viies viltu väänisraud, kuies kusipulk, seitsmes seebiauk, kaheksmas karulõng, üheksmas ümber augu rõngas, kümnes kõhuotsa moll, ühesteismes taderiderall? Vokk
Pha 1946 (I. Tuuling)
4) Üks oli ööpa, teine kööpa, kolmas koguni kõver raud, neljas oli neiu viderikku, viies oli vitu vääniraud, kuues oli kusipulk, seitsmes oli seterraud, kaheksmas oli karulöng, üheksmas oli ümber augu röngas, kümnes oli küüstepael, ühesteistmes oli üllinupp, kahesteistmes oli tadiridirall? Vokk
Krj 1939/40 (O. Jõgi)
2Krj, Khk, 2Ans, 2Jäm, Kaa, Pha, Pöi, Vän - 11 var.
Vrd. 1182
D5*.1) Üks oli ööpi, teine kööpi, kolmas kõver koogurauda, neljas neiu nisanoppi, viies viltu väänirauda, kuues kusemisepulka, seitsmes seebiauku, kaheksmas karvapatakas, üheksas ümber augu rõngas, kümnes kõhuotsa moll, ühesteismes taaderiiderall? Vokk
Pöi 1946 (N. Vesik)
2) Üks oli kööku, teine nööku, kolmas kõver kooguraud, neljas neiu nisanupp, viies viltu vääniraud, kuues kusemisepulk, seitsmes on seebiauk, kaheksas karumätas, üheksas ümber augu rull, kümmes taderiderall? Vokk
JJn v. Koe 1928 (K. Böckler)
JJn v. Koe, Krj, Pöi - 3 var.
D6.Üks üürine, tõine tüürine, kolmas kokutamisepulk, neljas neitsinui, viies viiu vääniraud, kuues kusemisepulk, seitsmes seljasooneraud, kaheksas vana kasuk, üheksas ümber augu rõngas, kümnes käiaalune mold? Okk
Ans 1891 (F. Peters)
D7.Üks ütütull, teine tõstak[ell?], kolmas kogudesenui, neljas neiuoda, viies v[itu] väeneraud, kuues k[use]misepulk, seitsmes s[ita]augu sooneraud, kaheksmas karvalauk, üheksmas ümber augu rõngas, kümnes küsimisepulk? Vokk
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
2Jäm - 2 var.
E1*.1) Üks oli ippu, teine lippu, kolmas ipulipuke, neljas neitsi nägerus, viies vinta-vänta roud, kuues kudumispulk, seitsmes segamiseauk, kaheksas karvalauk? Vokk
Emm 1938 (E. Ennist)
2) Esimene ipu, teine tipu, kolmas tipunipunää, neljas neitsi nägaras, viies vinta-vänta raud, kuues küsimusepulk, seitsmes segamini auk, kaheksmas karvalauk? Vokk
Mus 1946 (V. Heinmets)
3) Üks on ipu, teine tipu, kolmas iputipuline, neljas neitsi nägeris, viies vinta-vänta raud, kuues küsimesepulk, seitsmes segamiseauk, kaheksas kanalauk, üheksas üruauk, kümnes külapoiste auk? Vokk
Emm 1928 (M. Meiusi)
4) Üks oli ipu, teine tipu, kolmas iputipuline, neljas neitsi nägäräs, viies vinta-vänta rauda, kuues küsimisepulka, seitsmes segamiseauku, kaheksas karvalaud? Vokk
Tõs 1948 (T. Soonets)
Käi, 4Emm, Krj, Mus, Tõs, Prn, 2Hää, Urv - 12 var.
E2*.1) Üks oli nippu, teine näppu, kolmas kuntrukotike, neljas neitsike nägaras, viies vinter-vänta rauda, kuues kusimisepulk, seitsmes segamiseauk, kaheksas karulaud? Vokk
Tõs 1979 (E. Maasik)
2) Üks oli ipi, teene tipi, kolmas koogikeeruline, nel'las neitsi nagaras, viies vinkavõnkaline, kuues kusimiseauk, seitsmes sebadusepulk, kahessamas karvalõug? Vokk
Aud 1964 (S. Lätt)
3) Üks oli ipi, tõine tipi, kolmas kukivikilene, neljas neitsi nägaras, viies vintu-võntu raud, kuues kusimusepulk, seitsmes sebaduseauk, kaheksamas karvalõug? Voki
Aud 1889 (J. Popp)
4) Üks oli ipu, teine tipu, kolmas kirbikärbiline, neljas neitsike nägara, viies vinda-vanda raud, kuues püsimusepulk, seitsmes sebikuseauk, kaheksas karvalõna? Voki pöiad, kodarad jne., vokipink, voki kruvid, kurk, koonal
Saa 1930 (A. Räägel)
Pä, Khn, Tõs, 3Aud, Pär, Saa - 8 var.
F+.1) Üks on üppi, teine appi, kolmas koppi, nel'las nippi, viies vigurivänt, kuues kogudusepulk, seitsmes sätiauk, kaheksas karvalõug? Vokk
Kan 1962 (R. Praakli)
2) Üks olli tipa, tõine sõpa, kolmas koguni kõver, neljas neitsi, viies vigaläsvänk, kuues kolgapulk, seitsmes semmuauk, kaheksas kõrvalõng? Vokiga ketramine
Ta 1913 (J. Müür)
3) Üks öötsu, teine töötsu, kolmas koguni kõveras, neljas neitsi väsaras, viies vitu vänderdaja, kuues kusimusepulk, seitsmes sibiauk, kaheksas karvalõug? Esimene ja teine - voki postid, kolmas - käsipuu, mille külges koonal seisab, neljas - voki süda, viies - kepsuraud, kuues - voki aisapulk, seitsmes - vokiaisa määrdeauk, kaheksas - vokikoonal
Rap v. Mär 1956 (E. Poom)
4) Üks on üüraluu, teine küüraluu, kolmas koguni kõver, neljas neitsi naba, viies vigurivänt, kuues nabaauk, seitsmes ninaauk, [kaheksas] karvatutt? Vokk
Lai 1932 (M. Lääne)
5) Üks oli üürakas, teine oli küürakas, kolmas oli koguni kõver, neljas oli neitsi, viies oli vidriauk, kuues oli kusepulk, seitsmes oli seedimiseauk, kaheksas oli karvatomp? Vokk
Lai 1926 (H. Nigul)
6) Üks üürakas, teine küürakas, kolmas koguni kõver, nelja neitsi nipp, viie vidriauk, kuue kusipurk, seitsme sebriperse, kaheksa karvatort? Vokk
Pee 1911 (P. Penna, V. Rosenstrauch)
7) Üks oli nööku, teine nääku, kolmas koguni kõvera, neljas nöögunääguline, viies vidri, kuues kudri, seitsmes sehri, kaheksas kahri, üheksas üürapuu, kümnes küürapuu, üksteistkümnes viristesauk, kaksteistkümnes karualune? Vokk
Pee 1927 (R. Viidebaum)
8) Üks üüpu, teine tüüpu, kolmas koguni kõveras, neljas neitsi vidaras, viies viti vääneraud, kuues kusimusepulk, seitsmes sedimisepulk, kaheksas karvalõug, üheksas uenarpuu, kümnes küenarpuu, üheteistkümnes tutulutulurts? Vokk
Rap v. Mär 1938 (E. Poom)
9) Üks oli ülpu, teine tölpu, kolmas koguni kõvera, neljas neitsi vasara, viies vitu väänirauda, kuues kusetseauku, seitsmes sebatseauku, kaheksas karvavana, üheksas ümmargune, kümnes küürakas, üheteistkümnes lutsuputs? Vokk
Mih 1928 (R. Viidebaum)
10) Üks oli jütti, teine jätti, kolmas koguni kõver, neljas neiu vasalem, viies vitulauk, kuues kusimusepulk, seitsmes seeriauk? Vokk
Hii 1891 (G. Tikerpuu)
VJg, VMr, Amb v. JMd, Koe, 2Pee, Jür, 2Kos, 2Rap v. Mär, Mih, Hii, Krj, Krk, Ta, 2Lai, Ote, Kan - 20 var.
G.Üks oli hüipu, teine küipu, kolmas koguni kõvera, neljas nehistisauku, viies vihistisauku, kuues kusim[unni]pulka, seitsmes seljasooniline, kaheks[as] karvanassi, üheksas hüllim[unni], kümnes kolmande koguja? Vokk
Amb 1888 (V. Kullerkupp)
E EM 164 (1586); E EM2 142 (2063)
H.Üks oli üürapuu, teine küürapuu, kolmas üsna kõverik, neljas neitsi auk, viies viiburiauk, kuues kusimisepulk, seitsmes sõbraauk, kaheksas karvapard ja mida rohkem hobu jookseb, seda rohkem kubu tõuseb? Vokiga ketrad, vanamutt on seal voki taga
As 1991 (A. Korb, A. Tuisk)
Eas I 31 (41)
Kontam.: = 1793T
Vrd.2272
ll: Esimene hernelõks, / teine tamme tõks, / kolmas kolipuu jalg, / neljas nelipuu nisa, / viies Viki-Villem, / kuues Kupu-Jüri, / seitsmes seasõrg, / kaheksas kaerakõrs, / üheksas Ümber-Annus, / kümnes Küüra-Jüri (A 15202 (21) < Aud)
2671.[ÜKS] ISA, SADA POEGA? Heinasaod - 1+7+2+2 = 12 (47) var.
A1.[Üks] isa, sada poega? Heinasaod
Vig 1888 (M. J. Eisen)
HJn, Vig, Se - 3 var.
E EM 163 (1571); Pet. ELA 45; E EM2 141 (2042); RpS nr. 6 (1939) 188
A2a.Kümme tütart ümbre ema? Heinakuhi ja saadud
Plv 1894 (H. Huik)
A2b.Üks ema, sada tütart, igal tütrel ise liinik? Õunapuu
Hls 1894 (J. Riiet)
RpS nr. 6 (1939) 188
A3a.Üks emä, mittukümmend poiga? Kurk; tomat
Kuu 1980 (E. Lindström)
A3b.Üks ema, sada ja tuhat poega? Marjapuu
Pha? dat-ta (anon)
A3c.Ütel imäl tuhat poiga, süvva ei küsü kunagi? Kirges
Vas 1903 (J. Jakobson)
A4a.Üks ema, üheksa last? Kartohvel
Tõs 1895 (O. Schantz)
E EM2 141 (2033); Metstak 20 ja 35 (202); VJr 39 ja 40 (20); Metstak2 55 ja 56
A4b.Üks ema, sada last? Viljapia
Sim 1947 (H. Joonuks)
B.Üks saks, sada last? Saag
SJn 1937 (J. Leinsoo)
Vrd. 2721 2722Q
C.Vana Sassil sada poiga? Kanep
Pst 1895 (J. Ainson)
Vrd. 2410 2645
Vrd.492 2672 2692 2754
2672.ÜKS ISA, SEITSE POEGA, IGAL POJAL ISE NÄGU? Nädalapäävad - 0+2+1+0 = 3 (14) var.
A.Üks isa, seitse poega, igal pojal ise nägu? Nädalapäävad
Amb 1889 (J. Ney)
Ba.Üks isa, seitse poega? Nädal
Kuu 1938 (H. Martinson)
Metstak2 72
Bb.Ühel emal seitse last? Nädal seitsme päevaga
Hls 1898 (J. Sõggel)
Metstak 27 ja 35 (262); VJr 39 ja 40 (16); Metstak2 72; Müürsepp-Viisimaa 64
Vrd.2671
2673.ÜKS KALA JA [VIIS] HÄNDA? Käsi - 0+3+1+0 = 4 (4) var.
a.Üks kala ja [viis] hända? Käsi
Aud 1893 (J. Sauga)
b.Üks latik, viis saba? Käsi
Trv dat-ta (A. Parts)
c.Üks viires, viis hända? Käsi
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
d.Üks kass, viis saba? Inimese käsi
Hää 1938 (M. Mäesalu)
Vrd.2674
2674.ÜKS KALA, KAKS HÄNDA? Põll - 0+1+0+0 = 1 (14) var.
Pst 1888 (J. Jaakson)
E EM 163 (1572); E EM2 141 (2044); Metstak 9 ja 32 (27); Metstak2 12 ja 14
Vrd.2663 2673 2691
2675.ÜKS KARU JA MÕLEMIS OTSAS KAKS SARVE? Endine elumaja, kus risti puud ungades olid - 0+1+0+0 = 1 (4) var.
Mih 1888 (H. Perkson)
E EM 163 (1574); E EM2 141 (2046)
Vrd.157
2676.ÜKS KARU, KAKS PERSET? Katus olviaukudega - 1+112+15+3 = 131 (166) var.
A1a1.Üks karu, kaks perset? Katus olviaukudega
Kad 1888 (J. Linkstein)
2Jõh, 4Hlj, Kad, VJg, 2Sim, VMr, Amb, JJn v. Koe, Koe, Tür v. Juu, 4Kuu, Jõe, HJn, Jür, 3Kos, 5Vig, 2Muh, Khn, 2Tõs, Aud, 2Vän, Vän v. Trt, 4Tor, Pst v. Pil, Plt, Ksi, 4Lai, 2Pal, Trm, 2Äks, TMr - 56 var.
A1a2.Üks karu ja kaks perset? Katusse olviaugud
Jõh 1890 (N. Otto)
Jõh, Lüg, 2VMr, Koe, Kuu, Kos, Juu, Rap v. Mär, Tõs, 2Tor, Saa?, 2Äks - 15 var.
A1a3.Üks karu, aga kaks perset? Toa katus ja olv
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
A1b.Ühe karul kaks perset? Tuaungad
Tõs 1890 (M. Kirikall)
A1c.Karu kahe persegä? Maja katus
Kod 1888 (J. Liiv)
PJg, Kod - 2 var.
A2.Üks karu, kaks persenäkka? Maja katuseungad
Pär 1888 (H. Martinson)
A3a1.1) Üks karu, kaks tossuauku? Katuseungad
Hps 1923 (V. Lao)
2) Üks karu, kaks tossuauku? Maja
Hls 1896 (H. Reissar)
JJn, 2Tür, Rap, Hps, Hls, Pst, Tt - 8 var.
• Mötleja 10 ja 52 (37); E EM 163 (1574); E EM2 141 (2046)
Vrd. 2643l
A3a2.Üks karu ja kaks tossuauku? Suitsusaun
Rap v. Mär 1931/2 (E. Poom)
Iis, Rap v. Mär, Mih, Kse, SJn - 5 var.
A3b*.Üks karu ja kaks tossumulku? Rehetuba
Kos 1930 (S. Veske)
Sim, Kos - 2 var.
A3c.Karu magab, kaks tossu taga? Toal kaks unga
Kul 1895 (J. Reinson)
A4*.Üks karu, kaks tussuauku? Tuaungad
Tor 1889 (C. Tults)
Kad, LNg, Tor - 3 var.
A5.Üts kahr, kats pussumulku? Uss ja otspaea
Võn 1889 (T. Lätti)
A6a1.Üks karu, kaks sitaauku? Katus
VNg 1892 (H. Lohk)
VNg, Kad, VJg, Pst, KJn, 2Pil, Plt - 8 var.
A6a2.Üks karu ja kaks sitaauku? Tuba
Ris 1889 (J. Holts)
Ris, Kse, KJn - 3 var.
A6b.Karu situb kahe sitaauguga? Suits tuleb kahest olvust
Trm 1895 (S. Sommer)
A7.Üks karu, kaks auku? [Lahendus puudub]
Tõs 1889 (M. Kampmann)
A8.Üks karu, kaks tagumist? Katus olviaukudega
Rak dat-ta (C. M. Redlich)
B1.Üits tsiga, kaits perst? Maja
Ote 1891 (V. Vaher)
Jõh, Ote - 2 var.
Vrd. 2724 2765
B2a.Üks siga, kaks sitaauku? Katuseolvid
MMg 1890 (L. Jakobson)
VNg, VMr, 3Plt, MMg - 6 var.
B2b.Üks siga ja kaks sitaauku? Majaunkad
Jõh 1892 (T. Wiedemann)
C.Üks orikas, kaks perset? Maja ja olviaugud
Rak 1892 (J. Lilienbach)
VNg, Rak, Kod, MMg, TMr - 5 var.
E EM 165 (1588); E EM2 143 (2067)
Da.Üks kana, kaks perset? Katuseungad
Vän 1897 (E. Tetsmann)
Db.Üks kana, neli perset? Tuba ja toanurgad
Pee 1911 (P. Penna, V. Rosenstrauch)
E1.Üks hunt, kaks sitaauku? Maja kahe ungaga
HJn 1895 (J. Kirschbaum)
E2.Üks hunt, kaks tagumist otsa? Vanad õlekatustega hooned kahe olviauguga
Sim 1938 (J. Arro)
F+.1) Üks loom, kaks tossuauku? Vanad eesti tare karupersed harja all
Trv 1888 (H. Utso)
2) Üks hani, kaks tossuauku? Katus ja olviaugud
Sim 1893 (T. Franzdorf)
Sim, Trv, Pil - 3 var.
2677.ÜKS KARUNE MINUL ON JA KÕHU PEAL MINA KANNAN, NOORED MEHED, ÄRGE KARTKE, MINU KARUNE EI TULE TEIE KALLALE? Muhv - 0+8+3+2 = 13 (14) var.
A1.Üks must mul on, kõhu peal ma kannan, noort meest ma ei karda ja vana ma ei häbene? Muhv
Tln 1889 (G. G.)
A2.Üks must mul on, kõhu ees ma kannan, mehed, ärge kartke, see teid ei torka? Muhv
JJn 1897 (J. A. Rehberg)
A3.Sile ja must, kõhu peale sean, külapoiss, külapoiss, ära sa karda? Muhv
VMr dat-ta (anon)
B1a.Üks karune minul on ja kõhu peal mina kannan, noored mehed, ärge kartke, minu karune ei tule teie kallale? Muhv
Tür 1926 (A. Palm)
B1b.Karvane mul on ja kõhu peal ma kannan, noored mehed, ärge kartke, ega mo karune ei hammusta? Muhve
Vig 1889 (T. Jeerik)
B1c.Mul on üks karu, seda mina oma kõhu peal kannan, oh poisid, ärge kartke, ega see teie kallale ei tule? Muhv
Hlj 1936 (J. A. Reepärg)
B1d.Karvane ma olen, kõhu pääl mind kannad, poisid, ärge kartke, ega see teid torka? Naisterahva käemuhv
Amb 1896 (G. Klemmer)
B2.Karvast kantakse kõhu peal, hirmus on küll, rahvas, ärge kartke? Muhv
Lai 1897 (H. Asper)
B3a.Karvane mul on, kõhu peal teda kannan? Muhv
JJn 1896 (J. A. Rehberg)
B3b.Karvane ma olen ja kõhu peal mind kantakse? Muhv
Plt 1878 (K. Moks)
Ca.Mina kandan karvanassi, sina kannad karvanassi, ära karda karvanassi, karvanass ei hammusta? Kindad
VNg 1892 (H. Lohk)
Cb.Karvanässi kandsid sa, karvanässi kandsin ma, noored mehed, ärge kartke, karvanäss ei hammusta? Kindad paned kätte
Lüg 1971 (M. Kaasik)
D.Seest sile ja punane, pealt must ja karvane, kõhu ees ma kannan, poisid, ärge kartke, ega ta ei torka? Muhv
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
Kontam.: = 1921E
2678.ÜKS KITS, KAKS SELGROOGU? Vokk - 1+50+17+2 = 70 (99) var.
A1a1.1) Üks kits, kaks selgroogu? Vokk
Pil 1894 (T. Saks)
2) Üks kits, kaks sel'laroogu? Vokk
KJn 1932 (J. Grauberg)
3) Üts kits, kats sälgruudso? Vokk
Räp 1891 (S. Keerd)
Vai, Jõh, 2Iis, VMr, JJn, Tür, Pär, Hää, Hel, Trv, Pst v. Pil, 3Vil, 2SJn, 4KJn, 4Pil, 3Plt, 2Ksi, Pal, Trm, MMg, Äks, Trt, Võn, Nõo, Ote, Har, 3Räp, 3Tt - 45 var.
• Mötleja 9 ja 51 (31); E EM 163 (1576); E EM2 141 (2049)
A1a2.1) Üks kits ja kaks seljaroogu? Voki
Var 1888 (M. Karotom)
2) Üks kits ja kaks selgroodu? Vokk
Hlj 1889 (J. N.)
3) Üks kits ja kaks selläruutsu? Vokk
KJn 1936 (G. Must)
Hlj, Sim, Rap, Var, 3KJn, 3Pil, Plt, Ksi, Lai, Trm - 14 var.
EMrd II 368; Metstak2 17 ja 19
A1b.Kitsel kats sälgrootsu? Vokk
Kan 1895 (J. Tedder)
A1c1.Kits kahe selgrooga? Vokk
Lai 1888 (M. Kolluk)
A1c2.Üks kits kahe seljarooga? Voki
Pär 1888 (H. Martinson)
A2.Üks kits, kaks selläluud? Vokk
KJn 1888 (J. Reial)
KJn, Puh - 2 var.
E EM 163 (1576); E EM2 141 (2049)
A3.Üks kits, kaks küüra? Vokk
Plt 1891 (J. Reinthal)
A4.Üks kits ja kaks keelt? Vokk
Tür 1928 (R. Viidebaum)
B.Üits sikk, kaits sälgrootsu? Vokk
Ote 1892 (J. Ainson)
Plt, Kam, Ote - 3 var.
C.Üks hiir, kaks selgrood? Vokiratas
Amb 1889 (J. Ney)
Vrd.716H 838 1692 2397 2646 2668
2679.ÜKS KOTT, KOLM SUUD? Püksid - 0+2+1+0 = 3 (3) var.
a.Üks kott, kolm suud? Püksid
Vän 1889 (J. Tammann)
Vän, SJn - 2 var.
b.Üks kott ja kolm suud? Püksid
Muh 1938 (M. Viidalepp)
2680.ÜKS KULL, KUUS JALGA? Kahe poolega sängid - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Tor 1888 (K. Kirschbaum)
E EM 164 (1580); E EM2 142 (2055)
Vrd.516 2759
2681.ÜKS KULLANE VÕTI KÄÄNAB KÕIK VALLALE? Päiv - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.Üks kullane võti käänab kõik vallale? Päiv
Räp 1895 (R. J. N. Org)
b.Üks kuldvõti pöörap kõik ukset lahti? Päike paistap igast august sisse
Räp 1895 (R. Kirotof)
Vrd.vs: EV 4514
2682.ÜKS KUUSK KULLAMÄEL, TEISED KUUSED KUMMARDAVAD? Kirikuõpetaja kantslis - 1+61+54+43 = 159 (211) var.
Aa1.1) Üks kuusk kullamäel, teised kuused kummardavad? Kirikuõpetaja kantslis
Rei 1967 (E. Küttim)
2) Üts kuus kullamäel, tõõsõ' kuusõ kumardasõ? Kuningas
Rõu 1895 (A. Perli)
Jõh, Iis, 2Hlj, Kad, Rak, 2Sim, Amb v. JMd, JJn, JJn v. Koe, 3Kuu, HJn, Jür, Kos, Juu, 2Rap v. Mär, Nis, HMd, Ris, Mih, Var, 2Han, Lih, 3Kir, 2Mar, Noa, Käi, Rei, Jäm, Kaa, Pha, Khn, 2Tõs, Aud, PJg, 2Vän, Tor, Prn, 2Saa, 4Hls, 2Krk, 5Trv, 5Pst, 4Vil, 2SJn, 3Plt, 2Ksi, 2Lai, 4Trm, Kod, MMg, Äks, 6Trt, 2Võn, Puh, Ran, Rõn, 3Ote, 2San, 2Kan, 3Urv, Urv v. Krl, 2Krl, 3Har, 3Rõu, Plv, Vas, Se, 2Tt - 121 var.
• CRJ KLr I7 132 (7); E EM 164 (1579); E EM2 142 (2054); Ainelo II-III 73; Lasteleht nr. 5 (1937) 103 (2)
Aa2.Üts kuus kullamäe pääl, tõõsõ kuusõ kummardasõ? Õpetaja kantslih
Vru 1904 (O. Jõgeva)
Aa3.Üks kuusk kullamäel ja teised kuused kummardavad? Õpetaja ja kogudus
Tor 1889 (M. Tohv)
Tor, Hää, Elv - 3 var.
Aa4.Üits kuus om kullamäel, teise kuuse kummardase? Õpetaja kantslis
San 1966 (A. Hollo, P. Keldrimägi, R. Kotkas)
Kuu, Muh, Pst, Trt, San, As - 6 var.
Aa5*.Kuus kullamäel, tõised kuused kumardavad? Kantslis õpetaja, inimesed
Trv 1889 (H. Kallas)
Trv, Urv - 2 var.
Ab.Üks kuusk külamäel, teised kuused kumardavad? Päike
Tõs 1889 (M. Kampmann)
Phl, Tõs - 2 var.
Ac.Üks kuus küllamäel, teised kuused kummardavad? Rahva[s] kirikus, õpeta[ja] kanslis
Lüg 1971/2 (M. Kaasik, G. Kallasto)
Ad.Üks kuusk küllamaal, teised kuused kumardavad? Õpetaja kantslis
Nõo 1924 (I. Piho)
Ae1.Üks kuusk kullamaal, teised kuused kummardavad? Jeesus ja inimesed
Vig 1896 (H. Laipmann)
Nrv, Iis, VMr, Amb v. JMd, Kuu, HMd, Vig, Var, Jäm, Krk, Lai - 11 var.
Ae2*.Kuusk kullamaal, teised kuused kummardavad? Õpetaja altaril
Vän 1933 (M. Hansen)
Vän, TMr - 2 var.
Af.Üts kuus kullane, toise kuuse kumardase? Päiv ja taivatähe
Kan 1896 (J. Ots)
Kan, Vas v. Se, Se - 3 var.
Ag.Üks kuusk kullaväärne, teised kuused kummardavad? [Lahendus puudub]
Tõs 1939 (Õ. Kiirats)
Ah.Üts kuus mäe otsahn, tõõsõ kuusõ kumardasõ? Opetaja kantslihn, rahvas põlvilõ
Rõu 1897 (G. Raup)
B.Kullatud kuusk mäe otsas? Kirikuhärra kantslis
KJn 1870 (J. Tiedemann)
E EM 74 (567); E EM2 66 (737)
C+.Üts mees kullamäel, teise kuusõ kummardasõ? Õpetaja
Kan 1964 (M. Meho, M. Märtinson, S. Räppo, T. Talv)
Kuu, Kan, Räp - 3 var.
Vrd.2683
2683.ÜKS KUUSK KUMMARDAB, KÕIK LAAS LANGEB? Õpetaja kirikus - 1+21+4+0 = 26 (33) var.
Aa1.Üks kuusk kummardab, kõik laas langeb? Õpetaja kirikus
Äks 1893 (P. Sepp)
Saa?, Ksi, Trm, MMg, Äks - 5 var.
E EM 165 (1590); E EM2 143 (2069)
Aa2.Üks kuusk kumardab, keik sii laan langeb? Õpetaja, kogudus
Saa 1888 (P. Sitzka)
Saa, Trv - 2 var.
Ab.Üits kuusk kumartes, kik laan lames? Õpetei luge issämeiet
Krk 1936 (A. Grünvald-Univer)
Pär, 3Krk, 3Hel - 7 var.
Ac.Suur kuusk kummardab, kõik laas langeb? Õpetaja, kogodus
KJn 1890 (A. Pihlak)
Ad.Kõik laan langeb, üks kuusk kumartab? Kirikurahvas ja õpetaja
Trv 1889 (J. Käger)
B.Üks kuusk kumardab, teesed langevad? Õpetaja loeb palvet
Pil 1888 (T. Sander)
Ca1.Üks kuusk kummardab, kõik nõmm nõksatab? Papp kerikus
Jõh 1890 (N. Otto)
2Jõh - 2 var.
Ca2*.Kui üks kuusk kummardab, siis kõik see nõmmes nõksatab? Kui õpetaja kirikus palvet algab ja ühes kogodusega põlvili heidab
Rkv 1888 (A. Heraklides)
Jõh, Rkv - 2 var.
Ca3*.Üks kuusk kummardab, kõik see nõmm siis nõtkudab? Õppetaja ja rahvas kirikus
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Vai, Jõh - 2 var.
Ca4.Kui üks kuusk kummardab, siis kõik see nõmm nõkatab? Kirikuõpet[aja] ja kogud[us]
Sim 1892 (T. Franzdorf)
Cb.Kuiv kuusk kumardab, kõik see nõmm nõkestab? Õpetaja ja kogudus
Iis 1889 (E. Ellert)
Cc.Pikk kuusk kummardab, kõik see nõmm nõksutab? Õpetaja ja rahvas kirikus
Iis 1939 (E. Luht)
Vrd.2682 2769
2684.ÜKS KUUSK, TUHAT OKSA? Samblamätas - 0+2+0+0 = 2 (12) var.
a.Üks kuusk, tuhat oksa? Samblamätas
Tor 1888 (A. Martson)
E EM 164 (1581); E EM2 142 (2056); Kmpm. EL II10 92
b.Üks kuusk, sada oksa? Inimese pea
Tor 1889 (C. Tults)
Vrd.2719
2685.ÜKS KÕREND, LINALUID KANGESTE TÄIS? Hambad - 0 (4) var.
M. J. Eisen (1869): omaloominguline tekst
E EM 164 (1578); E EM2 142 (2053)
2686.ÜKS LAMP LÄTT ESI PALAMA? Päiv - 0 (3) var.
O. Jõgeva (1904): omaloominguline tekst
E EM2 142 (2057)
2687.ÜKS LEHT LEMBRIS, KÕIK PERE KATSUVAD? Taarikapp - 1+9+2+1 = 13 (23) var.
A.Lind lendab üle toa, igaühe suu maitseb? Kaljakapp
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
E EM 84 (689); E EM2 74 (882)
Ba*.Üks leht lembris, kõik pere katsuvad? Taarikapp
Pöi 1894 (T. Undritz)
Jäm, Vll, 3Pöi - 5 var.
E EM2 142 (2058); E EM2 142 (2051)
Bb.Üks leht lembris, kõik pere maitsvad? Taarikann
Pöi 1938 (A. Toomessalu)
Bc.Üks leht lemmes, kõik pere katsvad? Taarikann
Sa enne 1893 (M. Klauren)
Ca.Üks leht lendab, kõik pere katsub? Kaljakapp
VMr 1889 (K. Roost)
2VMr - 2 var.
Cb.Üks leht lennab ja kõik käed katsuvad? Õllekapp
Var 1888 (M. Karotom)
VJr 39 ja 40 (18); Metstak2 26 ja 27
D+.Üks leht ümmargune, kõik pere katsub? Taarikann
Tõs 1921 (S. Lind)
VMr, Tõs - 2 var.
Vrd.702
2688.ÜKS LINN, LINANE VALL, KÜMME SOLDANIT, KAKS PEALIKUT? Inimene - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
SJn 1889 (T. Köstner)
Vrd.2649 2722L1*
2689.ÜKS LÄHEB, NELI VEDAVAD, VIIES ISTUB, KAHEKESI VAATAVAD? Hobune, vanker ja mees - 0 (7) var.
H. Karro (enne 1913): omaloominguline tekst
E EM2 145 (2104); Nugis 295 ja 315 (243)
Vrd.718
2690.ÜKS MAAILM, KAKS PÄIKEST? Silmad - 0 (23) var.
M. J. Eisen (1869): omaloominguline tekst
E EM 164 (1582); E EM2 142 (2059); Nurmik I 78; Huvit. V Lisa 17 (9)
2691.ÜKS MADU, KAKS SABA? Vüü - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Kod 1888 (J. Kook)
Vrd.2663 2674
2692.ÜKS MAJA, SADA ELANIKKU? Kurk - 0+0+2+13 = 15 (41) var.
Aa1.Üks maja, sada elanikku? Kurk
Trm 1935 (H. Kaasan)
Trm, TMr - 2 var.
SSTT 113; Säde nr. 58 ja 68 (1970) 7 ja 8 (2); Eisen A 81; Metstak 20 ja 35 (206); Hiie-Müürsepp III/I 25; Metstak2 55 ja 56
Aa2*.Üks maja, sada elanikku sees? Kurk
San 1982 (A. Väljaots)
Tln, Nõo, San - 3 var.
Ab.Üks maja, sada meest? Hernes
Nõo 1992 (I. Vals)
Ac+.Üks maja, tuhat elanikku? Sipelgapesa
HMd dat-ta (S. Aamisepp)
HMd, Muh - 2 var.
Ba.Üks saun, sada inimest sees? Kurk
Nrv 1992 (H. Erilaid)
Bb.Sada meest ühes saunas? Kurk
Vil 1989 (A. Tamm)
Ca*.[Üks] maja, [sada] elanikku, uksed-aknad puuduvad? Kurk
Nõo 1992 (E. Matsman)
2Nõo - 2 var.
Kontam.: = 2157Ga*
Cb*.Ühtegi ust ega akend, sada elanikku sees? Kurk
TMr 1992 (K. Muuli)
TMr, Trt - 2 var.
Kontam.: = 2157Gb*
Cc.Majal pole ust ega akent ees, aga sees on sada meest? Hernes; kurk; kõrvits
Iis 1992 (E. Kase)
Kontam.: = 2157Gc
Vrd.2671 2730
2693.ÜKS MEES SEISAB NELJAL JALAL? Laud - 0+5+1+0 = 6 (6) var.
Aa.Üks mees seisab neljal jalal? Laud
Kod 1937 (E. Luigla)
Ab.Üks mees, neli jalga all? Vanker
Pil 1896 (J. Kuldkepp)
Vrd. 2083
Ac.Mees nurgas, neli jalga all? Leivaküna
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
B.Meil om säne paabakane, neli jalga, nelä jala otsah kõõ sais? Laud
Kra 1903 (O. Kallas)
• KMr 124 (11)
C.Üits neitsi, neli jalga? Säng
Trv 1892 (J. Kill)
Jäm, Trv - 2 var.
Vrd. 2757
Vrd.520 1157 2213 2695
2694.ÜKS MEES, MITU NAIST? Kukk - 0+1+0+1 = 2 (2) var.
A.Üks mees, mitu naist? Kukk
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
B.Kuningas on kroon peas, mitme naisega abielus? Kukk
KJn 1961 (A. Seep)
Kontam.: = 820B
Vrd.2696
2695.ÜKS MEES, VIIS JALGA? Käsi - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
Vrd.2693
2696.[ÜKS] MEES, [ÜHEKSA] PEAD? Lina otsas kuprad - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
Vrd.2694 2698
2697.ÜKS MERI, KOLM SAART? Kolm suurt püha aastas - 0+1+0+0 = 1 (7) var.
Tt dat-ta (anon)
E EM 164 (1584); E EM2 142 (2061); Kmpm. EL III10 113
2698.ÜKS MIES, ÜHEKSÄ SILMÄ? Pajakook - 0+1+1+0 = 2 (9) var.
a.[Üheksa] silma ühel mehel? Pajakook
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 161 (1551); Tander 32; E EM2 140 (2018)
b.Üks mies, üheksä silmä? Pajakook
Khn 1934 (T. Saar)
Vrd.2316 2696
2699.ÜKS MUNN OLLI ÜMÄRGUNE, TEENE MUNN OLLI LATERGUNE, KOLMAS MUNN KOGUNI PIKK? Tapuväät - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
KJn 1890 (A. Pihlak)
Vrd.mst-laul: Mul oli kodu kümme poega: / üks oli ilus ümmargune, / teine lai ja latergune, / kolmas pisut pikergune, /- - -/ (ERlA I:1, nr. 749 < VMr)
2700.ÜKS NEITSI MAAILMA EHITAJA, ME KÕIK LAKUME TA TAGUOTSA? Nõel - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Ote 1922 (J. Niklus)
Vrd.1372 1651Gc1*
2701.ÜKS NOOR JA ILUS NEITSIKE SAI ENNE AASTAT MEHELE JA SURI ILMA SÜNDMATTA? Eeva - 0+22+31+8 = 61 (96) var.
Aa.Üks kaunis, ilus naesoke, see sai jo enne mehele, kui oli aasta vana, ja suri enne sündimist, kas tunned seda naesokest, siis ütle, kes ta oli? Ma tunnen seda naesokest, kes saanud enne mehele, kui oli aasta vana, see oli ema Eevake, kes langes pato sisse, kui sõi sest keeldud puust
G. F. Lorenzsonn (PPost. nr. 31 ja 33 (1864) 248 ja 264): omaloominguline tekst
° PPost. nr. 31 ja 33 (1864) 248 ja 264
Ab.Kas tunned seda naisukest, kes suri enne sündimist, sai enne aastat mehele, kui tunned seda naisukest, siis ütle, kes ta oli? [Lahendus puudub]
Anonüümne autor (Saarl. Lisa (1886) lk-ta): omaloominguline tekst
° Saarl. Lisa nr. 3 (1886) lk-ta
Ba.See ilus, kaunis naisuke, ta sai enne mehele,kui oli aasta vana, ja suri enne sündimist, kas tunned seda naisukest? [Lahendus puudub]
Hls 1930 (R. Viidebaum)
Bb.Üks väga ilus lapsuke sai enne aastad mehele, ta suri enne sündimist, kas tunned seda naesukest? Eva
Ans 1890 (M. Kipak)
Bc.Üks kaunis, ilus naisuke sai enne aastad mehele ja suri enne sündimist, kes tunneb seda naisukest? [Lahendus puudub]
Pöi 1897 (J. Prooses)
C.Üks noor ja ilus neitsi sai enne aastat mehele, ta suri enne sündimist, siis ütle, kes ta oli? Eeva
Hää 1970 (E. Maasik)
D1a1*.Üks noor ja ilus neitsike sai enne aestat mehele ja suri ilma sündmatta? Eeva
Emm 1931 (S. Soosaar)
VJg, Kuu, Emm, Har, Tt - 5 var.
