Eesti mõistatused - EM-lugemik

2201.	TIIO LEHM, TINA SARVED? Püss - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Trv 1889 (J. Käger)
Vrd.	670
2202.	TIKKER-TEKKER LÄHÄB TAEVA MUNEDES? Der Hopfen - 1+2+2+0 = 5 (16) var.
Aa.	Tikker-tekker lähäb taeva munedes (Der Zickzack geht Eier legend gen [sic!] Himmel)? Der Hopfen Sa 1814 (J. W. L. v. Luce) • Beitr. III (1814) 113 (2a); Lönnrot 160; E EM 153 (1455); Pet. Ah 41; E EM² 132 (1902)
Ab.	Tiplik-täplik lääb taeva munema? Tapp Muh 1898 (K. Raud) Käi, Muh - 2 var.
B.	Isa pikk ja piinike, ema siiruviiruline, poeg on pesut pikergorne, tütar laia latergorne, tipin-täpin taeva alla munele? Tapuvelangas Ris 1937 (E. Ennist) 2Ris - 2 var. Kontam.: = 366Õ*
Vrd.	611P₁a*
2203.	TIKK-TAKK LÖÖJÄ, MUST HÄRG VEDÄJÄ? Sepp ja lõõts - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Ote 1890 (J. A. Palm)
2204.	TIKS-TIKSATI, TÄKS-TÄKSATI, MIS OLI SURNUD, SEE ON ELUL? Tael - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Tor dat-ta (T. Juurikas)
Vrd.	2022 keerdküsimus
2205.	TIKSUB, TÄKSUB, LÖÖB JA LIIGUB? Seinakell - 0+7+2+2 = 11 (44) var.
A.	Tiksub, täksub, lööb ja liigub? Seinakell Aud 1889 (K. Tarkpea)
Ba.	Tiksub, taksub, lööb ja liigub, ei ta söö ega joo? Seinakell Trv 1905 (A. Anderson) E EM² 132 (1903) Vrd. 877
Bb.	Tiksub, taksub, lueb ja laulab, raasu leiba ei taha? Seinakell Tõs 1889 (M. Kampmann)
Bc.	Kiksub, kõksub, lööb ja liigub, ei ta tühjast kõhust tea ega karva leiba taha? Seinakell Vil 1889 (J. Köögardal)
Bd₁.	Tiksub, täksub, lööb ja liigub, levaraasu ta ei süü ja viinatilka ta ei juu? Tunnikell Pst dat-ta (E. Normann)
Bd₂.	Tiksub, täksub, lööb ja liigub, viinatilka ta ei joo ega raasu leiba söö? Tunnikell Hls 1894 (J. Riiet)
Ca*.	Tiksun, täksun, löön ja liigun, ühest teise ikka kiigun, siiski oma paika jään? Seinakell Tt 1878 (C. E. Malm) Hlj, Tõs, Tt - 3 var. • Mötleja 31 ja 54 (131)
Cb.	Tiksun, täksun, löön ja liigun, siiski oma paika jään? Kell Iis 1920/1 (P. Amer)
Cc.	Tiksab, täksab, lüöb ja liigub, kuid ei pääse paigastki? Kell Kuu 1957 (H. Kokamägi) E EM 153 (1456); E EM² 132 (1903); Nurmik II 4 (5); Bachman-Vilbok II 130 Vrd. 610 648 878 1134 1703
Vrd.	1192C
2206.	TILELITI ALL, TILELITI PÄÄL, TILELITI LIVVA PÄÄL? Laud, liud, livvakaas - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.	Tileliti all, tileliti pääl, tileliti livva pääl? Laud, liud, livvakaas Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
b.	Tile all, tile pääl, tileliti livva pääl? Võid Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
2207.	TILINAKELLAD, TALINAKELLAD, KAKS VAKSA VAGUNIKELLAD, ÜLE SOO SUUR SOLIN? Kausid ja lusikad - 0+3+0+0 = 3 (14) var.
A₁.	Tilinakellad, talinakellad, kaks vaksa vagunikellad, üle soo suur solin? Kausid ja lusikad VMr 1890 (A. Elken)
A₂.	Tilinakellad, talinakellad, läbi soo solinal? Liudu, lusikid pestasse Pil 1888 (T. Sander) E EM 153 (1457); E EM² 132 (1904)
B.	Trillikellad, trallikellad, piriparajad kellad? Lusikad ja kausid Kad 1897 (A. K. Kivi) E EM² 135 (1947); Nurmik II 6 (10)
2208.	TILLE-RILLE KÜSIB TALLE-RALLE KÄEST TAARI? Kirve ihumine - 0+1+0+0 = 1 (3) var. Pst 1888 (J. Jaakson) E EM 153 (1460); E EM² 133 (1907)
2209.	TILLID-NIPID, TILLID-NIPID KOSTAB KAUA AEGA ENNE TÖÖD? Vikati luiskamine - 0+0+1+0 = 1 (1) var. TMr 1926 (L. Berg)
2210.	TILL-TALL KUUSE ALL, RAUDASE KADUKSE ALL? Lehmakell - 0+3+1+0 = 4 (6) var.
A.	Till-tall kuuse all, raudase kadukse all? Lehmakell Kuu 1903 (J. Mikiver) 2Kuu - 2 var. E EM² 133 (1909)
Ba.	Heliseb, teliseb raudase katuse all? Kell looma kaelas Kuu 1892 (H. Lohk)
Bb.	Heliseb, keliseb raudase kattuse all? Lehmakell Kuu 1937 (R. Põldmäe)
2211.	TILLEKENE TALLEKENE VIDA LÄBI AIA PUID? Nõgel - 3+25+17+3 = 48 (76) var.
A₁a.	Pinnuke, pannuke kannab läbi aia puid? Nõel õmbleb Kod 1887 (S. Käär) E EM 122 (1114); E EM² 107 (1472)
A₁b*.	Pinnuke ja pannuke vedäb läbi aia puid? Õmblemine Kod 1888 (J. Liiv) Pal, Kod - 2 var.
A₂.	Punnake, pannake vedab läbi aia palki? Nõel MMg 1888 (A. Artis)
A₃.	Pisukene pinnukene veab läbi haost aia palki? Nõel MMg 1888 (G. Tenter)
B.	Pilukõnõ, palakõnõ läbi saina puid vidä? Nõkl Lut 1925 (P. Voolaine) 2Lut - 2 var. • LMr 130 (148)
C.	Siiluke, veeluke vida läbi aia puid? Umblemine Võn 1895 (J. Moodis)
D₁a₁.	1) Tillekene tallekene vida läbi aia puid? Nõgel Plv 1893 (J. Tobre) 2) Tillekene tõllakene vida läbi aia puid? Nõglaga õmmeldes Võn 1894 (J. Suits) TMr, 2Võn, 2Plv, Räp, Vas, 2Se - 9 var.
D₁a₂*.	Tillokõnõ tallõkõnõ läbi aia puid vidä? Nõgõl Se 1927 (M. Pihlapuu) 2Se - 2 var.
D₁b.	Tillukõnõ tallukõnõ kand läbi aia puid? Tsolohkaga kangakudamine Räp 1949 (J. Sulengo) Võn, Räp - 2 var.
D₁c.	Tillokõnõ tallukõnõ tsusk läbi aia puid? Keel Räp 1891 (S. Keerd)
D₁d.	Tillukene veda tallukesele läbi aia puid? Nõglaga ummeldas Räp 1875/7 (J. Jagomann)
D₁e.	Väike talleke veab läbi aia puid? Õmblemine Rõu 1938 (H. Pill)
D₂*.	Tilleke tallokõ vidä läbi pihaaia puid? Ummõldas Kan 1895 (G. Loodus) Kan, Se - 2 var.
D₃a*.	Tillõkõnõ ja tallõkõnõ läbi lae vidä puid? Umblõminõ Se 1935 (P. Külaniit) 4Se - 4 var.
D₃b.	Tillakõnõ tallõkõnõ, läbi lae puid kistas? Hammõlõ pihta ummõldas Se 1927 (J. Orusaar)
D₄*.	Tillõkõnõ tallõkõnõ vida läbi saina puid? Ummõldas Se 1940 (N. Koplimägi) Se, Lut - 2 var. • LMr 136 (148-149)
D₅.	Tillukene tallukene vida läbi riida puid? Nõgel Plv 1931 (R. Viidebaum) 2Plv - 2 var.
D₆.	Tillukene tallukene vida läbi aia hakku? Nõgel Plv 1889 (G. Pennert) Ta, Plv, Räp, Se - 4 var.
D₇.	Tillõkõnõ tallõkõnõ vidä alt lae hakku? Oja juusk alt aia Se 1934 (N. Oinas)
D₈.	Tillõkõnõ tallõkõnõ vidä läbi lae hirsi? Nõglaga ummõldas Se 1933 (A. Põhi)
D₉.	Tillokõnõ tallokõnõ läbi liina linno vida? Nõgõl Se 1888 (E. Aun)
E.	Tilloke tõllake, ravvane rakake, vida läbi aia puid? Nõgel Võn 1889 (J. Kripson) E EM 153 (1465); E EM² 133 (1915)
F*.	Väikene rakakene vida läbi aia puid? Umblemine Kan 1896 (J. Ots) 2Kan, Räp - 3 var.
G.	Väikene reikene vidä alt aia puid? Nõgõl nõglatsega Räp 1889 (J. Poolakess)
H.	Veike linnuke kannab läbi aia puid? Nõel Pal 1888 (M. Uus)
Vrd.	2218 2219
2212.	TILLIKE HALLIKE, RÄHMÄTSE SILMÄ, KOMMEJANDIL MUSTA RÕÕVA, ELIJAS PUNATSE KUVVEGA? Täi, kirp, lutik - 0+21+1+0 = 22 (27) var.
A.	Komsarus mussa riietega? Kirp Kod 1888 (V. Kirik)
B.	Pere-Pentu riimuselga, punased priikübarad, kommisare mustad riided? Täied, lutikad, kirbud Vil 1889 (J. Köögardal)
C.	Miil punapea part, riimsilm, kommesaares mustjas riim? Lutikas, täi, kirp SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
Da.	Punapea puut, rägapea nuut ja musta reitega komsarjus? Lutikas, täi, kirp Jõe 1888 (H. Tutar)
Db.	Punasepea nukk, räkapea nuut, musta räte konks? Lutikas, täi, kirp Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
E.	Tillike hallike, rähmätse silmä, kommejandil musta rõõva, Elijas punatse kuvvege? Täi, kirp, lutik Hel 1887/94 (J. ja P. Einer)
F.	Kentus-rentus rähmussilm, mustpüks ja kommesarjus? Kerp Kos 1892 (T. Wiedemann)
G.	Siimon must komskuut, Pärtel tömp rähmsilm? Kirp ja täi Lai 1904 (J. Ermann) E EM² 121 (1718)
H.	Punakukk, miiljas rähmsilm pent, karune kott? Päike, kuu, öö Lai 1897 (H. Asper)
Ia.	Mudamagu Mart, punapüks part, kriimsilm Rein? Kirp, lutikas, täi Tõs 1889 (M. Kampmann)
Ib.	Punapart kukk, rägasilm Rein, mudamagu Mihkel? Lutikas, täi, kirp Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
Ja₁.	Meil oli musta murgitükki, tõine oli halli riimunukki, kolmas puna sakkisilma? Kirbu, täi ja lutika Trv 1896 (J. Tõllasson) E EM² 80 (1002)
Ja₂.	Meil oli musta mürgitükki, tõine halli riimänukki, kolmas puna sakisilma? Kirp, täi ja lutik Trv 1890 (A. Rull)
Jb₁.	Üts om musta mürgitükki, tõne halli riimanukki, kolmas puna sakisilma? Kirp, täi, lutik Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Jb₂.	Üits oli musta mürgitukki, tõine punast sakisilma, kolmas olli riiminukki? Kirp, lutik, täi Pst 1893 (J. Reevits)
Ka.	Must mürt, punapää miilu, tonni pääludi? Kirp, täi, lutikas Tt 1883 (anon) • Ol. Lisa nr. 31 ja 33 (1883) lk-ta
Kb.	Must mürk, punene piilu, halli pääga ludi? Kirp, lutik, täi Saa 1889 (J. Lepik)
Kc.	Must mudi, hall tudi, punapea miiluska? Kerp, täi, lutikas Kos 1894 (T. Wiedemann)
Kd.	Hall törk, must lüdi, punase pea viilu? Täi, kirp, lutikas SJn 1893 (J. Mein)
Ke.	Must turk, hall ludi, punapia iilus? Kirp, täi, lutik KJn 1890 (A. Pihlak)
L.	Liisa roos ja laasa roos, punasenahka niilus? Lutikas Pal 1897 (H. Karro)
M.	Hüppa miita, punapia piita? Kirp Koe 1938 (L. Priks)
2213.	TILLIKE KIRSTUKE, NELI JALGA ALL, EI VÕTA VÕTI, EI PÄSTA PÄSTAI? Lehma udar - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Hel 1889 (H. Karolin)
Vrd.	1653W1a1* 2693
2214.	TILLUK KIRP KIVI PÄÄL? Tulesäde aab mõtsa palame - 0+0+1+0 = 1 (3) var. Hel 1936 (A. Grünvald-Univer) Lasteleht nr. 8 (1905) 128 (3); Kuhlbars 20 ja 27 (136)
2215.	TILLUKANÕ TALLUKANÕ, LÄBI VARSA VALUKANÕ? Kiil - 0+0+2+0 = 2 (3) var. Se 1930 (A. Nurmetu) 2Se - 2 var.
Vrd.	1651Fc 2219 2275N₄
2216.	TILLUKENE RAKIKENE HAUGUB, RAUDSABA JALGE VAHEL? Kolgispuu - 1+0+0+0 = 1 (5) var. Pöi dat-ta (R. Kallas) Wied. 289; E EM 153 (1462); E EM² 133 (1911)
2217.	TILLUKENE TALLUKENE LÄTT TAIVA POOLE, LUMÕKÄKK KÄE PÄÄL? Humal - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Räp 1963 (M. Kotka, H. Rebane)
Vrd.	1371F₂
2218.	TILLÕKÕNÕ TALLÕKÕNÕ, MUST KUI MUDARAKÕNÕ? Täi - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Se 1936 (P. Toomemägi)
Vrd.	2211
2219.	TILLÕKÕNÕ TALLÕKÕNÕ, LÄBI LAE VARSAVARAS? Õng - 0+2+11+0 = 13 (15) var.
A₁a₁.	Tillõkõnõ tallõkõnõ, läbi lae varsavaras? Õng Se 1938 (E. Kirss) 4Se - 4 var.
A₁a₂.	Tilukanõ talukanõ, läbi lae varsa varast? Kalla püvvetäs iä alt Se 1929 (I. Sonts)
A₁a₃.	Tilkõnõ ja talkõnõ, läbi lae varast är varsa? Püvvetäs kallu Se 1929 (A. Gehrke)
A₁b.	Tillakõnõ tallakõnõ, läbi lae varsa kisutas vällä? Kallu püvvetäs Se 1933 (A. Tammeorg)
A₂.	Tillõkõnõ talokõnõ, üle uja varsavaras? Kalaõngõkõnõ Se 1932 (J. Ojavere)
B₁.	Läbi lae varsavaras? Õng Se 1930 (A. Nurmetu) 2Se - 2 var.
B₂.	Läbi lae varsu varastõdas? Kallu püvvetäs Se 1938 (A. Tammeorg)
C.	Lävi lae sõni varastadas? Lävi jea kalu võetas Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 128 (92)
D.	Keerokene-veerokene, läbi lae varsa varas, maast kasus margapuu, margapuust sinilill, sinilillist põrkna? Herne Plv 1890 (J. Tobre) Kontam.: = 1039P
Vrd.	1651Fc 2211 2215 2275N₄
2220.	TIMM MÜÜG, TAMM MÜÜG, PIKÄN, PÜHAN PEDAJEN? Kerikukell - 0+8+1+0 = 9 (12) var.
Aa₁.	Timm müügib, tamm müügib, pitkä pühä pedaka otsas? Kirikukell San 1877 (J. Hurt) E EM 154 (1467); E EM² 133 (1918)
Aa₂.	Timm müüg, tamm müüg, pikän, pühan pedajen? Kerikukell Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Ab.	Timm müüg, tamm müüg, suuren pikän pedäjen? Kerikukell Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Ac.	Timm müig, tamm müig, üle püha pedäse ladva? Opetaja ja köstre San 1889 (M. Lepp)
Ad.	Timnik-tamnik tühjän pikän pedäjän? Kerkukell Krl 1940 (L. Pedajas)
Ba.	Tinnu müüg, tammu müüg, üle pika pedaja, üle kõrge kuuseladva? Kirkukell Krl 1889 (E. Kornel)
Bb.	Timm müüg, tamm müüg, üle pikä pedästi, läbi kuiva kuusesti? Kerikokell Krl 1887/94 (J. ja P. Einer) Vrd. 1616A₂
C.	Timm-tamm mürräs ega päiv kerikuladvan? Kerikukell Krl 1909 (A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi)
D.	Timm müüg, tamm müüg, kirrev kari keskel? Opetaja, köstre, rahvas Krl 1887/94 (J. ja P. Einer) Vrd. 2385F
Vrd.	298
2221.	TIMP-TAMP TEE PÄÄL, LÄTLANE LEHE PÄÄL, KANAMUNA KANNU OTSAS? Hobune, lumi, lind oksal - 0+31+1+4 = 36 (65) var.
Aa₁*.	Timp-tamp tee pääl, lätlane lehe pääl, kanamuna kannu otsas? Hobune, lumi, lind oksal MMg 1888 (G. Tenter) 2MMg - 2 var. E EM 154 (1466); E EM² 133 (1916) Vrd. 2234C₃b
Aa₂.	Till-tall tee peal, kanamuna kännu ots, lätlane lehe peal? Kellad, lumi, vesi VMr 1890 (K. V. Lurich)
Ab*.	1) Tilks-talks tee pääl, lätlane lee pääl, kanamuna kannu otsas? Lumi Vai 1893 (J. Sorro) 2) Tietäi tie pääl, lätlane lee pääl, kanamuna kannu otsas? Hobusesitt, katel, lumi VNg 1892 (H. Lohk) 3) Lätlane lee pial, tiie tai tee pial, kanamuna kännu ots? Pada lee pial, hobune tee pial, lumi kännu ots Koe 1890/3 (H. Schultz) 2Vai, VNg, Koe - 4 var. E EM² 133 (1908)
Ac*.	Till-tall tii ääres, kanamuna kannu õtsas, litt-lätt lehe piäl? Postimiis sõidab kellaga ja lumemuna kannu õtsas; litt-lätt lehe piäl, sii tähendab veepiisad lehe piäl Kod 1942 (P. Tammepuu) Vai, Kod - 2 var.
