Pealeht Kasutajale EM: lugemikud Baas-lugemik
Lihtotsing Täisotsing
Lahendid Murdesõnu Allikalühendid Kohanimelühendid Kihelkondade kaart Lingid Kaardimasin
601.KATSU KAATSA KAUDU KÜLGE, MIDA PIKEM, SEDA PAREM? Nääpskott - 1+0+1+1 = 3 (5) var.
a.Katsu kaatsa kaudu külge, mida pikem, seda parem? Nääpskott
Krj 1926 (G. Ränk)
b.Mööda möötsa, kaudo kaatsa, mida pitkem, seda parem? Task
Sa enne 1893 (M. Klauren)
c.Piuti pükse, kaudu kaatse, mida pitkim, seda rohkem sisse lähäb? [Lahendus puudub]
Kär 1954 (H. Ploom)
602.KEEGI EI HIRMUTA, AGA VÄRISEB? Haavaleht - 0+0+0+2 = 2 (2) var.
a.Keegi ei hirmuta, aga väriseb? Haavaleht
Muh 1976 (R. Rull)
b.Keegi teda ei ehmata, aga tema väriseb? Haab
Nrv 1992 (V. Kuzmin)
Vrd.kk: Väriseb kui haavaleht (hirmu pärast) (Ote)
603.KEELE PEAL KIBE, LEEME PEAL MAGUS? Pipar - 0+1+0+1 = 2 (2) var.
A.Keele peal kibe, leeme peal magus? Pipar
Vai 1893 (H. Masing)
B.Keele peal kepe, leeme peal lepe, ise must nagu lambasett? Pipar
Mar 1996 (K. Tamm)
Vrd.vs: EV 3536
604.KEELETU, MEELETU, ISE ILMAMAA TARK? Margapuu - 10+236+172+145 = 563 (829) var.
A1a1.1) Keeletu, meeletu, ilmamaa tark? Pästli
Urv 1890 (J. Teder)
2) Keeletu, meeletu, ilmamaa tark? Pässul
Võn 1888 (J. Kripson)
Vai, Iis, Tor, Plt, MMg, Äks, TMr, Trt, 4Võn, Kam, 2Nõo, 3Puh, Ran, 2Rõn, Rõn v. San, 6Ote, 3Kan, 3Urv, 2Rõu, Plv, 3Räp, Vas, Tt - 42 var.
• Helle 364 (28); Hupel 119; Willmann 166 (26); Gressel (1808) lk-ta (10); Holtz 214 (24); Lönnrot 152; Körber VRMK 40 (8); Ahlqvist 72; Körber Uus ABDr 11 (1); Wied. 268; Meelej. nr. 38 (1887) 304 (62); KAH EKAL 160 ja 163 (26); EMrd III 236
A1a2*.Keeletü ja meeletü, ilmamaa tark? Päsul
Rõu 1894 (A. Assor)
Vän, Pst, Trt, 2Rõu - 5 var.
Kmpm. Kõ 17; Pet. Ah 51
A1b1.1) Keeletu, meeletu, ise ilmamaa tark? Kaal
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
2) Keeletu, meeletu, ise ilmamaa tark? Kaalunui
Tor 1889 (M. Tohv)
3) Keeletu, meeletu, ise ilmamaa tark? Mõõdunui
Tõs 1890 (M. Kirikall)
4) Keeletu, meeletu, ise ilmamaa tark? Margapuu
Jür 1929 (R. Põldmäe)
5) Keeletu, meeletu, isi ilmamaa tark? Kaal, margap
Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
2Iis, Rak, Rkv, Sim, VMr, 2Amb v. JMd, 3JJn, 2Koe, 2Pee, Ann, Kuu, Jõe, HJn, Tln, Jür, 3Kos, 2Juu, 2Rap, Rap v. Mär, Hag, Nis, 2Kei, HMd, Mär, Vig, 2Mar, 2Rid, 2Khk, Pöi, 2Tõs, 2Vän, 2Tor, Pär, 3Saa, Hls, 2Hel, 3Trv, Pst, Vln, 2Vil, Kõp, 2SJn, 3KJn, 4Pil, 2Plt, 2Ksi, 2Lai, 2Pal, 2Trm, Kod, MMg, 2Äks, 2TMr, Trt, Puh, 2Ote, Tt - 94 var.
E EM 60 (406); Tander 16; E EM2 54 (518); E MM 9 ja 43 (93); E MM2 9 ja 45 (95); Huvit. II 216 ja 224 (31); Tamman 20; Ainelo III 118 ; Huvit. V Lisa 17 (26); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 164 (12); Mihkla KlL 75 (27) ; Selmet V (1957) 14 (11); Kriisa V 45 (11); Kal. (1973) 128 (5); Valgma-Villand-Õunapuu 202; Metstak2 28 ja 30; E MM3 7 ja 37 (95)
A1b2.Keeletu ja meeletu, ise ilmamaa tark? Margapuu
Lai 1904 (J. Ermann)
VMr, 2JJn, 2Pee, Jür, Kos, HMd, Noa v. Hii, PJg, 2Tor, Hls, Vln, KJn, 2Pil, Ksi, 3Lai, Pal, Trt, Tt - 24 var.
• Mötleja 12 ja 52 (41); Loorits VrP 25 ja 26 (29); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (29); Muuk-Mihkla I 90; Vih. (1950) 82 ja 83 (27); Nahkur 46/7 (6)
A1b3.Keeletu, meeletu, aga ise ilmamaa tark? Margapuu
Mär 1928 (R. Viidebaum)
2Hag, Mär, Vig, Ote - 5 var.
A1b4*.Keeletu ja meeletu, om ilmamaa tark? Pässül
Kan 1964 (M. Meho, M. Märtinson, S. Räppo, T. Talv)
Ilmjärv Uus ABDr 41 (4)
A1b5*.Esi keeletu, meeletu, esi ilmamaa tark? Päsmer
Pst 1889 (A. Luts)
Pst, Pil - 2 var.
A1c1.Meeleta, keeleta, ilmamaa tark? Pässül vai markapuu
Võn dat-ta (J. Kihu)
A1c2*.Meeletu, keeletu, isi ilmamaa tark? Margapuu
Ksi 1888 (T. Riomar)
Amb v. JMd, Kul, PJg, Vän, SJn, 3KJn, Ksi, Trm, San - 11 var.
Metstak 12 ja 33 (86)
A1d*.1) Ise kieletu, ise mieletu, ise jõlmamaa tark? Nui
Khn 1948 (S. Lätt)
2) Isi olli meeletu, isi olli keeletu, isi ilmamaa tark? Mõõdupuu, mõõdunui
Hää 1939 (M. Mäesalu)
HMd v. Ris, Khn, 2Hää, Võn - 5 var.
A2a1.Keeledu, meeledu, maailma tark? Margapuu
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
Vai, 3Jõh, 2Hlj, 2Kad, 2VJg, 2Sim, VMr, 6Kuu, Jõe, Juu, Kse, Hel, Lai, Puh, 2Ote, Kan, Urv, Krl, 4Har, 3Rõu, Vru, 2Plv, Räp, 2Se, As - 44 var.
A2a2*.Keeletu ja meeletu, maailma tark? Margapuu
Kad 1888 (J. Linkstein)
Lüg, Kad, Hel, Trm, Urv, Har - 6 var.
A2a3.Keeleta, meeleta, aga maailma tark? Päsmer
Hel 1888 (J. Pastarus)
Sim, Kuu, Hel, Trv - 4 var.
Rätsep Koduk. 66 (3)
A2a4.Keeletu ja meeletu, aga maailma tark? Margapuu
Trm 1894 (S. Sommer)
Vl, Trm - 2 var.
Liiv LMt 44 (74)
A2a5*.Keeletu, meeletu, siiski maailma tark? Margapuu
Jõh 1964 (V. Rünne)
Jõh, As - 2 var.
A2a6*.Kieledü, mieledü, vade maailma tark? Margapuu
Kuu 1964 (R. Lilhein)
Kuu, Krk, Urv - 3 var.
A2b1.1) Keeletu, meeletu, ise maailma tark? Raamat
As 1991 (A. Korb, A. Tuisk)
2) Keeletu, meeletu, isi maailma tark? Margep
MMg 1888 (G. Tenter)
Jõh, 2Iis, Rkv, VJg, 3Sim, 2VMr, Amb v. JMd, Koe, Pee, 5Kuu, Jõe, HJn, Juu, 2Mih, 2Var, 3Han, Kse, 3Kir, Hps, Käi, Sa, Mus, Khk, Kär, 2Jäm, 2Muh, 2Tõs, PJg, Tor, Prn, 2Hls, Krk, 4Hel, 6Trv, 5Pst, Kõp, KJn, Ksi, Trm, MMg, 2Trt, Elv, Ran, Räp, As - 76 var.
Plmp. LõK3 30
A2b2*.Keeletu ja meeletu ja ise maailma tark? Nui (kaaluriist)
Var 1888 (M. Karotom)
2Jõh, Lüg, Kad, VJg, 3Sim, VMr, Kos, 2Var, Prn, Pär, Hls, Krk, SJn, Võn, Rõn, Ote - 20 var.
A2b3.Keeletu, meeletu, aga isi maailma tark? Päsmer
Trv 1889 (J. Käger)
Krk, 2Trv - 3 var.
A2b4.Keeletu ja meeletu, aga isi maailma tark? Margapuu
Aud 1889 (K. Tarkpea)
2Aud, Trv, Lai - 4 var.
A2b5*.Keeletu, meeletu, ise on maailma tark? Päsmer
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Hel, MMg v. Äks - 2 var.
A2b6.Keeletu, meeletu, ise veel maailmatu tark? Margapuu, millega kaalutakse
Kad 1968 (J. Valdur)
A2c.Ise keeletu, ise meeletu, ise maailma tark? Päsmer
Jäm 1906 (H. Usin)
Rap, Ris, Kär, Jäm - 4 var.
Nörmann 35 (42) ja 54 (42)
A2d.Meeleta, keeleta, maailma tark? Pässül
Plv 1933 (R. Viidebaum)
Hlj, Rak, San, Urv, 4Plv, 2Vas, Vas v. Se, Tt - 12 var.
A2e.Meeletu, keeletu, isi maailma tark? Margapuu
Tür 1896 (T. Allikas, J. Johannson)
A3a1.Keeletü, meeletü, üle ilma tark? Pästli
Har 1890 (J. Pähn)
Jõh, Iis, Amb, 2Kuu, HMd, Krk, Ta, 2Lai, Trm, Kod, Trt, Puh, Rõn, Ote, San, Kan, Krl, 3Har, Se, 2As - 25 var.
A3a2*.Keeletü ja meeletü, üle ilma tark? Pässül
Rõu 1895 (A. Perli)
Hel, Rõu, Vas - 3 var.
A3a3.Keeletu, meeletu, aga üle ilma tark? Margapuu
Jõh 1935 (anon)
Jõh, Tt - 2 var.
A3a4.Üle ilma tark, keeletu ja meeletu? Päsmer
Krk 1889 (M. Kõdar)
A3a5.Keeletu, meeletu, üle ilmamaa tark? Päsmer
Krk 1889 (J. Kivisäk)
Hls, Krk - 2 var.
A3b*.Esi keeletu, esi meeletu, üle ilma tark? Päsmer
Hls 1889 (M. Ilus)
Hls, Lai - 2 var.
A3c1*.Meeletu, keeletu, üle maailma tark? Kaal
Kan 1964 (M. Märtinson, T. Talv)
Kan, Rõu, Plv - 3 var.
A3c2*.Meeletu ja keeletu, aga üle ilmamaa tark? Päsmer
Vil 1895 (H. Niggol)
Vil, Urv, Har - 3 var.
A4*.Keeletu, meeletu, kõige ilma tark? Pässül
Rõu 1889 (K. Thom)
Iis, Rõu, Se - 3 var.
A5*.Kõige targem ilmas, ise keeletu ja meeletu? Margapuu
Phl 1937 (M. Nittim)
Phl, Ran, Se - 3 var.
A6a.Keeletu, meeletu, ilmatark? Margapuu
MMg 1887 (K. Pedak)
A6b1.Kieledu, mieledu, ise ilmatark? Margapuu
Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
Sim, Kuu, Tln, Tõs, Vän, Prn, 2Trv, 2Vil, KJn, 2Trt - 13 var.
A6b2.Keeletu ja meeletu, ise ilmatark? Margapuu ehk kaal
Vil 1888 (J. Toss)
Jõh, Hlj, 2Rap, Mih, Tõs, 2Vil, Trt - 9 var.
A6b3.Keeletä, meeletä, aga ise ilmatark? Margapuu
Kuu 1954 (E. Lindström)
Kuu, Pst v. Pil - 2 var.
A6c.Ise keelitu, ise meelitu, ise ilmatark? Päsper
Ans 1937 (A. Ahurand)
A7*.1) Keeledü, meeledü, targõb ku kuningas? Pästle
Har 1921/2 (P. Voolaine)
2) Ilma meeleldä, ilma keeleldä, targõmb ku kuningas? Pässül
Rõu 1891 (A. Jennes)
Har, 2Rõu - 3 var.
Kontam.: = keerdküsimus
A8*.1) Kiäletu ja miäletu, ise õigusetegija? Margap ehk koalud, mõlemad on niiskesed
Kod 1939 (A. Univere)
2) Keeletu ja meeletu, teeb kõigile ilmale õigus? Margapuu
Kod 1926 (P. Berg)
Lüg, 2Kod - 3 var.
A9*.Keäletu ja meäletu, isi ilma õiendaja? Kual (voag)
Kod 1889 (V. Lepp)
Kos, Kod - 2 var.
A10*.Keeletu, meeletu, ise maailma rehkendaja? Margapuu
Tõs 1921 (S. Lind)
Vig, Tõs, Saa, Trv, Trt, Ran - 6 var.
A11a.Keeletu, meeletu, üle ilma margapuu? [Margapuu]
Kod dat-ta (O. Lindpere)
Amb, Kod - 2 var.
A11b.Keeletu, meeletu, ise ilmamaa margapuu? No margapuu ta ongi, aga igaüks ei saand aru
Lai 1966 (A. Tamm)
JJn, Nis, Vln, Lai - 4 var.
A11c.Keeletu, meeletu, ise maailma margapuu? Margapuu
Pil 1938 (P. Tammepuu)
Jõh, Hlj, JJn v. Koe, Jür, Pil - 5 var.
A11d.Keeletu, meeletu, ise ilmamaa tark margapuu? [Margapuu]
Pil 1993 (A. Korb)
A12+.Keeletu, meeletu, ilma temata kõik on abitu? Kaal
Tür 1962 (M. Männik)
Rkv, Tür, Hää, Trm - 4 var.
B1a.Ise ime, ise pime, ise ilmamaa tark? Päsper
Kär 1890 (K. Loiken)
Hlj, Jür, Ris, 7Phl, Käi, Emm, Hii, Kär, Ans, 2Kaa, Muh, Pal - 19 var.
Kuusik KT 214 (34)
Vrd. 1391B1 1491
B1b.Ise pime, ise ime, ise ilmamaa tark? Päsper, saarlaste kaalupuu
Kär 1889 (J. Mändmets)
Käi, Kär - 2 var.
B1c.Oh sa ime, isi pime, aga isi ilmamaa tark? Margapuu
Vig 1948/56 (M. Priimets)
B2a1.Ise ime, ise pime, ise maailma tark? Margapuu
Ris 1892 (J. Holts)
2Kuu, Ris, Rid, 3Noa, Hii, Sa, 4Krj, Krj v. Mus, 4Mus, 3Kaa, Vll, 3Pöi, 2Muh - 29 var.
Wied. 266; ER Kal. (1889) 102 ja 103 (4); E EM 50 (289); E EM2 45 (364); Nurmik II 6 (14)
B2a2.Ise ime, ise püme, ise riu moailma tark? Päsmer
Pöi 1974 (A. Toomessalu)
B2a3*.Ise ime, ise pime, aga maailma tark? Kaal, margapuu
Pil 1990 (L. Kolk)
Mih, 2Mar, Emm, Pil - 5 var.
B2b*.Ise pime, ise ime, ise siiski maailma tark? Päsper
Krj 1937 (A. Toomessalu)
Krj, Mus - 2 var.
B3.Ise ime, ise pime, ise üle ilma tark? Nui, margabu
Muh 1937 (J. Arike)
Käi, Hii, 2Muh - 4 var.
B4a.Ise ime, ise pime, ise keige ilma tark? Päsper
Mus 1939 (K. Lepp)
B4b*.1) Ise ime, ise pime, ise keik maailma tark? Päsmer
Krj 1938 (K. Lepp)
2) Ise ime, ise pime, ise keige maailma tark? Päsmer
Emm 1931 (S. Soosaar)
Noa v. Hii, Rei, 4Emm, Krj - 7 var.
Metstak2 28 ja 30
B5*.Ise ime, ise pime, aga ise ilmatark? Margapuu
Vll 1942 (P. Alvre)
2Vll - 2 var.
C+.1) Ei kuule, ei näe, kuid ise väga tark? Margapuu
Kam 1922 (A. Ammon)
2) Suurt miilt ei ole pääh, ilmamaa tark? Pässul
Rõu 1936 (A. Raadla)
3) Kiigub ja liigub, ise ilmamaa tark? Margapuu
Sim 1978 (A. Zirk)
4) Üle ilma tark? Päsli, mõõdupuu
Krl 1962 (T. Kaevando, L. Osjamets, R. Preisman)
Sim, Pld, Kul, Kär, Khn, Tõs, Aud, Pil, Plt, Kam, 2Krl, Rõu, Vas, As - 15 var.
Vrd. 862
Vrd.76 332 398 605 611R+ 647A6d
605.KEELETU, MEELETU, VARJAB VARA VARGA EEST? Lukk - 0 (19) var.
C. M. Redlich (1887): omaloominguline tekst
E EM 60 (408); E EM2 54 (520); Puus. KH III5 64; Jürisson 190 (4); SSTT 99; Belskaja-Aleksejeva VI 116 (16); Metstak 10 ja 32 (58); Maanso-Rukki IV 7; Belskaja-Aleksejeva VII4 109 ja 173 (16); Maanso-Rukki V3 9; Metstak2 20 ja 22
Vrd.604
606.KEERUS, VINNAS, HAMBAD SUUS JA PUUPAKK PERSES? Sirp - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Trm 1895 (J. Tihane)
Vrd.1073J2
607.KEERELDI-KAARELDI, MÜLLA-MÄLLA MÖLLAJA? Veski - 0+1+0+0 = 1 (4) var.
Vai 1887 (C. M. Redlich)
E EM 60 (409); E EM2 54 (521)
608.KEERDLESE JA VEERDLESE, EI SAA KOKKU KUNAGI? Silma - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Rõn 1888 (A. Andrei)
Vrd.503
609.KEERLEB JA PÖÖRLEB, ENNE KUI TA MAGAMA PANEB? Koer - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Phl 1938 (E. Ennist)
Vrd.611 613 886
610.KEERLEB JA VEERLEB, AGA PAIGAST EI SAA? Kaevuratas - 0+4+0+0 = 4 (9) var.
Aa.Keerleb ja veerleb, aga paigast ei saa? Kaevuratas
VMr 1888 (J. Koit)
Hlj, VMr - 2 var.
E EM 60 (410); E EM2 54 (522)
Ab.Keerleb, veerleb, edasi ei saa? Kaevuratas
VMr 1890 (G. ja K. V. Lurich)
B.Veereb ilma otsata, aga samu edasi ei saa? Vokiratas
Lai 1895 (V. Ervart)
Vrd.431 611 648 878 1134 1703 2205Cc
611.KEERLEB JA VEERLEB, KUI OTSA SAAB, SIIS MUNEB? Humal - 19+265+161+126 = 571 (808) var.
A1a1.1) Keerleb ja veerleb, kui otsa saab, sis muneb? Jõgi
Vas 1895 (J. Tint)
2) Keerleb ja veerleb, kui otsa saab, siis muneb? Humal
Rap 1928 (R. Viidebaum)
Vai, Jõh, Iis, Lüg, Hlj, 3Kad, Rkv, VJg, Sim, 2VMr, Jä, Amb, Amb v. JMd, JJn, 4Kuu, 2Jõe, 3Tln, 2Kos, Juu, 3Rap, 2Rap v. Mär, Hag, 2Kei, Kul, Mih, Kir, Noa v. Hii, 3Käi, 2Rei, Krj, Khk, Ans, Jäm, Kaa, 3Pöi, Muh, 5Tõs, 2Aud, 3PJg, 4Tor, Pär, Pär?, 4Saa, Saa?, Hls, Krk, Hel, 4Trv, Pst, Pst v. Pil, 3Vil, 2SJn, SJn v. Ote, 7KJn, Pil, Plt, 2Ksi, 8Lai, 3Pal, 4Trm, 5Kod, MMg, 5Trt, 3Võn, Nõo, 2Puh, Ran, Ote, San, Urv, Krl, Rõu, 2Plv, Vas, 5Tt - 148 var.
• Mötleja 13 ja 52 (47); Sööt PA 6 (3); Tander 35; KlR4 53; Loorits VrP 25 ja 26 (6); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (6); ÜÕÕ 70 (9); Mihkla-Tedre EK9 20
A1a2*.Keerleb ning veerleb, kui otsa saab, siis muneb? Humal
Kaa 1946 (V. Niit)
Kuu, Khk, Kaa, Trv - 4 var.
A1a3.1) Keerleb, veerleb, kui otsa saab, siis muneb? Tapupiste
Rei 1938 (E. Ennist)
2) Keerleb, veerleb, kui otsa saab, siis muneb? Herne
Trv 1894 (K. Tober)
Jõh, Iis, 2Sim, 2Amb v. JMd, Kuu, Juu, Rap, HMd, 2Vig, Han, Phl, Rei, Krj, 2Mus, Khk, 3Jäm, Kaa, 2Pha, Vll, 4Pöi, Muh, Khn, 2Tõs, Aud, 6Vän, 2Tor, 2Prn, 2Pär, Hää, Saa, 3Hls, 5Hel, 5Trv, 3Pst, 2Vln, 2Vil, 4Kõp, SJn, KJn, Pil, Lai, Pal, Trm, Kod, 2Trt, Võn, 2Ran, Rõn, 2Ote, 2San, Kan, Urv, 3Rõu, Räp - 96 var.
Wied. 269; Meelej. nr. 33 (1887) 263 (14); Kmpm. Kõ 17; Kmpm. KLr II7 335; Nurmik II 22 (6); Kmpm. EL IV 259; Huvit. V Lisa 18 (39); Nugis 288 ja 313 (89); Aavik 38; Metstak2 55 ja 56
A1a4*.Keereldi, veereldi, kui otsa saab, siis muneb? Humal
Käi 1896/7 (J. Sooster)
Käi, Hel, Rõu - 3 var.
A1a5.Keerleb, veerleb, kui otsa saab, siis muneb, ise kui humal? [Humal]
Ote 1922 (I. Martinson)
A1a6*.Kiirleb ja viirleb, kui otsa saab, muneb? Humal
MMg 1888 (G. Tenter)
Vi, Iis, Rak, HMd, Mus, Kod, 2MMg, Tt - 9 var.
• Helle 364 (29); Willmann 166 (27); Lindf. (1787) lk-ta (8); Gressel (1808) lk-ta (1); Holtz 213 (15); Hupel2 171; Lönnrot 152; Körber VRMK 40 (9); Ahlqvist 72; Körber Uus ABDr 11 (1); Wied. 269; KAH EKAl 160 ja 163 (27); Okas 81
A1a7.Kiirdlõs, viirdlõs, ku otsa saa, munõs? Hummal
Kan 1895 (G. Loodus)
VMr, Han, Sa, Vl, Trt, Võn, 2Kan, eL - 9 var.
• Hupel 119; St. Pet. Mon. (1805) 64 ja 251 (17); Liiv LMt 44 (84); E EM 60 (411); Rätsep Koduk. 66 (5); E EM2 54 (523)
A1a8*.Keerleb ja veerleb, kui saab otsa, siis muneb? Tapud
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
2Amb v. JMd, Kos - 3 var.
Kmpm. KLr 357
A1a9.Keerleb ja veerleb, saab otsa, siis muneb? Omalas
Vig 1889 (A. K. Saalist)
Jõh, Hlj, Rkv, Sim, Amb, JJn, Kuu, Tln, Jür, Hag, Vig, Rei, Jäm, PJg, Tor, Vil, Kõp, Pal, Kod - 19 var.
A1a10.Keerleb, veerleb, saab otsa, siis muneb? Tapuvään
Hag 1889 (J. Valdmann)
VMr, JJn, Pai, Kuu, HJn, Jür, 2Kos, Hag, HMd v. Ris, Mih, Var, Han, Lih, Kaa, 3Muh, Tõs, Vän, Tor, Pär, Saa, 2Hel, 2Trv, 3Vil, Kõp, 2SJn, 5KJn, Pal, Kod, 2Puh, Ran - 43 var.
Elken3 15 (8)
A1a11*.Keerleb, veerleb, saab otsa, seal muneb? Tapud
Vän 1889 (J. Peterson)
Kos, Vän, Krk, Vil, SJn, Trm, Ran - 7 var.
A1a12.Keerleb ja veerleb, saab otsa, näe, muneb? Humalad
MMg 1890 (L. Jakobson)
Lai, MMg - 2 var.
A1a13.Keerleb, veerleb, saab otsa ja muneb? Humal
Kei 1981 (T. Birkan)
Kei, Kod - 2 var.
A1a14.Keerleb, veerleb, saab otsa, muneb? Humal
TMr 1888 (P. Birkenthal)
Nis, Pöi?, Vil, Äks, TMr, As - 6 var.
A1a15.Kiirleb ja viirleb, otsa saab, sis muneb? Langakerä
Urv 1932 (H. Tampere)
Nrv, Krk, Vil, Urv, Har, Se - 6 var.
A1a16.Kiirdlep, viirdlep, otsa saab, sõs munõlõp? Humala', mis ollõ mano pandas
Plv 1910 (H. Ojansuu)
Ote, Plv - 2 var.
A1a17*.Keerdlep ja veerdlep, otsa saap, munep? Vom Hopfen
Räp 1823/41 (J. F. Heller)
Pst, Räp - 2 var.
A1a18.Kiirleb, viirleb, saand otsa saand, siis muneb? Humal
Ans 1937 (A. Raadla)
Khk, Kär, Ans, Tt - 4 var.
A1b.Keerleb, veerleb, läeb otsa, siis muneb? Humalas
Lih 1949 (Ü. Kreek)
Juu, Lih, Vän - 3 var.
A1c.Keerleb, veerleb, kui otsale jöuab, siis muneb? Humal
Pöi 1961 (A. Rand)
Pöi, Urv - 2 var.
A1d*.Keerleb, veerleb, saab otsa, siis muneb muna? Humal
VMr 1951 (A. Riis)
VMr, Hel, Rõn, As - 4 var.
A1e.Keerleb, veerleb, kui otsa saab, teeb muna? Humal
San 1962 (H. Kukk)
A1f*.Keerlep, veerlep, kui otsa saab, loob muna? Humala
Kan 1895 (J. Tedder)
Ote, Kan, Vru, Vas - 4 var.
A1g*.Keerles ja veerles, otsa luu muna? Humalad
Har 1888 (anon)
Har, Vas v. Se - 2 var.
A1h.Keerleb ja veerleb, kui otsa saab, siis muna? Humal ümber roeka
Krj 1937 (A. Toomessalu)
A1i*.Keerleb, veerleb, saab otsa, hakkab munele? Humalad
KJn 1936 (L. Köögardal)
Iis, Sim, JJn v. Koe, Koe, Tln, Mär, Phl, 2Tõs, Tor, Saa, Hls, 2KJn, 3Plt, 2Ksi, Pal - 20 var.
A1j.Keerleb ja veerleb, saab otsa, lääb munele? Humal
Kad 1888 (J. Linkstein)
A1k.Keerlevad ja veerlevad, kui otsa saab, siis muneb? Tapud
Krj 1938 (K. Lepp)
Krj, Lai - 2 var.
A1l.Keerleb, veerleb tuule käes, kui otsa saab, siis muneb? Humal
Saa 1928 (E. J. Kase)
A1m.Keerleb, veerleb ümber toki, lõpus siis on munad otsas? Humal
MMg 1983 (M. Kõiva)
A1n*.Esiti keerleb ja veerleb, kui otsa saab, siis muneb? Humalavene
Kär 1889 (J. Mändmets)
Kär, Äks - 2 var.
A1o*.Kis keerleb ja veerleb, kui otsa saab, siis muneb? Humalas
Aud 1964 (R. Praakli)
2Kuu, Aud, Pil - 4 var.
CRJ Uar 29 (3); Org 57 (4); Ilmjärv Uus ABDr 40 (1); Tõn. ABDr12 38; Mäesepp K 40 (3)
A1p*.Mis keerleb ja veerleb, kui otsa saab, siis muneb? Humalas
Sa 1904 (A. Valtin)
Leoke Vv Tähtr. (1907) lk-ta (7)
A1q*.Veerleb, keerleb, kui otsa saab, siis muneb? Kera lahti keritakse, otsa saab, siis tuleb keraalus
Emm 1938 (E. Ennist)
Jõh, Phl, Emm, Tõs, Võn, Vas - 6 var.
• Meelej. nr. 50 (1887) 399 (50)
A2a.Keerutes, veerutes, kui otsa saa, luu muna? Humale- ehk tapuvään
San 1888 (K. Gross)
A2b.Keerutõlõs, veerüteles, läts otsa, lõi muna? Hummal
Se 1940 (M. Linna)
A3*.Käändleb, väändleb, otsa saab, muneb muna? Humal
Pst 1921 (O. Loorits)
Pst, KJn - 2 var.
A4*.Kiirles, kaarles, kui otsa saa, siis munes? Tapuvääne
Hel 1889 (H. Karolin)
Tõs, Hel - 2 var.
A5.Viinab, väänab, saab otsa, siis muneb? Tapovääs
Hel 1874 (A. Wahlberg)
A6*.Tiirleb, viirleb, saab otsa, siis muneb? Humalad
Trv 1889 (A. Rull)
Var, Trv, Trm - 3 var.
Vrd. 876Bc
A7*.Tsiirleb ja viirleb, ku otsa saab, siis muneb? Humal
Ote 1984 (Ü. Valk)
Kos, Puh, Ote, Har - 4 var.
A8*.Kiipap, kaapap, kui otsa saab, sis muneb? Inimese lähva lootsikust välla
Puh 1888 (J. Kenkmann)
Tür, Jaa, Puh - 3 var.
A9+.1) Keerleb kui kabel, kui otsa saab, siis muneb? Humal
Võn 1909 (J. Moodis)
2) Kiirub, kõõrub, saab otsa, sis muneb? Humalad
Trv 1936 (L. Köögardal)
3) Keerutab, keerutab, otsa saab, siis muneb? Humal
Vll 1995 (M. Hiiemäe)
Tür, Rap, Vll, Trv, Võn - 5 var.
B1a*.Keerleb, veerleb, saab saare, siis muneb? Humalaväene
Vll 1890 (M. Kolm)
Iis, Hlj, Kos, Kei, Kse, Vll, Trv, Vil - 8 var.
B1b.Keerleb, veerleb, saand saarlale saand, siis hakkab munema? Humal
Mus 1939 (K. Lepp)
B1c.Keerleb, veerleb, saab saarde-saarikuse, siis muneb? Tuisk
Trv 1894 (K. Tober)
B2a*.Kiipab ja kaapab, saab saarde, siis muneb? Luud
Pal 1888 (M. Uus)
Tln, Pöi, Pöi?, Trv, Pal, Võn, San, Tt - 8 var.
E EM 65 (468); E EM2 58 (605)
B2b.Keepab, kaapab, saand saare, siis muneb? Luud pühib tuba
Kaa 1889 (D. Jakson)
B3*.Kiibab ja kaabab, saab saarde, hakkab munele? Luud
Ksi 1889 (M. Mauer)
Vil, Ksi - 2 var.
B4*.Kiipsab ja kaapsab, saab saare, seal muneb? Toa pühkimine
Mih 1929 (H. Tampere)
2Mih, SJn - 3 var.
B5*.Kriipsab, kraapsab, saab saarele, siis muneb? Heinasaod
Vän 1922 (L. Pärt)
Vän, Tor, Pär, Hel, Pil - 5 var.
B6*.Küll kriipab, küll kraapab, saab saarele, seal muneb? Luud
Vig 1896 (H. Laipmann)
Kuu, Vig - 2 var.
B7.Kiipsab, kaapsab, riipsab, raapsab, saab saarele, siis muneb? [Lahendus puudub]
Tt 1882 (anon)
• Tõn. R Tähtr. (1882) 57 (10)
B8.Kiibib, kaabib, kriibib, kraabib, saab saarele, siis muneb? Pühkimise luud
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
B9.Kisub, kaapab, saab saare, siis muneb (Es reisst und scharrt, kommt es auf die Insel, so legt es Eier)? Die Egge
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 269; Kas. Talur. Kal. (1881) 39 (2); ER Kal. (1883) 89 (18); Mickwitz Kal. (1916) lk-ta
B10+.1) Leepab, laapab, saab saare, siis muneb? Luud
PJg 1891 (M. Reimann)
2) Kiiksab ja kaaksab, saab saare, siis muneb? Pühkimine
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
Jõh, Hlj, Kuu, PJg, 2Tor v. SJn, Hää - 7 var.
C1a.Kiipsib, kaapsib, saab nurka, siis muneb? Luud
Vig 1869 (M. J. Eisen)
E EM 64 (450); E EM2 57 (582)
C1b.Kiips-kaaps, lääb nurka munele? Põrmandu pühkimine
Trv 1894 (J. Kuusk)
C2+.Liipab, lääpab, kui nurka saab, siis muneb? Luud
Vän 1896 (E. Tetsmann)
Vän, Hls - 2 var.
Pioneer nr. 12 (1956) 31 ja nr. 2 (1957) 32 (28)
D.Kiipab, kaapab, kui saab mäele, siis muneb? Luud
Kse 1889 (M. Reimann)
E*.Kiipab, kaapab, kui ääre saab, siis muneb? Ägel
Hls 1889 (J. Meomuttel)
VMr, Hls - 2 var.
F.Keerlep ja veerlep, kui veerde saap, sis munep? Jõe ehk oja vatt
Rõn 1888 (A. Andrei)
G1*.Keerleb ja veerleb, lääb üles, hakkab munema? Humal
Emm 1931 (S. Soosaar)
Sim, 2Emm, Mus - 4 var.
G2.Keerutab, veeretab, kui üles saab, siis muneb? Humalad
Tõs 1889 (H. Anniko)
Ha.Keerleb ja veerleb, kui kõrgele saab, muneb? Humalad
Pee 1925 (A. V. Kõrv)
Hb.Keerleb vinderdi-vänderdi, kui saab kõrgesse, siis hakkab munele? Humal
Pee 1927 (R. Viidebaum)
I1a1*.Kiirdles ja viirdles, ku tippu saa, siss munes? Humale
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
Hls, 4Krk, Hel, Trv - 7 var.
Vrd. 2233A3
I1a2*.Kiirleb, viirleb, saab tippu, siis muneb? Humal
Hls 1887 (M. Järve)
Hls, 2Krk, Pst, Trt, Tt - 6 var.
I1b.Keerleb ja veerleb, saab tippu, hakkab munele? Humala, tapu
Hls 1893 (M. Kuum)
I1c*.Keerleb, veerleb, saab tippu, teeb muna? Humal
Hls 1928 (E. J. Kase)
Hls, Trv - 2 var.
I2*.Teerles ja veerles, saab tippu, siis munes? Humal kasvab
Krk 1889 (M. Kõdar)
Sa, Krk - 2 var.
J1a*.Keerleb, veerleb, kui latva saab, siis muneb? Humalad
Saa 1928 (E. J. Kase)
Rkv, Mus, Saa, Saa v. Hls, Krk, As - 6 var.
J1b.Keerles, veerles, saa latva, sõs munes? Humal
Trv 1894 (A. Rull)
VMr, Tür, Mus, Tor, Hls, Trv, Pst, SJn - 8 var.
J1c*.Kiirleb, viirleb, saab latva, seal muneb? Humala
Pst 1935 (R. Viidalepp)
Hää, Pst - 2 var.
J2+.1) Keerutas, meerutas, lätt latva, luu munna? Hummal
Se 1935 (T. Uiboaed)
2) Keeroteles ja käänles, kui latva saase, sis loose? Hummal
Räp 1889 (K. Tamberg)
Jür, Saa, 2Hls, Vil, Räp, Se - 7 var.
Vrd. 2787
K*.1) Keerleb, veerleb puu ümmer, saab otsa, siis muneb? Humal
Mär 1948 (V. Kukk)
2) Keerleb, veerleb, saab puu otsa, siis muneb? Humal
Tür 1930 (R. Viidebaum)
2Pee, Tür, Mär, Var, Kaa - 6 var.
L.Keerleb, veerleb, saab torni otsa, siis muneb? Tapuväät
VJg 1889 (J. Ustallo)
M.Keerleb, veerleb, tulba otsa läheb munema? Humalad
Sa 1888 (V. Mägi)
N.Teras, viras, aja otsa munes muna? Tapuvääs
San 1889 (M. Lepp)
O.Kiirleb, viirleb, saba otsa muneb muna? Humal
TMr 1889 (J. Tootsi)
P1a*.Keerleb ja veerleb, läheb taeva alla munele? Humalad
Muh 1937 (J. Arike)
2Krj, 2Muh - 4 var.
Vrd. 2202
P1b*.Keerlik-veerlik, läheb taeva alla munele? Humalavarred
Krj 1889 (V. Mägi)
Ris, Mih, LNg, Krj - 4 var.
P2.Eerleb, veerleb, läheb taevameerde munema? Humal
Muh 1951 (M. Ots)
Q1.Keerleb ja veerleb, kui kasu täis saab, siis muneb? Humal
Pil 1891 (J. Järv)
Q2.Huuslõs, puuslõs, ku täüs saa, lätt munõlõ? Voki otsast pandas poolikõnõ är
Kan 1964 (M. Märtinson, T. Talv)
R+.1) Keerleb ja veerleb, kui otsa saab, siis haruneb? Humalad
Tõs 1948 (T. Soonets)
2) Keeletu, meeletu, kui otsa suab, siis muneb? Tapp
Pil 1888 (T. Sander)
3) Tiirud-täärud, till ja lõks, kui otsa saab, siis muneb? Humal
Puh 1890 (P. Kalk)
JJn, Rap, Khk, Tõs, Pil, Puh - 6 var.
Vrd. 604 2199
Sa.Keerleb ja veerleb, saab saarde, seisab ja hakkab munele? Humal (tapuvään)
Mih 1920 (A. Leppik)
Kontam.: = 650Ma
Sb.Kiibib, kaabib, läheb nurka, seal seisab, teeb muna? Luud
Tõs 1921 (S. Lind)
Kontam.: = 650Mb
Sc.Liipab ja laapab, kui seisma jääb, siis muneb? Luud
Kuu 1964 (O. Jahe)
Kontam.: = 650Mc
Z.Isa pikk, ema lai, keerdleb, veerdleb, saab otsa, on muna? Tapuvään
Puh 1888 (D. Sell)
Kontam.: = 366Ä
Vrd.609 610 612 613 647A12a* 650 784Dc 994B+ 1938F
612.KEERLEB JA VEERLEB, KUI OTSES, SIIS KARJUB? Ratas, määre - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem)
Vrd.611
613.KIERLEB, VIERLEB, VUPS? Koer heidab magama - 0+2+1+0 = 3 (3) var.
a.Kierleb, vierleb, vups? Koer heidab magama
Kod 1889 (O. Grossschmidt)
b.Veerleb, keerleb, langeb potsti? Koer
Hlj 1932 (P. Olliin, E. Pruhl, J. Vendemann)
c.Keerleb, veerleb, maha langeb tötsti? Koer
VMr 1890 (K. V. Lurich)
Vrd.609 611 886 1870 2250 2796
614.KEERUKÕNÕ-MEERUKÕNÕ, SAI SÄKSA POISKÕNÕ? Linapund - 0+4+14+3 = 21 (22) var.
a1.Kerkene-merkene', sai saksa poiskõnõ? Vokk
Lut 1894 (O. Kallas)
2Se, Lut, Kra - 4 var.
• LMr 127 (58); • KMr 124 (6)
a2.Keerikene-meerikene, säi saksa poiskõnõ? Vokk
Se 1949 (V. Pino)
2Se - 2 var.
a3.Keerukõnõ-meerukõnõ, sai säksa poiskõnõ? Linapund
Se 1934 (M. Podrätšikov)
5Se, Lut - 6 var.
• LMr 127 (57)
a4.Keerukõnõ-veerukõnõ, sai saksa poisikõnõ? Linapund
Kan 1964 (M. Meho)
b1.Keerukõnõ-meerukõnõ, sais säksa poisikõnõ? Sipul
Se 1888 (H. Prants)
2Se - 2 var.
b2.Keerukõnõ-meerukõnõ, sais kui saksa poiskõnõ? Viinatsaarak
Se 1929 (V. Savala)
2Se - 2 var.
c.Keerukõnõ-meerukõnõ, pääle saksa poisikõnõ? Sipul
Se 1934 (M. Peramets)
d.Keerukene-meerukene, seitse saksa poisikest? Vokk
Räp 1961 (A. Org)
e1.Keerukõnõ ja meerukõnõ, läts otsa, sai säksa pujakõnõ? Hummal
Se 1929 (V. Savala)
e2.Keerukõnõ-meerukõnõ, saa otsa, saa säksa pojast? Hummal
Se 1937 (I. Rohtla)
615.KEEDAB KANAMUNA ÄRA, AGA TULD EI OLE? Kustutamata lubi - 0+1+0+0 = 1 (9) var.
VMr 1888 (J. Koit)
E EM 60 (404); E EM2 54 (516); Kmpm. EL III10 170
616.KEEDETAKSE, KÜPSETAKSE, LAUA PEALE PANNAKSE, SIISKI SÖIA EI SÜNNI? Vorstitikk - 5+107+42+14 = 168 (273) var.
A.Nuaga leigetakse, laua peale tuuakse, katlas keedetakse? Vorstitikk
Kse 1889 (F. Põld)
B1.Mis asi see on, mis keedetakse, aga ei sünni süüa? Vorstiork
Vig 1869 (M. J. Eisen)
B2.1) Keedetakse ja küpsetakse, aga ei sööda? Vorstivarras
Pöi? dat-ta (R. Kallas)
2) Keedets ja küdsätets, aga ei süvvä? Orstipulk
Krk 1937 (M. Sarv)
Kuu, Pöi?, Vän, Krk, Ran - 5 var.
B3a*.1) Keedetakse ja küpsetakse, aga süüa ei sünni? Vorstitikk
Vän 1933 (P. Ehrenpreis)
2) Keedetakse, küpsetakse, siiski süüa ei sünni? Vorstitikk
Vän 1889 (J. Tammann)
3) Keedetakse ja küpsetakse, aga siiski ei sünni süia? Vorstipulk
Vil 1894 (A. Suurkask)
Han, 2Vän, Saa, Vil, KJn - 6 var.
ÜÕÕ 45 (4)
B3b*.1) Keedetud ja küpsetud, aga siiski süia ei sünni? Vorstitikk
Tür v. Juu 1891 (M. Antje)
2) Keedetud, küdsätud, siski ei sünni süüä? Orstivarras
Trv 1890 (A. Rull)
Tür v. Juu, Trv, SJn - 3 var.
B3c.Küpsetakse, keedetakse, siiski ei kõlba süia? Vorstitikk
VMr 1888 (J. Koit)
B3d.Küpsetud ja keedetud, aga süüa ei sünni? Vorstivarras
Ksi 1938 (M. Viidalepp)
B3e.Keeda ja küpseta, ikka süüa ei kõlba? Vorstitikk
Tln 1972/4 (R. Viidalepp)
B4a.Keedetakse, küpsetakse, pandakse lauale, aga keegi ei söö ega joo? [Lahendus puudub]
Tln 1928 (Sommer)
Vrd. 877
B4b.Keedetakse, küpsetakse, lauale pantakse, ei söö keegi? Vorstitikk
SJn 1889 (T. Köstner)
B4c*.Keedetas ja küdsatas, pandas lavva pääle, ütski ei süü? Vorstivarras
Ran 1889 (H. Raag)
Rak, Ran - 2 var.
B4d1*.1) Keedetakse, küpsetakse, laua peale pandakse, aga ei sööda? Vorstivarras
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
2) Keedetas ja kütsetas, lavva pääle pandas ja ära ei süvvä? Vors[ti] köite
Räp 1889 (K. Tamberg)
Pst, KJn, Trm, Räp - 4 var.
B4d2*.1) Keedetakse, küpsetakse, lauale pannakse, aga ei süüa? Vorstivarras
KJn 1870 (J. Tiedemann)
2) Keedetakse, küpsetatakse, pannakse lauale, kuid ära ei süüa? Vorstipulk
Hel 1955 (P. Piirimees)
Kuu, Hel, KJn - 3 var.
B4e.Keedetasse, küpsetasse, lauvale kantasse, aga ei süüva? Orstitikk
Pst 1946 (A. Pikamäe)
Metstak2 32 ja 33
B4f.Keedetakse ja küpsetakse, tuuakse lauale, aga ei sööda? Vorstitikk
Vän 1937 (K. A. Rõõmussaar)
B4g.Keedeta, küpseta, lauale viia, ära ei süia? Vorstitikk
Kuu 1891 (T. Uustalu)
B4h1.Küpsetakse, keedetakse, pannakse lauale, aga ei süüa? Rinnapiim
Hls 1939 (L. Pukits)
B4h2*.Küpsetas ja keedetas, laua piäle pantas, aga ära ei süöda? Vorstitikk
SJn 1889 (P. Johannson)
Hls, 2SJn - 3 var.
B5a1*.Keedetakse, küpsetakse, laua peale pannakse, siiski söia ei sünni? Vorstitikk
Pil 1889 (J. Kärsten)
Pil, Tt - 2 var.
• Mötleja 14 ja 52 (55); E EM 60 (405); E EM2 54 (517)
B5a2.Keedetakse, küpsetakse, laua pääle pandakse, aga siiski süia ei sünni? Vorstivarras
Plt 1894 (M. Luu)
B5a3.Keedetakse, küpsetakse, laua peale pannakse, aga süia ei sünni? Vorstipulk
Tõs 1890 (M. Kirikall)
Koe, Tõs, SJn - 3 var.
B5a4.Keedetas ja küdsetas ja lavva pääle pandas, ent süvva ei sünni? Vorstitikk
Puh 1888 (J. Kenkmann)
B5a5.Keedetas, küpsetas, laua peal pantas, süia ei sünni? Vorstitikk
SJn 1890 (M. Kielas)
B5b1.Keedetakse, küpsetakse, laua peale pandakse, aga siiski süüa ei kõlba? Vorstivarras
Tt 1901 (A. Raudkell)
B5b2.Keedame, küpsetame, pannakse lauale, aga ei kõlba süia? Vorstitikk
Noa 1926 (L. Berg)
B5c*.1) Kiidetasse, küpsetasse, laua piale kannetasse, süia ei sünni? Orstitikk
SJn 1894 (H. Raid)
2) Keedetakse, küpsetakse, kantakse lauale, aga siiski süüa ei sünni? Vorstitikk
Tor 1888 (K. Kirschbaum)
Tor, Pär, SJn - 3 var.
B5d*.Keedetakse, küpsetakse, laua pääle toodakse, süia ei sünni? Vorstitikk
Pil 1894 (H. Keller)
Vil, Pil - 2 var.
B5e.Keedetässe, küpsetässe, laua piäle tuuasse, siiski ei kõlba süia? Vorstitikk
KJn 1898 (C. Sööt)
B5f.Keedetakse ja küpsetakse, laua pääle viiakse, aga süüa ei sünni? Vorstivarras
Lai 1897 (H. Asper)
B5g*.Keedetud, küpsetud, laua pääle pandud, siiski süüa ei sünni? Vorstitikk
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Pil, Trm - 2 var.
B5h.Keedetud, küpsetud, viiakse laua piale, aga ei sünni süüa? Vorstitikk
Tür 1894 (J. Johannson)
B5i.Keedetud ja küpsetud, tuuakse lauale, aga süia ei sünni? Vorstitikk
Pil 1933 (P. Otto)
B5j.Küpsetasse, keedetasse, laua piale kantasse, aga süüa ei sünni? Vorstitikk
Plt 1892 (J. Lehmann, G. Põhjakas)
B5k.Küpsetakse, keedetakse, laua peale tuuakse, aga süüa ei sünni? Vorstipulk
Tõs 1948 (T. Soonets)
B6.Keedetakse, kupatakse, keegi ei söö? Vorstiork
Tõs 1921 (S. Lind)
B7a.Küll keedetakse ja praetakse, aga siiski süia ei sünni? Vorstipulgad
Tln 1892 (K. Puusemann)
B7b.On keedetud ja praetud, aga süüa ei sünni? Vorstitikk
Kuu 1938 (J. Eplik)
B7c.Praetakse ja keedetakse, aga ei sööda? Verivorst
Ote 1982 (M. Kõiva)
B8a.Keedetakse, praetakse, lauale tooda, aga ära ei sööda? Vorstitikkud
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
B8b.Küll keidetasse, küll praaditasse, tuuasse lauvale, keski ei söö? Vorstivardad
Jõh 1892 (A. Tõnurist)
B9.Keedetakse, küpsetakse, praetakse, süüa äi sünni siiski? [Lahendus puudub]
Krj 1938 (K. Lepp)
B10.Küpsetakse, keedetakse, laua peale ei panda? Vorstitikk
VMr 1890 (K. V. Lurich)
B11.Küpsetakse, keedetakse, pannakse lauale, ei seisa [sic!]? Vorstitikk
Hls 1939 (L. Sakk)
C1a.Paas kiedetäkse, ahjus küpsetäkse, siiski seüä ei sünnü? Vorstinakk
Khn 1934 (T. Saar)
C1b.Paas keeb, ahjus küpseb, siiski süüa ei sünni? Vorstivarras
Plt 1878 (K. Moks)
C2a.Paeas keedetakse, ahjus küpsetakse, laua peale tuuasse, aga ei sööda? Vorstiork
Tor 1889 (M. Sahl)
Tor, Hel - 2 var.
C2b.Pajas keedetasse, ahjus küpsetässe, laua piäle tuuasse, aga süüa ei sünni? Vorstitikk
KJn 1888 (J. Reial)
C2c.Pajas keedetud, ahjus küpsetud, laua peale pantud, aga süia ei sünni? Vorstitikk
Tor 1889 (M. Tilk)
C3a.Pajas keedetakse, keriksel küpsetakse, aga süia ei sünni? Vorstitikk
Hag 1889 (J. Valdmann)
2Hag - 2 var.