D1a2.Üts noor ja ilus neitsiken sai enne aastad mehele ja kooli enne sündimist? Eva
Har 1888 (anon)
D1a3.Üks noor ja ilus neitsike läks enne aastat mehele ja suri enne sündimist? Eeva
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
D1a4*.Noor ja ilus neitsike sai enne aastat mehele ja suri enne sündimist? Eva
Trv 1936 (J. Veskemäe)
2Trv, Vil - 3 var.
D1b.Üks noor ja kena tütarlaps sai ennem aastad mehele ja sündimata suri? Eeva
Kul 1937 (V. Eenveer)
2Kul - 2 var.
D1c.Üts illos ja nuur tütrik läts inne aestaiga mihele ja kuuli ilma sündümätä? Eeva paradiisiaian
Kan 1896 (G. Loodus)
D2a.Üks noor ja kena neitsike sai enne aastad mehele ja suri enne sündimist? Eva
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Jäm, Trt - 2 var.
E EM2 143 (2065); E MM 16 ja 45 (259); E MM2 17 ja 48 (262); Raud KL III 213 (29); Raud VMj 214 (29); E MM3 14 ja 40 (262)
D2b1*.Üits noor ja ilus tütarlaps sai enne aastat mehele ja suri enne sündimist? Eva
Trv 1893 (J. Kuusk)
Rap v. Mär, Han, 2Trv, Pst, Har - 6 var.
D2b2.Üks noor ja ilus tütarlaps sai enne ristmist mehele ja suri sündimata? Eeva
Tõs 1948 (T. Soonets)
D2b3.Noor ja ilus tütarlaps sai enne aastat mehele ja suri enne sündimist? [Lahendus puudub]
Vln 1968 (H. Linde)
D3*.Imeilus neitsikene, enne aastat sai mehele ja enne sündimist suri? Eva
Krj 1938 (L. Böckler)
Emm, 2Krj - 3 var.
D4a.Üks ilus, kena neitsike sai enne aastat mehele ja suri sündimata? Eeva
Kuu 1937 (I. Lehesalu)
D4b.Üks kena, ilus neitsike sai juba enne mehele, kui oli aasta vana, ja suri enne sündimist? Esimene naisterahvas, Eeva
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
D4c.Üits illus, kenä neiuke sai enne aastat mihele ja surri ilma sündimada? Eeva
Rõn 1940 (L. Pedajas)
D5.Üks kaunis, ilus latseken sai enne aastat mehele ja kooli enne sündimist? Eva
Ta 1892 (J. Trull)
D6.Üts kallis, illus neitsikene läts inne aastat mehele ja kuul inne sündümist? Eeva
Rõu 1894 (A. Assor)
D7a.Üks neitsike ja nooruke sai enne aastat mehele ja sündimata suri? Aadam ja Eeva, Eeva loodi, ei sündinud
Rap 1974 (M. Hiiemäe)
D7b.Neiu nooruke sai enne aastet mehele ja surri enne sündümist? Eeva
Krk 1936 (M. Sarv)
D7c.Nooruke naisuke läheb enne aastat mehele ja sureb enne sündimist? Eva
Jõe 1940 (M. Haavel)
D7d.Üks nooruke ja tütarlaps, kes sai ju enne mehele, kui es ole aasta vana ja surri enne sündimist viil pääleki ta ärä? Eeva
Krk 1960 (S. Lätt)
D8.Üks väga ilus neitsike sai enne aastat mehele ja suri enne sündimist? Eva
Hää 1933 (M. Martinson)
D9a*.Üks kena neitsike sai enne aastat mehele ja sündimata suri? Eeva
Kul 1934 (J. Nurme)
Kul, Pst - 2 var.
D9b.Kord oli kena naesuke, kes suri enne sündimist, ta enne veel sai mehele, kui põlnud aastat vana? Eeva, esimene naine
Hää 1889 (E. Grant)
D10.Linapääga neitsike suri enne sündimist ja abiellus enne aastat? Eva
San 1930 (H. Toom)
D11.Üks neitsike sai enne aastat mehele ja suri sündimata? Eva
Trt 1927 (E. Sarja)
Ea.Noor ja ilus neitsike saab enne aastat mehele? Viljapuuõis
Krj 1938 (A. Toomessalu)
E EM 112 (1007); Schneider Elusal. Kal. (1905) 7 ja 42 (3); E EM2 99 (1338)
Eb*.Noor ja kena neitsike saab enne aastat mehele? Eeva
Iis 1936 (M. Tarum)
Iis, Vig - 2 var.
F*.Sures enne sündimist ja enne aastat sai mehele? Adam, Eeva
Trv 1888 (H. Utso)
Pär, Hää, Trv - 3 var.
G1.Üts nuur ja illos tütärlats sai inne aastad mehele, kui ta viil es olõ sündünü? Eeva
Vas 1903 (J. Jakobson)
G2.Üks ilus, kaunis naesuke, ta kasvis kui üks õieke ja sai siis enne mehele, kui polnud alles aastane? [Lahendus puudub]
Tõs 1889 (M. Kampmann)
H.Kaunis, ilus neiuke, ta läks vara mehele, suri ennem sündimist ja elas aasta vanaks? Rukkioras
Aud 1921 (S. Lind)
I.Kes sündis ilma sündimata ja sai mehele enne kui aasta vana? Eeva, esimene inimene
Vil dat-ta (H. Leoke)
J+.1) Üks noor ja kena neitsike, ta sai küll noorelt mehele, ei olnud aasta vanagi, ja surri enne sündimist? Eeva
KJn 1888 (J. Koit)
2) Üts nuur ja illus tütarlats, ei polnud poolõ-aastanõ, sai enne sündmist mehele ja suri ilma sündimädä? Eeva
Rõu 1932 (H. Tampere)
Amb v. JMd, Rap, Tõs, Vil, KJn, Rõu - 6 var.
Vrd.1033
Piibel: 1 Mo 2, 18, 21-23; 3, 20
2702.ÜKS NUGA, KAKS TUPPE? Lehm pistab keelt ühe ja teise ninasõõrmesse - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Har 1895 (J. Reimann)
Vrd.2657
2703.ÜKS OIGAB ALL JA TEISED HÕISKAVAD PIAL? Kiviaed - 0 (3) var.
T. Wiedemann (1892): omaloominguline tekst
E EM2 141 (2039)
2704.ÜKS OINAS, KAKS KOTTI? Nahkkasukas kahe ripptaskuga - 0+0+0+1 = 1 (2) var.
Kad 1968 (J. Valdur)
2705.ÜKS ON PIKK JA PIIRAMATA, TEINE LAI JA NOOLEMATA, KOLMAS KALJUSTA KÕVERA? Jõgi, meri, oja - 0+1+0+0 = 1 (9) var.
Hlj 1892 (G. Kungur)
E EM 164 (1587); E EM2 143 (2066); Nugis 294 ja 315 (236)
2706.[ÜKS] OTS PÕLEB, TEINE MÄDANEB, KESKKOHT KUIVAB? Piip - 0 (10) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 165 (1589); E EM2 143 (2068); E MM 17 ja 45 (260); E MM2 17 ja 48 (263); E MM3 14 ja 40 (263)
Vrd.1554
2707.ÜKS PART HAUDUB KAHTE MUNA? M...n - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.Üks part haudub kahte muna? M...n
Amb 1894 (J. Tannenthal)
B.Üks kikas kahe muna pääl, havvub ööd ja päeva? Häbedus
Võn 1896 (P. Rootslane)
Vrd.1791
2708.ÜKS PASSEL, SADA LAPPI? Kapsas - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
VMr 1939 (M. Ross)
Vrd.2762A6
2709.ÜKS PEAB JA KAKS VEAB? Künnimees härgadega - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
VNg 1889 (S. Talo)
Vrd.1222B2
2710.ÜKS PESA, MITUSADA MUNA? Sõrmkübar - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
LNg 1895 (J. Prooses)
2711.ÜKS PESA, VIIS MUNA? Käsi - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Amb 1889 (J. Ney)
Vrd.1359Fa
2712.ÜKS PISUKE MEES, KANGE NING SUUREMA KOORMA KANNAB KUI TA ISI ON, KÄIB KUMMULISTE KOORMA ALL, AGA KARU NEELAB TEDA HOOPIS PESAGA ÄRA (EIN KLEINER KERL TRÄGT EINE SCHWEHRE UND GRÖSSERE LAST ALS ER SELBER IST, GEHT AUF DEM BAUCH UNTERM FUDER, ABER DER BÄÄR VERSCHLINGT IHN MIT SAMT DEM NESTE)? Eine Ameise - 1+0+0+0 = 1 (49) var.
Tt 1732 (A. Thor Helle)
• Helle 371 (116); Hupel 121; Willmann 174 (106); Lönnrot 163; Nörmann 36 ja 56 (73); Wied. 291; ER Kal. (1884) 94 ja 97 (14); E EM 176 (1719); KAH EKAl 162 ja 164 (110); Jürjens 30; E EM2 152 (2228); E MM 17 ja 46 (276); E MM2 18 ja 49 (279); E MM3 14 ja 40 (279)
Vrd.Gös. Animadv. 105: Siplokenne on püssokenne ninck kangke / ninck kannab suhremba koorma / kudt temma issi on / keib kuumulis koorma all / waid karro neelab tedda pessa kaas hoopis erra
2713.ÜKS PULK, MIS VÄGA IMELIK JA TEISEST OTSAST ÜMARIK JA TEISES OTSAS PRAGU, TA SINNA SISSE TOPITAKS, MIS MUST JA MÕRU MAGU, TA TOISELE TUOB KURVASTUST JA TOISELE TUOB RÕÕMUSTUST? Sulg ja tint - 2+49+75+47 = 173 (186) var.
A1a1.Punane vars, mille otsas pragu, sinna mulku käib, kus must ja hapu magu? Sulepea ja tindipott
San 1940 (I. Novek)
A1a2.Punane pulk, otsa sehen pragu, ta tihti sinna auku käib, kus must ja hapu magu? Sulega kirjutamine tindiga
Krk 1936 (M. Sarv)
A1a3.Punane pulk, must auk, ta otsa sees on ragu, ta tihti sinna sisse käib, kus must ja mõrru magu? Sulg, sulepea ja tint
Hls 1939 (L. Pukits)
Vrd. 1283
A1b1*.See punane pulk nii imelik, tal otsa sees on pragu, ta tihti sinna auku käib, kus must ja hapu magu? Sulepea
Jõh 1935 (anon)
2Jõh, Aud - 3 var.
A1b2*.See punane pulk, mis imet teeb, kel otsa sees on pragu, ta tihti sinna auku käib, kus must ja hapu magu? Tindipott
Krk 1961 (A. Vari)
Hls, Krk - 2 var.
A1b3.Üks imeline punane pulk, tal otsas on pragu, mis sinna sisse tihti käib, kus must ja hapu magus [sic!]? Tint, sulg ja sulepea
Kos 1939 (T. Võimula)
A1c1*.Üks pulk on väga imelik, tal otsas oli pragu, see auk, kus teda pisteti, on must ja hapu magu? Sule vars, sulg ja tindipott
VMr 1890 (J. Reise)
VMr, Kuu, Urv - 3 var.
A1c2.Üks pulk, mis väga imelik, tal otsas oli pragu, kui teda sisse kasteti, siis oli hapu magu? Sulg
VMr 1888 (J. Koit)
A1c3.Üks pulk on tehtud imelik, tal otsa sees on pragu, ta tihti sinna sisse käib, kus must ja hapu magu? Sulepea ja tindipott
Hel 1962 (P. Kippar)
A1c4.Imelik pulk, kel otsas on pragu, kastetas sisse, kel hapu magu? Sulg ja tint
Plv 1933 (R. Viidebaum)
A1c5.Üts pulk, see olli imelik, kos tedä sisse kastõdi, oll must ja hapu magu? Sulg ja tint
Kan 1964 (M. Märtinson, T. Talv)
A1c6*.Küll see asi om imelik, kel otsa sehen ragu, ta tihti sinna sisse käib, kus must ja hapu magu? Terasulg
Krk 1926 (A. Johanson)
VMr, Krk - 2 var.
A1d*.Üks pulk, mis üsna imelik ja ühest otsast kumerik ja teises otsas pragu, saab sinna auku pistetud, mis must ja hapu magu? Sulepea
Kuu 1960 (R. Lilhein)
Hlj, Amb, Kuu - 3 var.
A1e1*.Üks pulk, mis väga imelik ja teisest otsast ümarik ja teises otsas pragu, saab sinna sisse topitud, kus must ja hapu magu? Sulepea, sulg, tindipott
Kuu 1956 (I. Lind)
2Kuu, Muh, Hel, Võn, Kan, 2Rõu - 8 var.
A1e2*.1) Üks pulk, mis oli ümarik ja igapidi imelik, tal otsas oli pragu, ise must ja hapu magu? Sulepea
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
2) Imelik pulk, üks ots ümmärgunõ, teiss otsas pagu, paoss kasvab must ja hapu magu? Piip
Khn 1934 (T. Saar)
Koe, Khn, Kam, Ote - 4 var.
A1e3*.Ta ise oli imelik ja igapidi ümarik, tal otsas oli pragu, kus tihti sisse kasteti, ta paks ja hapu magu? Leivasõtkumise anum
Saa 1930 (A. Räägel)
Saa, Lai - 2 var.
A1f1*.Üts pulk, mis olli ümärik, täl otsan olli pragu, koes teda sisse kastõdas, sääl olli must ja hapu magu? Sulg
Kan 1895 (G. Loodus)
Kan, Plv - 2 var.
A1f2*.Üts pulk, mis om jo ümärik, täl otsa iin om pragu, siis auk, kos sisse kastetes, om must ja hapu magu? Kirjutusesulg
Nõo 1926 (E. Päss)
VJg, Nõo, Tt - 3 var.
A1f3*.Üts pulk, see olli ümarik ja otsa siis olli pragu, ta tihti sinna sisse käis, kos must ja hapu magu? Sulepää
Hel 1937 (H. Kirt)
Hää, Hel, Kan - 3 var.
A1f4.Üits pulk, mis üsna ümarik, tal otsa sees om pragu, kui teda sisse kastedas, om must ja hapu magu? Sulepää
Ote 1889 (V. Vaher)
A1f5*.Ühest otsast ümarik, teises otsas pragu, saab sinna sisse topitud, mis must ja hapu magu? Sulg ja tint
Kuu 1938 (J. Eplik)
VJg, Kuu - 2 var.
A1f6.Teisest otsast ümarik ja teises otsas pragu, ta näpu vahel võetakse ja sinna sisse kastetse, kus must ja hapu segu? Sulg
Muh 1954 (U. Liik)
A1g1*.Sii pulk on pikk ja ümarik ja otsas on tal pragu, ta senna sisse pistetaks, kus must ja hapu magu? Sulepää ja tindipott
Hää 1964 (M. Mäesalu)
Hää, Hls, Urv - 3 var.
A1g2.Üks pulk, mis pikk ja ümarik, tal ühes otsas pragu, ta mitmes mustas aukus käind ja tunnud hapu magu? Sulepea
Nis 1990 (E. Tampere)
A1h*.See pulk on pikk ja peenike, tal otsas on küll pragu, ta tihti sinna auku käib, kus must ja hapu magu? Kirjutussulg sulepääga
Trt 1962 (A. Vigla)
Hää, Trt - 2 var.
A1i+.1) Üks pulk on must ja imelik, tal teises ots on pragu, sie auk, kus sisse tema käib, on must ja hapu magu? Sulevarss ja tint, sulel on varss ots, tindil on hapu magu
Sim 1947 (H. Joonuks)
2) See pulk, mis om nii ilus, tal tõsen otsan pragu, kos tedä sisse pandas, om must ja hapu magu? Sulg
Ote 1893 (K. Parts)
3) Kas tunned väikest pulgakest, kel otsa sees on pragu, see musta auku torgatas, kus halb ja hapu magu? Sulepea
Plv 1966 (O. Kõiva)
4) Üteh otsah pulk ja tõõsõh otsah pragu, kui pistä' sisse ja maidsa, siss om hapu magu? Sulg, sulepää, tint
Se 1940 (M. Linna)
Sim, Vän, Hls, Rõn, Ote, Plv, Se, Tt - 8 var.
A2a.Imelik pulgakene, teises otsas pragu, sinna sisse pannakse, mustjas, hapu, magus, ühele toob kurvastust, teisel toob rõõmustust? Sulepea ühes sulega
Krj 1937 (L. Böckler)
A2b1.Üks pulk, mis õli ümarik ja igapidi imelik, tal õtsas veike pragu, tad sinna sisse kastetaks, milla hapu, mõru magu, mõnele toob rõõmu, mõnele kurvastust? Sulepea
Trm 1965 (J. Sildvee)
A2b2*.1) Üks pulk, mis imeümarik ja igapidi imelik, tal otsas väikene pragu, tal must ja hapu magu, tihti sisse kastetaks, mõnele toob rõõmu, mõnele silmavett? Sulepea sulega
Ksi 1978 (H. Kull)
2) Üks asi nii imelik, takkaotsast ümmargune, eesotsas pragu, sinna sisse kastetse, kus must ja hapu magu, mõnele teeb kurvastust, aga mõnele ka rõõmustust? Sulepea
Aud 1931 (H. Tampere)
Kuu, Aud, Saa, KJn, Ksi, Lai, Äks - 7 var.
A2b3.Üks pulk see olli ümarik ja otsast olli imelik ja otsas olli pragu, kus teda sisse kasteti, sel olli hapu magu, ta mõnele toob rõõmustust ja mõnele toob silmavett? Sulepea, sulg, tint, kiri
Ran 1895 (J. Palu)
A2b4*.Üks pulk, mis väga imelik ja teisest otsast ümarik ja teises otsas pragu, ta sinna sisse topitaks, mis must ja mõru magu, ta toisele tuob kurvastust ja toisele tuob rõõmustust? Sulg ja tint
Kuu 1937 (R. Põldmäe)
2Kuu - 2 var.
A2b5*.Üks pulk, mis oli ümarik ja igapidi imelik, tal otsas oli pragu, teda tihti sisse kasteti ja jälle välja võeti, tal must ja hapu magu, mõnel toob ta kurvastust ja mõnel rõõmustust? Kirjutus
Pal 1922 (E. Koll)
2Pal, Trm, Rõn - 4 var.
A2b6*.Üks pulk, mis üsna imelik ja igapidi ümarik, tal otsas oli pragu, teda augu sisse kastetaks, kus must ja hapu magu, ühel toob ta silmavett ja kurvastust, teisele ta teeb suurt rõõmu? Sulepea ja tindipott
Lai 1932 (M. Joonas)
Tln, Rap v. Mär, Lai - 3 var.
A2b7*.Üts pulk, mes olli ümärik ja otsast olli imelik ja otsan olli pragu, mes musta sisse kastetas, mes must ja hapu magu, ta mõnele teeb silmävett ja mõnele teeb rõõmu? Hanisulg ja tint
Puh 1889 (D. Arak)
Trm, Nõo, Puh - 3 var.
A2b8*.Üks pulk, mis oli imelik ja otsast oli ümarik, otsas oli pragu, must ja hapu magu, mõnele teeb rõõmu ja mõnele silmavett? Sulepea
Võn 1926 (M. Blum)
JJn v. Koe, KJn, Võn - 3 var.
A2c1*.Üks pulk, mis üsna ümarik ja teises otsas pragu, saab sinna kohta pistetud, kus must ja hapu magu, mõnele toob kurvastust ja mõnel jälle rõõmustust? Sulepea
Tür 1967 (Ü. Tedre)
Tür, Prn, Plt, Äks, Nõo - 5 var.
A2c2.Sii pulk, mis olli ümärik ja otsan olli pragu, kui sinna sisse kasteti, kus must ja hapu magu, ja mitmale tuub kurvastust ja mitmale tuub rõõmustust, halleluuja, kapsad suuja? [Lahendus puudub]
Ran 1954 (I. Reiman)
A2c3*.Üks pulk, mis üsna ümarik, tal otsas pragu ja hapu magu, tihti sisse pistetakse ja välja tõmmatakse, ühele toob ta õnnetust ja teisele kurvastust? Sulepea, sulg ja tindipott
Tür 1987 (M. Hiiemäe)
Jõh, Sim, Tür - 3 var.
A2d1.Üks pulk, mis pikk ja ümarik ja teises otsas pragu, saab musta auku pistetud, suus viha, kibe magu, ühele toob kurvastust, teisele toob rõõmustust? Sulg, sulepea ja tindipott
Rak 1964 (M. Kaasik, G. Kallasto)
A2d2.Üks pulk, mis ümarik ja pikk ja teis otsas pragu, ja senna sisse pannakse, mis must, magus ja hapu, ühele toob kurvastust ja teisele toob rõõmustust? Sulepea, sulg, tint ja kiri
Kaa 1937 (A. Toomessalu)
A2e.Üks pulk, mis sile, ümarik, ja otsas on tal prigu, ta tihti sisse kastetaks, mis must ja hapu magu, mõnel toob ta rõõmustust, mõnel kurbtust, silmavett? Lõhe sules, sulg ja tint
TMr 1923 (R. Jõgi-Soom)
A2f.Üks pulk, mis sile, ümarik ja igat moodu imelik ja otsas on tal pragu, see tihti sisse pistetaks, kel must ja hapu magu, sest mõnel toob ta rõõmustust ja mõnel kurbtust, silmavett? Sulg, kellega kõik rõõmu ja kurbtuse kirjad kirjutakse
Pal 1889 (L. Arst)
A2g+.1) Üks pulk on üle ilmamaa, mis kuulus igal pool, ta tihti sisse torgitakse, tal sees on vängel magu ja otsas veike pragu, mõnele toob rõemustust ja mõnel kurba viletsust? Sulepea ja sulg
JJn 1966 (O. Lalli)
2) Ütest otsast vaiv, tõõsõst otsast jämme, kohe sisse kastõtas, sääl om hapu makõ, mõnõlõ tege kurba miilt, mõnõlõ hüvvä miilt? Sulõpää, tint ja kiri
Se 1936 (M. Vabarna)
Nrv, JJn, 2Trt, Se - 5 var.
B1a*.Üks pulk on tehtud imelik ja ots tal pisut lõhkine, tal auk on must ja harimata ja tihti sisse kastetakse? Kirjutusesulg
Tor 1888 (T. Tilk)
2Tor - 2 var.
B1b1*.Üts pulgake, mis ümärik ja otsast tehtud imelik ja pragu otsa sehen, must auk, mis harimata, kus järjest sisse kastetes? Sulepää ja tindilaas
Trv 1890 (A. ja J. Viira)
Trv, Vil, SJn, Trm - 4 var.
B1b2.Ümmargune pulk, imelik ots, läheb harimata auku? Tindiklaas, kuhu sulepea sulega läheb
Pil 1889 (J. Kärsten)
B1c*.See jäme pulk, mis ümarik ja ots tal tehtud imelik ja pragu otsa sees, ka üks must auk, mis harimata, kus sagest sisse kastetakse? Sulg ja tindipott
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Trv, Pst, KJn - 3 var.
B1d*.Üks kõva pulk, mis ümarik ja ots tal tehtud imelik ja ragu otsa siis, must auk, mis alles harimata, saab sinna sisse pistetud? Kirjutsesulg
Vil 1936 (L. Köögardal)
Trv, Vil, Trm - 3 var.
B1e1.Punane pulk, mis imelik, otsast tehtud ümerik, veike täkes otsa sees, must auk, mis harimatta, senna sisse pistetakse? Tindipott ja sulevars
Kos 1894 (T. Wiedemann)
B1e2.Üks ümargune punane pulk ja ots tal imelik, üks must ja harimata auk, sinna sisse sipsitakse? Sulepää ja tindipott
Hls 1894 (J. Riiet)
B1f.See sile pulk, mis ümarik ja ots on tehtud imelik ja otsa sees on pragu, see must mulk, mis harimata, saab sagest sinna sisse susatud? Tindipott
Trv 1936 (J. Veskemäe)
B1g.See imepulk, mes ümmarik ja ots om tettu agarik ja otsa seen om pragu, see murimulk, mis väega must ja sisest harimada, kos sagest sisse pistedas ja jälle välja võetaks? Sulepea ja tindipott
Räp 1895 (R. J. N. Org)
B1h.See murimulk, mis väega must ja sisest harimata, see imepulk, mis ümarik ja ots om tettu agarik ja otsa sees om pragu, sagest sisse pistetas ja jälki välja võetas? Tindipott
Plv 1889 (G. Pennert)
B1i.Must ja harimata pott, sisse püstab sile pulk? Tindiklaas
Tür 1888 (M. Tults)
B1j+.1) Pikk piterkune pulk, pragu otsas, käib musta ja koristamata auku? Sulepää
Trt 1930 (P. Ariste)
2) Sii on üks kõva pulgake ja otses on tal ragu, sii auk on must ja ropane, kus sagest sisse sorgitse? Sulepää, tindipott
Vil 1936 (L. Takk)
Tor, Pst, 2Vil, Trt - 5 var.
B2a*.Üks pulk, mis üsna ümarik ja otsast on ta imelik, tal otsa sees on praoke, must auk, mis ei saa puhastud, saab sagest sisse kastetud, mõnel teeb kurbtust, mõnel rõõmu? Sulg
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
Tõs, Pst, SJn - 3 var.
B2b.Üks pulk, mis üsna ümarik ja otsast õige teravik, ees otsas sees tal ragu, üks auk, mis must ja ümarik, ei teda keegi puhasta, ta lige ühtelugu, tal sagest sisse kastetaks ja pead sealjuures vaevetaks, teeb mõnele ka rõõmu ja mitmele kurbtust? Sulepea ja tindiklaas
Pst dat-ta (J. Koovit)
B3*.Tööriist mul vaksapikkune, sest pikkusest tal küll, töö juures köva olgu ta, sest pehmet ei saa tarvita, ta ühte ouku pistetaks, mis väga puhas polegid, ühte röömustab, teist kurvastab? Kirja kirjutamine sulepeaga
Jäm 1977 (H. Tomingas)
3Jäm - 3 var.
C1a1*.Üks pulk, mis nõnda imelik ja tõisest otsast ümarik, tal otsa sees on pragu, must mulk ta tarvis hoitakse, kos teda sisse pistetaks? Tindipott
Trv 1889 (H. Kallas)
Trv, Võn - 2 var.
C1a2.Üts pulk oll tettu ümarik, tä ots oll hirmus imelik, tä otsan olli pragu, ku musta mulku kasteti ja must mulk kuivas jäi, tä es massa midägi? Sulepää, sulg, tindiputel
Rõu 1936 (A. Raadla)
C1a3.Üts pulk oll tettu ümarik, ta olli otsast imelik, kui musta mulku kastõti ja välla võeti, sääl otsan oll üts pragu? [Lahendus puudub]
Rõu 1888 (A. Jennes)
C1a4.Pulk olli tett ümärike, otsa olli pant imelik, käub tihti musta täpi sisse? Kirjutsisulg
Hls 1888 (P. Ruubel)
C1a5.Pulk, mis ise imelik ja igatpidi ümarik, see tihti sisse pisteti ja jälle välja võeti? Sulepea
Ote 1930 (A. Aavik)
C1a6.See kena pulk, mis ümarik, ja ots, mis tettut imelik, om sisse pistä jumelik, too pulk saa sakest kastetus? Sulg
Rõu 1936 (A. Raadla)
C1b1*.Punane pulgake käib tihti mustas augus? Sulepää tindipottis
Jõh 1935 (E. Block)
3Jõh - 3 var.
Vrd. 1283
C1b2.Punane pulk, otsa sehen ragu, lää musta auku? Sulg ja tindipott
Krk 1936 (M. Sarv)
C1c+.Väike sinine pulgake, tal otsas väike pragu, ta tihti sisse kastetakse ja välja jälle tõmmetakse? Sulepää
Jõh 1935 (anon)
Jõh, Trm, Krl - 3 var.
C2a1*.Üks pulk, mis on imelik ja teisest otsast ümarik ja otsa sees on pragu, must mulk see jaoks hoietakse ja sinna sisse kastetakse, mõnele teeb rõõmu, mõnele kurbtust? Sulg, tindipott, kiri
Ksi 1926 (P. Berg)
Sim, Mus, Ksi - 3 var.
C2a2+.Üks pulk, mis ise ümarik ja igatpidi imelik ja otsas lõhe, ta tihti sisse pistetaks ja jälle välja võetaks, valget vastu hõõrutaks, mõnele toob rõõmustust ja mõnele kurvastust? Kirja kirjutamine sulega
Trt 1972 (S. Saar)
Lüg, Krj, Pal, Trt - 4 var.
C2b*.Üks imeline pulk, tal otsa sees on pragu, ta musta mulku tsusatas ja valge peale tõmmatas, toob mõnele kurbtust, mõnele rõõmu? Sulg, tindipott
Võn 1967 (A. Poltan)
Trm, Võn - 2 var.
C2c.Must mulk, punane pulk, must sisse pistetas, mõnele kuulutab rõõmu, mõnele silmavett? Tindipott, sulg, kiri
TMr 1888 (P. Birkenthal)
Vrd. 1283
C2d.Üks punane pulk ja teisest otsast õnarik, teda õrnalt käes hoitakse ja augu sisse kastetaks, teeb mitmele kurbtust ja mitmele rõõmu? [Lahendus puudub]
VJg 1921 (M. Jürna)
C3.Musta auku sorgatas, valge peale pantakse, mõnele saadab rõõmu, mõnele saadab silmavett? Kirja kirjutamine
Ksi 1889 (M. Mauer)
D1a1.Imeline kena pulk, otsa seen on mulk? Kerikukell
Pal 1896 (H. Maasen)
E EM2 42 (309)
D1a2.Imelik pulgakõ, otsan om täl pragu? Penis
Ote 1889 (G. Wulff)
D1b.Pulk, mis tettü ümarik, olle üsna imelik ja otsa seen oll pragu? Sulepea
Urv 1958 (A. Reigo)
D2a.Üts pulk, mes väega imelik ja otsast om ta ümarik ning otsa sehen pragu, see teeb paljudele rõõmu ning paljudele kurbtust? Kirjutussulg ja pää
Puh 1888 (J. Loskit)
D2b.Üts pulk, mis olli ümarik, tal otsas olli pragu, teeb mõnele kurbtust, mõnele rõõmu? Sulg, sulepää
Võn 1895 (J. Moodis)
D2c.Üks pulk, mis ilus, ümarik, tal otsas on ka nibu, ta tihti meile rõõmu teeb, ta sagedasti vett silma aab, ehk küll ta ise süüta on? Sulepea
KJn dat-ta (E. Asu)
D2d*.Üks pulk, mis sile, ümarik ja otsas väike pragu nagu imetegu, ühele toob rõõmustust, teisele toob kurvastust? Sulg ja sulepea
JJn 1965 (L. Briedis)
JJn, Koe - 2 var.
D2e.Üks pulk, see oli unerik ja tema töö oli imelik, tal otsas oli inerik, ta mitmele toob kurvastust ja mitmele toob rõõmustust? Sulepea
Lüg 1921 (M. Jürna)
E+.See asi on imelik, mis otsast ümarik, tal otsas pragu, mis on ta töö ja tegu, kord sinna pisteti ja jälle välja tõmmati, see auk on ümberringi must ja pole näinud pesemist? Sulepea ja tindipott
Han 1980ndad (E. Tamme)
Tln v. Mär, Han - 2 var.
F.Piklik, ümarik, allotsas pragu, sees hapukas, must magu, kirjatundjatega ja kohtumõistjatega istub tema lauas ja kõik otsus tuleb tema käest? Kirjutussulg
Krj 1937 (A. Toomessalu)
Kontam.: = 1175B
2714.ÜKS PUU, VIIS HARU? Jalg - 1+1+0+0 = 2 (42) var.
a.Üks puu, viis haru? Jalg
Vig 1869 (M. J. Eisen)
E EM 165 (1591); E EM2 143 (2070); RpS nr. 6 (1939) 189; ÜÕÕ 134 (12); Säde nr. 76 (1959) 4; Hellerma IV-V 22; Metstak 8 ja 32 (20); Muhel VN 8 ja tagakaas (1); Hiie-Müürsepp IV/I 78 ja 80 (9); Metstak2 11; Müürsepp-Viisimaa 67
b.Üks hark, viis haart? Jalg
Kos 1892 (T. Wiedemann)
Vrd.2716 2733C1d1
2715.ÜKS PÕRSAS JA SEITSEKÜMMEND SILMA SELJA PIAL? Kuusepuu käbi - 0 (5) var.
T. Wiedemann (1892): omaloominguline tekst
Metstak 19 ja 34 (189); Metstak2 54
Vrd.2644
2716.ÜKS REHA JA VIIS PULKA? Käsi - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Kos 1892 (T. Wiedemann)
E EM2 143 (2074)
Vrd.2714
2717.ÜKS ROHELISES RIIDES MEHIKENE SAATIS PALJU TERVIKSEID, PÄRAST PÕLE NÄIND, KUI JALGE VAHELT LÄBI KÄIND? Viht - 0+6+4+1 = 11 (12) var.
A1a.Üks rohelise riietega mees saadab sulle palju tervisid, ütleb, et ta peale selle pole sind näind, kui ta viimist korda su reite vahel käis? Saunaviht
Han 1932 (M. Pärn)
A1b.Rohelise riietega mees soatis sulle pailu tervist, siis ta ei ole mitte sinuga koos, kui ta sinu reite vahele läks? Viht
VMr 1890 (K. V. Lurich)
A2.Üks rohelises riides mehikene saatis palju tervikseid, pärast põle näind, kui jalge vahelt läbi käind? Viht
Amb 1888 (V. Kullerkupp)
A3.Veikene nuormees rohelises riietes saadab sulle palju palavaid tervitusi, viimast kord nägi ta sind siis, kui ta su reite vahel oli? Viht
As 1993 (A. Korb)
A4a.Üks rohelise riietega isand saatis sulle palju tervisid, et ta pole sind enam sestmaalt näind, kui ta su reite vahel käis? Vihtlemine
Sim 1929 (R. Viidebaum)
A4b.Üks rohelise riietega isand saatis teile palju terviseid, et tema sestsaadik pole teiega kokku saanud, kui teil mööda reisi käis? Vihtlemine
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
B1.Rohelise riburiietega saksa poiss tuleb ja ütleb: tere, tere, mineva lauba õhtul käisin su reite vahel, tuleva lauba õhtul tulen jälle tagasi? Viht, vihtlemine
JJn 1896 (J. A. Rehberg)
B2.Üks rohiline kriburiietega mampsel saatis sulle palju terviksid, kes enne sind pole tunnud, kui läbi reite käis? Viht
HJn 1889 (H. Tiidermann)
B3.Rohilise riburiietega emand saatas pal'lu terviksi, viimaks ei ole nähnd, kui ta su reite vahel käind? Viht (sauna-)
Kuu 1911 (K. Viljak)
B4.Tere siitpoolt, tere sealtpoolt, tere vana vader kapist, ma pole peale seda sind näinud, kui ma kahe nädala eest so käes olin ja kui mul rohelised kribukrabulised riided selgas olid? Vihtlemine
Kos 1897 (T. Wiedemann)
C.Üks rohelise kleidiga preili, kes hiljuti on teie reite vahel käinud ja palub varstigi tagasi tulla? Saunaviht
Lai 1937 (F. Eichenbaum)
Vrd.587Da 1423 1856 2324A1
2718.ÜKS RÄHN JA SADA NUKKA? Saag - 0 (3) var.
A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst
E EM2 143 (2073)
Vrd.2660C
2719.ÜKS SAAR, SADA HARU, IGAL HARUL ISE PESA, IGAS PESAS KAKS MUNA? Lääts - 4+55+17+2 = 78 (103) var.
A1.Üits saar, sada haru, egal harul esi pesa? Hernes
Krk 1889 (J. Kivisäk)
Krk, Trv - 2 var.
A2a*.Üks saar, sada haru, iga harus pesa, iga pesas kaks muna? Lääts
Trv 1888 (H. Utso)
3Trv - 3 var.
A2b1.Üks saar, sada haru, igal harul ise pesa, igas pesas kaks muna? Lääts
Pst 1888 (J. Jaakson)
Krk, 2Trv, 3Pst, KJn, Trt, Nõo, Ote, Urv - 11 var.