B₁.	Till-tall tie pääl, lill-lall lie pääl? Lehmad karja, vesi keeb Hlj 1947 (E. Tarvel)
B₂.	Tiitus tii pääl, lätläne lehe pääl? Hobesesitt ja vesi Ote 1893 (J. Tammemägi) Vrd. 2234B₁c*
B₃.	Litt-latt lehe pääl, vilemuna põesas, kanamuna kannu õtsas? Veetilk lehe pääl, uss põesa sees, lumi kannu õtsas Jõh 1889 (P. Paurmann)
Ca*.	1) Tibumuna tee pääl, kabumuna kannu otsas, mõni sõna oksa pääl? Hobusesitt, lumi kannu ots ja vihmatilgad Ksi 1889 (H. Paap) 2) Tiimuna tii pääl, kaamuna kannu pääl, mõni sõna ossa pääl? Lumi Rõu 1890 (M. Jennes)
Cb*.	Titamuna tee peal, kakamuna kannu peal, mõni sõna lepa oksas? Lumi Tor 1888 (T. Tilk) 2Tor - 2 var. E EM 154 (1473); E EM² 134 (1925)
Da.	Tibu-ribu tee pääl, kanamuna kannu pääl, mõni sõna mõtsa pääl? Hobusesitt, mees, suits Pst 1888 (J. Jaakson) E EM 151 (1442); E EM² 131 (1887)
Db.	Tibu-nibu tee pääl, mõni sõna mõtsa pääl, kanamuna kannu pääl? Hobusesitt, härm, lumi Pst 1889 (H. Henno)
E₁a.	Tibunina tee ääres, kabinina kannu otsas, mõni sõna oksa pääl? Lumi Kõp 1897 (J. Laarmann)
E₁b.	Tibu-nibu tee ääres, kabu-nabu kännu otses, kaks sõna oksa külles? Lumi puu peal Pil 1888/9 (T. Kiimann) Vrd. 1521A₄c
E₁c.	Tibu-nibu tee äärdes, kabu-nabu kännu otsas, mõni sõna oksa pääl? Lumi Tor 1888 (A. Martson)
E₂.	Tibu-nibu tee ääres, mõni sõna oksa peal? Lumi SJn 1888 (J. Mein) E EM 151 (1441); E EM² 131 (1886)
F.	Tibu tee peal, kabu kannu peal, mõned metsas, mõned metsa latvas? Härm Trv 1895 (J. Sams) E EM² 131 (1884)
G.	Tibumuna tee ääres, kanamuna kännu otsas? Kaal, kapsas Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
H.	Tibu-libu tee ääres? Vihmauss Vil 1891 (J. Karus)
Ia.	Kuremuna kännu otsas? Maasikas Hlj 1947 (E. Tarvel) Mihkla-Tedre 57; Metstak 19 ja 34 (192); Metstak² 54
Ib.	1) Kanamuna kannu otsan? Kapstapää Ote 1888 (V. Vaher) 2) Kanamuna kannu otsas? Seen MMg 1888 (A. Artis) Vai, Jõh, MMg, Ote - 4 var. E EM² 50 (445)
J.	Mõni sõna mõtsa pääl? Haud Hls dat-ta (J. Riiet)
Ka.	Till-tall tee piäl, lätläne lehe piäl, kanamuna kannu otsan, vilepill põõsan? Vesi, lumi, uss Kod dat-ta (E. Normann) Kontam.: = keerdküsimus
Kb*.	Till-tall tee peal, lätlane ree peal, kanamuna kannu otsas, vilepill põõsas? Uss [esitatud liisutuslugemisena] VMr 1890 (A. Elken) VMr, TMr - 2 var. Kontam.: = keerdküsimus
Kc.	Till-tall tee pääl, lill-lall lee pääl, kuremuna kannu otsas, eripill põesas? Kellad, tuli, jõhvikas, madu Hlj 1890 (J. A. Rehberg) Kontam.: = keerdküsimus
L.	Hindrik heenamaal, vilepill põesas, kanamuna kannu ots? Hindrik heinamaal on putke, vilepill põesas on uss, kanamuna kannu ots on seen Äks 1888 (H. J. Treifeldt) Kontam.: = 1748W keerdküsimus
Vrd.	1971 2196 2229
2222.	TINA SÖÖB JA TULD SITUB? Püss - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.	Tina sööb ja tuld situb? Püss Trv 1893 (A. Parts)
b.	Tina sööb, tuld situb? [Lahendus puudub] Pöi 1897 (J. Prooses)
Vrd.	1828 1860 2123 2286
2223.	TINA TILLERDAB HÕBEDAVOORI PEAL? Sari - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.	Tina tillerdab hõbedavoori peal? Sari MMg 1888 (A. Artis)
B.	Tillerdab tinane kedra hõbedase luude peal? Sari ja tuulamine VJg 1889 (J. Ustallo)
2224.	TIPA-TAPA TULEB TUPPA, PUHUB MULLA, LEIAB KULLA, PISTAB SEINAPRAO VAHEL? Siga songip - 1+31+7+4 = 43 (91) var.
A₁.	Puhkam-pahkam tulli tuppa, puhus mulda, leidis kulda? Siga Muh 1896 (H. Laipmann)
A₂.	Puhkam-muhkam tuli uksest sise, puhus mulla, leidis kulla, pistis seinaprau vahele? Siga leiab viljatera, sööb ära Sa 1888 (V. Mägi)
Ba.	Tuhka-muhka tuleb tuppa, segab mulda, leiab kulda, pistab seinaprao vahele? Siga tuhnib mulda Tõs 1921 (S. Lind) Mihkla-Parlo-Viidebaum I 96 (23); Viidebaum-Parlo-Mihkla 96 (23); Mihkla KlL 75 (21); Vih. (1950) 82 (21); Metstak² 42 ja 43
Bb.	Tuhka-muhka tulli tuppa, puhus mulla, leidis kulla, panni seinapakku? Põrsas Muh 1937 (R. Viidalepp)
C*.	Tussike-tassike tuleb tuppa, puhub mulla, võtab kulla? Koer Tor 1889 (J. Tilk) 5Tor - 5 var. E EM 159 (1525); E EM² 138 (1985)
Da*.	Tissit-tässit tuleb tuba, puhub mulla, vetab kulla, pistab seinapao vahele? Siga läheb lauta, hakkab sööma Kaa 1889 (D. Jakson) Kär, Kaa, Pha - 3 var.
Db₁.	Tissit-tässit tuleb tuppa, puhub mulla, leiab kulla? Põrsas Kär 1890 (T. Jank)
Db₂.	Tuleb tuppa tissit-tässit, puhub mulla, leiab kulla? Siga tuleb üle läve tuba, leiab sääl maast leva- raasuksi Krj 1938 (K. Lepp)
E₁a.	Tuleb tuba tissa-tässa, puhub mulla, levab kulla, paneb seinapau vahele? Siga, seinapagu - sea suu Vll 1890 (M. Kolm)
E₁b₁*.	Tuleb tuba tissa-tässa, puhub mulla, levab kulla? Siga Vll 1942 (P. Alvre) Vll, Saa - 2 var.
E₁b₂*.	Tulli sisse tissa-tässa, võttis kulla, jättis mulla? Kana Saa 1888 (J. Miländer) 2Saa - 2 var.
E₂.	Tuleb tuppa tussa-tassa, puhub mulla, leiab kulla? Koerad Tõs 1893 (O. Schantz)
F₁a.	Tuleb sisse tuss-tass, võtab kulla, jätab mulla? Kana Plt 1891 (J. Reinthal)
F₁b.	Tuss-tass tuli tuppa, puhkus mulla, leidis kulla? Siga tuli tuppa, ajas terade pealt mulla ära, mis kuld on Trm 1896 (J. Soodla)
F₂.	Tuli tuppa tiss-toss, kulla võttis, mulla jättis? Kana Pil 1888/9 (T. Kiimann)
G*.	Tipit-täpit tulevad tuba, puhuvad mulda, söövad kulda, panevad seinepagude vahele? Põrsad Jäm 1896 (A. Kuldsaar) Jäm, Kaa - 2 var. Wied. 289; E EM 154 (1469); E EM² 133 (1920); Nurmik I² 54
Ha.	Tipa-tapa tuleb tuppa, puhub mulla, leiab kulla, pistab seinaprao vahel? Siga songip Krk 1936 (M. Sarv)
Hb.	Tuleb tuppa tipa-tapa, puhub mulla, võtab kulla? Koer võtab leiva maast Vän 1889 (J. Tammann)
I.	Tuli tuppa tita-täta, võttis kulla, pühkis mulla? Kana Saa? dat-ta (anon)
J.	Tuleb tuppa tats-tats, kulla võtab, mulla jätab? Kukk Pal 1889 (M. Uus)
K.	Tuleb sisse tiks-täks, lähab välja niks-näks, kaotab kulla, jätab mulla? Kana tuleb munele Pst 1888 (J. Jaakson)
L*.	Ups-tups tuppa tuli, kulla võttis, mulla jättis? Kana sööb MMg 1890 (L. Jakobson) Vai, MMg - 2 var.
M.	Tuleb sisse tuiga-taiga, võtab kulla, jätab mulla? Kana odras Vil 1893 (J. Evert)
N.	Tuhkur tuleb tuppa, kaabib mulda, leiab kulda, pistab kulla seina vahele? Koldest võetakse tuld, pannakse peeruga müüri vahele Han 1889 (A. Reimann)
O.	Tulli tuba Tuka-Juku, puhus mulla, leidis kulla, peitis seinaprau vahele? Tuhalabidas tulli ahjus[t] Krj v. Mus dat-ta (V. Mägi)
P.	Miis tuleb tuppa, puhub mulla, võtab kulla, pistab seinaprau vahel? Kukk süüb tera ära Hää 1955 (M. Mäesalu)
Qa.	Tuleb tuppa, segab mulda, leiab kulda, pistab seinaprao vahele? Kukk, kana leiab tera Hää 1954 (M. Mäesalu)
Qb₁.	Tuppa tuli, kulla võttis, mulla jättis? Surm Lai 1897 (H. Asper)
Qb₂.	Läheb tuppa, võtab kulla, puhub mulla? Koer Tor 1887 (J. Tilk) E EM 81 (645); E EM² 71 (829); RpS nr. 6 (1939) 191
Qc.	Mulda siplib, kulda löüdäb? Süte liigutamine lees Kuu 1903 (J. Mikiver) E EM² 90 (1179)
R.	Vihma käes vudiseb, tuule käes tudiseb, tuleb tuppa, võtab kulla, jätab mulla? Kana tuleb tuppa KJn 1926 (S. Köögardal) Kontam.: = 2294B
S.	Tulli tuppa siidisaksa, andis käppa käharpää härra, puhus mulda, leidis kulda, läks ta välja vinda-vända? Koer Saa 1928 (E. J. Kase) Kontam.: = 1966F
Z.	Tuleb sisse tuiga-taiga, võtab kulla, jätab mulla, ees tal ora, keskel kera, tagat lai kui labidas? Kana Vil 1888 (J. Toss) E EM 159 (1520); E EM² 137 (1977) Kontam.: = 56Ö
Vrd.	819
2225.	TIPILINE, TÄPILINE, ISTUB AIDA HARJA PEAL? Tanu - 0+26+3+1 = 30 (38) var.
Aa.	Isi tipitäpilene, istub toa harja pial? Tanu Koe 1890/3 (H. Schultz)
Ab.	Tipiline, täpiline, istub köögi harja peal? Kirivane tanulint vanamoodi kõrge tanu ääre külgis Tor 1888 (M. Tilk)
Ac₁.	Tipiline, täpiline, istub aida harja peal? Tanu Tor 1889 (A. Juurikas) Tür, Tür v. Juu, Kuu, Kos, Juu, 4Vän, 3Tor, Pst v. Pil, SJn, 3KJn, Pil, Äks - 19 var. E EM 154 (1468); E EM² 133 (1919)
Ac₂*.	Tipiline, täpiline, ise istub aeda harja peal? Vanatmoodi, kõrge põhjaga, hobusekabja sarnane naeste tanu Tor 1889 (C. Tults) Vän, Tor, Kõp - 3 var.
Ac₃.	Tipitäpiline aeda harja pial? Naese müts Vän 1890 (M. Jaason)
Ac₄.	Tipiline, täpiline, istub aida ääre pääl? Tanu pääs Vil dat-ta (J. Täht)
Ba₁.	Lipitud ja lapitud, istob aida harja peal? Veikese lapse tanu Tür v. Juu 1891 (M. Antje) Vrd. 1009L₈
Ba₂.	Lipinõ ning lapinõ, istub aeda harja otses? Kihnlastõ tanu Khn 1948 (S. Lätt)
Bb.	Lipiline, lapiline, istub aeda ääre peal? Tanu SJn 1889 (T. Köstner)
C.	Vares istub aida harja peal? Naesel müts Vig 1896 (H. Laipmann)
Vrd.	284 659 832U 1679 1961 2098 2328
2226.	TIPI-TAPI MAALT TULLI MEES, LIPIT-LAPIT SÄRK SÄLJAN, HARJA KAND, PÄÄD EI SUI? Kukk - 0+1+1+1 = 3 (4) var.
a*.	Tipi-tapi maalt tulli mees, lipit-lapit särk säljan, harja kand, pääd ei sui? Kukk Hel 1889 (G. Habicht) Hel, Har - 2 var. Metstak² 42 ja 43
b.	Tuleb üks mees tippen-tappen, sajalapiline ülikond, tal on üks kamm, aga sellega ei kammi? Kukk Prn 1933 (A. Johanson)
2227.	TIPI, TIPI, KASTA, KASTA, ÄRA TURKA TUGEVASTE, ÄRA VALJUSTE VAOTA, ÄRA RIKU RIISTUKEST? Pudru sees võiauk - 0+8+3+1 = 12 (15) var.
Aa.	Pista sisse, tõmma välja, ära valjuste vajuta, ära riku riistakest? Pudrusilm Amb 1894 (J. Neublau)
Ab.	Lükka sisse, tõmba välja, ära liiasti litsu, ära valjusti vajuta, ära riku riistakesta? Võiauk SJn 1927 (V. Metsamärt)
Ac.	Tipi, tipi, kasta, kasta, ära turka tugevaste, ära valjuste vaota, ära riku riistukest? Pudru sees võiauk Jür 1888 (M. Petroff)
Ad.	Pista, pista, kasta, kasta, ära riku riista, ära valjust vajuta? Pudrus või, mida kastet[akse] Vi 1921 (A. Martinson)
Ae.	Püsta, püsta, topi, topi, ära kõvast vauta, ära riku riistapuud? Pudrumänd Tor 1904 (J. Reimann)
Af.	Tipi ja täpi, sügavale ära pista, riista ära riku? Pudrusilm VJg 1960 (P. Lepik, P.-E. Rummo)
Ag.	Pista, pista, kasta, kasta, ära aga riista ära riku? Putru või sisse kastma SJn 1893 (J. Mein)
Ba.	Pista, pista, kasta, kasta, ära ääri ära riku? Pudru söömine, kellel või keset sees on Trv 1888 (H. Utso) E EM 125 (1145); E EM² 109 (1507)
Bb.	Pista, pista, kasta, kasta, ära riku veert ära? Pudru kastmine või sisse Trv 1890 (V. Mõts)
Ca.	Pista, pista, kasta, kasta, ära riku rennikesta? Pudrusilma või Rak 1931 (A. Okas)
Cb.	Pista ja kasta, ära riku renni? Pudrusilm Vai 1889 (H. Masing)
D.	Tipi, tipi, kasta, kasta, ära riku rennikesta, ära ääresi häveta? Pudru süömine, kus või silmas on Hlj 1891 (V. Klaas)
Vrd.	1664
2228.	TIPS-TAPS, TILL-TALL, METSKITS KILL-KALL, ALTE-PULTE-PUH, ÜKS JALG ALL? Sepalõets - 0+6+4+9 = 19 (49) var.
Aa₁.	Tips-taps, till-tall, metskits kill-kall, alte-pulte-puh, üks jalg all? Sepalõets Amb 1888 (V. Kullerkupp) Amb, JJn, 3Kuu, Kul, Kir - 7 var. E EM 154 (1470); Schneider Elusal. Kal. (1906) 5 ja 32 (1); E EM² 134 (1921); Nurmik I 21; Käis EV I/II nr. 12
Aa₂.	Tips-taps, tilla-talla, metskits killa-kalla, alte-pulte-puh, üks jalg all? Sepapada Kuu 1911 (K. Viljak)
Ab.	Timps-tamps, till-tall, metskits kalda all, alde-pulde-puh, üks jalg all? Sepikoda, sepp taob, tuli ääsil, lõõts puhub, alasil üks jalg (pakk) all SJn 1979 (J. Joandi)
Ac.	Timps-tamps, till-tall, kitsmats kall-tall, alde-pulde-puh, üks jalg all? Sepikoda SJn 1889 (P. Johannson)
Ad.	Timp-tamp, till-tall, matskits kaldal, ahke-puhke, ahke-puhke, puujalg all? Lõõts VNg 1994 (M. Hiiemäe)
B₁a.	Tibu-tabu, till-tall, matsi kits kaldal, ulde-tulde-puh? Sepapada VMr 1889 (K. Roost)
B₁b.	Triba-traba, trill-trall, nahkkits kaldal, äka-puka-puh? Sepapada ja lõõts VMr 1890 (K. V. Lurich)
B₂.	Tips-taps, till-tall, alte-pulte-puh, üks jalg all? Seppalõets Kuu 1935 (H. Kain) Hlj, Kuu - 2 var.