C3b.Paeas mind keedetakse, kerisel mind küpsetakse, siis mind süia ei sünni? Vorstiork
Vig 1889 (A. K. Saalist)
C4.Pajas keedeti, keriksel küpsetati, lauale tuuakse, aga ära ei süüakse? Vorstivarras
Hlj 1888 (J. Linkstein)
C5.Keedetakse, küpsetakse, panni peal praetakse, aga süia ei sünni? Vorstitikk
Juu 1888 (J. Eenok, H. ja J. Oras)
C6a.Pajas keedetasse, pannil raetasse, aga süia ei sünni? Vorstipulk
Kõp 1964 (T. Toomsalu)
C6b*.Pajas keedetud, panni peal praetud, siiski ei sünni süüa? [Lahendus puudub]
VMr 1890 (J. Palm)
VMr, Tln - 2 var.
C7.Pajas keedetakse, panni pääl küpsetatakse, laua pääle kantakse, aga ei süüa? Vorstitikk
Hls 1939 (S. Pärt)
D1a.Lõigatakse, padas keedetakse, ahjus küpsetakse, siiski ei kõlba süia? Vorstivarras
Trm 1895 (S. Sommer)
D1b.Lõigatakse, keedetakse, kooritakse, aga süüa ei kõlba? Vorstipulk
Kuu 1935 (M. Heinakroon)
D1c.Lõhutakse, lõigatakse, keedetakse, küpsetakse, aga süia ei sünni? Vorstitikk
Han 1972 (I. Aavekukk)
D2a.Pajas keedetakse, pannil praetakse, noaga lõigatakse, siiski ei kõlba toiduks? Vorstitikk
Rõu 1938 (H. Pill)
D2b.Küpsetakse ja keedetakse ja pannu peal praetakse ja nuaga lõigatakse, aga ükski ei söö teda? Vorstitikk
Ris 1888 (J. Truusmann)
D2c.Noaga lõigatakse, pannil praetakse, aga siiski ei kõlba süüa? Vorstivarras
Jõh 1935 (L. Jalakas)
D2d.Kupatasse, keedetasse, liuale tuvvasse, väidsega lõigatasse, aga kennigi-i söö? Vorstivarras
Trv 1897 (J. Vaine)
D3.Keedetasse, küpsetasse, lauale tuuasse, nuaga ei lõigata, suhu ei pisteta? Vorstitikk
KJn 1898 (C. Sööt)
E1a1.Raiutakse, lõigatakse, keedetakse, küpsetakse, siiski ei kõlba süia? Vorstipulk
Jõh 1888 (A. M. Saar)
E EM 133 (1237); E EM2 116 (1617); E MM 14 ja 45 (204); Kmpm. EKl I2 142; E MM2 14 ja 48 (206); Ainelo III 124; Huvit. II3 170 ja 248 (4); Huvit. V Lisa 18 (33); E MM3 11 ja 39 (206)
E1a2.Raiutakse, lõigatakse, keedetakse, küpsetakse, aga süüa sünni? Vorstiikes
Nis dat-ta (E. Martinson)
E1b.Raiutud ja lõigatud, keedetud ja küpsetud, aga saab lauale toodud, süia ei sünni? Vorstitikk
Kul 1936 (A. Samet)
E1c.Lõigatakse ja raiutakse, küpsetakse ja keedetakse, kuid süüa ei kõlba? Vorstiork
Vln 1927 (V. Metsamärt)
E2.Raiutakse, lõigatakse, keedetakse, küpsetakse, laua peale pannakse ja süia ei sünni? Vorstitikk
Pil 1891 (J. Järv)
E3.Kirvega raiutse, nuaga lõigatse, katlas keedetse, aga keegi ei söö, kui lauale tuuatse? Vorstiork
Han 1894 (P. Einbluth)
E4a.Kirvega raiutakse, nuaga lõigatakse, paeas keedetakse, kerisel küpsetakse, äga süüa? Vorstiork
Muh 1896 (H. Laipmann)
E4b.Kirvega raiutakse, noaga lõigatakse, pajas keedetakse, ahjus küpsetakse, aga siiski süüa ei sünni? Vorstitikk
Mär 1937 (R. Lundt)
E5a.Kirvega raiutakse, nuaga lõigetakse, paja sees keedetakse, ahjus küpsetakse, tuuakse lauale, mitte ükski ei söö? Vorstipulk
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
E5b.Kirvega raiutse, nuaga lõigatse, paas keedetse, ahjus küpsetse, laua pääle tuuakse, aga mitte ei süüa? Vorstipulk
Saa 1895 (P. Ramberg)
E5c.Kirvega raiutakse, nuaga lõigatakse, pajas keedetakse, kerisel küpsetakse, laua peale toodakse, aga süia ei sünni? Vorstitikk
Nis 1895 (J. Reimann)
F1.Saetakse, praetakse, keedetakse, raiutakse, aga süüa ei sünni? Vorstitikk
JMd 1992 (E. Adder)
2JMd - 2 var.
F2.Saega saetakse, kirvega raiutakse, noaga leigatakse, ahjus küpsetakse, tuuakse lauale, ükski ei söö? Makihark
Jäm 1906 (H. Usin)
G1.Hobusega veetakse, raiutakse, lõigatakse, keedetakse, küpsetakse, pandakse lauale, aga ei sünni süia? Vorstitikk
Rid 1937 (E. Ennist)
G2a.Suurest metsast tuuasse, keedetse ja küpsetse ja pannasse laua pääle, aga ei süüa? Orstivarras
Vil 1893 (J. Täht)
G2b.Metsast tuuakse, parsile pannakse, kerisel küpsetakse, pajas keedetakse, lauale pandakse, aga siiski ei sünni süia? Vorstipahl, ork
Mih 1889 (H. Perkson)
G2c.Suurest metsast tuuakse, noaga lõigatase, küpsetse ja keedetse, laua pääle pannase, aga ometi ei süia? Vorstivarras
Tt dat-ta (anon)
G2d.Metsast tuuakse, kervega raiutakse, pajas keedetakse, aga süüa ei sünni? Vorstiora
Mar 1936 (A. Hiiemägi)
G3.Metsas ta kasvab, maha ta raiutakse, peeneks tehakse, pajas teda kiedetakse, aga süia ei sünni? Vorstitikk
Kos 1898 (T. Wiedemann)
G4.Metsa minnakse, saega saagitakse, kirvega raiutakse, pussuga vestetakse, pajaga keedetakse, panniga praetakse, lauale tuuakse, ära ei sööda? Vorstitikk
Kuu 1938 (H. Martinson)
H.Keedetakse, küpsetakse, ei sööda, aga maha visatakse? Vorstitikk
Tor 1889 (J. Tilk)
I1a.Keedetakse, küpsetakse, laua alla visatakse? Vorstipulk
Tõs 1889 (H. Anniko)
Tõs, Pst, Vil - 3 var.
I1b.Keedetakse, küpsetakse, laua alla pillutakse? Vorstivarras
Pst 1891 (J. Leppik)
I1c.Keedetakse, küpsetakse, loobitakse laua alla? Vorstitiklad
Var 1938 (L. Roos)
I2a1*.Keedetakse, küpsetatakse, lauale pannakse, maha visatakse? Vorstitikk
Hlj 1936 (J. A. Reepärg)
Hlj, Trv - 2 var.
I2a2.Küpsetud, keedetud, laua peale pandud, maha visatud? Vorstitikk
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
I2b*.Keedetakse, küpsetakse, laua peale viidakse, maha visatakse? Vorstitikk
Tor dat-ta (T. Tilk)
Vän, Tor - 2 var.
I2c.Keedetakse, küpsetakse, lauale tuuakse, maha visatakse? Vorstivarras
Vil 1889 (J. Meomuttel)
I3.Keedetakse, küpsetakse, loetakse, lauletakse ja ikka visatakse veel maha? Vorstitikk
Vän 1889 (J. Tiss)
J1.Paan keedetes, lavva pääle tuvvas, maha visätes? Vorstitikk
Hel 1889 (G. Habicht)
Pet. EüK2 139
J2a.Paja sees keedetakse, vaagnasse pannakse, laua peale tõstetakse, maha vinnatakse? Vorstiork
Vig 1869 (M. J. Eisen)
Vig, Tt - 2 var.
• Borm Prn. Er Kal. (1879) 5; E EM 116 (1046); E EM2 102 (1386); E MM 13 ja 44 (183); E MM2 13 ja 47 (185); Ainelo III 62; ERM Ar VIII 130; E MM3 10 ja 39 (185)
J2b.Paja sees keedetakse, vaagnasse pannakse, laua peale tõstetakse, aga maha visatakse? Vorstitikk
Pil 1888 (S. Käär)
J3a.Paja sees keedetakse, vaagnasse pannakse ja maha vinnakse [sic!]? Vorstitikk
Pär 1888 (H. Martinson)
J3b.Katlas keedetakse, vaagnasse pannakse, laua pääle tõstetakse, koerde ette visatakse? Makipulk
Kär 1889 (J. Mändmets)
J4a.Paja sees keedetakse, ahjus küpsetakse, laua peale tuuakse, maha visatakse? [Lahendus puudub]
Tõs 1889 (M. Kampmann)
J4b.Pajas keedetakse, pannil küpsetatakse, lauale toodakse, laua alla visatakse? Vorstitikud
Saa 1933 (E. Vöörman)
ERM Ar VIII 130
K.Noaga leigatakse, katlas keedetakse, kerisel küpsetakse, laua peale tuuakse, maha vissatakse? Vorstitikk
Han 1889 (A. Reimann)
L1a.Mõtsast tuuasse, kuivadetse, keedetse, küdsädetse, laua pääle pandas, laua ala visatse? Vorstivarras
Pst 1893 (J. Reevits)
L1b.Metsast tuuakse, patta pannakse, ära keedetakse, ahjus praetakse, lauale kantakse, ära visatakse? Vorstipulk
Tt 1938 (anon)
• Lasteleht nr. 10 ja 11 (1938) 155 (1)
L2.Metsas kasvab, koju tuuakse, paas keedetakse, ahjus praaditakse, lauale pannakse, maha visatakse? Vorstitikk
Har 1933 (T. Pettai)
Võn, Har - 2 var.
ERM Ar VIII 130
Ma.Keedetakse, küpsetakse, laua alla visatakse, ei söö koer ega kass? Külanaeste vorstivarras
Nrv 1905 (M. Russmann)
Mb.Küpsetud ja keedetud, laua alla visatud, koertele ei kõlba? Vorstivarras
Jõe 1889 (G. Kivikangur)
N1a1.Keedetakse, küpsetakse, aga ei söö koeradki? Vorstitikk
Pil 1888 (S. Käär)
N1a2.Küpsetud ja keedetud, aga siiski ei söö koeradki? Vorstivarras
Hlj 1889 (L. Lepp-Viikmann)
N1b1.Keedetud, küpsetud, ei söö koer ega kass? Vorstitikk
Tür 1889 (A. F. Bernstein)
N1b2*.Küpsetud ja keedetud, siiski koer ehk kass ei söö? Vorstipulk
Kaa 1938 (T. Õunpuu)
Kär, Kaa - 2 var.
N1c.Küpsetud ja keedetud, viska koera ette, koer ei taha? Vorstitikk
Rap 1895 (J. Reinthal)
N1d1.Keedetasse, küpsetasse, laua peale pannasse, ei söö koer, ei söö kass? Vorstivarras
Lai 1888 (M. Kolluk)
N1d2.Keedetakse, küpsetakse, laua peale pannakse, ei sünni süüa koertelgi? Vorstitikal
Var 1938 (L. Kruus)
N1d3.Keedetakse, küpsetakse, lauale kannetakse, aga ei kõlba koeralgi süüa? Vorstivarras
Pal 1897 (H. Karro)
N1e.Keedetud ja küpsetud, lauale toodud ja koerde ette heidetud ning koerad ei söö? Makipulk
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
N1f.Keedetakse, küpsetakse, koerte ette heidetakse, aga sellegipärast ei sünni ta koeral ei kassil? Vorstitikk
Pee 1894 (O. J. M.)
N2a.Keedetakse ja praaditakse, aga ei söö koer ega kass? Verivorsti nöörid
Räp 1989 (K. Kõiv)
N2b.Keedetas ja praaditas, pantas lavva pääle ja koergi ei söö? Vorstivardad
TMr 1888 (P. Birkenthal)
N3a.Padas keedetakse ja ahjus küpsetakse, aga visatakse maha ja koergi ei söö? Vorstivarras
Trm 1895 (S. Sommer)
N3b.Paas keidetüd, ahjus küpsendetüd, süüjä ei kelba kuerdelegi? Vorstitikk
Kuu 1964 (E. Lindström)
N4a.Paas keedetud, kerisel praetud, ei kõlba koeralegi? Vorstitikk
Amb v. JMd 1937 (H. Ader)
N4b.Pajas keedetud, kerisel küpsetatud, ei kõlba koeralegi süüa? Vorstitikk
Pai 1933? (H. Neumann)
ERM Ar VIII 130
N4c.Pajas keedetud, kerisel küpsetatud, too lauale, ei söö koergi? Vorstivardad
Sim 1939 (V. Fuchs)
N5.Paas keedetakse, kerisel küpsetakse, panni peal praetakse, tuuakse lauale, koergi ei söö? Vorstivarras
JJn 1897 (J. A. Rehberg)
O.Kirvega raiutas, nuaga lõigatas, kiedetas, küpsetas, laua pääle viitas, aga ei söö keegi, ei koer, ei kass? Orsti
SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem)
P.Küpsetakse, keedetakse, laua peale tuuakse, siiski ei söö keegi elajas? Vorstihark
Tõs 1893 (J. Jagoschmidt)
Q.Keedetud, küpsetud, kass ei taha, koer ei taha, inimene ei söö? Vorstipulgad
Lai 1926 (H. Nigul)
R.Küpsetud ja keedetud, saks sööb ja sant sööb, viska laua pealt, ei söö koer ega kass? Vorstivarras
Trm 1896 (J. Soodla)
Sa1.Keedetakse, küpsetakse, pannakse lauale, ei süü saks ega talupoeg? Vorstivarras
Vil 1937 (A. Mikk)
Sa2.Keedetakse, küpsetakse, laua peale kannetakse, ei söö saks, ei talupoeg? Vorstiork
Tor dat-ta (T. Juurikas)
Sb.Praaditasse ja keedetasse, ei söö saks, ei sant? Vorstivarras
Hlj 1893 (J. A. Rehberg)
Z.Lauale tuuakse, taldriku peale pannakse, ükski ei söö, ei sant ega saks? Vorstitikk
Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
T.Nuaga lõigatakse, keedetakse, küpsetakse, laua pääle tuuakse, keegi teda ei söö, saks ei maamees? Vorstitikk
Pal 1891/2 (H. Maasen)
Vrd.617 942 1896 1897
617.KEETA SÜNNIB, KÜPSETA EI SÜNNI? Humal - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Vil dat-ta (J. Täht)
Vrd.616
618.KEHA KERGE KEPIKE, PEA SUUR SAUNAKE? Kapsapea - 0 (45) var.
J. Weltmann (1892): omaloominguline tekst
E EM2 54 (525); Kmpm. EL I9 17; Jürisson 89 (3); RpS nr. 6 (1939) 189; ÜÕÕ 67 (3); Kuut VI (1960) 189 (1); Valgma-Villand 14; Kriisa-Villand 51 (8); Hiie-Jõgisalu 48; Kuut VI (1972) 104; Hiie-Müürsepp III/I 25; Säde nr. 70 ja 83 (1989) 1 ja 4 (2); Hiie-Müürsepp IV/I 76
619.KENA LEHM, KEERUD SARVED, TULEB MÄEST MÄNGIDES JA ORUST HUIKUDES? Rohutirts - 1+0+0+0 = 1 (4) var.
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Vl 118; Lasteleht nr. 4 (1940) 80 (10)
Vrd.623 1268
620.KENA LEHM, KEIGUKAD SARVED, RISTIS SEISUB TUULE ALL? Tuuleveski - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Kuu 1899 (C. Salström)
Vrd.623
621.KENA LEHM, KEPIST SARVED, KERE SÕIDAB, JALAD SEISVAD? Vokk - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pöi 1901 (J. Prooses)
Vrd.623
622.KENA OINAS KESET MERD? Keel suus - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
a.Kena oinas keset merd? Keel suus
Pst 1891 (J. Leppik)
b.Kohioinas keset merd? Kuhi
Võn 1896 (P. Rootslane)
Vrd.640 1602 2550
623.KENA OINAS, KEIGUD SARVED, TANTSIB KÜLATÄNAVAL? Saan - 1+36+3+3 = 43 (71) var.
A1a*.Kena oinas, keigud sarved, tantsib külatänaval? Saan
Hlj 1888 (M. Falk)
Hlj, Kad - 2 var.
E EM 61 (420); E EM2 55 (537)
A1b.Kena oinas, keigud sarved, keksib kõik külatänavad? Saan
Kad 1897 (A. K. Kivi)
Vrd. 1083Q
A1c.Kena oinas, keigud sarved, sõidab külatänavas? Regi
Hlj 1892 (G. Kungur)
Hlj, VJg - 2 var.
A2a.Kena oinas, kekkis sarved, keksib kõik külatänavad? Saan
VJg 1889 (J. Ustallo)
A2b.Kena oinas, kikkis sarved, sõidab kõik maailma tänavad läbi? [Lahendus puudub]
Pär? 1889 (I. Vakermann)
A3a.Kena oinas, kekid sarved, tatsutab kõik külatänavad läbi? Saan
Tor 1889 (C. Tults)
A3b*.Kena oinas, kekud sarved, tantsib kõik külatanavad? Lumetuisk
JJn v. Koe 1928 (K. Böckler)
Hlj, JJn v. Koe, Pär - 3 var.
A3c*.Kena oinas, kekud sarved, kekutab kõik külatänavad ära? Saan
SJn 1903 (M. Evert)
2SJn - 2 var.
A3d*.Keraoinas, kekid sarved, sõidab siin külatänavas? Saan
PJg 1928 (V. Erm)
Juu, PJg - 2 var.
A3e.Kena oinas, kekud sarved, juokseb müeda tänavat? [Lahendus puudub]
Sim 1957/60 (H. Joonuks)
A4.Kena oinas kekitab, tantsib tanumad mööda? Saan
Vil 1872 (H. Leoke)
A5a*.Kenä õenas, keerud sarved, tatsutab möödä tanuviirt? Konn
Kod 1887 (S. Käär)
2Kod - 2 var.
E EM 61 (419); NP 12; E EM2 55 (536)
A5b.Kenä oinas, keeru sarve, taarutap külätanumin? Ilm tuiskap
Võn 1889 (T. Lätti)
A5c*.Kena oinas, keerud sarved, keksutab külatanaval? Konn
MMg 1888 (A. Artis)
Rak, MMg - 2 var.
A5d.Kena oinas, keenud sarved, tansib kõik küla tänavad? Sõidusaan
Hlj 1889 (M. Punsel)
A6.Kena oinas, kepsud sarved, tantsib külatänavas? Saan
SJn 1889 (T. Köstner)
Metstak2 37 ja 38
A7.Kena oinas, ketrud sarved, tatsutab külatanaval? Konn
TMr 1890 (H. Uus)
A8.Kenä oinas, kenad sarved, tatsutab külatanavus? Tuulveski
eP 1889 (J. Pint)
A9a.Kena oinas, keigud sarved, tantsib kõik külatänavad, tantsib kõik külaväravad? Sõidusaan
Hlj v. Kad dat-ta (J. Landsmann)
A9b.Kena oinas, keigud sarved, keksib kõik külatänavad, vahib kõik külaväravad? Saan
Hlj 1895 (A. Raid)
Vrd. 958Ä
A9c.Kena oinas, kikkis sarved, tantsib kõik külatänavad, hüppab kõik pereväravad? Saan
VNg 1889 (A. Krikmann)
A9d.Kena oinas, kekkus sarved, sõidab kõik külatänavad, perseli pere väravad? Saan
Hlj 1897 (A. Klaas)
Vrd. 958Ä 2489C
A9e.Kena oinas, kekid sarved, sõidab kõik külatänavad, süüa ei anta, juua ei anta, piitsa ei ole tarvis kätte võtta? Saan
JJn 1897 (J. A. Rehberg)
B.Kena oinas, keerud sarved, keksib külatanavil, ei ole kõhus kõrrekest, ei maos marjavarrekest? Saan
Trm 1895 (E. J. Õunapuu)
Kontam.: = 292H
C.Kena oinas, ketsud sarved, läheb möirates mäele, tairutes üle tammi? Konn
Plt? dat-ta (anon)
Kontam.: = 292I
Da.Kerapää oinas, ketsud sarved, tatsutab külatanavas? Saan
Trv dat-ta (A. Parts)
Db.Kerä oinas, ketsid sarved, tatsutas tanumat müüdä? Konn
Pst 1895 (J. Ainson)
Ea*.Kena kits, keigud sarved, tantsib külatänavas? Saan
HJn 1890 (H. Tiidermann)
Kuu, Jõe, HJn, Jür - 4 var.
E EM2 55 (537)
Eb.Kena kits, kekid sarved, jookseb kõik külatänavad läbi? Saan
Jõe 1878 (F. Matson)
F.Külakitse kriukus sarved, tallab kõik külatänavad? Saan
Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
G.Kirju kits ja keerud sarved, kepsib külatanavas? Saan
Plt 1917 (M. Palm)
H.Vene kits, kegurad sarved, tantsib külatänaval? Saan, saanijalased on kõverad
VNg 1994 (A. Korb)
E EM 178 (1732); E EM2 153 (2245); Nurmik II 13 (14)
Vrd.156U 162 619 620 621 626 669 670 673 1268
624.KEPIKESE OTSAS ON PUNANE MÜTSIKENE, KÕHT KIVA TÄIS? Orjavitsaõis - 0+3+0+0 = 3 (3) var.
Aa.Kepikese otsas on punane mütsikene, kõht kiva täis? Orjavitsaõis
Vil 1893 (J. Täht)
Ab.Istub kepikese otsas, tal on punane mütsike ja kõht täis kiva? Orjavits
Hlj 1896 (D. Pruhl)
B.Valge roos õitseb, punane müts pääs? [Lahendus puudub]
Vil 1895 (H. Niggol)
Vrd.1639 1659Bc 1929
625.KEPP ALL, PAUN PEAL, PAUNA PEAL METS? Naaris - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Kuu 1891 (T. Uustalu)
Vrd.200
626.KERÄPÄÄ OINAS, KETSU SARVE, TATSUTEB KÜLÄTANUMIT MÜÜDÄ, OTSIB VILLATSIT RÕÕVIT? Rätsep - 1+5+0+2 = 8 (9) var.
Aa1.Keräpea oinas, ketsud sarved, tatsutab külatänava ja korjab kokku villatätre? Lambapügamise rauad
Krk 1961 (M. Helimets)
Aa2.Kerapea oinas, ketsud sarved, ketsutab kõik külatanavad läbi ja korjab kõik villatatrad kokku? Rätsep
TMr 1890 (H. Uus)
Ab.Keraoinas, ketsid sarved, tatsuteb talusid müüdä, otsib naha närtsakiida, valge villa täteriida? Rätsep
Pst dat-ta (E. Normann)
Ac.Keräpää oinas, ketsu sarve, tatsuteb külätanumit müüdä, otsib villatsit rõõvit? Rätsep
Pst 1893 (J. Reevits)
Ad.Keräpää oenas, ketsat sarvet, tatsutap tanumit müüdä, otsib villärõuke müüdä? [Lahendus puudub]
Trv 1892 (J. Kill)
Ae.Keräpää oinas, ketsud sarved, tatsutab tanumit möödä, otsib villariitä taga? Rätsepakääri
Trv 1890 (A. Rull)
Af.Kiipab, kaapab, talsutab külätanumid mööda, otsib villähunikud taga? Vanaaigne lombak rätsep
Trv 1894 (J. Liller)
B.Kerapääga oenas, keerud sarved, sööb villatätrekesi? Vokiga ketramine
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Vrd.623 1518Hb
627.KERE ÜMBER SARVED, SARVEDE PEAL VÕRU? Vankriratas - 0+1+0+0 = 1 (9) var.
VMr 1888 (J. Koit)
E EM 61 (422); E EM2 55 (539); Nugis 288 ja 313 (94)
628.KERGED SILMAD JA KERGED JALAD (MUNTRE AUGEN UND LEICHTE FÜSSE)? Ein Dieb - 3+0+0+0 = 3 (49) var.
a.Kerged silmad ja kerged jalad (Muntre Augen und leichte Füsse)? Ein Dieb
Tt 1732 (A. Thor Helle)
• Helle 364 (30); Hupel 119; Willmann 166 (28); Lönnrot 152; Wied. 268; KAH EKAl 160 ja 163 (28)
b.Kerged silmad, kerged jalad? Varas
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Hel, KJn - 2 var.
Nörmann 35 ja 54 (44); E EM 61 (423); E EM2 55 (540); Kmpm. EKl I2 142
Vrd.kk: Kerge jalaga (kärmas) (Koe)
629.KERGEM KUI KULD, RASKEM KUI RAUD? Tulesäde - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pal 1892 (M. Uus)
Vrd.1633Ag
kk: Kõva kui raud (Jür)
630.KELLE SELG EI KANNA LIIVATERA, AGA SIISKI KANNAB MITU MAJA? Vesi - 3+16+6+2 = 27 (118) var.
A.Palki jõuab kanda, aga nõela ei jõua kanda? Vesi
Trm 1895 (J. Tihane)
B1a1.Kelle selg ei kanna liivatera ja võib ometi korraga mitu suurt maja kanda? [Lahendus puudub]
Tt 1857 (J. V. Jannsen)
• Sannumetoja VI (1857) 154 (11)
B1a2.Kelle selg ei või mitte üht liivatera kanda, aga korraga võib mitu suurt maja kanda? [Lahendus puudub]
Kaa 1872 (I. Kallas)
Tln, Kaa - 2 var.
Wied. 268; ER Kal. (1888) 100
B1a3.Kelle selg ei kanna ühtegi liivatera, aga võib mitu uhket maea kanda? Meri ja lained
Vig 1889 (A. K. Saalist)
B1a4.Kelle selg ei kanna liivatera, võib mitut suurt hoonet kanda? Meri
Trt 1927 (K. Pormeister)
B1a5*.Kelle selg ei kanna liivatera, aga siiski kannab mitu maja? Vesi
Tor 1889 (K. Kirschbaum)
Tor, Võn - 2 var.
B1a6.Kelle selg ei kanna liivatera, kannab ilmatu suuri majasid? Meri
Rõn 1930 (J. Aab)
B1b.Sille sälg liivaterra ei kanna, ehitas tuhat majja üles? Silm
Ote 1888 (H. Nugin)
B2.Selg kannab kõige raskemat koormat, aga liivatera ei kanna? Vesi
Rak 1892 (J. Lilienbach)
Redlich 101 ja 107 (13); E EM2 120 (1696); E MM 14 ja 45 (213); E MM2 15 ja 48 (216); Ainelo II-III 197; Ainelo III 51; E MM3 12 ja 39 (216)
C1a*.Suure maja kannab, liivaterakest ei jõua kanda? Meri laev[a] kannab, liiv vaob põhja
Trv 1895 (J. Liller)
VMr, Trv - 2 var.
C1b.See kannab suure maja, kis ei kanna liivatera? Vesi
Lai 1880 (M. Kolluk)
C1c.Suurema kud elumaja kannab ülevel, liivatera murrab selgroo katki? Meri kannab laeva, aga liivatera vaub põhja
Kse 1889 (F. Põld)
C1d1.Maja kannab, liivatera ei kanna? Vesi
Mih 1939 (L. Mäearu)
Mih, Saa - 2 var.
ÜÕÕ 114 (5); Praakli V 70 (13); Parbo 154; Hiie-Jõgisalu 14
C1d2.Kes jõuab maja kanda, aga liivatera ei jõua? Vesi
Hel dat-ta (A. Wahlberg)
NP 7
C1e1.Mis ei kanna liivatera, aga kannab maja? Vesi
Vil dat-ta (H. Leoke)
C1e2*.Liivatera ei kanna, maja aga kannab? [Lahendus puudub]
Jõh 1937 (E. Mets)
Jõh, Tln - 2 var.
E EM 84 (681); E EM2 73 (871); E MM 11 ja 44 (139); E MM2 11 ja 47 (141); Ainelo III 50; Huvit. II3 113 ja 248 (3); Kmpm. EL III10 72; Ordlik EKÕ (1960) 139 (4); Metstak 23 ja 35 (240); Metstak2 70 ja 71; E MM3 9 ja 38 (141)
C1f.Liivaterä ei kanna, aga maja kannab seljas? Tigu
Krk 1956/7 (A. Toompalu)
C2a.Kes kannab rasked koormad, aga liivatera ei kanna? Meri
VMr 1891 (C. Mastberg)
C2b*.Kõige raskemad koormad kannab, aga liivatera ei kanna? Vesi
SJn 1889 (T. Köstner)
Jäm, SJn - 2 var.
C2c*.Suurt koormad kannab, aga liivatera ei kanna? Meri
Plt 1895 (M. Luu)
Mih, Plt - 2 var.
631.KES KÕIGE ENNE LINNA LÄHEB, SEE KÕIGEST PÄRAST TULEB? Leib ahjus - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pil 1889 (J. Kärsten)
632.KES MIND TEEB, SEE EP TAHA MIND METTE, KES MIND OSTAB, SEE EP TARVITA MIND METTE, KES MIND TARVITAB, SEE EP TEE SEDA METTE? Surnukirst - 5+40+13+17 = 75 (168) var.
A1a*.Tegija ei taha, tõstjale ei jää, ostjale ei lää ning perandaja päälegi ei tiia temast midagi? Kooljakirst
Tt 1843 (anon)
Rõu, Tt - 2 var.
• Schünm. Mr Kal. (1843) 47
A1b.Tegija ei taha, ostjale ei lähe, kandjale ei jäe, peaperemees ise ei tea ühtegi? Surnu puusärk
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
A2a*.Tegijä tedä ei taha, ostjale ei saa ja pedäjä ei tiiä täst medägi? Surnukirst
Nõo 1957 (H. Keem)
Hls, Nõo - 2 var.
E EM2 130 (1867); E MM 16 ja 45 (241); E MM2 16 ja 48 (244); EMrd III 237; E MM3 13 ja 39 (244)
A2b*.Ostjale ei lää, tegijale ei saa, perandaja ei tiia ka midagi? Kooljakirst
Rõu 1889 (K. Thom)
Kam, Rõu - 2 var.
A3*.Tegija ei taha, tõstjale tä ei lähä, perändaja pääleki ei tiiä täst midägi? Kuuljakirst
Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
Nõo, Ote, Urv - 3 var.
A4.Tegija ei tea, kostjale ei lähä, pärandajad peale pole? Kooljakirst
Pä 1896 (J. Hinderov)
A5*.Ostjal ei saa, müijal ei jäe, perandaja ei tiia mitte midagi? Koolja[kirst]
Puh 1889 (J. Loskit)
Puh, Ran - 2 var.
A6.Tegijale ei saa, ostjale ei jää, see, ken tedä tege, ei tiia esiki, kelle omasse jääse? Surnukirst
Trv 1894 (A. Rull)
A7+.Tõstjale ei saa, kandjale ei jää, pärandaja ei tea pealegi midagi? Puusärk
Trv 1894 (K. Tober)
Trv, Kod - 2 var.
Romaan nr. 14 ja 17 (1924) lk-ta
B1.Kes teeb, ei taha, kes saab, ei tea? [Lahendus puudub]
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 63 (441); E EM2 56 (571); E MM 9 ja 43 (92); E MM2 9 ja 46 (94); Jürisson 196 (5); Nugis 288 ja 313 (96); E MM3 7 ja 37 (94)
B2*.Kes tege, tuu ei taha, kelles tima om, tuu ei näe? Kooljakirst
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
Kos, Räp - 2 var.
B3.See, kes mind teeb, see mind ei taha, see, kes mind tahab, see mind ei tee? Puusärk
Kuu 1939 (A. Allemann)
B4.Kes ostab, ei taha, kes teeb, ei taha, kes tahab, ei tea? Puusärk
Pld 1926 (H. Grep)
B5*.See teda ei taha, kes teda teeb, see temast ei tea, kellele teda tehakse, kes teda ostab, see teda ei pruugi? Puusärk
KJn 1870 (J. Tiedemann)
KJn, Tt - 2 var.
• Nörmann 37 ja 56 (91); Lasteleht nr. 10 ja 11 (1902) 160 ja 176 (3); Kuhlbars 19 ja 26 (115)
B6.Kes mind teeb, see ep taha mind mette, kes mind ostab, see ep tarvita mind mette, kes mind tarvitab, see ep tee seda mette? Surnukerst
Kaa 1889 (J. Koppel)
B7.Kes mind teeb, see-p taha mind mitte, kes mind tahab, see-p tarvita mind mitte, kes mind tarvitab, see-p tea seda mitte? Surnukirst
Kaa 1889 (M. Kallas)
B8.Kes veab, see ei tea, kes teeb, see ei taha, kes peab, see ei tunne seda? Hobune, kes surnu puusärgi laudu veab, meister, kes seda teeb, ja surnu isi, kes seda peab
Tt 1878 (C. E. Malm)
• Mötleja 12 ja 52 (45)
B9.Kes teeb, see ei taha, kes veab, see ei tunne, kes peab, see ei tea? Surnukirst
Vän 1889 (J. Tiss)
B10.Kes teeb seda, see ei taha seda, kes toob seda, see ei tarvita seda, kes tarvitab seda, see ei näe seda? Puusärk
Kuu 1938 (E. Selgeveer)
C1*.1) See, kes mind teeb, see mind ei tarvita, see, kes mind tarvitab, see minust midagit ei tea? Puusärk
Hag 1889 (J. Luthverk)
2) Ise ta teeb, aga ei tarvita, kellele ta teeb, see ei tea ilmaski sest midagi? Puusärk
Hää 1889 (E. Grant)
2Hag, Pöi, Vän, Hää - 5 var.
C2.Kes teeb, ei tarvita, kes teab, see ei tarvita, kes ei tea, see tarvitab? Surnu puusärk
Pai 1892 (Sõnajalg)
C3.Kes ostab, see omale ei saa, kes teeb, sel tarvis ei ole, kel tehakse, see kellegist ei tea? Puusärk
Pil 1889 (J. Kärsten)
C4*.Kes teeb, see ei tarvita, kes ostab, sel ei ole vaja, kellele ostetakse, see ei teagi? Surnukirst
Pal 1889 (L. Arst)
Pal, Urv - 2 var.
Holtz 212 (1); Lönnrot2 192 (142)
C5.Meistre tegi, ei tarvita, ostja ost, ei tarvita, tuu esi ei näeki, kes tarvitas? Kooljakirst
Ote 1893 (J. Tammemägi)
C6.Kes teeb sedä esemet, tuul tarvis ei olõ, kes müüb, tuul kah ei olõ tarvis, kes ostab, kah ei olõ tarvis, kellel tarvis om, tuul om ütskõik, kas tedä om või ei olõ? Surnukirst
Ote 1964 (M. Meho, M. Märtinson, S. Räppo, T. Talv)
C7.Kes teeb, ei tarvita seda, kes toob, ei taha seda, kes tarvitab, ei tea seda? Puusärk
Mar 1996 (K. Tamm)
D.Sii, kes tat tege, sii ei pia tat mitti, ja kel ta tettäs, sii ei täägi suguki, et ta tat pidä? Surnukirst
Krk 1892 (J. Hünerson)
E.Kes teeb, see ei pane temast tähelegi, kes viib, sellele ei ole teda tarvis, ja kellele viias, see ei tea temast midagi? Surnu puusärk
Trv 1895 (J. Kala)
F1.Kes teeb, see müüb, ja kes ostab, see ei tarvita? Surnukirst
Hel 1964/5 (A. Kaarmäe)
F2.Kes teeb, see müib, kes ostab, see ise ei tarvita, aga igaühele läheb teda vaja? Surnukirst
Ksi 1970 (H. Kokamägi)
F3*.Kis tieb, see müüb, kis ostab, sel põle vaja, aga kel on vaja, see on vakka? Surnukirst
As 1991 (A. Korb, A. Tuisk)
Trt, Võn, As - 3 var.
F4*.Kes mind teeb, see mind müüb, kes mind ostab, see mind ei saa, kes mind saab, ei tea moost midagi? [Lahendus puudub]
Kos 1939 (T. Võimula)
Kos, Krj - 2 var.
G1.Tee [sic!] tedä tege, a timä ei tiiä, kelles timä tedä tege? Kuuljakirstu tetäs
Plv 1894 (J. Tamm)
G2a.Kes tiib, sii ei tiiä, kes viab, sii ei taha, kes piab, sii kah ei tiiä? Kooljakirst
Nõo 1888 (J. Tüklov)
G2b.Tegija tege, tegija esi ei tiia, kellele tege, vedaja veda, vedajale endäle ei ole vaja, kellele vaja, tuu teda ei tunne? Surnukirst
Ote 1891 (V. Vaher)
G2c.Tegija teeb, ta ei tea, kellele ta teeb, viija viib, ta enesele ei taha, ja see, kellele viiakse, see ise ei tea midagi? Surnukirst
Äks 1992 (E. Leek)
G3*.See, kes seda teeb, ei tea, kellele ta seda teeb, see, kes seda ostab, sel seda tarvis ei ole, kes seda vajab, see ei tea kedagi? Surnukirst
Kuu 1940 (A. Lindvest)
Kuu, Sa - 2 var.
G4.Kes teda teges, ei tea, kelle ta saase, kes teda toose, selle ei ole teda tarvis, kelle seda tarvis, see ei tea temast midakist? Surnukirst, tegija, tooja, sureja
Plv 1890 (J. Tamm)
H.Kes mind teeb, see minust ei hooli, kelle tarvis mind tehakse, see must ei tea? Surnukirst
Tor dat-ta (J. Tilk)
I.Kes mind teeb, ei nimeta mind, kes mind saab, ei tunne mind, kes mind tunneb, ei taha mind? [Lahendus puudub]
Tt 1875 (anon)
• EPost. Lisal. nr. 22 (1875) 132 (2); ER Kal. (1888) 99 ja 103 (1)
J.See, kes teeb, see teab, kellele ta teeb, aga kellele see saab, see ei tea sest midagi? Surnu puusärk
Nrv 1893 (F. Valts)
K+.1) Uut hoonet ehitässe, tegijälle põle tarvis, tarvitaja ei tiägi? Surnukirst
KJn 1890 (A. Pihlak)
2) Mina teen ühe asja, sina seda küll ei osta, kui sa selle küll ostad, siis sa seda küll ei tarvita, kui sa seda küll tarvitad, siis sa seda ei näe? Surnukerst ehk puusärk
Kaa 1937 (A. Toomessalu)
Krj, Kaa, 2KJn, Ote - 5 var.
L1*.Kis tedä pruuk, tuu ei tiia, kis tedä ost, tuu ei taha? Kuuljakirst
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Sa, Urv v. Krl - 2 var.
L2.Kes tiab, see ei tarvita, kes ostab, see ei taha, kes tarvitab, see ei tia? Puusärk
Hel 1879 (J. Liiv)
Is. Kal. (1879) 65 ja 67 (8); • Liiv LMt 43 (66); Meelej. nr. 17 ja 18 (1887) 135 ja 143 (2)
M*.Kes teda tellib, sel ei ole teda vaja, aga kellel on teda vaja, sie ei pia temast lugu? Surnukirst
Hlj 1978 (A. Helde, H. Saar)
Hlj, Har - 2 var.
N+.1) See ei tea, kellele tehakse, ja see maksab raha, kellele ei tehta? Surnukirst
Plt 1894 (M. Luu)
2) Keegi ei taha teda, kuid siiski ostetakse neid palju? Surnukirst
Võn 1961 (G. R. Sordla)
Mar, Mus, Trv, Plt, Võn, Ote - 6 var.
EPost. Kal. (1872) 163
633.KES MIND TEEB, SEE-P ÜTLE SEDA MITTE, KES MIND TUNNEB, SEE-P VÕTA MIND MITTE, KES MIND VÕTAB, SEE-P TUNNE MIND MITTE? Valskraha - 0+2+1+0 = 3 (15) var.
a.Kes mind teeb, see-p ütle seda mitte, kes mind tunneb, see-p võta mind mitte, kes mind võtab, see-p tunne mind mitte? Valskraha
Kaa 1889 (M. Kallas)
b.See, kes mind teeb, ei ütle seda mitte, see, kes mind tarvitab, see ei tea seda mitte, see, kes mind teab, see ei tarvita mind mitte? Valeraha
Ote 1930 (E. Schmidt)
c.Kel teda on, see ei ütle seda, kes teda saab, see ei tunne teda, ja kes teda tunneb, see ei taha teda? Võlsraha
Rõn 1889 (C. Berg)
Sak. Lisa nr. 37 ja 39 (1894) 296 ja 312 (12); Lasteleht nr. 6 (1905) 96 (5); Kuhlbars 19 ja 26 (114); NKal. (1992) 182 ja 191 (12)
634.KEST JÄRVE TAMM KASUS? Naba kõtu pääl - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 127 (62)
Vrd.2147
635.KESK TARRE KELLAKENE, LINASEEME SISEN? Häll ja lats - 0+2+0+0 = 2 (6) var.
a.Kesk tarre kellakene, linaseeme sisen? Häll ja lats
Kan 1895 (J. Tedder)
RpS nr. 6 (1939) 189; Metstak2 29 ja 30
b.Keset tarre kellakene, sisen linasiimnekene? Latse häll
Ote 1889 (H. Nugin)
Vrd.735Da
636.KESKELT KAHE KARGU PÄÄL, LUUST HABE JA LIHAST NÄGU? Kukk - 2+6+3+0 = 11 (74) var.
A.Keskelt kahe kargu pääl, luust habe ja lihast nägu? Kukk
HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
B.Mees seisab välja pääl, niikui kahe kargu pääl, rebust reied, lihast habe, luust nina? Kukk
Kär 1890 (J. Mändmets)
C.Mees [kahe] kargu peal, lipp lipi peal, lapp lapi peal, luust nokk ja lihast lott? Kukk
Tln dat-ta (H. Stein)
Vrd. 1009
D.Muhu trumm käib kahe kargu peal, luust nägu ja lihast habe, sajakordne kasukas selgas? Kukk
VMr 1891 (C. Mastberg)
Vrd. 2084
Ea.Käib kahe karguga, sada lappi kuue peal, lihane habe, luine nägu? Kukk
Jür 1896 (A. Suurkask)
Vl 118; Lasteleht nr. 4 (1940) 80 (5)
Eb.Mõista, mõista mõõtrum, läbi viie veetrum, kes käib kahe karguga, sada lappi kuue pääl, luine habe, lihane nägu? Kukk
HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
Fa1.Luust suu, lihast habe? Kukk
Vig 1888 (M. J. Eisen)
Kuu, Vig - 2 var.
E EM 86 (710); Pet. HS I 34 (2); E EM2 75 (907); Lasteleht nr. 12 (1938) 190 (1); ÜÕÕ 26 (6); Kuut VI (1960) 116 (1); Bachman-Vilbok II 132; LS 420; Säde nr. 18 ja 43 (1965) 8 (1); Säde nr. 26 ja 48 (1965) 8 (3); Kivi-Roosleht EkTv II 30
Fa2.Luust suu ja lihast habe? Kukk
Mus 1939 (K. Lepp)
Mus, Jaa - 2 var.
Metstak 17 ja 34 (150); Hiie-Müürsepp III/I 102; Metstak2 42 ja 43; Mihkel nr. 5 (1994) 38 (13)
Fb.Luu pale ja liha habe? Kukk
Hls 1896 (H. Sulsenberg)
E EM2 75 (904)
637.KESU KEERUTEB MÄELLA, HUMAL UITAB ORULLA, VESI VEERLEB OJALLA? Õlleteg[emine] - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Hls 1930 (E. Sitska)
Vrd.rl: Humal huikas oruna, / kesu keeruti mäela, / vesi lauli laine'ella: /- - -/ (ERlA I:2, nr. 1212 < Hls)
638.KEVADE RÕÕMUSTAB, SUVEL JAHUTAB, SÜGISE TOIDAB, TALVEL SOOJENDAB? Puu - 0+0+0+2 = 2 (29) var.
a.Kevade rõõmustab, suvel jahutab, sügise toidab, talvel soojendab? Puu
Plv 1966 (L. Briedis)
b.Kevadel rõõmustab, suvel jahutab, sügisel toidab? Õunapuu
VJg 1960 (E.-R. Ennuse)
Redlich 102 ja 107 (21); Meelej. nr. 20 ja 22 (1885) 105 ja 117 (3); Lasteleht nr. 6 (1901) 96; Kuhlbars 5 ja 24 (15); Kuusik KT 212 (11); Lasteleht nr. 8 ja 10 (1921) 128 ja 160; Ronk nr. 19 ja 20 (1925) 456 ja 480
639.KIBERIKU-KÄBERIKU, KÄPA URGU, JOONE URGU, SOONE URGU? Sõrmkinnas - 1+3+0+0 = 4 (6) var.
a1.Kiberiku-käberiku, käpa urgu, joone urgu, soone urgu? Sõrmkinnas
Hel 1874 (A. Wahlberg)
a2.Kiperdi-käperdi, kääpä urgu, soone urgu, joone urgu? Kinnas
Hel 1889 (G. Habicht)
a3.Kiberi-käberi, käpä urgu, soone urgu, joone urgu? Sõrmkinnas
Hel 1887/9 (J. ja P. Einer)
b.Kippädi-kappadi, käpä orgu, käpä orust soonõ orgu, soonõ orust joonõ orgu? Sõrmkinnast aetas kätte
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Vrd.2011
640.KIBUKE KESK MERD? Naba - 1+51+6+2 = 60 (73) var.
Aa1.Kibu kesk merd? Naba
Amb 1889 (J. Ney)
VMr, Amb, Kod - 3 var.
Aa2.Kipp keset merd? Päiv taivah
Räp 1892 (M. Jennes)
Võn, Räp - 2 var.
Aa3.Kibuke kesk merd? Naba
Ote 1892 (J. Ainson)
Jäm v. Ans, 3Hls, 6Trv, 2Pst, 5Vil, Pil, Plt, Trm, Äks, Võn, Ran, Ote, Rõu - 25 var.
E EM 64 (458); E EM2 58 (592)
Aa4.Kipike keskel merd? Naba
Hel 1889 (G. Habicht)
3Hel, Trv, Võn, 2Ote, Plv, Se - 9 var.
Aa5.Keokene kesk merd? Naba
TMr 1888 (P. Birkenthal)
Äks, TMr - 2 var.
Ab1.Väike kipike keset merd? Naba
Ote 1895 (C. Lipping)
Ab2.Tilluke kipuke keskel merda? Silmäterä
Krk 1892 (J. Hünerson)
Krk, Pst - 2 var.
Ba.Tipuke keset merd? Naba
Saa 1889 (J. Jakobson)
2Saa, 2SJn - 4 var.
Bb.Tibukene keset merd? Naba
Kan 1896 (G. Loodus)
Bc.Tikukene keset merd? Päike taevas
Kan 1924 (A. V. Kõrv)
C.Keset merd kep'kene? Naba
Se 1928 (T. Haak)
2Se - 2 var.
Da.Keset merd puugnits? Kõtu pääl napa
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 127 (60)
Db.Kuldnöps keset järve? Naba
Nõo 1888 (J. Tüklov)
Dc.Kest merd kullanõ nupikõnõ? Naba
Se 1938 (J. Ilvik)
Dd.Nupukene keskel merd? Naba
Tõs 1889 (M. Kampmann)
E.Tilluke lauake keset merd? Naba
Hls 1889 (J. Meomuttel)
2Hls - 2 var.
F.Napikõnõ kesk merd? Päiv
Har 1890 (J. Pähn)
G.Kupits kesk merd? Naba
Puh 1889 (D. Arak)
Vrd.622 793 1602 2550
641.KIDI-KADI KASSI SILMAD, ÜLE ÕUE HIIRI SILMAD, LAE PEAL LATIKA SILMAD? Vanamoodi tanu - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
JJn 1888 (M. Roosileht)
Vrd.1365J1a2 2269
642.KIHELKONNA KALJAASTI? Veeämber - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Rak 1892 (J. Lilienbach)
E EM2 57 (575)
643.KIHMITUD, KÄHMITUD, TIKITUD, TÄPITUD, ISE TA KIRJU? Aed - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Tor 1889 (J. Tilk)
644.KIIGA-KÄÄGA, KEHVAD KELLAD, ÕNNETUMAL PERSE LÄHVAD? Oherd - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Saa 1928 (E. J. Kase)
645.KIIGAL-KAAGAL, VIIGAL-VAAGAL? Viiul - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Iis 1888 (A. Valter)
646.KIIGUB, KÕIGUB TUULE KÄES, ISE ELAB KAMBRIS? Linaseeme - 0+3+1+0 = 4 (9) var.
a.Kiigub, kõigub tuule käes, ise elab kambris? Linaseeme
Vil 1888 (J. Toss)
E EM 63 (446); E EM2 57 (578)
b*.Kiigup, liigup tuule käen, esi elap kambri seen? Linakukk
Võn 1894 (J. Suits)
Saa, Vil, Võn - 3 var.
Vrd.2296D1b
647.KIIGUB, LIIGUB, MAHA EI KUKKU? Suits - 14+261+81+21 = 377 (598) var.
A1a1.Kiigub, liigub, maha ei kukku? Suits
Hlj 1899 (N. Traks)
Hlj, Ran - 2 var.
A1a2.Kiigub ja liigub, maha ei kuku? Suits
Lai 1890 (A. Sommer)
Vi, Kuu, 2Lai - 4 var.
A1a3*.Kiigub ja liigub, aga maha ei kuku? Suits
Sim 1897 (V. Rosenstrauch)
2Hlj, Rak, Sim, Amb, Kuu, 2Lai, Trm, Trt - 10 var.
A1a4*.Kiigub ja liigub, ilmas maha ei kuku? Suits
Lai 1904 (J. Ermann)
2Iis, 2Lüg, Hlj, Rak, Koe, 2Lai - 9 var.
A1a5.Kiigub ja liigub, aga ilmaski maha ei kuku? Suits
Kad 1888 (J. Aab)
Kad, VJg, Sim v. Koe, Lai - 4 var.
A1a6*.Kiigub ja liigub, aga iialgi maha ei kuku? Suits
HJn 1889 (H. Tiidermann)
HJn, As - 2 var.