E EM 165 (1594); E EM2 143 (2075); EMrd III 237
A2b2.Üks saar, sada haru, igas harus ise pesa, igas pesas ise muna? Tatar
Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
Krk, 2Pst, Pst v. Pil - 4 var.
• Kündja nr. 18 ja 19 (1885) 100 ja 103 (17)
A2b3*.Üits saar, sada haru, egäl harul esi pesä, egäl pesäl esi muna, egäl munal esi nimi? Aaste
Krk 1889 (J. Kivisäk)
3Krk, 2Pst - 5 var.
Vrd. 1936D 2452
A2b4*.1) Üits saar, sada haru, egan harun esi pesa, egan pesan kaits muna, muna laia laterguse? Lääts
Trv 1889 (H. Kallas)
2) [Üks] saar, [sada] haru, igal harul ise pesa, igal pesal ise muna, igal munal ise muneja? Lääts
Pal 1888 (H. Maasen)
Trv, Pst, Pal - 3 var.
A2c*.Üks saar, sada haru, igas harus üks pesa, igas pesas kaks muna? Lääts
Hel 1893 (J. Karu)
Hel, TMr - 2 var.
A2d*.Üits saar, sada haru, egal harul kaits pesä, egän pesän kaits muna? Lääts
Krk 1889 (J. Kuusik)
Krk, Trv, Plt?, Võn, Nõo, Ran - 6 var.
Metstak2 60 ja 61
A2e.Üits saar, sada haru, egal harul seitse oksa, egal oksal seitse pesa, egan pesan seitse muna, egal ütel esi nimi? Maailma rahvat
Krk 1936 (M. Sarv)
A2f*.Üks saar, sada haru, igas harus sada pesa, igas pesas kaks muna? Läätse kaunas on ikka kaks seemnetera
Vil 1943 (J. Kala)
A2g*.1) Üts saar ja sada harro, egan haron om tsirgupesä, egan pesän om kats munna? Lääts
Kan 1937 (H. Keem)
2) Üits saar, sada haru, egan harun kullipesä, egan pesän kaits muna? Lääts
Ote 1889 (J. Kivisaar)
3) Üts saar, sada hargu, egan harun kullipesa, egan pesan [kats] muna? Lääts
Ran 1889 (A. Tattar)
Trm, Nõo, Ran, Ote, Kan - 5 var.
Vrd. 1039K2
A3a.Üits saar, sada ossa, egan ossan üits pesa, egan pesan kaits munna? Lääts
Puh 1889 (J. Loskit)
A3b.Üits saar, sada ossa, egä ossa pääl pesä, egän pesän seitse muna, seitsmendel kuldtäps pääl? Nädälipäevä
Trv 1894 (A. Rull)
A4.Üks saar, sada haru, igas harus kaks hälli, igas hällis kaks last? Lääts
Hel 1874 (A. Wahlberg)
2Hel - 2 var.
B.Üks sarap, sada haru, igas harus ise pesa, igas pesas kaks muna? Läätse kasvab
MMg 1889 (A. Vuks)
C1a*.Üts haav, sada harro, egah haroh pesä, egah pesäh kats munna? Lääts
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
Räp, Se - 2 var.
C1b*.1) Üts haav, sada harro, egah haroh haragapesä, egah pesäh kats munna? Lääts
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
2) Üts haab, sada harro, ega haroh haukapesä, egäh pesäh kats munna? Lääts
Plv 1910 (H. Ojansuu)
3) Üts haav, sada harro, õgah haroh varõsõpesä, õgah pesäh kats munna? Tõbi, näit[eks] lastel om herne' (rõuged)
Se 1927 (J. Orusaar)
Plv, 3Se - 4 var.
C2.Üts haav, sada ossa, egah ossah kats pesä, egah pesäh kats munna? Lääts
Räp 1892 (M. Jennes)
C3a*.Üts haab, [üheksa] harro, egan haron [kaks] pessa, egan pesan [kaks] munna? Lääts
Plv 1890 (J. Tobre)
Trv, Plv, Se - 3 var.
C3b.Üts haav, ütesä harro, õgah haroh pesä, õgah pesäh muna, õgah munah poig? Läätsä
Se 1930 (A. Nurmetu)
C4.Üts haav, ütesä ossa, õgah ossah pesä, õgah pesäh kats munna? Läätsä'
Se 1937 (M. Reinola)
D1.1) Üits tamm, sada haru, egas harus üits haukapesa, egas pesas kaits muna? Lääts
Rõu 1898 (A. Suurkask)
2) Üts tamm, sada harro, egah haroh haragapesä, egah pesäh kats munna? Lääts
Se 1924 (H. Jänes)
3) Üts tamm, tammõl sada harro, õgah haroh varõsõpesa, õga pesah kats munna? Hiireherne'
Se 1939 (P. Toomemägi)
Tõs, Rõu, 2Se - 4 var.
D2.Üks tamm, sada oksa, igal oksal kaks pesa, igas pesas kaks muna? Läätsed
Äks 1893 (P. Sepp)
D3a.Üts tamm, ütesa haru, egah haroh kats pessä, egah pesäh kats munna? Lääts
Vas 1887 (H. Prants)
Tor, Vas - 2 var.
• Meelej. nr. 51/52 (1887) 410; E EM 166 (1607); E EM2 144 (2089)
D3b.Üts tamm, ütesa harro, egan haron mitu pessa, egan pesan kats munna? Lääts
Vas 1894 (P. Saar)
Vas, Se - 2 var.
D4.Veike viieharuline tamm, iga haru otsas üks pesa, igas pesas viis muna? Lina(?)
Hel 1874 (A. Wahlberg)
E.Pikk kuus, kuusõl kümme ossa, egä ossa pääl tsirgupesä, egäh pesäh kolm munna? Tatrik
Vas 1936 (A. Raadla)
F.1) Üts puu, sada harro, egän haron esi pesä, egän pesän sada munna? Läätsä
Kan 1896 (G. Loodus)
2) Üks puu, sada hangu? Herne
Äks 1889 (A. Mauer)
SJn, Äks, Kan, Se - 4 var.
G.Niin, niin, saar, saar, igas saares sada pesa, igas pesas neli muna? Läätsed
Vai 1893 (J. Sorro)
Ha.Taaruke tare läve een, taarukesel sada hargu, egan harun esi pesa, egan pesan kaits muna? Lääts
Puh 1889 (S. Sepp)
Hb.Taarakas tare lävel, sada hargu taarakal? Teerada harudega
Puh 1889 (J. Andresson)
Vrd. 1878B36
Vrd.2148 2684 2727
2720.ÜKS SABA, SADA NABA JA KAKSSADA JALGA? [Sada] inimest suhkrusabas - 0+0+0+9 = 9 (9) var.
A.[Kakssada] silma, [kakssada] jalga, [sada] naba, üksainus saba? Leivasaba sõja ajal
Tt 1964 (S. Karu)
B1a.[Viiskümmend] pead, [sada] jalga, üks saba? Leivasaba
Khk 1955/9 (anon)
B1b.[Sada] pääd, [kakssada] jalga, [üks] saba? Leivasaba, s.t. järjekord poe ukse taga sõja ajal
Tt 1964 (S. Karu)
B2.Sada pääd, kakssada jalga, tahab magusat? Saba poe ukse taga suhkrumüügi ootel
Vru 1956 (A. Piir)
Ca.[Sada] jalga, [viiskümmend] naba, [üks] saba? Suhkrusaba Pärnus
Hää 1950 (M. Mäesalu)
Cb.Üks saba, sada naba ja kakssada jalga? [Sada] inimest suhkrusabas
Prn 1970 (E. Maasik)
Cc.[Tuhat] jalga, [viissada] naba, [üks] saba? Suhkrusaba Tallinnas
Hää 1950 (M. Mäesalu)
D.Sada jalga, viiskümmend vittu ja üks saba? Suhkrusaba
Võn 1951 (L. Vään)
E.Üts saba, sada pääd? Leivasabas
Räp 1956 (S. Karopun)
Vrd.516
2721.ÜKS SAKS JA SADA NÕELA? Siil - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
PJg 1893 (M. Reimann)
Vrd.1878B30 2645F 2671B 2722 2762B1a2*
2722.ÜKS SAUN, SADA AKENT? Puuriit - 10+304+191+129 = 634 (916) var.
A1a1.1) Üks saun, sada akent? Puuriit
Pal 1888 (M. Saar)
2) Üks saun, sada akent? Sõelapõhi
Jaa 1939 (K. Lepp)
3) Üks sann, sada akend? Ägel
Trv 1889 (J. Käger)
4) Üts sann, sada akand? Puuriit
Võn 1889 (T. Lätti)
5) Üts sann, sada aknast? Kalarihits
Se 1937 (F. Ilvik)
Vai, 6Jõh, 4Iis, 2Lüg, Hlj, 2VJg, 3Sim, Sim v. Koe, 2VMr, 5Amb v. JMd, 3JJn, Koe, 2Pee, Ann, Pai, 3Tür, Tür v. Juu, 2Kuu, Jõe, 2Tln, Kos, Juu, 2Rap, Kei, HMd, Pld, 2Var, Han, Kir, Mar, 2Rid, Emm, 2Sa, 2Krj, 2Mus, 3Khk, Jaa, Pöi, Muh, 10Tõs, 2Aud, 2PJg, 8Vän, 9Tor, 4Prn, 3Pär, Pär?, 3Hää, 10Saa, Saa?, Saa v. Hls, 14Hls, 11Krk, Vl, 17Hel, 13Trv, 17Pst, Pst v. Pil, Vln, 9Vil, 4Kõp, 7SJn, SJn v. Pil, 7KJn, 4Pil, Plt, Ta, 3Ksi, 5Lai, 6Pal, 5Trm, 6Kod, 5MMg, 4Äks, 4TMr, 11Trt, 4Võn, 2Kam, Kam v. Rõn, 9Nõo, Elv, 6Puh, 8Ran, 4Rõn, Rõn v. San, 15Ote, 6San, Vlg, Võ?, Kan, 2Urv, 2Krl, Har, 6Rõu, 2Plv, 3Räp, 11Se, 3As, 6Tt - 378 var.
• Liiv LMt 44 (83); Kündja nr. 21 (1885) 111 (28); • OM nr. 6 (1886) 204; E EM 165 (1598); Univer-Laurits III 16; Rätsep Koduk. 66 (4); • Lasteleht nr. 8 ja 10 (1906) 128 ja 160 (2); Leoke Vv Tähtr. lk-ta (17); Laste prillid I 24 (5); E EM2 143 (2079); Loorits VrP 25 ja 26 (41); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (41); LR nr. 5 (1935) 120 (3); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 164 (18); Nugis 295 ja 315 (237); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta; Pioneer nr. 8 ja 9 (1949) lk-ta (2); Meie aasta (1953) lk-ta (32); Pioneer nr. 5 ja 7 (1954) 31 (2); ÜÕÕ 95 (10); Säde nr. 68 (1960) 4; Pioneer nr. 4 (1962) 32 (3); Säde nr. 26 ja 48 (1965) 8 (13); Säde nr. 103 (1965) 8 (4); Leht 8 (5); EMrd III 237; Eisen EKTv 9 (8); Juhani-Tammoja 13 (5); Metstak 11 ja 32 (63); Leht VIII2 54 ja 56 (2); Nahkur 46/7 (1); Metstak2 22; Müürsepp-Viisimaa 58; EMrd IV 228 (123) ja 308 (194)
A1a2.1) Üks saun ja sada akent? Halupinu
Vll 1995 (K. Tamm)
2) Üits sann ja sada akant? Sari
Trv 1936 (L. Köögardal)
Iis, VJg, 2Sim, 2VMr, Amb v. JMd, JJn, JJn v. Koe, Koe, Pee, 2Kos, 3Mih, 2Var, Kse, Emm, Sa, Krj v. Mus, 2Mus, Vll, Muh, Khn, Tõs, Aud, PJg, Vän, 3Tor, 2Pär, Hää, Saa, Krk, Trv, 2Vil, 2SJn, 2KJn, 3Plt, Lai, 2Kod, 2Äks, 5Trt, Puh, Rõn, 3Ote, 2As, 2Tt - 68 var.
• Mötleja 9 ja 52 (32)
A1a3.Üks saun, aga sada akant? Puuriit
Vil 1970 (O. Kõiva)
Vil, Puh - 2 var.
A1a4.Üts sann, koh sada akend? Puuriit
Vru 1904 (O. Jõgeva)
A1a5.Üks saun, sada akent ees? Puuvirn
Trt 1927 (E. Tensing)
A1a6.Üks saun ja sada akent ees? Puupinu
Mus 1949 (A. Hameri, Ü. Tedre)
A1a7.Üts sann, sada akõnt seen? Puuriit
Rõu 1957 (E. ja H. Tampere)
Prn, Rõu - 2 var.
A1a8.Üks saun ja sada akent pääl? Pinu
Rei 1889 (P. Reikmann)
A1b1.Üks vana saun, sada akant? Puuriit
Kod 1923 (L. Tikk)
A1b2.Vana sann ja sada akand iin? Puuriit
Võn 1958 (G. R. Sordla)
A1c.Uus sann, sada akent? Puuriit
KJn 1898 (C. Sööt)
KJn, Trt - 2 var.
A1d1.Väike sann, sada akand? Puuriit
Räp 1895 (R. J. N. Org)
Sim, Räp - 2 var.
A1d2*.Väikene sannakene, sada akend sisen? Kinnas
Urv 1890 (J. Teder)
Kuu, Urv - 2 var.
A1e.Suur sann, sada akand? Puuriit
Võn 1909 (J. Moodis)
A1f*.Sann ja sada akand iin? Puuriit
Ran 1964 (A. Tamm)
Vln, Ran - 2 var.
A1g.Sannal sada akõnd? Korv
Se 1930 (A. Põhi)
Trt, 2Se - 3 var.
A1h.Ise saunasuurune, aga sada akent sees? Puuriit
Lai 1952 (anon)
A1i.Üks saun ja sada akent, ise üstku puupinu? [Puupinu]
Pee 1952 (V. Taim)
A1j.Üks saun, sada akna, aga ühestki valget ei paista? Sõrmkübar
Jõh 1889 (P. Paurmann)
A2a.Üks saun, tuhat akent? Haupinu
HJn 1888 (N. Jegorov)
HJn, Mih - 2 var.
A2b.Veikene saunahurtsik, [tuhat] akent ees? Sõel
Vi 1921 (A. Martinson)
A3*.Üts sann, sada ust? Olõkubu
Se 1935 (P. Külaniit)
Amb v. JMd, 2Vän, Se - 4 var.
Pet. ELA 49
A4.Üts sann, sada läpe? Sõrmküpär
Krl 1910 (H. Ojansuu)
Krl, Har - 2 var.
E EM 166 (1599); E EM2 143 (2080)
A5a1.Üits sann, sada auku? Puuriit
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
Nrv, Rak, Trv, Ote - 4 var.
E EM 165 (1598); E EM2 143 (2079)
A5a2*.Üks saun ja sada auku? Süld puid
Tt dat-ta (anon)
Trt, Tt - 2 var.
Wied. 291
A5b.Saun õues, sada auku selgas? [Lahendus puudub]
Kse 1889 (K. Karu)
Vrd. 1878D6b1
A6a1.Üts sann, sada paia? Korv
Se 1928 (E. Põllula)
4Se - 4 var.
A6a2.Üts sann ja sada paia? Korv
Se 1936 (A. Raadla)
A6b.Sannal ommõ sada paia? Korvi mulgu
Se 1934 (F. Paloots)
B1a*.Üks saun, sada akent, üks tuba ja tuhat akent? Sõrmkübar
Pee 1928 (R. Viidebaum)
Pee, Hps, Tor, 2Trv - 5 var.
B1b.Üks tuba ja tuhat aket, üks saun ja sada aket? [Lahendus puudub]
Käi 1939 (E. Ennist)
B2.Üks saun, sada akend, üks tuba, tuhat ust? Puuriit
Pil 1890 (J. Bock)
C1a.Üks tuba, tuhat akent? Pinu (puuriit)
Mih 1888 (H. Perkson)
Amb, JJn, Rap, Mih, Var, Tõs, Hls, Vil, 2SJn, KJn, Pil, Trm, MMg - 14 var.
E EM 167 (1611); E EM2 144 (1094)
Vrd. 2731
C1b.Üks tuba ja tuhat akent? Haopinu
Tõs 1952 (U. Kolk)
Tõs, Vän, Pär, Tt - 4 var.
• Mötleja 9 ja 52 (32)
C2*.Üks tuba, sada akent? Puuriit
Plt 1895 (M. Luu)
Nrv, Tõs, Plt - 3 var.
C3*.Uus tuba, uksi ja aknaid täis? Puupinu
VMr 1890 (K. V. Lurich)
VMr, Tor - 2 var.
Vrd. 2573M1a*
D1.Üts tarõ, tuhat akõnd seen? Puuriit
Rõu 1891 (A. Jennes)
D2.Üts tarõ, sada aknat? Märss
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
2Se - 2 var.
D3.Üts tarekene, sada pajakest? Sõrmküpär
Hel 1889 (G. Habicht)
E1a*.Üks maja, sada akand? Puuriit
MMg 1887 (K. Pedak)
Vai, Iis, 3Prn, Kod, MMg, Äks, TMr, 2Ote, Kan - 12 var.
E1b.Väike maja, sada akend? [Lahendus puudub]
Tln 1928 (Sommer)
E1c.Vahtsõnõ maja, sada akõnd seeh? Korv
Se 1934 (A. Kits)
E2.Üks maja, tuhat akent? Puuriit
Kod 1939 (A. Univere)
Tln, KJn, Kod, Trt, Rõu - 5 var.
F1*.Üts ait, sada akend? Tsirgupuur
Rõu 1894 (A. Assor)
Noa v. Hii, Hls, Ote, Kan, Urv, 5Rõu, Plv - 11 var.
E EM 162 (1562); EkÕ 11; E EM2 140 (2029)
F2.Üts ait, sada lävve? Puuriit
Vas 1902 (J. Jakobson)
Vrd. 2747
F3.Üks ait, tuhat auku sees? Puuriit
Trt 1930 (M. Sika)
G1.Üks mõis, sada akent? Sõrmkübar
Kir 1992 (A. Kiho)
Kir, Phl - 2 var.
G2.Üks mõis ja tuhat akent? Puuriit
PJg 1893 (M. Reimann)
H.Üts härbal, sada akõnt? Puuriit
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
I.Üks onn ja sada ust? Sipelgapesa
Kad 1969 (M. Proodel)
J1.Üks hoone, [sada] akent? Puupinu
Koe 1927 (A. Jürgen)
J2.Üks hoone ja tuhat aknat? Puupinu (puuriit)
Amb 1894 (J. Tannenthal)
K.Üks laut, sada akna? Puuriit
Iis 1955 (R. Viidalepp)
L1*.Üks linn ja tuhat akent? Sõrmkübar
Rei 1889 (P. Reikmann)
Hlj, Rei, Har - 3 var.
Metstak 10 ja 32 (43); Metstak2 17 ja 19
Vrd. 2688
L2.Üts liin, sada mulku? Haoriit
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
M.Üks sein, sada akent? Puuriit
Hlj 1894 (J. A. Rehberg)
Hlj, Se - 2 var.
N*.Üts akõn, sada auku? Puusüld
Se 1929 (A. Gehrke)
Rkv, Vil, Se, As - 4 var.
E EM2 140 (2030)
O.Sandil sada auku, saunal [sada] akent? Kivisüld; puusüld
KJn 1870 (J. Tiedemann)
P1a.Üks sant, sada sitaauku? Saunakeres
Puh 1988 (E. Kalmre)
Hls, Hel, Puh - 3 var.
Vrd. 2644
P1b.Üts sant, sada sitamulku? Puuriit
Kan 1896 (J. Ots)
Ran, San, Kan - 3 var.
Vrd. 2762
P1c*.Sant, sada sitamulku? Puuriit
San 1888 (K. Gross)
San, Har - 2 var.
P2a*.Üks sant, sada auku? Sõel
Pst 1936 (L. Köögardal)
Rkv, Pst - 2 var.
P2b.Üits sant, sada mulku? Puuriit
Ote 1889 (V. Vaher)
Ote, Kan, Plv, Se - 4 var.
P3.Üts sant, sada aknad? Sarjapõhi
Võn 1895 (J. Moodis)
Trv, Võn, 2Räp - 4 var.
Q.Üits saks, sada auku? Sõgel
Trv 1897 (J. Vaine)
Vrd. 2671B
R+.1) Üks suu ja sada akent? Sõel
Ris 1888 (J. Truusmann)
2) Üks uks, sada akent? Korv
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, Ris, Saa, Pal, Trt, Võn, Ote - 7 var.
E EM2 62 (673)
Sa1.Üks sann, sada lävve, tuhat tuulõmulku? Puuriit
Vas 1887 (H. Prants)
• Meelej. nr. 50 (1887) 399 (42)
Sa2.Üts sann, sada akand, tuhat tuulimulku? Puuriit
Tt dat-ta (anon)
Sb.Üts sann, sada mulku, tuhat tuulejoosumulku? Puuriit
Urv 1887 (J. Paap)
E EM 166 (1600); E EM2 144 (2081)
Sc1*.Üits sann, sada akend, tuhat tuulejoosengut? Puuriit
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Puh, Ote, San v. Urv - 3 var.
Sc2.Üits sann, sada lävve, tuhat tuulejoosengut? Puuriit
Ote 1888 (V. Vaher)
Sd.Üts sann, sada akõnd, tuhat tuulõjoosikut? Puuriit
Rõu 1896 (H. Treu)
2Rõu - 2 var.
Se.Üks saun ja sada akent, tuhat tuulejooksjat? Puuriit
Pal 1890 (H. Maasen)
Sf.Üits sann, sada akant, tuhat tuulelõõtsangut? Puuriit
Tt 1896 (A. Suurkask)
Sg.Üits sann, sada akent, tuhat tuulepuhavust? Puuriit
Ote 1895 (C. Lipping)
Sh.Üits sann, sada läppe, tuhat tuulepuhavust? Puuriit
San 1893 (J. Tammemägi)
Z1a1.Üts ait, sada akent, tuhat tuulejoosengut? Puuriit
Rõu 1936 (A. Raadla)
3Rõu, Vas - 4 var.
Z1a2.Üts ait, ütesä akend, tuhat tuulõjoosingut? Puuriit
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Z1b.Üts ait, sada akõnd, tuhat tuulõjoosikut? Puuriit
Rõu 1890 (M. Jennes)
Z1c.Üts ait, sada akõnd, tuhat tuulõjoosumulku? Puuriit
Vas v. Se 1903 (J. Sandra)
Z1d.Üks ait, sada akend, tuhat tuulelasengud? Puuriit
Plv 1886 (J. Melzov)
Z2.Üts ait, sada tuulemulku? Puuriit
Rõu 1898 (A. Suurkask)
T.Üts maja, tuhat paia, kõik omma tuule tuisata? Puuriit
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
Ua.Üts sant, sada sitamulku ja tuhat tuulejoosakut? Puuriit
Rõn 1909 (A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi)
Ub.Üks sant, sada auku, tuhat tuulejooksikut? Sari, kus tuulutati vilja
San 1966 (A. Hollo, P. Keldrimägi, R. Kotkas)
Uc.Üts sant, sada auku, tuhat tuulejoosumulku? Puuriit
Urv 1890 (A. Koort)
Ud.Üts sant, sada lävve, tuhat tuulejoosengut? Puuriit
Räp 1875 (J. Jagomann)
V.Uurimulku, aurimulku, tuha tuulõjoosengut? Puuriit
Plv 1910 (H. Ojansuu)
Kontam.: = 2272W
W.Üks sant, sada vammust, üks saun, sada akent? [Lahendus puudub]
Vil 1889 (R. Johanni)
Kontam.: = 2762O
Õ.Üts sant, sada mänteld, tuhat tuulelasengut? Kapstapää
Plv 1910 (H. Ojansuu)
Kontam.: = 2762N
Vrd.2721 2760
2723.ÜKS SELJALI MAAS, SEITSE SEGAVAD SEES? Leemekauss ja lusikad - 0+1+0+0 = 1 (4) var.
Kad 1897 (A. K. Kivi)
Metstak 12 ja 33 (77); Metstak2 26 ja 27
2724.[ÜKS] SIGA, [KAHEKSA] KÄRSA? Laud - 0 (4) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 166 (1601); E EM2 144 (2083)
Vrd.2676B1 2765
2725.ÜKS SIKK, [NELI] SARVE? Tuuleveski - 1+6+2+0 = 9 (27) var.
A.Üks sikk, [neli] sarve? Tuuleveski
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Rap v. Mär, Nis, KJn - 3 var.
E EM 166 (1602); Pet. ELA 49; E EM2 144 (2084); Jürisson 190 (9); Metstak2 22
B1.Üks härg ja neli sarve? Tuuleveski
Kad 1888 (J. Linkstein)
B2.Hall härg ja neli sarve? Tuulik
Rei 1889 (P. Reikmann)
B3.Hall härg, neli sarve, sööb valged toitu? Veske
Pär 1902 (J. J. Pulst)
C.Üks neitsit, neli sarve? Herkli tegemise pink
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Jõh, Jäm - 2 var.
Vrd. 2757
D.Üks jalg all, händ läbi põlvede, neli sarve pääs? Tuulik
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
E EM2 141 (2043)
Kontam.: = 657Y
Vrd.1164 1890 2361 2369 2666 2667 2669
2726.ÜKS SULANE TEENIB KAHTE PEREMEEST? Sahklusikas - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
VMr 1890 (J. Reise)
Vrd.vs: EV 3026B
2727.ÜKS TAMM, KAKSTEIST HARU, IGAS HARUS NELI PESA, IGAS PESAS SEITSE MUNA, IGAL MUNAL ISE NIMI? Aasta - 12+160+85+71 = 328 (576) var.
A1a1*.1) Üks tamm, kaksteistkümmend haru, iga haru otsas neli pesa, iga pesas seitse muna (Ein Stamm, zwölf Sprossen, an jeder Sprosse vier Nester, in jedem Neste sieben Eyer)? Das Jahr mit Monathen, Wochen und Tagen
Tt 1732 (A. Thor Helle)
2) Üks tamm, [kaksteist] haru, igas haru peal neli pesa, igas pesas [seitse] muna? Aasta
PJg 1891 (M. Reimann)
Tln, Vig, PJg, Hää, Tt - 5 var.
• Helle 371 (117); Hupel 121; Willmann 174 (107); Lönnrot 163; Nörmann 36 ja 55 (74); Körber VRMK 40 (20); Tõn. LLr 31 (11); KAH EKAl 162 ja 164 (111); Rätsep Koduk. 79; Kmpm. Kõ 55; Elken3 50; Jürjens 36
A1a2.Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli pesa, igas pesas seitse muna? Aasta
Vai 1936 (M. Tarum)
2Vai, Iis, Lüg, Rak, JJn v. Koe, Tür, 3Kuu, 3Tln, Jür, Kir, Käi, 2Kär, Jäm, Tõs, Pär, Hää, Trv, SJn, Plt, Ksi, Lai, Pal, Kod, Trt, Nõo, Ran, 2Ote, Vlg, Urv, Har, 2Rõu, Se, Tt - 41 var.
Bachman-Vilbok II 127; Aver-Alttoa (1963) 150; Maanso-Ordlik-Rukki IV3/II 21 (7)
A1a3.Üks tamm, kakstõiskümme haru, egäh haruh neli pesä, egän pesän seetse muna? Uasta
Kod 1888 (J. Liiv)
Vi, Kad, Sim, Amb v. JMd, Pai, HJn, Kos, HMd v. Ris, Mih, Lih, Rei, Kär, Tõs, PJg, 2Vän, Tor, Prn, Hää, Saa, Trv, Vil, SJn, Ksi, 3Pal, Kod, Äks, TMr, Trt, Võn, Nõo, Ran, 2Ote, Rõu, 2Se, Tt - 40 var.
Kmpm. KLr 52; Kmpm. KLr I4 60 (96); Huvit. II3 175 ja 248 (14); Nugis 295 ja 315 (240)
A1a4*.Üks tamm ja kaksteist haru, igan harun neli pesa, igan pesan seitse muna? Aasta
Trv 1962 (L. Briedis)
Lüg, Kuu, Vän, Trv, Trt, Kan, Se - 7 var.
A1a5*.Tammõl katstõistkümme harro, õgah haroh nelli pessä, õgah pesäh säidse munna? Aastak - [kaksteist] kuud, kuus [neli] nädalat, nädalas [seitse] päeva
Se 1912 (S. Duplevski)
Võn, Se - 2 var.
Huvit. V Lisa 19 (80)
A1a6*.Suur tamm, kaksteist haru, iga haru otsas [neli] pesa, igas pesas seitse muna? Aasta, kuud, nädalad, päevad
Vln 1942 (P. Alvre)
Mus, Vln, Se - 3 var.
A1a7+.Kasus üts tamm, tammõl om katstõistkümmend harro, egä haru pääl om neli pessä, egäh pesäh om säidse munna? Aastak
Se 1961 (E. Normann)
Aud, Se - 2 var.
A1a8.Üks tamm, [kaksteist] haru, igas harus on [neli] linnupesa, igas pesas [seitse] muna? Aasta
Sa? dat-ta (anon)
Wied. 291/2; ER Kal. (1885) 95 (15); E EM 166 (1605); Univer-Laurits IV 26; Okas 67; E EM2 144 (2087); E MM 17 ja 45 (263); Tammverk 14; Songi2 35; E MM3 14 ja 40 (266); E MM2 17 ja 48 (266); Raud KL III 214 (31); Raud VMj 214 (31); Säde nr. 77 ja 87 (1957) 4 (10); Metstak 27 ja 35 (263); Hennoste 38 (15); VJr 39 ja 40 (17); Metstak2 72
A1b*.Üks tamm, kaksteist haaru, igas haarus neli pesa, igas pesas seitse muna? Aasta, kuud, nädalad ja päävad
Koe 1939 (L. Priks)
Vai, 3Iis, Kad, 2VJg, Sim, 2Koe, As - 11 var.
A1c1*.Üts tamm, katstõiskümme ossa, egän ossan neli pesä, egän pesän säitse muna? Ajasta
Krl 1909 (A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi)
Jõe, Juu, Han, Hel, Kam, 2Rõn, San, 2Krl, 3Rõu, Räp, Vas, Võ-Se, 2Se - 18 var.
A1c2*.Üits tamm, tammel kaitstõistkümmend ossa, egan ossan neli pessa, egan pesan säidse munna? Aastaig, kuud, nädalad ja päivad
Ote 1888 (V. Vaher)
Ote, Räp, Se - 3 var.
A1d1.All orus kasvas tamm, siilik tamm ja sealik tamm, tammel kaksteist oksa, igas oksas [neli] pesa, igas pesas seitse muna? Aasta jaotus
Pee 1928 (R. Viidebaum)
Vrd. 2148A3a
A1d2.Tare taga tamm, tammel [kaksteist] oksa, igal oksal neli pesa, igas pesas seitse muna? Aasta
Vil 1889 (F. Kuhlbars)
A1d3.Tamm Tallinnas, [kaksteist] haru, igal harul [neli] pesa, igal pesal [seitse] muna? Aasta, kuud, nädalad ja päevad
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
E EM 149 (1414); E EM2 129 (1852)
A2a1*.Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli pesa, igas pesas seitse muna, igal munal ise nimi? Aasta
Saa 1930 (A. Räägel)
JJn, Kuu, Jõe, Tln, Lä, Kir, 2Krj, Kär, Kaa, Pöi?, Tõs, Tor, Pär, Saa, Hls, 2Trv, Vln, Vil, 2KJn, Lai, Võn, Kam - 25 var.
Mihkla-Parlo-Viidebaum I 96 (30); Viidebaum-Parlo-Mihkla 96 (30); Mihkla KlL 75 (28); Vih. (1950) 82 ja 83 (28); Kõrgesaar-Lahi II 18 ja 19; Aleksejeva IV 94 (6); Belskaja-Aleksejeva VI 32 (7); Randmäe-Sprenk III 74 (2); Belskaja-Aleksejeva VII4 32 ja 173 (7)
A2a2*.Üts tamm, katstõiskümme harro, egan haron neli pessä, egan pesän säidse munna, egal munal esi nimi? Aasta
Kan 1937 (H. Keem)
Sim, Koe, Tür, Kse, Mar, 2Vil, 2SJn, 2Ksi, Kod, MMg, Kan - 14 var.
A2a3*.Üks tamm, kaksteistkümme haru, igal harul neli pesa, igas pesas seitse muna ja igal munal ise nimi? Aasta, kuud ja päevad
Pee 1894 (O. J. M.)
Pee, PJg, Vil, Pal - 4 var.
A2a4*.Üks tamm, kaksteistkümme haru, iga haru peal neli pesa, igas pesas seitse muna, igal munal isi nime? Aastad, kuud, nädalid ja päävad
SJn 1890 (H. Kuresson)
Koe, Vig, Vän, Tor, SJn, Tt - 6 var.
• Mötleja 10 ja 52 (36); EkÕ 22
A2a5*.Ühel tammel kaksteiskümend haru, igas harus neli pesa, igas pesas seitse muna, igal munal ise nimi? Aasta oma jägudega
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
VMr, Jäm, Tor - 3 var.
Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 24 ja 26 (1); Loorits VrP 24 ja 26 (1); Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (1); Selmet V (1946) 144 (9); Pioneer nr. 11 ja 12 (1949) lk-ta; Aben 70
A2a6*.Suur tamm, kaksteistkümme haru, igal harul neli pesa, igas pesas seitse muna, igal munal ise nimi? Aasta, kuu, nädal, päev
Urv dat-ta (V. Halop)
Amb v. JMd, Var, Urv - 3 var.
A2a7.Üks tamm, kaksteistkümmend haru, igal neli linnupesa, igas pesas seitse muna sees, igal munal isi nimi? [Üks] aasta, [kaksteist] kuud, kuus neli nädalid, nädalis [seitse] päeva
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
A2a8.[Kaheteistkümne] haruline tamm tare taga, igal harul [neli] linnupesa, igas pesas [seitse] muna, igal munal ise nimi? Aasta, kuud, nädalad, päevad
Vil 1895 (H. Niggol)
A2b*.Üits tamm, kaitstõistkümme hargu, egän harun neli pesä, egän pesän säidse muna, egäl munal esi nimi? Aastak
Puh 1889 (D. Arak)
2Puh, San - 3 var.
A2c*.Ühel tammel kakstoist haara, igas haaras neli pesa, igas pesas seitse muna, igal munal ise nimi? Aasta, kuud, nädalad ja päevad
Jõe 1948/53 (G. Vilbaste)
Vai, Kad, Jõe, Hag, Muh - 5 var.
A2d1*.Üts tamm, kaitstõiskümmend ossa, iga ossa pääl neli pessa, igan pesan säitse munna, igal munal isesugune nimi? Üts aasta
Rõn 1888 (A. Andrei)
Vai, 2Hel, Pst, Pil, Äks, Puh, Rõn, Kan, Rõu, Räp - 11 var.
Nurmik EK III 69; Vitka 36
A2d2*.Üts tamm, tammel katstõiskümme ossa, egän ossan neli pessä, egän pesän säidse munna, egäl munal esi nimi? Aasta, kakstõiskümme kuud, neli nädalit, säidse päivä ja päivi nime
Võn 1889 (T. Lätti)
Äks, Võn, Kam, Vas - 4 var.
A2d3.Taivan om üts tamm, tammõl om katstõiskümme ossa, egäh ossah om neli pessä, egän pesän säidse munna, egäl munal esi nimi? Aasta, kuu ja päävä
Rõu 1936 (A. Raadla)
A3a.Üks tamm, [kaksteist] haru, igas harus [neli] pesa, igas pesas [seitse] muna, iga muna ise kirja? Aasta, kuud, nädalad, päävad
KJn 1870 (J. Tiedemann)
A3b*.Üts tamm, katstõistkümme ossa, egal ossal neli pesä, egäl pesäl säitse muna, egal munal esi magu? Aasta, kuud, nädalad ja päevad
Kam 1891 (C. Komms, H. S.)
Võn, Kam - 2 var.
A3c.Üits tamm, kaitstõisku haru, egäl harul neli pesä, egän pesän seitse muna, üits egäst seitsmest kuldmuna? Aasta
Hls 1888 (P. Ruubel)
Vrd. 840K
A4*.Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli pesa, igas pesas seitse muna, igas munas kakskümmend neli poega? Aastaaead
LNg 1937 (E. Ennist)
Tür, LNg, Võn - 3 var.
A5a.Üits tamm, kaitstõistkümmend ossa, egän ossan neli pessä, egän pesän säidse poiga? Aasta, kuu, nädali
San 1888 (K. Gross)
A5b*.Üks tamm ja kaksteistkümmend haru ja igas harus on neli pesa ja igas pesas on seitse poega ja iga pojal on ise nimi? Aasta, kuud, nädalad ja päävad
Kos 1934 (L. Kukas)
Vai, Kos, Rõu, Se - 4 var.