B₃.	Till-tall, kill-koll, metskits, jalg all? [Lahendus puudub] Sim 1953 (H. Joonuks)
B₄.	Tibu-tabu, till-tall, matsi kits keldri all? Sepalõõts VMr 1890 (A. Elken)
B₅a.	Alte-pulte-puh, üks jalg all? Sepalööts Kuu 1965 (E. Art)
B₅b.	Alte-pulte-puh, üks jalg all teeb vurr-vurr-vuh? Kedrvars Rap v. Mär 1948 (E. Poom)
Vrd.	657A₁d
2229.	TIPU ISTUB TII ÄÄRES, TIPU JALAD ÜLE TII? Puu - 0+6+0+0 = 6 (7) var.
a₁.	Timbu istub tee ääres, timbu jalad tee peal? Kuusk Pal 1891/2 (H. Maasen) 2Pal - 2 var.
a₂.	Tibi istub tee ääres, tibi jalad tee peal? Puu tee ääres MMg 1891 (G. Puus)
a₃.	Tipu istub tii veeres, tipu jalad tii pial? Kase juurikas MMg 1889 (H. Rätsepp)
b₁.	Tipu istub tii ääres, tipu jalad üle tii? Puu Pal 1888 (M. Uus)
b₂.	Tepu istub tee ääres, tepu jalad üle tee? Puukand Trt 1889 (S. Bergmann)
Vrd.	657M₁ 1064 2196 2221
2230.	TIPU-TIPU TII LEHISTA, MÕTS PUISTA, PUU LEHISTA, MAA MEHISTA, TIPU JALA TÕRVASTA? Mesilind - 0+5+0+0 = 5 (9) var.
a.	Tipu-tipu tee lehita, mehita maa ehita, tipu jalga tõrvata? Mesilased Trv 1894/1901 (J. Kala) RpS nr. 6 (1939) 190
b.	Tipi-tipu tee leh[i]ta, maa mehita, mets puita, tipu jalad tõrvatud? Mesilane Trv 1895 (J. Sims)
c.	Tipu-tepu tee ehista, põllu puista, puu lehista, tepu jala tõrvatest, kannusjala karvatest? Linnupuu Trv 1890 (J. Käger)
d.	Tipu-tipu tii lehista, mõts puista, puu lehista, maa mehista, tipu jala tõrvasta? Mesilind Trv 1897 (J. Vaine)
e.	Tiput-tiput tee lehita, maa mehita, tipu jalga tõrvata? Mesilene Trv 1895 (P. Teckel)
Vrd.	2188
2231.	TIREL-LIREL EES, LIUSA-LAUSA TAGA, PIMPA-POMPA PÄÄL, NIRPA-NÄRPA ÜMBER, TIUTSA-TAUTSA JÄREL? Hobune, regi, palgid ja nöör talumehele - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Kaa 1946 (O. Toombu)
2232.	TIRIDO-TÄRIDO, TITTAN LILLA, PEALE VILLA VEAR? Villakoarimine - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Muh 1896 (H. Laipmann)
Vrd.	1332Ba
2233.	TIRINÄLLÄ, TÄRINÄLLÄ, HIIREKELLER KESKEN? Vakk - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Vrd.	1481 2275
2234.	TIRKUS TIID PITE, MARKUS MAAD PITE, KUPA-KAPA KUUSTÕ? Kusikuklane - 2+33+16+7 = 58 (86) var.
A₁a₁.	Tee pääl tirkus, maa pääl markus, kopa-kapa kuusikus? Jänes TMr 1889 (J. Tootsi)
A₁a₂.	Tee peal tirtsus, maa peal martsus, kudi-kadi kuusikus? Raudsipelgad MMg 1908 (H. Sulg, J. Välbe)
A₁b₁.	Teed piti tirkus, maad piti markus, kõpa-kapa kuuste? Sipelgas Räp 1888 (J. Puksov) E EM 150 (1424); E EM² 130 (1865)
A₁b₂.	Tiid piti tirkas, maad piti markas, kita-kata kuuste? Orav Rõu 1937 (H. Mõtus)
A₁b₃.	Tiid piten tirkas, maad piten markas, kopa-kapa kuuste? Kusikuklanõ Rõu 1932 (H. Tampere)
A₁b₄.	Tiid piten tirkas, maad piten malkas, kõdi'-kadi' kuustulõ'? Kusiraudsik Urv 1956 (A. Reigo)
A₁c₁.	Tiid pite tirkeles, maad pite märkeles, lätt kuustõ kupa-kapa? Kusikuklanõ Rõu 1897 (G. Raup)
A₁c₂.	Tii pite tirgutõh, maad pite margutõh, lätt kuustõ kõpa-kapa? Kusikuklane; orav Rõu 1895 (A. Perli)
A₁d.	Tiid müüdä tirklõs, maad müüdä marklõs, lätt mõtsa kopa-kapa? Äke Urv 1958 (anon)
A₁e.	Tiid piteh tirkus, maad piteh markus, kuustõ kurkus? Kusikuklanõ Se 1927 (M. Pihlapuu)
A₁f.	Maad mööda markus, teed mööda tirkus, kubu-kabu kuustu? Kusikuklase ning orav Tt dat-ta (J. ja L. Moritz)
A₂.	Tiid pite tirkas, maad pite markas, katsi pooli karva tsiugõlõsõ? Hobõnõ, ratta, hainakuurma Se 1935 (P. Külaniit) Vrd. 1971A₁a₃*
A₃.	Tiid piten tirkas, maad piten markas, kuhja otsa luu muna? Sipelgas Urv 1958 (A. Reigo) Vrd. 611I₁a₁*
B₁a₁*.	1) Tirkus tiid pite, markus maad pite, kopa-kapa kuustõ? Orrav Se 1934 (A. Kits) 2) Tirkus tiid pite, markus maad pite, kupa-kapa kuustõ? Kusikuklane Rõu 1889 (K. Thom) Võn, Kan, Rõu, 4Se - 7 var.
B₁a₂.	Tirkus tiid pite, markus maad pite, kudi-kadi kuust pite? Kass, hiir, orav Kan 1888 (G. Veski)
B₁a₃.	Tirkus tiid pite, markus maad pite, kapa kuusõ ala? Sipelgas Se 1938 (J. Ilvik)
B₁a₄.	Tirkus tiid pite, markus maad pite, kipa-kapa kuusõ ala? Sipelgas Se 1936 (N. Kerikmäe)
B₁a₅*.	Tirkus tiid piti, markus maad piti, kupõr-kapõr kuuse juurta? Kusikuklase Räp 1933 (R. Viidebaum) Räp, Se - 2 var.
B₁b₁.	Tilkus teed mööda, markus maad mööda, kipa-kapa kuust mööda? Sipelgas, uss, orav Rõn v. San 1889 (P. Roose)
B₁b₂.	Tirkus tiid mööda, markus maad mööda, kobi-kabi lätt kuuste? Orrav Kan 1888 (J. Väggi)
B₁b₃.	Tilpus teed mööda, malkus maad mööda, kibu-kobi kuuske mööda? Koer, madu, orav Trt 1890 (V. Pärtelpoeg)
B₁b₄.	Tilpus teed mööda, malkus maad mööda, kibi-kobi kuusikun? Sipelgas, uss, orav Rõn 1888 (P. Grünfeldt)
B₁c*.	Tirkus tee pääl, markus maa pääl, kobi-kabi kuuskun? Kusiraudsik, siug ja orrav Rõn 1889 (P. J. Tamm) VMr, Rõn, Rõu - 3 var. Vrd. 2221B₂
B₁d.	Tirkus sõit tiid mööda, markus sõit maad mööda, kripa-krapa sõit kuusi pidi? Peni, jänes, orav Vlg 1903 (J. Undritz)
B₁e.	Tirkus jooske tiid pitte, markus jooske maad pitte, vana kobe läts kuuste? Kass, raudsike, orav Ote 1896 (H. Maasen)
B₁f.	Tilgus kõnd tiid pitti, markus marss maad mööda, kõpa-kapa kuusteminejä? Kusiraudsik, siug ja orrav Ote 1893 (J. Tammemägi)
B₁g.	Tetu kõndis teeda mööda, maamees maada mööda, kuningas kuuske mööda? Hunt, karu, orav Vil 1872 (H. Leoke)
B₂a.	Markus maa peal, tirikus tee peal, kudi-kudi kuuske? Sipelgad lähevad kuuske Kad dat-ta (J. Laur)
B₂b.	Markus maa pääl, tarkus tii pääl, kari-kuri kuustigun? Kusiraadsiku, kusikuklasõ Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
B₃.	Tirkus teed mööda, markus maad mööda, tipa-tapa kuustõ, lipa-lapa lihte? Orav Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 132 (184)
B₄.	Tiitus sõit tiid piteh, markus sõit maad piteh, kudi-kadi kuusikohe, jälge ei' jää' kohegi? Kusikuklanõ Rõu 1937 (L. Raudsepp) Vrd. 2096C₂
B₅.	Tirkus tiid pite, markus maad pite, kup-kap kuustõ, hup-hap haava? Kusikuklasõ Se 1929 (I. Sonts)
B₆.	Tirkus tiid pitte, markus maad pitte, kupi-kapi kuuste, nipi-näpi niiste, Kusma Malask kuustõ, Hipi Nati niiste? Kusikuklanõ Se 1934 (M. Podrätšikov)
B₇a.	Tii pääl tirkus, maa pääl markus? Pini, susi Räp 1889 (J. Poolakess)
B₇b.	Pilkus sõit tiid müüdä, kubijes kuustut peten? Kusirautsik, orrav Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
C₁a₁.	Tirk-tõrk teed möödä, mirk-märk maad möödä, kiver-kõver kuuse otsa? Murelane Trv 1894 (J. Kuusk) 2Trv - 2 var. E EM² 134 (1923); ÜÕÕ 55 (5); Mihkla-Tedre 58; Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (8)
C₁a₂.	Tirk-tirk teed mööda, mark-mark maad mööda, kibo-kabo kuusi mööda? Rebane, uss, orav Hel 1874 (A. Wahlberg)
C₁b.	Tirk-tirk tiid pitti, marss-marss maad pitti, vana kobi lätt kuuste? Kusikuklase pesä Ote 1889 (J. Kivisaar)
C₁c.	Türk-türk tiid piti, mark-mark maad piti, kiipa-kaapa kuuste? Orrav Se 1938 (A. ja M. Reinola)
C₁d.	Timp-timp teed mööda, mat-mat maad mööda, kiba-kaba kuusikusse? Sipelgas Vig 1896 (M. Lemmerkänd)
C₂.	Tirk-tirk tiid pite, mark-mark maad pite, kop-kop kuustõ, hap-hap haava? Orrav Se 1937 (F. Ilvik)
C₃a₁.	Tirk-tark teed mööda, kibadi-kabadi kuuste? Kusikuklane Võn 1894 (J. Suits)
C₃a₂.	Tirk-tirk tiid piteh, kipõt-kapõt kuustõ? Kusikuklanõ Se 1934 (A. Tammeorg)
C₃b.	Timp-tamp teed mööda, kudi-kadi kuust mööda? Tera surumine Ran 1889 (A. Tobber) Vrd. 2221Aa₁*
C₄a.	Tirk-tirk tiid müüda, mark-mark maad müüda? Kusiradsik, uisk Hel 1889 (J. Keernik)
C₄b.	Mak-mak maad mööda, tik-tik tiid mööda? Sipelgas Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
Da.	Kipa-kapa kuusi mööda? Orav Hel 1889 (J. Keernik)
Db.	Kipper-kapper kuuste üles, vasikanui selga? Orav Rõu 1955 (Õ. Orro)
Vrd.	rl: Tirkane, tirkane teeda mööda, / kargane karjaste järele /- - -/ (ERlA I:1, nr. 598 < Kad) ns: Pilgutus tiid pite, / margutus maad pite, / kopst-kapst kuustõ, / kuustõ kuijoma, /- - -/ [öeldi lapsele ussivea puhul] (KKI, KT 75, 12 < Se)
2235.	TITA KÕNNIB MÖÖDA TEED, PEA SAKRUS OTSAS? Heinakoorem - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Mär 1937 (R. Lundt)
2236.	TITS-TATS TASANE, HIIREAUK ÜMMARGUNE? Lähker - 0+23+4+0 = 27 (38) var.
A₁a.	Tits-tats tasane, hiireauk tasane? Pudelisuu Plt 1891 (J. Reinthal)
A₁b₁*.	1) Tits-tats tasane, hiireauk ümmargune? Lähker Iis 1888 (A. Valter) 2) Tiis-taas tasane, hiireaugu ümmargune? Lähkre suuauk Kos 1891 (J. Härg) Iis, 3VMr, Kos, 2Pil, Lai, Äks - 9 var. E EM 154 (1475); E EM² 134 (1927); RpS nr. 6 (1939) 190
A₁b₂*.	1) Tits-tats tasane, hiireauk on ümmargune? Pudel Hlj 1888/1902 (I. Lank) 2) Tits-tats oli tasane ja iiluauk oli ümmärgune? Leivaasti Kuu 1899 (C. Salström) 2Jõh, Lüg, Hlj, 2Kuu, Jõe - 7 var.
A₁c*.	Tits-tats tasane perse, hiireauk oli ümmargune? Pudel Kuu u. 1890 (J. Einstruck) VNg, Kuu, Kos - 3 var.
A₁d.	Tits-tats tasane, ümargune kui hiireauk? Podelisuu Jõe 1889 (H. Pahlberg)
A₂.	Tits-tats tasane, hiireauku keske'ella, suuga seest sialt süüakse? Lähker Pal 1889 (M. Uus)
A₃.	Tits-tats tasane, hiireauk ümmargune, mehetapja sees? Piiritus klaasis Kad 1890 (F. Krass)
A₄.	Seest sinder-sander, pealt punder-pander, hiireauk on ümmargune? Lähker Sim 1938 (E. Lippus)
Ba.	Litergune-latergune, hiireauk tal sees? Lähker Kos 1888 (A. G. Eriksohn) E EM 85 (697); E EM² 74 (891)
Bb.	Lipergune-lapergune, hiireaugu suurune? Lähker Hlj 1899 (N. Traks)
Bc.	Litsergune-latsergune, hiireauk on ümmargune? Lähker Vai 1889 (H. Masing)
2237.	TITINI TIRISEP, PÕLVINI PÕRISEP, PÄÄLTA TITTI TIMBERMANNI? Okk - 0+6+5+2 = 13 (17) var.
A₁a₁.	Titini tirisep, põlvini põrisep, päälta titti timbermanni? Okk Krk 1936 (M. Sarv)
A₁a₂.	Titini tiriseb, põlvini põriseb päältpoolt põlvi on suur timbermann? Aetakse kangast üles telgede pääle Trv 1937 (J. Veskemäe)
A₁b₁*.	Titini tiri, põlvini põri, pääle titi tillermanni? Vokk Trt 1930 (P. Ariste) Trt, Kan - 2 var.
A₁b₂.	Titini om pirine, põlvini om põrine, päält titi om tillermann? Vokk Hel 1962 (S. Lätt)
A₁c.	Titini tiriseb, põlvini põriseb, päält titi lööb timbertammi? Vokk Krk 1888 (J. Mägi)
A₁d.	Titini tirisep, põlvini põrisep, päältpuult titti tillerdäp? Vokk: kui siib ümbre käib, sis tirisep, vändäst aab ümbre, sis põrisep, päältpuult titti tillerdäp, noh sõrme keträvä, keträmine näppega säält kuudslist Nõo 1957 (H. Keem)
A₁e.	Titini tõrises, põlvini põrises, päältpoolt põlve tillerli? Vokk Rõu 1937 (H. Mõtus)
A₁f.	Tipini tirises, põlvini põrises, allpuul tiidmann? Okk Krk 1892 (J. Hünerson)
A₂.	Põlvini põrises, titini tirises, pääle titi timmermanni? Task Hel 1887/9 (J. ja P. Einer)
A₃.	Põlvini põrises, titini tirises, päält põlve löö põradit? Vokiga kedratakse Krk 1923 (A. Johanson)
B.	Varbini värises, põlvini põrises, pääle põlvi tellermanni? Vokki kedratas Kan 1888 (J. Väggi)
C.	Tolli-rilli pimperanni, pealine tilli läris, peale tilli timberanni? Vokk Hel 1889 (G. Habicht)
2238.	TITT NUTAB TIRELIMÄELA, KÜMME MEEST KIIGUTAVAD? Torupill - 1+20+12+12 = 45 (68) var.
A.	Titt nutab Tirelumääle, kümme meest kirjutavad? Der Dudelsack Jaa 1817/22 (anon) Wied. 289; E EM 155 (1476); E EM² 134 (1928); Nurmik II 162 (6)
Ba*.	Titu nutab Tirelumääl, kümme meest kiigutavad? Lõõtsapill Kär 1889 (J. Mändmets) Kär, Jaa, 4Pöi - 6 var.
Bb₁*.	Titt nutab Tirelimäela, kümme meest kiigutavad? Torupill Muh 1954 (O. Niinemägi, H. Tamm) 2Kuu, Kse, Jaa, 2Pöi, 3Muh - 9 var.
Bb₂.	Titt karjub Tirelimäel, kümme meest kiigutavad? Mees mängib harmoonikat Jäm 1937 (A. Ahurand)
Bb₃.	Tipp Tirelimäel ja kümme meest kiigutavad? Pill JJn v. Koe 1928 (K. Böckler)
Bc*.	Titt nutab Tirinamäel, [kümme] meest taga kiigutavad? Lõõtsapill Muh 1927 (T. Kaljo) Kuu, Muh - 2 var.