A1a7.Kiigub, liigub, maha ei kuku, laastu ei anna? Suits
Trm 1906 (M. Sild)
A1b1.Kiigub, liigub, maha ei lange? Suits
Vil 1892 (H. Pihlap)
2Trv, Pst, Vil, SJn - 5 var.
A1b2.Kiigub ja liigub, maha ei lange? Suits
Ann 1889 (K. Preisberg)
Vai, VJg, Ann, Saa, Lai - 5 var.
A1b3.Kiigub ja liigub ja maha ei lange? Suits
Kul 1940 (V. Eenveer)
Metstak2 23 ja 25
A1b4*.Kiigub ja liigub, aga maha ei lange? Suits
Kuu 1937 (R. Põldmäe)
Nrv, Jõh v. Iis, VMr, 2Kuu, Jür, Ris, Kul, Aud, Plv - 10 var.
A1b5.Kiigub ja liigub, siiski ei lange maha? Suits
VMr 1888 (J. Koit)
A1b6*.Kiigub ja liigub, ilmaski maha ei lange? Suits
Jõh 1888 (N. Otto)
Jõh, Trv - 2 var.
A1c1.Kiigub, liigub, maha ei sata? Suits
Puh 1889 (J. Andresson)
Trv, Võn, Nõo, Puh, Rõn - 5 var.
A1c2*.Kiigus ja liigus, maha ei sada kunagi? Suits
Trv 1895 (P. Teckel)
Trv, Se - 2 var.
A1c3.Liigup küll, kiigup küll, maha ei sata, ülespoole püvvap? Suits
Plv 1890 (J. Tobre)
Vrd. 647A26q2 647C*
A1c4.Kiigub ja liigub, maha sadab, aga kätte ei saa? Udu
Trt 1927 (I. Kalk)
Vrd. 647A10a10
A1d.Kiigub, liigub, maha ei putu? Suits
Hls 1887 (M. Järve)
A2a.Liigub ja kiigub, ilmaski maha ei kuku? Suits
Iis 1888 (A. Valter)
A2b1.Liigub ja kiigub ja maha ei lange eales (Es regt und schunckelt sich, und fällt nie herunter)? Der Rauch
Tt 1732 (A. Thor Helle)
• Helle 365 (54); Hupel 120; Willmann 168 (50); Lönnrot 155; Nörmann 35 ja 55 (52); Ahlqvist 73; Körber Uus ABDr 12 (3); Wied. 275; E EM 83 (677); KAH EKAl 161 ja 163 (51); E EM2 73 (867); E MM 11 ja 44 (138); Kmpm. KLr I8 4; E MM2 11 ja 47 (140); Kmpm. EL I9 4; Ainelo III 118; Kmpm. EL II10 26; E MM3 9 ja 38 (140)
A2b2*.Liikub ja kiikub, vade maha ei lange? Suits
Kuu 1903 (J. Mikiver)
Sim, Kuu - 2 var.
A2c.Liigub, kiigub, sõuab, jõuab, ikka edasi, kuni viimaks kaub ära? Suits
Vig 1869 (M. J. Eisen)
E EM 84 (679); E EM2 73 (869)
A3.Kiigub ja liigub, õõtsub ja vaeub, aga maha ei kuku? Suits
PJg 1888 (H. Lussik)
A4a*.Liigus ja kõigus, kunagi ei sata maha? Suits
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Nõo v. Ote, Krl - 2 var.
A4b.Liigub ja kõigub, ilmaski maha ei kuku? Suits
Sim 1938 (J. Arro)
A5.Liigub ja liigub, aga alla ei kuku? Suits
Trm 1935 (H. Kaasan)
A6a1.Liigon, laagon, maha ei kuko? Suits taren
Kod 1940 (S. Tanning)
EMrd IV 228 (123)
A6a2.Liigub, laagub, maha ei kuku? Suits
Kod 1939 (A. Univere)
3Kod, MMg - 4 var.
A6a3*.Liigub ja laagub, aga ilmaski maha ei kuku? Suits
Sim 1889 (H. Aman)
Rak, 3Sim, 2VMr, 2Trm, Kod - 9 var.
A6b1.Liigub, laagub, maha ei lange? Suits
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, VNg, Ksi, 2Kod - 5 var.
A6b2.Liigub ja laagub, maha ei lange? Suits
Kod 1942 (S. Tanning)
Vai, Lüg, Rak, Tln, Kod - 5 var.
EMrd IV 308 (194)
A6b3*.Liigub, laagub, aga maha ei lange? Suits
Kod 1887 (S. Käär)
Vai, Trm, Kod - 3 var.
A6b4.Liigub ja laagub, eladeski maha ei lange? Suits
Lüg 1921 (M. Jürna)
A6c*.Liigub ja laigub, ilmaski maha ei kuku? Suits
VMr 1890 (J. Reise)
Vi, Sim, VMr, Pal, 2MMg - 6 var.
A6d.Keeletu ja meeletu, liigub ja laugub, maha ei lange? Suits
Kod 1954 (O. Jõgever)
Vrd. 604
A6e.Liugub ja laugub, aga maha ei lange? Suits
Trm 1889 (H. Mann)
A7.Lingub, lõngub, maha ei satta konagi? Suits
Puh 1889 (J. Loskit)
A8.Liipab ja laapab, aga maha ei lange? Suits
Kuu 1964 (O. Jahe)
Vrd. 650A1d1*
A9.Üles laugus, alla langus, maha ei satta konagi? Sau
Har 1889 (J. Pähn)
A10a1*.Liuglõs ja lauglõs, a maha ei sata'? Suits
Kan 1937 (H. Keem)
Ote, Kan, 2Rõu, Vas, Vas v. Se - 6 var.
A10a2*.Liuglõs, lauglõs, uma iägi maalõ sata-ai'? Sau
Se 1937 (I. Rohtla)
5Se - 5 var.
A10a3*.Liuglõs ja' lauglõs, a' kunagi' maalõ sata-ai'? Sau
Se 1929 (A. Gehrke)
5Se - 5 var.
A10a4*.Liugõllõs, laugõllõs, kunage maha ka sata-ai? Sau
Se 1930 (A. Nurmetu)
2Se - 2 var.
A10a5*.Liuglõs ja lauglõs, kunagi sata-ai maaha? Suits
Se 1887 (H. Prants)
Vas, 3Se - 4 var.
• Meelej. nr. 50 (1887) 399 (29)
A10a6*.Liugles, laugles, ei satta maha kunagi? Suits
Kan 1896 (J. Ots)
Kan, Urv, Vas - 3 var.
A10a7*.1) Liugleb, laugleb, maha ei sata kunagi? Suits
Kan 1888 (G. Veski)
2) Liugõllõs, laugõllõs, maha ei sata kunagi? Suits
Plv 1893 (J. Tamm)
4Võn, Ote, 2Kan, Rõu, 2Plv - 10 var.
A10a8*.Liuglõp ja lauglõp, maha ei sata kunagi? Sau
Rõu 1890 (M. Jennes)
Rõu, Räp - 2 var.
A10a9.Liugles, laugles, alla ei sata kunagi? Suits
Kan 1924 (A. V. Kõrv)
A10a10.Leuglõs, lauglõs, maha ei satta, kätte ei saa? Suits
Kan 1895 (G. Loodus)
Vrd. 647A1c4
A10b*.Liugles, laugles, maha ei lange? Suits
Hls 1930 (E. Sitska)
Hls, Vil - 2 var.
A11.Keerleb, veerleb, liugneb, langeb, maha ta ei kuku? Suits
VMr 1890 (G. ja K. V. Lurich)
A12a*.Kiirleb, viirleb, maha ei kuku? Suits
TMr 1926 (L. Berg)
Rak, Kuu, Hag, Hps, Hls, KJn, Ksi, 2MMg, TMr, Trt - 11 var.
Vrd. 611
A12b.Kierlep ja vierlep, aga maha ei lange? Suits
Kuu 1976 (A. Kask)
Kuu, Krk - 2 var.
A12c.Keerleb ja veerleb, aga maha ei sata? Suits
Tt 1932 (E. Glass)
A12d.Keerleb, veerleb, aga alla ei vaju? Suits
Kõp 1888 (V. Reiman)
A13.Veerub ja vaarub, keerub ja kaarub, ilmalgi maha ei kuku? Suits
Tõs 1921 (S. Lind)
A14.Viirus, vaarus, ei sata? Suits
Rõn 1890 (P. Grünfeldt)
A15.Viigub, vaagub, aga ilmaski maha ei kuku? Suits
Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
A16.Siirup, viirup, maha ei sada? Suits
Trt 1893 (P. Sepp)
A17.Keerleb, keerleb õhus, aga maha ei kuku? Suits
Kuu 1935/6 (I. Piibeman)
A18.Kiirles, kaarles, maha ei satta? Toss
Ote 1893 (K. Parts)
A19.Kiigatas ja kaagatas, maaha sata-ai kunagi? Suits
Se 1938 (E. Kirss)
A20a*.Kiigub ja kaagub, ilmaski maha ei kukku? Suits
Jõh 1889 (A. Tõnurist)
2Jõh, VMr, Vig, 2Äks - 6 var.
A20b*.Kiigub ja kaagub, maha ei lange iialgi? Suits
MMg 1889 (H. Rätsepp)
Vai, Jõh, Kos, MMg, Äks - 5 var.
A21a*.Kiigub ja vaagub, aga maha ei lange? Suits
Kuu 1935 (A. Mägi)
4Kuu - 4 var.
A21b.Kiigub ja vangub, ilmas maha ei kuku? Suits
Jür 1888 (M. Petroff)
A22.Kiigub ja langeb, aga ilmaski maha ei kuku? Suits
Pal 1897 (H. Karro)
A23.Kiigub ja lõegub, maha ei kuku? Suits
Kad 1888 (J. Linkstein)
A24a*.Kiigub ja kõigub, aga maha ei kuku? Suits
Kõp 1895 (J. Laarmann)
Kos, Rap v. Mär, Hag, HMd v. Ris, Tõs, Kõp, Lai, Äks - 8 var.
A24b1*.Kiigub ja kõigub, maha ei lange? Suits
Tür 1894 (J. Johannson)
Tür, Har - 2 var.
A24b2.Kiigub ja kõigub, maha ei lange kunagi, kaob muidu ära? Suits
Võn 1926 (M. Blum)
A25.Hillus, hällus, kiigus, käigus, maha ei puttu kunagi? Tare, suits
Hls 1939 (L. Ilbak)
A26a.Hüülib ja häilib, ilmaski maha ei lange? Suits
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
A26b*.Hüllib ja hällib, ei sada maha elades? Suits
Vil 1889 (J. Köögardal)
Rkv, Vil, Lai - 3 var.
A26c*.Hillib ja hällib, ei ilmaski lange maha? Suits
Kaa 1889 (A. Pea)
Kaa, Jaa - 2 var.
A26d.Hellib ja hällib, ilmaski maha ei kuku? Suits
Tõs 1889 (M. Kampmann)
A26e.Hüllüs, hällüs, maale ei sata? Sau
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 126 (24)
A26f1*.Hillüs, hällüs, maha sata-ai? Sau
Lut 1894 (O. Kallas)
Puh, Ran, Vas, Lut - 4 var.
• LMr 126 (21)
A26f2*.Hillub, hällub ilma peal, aga maha ei lange ial? Suits
Pst 1888 (J. Leppik)
Krk, Pst, KJn - 3 var.
A26f3*.Hillub, hällub, ei kuku kunagi maha? Suits
SJn 1891 (J. Köstner)
Vil, Kõp, SJn - 3 var.
A26f4.Hillub, hällub, maha ei putu? Udsu
Hls 1891 (J. Riiet)
A26g.Hillub, hel'lub, maha ei sata? Suits
Nõo 1957 (H. Keem)
EMrd III 235
A26h*.Hillub ja hõllub, maha ei sata? Suits
Nõo 1888 (J. Tüklov)
Trm, Nõo, Puh - 3 var.
A26i.Hõllus, hõllus, maha ei sata? Suits
Ote 1889 (J. Kivisaar)
2Ote, Urv - 3 var.
A26j*.Hõl'lub, hel'lub, aga maha ei sada? Suits
Trv 1897 (J. Vaine)
Trv, Äks - 2 var.
A26k.Hõllus, nõllus, maha ei satta? Suits
Ote 1888 (H. Nugin)
A26l.Hõllus, kallus, maha ei satta? Suits
Rõn v. San 1889 (P. Roose)
A26m*.Hiljub ja häljub, aga iial ei kuku maha? Suits
SJn 1894 (H. Raid)
Vil, SJn - 2 var.
A26n.Hiljub, hõljub, maha ei kukku? Suits
Pöi? dat-ta (R. Kallas)
A26o.Huljub ja hõljub, aga maha ei kuku elades? Pilv
Pst 1891 (J. Leppik)
A26p.Heljub ja häljub, elades maha ei kuku? Suits
Vil 1888 (J. Toss)
A26q1*.Hiilib ja häälib, aga ilmaski maha ei kuku? Suits
Tõs 1890 (M. Kurul)
Kos, Tõs - 2 var.
A26q2.Hiilides ja häälides läheb üles, aga maha ei tule ilmaski? Suits
Vän 1897 (E. Tetsmann)
Vrd. 647A1c3 647C* 2789
A26r*.1) Hiilub, häilub, ei kuku iial maha? Suits
Tor 1889 (M. Ostrov)
2) Hiilub, häälub, maha ei lange elades? Suits
SJn 1890 (M. Kielas)
3Tor, SJn, Pil - 5 var.
A26s.Hiilub ja haalub, ei sata maha? Suits
Räp 1875 (J. Jagomann)
A27+.1) Üleneb, alaneb, maha ei kuku iialgi? Suits
Pär 1888 (M. Lipmann)
2) Tõuseb ja vajub, ei kuku eladeski? Suits toas
Tor dat-ta (T. Juurikas)
3) Hiibib ja hääbib, aga ilmaski maha ei kuku? Suits
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Sim, Tõs, Tor, Pär, Trm, Trt - 6 var.
B1a.Laud hullib, laud hällib, ei ial maha kuku? Suits
Phl dat-ta (M. Pihhelgas)
Wied. 273
B1b1*.1) Laud hüllib, laud hällib, ei laud maha lange (Ein Bret schwebet und schwancket, Brett fällt doch nicht herunter)? Der Rauch
Tt 1732 (A. Thor Helle)
2) Laud hüllib, laud hällib, ilmalgi maha ei lange? Suits
Kär 1890 (J. Mändmets)
Lih, Kär, Vll, Tõs, Hel, Tt - 6 var.
• Helle 365 (49); Hupel 120; Willmann 168 (45); Lönnrot 154; Ahlqvist 72; E EM 80 (637); KAH EKAl 161 ja 163 (46); E EM2 70 (821); EKMS I 550; Metstak2 23 ja 25
B1b2.Laud hüllib, laud hällib, ei laud maha kuku? Suits
Hel 1887/9 (J. ja P. Einer)
VMr, Hel - 2 var.
B1c1*.Hillib lauda, hällib lauda, ei kuku kunagi maha? Suits
KJn 1936 (G. Must)
Kaa, 4KJn, Plt - 6 var.
Wied. 273; EMrd II 369
B1c2*.Laud hillib, laud hällib, aga elades maha ei lange? Suits
SJn 1889 (T. Köstner)
Pöi, SJn - 2 var.
B1d*.Laud hillib, laud hallib, laud maha ei saa? Suits
Khn 1889 (A. Lepik)
Jäm, Khn, Tõs, Pär, Pst - 5 var.
B1e.Laud tillib, laud tallib, aga laud maha ei langõ? Suits
Khn 1948 (S. Lätt)
B1f.Laud lullib, laud lallib, laud maha ei langõ? Suits
Khn 1948 (J. Sulengo)
B1g*.Hillub lauda, hällub lauda, aga ei kuku kunagi maha? Suits
KJn 1936 (L. Köögardal)
2KJn, Pil, Plt - 4 var.
B1h.Laud hillib, laud hallub ja elades maha ei lange? Suits
KJn 1870 (J. Tiedemann)
B1i.Laud hällub ja laud hellub, maha ei sada elades? Suits
Pst 1913 (J. Müür)
Trv, Pst - 2 var.
B1j.Laud hällus, laud hõllus, laud maha ei sata? Suits
Hel 1887/9 (J. ja P. Einer)
B1k.Üleval hõllus laud ja hallus laud ja maha ei satta kunagi? Suits ja toss
Rõn 1888 (A. Andrei)
B1l1.Laud heljub ja häljub, aga maha ei kuku eladeski? Suits
Vil 1894 (A. Suurkask)
B1l2.Heljub lauda ja häljub lauda? Suits
Plt 1895 (M. Luu)
B1m.Hiljub lauda, heljub lauda, iialgi maha ei kuku? Suits
Vil 1889 (H. Niggol)
B1n.Hiljub, hõljub ja maha ei satta? Suits
Trt 1949 (O. Hildebrand)
B1o*.Hiilub lauda, hõljub lauda, eladeski maha ei kuku? Suits
Han 1893 (P. Einbluth)
Han, Pil - 2 var.
B1p.Laud häilib, laud hüilib, ei laud maha lange? Suits toas
Tür 1927 (R. Viidebaum)
B1q.Hiilib laud, häilib laud, ei laud lange maha? Toasuits
Vän 1887 (J. Peterson)
B1r*.Hiilib lauda, häälib lauda, ei lange maha elades? Suits
SJn 1888 (J. Mein)
Tor, SJn, Pil - 3 var.
B1s*.Höölib lauda, häälib lauda, ei kuku maha kunagi? Suits
Plt 1889 (J. Raavel)
Pär, Saa?, Plt - 3 var.
B1z.Hõõlib ja häälib laud, ei kuku kunagi maha? Suits
KJn 1922 (A. Anni)
B1t*.Hiilub laud, häälub laud, laud ei kuku kunagi maha? Suits tuas
KJn 1898 (C. Sööt)
2Tor, 2SJn, KJn - 5 var.
B1u*.Hiilub lauda, haalub lauda, ei kuku kunagi maha? Suits
Plt 1895 (T. Kukk)
Plt, Tt - 2 var.
B1v.Laud liigub, laud hõllub, ei lange maha elades? [Lahendus puudub]
Tt 1880 (anon)
• Sak. Kal. (1880) 82 (4)
B1w.Laud hõljub, laud kiigub, laud maha ei lange? Seinakell
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
B1õ.Laud hõl'lus, laud kallus, konas see laud maha satas? Suits
San 1888 (K. Gross)
B1ä.Hõllus laud, vaarus laud, ei sata maha konagi? Taivapilve
Rõn 1909 (A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi)
B1ö.Hõelus laud, vaalus laud, ei satta maha kunagi? Pilved
Rõn 1888 (H. Urb)
B2*.Laud hilbib, laud halbib, aga maha ei lange iialgi? Suits rehes parde all
Hel 1893 (J. Karu)
Ris, Kul, Hel - 3 var.
B3.Eelik lauda, äälik lauda, ei kuku elades maha? Suits
SJn 1890 (E. Saabas)
B4a.Laud kiigub, aga maha ei kuku? Suits
Pil 1888 (S. Käär)
B4b*.Laud liigub, laud kiigub, maha ei satta konagi? Suits
Rõn 1889 (C. Berg)
Prn, Rõn - 2 var.
B4c*.Laud kiigub, laud kõigub, laud maha ei lange? Suits
Aud 1895 (R. Niemann)
Kos, Hii, Aud, Pär? - 4 var.
B4d*.Laud liigub, laud kõigub, aga ilmaski ei kuku maha? Suits tuas
Kse 1889 (M. Reimann)
Vig, Kse - 2 var.
B5a*.1) Kiigelauda, kaagõlauda, ega lauda maalõ sata-ai'? Sau
Se 1931/3 (H. Tampere)
2) Kiigõlauda, kaagõlauda, kunagõ lauda maalõ ei sata? Riihetarõh sau
Se 1929 (I. Sonts)
Võn, Võ, Plv, 2Räp, 4Se - 9 var.
E EM 63 (445); E EM2 57 (577)
Vrd. 2263Q
B5b1*.Kiigalauda, kaagalauda, ega lauda maha satta? Suits
Plv 1890 (J. Tobre)
Plv, 2Se - 3 var.
B5b2.Kiigalauda, kaagalauda, ega kiiga-kaaga maha ei sata? Suits
Räp 1895 (R. J. N. Org)
B5c*.Kiigulauda, kaagulauda, ega lauda maha ei satta? Pajalaud
Räp 1933 (R. Viidebaum)
7Räp - 7 var.
Vrd. 2306D3b
B5d+.1) Kiigulauda, kaagalauda, ega lauda maha satta? Suits
Plv 1893 (J. Tobre)
2) Maagõlaud ja kaagõlaud, maagõ kunage maaha sata-ai? Sau
Se 1931 (N. Sõrmus)
Plv, 4Se - 5 var.
B6.Keeslauda, kaaslauda, ega laud maha satta? Sauv
Plv 1910 (H. Ojansuu)
C*.Laev kiigub ja kõigub, maha ei lange ega ülesse ei lähe? Suits tuas
Amb 1888 (A. Redlich)
Amb, Tln - 2 var.
E EM 80 (637); E EM2 70 (821)
Vrd. 647A1c3 647A26q2
D.Meri kiigub ja õõtsub, ilmas maha ei kuku? Suits
Rap 1895 (J. Reinthal)
E.Hellib laugu, hellib laugu, ei kuku maha kunagi? Suits
KJn 1888 (J. Reial)
F.Lagi kiigub, lagi kõigub, aga ilmaski maha ei kuku? Suits
Koe 1890/3 (H. Schultz)
G.Lina liigub ja lina kiigub, aga maha ei lange? Suits
Ris 1888 (J. Truusmann)
Ha.Hiilib kangas, häilib kangas, ei kangas maha lange? Suits
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 40 (176); E EM2 37 (219); Nurmik II 6 (6); Puus. KH II5 99
Hb.Hiilib ja häälib kangas, maha ei lange? Vikerkaar
MMg 1988 (M. Hiiemäe)
I.Iilisam, aalisam, maha ei kuku? Suits
Vig 1869 (M. J. Eisen)
E EM 45 (236); E EM2 41 (292)
Ja*.Kiigub ja liigub, vihalehte ei kanna, maha ei lange? Suits
Saa 1888 (P. Sitzka)
Kos, Saa - 2 var.
Kontam.: = 996Ca*
Jb1*.Heljub, hõljub, maha ei satta, õlekõrt ka ei kanna? Suits
Ote 1889 (E. Brücker)
Hel, Ote - 2 var.
Kontam.: = 996Cb1*
Jb2.Kiigub, liigub, maha ei sata, õlekõrt ka pääl ei kanna? Suits
Nõo 1889 (J. Amberg)
Kontam.: = 996Cb2
Jc.Liigub ja laagub, miski ei kanna, aga maha ka ei lange? Suits
Lüg 1921 (M. Jürna)
Kontam.: = 996Cc
K.Valgõb lumme, mustõb hüst, liuglõs ja laugles, maale ka sata-ai? Harak
Se 1910 (H. Ojansuu)
Kontam.: = 1322Ä
L.Liugles, laugles, halli ruuna raisa poole, ei sata maha kunagi? Suits
Võn 1895 (J. Moodis)
Kontam.: = 1967D
M.Kiigub ja liigub, maha ei kuku, tules ei põle, maas ei mädane, veden ei upu? Nimi
MMg 1889 (K. E. Martinson)
Kontam.: = 2490P
N.Kiigub ja kaagub, maha ei kuku kunagi, seina vahel seisab, pihus ei seisa? Suits
MMg 1889 (H. Rätsepp)
Kontam.: = 1926C
Vrd.735A2e 969 1454Q
keerdküsimus: Kiigub ja liigub, läbi aja leigub? Rukkikõrs (Hii)
648.KIIGUB, LIIGUB, SIISKI PAIGAST EI SAA? Puu - 0+2+2+2 = 6 (41) var.
a1.Kiigub, liigub, siiski paigast ei saa? Puu
SJn 1889 (T. Köstner)
a2.Kiigub ja liigub, aga paigast ei saa? Kiik
Pil 1993 (E. Vahtramäe)
ÜÕÕ 120 (4); Kuut VI (1960) 189 (9); Säde nr. 26 ja 48 (1965) 8; Eisen EKTv 9 (2); Eisen A 88; Hellerma IV-V 22; Hellerma IV-V 106; Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (1); Metstak2 53
b.Liigub iga külle pärast, aga paigast ära ei saa? Puu
SJn 1889 (J. Tammann)
c.Liigop, aga edasi ei saa? Puhmas tuulega
Rõu 1977 (K. Kleimann, P. Mandre, E. Pauskar)
d.Sahiseb ja liigub, aga jääb kohale? Metspuud
Har 1934 (O. Lipstok)
e.Liigub ja laigub, aga ilmaski paigast ära ei saa? Kell
JJn v. Koe 1928 (K. Böckler)
Vrd. 995
Vrd.610 878 969 1134 1703 2205Cc
649.KIIPA MIND, KAAPA MIND, LÕIKA MU PEA OTSAST ÄRA JA LASE MIND JOOKSTA? Vokki määritakse - 1+0+0+0 = 1 (5) var.
KJn 1870 (J. Tiedemann)
E EM 64 (449); E EM2 57 (581)
Vrd.1027
650.KIIPAB, KAAPAB, SAAB SAARDE, SIIS SEISAB? Luud - 11+154+69+25 = 259 (387) var.
A1a1.1) Kiipab, kaapab, saab saare, siis seisab? Toa pühkimene
Han 1889 (A. Reimann)
2) Kiipab, kaapab, saab saarde, siis seisab? Luud
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Jõh, Hlj, Sim v. VMr, HJn, HMd v. Ris, Han, Mar, Pöi, Hää, Saa, Hel, Trv, Vil, Äks, Puh, Kan, Urv, Tt - 18 var.
• Helle 364 (31); Willmann 166 (29); Lönnrot2 181 (44); Wied. 270; E EM 63 (448); KAH EKAl 160 ja 163 (29); Kmpm. Kõ 17; E EM2 57 (580); Kmpm. KLr II7 335
A1a2*.1) Kiipab ja kaapab, saab saare, siis seisab? Luud
Hlj 1895 (A. Raid)
2) Kiipab ja kaapab, saab saarde, siis seisab? Tua pühkimine
MMg 1888 (A. Artis)
Vi, Vai, Jõh, Jõh v. Iis, Iis, 4Hlj, Rkv, VJg, JJn, 3Kuu, 2Tln, Juu, Saa, Pil, Lai, MMg, Võn, Vas - 24 var.
A1a3*.1) Kiipas, kaapas, kui saarde saap, siis saisap? Tarre pühitas
Rõn 1889 (A. Rahi)
2) Kiipab ja kaapab, kui saarde saab, siis seisab? Pühkmeseluud
KJn 1898 (C. Sööt)
Juu, KJn, 2Rõn - 4 var.
A1a4.1) Kiipab, kaapab, saab saarte, seal seisab? Luud
Vil 1889 (J. Meomuttel)
2) Kiipab, kaapab, saab saarde, sääl seisab? Toa pühkimine
Vai 1889 (H. Masing)
3) Kiipab, kaapab, saab saarde, sääl seisab? Ägel
Pst 1888 (J. Jaakson)
4) Kiipab, kaapab, saab saarte, sääl seisab? Humal
Pst 1895 (J. Ainson)
Vai, Pöi, 2Trv, 3Pst, 3Vil, Pil, MMg, Nõo, Rõn, Tt - 15 var.
A1a5*.Kiipab ja kaapab, kui saab saare, seal seisab? Luud
Plt 1878 (K. Moks)
Saa, Plt, Äks - 3 var.
A1a6*.1) Kiipas, kaapas, saa saarde, jää saisma? Põrmandu pühkmine
San 1893 (J. Tammemägi)
2) Kibap, kaapap, saap saare, jääp saisma? Tareluud
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
Hää, Saa, Pal, Nõo, San, Plv, Räp - 7 var.
EMrd III 236
A1a7.Kiipas, kaapas, lätt saarde, sääl sais? Luud
Krl 1889 (E. Kornel)
A1a8.Keepab, kaapab, saab saare, siis seisab? Luud
Rid 1928 (M. Meiusi)
Var, Rid, Hps, Tõs, Pal - 5 var.
A1a9*.Keepab, kaapab, saand saare saand, siis seisab? Luud
Kär 1890 (K. Loiken)
Tür, Kär - 2 var.
A1a10.1) Keepab, kaapab, saab saarde, seal seisab? Luud
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
2) Keepab, kaapab, saab saarde, seal seisab? Toa pühkimine
Vil 1889 (H. Niggol)
Tür, Sa, Vil, Trm, Ote - 5 var.
A1a11*.Kaapab, kaapab, saab saare, sis jääb seismä? Tua pühkmene
Mar 1940 (S. Siimer)
Mar, Trm - 2 var.
A1a12.Kiip-kaap, saab saarele, sääl sõisab? Luud
Iis 1936 (M. Tarum)
A1a13.Kibab ja kabab, saab saare peale, siis seisab (Es zappelt und rappelt, wenn es auf die Insel kommt, bleibt es stehen)? Der Schnee
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 269; ER Kal. (1889) 103 (9)
A1a14*.Kiibap, kaabap, saap saarde, siis saisap? Luud
Räp 1895 (R. J. N. Org)
Rei, Khn, Äks, Räp - 4 var.
A1a15.Kipub ja kapub, saab saarele - seisab? Luud
Rak 1905 (K. Holm)
A1a16.Kipab, kopab, saab saarte, sis seisäb? Luud
Hls 1889 (M. Ilus)
A1a17*.1) Kippab ja kappab, saab saare, siis seisab? Umalad
Rei 1889 (P. Reikmann)
2) Kippas ja kappas, saasõ saardõ, sõs sais? Tarõ pühetäs
Räp 1889 (J. Poolakess)
Mar, Rei, Räp - 3 var.
A1a18.Keepleb, kaapleb, saand saare saand, siis seisab? Luud ehk tuahari
Kaa 1938 (T. Õunpuu)
A1a19.Kipsab, kapsab, saab saare, siis seisab? Luud
Tor 1888 (K. Kirschbaum)
A1a20*.1) Kiipsib ja kaapsib, saab saare, siis seisub? Toa pühkimine
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
2) Kiipseb, kaapseb, saab saare, seal seisab? Luud
Han 1893 (P. Einbluth)
Jõh, Kuu, Han - 3 var.
A1a21.Kiipsab, kaapsab, saab saarde, siis seisab? Luud
Tor 1889 (J. Tilk)
2Tor - 2 var.
A1a22.Kiipsab ja kaapsab, saab saare, siis seisab? Toaluud
PJg 1876 (J. Reinson)
PJg, Pil, MMg - 3 var.
Metstak2 28 ja 30
A1a23*.Kiipsab ja kaapsab, saab suare, jääb seisma? Toa pühkimine
Mär 1928 (R. Viidebaum)
Mär, Hää, Trt - 3 var.
A1b1*.1) Kriipab, kraapab, saab saare, siis seisab? Luud pühib tuba
Kos 1888 (J. Pikkel)
2) Kriipab ja kraapab, kui saarde saab, siis seesab? Luud
Iis 1889 (E. Ellert)
Iis, Koe v. JJn, Kos, Pär, Kõp, Tt - 6 var.
• Ol. Lisa nr. 37 ja nr. 40 (1883) lk-ta
A1b2*.Kriibab, kraabab, saab saare, sääl seisab? Luud
MMg 1887 (K. Pedak)
Juu, MMg - 2 var.
A1b3*.1) Riipab, raapab, läheb saare, seal seisatab? Luud
Vän 1897 (E. Tetsmann)
2) Krööpas, kraapas, saarde saa, sais? Luud
Har 1889 (J. Pähn)
Vän, Lai, Har - 3 var.
A1b4*.Kriipsab ja kraapsab, saab saarele, siis seisatab? Tua pühkimine
Kad 1888 (J. Linkstein)
2Kad, Kuu - 3 var.
A1b5*.1) Kriibib ja kraabib, kui saarele saab, siis seisab? Luud
Pil 1891 (J. Järv)
2) Kriibib ja kraabib, saab saarde, jääb seisma? Luud
Hää 1934 (J. Nurme)
Hlj, Tõs, Hää, Pil - 4 var.
A1b6*.Kriipsib, kraapsib, saab saarele, siis seisab? Tua pühkimine
Hlj 1889 (M. Punsel)
Hlj, Trm - 2 var.
A1b7.Kribab, krabab, kui saarde saab, siis seisab? Luud
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
A1b8.Kriipleb, kraapleb, saab saare, seisab? Luud
Nis 1938 (R. Põldmäe)
A1c.Kliipsab ja klaapsab, saab saare, siis seisub? Pühkimine
Kuu 1937 (R. Põldmäe)
A1d1*.1) Liipab ja laapab, saab saare, siis seisab? Luud
Kos 1890 (J. Härg)
2) Liipab ja laapab, kui saarel saab, siis seisab? Luud
Kad 1930 (O. Paalberg)
Kad, Sim, JJn, 5Kuu, Kos - 9 var.
E EM 84 (680); E EM2 73 (870)
Vrd. 647A8
A1d2*.1) Liipab, laapab, saab saare, seal seisab? Luud
HJn 1889 (H. Tiidermann)
2) Liipab ja laapab, saab saare, seal seisab? Luud
Jõe 1889 (G. Kivikangur)
2Jõe, 2HJn, HMd - 5 var.
A1d3*.1) Liipib ja laapib, saab saare, siis seisatab? Luud
Kuu 1903 (J. Mikiver)
2) Liipsab, laapsab, saab saarde, sinna jääb saisma? Luud
Kan 1966 (R. Praakli)
Kuu, Jür, Vän, Vil, Kan - 5 var.
A1e1*.Siipab, saapab, saab saare, jääb seisma? Luud
Jõh 1889 (P. Paurmann)
3Jõh - 3 var.
A1e2*.Siibab, saabab, saab saare, siis seisab? Luud
Hlj dat-ta (J. Landsmann)
Vai, Hlj - 2 var.
A1e3*.Siib-siibadi, saab-saabadi, saab saarde, siis seisab? Pühkimine
Vai 1889 (H. Masing)
2Vai - 2 var.
A1f1.Kiiksab ja kaaksab, saab saare, siis seisab? Pühkimine
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
A1f2*.Kiigub, kaagub, saab saarele, siis seisab? Suits
Iis 1936 (M. Tarum)
Iis, KJn - 2 var.
A1f3.Kiigub ja liigub, saab saare, siis seisab? Luud
Kuu 1957 (H. Kokamägi)
A1f4.Kiigub ja liigub, saab saarele, sääl sõisab? Lootsik
Iis 1936 (M. Tarum)
A1g*.1) Kierleb, vierleb, soab soare, siis seisab? Humal
Muh 1940 (J. Arike)
2) Keerleb ja veerleb, kui saare saab, siis seisab? Tapuvene
Ans 1898 (T. Sömer)
JMd?, Ans, Pöi, Muh, Saa - 5 var.
Vrd. 994B+
A1h+.Sõuab ja jõuab, saab saarde, siis seisab? Lootsik
Plt 1892/6 (M. Luu)
Sa, Hel, Plt - 3 var.
A2a.Kiipab ja kaapab, saab säärele, siis seisab? Luud
Jõe 1948/53 (G. Vilbaste)
A2b.Liipab ja laapab, saab sääre, siis seisab? Luud
Jõe 1950 (G. Vilbaste)
2Jõe - 2 var.
A3a1*.Kiipab ja kaapab, kui nukka saab, siis saisab? Luud
Trt 1889 (A. Puusep)
Trm, Trt - 2 var.
A3a2.Kiipab, kääpab, visatakse nurka, seal seisab? Luud
Pst 1891 (J. Leppik)
A3b*.Kiipsib ja kaapsib, saab nurka, siis seisab? Luud
Hlj 1892 (G. Kungur)
Hlj, Hel - 2 var.
A3c*.Riipab, raapab, lääb nurka ja seesäb? Luud
KJn 1936 (G. Must)
Kuu, KJn - 2 var.
EMrd II 369
A3d.Kruupsib, kraapsib, saab nukka, siis seisab? Luud
VMr 1890 (K. V. Lurich)
A3e.Kripa ja krapa, ütte nulka jääs saisma? Tare pühkmine
Rõu 1895 (A. Perli)
A3f+.Keerab ja koabib, saab nurka, seal seisab? Parandaluud
Vig 1891 (M. Lemmerkänd)
Vig, Pär - 2 var.
A3g.Kiipäs, kääpäs, tare nukan sais? Luud
San 1888 (K. Gross)
A4.1) Kiipsib, kaapsib, saab otsa, siis seisab? Humalad
Vig 1869 (M. J. Eisen)
2) Kiipab, kaapab, saab otsa, siis seisab? Luud
Lih 1968 (K. Salve)
E EM 64 (451); E EM2 57 (583)
A5.Kiipab ja kaapab, kui äärde saab, siis seisab? Luud
VMr 1888 (J. Koit)
A6a.Kiipab, kaapab, lääb saina veerde, sis saisab? Tuisk; luud
Nõo 1875 (J. Kerg)
A6b.Kriipsab, kraapsab, saab saina veerde, siis saisab? Luuaga pühitas
Puh 1888 (J. Kenkmann)
A6c.Riipab, raapab ja seisab seina ääres? Luud
KJn 1932 (J. Grauberg)
A7*.Liipab, lääpab, kus saab, seal seisab? Luud
Vän 1897 (E. Tetsmann)
2Vän, Pär? - 3 var.
A8+.1) Kiipab, kaapab, saab sängi alla, sääl seisab? Luud (pühkimise luud)
Pst 1888 (J. Jaakson)
2) Kiipab, kaapab, saab seerand, siis seisab? Luud
HMd 1895 (A. Melsas)
3) Kriipab, kroapab, soab paika, siis seisab? Luud
Jür 1890 (K. Põldmäe)
Jür, HMd, Jäm, Tõs, PJg, Pst, San - 7 var.
Vrd. 876
B.Kiipas, kaapas, saa saarte, sääl kurt? Luud
Krk 1890 (J. Hünerson)
Ca.Kipab ja kapab, saab saarele, siis puhkab? Äestamine
Sim 1938 (E. Lippus)
Cb.Kiibab, kaabab, kui saardõ suab, siis puhkab? Toa pühkimine
Khn 1934 (T. Saar)
Cc.Liipab ja laapab, saab saarele, siis puhkab? Luud
VMr 1890 (K. V. Lurich)
Cd.Käib, käib, kui saarele jõuab, siis puhkab? Luud
SJn 1937 (G. Bakhoff)
D.Kiipab, kaapab, seni kui saab Saaremaale, siis hingab? Luud
Hls 1889 (J. Meomuttel)
E*.1) Kiipap, kaapap, saab saarte, siis vaatap? Põrmandu pühitav luud
Trv 1897 (J. Vaine)
2) Kiipab, kaapab, saab saarde, sääl vaatab? Põrmandut pühitse, pannasse nukka luud, sääl vaatab
Trv 1936 (L. Köögardal)
3Trv, Lai - 4 var.
Fa.Kiipab, kaapab, saab saare, siis kükitab? Äkis
SJn 1888 (J. Mein)
Fb.Liikab ja lookab, kui seisma jäeb, siis kükitab? Äke
Plt 1891 (J. Reinthal)
G.Kiibitseb, kaabitseb, saab nurka, siis könnitab? Toa pühkimine, luud
PJg 1888 (J. Reinson)
H.Kiipap ja kaapap, ku nurka saab, sis nokutep? Luud
Krk 1936 (M. Sarv)
I.Keepab, kaapab, läeb saare, sisse ei saa? Luud
Lih 1949 (Ü. Kreek)
J.Kiipab, kaapab, saab saarele? Tua pühkimine
Emm 1891 (J. B. Mäns)
K1.Kööpa-kaapa, nulka nukst? Tarre pühitas
Har 1888 (anon)
E EM 69 (518); E EM2 62 (674); Nurmik II 6 (12)
Vrd. 703
K2a.Kiip-kaap, hiida nulka, nuudsahas? Luud
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 127 (64)
K2b1*.1) Kips-kaps, läks nulka, nuusahti? Tare pühkmine, luud nulka
Lut 1894 (O. Kallas)
2) Kiip-kaap, läts nukka, nutsahti? Tarrõ pühitäs
Se 1938 (V. Viitkin)
3) Kiip-kaap, lätt nulka, nuudsahas? Luud
Se 1927 (P. Voolaine)
4) Kriipst ja kraapst, lätt nukka, nuusahtas? Luuaga pühkimine
Se 1960 (H. Keskküla)
7Se, 2Lut - 9 var.
• LMr 127 (55 ja 56)
K2b2.Egäpäivi kiiga-kaaga, lätt nulka, nuudsahas? Tarõ pühkmine
Se 1910 (H. Ojansuu)
K2c1.Kiip-kaap, kiip-kaap, hiidä nulka, nuudsahas? Luud
Lut 1925 (P. Voolaine)
K2c2.1) Kiiba-kaaba, kiiba-kaaba, lätt nulka, nuudsahtas? Tarõ pühkmine
Se 1888 (H. Prants)
2) Kip-kap, kip-kap, läts nulka, nuutsahti? Asu pühkminõ
Se 1912 (S. Duplevski)
13Se - 13 var.
K2c3.Krõõp-kraaps, krõõp-kraaps, läts nukka, nuutsati? Luuaga pühkimine
Se 1972 (L. Briedis)
K2d.Kiits-kääts, niits-nääts, visatas nukka, nuutsatas? Luud
Rõu 1961/3 (K. Kalkun)
K2e.Liipst-laapst, kiipst-kaapst, lät nulka, nudsatas õnnõ? Luud
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
K3+.Kiib, kaab, käü tarre pitte, lätt nulka, nuutsahti? Luud
Vas 1894 (P. Saar)
Vil, Vas, Vas v. Se, Se - 4 var.
La.Kiipab, kaapab kõttu möödä, lääb nurka seisma? Luud
Pst 1893 (J. Reevits)
Lb.Kiipab, kääpab kõttu mööda, läheb nurka, seal muneb? Luud
Pst 1935 (R. Viidalepp)
Lc*.Kiips-kaaps kõhtu mööda, visatse nurka nuksti? Luud
Vil dat-ta (H. Leoke)
2Vil - 2 var.
Ma.Keerleb ja veerleb, saab saarde, seisab ja hakkab munele? Humal (tapuvään)
Mih 1920 (A. Leppik)
Kontam.: = 611Sa
Mb.Kiibib, kaabib, läheb nurka, seal seisab, teeb muna? Luud
Tõs 1921 (S. Lind)
Kontam.: = 611Sb
Mc.Liipab ja laapab, kui seisma jääb, siis muneb? Luud
Kuu 1964 (O. Jahe)
Kontam.: = 611Sc
Vrd.611
651.KIIRD-KAARD KATUSÕH, MUST-MIHKLI MORO PÄÄL? Harak ja varõs - 0+4+3+0 = 7 (13) var.
a1.Kiir-kaar katuseh, Must-Mihtli moro pääl? Harak ja vares
Vas 1895 (J. Tint)
ÜÕÕ 118 (3)
a2.Kiird-kaard katusõh, Must-Mihkli moro pääl? Harak ja varõs
Se 1888 (H. Prants)
2Se - 2 var.
a3.Kip-kap katusõh, Must-Mihkli moro pääl? Tuul ja üü
Se 1912 (S. Duplevski)
a4.Kiip-kaap katsõh, Must-Mihkli moro pääl? Üü ja tuul
Se 1927 (M. Pihlapuu)
a5.Kriipa-kraapa katust pite, Must-Mihkli moro pääl? Öö
Se 1929 (V. Savala)
b.Kirr-karr kaartõh, Must-Mihkel moro pääl? Varblanõ kaartõh, varõs moro pääl
Se 1929 (I. Sonts)
Vrd.1265 1274
652.KIIRDU-LIIRDU KITSESARVE, TÕISIPÄIDI LOIDU LUTUSARVE? Iskmine - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.Kiirdu-liirdu kitsesarve, tõisipäidi loidu lutusarve? Iskmine
Ote 1890 (J. A. Palm)
b.Kiirdu-kiirdu kitsesarve, tagasi loidu lutusarve? Niiti isitas
Urv 1890 (J. Teder)
653.KIISLA REDELIN? Mesi vaha seen - 0+2+2+0 = 4 (4) var.
Rõu 1936 (A. Raadla)
2Rõu, Vas v. Se, Lut - 4 var.
• LMr 127 (65)
654.KIKAS KIRG ILM KEELELDÄ? Kell - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1936 (M. Vabarna)
Vrd.880E
655.KIKAS ORRÕ PÄÄL, SOOLIGU ORRÕ ALL? Kerikukella' - 1+18+35+2 = 56 (69) var.
A1a*.Kikas orsil, sooliga' virahusi? Kellä'
Lut 1894 (O. Kallas)
2Lut - 2 var.
• LMr 127 (67 ja 68)
A1b1*.Kikas orsil, sooligu riban? Kell
Rõu 1977 (E. Tampere)
Har, 4Rõu, Vas - 6 var.
A1b2.Kikas istus orrõ pääl ja' sooligu' ribah? Pommõga' kell
Se 1929 (A. Gehrke)
A1b3.Kikas kirg orrõ pääl, sooligu ribah? Kell saina pääl
Se 1935 (A. Oinas-Tammeorg)
A1c*.Kikas orrõ pääl, sooliku' ripakõlla? Seinakell
Se 1912 (S. Duplevski)
Har, Rõu, Se - 3 var.
A1d1*.Kikas orsil, sooligu ripusõ? Sainakell
Rõu 1894 (A. Assor)
Har, 4Rõu, Se - 6 var.
A1d2.Kikas kirg õrrõ pääl, sooliku ripõndasõ? Kell
Kan 1895 (G. Loodus)
A1e1.Kikas orre pääl, sooligu' orre all ribah? Seinakell pommega
Se 1924 (H. Jänes)
A1e2.Valgõ kikas orrõ pääl, musta' sooligo' orrõ all ripakille? Pundrediga kell
Vas 1938/9 (E. Sõrmus)
A1f1.Kikas orrõ pääl, sooligu orrõ all? Kerikukella'
Se 1940 (N. Koplimägi)
Kam, Vas, 5Se - 7 var.
A1f2.Kikas kirg orrõ pääl, sooligu' orrõ all? Kerkokell
Se 1930 (M. Pihlapuu)
A1g.Kikas orrõ pääl, a' sooligu otsast väläh? Kell
Se 1934 (N. Oinas)
A1h.Kikas orsil, sooligu persest välähn? Sainakell
Rõu 1897 (G. Raup)
A2*.Kikas saina pääl, sooliku' ripakelle? Sainakell
Se 1935 (M. Reinola)
Prn, Se - 2 var.
A3.Kukk laulab puu otsas, soolikad ripuvad maha? Kell
Tor 1888 (K. Kirschbaum)
A4.Kukk kuuse otsas, soolikad ripnevad maas? Kell
Tor 1889 (J. Tilk)
A5.Kukk laulab kuhja otsas, soolikad ripuvad maha? Kirikukell
PJg 1876 (J. Reinson)
A6+.Kikas üllen, sooligu' maahn? Kerigukellä
Lut 1925 (P. Voolaine)
Käi, Lut - 2 var.
Ba*.Kana orsil, sooliku ribah? Seinakell
Se 1938 (E. Kirss)
Vas, Se - 2 var.
Bb*.Kana orrõ pääl, sooligu' orrõ all? Kiirakell
Se 1927 (J. Orusaar)
7Se - 7 var.
Bc.Kana orsil, soolige väläh? Tunnikell sainah
Se 1927 (E. Põllula)
C.Lind laulab lepa otsas, sooled ripuvad maas? Seinakell
Pil 1888 (S. Käär)
Meelej. nr. 47 (1887) 375 (5)
D.Sokk puuh, soonõ maah? Kellanöörid
Vas 1887 (H. Prants)
Vas, Se - 2 var.
• Meelej. nr. 51/52 (1887) 410 (66); E EM 142 (1341); E EM2 123 (1753)
Ea.Miis sais, sooliku riplese? Kell
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Eb.Mees seina pääl, soolikad-maud ripnevad maas? Tunnikell
Pär 1888 (H. Martinson)
Fa.Härg müüg müürü pääl, sooligu orrõ all? Sainakellä
Se 1929/30 (V. Ruusamägi)
Kontam.: = 298Fa
Fb.Härg mürrä müürü pääl, sooligu ribah? Kerigukell
Se 1934 (F. Paloots)
Kontam.: = 298Fb
Vrd.783
656.KIKATSI, KAKATSI, NIKATSI, NAKATSI? Viis nitsist - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Rõn 1889 (J. Martin)
657.KIKI-MIKI MÄE OTSAH, ÜTS JALG PERSEH? Porovik - 4+37+26+14 = 81 (140) var.
A1a1.Miki-kiki mäe otsah, üts jalg perseh? Toonekurg
Se 1938 (J. Ilvik)
7Se - 7 var.
A1a2.Kiki-miki mäe otsah, üts jalg perseh? Porovik
Se 1977 (P. Hagu)
10Se - 10 var.
Vrd. 1073K1
A1b.Miki-kiki mäe külel, üts jalg perseh? Kõrvad
Se 1956 (V. Pino)
Vrd. 1941Ä+
A1c.Miki-kiki mäe pääl, üts jalg perseh? Porovik
Se 1928 (T. Haak)
A1d.Miki-kiki mäe otsah, üts jalg all? Tatt mõtsah kasus
Se 1929 (A. Gehrke)
Vrd. 2228
A2+.Miki-mäki mäe pääl, üts jalg persen? [Lahendus puudub]
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Tor, Vil, Rõu - 3 var.
B1.Untokõnõ üte jala pääl? Kapstapää
Se 1934 (M. Podrätšikov)
Vrd. 180
B2.Untokõnõ üte jala pääl, sada särki säläh? Kapstapää
Se 1930 (A. Põhi)
Vrd. 2084A4b 2267N1a1
C.Mürk-märk mäe otsan, üts jalg perse all? Siin
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
D1.Märt mäe külje pääl, üks jalg all? Seen
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
D2.Martk mäe külen, üts jalg persen? Kõrv
Ote 1889 (G. Wulff)
E.Klemet istub mäe pääl, üks jalg üleval? Seen
Trm 1930 (J. Hinno)
F.Leevet määl, üks jalg all? Ohert
Lai 1888 (J. Remmelg)
G.Kremet mäe peal, üks jalg all? Seen
Lai 1890 (A. Sommer)
H.Kreemet mäel, jalg p[er]ses? Seen
Sim 1893 (T. Franzdorf)
I.Kemet aias, üks jalg perses? Kapsapea
Trm 1895 (S. Raud, S. Sommer)
J.Kleik kuusikus, üks jalg all? Seen
MMg 1889 (M. Pool)
K.Taavet mäel, jalg p[e]rsses? Tuuleveski
Sim 1893 (T. Franzdorf)
E EM2 128 (1829)
L.Toonik mäel, üks jalg perses? Seen
Trm 1895 (M. Reisenpuk)
M1.Tepp istub tie ääres, üks jalg perses? Seen
Kuu 1903 (J. Mikiver)
2Kuu - 2 var.