Pioneer nr. 7 (1955) 24 (1)
A6a*.Üts tamm, [kaksteist] ossa, egal ossa pääl nelli pesä, egan pesän kuus munna? Aastaaig
Plv 1889 (J. Tamm)
Saa, Kod, Plv - 3 var.
A6b.Üts tamm, kaitstõistkümmend ossa, ega ossa pääl neli pesa, egan pesan kuus muna, egal munal esi nimi? Aasta
Puh 1889 (J. Loskit)
A6c.Üits tamm om keset merd, temäl om kaitstõistkümmend ossa, egän ossan neli pessä, egän pesän kuus munna, egän munan kolm rebu? Aasta, päeväd
Võn 1911 (J. ja M. Kärt)
Vrd. 1144B
A7*.Üks tamm ja kaksteistkümmend haru, igal harul neli oksa, igal oksal seitse lehte? Aasta, kuu, nädal ja päev
VMr 1891 (C. Mastberg)
VMr, Se - 2 var.
A8a.Üits tamm, kaitstõistkümmend ossa, igas ossas om üits pesa, igas pesas om seitse muna? Aastaarvud
Tt 1896 (A. Suurkask)
A8b*.Üks tamm, kaksteistkümmend haru, igas harus linnupesa, igas pesas seitse muna, igal munal isi nimi? Aasta, kuu ja päevad
Tõs 1890 (M. Kirikall)
Jõh, Tõs, Trm, Kan - 4 var.
A9.Üks tamm ja [kaksteist] oksa, igas harus üks pesa, igas pesas kuus muna, igal munal ise nimi? Kuud ja päevad
Pal 1891/2 (H. Maasen)
A10.Tamm katõtõiskümne haroga, õga haroh tsirgupesä, tsirgupessih viis muna? Tamm ommõ aestak, katstõiskümme harro omma kuu', õga tsirgupesäh viis muna, tuu ommõ kuupäävä
Se 1934 (F. Paloots)
A11*.Üks tamm, [kaksteist] haru, igas harus [seitse] pesa, igas pesas [seitse] muna? Aasta, kuud, nädalad ja päevad
Jõh 1888 (A. M. Saar)
Jõh, HMd, Jäm, TMr - 4 var.
A12.Üks tamm, kaksteistkümme haru, igal harul [neli] oksa, igal oksal seitse haru, igal harul üks pesa, igas pesas üks muna, igal munal ise nimi? Aasta, kuud, päevad
Tõs 1893 (J. Öövel)
Vrd. 1404
A13*.Üts tamm, neli ossa, egäl ossal üts pesä, egän pesän säedse munna, egäl munal esi nimi? Kuu, nädal ja päevad
Krl 1887/94 (J. ja P. Einer)
Krl, Tt - 2 var.
A14*.Üks tamm, [kaksteist] haru, igal harul [kolmkümmend] oksa, igal oksal [neli] pesa, igas pesas [seitse] poega? Aasta, kuud, nädalad, päevad
Hlj 1889 (J. A. Rehberg)
Hlj, Amb - 2 var.
A15.Üks tamm, kaksteistkümme oksa, iga oksa küles neli kukku? Aasta, kuu
San 1877 (J. Hurt)
E EM 166 (1606); E EM2 144 (2088)
A16+.1) Üts tamm, katstõistkümme ossa, egah ossah katstõistkümme pesä, egah pesäh kats munna? Läätsä
Se 1888 (H. Prants)
2) Üks tamm, kaksteistkümend oksa, igas oksas neli pesa? Aastaaeg
Nrv 1903 (M. Russmann)
3) Üks tamm, seitse haru? Nädalapäevad
Saa 1888 (P. Sitzka)
Nrv, Kos, Vig, Saa, Trm, Rõn, Har, 2Plv, Se, Tt - 11 var.
Pioneer nr. 2 (1964) 22
B1a*.Üits puu, kaitstõisku haru, egan harun neli pesa, egan pesan seitse muna? Aasta
Pst 1946 (A. Pikamäe)
Jõh, Sim, Kuu, Mär, Var, Kaa, Saa v. Hls, Hel, Pst, Trt, As, Tt - 12 var.
B1b*.Üts puu, katstõiskümme ossa, egä ossa pääl neli pessä, egän pesän säitse munna? Aasta, kuu, nädäli ja päävä
Ote 1891 (J. Jürgenson)
Jõh, Sim, Tln, 3Ote - 6 var.
St. Pet. Mon. (1805) 64 ja 251 (20)
B1c.Suure vällä pääl illus puu, puul [kaksteist] ossa, egäl ossal [neli] pessä, egäl pesäl säetse munna? Aasta
Rõn 1889 (C. Berg)
B2a*.Üks puu, kaksteist haru, igal harul neli pesa, igas pesas seitse muna, igal munal ise nimi? Aasta
Hlj 1947 (E. Tarvel)
Hlj, 2Mih, Han, Pöi, Hel, Se - 7 var.
Eisen-Hiie 47
B2b.Üts puu, katstõiskümme ossa, egäl ossal neli pessä, egäl pesäl säidse munna, egäl munal esi nimi? Ajastaig, kuu, nätäl, päiv
Urv 1888 (G. Seen)
B3.Üks puu, kaksteistkümme oksa, igal oksal neli pesa, igas pesas seitse poega? Aasta, kuud, nädalad ja nädalapäävad
Tln 1940 (G. J. Kallus)
Jung 26
B4+.Üts puu, katsteistkümme harru, igas harus neli pessa? Aasta
Plv 1966 (O. Kõiva)
Tln, Rei, Lai, Plv, Se - 5 var.
C1*.Üks saar, kaksteistkümment haru, igas harus neli pesa, igas pesas seitse muna? Aast
Saa 1889 (J. Tuul)
Saa, Trv, Pst, Nõo, Ote, Krl - 6 var.
C2.Üts saar, katstõistkümmend harru, egäl harul neli ossa, egäl ossal säidse lehte? Aasta jautus
Ote 1889 (G. Wulff)
Meelej. nr. 37 (1887) 296 (59)
C3.Üits saar, mitu harru, igän harun esi pesä, igän pesän säidse munna? Aasta, kuu, päiva
Urv 1890 (J. Teder)
Urv, Tt - 2 var.
• CRJ KLr I7 140
C4.Üks saar ja kaksteistkümme haru, egän harun esi pesä, egän pesän esi munad? Aastad ja kuud
Pst 1936 (L. Köögardal)
D+.1) Üks mänd, [kaksteist] haara, igal haaral [neli] pesa, igas pesas [seitse] muna? Aasta, kuud, nädäläd ja päiväd
Jõh 1940 (E. Mets)
2) Üks taim, [kaksteist] haru, igas harus [neli] pesä, igäs pesäs [seitse] muna? Aasta
Kõp 1888 (V. Reiman)
Jõh, VJg, Kõp, Võn, 2Se, 2As - 8 var.
E1a1*.Üks tamm, [kaksteist] haru, igal harul [neli] pesa, igas pesas [seitse] muna, igal munal üks pool must, teine valge? Aasta
VJg 1984-1985 (S. Vaikvee)
Hlj, VJg, 2Kuu, Mär, Hää - 6 var.
Huvit. II 216 ja 224 (45)
Kontam.: = 1682C1a1*
E1a2.Üts tamm, tuul [kaksteist] ossa, õgah ossah [neli] pessä, õgah pesäh [seitse] munna, õgal munal [üks] puul valgõ, tõõnõ must? Aasta, [kaksteist] kuud, kuus [neli] nädalat, nädalas [seitse] p[äeva], päeval on öö ja päev
Se 1938 (J. Ilvik)
Kontam.: = 1682C1a2
E1b.Üks tamm, kaksteist haru, igal haarul neli pesa, igas pesas seitse muna, üks külg musta, teine valget, igal munal ise nimi? Aasta, kuud, nädalad, ööd-päevad
Sim 1938 (E. Lippus)
Kontam.: = 1682C1b
E2a.[Üks] puu, [kaksteist] oksa, igas oksas [neli] pesa, igas pesas [seitse] muna, igas munas [pool] musta, [pool] valget? [Lahendus puudub]
Har 1921/2 (P. Voolaine)
Kontam.: = 1682C2a
E2b.Üks puu, kakstoist haara, igäl haaral neli pesä, igäss pesäss seitse muna, igäl munal üks külg must, toine valge? Aasta, kuu, nädal ja ööpäev
Kuu 1980 (E. Lindström)
Kontam.: = 1682C2b
E3.Üks saar, kaksteistkümmend haru, igas harus neli pesa, igas pesas seitse muna, igal munal isi nimi, igal munal üks pool valge, teine must? Aasta, kuud, nädalid ja päevad
Rap 1895 (J. Reinthal)
Kontam.: = 1682C3
F1.Üits tamm, tammel om kaitstõiskümme ossa, igäl ossal om neli haru, igäl harul om kuus kullalehte ja säidsmes hellaleht? Aasta, [kaksteist] kuud
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Kontam.: = 840P1
F2.Üks tamm, tammel [kaksteist] haru, igal harul [neli] pesa, igas pesas [kuus] muna ja kuldleht? Aastaaeg
Pil 1888 (S. Käär)
Kontam.: = 840P2
Vrd.2719
2728.ÜKS TEEB TIMP-TAMP, TEINE TEEB TIMP-TAMP, KOLMAS TEEB TIMP-TAMP, NELJAS TEEB TIMP-TAMP, VIIES TEEB KARVIUH? Hobune - 6+124+64+47 = 241 (326) var.
A1a*.Üks tuleb tümm-tümm, teine tuleb tümm-tümm, kolmas tuleb tümm-tümm, neljas tuleb tümm-tümm, viies tuleb taga viuh? Hobune
Muh 1949 (S. Lätt)
Vll, Jaa, Pöi, 4Muh, Urv - 8 var.
Nurmik I 36; Käis EV I4/I 40; Käis EVÕ I 53
A1b*.Üks tieb tümm-tümm, teine tieb tümm-tümm, kolmas tieb tümm-tümm, neljäs tieb tümm-tümm ja viies tieb karviuhti? Hobune
Kuu 1976 (A. Kask)
JJn v. Koe, 3Kuu, 2Muh, San - 7 var.
A1c.Üks jookseb tümm-tümm, toine jookseb tümm-tümm, kolmas jookseb tümm-tümm, neljäs jookseb tümm-tümm, viies paneb viuh-vauh? Hobune
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
A1d.Üks paneb tümm, toine paneb tümm, kolmas paneb tümm, neljas paneb tümm ja viies paneb viuh-vauh? Hobune
Kuu 1899 (C. Salström)
A2.Üks tuleb tümma-tümma, teine tuleb tümma-tümma, kolmas tuleb tümma-tümma, neljas tuleb tümma-tümma, viies tuleb karviuhti? Hobune
Kuu 1935 (H. Huusman)
A3.Üks tege tümp-tümp, tõine tege tümp-tümp, kolmas tege tümp-tümp, neläs tege tümp-tümp, viies tege viuht? Hobene sõiten
Kan 1866 (J. Weitzenberg)
A4*.Üts tege tümba-tümba, tõne tege kah tümba-tümba, kolmas tege kah tümba-tümba, neljäs tege kah tümba-tümba, a viies tege karsiuh? Hopõn sõit
Se 1953 (O. Jõgever)
Urv, 2Se - 3 var.
A5.Üks tuleb tümps, teine tümps, kolmas tümps, neljas tümps, viies läheb karveuhti? Hobu
Sa 1867 (R. Kallas)
A6.Üks läheb tömm-tömm, teine läheb tömm-tömm, kolmas läheb tömm-tömm, neljas läheb tömm-tömm, viies läheb karviu? Hobune
Pöi 1891 (T. Kõrv)
A7.Üks läheb tömp-tömp, teine läheb tömp-tömp, kolmas läheb tömp-tömp, neljas läheb tömp-tömp ja viies teeb karsiuhtik? Hobune jookseb
Khk 1898 (T. Sömer)
A8.Üts tulõ tumm-tumm, tõõnõ tulõ tumm-tumm, kolmas tulõ tumm-tumm, neläs tulõ tumm-tumm, viies tulõ karviuht? Hobõsõ jala tulõva tumm-tumm ja hand tulõ karviuht
Se 1941 (A. Saar)
A9.Üks ütleb timm-timm, teine ütleb timm-timm, kolmas ütleb timm-timm, neljas ütleb timm-timm, viies sihva-sahva? Hobune
KJn 1870 (J. Tiedemann)
A10*.Üks tieb timp-timp, teine tieb timp-timp, kolmas tieb timp-timp, neljas tieb timp-timp, viies tieb viuvipsti? Hobune
As 1993 (A. Korb)
Rak, VJg, Kuu, As - 4 var.
A11.Üks läheb tipp-tipp, teine läheb tipp-tipp, kolmas läheb tipp-tipp, neljas läheb tipp-tipp, viies lööb viuh-vauh? Hobune
Vän 1889 (J. Tammann)
A12.Üks teeb tamp-tamp, teene teeb tamp-tamp, kolmas teeb tamp-tamp, [neljas] teeb tamp-tamp, viies teeb karaveoh? Hobune
Pil 1888 (T. Sander)
PJg, Pil - 2 var.
A13a1*.1) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuh? Hobune
VMr 1890 (A. Elken)
2) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb krauhti? Hobuse jalad ja saba
Pil 1888 (S. Käär)
3) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb siuh-sauh? Hobune: hobuse saba, jalad
Trm 1896 (J. Soodla)
3Jõh, Iis, Kad, 3Sim, 2VMr, Amb, 3JJn, Koe, Pee, Tln, Jür, Rap, Nis, Kul, Mih, Rei, 2Krj, Pär, Saa, Hls, 2Pst, Kõp, SJn, 2KJn, Pil, 2Ksi, Lai, 2Pal, 3Trm, Kod, 3MMg, Äks, 3Trt, 2Võn, Puh, Rõn, Kan, 2Urv, Krl, Rõu, Plv, Räp, Tt - 63 var.
• Wied. 292; Kas. Talur. Kal. (1880) 43 ja (1881) 39 (24); ER Kal. (1884) 93 (13); E EM 166 (1608); E EM2 144 (2090); Taev-Mihkla 51; ÜÕÕ 41 (2); Kuut VI (1960) 116 (7); Pioneer nr. 4 (1962) 32 (18); Metstak 16 ja 33 (127); Hiie-Müürsepp IV/I 66; Metstak2 40 ja 43; Müürsepp-Viisimaa 59
A13a2*.Üits tegi timp-tamp, tõine tegi timp-tamp, kolmas tegi timp-tamp, neljas tegi timp-tamp, viies tegi karliuh? Hobõne sõitis, hand üleval
Räp 1962 (M.-A. Kadarpik, U. Kolk, E. Oja, I.-P. Padernik)
Jõh, Pal, Äks, Krl, Räp - 5 var.
A13b*.Üks läheb timp-tamp, teine läheb timp-tamp, kolmas läheb timp-tamp, neljas läheb timp-tamp, viies läheb karviuhti? Hobune
Koe 1931 (R. Viidebaum)
Koe, SJn - 2 var.
A13c*.Üks pand timp-tamp, teine pand timp-tamp, kolmas pand timp-tamp, neljas pand timp-tamp, viies pand parsiuhti? Hobune
Krk 1921 (E. Hiir)
Kos, Krk, Rõu - 3 var.
A13d*.Üks timp-tamp, teene timp-tamp, kolmas timp-tamp, nel'las timp-tamp, viies paneb kaviuh? Lehm
SJn 1889 (T. Köstner)
VMr, HMd v. Ris, SJn, Plt, TMr - 5 var.
A13e*.Üks teeb timp-tamp, teine, kolmas ja neljas teeb timp-tamp, viies teeb karasiuh? Loom heidab magama
HMd 1925 (M. Soosaar)
Kos, HMd, Trm, Ote - 4 var.
A13f.Üks teeb timp, teine teeb tamp, [kol]mas teeb timp, [nel]jas teeb tamp, viies paneb ka viuh? Hobuse [neli] jalga ja saba
SJn dat-ta (M. Kielas)
A14*.Üks teeb timps-tamps, teine teeb timps-tamps, kolmas teeb timps-tamps, neljas teeb timps-tamps, viies teeb kaviuh? Hobuse jalad ja saba
Tor 1888 (A. Martson)
Koe, Tor - 2 var.
A15*.Üks tegi timpa-tampa, tõnõ tegi timpa-tampa, kolmas tegi timpa-tampa, neläs tegi timpa-tampa, viies tegi viuh-võuh? Hobõsõ jala ja saba
San 1962 (H. Kukk)
Trm, Ote, 2San - 4 var.
A16*.Üks teeb timm-tamm, teine teeb timm-tamm, kolmas teeb timm-tamm, neljas teeb timm-tamm, viies teeb siuh? Hobune
Khn 1948 (J. Sulengo)
Lüg, Mar, Hii, 2Khn, Hls, Rõu, Plv, Räp - 9 var.
A17*.Üks teeb tipp-tapp, tõõne teeb tipp-tapp, kolmas teeb tipp-tapp, neljas teeb tipp-tapp, viies teeb aga karvuuhti? Hobune
Hel 1962 (T. Kaevando, L. Osjamets, R. Preisman)
Pöi, Hel, Ote, 2Kan - 5 var.
A18*.Üits tei timp-tomp, tõine tei timp-tomp, kolmas tei timp-tomp, nelläs tei timp-tomp, viies tei karviuhtigi? Hoben
Krk 1936 (M. Sarv)
Ans v. Jäm, Jäm, Krk - 3 var.
A19*.Üks tuleb timp-tämp, teine tuleb timp-tämp, kolmas tuleb timp-tämp, neljas tuleb timp-tämp, viies tuleb vihu? Hobune
Krj 1889 (V. Mägi)
Krj, Krj v. Mus - 2 var.
A20.Üts tege timba-tõmba, tõnõ tege timba-tõmba, kolmas tege timba-tõmba, neläs tege timba-tõmba, viies tege kurnäukst? Hobõsõ jala ja hand
Se 1888 (H. Prants)
A21*.Üts tege tõmba-tämba, tõine tege tõmba-tämba, kolmas ja neläs teevä niisama, viies tege viu-viuh? Hobese neli jalga ja hand (saba)
Räp 1889 (K. Tamberg)
A22.Üts tege tümbä-tämbä, tõõnõ tege tümbä-tämbä, kolmas tege tümbä-tämbä, neläs tege tümbä-tämbä, viies tege karviuh? Hobõnõ
Se 1937 (A. Reinola)
A23.Üts lüü tümm-tämm, tõne lüü tümm-tämm, kolmas lüü tümm-tämm, neljäs lüü tümm-tämm, viies lüü viu ja vopst? Hobõnõ sõidab tiid pitte ja lüü sabaga
Se 1937 (P. Tammepuu)
A24.Üits teeb tink-tänk, tõine teeb tink-tänk, kolmas teeb tink-tänk, nelläs teeb tink-tänk, viies teeb viuh-väuh? Hobese jala ja händ
Hls 1891 (J. Riiet)
A25.Üts, tõine, kolmas, neljas tege tikk-tokk, viies tege virvihud? Hobune
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
A26.Üks lööb tiks-taks, teine lööb tiks-taks, kolmas lööb tiks-taks, neljas lööb tiks-taks, viies paneb ära parsiuhti? Lehm
Vil dat-ta (H. Leoke)
A27+.Üks teeb tim-tamp, tõine teeb timp-tump, kolmas ja neljas teevad timp-tamm, viies teeb karviuh? Hobone jookseb ja viskab saba
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, Ans - 2 var.
A28.Üts tege pimp-pamp, tõne tege pimp-pamp, kolmas tege pimp-pamp, neläs tege pimp-pamp, viies tege karviaht? Hobene
Võn 1889 (T. Lätti)
A29+.Üts tege sumpa-sampa, tõõnõ tege sumpa-sampa, kolmas tege sumpa-sampa, neläs tege sumpa-sampa, viies tege viuh? Hobõsõ jala' ja hand
Se 1929 (V. Savala)
Kuu, Har, Se - 3 var.
A30+.1) Üks teeb kõmm-kõmm, teine teeb kõmm-kõmm, kolmas teeb kõmm-kõmm, nel'las teeb kõmm-kõmm, viies teeb karviuhti? Hobuse jalad ja saba
Hlj 1890 (K. Leetberg)
2) Üks teeb kimp-komp, teine teeb kimp-komp, kolmas karjuhh? Hobune
Tõs 1942 (T. Saar)
Hlj, VJg, Kuu, Kul, Khk, Kaa, Tõs, Tor, Plt, Vas, Vas v. Se - 11 var.
A31*.Üks tuleb komp-komp, teine tuleb komp-komp, kolmas tuleb komp-komp, neljas tuleb komp-komp, viies tuleb parviuhti? Hobune
Vll 1960 (A. Sepp)
Vll, Pil - 2 var.
A32*.Üks läheb kop-kop, teine läheb kop-kop, kolmas läheb kop-kop, neljas läheb kop-kop, viies läheb viuhtik? Hobuse jalad ja saba
Kaa 1889 (D. Jakson)
Kaa, San, Räp - 3 var.
A33.Üks tiib kimp-kamp, tõene kimp-kamp, kolmas kimp-kamp, neljäs tiib kimp-kamp, viies tiib viuh? Hobune
Kod 1942 (S. Tanning)
EMrd IV 309 (194)
A34*.[Üks] tiib kompa-kampa, [teine] tiib kompa-kampa, [kolmas] tiib kompa-kampa, [neljas] tiib kompa-kampa, [viies] tiib viuh-vauh? Hobune
Kod 1887 (S. Käär)
Vil, Kod - 2 var.
A35.Üks tuleb kapelt-kapelt, tõine tuleb kapelt-kapelt, kolmas tuleb kapelt-kapelt, neljas tuleb kapelt-kapelt, viies tuleb viuh ja viuh? Hobune, neli on jalad, viies saba
Kär 1890 (T. Jank)
A36.Üks tegi limp-lomp, teine tegi limp-lomp, kolmas tegi lump-lomp, neljas tegi lump-lomp, viies tegi karaviuh? Hobuse jalad ja saba
JJn 1897 (J. A. Rehberg)
A37*.Üks tinga-tonga, tõine tinga-tonga, kolmas tinga-tonga, neljas ka tinga-tonga, viies vihv-vihv, varastab võinapakse ära? Hobene ja vars
Pst 1889 (H. Henno)
2Pst - 2 var.
B*.Üts tege komba-kamba', tõõnõ tege komba-kamba', kolmas tege komba-kamba', neläs tege komba-kamba'? Hobõnõ
Räp 1953 (S. Kaarheit)
Vai, Puh, Räp - 3 var.
C.Kaks esimest teevad timpa-tampa, kaks tagumist teevad timpa-tampa, üks teeb viuh-viuh? Hobune
PJg 1939 (L. Ojaäär)
D.Kaks teeb tipa-tapa, kaks teeb kipa-kapa, kolmas teeb karviuhti? Hobune
Ta 1932 (L. Zirk)
E1.Üks teeb timp-tomp, teine teeb timp-tomp, kolmas teeb karaviuh? Hobune
VMr 1895 (V. Rosenstrauch)
Tander 39; Nurmik EKÕr 84
E2.Üks tieb mukõr-makõr, tõine tieb nikõr-nakõr, kolmas viuh? Paela tehasse
Khn 1948 (S. Lätt)
F.Üks ütleb timmi-tamm, teine ütleb timmi-tamm, viies paneb ära portseuh? Lehm
Vil dat-ta (H. Leoke)
G.Üks tuleb tümm-tümm, teine tuleb tümm-tümm, kolmas tuleb tümm-tümm, neljas tuleb karviuh? Hobused rehepeksul
Krj 1939/40 (O. Jõgi)
Krj, Muh - 2 var.
H.Üts tege tipa-tapa, tõne tege tipa-tapa, kolmas tege tipa-tapa, viies tege viuuu? Hobõne
Rõu 1936 (A. Raadla)
Kmpm. KLr I8 35; Kmpm. EL I9 63
I1a*.Neli tükki juoksevat timp-timp, viies tiep viu-viu? Hopone
Lüg 1938 (H. Reitsnik)
Lüg, Trv - 2 var.
I1b*.Neli teevad timp-tamp, viies lööb karsäuti? Hobune
Plt 1895 (T. Kukk)
2Hlj, VMr, Kos, Trv, 2Plt, Pal, Kan, Plv - 10 var.
Praakli III 92
I1c.Neli ütleb timp-tamp, viies ütleb viuh-vauh? Hobune
Lai 1904 (J. Ermann)
I2*.Neli tükki teeva timpa-tampa, viies tege karviuh? Hobune sõit
Ote 1888 (H. Nugin)
3Iis, Rak, VMr, Amb, Mih, Vän, Tor, Lai, Trt, Ote - 12 var.
Ol. Lisa nr. 15 (1888) 239 (9)
I3*.Neli teevad timba-tamba, viies karviuh? Hobuse jalad ja saba
Pst 1891 (J. Leppik)
PJg, Pst - 2 var.
I4*.Neli tükki tegevat trimp-tramp, viies see tiib viuh-vauh? Hobune huiskap hända
Phl 1938 (P. Palmeos)
Phl, Hel - 2 var.
I5+.Neli teevad tipp-tapp, viies viskab viuh-vauh? Lehm
Lai 1890 (A. Sommer)
Kuu, Lai, Äks, Kan, Vas - 5 var.
I6.Neli käüvat pimm-pamm, viies käü vihv-vahv? Hobuse jalat ja sapa
Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
I7+.1) Neli käivad komba-kamba, viies vitsutab sihva-sahva? Hobune
Tt dat-ta (anon)
2) Nelli tege klimba-klomba, viies vinn-vonn? Hobese [nelli] jalga ja [viies] hand
Vas v. Se 1903 (J. Sandra)
Aud, Kod, Vas v. Se, 2Tt - 5 var.
I8*.Neli tükki timbutavad, viies tieb karviuhti? Hobose jalad ja saba
Jõh 1890 (N. Otto)
Jõh, Pil - 2 var.
J.Neli teevad timp-tamp, viies teeb mööga-määga, kuues teeb karvihti? Hobuse jalad, pea, saba
Lai 1897 (H. Asper)
K1*.Üks teeb timm-tamm, teine teeb timm-tamm, kolmas teeb timm-tamm, neljas teeb timm-tamm, viies teeb nook-nook, kuues teeb viuh-vauh? Hobu
Phl 1939 (E. Ennist)
Phl, Pal - 2 var.
K2*.Üks teeb timpa, teine timpa, kolmas timpa, neljas timpa, viies vihva, kuues kuhva? Hobune
Trv 1888 (H. Utso)
2Trv, Nõo, 2Puh - 5 var.
K3.Üks simm-summ, kaks simm-summ, kolm simm-summ, neli simm-summ, viies karviuh, kuues kummipea? Hobune
LNg 1895 (J. Prooses)
L.Neli teevad aset ja kaks teevad aset, viies teeb koravihu, kuus heidab magama? Koer
Amb v. JMd 1937 (anon)
Kontam.: = 1440K
Vrd.1416I12
2729.ÜKS TIISEL KAHE RATTAGA? M..., penis - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pil 1888 (S. Käär)
2730.ÜKS TUBA JA SEITSEKÜMMEND VIIS LAST SIES? Tikutoos - 0 (4) var.
T. Wiedemann (1892): omaloominguline tekst
E EM2 144 (2092)
Vrd.2571B 2692 2731
2731.ÜKS TUBA, KAKS AKENT? Silmad pias - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Amb 1889 (J. Ney)
Vrd.2722C1a 2730 2733A1a1
2732.ÜKS TULEB MAJALT MAALT, KATAB MERED, KATAB MAAD (EINER KOMMT AUS EINEM ANDERN LANDE UND BEDECKT DIE MEERE UND DAS LAND)? Der Schnee - 1+0+0+0 = 1 (23) var.
Sa 1814 (J. W. L. v. Luce)
• Beitr. III (1814) 113 (2a); Lönnrot 163; Neus 392 ja 390 (1); Ahlqvist 75; E EM 167 (1613); Sander 71 (15); E EM2 145 (2096); Täheke nr. 3 (1960) 5; SSTT 8; Hiie-Moks II 17; Hiie-Müürsepp III/II 21; Hiie-Müürsepp IV/I 134
2733.ÜKS UKS MINNA, VIIS KAMMERT KÄIA? Sõrmkinnas - 7+211+96+70 = 384 (621) var.
A1a1.Üts tuba, viis kammert? Sõrmkinnas
Hel 1889 (G. Habicht)
Pai, 2Tür, Kos, Juu, Han, Kär, Ans, Jäm, 2Kaa, 2Muh, Tor, 2Hel, Vil, Pal, MMg, Ote, Kan, Tt - 22 var.
• Helle 371 (119); Hupel 121; Willmann 174 (109); St. Pet. Mon. (1805) 64 ja 251 (18); Lönnrot 163; Ahlqvist 75; Körber VRMK 41 (21); Körber Uus ABDr 12 (5); Wied. 292; EPost. nr. 36 ja 37 (1882); E EM 167 (1612); KAH EKAl 162 ja 164 (113); E EM2 145 (2095); Laug. Vestr. 179 (13)
Vrd. 2731
A1a2.Üks tuba ja viis kammert? Sõrmkinnas
Käi 1938 (E. Ennist)
Kos, Käi, Tõs - 3 var.
Nörmann 36 ja 55 (75)
A1b*.Üks tuba, aga viis kambert? Sõrmkinnas
Nrv 1902 (M. Russmann)
Nrv, Kaa - 2 var.
A2a.Üks tare, viis kammert? Sõrmkinnas
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Hel, 2Trv, Ote, Plv - 5 var.
A2b.Üten taren viis kammerd? Sõrmkinnas
Pst 1889 (J. Henno)
A3a.Üks maja, viis kammert? Kinnas
Ris 1892 (J. Holts)
Jõh, Ris, Ote - 3 var.
A3b*.Üks maja ja viis kambrid? Sõrmkinnas
Ote 1937 (V. Lille)
2Ote - 2 var.
A4.Üks saun ja viis kamrid? Kinnas
Krj 1889 (V. Mägi)
Krj, Krj v. Mus - 2 var.
A5.Üks koda, viis kambred? Sõrmkinnas
Jür 1890 (K. Põldmäe)
Jür, Rap v. Mär - 2 var.
A6.Üts ait, viis kammerd? Sõrmkinnas
Rõn v. San 1889 (P. Roose)
B1a.Viis aita, üts lävi? Sõrmkinnas
Se 1924 (H. Jänes)
Vas, 7Se - 8 var.
B1b*.Viis aita, a üts lävi? Sõrmkinnas
Se 1938 (A. Tubli)
2Se - 2 var.
B2.Üts ait, viis lävve? Kinnas
Se 1934 (F. Paloots)
2Se - 2 var.
Vrd. 2747
B3.Kats lauta, kümme lävve? Sõrmuliste kindide kätte ajamine
Plv 1893 (J. Tobre)
B4a1.Viis kammerd, üts lävi? Sõrmkinnas
Ote 1889 (E. Brücker)
Pst, 2Ote - 3 var.
B4a2*.Üts lävi, viis kambret? Sõrmiline kinnas
Kan 1888 (J. Väggi)
2Kan - 2 var.
B4b.Üits lävi minna, viis kammert kävva? Sõrmkinnas
Ote 1895 (C. Lipping)
Rõn, Ote, Tt - 3 var.
B4c.Ütest lävest lätt sisse, viis kammerd käi läbi? Sõrmkinnas
Urv 1890 (J. Teder)
C1a1.Ütest ussõst lähät, viis kambrit kävvü? Sõrmkindad
Urv 1958 (A. Reigo)
C1a2.Ütest ussest minnäs sisse, käüväs kik viis kammert läbi? Sõrmiline kinnas
Hls 1888 (P. Ruubel)
C1a3.Ühest uksest minnakse, viies kambris käiasse? Kinnas
Jäm 1906 (H. Usin)
2Jäm - 2 var.
C1a4*.Ühest uksest sisse minna, viis kambri käia? Kinnas
Jõh 1960 (P. Kiiver)
Jõh, Iis - 2 var.
C1a5.Ühest uksest minna, viis kambert käia? Sõrmkinnas
Pal 1889 (M. Uus)
Iis, VNg, Sim, Pal - 4 var.
C1b1.Üks uks läheb sisse, viis kammert saab läbi käia? Sõrmkinnas
SJn 1889 (J. Tammann)
C1b2.Üks uks sise mennä, viis kambri läbi käüä? Sõrmkinnas
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
Kuu, Tln, Nõo - 3 var.
Terri 32 (2); Täheke nr. 7 (1960) 11 (5)
C1b3*.Üks uks minna, viis kambrit läbi käia? Sõrmkinnas
Tõs 1889 (M. Kampmann)
Tõs, Nõo - 2 var.
C1b4.Üks uks minna, viis kammert käia? Sõrmkinnas
Hää 1889 (E. Grant)
Vi, Vai, Jõh, 3Hlj, VJg, Sim, 3VMr, 2JJn, 4Kuu, Jõe, Tln, Kos, Kei, Vig, Kse, Phl, Krj, Tõs, PJg, Tor, Pär, Hää, 2Saa, 3Hls, Hel, 3Trv, 3Pst, SJn, KJn, Pil, Plt, 2Lai, Trm, Kod, MMg, 2Võn, Ran, Ote, Vlg, Rõu, Plv - 58 var.
Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (13); E EM 167 (1615); E EM2 145 (2099); ÜÕÕ 95 (11); Hiie-Moks II 78; Moks III 75
C1b5.Üks uks minna ja viis kammert keia? Sõrmkindad
LNg 1937 (E. Ennist)
Mar, LNg, Krj, Kam - 4 var.
C1b6.Üks uks on minna, viis kambrid käia? Sõrmkinnas
Hlj 1895 (A. Raid)
C1b7.Üts uss, viis kammert kävvä? Sõrmkinnas
San 1888 (P. Koolmeister)
Kad, San - 2 var.
C1c1.Üksainus uks viiel kambril? Sõrmkinnas
Nõo 1972 (A. Kivi)
C1c2.Üks uks viide kambrisse? Sõrmkinnas
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
C1c3.Üks uks viib viide kambri? Sõrmkinnas
Hlj 1947 (E. Tarvel)
Jõh, Hlj, Sim, 3Kuu, Se - 7 var.
Ainelo II-III 121/2; Meos III-IV 120
C1c4.Üks uks läheb viide kambri? Kinnas
Kaa 1872 (I. Kallas)
Kaa, Pil, As, Tt - 4 var.
Wied. 292; E EM 167 (1614); Univer-Laurits IV 26; E EM2 145 (2098); E MM 17 ja 45 (265); E MM2 17 ja 49 (268); E MM3 14 ja 40 (268)
C1c5.Ühest uksest lähteb viide kambri? Sormkinnas
Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
2Kuu - 2 var.
C1c6.Ühest uksest läheb viide kambri tee? Sõrmkinnas
Rap 1895 (J. Reinthal)
C1d1.Üks uks, viis kambrit? Kinnas
VMr 1890 (A. Elken)
2VMr, Tln, Phl, Rei, Hel, Pil, Rõu, Tt - 9 var.
• Helle 371 (119); Hupel 121; Lönnrot 163; Wied. 292; KAH EKAl 162 ja 164 (113)
Vrd. 2714
C1d2.Üks uks ja viis kambrit? Sõrmkinnas
Kad 1888 (J. Linkstein)
Kad, Phl, Rei, Emm, Hii - 5 var.
C1d3.Viis kambert, üks uks? Kinnas
Pst 1889 (H. Henno)
Pst, Kõp - 2 var.
C1d4.Viis kambert ja üks uks? Sõrmkinnas
Emm 1939 (E. Ennist)
Noa v. Hii, Rei, 2Emm - 4 var.
C2.Üks kamber, viis ust? Sõrmkinnas
Hlj 1888 (K. Leetberg)
Hlj, Pär - 2 var.
C3+.Üks uks minna, kuus kammert käia? Sõrmkinnas
Juu 1889 (P. Talts)
Juu, Ote - 2 var.
C4a1.Üits uss minnä, viis tuba kävvä? Sõrmkinnas
Hls 1889 (M. Ilus)
Nrv, Hls, Nõo - 3 var.
C4a2.Üks uks sisse minna, viis tuba läbi käia? Sõrmkinnas
Trm 1992 (M. Rosin)
C4a3.Ütest ussest lääb sisse, käub kik viis tuba läbi? Sõrmilist kinnast aets kättä
Hls 1891 (J. Riiet)
C4b1.Üks uks, viis tuba? Sõrmkinnas
Hää 1933 (M. Martinson)
2Hää - 2 var.
Metstak 9 ja 32 (33); Metstak2 12 ja 14
C4b2.Viis tuba, üks uks? Sõrmkinnas
Kuu 1939 (H. Martinson)
C5*.Üks tuba, viis ust? Sõrmkinnas
Plt 1891 (J. Reinthal)
Jäm, Plt - 2 var.
Is. Kal. (1879) 66 ja 68 (48)
C6*.Üks uks sisse minna, viis taret läbi käia? Kinnas
TMr 1889 (J. Tootsi)
TMr, Se - 2 var.