Bd.	Titt nutab Tirilamäel, [kümme] meest kiigutamas? Torupill Muh 1896 (H. Laipmann)
Be.	Titt nudab Tirilämääl, kümme miest kiigudavad? Viiuli mängimine Kuu 1892 (M. Odenberg) 2Kuu - 2 var.
Bf*.	Titt nuttab Tirillämäällä, kümme miestä kiigutavad? Torupill Kuu 1903 (J. Mikiver) 3Kuu - 3 var.
Bg.	Titt nutab Türilamäela, kümme meest kiirula kiigutab? Torupill Kuu 1891 (T. Uustalu)
Bh.	Titt nutab Tiredumäel, kümme meest teda kiigutavad? Lõõtsapill Han 1889 (A. Reimann)
Bi.	Titt nutab, titt nutab Teiseluu määl, kümme meest, kümme meest kiigutab sääl? Lõõtsapill Jaa 1959 (A. Laht)
Bj.	Titu-litu nutab Toomemäel, kümme meest kiigutavad? Pill Khn 1948 (J. Sulengo)
Ca*.	Tite nutab Tirelimäel, kümme meest kiigutamas, ei saa siiski vait? Torupill ja mängija Kär 1890 (K. Loiken) Var, Kär - 2 var. Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (19); Metstak² 36; Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (19)
Cb.	Titt nutab Tirinal, kümme meest kiigutavad, ei jää siiski vait? Torupill Pär 1888 (H. Martinson)
Cc.	Titt nutab mäe peal tireli, kümme meest kiigutavad, aga vaid ei jää? Lõõtsapill Kuu 1964 (S. Mering)
Da.	Titt Tiretimäel, kümme meest kiigutavad, mida enam kiigutakse, seda enam karjub? Viiul Tõs 1921 (S. Lind)
Db.	Titt nutab Tiretumaal, kümme meest kiigutavad, mida enam nad kiigutavad, seda enam nad nutavad? Torupill Tõs 1889 (M. Kampmann)
Dc.	Titt nuttis Tiretumääl ja kümme meest olid kiikumas, mida enam need mehed kiikusid, seda enam titt nuttis? Pillimäng Emm 1938 (E. Ennist)
Dd*.	Titt nutab Tirinamäel, kümme meest teda kiigutavad, mida rohkemb teda kiigutad, seda valjemini nutab? Pilli mängimine Kir 1968 (L. Briedis) Kir, Phl, Emm - 3 var.
E.	Üks laps ja kümme meest hoidvad, aga ei jää siiski vait? Torupill Rei 1889 (P. Reikmann)
F.	Üks laps, kümme hoidjat, mida enam hoietakse, seda enam karjub? Harmoonik ja sõrmed Kär 1890 (K. Loiken)
G.	Kümme meest kiigutavad, aga siiski vait ei jäe? Harmoonik Tõs 1890 (M. Kirikall)
H.	Kümme meest kiigutavad, mida rohkem sa kiigutad, seda rohkem nutab laps? Lõõtsapill Emm 1925 (S. Perv) Metstak 14 ja 33 (118); Laagus-Õunapuu 168; Metstak² 36
I.	Lapsed laulvad lae pääl, kümme miist kiigutavad? Viiul Hää 1939 (M. Mäesalu) Kontam.: = 916M
2239.	TONT NURGAS, TÜDRUK KÕRVAS? Vokk - 0 (14) var. M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst E EM 154 (1474); E EM² 134 (1926); Nugis 294 ja 314 (227); Metstak 10 ja 32 (49); Metstak² 17 ja 19
2240.	TUUH ILMAH VÕÕDOTAS TULD ÜLEST, S'OOHTÕ ILMA PAISTUS VALGUS? Päiv - 0+1+1+1 = 3 (3) var.
A₁.	Tuuh ilmah võõdotas tuld ülest, s'oohtõ ilma paistus valgus? Päiv Se 1929 (V. Savala)
A₂.	Tuld tetas tuhanda versta takan, siia on näta? Päike ehk kuu Võn 1958 (G. R. Sordla)
B.	Hiiumaal tõmmatakse tikku, meie maale nähakse ära? Pitkne Tõs 1890 (M. Kirikall)
Vrd.	2174
2241.	TOOP KEEDUST, TOOP SOOLA, TOOP VETT, HAKKA SÖÖMA, SIISKI MAGE? Munad - 0+5+0+0 = 5 (6) var.
A.	Kaks toopi keedust, kaks toopi soola ja siiski veel mage? Kanamunad pajas keemas HJn 1896 (J. Tannenthal)
B₁a.	Toop keedust, toop soola, toop vett, hakka sööma, siiski mage? Munad Jõe 1889 (H. Pahlberg)
B₁b.	Toop soola, toop vett ja toop keedust ja siiski mage? Kanamuna Juu 1889 (P. Talts)
B₁c.	Toop soola, toop keedust, aga soolaseks ei saa? Munad Hlj 1890 (K. Leetberg)
B₂.	Toop soola, toop vett ja üks toop kiedust, kui söedud saab, siis saab viel võid piale pandud? Kanamuna Kos 1892 (T. Wiedemann)
2242.	TOORELT SÜÜAKSE, KEEDETULT EI SÜÜA? Emapiim - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Pst 1891 (J. Leppik)
2243.	TORMAGA SÜEB, VAGAVAGA MAGAB? Veski - 0+0+1+0 = 1 (2) var. Khn 1934 (T. Saar)
Vrd.	2059
2244.	TORUKE TÄIS TOTALID? Lohetse vaksen (lusiku länikun) - 0+2+0+1 = 3 (3) var.
a.	Toruke täis totalid? Lohetse vaksen (lusiku länikun) Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
b.	Toruke täis tudaliid? Lohitse, puuluska, millega süiakse Krl 1962 (T. Kaevando, L. Osjamets, R. Preisman)
c.	Toru täus tudalisi? Linakukur Rõu 1896 (A. Perli)
2245.	TRIKSUB JA TRAKSUB TIHEDAS KUUSIKUS? Lambaniitmine - 0+56+11+7 = 74 (104) var.
A₁a₁.	Triksub ja traksub tihedas kuusikus? Lambaniitmine Kuu 1891 (T. Uustalu) Vi, Vai, Jõh, 2Iis, VNg, Hlj, 2VMr, JMd, 2Kuu, Tõs, Hel, 2Vil, Pil, Lai, Ran, Ote, Urv - 21 var. Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (20); E EM 156 (1491); Pet. HS I 35 (14); E EM² 135 (1946); Metstak² 31
A₁a₂.	Triksub, traksub tihedas kuusikus? Lambapügamine Trv 1889 (J. Käger) Vai, Sim, Pär, Trv, Lai, MMg, Nõo - 7 var.
A₁b₁.	Triksub ja träksub tihedas kuusikus? Lambaniit Käi 1896/7 (J. Sooster) 2Käi, Plt, MMg, Nõo v. Ote - 5 var.
A₁b₂.	Tihedan kuuskun, triksup ja träksup? Lammast pöetas Rõn 1888 (A. Andrei)
A₁b₃*.	Triks-träks tihõdan kuusikun? Lambapügamine Rõu 1896 (A. Perli) Pal, Äks, Krl, Rõu - 4 var.
A₁c.	Triksub, trõksub tihedas kuusikus? Lambaniitmine Hlj 1926 (E. Pruhl)
A₁d.	Triksat-traksat tihedas kuusikus? Lambaniitmine Lai 1939 (P. Tammepuu)
A₁e₁*.	Tiksub ja täksub tihedas kuusikus? Lambarauad Kuu 1937 (R. Põldmäe) Jõh, Kuu, Emm, Lai - 4 var.
A₁e₂.	Tiksub, täksub tihedas kuusikus, laastab kõik lagedaks? Lambarauad Hag 1889 (J. Valdmann)
A₁f.	Priksub ja praksub tihedas kuusikus? Täitapmine peas Lai 1936 (F. Eichenbaum) PJg, Pst, Lai - 3 var.
A₁g.	Kriksub ja kräksub tehes kuusigus? Lambaniitmine Saa 1888 (P. Sitzka)
A₁h.	Kiiksub ja kääksub tihedas kuusikus? Lammaste rauad Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
A₁i₁*.	Riksub ja raksub tehen kuusikun? Lambapügämine Hls 1888 (P. Ruubel) Hls, Trv, Pst, KJn, Trt, Plv - 6 var. E EM 134 (1254); E EM² 117 (1638)
A₁i₂.	Riksub, raksub tihedas kuusikus? Lammaste rauad PJg 1893 (M. Reimann) Krj, PJg - 2 var.
A₁j.	Riiksub, rääksub tihedas kuusikus? Lammaniitmene KJn 1898 (C. Sööt)
A₁k+.	Niksub ja naksub tihedas kuusikus? Lammast niidetakse Lai 1897 (H. Asper) Pär?, Plt, Lai - 3 var.
A₂*.	Riksudes, raksudes läbi tiheda kuusiku? Lambarauad Rid 1928 (M. Meiusi) Hlj, Rid, MMg, Nõo - 4 var.
A₃.	Pliksub, plaksub pimedas kuusikus? Lambaniitmine Kad 1888 (J. Linkstein)
A₄.	Pliksub ja plaksub kuivas kuusikus? Lambaniitmine Trm 1895 (M. Reisenpuk)
A₅.	Riksub ja raksub tee ääres kuusikus? Tuul Plt 1891 (J. Reinthal)
A₆.	Triks ja traks paksun kuusikun? Lambapügämine Hel 1889 (G. Habicht)
B.	Priksub, praksub tihedas tihnikus? Lambaniitmine Rap v. Mär 1944 (E. Poom)
C₁.	Pliksub, plaksub pimedas metsas? Lambaniitmine Hlj 1899 (N. Traks)
C₂.	Triksup, traksup paksu mõtsa sisen? Lambapügamine Kan 1895 (J. Tedder)
C₃.	Riksub ja raksub läbi paksu metsa? Lambaniitmine Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
2246.	TSAIMASSIN PALO PÄÄL KIIS? Kusikuklasõ pesä - 0+0+2+0 = 2 (4) var.
a.	Tsaimassin palo pääl kiis? Kusikuklasõ pesä Se 1935 (A. Põhi)
b.	Samavar palo pääl kiis? Kusikuklasõ pesa Se 1929 (V. Ruusamägi)
2247.	TSIGAN KULLA PÄÄL ISTUS? Katla tule pääl - 0+3+1+1 = 5 (6) var.
Aa.	Tsigan kulla pääl istus? Katla tule pääl Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 132 (191)
Ab₁.	Mustlane istub kulla toolis? Pada VLk 1935 (A. Verlis)
Ab₂.	Mustlane istup kuldtooli peal? Pada tule peal Tt 1889? (anon)
Ac.	Mustlane makkas kullatse tooli pääl? Pada tule pääl Rõn 1889 (C. Berg)
B.	Must tont istub kuldsel toolil? Pada tulel Urv dat-ta (M. Raudnael)
Vrd.	574 813
2248.	TSIGANDIL SADA PIITSKA VÖÖ ALL? Uba, kõdra' - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 132 (188)
2249.	TSIIRADI-VIIRADI PLOKSAUS? Korgitõmbaja - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Urv 1889 (J. Janson)
2250.	TSIIRA-VIIRA, TSÖKST? Koer heidab magama - 0+2+5+1 = 8 (9) var.
a.	Tiira-tiira, põntst? Pini heitas magama Kan 1888 (G. Veski)
b₁.	Siira-viira, söks? Peni heedäb makale, kae, ta tiib siira-viira ja heedäb maha Ran 1964 (A. Tamm)
b₂.	Tsiira-viira, tsökst? Koer heidab magama Võn 1926 (M. Blum) Võn, Nõo - 2 var.
b₃.	Tsoori-pööra, tsökst? Koer heidab magama Se 1938 (J. Ilvik)
c₁.	Tsõõri-pööri, tsõõri-pööri, tsökst? Pini hiitäs magama Se 1936 (N. Kerikmäe)
c₂.	Tsõõri-tsiiri, tsõõri-tsiiri, tsokst? Pini hiitäs magama Se 1927 (M. Pihlapuu)
d.	Tsoori vatska, tsoori vatska, lopst? Pini heitäs magama Se 1937 (F. Ilvik)
Vrd.	613 1870 2796
2251.	TOAS TEED, AGA EI TUNNE ÜHTEGI? [Lahendus puudub] - 0 (4) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 156 (1494); E EM² 135 (1950)
2252.	TUA TAGA TUISKAB, SAUNA TAGA SAJAB, UKSE EES HEA ILM? Kaval inimene - 0+4+2+2 = 8 (37) var.
A₁a₁.	Tua taga tuiskab, sauna taga sajab, ukse ees hea ilm? Kaval inimene Pil 1888 (S. Käär) Khn, Pil - 2 var. E EM 156 (1495); E EM² 135 (1951); E MM 16 ja 45 (246); E MM² 16 ja 48 (249); Puus. KH II⁵ 100; Kmpm. EL III⁸ 204; RpS nr. 6 (1939) 189; Metstak² 10 ja 11; E MM³ 13 ja 40 (249)
A₁a₂.	Tua taga tuiskab, sauna taga sajab, usse ehen ilus ilm? Sannalõun Hls 1930 (E. Sitska)
A₁b.	Tarõ takan tuiskas, sanna takan satas, välän um õigõ hää ilm? Kangast koetas Kan 1895 (G. Loodus)
A₂.	Toa taga tuiskab, ula all on kena ilm? Rabantsevilja tuulamine läbi sarja: tuul tuiskab aganad läbi rehalse taguukse Pöi 1961 (A. Rand)
B.	Tua taga tuiskab, aia vierde aab hange, tii pääl ei teagi? Vale Pst 1893 (J. Reevits)
C.	Aia taadõ aja, pilu taadõ pist, tii pääl ei tiiäki? Lumõuarmas (hang) Rõu 1896 (A. Perli) Vrd. 1707F₈c₈
D.	Ukse ees sajab vihma, toa taga võetakse loogu? Kusemine SJn 1937 (G. Bakhoff) Kontam.: = 2180F
Vrd.	95 1815 2180 vs: EV 12113 kk: Tuas tuiskab (krae püsti jäenud) (Kad)
2253.	TUAS PANNAKSÕ TUBAKAST PIIPU, ÕUÕS SUETSÕTAKSÕ? Korsten ja ahi - 0+0+1+0 = 1 (2) var. Khn 1934 (T. Saar)
2254.	TUAS PEKSETAKSE REIE, LADEMED TUALAEL? Suits - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Kad 1888 (J. Linkstein)
2255.	TUBA TUTTAVAID TÄIS, ÜKS EI TUNNE ÜHTE, TEINE TEIST? Jalajäljed - 14+219+114+68 = 415 (615) var.
A*.	Õu õdesid täis, üks ei tunne ühte ega teine teist? Jalajäljed Lai 1888 (M. Kolluk) Lai, Trm - 2 var.
Ba.	Õvv õmmikid täis, ükski õma ei tunne? Jalajäljed Kod 1940 (S. Tanning) EMrd IV 228 (123)
Bb.	Kõik õu õmasid täis, üks ei tunne ühte, teine teist? Oma jäljed MMg 1895 (K. E. Martinson)
Bc.	Ussaid umatsid täüs, kedagi ei tunne? Inemise jäle Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
C.	Tuba täis tuttavaid, õu täis omasid, üks ei tunne üht, teine ei tunne teist? Jalajäljed Jõh 1889 (P. Paurmann) Vai, Jõh - 2 var.
D*.	Tuba oli täis tuttavaid, laud oli täis langusid, ükski ei tunne ühtteist? Inimeste jälled parandal Ris 1937 (E. Ennist) 3Ris - 3 var.
E.	Tuatäis tutvit, sannatäis saisvit, üits ei tunne ütte, tõne tõist? Inemise jäled Ote 1888 (V. Vaher)
F.	Tuba om täis tuttavid, maea täis marssijid, üts ei tunne ütte, ei tõne tõist? Jalajälle Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Ga₁.	Tuba tuttavaid täis, üks ei tunne ühte, teine teist? Jalajäljed Nis 1938 (R. Põldmäe) 2Jõh, 2Iis, Hlj, Rak, 4Sim, 3VMr, 2Amb, 3JJn, 2Pee, Pai, Tür, 6Kuu, HJn, 2Tln, Jür, 2Kos, Juu, Rap, Nis, Mär, Vig, Mih, Var, Rid, LNg, 2Phl, 2Krj, 2Jaa, Pöi, 4Muh, Pä, Khn, 3Tõs, Vän, Vän v. Trt, 2Tor, Saa?, 3Hls, 2Trv, 3Pst, Pst?, Pst v. Pil, 4Vil, 4SJn, 3KJn, 4Pil, 2Ksi, 2Lai, 2Trm, MMg, 2Äks, TMr, Võn, Nõo, Rõn, Ote, Ote?, Kan, eP - 106 var. Ol. Lisa nr. 15 (1888) 239 (10); E EM 156 (1497); E EM² 135 (1953); E MM 16 ja 45 (248); E MM² 16 ja 48 (251); Ainelo III 50; Nugis 294 ja 315 (228); ÜÕÕ 134 (15); Metstak 8 ja 32 (5); Hiie-Müürsepp IV/I 78 ja 80 (11); Säde nr. 70 ja 83 (1989) 1 ja 4 (8); Metstak² 8 ja 9; E MM³ 13 ja 40 (251)
Ga₂.	Tuba tutvid täis, üks ei tunne ühte ega teine teist? Jälled Ksi 1888 (T. Riomar) Jõh, 3Hlj, 2VJg, 2VMr, Tür, 3Kuu, Jõe, Tln, Kos, 2Rap, Hag, HMd v. Ris, Ris, Mär, Mih, Var, Han, Hii, Kär, Tõs, Aud, PJg, 4Vän, 3Tor, 2Pär, Krk, 3Trv, Pst, 3Vil, SJn, 3KJn, 2Pil, Ksi, 2Lai, 2Pal, TMr, Tt - 59 var. • Mötleja 31 ja 54 (129); Nurmik II 7 (26); Loorits VrP 25 ja 26 (9); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (9); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 163 (2); Pioneer nr. 9 ja 11 (1949) lk-ta (1); Leht 8 (6); Juhani-Tammoja 13 (6); Leht VIII² 54 ja 56 (5)
Ga₃*.	Tuba tuttavaid täis, aga üks ei tunne üht ega teine teist? Jalajäljed Kad 1899 (J. Dania) Kad, Mih, Käi, Kaa, KJn, Plt - 6 var.