Vrd. 2229
M2.Teppu istub tee ääres ühe jala peal? Seen
Kuu 1891 (T. Uustalu)
M3.Tips tee ääres, üks jalg all? Seen
Hlj 1889 (J. A. Rehberg)
N1.Ähvard mäel, üks jalg all? Seen
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
N2.Ähvas mäel, üks jalg all? Sien
Sim 1942 (H. Joonuks)
O*.Neitsikene mäel, jalg persses? Seen
VMr 1890 (A. Elken)
VMr, Hää - 2 var.
Vrd. 115C3 566R1a1*
P.Laps mäel, üks jalg all? Seen, seen varre õtsas, tähendab, et seen mäe peal, seenevars tähendab lapse jalga
Trm 1965 (J. Sildvee)
Qa.Karu istub kaldal, üks jalg perses? Vokk
Vai 1889 (H. Masing)
Vrd. 568
Qb.Karu kaldas, jalg perses? Ahelad
Hlj 1890 (K. Leetberg)
Vrd. 566A1a7 568
Ra.Oinas ühe jalaga? Kapsas
Vil 1895 (H. Niggol)
Vrd. 2629
vs: EV 10256
Rb.Oinas ühe jala piäl? Konnakübar
KJn 1890 (A. Pihlak)
Vil, 2KJn - 3 var.
Rc.Oinas metsas ühe jala peal? Seen
KJn dat-ta (E. Asu)
Vrd. 892Aa
S.Hall härg, üks jalg? Seen
Saa 1888 (P. Sitzka)
Z.Jänes kükib kaldas, üks jalga perses? Vokk
VNg 1892 (H. Lohk)
Ta.Küläpini küksellä, üts jalg perseh? Tatt
Se 1934 (A. Tammeorg)
Vrd. 892
Tb.Pini istus mäe pääl, üts jalg perseh? Kao' valdas
Se 1935 (A. Kits)
U.Melekas mäe peal, tõine jalg perses? Seen
Trm 1895 (S. Sommer)
V.Ööpike mäel, üks jalake all? Seen
KJn 1870 (J. Tiedemann)
W.Mätas mäel, üks jalg p[erse]s? Seen
Vi 1921 (A. Martinson)
Õ+.Ühe jalaga süema lind? Seen
Iis 1889 (D. Timotheus)
Iis, Har - 2 var.
Äa1.Hütike mäe pääl, üts jalg all? Siin
Hel 1889 (J. Keernik)
Hel, Pst, Pst?, KJn - 4 var.
Kündja nr. 18 ja 19 (1885) 100 ja 103 (20)
Äa2.Hütik mäe pääl, üts jalake all? Seenekene
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Hel, 3Pst, TMr, Krl - 6 var.
E EM 44 (221); E EM2 40 (272); Nugis 287 ja 313 (59); Metstak 20 ja 35 (210); Metstak2 57; Müürsepp-Viisimaa 44
Äb.Hütikene määl, üks jalg all? Pukkveski
Jõe 1889 (G. Kivikangur)
Äc.Hütike mõtsan, üits jalake all? Siin
Pst 1889 (J. Ainson)
Ö.Mätikas mäel, üks jalg perses? Seen
Pai 1926 (R. Viidebaum)
Ü1a.Pisikene poisikene, ühe jala pääl seisab ja lokike pääs? Seen
Tt dat-ta (anon)
Wied. 285; E EM 124 (1137); E EM2 109 (1498); Kmpm. EL III10 65; Bachman-Janno-Rebane-Salun II 35; Bachman-Rebane II (1954) 35; Maanso-Rukki V3 44 (2)
Kontam.: = 1659D1a
Vrd. 2628
Ü1b.Üte jalaga poisike, lopike pään? Siin
San 1893 (J. Tammemägi)
Kontam.: = 1659D1b
Ü2*.Ühe jalaga mees, kaapkübar pääs? Seen
Hää 1953 (M. Mäesalu)
Tln, Hää - 2 var.
Metstak2 57
Kontam.: = 1659D2*
Ü3.Vanamees seisab ühe jala peal, vihmasirm pea kohal? Seen
Rap 1993/4 (K. Jõulu)
Kontam.: = 1659D3
Vrd. 661e
X.Esi üte jala pääl, sada mantlit seläh? Kapsapää
Räp 1962 (M.-A. Kadarpik, U. Kolk, E. Oja, I.-P. Padernik)
Kontam.: = 2762P
Y.Üks jalg all, händ läbi põlvede, neli sarve pääs? Tuulik
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
E EM2 141 (2043)
Kontam.: = 2725D
Vrd.566V1 566V2b* 658 1164
vs: EV 3865
658.KIKI-VIKI MÄE OTSAH, KOLM JALGA PERSEH? Ader - 0+1+2+1 = 4 (4) var.
a1.Kiki-viki mäe otsah, kolm jalga perseh? Ader
Vas v. Se 1900 (J. Sandra)
a2.Miki-kiki mäe otsah, kol jalga perseh? Vokk
Se 1930 (A. Põhi)
b.Miki-kiki mäe otsah, kats jalga perseh? [Lahendus puudub]
Se 1933 (N. Oinas)
c.Miki-kiki mäe otsah, kats sarve perseh? Ader
Kam 1959 (A. Relli)
Vrd.566V1 566V2b* 657 717 1164
659.KIKITAB, KÄKITAB, ISTUB AIDA TURJA PEAL? Harakas - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Jür 1889 (K. Angelus)
Vrd.2225
660.KIKRI, KAKRI, KIVERIK, KÕVERIK, PASANDAB KÕIK VÄLJA TÄIS (KLIPP, KLAPP, KRUMM UND GEWUNDEN, DAS GANZE FELD SCH... ES VOLL)? Die Sichel - 1+0+0+0 = 1 (5) var.
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 269; E EM 64 (455); E EM2 57 (588)
661.KILISEB, KOLISEB, LONKAB JA MÖLISEB? Sõjaveteran (lihasabas) - 0+0+0+31 = 31 (35) var.
a.Kiliseb, koliseb, lonkab ja möliseb? Sõjaveteran (lihasabas)
Tln 1982 (J. Viikberg)
Sim, 2Kuu, 3Tln, 4Mär, Hps, Prn, 6Vln, 2Vil, 4Trt, 2Nõo, Urv - 27 var.
b.Plätrab ja mõliseb, kiliseb ja koliseb? Venelane
Nõo 1992 (A. Viinalass)
c.Kiliseb, koliseb ja möliseb? Suure Isamaasõja veteran
Jõh 1992 (M. Mõtuste)
d.Kui käib, siis lonkab ja koliseb, kui seisab, siis kiliseb ja möliseb? Sõjaveteran
Tln 1982 (J. Viikberg)
e.Kiliseb, kõliseb, muliseb, seisab ühe jala peal? Sõjaveteran
Ta 1983 (M. Kõiva)
Vrd. 657Ü3
662.KILGI SUURUNE, AGA KARUST VÄGEVAM? Kuul - 0 (12) var.
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 64 (456); E EM2 57 (589); E MM 9 ja 43 (95); E MM2 9 ja 46 (97); E MM3 7 ja 37 (97)
663.KIMALASE PESA KAHEHARULISE KÄNNU VAHEL? Häbedus - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Võn 1896 (P. Rootslane)
664.KIRIV KEPIKE, KOOLU MEHIKE? Siug ja kala - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.Kiriv kepike, koolu mehike? Siug ja kala
Ote 1890 (J. A. Palm)
B.Kirrev kepikene? Uss (siug)
Urv 1890 (J. Teder)
665.KIRIV LEHMÄKENE, VALGÕ PIIMÄKENE? Kanepiterä - 0+13+9+4 = 26 (40) var.
Aa.Kiriv lehmäkene, valgõ piimäkene? Kanepiterä
Vas 1887 (H. Prants)
Hel, Pst, Vas, 2Se - 5 var.
• Meelej. nr. 50 (1887) 399 (27); E EM 65 (462); E EM2 58 (598 ja 603)
Ab1*.Hahk lehmakõne, valge piimakene? Kanepileem
Se 1941 (G. Ränk)
7Se - 7 var.
Ab2*.Hall lehmake, valge piimake? Kanepiseeme
Räp 1961 (A. Org)
Räp, Se - 2 var.
Ac*.Must lehmäkene, valgõ piim? Kruusli
Rõu 1894 (A. Assor)
Trv, Ran, 2Har, 3Rõu - 7 var.
Ad.Sinine lehmäkene, valgõ piimäkene? Kanebeterä
Se 1949 (V. Pino)
2Se - 2 var.
B.Tile-lile lehmakene, valge makus piimakene? Kanepitera
Ote 1892 (J. Ainson)
Nõo v. Ote, 2Ote - 3 var.
Kontam.: = 2576D
Vrd.2368 2576
666.KIRRIV RAKAKÕNÕ KÄÜ MAAD-ILMA PITTEH HAUKUH? Kiri - 0+3+2+0 = 5 (15) var.
Aa1.Kirriv rakakõnõ käü maad-ilma pitteh haukuh? Kiri
Se 1888 (H. Prants)
Ol. Lisa nr. 12 (1888) 191 (9); RpS nr. 6 (1939) 190
Aa2.Kiriv rakakene käi haukes maad-ilma pite? Kiri
Ote 1892 (J. Ainson)
Ab.Kirriv pini käu maad-ilma pite haukuh? Kiri
Vas 1895 (J. Tint)
B+.Kirriv pini lavva pääl? Kiri
Se 1934 (A. Kits)
2Se - 2 var.
Vrd.740 1720
667.KIRILÄL KÜBÄRÄKENE, KARILAL KAOKÕNÕ, MIKTÄL OLÕ-ÕI MIDÄGI? Pähkem, tammõtõhv ja upin - 1+29+19+3 = 52 (80) var.
A.Kiriläl kinda', Kaarlel kapuda', Mihklel midäge koh? Hall: hall puukõise pääl, a päivä lätt hall ar, ne Mihklel midäge koh
Se 1938 (A. Tubli)
Ba*.Küüril kübäräkene, Kaarlil kaokõnõ, Mihkalil olõ-õi midägi? Kübäräkene ommõ tammõ tõhv, Kaaril kaokõnõ pähe, Mihkalil olõ-õi midägi, tuu ommõ upin
Se 1934 (N. Oinas)
3Se - 3 var.
Bb1*.1) Kiriläl kübäräkene, Karilal kaokõnõ, Mihkalil olõ-õi midägi? Pähe, maak ja tammõtõhv
Se 1933 (A. Tammeorg)
2) Kiriläl kübäräkene, Gaurilal kaokõnõ, Mihklil mehel olõ-õi midägi? Uppin, tammõtõhv, liivapuumari
Se 1929 (P. Podrätšikov)
7Se - 7 var.
Bb2*.Kiriläl kübäräkene, Karilal kaokõnõ, Miktäl olõ-õi midägi'? Pähkem, tammõtõhv ja' upin
Se 1927 (M. Pihlapuu)
4Se - 4 var.
Bc1.Karlal kaokõnõ, Kiriläl kübäräkene, a Miktäl vaesõl midägi'? Pähkme, tammõtõhv, uppin
Se 1928 (T. Haak)
Bc2.Karilal kaap, Kiriläl küpär, Mikitäl midägi? Pähe, tammõtõhv ja upin
Se 1888 (H. Prants)
C1.Köstrel kübärekene, Kauril kaokene, Mikita mehel midägi? Tõru, pähel, õun
Se 1924 (H. Jänes)
C2.Kaurilal kaokõnõ, köstril kübäräkene, Jaanil olõ-õi midägi? Pähkmes, tammõtõhv ja upin
Se 1934 (M. Peramets)
D1a1.Evert ihualaste, kaabril kask sällän, küübril küpär pään? Upin, kastaan, tammetõru
San 1967 (R. Praakli)
D1a2.Iibri ihualaste, kaabri kasuk sälän, küübri küpär pään? Rüga, kesev ja linakukk
Rõu 1894 (A. Assor)
Urv v. Krl, Rõu - 2 var.
D1b1.Küübril küpär pään, kaabril kask sällän, iibri ihualastõ? Kuus, petäi, kõiv
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
D1b2.Küberil küpär päähn, kapõril kask sälähn, eper ihualastõ? Tammõl küpär päähn, pähkmel kask sälähn, upin ihualastõ
Rõu 1896 (A. Perli)
D2a.Küüper kübaraga, kaaper kasukaga, ilper ihualaste? Kartohvel, kaal, õun
Tt dat-ta (anon)
E EM 78 (615); E EM2 69 (793)
D2b.Küüper kübaraga, kaaper kasukaga, hilparak ihualasti? Kapsas, kaal, pihlakamari
Saa 1889 (J. Tuul)
Saa, Trv - 2 var.
D2c.Kööp kübaraga, kaap kasukaga, hilbakas ihualasti? Seen, päh[kel], õun
Vil 1894 (H. Niggol)
D3.Kipri küpär, kapri küpär, kinni ihualastõ? Pähkme
Kan 1896 (G. Loodus)
Ea.Küüpmiis kübärägä, kaapmiis kaskaga, ülbri üle alaste? Murak, pähen, mustik
Nõo 1888 (K. R. Sprohgis)
Eb.Küpsmiis kübärägä, kapsmiis kasukaga, ihver ihualasti? Kartul, pähel ja sibul
Trv 1892 (J. Kill)
2Trv - 2 var.
Fa.Küütmees kübaraga, kaupmees kasvuga, üks mees üsna alasti? [Lahendus puudub]
Tõs 1889 (M. Kampmann)
Fb.Küimees kübaraga, kaupmees kasukaga, üks mees üsna alasti? Tammetõru, pähkel ja õun
Tõs 1939 (S. Mardi)
Ga.Kühvel kübaraga, kahvel kasukaga, ihvel ihualasti? Pähkel
Pst 1888 (J. Leppik)
E EM 77 (604); E EM2 68 (780); Nurmik II 22 (4)
Gb.Ihvli ihualaste, kahvlil kask sällän, kõhvlil küpär pään? Upin, pähi ja tammetõru
San 1893 (J. Tammemägi)
H.Külder kübarage, kalder kasukaga, üllike ülealasti? Tammetõru
Pst 1946 (A. Pikamäe)
I1a1.Külber kübaraga, kalber kasukaga, ilber ihualasti? Pähkel
Pst 1889 (H. Henno)
I1a2.Külber kübarege, kalber kasukege, kilber ihualasti? Pähkel
Pst? dat-ta (E. Normann)
I1b.Kalber kasukaga, külber kübaraga, ilber ihualasti? Pähkel
Kõp 1903 (M. Evert)
I1c.Ilber ihualaste, külber kübaraga, kalber kaskaga? Upin, pähi, kapst
Ote 1889 (H. Nugin)
I2.Kulber kübaraga, kalber kasukaga, hull Ants ülealasti? Tammetõhv, pähkel, õun
Trv 1890 (A. ja J. Viira)
Vrd. 314
Ja.Kuller kuuega, kaller kasukaga, hull Ants ihualasti? Õun, sibul, küislauk
KJn 1925 (A. Kruus)
Jb.Kulbre kuub, kalbre kasuk, vana hull Hans ise alasti? Sibul, karumari, õun
Vil 1875 (H. Leoke)
K.Kulman kuuga, kalman kasukaga, ilman ihualasti? Pähkel, tammetõru, õun
SJn 1888 (J. Mein)
E EM 74 (569); E EM2 66 (739)
L.Kulleksel kuub, kolleksel kasukas, ilves ihualasti? Uba, kardul, hernes
VMr 1890 (K. V. Lurich)
M.Kaaver kasukaga, koober kobrikuga, eever ihualasti? Pähkel, tammetõru, maasikmari
Ta 1892 (J. Trull)
N1.Müürik mütsiga, taarik tanuga? Tammetõru, pähes
Pöi 1894 (T. Undritz)
N2a.Müürik mütsiga, toarik tanuga, ingelant ihualasti? Pähis, türu, õun
Muh 1896 (H. Laipmann)
Vrd. 1060
N2b.Minnik mütsiga, tannik tanuga, inglant ihualaste? Minnik - tammetõru, tannik - pähes, inglant - õun
Vll 1890 (M. Kolm)
N3.Litikas linaga, tatikas tanuga, ingelant ihualasti? Pähes on litikas linaga, tammetõru tatikas tanuga, õun on ingelant ihualasti
Jaa 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
O.Mütt-matt müts peas, tipp-tapp tanu peas, hull lits alasti? Õunapuu õilitseb
Pal 1896 (M. Kitznik)
668.KIRI KASS KÜKITAB LAUAL, VALGET VAHTU SEEST TÄIS? Õllekann - 0+1+0+0 = 1 (6) var.
Mus 1890 (T. Palk)
SSTT 48; Metstak 13 ja 33 (106); VJr 39 ja 40 (3); Metstak2 32 ja 33
669.KIRI LEHM NING KEERD SARVED, HANIVÄLJAL AMMUB, SINIVÄLJAL SINGUB? Tuuling - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Jäm 1906 (H. Usin)
Vrd.623 1268A2
670.KIRI LEHM, KIKKIS SARVED? Vokk - 1+11+3+0 = 15 (23) var.
A1a*.Kiri lehm, kikkis sarved? Vokk
Muh 1872 (O. T. K.)
Kuu, Muh - 2 var.
Wied. 269; E EM 65 (466); Pet. HS I 18 (3); E EM2 58 (602)
A1b.Kirivene lehmake, kikkis sarved? Vokk
Krk 1890 (E. Kitzberg)
A2*.Kena lehm ja kikkis sarved? Okk
Muh 1938 (R. Viidalepp)
HMd, Muh - 2 var.
A3.Kena lehm, kekid sarved? Okk
Muh 1896 (H. Laipmann)
A4.Kena lehm ja tölbid sarved? Vokk
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
B.Kirju lehm, kikkis sarved, hall oinas, orkis sarved? Vokk
Hls 1893 (J. Stamm)
C1a.Kena kits, keerus sarved? Voki
Tor 1887 (J. Tilk)
Metstak2 17 ja 19
C1b.Kena kits, keerud sarved? Voki
Tõs 1890 (M. Kirikall)
C1c.Kena kits, krepsud sarved? Saan
Kuu 1891 (T. Uustalu)
C1d.Kena kits, kikkis sarved? Saan
VMr 1889 (J. Puurmann)
C2*.Kirju kits ja kigarad sarved? Vokk
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
Saa, SJn - 2 var.
D.Kirju härg ja kikkis kõrvad? Verstapost
Han 1889 (A. Reimann)
Vrd.623 673 2201
671.KIRI SÕBA ÜLE TOALAE? Suits - 0+0+1+2 = 3 (4) var.
a.Kiri sõba üle toalae? Suits
Muh 1954 (O. Niinemägi, H. Tamm)
2Muh - 2 var.
b.Hall tekk üle toalae? Suits
Muh 1937 (J. Arike)
Vrd.1310 1863
672.KIRJU KEUKE MÄE PÄÄL? Naba; tanu peas - 2+1+0+0 = 3 (6) var.
Aa.Kirju keuke mäe pääl? Naba; tanu peas
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Ab.Kirju keoke mäe otses? Naba
Tt dat-ta (anon)
B.Kirivene kukk mäe otsan? Tanu
Hls 1891 (J. Riiet)
673.KIRJU LEHMA, KEIKUD SARVED, KONNIB JÄRVE JÄE PEAL, JÄE PA[U?]KUB JA VERI VÄRISEB? Laev - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
VNg 1892 (H. Lohk)
Vrd.623 670
674.KIROTÕT, PILOTÕT, A UMA IÄ SISEH NÕKLA SISEH EI OLÕ OLNO'? Mehidse (vaha)kärje' - 0+0+2+0 = 2 (2) var.
a.Kirotõt ja pintõt, uma iä olõ-õi' nõkla mano saanu? Mehitsil kõrvavaha
Se 1929 (P. Toomeorg)
b.Kirotõt, pilotõt, a uma iä siseh nõkla siseh ei olõ olno'? Mehidse (vaha)kärje'
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
Vrd.1009G5a1*
675.KIRBU SUURUNE, HÄRJA RASKUNE? Tulesäde - 6+135+34+15 = 190 (314) var.
Aa1.1) Kirbu suurune, härja raskune? Tulesäde
MMg 1890 (G. Jürgenson)
2) Kirbu suurune, härja rassune? Tulesäde
Krk 1890 (J. Kuusik)
Vi, 2Vai, Jõh, Iis, 4Hlj, Kad, Rkv, 2Sim, Amb v. JMd, Koe, 2Tür, 2Kuu, 2HJn, Tln, 2Kos, 2Hag, Nis, Ris, Vig, Var, Rei, Ans, Muh, 2Tõs, Aud, PJg, 5Vän, 3Tor, 3Pär, Hää, 5Saa, 3Hls, 4Krk, 4Trv, 5Pst, 2Vil, SJn, 2Pil, Plt, Trm, Kod, 5MMg, Äks, 2Trt, 2Võn, Puh, Rõn, Ote, Urv, Har, Rõu - 94 var.
Ahlqvist 72; E EM 64 (459); E EM2 58 (593); E MM 9 ja 43 (96); E MM2 9 ja 46 (98); Nurmik II 6 (5); Ainelo II-III 115; Ainelo III 55; Huvit. II3 175 ja 248 (13); Huvit. V Lisa 17 (25); Nugis 288 ja 313 (97); LR nr. 5 ja 6 (1940) 118 ja 143 (3); Metstak 11 ja 33 (72); Metstak2 24 ja 25; E MM3 7 ja 37 (98)
Aa2.Kirbu suurune ja härja raskune? Tulesäde
PJg 1893 (M. Reimann)
Tln, Rap, Kär, PJg, Ote - 5 var.
Aa3.Kirbu suurune, aga härja raskune? Tulesäsi
Vll 1890 (M. Kolm)
Pee, Tln, Rap, Rap v. Mär, Hag, Kul, Noa, Vll, Vän, Tor, Hää, Vil, Plv - 13 var.
• Ol. Lisa nr. 24 (1888) 384 (8)
Aa4.Ise kirbu suurune, aga härja raskune? Tulesäde
Var 1938 (H. Tolli)
Var, Se - 2 var.
Aa5.Ise kui kirp, aga härja raskune? Tulesäde
Var 1938 (A. Pärnpuu)
Aa6.Kes on kirbu suurune, aga härja raskune? Tulesäde
Tor 1888 (K. Kirschbaum)
Tor, Pal, Tt - 3 var.
• Wied. 268; Kask-Vaigla-Veski Lõ 93
Aa7.Mis on kirbu suurdune ja härja raskune? Tulesäde
Kul 1936 (A. Samet)
Ab1.Kirbu suurus, härja raskus? Tulesäde
Lüg 1936 (M. Tarum)
Iis, Lüg, Hlj, Tür, Tln, Käi, Hii, 2Muh, Tõs, 3Vil, 3SJn, SJn v. Ote, 2KJn, 3Pil, 2Plt, 2Lai, 2MMg, TMr, Nõo, Ote, Se, Tt - 33 var.
• Helle 339 (188); Hupel2 171; Lönnrot 152; Körber VRMK 40 (10); Körber Uus ABDr 12 (2); Lindenberg ATT 27; Wied. 269; KAH EKAl 152 (188); Jürima 27
Ab2*.Kirbu suurdus, aga härjä raskus? Tulesäde
Kod 1940 (A. Univere)
Kad, Kod, Nõo - 3 var.
Ab3.Kirbu suurus, aga härja raskus, tasku ei pane? [Lahendus puudub]
Iis 1974 (O. Surva)
Ac1.Kirbu suuru, härjä rassu? Tulekipõn
Ote 1890 (J. A. Palm)
3Krk, 2Hel, Võn, Puh, Rõn, Rõn v. San, 3Ote, 2Kan, Urv, 3Har, Se - 19 var.
Ac2.Kirbu suuru ja härja rasku? Tulekiben
Ote 1892 (J. Ainson)
2Ote, Kan - 3 var.
Ad+.1) Väikene ku kirp, rassõ ku härg? Tulõkipõn
Rõu 1895 (A. Perli)
2) Kerbu suurune, härja kõrgune? Tulesäde
Jõe 1889 (G. Kivikangur)
Sim, Jõe, Vil, Ote, Rõu, Se - 6 var.
B*.Sääse suurune, härja raskune? Tulesäde
Trv 1895 (J. Vaine)
Krk, Trv - 2 var.
C.Sipelga suurune, härja raskune? Tuli
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
E EM2 123 (1749); E MM 15 ja 45 (218); E MM2 15 ja 48 (221); Tamman 24; E MM3 12 ja 39 (221)
D.Kirbu suuruh, ravva rasuh? Tulõkipõn
Se 1935 (M. Reinola)
2Se - 2 var.
E.Kirbu suurune ja kümme puuda raskune? Tulesäde - ei või hoida jala pääl
Hää 1936 (L. Kraavik)
Vrd.268 370 1034
vs: EV 3865
676.KIRBUL LÄHEB, LUIGEL TULEB? Kapsas - 5+135+20+5 = 165 (247) var.
A1a*.1) Kirbul läheb, luigel tuleb? Kapsas
Pil 1888 (S. Käär)
2) Kirbun lähäb, luigen tuleb? Kapsas
MMg 1889 (K. E. Martinson)
3) Kirben lääva, luigen tuleva? Sannan käias
Võn 1894 (J. Suits)
4) Kirbuna lähab, luigena tuleb? Kapsas
KJn 1932 (J. Grauberg)
2Vi, Iis, 3Hlj, Rkv, 2VMr, JJn, Koe, 2Pai, 2Tür, Tür v. Juu, 2Kuu, Jõe, 2HJn, Rap, Mih, Hii, Krj, Mus, Vll, 2Vän, 3Tor, Pär, Hää, 3Saa, Saa?, 5Hls, Hel, Trv, 3Pst, Vil, 2SJn, 3KJn, 2Pil, 2Plt, Lai, Pal, 2Trm, Kod, 3MMg, TMr, Trt, 3Võn, Kam, Rõn v. San, 4Ote, 2San, Kan, Urv, Krl, Har, 3Rõu, Plv, 3Tt - 90 var.
• Helle 364 (32); Hupel 119; Willmann 166 (30); Lindf. (1787) lk-ta (9); St. Pet. Mon. (1805) 63 ja 250 (7); Lönnrot 152; Nörmann 37 ja 56 (90); Körber VRMK 40 (11); Körber Uus ABDr 12 (2); Wied. 269; • Ol. Lisa nr. 36 ja 37 (1883) lk-ta; Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (21); E EM 64 (461); KAH EKAl 160 ja 163 (30); Okas 75; Lasteleht nr. 7 ja 8 (1910) 112 (3); E EM2 58 (595)
A1b.Luigel tuleb, kirbel läheb? Kapstapea
Trv 1895 (J. Sims)
Trv, Rõu - 2 var.
A1c1*.1) Kerbul tuleb, luigel läheb? Lumi
Nõo 1888 (P. Unt)
2) Kirpus tuleb, luikes läheb? Kapstapea
Pil 1890 (J. Bock)
3) Kirbust tuleb, luike läheb? Kaapstas
Hää 1889 (E. Martinson)
Hlj, Kuu, Ris, Vig, Tor, 2Hää, 3Pst, Vil, SJn, Pil, Kod, Nõo, San, 2Rõu - 18 var.
A1c2.Kirbusuurune tullen, luegasuurune minnen? Kapust
Nõo 1893 (V. Grünstamm)
A1d1.Kui läheb, siis kirp, kui tuleb, siis luik? Kapsas
Vän 1896 (E. Tetsmann)
A1d2.Kui lähäb, nagu kerp, kui tuleb, nagu luik? Kapsapia ehk kapsas
Koe 1890/3 (H. Schultz)
A1e1.Lähäb kui kirp, tuleb kui luik? Kapsaseeme, -pää
VNg 1892 (H. Lohk)
A1e2.Tuleva kui kirbu, lääva kui luige? Kapstalooma
Rõn 1888 (A. Andrei)
A2a*.1) Kerbul viiakse, luigel tuuakse? Kapsas
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
2) Viias kirbuna, tuvvas luigana? Kapsapea
Võn 1895 (J. Paltser)
Hlj, Rak, Kos, Jäm, Vän, Tor, Saa, 2Trv, Vil, SJn, Pil, Plt, Ksi, 2Võn, Tt - 17 var.
• Mötleja 12 ja 52 (43); Metstak2 55 ja 56
A2b*.Viias kui kirp, tuvvas kui luik? Kapstaseeme ja -pää
Ote 1895 (C. Lipping)
Äks, Ote - 2 var.
A3a.Kirp viiäs välla, luik tuuas sisse? Kapustepää
Krk 1936 (M. Sarv)
A3b.Kodu tuvvas luikasuuru, välja viias kirpusuuru? Kapstapää
Se 1901 (E. Kaiv)
A4a.Mõtsa viiäs kirbusuuru, kodu tuvvas luigasuuru? Kapstapää
Hel 1889 (G. Habicht)
Hel, Krl - 2 var.
A4b.Kirbun viiäs mõtsa, luigan tuuas kodu? Kapstaseemen
Har 1889 (J. Pähn)
A4c.Iin muid lätt mõtsa, om must kui kirp, perän muid tulõ kodu, om valgõ kui luik? Kapstapää
Ote 1890 (J. A. Palm)
Ote, Urv - 2 var.
A4d.Kirbuke viias mõtsa, luigake pandas paigale? Kapstapää
Ote 1892 (J. Ainson)
A5a*.Kevade kerbul läheb, sügise luigel tuleb? Kapsaseeme ja -pea
HJn 1890 (H. Tiidermann)
HJn, Ksi - 2 var.
A5b.Kevade kirbusuurus, sügise luigesuurus? Kapsapea
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
A5c.Kevädel lätt välla kirbusuuru, sügise tuleb kodu luigesuuru? Kapsapää
Vlg 1903 (J. Undritz)
A5d.Keväde visats vällä ku must kirbuke, sügüse tuuas tagasi ku luigake? Kapustaseemel, mis keväde vällä visats, kapustapää, mis sügüse tagasi tuuas
Krk 1893 (J. Hünerson)
A6+.Maalõ panni kirbusuuru', üles võti luigasuuru'? Kapstas
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
Ote, Kan, Vas, Se - 4 var.
Ba.Kirp lätt maaha, hanih tule üskä? [Lahendus puudub]
Plv 1910 (H. Ojansuu)
Bb.Kevade kirp, sügise hani? Kapstapea
Vän 1889 (J. Tammann)
C.Mõtsa viit kirbusuuru, kodo tuut kuresuuru? Kapstaseemneke ja kapstapää
Se 1924 (H. Jänes)
D.Kui viiakse, on kerbusuurdune, kui tuuakse, on tuisuurdune? Kapsaseeme ja -taim
Plt 1895 (T. Kukk)
Ea.Kerp läks välja, aga härg tuleb tagasi? Tühi jutt
Pal 1888 (M. Saar)
Tegu võib olla ka vs-teksti kirjapanekuga
Eb.Kodo tuvvas kirbusuuru, maast võtõdas häräsuuru? [Lahendus puudub]
Se 1933 (N. Oinas)
Ec.Kirbuga tood koju, härjaga viid ära? Haigus
Tt 1968 (J. Palm)
Tegu võib olla ka vs-teksti kirjapanekuga
F+.1) Kirp lätt, Luukas tulep? Öö ja päev
Võn 1889 (J. Kripson)
2) Hiirtel viias, luigel tuuas? Lumi
Võn 1909 (J. Moodis)
3) Lennul tuleb, luigel läheb? Lumi
MMg 1910 (O. Lalli, O. Lõvi)
Lai, MMg, 2Võn, Puh - 5 var.
G.Väljan vee vedaja, sehen jahu jahuja, hilpen viias, luigen tuuas? Veski
Puh 1889 (J. Andresson)
Kontam.: = 1351C
H.Kirpen läheb, luiken tuleb, kelle tütar ta oli, selle emaks ta sai? Kapsapää
KJn 1895 (K. Aint)
Kontam.: = mst-jutt AT 927
Vrd.1155 2519
677.KIRP LÄHEB METSA, EI TOO TUHAT HOOSTKI TAGASI? Tulekahju - 0 (12) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 65 (467); E EM2 58 (604); E MM 9 ja 43 (98); E MM2 9 ja 46 (100); Ainelo II-III 122; E MM3 7 ja 37 (100)
Vrd.907G
678.KIRST KIRJUID RIIDEID TÄIS? Raamat - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Rid 1928 (M. Meiusi)
679.KISUB JA VIIB, TOOB JA VIIB? Lehm sööb ja mälets[eb] - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pal 1889 (M. Uus)
680.KITS JA KURAT KAHEKESI ÜHES KOTTIS? Vaenulised abielurahvas - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
681.KITS KARJUB KELDRIS, SABA RISTPUU KÜLJES? Kirikukell - 0 (2) var.
J. Weltmann (1892): omaloominguline tekst
E EM2 58 (608)
682.KITS KELDRIS, KEEL VÄLJAS? Tuli ahjus - 4+199+77+42 = 322 (459) var.
Aa1.1) Kits keldris, keel väljas? Tuli ahjus
Tor 1887 (J. Tilk)
2) Kits keldrin, keel väljan? Leivalapju
Kan 1888 (G. Veski)
3) Kits keldren, kiil välän? Tuli ja sau
Rõu 1894 (A. Assor)
4) Kits keldreh, kiil väläh? Ahi palas
Plv 1893 (J. Tobre)
2Vi, Nrv, 2Vai, 6Jõh, 3Iis, 2Lüg, VNg, 4Hlj, Hlj v. Kad, 2Kad, 3Rak, 2VJg, 6Sim, 4VMr, 2Amb v. JMd, 3JJn, JJn v. Koe, 4Koe, 2Pee, Ann, Pde, Pai, 3Tür, 12Kuu, 3Jõe, HJn, 3Kos, Juu, Rap, Ris, 2Kul, 4Vig, 2Mih, 2Var, 2Han, Ans, Jäm, Kaa, Muh, 2Khn, 4Tõs, 2Aud, PJg, Vän, 8Tor, 3Pär, Hää, 2Saa, 5Hls, 2Hel, 9Trv, 8Pst, Pst v. Pil, 5Vil, 5SJn, SJn v. Pil, 3KJn, 8Pil, 6Plt, Ta, 6Ksi, 6Lai, 3Pal, 8Trm, 5MMg, 5Äks, 4TMr, 3Trt, 3Võn, 3Nõo, Nõo v. Ote, 2Puh, 3Ran, Rõn, 5Ote, 2San, 2Kan, 4Urv, Urv v. Krl, 5Rõu, Vru, 3Plv, 2Vas, Vas v. Se, Se, 2As, 2Tt, eP - 258 var.
• Wied. 269; Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (19); E EM 65 (469); E EM2 58 (607); Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (22); Valgma EKÕ 162; SSTT 66; EMrd III 236; Metstak2 23 ja 25
Aa2.Kits keldris ja keel väljas? Ahi kööb
Iis 1889 (J. Pikkat)
Nrv, Vai, Iis, Lüg, Kad, Sim, VMr, Koe, Tür v. Juu, Kuu, HJn, Jür, Rap, 2Mih, Tor, Lai, Pal, Pal?, Trm, 2Kod, Äks, 2Ran, Tt - 26 var.
• Mötleja 12 ja 52 (44); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 26 (52); Loorits VrP 26 (52); Pioneer nr. 2 ja 3 (1950) lk-ta (5)
Aa3.Kits on keldris, keel on väljas? Tuluke ahjus
Krj 1938 (K. Lepp)
Aa4*.Kits keldres, raudkeel väljas? Aidavõti
TMr 1926 (L. Berg)
2TMr - 2 var.
Ab*.Kits keldres, kiil laes? Tuli ahus
SJn 1894 (H. Raid)
SJn, 4KJn - 5 var.
Ac.Kits keldreh, kiil majoh? Ahi põleb
Vas 1887 (H. Prants)
• Meelej. nr. 48 (1887) 383 (5)
Ad+.Kits keldren, limpsab keelt? Ahi aab vällä
Puh 1888 (J. Kenkmann)
Tõs, Vän, Puh - 3 var.
Ae1.Kits koobas, kiel väljas? Ahju küdemine
VNg 1892 (H. Lohk)
Jõh, Iis, 2VNg, Hlj, Juu, Võn, 2Puh - 9 var.
ÜÕÕ 36 (2); Säde nr. 4 ja 7 (1956) 4 (5); Säde nr. 42 ja 43 (1962) 4
Ae2.Kits koopas ja keel väljas? Ahi lõõskab
Rkv 1888 (A. Heraklides)
Jõh, Rkv - 2 var.
Af.Kits ahjus, keel väljas? Tuli ahjus
Vil 1894 (G. Karu)
Vil, Pil, Rõu - 3 var.
Ag.Kits aedas, kiel välläs? Tuli ahjus
KJn 1898 (C. Sööt)
Ah.Kits laudas, keel on väljas? Võti
Trt 1934 (K. Kirss)
Ai.Kits aganikun, keel välän? Tuli palas ahjon
Võn 1895 (J. Moodis)
Aj.Kits nurgas, keel läbi hammaste väljas? Tuli ahjus
Hls 1896 (H. Reissar)
Ak.Kits puun, kiil vällän? Tuli palas
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
B.Punane pull lautas, keel laudauksest väljas? Tuli ahjus, mille leeked ahjusuust välja käivad
JJn 1888 (P. A. Pitka)
E EM 128 (1189); E EM2 112 (1559); E MM 14 ja 45 (200); E MM2 14 ja 48 (202); Ainelo III 68; E MM3 11 ja 39 (202)
C.Ruske härg ahjus, keel nilpab ahjust välja? Tuluk ahjus
Mus 1939 (K. Lepp)
D+.1) Koer keldris, keel väljas? Ahi lõõskab
Amb 1888 (V. Kullerkupp)
2) Hobune tallis ja keel väljas? Suits
Pee 1927 (R. Viidebaum)
Amb, Pee, Khk - 3 var.
E*.Hani haljas, pea paljas, kits keldres, keel väljas? Tuli ahjus
Saa 1889 (J. Tammann)
Jõe, Saa - 2 var.
Kontam.: = 178N*
Vrd.1970
683.KITS KULLITAB, LAPS LULLITAB? Luitu- või sikusarv - 0 (4) var.
C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst
E EM 65 (470); E EM2 58 (609)
684.KIUNUB, VIUNUB VILETSA KÕHTU MINNES? Ohert - 1+0+1+0 = 2 (30) var.
a.Kiunub, viunub viletsa kõhtu minnes? Ohert
KJn 1870 (J. Tiedemann)
E EM 66 (474); E EM2 59 (615); Nurmik II 6 (18); Nurmik EKÕr 141; Puus. KH III5 74
b.Kiunub ja viunub viletsa kõhtu minnes? Oherd
Emm 1938 (E. Ennist)
685.KIVERIK, KÕVERIK, PAL'LU KARVU PERSEN? Hoben - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krk 1896 (J. Hünerson)
686.KIVERIKKO-KÕVÕRIKKO TORO OTSAST TOIDÕTAS? Vorstivalamine - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Võn 1931 (L. Unt)
687.KIVID ALL, KIVID PEAL, KULLAHUNIK KESKEL? Sööd - 0 (29) var.
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 66 (475); E EM2 59 (616); E MM 9 ja 43 (99); E MM2 9 ja 46 (101); Ainelo III 124; Nugis 288 ja 313 (98); Metstak2 23 ja 25; E MM3 7 ja 37 (101)
688.KIVIST JALAD, PUUST KÕHT, ÕLEST MÜTS PEAS? Maja - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
A.Kivist jalad, puust kõht, õlest müts peas? Maja
VLk 1935 (A. Verlis)
B.Õlemüts ja puukere, silmad läigivad peas? Maja
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
Vrd.562 1472
689.KIVIST KINDRAL KIVIST KILDUKESE KÜLLEN? Ahi - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Rõn 1888 (A. Andrei)
690.KIVIST PÕHI, MAAST SAIN, LUAST LAGI? Jõgi - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Kan 1888 (J. Väggi)
691.KIVIST SALI, PUUST VILI SEES? Kolle ja tuhk - 2+3+0+0 = 5 (41) var.
Aa1.Kivist sali, puust vili sees? Kolle ja tuhk
Sa? dat-ta (anon)
Wied. 269; Kas. Talur. Kal. (1880) 43 ja (1881) 39 (9); E EM 66 (497); E EM2 59 (621)
Aa2.Kivi salv, puu vili sees? Tuhkhaud
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
Aa3.Kivist salv ja puust vili? Ahi
KJn 1898 (C. Sööt)
Ab.Kivine salv, puune vili? Ahi
Kan 1896 (J. Ots)
B.Kivist vakk, puust jahud? Koldes tuhk
Muh 1872 (O. T. K.)
Wied. 269; E EM 66 (480); Pet. HS I 18 (4); E EM2 56 (622); E MM 10 ja 43 (101); E MM2 10 ja 46 (103); Kmpm. EL III10 135; Huvit. V Lisa 17 (22); Metstak2 23 ja 25; E MM3 7 ja 37 (103)
692.KIVIKELDER, MAAMÖLDER, PIKK PIIP SUUS, RAUDKÜBAR PEAS? Kaev - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
A.Kivikelder, maamölder, pikk piip suus, raudkübar peas? Kaev
Ris 1892 (J. Holts)
B.Kibikelder ja maamölder, suur pikk piip suus? Kaev
LNg 1938 (E. Ennist)
Vrd.233 427Ad2 1659 1748M1c 2579
keerdküsimus: Kumma võtad, kas mäe otsast möldri või kivi alt keldri? Koerasitt, siug (Kan)
693.KIVINE KITS, PUUTSE SÕRA? Ketramise kistavars - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Kan 1888 (J. Väggi)
Vrd.1709
694.KIVINE LILL, LINANE USS? Pudel - 0+4+0+2 = 6 (6) var.
Aa.Kivine lill, linane uss? Pudel
Vas 1895 (J. Tint)
Vas, Se - 2 var.
Ab.Kivine ait ja linanõ uss? Pudelil paklist kork
Räp 1892 (M. Jennes)
Ba.Klaasinõ kerik, luanõ uss? Putel
Räp 1892 (M. Jennes)
Bb*.Klaasinõ maja, pessonõ katus? Pudelikork
Rõu 1897 (G. Raup)
Hää, Rõu - 2 var.
695.KIVIPÕLD, RAUDÄKE, KASETOHUST SEEME? Tulekivi, tuleraud, tael - 4+80+5+2 = 91 (133) var.
A1.Raudne põld, kivine adra ja kaskine seeme? Tuluksed, miska miehed ennevanast tuld lõivad
Hlj 1895 (A. Raid)
A2.Kivipõld, terassahk, kaseseeme? Tuleraud
JJn 1888 (J. Piber)
A3.Kivine väli, raudne adra, kaskne seeme? Piikivi, tuleraud ja tael
Kad 1897 (A. K. Kivi)
A4a.Kivine põld, raudne ader, kasekarp seemeks? Tuleraud
Iis 1888 (A. Valter)
A4b*.Kivine põld, raudne adra, kasetohu seeme? Tuliraud
Pal 1889 (M. Uus)
VJg, Pal - 2 var.
A4c.Kivine põld, kaskine seeme, raudane adra? Tuluksed
Hlj 1889 (L. Lepp-Viikmann)
A4d.Kivine põld, raudne adra, kasepuu seeme, läheb kokku, hakkab idanema? Tulekivi, tuleraud, tael
Trt 1890 (V. Pärtelpoeg)
A5a*.Kivipõld, raudäke, kasetohust seeme? Tulekivi, tuleraud, tael
VMr 1888 (J. Koit)
Hlj, 4VMr, Kuu, Tõs, Aud, Tor, Pil, Tt - 11 var.
• Is. Kal. (1879) 66 ja 68 (45)
A5b.Kivine põld, raudne äke, kasekoorest seeme? Tulekivi, raud ja tael
Vig 1895 (T. Pulst)
A5c*.Kivine põld, raudne äki, kasepuust seemned? Tulekivi, raud, tael
Pär 1888 (H. Martinson)
Vän, Tor, Pär - 3 var.
A5d.Kivipõld, raudäke, kase külles seeme? Tulekivi, raud ja tael
Lai 1897 (H. Asper)
A5e.Kivipõld, raudäke, kaseküla seeme? Tulekivi, raud, tael
Lai 1888 (J. Remmelg)
A5f.Kivine põld, raudne äkke, kaskine sieme? Tuleraiumine
Hlj 1893 (I. Lootus)
A5g.Kivine põld, ravvane ägel, tohune seeme? Tuliriista
Võn 1889 (T. Lätti)
A5h.Kivine põld, kasetohust seemen ja raudine ägel? Ahju põrand, tulesütitus, raudroop
Pst 1893 (J. Reevits)
A5i.Kaskne seeme, kibine põld ja raudne äke? Tael, tulekibi ja tuleraud
Koe 1890/3 (H. Schultz)
A6.Kivitee, raudäke, kasetohust seeme pääl? Tael ja tuleraud
Jõh 1935 (V. Võhman)
A7a*.Kivinurm, raudne ader ja kasepuust seeme? Ahi, roop ja puud ahjus
Plt 1892/6 (M. Luu)
2Plt - 2 var.
Org 57 (3); Kmpm. EL III8 113; Kmpm. EL IV9 132
A7b.Kivinurm, raudader, kasekannust seemned? Tuleraud, tuleriistad
Hel 1874 (A. Wahlberg)
A7c.Raudader ja kivipõld, kõivupuust seeme, luutse kure? Tuliraud, räni, pess, sõrme
Puh 1889 (D. Arak)
A8.Kivine nurm, raudne äke, kasepuust seeme? Tulekivi, tuleraud ja tael
Lai 1904 (J. Ermann)
E EM 66 (476); E EM2 59 (617); E MM 9 ja 43 (100); E MM2 9 ja 46 (102); Ainelo III 124; E MM3 7 ja 37 (102)
B1.Kivimaa, raudader, kõeopuust seeme? Tuliraud, räni, pess
Ote 1896 (H. Maasen)
B2a.Kivipõld, raudader, kõevutohikust seeme? Ahi, ahjuhark, puu
Nõo 1893 (V. Grünstamm)
B2b.Kivipõld, raudader, kõjokoorest seeme? Räni, tuliraud ja tagel
Ote 1893 (J. Tammemägi)
B2c.Kivine põld, raudane ater, kõojuurest võetasse seemen? Räni, tagel, tuleraud
Har 1959 (A. Rõõm)
B2d*.Ravvanõ adõr, kivine põld, kõokoorõst seeme? Tulis, räni, pess
Rõu 1895 (A. Perli)
Ran, Rõu - 2 var.
B3.Kivine põld, raudne ägel, kõeone seeme? Tulelüümine
Krl 1887/94 (J. ja P. Einer)
B4a.Kivine nurm, raudne ader, kõivupuust seeme? Tulirauaga tulelöömine
Ote 1889 (J. Illak)
2Ote, Tt - 3 var.
• Wied. 269
B4b*.Kivine nurm, ravvane ader, kõivokoorene seeme? Räni, tuliraud, pess (tael)
Räp 1888 (J. Puksov)
San, Räp - 2 var.
B4c.Kivine nurm, raudane atr, kõokannust seemen? Räni, tulis ja pess
Har 1890 (J. Pähn)
B4d*.Raudader, kivinurm, kõjopuust seeme? Tuliraud ja pess
Ote 1889 (H. Nugin)
Ote, Kan - 2 var.
B5a.Kivine nurm, ravvanõ ägil ja kõokoorõst seeme? Räni, tulis ja pess
Se 1937 (I. Rohtla)
B5b.Kivine nurm, raudne ägel, kõevakõrsiku seemned? Räni, raud, pessituli; tuleraud
Hel 1874 (A. Wahlberg)
B5c.Kivinurm, raudägel, kõiv kannab seemet? Tulekivi, tuleraud ja kõbjas
Tt dat-ta (M. Undi)
B6a*.Kivitse kigime, ravvatsõ ragimõ, kõotohonõ seeme? Räni, tulekivi ja tael
Vas 1887 (H. Prants)
Vas, Vas v. Se - 2 var.
• Meelej. nr. 51/52 (1887) 411 (77)
B6b.Kividse kigerme', ravvatsõ ragimõ', kõivotohotsõ siimnekese seeh? Tulõraud
Se 1938 (A. Tubli)
C1.Kivine põld, mürgüne atr, kõo küllest võetas seemen? Räni, tulis, tael
Rõu 1894 (P. Kanger)
C2.Kivine põld, mürgüne ader, puust võetas vili? Tulisega lüvvas tuld
Rõu 1889 (K. Thom)
D1a.Raudäke, kivist põld, metsa seeme? Tuleraud, tulekivi, tael
MMg 1888 (G. Tenter)
D1b.Kivine põld, raudane äge, metspuust sieme? Tulekivi, raud, tael
VNg 1892 (H. Lohk)
D1c.Kivipõld ja raudäke, metsapuust seeme, ilma külvamata ei kasva? Kivipõld on tulekivi, raudäke on tuleraud, metsapuust seeme on tael, külvaja on tuleraud
Pal 1889 (L. Arst)
D2a*.Kivipõld, raudader ja puukoorest seeme? Ränikivi, tuliraud ja pess
Kam 1889 (A. S.)
Plt?, Kam - 2 var.
D2b.Kivipõld, puuseeme, raudader? Tuleraud
SJn 1889 (T. Köstner)
D2c.Raudader, kivipõld, puuseeme? Tuliraud, räni, pess
Ran 1889 (A. Tattar)
Sim, Ran - 2 var.
D3a.Kivist maa, rauast ader, puust seeme? [Lahendus puudub]
Saa 1893 (H. Langholts)
D3b.Raudader, kivimaa, puukoorest pandas seeme? Tagel tulirauaga
Nõo 1888 (J. Tüklov)
D4.Kivine nurm, ravvane ägel, puune seeme? Tuliraud, räni, pess
Ote 1893 (J. Tammemägi)
D5.Kivine nurm, raudane atr, puukoorest seemen? Räni, tulis, pess
Har 1921/2 (P. Voolaine)
D6.Kivipõld, puuseeme? Ahju põrand ja puusöed
Hää 1983 (O. Kõiva)
D7.Kivine nurm, puune seeme? Tuld raotas
Kan 1888 (G. Veski)
E1.Kivimaa, raudseeme, puuader? [Lahendus puudub]
Ote 1889 (E. Brücker)
E2*.Kivipõld ja raudseeme? Tahk ja kirves
KJn 1898 (C. Sööt)
VMr, Pär, 3Vil, KJn, Nõo, Räp - 8 var.