C7.Neli tarrõ, üts uss? Sukk
Har 1934 (K. Meho)
C8a1.Üks uks, viis aita? Sõrmkinnas
HJn 1888 (N. Jegorov)
C8a2.Üks uks ja viis aita? Kinnas
HMd 1925 (M. Soosaar)
HMd, Mih - 2 var.
C8b1.Viis aita, üks uks? Sõrmkinnas
Jür 1892 (K. Põldmäe)
Tür, Kuu, Jür, Vil - 4 var.
E EM2 154 (2261)
C8b2.Viis aita ja üks uks? Kinnas
LNg 1891 (G. Ollik)
Ris, LNg - 2 var.
C9*.Üks ait ja viis ust? [Lahendus puudub]
Ris 1937 (E. Ennist)
Ris, Khk - 2 var.
C10a.Viis lauta, üts uss? Kinnas
Lut 1894 (O. Kallas)
Rõn, Lut - 2 var.
• LMr 134 (235)
C10b.Viis talli ja üks uks? Sõrmkinnas
Mih 1938 (V. Eenveer)
C11+.Üts uss, viis tsulanat? Kinnas
Se 1949 (S. Lõhmus)
Tln, Tor, Ksi, Se - 4 var.
Da.Üks tuba minna, viis kambrit käia? Sõrmkinnas
MMg 1888 (A. Artis)
Db.Ühest kambrist mine sisse, viis kammert käia? Sõrmkinnas
Äks 1894 (J. J. Millert)
Dc.Üks kammer, viis tuba? Sõrmkinnas
Hel 1889 (H. Karolin)
Hää, Hel - 2 var.
E1*.Kümme kambrit, igas kambris pime mees korteris? Sõrmkinnas, sõrmed sees
Trm 1906 (M. Sild)
Trm, Kod - 2 var.
E2a1*.[Viis] kammert, igas kamris pime mees sees? Sõrmkinnas kääs
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
Amb, Kos - 2 var.
E EM 179 (1745); E EM2 154 (2262); Jürisson 196 (16)
E2a2.Viis väikest kambert, igas kambris püme mees? Sõrmed kindas
Jaa 1938 (A. Vinkel)
E2b.Viis kambrikest, igas istub pime mees? Kinnas
Pst 1888 (J. Jaakson)
E2c1.Viis kammert, igas kambris pime mees korteris? Sõrmkinnas ja käsi
KJn 1926 (S. Köögardal)
JJn, Sa, KJn, Kan, Krl - 5 var.
E2c2*.Viis kamrit ja igas kamres pime mees korteris? Sõrmed sõrmkindas
Lih 1968 (K. Salve)
VMr, Lih, Se - 3 var.
E2c3.Viis kammert, igas kamres üks pime mees korteris? Sõrmkinnas
Tor 1889 (C. Tults)
Hlj, Tor - 2 var.
E2d*.Viis pimedat meest, igalühel isi kammer? Sõrmed ja sõrmkinnas
SJn 1893 (J. Mein)
Trv, SJn - 2 var.
E2e.Viis pimet meest läävad, igaüks ise kambri? Sõrmed kinda sisse
Pst 1888 (J. Jaakson)
E2f.Pime tüdruk ja viis kammert? Sõrmkinnas
Lai 1926 (H. Nigul)
E3a*.Viis tuba, igas toas pime mees? Sõrmkinnas
Saa 1939 (I. Peetrimäe)
Sim, Saa - 2 var.
E3b.Viis tuba, igas tuas pime mees korteris? Kinnas
Hls 1893 (J. Stamm)
2Hls, KJn - 3 var.
E3c.Kus on viis tuba ja igas toas pime mees korteris? Sõrmkinnas
Nõo 1964 (A. Tosso)
E3d.Üits miis, viis pimmet tuba, egän toan üits pimme miis kortlen? Sõrmkinnas
Krk 1936 (A. Grünvald-Univer)
E3e*.Viis pimedat tuba, igasse tuppa läheb üks pime mees? Sõrmkinnas
Vil 1963 (E. Kukk)
Trv, Vil, Trt - 3 var.
E4.Viis tuba, viis kammert, igas kamris üks pime mees korteris? Sõrmkinnas
Pee 1927 (R. Viidebaum)
E5a1.Üks tuba, viis kambri, iges kambris pime mies? Sõrmkinnas
Kuu 1903 (J. Mikiver)
2Kuu, Pha - 3 var.
Vrd. 2648 2733E13a*
E5a2*.Üks tuba ja viis kammert, igas kambris pime mees? Kinnas
Saa 1930 (A. Räägel)
Tor, Saa - 2 var.
E5a3*.Üks tuba, viis kammert, igas kambris üks pime mees? Käsi sõrmkindas
Pil 1890 (J. Bock)
2Pil, Plt - 3 var.
E5a4.Üks tuba, viis kammert, igasse kambrisse läheb üks pime mees sisse? Käsi kindasse
Plt 1894 (M. Luu)
E5a5.Pime tuba, viis kambrit, igas kambris pime mees? Sõrmkinnas
Räp 1963 (M. Kotka, H. Rebane)
E5b1.Üks tuba, [viis] kambri, igas kambris pime mees kortelis? Sõrmkinnas kääs
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, Kuu, Tln, Vän, 2Plt, Äks - 7 var.
E5b2.Üks tuba ja viis kambrid, igas kambris pime mees korteris? Sõrmkinnas
Muh 1954 (O. Niinemägi, H. Tamm)
Käi, Muh - 2 var.
E5b3.Üks tuba, viis kammert, igas kambris üks pime mees korteris? Sõrmkinnas
KJn 1932 (J. Grauberg)
JJn, Pär, Trv, KJn, Tt - 5 var.
• Mötleja 11 ja 52 (38)
E5b4*.Üks tuba ja viis kammerd, igas kamres üks pime mees korteris? Sõrmkinnas
KJn 1889 (J. Saks)
Kos, Käi, Tor v. SJn, 2KJn - 5 var.
E5c+.Üks tuba, viis kammert, igas kambris pime soldat korteris? [Lahendus puudub]
Pär 1902 (J. J. Pulst)
Jäm, 2Tõs, Pär - 4 var.
E6a*.Üks maja, viis kammert, igas kambris pime mees? Sõrmkinnas
Trm 1889 (H. Mann)
Vai, 2Jõh, 3Trm, Trt - 7 var.
Ainelo II-III 73; Meos III 157
E6b1.Üks maja, viis kambrit, igän kambrin pime miis korterin? Sõrmkinnas
Kod 1937 (H. Tampere)
JJn, Vän, 3Hls, Krk, 2Trv, 2Pst, 3Vil, SJn, 3Lai, 3Kod, Rõu - 21 var.
Tõn. LPr 10 (1)
E6b2.Üks maja, viis kambrit, igas kambris üks pime mees korteris? Sõrmkinnas
Pil 1993 (A. Tuisk)
2KJn, Pil, Trt - 4 var.
E6c.Ümärik maja, viis kammert sehen, egän kamren om pimme miis kortlen? Sõrmkinnas
Krk 1892 (J. Hünerson)
E7a*.Üks maja, viis tuba ja igas toas elab pime mees? Sõrmkinnas
Prn 1970 (E. Maasik)
Jõh, Amb v. JMd, 2Prn, Tt - 5 var.
E7b.Üts maja, viis tuba, egän toan pime miis korterin? Kinnas
Har 1957 (O. Jõgever)
Hls, KJn, Har, Rõu - 4 var.
Lasteleht nr. 12 (1938) 190 (8); Belskaja-Aleksejeva VI 79 (13); Belskaja-Aleksejeva VII4 75 ja 173 (13)
E7c*.Pime maja, viis tuba, igas toas pime mees? Kinnas ja sõrmed
Ran 1939 (L. Kallas)
Kõp, Ran - 2 var.
E8.Viis maja, igas majas pime mees? Sõrmkindad
Hls 1893 (M. Kuum)
E9a.Üks talu, viis kammert, igas nurkas püme mees? Sörmed kindas
Mus 1978 (M. Rae)
E9b1.Üks talu, viis kambert, igas kambris pime mees korteris? Käsi sõrmkindas
Trm 1895 (E. J. Õunapuu)
Tõs, Trm - 2 var.
E EM 166 (1604); Bergm. 17 (5); E EM2 144 (2086); Jürisson 190 (10)
E9b2*.Üks talu, viis kammert, igas kambris üks pime mees korteris? Sõrmkinnas
Vän 1897 (E. Tetsmann)
Vän, Pal, Trt, Ote - 4 var.
E10*.Üks talu, viis tuba, igas toas pime mees korteris? Kinnas
Pöi 1953 (L. Verliin)
Pöi, Hls, Pal - 3 var.
Nugis 295 ja 315 (239)
E11*.Üks saun ja viis kambrid, igas kambris pime mees korteris? Sõrmkinnas
Muh 1949 (S. Lätt)
Pai, Muh - 2 var.
E12*.Üks tare, viis kammert, egan kamren pime mees korterin? Sõrmilise kinda mõistatus
Trv 1948 (U. Mägi)
Krk, Trv - 2 var.
E13a*.Üks uks ja viis kambrit, igas kambris pime sees? Sõrmkinnas
Emm 1939 (E. Ennist)
Käi, Emm - 2 var.
Vrd. 2733E5a1
E13b.Üks uks minna, viis kambrit käia, igas kambris pime mees korteris? Sõrmkinnas
Iis 1934 (H. Kiss)
E14+.Üks maja, neli tuba, igas tuas püme mees koltris? Sõrmkinnas
Kaa 1947 (V. Niit)
Amb v. JMd, Kaa, 2Trt - 4 var.
Fa.[Neli] teed, kümme meest? Labakindad
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 110 (985); E EM2 98 (1311)
Fb1.Üks tuba, aga selles toas on viis meest korteris? Labakinnas
KJn 1975 (A. Seep)
Fb2.Viis miist ühes kamres? Kinnas käes
Pst 1936 (L. Köögardal)
Fc.Viis kammert, igas kambris mees? Sõrmkinnas
Sim 1942 (H. Joonuks)
Fd.Üks tuba, viis kammert, igas kambris ise mees? Sõrmkinnas
Trm 1895 (S. Sommer)
Fe.Üts maja, viis kambrit, egan kambrin üts miis korterin? Sõrmkinnas
Rõu 1896 (H. Treu)
Ff.Viis meest lähavad tuppa, igaüks pöörab ise kambresse? Kinnast aetakse kätte
Vil 1892 (H. Pihlap)
Ga.Viis vendä lähtväd ühte aita? Käsi lääb kjõndasse
Khn 1948 (S. Lätt)
Vrd. 2528
Gb.Viis venda, egal vennal esi kammer? Kinnas
Pst 1935 (R. Viidalepp)
Lasteleht nr. 6 (1905) 96 (2); Kuhlbars 21 ja 27 (147); SSTT 12; Kuut VI (1972) 106 ja 111 (18); Metstak 9 ja 32 (34); Kivi-Roosleht I 27; Muhel PÜ 22 ja tagakaas; Metstak2 12 ja 14
Gc.Viis velle lääva kirikude, igaüts omast lävest? Kinnast aetes kätte
San 1895 (J. Kuldsep)
San, Tt - 2 var.
E EM2 155 (2270)
Gd.Viis velle lähvä ütest ussest sisse, egaüits lähäb ütte kambrede? Sõrmkinnast aetas kätte
Nõo 1893 (V. Grünstamm)
Vrd. 1973D1a2
Ge.Viis velle lääva ütest lävest sisse, egäl oma ait? Sõrmkinnas
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Ha.Üks maja, viis tuba, igas majas neiu sees? Sõrmkinnas
Kuu 1939 (H. Martinson)
Hb.Viis neitsid elavad ühes majas, aga igaühel oma kammer? Sõrmkinnas
Kir 1971 (M. Tuul)
Hc*.Neli neitsikest lääve ütest lävest sissi, egaüits esi kambresse? Sõrmkinnas käega
Trv 1890 (A. Rull)
Trv, Pst - 2 var.
I+.1) Üks tare, viis kammert, igaühe sees üks töömees? Kinnas
Trv 1889 (J. Käger)
2) Viis saksa lähävad ühest uksest sisse ja igaüks läheb oma tuppa? Sõrmkinnas aetas kätte
TMr 1889 (M. Napp)
2Kuu, Trv, TMr - 4 var.
J+.1) Üks tuba, viis torni? Sõrmkinnas
Pai 1894 (O. J. Siiun)
2) Üks suur ja viis veikest kambrit? Sõrmkinnas
Jõh 1964 (V. Rünne)
2Jõh, Pai, Kuu, Kse, Sa, Kaa, KJn, TMr, Krl - 10 var.
K1.Viis kambrit, igas kambris pime mees, üks ei tunne üht, teine teist? Sõrmkinnas ja sõrmed
Hlj 1899 (N. Traks)
Kontam.: = 2255Y1
K2.Üks tuba ja viis kambrit, igas kambris pime sant korteris, üks ei tunne ühte, teine teist? Sõrmed ja sõrmkindas
Juu 1890 (J. Trull)
Kontam.: = 2255Y2
2734.ÜKS VAAGEN, KÜMME KOOSTA? Rattarumm kodaratega - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Pöi 1888 (J. Trull)
E EM 163 (1575); E EM2 141 (2047)
Vrd.1431A1g
2735.ÜKS VAAT, KAHESUGUNE ÕLU? Muna - 18+275+151+87 = 531 (807) var.
A1a1.Üks vaat, kahtsugu õlut sees? Muna
Kuu 1891 (T. Uustalu)
Vai, 2Jõh, Jõh v. Iis, 2Hlj, Rak, VJg, VMr, Amb v. JMd, JJn, Pai, Tür, Ha, Kuu, Jõe, 2Kos, 2Rap, Nis, Vig, Mus, Vän, Tor, Hää, Krk, 2Trv, KJn, Pil, Plt, Ksi, Lai, Trm, 2Äks, Tt - 38 var.
• Helle 371 (122); Hupel 122; Willmann 175 (112); Lönnrot 163; Ahlqvist 75; Körber VRMK 41 (22); Körber Uus ABDr 12 (5); Wied. 292; KAH EKAl 163 ja 164 (116); Okas 81; Laug. Vestr. 179 (15)
A1a2.Üks vaat ja kahtesugu õlut sees? Muna
Tor 1889 (M. Tohv)
VMr, Jür, Kos, Hag, Nis, HMd v. Ris, Muh, Tor, Pal - 9 var.
A1a3.Üks voat, aga kahtesugu õlut sees? Kanamuna
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Nrv, Koe, Tt - 3 var.
• Nörmann 36 ja 55 (76)
A1a4.Üks voat, kakssugu õlut sees? Kanamuna
Amb 1890 (J. Freimann)
A1a5.Öks vaat, kahtasogo õle seäs? Kanamona
Phl 1889 (J. Mey)
A1a6.Üits vaat, kattesugust õlut sehen? Kanamuna
Krk 1936 (M. Sarv)
Pld, Krj, Tor, Hää, Krk, 2Hel, Vil, 2Lai, Pal, MMg - 12 var.
A1a7.Üits vaat, katesugust õlut sehen? Kanamuna
Krk 1892 (J. Hünerson)
Jõh, Tür, Jõe, Krk, Kõp, SJn, Pil, Plt, Lai - 9 var.
E EM 168 (1620); E EM2 145 (2105); Nugis 295 ja 315 (244); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (10)
A1a8.Üks voat ja kahtesugust õlut sees? Kanamuna
Hag 1889 (J. Luthverk)
Amb v. JMd, Pee, Hag, Lih - 4 var.
A1a9.Üks vaat, aga kahesugust õlut on sees? [Lahendus puudub]
Pöi 1897 (J. Prooses)
A1a10.1) Üks vaat, kahesugune õlu sees? Kanamuna
Ran 1895 (J. Palu)
2) Üts vaat, katõsugutanõ õlu sisen? Kanamuna
Plv 1889 (J. Tamm)
Jõe, HMd, 2Han, Kär, Pä, Tõs, Hel, Vln, Vil, Kõp, Äks, Võn, Kam, Puh, Ran, Ote, 3Kan, Rõu, Plv, Räp, Vas, As, eL - 26 var.
• Hupel 122; KlR4 53; Loorits VrP 25 ja 26 (30); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (30); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 164 (13); Taev-Mihkla 50; Pioneer nr. 11 ja 12 (1949) lk-ta (2); Meie aasta (1953) lk-ta (20); ÜÕÕ 45 (9); Säde nr. 4 ja 7 (1956) 4 (1); Leht 8 (8); Juhani-Tammoja 13 (8); Metstak 13 ja 33 (113); Krikmann 99; Leht VIII2 54 ja 56 (4); Nahkur 46/7 (10); Metstak2 32 ja 33
A1a11*.Üks vaat ja kahesugune õlut sees? Kanamuna
Pär 1888 (M. Lipmann)
Pär, Lai - 2 var.
A1a12.Üts vaadikõnõ, katõsugune olu sisen? Muna
Har 1889 (J. Pähn)
Har, Se - 2 var.
A1a13.Üks vaat, kahtesugu õlut? Muna
Ksi 1926 (P. Berg)
Pee, Jõe, Jür, Ris, Vän, Plt, Ksi - 7 var.
A1a14.Üits vaat ja katesugu õlut? Kanamuna
Hls 1930 (E. Sitska)
Hls, Tt - 2 var.
A1a15.Üks vaat, kahtesugust õlut? Kanamuna
MMg 1888 (G. Tenter)
Pöi?, MMg, 2Võn - 4 var.
A1a16.Üks vaat ja kahtesugu õlut? Kanamuna
Var 1933 (M. Jakobson)
A1a17.1) Üks vaat, kahesugune õlu? Muna
Saa 1891 (J. Tiitus)
2) Üts vaat, katõsugunõ olu? Kanamuna
Rõu 1890 (M. Jennes)
2Aud, 2PJg, 2Tor, 3Saa, 2Hls, Hel, 3Vil, Kõp, 2SJn, Pil, 2TMr, 2Trt, 2Võn, Kam, Nõo, Puh, 7Ote, 3Kan, 2Urv, Krl, Har, 2Rõu, 2Räp, 2Tt - 48 var.
A1a18.Üks vaat ja kahesugune õlut? Muna
PJg 1876 (J. Reinson)
2Tõs, PJg, Tor, Äks, Elv - 6 var.
A1a19*.Üits vaat, kattesugust õlut täüs? Kanamuna
Krk 1889 (J. Kuusik)
Krk, Pst, Trm, MMg, Trt, Vru - 6 var.
A1a20.Üks vaat kannab kahtesugu õlut? Kanamuna
Pär 1888 (H. Martinson)
Pär, Tt - 2 var.
A1a21.Vaat katesugutse õllega? Kanamuna
Urv 1958 (A. Reigo)
A1a22.Üten vaadin katesugune õlu? Muna
Ote 1893 (K. Parts)
Trt, 2Nõo, Elv, Rõn, 2Ote, 3Kan, 2Urv, Urv v. Krl, 3Rõu, Räp, Vas, Se - 19 var.
A1a23*.Üten vaadin om katesugunõ õlu? Kanamuna
Kan 1964 (M. Meho, M. Märtinson, S. Räppo, T. Talv)
Kan, Plv - 2 var.
A1a24*.Kahesugune õlu ühes vaadis? Kanamuna
Vil 1891 (J. Karus)
Vil, KJn, San - 3 var.
A1a25*.Üteh vaadih katõsugumanõ ol' seeh? Kanamuna
Se 1912 (S. Duplevski)
Pst, 2Urv, Se - 4 var.
A1a26*.Ühes vaadi sees kahtesugu õlut? Muna
Vil 1889 (J. Köögardal)
Tür, Kul, Trv, Pst, Vil, Ksi - 6 var.
A1b1.Üks vaat, kaht seltsi õlut sees? Muna
Iis 1888 (A. Valter)
2Jõh, 2Iis, Hlj, Sim, 3VMr, Hag, Pha, Hää, Pst v. Pil, KJn, Pil, Lai, Pal, Trm, Trt - 19 var.
A1b2*.Üks vaat ja kahte seltsi õlut sees? Kanamuna
Rap 1895 (J. Reinthal)
Iis, Amb, Kuu, Rap, Phl, Lai - 6 var.
A1b3*.Üks õllevaat, kahte seltsi õlut sees? Kanamuna
Phl 1937 (H. Elmi)
Jõh, Phl, Trm - 3 var.
A1b4*.Üks vaat ja kaks seltsi õlut? Kanamuna
Ann 1931 (R. Viidebaum)
Iis, Ann, Trt, As - 4 var.
A1b5*.Ühe vaadi sees kahte seltsi õlut? Kanamuna
Mär 1928 (S. Ivek)
2Kuu, Mär, Kod - 4 var.
A1c1*.Üks vaat, kahte sorti õlut sees? Kanamuna
Trv 1895 (J. Sams)
Kuu, Tõs, Saa, 2Trv, Ksi, Trt - 7 var.
A1c2*.Üks vaat ja kahte sorti õlut sies? Muna
VJg 1984 (M. Kõiva)
VJg, Hls, Trm, Ote - 4 var.
A1d1*.1) Üits vaat, katte jagu õlut sehen? Kanamuna
Pst 1889 (J. Ainson)
2) Üks vaat ja kahte jagu õlut sehes? Muna
KJn 1936 (L. Köögardal)
Vän, Hel, 3Pst, Pst?, Vil, 2KJn - 9 var.
• Kündja nr. 21 (1885) 111 (21)
A1d2.Üits vaat, katte jagu õlut? Kanamuna
Trv 1892 (J. Kill)
Saa, 2Trv - 3 var.
A1d3.Üte vaadi seen katte jagu õlu? Kanamuna
Trv 1894 (K. Tober)
Trv, Pst - 2 var.
A1e1*.Üks vaat ja kahte moodu õlut sees? Kanamuna
Ris 1888 (J. Truusmann)
Ris, Saa?, KJn, Plt - 4 var.
A1e2.Ühes vaadis kahte moodu õlut? Kanamuna
Ksi 1922 (I. Schlossmann)
Ksi, Pal - 2 var.
A1f1*.Üks vaat, kahte tõugu õlut sees? Kanamuna
KJn 1932 (J. Grauberg)
3KJn, 3Pil - 6 var.
A1f2.Üks vaat, kahte tõugu õlut täis? Muna
Pst 1888 (J. Leppik)
A1g*.Üks vaat, kahte karva õlut sees? Muna
Vai 1936 (M. Tarum)
Vai, Amb v. JMd - 2 var.
A1h+.1) Üks vaat, aga kahevärviline õlu siis? Muna
Tor v. SJn 1963 (E. Raudsepp)
2) Üks vaat, kaks õlut sees? Kanamuna
Lai 1894 (J. Remmelg)
Vän, Tor v. SJn, Lai, Krl - 4 var.
A2a1.Veikene vaadikene, kahesugune õlu sees? Kanamuna
Hel 1888 (J. Pastarus)
Hel, TMr, Võn, 2Ote, Rõu, 2Plv - 8 var.
A2a2.Üks veikene vaadikene, kahesugune õlu sees? Kanamuna
Urv 1889 (J. Janson)
Urv, Plv - 2 var.
A2a3.Tillekene vaadikene, kattesugune õlu seen? Kanamuna
Kan 1888 (J. Väggi)
A2a4.Väikene vaadikõnõ, katõsugunõ õlu? Muna
Rõu 1896 (H. Treu)
Rõu, Vas - 2 var.
• Meelej. nr. 50 (1887) 399 (47)
A2a5.Väikene vaadikene kahesuguse õluga? Kanamuna
Rõn 1930 (J. Aab)
Ta, Rõn - 2 var.
A2a6*.Tillu-lillu vaadike, kattesugust olut täis? Kanamuna
Puh 1888 (H. Huik)
Puh, As - 2 var.
A2b*.Väikene vaat, kahte seltsi õlut sees? Kanamuna
Rak 1905 (K. Holm)
Rak, Sim, Lai - 3 var.
A2c.Tilluke vaadike, kaht sorti õlu sees? Muna
Elv 1976 (G. Kukemelk)
A2d.Veike vaadike, kahte jagu õlut sees? Kanamuna
Pst 1889 (H. Henno)
A3a1.Veike valge vaadike, kahesugune õlu sees? Muna
Hel 1874 (A. Wahlberg)
2Vig, Hel, 5Trt, 2Võn, Nõo, 2Rõn, 2Ote, Krl, 2Rõu, Plv, Tt - 20 var.
A3a2.Üks veike valge vaadike, kahesugune õlu sees? Kanamuna
VMr 1939 (M. Ross)
A3a3.Väike valge vaadike, katesugust õlut sehen? Kanamuna
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
Hel, TMr, Kam, Rõn - 4 var.
A3a4.Väike valge vaadike, katesugune õlu? Kanamuna
Võn 1889 (T. Lätti)
Võn, Nõo v. Ote, Ran - 3 var.
A3b*.Üks veike valge vaadike ja kahte muudu õlu sihis tesel? Muna
Vil 1938 (L. Takk)
Vil, Trt - 2 var.
A3c.Väike valge vaadikene, kahte seltsi õlut sees? Kanamuna
Mar 1936 (A. Hiiemägi)
A3d.Väike valge vaadike, katte jakku õlut sisen? Kanamuna
Ran 1889 (A. Tobber)
A4a1.Valge vaadikene, katesugune õlu sihen? Kanamuna
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
Võn, 3Ote, Har, Vas - 6 var.
Meelej. nr. 33 (1887) 263 (15)
A4a2.Üts valgõ vaadikõnõ, õlu katõsugunõ? Kanamuna
Urv 1956 (A. Reigo)
Kuusik KT 218 (67)
A4b.Valge vaat, kahte seltsi õlut sees? Kanamuna
Rak 1890 (anon)
A4c.Valge vaat, kahte sorti õlut täis? Kanamuna
Saa 1939 (I. Peetrimäe)
A4d.Valge vaat, kahte tõugu õlut sees? Kanamuna
KJn 1888 (J. Reial)
A4e.Valge vaat, kahte värvi õlut sees? Muna
Kuu 1939 (H. Martinson)
A5a.Väike umbne vaadikene, kahtesugust õlut sees? Muna
Tõs 1939 (H. Haas)
A5b.Umbine vaat, katte moodu õlu? Kanamuna
Hls 1888 (P. Ruubel)
A6+.1) Suur vaat, kahesugune õlu sees? Muna
Vln 1942 (P. Alvre)
2) Üks uus vaat ja kahesugust õlut sees? Kanamuna
Tõs 1948 (T. Soonets)
Liiv LMt 41 (24); Meelej. nr. 19 ja 21 (1885) 97 ja 110 (6)
A7a1*.Üks vaat, kahesugune vedelik sees? Muna
SJn 1890 (H. Kuresson)
Iis, Saa, 2Trv, Vil, SJn, Urv, Tt - 8 var.
• Mötleja 9 ja 52 (29)
A7a2.Üks vaet, kahesugust vedelikku sihes? Kanamuna
Kaa 1889 (J. Koppel)
A7a3.Üks vaat kahesuguse vedeliguga täidetud? Muna
Trv 1895 (P. A. Meil)
2Trv - 2 var.
A7b.Üks vaat, kahte seltsi vedelikku sees? Kanamuna
Tõs 1893 (J. Öövel)
A7c.Üks vaat, kaht värvi vedelik sees? Muna
Pil 1990 (L. Kolk)
A8a1.Üks vaet, kahesugust märga sees? Muna
Pöi 1894 (T. Undritz)
Khk, Jäm, Pha?, Pöi - 4 var.
A8a2.Üks vaet kahesuguse märjaga? Muna
Kaa 1946 (V. Niit)
A8b.Väike valge vaadike, kahesugust märga sees? Muna
Pöi 1958 (P. Vinkel)
Jaa, Pöi - 2 var.
A9.Üten vaadin katesugust märjukest? Muna
PJg 1894 (M. Reimann)
A10a.Üks vaat, aga [kahe]sugust viina? Muna
Vig 1896 (H. Laipmann)
A10b.Valge vaadike, katte värvi viin siin? Kanamuna
Hel 1925 (E. Päss)
A11.Üits vaat, katte moodu mõdu sehen? Muna
Trv 1890 (A. Rull)
A12a1.Üks vaat, kahesugust õli sees? Kanamuna
Kär 1889 (T. Jank)
Kär, Trm - 2 var.
A12a2.Üks vaat, kahesugune õli? Kanamuna
Rap v. Mär 1938 (E. Poom)
Rap v. Mär, Ote - 2 var.
A12b.Üks vuat, kaste seltsi eli siden? Muna
Kod 1937 (H. Tampere)
A12c.Üks vaat, kaht moodi eli sees? Kanamuna
Vai 1893 (J. Sorro)
A12d.Ilma augute vaadike, kahesugune oli sees? [Lahendus puudub]
Hls 1893 (O. Sapas)
A13+.Valge vaadikene, katesugumane vesi seen? Kanamuna
Rõu 1894 (A. Assor)
Rak, Tln, 2Nõo, Rõu - 5 var.
B1a1.Üts pütt, kats olt? Kanamuna
Se 1927 (E. Põllula)
Vas, 18Se - 19 var.
B1a2*.Üteh pütüh kats olt? Kanamuna
Se 1935 (A. Kits)
Krl, Se - 2 var.
B1a3.Üts pütt, katõsugumanõ oll seeh? Kanamuna
Se 1935 (A. Jänessoo)
5Se - 5 var.
B1a4.Üteh pütükeseh katõsagamanõ oll? Kanamuna
Se 1930 (A. Põhi)
Urv, 2Se - 3 var.
B1a5.Üte pütü seeh katsakuunõ õlu? Muna
Se 1937 (N. Ress)
B1b1.Üts pütt, kattõ sorti õlut seeh? Kanamuna
Se 1953 (O. Jõgever)
2Se - 2 var.
B1b2.Pütuh kattõ sorti olut, mõlõpa' otsa' kinni? Muna
Se 1935 (M. Reinola)
B1c*.Pütüh katõjaolinõ oll? Kanamuna
Se 1940 (N. Koplimägi)
2Se - 2 var.
B1d.Väike pütt, kahesugumane õlu sees? Muna
Har 1934 (O. Lipstok)
B1e.Ummine pütükene, katesugune õlu sisen? Kanamuna
Ote 1888 (V. Vaher)
B2.Pütin katte sorti taar seen? Muna
As 1996 (E. Vahtramäe)
B3.Üts pütt, kats vett? Kanamuna
Se 1937 (P. Tammepuu)
B4.Pisukene pütukene, kahesugust märga sees? Kanamuna
Kär 1889 (J. Mändmets)
Kär, 2Ans, Jäm - 4 var.
Muhel VN 17 ja tagakaas (1)
B5*.Va[l]gõ pütükene, kattesugust viina täüs? Kanamuna
Vas 1902 (J. Jakobson)
Vas, Se - 2 var.
B6a.Pisikene pütikene, kahesugune roog? Kanamuna
Tõs 1889 (M. Kampmann)
B6b.Umbene pütike, katte jagu rooga sees? Muna
Trv 1890 (J. Tinn)
B7+.1) Pisike pituke, kahesugust kaupa sees? Muna
Sa 1867 (R. Kallas)
2) Umbine pütike, kattesugust asja sihen? Kanamuna
Trv 1895 (P. Teckel)
Sa, Jäm, Trv, Võn - 4 var.
C1a1*.Üks ankur, kaht seltsi olut sees? Kanamuna
Hlj 1899 (N. Traks)
Vai, Iis, Hlj, Kad, Kuu - 5 var.
C1a2.Ühes ankrus kahte seltsi õlut? Kanamuna
Sim 1938 (E. Lippus)
C1a3.Pisukene ankur, kaht seltsi õlut sees? Kanamuna
VMr 1890 (J. Palm)
Lüg, Sim, VMr - 3 var.
C1b1*.Üks ankur, kahtesugu õlut sees? Kanamuna
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
Kos, Juu, Rap, Mär - 4 var.
C1b2.Ankur kahesugust õlut täüde? Muna
Khn 1934 (T. Saar)
C1c.Üks ankur, kahte sorti õlut sees? Kanamuna
JJn 1965 (R. Veinberg)
C1d.Üks ankur, kahte moodi õlut sees? Muna
Pil 1993 (E. Vahtramäe)
C2.Missuguse ankrus on kahtesugu vedelikku? Kanamuna
Tln 1892 (K. Puusemann)
C3.Ühes ankrus kahte seltsi viina? Muna
Kuu 1939 (H. Martinson)
C4*.Nükipikus ankur, kahtsugu õli sies? Muna
Trm 1934 (A. Aavik)
Koe, Trm - 2 var.
Da.Pisike puntsuke, kahtesugu õlut sees? Muna
Mär 1937 (L. Uustalu)
VMr, Mär - 2 var.
Db.Veke punsuke, kahtesugu õlut sies? Kanamuna
Kos dat-ta (J. Mõsikepp)
Kos, Rap v. Mär - 2 var.
E+.Pisikene põnsukene, kahesugust mõdu sees? Kanamuna
JJn 1896 (J. A. Rehberg)
Sim, JJn - 2 var.
Fa.Pisukene pintsukene, kahtesugu õlut sees? Muna
Sim 1892 (T. Franzdorf)
Fb.Pisikene pintsukene, kaht seltsi õlut sees? Kanamuna
Sim 1978 (E. Liiv)
G.Ummene lassike, kattesugu vedelikku sehen? Muna
Trv 1894 (J. Kuusk)
H1.Üks aam, kahesugune õlu? Muna
Lüg 1889 (E. Bachmann)
H2.Üks aam, aga kahesugune vedelik sees? Kanamuna
Saa 1889 (J. Tammann)
Vän, Saa - 2 var.
I1.Üks asti, kaht seltsi õlut sees? Kanamuna
Kuu 1938 (J. Eplik)
I2.Üks astas ja kahte sorti rooga sees? Kanamuna
Rei dat-ta (E. Ennist)
I3.Üks asti, kahte nägu õli sees? Muna
Käi dat-ta (L. Annus)
J1.Üks pudel ja kahte karva õlut sees? Kanamuna
Amb v. JMd 1937 (anon)
J2*.Üks pudel ja kahte seltsi viina sees? Kanamuna
Tõs 1890 (M. Kirikall)
Tõs, Prn - 2 var.
K*.Üits tünn ja katte sorti veini sehen? Kanamuna
Ran 1964 (A. Tamm)
Prn, Ran - 2 var.
Meelej. nr. 23 ja 24 (1887) 184 ja 192 (10)
La.Üks riist ja kahte seltsi õlut sees? Kanamuna
Rei 1938 (E. Ennist)
Lb.Ühe riista sees kahtesugu õlut? Muna
Rei 1889 (P. Reikmann)
M+.1) Vaskveerendi ja kahtesugu rooga sees? Kanamuna
Emm 1939 (E. Ennist)
2) Pisikene nikikene, kahesugused olud sees? Muna
VNg 1892 (H. Lohk)
3) Pisikene pille-rille, kaht seltsi õlut sees? Muna
JJn 1888 (J. Piber)
Jõh, VNg, VMr, JJn, Emm, Tõs, Krk - 7 var.
Vrd. 1661
N1.Pütt täüs, olõ-õi punni, ei pulka? Kanamuna
Se 1888 (H. Prants)
Metstak2 32 ja 33
N2.Pisike pütake, kahesugust märga sees, auku pole kuskil? Muna
Kaa 1872 (I. Kallas)
E EM 165 (1593); E EM2 143 (2072); E MM 17 ja 45 (261); E MM2 17 ja 48 (264); Raud KL III 214 (30); Raud VMj 214 (30); Huvit. V Lisa 17 (21); Lasteleht nr. 4 (1940) 72 (4); Säde nr. 77 ja 87 (1957) 4 (6); LS 421; Täheke nr. 12 (1988) lk-ta (9); E MM3 14 ja 40 (264)
N3.Pole vikki, pole auku, kahesugust kaupa sees? Muna
Kaa 1889 (A. Pea)
Sa, Kaa - 2 var.
E EM 125 (1151); E EM2 110 (1515)
N4a.Üks väikene vaadikene, kahtesugu märga sees, äi ole vikiauku, äi ole prunniauku? Kanamuna
Emm 1939 (E. Ennist)
N4b1.Üks veikene keha, vikiauku pole, punniauku pole, seest kahesugust moona täis? Kanamuna
Kär 1898 (T. Sömer)
N4b2.Minul on üks kiha, kahesugust märga täis, ei ole vikiauku, ei ole punniauku? Kanamuna
Khk 1909 (O. Liiv)
2Khk - 2 var.
N4c1.Ilma punniauguta, ilma vikiauguta, aga kahesugust märga täis? Muna
Kaa 1977 (A. Matt)
Kär, Kaa - 2 var.
N4c2*.Vikiauku pole, punniauku pole, kahesugust asja sees? Kanamuna
Kär 1890 (J. Mändmets)
Emm, Khk, Kär - 3 var.
N5.Ei ole vinniauku ega punniauku, seest kahesugust rooga täis? Muna
Mih 1929 (H. Tampere)
N6.Pole punniauku, pole junniauku, kahesugust õli täis? Kanamuna
Ans 1891 (F. Peters)
Kad, Ans - 2 var.