Ga₄*.	Tuba tuttavaid täis, ei üks tunne üht, ei teine teist? Jäljed Vig 1896 (H. Laipmann) Kuu, Tln, Vig - 3 var.
Ga₅.	Tuba tutvaid täis, üks ei tunne ühte, teine ei teist? Jalajäljed Võn 1874 (G. Soo) Jõe, Jür, Võn, Rõn v. San - 4 var.
Ga₆.	Tuba tuttavaid täis, üks ei tunne ühte, teine ei tunne teist? Jalajäljed Vil 1970 (O. Kõiva) VNg, Hlj, VMr, JJn, JJn v. Koe, Jür, Kos, Jäm, Pär, Saa, Hel, Pst, Vil, KJn, Plt, Lai, Pal, Äks, Urv, Tt - 20 var. • Wied. 289; Tõn. LLr 31 (10); Mihkla-Parlo-Viidebaum I 96 (28); Viidebaum-Parlo-Mihkla 96 (28)
Ga₇*.	Tuba on tuttavaid täüs, üks ei tunne üht ärä, toine ei tunne toist ärä? Inimeste jäled permandul Kuu 1974/6 (M. Must) Kad, VJg, Kuu, Juu, 2Jäm - 6 var.
Ga₈.	Tuba tuttavid täis, üks ei tunne ühte ja teine ei tunne teist? Jalajälled Pär 1888 (M. Lipmann) Jäm, PJg, Pär, Saa - 4 var.
Ga₉* .	Tuba tuttavaid täis, üks ei tunne ühte ega teine ei tunne teist? Jälled Hää 1934 (J. Nurme) Hlj v. Kad, Kos, Vig, Hää, Pst, Äks - 6 var.
Ga₁₀.	Kõik tuba tutvaid täis, üks ei tunne ühte, tõine ei tunne tõist? Jäljed MMg 1888 (A. Artis) Ta, MMg - 2 var.
Ga₁₁.	Üks ei tunne ühte ja teine ei tunne teist, aga tuba on tuttavaid täis? Jalajäljed Lih 1949 (Ü. Kreek)
Gb₁.	Tuba täis tuttavaid, üks ei tunne üht, teine teist? Inimese jäljed Hlj 1889 (M. Punsel) 2Iis, VNg, 2Hlj, Tür v. Juu, Prn, 2Saa, Trv, Vln, SJn, Pil, Lai, MMg, Trt, Võn, Ote, Plv, Räp - 20 var. Kmpm. EL II⁸ 2
Gb₂.	Tuba täis tuttavaid ja üks ei tunne ühte ega teine teist? Jäljed Ris 1888 (J. Truusmann)
Gb₃.	Tuba täis tuttavaid, üks ei tunne ühte ega teine teist? Jalajäljed Hel 1874 (A. Wahlberg) Nrv, Iis, Hlj, 2Kuu, Jõe, Hää, Hel, Vil, Plt - 10 var. Nörmann 36 ja 55 (71)
Gb₄*.	Tuba on täüs tuttavaida, üks ei tunne üht ega toine toist? Inimese jäljed Kuu 1937 (R. Põldmäe) Jõh, Hlj, Kad, 3Kuu, Kul, Kse, Trv - 9 var.
Gb₅.	Tuatäis tutvid, üks ei tunne ühte, teine teist? Jalajäljed Äks 1926 (P. Berg)
Gb₆.	Tuba täus tuttavaid, üits ei tunne ütte, tõine ei tunne tõist? Jalajälled Hls 1889 (M. Laarman) Kuu, Hls, Tt - 3 var. • Helle 370 (111); Hupel 121; Willmann 173 (101); Lönnrot 161; Neus 390 ja 394 (13); KAH EKAl 162 ja 164 (105); Sander 70 (5); Jürjens 33; Kmpm. EL II¹⁰24
Gc*.	Tuttavaid tuba täis, üks ei tunne ühte ja teine teist? Jalajäljed põrandal Krk 1974 (A. Vari) Aud, Krk, Äks - 3 var.
Gd₁*.	Tuba tutvid täis, üks ei tunne tõist? Jäljed toas Kär 1889 (J. Mändmets) Vai, Pld, Kse, Rei, Sa, Sa?, 2Mus, Kär, Ans, 2Jäm, 3Kaa, Pöi, Pöi?, Kõp, Tt - 19 var. Wied. 289
Gd₂.	Tuba tuttavaid täis, ükski ei tunne ühte? Jalajäljed HJn 1889 (H. Tiidermann)
Gd₃*.	Tuba on tuttavaid täis, ükski ei tunne ühteteist? Jäljed Emm 1925 (S. Perv) Noa v. Hii, Emm, Khk, Jäm, Pöi, Tõs, Tor, Prn, Plt - 9 var.
Ge*.	Tuba täis tuttavaid, üks ei tunne teist? Jäljed Krj 1959 (S. Lätt) Kuu, Vig, 2Sa, Krj, Vll, Aud - 7 var.
H.	Tuba on tutvid inimesi täis, aga üks ei tunne ühte ega teine teist? Jäljed Plt 1950 (V. Kuut)
I.	Tuba tutrid täis, üts ei tunne ütte, tõine tõist? Jäled TMr 1888 (P. Birkenthal) Vil, TMr - 2 var.
Ja.	Tuba on sugulasi täis, üks ei tunne ühte, teine ei tunne teist? Jalajäljed Trt 1927 (A. Kõrge)
Jb.	Toatäis sugulasi, ükski ühtteist ei tunne? Jäljed Se 1932 (M. Lillemägi)
K*.	Tuba täis võeraid, üks ei tunne üht, teine teist? Jäljed Jõh 1888 (A. M. Saar) Jõh, SJn - 2 var.
L+.	1) Tuba tunkleid täis, üks ei tunne üht, teine teist? Jäljed põrandal VJg 1960 (E.-R. Ennuse) 2) Tuba sõbru täis, üks ei tunne ühte, tõine tõist? Jalajäljed Nõo 1888 (V. Grünstamm) Rak, VJg, Tõs, Nõo, Puh - 5 var.
Ma*.	Tare tutvit täis, üts ei tunne ütte, tõne tõist? Jäle Ote 1888 (H. Nugin) Võn, Nõo, 2Puh, Rõn, Ote, Urv - 7 var.
Mb*.	Tarõ täüs tutvit, üts ei tunnõ' ütte, tõnõ ei tunnõ' tõist? Jalajäle' Plv 1966 (E. ja H. Tampere) Nõo v. Ote, Rõn, Plv, Se - 4 var.
Na*.	Tare täis omatsid, üits ei tunne ütte, tõine tõist? Jälle (jäljed) Ote 1892 (J. Ainson) Hel, Ote, San, Kan, 2Vas, Se - 7 var. • Meelej. nr. 51/52 (1887) 410 (71)
Nb₁.	Tare täüs umatsit, umma ei tunne? Jäle Kan 1895 (J. Tedder)
Nb₂*.	Tarõ täüs umatsid, üttegi' tunnõ-õi? Jalajäle' Se 1928 (T. Linna) Hel, 5Har, 2Rõu, 5Se, Lut - 14 var. • LMr 132 (179)
Nb₃*.	Tarõ umadsit täüs, ütski ei tunnõ umma? Jäle' Rõu 1895 (A. Perli) 2Rõu - 2 var.
Nb₄.	Tarõ täüs umatsit, ütski ütte õi tunne? Jäljed Se 1953 (O. Jõgever) 8Se - 8 var.
Nb₅*.	Tarõ täüs umatsid, ei tunnõ ütski ütstõist? Varba Urv v. Krl 1892 (G. Seen) Urv v. Krl, Krl, 2Se - 4 var.
Nb₆.	Tarõ täüs umatsit, kuagi kuvva tunnõ-õi? Jäle Se 1930 (V. Ruusamägi)
O*.	Tare sugulasi täis, üits ei tunne ütte, tõine tõist? Inimese jälled Võn 1911 (J. ja M. Kärt) Võn, 4Se - 5 var.
P*.	Tare täus velitsid, üts ei tunne ütte, tõine tõist? Jalajälje Kan 1888 (G. Veski) Kan, 2Se - 3 var.
Q*.	Tarõ täüs sõsarid, ütski ütte tunnõ-õi? Jäle' Se 1929 (V. Savala) 2Se - 2 var.
R*.	Tare tädisi täis, üits ei tunne ütte, tõne tõist? Jalajäljed Nõo 1971 (K. Käppa) Trt, Nõo - 2 var.
S*.	Tare külälisi täis, üts ei tunne ütte ega tõine tõist? Jäljed Nõo 1888/9 (J. Tüklov) Nõo, Se - 2 var.
Z*.	Tarõ täüs rahvast, a kuagi kuvva tunnõ-õi? Jalajäle' Se 1929 (A. Gehrke) 5Se - 5 var.
T.	Tare tutakid-tatakid täis, üks ei tunne üht, teine teist? Jäljed Võn 1960 (L. Järvemäe, K. Kõivumägi)
U.	Tare täüs hõimlasi, üts ei tunne ütte, tõnõ tõist? Inimese jäljed Kan 1924 (A. V. Kõrv)
V*.	Tee täis tuttavaid, üks ei tunne üht, teine teist? Jäljed Pöi 1939 (A. Truu) Kuu, Krj, Pöi - 3 var.
W.	Tuhat tutvat, üts ei tunne ütte, tõine ei tunne tõist? Jalajäled Räp 1875 (J. Jagomann) Phl, Räp - 2 var.
Õ*.	Laut lambaid täis, üks ei tunne ühte ja teine teist? Jalajäljed Pil 1894 (T. Saks) Sim, Kuu, Jõe, Pil, Võn - 5 var. Vrd. 1786B
Ä+.	1) Omasid kõik kohad täis, üks ei tunne ühte, teine ei tunne teist? Õled KJn 1898 (C. Sööt) 2) Sann saksu täis, üits ei tunne ütte ega tõine tõist? Jalajälle Trv 1894 (A. Rull) Phl, Tõs, Trv, KJn, Ran, Se - 6 var.
Ö.	Tare omatsit täis, ei saa üts üte, tõine tõisega kokku? Jäljed Kam 1891 (C. Komms, H. S.) Vrd. 503A₉c
Ü.	Tuba tuttavaid täis ja üts ei saa ütte kätte, teine teist kätte? Inimese jäljed Trt 1949 (O. Hildebrand) Vrd. 503N₂b
X*.	Neli neitsit lähväd nuttes üle nurme, üks ei tunne üht, toine toist? Puutelgedega vanker Kuu 1964 (V. Lainevoog) Sim, Kuu - 2 var. Kontam.: = 1431V*
Y₁.	Viis kambrit, igas kambris pime mees, üks ei tunne üht, teine teist? Sõrmkinnas ja sõrmed Hlj 1899 (N. Traks) Kontam.: = 2733K₁
Y₂.	Üks tuba ja viis kambrit, igas kambris pime sant korteris, üks ei tunne ühte, teine teist? Sõrmed ja sõrmkindas Juu 1890 (J. Trull) Kontam.: = 2733K₂
Vrd.	713B 945'E₁f+ 1429
2256.	TUHKNE TUBA, VASKNE VÄRAV? Piip - 0+2+0+0 = 2 (8) var. Vän 1894 (E. Tetsmann) 2Vän - 2 var. RpS nr. 6 (1939) 191; Metstak² 15 ja 16
2257.	TUHAT ALL, SADA PEAL, KAKS KULDKEED KAELAS, SANDIKEPP KESKEL? Luud - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
a.	Tuhat all, sada peal, kaks kuldkeed kaelas, sandikepp keskel? Luud Vän 1897 (E. Tetsmann)
b.	Tuhat all, sada piäl, kuldkiid kaelas, sandikess o keskel? Luud KJn 1890 (A. Pihlak)
2258.	TUHAT HOBOST TEEL, EI KAARUST, EI HAINUST MURET, SISKI USINA KÄÜGIL? Die Schneeflocken im Winde - 1+0+0+0 = 1 (6) var. Räp 1823/41 (J. F. Heller) Wied. 289; E EM 156 (1498); E EM² 136 (1955)
2259.	TUHAT LIPPU TOA PEAL, SADA LIPPU SAUNA PEAL, HÕBELIPP OLI ÕUE PEAL? Tähed ja kuu - 2+0+0+0 = 2 (20) var.
a.	Tuhat lippu toa peal, sada lippu sauna peal, hõbelipp õue peal? [Lahendus puudub] Tt dat-ta (anon) Wied. 289; E EM 157 (1501); E EM² 136 (1958); RpS nr. 6 (1939) 190; Kivi-Roosleht II/2 10
b.	Tuhat lippu toa peal, sada lippu sauna peal, hõbelipp oli õue peal? Tähed ja kuu Kaa 1872 (I. Kallas) Metstak 23 ja 35 (232); Metstak² 63 ja 66
Vrd.	281B₁a
2260.	TUHAT SISEN, SADA USSÕN? Murruspesä - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Har 1889 (J. Pähn)
2261.	TUHAT TAADI-LAADI MULKU, SADA TAIVATÄHTE? Puuriit - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Se 1938 (J. Ilvik)
Vrd.	2272
2262.	TUHAT TOODI, SADA SAADI, [KÜMME] PAARI KEIDETI? Kalapüüdmine, kalapüüdmise kohta võrguga: toodi tuhat kala ehk saadi [sada] kala, kümme paari (20) kala keedeti omale - 0+0+1+1 = 2 (2) var.
a.	Tuhat toodi, sada saadi, [kümme] paari keideti? Kalapüüdmine, kalapüüdmise kohta võrguga: toodi tuhat kala ehk saadi [sada] kala, kümme paari (20) kala keedeti omale Kuu 1971 (R. Kravtsov)
b.	Sada saadi, tuhat toodi, viiskümmned paari keedeti? Kalad Kuu 1938 (H. Martinson)
2263.	TUHAT TOOMELEHTE, SADA SAARELEHTE, KAITS KAASELAVVAKEIST? Raamat - 2+31+14+12 = 59 (195) var.
Aa₁*.	Tuhat toomelehte, sada saarelehte, kaits kaaselavvakeist? Raamat Urv 1890 (J. Teder) Hlj, Tor v. SJn, Krk, Kam, 2Ote, 2Kan, 2Urv, Rõu - 11 var. Meelej. nr. 32 (1887) 255 (10); E EM 157 (1502); E EM² 136 (1959); Nurmik I 84; Huvit. II 216 ja 224 (23); Tamman 18; Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (12); Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (12); Käis EV I⁴/I 20 (7); RpS nr. 6 (1939) 191; Nugis 294 ja 315 (229); Selmet V (1945) 142 (4); Mihkla KlL 75 (11); Vih. (1950) 81 ja 82 (11); Sõgel 59 (4); Kõrgesaar-Lahi II 19; Pioneer nr. 7 (1955) 24 (17); Janno-Salun III 52; Bachman-Vilbok II 8; Kriisa V 45 (4); Juhani-Kõll-Rosin 8 (1); Hellerma V-VIII 36; Hellerma IV-V 43; Kõlli-Lipp-Rimpaum 8 (1); Mihkla-Valmis 210
Aa₂*.	Tuhat toomõlehte, sada saarõlehte, pääle kats kaanõkõist? Raamat Kan 1895 (G. Loodus) TMr, Kan, Se - 3 var.
Ab₁.	Sada saarelehte, tuhat toomelehte, kaks kaanelauakest? Raamat Han 1972 (I. Aavekukk) Kuu, Han - 2 var. SSTT 174; Janno-Salun IV12 151; Metstak 13 ja 33 (115); Hiie-Müürsepp III/I 49; Hiie-Müürsepp IV/I 76; Metstak² 32 ja 33
Ab₂.	Sada saarelehte, tuhat toomelehte, pääle kats kaasõlavvakest? Raamat Plv 1928 (E. Sepp)
Ba.	Tuhat toomelehte, sada saamelehte, kats kaanelauakest? Raamat Kan 1888 (G. Veski)
Bb*.	Sada saamelehte, tuhat toomelehte, pääle kats kaanelauda? Raamat Võn 1889 (T. Lätti) Võn, Kan - 2 var.
C.	Sada saelehte, tuhat toomelehte, pääle kats kaanelehte? Raamat Vas 1895 (J. Tint)
D.	Sada saarõlehekeist, kats kullakaasõkõist? Raamat Urv 1888 (G. Seen)
Ea.	Tuhat toomelehekest, kats kaanõlauakõst? Raamat Kan 1924 (A. V. Kõrv) Kan, Rõu - 2 var.
Eb*.	Kaks kaanelauakest, tuhat toomelehekest? Raamat Kan 1981 (B. Ilver) Kan, Urv - 2 var.
F₁a*.	Tuhat toomelauda, sada saarelauda, pääle kats kaanelauda? Raamat Kan 1892 (J. Väggi) Ote, Kan, Plv, Räp, Vas - 5 var.
F₁b.	Sada saarõlauda, tuhat toomõlauda, kats pääle kaanõlauda? Raamat Se 1953 (E. ja H. Tampere)
F₁c*.	Tuhat-tuhat toomelauda, sada-sada saarelauda, pääle kats veel kaanelauda? Raamat Võn 1889 (J. Kripson) Võn, Ote - 2 var.