E3*.Kivimaa ja raudseeme? Kirvest ihutakse tahu pääl
Trv 1894 (K. Tober)
2Trv - 2 var.
F1.Tohine peld, raudane ääs, kivine sieme? Tuluksed
Kuu 1903 (J. Mikiver)
F2.Puupõld, raudadra, kiviseeme? Tuleraud
Trm 1896 (J. Soodla)
F3.Raudne põld, kivine seeme? Kirves
Pär 1888 (H. Martinson)
G.Kivipõld, raudader, punane seemen? Tuleraud, kivi ja säde
Trv 1894 (A. Rull)
H.Raudägel, kivinurm, kuiv korp seemen? Tulis, räni ja tagõl
Rõu 1896 (A. Perli)
I.Kivine põld ja raudne ägel? Väist ihutas
Ote 1892 (J. Ainson)
ÜÕÕ 95 (9)
J.Kivine põld, raudne atr? Piikivi, tuleraud
Hlj 1890 (K. Leetberg)
Jõe - 1 var.
Vrd.1271 1374 1705 1706 1774 1834
696.KLAASAIT, PUUNE VÕTI? Pudel - 1+1+1+0 = 3 (5) var.
A.Klaasait, puune võti? Pudel
Hel 1874 (A. Wahlberg)
B.Klaaskapp, puu-uss? Puttel
Rõn 1889 (C. Berg)
C.Klaaskann, puust punn? Pudel
Trm 1937 (H. Kaasan)
Vrd.1019A 1390 2492
697.KLAASINÕ PÕLD, PUIDSÕ PINDRE'? Akna - 0+3+9+3 = 15 (96) var.
Aa*.Klaasinõ põld, puidsõ pindre'? Akna
Se 1938 (A. Tubli)
3Se - 3 var.
Kuusik KT 213 (26); ÜÕÕ 58 (6); Pioneer nr. 12 (1956) ja nr. 2 (1957) 31 ja 32 (17); Säde nr. 26 (1956) 3; Terri 12 (2); Säde nr. 45 ja 55 (1958) 4 (6); Bachman-Vilbok II 94; Siim-Vallner III 95 (5); Aver-Alttoa (1963) 84 (2); Säde nr. 18 ja 43 (1965) 8 (5); Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (7)
Ab1*.Klaasine nurm, puutse pendre? Akan
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
Ote, Se - 2 var.
Ab2.Klaasinõ nurmõkõnõ, puitsõ' pindrekese'? Aken
Se 1937 (M. Palo)
Ab3.Puudsõ pindre', klaasitsõ nurmõ'? Akõn
Se 1936 (P. Toomemägi)
Ac*.Klaasinõ maa, puidsõ' pindre? Aknaklaasi' ja raami'
Se 1932 (N. Sõrmus)
Räp, 2Se - 3 var.
Ba.Puused piirid, klaasist põllud? Akan
Pil 1888 (S. Käär)
E EM 130 (1211); E EM2 114 (1588); Kmpm. EL II10 127
Bb.Puust piirid, klaasist põllud? Aken
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Lasteleht jõuluks (1900) 15 (1); Lasteleht nr. 2 (1907) 32 (1); LR nr. 5 (1935) 120 (2); Meie aasta (1953) lk-ta (15); SSTT 29; Säde nr. 6 ja 22 (1971) 8 (10); Kuut VI (1972) 106 ja 111 (20); Metstak 10 ja 32 (57); Rukki 64; Karlep-Kronberg-Vihm 10 (6); Laagus-Õunapuu 168; Metstak2 20 ja 22
C.Puust piir ja klaasist meri? Aken
Võn 1926 (M. Blum)
D.Põllu' klaasidsõ', aid ümbre puinõ? Aknõ'
Se 1929 (A. Gehrke)
E.Klaasitsõ pindre, puitsõ virkse? Aknõd
Se 1934 (A. Kits)
698.KODA KOLME NUKA PÄÄL? Vokk - 2+16+4+0 = 22 (54) var.
A1a1.1) Koda kolme nurga peal? Leivaküna
Pst 1895 (H. Lensin)
2) Koda kolme nurga peal? Iste
Pär 1888 (H. Martinson)
Kuu, Rap, Emm, Pär, Trv, Pst, Tt - 7 var.
• Helle 364 (33); Willmann 166 (31); Lindf. (1787) lk-ta (10); Lönnrot2 182 (49); Wied. 270; E EM 66 (481); KAH EKAl 160 ja 163 (31); Jürjens 33; E EM2 59 (623)
A1a2.Koda kolme nuka pääl? Vokk
Rõn 1890 (P. Grünfeldt)
Pil, Rõn, Rõn v. San - 3 var.
A1b1.Koda kolme nurgaga? Kolme jalaga pott
VJg pärast 1879 (J. Ustallo)
VJg, KJn, Rõu - 3 var.
A1b2.Koda kolme nurgeline? Potirauad
Kuu 1903 (J. Mikiver)
Vai, Kuu - 2 var.
A2.Koda kolme jala peal? Oki
Tõs 1894 (J. Jagoschmidt)
2Tõs - 2 var.
A3.Koda kolme tulba peal? Vokk
KJn 1895 (J. Koord)
B.Kirik kolme tulba pääl? Vokk
Pst 1893 (J. Reevits)
3Pst - 3 var.
C.Koda kolme nurga pääl, kirik üte tulba pääl? Vokk
Hls 1939 (S. Pärt)
Vrd.923 1145 1146 1147 2097
699.KOER HAUGUB, SABA SUUS? Linakolkimine - 1+17+2+1 = 21 (25) var.
A1a.Koer haugub, saba suus? Linakolkimine
Vil 1889 (J. Köögardal)
Jõh, VMr, Pöi, Vil - 4 var.
A1b.Koer haugub, händ suus? Lõuk
Sa dat-ta (C. Allas)
Sa, Pär, Hää - 3 var.
A1c.Koer kolgub, händ suus? Linu kolgitakse
Saa 1895 (P. Ramberg)
E EM2 60 (629)
A1d*.Koer haugub, saba hammaste vahel? Linakolkimine
Pal 1889 (M. Uus)
Pst, Pal - 2 var.
A2.Peni hauk, hand suun? Linu kolgits
Lei 1911 (H. Ojansuu)
Rõn, Lei - 2 var.
A3a.Hatt haugub, saba suus? [Lahendus puudub]
Pst 1885 (J. Leppik)
• Kündja nr. 21 (1885) 111 (23)
A3b.1) Hatt haugub, händ hammaste vahel? [Lahendus puudub]
Pst 1885 (J. Leppik)
2) Hatt haugub, händ hammaste vahel? Kolbits (kolgispuu)
Pst 1888 (J. Jaakson)
3Pst - 3 var.
• Kündja nr. 21 (1885) 111 (23); E EM 28 (34); E EM2 27 (43)
A3c.Vana hatt haugub, händ hammaste vahel? Lõugut (koldsip)
Pst 1893 (J. Reevits)
B.Koer haugub, kont suus? Lõugeti
Mih 1889 (H. Perkson)
C.Siga singub, sitt suus, koer haugub, händ suus? Linakolgispuu ja oherdiga või käämrega, käämer - siisamma mis ohert - augupuurimise kohta
Hää 1942 (M. Mäesalu)
Kontam.: = 1951K
D.Koer haugub, saba hammaste vahel, perse sõõlub sõkelid? Linu kolgitakse
Vil 1936 (L. Köögardal)
Vil, Plt - 2 var.
Kontam.: = 1577G
Vrd.151 1058Ad2
700.KOER ISTUB MULGU ALL JA KAKS MUNA ON KURGU ALL? Sittasitikas - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
Vrd.1519 1791
701.KOERAD HAUKUSID KOLLA-KALLA, ÜLE MÄE MÖLLA-MÄLLA, MINA HÄNNASTA PIDASIN, SAVAROOD TEGI RIKSA-RAKSA? Linalõugutamine - 0+19+2+3 = 24 (49) var.
A*.1) Haugu, haugu hallikene, küll ma hännast kinni pian? Lõuguti
Muh 1888 (T. Kuusik)
2) Haugu, haugu, halli koera, küll ma sabast kinni hoian? Kirves
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
Koe, Mus, Muh - 3 var.
E EM 37 (145); E EM2 35 (179)
B1*.1) Koera haukus, kolkis õues, ma hannast teda pidasin, sabast teista leebutasin? Linalõugutamine
Kuu 1893 (J. Ploompuu, H. Rebane)
2) Koer haukus kolkusmääl, mina hännästä pidäsin, savastani liebutelin? Linalõuk
Kuu 1899 (C. Salström)
3) Kuer haugub kolgasmäella, mina hännästä pidäsin, sabasta liegutasin? Linalougutamine
Kuu 1987 (R. Põldmäe)
Kad, 3Kuu, HJn - 5 var.
Metstak2 31
B2*.1) Koer haukus kolgismäel, mina pihula pidasin, savast taga hõerutasin? Linalõugutamine
Kuu 1891 (T. Uustalu)
2) Kuer haukub, kolguteleb, minä pihüllä pidäsin, hännästä hüörüdelin? Lenälougudamine
Kuu 1892 (M. Odenberg)
3Kuu - 3 var.
C.Halli haugeneb mäele, mina sabast pitsitelin, pitsitelin, pööritelin? Linade lõugutamine
Ksi 1889 (H. Paap)
D.Kuer haugub kolla-tälla, mää alla mälla-tälla, mina sennaje meneksi, sava alle sipputelle? Linalõugutamine
Hlj 1891 (V. Klaas)
Hlj, Kos - 2 var.
E*.Koer haugub kolgatimast, mäe otsas mulgutimast, mina sabasta pidasin? Linalõugut
VMr 1890 (J. Reise)
2VMr - 2 var.
E EM 66 (483); E EM2 59 (625)
Fa.Koer haugub külla-kalla, mäe otsas mülla-mälla, mina võttin savast kinni, savaluu raksatas? Linakolkimine
Vai 1891 (M. Treuberg)
Fb.Koerad haukusid kolla-kalla, üle mäe mölla-mälla, mina hännasta pidasin, savarood tegi riksa-raksa? Linalõugutamine
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
G1*.1) Koer haugub kilka-kolka, üle mäe mölka-mölka, sabaroo teeb riksa-räksa? Lõugut
HJn 1888 (N. Jegorov)
2) Koer haugub killa-kolla, üle mäe milla-molla, sabaroog teeb riksa-raksa? Lõuguti
Kos 1891 (J. Härg)
Kuu, HJn, Kos, As - 4 var.
E EM 66 (482); Schneider Elusal. Kal. (1905) 23 ja 42 (26); E EM2 59 (624); Nurmik II 78 (4); Nurmik II3 6
G2.Koer haugub kilga-kolga, läbi aja nilga-nolga, sabaroog teeb riksa-roksa? Linalõugutamine
Hag 1937 (H. Mesikäpp)
H.Koer haugub killa-kolla, mäe pääl milla-mölla, iseennast ebendab, tuhat luud loksutab? Lõugeti, kolbits
Hls 1894 (J. Riiet)
Vrd.276
702.KOGU PERE KATSUB PEREME MUNNI? Ukse käepide - 0+2+1+1 = 4 (6) var.
Aa1.Kogu pere katsub pereme munni? Ukse käepide
Jõe 1950 (E. Tael)
EMrd V 73 (13)
Aa2.Kõik pere katsub peremehe munna? Ukse käsiravvad, käsiraudu on mitu
Kod 1940 (A. Univere)
Ab.Hommiku vara lähevad inimesed õue, katsuvad peremehe munni? Toa väre ja uks endistel võredega suitsutalutaredel
Pee 1911 (P. Penna, V. Rosenstrauch)
B.Igaüks katsub pesematta silmadega pereme usku? Ukse käeraud
VMr 1890 (K. V. Lurich)
Vrd.1583 2687
703.KOGU PÄIVÄ KIIPS-KAAPS, ÕHTUL LUTS NURKA? Kingad - 0+2+0+0 = 2 (5) var.
a.Kogu päivä kiips-kaaps, õhtul luts nurka? Kingad
Kuu 1903 (J. Mikiver)
E EM2 60 (630); Metstak 9 ja 32 (30); Metstak2 12 ja 14
b.Kõige päeva kips-kaps, õhta luts nurka? Kingad
Kuu 1891 (T. Uustalu)
Vrd.650K1
704.KOIT KUMAB, PÄIKE PUNAB, SIIS PANNAKSE HÄRG LAMBA SELGA? Jalad pannakse kinni - 0 (6) var.
H. Stein (dat-ta): omaloominguline tekst
E EM 67 (486); E EM2 60 (631)
705.KOLE KUUSK, HELE TAMM, RIKKA MEHE LÄVE ALL? Torupill - 8+48+7+1 = 64 (113) var.
A.Hele kukk, hele tamm, rikka mehe läve all? Torupill
JJn 1909 (A. Martin, V. Rosenstrauch, J. Välbe)
B.Hele tamm rikka mehe läve ees? Torupill
Räp 1875 (J. Jagomann)
C*.Helle puu, helle tamm, rikka mehe läve iihn? Passun
Rõu 1896 (A. Perli)
Hls, Rõu - 2 var.
D1a1.Hele kuusk, hele tamm, rikka mehe läve all? Torupill
Jäm 1897 (A. Kuldsaar)
D1a2.Hele tamm, hele kuusk om rikka mehe läve ees? Keel
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
D1b.Hele kuusk, hele tamm? Rikka mehe lebahalg ja labidas
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
D2.Hõbe kuusk, hele tamm, rikka mehe läve all? Viiul, pill
Phl 1937 (E. Steinberg)
D3.Tore kuusk, hele tamm, rikka mehe tua ees? Aken
HJn 1888 (N. Jegorov)
E EM 155 (1481); E EM2 134 (1935)
D4.Hõre kuusk, hele tamm, rikka mehe läve all? Torupill
Saa? dat-ta (anon)
D5.Kumer kuusk, hele tamm, rikka mehe laua pääl? [Lahendus puudub]
Tt 1880 (anon)
• Sak. Kal. (1880) 82 (5)
D6.Hele kuusk, kena tamm, rikka mehe ukse all? Sõlg rinnas
Äks 1893 (P. Sepp)
D7a1*.Helle kuus, kolle tamm, rikka mihe läve all? Kerkukell
Ote 1895 (C. Lipping)
Ris, Kse, Pöi, Ote - 4 var.
D7a2.Helle kuus, kolle tamm, rikka mihe läve iin? Peni hand
San 1893 (J. Tammemägi)
D7b.Hele kuusk, kole tamm, rikka mehe ukseläve all? Torupill
Krj 1875 (T. Rohke)
D7c.Kole tamm, hele kuusk helisevad rikka mehe ukseläve all? Torupill
Kär 1889 (T. Jank)
D7d.Hele kuusk ja kole tamm, rikka mehe leivelaud? Kirik
Vän 1889 (J. Tammann)
D8a1.Kole kuusk, hele tamm, rikka mehe läve all? Torupill
Hlj 1888 (J. Linkstein)
Hlj, VMr, JJn, Kos, Vig, Hää, Hel, Pst, KJn, Plt?, Rõn, Tt - 12 var.
• Helle 364 (35); Willmann 167 (33); Lönnrot2 182 (50); Wied. 270; E EM 67 (487); KAH EKAl 161 ja 163 (33); E EM2 60 (632)
D8a2.Kole kuusk ja helle tamm kasvave rikka mehe läve ehen? Kirikutorn
Hls 1891 (J. Riiet)
D8a3*.Hele tamm, kole kuusk, ise rikka mehe lääve all? Torupill
Ris 1889 (J. Holts)
Ris, Kaa - 2 var.
D8b.Kulle kuusk, helle tamm makas rikka mehe läve all? Torupill
Kam 1896 (J. Ots)
D8c.Kore kuusk, hele tamm, rikka mehe läve all? Uss
VJg pärast 1879 (J. Ustallo)
VJg, Saa - 2 var.
D8d1.Kõle kuusk, hele tamm, rikka mehe läve all? Tunnikell
MMg 1890 (L. Jakobson)
VMr, 2Trv, MMg - 4 var.
D8d2.Kõle kuus, hele tamm, rikka mehe laua all? Pudel
Trv 1894/1901 (J. Kala)
D8e1*.Kõre kuusk ja hele tamm, rikka mehe läve all? Torupill
Kõp 1897 (J. Laarmann)
Kõp, SJn - 2 var.
D8e2.Kõre kuusk, ere tamm, suure saksa läve all? Koera händ
Krk 1890 (J. Hünerson)
E.Hele kukk, kole tamm, rikka mehe läve all? Toropill
Han 1889 (A. Reimann)
Han, Pst, Tt - 3 var.
Wied. 264; E EM 39 (167); E EM2 36 (207)
F.Hele kell, kole kell, rikka mehe läve all? Laudpõrand
Trv 1936 (J. Veskemäe)
Ga.Kumme kuus, helle pettäi, rikka mehe riihe all, targa mehe tare all? Vehmrekell
Räp 1888 (J. Puksov)
Räp, 2Se - 3 var.
Gb.Helle pettäi, kummõ kuus, rikka mehe läve all? Pini
Se 1989 (Ü. Talo)
H.Helle puu, kume puu, rikka mihe lavva pääl? Viiul
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
I*.Kuju tamm, hele tamm, rikka mehe tare läve iin? Püss
San 1920 (V. Gross)
2San - 2 var.
J.Hele mänd, tore kuusk ja rikka mehe läve all? Torupill
Kad 1890 (F. Krass)
K.Hele kukk, jäme härg, rikka mehe läve all? Klaver
Plt 1895 (T. Kukk)
L+.Hele-hele, kole-kole, rikka mehe väravas? Kirik
Pöi? dat-ta (R. Kallas)
Pöi?, Khn, KJn, Puh - 4 var.
M.Hele kuusk, kole tamm riksub-raksub rikka mehe toa taga? [Lahendus puudub]
Pöi 1897 (J. Prooses)
Kontam.: = 1847H
Vrd.209 210 803 832Oa 1847 1853 1976 1993
706.KOLM AUKU TOPPIS NING KIRJÄ PAEL ALL? Kihnu särk (käisteta) - 0+0+0+1 = 1 (1) var.
Khn 1948 (S. Lätt)
707.KOLM JALGA JA KAKS KÕRVA, ÜKS PEA JA ÜHTEGI SILMA, ISI LIIGUB JA TEEB KÄRA, IIAL EI SAA PAIGAST ÄRA? Vokk - 0+0+2+1 = 3 (3) var.
a.Kaks kõrva, kolm jalga, ise kiriseb ja kägiseb, aga paigast ei lähe? Vokk
Tõs 1948 (T. Soonets)
b.Kolm jalga, kaks kõrva, mitte ühtegi silma, seistes jookseb ja teeb müra? Vokk
Lä 1933 (M. Pärn)
c.Kolm jalga ja kaks kõrva, üks pea ja ühtegi silma, isi liigub ja teeb kära, iial ei saa paigast ära? Vokk
Rap 1928 (R. Viidebaum)
Vrd.878 1703
708.KOLM KOLMEST JAKATUD? Äki - 0+3+0+0 = 3 (3) var.
A.Kolm kolmest jakatud? Äki
SJn 1890 (E. Saabas)
B.Üks konn kolmest jakatud? Äki
SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem)
C.Lennab kui lind, tõngub kui siga, möirab kui härg, kõrgem kut härg, madalam kut härg, ise kolmest kokku jätkatud? Sitikas
Pöi 1888 (J. Trull)
Kontam.: = 958Ü
Vrd.vs: EV 11206
709.KOLM LÜMBAKUT VEDAVAD ÜHTE PIMEDAD JA PIME KÜLVAB VALGE PÕLLU PÄÄLE? Kirjutamine - 1+0+0+0 = 1 (3) var.
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Vrd.1628
710.KOLM MIEST ÜHE KÜBÄRÄ ALL? Iste - 0+9+2+3 = 14 (20) var.
a.Kolm santi ühe kübara all? Iste
Tõs 1889 (M. Kampmann)
Tõs, Trm - 2 var.
E EM2 60 (640)
b.Kolm kuningast ühe kübara all? Iste
Pär 1888 (M. Lipmann)
c.Kolm vana meest ühe kübara all? Iste jalad
Khn 1948 (J. Sulengo)
d.Kolm miest ühe kübärä all? Iste
Khn 1934 (T. Saar)
Kse, 2Khn, Tõs, Saa - 5 var.
e.Kolm meest ühe mütsi all? Kolmejalgne iste
Vig 1894 (M. Aitsam)
Vig, Tõs, Aud, Pär - 4 var.
f.Kolm lätlast ühe kaabu all? Iste
SJn 1963 (E. ja H. Tampere)
Vrd. 1931Ac1
Vrd.508 1369Ab 1446
711.KOLM RISTI KOLGATAL? Päärätt - 0+2+0+0 = 2 (4) var.
Hls 1888 (P. Ruubel)
2Hls - 2 var.
712.KOLM RUUSI MERE PÄÄL? Kolm suurt pühä - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.Kolm ruusi mere pääl? Kolm suurt pühä
Rõu 1896 (A. Perli)
b.Kolm ilusat lilli mere pääl? Kolm suurt pühiaiga
Võn 1894 (J. Suits)
Vrd.2372Ac
713.KOLM SAKSA KÄIVAD ÜHTE MÕISA KOKKU? Ahjuroop, luud ja labidas - 0+3+0+0 = 3 (5) var.
A.Kolm saksa käivad ühte mõisa kokku? Ahjuroop, luud ja labidas
MMg 1889 (H. Rätsepp)
B.Kolm isandad käivad ühes linnas kohut, üks ei näe üht, teine teist? Ahjuroop, luud ja labidas
VMr 1888 (J. Koit)
E EM 67 (493); E EM2 60 (639)
Vrd. 533A3a4 2255
C.Kolm kuningat tulevad üheskoos tuppa, ühel on lai piht, tõisel pikk pard, kolmandamal kõver nina? Leivalabidas, luud, roop
VMr 1889 (K. Roost)
714.KOLME KANTI KAABUKENE? Tatrikutera - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Kan 1888 (G. Veski)
Vrd.715 719
715.KOLME KANTI KUNINGA AIT? Tatter - 1+1+0+0 = 2 (4) var.
A.Kolme kanti kuninga ait? Tatter
Hel 1874 (A. Wahlberg)
B.Kuniga majakene, kolmenurgeline, päält must kui hüdsi, siist valge kui lumi? Tatretera
Hel 1889 (G. Habicht)
Vrd. 1322
Vrd.714 719
716.KOLME KÕHRIGA MUST OR'K? Tatriguterä - 1+20+1+1 = 23 (35) var.
Aa.Üks emmis, kolm külge? Tatar
Äks 1889 (A. Mauer)
Ab1.Üks orikas, kolm külge? Tatratera
Plt 1889 (J. Lillak)
Ab2.Orikas magab [kol]me külje pääl? Tatratera
Pöi? dat-ta (R. Kallas)
Ac1.Must orik, kolm külge? Katus
Puh 1889 (J. Loskit)
Ac2.Kolme küllega must oorikas? Tatar
Äks 1894 (J. J. Millert)
B.Kolme küüraga must ork? Tatrikutera
Ote 1889 (V. Vaher)
Ca1.Kolme kõhriga must or'k? Tatriguterä
San 1893 (J. Tammemägi)
Rõn v. San, 3San, Kan - 5 var.
Ca2.Must or'k kolme kõhriga? Tatrikuterä
Ote 1895 (E. Palm)
E EM2 94 (1248)
Cb.1) Kolme kõhriga orik? Suur nõel
Urv 1887 (J. Paap)
2) Kolme kõhrige orik? Tater
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
San, Urv, 2Krl - 4 var.
E EM 67 (489); E EM2 60 (635)
D.Üts orik katõ kõhriga? Tatrik
Urv 1956 (A. Reigo)
Vrd. 546
E.Siga säitsme kõhriga? Vikekaar
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Fa.Kolme kandiga orik? Suur nõel
Urv 1887 (J. Paap)
E EM 67 (489); E EM2 60 (635)
Fb.Karu kolmekandiline? Vokk
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Plt, Trm - 2 var.
G.Kolme seljaga oorik? Tatrik
Kan 1888 (G. Veski)
H.Must orik kolme sälgroodsuga? Tatrigutera
Kan 1895 (J. Tedder)
Vrd. 2678
717.KOLMEJALGNE KURAT, RAUDHAMBAD SUUS? Vokk - 9+303+256+158 = 726 (927) var.
A1a1.1) Kolmejalgne kurat, raudhambad suus? Vokk
Jõe 1878 (F. Matson)
2) Kolmejalgne kurat, raudhammad suus? Oki
Tor 1889 (M. Sahl)
3) Kolmejalgane kurat, raudhambad suus? Vokk
Kuu 1892 (M. Odenberg)
4) Kolmejalgne kurat, raudhamba suun? Vokk
Trv 1889 (A. Rull)
Vi, 4Vai, 6Jõh, 2Iis, 3Hlj, 4Kad, 2Rkv, VJg, 9Sim, 5VMr, Jä, 3Amb, 2JJn, JJn v. Koe, Koe, 2Pee, Pai, 6Tür, 12Kuu, 6Jõe, HJn, 3Jür, 7Kos, Juu, 3Rap, 2Hag, 2Kei, HMd, 2Ris, Mär, Kul, 4Vig, 2Var, 4Han, 2Kse, 2Lih, Kir, Mar, Hps, 2LNg, Noa v. Hii, Käi, 2Krj, 2Mus, Kär, Ans, Pha, Vll, Jaa, Pöi, Pöi?, 3Muh, 2Tõs, PJg, 7Vän, 7Tor, Prn, Pär?, 3Hää, 3Saa, Vl, Trv, 3Pst, Vln, 5Vil, Kõp, 9SJn, 2KJn, 2Pil, 2Plt, 3Ksi, 3Lai, 5Pal, 5Trm, 4MMg, 2Äks, 2Trt, 2Võn, Urv, Har, 2Rõu - 213 var.
Wied. 270; Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 26 (60); Loorits VrP 26 (60); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 164 (25); Meie aasta (1953) lk-ta (4); Mihkla-Tedre EK9 19
A1a2.1) Kolmejalgne kurat ja raudhambad suus? Voki
VMr 1891 (C. Mastberg)
2) Kolmejalgne kurat ja roudhammad suus? [Lahendus puudub]
Rei 1939 (E. Ennist)
2Sim, VMr, JJn, Pee, 6Kuu, Tln, 2Kos, Rap v. Mär, Ris, Kul, Mih, Var, 2Mar, 2Rei, Emm, Krj, Vän, 2Tor, Lai, Äks, Kam, As - 32 var.
EMrd V 188 (86)
A1a3.Kolmejalgne kurat, kaks rida raudhambaid suus? Vokk
Iis 1888 (A. Valter)
A1a4.Kolmejalgne kurat, raudhambaid suu täis? Vokk
Pil 1891 (J. Järv)
A1b1.1) Kolmejalgne kurivaim, raudhambad suus? Okk
Kaa 1889 (J. Koppel)
2) Kolmejalgne kurivaim, roudhammad suus? Voki
Rei 1938 (E. Ennist)
Iis, Hlj, VJg, 2Kuu, Mär, Han, Phl, Rei, Krj, Kaa, Pst, Trm, San, Har, Rõu - 16 var.
E EM 67 (488); E EM2 60 (634); Huvit. II 216 ja 224 (19); Tamman 24; Käis EV I4/I 3
A1b2.Kolmejalgne kurivaim ja raudhammad suus? Voki
Rap 1930 (J. Uustalu)
A1c.Kolmejalgne sarvik, raudhambad suus? Voki
Tõs 1893 (J. Jagoschmidt)
Amb v. JMd, Tõs, Pär, Hls, Pst v. Pil, Plt, Trt - 7 var.
Tõn. LPr 10 (2)
A1d.Kolmejalgne vanakurat, raudhamba suun? Vokk
Urv 1890 (J. Teder)
Urv, Tt - 2 var.
A1e1.Kolmejalgne tont, raudhambad suus? Vokk
Koe 1958 (E. Kaskema)
A1e2.Kolmejalgne tont ja raudhambad suus? Vokk
As 1993 (A. Korb)
A1f.Kolmejalgne kuri, raudhambad suus? Vokk
Juu 1890 (J. Trull)
A1g.Kolmejalgne pagan, raudhambad suus? Vokk
VJg 1960 (E.-R. Ennuse)
A1h.Kolmejalgne vanajätis ja raudhambad suus? Vokk
Pee 1928 (R. Viidebaum)
A1i.Kolmejalgne kurat? Vokk
Trm 1906 (M. Sild)
Lüg, Trm - 2 var.
A1j+.Kolmejalgne kurat, raudhambad suus, ise sööb soolikaid? Vokk
Lai 1937 (P. Tammepuu)
JJn, Noa, Lai - 3 var.
Vrd. 717C5 1011
A2a1.1) Kolme jalaga kurat, raudhambad suus? Vokk
Nrv 1905 (M. Russmann)
2) Kolme jalgudega kurat, raudhambad suus? Vokk
Jõe 1950 (E. Tael)
3) Kolmõ jalaga kurat, raudhamba suuhn? Vokk
Har 1889 (J. Pähn)
Nrv, Rak, 2Sim, Koe, Jõe, Ris, 2Trv, Pst, Vil, Pil, Pal, MMg v. Äks, TMr, 2Võn, Rõn, 4Ote, San, Vlg, Kan, 2Urv, Krl, 3Har, 2Rõu, Se - 34 var.
A2a2.Kolmõ jalaga kurat, ravvast hamba' suuh? Vokk
Rõu 1985 (L. Aaresild)
A2a3.Kolme jalaga kurat, ravvadse hamba' suuh? Vokk
Se 1927 (E. Põllula)
Plv, Se - 2 var.
A2a4.Üts kolme jalaga kurat ja ravvadsõ' hamba' suuh? Vokk
Se 1929 (A. Gehrke)
A2a5.Kolme jalaga kurat, raudhambad? Vokk
Trm 1894 (S. Sommer)
A2b1.Kolmõ jalaga kurivaim, raudhambad suus? Vokk
Se 1936 (P. Toomemägi)
Ote, 2Se - 3 var.
A2b2.Kolmõ jalaga' kurivaim, raudhamba' ommava' suuh? Vokk
Se 1932 (J. Ojavere)
A2c1.Kolmõ jalaga' vanakurat, ravvadsõ' hamba' suuh? Vokk
Se 1927 (M. Pihlapuu)
A2c2.Kolmõ jalaga vanakuri, raudhamba suuh? Vokk
Se 1937 (F. Ilvik)
A2d.Kolmõ jalaga sarvik, raudhamba suun? Vokk
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Rak, Urv v. Krl, Rõu - 3 var.
A3a1.1) Kurat kolme jalaga, raudhambad suus? Vokk
Kaa 1872 (I. Kallas)
2) Kurat kolme jalaga, raudhamba suhun? Vokk
Trv 1889 (J. Käger)
3) Kurat kolmõ jalaga, raudhamba suuh? Vokk
Vas 1887 (H. Prants)
Jõh, Hlj, Sim, HJn, Tln, Jür, Ans, Kaa, Muh, 3Saa, 2Hls, 3Hel, 15Trv, 3Pst, 2Vil, Lai, Pal, 2Trm, 2Kod, Äks, TMr, 3Trt, 10Võn, 5Nõo, Nõo v. Ote, 9Puh, 5Ran, 7Rõn, 10Ote, 2San, 7Kan, Urv, Har, 8Rõu, 3Plv, 4Räp, 2Vas, Vas v. Se, 9Se, As - 134 var.
Wied. 272; • Meelej. nr. 51/52 (1887) 410 (59); Meelej. nr. 36 (1887) 287 (47); Vääri EKÕ 145; EMrd III 236
A3a2.Kurat kolme jalaga ja raudhamba suhun? Vokk
Trv 1936 (L. Köögardal)
Trv, Trt, Ran - 3 var.
A3a3.Kurat kolme jalaga, raudhammas suun? Vokk
Plv 1889 (G. Pennert)
Kan, Urv, 2Plv - 4 var.
A3a4.Kurat kolmõ jalaga, ravvatsõ hamba suuh? Vokisiib
Se 1930 (A. Põhi)
3Se - 3 var.
A3a5+.Kurat, kolm jalga, raudhamba suuh? Vokk
Räp 1963 (M. Kotka, H. Rebane, S. Räppo)
A3a6.Kurat kolme jala pääl, raudhambad suus? Vokk
TMr 1889 (J. Mägi)
2Pöi, Pär, Trm, TMr, Urv, Plv - 7 var.
A3a7.Kurat kolmõ jala pääl, ravvadsõ hamba suuh? Vokk
Se 1939 (M. Ilvik)
A3a8.Kurat seisab kolme jala peal, rauatse hamba suus? Vokk
Urv 1889 (J. Janson)
A3a9.Kurat kolmejalgne, raudhammad suus? Vokk
Pil 1888 (S. Käär)
Pöi, Pil - 2 var.
A3a10.Üks kurat kolme jalaga, raudhambad suus? [Lahendus puudub]
Kod 1922 (S. Värv)
A3b1.Kuri kolmõ jalaga, raudhamba' suuh? Vokk
Se 1930 (N. Sõrmus)
Rõu, 4Se, Tt - 6 var.
A3b2.Kuri kolmõ jalaga, ravvanõ hammas suuh? Vokk
Se 1928 (T. Linna)
A3c1.Vanakurat kolme jalaga, raudhamba suuh? Vokk
Plv 1966 (S. Lätt)
2Trt, Plv - 3 var.
A3c2.Vanakurat kolmel jalal, raudhambad suus? Vokk
Jõh 1935 (anon)
A3c3.Vanakurat seisis kolmel jalal, raudhamba suus? Vokk
San 1970 (V. Hütsi)
A3d.Vanapagan kolme jalaga, raudhambad suus? Vokk
Jõh 1935 (anon)
A3e1.Vanajuudas kolmõ jalaga, raudhamba suuh? Vokk
Se 1960/1 (anon)
A3e2.Juudas kolme jalaga, raudhammas suun? Vokk
Vas 1894 (P. Saar)
A3f1.Kurat kolmõ jalaga? Triikmasin
Kan 1896 (G. Loodus)
Ote, Kan, Vas, 8Se - 11 var.
A3f2.Kurat kolmõ jala pääl? Vokk
Urv 1933 (R. Viidebaum)
2Urv, 2Se - 4 var.
A3g.Vanakurat kolme jalaga? Vokk
Pst 1926 (I. Kurrik)
Pst, Nõo - 2 var.
A4a*.1) Kurat kolme jalaga, raudhambad suus, puust ora peas, takutükk kõhus? Vokk
Vig 1888 (M. J. Eisen)
2) Kolmejalgne kurivaim, raudhammad suus, puuorad selgas, takutükk kõhus? Voki
Mar 1996 (K. Tamm)
Vig, Mar, Hel - 3 var.
E EM 75 (584); E EM2 67 (756); Nurmik I 19; Käis EV I/II nr. 11; Huvit. V Lisa 17 (16)
A4b.Kolmejalgne kurivaim, raudhambad suus, takukoonal kõhus? Vokk
Krk 1974 (A. Vari)
A5.Kurat kolme jalaga, raudhammas suus, alati ümber vurr? Vokk
Plv 1939 (M. Edu)
A6.Kurat kolme jalaga, ratas saba asemel, hambad rauast valmistud? Vokk
Lai 1937 (H. Kaasan)
A7a.Kolmejalgne kratt, raudhambad suus? Voki
Mih 1889 (H. Perkson)
Mih, LNg, Phl - 3 var.
A7b.Kolmejalgne krätt ja raudhammad suus? Voki
LNg 1938 (E. Ennist)
HMd, LNg, Rei - 3 var.
A8a1.Kolmejalgne kits, raudhambad suus? Vokk
JJn 1896 (A. Mohrfeldt)
Iis, JJn, Var, Mar, Tor, Hää, Trm - 7 var.
SSTT 12; Metstak 10 ja 32 (50); Metstak2 17 ja 19
A8a2.Kolmjalgne kits ja raudhammad suus? Voki
PJg 1888 (H. Lussik)
Rap, Var, LNg, PJg - 4 var.
A8a3.Kolme jalaga kits, raudhamba suun? Vokk
Võn 1889 (J. Pint)
Tln, Võn - 2 var.
A8b.Kits kolme jalaga, raudhambad suus? Vokk
Trm 1991 (M. Kõiva)
Trm, Võn, Ran - 3 var.
A8c.Kits, kolm jalga all, raudhambad suus? Vokk
Trm 1991 (M. Kõiva)
A8d.Kits kolmõ jalaga? Vokk
Se 1956 (V. Pino)
Pär, 3Se - 4 var.
A8e.Kits kolme jala piäl? Vokk
KJn 1890 (A. Pihlak)
A9a.Kolmejalgne kureke, raudhambad suus? Vokk
MMg 1889 (H. Rätsepp)
A9b.Kurg kolme jalaga? Vokk
Se 1972 (L. Briedis)
A10.Hunt kolme jalaga, raudhambad suus? Vokk
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
A11.Kolmejalgne koer, raudhambad suus? Vokk
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
A12.Kolmejalgne kodarik, raudhammad suus? Oki
SJn 1896 (T. Allikas, J. Johannson)
A13.Kolme jalaga jõmp, raudhambad suus? Oki
Saa 1888 (P. Sitzka)
A14.[Kolme] jalaga Kata, raudhambad suus? Vokk
Tln dat-ta (H. Stein)
A15.Kolmejalgne vanamees, raudhammad suus? Vokk
Rap v. Mär 1938 (E. Poom)
A16.Kolmõ jalaga vanamuur, raudhamba suuh? Vokk
Se 1932 (A. Nurmetu)
A17a1.[Kolm] jalga all, raudhambad suus? Vokk
Pöi 1939 (A. Truu)
Jaa, Pöi, Ran - 3 var.
A17a2.Kolm jalga all, raudsed hambad suus? Okk
Kaa 1946 (O. Toombu)
A17b.Seisab kolme jala peal, raudhambad suus? Vokk
Kam v. Rõn 1969 (O. Hildebrand)
A17c.Kolm jalga all, habe suus, raudhambad ja sööb? Voki
Saa 1888 (P. Sitzka)
B.Puine kurat, kolm jalga all ja raudhammad suus? Vokk
Plt 1950 (V. Kuut)
C1a1.Puukurat, raudhambad suus? Vokilüht
Hlj 1889 (L. Lepp-Viikmann)
Hlj, Tor v. SJn - 2 var.
C1a2.Puust kurat, raudhambad suus? Vokk
Pöi 1951 (A. Tuim)
C1a3.Puune kurat, raudhambad suus? Vokk
VMr 1890 (A. Elken)
C1b1.Puust kurat, raudsed hambad? Voki
Pil 1896 (J. Kuldkepp)
C1b2.Puune kurat, raudased hambad? Vokk
Amb 1890 (J. Freimann)
Amb, Har - 2 var.
C1b3.Puune kurat, raudne hammas? Vokilüsi
VMr 1890 (A. Elken)
C1c1.Puukurat, raudhambad? Vokilühe
Tor 1939 (I. Simmo)
C1c2.Puukurat ja raudhambad? Vokk
Sa dat-ta (anon)
C2.Puuhunt, raudhammad? Oki
SJn 1894 (H. Raid)
SJn, Pil, Tt - 3 var.
C3a.Puinõ susi, ravvadsõ hamba'? Linasugimise hari
Se 1938 (A. Tubli)
3Se - 3 var.
C3b.Puususi, raudhamba? Vokk
Rõu 1896 (A. Perli)
C3c.Puususi, raudhambad, alumise lõuaga lõhub? Harkader
Rõn 1933 (K. Jaama)
C4.Puinõ ineminõ, ravvadsõ hamba suuh? Vokk
Se 1935 (T. Uiboaed)
C5.Puust mees, raudhammad, ise sööb linu? Linahari
Vil dat-ta (J. Täht)
Vrd. 717A1j+ 1011
D.Puust kurat nurgas, raudhammad suus? Vokk
KJn 1903 (L. Kuuskler)
E1a1*.1) Kolmejalgne kurat nurgas, raudhambad suus? Voki
Rap 1889 (J. Vällü)
2) Kolme jalage kurat nukan, raudhamba suun? Vokk
San 1895 (J. Kuldsep)
VMr, Kuu, Rap, 2Mus, Khk, Kam, San, VLk - 9 var.
E1a2.Kolmejalgne kurat istub nurgas, raudhambad suus? Vokk
Pil 1889 (J. Kärsten)
E1a3.Kolmõ jalaga kurat sais nukan? Vokk
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
E1b1.Vanakurat nukan, kolme jalaga, raudhamba suun? Vokk
As 1996 (A. Korb)
E1b2.Vanakurat seisab nurgas, kolm jalga all, raudhambad suus? Vokk
Hls 1939 (L. Laev)
E1c1.Vanatont seisab nurgas kolme jala peal, raudhambad suus? Vokk
As 1995 (A. Korb)
Eas II 78 (68)
E1c2.Vanatont nurgan, kolm jalga all ja raudhamba suun? Okk
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
E1d.Kolmejalgne pagan nurgas, raudhambad suus? Vokk
Hlj 1947 (E. Tarvel)
E1e.Kolmejalgne saadan nurkas, raudhambad suus? Vokk
Amb v. JMd 1937 (R. Tammet)
E1f.Kolmejalgne kurivaim nurkes ning raudhambed suus? Vokk
Khk 1937 (L. Köögardal)
E2.Kolmejalgne kits nurgas, raudhambad suus? Voki
Mih 1920 (A. Leppik)
Mih, Trm - 2 var.
E3a.Vanaeit nurkas, kolm jalga all? Vokk
Emm 1938 (E. Ennist)
E3b.Memm istub nurgas, kolm jalga all? Leivaastja
Kuu 1963 (J. Olev)
F1a1.Kurat nurkas, raudhammad suus? Voki
Pil 1894 (H. Keller)
Pöi, Pär, Pil, Trm, Kam, Ote, Räp - 7 var.
F1a2.Kurat istus nurgan, raudhamba suun? Vokk
As 1996 (A. Korb)
F1a3.Kurat kükitab nurgas, raudhambad suus? Vokk
Pil 1993 (A. Korb)
F1a4.Kurat nukan koonutas, kuldhamba suun? Vokk
Urv 1936 (A. Jeret)
F1b1.Vanakurat nukas, raudhambad suus? Vokk, kelle lühil raudsed hambad
Pal 1889 (L. Arst)
Hlj, 2Amb v. JMd, 2Var, Phl, Krj, Kaa, Vll, Plt, Lai, Pal, Kod, Äks, 2Puh, Ote - 17 var.
F1b2.Vanakurat istub nurkas, raudhambad suus? Okk
Mus 1939 (K. Lepp)
Mus, Saa v. Hls, Trt - 3 var.
F1c1.Kurivaim nurkas, raudhammad suus? Vokk
Pee 1927 (R. Viidebaum)
F1c2.Kurivaim toanurgas, raudhambad suus? Vokk
Trm 1937 (H. Kaasan)
F1c3.Kurivaim istub nurkas, raudhambad suus? Vokk
Krj 1966 (P. Hagu, A. Laansoo)
F1d1.Vanakuri nurgas, raudhambad suus? Vokk
Lai 1932 (M. Lääne)
Amb v. JMd, Lai, San - 3 var.
F1e1.Vanapagan nurkas, raudhambad suus? Okk
Muh 1937 (J. Arike)
Muh, Trm - 2 var.
F1e2.Vanapagan istub nurkas, raudhambad suus? Oki
Kul 1894 (J. Reimann)
Kuu, Kul - 2 var.
F1f.Vanatont nurgan, raudhamba suun? Vokk
Hel 1889 (G. Habicht)
Hel, Nõo, Puh, Räp - 4 var.
F1g1.Tont nurkas, [kaks] raudhammast suus? Okk
Ans 1891 (J. Magus)
F1g2.Tont istub nurgas, raudhambad suus? Vokk
Jäm 1925 (T. Kaljo)
F2.Kits nurkas, roudhammad suus? Vokk
Rei 1938 (E. Ennist)
Hlj, Var, Rei - 3 var.
F3.Mees nurkas, raudhambad suus? Saag
Kär 1890 (J. Mändmets)
Kär, Urv - 2 var.
F4a.Vanamees nurgas, raudhambad suus? Vokk
Trt 1927 (E. Urm)
Pee, Juu, Rap, Trt - 4 var.
F4b.Vanamees nurgas, raudhammas suus? Vokk
Plv 1929 (Musto)
F4c.Vanamees nurkas, raudhambad suus? Vokk
Jaa 1958 (P. Vinkel)
F5a.1) Vanamoor nurgas, raudhammad suus? Vokk
Vil 1889 (J. Meomuttel)
2) Vanamoor nukah, raudhamba suuh? Vokk
Plv 1966 (L. Briedis)
Hlj, Ris, Muh, Vil, 2Pal, Ran, Plv - 8 var.
F5b.Vanamoor istub nurgas, raudhambad suus? Okilühi
Saa 1983 (E. Leppik)
Univer-Laurits III 11
F6a.Vanaeit nurgas, raudhambad suus? Vokk
Pöi 1939 (A. Truu)
JJn, LNg, Pöi, KJn - 4 var.
F6b.Vanaeit istub nurkas, raudhambad suus? Vokk
Pil 1993 (A. Korb)
F7.Vana naene nurkas, raudhambad suus? Okk
Kaa dat-ta (anon)
F8.Vanatütrek nukah, raudhammas suuh? Vokk
Räp 1940 (D. Lepson)
F9.Neiu nurgas, raudhambad suus? Vokk
As 1975 (R. Ottesson)
Eas I 195 (285)
Ga.Kolmejalgne kurat toas, raudhambad suus? Vokk
VJg 1925 (B. Sööt)
Gb.Vanakurat toas, raudhambad suus? Saag
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Gc.Komm istub tuas, kolm jalga all, raudhambad suus? Vokk
Hlj 1888 (K. Leetberg)
Hlj, VJg - 2 var.
Ha.Vanatont kurun, raudhambad suun? Okk
Trv 1895 (P. Teckel)
Hb.Kurat kurun, raudhamba suhun? Vokk
Hel 1889 (J. Keernik)
I.Vanakurat kambren, raudhamba suhun? Okk
Krk 1936 (M. Sarv)
J.Kurat istub väljal ja raudhammad suus? Linakraas
Tor 1889 (M. Tilk)
K.Kurat kõnnib nurmel, raudhamba suun? Äkked
Nõo 1971 (K. Käppa)
Vrd. 566I1a2*
L.Tont on Tori koplimetsas, raudhammad suus ja kedrab vurr-vokiga? Vokk
Käi 1938 (E. Ennist)
M.Kolmejalgne sarvik istub jääl, raudhambad suus? Vokk
Kuu 1939 (E. Sommer)
N1.Karvane korat, raudhamba suun? Okilüht
Trv 1889 (H. Kallas)
2Trv - 2 var.
N2+.1) Punane kurat, raudhambad suus? Okk
Mus 1938 (A. Toomessalu)
2) Väikene kuradikene, raudhamba suus? Vokihark
Räp 1875 (J. Jagomann)
Jõh, Sim, Kuu, Mus, 2Räp - 6 var.
O+.1) Vanakurat tantsib, raudhambad suus? Oki
Saa? dat-ta (anon)
2) Vanakurat juusk, suurõ hamba suun? Vokk
Ote 1890 (J. A. Palm)
VMr, Saa?, Ote - 3 var.
P+.Kurat kolme jalaga, raudvanger pää pääl? Okk
Trv 1890 (A. Rull)
Pöi, Saa, Trv, 3Se - 6 var.
Q1.Kurat kolme jalaga, raudhambad suus, sõkutas kui litsi, hoietas kui emandat? Vokk
Ote 1889 (J. Illak)
Kontam.: = 258E1
Q2.Kurat kolme jalaga, sõkutas kui litsi, hoidas kui mamselli? Vokk
Ote 1939 (A. Kroon)
Kontam.: = 258E2
R1.Mõista ära mõlle-rille, kuradi pussi pulle-rulle, kolme jalaga kurat, raudhambad suus, saba teeb taga tirr-tirr-tirr? Vokk
Trt 1890 (V. Pärtelpoeg)
Kontam.: = 1364P1
R2.Kõpu-kõllu, tõllu-rõllu, päält pirila-parila, kolmejalgne kurivaim, raudhambad suus, pimara pääs, takutükk kõhus? Vokk
Rõu 1934 (L. Raudsepp)
Kontam.: = 1364P2
S.Sõku tõllu-rõllu, päält pirila-parila, kolmejalgne kurivaim, raudhambad suus, natuke nahka, raasuke rauda, padrik puid? Vokk
Kuu 1938 (I. Lehesalu)
2Kuu - 2 var.
Kontam.: = 973W 1364O
Z.Kolmejalgne kurivaim, raudhambad suus, natuke nahka ja puntar puid? Vokk
Kuu 1964 (S. Mering)
Kontam.: = 973Õ
T.Jeku tantsib jää pääl, raudhambad suus, keegi jeku jälgi ei tunne? Vokk
Sim 1938 (E. Lippus)
Kontam.: = 442H
U.Ema ees tühe kõht, tütar taga täis kõht, [kolme] jalaga kurat seisab nurkes, raudhammad suus? Voki
Tor 1889 (C. Tults)
Kontam.: = 107B
V.Istub kui isand, sõidab kui saks, raudhambad suus, tallatakse nagu kiigelauda? Vokk
Pai 1934 (H. Neumann)
Kontam.: = 416I
W.Kolmejalgne kurat, raudhammad suus, hammustab küll, aga neelata ei sua? Okk
Muh 1937 (R. Viidalepp)
Kontam.: = 2451C
Vrd.658 780 973E4c 1450
kk: Sa kuradi raudhammas; Kel jälle on kõvad hambad, ütleb, mul on kõhe nagu raudhambad suus (Lüg)
718.KOLMÕKESKE VELITSIT, ÜTS KUMARDAS, TÕNÕ SAIS, KOLMAS JUUSK? Hain, kivi ja vesi ujah - 0+2+2+0 = 4 (6) var.