E EM2 110 (1514); Nurmik II 22 (9)
N7.Pole punniauku, pole runniauku, aga kahesugune õlut sees? Muna
Pöi 1902 (J. Prooses)
N8a.Ümmargune vaat, ei ole punni- ega arssiauku? Kanamuna
Aud 1921 (S. Lind)
N8b.Ei ole punni- ega runniauku, ise sees märg? [Lahendus puudub]
Pär? 1889 (I. Vakermann)
N9.Üks pütukene, kahesugust märga sehes, kohekil pole punniauku? [Lahendus puudub]
Tt dat-ta (anon)
Wied. 291
O1.Üits ait, kattesugust asja sehen? Kanamuna
Hel 1889 (J. Keernik)
Kontam.: = 2573Q1
O2.Valge väik liinake ja katesugutse majade? Kanamuna
Nõo 1926 (E. Päss)
Kontam.: = 2573Q2
O3.Uus tuba, ust ei akent ees, kahtsugu viina sees? Muna
VMr 1889 (K. Roost)
Kontam.: = 2573Q3
Pa.Üks vaat, kahtesugu õlu, keegi raud ei võta lahti, kukub maha, läheb ise lahti? Muna
Tor 1888 (T. Tilk)
Kontam.: = 1653Üa
Pb.Pisikene puntsukene, kahtesugu õlut sees, ei seda võta võti lahti ega muugi muukraud lahti, kui läeb katki, siis saad kätte? Muna
VMr 1888 (K. J. Haus)
Kontam.: = 1653Üb
Pc.Ei võta muukrauad lahti, ei võta võtmed lahti, kui läheb katki, siis saab lahti, [kah]tesugo õlot sees? Kanamuna
Ris 1890 (J. Veber)
Kontam.: = 1653Üc
Q.Üks vaat, ise ilma vitsata, kahesugust mõdu sees? Kanamuna
JJn 1896 (J. A. Rehberg)
Kontam.: = 2343B
Vrd. 990Ae2*
2736.ÜKS VÕSA TÕUSIS MULLAPINNAST, MIS NÄHTUD MITMEST MAAST JA LINNAST, KUI KASVADA TAL AEGA ANTI, SIIS MAJA SISSE PÜSTI PANDI JA NÕNDA SAI TA NÄHA SIIS, MIS VÕÕRAMAADE RAHVA VIIS, EI OLE JÄLGI NÄHA TAL, ET TA ON KÄINUD VÕÕRAL MAAL? Laevamast - 0+15+20+8 = 43 (48) var.
Aa*.Üks võsa tõusis mullapinnast, mis nähtud mitmest maast ja linnast, kui kasvada tal aega anti, siis maja sisse püsti pandi ja nõnda sai ta näha siis, mis võõramaade rahva viis, ei ole jälgi näha tal, et ta on käinud võõral maal? Laevamast
Han 1932 (M. Pärn)
Han, LNg, Jäm, Tor, Pst, Vil, Har - 7 var.
Ab.Mullapinnast tõusis võsake, teda nähti igal maal ja linnas, kasvada tal aega anti ja siis maja sisse püsti panti, nõnda sai ta tunda siis, mis on võõra maa ja rahva viis, pole jälgi tunda tal, et ta käinud võõral maal? Laevamast
Emm 1928 (M. Meiusi)
Ba.Üks võsa tõusis mullapinnast, mis paistis mitmest maast ja linnast, kui kasvada tal aega anti, siis maea sisse püsti pandi ja nõnda sai ta nähä siis, mis võeramaade rahva viis? Laevamast
LNg 1937 (E. Ennist)
Bb.Üks võsu tõusis mullapinnast, mis nähti mitmest maast ja linnast, kui kasvada tal aega anti, siis maja sisse püsti pandi ja nõnda sai ta näha siis, kuis võõramaade rahva viis - mis on see maja nimi? Laev
Lai 1932 (M. Kirsch)
Lai, Trt - 2 var.
Ca.Üks võsu tõusis maapinnast, mis nähti mitmest maast ja linnast, kui aega kasvada tal anti, siis maja sisse püsti pandi, nüüd maadest maade liigub ta ju ühes oma meestega, ei jäänud jälgi järel taal, kui tema käinud võõral maal? Laeva mastipuu
Muh 1952 (L. Pauts)
Cb.Üks võsa tõusis mullapinnast, mis paistis mitmest maast ja linnast, kui kasvada tal aega anti, siis maea sisse püsti panti, nüüd maadest maasse liigub ta ja tema võerad temaga, ei ole jälgi tunda tal, et tema käinud võeral maal? Laevamast
KJn 1889 (J. Saks)
Da.Üks võsu tõusis mullapinnast, mis nähti mitmes maas ja linnas, kui kasvada tal aega anti ja maja sisse püsti panti, ta käis siis maadest maadeni ja tema võõrad temaga - mis on sii maja nime? Laev ja laevamast
Vil 1937 (A. Mikk)
Db.Üks võsa tõuseb mullapinnast, tend nähtse mõnel maal, tal kasva aega anti maal ja linnas, siis maja sisse püsti panti, ta hulgub mööda maad ja merd ja tema võõrad temaga? Laev
Prn 1933 (M. Tõnisson)
Ea.Üks idu tõusis mullapinnäs, mind nähti igas maas ja linnas, kui kasvides mul aiga anti, siis toa sisse püsti pandi, ei nähtu jälgä kuskil pool, ehk ma küll käinud kaugel maal? Laevamast
Lüg 1889 (E. Bachmann)
Eb.Üks võsa tõusis mullapinnast, mis nähti mitmest maast ja linnast, see maja sisse püsti pandi ja kasvades taal aega anti, ei olnud jälgi tunda taal, ent käinud võeral maal? Laevamast
Pöi 1938 (A. Toomessalu)
Ec.Üks võsa tõuseb mullapindast, ta paistis mitmest maast ja linnast, kui kasvada tal aega anti, siis maja sisse püsti pandi, küll tema käinud võeral maal, äi häbigi temal olnud seal? Laevamast
Käi dat-ta (L. Annus)
Ed.Üks võsa tõusis mullapinnast, mis nähti igast maast ja linnast, tal kasvamiseks aega anti ja maja sisse püsti pandi, ei jalgu polnud tal, kuid siiski käis ta võõral maal - mis on selle maja nimi? Laev
Jaa 1953 (L. Lember)
Ee.Üks puu, mis kasvas mullapinnas, mis nähti mitmes maas ja linnas, kui kasvada tal aega andi, siis maja sisse püsti pandi, äi olnud jälgi leida teelt, et tema käinud võõralt maalt - mis on selle maja nimi? Laev
Khk 1958 (O. Jõgever)
Ef*.Üks võsa tõusis mullapinnast, mis nähti mitmest maast ja linnast, kui kasvamiseks aega anti, siis maea sisse püsti panti, ei ole jälgi tunda taal, et tema käinud võeral maal? Laevamast
Emm 1939 (E. Ennist)
Emm, Pöi, Hää - 3 var.
Fa.Üks võsu kasvas mullapinnast, mis nähti mütmest maast ning linnast, kui võõral maale läheb ta, äi jälgi leita iial tal? Mastiga laev sõidab merd
Khk 1947 (A. Kannel)
Fb.Üks võsu tõusis mullapinnast ja teda nähti maast ja ilmast, ta reisis läbi mitmed maad, ei tema jälge leitud sääl? Puu ja laev
Hää 1933 (M. Martinson)
Fc.Üks võsa tõuseb mullapinnast ja paistab mitme maast ja linnast, ei ole ial jälgi tal, et tema käinud võeramaal? Laev
Pil 1894 (H. Keller)
Fd.Üks võsu tõusis mullapinnast, mis nähti mitmest maast ja linnast, ta käis ja hulkus mööda maad, ei talle jälgi järgi jäänud? Laev
Lai 1926 (O. Vilde)
Ga.Võsa tõusis mullapõuest, teda maa pääl püsti panti, kasva temal aega anti, tema läinud võõramaale, jälgi mitti maha jäänud? Puu, mikkest laeva tetäss
Krk 1936 (M. Sarv)
Gb.Üts võsu tõuseb mullapinnast, küll kasvada tal aiga andas ja maja sisse pistu pandas, ei ole jälgi näha tal, ehk käip ta küll ka võeral maal? [Lahendus puudub]
Võn 1896 (P. Rootslane)
H.Üks taim, mis tõuseb mullapinnast, käib mitmest maast ja linnast läbi ja viimaks maja sisse püsti pannakse ju ta? Laevamast
Kaa 1937 (A. Toomessalu)
I.Üks võsu tõusis mullapinnast, see maja sisse püsti pandi ja riigirahva näha anti? Laevamast
Jõe 1889 (H. Redlich)
Ja*.Üks võsa tõusis mullapinnast, mis nähti mitmest maast ja linnast, kui talle aega kasva anti ja maja sisse püsti pandi, mis on selle maja nimi? Laev
Muh 1954 (U. Liik)
Muh, PJg - 2 var.
Jb.Üks võsa tõusis murupjõnnast, tedä nähti küläst, mualt ning ljõnnast, kasudõs tal aega anti, maja sisse püstü pandi? Laevamast
Tõs 1890ndad (M. Kurul)
Jc.Üks võsa tõuseb mullapinnal, mis selgest näha maast ja ilmast, siis kasvada tal aega anti ja maja sisse püsti pandi? Laevamast
Pha 1947 (A. Sepp)
Jd.Üks võsu tõusis mullapinnast, mis kasvas mitmes maas ja linnas, kui kasvada tal aega anti, siis maja sisse püsti pandi? Laevamast
HJn 1895 (J. Kirschbaum)
Je*.Üks võsa tõusis mullapinnast, kui temal aega kasvada anti, siis maea sisse püsti panti, see nähti mitmes maas ja linnas? Laevamast
Käi 1938 (E. Ennist)
Käi, Pär, Äks - 3 var.
K.Võsa tõusis mullapinnast, ta maja keske püsti pandi ja paistab mitmest maast ja linnast? Laev ja laevamast
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
La.Võsu tõusis maapinnast, teda nähti mitmes linnas? Lina
Trv 1894 (J. Kuusk)
E EM2 156 (2296)
Vrd. 1169Gc
Lb.Üks võsu tõusis mullapinnast ja teda näikse igast maast ja linnast? Laevamastid
Lüg dat-ta (J. Landsmann)
Lc.Üks võsa tõusis mullapinnas, mis nähti mitmes maas ja linnas, kus umbkeele rahvas siin ja majal? Laevamast
Var 1888 (M. Karotom)
2737.ÜKS ÜTLEB: SUVI PIKK, TEINE ÜTLEB: TALV PIKK, KOLMAS ÜTLEB: ÜKS MUL KÕIK? Vanker, regi, hobune - 10+104+27+13 = 154 (261) var.
A1a1.Üks ütleb: sui pikk, teine ütleb: tali pikk, kolmas ütleb: ükskõik? Hobune, vanker, regi
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
SJn, Puh, Kan - 3 var.
A1a2.Üks ütleb: sui pikk, teine ütleb: talve pikk, kolmas ütleb: ükstakõik? Vanker, regi ja hobune
Rid 1937 (E. Ennist)
A1b1.Üks ütleb: sui pikk, teine ütleb: tali pikk, kolmas ütleb: mul ükskõik? Vanger, regi, hobu
Han 1889 (A. Reimann)
Han, Pöi?, Ran, Rõu - 4 var.
A1b2*.1) Üts ütles: mul suvi pikk, tõine ütles: mul talv pikk, kolmas ütles: mul ütskõik? Ratas ütles: mul suvi pikk, regi ütles: mul talv pikk, hobene ütles: mul ütskõik
Räp 1875 (J. Jagomann)
2) Üks ütleb: mul sui pikk, teine: mul tali pikk, ja kolmas: mul ükskõik? Vanker, regi, hobune
Plv 1893 (J. Melzov)
Vil, 2Plv, Räp - 4 var.
A1b3*.1) Üks ütleb: tali pikk, teine ütleb: sui pikk, kolmas: mul ükskõik? Regi, vanker, hobune
PJg 1928 (V. Erm)
2) Üks kaebab: talv pikk, teine jälle, et sui pikk, kolmas ütleb, et mul ükskõik? Reel on talv pikk, vankril sui, hobusel ükskõik
Tõs 1889 (H. Anniko)
Tõs, PJg, Hls, Räp - 4 var.
A1b4*.1) Üks ütleb: sui pitk, teine ütleb: talve pitk, kolmas ütleb: olgu sui ehk talve, mul ükskeik? Rattad, regi, hobu
Kaa 1872 (I. Kallas)
2) Üks ütleb: sui pikk, teine ütleb: tali pikk, kolmas ütleb: mul ükskõik, olgu mis tahes? Vanker ütleb: sui pikk, regi ütleb: tali pikk, hobune: mul ükskõik
Var 1933 (M. Jakobson)
Var, Kaa, Pal - 3 var.
Wied. 292; Kas. Talur. Kal. (1880) 43 ja (1881) 39 (23)
A1c*.1) Üks ütleb: suvi pikk, teine ütleb: talv pikk, kolmas ütleb: üks mul kõik? Vanker, regi, hobune
VMr 1888 (J. Koit)
2) Üits ütleb: suvi pikk, tõine ütleb: tali pikk, kolmas ütleb: üits mul kik? Vanger, regi, hobene
Pst 1889 (J. Ainson)
3) Üks ütleb: suvi on pitk, teine ütleb: talv on pitk, kolmas ütleb: üks mul keik? Vanger, regi ja hobune
Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus)
4) Üts ütles: suvi pikk, tõine ütles: talv pikk, kolmas ütles: üte mul kõik? Ratas, regi, hobene
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
Jõh v. Iis, VMr, Tln, 2Pst, Vil, Pal, Trm, Ote - 9 var.
E EM 167 (1617); E EM2 145 (2101); E MM 17 ja 45 (266); E MM2 17 ja 49 (269); Ainelo III 140; Bachman-Rebane II (1955) 145; ÜÕÕ 64 (6); Leht 8 (11); Juhani-Tammoja 13 (11); Metstak 14 ja 33 (123); Leht VIII2 54 ja 56 (18); Hiie-Müürsepp IV/I 49; VJr 40 (22); Metstak2 37 ja 38; E MM3 14 ja 40 (269)
A1d.Üks ütel, et mul on suvi pikk, teine: mul on talv pikk, kolmas ütel: mul kõik üks? Vanker ütel: mul suvi pikk, regi ütel: mul talv pikk, hobune ütel: mul kõik üks
Se 1938 (V. Uibomägi)
A2a.Üks ütleb: sui pikk, teine ütleb: tali pikk, kolmas ütleb: ükstapuha? Vanker, regi, hobune
Vän 1889 (J. Tammann)
Vig, Vän, KJn - 3 var.
A2b*.1) Üks ütleb: sui pikk, teene ütleb: tali pikk, kolmas ütleb: üks mul puhas? Regi, vanker, hobune
Kos 1892 (T. Wiedemann)
2) Üks ütleb: sui pikk, teine ütleb: tali pikk, kolmas ütleb: üks mul puha, kas sui ehk tali? Vanker ütleb: sui pikk, regi: tali pikk, hobune: üks mul puha
Tor 1888 (M. Tilk)
Kos, Tor, Saa - 3 var.
A2c*.1) Üks ütleb: talv pikk, teine ütleb: suvi pikk, kolmas ütleb: mul ükspuhas? Regi, vanker ja hobune
Amb 1888 (V. Kullerkupp)
2) Üks ütleb: mul sui pikk, teine ütleb: mul tali pikk, kolmas ütleb: mul ükspuha mõlemad? Vanker, regi, hobune
Tor 1888 (K. Kirschbaum)
3) Üks ütleb: sui pikk, teine ütleb: talv pikk, kolmas ütleb: mul on ükspuhas, olgu sui või talv? Regi, vanker ja hobune
Aud 1895 (R. Niemann)
Amb, Aud, Tor, Saa - 4 var.
A2d.Üks ütleb: sui pikk, tõine ütleb: tali pikk, kolmas ütleb: mul üks täis puha? Vanger, regi, hobune
Trv 1889 (J. Käger)
A3.Ühel on suvi pikk, teisel on talv pikk, kolmandal on kõik üks hea? Vankrid ütlesid, et mul on suvi pikk, regi ütles, et mul on talv pikk, aga hobusel on kõik üks hea
Se 1938 (A. Suvi)
A4a1.Üks ütleb: sui pitk, teine ütleb: tali pitk, kolmas ütleb: üks mul mõlemad? Vanger, regi, hobune
Pär 1888 (M. Lipmann)
A4a2.Üks ütleb: tali pikk, teine ütleb: suvi pikk, kolmas ütleb: üks mul mõlemad? Regi, vanger, hobune
Plt 1878 (K. Moks)
A4b.Üks ütleb: sui pitk, teine ütleb: tali pitk, kolmas ütleb: üks nad mõlemad? Vanker, regi ja hobune
Pil 1888 (S. Käär)
A4c*.1) Üks ütleb: sui pitk, teine ütleb: tali pitk, kolmas: üks nad mulle mõlemad? Vanker, regi ja hobune
Var 1888 (M. Karotom)
2) Üks ütleb: suvi on pitk, teine ütleb: tali on pitk, kolmas ütleb: üks nad mul mõlemad? Vanker, regi, hobune
Trv 1894/1901 (J. Kala)
Jür, Var, Hls, Trv, Vil, Trm - 6 var.
Borm Prn. Er Kal. (1879) 10
A4d*.Üits ütleb: suvi om pikk, tõine ütleb: tali om pikk, kolmas ütleb: üits mul neist mõlemast? Regi, ratas, hobon
Krk 1889 (J. Kivisäk)
Pär, Krk - 2 var.
A4e.Üks ütleb: sui pikk, teine ütleb: tali pikk, kolmas ütleb, üks mul igal ajal? Vanker, regi, hobune
Jür 1896 (A. Suurkask)
A5a*.1) Üks ütleb: tali pikk, teine ütleb: suvi pikk, kolmas ütleb: ühepikused mõlemad? Regi, vanger, hobune
Pst 1891 (J. Leppik)
2) Üks ütles: suvi pikk, tõine: talv pikk, kolmas: mul ühepikused kõik? Vanker, regi, hobune
Nõo 1888 (P. Unt)
Vän, Pst, Nõo - 3 var.
A5b*.1) Üks ütleb: sui pikk, teine ütleb: tali pikk, kolmas ütleb: ühed pikad kõik? Vanker, regi, hobune
Pal 1908 (H. Karro)
2) Üks ütleb: sui on pitk, teine ütleb, et tali on pitk, äga kolmas ütleb, et ühed pitkad on nad mõlemad? Vanker, regi ja hobune
Pöi 1961 (A. Rand)
Juu, Pöi, Pal - 3 var.
A5c*.1) Üts ütel: suvi pikk, tõne ütel: tali pikk, kolmas ütel: ütepiku mõlembe? Ratas, regi, hobene
Hel 1889 (G. Habicht)
2) Üts ütles, et mullõ om suvi pikk, tõõnõ ütles: mullõ talv pikk, aga kolmas ütles: mullõ ommava üte' piu' kõik? Ratta, regi, hobõnõ
Se 1931/2 (N. Sõrmus)
Hel, Ote, Se - 3 var.
A6.Üks ütleb: suvi pikk, tõine ütleb: tali pikk, kolmas: mul ühesugused? Vanker, regi, hobune
VMr 1889 (K. Roost)
A7a.1) Üks ütleb: sui pikk, teine ütleb: talv pikk, kolmas ütleb: üks mul sui, üks mul talv? Vanker, regi, hobune
Hlj 1897 (A. Klaas)
2) Üits ütel: suvi pikk, tõne ütel: tali pikk, kolmas ütel: üits mul suvi, üits mul tali? Vanger, regi, hobene
Trv 1895 (P. Teckel)
Hlj, Hää, Trv, Pil, Trm - 5 var.
A7b*.Üks mul ütleb: sui on pikk, teine mul ütleb: talv on pikk, kolmas ütleb: üks mul sui ja üks mul talv? Vanker, regi ja hobune
VMr 1890 (J. Reise)
Hlj, VMr - 2 var.
A8.Üks ütleb: suvi on pikk, teine ütleb: tali on pikk, kolmas ütleb: mul ükskõik, üheraskused mõlemad? Vanker, regi, hobune
KJn 1973 (M. Kaur)
A9+.Üks ütleb: sui pikk, teine ütleb: talb pikk, kolmas ütleb: ma vaene pean ikka kannatama? Vanger ütleb: sui pikk, regi ütleb: talb pikk, hobune peab ikka kannatama
Ris 1889 (J. ja T. Asper)
Ris, PJg - 2 var.
B1a*.Üks ütleb: mul suvel raske, teine ütleb: mul talvel raske, kolmas ütleb: mul ükskõik? Vanker, regi, hobune
Jõh 1935 (anon)
Jõh, Vas - 2 var.
B1b.Üts ütel: mul on suvel rasse, tõene ütel: mul om talve rasse, kolmas ütel: mul om ütskõik, kas suvi või talv? Vankre, regi ja hopene
Rõn 1889 (C. Berg)
B2.Üks ütleb: talv raske, teine ütleb: suve raske, kolmas ütleb: üks mul tali, üks mul suvi? Regi, vanker ja hobune
KJn 1961 (A. Seep)
B3*.Üts ütles: suvõl rassõ, tõnõ ütles: mul talvõl rassõ, kolmas ütles: mul um alati rassõ? Ratta, regi, hobõnõ
Kan 1896 (G. Loodus)
Kuu, Vil, Kan - 3 var.
B4.Mul suvel raske, mul talvel raske, mul on ühteviisi raske? Vanker, regi, hobune
Jõh 1988 (E. Valter)
Müürsepp-Viisimaa 59
B5+.1) Üks mul ütleb: suvel raskus, teine ütleb: talvel raskus, kolmas ütleb: mul on suvel ja talvel ka raskus? Vanker, regi, hobu
Kuu 1957 (H. Kokamägi)
2) Üks ütleb: mul on sui raskem, teine ütleb: mul on talvel raskem, aga kolmas ütleb: mul on suil ja talvel üheraskune? Vanger, regi, hobune
Vig 1894 (T. Pulst)
Ca*.1) Üts ütles: suvel vaiva, tõne ütles: talve vaiva, kolmas ütles: mul ütskõik? Ratta, regi ja hobene
Kan 1888 (J. Väggi)
2) Üts ütel: mul om suvel vaiv, tõine: mul talven vaiv, kolmas: mul ütskõik? Ratas, regi, hobene
Võn 1895 (H. Mikkel)
Hel, Võn, Kan - 3 var.
Cb.Üks ütleb: ma sui vaevas, teine ütleb: ma talve vaevas, kolmas ütleb: mul ükskeik? Vanker, regi, hobune
Kse 1889 (F. Põld)
D1a1.Üks ütleb: sui hea, teine ütleb: talve hea, kolmas ütleb: ükskõik? Regi, vanker ja hobu
Käi 1939 (E. Ennist)
Jürjens 33
D1a2*.Üks ütleb: sui mul hää, teine ütleb: talve mul hää, kolmas kostab: ükskeik? Regi, rattad, hobu
Krj dat-ta (C. Allas)
Krj, Vil - 2 var.
D1b.Üks ütleb omal: sui hea, teine ütleb: talve hea, kolmas ütles: ükskeik? Lehm ütleb: sui hea, härg ütleb: talve hea, hobu ütles: ükskeik
Sa dat-ta (anon)
D1c.Ühel sui hea, teisel talve hea, kolmandal ükskõik? Lehm, härg, hobu
Krj v. Mus dat-ta (V. Mägi)
D1d1.1) Üks ütleb: sui hea, teine ütleb: talve hea, kolmas ütleb: üks mul keik (Einer sagt: der Sommer ist gut, der andere: der Winter ist gut, der [drit]te: mir alles gleich)? Ein Pferd
Tt 1732 (A. Thor Helle)
2) Üks ütleb: suvi hää, tõine ütleb: tali hää, kolmas ütleb: üks mul kõik? Regi, vanger ja hobune
Pst 1889 (H. Henno)
• Helle 371 (121); Willmann 175 (111); Lönnrot2 197 (187); Nörmann 36 ja 56 (88); Wied. 292; E EM 167 (1617); KAH EKAl 162/3 ja 164 (115); E EM2 145 (2101); E MM 17 ja 45 (266); E MM2 17 ja 49 (269); Nugis 295 ja 315 (241); E MM3 14 ja 40 (269)
D1d2*.1) Üks ütleb: sui mol hea, teine ütleb: talbe mol hea, kolmas ütleb: üks mol kõik? Regi, vanker, hobone
Ris 1890 (J. Veber)
2) Üks ütleb: sui mul hea, teine ütleb: talv mul hea, kolmas ütleb: ühed mul kõik? Regi, vanker ja hobune
JJn 1888 (M. Roosileht)
Jõh, JJn, Ris, Vll, Vän, SJn - 6 var.
D1d3.Üks ütleb: talve hea, teine ütleb: sui hea, kolmas lausub: üks mul kõik? Regi, vanker ja hobune
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
D1e1.Üks ütleb: sui hea, teine ütleb: talve hea, kolmas ütleb: mul ükskõik? Regi, vanker, hobu
PJg 1888 (J. Reinson)
Käis EV I5/II 34
D1e2*.Üits ütles: mul om suvi hää, tõnõ ütles: mul om talv hää, kolmas ütles: mul om ütskõik, kas suvi vai talv? Ratas, regi, hobõnõ
Urv 1888 (G. Seen)
Vil, Urv - 2 var.
D1f*.1) Üts ütles: mul talvõl hüä, tõõnõ ütles: mul suvõl hüä, kolmas ütles: mul kõik üits? Ratta ütli: mul talvõl hüä, saa hüä, regi ütles: mul suvõl hüä, saa kul'ata', a' hopõn ütles: mul kõik üts
Se 1934 (N. Oinas)
2) Üts ütel: mul om suvõl hüä, tõõnõ ütel: mul om talvõl hüä, a kolmas ütel, õt mul om kõõ üts? Ratta', regi ja hobõnõ
Se 1938 (A. Tubli)
4Se - 4 var.
D2.Üks ütleb: sui hea, teine ütleb: talve hea, kolmas ütleb: ükspuha? Regi, vanker ja hobune
Tor 1889 (A. Juurikas)
Ris, Tor, Pst - 3 var.
D3a*.1) Üts ütles, suvi hüä, tõõnõ ütles, õt mullõ talv hüä, kolmas ütles, õt mullõ mõlõmba üte' hüä? [Lahendus puudub]
Se 1933 (N. Oinas)
2) Üts ütles, õt mul om suvi hüä, tõõnõ ütles, õt mul om talv hüä, kolmas ütles: mul om kõik üts hüä? Regi, ratas, hopõn
Se 1956 (V. Pino)
3Se - 3 var.
D3b.Kolmekeste velitsid: üts kitt: mul suvi hää, tõne kitt: mul talv hää, kolmas kitt: mul kõik üte hää? Ratta (vanker), regi, hobene
Kan 1866 (J. Weitzenberg)
D4*.Üks ütleb: sui mul hea, teine ütleb: talve mul hea, kolmas ütleb: üks mul sui, üks talv? Regi, vanker, hobune
Pil 1891 (J. Järv)
Vil, Pil - 2 var.
D5.Üks ütleb: sui hää, teine ütleb: talve hää, kolmas: ühed mul mõlemad? Vanger, regi, hobune
Tor dat-ta (T. Juurikas)
D6.Üks ütleb: suvi on hea, teine ütleb: talv on hea, kolmas ütleb: ühesugused on mõlemad? Vanker, regi, hobune
Urv dat-ta (M. Raudnael)
Muuk-Mihkla I 59
E1a1.Üts ütles: mul suvi paremb, tõinõ ütles: õi, mul talv paremb, a' kolmas ütles: mul kõik üts? Regi ütles: mul suvi paremb, ratta: mul talv paremb, ja hopõn ütles: mul kõik üts
Se 1934 (N. Oinas)
E1a2.Kolmõkese velidse, üts ütles: mul suvõl paremb, tõõnõ ütles: mul talvõl paremb, kolmas ütles: mul kõik üts? Ratas, regi ja hopõn
Se 1930 (V. Ruusamägi)
E1b1.Üks ütles: sui parem, teine ütles: talve parem, kolmas ütles: mulle ükskõik? Regi, vanker, hobune
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
E1b2*.1) Üks ütleb: sui parem, teine ütleb: mul tali parem, kolmas: mul ükskõik? Regi, vanker, hobene
Vil 1892 (H. Pihlap)
2) Üks ütleb: mul talve parem, teine: mul sui parem, kolmas: mul ükskõik? Vanger, regi, hobune
Mih 1894 (A. Kappak)
Mih, Vil, Rõu - 3 var.
E1c*.Üts ütles: mul suvõl parõmb, tõõnõ ütles: mul talvõl parõmb, kolmas ütles: mul ütskõik, kas suvi või talv? Ratta, regi, hobõnõ
Räp 1892 (M. Jennes)
Rõu, Räp - 2 var.
E1d.Kellel om suvõl pareb, kellel talvõl ja' kellel ütskõik? Rattal suvõl, riil talvõl ja' hobõsõl ütskõik
Se 1927 (M. Pihlapuu)
E2.Üks ütleb: suvi parem, teine ütleb: talve parem, kolmas: ükstaspuha? Saan, vanker ja hobune
Aud 1933 (E. Ester)
E3.Üits ütleb: suvi parem, tõine ütleb: tali parem, kolmas ütleb: üte hää mõlema? Regi ütleb: suvi parem, vanger ütleb: tali parem ja hobene ütleb: üte hää mõlema
Trv 1890 (A. ja J. Viira)
E4.Üks ütleb: mul on suvel parem, tõine ütleb: mul on talvel, kolmas: üks suvi, üks talv? Regi, vanker, hobune
Jõh 1892 (A. Tõnurist)
E5a.Üks ütleb: suvi parem, tõine ütleb: talv parem, kolmas: ühed mul mõlemad? Vanger, regi, hobune
Trv 1889 (H. Kallas)
E5b.Üts ütel: mul suvel paremb, tõne ütel: mul talve paremb, kolmas ütel: mul iks üts? Regi, ratta', hopõn
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 133 (212)
F1.Üks ütleb: oleks mul suvi, teine ütleb: oleks mul talv, kolmas ütleb: mul ükstakõik? Vanker, regi ja hobune
Hlj 1895 (A. Raid)
F2*.1) Üks ütleb: oleks sui, tõine ütleb: oleks talv, kolmas ütleb: mul ükspuha? Regi soovib suve, vanker soovib talve, hobosele on ükskõik
Jõh 1889 (P. Paurmann)
2) Üks ütleb: oleks suvi, teine ütleb: oleks tali, kolmas ütleb: mul üks täis puhas? Vanker, regi ja hobune
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
Jõh, Jõe, Ris - 3 var.
F3.Üks ütleb: oleks sui, teine ütleb: oleks tali, kolmas ütleb: üks mul sui, üks mul tali, üks mul öö, üks mul päe? Regi, vanker, hobune
Pai 1934 (H. Neumann)
F4.Üks ütleb: oleks suvi, teine ütleb: oleks tali, kolmas: üks mul mõlemad? Vanker, regi ja hobune
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
F5.Üks ütleb: oleks sui, teine ütleb: oleks tali, kolmas ütleb: oleks sui ehk tali, ühesugust koormat pean ikka kandma? Regi ütleb: oleks sui, vanker ütleb: oleks tali, hobune ütleb: oleks sui ehk tali, ühesugust koormat pean ikka kandma
Pai 1926 (R. Viidebaum)
G1.Üks ütleb: tuleks suvi, teine ütleb: tuleks talv, kolmas ütleb: mul ükspuhas mõlemad? Regi, vanker ja hobone
Vai 1893 (J. Sorro)
G2.Tuleb tali, tuleb suvi, see mul üks täis puhas? Hobune
Plt dat-ta (J. Reinthal)
G3.Üks ütleb: tuleb sui, saan puhata, teine ütleb: tuleb talv, saan puhata, kolmas ütleb: üks mul sui ja üks mul talv? Regi, vanker ja hobune
SJn 1889 (T. Köstner)
H1.Üks ootab suve, teine ootab talve, kolmas ütleb: üks mul suvi, üks mul tali? Regi, vanker, hobune
Nrv 1902 (M. Russmann)
H2.Üts neist oodap suvve, siss saap hengätä, tõene oodap talve, siss saap puhata? Vanker ja reki
Rõn 1889 (C. Berg)
I.Üks palub: oo jumal, too suvi, teine ütleb: oo jumal, too talv, ja kolmas ütleb: üks mul suvi, üks mul talv? Vanker, regi, hobune
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
J*.1) Üks ütles: suvi, teine ütles: talv, kolmas ütles: minul ükskõik? Regi, vanker, hobune
Amb v. JMd 1937 (anon)
2) Üks ütleb: mulle sui, ja teine ütleb: mulle talve, ja kolmas ütleb: mulle ükspuhas? Vanker ütleb: mulle talve, regi: sui, ja hobune: ükspuhas
Pär 1902 (J. J. Pulst)
2Amb v. JMd, Pär - 3 var.
K1a.Üks mees ütleb: suvi on pikk, tõine: talv on pikk, kolmas: öö on pikk, neljas: pääv on pikk, viies ütleb: üks on mul kõik, olgu öö ehk pääv, talv ehk suvi? Ratas, regi, peremees, sulane, hobune
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Kontam.: = 2738N1a
K1b.Üits ütleb: öö pikk, tõine ütleb: päe pikk, kolmas ütleb: suvi pikk, nel'las ütleb: tali pikk, viies ütleb: ühepikkutse na puha? Lehm, hobune, vanker, regi, inimene
Hls 1936 (L. Takk)
Kontam.: = 2738N1b
K2+.Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: päe pikk, kolmas ütleb: sui pikk, neljas ütleb: tali pikk, viies ütleb: igavene elu pikk, kuies ütleb: mul on üks hea keik? Sängi ütleb: öö pikk, iste ütleb: päe pikk, vanger ütleb: sui pikk, regi ütleb: talve pikk, pada ütleb: igavene elu pikk, hobu ütleb: mul on üks hea keik
PJg 1888 (H. Lussik)
VMr, Tõs, PJg - 3 var.
Kontam.: = 2738N2+
Vrd.718C 2738
vs: EV 13653; Iste ütles: pääv mul pikk, säng see ütles: öö mul pikk, põrand ütles: ühed pikad mõlemad (Tür; EV Ø)
2738.ÜKS ÜTLEB: ÖÖ PIKK, TEINE ÜTLEB: PÄÄV PIKK, KOLMAS ÜTLEB: ÜKS MUL ÖÖ, ÜKS MUL PÄÄV? Säng, tool, põrand - 12+180+62+19 = 273 (372) var.
A1a1.Üks ütleb: üü pikk, teine ütleb: päev pikk, kolmas ütleb: ütskõik? Säng, tool, põrand
Puh 1929 (P. Ariste)
Pal, 2Nõo, Puh - 4 var.
A1a2.Üks ütleb: öö pikk, teine kaebab: päev pikk, kolmas ütleb: ükskõik, ma pean teid kõiki kandma? Voodi ütleb: öö pikk, iste kaebab: päev pikk, põrand lausub: mul ükskõik
Var 1933 (M. Jakobson)
A1a3*.Üks ütleb: öö pitk, teine: päev p[itk], kolm[as]: mul ükskõik? Säng, pink, maa
Urv 1889 (J. Janson)
Trm, Urv - 2 var.
A1b1*.Üks ütleb: öö pikk, tõine: päev, kolmas: mul ükskõik? Voodil öö, istmel päev, aga maal ükskõik
Vil dat-ta (J. Täht)
Mih, Sa?, Tõs, Vil - 4 var.
Wied. 292; Kas. Talur. Kal. (1880) 43 ja (1881) 39 (22)
A1b2.Üts ütles: öö pikk, tõnõ ütles: päiv pikk, kolmas ütles: mul ütskõik? Voodi, pink ja põrand
Ote 1889 (G. Wulff)
Kul, Han, Tõs, Tor, Ran, Ote, 2San, Rõu, eP - 10 var.
A1b3.Üks ütles: öö pikk, teine ütles: päe pikk, kolmas ütles: minul ükskõik? Säng, tool ja seinapalk
Mih 1920 (A. Leppik)
Sim, Mih - 2 var.
A1b4*.Üks ütleb: öö on pikk, teine ütleb: pää on pikk, kolmas ütleb: mul on see ükskõik? Voodi, iste, kell
Rap 1928 (R. Viidebaum)
Rap, Võn - 2 var.
A1b5*.Üks ütleb: mul öö pikk, teine ütleb: mul päev pikk, kolmas ütleb: mul ükskõik? Voodi, tool ja tuba
Saa 1930 (A. Räägel)
Kse, Saa, Nõo, 2Kan, 2Se - 7 var.
A1b6.Üks nutab: öö pitk, teine: päev pitk, kolmas ütleb: mul ükskõik? Voodi, iste, tuba
Hlj 1889 (J. A. Rehberg)
A1b7*.Üks ütleb: pääv pitk, teine: öö pitk, [kolmas]: mul ükskõik? Voodi, tool ja põrand
Tln 1888 (H. Stein)
Tln, Kos - 2 var.