F₁d.	Sada-sada saarelauda, tuhat-tuhat toomelauda, pääl oll kats kaaselauda? Raamat Räp 1875/7 (J. Jagomann)
F₂.	Tuhat toomelauda, sada saarelauda? Raamat Võn 1894 (J. Suits)
G*.	Tuhat toomõlauda, sada saamõlauda, pääle kats kaanõlauda? Raamat Plv 1903 (J. Semm) 3Plv, Se - 4 var.
H₁a₁*.	Tuhat toomelauda, sada saelauda, kats kaasõlauda? Raamat Rõu 1936 (A. Raadla) Rõu, Plv - 2 var.
H₁a₂.	Tuhat toomõlauda, sada saelauda, pääl kats kaasõkõist? Raamat Se 1937 (N. Ress)
H₁b₁.	Sada saelauda, tuhat toomõlauda, pääl kats kaasõlauda? Raamat Se 1939 (P. Toomemägi)
H₁b₂.	Sada saelauda, tuha toomõlauda, pääle kats kaasõkõist? Kiri Se 1929 (M. Pihlapuu)
H₂.	Tuhat toomalauda, sada saelauda? Raamatu lehe' Se 1933 (N. Oinas) 2Se - 2 var.
I.	Tuhat-tuhat toomelauda, pääl kats kaanelauda? Piibel Võn 1889 (J. Pint)
J.	Tuhat tammõlauda, sada saelauda, pääl kats kaanõlauda? Raamat Plv 1888 (J. Tamm)
Ka.	Tuhat-tuhat tuulelauda, sada-sada saelauda, pääl om kaits kaaselauda? Piibliraamat Rõn 1888 (A. Andrei)
Kb.	Sada saelauda, tuhat tuulelauda, pääle kaits viil kaaselauda? Raamat Ote 1893 (J. Tammemägi)
La.	Tuhat tuulelauda, kaits kaaselauda? Raamat Ote 1891 (V. Vaher)
Lb.	Tuhat-tuhat tuulelauda, pääle kats kaaselauda? Raamat Kan 1963 (R. Praakli)
M.	Viissada saelauda, kaits veel kaaselauda? Raamat Ote 1889 (O. Grossschmidt)
N.	Tuhat tutupääkeist, sada saelavvakõist, kats kaasõlavvakõist? Raamatu tähe, lehe ja kaasõ Rõu 1894 (A. Assor) 2Rõu - 2 var. Vrd. 2270
O.	Tuhat tutulutukõist, sada saarõaidakõist? Raamat Vas v. Se 1903 (J. Sandra)
P.	Tuhat toome, sada saame ja kats kaanelauda? Raamat Kan 1895 (J. Tedder)
Q.	Kiigelauda, kaagelauda, pääl kats kaanelauda? Raamat Plv 1889 (G. Pennert) Vrd. 647B5a* 1888
2264.	TUHAT TORKI, SADA ORKI, PAISTAB PEUL PEAD? Linahari - 0 (12) var. C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst E EM 157 (1503); E EM² 136 (1960); Nurmik II 78 (6)
2265.	TUHAT TUHTI-LUHTI LAUDA, SADA SANTI, [KOLM] KELLA? Ägli - 1+0+0+0 = 1 (1) var. Vil 1872 (H. Leoke)
Vrd.	2272
2266.	TUHAT TUKI-MUKI, SADA KOLMI-NELLI? Telle - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Urv 1890 (J. Teder)
2267.	TUHAT TURKI, SADA SÄRKI, LÄHEB PÕLLULE, PERSE PALJAS? Kana - 3+208+111+81 = 403 (496) var.
A₁a₁.	Tuhat turki, sada särki, läheb põllule, perse paljas? Kana Iis 1936 (M. Tarum) Jõh, 2Iis, 2Hlj, 2Rak, 2Sim, 2VMr, Amb, 2JJn, Koe, Tür v. Juu, 6Kuu, 4Jõe, HJn, Han, Aud, Vän, Vil, KJn, 2Plt, Ksi, 2Lai, Pal, 2Trm, MMg, Ote, Kan, Tt, eP - 45 var.
A₁a₂*.	Tuhat turki ja sada särki, läheb põllule, perse paljas? Kana Lai 1888 (M. Kolluk) 2Iis, VJg, Amb, JJn, Jõe, KJn, Lai, 2Trm - 10 var.
A₁a₃*.	Tuhat turki, sada särki, mees läheb põllule, perse paljas? Kana Kos 1891 (J. Härg) Iis, Kos, Ran - 3 var.
A₁a₄.	Sada särki, tuhat türki, läheb põllule, endal perse paljas? Kana Trt 1930 (M. Sika)
A₁a₅*.	Tuhat turki ja sada särki, läheb põllule, siis perse paljas? Kana tuule käes HJn 1895 (J. Tannenthal) Lüg, Hlj, HJn, Lai - 4 var.
A₁a₆*.	Tuhat turki, sada särki, läks põllule, perse paljas? Kana Kad 1904 (G. Rumberg) Kad, Trv, Vil - 3 var.
A₁a₇.	Tuhat turki, sada särki, lähväd põllule, persed paljad? Kukked ja kanad Jõh 1940 (E. Mets) Jõh, VMr, Tür, Kuu, Plv - 5 var.
A₁a₈.	Tuhat turki, sada särki, lähäb põllule, siiski perse pal'las? Kana Äks 1889 (A. Mauer) Jõh, 2Iis, 2VMr, Juu, Saa?, Pil, Plt, 2Ksi, 3Lai, Pal, Trm, MMg, 2Äks, Kan - 20 var.
A₁a₉*.	Tuhat turki, sada särki, siiski läheb põllule, perse paljas? Kana Pil 1889 (J. Kärsten) Sim, Pil, Äks, Ote - 4 var.
A₁a₁₀.	Tuhat turki ja sada särki, läheb põllule, siiski perse paljas? Kana Võn 1874 (G. Soo) Jõh, Kad, VJg, Sim, 3Pal, MMg, Võn - 9 var.
A₁a₁₁*.	Tuhat turki ja sada särki, läheb põllule, siiski perse paljas? Kana MMg 1888 (G. Tenter) VMr, Tln, KJn, MMg, Äks - 5 var.
A₁a₁₂.	Vanamuor lähäb põllule: tuhat turki, sada särki, siiski on perse paljas? Kana Trm 1947 (K. Kuuse) EMrd IV 55 (28)
A₁a₁₃.	Tuhat turki, sada särki, läheb põllule, ikka perse paljas? Kana Sim 1928 (R. Viidebaum) 4Sim, Kos, Trt, As - 7 var.
A₁a₁₄*.	Tuhat turki ja sada särki, läheb pollule, ikka perse paljas? Kana Vai 1931 (R. Põldmäe) Vai, Pai, Tln, Kod - 4 var.
A₁a₁₅*.	Tuhat turki, sada särki seljas, läheb põllule, siiski perse paljas? Kana Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane) Iis, 2Kuu, Noa v. Hii - 4 var. E EM 158 (1510); E EM² 136 (1967)
A₁a₁₆.	Mehel tuhat turki ja sada särki seljas, läheb põllule, siiski perse paljas? Kukk tuule käes Rkv 1888 (A. Heraklides)
A₁a₁₇*.	Tuhat turki ja sada särki, saab pellule, siis perse paljas? Kana Kuu 1903 (J. Mikiver) 2Kuu - 2 var.
A₁a₁₈*.	Sada särki, tuhat turki, palja persega läeb pellule? Kana VNg 1892 (H. Lohk) VNg, Hag - 2 var.
A₁a₁₉.	Tuhat turki ja sada särki, läheb põllule, siiski paistab pal'las perse? Kana Ksi 1926 (P. Berg) Hel, Vil, Plt, 3Ksi, Puh - 7 var.
A₁a₂₀*.	Tuhat turki, sada särki, läheb põllule, perse paistab ära? Kana SJn 1889 (H. Mikkor) Jür, SJn - 2 var.
A₁a₂₁*.	Tuhat turki, sada särki, läheb põllule ja näitab paljast perset? Kana Lai 1904 (J. Ermann) Pst, Lai - 2 var.
A₁a₂₂.	Tuhat turki ja sada särki seljas, läheb põllule, siiski p[erse] väljas? Kana Trt 1927 (K. Pormeister)
A₁a₂₃.	Tuhat turki, sada särki, lähvad põllule, siiski perse punab? Kukk ja kanad MMg 1890 (L. Jakobson)
A₁b*.	Tuhat turki ja sada särki, saab pellul, sies pepu paljas? Kana Kuu 1963 (A.-M. Salström) 2Iis, Kuu - 3 var.
A₁c*.	Tuhat turki ja sada särki, lääb põllule, taguots pal'las? Kana Sim 1978 (E. Tampere) Sim, 2Pee, Lai, MMg, Äks - 6 var.
A₁d.	Tuhat turki, sada särki, läheb põllule, siiski tagumine ots paljas? Kana Lai 1992 (A. Korb)
A₁e*.	Sada särki, tuhat turki, läheb põllule, tagumik paljas? Kana Hää 1936 (L. Kraavik) Jõh, Iis, Kuu, Hää, KJn, Lai, Trm - 7 var.
A₁f.	Tuhat turki ja sada särki, läheb põllule, siiski tagument paljas? Kana KJn 1973 (M. Kaur)
A₁g*.	Sada särki, tuhat turki, läheb põllule, ikka tagast paljas? Kana Lai 1937/8 (A. Reitav) Sim, Lai - 2 var.
A₁h.	Tuhat türki, sada särki, läheb põllule, siiski istmik paljas? Kana Pal 1930 (M. Jürgenson)
A₁i.	Tuhat turki, sada särki, siiski läheb põllule, nahk paljas? Kana Jõe 1889 (G. Kivikangur)
A₁j.	Tuhat turki, sada särki, läheb põllule, siiski veel mõnest kohast paljas? Kana Trm 1889 (H. Mann)
A₁k.	[Tuhat] turki, [sada] särki, läheb põllule, pea punab? Kana Pal 1888 (H. Maasen)
A₁l*.	Tuhat turki, sada särki, läheb põllule, siiski paljas? Kana MMg 1889 (H. Rätsepp) Jõe, Ksi, Trm, MMg - 4 var.
A₂a₁*.	Tuhat turki, sada särki, lätt nurmõ, siski perse paljas? Kana Plv 1893 (J. Tamm) Pil, Võn, Plv - 3 var.
A₂a₂.	Tuhat türki, sada särki, siski lätt, pal'las perse, nurmele? Kana Ote 1889 (E. Brücker)
A₂b.	Tuhat turki, sada särki, läheb nurmele ja tagapool paljas? Kana Tt 1932 (A. Sokk)
A₃*.	Tuhat turki, sada särki, lätt välla, siski perse pal'as? Kana Plv 1893 (J. Tobre) Kuu, Hls, Plv - 3 var.
A₄a₁*.	Tuhat turki, sada särki, läheb väljale, perse paljas? Kana Jõh 1888 (A. M. Saar) Jõh, Iis, Kad, VMr, Juu, Tt - 6 var.
A₄a₂.	Tuhat turki, sada särki seljan, lähäb väljale, perse paljas? Kana Kod 1889 (V. Lepp)
A₄b.	Kena mamsel läheb väljale, sada särki ja tuhat turki selgas, aga siiski p[ers]e paljas? Kana, kui tuul suled üles puhub Kad 1899 (J. Dania)
A₄c*.	Tuhat turki, sada särki, läheb väljale, ikka tagumik paljas? Kana Lai dat-ta (H. Jõgi) Vai, Lai - 2 var.
A₅*.	Tuhat turki, sada särki, läheb õue, siiski perse paljas? Kana Jõh 1889 (P. Paurmann) Vai, Jõh, Iis, Lüg, Hlj, Amb, Kuu, 2HJn, Jür - 10 var.
A₆.	Tuhat turki, sada särki, läheb luhale, p[erse] paljas? Kana Rak dat-ta (C. M. Redlich)
A₇.	Sada särki, tuhat türki, ise läks metsa, perse pal'las? Kana Vil 1893 (J. Täht)
A₈a₁*.	Tuhat turki, sada särki, läheb tuule kätte, perse paljas? Kana Rak 1888 (M. Tamm) Hlj, Rak - 2 var.
A₈a₂.	Tuhat turki, sada särki, kui tuulde lätt, paist pal'las perse? Kana Ote 1889 (H. Nugin)
A₈b*.	Tuhat turki, sada särki, läheb tuulega, ikka tagumik paljas? Kana Pil 1981 (H. Kalmu) Jõh, Pil - 2 var.
A₉a₁*.	1) Tuhat turki, sada särki, siiski perse paljas? Kana TMr 1926 (L. Berg) 2) Tuhat turki ja sada särki, aga perse ikki pal'las? Kapsas Hää 1937/8 (M. Mäesalu) Iis, Hää, SJn, Kod, TMr, Nõo, Räp - 7 var.
A₉a₂.	Kellel om tuhat turki ja sada särki sällän, sõski perse pal'as? Kana Plv 1888 (J. Tamm)
A₉b*.	Sada särki, tuhat turki, siiski perse paistab? Kana As 1889 (K. Vehm) 2As - 2 var.
A₉c₁.	Tuhat turki, sada särki, sõski paistab pal'las perse? Kana Trv 1890 (A. Rull) Trv, TMr, Kam, 4Nõo, Puh, Ran, Ote, Plv, As, Tt - 13 var. EMrd III 237
A₉c₂*.	Tuhat turki ja sada särki, siski paistab paljas perse? Kana Nõo 1926 (E. Päss) Kad, TMr, 2Trt, Nõo - 5 var.
A₉d*.	Sada särki, tuhat turki, kuid siiski paistab paljast? Kana Ta 1932 (L. Zirk) Ta, Trt, 2Võn, Rõu - 5 var.
A₁₀+.	Tuhat turki, sada särki, siiski tuul puhub perse paljaks? Kana As 1996 (A. Korb) Puh, As - 2 var.
A₁₁+.	Tuhat türki, sada särki? [Lahendus puudub] Trm 1937 (A. Hallik) Kad, Trm - 2 var.
B₁a₁*.	Tuhat torki, sada särki, lähteb pellule, perse paljas? Kana Kuu 1899 (C. Salström) Kuu, Hää - 2 var.
B₁a₂.	Tuhat törki, sada sörki, lähäb põllumääle ja perse pal'las? Kana Mar 1937 (E. Ennist)
B₁a₃.	Tuhat tõrki, sada särki, läheb põllule, siiski perse paljas? Kana VMr 1895 (V. Rosenstrauch)
B₁a₄.	Tuhat tärki, sada särki selgas, siiski läheb palja persega põllule? Kana Tor 1888 (T. Tilk)
B₁a₅*.	Tuhat törki, sada särki, tuleb põllule, ikka perse paljas? Kana Pee 1928 (R. Viidebaum) Pee, Pai - 2 var.
B₁b*.	Tuhat torki ja sada sarki, lätt põldu, om tagaots pal'las? [Lahendus puudub] Urv 1927 (E. Laurits) 2KJn, Urv - 3 var.
B₁c.	Sada särki ja tuhat törki, aga kui tuulega põllule läheb, siis perse punab? Kana KJn 1975 (A. Seep)
B₂.	Tuhat torki, sada särki, siiski paistab paljas ihu? Kana Ta 1913 (J. Müür)
C₁a.	Tuhat tulki, sada särki, läheb põllule, siiski perse paljas? Kana Pil 1929 (K. Leichter) Pil, Plt - 2 var.
C₁b.	Tuhat tulki, sada salki, läheb põllule, taguots punab? Kana Trm 1935 (H. Kaasan)
C₂.	Tuhat tulki, sada särki, läks nurmele, perse paljas? Kana Pil 1938 (P. Tammepuu)
C₃.	Tuhat tulki ja sada särki, ikka tuul viib perse paljaks? Kana Kul 1895 (J. Reinson)
D₁a₁*.	Tuhat tulpi, sada särki, läheb põllale, siiski perse paljas? Kana Tor 1889 (J. Tilk) Koe, 2Tor, Trm - 4 var.
D₁a₂.	Tuhat tulpi, sada särki, lähab põllale, siiski paistab paljas perse? Kana Tor 1889 (M. Ostrov) 2Tor - 2 var.
D₁b.	Tuhat tulpi, sada salpi, läheb põllule, perse paljas? Kana Tor 1887 (J. Tilk) E EM 158 (1509); E EM² 136 (1966)
D₂.	Tuhat tulpi, sada särki, lähab väljale, perse paljas? Kana Tor 1888 (K. Kirschbaum)
D₃.	Tuhat tulpi, sada särki, läheb lendu, siiski perse paljas? Kana Tõs 1890 (M. Kirikall)
D₄.	Tuhat tulpi, sada särki, siiski perse pal'las? Kana Pil 1888/9 (T. Kiimann)
E₁*.	Tuhat tutti ja sada särki, lähab põllule, perse ikka paljas? Kana Tor 1888 (A. Martson) Vai, Sim, Amb, 2Tor, SJn, Plt, Nõo v. Ote - 8 var.
E₂*.	Tuhat tutti, sada särki, lähäb väljale, siiski perse paljas? Kana Tür 1962 (M. Männik) 2Tür - 2 var.
E₃.	Tuhat tutti ja sada särki, siiski perenaise perse paljas? Kana Vän 1888 (T. Tetsmann)
F*.	Tuhat tuusti, sada särki, läheb põllule, perse paistab ära? Kana KJn 1895 (K. Aint) VMr, KJn - 2 var.
G₁a*.	Tuhat tükki, sada särki, siiski lähäb pal'la perssega põllule? Kana Vän 1889 (J. Peterson) 2Vän, Tor - 3 var.