A.Kolmõkeske velitsit, üts kumardas, tõnõ sais, kolmas juusk? Hain, kivi ja vesi ujah
Se 1888 (H. Prants)
RpS nr. 6 (1939) 190
B.Veli saiss, sõsar tants, vellenaene joosep? Kivi, rohi, vesi
Rõn 1889 (C. Berg)
C.Kolm venda räägivad, üks ütleb: jookseme, teine ütleb: liigume, kolmas ütleb: seisame? Vesi, rohi, liiv
Iis 1936 (M. Tarum)
Vrd. 2737 2738
D.Üts ütleb: joosõ õnnõ, tõõnõ ütleb: lesätäme, kolmas ütleb: kumardamõ? Vesi juusk, kivi lesätäs, hain kumardas
Se 1931 (N. Sõrmus)
Vrd.2689 2768
719.KOLMÕNULGALINE AIDAKÕNÕ, VALGÕT KRÕÕTE TÄÜS? Tatrikuterä - 0+24+60+11 = 95 (147) var.
A1a1.Kolme nulgaga aidakõnõ, valgõt krõõte täus? Tatreguterä
Se 1927 (P. Voolaine)
A1a2.Kolmõnulgaline aidakõnõ, valgõt krõõte täüs? Tatrikuterä
Se 1949 (V. Pino)
25Se - 25 var.
A1a3.Kolmõnurganõ aidakõ, valgõt kriiti täus? Tatraterä
Se 1953 (E. ja H. Tampere)
6Se - 6 var.
Metstak2 60 ja 61
A1a4.Kolmenukane aidake, valget krõiti täüs? Tatrekutera
Plv 1890 (J. Tobre)
Plv, Räp - 2 var.
A1b.Kolmõkandilinõ aidakõnõ, valgõt krõiti täus? Tatriguterä
Se 1928 (T. Linna)
2Se - 2 var.
A1c*.Kolmõnulgalinõ aidakõnõ ja valgõt kriiti täüs? Tatriguterä
Se 1935 (P. Külaniit)
Räp, Se - 2 var.
A1d*.Kolmõnulgaline aidakõnõ, kõik valgõt krõõte täüs? Tatrikuterä
Se 1949 (V. Pino)
8Se - 8 var.
A1e.Kolmõkandinõ aidakõnõ ja selget krõidijahu kõik täüs? [Lahendus puudub]
Se 1937 (N. Ress)
A1f*.Kolmenulgaline aidakene, kriiti täüs? Tatrikutera
Se 1924 (H. Jänes)
2Se - 2 var.
A2a.Kolmõnulgalinõ ait, valgõt kriiti täüs? Tatrigutera
Se 1940 (M. Linna)
TMr, 6Se - 7 var.
A2b.Kolmõnulgalinõ ait, kõik valgõt kriiti täus? Tatrikterä
Se 1935 (A. Oinas-Tammeorg)
2Se - 2 var.
A2c.Kolmõnulgaline ait, kõik krõiti täus? Tatratera
Se 1937 (N. Ress)
Trt, 2Se - 3 var.
A2d.Kolmõnurgilinõ ait, kriiti täüs? Tatriguseemen
Se 1980 (E. Kaselo, V. Pille, E. Tammo)
2Se - 2 var.
A3.Väükene aidakõnõ, valgõt kriiti täüs? Tatrikuterä
Se 1953 (U. Mägi)
B1a.Kolme kanti aidakene, püülid täis? Tatar
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
B1b.Kolmõkandiline aidakõnõ, püüglijahu täüs? Tatrikutera
Rõu 1893 (P. Kanger)
3Rõu - 3 var.
B1c.Kolmenulgaline aidakene, püülijauha täüs? Tatrikutera
Vas 1895 (J. Tint)
B1d.Kolmõnulgaline aidakõnõ, kõik püüdlijahu täüs? Tatrikuterä
Rõu 1897 (G. Raup)
B1e.Kolmõnulgalinõ aidakõnõ, valgõt jahu täüs? Tatrikuterä
Rõu 1896 (H. Treu)
2Rõu, Vru, 2Vas, Se - 6 var.
B2*.Kolmõnukaline ait, valgit jahu täüs? Tatrekuterä
Räp 1953 (S. Kaarheit)
Hel, Pst, Vru, 2Räp, 2Vas, Vas v. Se - 8 var.
• Meelej. nr. 48 (1887) 383 (6); E EM 67 (491); E EM2 60 (637); ÜÕÕ 70 (12)
B3.Väike-väike aidakene, kolm külge valgid jahu täis? Tater
Rõn 1889 (C. Berg)
C*.Kolmõ nulgaga aidakõnõ, valgõd viljä täüs? Tatrigutera
Se 1934 (A. Põhi)
2Se - 2 var.
D.Kolmõnukalinõ tarõ, valgõt krõiti täüs? Tatrik
Se 1912 (S. Duplevski)
E.Kolmõnulgalinõ majakõnõ, valgõd kriiti täüs? Tatriguterä
Se 1934 (A. Kits)
F.Kolmenurgeline toakene, kõik valget kriiti täis? Tatratera
Se 1937 (M. Lillemägi)
G.Kolmekandiline kambrekene, sisest valget kriiti täus? Tatrikutera
Vas 1888 (C. Lenzius)
Vrd. 1770
H.Kolmenukaline kastikene, valget kriiti täüs? Tatrik
Räp 1933 (R. Viidebaum)
I.Veike kolmenukaline maja, püülijahu täis? Tatratera
Har 1895 (J. Reimann)
J.Ait kolmõnulgalinõ? Tatriguterä
Se 1934 (J. Mägiste)
K.Kolmenulgalinõ aidakõnõ, lävve ei lövvä koskil? Tatriguterä
Se 1938 (N. Lume)
Kontam.: = 2573Z
Vrd.487A2b 714 715 1453
mst-laul: /- - -/ mis on kolmetahuline /- - -/ tatar kolmetahuline /- - -/ (ERlA I:1, nr. 750 < VJg)
720.KOLMKÜMMEND KAITS HANI KAKLEVA EGA PÄEV? Inimesi hamba - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Trv 1890 (A. ja J. Viira)
721.[KOLMKÜMMEND KAKS] VALGET POISSI TIEVAD AGARALT TÜÖD, ÜKS PUNANE NEIU NENDE KESKEL KÄIB ÜLEVALT ALLA? Hambad ja kiel - 0+1+0+2 = 3 (7) var.
a.Väikeses toakeses käivad [kolmkümmend kaks] poisikest kõrvuti ülesse ja alla ja nende juures jalutab kena punane neitsit? Hammad ja keel
Anonüümne autor (Is. Kal. (1879) 67 ja 68 (58)): omaloominguline tekst
° Is. Kal. (1879) 67 ja 68 (58)
b.Kolmkümmend kaks poissi istuvad ühes mo tuakese sihes, nad rõõmsad ja virgad, lähvad üles, alla kui nirgad, üks punane neiu neil ligi, nii istvad nad kenas reas ikki? Hambad ja keel
Anonüümne autor (ER Kal. (1881) 103): omaloominguline tekst
° ER Kal. (1881) 103
c.Kolmkümmend kaks poissi jooksevad toas üles ja alla, üks pitk ja punane pistab neist välja? Hambad ja keel
Vai 1889 (H. Masing)
d.[Kolmkümmend kaks] valget poissi tievad agaralt tüöd, üks punane neiu nende keskel käib ülevalt alla? Hambad ja kiel
Kuu 1974 (E. Viluoja)
e.Kolmkümmend poissi istuvad ühes reas, punane neiu on nende keskel? Keel ja hambad
Kuu 1964 (S. Mering)
722.KOLUN TUNNET, MIS TA OM, KOTTI SAA, EI TUNNE MIDÄGI? Söök suun ja kõtun - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1893 (J. Tammemägi)
723.KOMPSUKE ALL, LÕMPSUKE PEAL, KARVATUUSTAKAS KESKEL? Kolgispuu (linakolkimine) - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
SJn 1893 (J. Mein)
Vrd.1389
724.KONN KARJUB PÕUES? Uur - 0+1+0+0 = 1 (10) var.
Pil 1888 (T. Sander)
E EM 67 (495); E EM2 60 (642)
725.KOOK ALL, KOOK PÄÄL, KOOGUL KAKS KAIGAST VEEL? Ader - 0 (2) var.
A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst
E EM2 60 (643)
726.KOOLNU' VEI ELÄVÄ VÄLLÄ? Sitalõ läät - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1927 (M. Pihlapuu)
Vrd.2021
727.KOOR ALL, KOOR PEAL, LIHA KESKEL? Räimekarp - 0 (48) var.
J. Weltmann (1892): omaloominguline tekst
E EM2 60 (644); E MM 10 ja 43 (102); E MM2 10 ja 46 (104); Ainelo III 124; RpS nr. 6 (1939) 190; SSTT 74; Säde nr. 6 ja 22 (1971) 5; Eisen A 101; Metstak 19 ja 34 (196); Hiie-Müürsepp III/I 57; Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (9); Metstak2 54; E MM3 7 ja 37 (104)
Vrd.1021 1022
728.KOOR ALL, LIHA PÄÄL? Lootsik - 0+1+1+1 = 3 (39) var.
Räp 1888 (J. Puksov)
Krk, Rõu, Räp - 3 var.
E EM 67 (496); E EM2 60 (645); E MM 10 ja 43 (103); E MM2 10 ja 46 (105); Huvit. II3 113 ja 248 (8); E MM3 7 ja 37 (105)
Vrd.1756
729.KOOREM LIIGUB, KANDJA SEISAB? Voodi ehk iste inimese all - 0+3+0+0 = 3 (32) var.
Tt 1878 (C. E. Malm)
Ris, Hls, Tt - 3 var.
• Mötleja 15 ja 52 (56); E EM 67 (497); E EM2 60 (646); E MM 10 ja 43 (104); E MM2 10 ja 46 (106); SSTT 99; Metstak 12 ja 33 (95); Metstak2 28 ja 30; E MM3 7 ja 37 (106)
Vrd.730
730.KOORM VÄSIB, KOORMA KANDJA EI VÄSI? Istuja, iste - 4+114+6+6 = 130 (236) var.
Aa1.Koorm väsib, koorma kandja ei väsi? Istuja, iste
Käi 1896/7 (J. Sooster)
Vai, Jõh, VMr, Kuu, HJn, Jür, Juu, Käi, Sa, Vän, 2Saa, 2Hls, 2Vil, SJn, KJn, Pal, Äks, Puh, 2Ran, 2Ote, Kan, Tt - 27 var.
Wied. 270; E EM 68 (498); E EM2 60 (647); E MM 10 ja 43 (105); E MM2 10 ja 46 (107); Raud KL III 213 (18); Ainelo III 159; Raud VMj 213 ja 214 (18); Nugis 289 ja 313 (100); Lasteleht nr. 4 (1940) 72 (5); Pioneer nr. 7 (1955) 24 (3); Metstak 12 ja 33 (96); Laagus-Õunapuu 168; Täheke nr. 12 (1988) lk-ta (10); Metstak2 28 ja 30; E MM3 7 ja 37 (107); Pioneer nr. 12 (1956) ja nr. 2 (1957) 31 ja 32 (22)
Aa2.Kuurma väsüs är, kuurma kandja ei väsü? Tool, tooli pääl istuja
Rõu 1895 (P. Kanger)
Hls, Rõu - 2 var.
Aa3.Koorma väsüs, koorma kandja-i väsü iiale? Pink ja istuja
Har 1888 (anon)
Aa4.Koorma kandja ei väsi, koorm väsib? Tool
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Jäm, Pär - 2 var.
Aa5.Koorem väsib, aga koorma kandja ei väsi? Inimene, iste
Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
Nrv, 2Jõh, Jõh v. Iis, Iis, Hlj, Tür v. Juu, Kuu, Jõe, Ris, Mär, Vig, Han, Tõs, PJg, 3Vän, Tor, 2Hls, Trv, 2Pst, Vil, Kõp, SJn, Pil, Ksi, Trm, Äks, Võn, 2Ote, Plv - 35 var.
Tõn. Tln. Tähtr. (1889) 58 ja 60 (4)
Aa6.Koorma väsis ärä, aga koorma kandja ei väsi? Pengi pääl istmine
Ote 1895 (E. Palm)
Võn, Ote - 2 var.
Aa7*.Koorma kandja ei väsi ära, aga koorm väsib ära? Pink
Prn 1934 (S. Redlich)
Kär, Prn, Trv - 3 var.
Aa8.Koorm väsib ja koorma kandja ei väsi? Inimene väsib ja iste ei väsi
Saa 1895 (P. Ramberg)
Kuu, Saa, Rõu, Tt - 4 var.
Aa9.Väsib koorm, aga koorma kandja ei väsi? Voodi, säng
Vil 1891 (J. Karus)
Aa10*.Väsib koorm, ei väsi koorma kandja? Järg
Hlj 1889 (M. Punsel)
VNg, 2Hlj, Koe, Kuu, Kos - 6 var.
Aa11*.Koorm väsib, ei koorma kandja väsi (Die Last wird müde, nicht der Lastträger wird müde)? Ein Stuhl
Tt 1732 (A. Thor Helle)
VJg, Pär, Tt - 3 var.
• Helle 364 (39); Hupel 120; Willmann 167 (37); Lindf. (1787) lk-ta (13); Lönnrot 153; Nörmann 35 ja 54 (46); Ahlqvist 72; Körber VRMK 40 (13); Körber Uus ABDr 12 (2) ; KAH EKAl 161 ja 163 (37); Okas 52
Aa12*.Koorem väsib enne ära kui koorma kandja? Istja ja iste
Pil 1888 (S. Käär)
Tor, SJn, Pil - 3 var.
Aa13.Ennem väsib koorem kui koorma kandja? Inimene ja penk
Vil 1889 (J. Köögardal)
Kuu, Vil - 2 var.
Ab1.Koorm väsib, kandja äi väsi? Istuja väsib, iste äi väsi
Kaa 1889 (J. Koppel)
Kaa, Trv, Pst, Pst v. Pil, TMr, Puh, Rõn, Ote, Kan, Urv - 10 var.
Ab2*.Koorem väsib ja kandja ei väsi? Tool
Plt 1878 (K. Moks)
Iis, 2Pil, Plt, Kod - 5 var.
Ac.Koorma vidaja väsis, koorma kandja ei väsi? Hobune, vanker
Kan 1888 (G. Veski)
Ad.Koorem väsib, hobene ei väsi? Inimene istudes
Tür 1896 (T. Allikas, J. Johannson)
Ba1.Kott väsib, aga koti kandja ei väsi? Inimene istub toolil
MMg 1948 (H. Nõu)
Vai, MMg - 2 var.
Ba2*.Väsib kott, ei koti kandja? Inimene ja järg
Kad 1896 (J. Sõster)
Hlj, Kad, Kos - 3 var.
Ba3.Enne väsib kott kui koti kandja? Inimene istub
HJn 1889 (H. Tiidermann)
Jõe, HJn, Kos - 3 var.
Bb.Ähib kott, aga koti kandja ei ähi? Istumine
Vai 1889 (H. Masing)
Bc.Kott väsib, aga kandja ei väsi? Iste
Aud 1889 (K. Tarkpea)
Sim, Aud - 2 var.
Ca1*.Kantav väsib, kandja ei väsi? Iste
Saa 1889 (J. Tuul)
Kad, Saa - 2 var.
Nurmik IV 36
Vrd. 39
Ca2.Kandja ei väsi, kannetav väsis? Kerk
Võn 1889 (T. Lätti)
Trv, Plt?, Võn, Kan - 4 var.
Cb.Kandam väsib, kandja ei väsi? Iste
Tt 1968 (J. Palm)
D.Istja väsis, kandja ei väsi konagi? Penk
San 1893 (J. Tammemägi)
Vrd. 1928
E.Kandja väsis, istja väsis, iste ei väsi koheki? Hobune, mees, sadul
Ote 1892 (J. Ainson)
F.Kandja ei väsi, aga seljas olija väsib? Inimene ja pink
Rap 1889 (J. Vällü)
G.Hobu sõidab, liha seisäb, istja väsib, istutav ei väsi? Ketramine
TMr 1890 (J. Mägi)
Kontam.: = 246D
Vrd.729
731.KUURMA ALL, RATTA PÄÄL? Vokk - 0+2+3+0 = 5 (12) var.
Aa.Kuurma all, ratta pääl? Vokk
Võn 1888 (J. Kripson)
RpS nr. 6 (1939) 188
Ab.Kuurem all ja rattad piäl? Vanad, rataste abil lükätäväd rehealuse värävid
KJn 1890 (A. Pihlak)
3KJn - 3 var.
EMrd III 369
B.Hobõnõ all, ratta pääl? Riihealodsõ värä pääl rattakasõ
Se 1929 (I. Sonts)
732.KUURMA IIH, KUURMA TAKAH, HOPÕN KESKPAIGAH? Ineminõ lätt ja viipaari säläh - 0+4+7+0 = 11 (17) var.
A.Kuurma iih, kuurma takah? Vett kantas kannipuuga'
Se 1927 (M. Pihlapuu)
B1a1.Kuurma iih, kuurma takah, hopõn keskpaigah? Iniminõ lätt ja viipaari säläh
Se 1934 (N. Oinas)
3Se - 3 var.
B1a2.Kuurma iih, kuurma takah, kestpaigah hopõn? Viipaar säläh
Se 1912 (S. Duplevski)
B1b.Kuurma iih, kuurma takah, hobõnõ vidä keskpaigah? Viituumine
Se 1935 (D. Karnask)
B2.Hopõn vitä, kuurma iih, kuurma taga, hopõn vaihõl? [Lahendus puudub]
Se 1927 (Linnasaar)
B3.Koorma een ja takan hoben? Veepaari tõstmine
Rõu 1898 (A. Suurkask)
C.Mees lätt, koorma eeh, tõine tagah? Veekandja
Vas 1895 (J. Tint)
D.Kuurma iih, kuurma takah, inemine vaihõl? Viipangi
Se 1888 (H. Prants)
E.Meri iih, meri takah, ineminõ kestpaigah? Ineminõ tulõ viipaarõga, üts pang vett iih, tõnõ takah
Se 1935 (A. Jänessoo)
733.KOORI ÜLES KOGONI, PISTA SISSE PERÄNI? Leibä kastõtas - 0+1+12+1 = 14 (17) var.
a.Koori üles kogoni, pista sisse peräni? Leibä kastõtas
Se 1977 (P. Hagu)
Vas, 9Se - 10 var.
b*.Koor ülest kogoni, pessä sisse peräni? Leeväkastminõ
Se 1935 (P. Külaniit)
2Se - 2 var.
c.Koori üles korgõhe, pistä sisse peräni? Leivataigna tegemine, sõtkumine
Se 1938 (J. Ilvik)
d.Koor ülest korgõhe, pessä sisse peräni? Leibäkastminõ
Se 1935 (P. Külaniit)
Vrd.1688
734.KOPA-KOPA, LOKA-LOKA, SAHKA-SAHKA, SAAP VALMIS? Kootidega rehepeks - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Rõn 1888 (A. Andrei)
735.KOPAKÕNÕ KUMMALÕ, SIIMNE' SEEH ELÄSE'? Tarõ - 0+43+36+10 = 89 (124) var.
A1a.Kopp kummalõ, siimnid täüs? Tarõ
Kan 1895 (G. Loodus)
A1b.Valge kupuke kummuli, ise siemnid täis? Kirik
KJn 1898 (C. Sööt)
A2a.Kupakõnõ kummalõ, siimne seeh? Tuba inimestega
Vas 1887 (H. Prants)
Tor, Pil, Lai, Har, Vas, 2Se - 7 var.
• Meelej. nr. 51/52 (1887) 411 (76); E EM 68 (499); E EM2 60 (648)
A2b.Kupuke kumali, seemnekse sihen? Tare
Trv 1890 (J. Tinn)
Trv, Pst - 2 var.
E EM 75 (583); E EM2 67 (755)
A2c.Kapik kummuli ja seemed sees? Tuba, inimised
Jõh 1891 (A. Tõnurist)
A2d.Kukukene kummuli, seemnekesed sees? Tuba
HJn 1888 (N. Jegorov)
A2e.Liigub ja laagub, kupukene kumuli, seemed sees? Lina
Jõh 1889 (A. Tõnurist)
Vrd. 647
A3.Kopp kummuli, seeme all? Taevas
Kan 1888 (G. Veski)
Hel, Kan - 2 var.
A4a*.Kopp kumuli, seemned all liiguvad? Tare ja rahvas
TMr 1889 (J. Tootsi)
Jõh, VMr, Vil, TMr, Se - 5 var.
A4b1*.Kukuke kummuli ja siimned siis elavad? Linakuprad
KJn 1938 (J. Raidla)
Jõh, Sim, VMr, Kuu, KJn - 5 var.
A4b2*.Kopakõnõ kummalõ, siimne' seeh eläse'? Tarõ
Se 1928 (T. Haak)
Pst, Kan, 2Räp, 26Se - 30 var.
A4b3.Pehme pesä, tii tiba, kopakõnõ kummalõ, siimne' seeh eläse'? Tarõ ja inemisõ'
Se 1935 (J. Orusaar)
A4c.Kopp kummale, seemne seeh' helisese? Elutuba
Se 1941 (G. Ränk)
A4d1.Kopakõnõ kummalõ, siimne seeh segähäse? Tarõ ja inemisõ käävä seeh
Se 1934 (J. Mägiste)
A4d2.Kopp all, kopp pääl, siimne' seeh segähäse'? Inimisõ tarõh kävä'
Se 1934 (M. Podrätšikov)
A4e.Kopakõnõ kummalõ, siimne all siginese? Inemese tarõh
Se 1930 (N. Sõrmus)
A4f*.Kopake kumali, seeme kasvave sees? Tare
Trv 1889 (J. Käger)
Trv, Se - 2 var.
B*.Kummalõ kapakõnõ, ilmaseeme seen? Maja inimesega
Rõu 1894 (A. Assor)
Trt, Ote, Rõu, Vas, 3Se - 7 var.
Ca.Kopakõnõ kummalõ, Jumala seemne seeh? Inimisõ tarõh
Se 1934 (N. Oinas)
Cb.Kulp kummali läve takan, Jumala seemen sisen? Sõlg rinnan
Urv 1890 (J. Teder)
Da.Kilimit kummuli pial, elavad linaseemned all? Inimesed majas
Rak 1892 (J. Lilienbach)
E EM2 57 (590)
Vrd. 635
Db.Kopake kumali, linasiimne all? Elumaja ja inimese
Trv 1897 (J. Vaine)
2Trv, Lai - 3 var.
Dc.Linakupar maas, seemned liiguvad sees? Elumaja
JJn 1888 (M. Roosileht)
E.Kapakene kummuli, seenekesed sees? Inimesed majas
Se 1960/1 (anon)
F.Kapp kummuli, alt elavid mutikid täis? Tuba
Vän 1887 (J. Peterson)
E EM 55 (353); E EM2 50 (451); Nurmik I 13
G.Kubu kummuli maas, sipelgad siperdavad sees? Tuba inimestega
Mih 1889 (H. Perkson)
H1.Kopp kummuli, munad siden? Maja
Kod 1888 (J. Liiv)
H2.Kopake kumali, kuldmunad sees? Tuba
Trv 1889 (J. ja J. Viira)
2Trv - 2 var.
I*.Kopakõnõ kummalõ, ilmasilmä seeh? Maja inemistiga
Vas v. Se 1903 (J. Sandra)
Jõh, Vas v. Se, Se - 3 var.
J.Kopake kummali, taevatähti täis? Maja inimestega
Ote 1888 (H. Nugin)
K.Kupakõnõ kummali, säksä' siseh eläse'? Tarõ
Se 1931/3 (H. Tampere)
L.Kuku-muku kummuli, hiire rada ümberringi, seemned sees elavad? Maja
Kse 1889 (M. Reimann)
Kontam.: = 221B
Vrd.786 2306D1a 2365D
736.KOREDE JUMMAL VÕREDE PÄÄL? Kana havvup - 0+9+1+0 = 10 (12) var.
a1*.Korede jummal võrede pääl? Kana havvup
Rõn 1888 (H. Urb)
KJn, Võn, Nõo v. Ote, 2Ran, Rõn - 6 var.
RpS nr. 6 (1939) 189
a2*.Koreli jumal võrade pääl? Kana mune pääl
Ote 1892 (J. Ainson)
Puh, Ote - 2 var.
a3.Kareli jumal väreli pääl? Kana havub
Nõo 1889 (J. Amberg)
b.Mõrõtõ jummal, korõtõ pääl? Kana haud
Kan 1896 (G. Loodus)
Vrd.588Gb*
737.KORP KUMULI, MUNAD KURKUS? Koostad, vaanad - 0+1+1+0 = 2 (3) var.
A.Korp kumuli, munad kurkus? Koostad, vaanad
Vll 1890 (M. Kolm)
B.Kunt kummuli, kundil munad kurgu all? Leivad ahjus
Tõs 1921 (S. Lind)
Vrd. 1791
Vrd.1475 1519
738.KOTKAS KAHE KÕRVAGA, TEINE EES JA TEINE TAGA? Häll - 0 (2) var.
A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst
E EM2 61 (650)
739.KRAAVI VEEREN KASVAS JÕHVHAIN? Fagina - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1889 (G. Wulff)
740.KRANTSKAALAGA PENI HAUK TÕRDUST? Õpetaja kantslin - 0+3+1+4 = 8 (8) var.
A1a*.Krantskaalaga peni hauk tõrdust? Õpetaja kantslin
Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
Nõo v. Ote, 2Kan - 3 var.
A1b.Must krantskaalaga peni haugub tühjas tünnis? Õpetaja kantslis
Vil 1963 (E. Kukk)
A1c.Krantskaalaga peni hauk tühjan tõrdun? Õpetaja kantslin
Ote 1889 (H. Nugin)
A1d.Must krantskaalaga pini vahtis tõrdust vällä? Pastor kantslin
Kan 1966 (R. Praakli)
A2.Krantsikaelaga koerake haugub tühjas tõrres? Õpetaja kantslis
Rõu 1938 (H. Pill)
B.Must koer, valge krants, seitsmedal päeval tükib tünni ja seal siis haugub? Õpetaja kantsles
KJn 1961 (A. Seep)
Kontam.: = 1249I
Vrd.188 666 1232 1720 2430
741.KRIBADI-KRABADI KÕHTU MÖÖDA, NIGADI-NAGADI NAHKA MÖÖDA, OTSIB AUKU SISSE MINNA? Lõngakerimine - 2+23+12+15 = 52 (76) var.
A1a1.Kribadi-krabadi kõhtu mööda, otsib auku sisse minna? Aidavõti
Pee 1911 (P. Penna, V. Rosenstrauch)
Koe, Pee - 2 var.
A1a2.Kribadi-krabadi vastu kõhtu, otsib auku sisse minna? Võti lukku
Plt 1895 (M. Luu)
A1a3.Kibadi-kobadi kõhtu mööda, otsib auku sisse minna? Kirstuvõti
Plt 1895 (T. Kukk)
A1b1.Kiipab-kaapab kõhtu möödä, otsib auku sisse minnä? Aidavõti
Saa 1888 (P. Sitzka)
Pär, Hää, Saa - 3 var.
A1b2.Kiipab-kaapab kõttu möödä, ei saa auku vällä tulla? Võti
Hls 1888 (P. Ruubel)
A1c.Kliipab-klaapab kõhtu mööda, otsib auku sisse minna? Lukk ja võti
Ris 1889 (J. ja T. Asper)
A1d.Kriipsab-kraapsab kõhtu mööda, otsib auku sise minna? Võti
Ris 1889 (J. Holts)
A1e.Kriipsa-kraapsa kõhtu mööda, otsib auku sisse minna? Kerstuvõti
Ris 1888 (J. Truusmann)
A1f.Kiips-kaaps kõhtu mööda, otsib augusse aseta? Võti
Vil dat-ta (H. Leoke)
A1g.Kips-kaps kõhtu mööda, otsib auku sisse minna? Võti
KJn 1870 (J. Tiedemann)
A1h.Kilksub-kõlksub kõttu mööda, otsib auku sisse minnä? Võti, võtmeaugu juures
Pst 1893 (J. Reevits)
A1i+.Kripsat-krapsat kabinal, otsib auku hoolega? Võti otsib lukuauku
Ann 1956 (A. Kagovere)
A2.Kribadi-krabadi kõttu mööda, otsib mulku sisse minna? Kirstu käänetas valla
Trt 1875 (J. Kerg)
A3.Kiibadi-kaabadi mööda kõhtu, otsib kohta ühtepuhku? Kell
Kir 1969 (M. Tuul)
B1a1*.Kribadi-krabadi kõhtu mööda, nibadi-nabadi nahka mööda, otsib auku sisse minna? Lõngakerimine
HJn dat-ta (E. Normann)
Kad, HJn - 2 var.
B1a2*.1) Nibadi-nabadi nahka mööda, kribadi-krabadi kõhtu mööda, otsib auku sisse minna? Pimedas otsitakse lukuauku taga
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
2) Nibidi-nabidi nahka mööda, kribidi-krabidi kõhtu mööda, otsib auku sisse minna? Metstronks (metstäi)
Rei 1939 (E. Ennist)
Kuu, Kos, Rei - 3 var.
B1b.Kriipadi-kraapadi kõhtu mööda, niipadi-naapadi nahka mööda, otsib auku sisse minna? Käsi läheb kindasse
As 1970 (R. Ottesson)
2As - 2 var.
B1c1*.Kribadi-krabadi kõhtu mööda, nigadi-nagadi nahka mööda, otsib auku sisse minna? Lõngakerimine
HJn 1888 (H. Tiidermann)
Jõh, 2Kuu, HJn - 4 var.
E EM 70 (529); Schneider Elusal. Kal. (1905) 27 ja 42 (31)
B1c2.Nigadi-nagadi nahka mööda, kribadi-krabadi kohtu mööda, otsib auku sisse minna? Süstik
Kuu 1911 (K. Viljak)
2Kuu - 2 var.
B1d*.1) Nigadi-nagadi nahka pidi, kibadi-käbadi kõhtu pidi, otsib auku sisse minna? Lõngakerimine
Kuu 1963 (J. Olev)
2) Nigadi-nagadi naba mööda, kibadi-kabadi kõhtu mööda, otsib auku sisse minna? Kerimine
Rap 1928 (R. Viidebaum)
Kuu, Rap, Pal - 3 var.
B1e.Nigidi-nagidi nahka mööda, kigidi-kägidi kõhtu mööda, otsib auku sisse minna? Lõngakerimine
Rei 1938 (E. Ennist)
B1f.Niginal-naginal nahka mööda, kribinal-krabinal kohta mööda, otsib auku, kust sisse peaseda? Lõngakerimine
Kam 1922 (A. Ammon)
B2*.1) Krõbadi-krabadi nahka mööda, nibadi-nabadi kõhtu mööda, otsib ust, kust sisse saab? Kangakudumine
Trt 1949 (O. Hildebrand)
2) Nigiseb-nagiseb nahka mööda, krigiseb-kragiseb kõhtu mööda, otsib ust sisse minna? [Lahendus puudub]
Iis 1924 (H. Ojama)
E EM2 63 (689); Nurmik II 78 (13)
B3.Nipadi-napadi nahka mööda, kipat-kapat kõttu mööda, otsib mulku sisse minna? Aidavõti
Puh 1889 (J. Loskit)
Trm, Puh - 2 var.
B4+.Kõhu pial kõpitseb, nava pial napitseb, kuid auku ei leia ilmaski? Lõngakera
Sim 1892 (T. Franzdorf)
Sim, Kuu - 2 var.
C.Kriibib-kraabib kintsa mööda, riibib-raabib reisa mööda, otsib auku sisse minna? Aidavõti
Plt 1892 (J. Lehmann, G. Põhjakas)
D1a.Kibadi-kõbadi kõhtu mööda, nigadi-nagadi nahka mööda? Kerimine
Kei 1926 (A. Palm)
D1b.Nigadi-nagadi nahka mööda, kigadi-kagadi kõhtu mööda? Inimese nuustikuga pesemine
Jür 1983 (E. Leek)
D2+.Nigadi-nagadi nahka mööda, kõver koht kõhtu mööda? Kangakudamine
Noa 1926 (L. Berg)
E.Ribadi-rabadi reisa mööda, kibadi-kabadi kõhtu mööda? Võti
Tor 1889 (J. Tilk)
F.Kiips-kaaps kintsu möödä, riips-raaps reitä möödä? Võti
KJn 1890 (A. Pihlak)
G.Nigadi-nägadi nahka mööda, kigadi-kägadi kõhtu mööda, otsib auku sisse minna, lükkab sisse, tõmbab välja, kohendab ennast, töö on korras? Leivasõtkumine
Trm 1939 (P. Tammepuu)
Kontam.: = 1664T
H1.Kribinal-krabinal kõhtu mööda, otsib auku, poeb prakku? Aedavõti
Kos 1892 (T. Wiedemann)
Kontam.: = 843M1
H2.Kõhu pääl kõõbitseb, naba ümber naabitseb, otsib auku sisse minna, leiab augu, teeb rõõmust paugu kriuhh? Aidavõti
Krk 1974 (A. Vari)
Kontam.: = 843M2
H3.Kipitseb-kapitseb, otsib auku, kui sisse läheb, teeb lahti? Võti
Pha 1947 (A. Sepp)
Kontam.: = 843M3
H4.Kibadi-kabadi kintse müüda, ribadi-rabadi reisi müüda, otsib auku sisse minna, saab sisse, siis lupsatab? Aidavõti (või ükskõik mis võti)
KJn 1938 (J. Raidla)
Kontam.: = 843M4
742.KRIIKSUB, KRAAKSUB, ET KAMBER KÄES KAJAB? Kilk - 0 (5) var.
C. M. Redlich (1887): omaloominguline tekst
E EM 70 (530); NP 10; E EM2 63 (690)
743.KRIPS-KRAPS REITE VAHEL, KÕVA KAHE KINDSU VAHEL? Adralusik - 1+22+3+1 = 27 (37) var.
A.Kõva ees ja kõva taga, kõva kahe kõhu vahel? Härgadega kündmine
Trv 1893 (A. Parts)
E EM2 63 (691)
Ba.1) Kõva kate kõtu vahel? Hernekaunad
Krk 1923 (A. Johanson)
2) Kõva kate kõtu vahel? Adra nabapulk
Trv 1890 (A. Rull)
3) Kõva kate kõtu vahel? Tiisel
Trv 1894 (A. Rull)
Kos, Krk, 8Trv, 3Pst, Pst v. Pil, Vil, Tt - 16 var.
Vrd. 1973K1a1
Bb.Kõva kate kinsu vahel? Adraraud
Trv 1894 (K. Tober)
Vrd. 587Db
Ca*.Krips-kraps reite vahel, kõva kahe kindsu vahel? Adralusik
Saa 1888 (P. Sitzka)
Saa, Hel, Ote - 3 var.
Cb*.Rika-räka reie vahel, katõ kõva kintsu vahel? Adõr
Rõu 1896 (A. Perli)
Hää, Rõu - 2 var.
Cc.Rips-raps reite vahel, nuga kahe kintsu vahel? Hobune adra ees
Hää 1940 (M. Mäesalu)
Cd.Ripub, rapub reite vahel, kate kõva kintsu vahel? Harkader; luisk
Hel 1962 (P. Kippar)
Da.Ripi-räpi reite vahel? Ader
Hls 1894 (J. Riiet)
Db.Kaps kõritpidi reide vahel? Torupill
Vän 1888 (T. Tetsmann)
E EM 53 (324); E EM2 48 (410)
Vrd. 2314
744.KUHJA LOOJA MAA ALL, KUHI MAA PEAL? Mutimullahunnik - 0+0+1+0 = 1 (2) var.
KJn 1932 (J. Grauberg)
745.KUHJA LUUAKSE, AGA KUHJA LOOJAT SA EI NÄE? Mütt, mullahunik - 1+0+0+0 = 1 (59) var.
KJn 1870 (J. Tiedemann)
E EM 71 (533); E EM2 63 (698); E MM 10 ja 43 (112); E MM2 10 ja 46 (114); Ainelo III 50; RpS nr. 6 (1939) 190; ÜÕÕ 55 (4); Kuut VI (1960) 117 (14); Remmel-Ordlik 43 (4); Remmel VI 26 (4); Kriisa-Villand 51 (5); Metstak 17 ja 34 (158); Muhel VN 28 ja tagakaas; Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (10); Hennoste 38 (9); Metstak2 44; E MM3 7 ja 38 (114)
746.KO LÄTT, SISS KÕIGILÕ KÕNÕLÕS, KO OM PAIGAH, SISS LAUSU-UI' KELLEGI SÕNNA? Hobõsõ tralli hobõsõl kaalah - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
747.KU OM KIGE KÜLMEP, MIA KIGE KUUMEP, OM KUUMEP, MIA KIGE KÜLMEP, SUVEL OLEN VÄHE SOOVITEV, TALVEL KIGE TARVILISEP? Ahi - 2+18+4+2 = 26 (66) var.
A1*.1) Kui on kõige külmem, mina kõige kuumem, kui on kõige kuumem, mina kõige külmem, suvel olen sugu soovitav, talvel kõige tarvilisem? Ahi
J. Hurt (EPost. Lisal. nr. 12 ja 13 (1871) 72 ja 78 (19)): omaloominguline tekst
2) Ku om kige külmep, mia kige kuumep, ku om kige kuumep, mia kige külmep, suvel olen väha soovitev, talvel kige tarvilisep? Ahi
Krk 1936 (M. Sarv)
Saa, Krk, Trv, Vas - 4 var.
Körber USKÕr I 7 (2); ° EPost. Lisal. nr. 12 ja 13 (1871) 72 ja 78 (19); Mötleja 15/6 ja 52/3 (59); Kruus 39 (11); ER Kal. (1883) 87 (6)
A2a.Kui suvõl kõgõ kuumõmb, sis mina kõgõ külmem, kui talvõl kõgõ külmep, sis mina kõgõ kuumõb, suvõl soovitav, talvel tarvilik? Ahi
Ote 1890 (J. A. Palm)
A2b.Kui om kiige kuumemb, mina kiige külmemb, kui om kiige külmemb, mina kiige kuumemb, suvel kõige soovilikumb, talve kõige tarvilikumb? Ahi
Plv 1890 (J. Tobre)
A2c.Mida tema soem, seda mina külmem, mida tema külmem, seda mina soem, suvel sugu soovitav, talvel kõige tarvilisem? Ahi
Kuu 1891 (T. Uustalu)
A3.Kui om kõige kuumemb, sis mina kõige külmemb, kui om kõige külmemb, sis mina kõige kuumemb, talve kõige tarvilisemb, suvel sugu soovitav? Ahi
Kam 1889 (A. S.)
A4.Suvel vähä soovitav, talvel õige tarvilik, kui ilm kõige külmemb, sis mina kõige kuumemb, kui ilm kõige kuumemb, siis mina kõige külmemb? Ahi
Ote 1889 (J. Kivisaar)
A5.Suvel on suvitavam, talvel on tarvitavam, kui mina kõige kuumem, siis sina kõige külmem, kui mina kõige külmem, siis s[ina] k[õige] kuumem? Ahi
Äks 1894 (P. Sepp)
B1*.Mida külmem väljas, seda soem mina, mida soem väljas, seda külmem mina? Ahi
SJn 1893 (J. Mein)
Tln, SJn - 2 var.
B2.Kui om kõige kuumemb, mina kõige külmemb, kui om kõige külmemb, mina kõige kuumemb? Ahi
Krl 1973 (E. ja H. Tampere)
B3.Kui mina kõige külmem, siis tõised kõige kuumemad, kui mina kõige kuumem, siis tõised kõige külmemad? Allik
Hls 1889 (J. Meomuttel)
B4.Teistel soe, temal külm, teistel külm, temal soe? [Lahendus puudub]
Vig 1869 (M. J. Eisen)
E EM 151 (1435); E EM2 131 (1877); E MM 16 ja 45 (243); E MM2 16 ja 48 (246); Ainelo II-III 119/20; E MM3 13 ja 39 (246)
B5.Kus on kõige soojem, kui väljas on kõige külmem ja vastupidi? Keldris
Trt 1976 (M. Mikelsaar)
C.Kui om kõige kuumemb, mina kõige külmemb, suvel sugu suvitav, talvel kõige tarviligumb? Ahju
Tt 1889? (anon)
D1.Kui on kõige kuumem, mina kõige külmem? Ahi
Lai 1932 (M. Joonas)
Metstak2 23 ja 25
D2.Kui mina kõgõ külmemb, sõs timä kõgõ lämmämb? Ahi
Plv 1888 (J. Tamm)
E1a*.Suvõl sugu soovitas, talvõl kõkõ tarvilikumb? Ahi
Plv 1890 (J. Tamm)
Lüg, HJn, Kan, Plv - 4 var.
E1b.Suvel mind sugu pruugitasse, talvel tihti tarvitasse? Ahi
Plt 1892 (J. Lehmann, G. Põhjakas)
E1c.Suvel mu vähä sunnites, talve kige tarvilisemb? Ahi
Pst 1893 (J. Reevits)
E2.Talvel kõige tarvilisem, suvel ei sugugi soovita? Ahi
Trm 1889 (H. Mann)
748.KU SÜÜ, SIS NAARD, KU SITUS, SIS IKK? Ku last sünnütäs, sis ikk, ku last tege, sis naard - 0+0+1+0 = 1 (2) var.
Se 1935 (A. Põhi)
Vrd.vs: EV 1076
749.KU VÄLLÄ LÄTT, SIS TÕMMATAS KOKKO, A KU KODO TULÕ, SIS LASTASÕ LAK'KA? Hobõsõ taosõ' - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1938 (A. Tubli)
750.KUI ELÄB, SIIS SÖÖB HEINÄ, KUI SURNUD, SIIS SÖÖB LEIBÄ? Lammas - 0+6+3+0 = 9 (14) var.
a1.Kui elab, sööb heina, kui sureb, sööb leiba? Lammas, nahad, kasukas
Koe 1890/3 (H. Schultz)
a2*.Kui eläb, siis sööb heinä, kui surnud, siis sööb leibä? Lammas
KJn 1890 (A. Pihlak)
3Amb v. JMd, KJn - 4 var.
a3.Kui elus, siis sööb heinu, kui surnud, siis sööb leiba? Kasukas
Juu 1888 (J. Eenok, H. ja J. Oras)
a4.Kui ma elä, sis süü ma haina, kui ma ära koolu, sis süü ma leibä? Kask
Rõn 1889 (C. Berg)
b.Elusast peast sööb heina ja surnust peast leiba? Lammas, lambanahast kasuk inimese seljas
Pal 1889 (H. Maasen)
c.Elult süüb haina, koolult leibä? Lambanahk
Nõo 1888 (J. Tüklov)
751.KUI ISTUB, SIIS IRVITAB, KUI KÜKITAB, SIIS MÖKITAB, KUI KÄIB, SIIS MÄLETSEB? Naister[ahva] asi - 1+10+9+4 = 24 (29) var.
Aa.Kui istub, siis irvitab, kui kükitab, siis mökitab, kui käib, siis mäletseb? Naister[ahva] asi
Tür 1926 (A. Palm)
Tür, Vig - 2 var.
Ab.Kui istub, siis irvitab, kui käib, siis mäletab, kui kükitab, siis mökitab? Jänes
Jõe 1888 (H. Redlich)
Ac1.Kui kükitab, siis mökitab, kui istub, siis irvitab, kui käib, siis mäletseb? Puts
Kos 1892 (T. Wiedemann)
Kos, KJn - 2 var.
Ac2.Kui kükitad, siis mökitab, kui istud, siis irvitab, kui kõnnid, siis mäletseb? Naiste teatud koht
KJn 1971 (E. Liiv)
B.Istub - magab, kõnnib - maigutab, kumardab - naeratab? [Lahendus puudub]
Tt 1866 (J. Weitzenberg)
C.Ku kurdab, siis konuteb, ku kõnnib, siis mäleteb, kui istub, siis irviteb? Mätäs (naisterahva suguosa)
Krk 1931 (L. Lepp)
D.Kui istub, siis irvitab, kui seisab, siis sirutab, kui kükitab, siis mökitab? [Lahendus puudub]
Rõn 1924 (A. Mikk)
E.Kui istub, siis irvitab, kui kükitab, siis mökitab? Naiste riist, v...
Pil 1888 (S. Käär)
F.Kui istud, siis on irviline, kui seisad, siis on sarviline? [Lahendus puudub]
Trt 1956 (A. Piir)
G1.Istus, sis irvile, lätt, sis mälehtäs? Vulva
Se 1977 (P. Hagu)
G2a.Istus irvilõ, astus ammulõ? Jalavarba
Se 1930 (A. Nurmetu)
G2b.Must ku Muri, karvane ku karu, ku istud, sõss irvitap, ku astud, sõss ammutap? Puts
Trv 1896 (J. Tõllasson)
H1.Ku kükitep, sis irvitep, ku kõnnip, sis mäletep? Naise asi
Krk 1936 (M. Sarv)
H2.Kui käüb, siis maegutab, kui kükütab, siis muigab? Naise suguelund
Khn 1974 (T. Saar)
I1a.Kui istub, siis irvitab, kui kükitab, siis naerab, läheb lakka, väänab mokka? Vitt
Ksi 1926 (P. Berg)
I1b.Kui istub, siis irvitab, kui kükitab, siis mökitab, läheb lakka ja väänab mokka? Kana
MMg 1889 (H. Rätsepp)
I2.Istub, siis irvitab, kükib, siis mükitab, astub, siis haigutab, läheb lakka, siis viipab? Naise suguelund
Iis 1938 (A. Hallik)
I3.Kui istub, siis itsitab, kui astub, siis haigutab, kui lähed lakka, siis viipsib? Puts
Vai 1889 (H. Masing)
J1.Kui istub, siis irvitab, kui astub, siis arvitab, kui üle aja läheb, siis haigutab? Naisterahva suguorgaan
Jaa 1937 (A. Toomessalu)
J2.Kui käib, siis mäeletseb, kui üle aja astub, siis haigutab? [Lahendus puudub]
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Ka.Oh sa ime, esi pime, habe suun ja hambid ei ole, kui istub, siis irvitab, kui kõnnib, siis mäletab, kui kükitab, siis mökitab? [Lahendus puudub]
Ran dat-ta (H. Raag)
Kontam.: = 1491Fa
Kb.Oh sa ime, ise pime, habe suus ja hammaid pole, kui kökitab, siis mökitab, kui käib, siis mäletseb? Kits
Plt 1891 (J. Reinthal)
Kontam.: = 1491Fb
Vrd.kk: Must ku Muri (Plt); Karvane kui karu (Lüg)
752.KUI JOOKSEB, SIIS PILLUTAB, KUI SEISAB, SIIS PANE TOED VASTA? Veski - 0+1+0+0 = 1 (20) var.
MMg 1888 (G. Tenter)
E EM 71 (534); E EM2 63 (699); E MM 10 ja 43 (113); E MM2 10 ja 46 (115); Nurmik II 44 (3); E MM3 7 ja 38 (115)
753.KUI KUMMULI, SIIS TÜHI, KUI SELILI, SIIS TÄIS? King - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Tt 1888 (A. J.)
Vrd.808
754.KUI KÜLGE PUUDUTAD, SIIS KUMMARDAB, KUI MÖÖDA LÄHED, SIIS EI LIIGUTAGI? Kaevuvinn - 0+1+0+0 = 1 (12) var.
VMr 1888 (J. Koit)
E EM 71 (538); E EM2 64 (704); E MM 10 ja 43 (116); E MM2 10 ja 47 (118); Ainelo III 130; Pioneer nr. 6 (1958) 32 (19); E MM3 8 ja 38 (118)
755.KUI MA KÄIN, SIIS MA SEISAN, JA KUI MA SEISAN, SIIS MA KÄIN? Kääri-ihutaja käru - 0 (19) var.
O. R. Holtz (Holtz 212 (3)): omaloominguline tekst
° Holtz 212 (3); Lönnrot2 182 (52); E EM 71 (539); E EM2 64 (706)
756.KUI MA TÜHI OLE, SIIS TÕSE, KUI TÄIS, SIS VAJU? Häll - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
Vrd.776B8a2*
757.KUI MA ÜLES SAISTASI, SISS TAIVAHE KÜÜNÜSSI? Tee - 0+2+1+1 = 4 (4) var.
A.Oleksin ma püsti, ma ulataks taeva, oleks mul käed, ma võtaks kõik vargadki kinni, oleks mul suu, ma räägiksin kõik üles? Tee
Kad 1897 (A. K. Kivi)
B.Kui ma üles saistasi, siss taivahe küünüssi? Tee
Se 1924 (H. Jänes)
C.Kui lamab, on madalam maarohust, kui üles tõuseb, puudutab taevast? Tee
Muh 1976 (R. Rull)
D.Kui nõses ülös, sis pikem muud puud; kui lammes maha, sis madalab maahaina? Luuk (= look)
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 128 (79)
Vrd. 1610
758.KUI MÜTSAUS, NII SUITSANÕ? Püssu lastas - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Urv 1890 (A. Koort)
759.KUI NAD TULEVAD, SIIS NAD EI TULE, KUI NAD EI TULE, SIIS NAD TULEVAD? Seeme ja linnud - 0+14+4+2 = 20 (21) var.
a1.Kui nad tulevad, siis nad ei tule, kui nad ei tule, siis nad tulevad? Seeme ja linnud
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
Rap, Noa v. Hii, Tor, Hel, Trv, Pil, TMr, Puh, Rõn - 9 var.
a2*.Kui nad tulevad, siis ei tule, ja kui nad ei tule, siis nad tulevad? Tuikesed linnast ja herned moa seest
Pal 1891/2 (H. Maasen)
Pal, Urv, Vas - 3 var.
b1.Kui tuleva, sis ei tule, kui ei tule, sis tuleva? Tsirgu ja herne
Kan 1888 (J. Väggi)
Vän, Pär, Kan, Rõu - 4 var.
b2.Kui tulevad, siis ei tule, aga kui ei tule, siis tuleb? Kui linnud tulevad vilja sööma, siis ei saa vilja, aga kui ei tule, siis tuleb vilja
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
c1.Kui ta tuleb, siis ta ei tule, kui ta ei tule, siis ta tuleb? Värblane ja hernes
MMg 1910 (O. Lalli, O. Lõvi)
c2.Kui ta tuleb, siis ei tule, kui ei tule, siis tuleb? Kui tuvid herneid ära ei söö, siis hakkavad kasvama
Hls 1935 (R. Viidalepp)
d.Kui tuleb, siis ei tule, kui ei tule, siis tuleb palju? Rukkiuss, kui uss ep tule mette, siis tuleb palju vilja
Muh 1937 (R. Viidalepp)
Vrd.mst-jutt: AT 921
760.KUI OLEN MA NOOR, SIIS OLEN MINA SUUR, KUI SAAN KESKEALISEKS, SIIS OLEN MA LÜHIKE, SAAN MINA VANAKS, SIIS EI VÕI KEEGI MIND ÄRA MÕÕTA? Inimese vari, hommiku pikk, lõune aeal lühike, õhtu väga pikk - 0+5+1+0 = 6 (38) var.