A1c1*.Üks ütleb: üü pikk, teine ütleb: pääv pikk, kolmas ütleb: üks mul kõik? Säng, tuul (tool) ja põrand
Pal 1888 (M. Uus)
Vai, VMr, JJn v. Koe, Kuu, Pst, Vil, Ksi, Lai, Pal - 9 var.
A1c2*.Üks ütleb: öö mul pikk, teine ütleb: pääv pikk, kolmas ütleb: üks mul kõik? Voodi, tool ja põrand
KJn 1870 (J. Tiedemann)
2Kuu, Pst, 2KJn - 5 var.
A1c3.Üks ütleb: öö on pitk, teine ütleb: pääv on pitk, kolmas ütleb: üks mul keik? Säng, järg ja põrand
Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus)
Jõh v. Iis, Puh - 2 var.
A1c4*.Üks ütleb: päev pikk, teine ütleb: öö pikk, kolmas ütleb: üks mul kõik? Tool, põrand ja säng
Lai 1902 (K. A. Simmer)
Lai, Võn - 2 var.
A1d.Üts ütel: üü pikk, tõõnõ ütel: päiv pikk, kolmas ütel: mul kaik üts? Ineminõ ütel: üü pikk, põrmand ütel: päiv pikk, kellä ütli: mul kõik üts
Se 1935 (T. Uiboaed)
A1e*.Üks ütleb, et öö pikk, teene ütleb, et pää pikk, kolmas: mul ükskõik, öö ku pää? Säng, põrand ja lagi
Ksi 1926 (P. Berg)
Iis, Rap, Pär, Pil, Ksi, Trt - 6 var.
A2a*.Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: pää pikk, kolmas ütleb: ükstapuhas? Voodi, tool ja parand
Rid 1937 (E. Ennist)
Kos, Ris, Kul, Var, Rid, Tõs, Pst, Vil - 8 var.
A2b*.Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: päev pikk, kolmas ütleb: mul ükspuhas? Säng, iste, põrand
Saa 1889 (J. Tuul)
VMr, Amb, Kul, 2Tõs, Saa, 2Trv, Pil - 9 var.
A2c*.Üks ütleb: päev pikk, tõine ütleb: öö pikk, kolmas ütleb: üks mul puhas? Iste, oeted (voodid), parand
Hää 1889 (E. Grant)
Hlj, Amb, Tln, Kos, Vig, Hää, Lai - 7 var.
A2d*.Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: päev pikk, kolmas: ükspuhas ta mõlemad? Säng, tool ja põrand
Sim 1897 (V. Rosenstrauch)
Sim, Tor - 2 var.
A2e*.Üks ütleb: öö on pikk, teine ütleb: päev pikk, kolmas ütleb: ükstaspuhas, kas öö ehk päev? Säng, tool, põrand
Kad 1899 (J. Dania)
Kad, Vän, Tor - 3 var.
A3a.Üks ütleb: öö pitk, teine ütleb: päev pitk, kolmas ütleb: üks nad mõlemad? Põrand, voodi ja iste
Pil 1888 (S. Käär)
E EM 167 (1618); Okas 63; E EM2 145 (2102); E MM 17 ja 45 (267); E MM2 17 ja 49 (270); Ainelo III 140; Nugis 295 ja 315 (242); E MM3 14 ja 40 (270)
A3b.Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: pää pikk, kolmas ütleb: üks mul mõlemad? Ase, tool, inime
Jür 1890 (J. Põldmäe)
Jür, Plt - 2 var.
A3c*.Üks ütleb: öö mul pitkem, teine ütleb: päev mul pitkem, kolmas ütleb: ühed mul mõlemad? Voodi, järg, põrand
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
Hlj, Pai - 2 var.
A3d.Üks ütleb: öö on pikk, tõine ütleb: päev on pikk, kolmas ütles: ütli [sic!] nad mul mõlemad? Säng, tool, põrand
Trv 1894/1901 (J. Kala)
A3e.Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: päev pikk, kolmas ütleb: mul on üks alati, kas öö või päev? Voodi, tool, (maan)tee
Pal 1897 (H. Karro)
A4a.Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: päev pikk, kolmas ütleb: mul ühesugused mõlemad? Voodi, tool, põrand
Vän 1933 (L. Mägi)
A4b.Kes ütleb: mul päe pikk, kes ütleb: mul öö pikk, kellel ühesugused mõlemad? Tool ütleb: mul päe pikk, ase ütleb: mul öö pikk, põrand ütleb: mul ükstaskõik, tool ja ase seisavad minu peal päeval ja ööl
Rap v. Mär 1936 (E. Poom)
A4c.Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: päe pikk, kolmas ütleb: mul ühesugused kõik? Säng, tool, tuba
Mih 1929 (H. Tampere)
2Mih - 2 var.
A5.Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: päev pikk, kolmas ütleb: päev ja öö mõlemad ühesugused pikad? Voodi, tool ja lagi
Kad 1897 (A. K. Kivi)
A6a1*.Üks ütleb: öö pitk, teine ütleb: päev pitk, kolmas ütleb: ühed pitkad mõlemad? Voodi, tool, põrmand
Juu dat-ta (J. Valdt)
JJn, Juu, Pst, Pst v. Pil - 4 var.
A6a2*.Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: päe pikk, kolmas ütleb: ühed pikad kõik? Voodi, tool, põrand
PJg 1928 (V. Erm)
PJg, Pal - 2 var.
A6b1*.Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: päev pikk, kolmas ütleb: ühepikkused mõlemad? Säng, tool, põrand
Pst 1891 (J. Leppik)
Kad, PJg, Hls, Pst, Ote - 5 var.
A6b2*.Üks ütles: öö pikk, tõine ütles: päev pikk, kolmas ütles: mul ühepikused kõik? Öövaht, tööline, kubjas
Nõo 1888 (P. Unt)
Hls, Nõo, Puh - 3 var.
A6c.Üits ütles: öö pikk, tõine ütles: päe pikk, kolmas-nelläs ütles: ühepikutse na mõlebe? Pööripäevä
Krk 1956/7 (A. Toompalu)
A7.Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: päev pikk, kolmas ütleb: üks mul kõik, ühepikkused mõlemad? Voodi ütleb: öö pikk, pink ütleb: päev pikk, põrand ütleb: üks mul kõik, ühepikkused mõlemad, sest minul seistakse nii öösi kui päeva
Sim 1939 (V. Fuchs)
A8.[Üks]: öö pikk, [teine] ütel: päiv pikk, kolmas ütel: mul ütevõrra? Säng, penk, põrand
Ran 1889 (A. Tattar)
A9a*.Üks ütleb: üü pikk, teene ütleb: päe pikk, kolmas ütleb: üks üü ku päe? Säng, iste ja põrand
Vän 1889 (J. Peterson)
Vän, Tor, 2Krk - 4 var.
A9b*.Üks ütleb: öö pikk, tõine ütleb: päev pikk, kolmas ütleb: üks mul öö kui päev? Säng, tool, uks
Tor 1889 (J. Tilk)
Vän, 3Tor - 4 var.
A9c*.Üks ütleb: öö pitk, teine ütleb: päe pitk, kolmas ütleb: mul üks öö, üks päe? Põrand
Han 1893 (P. Einbluth)
Han, Pär? - 2 var.
A9d1*.Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: pääv pikk, kolmas ütleb: üks mul öö, üks mul pääv? Säng, tool, põrand
MMg 1888 (G. Tenter)
Hlj, Rak, VJg, Sim, Amb, Kos, Tõs, Vän, 2Trv, 2Pst, KJn, 3Pil, 2Plt, Lai, 2Trm, MMg, 3Äks - 25 var.
A9d2*.Üks ütleb: üü pikk, teene ütleb: päe pikk ja kolmas ütleb: üks mul üü, üks mul päe? Pingil on päe pikk, sängil on üü pikk, aga põrandal on ükskõik
KJn 1939 (J. Raidla)
Vl, KJn - 2 var.
A9d3.Üks ütleb: öö on pikk, teine ütleb: päev on pikk ja kolmas ütleb: üks on mul öö, üks mul päev, ühesugused mõlemad? Säng ütleb: öö pikk, iste ütleb: päev pikk, põrand ütleb: üks mul öö, üks mul päev
Lai 1937 (P. Tammepuu)
A9d4*.Üks mul ütleb: öe on pikk, teine mul ütleb: päev on pikk, kolmas ütleb: üks mul öe, üks mul päev? Säng, järg ja põrand
VMr 1890 (J. Reise)
VMr, 2KJn, Trm, Krl - 5 var.
EkÕ 20
A9d5*.Üks ütles: üü on pikk, teine ütles: päev on pikk, kolmas ütles: üks mul päev, üks mul üü? Säng, pink, põrand
MMg 1889 (H. Rätsepp)
Hel, KJn, Plt, MMg - 4 var.
A9e.Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: päev pikk, kolmas ütleb: üks ta öö, üks ta päev? Säng, iste, põrand
Lai 1936 (F. Eichenbaum)
A9f.Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: päev pikk, kolmas ütleb: mul öö ja päev alati? Voodi, tool ja põrand
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
A9g.Üts ütel: öö pikk, tõine ütel: päiv pikk, kolmas ütel: üts mul öö, üts mul päiv, ike ma igitigine? Säng, penk, põrmand
TMr 1888 (P. Birkenthal)
A9h.Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: pää pikk, kolmas ütleb: olgu öösi ehk pääva, ikki vajotse all? Säng, iste, parand
Var 1936 (R. Viidalepp)
A9i.Isa ütleb: öö pikk, ema ütleb: päev pikk, poeg ütleb: üks mul öö, üks mul päev, siiski mu pääl tallatakse? Säng, pink, põrand
Plt dat-ta (J. Reinthal)
A9j.Üks ütleb: öö pitk, teine ütleb: päev pitk, kolmas ütleb: üks mul öö, üks mul päev, neljas: millal ilm otsa saab? Voodid, iste, parand, uks
Pär 1888 (H. Martinson)
A10a*.Üks ütles: üü pikk, teine ütles: pää pikk, kolmas ütles: üks mul üü, üks mul pää, üks kuurem mul alati? Säng, pink ja põrand
Ksi 1888 (T. Riomar)
Tür, Ksi - 2 var.
A10b.Üts ütles: öö om pikk, tõne ütles: päiv om pikk, kolmas ütles: mul om alati uma higikoorma kanda? Säng, tool ja põrmand
Kan 1895 (J. Tedder)
A11*.Üks ütleb: üe pitk, teine: päe pitk, kolmas ütleb: olga aeg mis tahes? Säng, parand, istõ
Khn 1948 (S. Lätt)
Jür, Khn - 2 var.
A12.Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: päev pikk, kolmas ütleb: ma vaene pean ikka kannatama? Voodi, tool, põrand
HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
HMd v. Ris, Ris - 2 var.
A13+.1) Üks ütleb: öö pikk, teene ütleb: pää pikk, kolmas ütleb: ühesugune elu on mul alati? Ase ütleb, et öö olla pikk, tool ütleb, et pää olla pikk, põrand ütleb, et mul on ühesugune elu alati
Juu 1945 (L. Rass)
2) Üks ütleb: päe pitk, üks: öö pitk, üks ütleb: minu elu igav? Iste, säng, põrand
Juu 1890 (J. Trull)
3) Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: päe pikk, kolmas ütleb: ma olen see igavene ori? Voodi, iste, põrmat
Kõp 1895 (J. Laarmann)
2Juu, Vän, Tor, Kõp, KJn - 6 var.
B1a1*.Üks ütleb: ööse vae, teine ütleb: päeva vae, kolmas ütleb: üks mul kõik? Ase, iste, põrand
Kär 1890 (J. Mändmets)
Krj, Kär - 2 var.
B1a2*.Üks ütleb: pääval mul vaeva, teine ütleb: öösel mul vaeva, kolmas ütleb: üks mul keik (Einer spricht: des Tages habe ich Mühe, der andere: des Nachts habe ich Mühe, der dritte: mir ist alles eins)? Ein Stuhl, Bette und Diele, Boden
Tt 1732 (A. Thor Helle)
Kan, Tt - 2 var.
• Helle 371 (120); Willmann 202 (110); Hupel2 173; Lönnrot 163; Wied. 292; E EM 167 (1616); KAH EKAl 162 ja 164 (114); Jürjens 36; E EM2 145 (2100); Muuk-Mihkla III 7
B1b*.Üts ütles: mul om üüse vaiv, tõine: mul om päivä vaiv, kolmas: mul om ütskõik? Säng, penk, põrmand
Võn 1895 (H. Mikkel)
Võn, Urv - 2 var.
B2*.Üks mul ütleb: üösse vaiva, toine ütleb: päivä vaiva, kolmas ütleb: üks mul puhas? Vuodi, iste ja porand
Kuu 1937 (R. Põldmäe)
Kuu, Tln - 2 var.
B3.Üks ütleb: üöse mul vae, teine: pääva mul vae, kolmas: üö ehk päe, mul ika vae? Oeti, iste, põrand
Muh 1896 (H. Laipmann)
C1*.Üks ütleb: ööse raske, teine ütleb: pääva raske, kolmas ütleb: mul ükskõik? Tool, voodi, põrmand
PJg 1876 (J. Reinson)
PJg, SJn, Rõu, 2Räp - 5 var.
C2.Üks ütleb: öösi raske, teine ütleb: pääva raske, kolmas: mul üks alati? Säng, tool, põrand
Pil 1894 (H. Keller)
C3.Üks ütleb: päev mul raske, teine ütleb: öö mul raske, kolmas ohkab ja ütleb: üks mul öö, üks mul päev? Tool, säng ja kell
KJn 1975 (A. Seep)
C4*.Üks mul ütleb: üösel raskus, toine ütleb: päeval raskus, kolmas ütleb: mul on üösel ja päeval ka raskus? Vuodi, tuol, porand
Kuu 1957 (H. Kokamägi)
Jä, 2Kuu - 3 var.
D.Üks ütleb: mul on öössel paha, teine ütleb: mul on päeva paha, kolmas ütleb: mul ükskõik? Voodi, põrand ja toauks
Jõe 1940 (T. Võimula)
E.Üks ütleb: päeva kergem, teine ütleb: ööse kergem, kolmas ütleb: ükstakõik? Säng, tool, põrand
Ris 1896 (J. Niinas)
F1a*.Üits ütel, et üü om parep, tõnõ ütel, et päiv om parep, ja kolmas ütel, et mul ütskõik? Säng, põrmad, kell
Se 1949 (S. Lõhmus)
Saa, Se - 2 var.
F1b.Üts ütles: mul om öösi parem, tõine ütles: mul om päeva parem, kolmas ütles: mul ütskõik, kas öö vai päiv? Penk, säng, põrand
Rõn 1909 (A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi)
F2*.Üts ütles: üü paremb, tõõne ütles: päiv paremb, kolmas ütles: ütspuhas kõik? Pink, säng, põrmand
Plv 1889 (J. Tamm)
Aud, 2Trv, Trm, Plv - 5 var.
F3.Üks ütleb: öö parem, tõine ütleb: päev parem, kolmas: ühed mul mõlemad? Tool, säng, põrand
Trv 1889 (H. Kallas)
2Trv - 2 var.
F4*.Üits ütles: mul ööse paremb, tõine ütles: mul päivä paremb, kolmas ütles: mul üits öö, üits päiv? Penk, säng, põrmand
Rõn 1888 (H. Urb)
Jõh, Rõn, Räp - 3 var.
G1a*.Üks ütleb: öö mul hea, tõine ütleb: päev mul hea, kolmas ütleb: ükstakõik? Tool, säng, inimene
Vil 1889 (H. Niggol)
Jäm, Pöi, Vil - 3 var.
G1b*.1) Üks ütleb: päev hää, tõine ütleb: öö hää, kolmas ütleb: mul ükskõik? Säng, tool, põrand
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
2) Kolm tükki nurisevad; üks ütleb: mul on öösi hea, teine ütleb: mul on päeval hea, kolmas ütleb: mul on ükskõik? Tool, voodi, põrand
Prn 1934 (S. Redlich)
2Phl, Ans, Prn, Nõo - 5 var.
G1c*.Üks ütel: öö mul hää, teine ütel: päev mul hää, kolmas ütel: üks mul kõik? Penk, voodi, põrmand
Vil 1891 (J. Karus)
Jõh, Ris, Kär, Vll, Vän, Pst, 2Vil, SJn - 9 var.
G1d.Ütel ööse hää, tõsel päevä hää, kolmandel üitskik? Tool, säng, põrmand
Trv 1894 (A. Rull)
G2a*.Üks ütleb: öösi hea, teine ütleb: päeval hea, kolmas ütleb: ükspuhas? Iste, säng, põrmand
Ris 1888 (J. Truusmann)
Ris, Noa, Krk - 3 var.
G2b*.Üks ütleb: öösse hee, teine ütleb: pääva hee, kolmas ütleb: olga öö ehk pää, mool ükspuhas? Iste, ase ja parand
Kaa 1889 (J. Koppel)
Kaa, 2Pöi - 3 var.
G2c*.Üks ütleb: mul on päeva hää, tõine ütleb: mul on ööse hää, kolmas ütleb: mul on üks täis puha? Säng ütleb: mul on päeva hää, tool ütleb: mul on ööse hää, ja põrand ütleb: mul on üks täis puha
Saa 1895 (P. Ramberg)
Saa, Trv - 2 var.
G3.Üks ütleb: öö hää, tõine ütleb: päev hää, kolmas ütleb: mul üks täis mõlemad? Tool, säng, põrand
Trv 1894 (K. Tober)
G4.Üks ütleb: öö hää, teine ütleb: päev hää, kolmas ütleb: üks mul öö, üks mul päev? Iste, säng, põrand
Vil 1889 (J. Köögardal)
G5.Üks ütleb: päe hää, tõine ütleb: öö hää? Säng, põrand
Hls 1893 (J. Stamm)
H1a.Üks ütleb: oleks öö, teine ütleb: oleks päev, kolmas ütleb: mul ükskõik? Tool, voodi ja põrand
Muh 1954 (U. Liik)
H1b*.Üks ütleb: oleks öö, siis saaks puhata, teine ütleb: oleks pää, siis saaks puhata, kolmas ütleb: oleks öö ehk oleks pää, mul ükskõik? Iste, voodi, põrand
Pee 1928 (R. Viidebaum)
2Pee - 2 var.
H2*.Üks ütleb: õleks öö, tõine: õleks päiv, kolmas: mul ükstapuha? Penk soovib ööd, voodi soovib päiva, põrandal on ükspuha
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, Muh - 2 var.
H3+.1) Üks ütleb: on öö, saan puhata, teine ütleb: on pääv, saan puhata, kolmas ütleb: üks mul öö ja üks mul pääv? Tool, säng ja põrand
SJn 1889 (T. Köstner)
2) Üks ütleb: oleks öö, teine ütleb: oleks pää, kolmas ütleb: üks mul alati? Iste
Vän 1922 (L. Pärt)
3) Üks ütleb: oleks öö, teine ütleb: oleks pää, kolmas ütleb: oleks öö ehk pää, ühesugust koormat pean ikka kandma? Iste ütleb: oleks öö, voodi ütleb: oleks pää, põrand ütleb: oleks öö ehk pää, ühesugust koormat pean ikka kandma
Pai 1926 (R. Viidebaum)
Pai, Kei, Vän, 2SJn, Tt - 6 var.
I1*.Üks ütleb: tuleks öö, teine ütleb: tuleks pääv, kolmas ütleb: mul ükskeik? Iste, ase, tuba
Kaa 1872 (I. Kallas)
2Kaa - 2 var.
Wied. 292; E EM 167 (1619); E EM2 145 (2103); E MM 17 ja 45 (268); E MM2 17 ja 49 (271); Ainelo III 126; E MM3 14 ja 40 (271)
I2*.Üks ütleb: tuleks öö, teine ütleb: tuleks pää, kolmas ütleb: olgu öö ehk pää, ühed puhas? Istme, voodi, põrand
Muh 1898 (K. Raud)
Muh, Tor - 2 var.
J*.Üks ütleb: jumal, too öö, teine ütleb: jumal, too pää, kolmas ütleb: üks mul öö, üks mul pää? Tool, säng, tuba
Koe 1890/3 (H. Schultz)
VMr, Koe - 2 var.
K.Üks hingab öösel, teine hingab päeval, kolmas ei hinga ilmaski? Iste, voodi, suurtee
Jäm 1906 (H. Usin)
L.Üks ütleb: öösi vaja, tõine ütleb: päeva vaja, kolmas ütleb: ükskõik, olgu öö ehk päev? Voodi, iste ja põrmand
Saa 1889 (J. Tammann)
Ma.Üks mul öö, üks mul päe, priiust polegi? Põrand
Amb 1890 (J. Freimann)
Mb.Üks mul öö, üks mul päev, üks mul higine koorem alati? Põrand
Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
N1a.Üks mees ütleb: suvi on pikk, tõine: talv on pikk, kolmas: öö on pikk, neljas: pääv on pikk, viies ütleb: üks on mul kõik, olgu öö ehk pääv, talv ehk suvi? Ratas, regi, peremees, sulane, hobune
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Kontam.: = 2737K1a
N1b.Üits ütleb: öö pikk, tõine ütleb: päe pikk, kolmas ütleb: suvi pikk, nel'las ütleb: tali pikk, viies ütleb: ühepikkutse na puha? Lehm, hobune, vanker, regi inimene
Hls 1936 (L. Takk)
Kontam.: = 2737K1b
N2+.Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: päe pikk, kolmas ütleb: sui pikk, neljas ütleb: tali pikk, viies ütleb: igavene elu pikk, kuies ütleb: mul on üks hea keik? Sängi ütleb: öö pikk, iste ütleb: päe pikk, vanger ütleb: sui pikk, regi ütleb: talve pikk, pada ütleb: igavene elu pikk, hobu ütleb: mul on üks hea keik
PJg 1888 (H. Lussik)
VMr, Tõs, PJg - 3 var.
Kontam.: = 2737K2+
Vrd.718C 2737
vs: RKM II 154, 584 (6) < Tür
2739.ÜKS, KAKS, ÜHEKSA SÜLDA ÜMBER PAKS, KOLM SÜLDA KOPS, KAKS SÜLDA MAKS? Heinakuhi - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pal 1889 (E. Uus)
Vrd.2621
2740.ÜTS LUUM, PUUNÕ KÕTT, NAHANÕ SÄLG, OLITSÕ SOOLIGU', ILMA SÕRMILDÕ KÄE JA KOLME HANDA PERSEL? Hobõsõ tausõ' ja plendsi man: plendsil om kolm haru - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krl 1910 (H. Ojansuu)
2741.ÜTE HALUGA KÜTETÄS AHI, SAIS ÜTESSÄ KUUD KUUM? Käimä pääl olek - 0+4+2+2 = 8 (8) var.
A1.Üte puuga kütetäs, ütsä kuud saesab hele? [Lahendus puudub]
Ran 1958/60 (A. Tamm)
A2a.Üte haluga kütetäs ahi, sais ütessä kuud kuum? Käimä pääl olek
Ote 1893 (J. Tammemägi)
A2b.Üks halg ahjus, üheksa kuud annab sooja? [Lahendus puudub]
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
A2c.Üte haluga kütetäs, ütessä kuud sais kuum? Naisterahva rammas, käumä pääle jäämine
Ote 1939 (A. Kroon)
B1a.Karvanõ saun, nahanõ keres, üte haloga kütetäs? Habemega mees sööb
Rõu 1896 (G. Raup)
Kontam.: = 1393E1a
B1b.Punane ahi, karvane keress, ühe haluga köetasse? Coitus
Kod 1929 (P. Ariste)
Kontam.: = 1393E1b
B2.Üits sann, karvane keress, üte puuhaluga kütetäss, ütsä kuud saesab hele? Tooja (rase)
Ran 1964 (A. Tamm)
Kontam.: = 1393E2
C.Nahksaun, karvane keres, üks vihub, kaks tükki viskavad lõunu, üks kord köetakse, üheksa kuud seisab kuum? Geschl. Actus
Pst 1888 (J. Jaakson)
Kontam.: = 1393F
Vrd.2647 2655 2656 2657
2742.ÜTE ÖÖGE SÜNNÜB, VÕTAB MEHE SELGÄ? Jäe - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Hls 1891 (J. Riiet)
2743.ÜTEL PUUL ORGO VESI, TÕÕSÕH PUUL KUHI? Kusi - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1934 (A. Tammeorg)
2744.ÜTEN TARÕN TANDSIDAS, A VÜÜ PAISTUS TÕISTÕ TARRÕ? Vikõrkaar - 0+0+0+1 = 1 (1) var.
Rõu 1961/3 (K. Kalkun)
2745.ÜTS AASE ÜTTE TAKAN, TÕÕNÕ TÕIST, JÄLGI EI TUNNÕ? Toas kõndimine - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Võn 1931 (L. Unt)
Vrd.442 1429R4g
2746.ÜTS ADER KOLME HAERAGA? Hainavikel - 1+0+0+0 = 1 (2) var.
Räp 1875 (J. Jagomann)
2747.ÜTS AIT, KATS LÄVVE? Nõna - 0+0+2+0 = 2 (2) var.
A.Üts ait, kats lävve? Nõna
Se 1935 (D. Karnask)
B.Katõ lävega aidakõnõ, kolmõ kraami seeh? Nõna
Se 1934 (A. Kits)
Vrd.2722F2 2733B2
2748.ÜTS HUP(P)AS PÄÄLE, TÕÕNÕ MAALÕ, KOLMAS KAATSUGA RAPUTAS? Bliini (?) - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Lut 1925 (P. Voolaine)
2749.ÜTS KAPSAPÄÄ, KATS LEHTE? Pea ja kõrvad - 0+1+0+1 = 2 (3) var.
a.Üts kapsapää, kats lehte? Pea ja kõrvad
Urv 1955 (T. Prisko)
b.Kaapsapeal kaks kausta kõrvas? Inimese pea
Pär 1902 (J. J. Pulst)
2750.ÜTS KERIK, SÄIDSE LÄVVE? Pää - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
Rõu 1896 (H. Treu)
Krl, Rõu - 2 var.
2751.ÜTS KIRI KADAJANE, TÕNÕ KIRI PEHLAKANE? Nainõ ja miis - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Har 1889 (J. Pähn)
2752.ÜTS KUKK AND EGA AASTA KOLM TSÄUKA MARJO? Kolme pühhi - 1+0+0+0 = 1 (1) var.
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
2753.ÜTS LAMMAS MÄEGAHAS, KÕIK PÄÄLE KA'ESE'? Kerkesänd kerigon - 0+1+0+1 = 2 (2) var.
a.Üts lammas mäegahas, kõik pääle kaese'? Kerkesänd kerigon
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 133 (209)
b.Üts lammass määhhäss, kiik kari kaehhass? Opõtaija ja kogoduss
Vas 1975 (H. Keem)
Vrd.949Ja* 2769
2754.ÜTS LAMMAS, KATS POIGA? Nõna tatt - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Vrd.2671
2755.ÜTS MIIS SANNAH VIHUS, KATS USSÕ TAKAH KOPUTAS? Titt, muna väläh - 0+0+6+1 = 7 (7) var.
A.Üts miis sannah vihus, kats ussõ takah koputas? Titt, muna väläh
Se 1935 (A. Jänessoo)
Ba.Üts sannah vihus, kadõkõsi pidävä sanna ust kinni? Miis naase man
Se 1934 (N. Oinas)
Bb.Hiir käu sannah, kats miist pidä kinni? Miis naase man
Se 1934 (A. Tammeorg)
C.Kadõkõsi sannah, üts pidä sanna ust kinni? Türä
Se 1935 (A. Oinas-Tammeorg)
D1.Lihanõ sann, karvanõ keres, üts miis sannah, kats miist sanna usse takah koptasõ? [Lahendus puudub]
Se 1927 (E. Põllula)
Kontam.: = 1393G1
D2a.Nahanõ sann, villanõ keres, üts miis sannah, a kats miist pidävä ust kinni? Miis naase man
Se 1935 (A. Põhi)
Kontam.: = 1393G2a
D2b.Nahanõ sann ja villanõ keris ja üts miis õnnõ sannah vihus ja katõkesi pidävä ust kinni? Nussimine
Se 1991 (K. Jõulu)
Kontam.: = 1393G2b
Vrd.2769
2756.ÜTS MÄGI, NELI LÄTET? Lehma utar - 0+1+0+1 = 2 (3) var.
a.Üts mägi, neli lätet? Lehma utar
Vas 1888 (C. Lenzius)
b.Neli allikut mäe all? Lehma utar nissuga
Krl 1973 (E. ja H. Tampere)
2757.ÜTS NEITSI, NELI NISA? Tare talaotsad - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Võn 1897 (P. Rootslane)
Vrd.1409 1412Aa1* 2661A5* 2693C 2725C
2758.ÜTS NELI SAIS? Päss, sõrme' - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 133 (210)
2759.ÜTS SAABAS, KATS JALGA? Humõr - 0+0+2+0 = 2 (5) var.
a.Üts saabas, kats jalga? Humõr
Se 1934 (N. Oinas)
b.Üte saapa siih kats jalga? Uhmõr
Se 1931/3 (H. Tampere)
Vrd.2680 2760
2760.ÜTS SAABAS, SADA SIIRT? Tiiharo - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Se 1888 (H. Prants)
Vrd.2722 2759
2761.ÜTS SANT, SADA KEPPI? Äke - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.Üts sant, sada keppi? Äke
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
B.Üits Sass, sada pulka? Ägel
Hel 1889 (K. Gross)
Vrd.1878
2762.ÜTS SANT, SADA MÄNTLIT? Kapstapää - 8+145+56+34 = 243 (316) var.
A1a1.Üts sant, sada mäntlit? Kapstapää
Rõu 1894 (A. Assor)
Nrv, Ris, Hel, Trv, TMr, 5Võn, Kam, 2Ote, Võ, 8Kan, 2Urv, Har, 4Rõu, 9Plv, 8Räp, 2Vas, 16Se - 64 var.
A1a2*.Üks sant ja sada mantelt? Kapsapea
Var 1933 (M. Jakobson)
Var, Vil, Trt, Ote - 4 var.
A1b.Üts sant, sada mäntlit sälän? Kapsas
Kan 1924 (A. V. Kõrv)
Trt, Kan, Vas v. Se - 3 var.
A1c.Sant aiah, sada mäntlit säläh? Kapsas
Plv 1966 (L. Briedis)
A1d.Sandil sada mentlit? Kapstapeä
Lut 1894 (O. Kallas)
Kam, Se, Lut - 3 var.
• LMr 131 (166)
A2a.Üts sant, sada särki? Kapstapää
Rõu 1897 (G. Raup)
Võn, Puh, Ote, Urv, Rõu, Räp - 6 var.
A2b.Üts sant, sada särki säläh? Kapstapää
Vru 1904 (O. Jõgeva)
Rõu, Vru - 2 var.
A2c1.Sant sauna taga, sada särki seljas? Kapsapää
Trt 1930 (M. Sika)
Vrd. 1878
A2c2.Sant sais sauna takan, sada särki sällän? Kapsapea
Rõu 1893 (P. Kanger)
Mus, Rõu - 2 var.
A2d.Sant sais tuulõ pääl, sada särki säläh? Kapstapää
Se 1938 (I. Rohtla)
A2e.Sant sais mäe pääl, sada särki sälä pääl? Kapstapää
Se 1935 (A. Jänessoo)
Vrd. 566M*
A2f.Sant istub aian, sada särki sel'lan? Kapsapää
Pst 1946 (A. Pikamäe)
A2g.Üts sant, sada hamõt? Kapstapää
Urv 1956 (A. Reigo)
Vrd. 1382
A3.Üks sant, sada vammust? Kuusekäbi
Juu 1890 (J. Trull)
Juu, Hls, 5Vil, KJn, Tt - 9 var.
A4.Üks sant, sada kasukad? Kapsapea
Rõu 1887 (anon)
A5.Üks sant, sada riiet? Kapsapea
Ris 1892 (J. Holts)
A6.Üts sant, sada paikust? Kapstapää
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
Võn, Räp, Se - 3 var.
Vrd. 2708
B1a1.Üits saks, sada mäntlit? Kapstapää
Ote 1889 (J. Birkenbaum)
Vai, Hlj, Vig, Mih, 2Han, LNg, Emm, Khn, 3Tõs, 3PJg, 3Tor, 2Pär, Hää, 2Saa, Krk, 2Hel, Trv, Pil, 2Plt, Pal, 2Trt, Kam, Nõo, Puh, 9Ote, San, Vlg, Kan, 3Urv, 4Krl, 3Har, 4Rõu, Vas - 63 var.
Mihkla-Tedre EK9 20
B1a2*.Üks saks ja sada mantelt? Kaapsapea
Mih 1948 (V. Noorkõiv)
Nrv, Hlj v. Kad, Amb, Juu, Rap, Nis, 2Mih, 2Var, Lih, Tõs, 2Tor, Ote - 15 var.
Nörmann 37 ja 56 (92); Mihkla-Tedre 57
Vrd. 2721
B1b.Üks saks, [sada] mantelt seljas? Kapsapea
Tln 1888 (H. Stein)
Metstak 19 ja 34 (197); VJr 39 ja 40 (21); Metstak2 55 ja 56
B1c.Saks sais, sada mäntlit? Kapstapää
Urv 1932 (H. Tampere)
B2a.Üits saks, sada särki? Kapstapää
Ote 1888 (V. Vaher)
Nõo v. Ote, 2Ote, 2Urv, Rõu, Tt - 7 var.
B2b.Säksal sada särki säläh? Kapstapää
Se 1933 (A. Tammeorg)
B3a.[Üks] saks, [sada] saterkuube? Noot
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 165 (1596); E EM2 143 (2077)
B3b*.Üks saks ja sada kuube? Kapstapea
Saa 1895 (P. Ramberg)
Kei, Rid, Saa - 3 var.
Lasteleht nr. 14 (1939) 233 (2)
B4*.Üks saks ja sada kleiti? Kana
Vän 1897 (E. Tetsmann)
Pä, Vän - 2 var.
B5.Üks saks, sada katet seljas? Kapsas
Mar 1996 (S. Jürissaar)
C1.Üks isand, sada mantlid? Kapsapea
VMr 1888 (J. Koit)
C2.Väikene, väikene esändäkene, sada kaskat selähn? Sipul
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 133 (222)
D1.Üks emand, [sada] mantelt? Kapsapia
Vän 1889 (J. Peterson)
Vän, Tor - 2 var.
D2.[Üks] emand, [sada] särki seljas? Kapsapea
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 162 (1563); E EM2 140 (2031)
D3.Imänd ütsä ündrigu seeh? Kapstapää
Se 1935 (T. Uiboaed)
Vrd. 2426B
E.Mamslil sada kleiti selgas? Kapsapea
Kse 1889 (F. Põld)
F.Preili kesk aida, palju kleite sällan? Kapsta
Urv 1890 (J. Teder)
Ga.Üts poisike, sada särki säljan? Kapsapea
Puh 1889 (J. Andresson)
Gb.Poisikõnõ sais nurmõ pääl, sada särki sälän? Tilgahain
Rõu 1896 (H. Treu)
H1.Miis maah, sada mantlit säläh? Kapsapea
Se 1938 (J. Ilvik)
H2a.Miis istus nurme pääl, sada särki sällän? Kapstapää
Rõu 1936 (A. Raadla)
Vrd. 566K1b
H2b.Mehel säidse särki säläh? Kapstas
Se 1934 (A. Tammeorg)
H3.Üks mees, mitusada kued [sic!] seljas? Kapstapää
Trt 1930 (A. Pfeiffer)
H4.Üts miis, sada paika kasuga pääl? Kapstapää
Rõu 1895 (A. Perli)
H5.Üts miis, a' sada kaaliga' katõt? Kapstapää
Se 1929 (A. Gehrke)
Vrd. 1446Pc*
I.Noormees nurmen, seidse särki sellän? Tilkhein
Trv 1896 (J. Tõllasson)
J.Vanamiis istus nurme pääl, säitse särki sällän, katessas vana kask? Tsiatilk
Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
Ka1.Üks sant, sada mäntlit, ilma nõkla pistmata? Der Kohlkopf
Räp 1823/41 (J. F. Heller)
Wied. 291; E EM 165 (1595); E EM2 143 (2076)
Kontam.: = 1009Sa1
Ka2.Sandil sada mantlit säljäs, kohekile ei ole nõglaga tsusat? Kapstapää
Se 1901 (E. Kaiv)
Kontam.: = 1009Sa2
Kb.Sandil sada paika, uma iäl olõ-õi nõkla seeh olnu? Kana
Se 1930 (A. Põhi)
Kontam.: = 1009Sb
Kc.Sada särki sälä[h?], olõ-õi nõkla see[h?] olnu'? Kapstas
Se 1960 (H. Keskküla)
Kontam.: = 1009Sc
L1a*.Üks saks, sada mantled, lähäb põllule, perse pal'las? Kana
Jür 1890 (J. Põldmäe)
Jür, San - 2 var.
Kontam.: = 2267Õ1a*
L1b*.Üks saks, sada mantlet, läheb õue, siiski paljas? Kana
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
Kos, Saa? - 2 var.