G₁b.	Tuhat tükki, sada särki, läheb põllule, per[se] kiilab taga? Kana Pst 1891 (J. Leppik)
G₂.	Tuhat tükki, sada sakki, siiski perse paljas? Kana Vän 1897 (E. Tetsmann)
H₁.	Tuhant körti, sada särki, lääb põllule, perse paljas? Kana Hls 1888 (P. Ruubel)
H₂.	Tuhat körti, sada särki, lääb vällä, perse pal'las? Kana Trv 1890 (A. ja J. Viira)
I₁.	Tuhat kuube ja sada särki, lähäb põllule, siiski perse pal'las? Kana Koe 1890/3 (H. Schultz)
I₂.	Tuhat kuube, sada särki, läheb välja, aga perse ika paljas? Kana Tor dat-ta (T. Juurikas)
J*.	Tuhat orki, sada särki, läheb põllule, perse paljas? Kana: tuhat orki on sulekonsad, sada särki on suled, aga kui põllu peale läheb, tuul aab sabasuled laiali, siis on tagumik paljas vai perse paljas Trm 1965 (J. Sildvee) Kuu, Trm - 2 var.
K+.	1) Tuhat torpi, sada sarpi, lätt põldu, om perse pal'las? Kana Urv 1933 (R. Viidebaum) 2) Tuhat tössi ja sada särki, läheb väljamääle, siiski perse paljas? Kana Pai 1892 (Sõnajalg) 3) Tuhat tuuli, sada särki, läheb väljale, tagumik paljas? Kana Iis 1889 (E. Ellert) Iis, Sim, Pai, Kuu, Hag, Mih, Noa, Urv - 8 var.
L+.	Tuhat kuube ja sada kasukast, läheb õue, perse ikka paljas? Kana Tõs 1894 (A. Niemann) VMr, Phl, Tõs, Tor, SJn - 5 var.
M₁a.	Tuhat-tuhat kuube seljas, läheb õue, ikka perse paljas? Kana, suled laiali Tõs 1921 (S. Lind)
M₁b.	Tuhat särki, tuhat kaskat, vasta tuult käu, perse pal'las? Kana Ote 1890 (J. A. Palm)
M₁c.	Tuhat särki, tuhat mäntlit, vasta tuult iks perse pal'las? Kana Ote 1889 (J. Kivisaar)
M₂.	Sada särki, sada kasukut, lääb nurme pääle, iki perse pal'las? Kana Hls 1889 (M. Ilus)
N₁a₁.	Sada särki seljas, siiski p[ers]e paljas? Kana Kad 1898 (A. K. Kivi) Kad, Hää, Hls - 3 var. Vrd. 657B₂
N₁a₂*.	Sada särki selgas, perse ikka pal'las? Kana LNg 1891 (G. Ollik) Pee, LNg, Trv, Trt - 4 var.
N₁b*.	Lähäb põllule, sada särki seljas, aga perse paljas? Kana Kod 1923 (L. Welt) Kuu, Kod, As - 3 var.
N₂*.	Sandil sada särki sälän, siski perapuul pal'as? Kapstapää Kan 1895 (G. Loodus) Nõo, Kan - 2 var.
N₃.	Saksal [sada] särki sällän, perse ikki pal'las? Kana Ran 1889 (A. Tattar)
N₄.	Vanamooril sada särki seljas, aga perse perani paljas? Saunakeres ja ahi Pil 1888 (S. Käär) E EM 174 (1691); E EM² 150 (2193)
N₅+.	1) Perenaine läheb aida juure, sada särki sel'las, siiski p[er]se pal'las? Kana Hää 1942 (M. Mäesalu) 2) Ise suur kuningas, sada särki seljas, läheb põllule ja siiski perse paljas? Kukk Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus) Jõh v. Iis, Hää, Vl, Trt, Ote - 5 var.
O₁.	Neiul sada kleiti seljas, aga perse paljas? Kana Tõs dat-ta (A. Raavik)
O₂.	Mamsel lähab õue, sada leiti selgas, perse ikka paljas? Kana Tõs 1893 (J. Jagoschmidt)
O₃.	Saks läheb õue, sajakordne kleit seljas, aga tuul lööb ikka perse paljaks? Kana Rap 1889 (J. Vällü)
P.	Perenaine läheb aida juure, sada seelikut selgas, siiski perse paljas? Kana Pär 1888 (H. Martinson)
Q.	Saks õues, sada hilpu seljas, tagapoolt ikka paljas? Kana PJg 1939 (M. Jaaniste) Metstak 16 ja 34 (148); Metstak² 42 ja 43
R+.	1) Sada mantelt seljas, siiski perse paljas? Kana Pär 1888 (H. Martinson) 2) Sadakordne kasuk seljas, siiski paistab paljas perse? Kana Pst 1888 (J. Jaakson) Pär, 2Hää, Pst, Rõu, Räp - 6 var.
Sa*.	Säidse särki, katõsa kaskat, tuul peri lätt, perse pal'las? Kana Se 1931/3 (H. Tampere) Räp, 5Se - 6 var. Vrd. 89
Sb.	Säitse särke, katõsa kaskat, perse õks pal'as? Kana Se 1937 (F. Ilvik)
Z+.	Säitse särki säläh, perse' pal'as? Kana Se 1985 (M. Parksepp) Kei, 2Se - 3 var.
Ta.	Särk särgi pial, hark hargi pial, läheb siiski paljal persel põllule? Kana KJn 1932 (J. Grauberg)
Tb.	Ork orgi pial, tork torgi pial, läheb siiski pal'lal persel põllule? Kana Ksi 1888 (T. Riomar)
Tc*.	Tork torga pääl, särk särgi pääl, lääb siski pal'la persege põllu pääle? Kana lääb vastutuult Pst 1893 (J. Reevits) Pst, Tt - 2 var. • Mötleja 31 ja 54 (132); E EM 155 (1482); E EM² 134 (1936)
U.	Paik paigal pääl, latt latil pääl, tulõ tuulõ puhkuh, perse kui palas [sic!] käeh? Kana Se 1935 (A. Kits) Vrd. 1009G₂*
V₁a*.	Lipp lipi peal, lapp lapi peal, lähäb siiski paljal perssil põllule? Kana Käi 1939 (E. Ennist) Rak, Sim, Amb, Koe, Tln, Käi, KJn - 7 var.
V₁b*.	Lipp lipi peal, lapp lapi peal, läheb põllule, tagumik paljas? Kana Trm 1966 (H. Alver, H. Kulo, T. Roosmaa, A. Rõõm) Jõh, Trm - 2 var.
V₂a*%.	Lipitud ja lapitud, läheb põllule, perse pailas? Kana Amb 1889 (J. Ney) Amb, Tür v. Juu, Äks - 3 var. Vrd. 1009
V₂b.	Lipitu, lapitu, siski lätt pal'la persege nurme pääle? Kana Urv 1925 (E. Päss)
V₂c.	Lipitu ja lapitu, aga siiski lääb palja perse väljale? Kana Lüg 1889 (E. Bachmann)
V₂d.	Lipitu, lapitu, läheb tuulde, perse jääb paljaks? Kana Võn 1895 (P. Rootslane) VNg, Kuu - 2 var.
W₁a.	Mees läheb põllule, perse paljas? Kukk Vän 1971 (E. Maasik)
W₁b.	Mees läheb põllule, taguots paljas? Kukk Lai 1926 (O. Vilde)
W₁c.	Mees läheb väljale, perse paljas? Kana Koe 1909 (A. Martin, V. Rosenstrauch, J. Välbe)
W₂.	Noorik läheb põllul, p[er]se pal'las? Kana läheb pärituult Hää 1933 (M. Martinson)
W₃.	Türk läheb põllule, perse paljas? Kukk Lai dat-ta (J. Kandrasin)
W₄a.	Läks põllule, perse pal'las? Tuul puhub suled ära, kana lähäb põllu pääle, kui tuul on tagast Kod 1947 (U. Mägi)
W₄b.	Läeb turule ja tagaots pal'las? Kana JJn 1965 (L. Briedis)
Õ₁a*.	Üks saks, sada mantled, lähäb põllule, perse pal'las? Kana Jür 1890 (J. Põldmäe) Jür, San - 2 var. Kontam.: = 2762L₁a*
Õ₁b*.	Üks saks, sada mantlet, läheb õue, siiski paljas? Kana Kos 1888 (A. G. Eriksohn) Kos, Saa? - 2 var. Kontam.: = 2762L₁b*
Õ₁c*.	Üts saks, sada mäntlit, lätt tuulde, siiski perse pal'as? Kana Võn 1888 (J. Jalajas) Pai, 2Võn - 3 var. Kontam.: = 2762L₁c*
Õ₁d*.	Üks saks, sada mandelt, siiski paistab paljas perse? Kana Pär 1888 (M. Lipmann) Kei, Mär, Pär - 3 var. Kontam.: = 2762L₁d*
Õ₂a₁.	Üts sant, sada mändeld, perituule lätt, perseke vallalõ? Kana Se 1938 (A. Tubli) Kontam.: = 2762L₂a₁
Õ₂a₂*.	Üts sant, sada mantlid, ku perituult lätt, sõs tagapuul pal'as? Kana Kan 1895 (G. Loodus) Kan, Se - 2 var. Kontam.: = 2762L₂a₂*
Õ₂b.	Sant lätt tiid pitte, sada mäntled säläh, siske sitamulk pal'as? Kana Räp 1937 (D. Lepson) Kontam.: = 2762L₂b
Õ₂c.	Üts sant, sada mäntlit säljän, siiski perse paljas? Kapstapää Hel 1889 (G. Habicht) Hel, Võn - 2 var. Kontam.: = 2762L₂c
Õ₃a.	Üks turk, sada mantlid, perituult perse paljas? Kana TMr 1889 (J. Tootsi) Kontam.: = 2762L₃a
Õ₃b.	Üks türk ja sada särki, läheb siiski palja persega põllale? Kana PJg 1893 (M. Reimann) Kontam.: = 2762L₃b
Ä.	Lipp lipi peal, lapp lapi peal ja kõik ilma nõela pistmata, läheb põllu peale, perse siiski paljas? Kana Vän 1897 (E. Tetsmann) Kontam.: = 1009Z
Öa.	Tuhat tuti-luti auku, sada sandi sitaauku, läheb põllule, ikke perse pal'las? Kana Koe 1931 (R. Viidebaum) Kontam.: = 2272Va
Öb.	Tuhat tuti-rutikad, sada sandi sitaauku, lähvad põllule, persed paljad? Kanad Sim 1889 (J. Silbergleich) Kontam.: = 2272Vb
Ü.	Tont tua taga, sada sarvõ piäs, sada kuubõ selgäs, lähäb õuõ, perse ikka paljas? Kana Khn 1934 (T. Saar) Kontam.: = 1878H
X.	Hani haljaspiä, liäb põllule, perse paljas? Ader Kod 1887 (S. Käär) E EM 36 (132); E EM² 34 (163) Kontam.: = 178M
Vrd.	22 116 393 1010B kk: Tuhat turki, sada särki, siski paistab pallas perse (öeldakse uhke hilpharaka inimese kohta, kel palju riideid seljas on, kuid siiski külmetub) (Nõo)
2268.	TUHAT TUTIKAST, SADA SATIKAST? Õunapuuõied - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Vrd.	2270Ca
2269.	TUHAT TUTI-LUTI SILMA, LAENI LATIKA SILMA? Pajakook - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Rap v. Mär 1931/2 (E. Poom)
Vrd.	641
2270.	TUHAT TUTUPIAD, SADA SARVIKUT, VIISKÜMMEND VIBUNINA JA KUUSKÜMMEND KOMPAJALGA? Lammad, elajad, siad ja hobesed - 1+6+5+2 = 14 (40) var.
Aa*.	Tuhat tutikud, sada sarbikud, viiskümmend vibuninada, kuuskümmend kompajalga? Lammad, elajad, siad ja hobesed SJn 1894 (H. Raid) Tõs, Vil, 2SJn - 4 var.
Ab₁*.	Tuhat tutupiad, sada sarvikut, viiskümmend vibunina ja kuuskümmend kompajalga? Lammad, elajad, siad ja hobesed KJn 1939 (J. Raidla) JJn, KJn - 2 var.
Ab₂.	Tuhat tudipead, sada sarvipead, [viiskümmend] vibunina, [kuuskümmend] kompajalga? Kari Vai 1889 (H. Masing)
Ac.	Tohat totukõist, sada sarvikut, kuuskümmet korget jalga, viiskümmend vingjät? Lammast, kitse, karieläjä, tsea' Krl 1910 (H. Ojansuu)
Ad.	Tuhat tutikud, sada sarvikud, viiskümmen villhända, kuuskümmen kompjalga olle hunt ää söön - mis loomad need olid? Lambad, veised, koerad, hobused Han 1972 (I. Aavekukk)
Ae.	Viiskümmend vintjalga ja kuuskümmend kontjalga, sada sarvikud ja tuhat tuttpiad? [Lahendus puudub] Mar 1938 (E. Põldre)
Af.	Viiskümmend vibunina, kuuskümmend kompajalga, sada sarvilist, tuhat tutupead? Sead, hobused, lehmad ja lambad Plt 1891 (J. Reinthal)
B.	Viiskümmend vibunina, sada sarvikut, tuhat tutupead? Siad, lehmad ja hobused KJn 1932 (J. Grauberg)
Ca.	Tuhat tutulutulist, sada sarvilist? Kari Pst 1888 (J. Leppik) E EM 158 (1512); Pet. Ah 38; E EM² 137 (1969); Nurmik I 39; Nurmik EKÕr 141; RpS nr. 6 (1939) 190; SSTT 171; Metstak 16 ja 34 (140); Metstak² 41 ja 43 Vrd. 2268
Cb.	Tuhat tuttpääd ja sada sarvikut? [Lahendus puudub] Har 1943 (H. Zernant)
Vrd.	1893 2263N 2272 2279A₁p kk: Tuhat tutulutulist, sada sarvilist (karjapoisi hooplemine suure karja kohta) (Jür) rl: /- - -/ Tuhat sõin mina tuutipäidä, / sada sõin mina sarvipäida, / viiskümmend vingunenä, / kuuskümmend kompajalga (ERlA I:1, nr. 597 < Kuu) lh: Keegi hunt kiitnud, oma eluajal maha murdnud: 1000 tutipead (lammast), 100 sarvipead (sarvlooma), 60 kompajalga (hoost), 50 vibunina (siga), kokku 1210 looma (H II 46, 898 (1) < Amb)
2271.	TUHAT TUUDELUUDELINE, SADA AUKU SAMBALINE? Äke - 6+47+12+4 = 69 (124) var.
A₁a₁.	1) Tuhat tuudeluudeline, sada auku sambaline? Äke Kad 1896 (J. Sõster) 2) Tuhat tuudeluudelene, sada ouku sambalene? Äke Han 1893 (P. Einbluth) Kad, VMr, 2JJn, 3Kuu, Han, Mus, KJn, Trm, Tt - 11 var. • Helle 370 (112); Hupel 121; Willmann 174 (102); Lönnrot 161; Wied. 290; KAH EKAl 162 ja 164 (106)
A₁a₂.	Tuhat tuudeluudeline, sada mulku sambaline? Puuriit Kan 1889 (J. Väggi)
A₁b.	1) Tohat tuudiluudiline, sada auku sambaline? Vankreratas Trv 1897 (J. Vaine) 2) Tuhat tuudiluudiline, sada auku sammiline? Äke vist SJn 1890 (M. Kielas)
A₁c.	Tuhat tudeludeline, sada auku sambaline? Äke Hlj 1889 (L. Lepp-Viikmann) Hlj, Tln - 2 var.
A₁d.	1) Tuhat tuteluteline, sada auku sambaline? Äke Rap 1895 (J. Reinthal) 2) Tuhat tuttelutteline, sata auku sambuline? Äkke Kuu 1907 (L. Ploompuu) Kuu, Rap, Hag - 3 var.
A₁e.	Tuhat tutulutuline, sada auku sambaline? Äke Kuu 1903 (J. Mikiver)
A₁f.	Tuhat tuuriluuriline, sada auku sambaline? Äke MMg 1888 (G. Tenter) 2MMg - 2 var.
A₁g.	Tuhat tuuleluudeline, sada auku sambaline? Äkke Vai 1893 (D. Torpan)
A₁h.	Tuhat tuule-luule auku, sada auku sambaline? Sari Pal 1891/2 (H. Maasen)
A₂a.	Tuhat tutenuteline, sada auku sammaline? Kirikus inimesed Saa 1895 (P. Ramberg)
A₂b.	Tuhat tuudemudeline, sada auku sammeline? Pakkägli Vil 1895 (A. Suurkask)
A₂c.	Tuhat tuuliluuliline, sada auku sammeline? Äke HJn 1888 (N. Jegorov)
A₃a.	Tuhat tutelutelist, sada auku sambalist? Suga Juu 1890 (J. Trull)
A₃b.	Tuhat tutilutilist, sada auku sambalist? Äke Lai 1897 (H. Asper)
A₄.	Tuhat tuude-luude auku, sada auku sambeliku? Äke Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
A₅a₁.	Tuhat tuudiruudiline, sada auku sarviline? Tuulamise sari Saa 1891 (J. Tiitus) Saa, Trm - 2 var.