A*.Kui olen ma noor, siis olen ma suur, keskea sees seisan pisuke su ees, kui kutsub mind rahu hingusele, siis olen ma suur, kes mõõdab siis mind? Vari
Trv 1896 (J. Tõllasson)
3Trv - 3 var.
B.Kui olen ma noor, siis olen mina suur, kui saan keskealiseks, siis olen ma lühike, saan mina vanaks, siis ei või keegi mind ära mõõta? Inimese vari, hommiku pikk, lõune aeal lühike, õhtu väga pikk
Trv 1888 (H. Utso)
E EM 112 (1001); E EM2 99 (1331); E MM 13 ja 44 (171); E MM2 13 ja 47 (173); Ainelo III 64; Huvit. II3 227 ja 248 (4); E MM3 10 ja 38 (173)
C.Sündiden olen suur mees, keskea sees pisem kui poisike, kui vanasse saa ja surm ehen, sõs kasvan veel? Päeva vari
Trv 1894 (J. Liller)
D.Noores eas suur, keskeas väike, vanas eas pikk nagu tee? Vari
Trt? dat-ta (M. J. Eisen)
761.KUI ON SOE, SIIS ON PEHME, KUI ON KÜLM, SIIS ON KANGE? Küinal - 0+2+0+1 = 3 (5) var.
Aa.Kui on soe, siis on pehme, kui on külm, siis on kange? Küinal
VMr 1888 (J. Koit)
E EM 72 (541); E EM2 64 (709)
Ab.Külmas lähab kõvaks, sojas pehmeks? Saapapigi
Saa 1893 (J. A. Kangur)
B.Külmaga valge ja pehme, kõva ja kange, soojaga vedel kui vesi? Lumi
Ran 1978/9 (V. Soo)
762.KUI PIME, SIS VALGE, KUI VALGE, SIS PIME? Tuli - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Kan 1888 (J. Väggi)
763.KUI PISTAD, SIIS PIRISEB, KUI TÕMBAD, SIIS TORISEB, AUK TEEB TAGA LIKS-LAKS? Leivasõtkumine - 0+12+4+4 = 20 (21) var.
Aa1.Kui pistab, siis pirtsub, kui tõmmab, siis tortsub? Leivasõtkumine
Kad 1888 (J. Linkstein)
Hlj, Kad - 2 var.
Aa2.Kui pistad, siis pirtsub, kui tõmmad, siis tortsub? Leivasõtkumine
Hlj 1947 (E. Tarvel)
Ab.Kui pistad, siis piriseb, kui tõmmad, siis toriseb? Leivategemine
Ris 1888 (J. Truusmann)
Ac.Kui pistab, siis pirtsatab, tõmbad välja, siis turtsatab? Leivasõtkumine
Kad 1888 (J. Aab)
Ad.Kui pistad, siis tirtsub, kui tõmbad, siis tortsub? Leivasõtkumine
Hlj 1932 (P. Olliin, E. Pruhl, J. Vendemann)
Ae.Kui pistad, siis peeretab, kui tõmbad, siis tortsub? Leivasõtkumine
Jõh 1892 (T. Wiedemann)
Af.Kui sisse pistab, siis liksub, kui välja tõmmab, siis laksub? Levasõtkumine
Jäm 1897 (A. Kuldsaar)
Ag.Kui pistad, siis piriseb, kui tõstad, siis toriseb? Leivasõtkumine
Jõh 1964 (V. Rünne)
Ah.Kui torka, siis poriseb, kui tõmma, siis piriseb? Leivasõtkumine
Jõh 1889 (A. Tõnurist)
B.Kui pistad, siis tirsatab, kui tõmbad, siis torsatab, kui tõmbad välja, siis läheb kinni koguni? Leivasõtkumine
JJn 1897 (J. A. Rehberg)
C.Kui pistad, siis piriseb, kui tõmbad, siis toriseb, auk teeb taga liks-laks? Leivasõtkumine
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
D1a.Lükka sisse, tõmba välja, auk teeb taga liksa-laksa? Leivasõtkumine
Jür 1889 (K. Angelus)
Kontam.: = 1664O1a
D1b.Pista sisse, tõmma välla, auk tiib vasta niks ja naks? Levakastmene
Hää 1933 (M. Martinson)
Kontam.: = 1664O1b
D2a.Pista sisse, tõmma välja, auk läheb kinni lipsa-lapsa, nikuta perset, töö läheb korda? Leivasõtkumine
JJn 1966 (O. Lalli)
Kontam.: = 1664O2a
D2b.Pista sisse, tõmba välja, auk jäeb taha liksa-laksa, keera selga, töö läheb korda? Leivasõtkumine
Rak 1888 (C. M. Redlich)
Kontam.: = 1664O2b
Ea.Puust puts, kui pistad, siis piriseb, kui torkad, siis toriseb? Leevasõkkumene
Ksi 1888 (T. Riomar)
Kontam.: = 1780Fa
Eb.Puune puts ja lihane türa, kui vaotad, siis viriseb, kui tõstad, siis toriseb? Leivasõtkum[ine]
Noa v. Hii 1889 (J. Lievoh)
Kontam.: = 1780Fb
Fa.Isända itsiauk, emända atsiauk, ku pistad, sis piriseb, ku tõmmad, sis toriseb? Eks leiväasti õle juo mehe tehto, naine sõtkub ja taigin piriseb ja toriseb
Lüg 1964 (A. Källo)
Kontam.: = 376Da
Fb.Isand hiirauk, emand karnatsakas, kui tsuskab, siis susiseb, kui pistab, siis peeretab? Leivakastmine
Kam 1922 (A. Ammon)
Kontam.: = 376Db
Vrd.768Ba
764.KUI PITSITA, SIIS PEATA, KUI HÕÕRUD, SIIS ÕHTU, KUI SALVAD, SIIS EI SAAGI MINNA? Kirp - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Saa 1928 (E. J. Kase)
765.KUI POLE, SIIS IHKAN, KUI ON, SIIS VIHKAN? Äiataat - 0+4+0+0 = 4 (6) var.
a1.Kui pole, siis ihkan, kui on, siis vihkan? Äiataat
Hls 1894 (J. Riiet)
a2.Kui pole, siis ihkaks, kui on, siis vahest vihkaks? Äiataat
Hlj 1889 (L. Lepp-Viikmann)
b1.Kui ei ole, siis ihaldakse, kui on, siis vihatakse? Äi
Tür 1894 (J. Johannson)
b2.Kui ei ole, ihaldakse, kui on, siis vihatakse? Äiataat
Tür 1888 (M. Tults)
766.KUI SA MIND NÄED, SIIS EI NÄE SA KEDAGI, AGA KUI SA MIND EI NÄE, SIIS NÄED IGATÜHTE? Pimedus - 0+11+1+5 = 17 (76) var.
A1a1*.Kui sa mind näed, siis ei näe sa kedagi, aga kui sa mind ei näe, siis näed igatühte? Pimedus
Tt dat-ta (anon)
Lai, Tt - 2 var.
E EM 71 (536); Kmpm. KLr 51; Schneider Elusal. Kal. (1906) 9 ja 32 (15); Kmpm. KLr I4 58 (94b); Freymann 239; E EM2 64 (701); E MM 10 ja 43 (115); E MM2 10 ja 46 (117); Ainelo III 50; Kmpm. EL II10 243; Metstak2 64 ja 66; E MM3 8 ja 38 (117)
A1a2*.Kui näed sa mind, siis ei näe sa mitte midagi, kui ei näe sa mind, sis näed egatütte? Päe
Krk 1936 (M. Sarv)
Krk, Plv - 2 var.
A1a3.Kui mind näeb, ei näe kedagi, kui mind ei näe, näeb kõiki? Päike
Tor 1966 (E. Maasik)
E EM2 64 (705)
A1b*.Kui sa minu näed, sis sa ei näe, kui sa minu ei näe, sis sa näed? Pimedus
Pst 1893 (J. Reevits)
Pst, Trm, Urv v. Krl - 3 var.
A1c.Kui sa mind näed, siis sa ei näe mitte kedagi, aga kui sa kedagi ei näe, siis näed igaühte? Kui päike paistab ja sa päikese otsa vaatad, siis sa kedagi ei näe, aga kui päike on luojas, siis näed igaühte
VJg 1984 (M. Kõiva)
A2*.1) Kui sa näed, siis sa mind mitte ei näe, kui sa aga ei näe, siis näed sa mind küll? Pimedus
C. M. Redlich (Redlich 106 ja 107 (33)): omaloominguline tekst
2) Kui sa näed, sis sa mo ei näe, kui sa ei näe, sis sa mo näed? Pimedus
TMr 1888 (P. Birkenthal)
3) Kui sa mind näed, siis sa mind ei näe, kui sa mind ei näe, siis sa näed? Pimedus
VMr 1888 (J. Koit)
VMr, Vän, Saa, Trv, TMr - 5 var.
EPost. Kal. (1879) 133; ° Redlich 106 ja 107 (33)
Ba.Kui kaet, sis ei näe, kui ei kae, sis näet? Pimme, pimedus
San 1893 (J. Tammemägi)
Bb.Kui ei näe, sis om, kui näed, sis ei ole? Pimedus
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
C.Kui mind ei ole, siis näed ennast, kui aga ennast näed, siis sa ei näe mind? Pimedus
Vln 1981 (J. Viikberg)
767.KUI SIASÕDA SÕIDAB, SIIS LASEB TÜVESSE, KUI RAUDSÕDA, SIIS LÄÄB LATVA? Täi - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Pst 1888 (J. Jaakson)
E EM 71 (540); E EM2 64 (708)
Vrd.vs: EV 12348
768.KUI SISSE LÄHEB, SIIS VÄRISEB, KUI VÄLJA TULEB, SIIS TILGUB? Kaevuvinn - 0+10+4+4 = 18 (28) var.
Aa1.Kui sisse läheb, siis väriseb, kui välja tuleb, siis tilgub? Kaevuvinn
Ksi 1923 (H. Korp)
Sim, Ksi - 2 var.
RpS nr. 6 (1939) 189
Aa2*.Läheb sisse ja väriseb, tuleb välja ja tilgutab? Kaevukook
Lai 1888 (M. Kolluk)
2Lai - 2 var.
Aa3*.Läheb sisse värisetes, tuleb välja tilkudes? Kaevupang
Äks 1894 (J. J. Millert)
Kod, Äks - 2 var.
Ab1.Kui sisse ajad, siis väriseb, kui välja võtad ja vastu kintsu lööd, siis tilgub? Nööriga kaev
Trt 1956 (A. Piir)
Ab2.Kui sisse lähäb, siis väriseb, kui vällä tulõb, siis tjõlgub ja vasta kintsu kopotab? Kooguga kaev
Khn 1972 (S. Saar)
Vrd. 1664M3b
Ba.Kui pistab, siis peeretab, kui tõstab, siis tilgutab? Kaevust veevõtmine
Tor 1888 (T. Tilk)
E EM 71 (537); E EM2 64 (703)
Vrd. 763
Bb*.Kui pistab, siis peeretab, kui tõmmab, siis tilgutab? Vee vinnamine kaevust
Lai 1904 (J. Ermann)
Tor, Lai - 2 var.
Bc.Tõmba välja, tilgutes, pista sisse, peeretes? Kaevust veevõtmine
Hlj 1893 (J. A. Rehberg)
Bd.Kui pistad, siis peeratab, kui välja võtad, siis on vesi taga? Taaritõrdu haan
Pär 1911 (A. Karu)
C.Pista sisse, nikutab, tõmma välla, soriseb? Kaev
Juu 1947 (M. Must)
D.Taat koogutap eide mulgu pääl, kui sisse lääp, tiip jõnka-jõnka, kui vällä tulep, om tilk otsan? Kooguga kaeo
Rõn 1964 (S. Kaseoru)
Kontam.: = 2128H
E1.Taivajummal lätt maajumalale kostile, kui sisse lätt, sis raputap, kui vällä tulõ, sis tilgutap? [Lahendus puudub]
Võn 1889 (T. Lätti)
Kontam.: = 233O1
E2a.Pika piibuga ja laia kaabuga, läheb sisse ja väriseb, tuleb välja ja tilgub? Kaevukook ja pang, mis sisse aetes väriseb ja välja tulles tilgub
Pal 1889 (L. Arst)
Kontam.: = 233O2a
E2b.Suur pikk miis, pika piiboga, laia kaaboga, sisse lätt, lõngutas, vällä tule, pilgutas? Kaavost kistas vett
Räp 1889 (K. Tamberg)
Kontam.: = 233O2b
Vrd.233B4a4 769
769.KUI SISSE PANED, ON KÕVA, KUI VÄLJA VÕTAD, ON PEHME JA OTSAST TILGUB? Hapukurk - 0+2+34+56 = 92 (99) var.
Aa1*.Kui sisse paned, on kõva, võtad välja, on pehme? Kurkide hapendamine
Vän 1937 (E. Tammsoo)
Vän, Urv, Se - 3 var.
Aa2*.Paned sisse, on kõva, võtad välja, on pehme? Hapukurk
Kad 1992 (R. Lass)
Kad, Pee, Hps, LNg, Vil - 5 var.
Aa3.Sisse pantas, kõva, vällä võetas, pehme? Hapukurk
Räp 1949 (J. Sulengo)
Ab.Sisse läheb kõvana, välja tuleb pehmena? Hapukurk
Pöi 1992 (R. Popova)
B1a1.Paned sisse - kõva, võtad välja - pehme ja tilgub? Hapukurk
Kõp 1992 (K. Roosalk)
Pöi, Kõp - 2 var.
B1a2.Paned sisse, om kõva, võtad välla, om pehme ja tilgus? Tooras ja hapu kurk
Krk 1936 (M. Sarv)
Nrv, Rkv, Vig, Krk, Nõo, Ote - 6 var.
B1a3*.Sisse paned, on kõva, välja võtad, pehme ja tilgub? Hapukurk
Tln 1992 (J. Preegel)
Tln, Rõu - 2 var.
B1a4.Kui sisse paned, on kõva, kui välja võtad, on pehme ja tilgub? Kurgihapendamine
Vru 1993 (K. Pent)
San, Vru - 2 var.
B1b*.Pistad sisse, on kõva, võtad välja, on pehme ja tilgub? Kurk
PJg 1985 (H. Peedimaa)
Mär, PJg - 2 var.
B1c.Pista sisse, on kõva, tõmba välja, on pehme ja tilgub? Hapukurk
Kad 1934 (E. Rink)
Vrd. 1663
B2.Paned sisse, on kõva, võtad välja, on tilkuv ja pehme? Hapukurk
Kõp 1992 (E. Valk)
B3.Kõva pannaksõ sisse, pehme võetaksõ vällä, tjõlgub vett? Kurk
Khn 1934 (T. Saar)
B4a*.Kui sisse paned, on kõva, kui välja võtad, on pehme ja otsast tilgub? Hapukurk
Äks 1993 (M. Hiiemäe)
Iis, Trv, Äks - 3 var.
B4b.Kui sisse paned, om kõva, võtad välja, om pehme, pigistad, siis otsast tilgub? Hapukurk
Kan 1924 (A. V. Kõrv)
B4c1*.Sisse pannakse, on kõva, välja võetakse, on pehme ja otsast tilgub? Kurk
San 1929 (L. Kuusik)
San, Räp - 2 var.
B4c2*.Pane sisse, on kõva, võta välja, on pehme, otsast tilgub? Hapukurk
Pal 1989 (A. Korb)
Pal, Vas - 2 var.
B5a1.Kui sisse paned, on kõva, kui välja võtad, on pehme ja otsast tilgub vett? Hapukurk
Elv 1976 (M. Pille)
B5a2*.Sisse pantas - kõva, vällä võetas - pehme ja otsast tsilgus vett? Kurk pantas hapnõma
Plv 1949 (J. Sulengo)
Urv, Plv - 2 var.
B5a3.Sisse pistan, on kõva, välja võtan, on pehme, otsast tilgub vesi? Kurk
Räp 1963 (M. Kotka, H. Rebane)
B5b.Tsuskad sisse, on kõva, tõmbad välla, on pehme ja otsast tsilguse vett? Hapukurk
As 1996 (A. Korb)
B6.Kui sisse panet, om kõva, kui vällä võtat, om pehme ja ots tsilgus vett? Hapukurk
Kan 1963 (R. Praakli)
B7a1*.Kui sisse paned, siis on kõva, kui välja võtad, on pehme ja ots tilgub? Kurgihapendamine
Hel 1937 (H. Kirt)
Hel, Trt, Ote - 3 var.
B7a2*.Kui sisse pannakse, on kõva, aga kui välja võetakse, siis on pehme ja ots tilgub? Kurk
Trt 1934 (K. Kirss)
3Trt - 3 var.
B7a3*.Pane sisse, on kõva, võta välja, on pehme ja ots tilgub? Kurk
Ran 1939 (L. Kallas)
Trt, Ran, Ote, Vlg - 4 var.
B7b.Pane sisse - ots kõva, võta välja, siis ots on pehme ja tilgub? Hapukurk
Trt 1949 (O. Hildebrand)
B7c.Tsuskad sisse, om kõva, võtad vällä, om pehme ja ots tsilgus? Kurk
Ote 1957 (M. Lill)
B7d.Sisse torkad, on kõva, välja tõmbad, on pehme, ots tilgub? Hapukurk
Pal 1992 (U. Lainesaar)
B7e.Pistad sisse, on kõva, tõmbad välja, on pehme ja ots tilgub? Hapukurk
Vän 1933 (P. Ehrenpreis)
B8a1.Kui paned sisse, on kõva, võtad välja, on pehme ning tilk otsas? Hapukurk
PJg 1985 (K. Jõemetsa)
B8a2*.Paned sisse, on kõva, võtad välja, on pehme ja tilk otsas? Kurk
Lai 1935 (E. Velling)
Kos, Han, Saa, Lai - 4 var.
B8b1.Kui pistad sisse, on kõva, kui võtad välja, on pehme ja tilk otsas? Kurk
PJg 1985 (T. Pärnpuu)
B8b2*.Pistad sisse - kõva, võtad välja - pehme, otsas tilk? Hapukurk
Trm 1991 (M. Hiiemäe)
Amb, Saa, Trm - 3 var.
B8c.Läheb sisse, on kõva, tuleb välja, on pehme ja otsas tilk? Kurk
Trm 1935 (H. Kaasan)
B9.Sisse pistad - kõva, välja võtad - pehme, veetilk otsas? Hapukurk, kurgihapendamine
Hää 1954 (M. Mäesalu)
B10.Läheb sisse, on kõva, tuleb välja - pehme, tilgad taga? Hapukurk
Vil 1992 (K. Jõulu)
C1.Sisse pant, om kõva, vällä võtat, om nõrk ja tsilgus? Soolakurk
Se 1960 (H. Keskküla)
C2.Kui om väläh, siss om kõva, kui panõ sisse, võta vällä, siss om nõrk ja otsast tsilks? Ugurits soolah
Se 1927 (E. Põllula)
D1.Paned sisse, on kõva, võtad välja, on tüma? Kurk pannakse hapnema
VMr 1888 (J. Koit)
D2.Pannakse sisse, on kõva, võetakse välja, on tüma ja ots tilgub? Hapukurk
Rkv 1934 (E. Sakk)
E.Sisse pistad, on kõva, välja võtad, on vedel ja tilgub? Hapukurk
Kuu 1992 (M. Makuhhin)
2Kuu - 2 var.
F.Sisse pant, om kangõ, a vällä võtab, sis om pehmekene ja otske tsilgus? Ugurits
Se 1938 (A. Tubli)
G1*.Paned sisse, on kõva ja kange, võtad vällä, on pehme ja tilgub? Kurgihapandamine
Jõh 1939 (E. Mets)
Jõh, Trt, Nõo, Se - 4 var.
G2*.Paned sisse, on kõva ja kange, võtad välja - pehme ja tilk otsas? Hapukurk
Pil 1993 (A. Korb)
Pil, Nõo - 2 var.
H.Mis on piklik, sisse pannes kõva, välja võttes pehme ja tilk otsas? Hapukurk
Saa 1992 (I. Volkov)
I.Sisse paned, on kuiv ja kõva, välja võtad, siis on pehme ja otsast tilgub? Kurk
Äks 1992 (E. Leek)
J*.Paned sisse, on kuiv ja kõva, võtad välja, on märg, pehme ja tilk otsas? Kurgihapendamine
SJn 1937 (G. Bakhoff)
SJn, Trt - 2 var.
K.Mis on sisse pannes kõva, välja võttes märg ja pehme? Hapukurk
Nrv 1992 (H. Illipe)
L.Võta peio, on külm ja kõva, pane sisse ja võta välja, on märg ja pehme? Kurk
Rõu 1955 (Õ. Orro)
M.Sisse pannakse, on kõva ja roheline, välja võetakse, on pehme ja kollane, pealegi ots tilgub? Kurk
Ote 1957 (T. Landra)
N*.Paned sisse, on kõva, võtad välja, on tilk otsas? Hapukurk
Ta 1983 (M. Kõiva)
Kõp, Ta, Ote - 3 var.
O.Pistad sisse, on kuiv, tõmbad välja, ots tilgub? Sulg
SJn 1927 (V. Metsamärt)
Vrd. 1922
P.Sisse pandaks kõva, välja võetaks pehme, taldreku pääle pandaks ja noaga lõigataks? Kurk
Ote 1930 (A. Aavik)
Vrd. 1897
Vrd.768 1664 1924 2348
770.KUI SÜNNIB, KOHE JOOKSEB? Kana, kui ta muneb, kana muna tegemisega, kui muna tuleb, siis kergitab ennast, muna jooksep poksti vasta teisi - 0+1+0+1 = 2 (2) var.
A.Kui sünnib, kohe jookseb? Kana, kui ta muneb, kana muna tegemisega, kui muna tuleb, siis kergitab ennast, muna jooksep poksti vasta teisi
Lai 1966 (A. Tamm)
B.Täna sünnivad, homme kõnnivad? Mutukad, putukad
Pär 1888 (H. Martinson)
Vrd.502
ul:Kui ma ilma sündisin / ja tuba mööda kõndisin, / siis mind kästi moldi kusta, / et ma saaks seal ennast pesta (Khk)
771.KUI TEED, SIIS TEEN, KUI SEISAD, SIIS SEISAN, KUI VALGE, SIIS NÄITAN, KUI PIME, SIIS JÄTAN SIND MAHA? Vari - 0+0+1+2 = 3 (4) var.
A.Kui sa istud, istun mina, kui sa astud, astun mina? Vari
Han 1972 (I. Aavekukk)
B.Kui teed, siis teen, kui seisad, siis seisan, kui valge, siis näitan, kui pime, siis jätan sind maha? Vari
Tõs 1921 (S. Lind)
C.Päeval koos me sammume, ühes taktis tammume, seisad sa, siis seisan ma, kumbki ära minna ei saa? Vari
Tln dat-ta (L. Toome)
772.KUI TORKAB, SIIS NÄITAB, KUI EI TORKA, SIIS EI NÄITA? Tule põlema panemine - 0+2+0+0 = 2 (4) var.
a.Kui torkab, siis näitab, kui ei torka, siis ei näita? Tule põlema panemine
VMr 1888 (J. Koit)
E EM 72 (542); E EM2 64 (710)
b.Kui torkad, siis näitab, kui ei torka, ei näita? Lamp
VMr 1890 (G. ja K. V. Lurich)
773.KUI TUUL AIDA TAGALT, SIIS ON AIDAUKS LAHTI, KUI TUUL ON AIDA EEST, SIIS ON AIDAUKS KINNI? Kana saba - 1+8+2+0 = 11 (19) var.
Aa1*.Kui tuul aida tagalt, siis on aidauks lahti, kui tuul on aida eest, siis on aidauks kinni? Kana saba
VMr 1888 (J. Koit)
VMr, Amb - 2 var.
E EM 72 (544); E EM2 64 (712)
Aa2.Kui tuul aida eest, lükkab aidaukse kinni, kui tuul aida takka, siis lükkab aidaukse lahti? Kana saba
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
Ab*.Kui tuul aidaukse eest, siis on aidauks lahti, kui tuul aida tagalt, siis on aidauks kinni? Kana saba
SJn 1893 (J. Mein)
SJn, Trm - 2 var.
B.Pisike aidake mäel, tuul teeb lukust lahti, tuul paneb lukku? Kana saba
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 123 (1127); E EM2 108 (1486)
Vrd. 1636
Ca*.Veike värav, tuul päästab, tuul paneb? Kana händ
Pst 1889 (H. Henno)
2Pst - 2 var.
E EM 177 (1725); E EM2 153 (2237)
Cb1.Veike värav, tuul aeab kinni ja lahti? Kana saba
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Cb2.Tilluke väravake, tuul ajab lahti ja paneb kinni? Kana saba
Pst 1890 (J. Leppik)
D.Vastatuuli läts perseh kinni, perituult vallalõ? Kana
Se 1935 (M. Reinola)
774.KUI VALGE, SIIS AHER, KUI MUST, SIIS TIINE? Pilved - 0 (5) var.
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 72 (545); E EM2 64 (713)
Vrd.2607
775.KUI VIHASTAB, SIIS VENIB, KUI KURVASTAB, SIIS LÄHEB KOKKU, KUI SÜDA TÄIS, SIIS SININE? Ihuhaan - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.Kui vihastab, siis venib, kui kurvastab, siis läheb kokku, kui süda täis, siis sinine? Ihuhaan
VJg 1889 (J. Ustallo)
B.Kui vihastab, siis venib, kui kurvastab, siis kaub? Kalkoni lott
HJn 1889 (H. Tiidermann)
776.KUI VÕTAD, SIIS KASVAB, KUI PANED, SIIS KAHANEB? Auk - 12+182+54+28 = 276 (489) var.
A1a.Meda rohkemb minust võetas, seda suurembas? Liivaauk
Nõo 1888 (J. Tüklov)
A1b*.Kui võtad juurest ära, aina suuremaks läheb? Auk maa sees
Sim 1969 (A. Traks)
Sim, Trt - 2 var.
A1c.Mis lätt suurembas, kui säält mant ära võetas? Mulk
Ote 1938 (A. Kroon)
Lugemist Lastele nr. 3 (1940) 24 (3); Pioneer nr. 1 ja 2 (1950) lk-ta
A1d.Mis asi kasvab, kui juurest võetasse? Auk
Äks 1889 (A. Mauer)
A2a1*.Mida rohkem võtad, seda suuremast läheb? Augu kaevamine
Tõs 1948 (T. Soonets)
Tln, 2Tõs, Vl, Pst, Ran, Tt - 7 var.
• Nörmann 34 ja 54 (32)
A2a2*.Mida rohkem temast võtad, seda suuremaks ta saab? Augu kaevamine
Tln 1895 (J. Salme)
Tln, Vil, Pal, Tt - 4 var.
• Mönnus Kal. (1861) lk-ta (11); Lasteleht nr. 9 ja 10 (1902) 144 ja 160 (5); Kuhlbars 19 ja 26 (122); NKal. (1992) 182 ja 191 (15)
A2b*.Mida rohkem võetakse, seda suuremaks läheb? Augu kaevamine
Rõn 1967 (A. Mankin)
2Pst, Trt, Rõn - 4 var.
E EM 96 (815); E EM2 82 (1030); Nurmik I 98
A3*.Änam sa paned ja vähämaks ta lähäb? Aida tegema
Emm 1939 (E. Ennist)
Emm, Plt - 2 var.
A4a*.Änam sa ää võtad, suuremaks lähäb, änam sa juure paned, vähämaks lähäb? Aeaauk
Emm 1938 (E. Ennist)
Koe, Emm, Tõs, Vän, Vil - 5 var.
A4b*.Mida rohkem sa juure paned, seda vähemaks jääb, ja mida rohkem sa ära võtad, seda suuremaks lääb? Kiviaja mulk
Muh 1968 (A. Esko, I. Linna, M. Luuk, A. Rõõm)
Muh, Vil - 2 var.
B1a1*.1) Kui võtad, siis läheb suuremaks, kui paned, siis läheb vähemaks? Auk maa sees
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
2) Mant võtat, lätt suurõmbas, manu panõt, lätt vähämbäs? Haud
Räp 1892 (M. Jennes)
Iis, Kuu, Krj, Tõs, Vän, Hel, Võn, San, Kan, 2Rõu, Räp, Tt - 13 var.
Wied. 271; ER Kal. (1884) 93 ja 97 (8); Kal. (1973) 128 (9)
B1a2*.Ku mano pant, sis vähänes, ku mant võtat, suurenes? Haud
Rõu 1897 (G. Raup)
Sim, Ann, Jür, 2Trt, Ote, San, Rõu, Plv - 9 var.
B1b1.Pane pääle, sõs veidemb, võta är, sõs rõhkõmb? Ketramine
Rõu 1894 (A. Assor)
B1b2*.Kui võtta, siis läheb suuremaks, kui panna, siis läheb väiksemaks? Aiaauk
HJn 1912 (G. Sillam)
Jõh, HJn - 2 var.
B1c1*.Kui võetakse, siis lähäb suuremaks, kui pannakse, siis lähäb vähämaks? Kibiaea auk
LNg 1891 (G. Ollik)
Ris, LNg, Ran, San - 4 var.
B1c2*.Jääb vähemaks, kui juure pannakse, saab suuremaks, kui ära võetakse? Aiaauk
Trv 1889 (J. Käger)
Krk, Trv, Vil - 3 var.
B1d.Võttes läheb suuremaks, aga pannes läheb väikemaks? Ajaauk
VJg 1921 (M. Jürna)
B1e*.Mant võta, lätt suurõmbas, panõ manu, jääs vähämbäs? Haud
Har 1890 (J. Pähn)
2Noa, Khn, Har, Se - 5 var.
B1f*.Kes jääb vähemaks, kui juure pannakse, ja saab suuremaks, kui ära võetakse? Aiaauk
Trv 1889 (J. Käger)
2Tln, Trv, Vln - 4 var.
Lasteleht [nr. 8] (1907) 128; Lasteleht nr. 8 ja 9 (1910) 128 ja 144 (3); Nugis 281 ja 310 (6)
B2*.1) Võta' maaha, saa suurõb, panõ' pääle, saa vähäb? Aiamulk
Se 1928 (T. Linna)
2) Ku panõdõ manu, sis saa väämb, ku võtade vällä, sis jääs suurõb? Aiavarba' ja mulk
Lei 1911 (H. Ojansuu)
4Se, Lei - 5 var.
B3*.Kui pääle panet, jää tillemas, kui võtat, lää suurembas? Haud
Rõn 1935 (R. Viidalepp)
Jõe, Tõs, Rõn - 3 var.
B4*.Kui võtat, lätt suuremas, kui manu panet, lätt vähamas? Havva kajumine
Tt 1889? (anon)
Kuu, Tt - 2 var.
B5*.Kui juure paned, siis kahaneb, kui võtad, siis suureneb? Auk
Khk 1946 (H. Tarkin)
Mih, Khk, Kan - 3 var.
B6*.Võta ära, läheb suureks, pane juure, kaob ära? Auk ja kinnipaigatud auk
Hää 1940 (M. Mäesalu)
2Hää - 2 var.
B7a1.Kui võtad, siis tõuseb, kui paned, siis väheneb? Lapse häll
Trv 1893 (J. Kuusk)
Trv, Tt - 2 var.
E EM 72 (547); E EM2 64 (716); E MM 10 ja 44 (119); E MM2 10 ja 47 (121); E MM3 8 ja 38 (121)
B7a2*.Kui paned, siis väheneb, kui võtad, siis tõuseb? Kätki
Vän 1889 (J. Tammann)
Tõs, Vän, Saa - 3 var.
B7b.Kust võetakse, säält tõuseb, kus pannakse, säält väheneb? Häll
Vil 1937 (A. Mikk)
B7c*.Mis asi see üksi on, mis kui paned, siis väheneb, kui võtad, siis tõuseb? Aeaauk
Vig 1889 (A. K. Saalist)
Vig, Prn - 2 var.
B8a1.Kui võtad, siis tõuseb, kui paned, siis vajub? Lapse kiigu
Pär 1888 (M. Lipmann)
Kos, 2Vig, Var, PJg, Tor, Pär, 2Saa, Saa v. Hls, Hls, 2Trv, Pst, Vil, Kõp, SJn, Rõn, Ote, Tt - 20 var.
Vrd. 1788
B8a2*.1) Ku paned, sõs vajob, ku võtad, sõs tõusub? Häll
Trv 1890 (A. Rull)
2) Kui pääle paned, sis vajub, kui ärä võtad, sis tõseb? Padi
TMr 1888 (P. Birkenthal)
Jõh, Vig, Tõs, 3Tor, Pär, Pär?, 2Saa, 2Hls, Krk, 2Trv, 3Pst, 2Vil, SJn, SJn v. Pil, Lai, TMr, Nõo, Plv - 26 var.
Lasteleht nr. 5 (1905) 80 (8); Metstak2 29 ja 30
Vrd. 756
B8b.Kui paneb, siis vaub, võtab, siis tõusub? Lapse häll
Trv 1894 (K. Tober)
B8c*.Kui võetakse, siis tõuseb, kui pannakse, siis vaob? Lapse häll
Hls 1893 (M. Kuum)
Vän, Hls, Pst, Vil - 4 var.
B8d+.1) Kui paned, siis vajub, kui tõstad, siis tõuseb? Laps, häll
Hel 1888 (J. Pastarus)
2) Kui litsut, sis vaeos, kui võtat, sis tõses? Latse häll
Võn 1889 (T. Lätti)
PJg, Hls, Hel, Võn - 4 var.
Säde nr. 45 ja 56 (1970) 8 (3)
B9a1.Kui võtad, sis tõoses, kui paned, sis alanes? Latse häll
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Krk, Pil, Pal, Krl - 4 var.
B9a2.Kui paned, siis alaneb, kui võtad, siis tõuseb? Häll
Var 1888 (M. Karotom)
Var, TMr - 2 var.
B9b*.Kui võetakse, siis tõuseb, kui pannakse, siis alaneb? Kätki
Saa? dat-ta (anon)
Saa?, Hls, Pst - 3 var.
B10a1*.Kui võtad, siis tõuseb, kui paned, siis kahaneb? Käkki
Tor 1889 (M. Tohv)
Rap v. Mär, Vig, Vän, Tor, Hel, 2Trv, KJn, Ote - 9 var.
Borm Prn. Er Kal. (1879) 8; Is. Kal. (1879) 66 ja 68 (46); • Liiv LMt 41 (17)
B10a2.Kui paned, sis kahaneb, kui võtad, sis tõuseb? Last hällitadas
Ote 1889 (E. Brücker)
KJn, Ote - 2 var.
Rõuk 35/6 (15)
B10b*.Kui pane, siis kahaneb, kui võta, siis tõuseb? Suled
Pee 1894 (O. J. M.)
Rak, Pee - 2 var.
B10c.Kui võtab, siis tõuseb, kui paneb, siis kaheneb? Lapse kätkid
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
B10d.Kui pannakse, siis kahaneb, kui võetakse, siis tõuseb? Lapse häll
Vig 1896 (H. Laipmann)
B11.Kui võtad, siis kerkib, kui paned, siis vajub? Lapse häll
SJn 1958 (V. Lõugas)
B12a.Paned, siis kahaneb, võttad, siis kasvab? Iga auk
Hlj 1888 (K. Leetberg)
E EM 181 (1770); E EM2 156 (2295); Kmpm. EL III10 14
B12b1*.1) Kui võtad, siis kasvab, kui paned, siis kahaneb? Aeaauk
Mar 1913 (M. Bormeister, C. Kreek, R. Väljaots)
2) Kui võtad, siis kasvab, kui paned, siis kahaneb? Auk
VJg 1889 (J. Ustallo)
Vai, Jõh, Hlj, 2Kad, VJg, 2VMr, JJn, Koe, 3Jür, 2Kos, Juu, Rap v. Mär, Nis, Mih, 2Mar, Krj, Kär, Pöi, Muh, Tõs, PJg, 2Hls, Pst, 3SJn, KJn, Plt, Ksi, Trm, Trt, Har, Tt - 40 var.
Wied. 271; E EM 72 (547); E EM2 64 (716); E MM 10 ja 44 (119); E MM2 10 ja 47 (121); Pioneer nr. 7 (1955) 24 (12); E MM3 8 ja 38 (121)
B12b2*.Kui paned, siis kahaneb, kui võtad, siis kasvab? Ajaauk
Amb 1894 (J. Tannenthal)
Iis, Amb, Rei, Krj, Pha, PJg - 6 var.
B12c.Kui võtan, siis kasvab, kui panen, siis kahaneb? Aiamulk
Pee 1927 (R. Viidebaum)
B12d.Ku võetes, sõs kasvab, ku pannas, sõs kahanep? Aiaauk
Trv 1892 (J. Kill)
Rap, 2Trv - 3 var.
B12e*.Kus võetakse, see kasvab, kus pannakse, see kahaneb? Ajaauk
Rid 1932 (R. Põldmäe)
Rid, Hps, Hls - 3 var.
B12f*.Kui võtta, siis kasvab, kui panna, siis kahaneb? Auk
Kad 1888 (J. Linkstein)
Kad, Rak - 2 var.
B12g.Kust võtab, seal kasvab, kus kallad, seal kahaneb? Veskis, kust jahu võtad, seal kasvab hunik suuremaks, kolusse, kus kallad, seal kahaneb
PJg 1888 (J. Reinson)
B13.Kui võtad, siis kasvab, kui paned, siis kaob? [Lahendus puudub]
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
B14a1*.Kui võtad, siis kasvab, kui paned, siis väheneb? Auk
VMr 1890 (J. Palm)
VMr, Tür v. Juu, Tln, Jür, Vän, Trv, Pil, Urv - 8 var.
Tõn. R Tähtr. (1882) 57 (4); Metstak2 22
B14a2*.Kui paned, siis väheneb, kui võtad, siis kasvab? Ajaauk
Var 1888 (M. Karotom)
Jür, Var - 2 var.
B14b.Kui võetakse, siis kasvab, kui pannakse, siis väheneb? Surnuhaud
SJn 1892 (H. Karell)
B14c.Mis väheneb, kui juure pannakse, ja kasvab, kui ära võetakse? Auk maa sees
PJg 1939 (L. Ojaäär)
Tõn. Prn. Tähtr. (1884) 61 (5)
B15a.Paned - alaneb, võtad - üleneb? Latse häll
Räp 1963 (M. Kotka, H. Rebane)
B15b.Kust võtad, sääl üleneb, kus paned, sääl alaneb? Surnuhaud
Pst 1889 (H. Henno)
B15c1.1) Kui võtad, siis üleneb, kui paned, siis alaneb? Aiaauk
Vil 1892 (H. Pihlap)
2) Kui võtad, siis üleneb, kui paned, siis alaneb? Kaalud
Krj 1938 (K. Lepp)
VMr, Tür, HJn, Kse, Krj, Hls, Vil - 7 var.
Kmpm. KLr I8 8; Kmpm. EL I9 11; Kmpm. EL II10 18
B15c2.Kui paned, siis alaneb, kui võtad, siis üleneb? Kätki
Kse 1889 (F. Põld)
B15d1.Kui võetakse, siis ülendab, kui pannakse, siis alandab (Wenns genommen wird, so erhöhets, wenns gemacht wird so erniedrigets)? Ein Loch im Zaune
Tt 1732 (A. Thor Helle)
• Helle 364 (40); Willmann 167 (38); Lönnrot2 182 (53); Wied. 271; KAH EKAl 161 ja 163 (38)
B15d2.Kui pandas, sis alanes, kui võetas, sis ülenes? Aiamulku tetas
Kan 1896 (J. Ots)
Saa, Pil, Ta, Kan - 4 var.
B15e*.Kus pannakse, sääl alaneb, kust võetakse, sääl üleneb? Aiaauk
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Tor, KJn - 2 var.
B16*.Kui pannakse, siis väheneb, kui võetakse, siis üleneb? Ajaauk
JJn 1889 (J. Piber)
JJn, Tt - 2 var.
B17a.Kui võtad, siis paisub, kui paned, siis väheneb? Villad
Hel 1928 (E. J. Kase)
B17b.Kui sa paned, siis väheneb, kui võtad, paisub? Latse häll
Hls 1935 (R. Viidalepp)
B18.Kui võtad, siis tuleb juurde, kui paned, siis väheneb? Ajaauk
Ris 1888 (J. Truusmann)
B19.Kui võetakse, siis tekib, kui pannakse, siis vähaneb? Aia-auk
Vil 1871 (H. Leoke)
C1a.Võtad sa ära, siis saan ma suuremaks, paned sa pääle, siis lähen ma vähemaks? Haud
J. Hurt (EPost. Lisal. nr. 12 ja 13 (1871) 72 ja 78 (15)): omaloominguline tekst
° EPost. Lisal. nr. 12 ja 13 (1871) 72 ja 78 (15); Mötleja 34 ja 55 (147)
C1b.Võtad sa minust, suuremas saan, paned sa minuse, vähemas jään? Augu kaevmine
KJn 1889 (J. Saks)
C1c.Kui mult võetakse, lähän suuremaks, kui pandakse, saan vähemaks? Kruusa- ehk saviauk
Pst 1891 (J. Leppik)
C2*.Kui sa minust võtad, siis kasvan, kui juure paned, kahanen? Auk
Trm 1889 (H. Mann)
Trv, Trm - 2 var.
Da.Kui tõstad, siis kahaneb, kui muljud, siis tõuseb? Lapse kätki
Kär 1890 (J. Mändmets)
Db.Kui muljud, siis tõuseb, kui tõstad, siis langeb? Lapse kätkit
Kaa 1889 (A. Pea)
Ea.Tehjes kahaneb, lahutades kasvab? Auk aja sees
Amb 1888 (M. Neumann)
Ol. Lisa nr. 14 (1888) 224 (3)
Eb.Tetten kasvab, lahken kaob? Mulk aia sehen
Puh 1889 (J. Loskit)
F.Mes kaop, kui kasvatat, ja kasvap, kui kaotat? Mulk
Tt 1843 (anon)
• Schünm. Mr Kal. (1843) 48; Lönnrot2 181 (37); E EM 55 (352); E EM2 50 (450); E MM 9 ja 43 (84); E MM2 9 ja 46 (86); E MM3 6 ja 37 (86)
777.KUIU KUUS, KULLATSE SOONE? Viiul - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Vrd.1261
778.KUJU OM, EI PALA, TOORES OM, EI LEHI? Osja - 0+4+2+0 = 6 (6) var.
Aa.Kuju om, ei pala, toores om, ei lehi? Osja
Ote 1891 (V. Vaher)
Pst, Ote - 2 var.
Ab.Kuiv külh um, a ei pala, hal'as um, a ei lehine? Tuhk, osi
Se 1888 (H. Prants)
Ac.Hal'as ommõ, lehti õi olõ, kuiv ommõ, õi pala? Os'a väigä halja, a' tuhk ommõ kuiv ja pala-ai
Se 1934 (N. Oinas)
Ba.Talvõ hal'as, suvõl hal'as, a olõ-õi ei lehti ni ossõ? Osi
Lut 1925 (P. Voolaine)
Bb.Suve haljas, talve haljas, ei lehe' lihtne, ei osa' urbu lää? Os'akene
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 131 (171)
779.KUIVAMAA LAEV, ILMA MASTITA, NELJA SAMBAGA? Lapse kätki - 0+3+0+3 = 6 (26) var.
a1.Mis on kuivamaa laev? Lapse kiigu
Jõh 1892 (T. Wiedemann)
a2.Laevuke liigub kuival maal? Lapse kiigu
Rkv 1972 (E. Tuisk)
b.Kuivamaa laev nelja sambaga? Kätki
Vai 1889 (H. Masing)
c.Kuivamaa laev, ilma mastita, nelja sambaga? Lapse kätki
Vai 1893 (A. Feldbach)
E EM2 64 (715); Nurmik II 4 (7)
d.Laev ilma mastita ja purjedeta? Kiige
VNg 1947 (A. Krikmann)
e.Laev liigub ilma mastita, ilma purjuta, viiks-vääks sees? Laps hällis
Hää 1968 (M. Mäesalu)
Vrd.uk (mõistukink pulmas): Mõistusõnaliselt pruudile kinkima pulmas /- - -/ kuivamaa laiva (= lapsehäll) (Lüg)
780.KUKEL [KOLM] JALGA? Tulejalg - 0+1+0+0 = 1 (6) var.
Tln dat-ta (H. Stein)
E EM 105 (920); E EM2 93 (1219)
Vrd.717
781.KUKK KULDAS, SABA RÕNGAS, SEISAB AIDA SEINA PEAL? Püss - 0+23+9+5 = 37 (64) var.
A1.Kukk kuldas, saba rõngas, seisas aidas seina peal, ise laulab: situ rekke? Püss
VMr 1888 (J. Koit)
E EM 73 (551); E EM2 65 (720)
Vrd. lh: Vana kukk laulab: "Tappa taat äää!" Noor kukk: "Sittu rekkeee!" (VNg)
A2a.Kukk aidas seina peal, saba rõngas? Sirp
Iis 1888 (A. Valter)
A2b1.1) Kukk kuldas, saba rõngas, seisab aida seina peal? Püss
MMg 1888 (A. Artis)
2) Kukk kuldas, saba rõngas, seisab aida seina peal? Sadul
Lai 1904 (J. Ermann)
Rak, 2Sim, VMr, Juu, Plt, 2Lai, 2Trm, 3MMg - 13 var.
A2b2.Kukk kuldas, saba rõngas, seisab aidas seina peal? Pulmamõek
Lai 1888 (M. Kolluk)
Plt, Lai - 2 var.
A2c1.Kukk kullas, saba rõngas, istub aida seina pial? Aidavõti
Sim 1947 (H. Joonuks)
Sim, 2Lai - 3 var.
RpS nr. 6 (1939) 191
A2c2.Kukk kuldas, saba rõngas, istub aida seina vahel? Sirp
Pil 1888 (T. Sander)
LNg, Pil - 2 var.
E EM 72 (549); E EM2 65 (718); Nurmik II 13 (9)
A2c3.Kukk kullas, saba rõngas, istub aida seinas? Sirp
Rid 1941 (E. Poom)
Metstak2 59 ja 61
A3a.Kukk kuldas, saba rõngas, seisab aedas varna ots? Püss
KJn 1898 (C. Sööt)
A3b.Kukk kuldas, saba rõngas, istub aidas varna otsas? Püss
Sim 1938 (E. Lippus)
A3c.Kukk kuldas, saba rõngas, ripub aidas varna otsas? Püss
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
A4.Kukk kuldas, saba rõngas, istub aida ukse pial? Võti
Ksi 1888 (T. Riomar)
A5.Kukk kuldas, saba rõngas, seisab aida viilu vahel? Sirp räästasse pistetud
Plt 1950 (V. Kuut)
A6.Kukk kuldas ja saba rõngas, seisab toas seina peal? Püss
Lai 1937 (P. Tammepuu)
A7.Kukk kuldas, saba rõngas? Püss
Vl 1932 (A. Zimmermann)
Ordlik EKTv 18 (1)
B1a.Kukk kuldas, jalad raudas, seisab aida seina pial? Adra
MMg 1889 (H. Rätsepp)
Pal, Trm, MMg - 3 var.
B1b.Kukk kuldas, jalad raudas, istub aida seina peal? Püss
Trm 1937 (M. Särg)
B2.Kukk kuldas, jalad raudas, seisab paigal seina peal? Püss
Trm 1895 (J. Tihane)
C.Kuldris, muldris, kivises keldris, seisab aidas seina peal? Püss
Trm 1930 (A. Ilves)
Kontam.: = 784P
Vrd. 784
D.Must puu, õõnes puu, seisab aida seina peal? Püss
Pal 1930 (M. Jürgenson)
Kontam.: = 1295S
782.KUKK LAULAB AIDA ULU ALL? Veikse kaelakell - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Kos 1891 (J. Härg)
Vrd.2189
783.KUKK LAULAB KUUSE OTSAS, SABA RIPUB MAAS? Kirikukell - 10+66+15+4 = 95 (159) var.
A1a1.Kukk laulab kuuse otsas, saba ripub maas? Kirikukell
Lai 1897 (H. Asper)
Jõh, VMr, 2Tür, Vig, Han, Kse, Hps, Khk, Muh, Vän, Hää, Hls, Trv, 2Pst, Vil, Kõp, Lai, Äks, Tt - 21 var.
• Helle 365 (42); Willmann167 (39); Lönnrot2 182/3 (54); Wied. 271/2; KAH EKAl 161 ja 163 (39); Jürjens 20
A1a2*.Kukk laulab kuuse otsas, saba ripneb maas? Kirikukell
Nõo 1897 (A. Koger)
Hlj, Hel, SJn, Nõo, Ote - 5 var.
A1a3.Kukk laulab kuuse otsas, saba ripub maha? Kirikukell
Han 1889 (A. Reimann)
Nrv, Rkv, Ris, Han, Noa, Käi, Rei, Pst - 8 var.
A1a4.Kukk laulab kuuse otsas, saba ripub mööda maad? Kirigukell
Saa 1888 (P. Sitzka)
2Saa - 2 var.
A1a5.Kukk laulab kuuse otsas, saba ripub maa pool? Kell tornis
Hel 1874 (A. Wahlberg)
A1a6.Kukk laulab kuuse otsas ja saba ripub maani? Kirikukell
Tor 1889 (M. Tohv)
A1b.Kukk laulab kuuse otsas, saba sipitseb maas? Kirikukell
Pär 1888 (M. Lipmann)
A1c.Kukk laulab kuuse otsas, saba jookseb mööda maad? Kirikukell
Tor 1889 (M. Ostrov)
A1d.Kukk laulab kuuses otsas, saba vastu maad? Perekell
Juu dat-ta (J. Valdt)
A1e.Kukk laulab kuuse otsas, saba muas? Kirikukellad
Tür 1894 (J. Johannson)
Tür, Rap, Tt - 3 var.
• Wied. 271/2
A1f*.Kukk laulab kuuse otsan, händ ripub maha? Seinäkell
Trv 1890 (A. Rull)
HMd, Trv, Pst, Tt - 4 var.
A2.Kukk ripub kuuse otsas, saba ripub maas? Kirikukell
Pai 1892 (Sõnajalg)
A3.Kikas kireb kuuse otsan, hand ripub maan? Kerkukell
Ran 1964 (A. Tamm)
A4a.Kukk kuuse otsas, saba ripub maas? Kirikukell
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Vrd. 1257
A4b.Kukk kuuse otsas, saba moas? Seenakell
Juu 1930 (L. Hammermann)
Juu, TMr - 2 var.