Kontam.: = 2267Õ1b*
L1c*.Üts saks, sada mäntlit, lätt tuulde, siiski perse pal'as? Kana
Võn 1888 (J. Jalajas)
Pai, 2Võn - 3 var.
Kontam.: = 2267Õ1c*
L1d*.Üks saks, sada mandelt, siiski paistab paljas perse? Kana
Pär 1888 (M. Lipmann)
Kei, Mär, Pär - 3 var.
Kontam.: = 2267Õ1d*
L2a1.Üts sant, sada mändeld, perituule lätt, perseke vallalõ? Kana
Se 1938 (A. Tubli)
Kontam.: = 2267Õ2a1
L2a2*.Üts sant, sada mantlid, ku perituult lätt, sõs tagapuul pal'as? Kana
Kan 1895 (G. Loodus)
Kan, Se - 2 var.
Kontam.: = 2267Õ2a2*
L2b.Sant lätt tiid pitte, sada mäntled säläh, siske sitamulk pal'as? Kana
Räp 1937 (D. Lepson)
Kontam.: = 2267Õ2b
L2c.Üts sant, sada mäntlit säljän, siiski perse paljas? Kapstapää
Hel 1889 (G. Habicht)
Hel, Võn - 2 var.
Kontam.: = 2267Õ2c
L3a.Üks turk, sada mantlid, perituult perse paljas? Kana
TMr 1889 (J. Tootsi)
Kontam.: = 2267Õ3a
L3b.Üks türk ja sada särki, läheb siiski palja persega põllale? Kana
PJg 1893 (M. Reimann)
Kontam.: = 2267Õ3b
M.Üits sant, sada paika, tuhat tuuli-uuli mulku, sandil sada sitamulku? Puuriit
Võn 1911 (J. ja M. Kärt)
Kontam.: = 2272Ä
N.Üts sant, sada mänteld, tuhat tuulelasengut? Kapstapää
Plv 1910 (H. Ojansuu)
Kontam.: = 2722Õ
O.Üks sant, sada vammust, üks saun, sada akent? [Lahendus puudub]
Vil 1889 (R. Johanni)
Kontam.: = 2722W
P.Esi üte jala pääl, sada mantlit seläh? Kapsapää
Räp 1962 (M.-A. Kadarpik, U. Kolk, E. Oja, I.-P. Padernik)
Kontam.: = 657X
Vrd.2644 2722P1b
2763.ÜTS SILM AND ÜLE MAAILMA VALGUST? [Lahendus puudub] - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
2764.ÜTS TIIB ERA, KÕIK KÜLA NÄEB? Kütetas sanna - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Nõo 1889 (J. Amberg)
2765.ÜTS TSIGA, KATS NÕNNA? Nüsk (lüpsik) - 0+2+2+0 = 4 (4) var.
Aa.Üts tsiga, kats nõnna? Nüsk (lüpsik)
Se 1937 (I. Rohtla)
Ab.Üts orik, kats ninna? Annom, minka terri sõklist puhastadas
Se 1888 (H. Prants)
Plt, Se - 2 var.
B.Üts miis, kats nõnna? Tsäinik katõ piibuga'
Se 1929 (A. Gehrke)
Vrd.2661 2676B1 2724
2766.ÜTS TÕIST TUNNE-EI? Jäle' - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 126 (32)
2767.ÜTS VAKK, ÄGA AASTÄGA KÄÄNETÄS TÕÕNÕ PUUL? Maad künnetas, käändäs tõõnõ puul - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1939 (P. Toomemägi)
2768.ÜTS VALA, TÕÕNÕ JUU, KOLMAS KASUS? Jummal vala, maa juu, hain kasus - 0+0+1+2 = 3 (10) var.
a.Üks kallab, tõine joob, kolmas kasvab? Vihma sajab, maa joob vett, hein kasvab
Se 1949 (S. Lõhmus)
Kuusik KT 215 (46)
b.Üts vala, tõõnõ juu, kolmas kasus? Jummal vala, maa juu, hain kasus
Se 1934 (A. Tammeorg)
c.Üks valab, teine joob, kolmas rohetab ja kasvab? Vihm, maa ja rohi
Nrv 1992 (V. Kuzmin)
Vrd.718
2769.ÜTS VARES LIIGAHUS, KÕIK MÕTS PAINAHUS? Kerigukell misi aigu, inimese põlvili - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 133 (213)
Vrd.2683 2753 2755
2770.ÜTS VARS, KUUS LEHTE, MITU TUHAT TERAKEST? Kanep - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
2771.ÜTS VII, TÕNE LÜÜ, KOLMAS KÄÄND ÜMBRE? Süümine - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Vrd.1707F1a
2772.ÜKSKI EI SAA ÜTELDA, KES MA OLEN, KUI AINULT MA ISE? Suu - 0+2+1+0 = 3 (6) var.
a1.Keegi ei või mind nimetada, kuid üksi mina ütlen, kes ma olen? Keel suus
Anonüümne autor (EPost. Kal. (1879) 133): omaloominguline tekst
° EPost. Kal. (1879) 133
a2.Keegi muu ei või mind nimetada, kes ma olen, kui ennegi mina esi? Keel
Rõn 1889 (C. Berg)
b.Keegi ei või mind ütelda, kui ma ise ei ütle? Keel
Vän 1897 (E. Tetsmann)
c.Ükski ei saa ütelda, kes ma olen, kui ainult ma ise? Suu
VLk 1935 (A. Verlis)
Metstak2 10 ja 11
2773.ÜTSKI EI TIIÄ EMÄ VÖÖD KERRÄ MÄHKI? Postitee - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
A.Ütski ei tiiä emä vööd kerrä mähki? Postitee
Hel 1889 (G. Habicht)
B.Kes võib isa hobust kinni peta, kes võib ema vööd kokku mähki? Tuul ja tee
Har 1934 (O. Lipstok)
2774.ÜTSKÕRD MINDÄS NÄDALIL ORSILE? Sanna - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
2775.ÜTSTASSA MÕTSAGA, A PÄEVÄ NÄE-EI? Puu söä - 0+3+0+1 = 4 (5) var.
A.Ütstassa mõtsaga, a päevä näe-ei? Puu söä
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 133 (211)
B.Pikk-pikk puu on ilma kasvand, aga päikest ei ole näind? Puu süda
Rõu 1894 (L. Raudsepp)
Ca.Puu pitkune, pilliroo jämune, ilmas pääv pääle ei pasta? Puu süda
Jõe 1878 (F. Matson)
Kontam.: = 1759Ia
Cb.Puu pikkune, pilliroo jämedune, aga ilmaski päikesevalgust ei näe? Puu süda (säsi)
Kuu 1964 (O. Jahe)
Kontam.: = 1759Ib
2776.ÜLE ILMA HELKÄS, LÄBI LAANE LÄÜKÄS? Välk - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krk 1889 (J. Kuusik)
2777.ÜLE ILMA LOOK? Vikerkaar - 0+30+38+55 = 123 (156) var.
A1a.1) Üle ilma look? Vikerkaar
SJn 1889 (J. Tammann)
2) Üle ilma luok? Vikerkaar
Jõe 1950 (G. Vilbaste)
3) Üle ilma luuk? Vikatkaar
Krl 1910 (H. Ojansuu)
2Jõh, 3Kad, Rak, 5Sim, 2VMr, Tür, 5Kuu, Jõe, 2Tln, 2Nis, Pld, 2Kul, 2Var, Han, Lih, Kir, Rei, Khk, Jäm, 2Kaa, Muh, 2Aud, 2Vän, Tor v. SJn, Prn, Hää, Saa, Krk, Hel, Trv, 3Pst, 3Vil, 2SJn, 3KJn, Pil, Plt, Lai, Trm, Kod, MMg, 3Trt, Ran, 2Rõn, 2Ote, San, 3Kan, Urv, 3Krl, 2Har, 5Rõu, 2Räp, 2Vas, Tt - 94 var.
• CRJ KLr I7 132 (3); Nurmik EKÕr 141; Metstak2 64 ja 66
A1b.Luuk üle ilma? Vikerkaar
Hel 1925 (E. Päss)
2Jõh, Kuu, Aud, Saa, Hel, Pst, Võn, Ran, Plv, Räp - 11 var.
A1c.Üits look üle ilma? Vikerkaar
Hls 1891 (J. Riiet)
A1d.Üks look paistab üle ilma? Vikerkaar
Emm 1925 (S. Perv)
A1e.Suur üle ilma luuk? Vikatkaar
Rõn 1949 (L. Pedajas)
A1f.Üle maailma look? Vikerkaar
Pha 1947 (A. Sepp)
Vai, Iis, Pha, Trt, Võn, Plv - 6 var.
A1g.Look üle maailma? Vikerkaar
Vil 1894 (H. Jaanson)
A1h.Üle ilmamaa look? Vikerkaar
Lai 1992 (A. Korb)
Lai, Trt - 2 var.
A2.Kõver look üle ilma? Vikerkaar
Trm 1906 (M. Sild)
A3+.Raudlook ulatub üle maailma? Pajasang
Hää 1939 (J. Silling)
Hää, Lai - 2 var.
B*.Üle taeva look? Vikerkaar
Kul 1932 (O. Loorits)
Kul, Saa - 2 var.
C.Üle õue õunapuune, kena kirju luogakene? Vikerkuar
Amb 1889 (J. Ney)
Kontam.: = 1619O
Vrd.2515B5 2778 2779 2782 2784
2778.ÜLE ILMA PIHLAKAS? Vikerkaar - 3+30+2+0 = 35 (79) var.
A1a.1) Üle ilma pihlakas? Vikerkaar
Tor 1889 (C. Tults)
2) Üle ilma pühelgas (Über die Welt ein Pielbeer-Baum)? Ein Regenbogen
Tt 1732 (A. Thor Helle)
3) Üle ilma pihlik? Vikerkaar
Nõo 1888 (J. Tüklov)
Vi, Vai, Jõh, 5VMr, Kos, Vig, 2Tor, Hls, Pst, SJn, 2Pil, 2Lai, Äks, Nõo, Puh, Krl, Plv, 2Tt - 26 var.
• Helle 371 (123); Hupel 122; Willmann 175 (113); • Beitr. VI (1816) 51 (II); Lönnrot 163; Wied. 293; Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (4); E EM 168 (1621); KAH EKAl 163 ja 164 (117); E EM2 145 (2106); Krikmann 72 (4)
A1b.Üle maailma pihlake? Vikerkaar
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
A1c.Pihlakas üle maailma? Vikerkaar
SJn 1889 (T. Köstner)
A1d1.Üks pihlakas üle maailma? Vikerkaar
Tt dat-ta (K. Raudsep)
A1d2.Üks pihlik üle ilmamua? Vikerkaar
Kod 1888 (J. Liiv)
A1e.Pikk pihlakas, üle ilma vilakas? Põllupeenar
VMr 1888 (J. Koit)
A2.Pikk pihlak üle välja? Peenar
Trm 1895 (M. Reisenpuk)
B.Tomingas õitseb üle maailma? Vikerkaar
Tor 1889 (M. Tohv)
C.Üle ilma pihlakene, läbi tuule toomingane? Vikerkaar
Pil 1888 (T. Sander)
Kontam.: = 1619N
D.Üle ilma pihlapuu, üle mõtsa mõõdipuu? Vikatkaar
Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
Kontam.: = 2515F
Vrd.1619 2777
2779.ÜLE ILMA PIIRAKAS? Vikerkaar - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Rõn 1890 (P. Grünfeldt)
Vrd.2777
2780.ÜLE JÄRVE PURRE? Preesi telg - 0+10+1+1 = 12 (18) var.
Aa.Üle mere purrõ? Katlavang
Rõu 1896 (H. Treu)
Kan, Rõu - 2 var.
Ab.Üle järve purre? Preesi telg
Pst 1888 (J. Leppik)
Pst, Ote, Vas - 3 var.
• Meelej. nr. 51/52 (1887) 411 (82); E EM 168 (1622); E EM2 145 (2107)
Ac1.Purre üle tiigi? Pannel
Ote 1895 (C. Lipping)
Plt, Ote - 2 var.
Ac2.Üle tiigi purre? Priis
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Ba.Raudsild üle saare? Pangivang
Har 1934 (O. Lipstok)
Bb.Raudsild üle mere? Padasang
MMg 1889 (K. E. Martinson)
E EM2 116 (1627)
Bc.Sild üle järve? Preesi telg
Pst 1891 (J. Leppik)
Bd.Sild üle jõe? Rees
Pst 1889 (A. Luts)
Vrd.821 2785
2781.ÜLE MERE KEÄRI'? Vikatkaar - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 132 (203)
Vrd.821
2782.ÜLE MÕTSA LUUK-LAAK? Vikakaar (vikatkaar) - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Rõu 1890 (M. Jennes)
Vrd.2515B5 2777 2784
2783.ÜLE MÕTSA SINETAB? Lina - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Hls 1930 (E. Sitska)
Vrd.2541 2784
2784.ÜLE MÕTSA VUU NAHK? Suits - 0+1+0+0 = 1 (4) var.
Urv 1887 (J. Paap)
E EM 168 (1624); E EM2 145 (2108)
Vrd.805 2777 2782 2783
2785.ÜLE PUTSI PURRE? Prees - 1+31+21+6 = 59 (68) var.
Aa.Üle aogu priuh? Vanaaegne rees
KJn 1936 (G. Must)
EMrd II 368
Ab.Üle putsi kriuh? Prees
Kos 1892 (T. Wiedemann)
Ac.Üle vitu kriuks? Preesi tilgut
Sim 1892 (T. Franzdorf)
Sim, HJn, 2Kos - 4 var.
B.Üle putsi kriips? Sõlg (prees)
Kos 1897 (T. Wiedemann)
Ca.Pulk põigiti augu peal? Sõle pannel
Pöi 1902 (M. Pallas)
Cb.Pulk üle p[ut]si? Prees
VJg 1889 (J. Ustallo)
Da1.Üle putsi purre? Prees
Plt 1892 (J. Lehmann, G. Põhjakas)
Plt, Nõo, 2Ote, Urv v. Krl, Plv, Räp, Vas, Vas v. Se, 7Se - 16 var.
Da2.Üle putsi purdõkõnõ? Sõlg
Har 1938 (V. Niilus)
2Har - 2 var.
Da3.Purrõh üle putsi? Sõlõ telg
Se 1930 (V. Ruusamägi)
KJn, Rõu, Se - 3 var.
Da4.Putsi üle purre? Prees
VMr 1888 (J. Koit)
Da5.Putsi pääl purre? Priis
Ran 1889 (H. Raag)
Pst, Ran, Krl - 3 var.
Da6.Putsil purre pääl? Rees
Hel 1889 (G. Habicht)
Tor, Hls, 3Hel, Trv, 5Pst, Vil, Ksi, Ran, Ote - 15 var.
Da7.Valge puts ja purre peal? Prees, sõlg
Vil 1927 (V. Metsamärt)
Da8.Üle putsi purrõh, üle titi om tiirada? Sõlg rinnah
Se 1934 (A. Kits)
Db.Üle perse purde? Sõlg ja sõle telg
Võn 1888 (J. Jalajas)
Võn, Lut - 2 var.
Dc.Üle pilu purre? Vanaaegne sõlg, prees
Vln 1968 (H. Linde)
Dd.Augul purre pääl? Rees, sõlg
Tt dat-ta (anon)
De.Üle riista purrõ? Priis
Rõu 1895 (A. Perli)
Df.Pütil purre pääl? Rees, mis hamme ehen
Trv 1894 (J. Liller)
Dg.Üle katla purrõh? Üle sõlõ nõgõl
Se 1929 (A. Gehrke)
Dh.Üle pori purre? Priis
San 1893 (J. Tammemägi)
Vrd.1757 2780
2786.ÜLE SILE, ÜLE SUVE, ILMA LÖÖJATA LÜIAKSE? Lehmakell - 0+1+0+0 = 1 (4) var.
VMr 1888 (J. Koit)
E EM 168 (1625); E EM2 145 (2109)
Vrd.1192
2787.ÜLES KETRAS, ALLA METRAS, SAASE OTSA, LOOSE MUNA? Tapud - 2+27+10+8 = 47 (59) var.
Aa1*.Üles ketras, alla metras, saase otsa, loose muna? Tapud
Võn 1888 (J. Kripson)
3Võn, Urv, Rõu, Plv, Räp - 7 var.
• Ol. Lisa nr. 2 (1884) 32; E EM 168 (1626); E EM2 146 (2110)
Aa2.Üles keträs, alla meträs, lätt otsa, luu muna? Hummal
Rõu 1936 (A. Raadla)
Aa3.Vetras üles, vetras alla, saase otsa, loose munna? Humala'
Plv 1890 (J. Tobre)
Ab1.Üles ketras, alla metras, otsan luu munakese? Väänkasvud
Har 1934 (A. Pluks)
Ab2.Üles metras, alla metras, otsa luu muna? Vett vinnatas kaost
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Rõn v. San, Urv v. Krl - 2 var.
Ac1.Üles ketras, alla metras, üles loo munakese? Humal
Har 1957 (O. Niinemägi)
Urv, 2Har - 3 var.
Ac2.Üles ketras, alla vetras, üles luu munakõse? Humal
Urv 1958 (anon)
Ac3.Üless metrass, alla ketrass, üless luu munakõsõ, eiss humalõ olõ'? Humala mõistatus
Har 1944 (S. Tanning)
Ad.Üles ketras, alla metras, saa mäe otsa, luu muna? Herne
Rõu 1894 (A. Assor)
Ae.Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu, üles ketra, alla metra, otsan muna? Hummal
Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
Vrd. 1357D12a
Ba.Üles ketras, üles väntäs, saa otsa, luu muna? Humal
Vas 1992 (A. Roosik)
Bb1.Üles ketras, üles metras, otsa luu muna? Tapuvine
Rõu 1893 (P. Kanger)
5Rõu - 5 var.
Bb2.Üles ketras, üles vetras, otsa luu muna? Hummal
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Rõu, Se - 2 var.
Bc.Üles ketras, üles metras, üles luu munakõse? Humalas
Har 1927 (E. Potsepp)
3Har, Rõu, Räp - 5 var.
Bd.Üles keträs, üles meträs, üles luu munakõsõ, maha tuu pesäkese? Humala
Har 1889 (J. Pähn)
C.Üles ketras, ümbre vetras, otsa loop üte muna? Vokk, langa ketramine
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
D.Üles keträs, maha meträs, üles loo munakese? Humal
Har 1935 (S. Kutti, H. Tampere)
Ea1*.Keträs, meträs, kui otsa saa, munes? Hummal
San 1893 (J. Tammemägi)
Rõn, San, San v. Urv - 3 var.
Ea2.Ketras, metras, otsa saa, munes muna? Humal
San 1940 (L. Pedajas)
Ea3.Keträs, meträs, saap otsa, loop muna? Humal
Kan 1866 (J. Weitzenberg)
Eb1.Keeras, meeras, otsassa munes? Humal
Kan 1888 (G. Veski)
Eb2.Ketras, metras, otsas munes muna? Humal
San 1895 (J. Kuldsep)
Eb3.Keträs, veträs, otsa munõs muna? Humalõ'
San 1940 (I. Novek)
Eb4.Ketrap, ketrap, üles otsa loop muna? Humal
Urv 1895 (I. Mikkal)
2Urv - 2 var.
Ec.Metras, ketras, saiba otsa muna? Hummal
Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
Ed.Ketras, metras, läts üles, lõi muna? Hummal
Se 1928 (T. Linna)
Vrd.611J2+ 2791
2788.ÜLES LÄHEVAD, ÜLES EI SAA, MAHA TULEVAD, MAHA EI SAA? Tuuleveski - 0+3+5+7 = 15 (42) var.
Aa.Ülesse lähevad, ülesse ei saa, alla tulevad, alla ei saa? Tuuleveski tiivad
Kõp 1964 (T. Toomsalu)
Ab*.Üles läheb, üles ei saa, alla tuleb, alla ei saa? Veskitiivad
Hää 1933 (M. Martinson)
Mär, Hää - 2 var.
B1a*.1) Üles lähevad, üles ei saa', maha tulevad, maha ei saa? Tuuleveski
Pil 1990 (L. Kolk)
2) Üles lähävä, üles ei saa, maha tuleva ja maha ei saa? Tuulõveski haari'
Krl 1910 (H. Ojansuu)
ÜÕÕ 58 (12); Eisen A 88
B1b1.Üles läheb, üles ei saa, maha tuleb, maha ei saa? Tuuleveski
Hää 1941 (M. Mäesalu)
B1b2.Üles läheb, üles ei jää, maha tuleb, maha ei jää? Tuuleveski
Hää 1941 (M. Mäesalu)
B1c.Ülesse lähevad ja ülesse ei saa, alla tulevad, aga maha ei saa? Veskitiivad
Emm 1925 (S. Perv)
B2.Tõuseb, tõuseb, aga üles ei tõuse, langeb, langeb, aga maha ei lange? Tuuleveski tiivad
Kul 1996 (M. Hiiemäe)
C1a*.Üles läheb, taeva ei saa, alla tuleb, maha ei saa? Veskitiivad
Plt? dat-ta (anon)
Plt?, Lai - 2 var.
C1b.Ülese lähme, aga taevase ei saa, maha tuleme, aga maha ei saa? Veskitiivad
Kul 1895 (J. Reinson)
C1c.Alla tulevad, maha äi saa, üles lähevad, taeva äi saa? Tuuling
Krj 1940 (O. Grepp)
C2.Läheb taeva, ei saa minna, tuleb maha, ei saa tulla? [Lahendus puudub]
Hää 1954 (M. Mäesalu)
D.Üles lähevad, pilve ei ulata, alla tulevad, maa pea[le] ei saa? Veskitiivad
Hel 1923 (H. Martin)
Vrd.2789
2789.ÜLES LÄTT, MAHA EI TULE? Suits - 0+1+0+0 = 1 (27) var.
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
ÜÕÕ 58 (10); Mihkla-Tedre 57; Aleksejeva IV 94 (9); Siim-Vallner III 95 (2); Mihkla-Tedre EK9 21; Metstak 11 ja 33 (69); Hiie-Müürsepp IV/I 32; Metstak2 23 ja 25
Vrd.647A26q2 2788
2790.ÜLES SÜÜB, ALLA SITUB? Pird palab - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Nõo 1888 (J. Tüklov)
Vrd.33Ba1*
2791.ÜLESPIDI NUTITAB, ALASPIDI JUURITAB? Kartohvel - 0+1+0+0 = 1 (4) var.
Pst 1888 (J. Jaakson)
E EM 168 (1627); E EM2 146 (2111)
Vrd.2787
2792.ÜMBER ILMA ULATAB, ÜMBER PEA EI ULATA? Silm - 6+192+117+81 = 396 (625) var.
A1a1.Ümber ilma ulatab, ümber pea ei ulata? Silm
Jõe 1889 (G. Kivikangur)
Jõh, Lüg, VNg, Sim, Sim v. Koe, 2VMr, JJn, Pee, 2Tür, 2Kuu, 2Jõe, Mih, 2Var, Han, Emm, Jäm, Pöi, 5Vän, 2Tor, 2Prn, Hää, 2Saa, 5Hls, 2Krk, 2Hel, 7Trv, 7Pst, Pst v. Pil, Vln, 6Vil, Kõp, 4SJn, 2KJn, 5Pil, Plt, Ksi, Lai, 2Pal, Äks, Rõn, San, Rõu, 2Räp - 88 var.
Kündja nr. 21 (1885) 111 (26); E EM 168 (1629); E EM2 146 (2113); E MM 17 ja 46 (269); E MM2 17 ja 49 (272); Huvit. II 215 ja 224 (6); Ainelo III 62; Jürisson 196 (11); ÜÕÕ 133 (4); Bachman-Rebane II (1955) 81 (1); Kuut VI (1960) 214 (2); EMrd II 368; Hiie-Müürsepp IV/I 77 ja 80 (3); E MM3 14 ja 40 (272)
A1a2*.Ümmer ilma ulatab, aga ümmer pia ei ulata? Silmad
KJn 1939 (J. Raidla)
Jõh, VJg, VMr, Amb v. JMd, Koe, Jõe, Tln, Kos, Kei, Mär, Aud, Prn, Hls, Trv, SJn, 3KJn, Trm, Äks, Rõn, Tt - 22 var.
A1a3.Ümber ilma ulatab ja ümber pea ei ulata? Silmad
Plt 1981 (E. Tampere)
VMr, Amb v. JMd, Plt, 3Trt - 6 var.
A1a4.Ümmer ilma ulateve, ümmer pää ei ulate? Silmä
Hls 1889 (M. Ilus)
VMr, Pee, Rap, Rid, Sa, Khn, PJg, Pär, Saa, 2Hls, Trv, 2Pst, Pil, Plt, Trt, Võn, Ran, Ote, Kan, Urv, 2Räp, Tt - 25 var.
• Mötleja 10 ja 52 (35); Huvit. II3 227 ja 248 (7); Käis EV II/I lk-ta; Mihkla-Tedre EK9 19; Muhel VN 27 ja tagakaas (2)
A1a5.Ümber ilma ulatavad, aga ümber pea ei ulata? Silmad
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
Jõe, Tln, Kos, SJn, Nõo - 5 var.
A1a6+.Ümmer ilma ulatab, aga ümmer oma pea ei ulata? Nägemine
Tür 1936 (H. Neumann)
Tür, HJn, Tor, Pal - 4 var.
A1b1.Üle ilma ulatab, ümber pää ei ulata? Silm
Hls 1889 (J. Lepik)
Nrv, 2Iis, 2Sim, VMr, JJn, Koe, 5Kuu, 2Jõe, Tln, HMd, Pld, Vig, Khk, Ans v. Jäm, Kaa, Pöi, Pöi?, Pä, 2Tõs, PJg, 2Tor, Tor v. SJn, 2Hls, 2Krk, 2Hel, Trv, 3Pst, Vil, SJn, 3Pil, 2Ksi, 4Lai, Pal, 2Trm, 3Kod, 2Äks, TMr, 5Trt, Nõo, Puh, 2Rõn, San, Kan, Krl, 2Rõu, 2Plv, Räp, Tt - 79 var.
A1b2.Üle ilma ulatab, ümber pee ep ulata? Silmad
Jäm 1977 (S. Mitt)
A1b3.Üle ilma ulatab, ümber pääd ei ulata? Silmad
Kuu 1956 (I. Lind)
3Kuu - 3 var.
A1b4.Üle ilma ulatab, aga ümmer piä ei ulata? Silmäd
KJn 1925 (A. Kruus)
Jõh, Rkv, 2Rak, 2Kuu, HJn, 2Trv, 2KJn, Plt, 2Pal, Trm, MMg - 16 var.
A1b5.Üle ilma ulatab ja ümbre pää ei ulata? Silm
Ran 1964 (A. Tamm)
2Sim, Saa, Ran, Tt - 5 var.
A1b6.Üle ilma ulatuvad, ümbär pää ei ulatu? Silmäd
Kuu 1903 (J. Mikiver)
Jõh, Iis, Kad, JJn, Kuu, Rap, Han, Jäm, Pöi, Muh, Saa?, Hls, Hel, KJn, Trm, Nõo, San, Kan, Urv, Plv, Tt - 21 var.
CRJ KLr I7 132 (11); Loorits VrP 25 ja 26 (45); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (45); Huvit. V Lisa 17 (4); Nurmik EK III 133 (6); Pioneer nr. 4 ja 8 (1950) lk-ta (1); Meie aasta (1953) lk-ta (43)
A1b7.Üle ilma ulatavad, aga ümber pea ei ulata? Silmad
Saa 1930 (A. Räägel)
Kuu, Saa - 2 var.
A1c*.Ümber ilma ulatab, üle pää-i ulata? Silmad
TMr 1941 (S. Solon)
Amb v. JMd, Mar, TMr, Tt - 4 var.
A1d1*.Üle ilma ulatab, üle pää ei ulata? Silmad
MMg 1888 (G. Tenter)
Sim, Hag, Phl, Mus, Pöi, Hel, Kod, MMg, Trt, Elv, Rõu - 11 var.
Metstak 8 ja 32 (10); Õunapuu 146 (2); Laagus-Õunapuu 168; Metstak2 10 ja 11
A1d2.Üle ilma ulatavad, üle pea ei ulata? Silmad
TMr 1890 (H. Uus)
TMr, Trt, Rõu - 3 var.
A1e1*.Ümber pea ei ulata, ümber ilma ulatab? Silm
Lih 1949 (Ü. Kreek)
Pai, Lih, Saa, Trv, KJn, Plt - 6 var.
A1e2.Ümmer pea ei ulata, ümmer ilma ulatavad? Silmad
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Tür, 2Rap v. Mär, Pil - 4 var.
A1e3.Üle pää ei ulata, üle ilma ulatab? Silma
Vil 1896 (A. Suurkask)
A2a1*.Ümbre ilma küünis, ümbre pää ei küüni? Silmä
Võn 1889 (T. Lätti)
Võn, Ran, Ote, Krl, Rõu - 5 var.
Meelej. nr. 33 (1887) 263 (20)
A2a2*.Ümbre ilma küünivä, ümbre pää ei küüni? Silmä
Nõo 1894 (V. Grünstamm)
Nõo, Rõu, Plv, Vas v. Se - 4 var.
A2b1*.Üle ilma küünüs, ümbre pää ei küünü? Silmä
Rõu 1896 (H. Treu)
TMr, 4Nõo, Puh, Ran, 2Rõn, Rõn v. San, 2Ote, San, Rõu, Tt - 15 var.
EMrd III 237
A2b2.Üle ilma küinise, ümbre pää ei küini? Inemise silma
Ote 1894 (J. Kukrus)
Nõo v. Ote, 3Ote - 4 var.
A2c.Üle ilma küünüse, üle pää ei küünü? Silmä
Vru 1904 (O. Jõgeva)
A3a.Ümber ilma näeva, ümber pea ei näe? Silmad
Ran 1968 (A. Antuk, S. Kiin, J. Tammleht)
JJn v. Koe, Ran, Urv - 3 var.
A3b+.Üle ilma näeb, aga ümber pea ei näe? Silmad
Amb v. JMd 1937 (R. Tammet)
Amb v. JMd, Pha - 2 var.
B1a1.Ümber maailma ulatab, ümber pea ei ulata? Silmad
Vän 1897 (E. Tetsmann)
Amb v. JMd, Jäm, Vän, SJn v. Ote - 4 var.
Nugis 295 ja 315 (245)
B1a2*.Ümber maailma ulatab, aga ümber pea ei ulata? Silmad
Hag 1889 (J. Valdmann)
Iis, VJg, 2Sim, Hag, Tor, Pär, Pal - 8 var.
B1b*.Üle maailma ulatab, ning ümber pea ep ulata? Vikerkaar
Ans 1891 (J. Magus)
Rap, Noa, Ans, Trt - 4 var.
B1c.Üle maailma ulatab, aga pähe ei ulata? Silmavaade
Pee 1894 (O. J. M.)
B1d.Maailma otsa ulatas, ümbre pää ei ulata? Silma
Räp 1875 (J. Jagomann)
B2*.Üle maailma näeb, oma ümber pää ei näe? Silmad
Hää 1889 (E. Grant)
Kuu, Hää, Hel - 3 var.
B3+.Ümbre ilmamaa küünissevä, ümbre endä pää ei küüni? Silma
Ote 1890 (J. A. Palm)
Jäm, Ote - 2 var.
C.Üle maa ulatab, ümber pää ei ulata? Silmad
Tor 1887 (J. Tilk)
Da.Ümber välja ulatab, ümber pea ei ulata? Silmanägemine
JJn 1888 (J. Piber)
Jõh, JJn, Pil - 3 var.
Db.Üle väila ulatab, ümper pea ei ulata? Nägemine
Iis 1890 (J. Pikkat)
Iis, Kad, VJg, Kos - 4 var.
E.Ümber linna ulatab ja üle pea ei ulata? Silmavaade
Sim 1939 (V. Fuchs)
Parijõgi-Reial-Vaigla VI 164 (20); Leht 8 (2); Juhani-Tammoja 13 (2); Säde nr. 80 (1985) 4; Leht VIII2 54 ja 56 (3); Nahkur 46/7 (4)
F1.Üle mere ulatab, ümber pea ei ulata? Silmad
Vän 1888 (T. Tetsmann)
F2.Üle mere küünüsse, ümbre pää ei küünü? Silma
Kan 1888 (J. Väggi)
G1.Kaugele näevad, aga oma pää ümber ei näe? Silma
Trv 1890 (J. Tinn)
G2.Kavvete küünib, ümbre pää ei küüni? Silm
Ote 1889 (J. Kivisaar)
H.Ümber ilma ulatavad, kukla taha ei ulata? Silmad
Ksi 1889 (M. Mauer)
Pil, Ksi - 2 var.
I.Üle maailma ulatab, selja taha ei ulata? Silm
Vai 1936 (M. Tarum)
J+.1) Üle ilma ulatab, ümber maa ei ulata? Vikerkaar
Pst 1931 (O. Loorits)
2) Ümber ilma ulatavad, enese ümber ei ulata? Silmade vaated
Vil 1891 (J. Karus)
Jõh, Pld, Hel, Pst, 2Vil, Äks - 7 var.
Ka.Kats sinist siidi küünise üle ilma, aga ümber pää ei küüni? Silmä
Hel 1889 (G. Habicht)
Kb.Sinine siidirätike, ümbre ilma küinüs, ümbre pää ei küinü? Silmä
Rõn 1889 (P. J. Tamm)
Vrd. 2102B*
La.Kats siidiniidi kerrä, üle ilma küinise, ümbre pää ei küini? Silmä
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Vrd. 1960
Lb.Kats siidiniidi keräkest, küünüs üle ilmamaa, a kukrudõ ei küünü'? Silmä
Har 1959 (A. Reigo)
Vrd. 1960Ba1
M*.Lühikesed ohjad, kaugele ulatavad, ümber pää ei ulata? Silmad
Saa 1889 (J. Tuul)
Saa, Vru - 2 var.
Kontam.: = 1031C*
N.Pikem kui puu, madalam kui maahein, üle ilma ulatab, ümber pää ei ulata? Tee
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Kontam.: = 1610J
O1.Pikk vits pihlakane, üle välja tomingane, aga ümber pea ei ulata? Oma silmadega ei näe kukla taha
Sim 1938 (J. Arro)
Kontam.: = 1619Q1
O2a.Pikk mets pihlakane, üle ilma tomingane, ümmer ilma ulatab? Vikerkoar
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Kontam.: = 1619Q2a
O2b.Pikk vits pihlakane, üle ilma ulatab? Vikerkaar
Kuu 1938 (J. Eplik)
Kontam.: = 1619Q2b
Vrd.2563
2793.ÜMBRE MÄE UORMA MAKAS? Jahvekivi', jahu' - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 132 (204)
2794.ÜMBRE TALSEPÜHI UIBU HÄIDSESE', ÜMBRE JAANIPÄIVÄ JÄRVE' KÜLMÄSE'? Härm uibide pääl, undsa' niidü pääl - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 132 (205)
2795.ÜMBRE TARE TIIRA'? Tare sammaldu - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 132 (206)
Vrd.1863
2796.ÜMMER, ÜMMER, POTSTI? Koer heidab magama - 0+8+1+0 = 9 (17) var.
a1.Ümmer, ümmer, potsti? Koer heidab magama
Trv 1897 (J. Vaine)
2Trv, Võn - 3 var.
ÜÕÕ 64 (8); Terri 34 (1)
a2.Ümber, ümber, potst? Peni heitab magama
Võn 1895 (J. Moodis)
b1.Ümbre, ümbre, mütsti? Peni heidas magama
Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
b2.Ümbre, ümbre, mütst? Peni heitäs magama
Ote 1893 (J. Tammemägi)
c1.Ümber, ümber, kõks? Koer heidab magama
JJn 1888 (M. Roosileht)
c2.Ümber, ümber, keks? Koer heidab puhkama
Lai 1923 (K. Martinson)
d.Ümber, ümber, vumps? Koer heidab magama
Tür 1888 (M. Tults)
Vrd.613 1870 2250 2797
2797.ÜMMER, ÜMMER, VARSI VALMIS? Vigla - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
PJg 1889 (H. Lussik)
Vrd.2796
2798.ÜMBRETSÕÕRI HALJAS, KESKPAIK PALJAS? Kuus - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1889 (V. Vaher)
Vrd.178
2799.ÜMMARGUNE KUI MUNA, KÕRGEM KUI KIRIK? Kera - 0 (28) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 168 (1630); E EM2 146 (2114)
Vrd.1322 2800
kk: Ta oo nõnna ümmargune kui üks muna (Tor), Kõrge nagu kirikutorn (Vil)
2800.ÜMMARGUSEM KUI MUNA, PIKEM KUI PUU? Kera - 0 (35) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 168 (1631); Kmpm. KH 49; E EM2 146 (2115); SSTT 123; Eisen A 101; Metstak 10 ja 32 (46); Laagus-Õunapuu 168; Metstak2 17 ja 19; Müürsepp-Viisimaa 60
Vrd.2799
kk: Ta oo nõnna ümmargune kui üks muna (Tor)