E EM 72 (550); E EM2 65 (719)
A4c*.1) Kukk kõrges kuuse otsas ja saba maas? Kirikukell: hääl on küll üleval, alla kostab ka
Plt 1950 (V. Kuut)
2) Kukk kuuse otsas, händ maas? Kirikukell
Kse 1889 (F. Põld)
Kos, Kse, Plt - 3 var.
B1a.Kukk laulab kuhja otsas, saba ripub maas? Kirikukell
Pöi 1939 (E. Ennist)
B1b.Kukk laulab kuhja otsas, händ ripub maha? Kirikukell
Tt 1897 (A. Suurkask)
B1c.Kukk laulab kuhja otsas, händ ojub maas? Die Kirchenglocke
Jaa 1817/22 (anon)
Wied. 271/2; E EM 73 (553); E EM2 65 (722)
B1d*.Kukk laulab heenäkuhja otsas, hand puutub maha? Kirikukell
Khn 1934 (T. Saar)
Jäm, 2Khn - 3 var.
B2a.Kukk kuhja otsas, händ ripub moas? Kergukell
Pöi 1894 (T. Undritz)
B2b.Kukk kuhja otsas, händ ojub maad? [Lahendus puudub]
Pöi 1897 (J. Prooses)
Ca.Kukk laulab puu otsas, saba maas? Välk
Kir 1937 (S. Pent)
Cb.Kukk istub puu otsas, saba ripub maas? Kirikukell
Pil 1888 (S. Käär)
Da.Kikas kirg orrõ pääl, mõõga maa pääl? Kerigukell
Se 1930 (V. Ruusamägi)
Db.Kikas orrõ pääl kirg, mõõga haarusõ maa pääle? Kerigukellä kablat
Se 1934 (A. Kits)
Dc.Kikas kirg, mõõga' putusõ' maa külge? Kerigukellä'
Se 1937 (I. Rohtla)
E.Kukk laulab harja pääl, händ vastu maad? Kirikukell
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
E EM2 65 (722)
F1a1*.Kägu kukub kuuse otsan, saba ripub maan? Kerikukell
Nõo 1889 (J. Tüklov)
Vai, Nõo, San - 3 var.
Vrd. 784Dj 874 875
F1a2*.Kägu kukub kuuse otsan, saba ripub mua küllen? Kell
TMr 1888 (P. Birkenthal)
Saa?, Hel, TMr - 3 var.
F1b.Kukulind kukub kuuse otsas ja saba ripub maas? Seinakell
Tor 1889 (C. Tults)
F1c.Kägu kukub kuuse otsas, saba ulatab maha? Seinakell
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
F2a*.Kägu kukub kuuse otsas, händ seerib maad mööda? Kell
Saa 1889 (J. Tuul)
Saa, 2Trv - 3 var.
F2b.Kägu kukk kuuse otsan, hand puutus maa külge? Kell
Ote 1889 (H. Nugin)
G.Lind laulab puu otsas, saba liputab maas? Kellaraag
VMr 1888 (J. Koit)
E EM 84 (685); E EM2 73 (877)
H.Harakas kuuse otsas, saba vastu maad? Kirikukella heli
Amb 1895 (J. Tannenthal)
Ia.Kukk laulab kuuse ots, saba maas meeste kääs? Kirikukell
Võn 1874 (G. Soo)
Ib.Kägu kukub kuuse otsas, saba mehe peos? Kirikukell
Vän 1889 (J. Tammann)
Ja.Kukk laulab kuuse otsas, hõbesõrmus hänna otsas? Kirikukellad
Ans 1891 (J. Magus)
Jb.Kukk laulab kuhja otsas, hõbesõrmus hanna otsas? Kirikukell
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
K.Kägu kukub kuuse otsas, sagariku maja sees? Kirikukella lüiakse
Vil 1894 (A. Suurkask)
E EM2 53 (507)
L.Kikas kirg kuusen, kuuse kumm, pedäje pomm? Kirikukell
Hel 1889 (G. Habicht)
M.Kukk laulab kuuses, joonas jugib savas? Kirigukellu löömine
Kuu 1935 (V. Haksalu)
Na.Must kukk laulab kuuse otsas? Kergokell
Krj 1875 (T. Rohke)
Nb.Kukk laulab kuhja otsas? Kerkokell
Tt dat-ta (M. Raun)
O.Kukk laulab koo sees, koo sees, aa sees, aa sihes, augu sihes, kivi sihes, keldri sihes, händ ripub moas? Kirikukell
Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
Kontam.: = 784M
Vrd.655
784.KUKK LAULAB KUUSNAS, KAASNAS, KIVISES KELDRIS, TAMMISES TÜNDRIS? Kilk - 7+201+73+23 = 304 (384) var.
A1.Kikas kireb kuusikun, kaasikun, tündren, tändren, kivitsen keldren? Õpetaja kantslis
Puh 1889 (J. Andresson)
Puh, Plv - 2 var.
A2a1*.Kukk laulab kuusis, kaasis, kibises keldris, raudses tonnis? Kilk
Mar 1939 (E. Põldre)
2Mar - 2 var.
A2a2.Kukk laulis kuu sees, kuu sees ja kaa sees, kivi sees ja keldris, tamme sees ja tündris? Kilk
Kuu 1964 (O. Jahe)
A2b1.Kits röök keldren, kuusen, kaasen, tündren, tändren, kivi all keldren? Ritsik
Puh 1913 (Koni)
A2b2*.Kukk laulab kuusin, kaasin, tündren, tändren, kivi all keldren? Ritsik
Puh 1939 (V. Puidak)
2Puh - 2 var.
A2c.Kukk laulab kuusis, kaasis, kivises keldris, umbses hoones? Kilk
Pär 1888 (H. Martinson)
A2d.Kukk laulab kuusis, kaasis, vaskis vaagnas, umbses hoones, kivises keldris? Kirikukell
Hps 1923 (V. Lao)
A2e.Kukk laulab kuu sees, kuu sees, kaa sees, vee sees, vaa sees, umbses astjas, tamses tündris, kivises keldris? Kirik
Mih 1889 (H. Perkson)
A2f.Kukk see laulis kuusis, kaasis, kivi all keldris, vaskses vaadis, pimedas tornis, kuldses kambris? Kilk
Saa 1933 (J. Seeman)
Vrd. 784L
A2g.Kukk laulab kuu sees, kaa sees, kivises keldris, tamses tündres, vaskses vaatis, maa all augo sees? Kilk
Vig 1869 (M. J. Eisen)
E EM 73 (554); Kmpm. KH 41; E EM2 65 (723)
A3a.Kukk laulab koosis, kaasis, tündris, tändris, kivises keldris? Kilk
Tõs 1894 (A. Niemann)
A3b.Kukk laulab koosis, kaasis, tündris, tändris, kõige kõrgemas kivist keldris? Kilk
Tõs 1890 (M. Kirikall)
A4a.Mies laolab kiivsis, kaasis, kivises keldris? Kilk
Khn 1948 (S. Lätt)
A4b.Kukk laulis kiisis, kaasis, tammõtündris? Kilk
Khn 1934 (T. Saar)
A4c.Kukk laulab kiisis, kaasis, umbses hoones, tamses tündris, kivises keldris? Orel kirikus
Vig 1895 (M. Aitsam)
A5a.Kukk laulab koosmaas, kivises keldris, tamses tündris? Kilk
Ans 1891 (J. Magus)
A5b.Kukk see laulis kuusnas, koldes, kippis, keldres, tühjas tündres? Kilk
SJn 1894 (H. Raid)
A5c.Kukk laulab kuusnas, kivistikus keldris, umbses hoones, raudses türnis? Kilk
Pal 1888 (H. Maasen)
A6a.Kukk laulab kuusnas, kaasnas, kivisnas keldres? Kilk laulab ahjumööri sees
Tür 1888 (M. Tults)
A6b*.1) Kukk laulab kuusnas, kaasnas, kivises keldris, tammises tündris? Kilk
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
2) Kukk laulab kuusnas, kuusnas, kaasnas, kivises keldris, tamses tündris? Kilk
Amb 1889 (J. Freimann)
3Hlj, Sim, 2Amb, JJn, 3Pee, Jõe, Hag, Lai - 13 var.
A6c.Kukk laalab kuusnas, kaasnas, kivises keldris, tamses tuas? Kilk
Amb 1889 (J. Ney)
A6d.Kukk laulab kuusnas, kaasnas, kivises kambris, tamses tündris? Kilk
Amb 1938 (J. Eplik)
A6e1*.Kukk laulab kuusmas, kaasmas, kivises keldris, tammises tündris, vaskises vaagnas? Kirikukell
Hlj 1889 (M. Punsel)
Hlj, VMr, Pee - 3 var.
A6e2.Kukk laulab kuusna, kaasna, kivitses kildris, raudses tündris, vaskses vaagnas? Kirikukell
Trm 1896 (J. Soodla)
A6f.Kukk laulab kuusnas, kaasnas, kivises keldris, vaskses vaagnas, tamses tündris, umbses astnas? Kilk
Lai 1894 (J. Remmelg)
A6g.Kukk laulab kuusnas, kuusnas ja kaasnas, kivises keldres, umbses astjas, tamses tündris? Kilk müüri sees
JJn 1888 (M. Roosileht)
VMr, JJn - 2 var.
A6h.Kukk laulab kuusnas, kaasnas, kivises keldris, tamses tündris, kaskses kambris, lepses lähkris, haabses astjas? Kilk
Jõe 1888 (H. Tutar)
A6i.Kukk laalab kuusnas, kaasnas, umbses hoones, kibi all keldres? Kilk
Koe 1890/3 (H. Schultz)
A6j*.Kukk laulab kuusnas, kaasnas, kivises keldris, umbses hoones, tampses tündris? Kilk
Sim 1897 (V. Rosenstrauch)
Sim, Kos - 2 var.
A6k.Kukk laulab kuusnaas, kuusnaas, kuusnaas, kivises keldris, tomses tündris, haabses hoones? Kilk laulab ahju sees
Amb 1894 (J. Tannenthal)
A6l.Kukk laulab kuusnas, kaasnas, kiitses keldris, raudses rakkes, umbses hoones? Kilk laulab ahju sees
Lai 1904 (J. Ermann)
A6m.Kukk laulab kuusnas, kaasnas, kivises keldris, tampses toas, umbses hoones? Kilk
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
A6n.Kukk see laulis kuusmas, kaasmas, tamses tündris, umbses ahjus, kivises keldris? Kilk laulab ahjus savi sees
VMr 1978 (M. Hiiemäe)
A6o.Kukk laulab kuusnas, kaasnas, kivises keldris, raudses ahjus, tündres tünnis? Ritsik
MMg 1889 (G. Tenter)
A6p.Kukk laulab kuusnas, kaasnas, kivitses keldris, raudses rakkes, vaskses tündris? Kilk
Lai 1897 (H. Asper)
A7a.Kikas kirg kiisnas ja kaasnas, kivi all keldreh, tammitseh tortõh [sic!]? Vesiveski
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
A7b.Kukk laulab kiisnas, kaasnas, kivises keldris, tunases tuhkas? Kilk
Tor 1889 (J. Tilk)
A8a.Kukk laulab keerus, käärus, hõbeõue vasklinnas, kivikeldris? Kilgid
Ans 1891 (F. Peters)
A8b.Kikas kirg kiiruse käärusen, kivise keldren, kullase kooban? Ritsik
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
A9a.Kukk laulab kuuris, kaaris, kivises keldris, tammises tündris? Orel
Iis 1936 (M. Tarum)
A9b.Kukk laulab kuuris, kaaris, maa all aukus, kivi all keldris? Kilk
Muh 1888 (T. Kuusik)
Metstak2 49 ja 50
A9c.Kukk see laulis kuuris, kaaris, maa all aukus, kivi all keldres, toobis, trehtris, vaskses vaatis? Kilk
Mär 1931 (J. Piilberg)
A9d.Kukk laulab kuuris, kaares, umbses hoones, tamses tündris, kivises keldris? Kilk
Vig 1896 (H. Laipmann)
A10.Kukk laulab koornas, kaarnas, raudses keldris, kivises keldris? Ritsikas
Pal 1891/2 (H. Maasen)
A11.Kukk laulab kiirnas ja kaarnas, siignas ja saagnas, savises saunas, umbses hoones, kivises keldris, raudses ahjus? Kilk
Pal 1896 (M. Kitznik)
A12.Kukk laulis koordis, kivises keldris, tammises tündris? Õpetaja kirikus
Lüg 1935 (A. Pärtman)
A13.Kukk laulab koordis, kaardis, kivises keldris? Kilk ahjus
Ksi 1933 (A. Lübek)
A14a.Kukk laulab kuurdes, keerdus, tua taga tündris, kivissaare keldris? Kilk
Tor 1887 (J. Tilk)
A14b.Kukk laulab kuurdu, keerdu, tammises ankrus, kivises keldris? Orel kirikus
VMr 1890 (A. Elken)
A14c.Kukk laulab kuurdu ja keerdu, kivises keldris, tamses tündris, lepses kambris? Kilk ahjus
VMr 1890 (G. ja K. V. Lurich)
A15*.Kukk laulab kuurdes, käärdes, kivises keldris, tammises tündris? Kilk
VNg 1892 (H. Lohk)
2VNg, VJg, Äks - 4 var.
A16*.Kukk laulab koordis ja käärdis, kivises keldris ja tammises tündris? Õpetaja peab kiriku kantslis jutlust
Rak 1905 (K. Holm)
Lüg, Rak - 2 var.
A17a.Kukk laulab kuudis ja kaadis, kivises keldris ja tammises tündris? Kilk
Jõh 1889 (A. Tõnurist)
A17b.Kukk see laulis kuudes, kaades, kivises keldris, vaskses vaanas? Kirikukell
Juu dat-ta (J. Valdt)
A17c*.Kukk laulab kuudis, kaadis, kivises keldris, vaskises vaadis, tammises tündris? Kilk
Jõh 1891 (A. Tõnurist)
2Vai, Jõh - 3 var.
A17d.Kukk laulab kuudis, kaadis, umbses hoones, tamses tündris, kivises keldris? Kerikukell
Trm 1895 (J. Tihane)
A18a*.Kukk laulab kuudris ja kaadris ja kivises keldris ja tammises tõrres? Kilk ahju vahel
Vai 1889 (H. Masing)
Vai, Jõh - 2 var.
A18b.Kukk laulab kuudris, kaadris, kivises tundus, tammises keldris? Kilk
Jõh 1935 (E. Block)
A18c.Kukk laulab kuudris ja kaadris ja kivises keldris, tammises tündris ja vaskises vaadis? Kilk laulab müüri sees
Kad 1888 (J. Linkstein)
A19.Kukk laulab kiidris, kuudris, kivises keldris, tammises tündris, sadame lukku taga? Kilk laulab ahju sees
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Vrd. 784A37
A20.Kukk laulab kuudres, tammise tündres, kivise keldres? Ritsik
Saa 1888 (P. Sitzka)
A21.Kukk laulab kuutses, kaatses, kivitses keldris, savitses saunas, tampses toas? Kilk
Lai 1937/8 (E. Pall)
A22.Koogus, käägus, kivi taga keldris, vaskes väravas, hõbedases õues, kuldses kirikus? Kilk
Kse 1890 (M. Reimann)
A23.Laulab koogis, kaagis, kivi taga keldris? Kilk
Han 1889 (A. Reimann)
A24.Kiigub, kaagub, kivises keldris, tammises tündris? Kirikukell
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
A25.Kukk oli kiigus, kõõgus, kivi all keldris, toa taga tündris? Kilk
Tor 1926 (V. Erm)
A26.Lind laulab kiiges, kääges, kivi all keldres, ahu ees nurkes? Kilk
Tor 1889 (C. Tults)
A27.Kukk laalab kuukus, kaakus, tündres, tündres, kibises keldres? Kirikuorelid
Tür 1896 (T. Allikas, J. Johannson)
A28.Kukk laulab koognas, kivitses keldris, raudses tündris? Kirikukell
Lai 1937/8 (E. Pall)
A29a.Kukk laulab kuugnas, kaagnas, kahekordses kambris, tünnis? Kilk
Amb v. JMd 1937 (R. Tammet)
A29b.Koognas, kaagnas, kivi all keldris? Ritsikas
Saa 1928 (E. J. Kase)
A29c1.Kukk laulab kuugnas, kaagnas, kivises keldris ja tammises tünnikus? Riitsikud laulavad müüri vahel
Kõp 1896 (J. Laarmann)
A29c2.Kukk laulab kuugnas, kaagnas, kivi all keldris, tammetõrres? Kilk
Pil 1891 (J. Järv)
A29d*.Kukk laulab kuugnas, kaagnas, umbses huunes, tampses tündris, kivitses keldres? Kilk laulab ahju sees
Ksi 1889 (H. Paap)
Ksi, Trt - 2 var.
A29e1.Kukk laulab kuugnas, kaagnas, umbses hoones, tammises tündris, kivises keldris, savises saunas? Kilk
Plt 1891 (J. Reinthal)
A29e2.Kukk laulab kuugnas, kaagnas, savises saunas, kivises keldris, raudses tündris, umbses hoones? Ahjuriitsik
Pal 1889 (M. Uus)
A30*.Kukk laulab kiiknas ja kaaknas, kivises keldris, tamses tündris? Kirikukell
Iis 1889 (E. Ellert)
Iis, Äks - 2 var.
A31.Must kukk laulab kiignas, kuugnas, kivises keldris, külmas kambris? Ritsik laulab ahju taga
Hls 1893 (O. Sapas)
A32a1*.Kukk laulab kuukses, kaakses, kivises keldris, tammises tündris? Kilk
Kad 1890 (F. Krass)
Jõh, Hlj, Kad, Pal - 4 var.
A32a2.Kukk laalab kuuksen, kaaksen, kivitsen keldrin, raudsen tünnin? Kerikukell
TMr 1888 (G. Tenter)
A32b.Kukk laalab kuuksin, kauksin, kivisen keldrin ja raudsen rattin? Ritsik
Kod 1888 (J. Liiv)
A32c.Kukk laulab kuuksen, kaaksen, kivisen keldrin, raudsen ratin, umbsen hoonen? Riitsik ahju vahel
Ksi 1926 (P. Berg)
A32d.Kukk laulab kuuksis, kaaksis, umbses hoones, kivises keldris? Kilk
Ris 1896 (J. Niinas)
A32e1.Muss härg rüägib kivisen keldrin, raudsen rattan, tamsen tõrren, kuuksti-kaaksti? Õpetaja, kirik
Kod 1940 (S. Tanning)
EMrd IV 228 (123)
A32e2.Muss härg rüägib kivisen keldrin, tamsen tõrren, kuuksti-kaaksti? Kirik, kantsel
Kod 1940 (S. Tanning)
Vrd. 297 298 1232
A33.Kukk laulab kiikses, kaakses, kivitses keldris, raudses rakkes, tamses tündris? Kilk
Lai 1890 (A. Sommer)
A34.Kiiksub, kääksub kivises keldris, vaskises vaagnas, tammises tündris? Kilk
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
A35*.Kukk laalab kliiksen ja klaaksen, kivisen keldrin ja tamsen tündrin? Õpetaja kantslin
Kod 1937 (H. Tampere)
3Kod - 3 var.
A36.Kukk laalab kiibas, kaabas, kivises keldres, raudses tündres? Kilk laalab ahju sees
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
A37.Kiipsis, kaapsis, kivises kambris, tammises tündris, [viiekümne] luku taga? Kilk ahju sees
Iis 1968 (M. Proodel)
Vrd. 784A19
A38.Kukk see laulis kuldris, kaldris, umbse astas, tammetündris? Kilk laulab ahjus
LNg 1938 (E. Ennist)
2LNg - 2 var.
A39.Kukk laulab kuldnas, kivises keldris, raudses tündris? Kirikukell
Lai 1936/7 (J. Fink)
A40.Kilkas, kalkas, kivises keldris, raudses tünnis, savises saunas? Kilk
Trm 1935 (R. Jungholz)
A41.Liuleb, lauleb, kiuleb, kauleb, kivi all keldris, umbses hoones, tampses kambris? Kilk, sauelind
Phl 1928 (M. Meiusi)
B1a.Kukk laulab kuukses, muukses, kivises keldris, tammises tündris? Kilk laulab ahju taga
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
B1b.Kukk laulab kulksis, mulksis, kivises keldris, tammises tündris? Kilk
Kuu 1903 (J. Mikiver)
B1c.Kilk laulab kuukus, muukus, kivises keldris, savises tündris? Võti
Kuu 1939 (H. Martinson)
B1d.Härg ammub kuuksis, muuksis, haabases astjas, leppäses lehkris ja tammises tündris? Peeretama
Kuu 1954 (E. Lindström)
B2a.Kukk laulab koosus, moosus, kivises keldris ja tammises tündris? Kilk
Tln dat-ta (H. Stein)
B2b.Kukk laulab kooses, mooses, kuldses keldris, tamses tündris? Kilk laulab ahju sees
HJn 1895 (J. Kirschbaum)
B2c.Kukk laulab koosus ja moosus, kivises keldris ja tampses astjas? Kilk laulab ahjus
HJn 1888 (H. Tiidermann)
B2d.Kukk laulab koosus, moosus, kivises keldris ja umbses astjas? Kilk
HJn 1888 (N. Jegorov)
B2e.Kukk laulab kooses, mooses, hoabses astjas, tampses tündres? Kilk
Jür 1890 (J. Põldmäe)
B3*.Kukk laulab kuu sees, kuu sees, maa sees, kivises keldris ja tamses tündris? Kilk laulab ahju sees
Kad 1888 (J. Aab)
Kad, Jõe - 2 var.
B4a.Kuu [sic!] laulab kuu sehen, muu sehen, kivitsen keldren? Ritsik laulab
Pst 1889 (J. Ainson)
B4b*.Kukk laulab kuu sees, muu sees, tammise tündri sees, kivise keldri sees? Kirikukell
Pst 1888 (J. Leppik)
Hls, 2Pst - 3 var.
B4c.Kuu sihen, muu sihen, kivitsen keldren, tammitsen taren? Pähkel
Pst 1893 (J. Reevits)
B5.Kukk laul kuusus, muusus, kivitsen keldren, tammitsen taren, lepätsen liinan? Ritsik
San 1893 (J. Tammemägi)
B6*.Kukk laulab kuudsren, muudsren, kivitsen keldren, tammitsen taren? Kilk
Pst 1893 (J. Reevits)
2Pst - 2 var.
B7.Kukk laulab kuutsu, muutsu, kivitsen keldren, tammitsen lühteren? Ku kirikukellä lüvväs
Hls 1891 (J. Riiet)
B8+.1) Kukk laalab kuugnas, mua all muugnas, tamses tündres? Kilk laalab
Pil 1888 (T. Sander)
2) Kikas laulap koosist, moosist, kivitsest kirstust, tammetsest tõrrest? Pastor jutlustab
Kam 1939 (A. Paal)
Pst, Vil, Pil, Kam - 4 var.
C1.Kukk laalab iignass, aagnass, kivisen keldrin, tampsen tündrin? Kerik one kivine, kantsel one puuss tünder ja õpetaja sii one kukk
Kod 1940 (S. Tanning)
EMrd IV 228 (123)
C2a*.Kukk laalab puu sees ja maa sees, kivises keldres ja tammises tündres? Kilk
Vig 1889 (A. K. Saalist)
Amb, Vig - 2 var.
C2b.Kukk laulab puus, maas, puus, maas, paas, maas, tammises tündris, kivises keldris? Kilk laulab ahjus
Hlj 1893 (I. Lootus)
C3+.Kikas kireb toositsen, moositsen, kivitsen keldrin ja tammitsen tõrdun? Õpetaja kantslis
Trt 1934 (H. Senka)
Hel, 2Trt - 3 var.
Da.Kuked laulavad kivises keldris? Kilgid ahju keresel
Sim 1892 (T. Franzdorf)
Db.Kukk laulab kivist tündri sees? Kirikukell
Rap 1896 (J. Reinthal)
Dc.Kiirdles-viirdles kivitsen keldren? Tuli ahjun
Urv 1890 (J. Teder)
Vrd. 611
Dd.Kivises keldris, tamses tündris? Kilk
JJn 1896 (J. A. Rehberg)
De.Kukk laulab keldris, tammitses tõrres? Õpetaja
Hlj 1894 (J. A. Rehberg)
Df.Lind laulab savises tündris, kivises keldris? Kilk ahjus
Iis 1888 (A. Valter)
Dg.Kukk laulab kivises keldris, tammises toas? Kilk ahjus
Hlj 1888 (M. Falk)
Dh.Tündren tümmin, vadren vannin, [sic!] kivitsen keldrin? Kikas kirg
Rõu 1896 (A. Perli)
Di.Mees laulab kivises keldris, vaskises vaadis, tuhkases tündris? Kilk laulab ahju sees
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Vrd. 2430
Dj.Kukk laalab umses hoones, kibises keldres, lepses linnas, tamses tallis? Kirikohärrä teeb kirikos jutlust
Tür v. Juu 1891 (M. Antje)
Vrd. 783F1a1*
Dk.Kägu kukub kuuse otsan, kivitsen keldren, ummitsen anuman? [Lahendus puudub]
Ote 1889 (E. Brücker)
Vrd. 874
Dl.Kukk laulab kuldses toas ja kivises keldris? Kilk
Tln 1926 (M. Sengbusch)
Dm.Kukk laulab kuldses kambris, tamses tündris, kivises keldris? Veskikivid käivad
Trm 1906 (M. Sild)
Dn.Kukk laulab kivises keldris, saueses kambris, lihases tündres, raudses astjas? Kilk ahju sees
HJn 1896 (J. Tannenthal)
Do.Hõbedases õues, vaskises väravas, kivi taga keldris? Kilk, ritsikas
Hls 1893 (M. Kuum)
Dp.Kukk laulab kiltris ja keldris, raudses linnas? Kilk
Trm 1897 (A. Sälik, E. J. Õunapuu)
Dq.Kuked laulavad kuldas keldris, kuldas keldris, tammetündris, kuueskümnes kivikeldris? Kilgid ahju sees
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
E EM 72 (548); E EM2 65 (717); Nurmik II 4 (4)
Ea.Kukk laulab kuugnas, kaagnas, kivi otsas keldris, läätseleeme länikus, kamajahu kotis? Ritsikas
Äks 1894 (P. Sepp)
Eb.Kukk laalab kiignas, kaagnas, kivises keldris, raudses tünnikus, läätseleeme lännikus, kamajahu kotikus? Tua- ehk ahjuritsikas
Äks 1894 (J. J. Millert)
Ec*.Kukk laalab kuurdis, kaardis, tammises tündres, kivises keldres, läätseleeme lännikus, kamajahu kottis? Riitsikas
Ksi 1926 (P. Berg)
2Ksi - 2 var.
Ed.Kivi all keldris, maa all möldriks, läätseleeme lännikus ja kamajahu kotis? Hiir
Ksi 1933 (A. Lübek)
Fa.Kukk laulab kuusnas, kaasnas, kivises keldres, tinases tündres, uudes hoones, kindlas kambris? Kilk laulab müüri sees
Tor 1889 (M. Ostrov)
Fb.Kukles ja kakles, kivi all keldres, uudes hoones ja kindlas kambris? Kilk
Vän 1889 (J. Tammann)
Vrd. 2296E1
Fc.Kukk see laulab keerus, käärus, hõbeõues, kindlas kambris? Aidavõti
Mih 1920 (A. Leppik)
Fd.Kukk laulab kuusis, kaasis, üleval kõrgis, kindlas kambris? Kilk
Tõs 1890 (M. Kurul)
G.Kukk laulab kiiglas, kaaglas, kivi all keldres, maa all möldres, Kiikülas, Kookülas, kõige kindlamas kambris? Kilk
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
H1a.Kiikkülän, Kaakkülän, kivi all keldren, maa all möldren? Ritsigu
Krk 1936 (A. Grünvald-Univer)
H1b.Kukk laulab Kuutkülän, kivi all keldren, maa all möldren? Ritsik
Krk 1923 (A. Johanson)
H1c.Kukk laulab Kuukülas, kana laulab Kaakülas, kiignes, kaagnes, kivi all keldres, maa all möldres? Ritsikas
Vil 1938 (L. Takk)
H1d.Üks laulis Kuukülas, Kaakülas, maa all mundris, kivi all keldris? Kilk
Pal 1897 (H. Karro)
H2a.Kukk laulab Kookkülas, Kookkülas, Kaakkülas, tildres, tõldres, maa all möldres, kivi all keldres? Kilk
KJn 1870 (J. Tiedemann)
H2b.Kukk laulab Kuukülas, Kuukülas, Kaakülas, tildres ja töldres, maa all möldres, kivi all keldres? Riitsik
Vil 1936 (L. Köögardal)
H2c.Kukk laulab Kookülas, Kookülas, Kaakülas, tildres, taldres, kivi all keldris, maa all möldris? Ahjuriitsik
Vil 1891 (J. Karus)
H2d.Kukk laulab Kiikülas, Kääkülas, tindres, tändres, maa all möldres, kivi all keldres? Ritsik
Pst 1888 (J. Jaakson)
H3.Kukk laulab Kiikülän, Kaakülän, kivitsen keldren, savitsen sannan, maa all möldren? Ritsik
Krk 1960 (E. ja H. Tampere)
H4.Kukk laulab Kiikkülan, Kaakkülan, magab keldren, vana naise pudrupaan? [Lahendus puudub]
Krk 1963 (M. Allik)
Vrd. 784J12g
I1a1.Kukk laulab koogles, kaagles, kivisilla keldres? Ahjuritsik
Hel 1874 (A. Wahlberg)
I1a2.Kikas laulse kiiglen, kaaglen, kivisilla keldren? Kirikukell
Hel 1887/94 (J. ja P. Einer)
I1b.Kukk laul kuuglen, kaaglen, kivisilla keskel? Ritsik
Hel 1889 (H. Karolin)
I2a*.Kukk laulab keedren, kaadren, kivisilla keldren? Ritsik
Trv 1888 (H. Utso)
Hel, 3Trv - 4 var.
I2b.Kukk laulab kiidren, kaadren, kivisilla keldren, maa all möldren? Ahjuritsik
Trv 1890 (A. Rull)
I2c.Kiidren, kaadren, kivisilla keldren, seal nad laulvad, õhtul ja hommikul? Prussakad ja ritsikad
Trv 1895 (J. Sims)
I3a*.Kukk laulab keedren, käädren, kivisilla keldren? Kilk keressas
Trv dat-ta (A. Parts)
Trv, Vil, Kan - 3 var.
I3b.Kukk laulab kuudren, kaadren, kivisilla keskel? Pada keeb koldes kivide peal
Saa 1889 (J. Tuul)
I4*.Kukk laulab kuldres, kaldres, kivisilla keldres? Kellalöömine
Vil 1894 (H. Niggol)
Trv, Vil - 2 var.
J1a.Kukk laulab koosis, kaasis, maa all möldris, kivises keldris? Kilk
Khk 1947 (A. Kannel)
J1b.Kukk laulab koosis, kaasis, kivi all keldris, moa peal möldris, moa all aukus? Kilk
Pöi 1894 (T. Undritz)
J1c.Kukk laalab koo sees, kaa sees, aea all aukus, moa all möldris, kivi all keldris? Kilk
Muh 1896 (H. Laipmann)
J1d.Kukk laulab koo sees, koo sees, kaa sees, kivi all keldris, maa all möldris, kiltsu kambris kinni? Kilk
Muh 1954 (O. Niinemägi, H. Tamm)
J2a.Kuusnas, kaasnas, kivi all keldres, maa all möldres? Kilk ahjumüüri sees
Tln 1926 (M. Sengbusch)
J2b*.Kukk laulab kuusnas, kaasnas, maa all müldres, tambses, tündres? Kilk
Tür 1928 (R. Viidebaum)
Tür, Pil - 2 var.
J2c.Kukk laulab kuusnes ja kaasnes, kivises keldres ja maa all möldres, tamses ja tümses? Kilk
Pst 1895 (H. Lensin)
J2d.Kukk laulab kuusnas, kaasnas, tinases tündris, kivi all keldres, maa all möldres, udumütsike peas? Kilk
Tür 1889 (A. F. Bernstein)
Vrd. 784J5g 2616
J2e.Kukk laulab kuusnas ja kaasnas, kivises keldris, maa all müüris, tampses tünnis? Kilk
JJn 1965 (L. Briedis)
J2f.Kukk laulis kuusnas, kaasnas, maa all möldres, tamses tündres, lepses poolikus? Kilk
Pil 1890 (J. Bock)
J2g.Kukk laulis kuusnas, kaasnas, maa all möldris, kivi all keldris, vaskes vaadis, tammises tündris? Kilk
KJn 1980 (V. Põldsaar)
J2h.Kukk laulab kuusnas, kaasnas, kivi all keldris, mua all möldres, vaskne vaagnas, tamses tündris, isi kilk? [Kilk]
Pil 1894 (H. Keller)
J2i.Kukk laulab kuusnas, kuusnas ja kaasnas, kivi all keldres, maa all möldres, umses hoones, tamses tündres? Kilk
Pil 1888 (S. Käär)
J2j.Kukk laulab kuusnas, kaasnas, maa all mundris, kivitses keldris, tümbses tündris, umses ankrus? Kilk laulab ahjus
Äks 1933 (P. Lukk)
J3a*.1) Kukk laulab kuugnes, kaagnes, maa all möldris, kivi all keldris? Kilk
KJn 1870 (J. Tiedemann)
2) Koognas, kaagnas, viignas, vaagnas, maa all möldris, kivises keldris? Kilk
Trm 1889 (H. Mann)
2Vil, 3KJn, Pil, Plt, Trm - 8 var.
J3b.Kuugnas, kaagnas, tamses tündres, moa all möldres? Sitikas
Pai 1934 (H. Neumann)
J3c*.Kukk laalab kuugnes, kaagnes, mua all meldres, kivi all keldres, tamses tündres? Kilk
KJn 1925 (A. Kruus)
Pst v. Pil, KJn, Tt - 3 var.
J3d.Koogmas ja kaagmas, maa all möldres, kivi all keldres, käsikivikambres? Kilk
KJn 1937 (J. Raidla)
J3e.Kukk laalab kuugnas ja kana laalab kaagnas, kivi all keldres ja maa all möldres ja vanause laua all? Kilk
Vil 1936 (L. Köögardal)
Vrd. 784K
J4a.Kukk laalab kiignas, kuugnas, muna all möldres, kivi all keldres? Kilk, riitsik
KJn 1903 (L. Kuuskler)
J4b.Kiignas, kuugnas, maa sees möldris, kivises keldris, vaskses vaadis, tünamendist tõrres? Kilk
Plt 1932 (A. Zimmermann)
J5a*.Kukk laulab kiignes, kaagnes, kivistikus keldres, maa all möldres? Kilk
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Lüg, Pöi, Hel, 3KJn, Pil, Trt - 8 var.
E EM 73 (552); E EM2 65 (721)
J5b*.Kukk laulab kiignas, kaagnas, mua sees möldres, kivi sees keldres, tamses tündres, umbses hoones? Kilk
Pal 1888 (M. Saar)
SJn, Pal - 2 var.
J5c.Kikas kiirgab kiignes, kaagnes, kibi all keldres, maa all muldres, kibises kõrtsis? Kilk
SJn 1888 (J. Mein)
J5d.Kukk laalab kiignas, kaagnas, maa all möldres, tamses tündres, kivises keldres? Kilk, prussakas
Plt 1936 (L. Köögardal)
J5e.Kiigmas ja kaagmas, maa all möldres, kivi all keldres, käsikivikambres? Kilk
KJn 1937 (J. Raidla)
J5f.Kukk laolab kiignas, kaagnas, maa all möldris, tamses tündris, kuldses hoones? Kilk
Pal 1889 (H. Maasen)
J5g.Kiignas, kaagnas, kivi all keldres, maa all möldres, saksa savikasti sies, udumütsike piäs? Kilk
KJn 1898 (C. Sööt)
Vrd. 784J2d
J6a.Kukk laulab kiegles, kiagles, mua all möldres? Kilk
Tür 1894 (J. Johannson)
J6b*.Kiikles, kaakles, kivi all keldres, maa all möldres? Hiir
Vil 1936 (L. Takk)
Vil, KJn - 2 var.
EMrd II 369
J6c.Lind laul kiiglen, kaaglen, maal möldren, kivitsen keldren, savitsen sannan? Ritsik
Krk 1936 (A. Univere)
J7.Kukk laulab kuudes, kaades, maas möldris, taga kambris, tampses tündris, vaskses vaanas? Kilk
Kul 1932 (O. Loorits)
J8a.Kikas kirg kiidren, kaadren, kivitsen keldren, maa all möldren? Ritsik
San 1893 (J. Tammemägi)
J8b.Kiitren, kaatren, kivi all keldris, maa all meldris, kukk laulab kõige pääl? Ahjuritsik
Trv 1889 (J. Käger)
J8c.Kukk laalab kuudres, kaadres, kivises keldris, maa sees möldris, tammeses tündres? Kilk
Kõp 1888 (V. Reiman)
J9a1.Kiingas, koongas, kivi all keldris, maa all möldris? Kilgid
KJn 1932 (J. Grauberg)
J9a2.Kiingas, koongas, kivindik keldres, maanik möldres? Prussak seina vahel
Saa 1895 (J. Avikson)
J9b.Kiingam, kuungam, kivi all keldres, maa all mullas? Kimalase pesä
Saa 1888 (P. Sitzka)
J10.Kukk laulab kuldres, maa all mandres ja kivi all keldres? Toakilk laulab ahju vahel
Saa 1895 (P. Ramberg)
J11a.Kukk laulab tildren, taldren, kivi sehen keldren? Ritsik
Hls 1942 (S. Lätt)
J11b.Tildris, tõldris, maa all möldris? Müüriritsik, kilk
Hls 1889 (M. Ilus)
J11c.Kukk laulab tildres, tõldres, kivi all keldres, maa all möldres? Riitsik ahju müüri sees
Vil 1895 (H. Niggol)
J11d.Tildres, tõldres, kivi all keldres, maa all möldres? Kilk
Vil 1875 (H. Leoke)
J12a.Kukk laulis kiirmas, kaarmas, kivises keldris, raudses tündris, maa all mündris? Ratta telg, mis rummu sees kiiksub
Pal 1889 (L. Arst)
J12b.Kukk laulab kuuris, kaares, maas moldris, tamses tündris, taga aitas tammetündris? Kilk
Vig 1896 (H. Laipmann)
J12c.Kukk sii laulis kügerissa, kangerissa, maa alla möllerissa, kibi alla kellerissa? Kilk
SJn 1894 (H. Raid)
J12d.Kukk laulab koosus, moosus, maa all möldris, tammes tõrdes, lepses lusikas? Kilk
Pee 1939 (L. Böckler)
J12e.Kukk laulab koo sees, koo sees, aa sees, aukus kivi sees, keldris, moa sees, möldris? Kilk
Muh 1898 (K. Raud)
J12f.Kukk loulab kuus, kaas, vees, vaas, timpsus astjas, tampsus tündris, kivises keldris, moa sees moldris? Kirikukell
Han 1894 (P. Einbluth)
J12g.Kukk laulab kirgnes, kargnes, kivi all keldres, maa all möldres, vana naese kördipaas? Ritsik
Vil 1895 (H. Äniline)
Vrd. 784H4
J12h.Kukk laulab, kiulab, kaulab, kivi all keldris, maa all mõldres, umbses soones, tampses tõrdes? Kilk laulab ahju sees
Hii 1890 (P. Saul, G. Seen)
Vrd. 784J14d*
J13a.Kivi all keldrin, maa all moldrin, veskekoas koti otsas? Rott
Plv 1894 (H. Huik)
J13b.Kiiksam, kääksam, kivi all keldren, maa all möldren, veskikoan koti otsan? Rott, hiir
Puh 1889 (S. Sepp)
Vrd. vs: EV 11720
Vrd. kk: Tee peal, ree peal, sepipajas paku otsas, veskikojas koti otsas (Plt)
J14a1.Kukk laul keldren, maa all möldren? Ritsik
Krk 1936 (M. Sarv)
J14a2.Kivi all keldres, maa all möldres? [Lahendus puudub]
Plt 1917 (M. Palm)
J14a3.Kukk laulab keldres, kivi all keldres, maa all mõldres? Riitsik
Vil dat-ta (J. Täht)
J14a4.Kukk lauld kuldren, maa all muldren, kivitsen keldren? Kerkukell
Ote 1895 (C. Lipping)
J14b1.Kukk laulab maa all möldris, kivises keldris, saba lööb taga trilla-tralla? Ahuritsik
Har 1888 (anon)
Vrd. 1463
J14b2.Kukk kirg keldrin, maa all möldrin, kivisen keldrin, hand käi taka trilla-tralla? Ritsik
Hel 1889 (G. Habicht)
J14c1.Kivi all keldres, maa all mundres, raudses tündres? Kilk
Plt 1950 (V. Kuut)
J14c2.Miis laulab kivitses keldres, maa all mundres, tammitses tündres? Ritsik
Pst 1936 (L. Köögardal)
J14c3.Kukk seal loulas tampsel tõrdes, kivi all keldres ja maa all möldres? Kilk
Emm 1939 (E. Ennist)
J14c4.Umses, tumses, maa all mundres, kivises keldres, raudses tündres? Kilk ahju all
Plt 1878 (K. Moks)
J14d*.Kukk see laulis umbses soolis, tampsis tõrdes, kivi all keldris, maa all möldris? Kilk
Hii dat-ta (anon)
Phl, Rei, Hii - 3 var.
Vrd. 784J12h
J14e.Maa all mundris, umbses hoones, kivises keldres, kuldses tündres? Kilk
Plt 1891 (J. Reinthal)
J14f.Maa all müldreks, kivi all keldris, kõrtsinaese kambris? Kilk
Pil 1888 (S. Käär)
K.Kukk laulab kiignas, kaagnas, vana laualosu all? Kilk
Pil 1993 (A. Korb)
Vrd. 784J3e
L.Kukk laulab kuuksis, kaaksis, umbses hoones, tombis tornis? Kilk
Ris 1896 (J. Niinas)
Vrd. 784A2f
M.Kukk laulab koo sees, koo sees, aa sees, aa sihes, augu sihes, kivi sihes, keldri sihes, händ ripub moas? Kirikukell
Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
Kontam.: = 783O
N.Kikas kirg tõrdun, härg mürrä müürü seen? Hõrilit mängitäs
Rõu 1896 (H. Treu)
Kontam.: = 298G
O.Kiisnas, kaasnas, kivinas keldres, tühenas tündres, liha all, luu peal? Vähk
SJn 1963 (E. ja H. Tampere)
Kontam.: = 975M
P.Kuldris, muldris, kivises keldris, seisab aidas seina peal? Püss
Trm 1930 (A. Ilves)
Kontam.: = 781C
Vrd.781C
785.KUKUN KÜLL, AGA MAHA EI KUKU EGA HAIGET EI SAA? Kägu - 0+1+4+14 = 19 (62) var.
A.Kukun küll, aga maha ei kuku ega haiget ei saa? Kägu
Pal 1897 (H. Karro)
Ba1*.Kukub, aga maha ei kuku? Kägu
Rid 1961 (H. Sass)
Mär, Rid, Trt - 3 var.
LR nr. 5 (1939) 119 (1); SSTT 80; Kuut VI (1972) 106 ja 111 (16); Täheke nr. 2 (1978) lk-ta; Metstak 17 ja 34 (164); Karlep-Vihm-Kronberg 10 (8); Õunapuu 146 (4); Hennoste 38 (10); Randmäe-Sprenk III2 37; Metstak2 47; Postimees Extra nr. 244 (1993) 5 (2)
Ba2*.Kukub ja kukub, aga maha ei kuku? Kägu
Puh 1988 (E. Kalmre)
Mär, Kõp, TMr, Nõo, Puh - 5 var.
Lasteleht nr. 10 ja 11 (1938) 155 ja kaas (2); Hiie-Müürsepp III/II 140; Mäger XII 23
Bb1*.Kukub, aga allepoole ei kuku? Kägu
Tln 1940 (G. J. Kallus)
Tln, Nõo - 2 var.
Bb2*.Kukub, kukub, aga alla ei kuku? Kägu
Kuu 1992 (J. Vahtras)
Kuu, 2Kei, Kir, Nõo - 5 var.
Bc*.Kukub, aga haiget ei saa? Kägu
Lai 1936/7 (H. Timusk)
Tln, 2Lai - 3 var.
786.KULD KUMAA, SEEMNE' SEEH ELÄHÄS? Kerik, rahvas laulva - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 128 (83)
Vrd.735
787.KULDA TÄVEKENE TARE? Tuli ahon - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 128 (82)
788.KULDJUMAL KUUSE OTSAS? Tuli küindla otsas - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Vil 1892 (H. Pihlap)
789.KULDAKANGAST KOETES, HÕBELÕNGA LÕIGATES? Päeva veermine - 2+14+1+0 = 17 (34) var.
a*.1) Kuldakangast koetes, hõbelõnga lõigates? Päeva veermine
Trv 1897 (J. Vaine)
2) Kuldakangast koetas ja hõbelõngu lõigatas? Päikse loojaminek
Trv 1889 (J. Käger)
Hls, 7Trv, Pst, Võn, Tt - 11 var.
E EM 73 (558); E EM2 65 (727); Nurmik I 23; Metstak2 63 ja 66
b.Kuldkangast koetas, hõbelõngu loetas? Rukkileikus
Hel 1874 (A. Wahlberg)
c.Kuldakangast koetakse, hõbelõnga lõksutakse? Päike tõuseb, veereb
Saa 1889 (J. Tuul)
d.Kuldkangast koetas, hõbelanga aetas? Päevatõus ja minek
Puh 1889 (J. Loskit)
e.Kuldkangast koetaks, hõbelanga veetaks? Vihmasadu päiksepaistel
Hel 1889 (H. Karolin)
f.Kuldkangast kueotasse, hõbelõnga leegitasse? Päävatõus ja loode
SJn 1890 (M. Kielas)
g.Kuldkangast koetas ja hõbenarmid lõigatas? Rükkileikus
Hel dat-ta (A. Wahlberg)
Vrd.1959
790.KULDKERA KESSET KOPPELT? Päike - 1+10+3+5 = 19 (128) var.
Aa1*.Kuldkera kesset koppelt? Päike
Pst 1888 (J. Jaakson)
Kad, VJg, Sim, Emm, Tõs, 2Pst - 7 var.
E EM 73 (560); Pet. HS I 80; E EM2 65 (729); Nurmik I 23; Huvit. II 216 ja 224 (34); Käis EV I/II nr. 23; Huvit. V Lisa 18 (71); Käis EV I5/II 82; Seilental I 117; Seilental EkLÕ 169; Bachman-Janno-Rebane-Salun I 164; Säde nr. 87 (1956) 4 (6); Pioneer nr. 12 (1956) 31 ja nr. 2 (1957) 32; Bachman-Vilbok I 171; Säde nr. 45 ja 56 (1970) 8 (8); Eisen A 107; Metstak 23 ja 34 (228); Hiie-Müürsepp IV/I 76; Metstak2 63 ja 66; Siirak EKTv VII2 58 (7)
Aa2.Kuldkerä kopli keskel? Päike
Urv 1958 (A. Reigo)
Ab.Kullakera keset koppelt? Päikene taevas
Trv 1894/1901 (J. Kala)
2Trv - 2 var.
E EM2 65 (733)
Ac.Kuldne kera keset kopelt? Päike
Hel 1955 (H. Sillaste)
B.1) Kuldmuna kesset koppelt? Kirik
Pst 1888 (J. Jaakson)
2) Kuldmuna kesk kopeld? Hainakuhi
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Hls, Pst, Ote - 3 var.
E EM 74 (564); E EM2 65 (734)
Ca.Kuldupin keskelt kopelt? Päe
Hel 1889 (G. Habicht)
2Hel - 2 var.
Cb.Kuldõun keselt kopelt? Kuu
Hls 1889 (M. Laarman)
Hls, Hel - 2 var.
D.Kuldkera keskelt topelt? Sibul
Vil 1937 (A. Mikk)
Vrd.804 945I2 2371
791.KULDKÕREND ULATAB AKNAST AKNASSE? Päevapaiste - 0 (3) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 73 (561); E EM2 65 (730)
792.KULDLAADIK LAUA ALL? Päike taevas - 2+0+0+0 = 2 (5) var.
a.Kuldlaadik laua all? Päike taevas
Hel 1874 (A. Wahlberg)
b.Kuldlatik lava all? Päike taevas
Hel 1874 (A. Wahlberg)
793.KULDLÜPSIK MERE PEAL? Päikse tõusmine - 1+4+0+0 = 5 (10) var.
a.Kuldlüpsik mere peal? Päikse tõusmine
Pil 1888 (S. Käär)
Pil, Tt - 2 var.
E EM 74 (563); E EM2 65 (732)
b*.Kuldlüpsik mere ääres? Päike
Vil 1872 (H. Leoke)
3Vil - 3 var.
Vrd.640 1602 2550
794.KULDANE KALA KUEKSE KADAJASE KANNU ALA? Uss - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Kuu 1891 (M. Odenberg)
795.KULDNE KARI, HÕBEDANE KARJANE? Tähed ja kuu - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
a.Kuldne kari, hõbedane karjane? Tähed ja kuu
Hää 1933 (M. Martinson)
b.Kullane kari, hõpene karjus? Kuu ja taevatähe
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Vrd.1995 2385C4b*
796.KULLADSÕ HELME NISUJAUHA SEEH? Söed tuhas - 0+0+2+0 = 2 (7) var.
a.Kulladsõ helme nisujauha seeh? Söed tuhas
Se 1938 (J. Ilvik)
b.Kullatsõ võtmõ nisujauhõ seeh? Hütse tuhõ seeh
Se 1933 (N. Oinas)
797.KULLANE KOPAKENE HÕBEDAT TÄÜS? Sibul - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Se 1897 (F. Treijal)
798.KULDSÕEL, HÕBEAUKA TÄIS? Taevas - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Mar 1937 (E. Ennist)
799.KULDTÄKK, HÕBELAKK JA SÄRJESAPIST SABA TAGA? Kukk - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.Kuldtäkk, hõbelakk ja särjesapist saba taga? Kukk
Trm 1896 (S. Sommer)
b.Kuldtäkk, hõbelakk, säresapist saba taga? [Lahendus puudub]
Vai 1893 (D. Torpan)
Vrd.234 1835
uk (mõistukink pulmas): Kuldtäkk, hõbelakk, särjasapist saba taga (VJg)
800.KULDUPPIN, ELU SISEN? Piip - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.Kulduppin, elu sisen? Piip
Ote 1892 (J. Ainson)
b.Kuldupin ja hull sisen? Piip
San 1893 (J. Tammemägi)