A₅a₂.	Tuhat tuudiruuduline, sada auku sarviline? Rattad Hel dat-ta (A. Wahlberg)
A₅b.	Tuhat tuudilaudiline, sada auku sarviline? Äke SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
A₅c.	Tuhat tutulutuline, sada auku sarviline? Laev KJn 1870 (J. Tiedemann)
A₅d.	1) Tuhat, tuhat tuuriline, sada auku sarviline? Äke Juu 1888 (J. Valdt) 2) Tuhat tuudeluudelistä, sada auku sarvilistä? Äke Kod 1887 (S. Käär)
B₁.	Tuhat tuide-luide peal, sada auku samba peal? Äke Noa v. Hii 1889 (J. Lievoh)
B₂a₁.	Tuhat tuudeluudeline, sada auku samba sees? Äke Rid 1937 (E. Ennist)
B₂a₂.	Tuhat tuuleluulilene, sada auku samba sehes? Puuriit Hää 1927 (S. Soosaar)
B₂b.	Tuhat tutelutelist, sada auku samba sees? Äki Tor 1888 (T. Tilk)
B₂c.	Tuhat titulundilist, sada auku samba sees? Ägli KJn 1870 (J. Tiedemann)
B₂d.	Tuhat tuideluidelist, sada auku samba sehes? Äge (äke) Kaa 1889 (D. Jakson)
B₂e.	Tuhat tuuliluulilist, sada auku samba sees? Sõrmkübar Hää 1943 (M. Mäesalu)
B₂f.	Tuhat tutulutulest ja sada auku samba sees? Äki Tor 1888 (M. Tilk)
B₂g₁.	Tuhat tuude-luude, sada auku sambas? Eine Egge, nach Anderen ein Scheiterhaufen Tt enne 1876 (anon) Wied. 290; E EM 158 (1514); E EM² 137 (1971)
B₂g₂.	Tuhat tuudi-luude ja sada auku samba sees? Äge Khk 1909 (O. Liiv)
B₂h.	1) Tuhat tuide-luide, sada auku samba sees? Äge, põllutööriist Kär 1889 (J. Mändmets) 2) Tuhat tuide-luide, sada auku samba sihes? Äge Kaa 1889 (J. Koppel) 2Kär, Kaa - 3 var.
B₂i.	Tuhat tuude-luude, sada auku sambas? Äge Kaa 1872 (I. Kallas)
B₂j.	Tohat tuude-juude, sada auko sambas? Sõõl Tt dat-ta (anon)
B₂k.	Tuhat tuuli-luuli, sada auku samba sees? [Lahendus puudub] Hää 1934 (J. Nurme)
B₂l*.	1) Tuhat tuuli-luuli auku, sada auku samba sehes? Äke Muh 1937 (J. Arike) 2) Tuhat oli tuuli-luuli auku, sada auku samba sees? Äke Muh 1954 (O. Niinemägi, H. Tamm) 4Muh - 4 var.
B₂m₁.	Tuhat tuuli-luuli auku, sada auku samba sihes, iga augu peal üks mees? Äke Muh 1940 (J. Arike) 2Muh - 2 var.
B₂m₂.	Tuhat, tuhat tuulu-luulu, sada auku sambal sees, iga augu peal oli mees? Äke Muh 1951 (S. Teevet)
B₂n.	Till-tall toa taga, sada auku samba sees? Äke Han 1936 (L. Uusküla) Vrd. 1878D₆a₁
B₃a₁.	Tuhat tuudeluudelist, sada auku sambla sees? Äke Rid 1939 (R. Merilo)
B₃a₂.	Tuhat tuudeluudelist, sada auku sammelis? Äke Ris 1888 (J. Truusmann)
B₃b.	Tuhat tulla-ralla, sada auku samlikus? Äge Ans 1891 (F. Peters)
B₄.	Tohat tobe-lobe, sada auko sametes? Sõõl Phl dat-ta (M. Pihhelgas)
B₅.	Tuhat tuude-luude linnas, sada auku saadelinnas? Äkke Hlj 1888 (K. Leetberg)
C.	Tuhat tuutu-luutut, sada auku sees? Äke Mar 1936 (A. Hiiemägi)
D.	Tuhat puude-tuudelide, sada auku sammelide? Äke Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
E.	Tuhat mulku tuulimulku, sada mulku samblaauku? Mesipuu Nõo 1888 (J. Tüklov)
F.	Tuhat tuudi-luudi auku, sada sambaauku, viiskümmend vilistiauku? Sõel VNg 1994 (A. Korb) Nurmik II 7 (24) Kontam.: = 2272H
Vrd.	1956 2272
2272.	TUHAT TUULI-LUULI AUKU, SADA SANDI SITAAUKU, VIISKÜMMEND VILISTEAUKU? Puuriit - 3+139+79+39 = 260 (309) var.
A₁a₁.	Tuhat tuuli-luuli auku, sada sandi sitaauku? Puuriit MMg 1890 (L. Jakobson) 2Sim, 2JJn, Jõe, Jür, 3Kos, Tõs, Trv, Pst, Vil, KJn, 2Pil, 2Lai, 4Trm, MMg, Äks, Ote, As - 26 var. Vrd. 1956
A₁a₂.	1) Tuhat tuuli-luuli auku, sandil sada sitaauku? Puuriit Pal 1888 (M. Uus) 2) Tuhat tuulu-luulu auku, sada sandi sitaauku? Sõel HJn 1889 (H. Tiidermann) HJn, Sa, Pal, Trm - 4 var.
A₁b*.	Tuhat tuuli-juuli auku, sada sandi sitaauku? Äkke Jõe 1889 (H. Pahlberg) Amb v. JMd, Jõe, Trm - 3 var.
A₁c.	[Tuhat] tuuli-luuli auku, [sada] sandi särgiauku? Pinu Tln 1888 (H. Stein)
A₁d.	Tuhat tuuli-luuli auku, sada saksa sitaauku? Õlekubu Vil 1893 (J. Täht) 2Vil - 2 var.
A₂a.	Tuhat tuudi-luudi auku, sada sandi sittaauku? Äkke Hlj 1899 (N. Traks) Iis, 2Hlj, Rak, VJg, Sim, 2VMr, Pee, Kuu, Kos - 11 var.
A₂b*.	Tuhat tuude-luua auku, sada sandi sitaauku? Puupinu VMr 1895 (V. Rosenstrauch) VMr, Trm - 2 var.
A₂c.	Tuhat tuudi-luudi auku, sada sandi kepiauku? Äke Hag 1889 (J. Valdmann)
A₂d.	Tuhat tuudi-luudi auku, sada sandi silmaauku? Sõrmkübar Kuu 1964 (O. Jahe)
A₂e.	Tuhat tuudi-luudi auku, sandil sada suuauku? Puuriit Võn 1950 (L. Kilk)
A₃*.	1) Tuhat tute-luude, sada sandi sitaauku? Haariit Aud 1964 (R. Praakli) 2) Tuhat tuudeluudeline, sada sandi sitaline? Äke MMg 1889 (K. E. Martinson) Hlj, Kos, Aud, 2MMg - 5 var.
A₄a.	Tuhat tudi-ludi auku, sada sandi sitaauku? Puupinu Vai 1893 (H. Masing) Vai, Kad - 2 var.
A₄b.	Tuhat tudi-ludi auku, sada sutti sittaauku? Vokk Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
A₅a*.	Tuhat tuti-luti auku, sada sandi sitaauku? Puuriit Pst 1937 (A. Mikk) Pee, Pai v. Tür, Kos, Rap, Kul, Pst - 6 var.
A₅b.	Tuhat tutu-lutu auku, sada sandi sitaauku? Puuriit Trm 1965 (J. Sildvee)
A₆a*.	Tuhat tuudi-ruudi auku, sandil sada sitaauku? Puuriit Trv 1937 (J. Veskemäe) Trv, Pst - 2 var.
A₆b.	Tuhat tuudi-ruudi auku, sada saksa sitaauku? Sari Pst 1893 (J. Reevits)
A₇.	Tuhat tuti-ruti auku, sada saksa sitaauku? Saunakeres Trv 1888 (H. Utso)
A₈a.	Tuhat tuuri-luuri auku, sada sandi sitaauku? Puuriit Ksi 1888 (T. Riomar) JJn, Ksi, 2Lai, Äks - 5 var.
A₈b*.	1) Tuhat tuuri-tiiri auku, sandil sada sitaauku? Äki Vän 1897 (E. Tetsmann) 2) Tuhat tuuri-uuri auku, sada sandi sitaauku? Puuriit Äks 1895 (J. J. Millert) Ris, Vän, Ksi, Äks - 4 var.
A₉.	Tuhat tussu-lussu auku, sada sandi sitaauku? Äki Saa 1889 (J. Tammann)
A₁₀.	Tuhat tussu-nussu aukus, sada sandi sitaaukus? Sari Tor 1889 (J. Tilk)
A₁₁.	Tuhat tuusen-tiiven auku, sada sandi sitaauku? Sari Pst 1888 (J. Jaakson)
A₁₂.	Tuhat tutti-litti-latti, sada saksa s[ita]auku? Puuriit Hel 1891 (J. Lammas)
B.	Tuuli-auku, luuli-auku, sada sandi sittaauku? Sari Hlj 1889 (J. A. Rehberg)
C₁*.	Tuhat tuudi-luudi mulku, sada sandi sitamulku? Puuriit Kan 1966 (R. Praakli) 2Ote, 2Kan, Urv, 4Se - 9 var.
C₂*.	Tuhat toodi-loodi mulku, sada sandi sitamulku? Puuriit Se 1940 (M. Linna) 8Se - 8 var.
C₃.	Tuhat taadi-laadi mulku, suurõ sandi sitamulku? Puuriit Se 1888 (H. Prants)
C₄a.	Tuhat tuudi-juudi mulko, sada sandi sitamulko? Puuriit Se 1949 (V. Pino) Vas, 5Se - 6 var.
C₄b.	Tuhat tuudi-juudi mulku, saksal sada sitaauku? Haoriit Puh 1889 (J. Andresson)
C₅.	Tuha tuudi-uudi mulku, sada sandi sitamulku? Puuägil Se 1933 (A. Põhi) 3Se - 3 var.
C₆.	Tuhat juti-tuti mulku, sada sandi sitamulku? Haoriit Se 1912 (S. Duplevski)
C₇.	Tuhat tuuli-juudi mulku, sada sandi sitamulku? Sari Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
C₈*.	Tuhat tuuli-luuli mulku, sandil sada sitamulku? Sari Ran 1964 (A. Tamm) TMr, Nõo, Ran, Ote - 4 var. EMrd III 237
C₉.	Tuhat tuuli-viili mulku, sada sandi sitaauku? Puuriit Hel 1874 (A. Wahlberg)
C₁₀.	Tuhat tuuli-miili mulku, sada sandi sitamulku? Sari Nõo 1888 (J. Tüklov)
C₁₁.	Tuhat tuulevilu mulku, sandil sada sitamulku? Puuriit Kan 1894 (J. Saarva)
C₁₂.	Tuhat tooli mulku, sada sandi sitamulku? Sõgõl Se 1953 (U. Mägi)
C₁₃.	Tuhat tuuli-uuri mulku, sada sandi sitamulku? Puuriit Ote 1895 (C. Lipping)
C₁₄*.	Tuhat tuuri-luuri mulku, sada sandi sitamulku? Puuriit Ote 1889 (G. Wulff) 2Ote, Kan - 3 var.
C₁₅*.	Tuhat tuuri-uuri mulku, sada sandi sitamulku? Puuriit Har 1889 (J. Pähn) Krl, Har, Plv, 2Räp, 2Se - 7 var.
C₁₆.	Tuhat tuura-uura mulku, sandil sada sitamulku? Puuriit Plv 1893 (J. Tobre)
C₁₇.	Tuhat uuri-uuri mulku, sada sandi sitamulku? Puuriit Rõu 1893 (P. Kanger)
C₁₈.	Tsiurimulku, tsäurimulku, sandil sada sitamulku? Puuriit Rõu 1896 (H. Treu)
C₁₉.	Tuhat, tuhat tuurimulku, sandil sada sitamulku? Puuriit Urv 1890 (J. Teder) Ote, 2Urv - 3 var.
D₁a.	Tuut-tuut tuurimulku, sandil sada sitamulku? Puuriit Räp 1963 (M. Kotka, H. Rebane)
D₁b.	Uuri-tuuri tuurimulku, sandil sada sitamulku? [Lahendus puudub] Räp 1889 (J. Poolakess)
D₁c.	Uuri-uuri, luuri-luuri, sada sandi sitamulku? Puuriit Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
D₂a.	Uurimulku, puurimulku, sandil sada sitamulku? Puuriit Võn 1894 (J. Suits) Võn, Plv - 2 var. Vrd. 2338
D₂b*.	Urumulku, purumulku, sada sandi sitamulku? Haloriit Se 1937 (A. Reinola) Trt, Har, Se - 3 var.
D₃a.	Uurimulku, aarimulku, sandil sada sitamulku? Puuriit Plv 1924 (H. Jänes) Võn, Plv - 2 var.
D₃b.	Uurimulku, aurimulku, sandil sada sitamulku? Puuriit Urv 1888 (G. Seen) 2Urv, Har - 3 var.
D₃c.	Uurismulku, aarismulku, sandil sada sitamulku? Puuriit Võn 1926 (M. Blum)
D₃d.	Uurismulku, aurismulku, sandil sada sitamulku? Puuriit Kam 1933 (R. Viidebaum)
D₃e*.	1) Uuritu, aaritu, sandi särgil sada mulku? Puuriit Võn 1895 (J. Moodis) 2) Uurismulku, aarismulku, sandil sada saarismulku? Puuriit Ote 1957 (M. Kivilo) Võn, Ote, Krl, Plv - 4 var.
D₄.	Uuri, uuri, uuri mulku, sada sandi sitamulku? Puuriit Har 1957 (S. Lätt) Trt, Kan, Har - 3 var.
E.	Tuhat tuudi-luudi auku, sada sandi sitaauku, viiskümmend vanamoori auku? Äke VJg 1921 (M. Jürna)
F.	Tuhat tudi-ludi auku, sada sandi sitaauku, viiskümmend vituauku? Sõel Vai 1889 (H. Masing)
G₁a*.	Tuhat tuuli-luuli auku, sada sandi sitaauku, viiskümmend vilisteauku? Puuriit Ksi 1926 (P. Berg) Jõh v. Iis, 2Sim, Pee, 3Pil, Plt, Ksi, Lai, Trt - 11 var.
G₁b.	Tuhat tuude-luude auku, sada sandi sitaauku, viiskümmend vilistiauku? Sõel Kod 1887 (S. Käär) E EM 158 (1513); E EM² 137 (1970)
G₁c.	Tuhat tuudi-ruudi auku, sada sandi sittaauku, [viiskümmend] viilistiauku? Äkke Jõh 1889 (P. Paurmann)
G₁d*.	Tuhat tuuri-luuri, viiskümmend vilistiauku, sada sandi s[i]taauku? Sõel Plt dat-ta (J. Reinthal) Plt, Lai - 2 var.
G₁e.	Tuhat-tuhat luuriauku, sada sandi sitaauku, viiskümmend vilistaja-auku? Puuriit Kod 1937 (E. Luigla)
G₂.	Tuhat tuuli-luuli auku, sada sandi sitaauku, viisteist vilistamise auku? Äke Kos 1939 (T. Võimula)
G₃*.	Tuhat tuuli-luuli auku, sada sandi sitaauku, viis tuhat vilistiauku? Õle- ehk haukubu Plt 1895 (M. Luu) VJg, Plt - 2 var.
G₄.	Tuhat tudi-luudi auku, sada sandi sitaauku, viiskümmend viis viilistiauku? Äke VJg 1921 (M. Jürna)
G₅+.	1) Tuhat tuuli-luuli auku, viiskümmend vilistisauku? Sari Amb 1889 (J. Ney) 2) Sada sandi sitaauku, viiskümmend viilu? Äke Koe 1890/93 (H. Schultz) Jõh, Amb, Koe - 3 var. Vrd. 2531D₁
H.	Tuhat tuudi-luudi auku, sada sambaauku, viiskümmend vilistiauku? Sõel VNg 1994 (A. Korb) Nurmik II 7 (24) Kontam.: = 2271F
I₁a.	[Tuhat] tuudi-luudi auku, [sada] samast sorti auku, [viiskümmend] vilistiauku, [kuuskümmend] kohistisauku? Äke (ägel) Amb 1896 (G. Klemmer)
I₁b*.	Tuhat tuudi-luudi auku, sada sandi s[ita]auku, viiskümmend vilistisauku, kuuskümmend kohistisauku? Orel VMr 1890 (K. V. Lurich) Hlj, VMr - 2 var.
I₁c*.	Tuhat tuudi-luudi auku, sada sandi sitaauku, viiskümmend vilistiauku ja kuuskümmend kolistid? Äke Kad 1936 (L. Böckler) Kad, Tt - 2 var.
I₁d.	Tuhat tuuli-luuli auku, sada sandi kotiauku, viiskümmend vilistiauku, kuuskümmend kuristeauku? Puuriit Ksi 1922 (I. Schlossmann) Kad, Ksi - 2 var.
I₂.	Tuhat tuudiluudilista, sada sandi sitaauku, viiskümmend vihistiauku, kakskümmend viis kohistiauku? Äke Kad 1947 (J. Valdur)
J*.	Tuhat tuuri-luuri auku, sada sandi sitaauku, viiskümmend vilistiauku, käib ümmer hööriaugu? Kearpuud Plt 1889 (J. Raavel) Hel, KJn, Plt - 3 var.
K₁a*.	1) Tuhat tuti-ruti auku, sada sandi sitaauku, üks käib ümber hööriaugu? Vankriratas KJn 1888 (J. Koit) 2) Tuhat tuuli-luuli auku, sada sandi sitaauku, üks käib ümmer hööriaugu? Viljatuulamise sari KJn 1889 (J. Saks) 3KJn, Lai, Pal, Ran - 6 var. E EM 158 (1511); E EM² 137 (1968)
K₁b.	Tuhat tutiauku, sada sandi si[ta]auku, käbid ümber hööriaugu? Äke KJn 1895 (K. Aint)
K₂.	Tuhat tundi-rundi auku, sada sandi sitaauku, kümme kööriauku ümmer hööriaugu? Ratas kodarate ja rummuga Pst 1913 (J. Müür) Trv, Pst - 2 var.
K₃.	Ümmer, ümmer hööriauku, mitu-setu seeriauku, tuhat tuudi-ruudi auku, vana sandi sitaauku? Vankreratas Trv 1896 (J. Tõllasson)
K₄.	Tuhat tuuli-luuli auku, sada sandi sitaauku, käivad ümber hööriaugu, punane vaat, valge vitipulk? Sõrmkübar Hel 1893 (J. Karu) Vrd. 2531
L*.	Tuhat tuudi-ruudi auku, sada sandi sitaauku, kena auk om keskella? Vankriratas Trv 1889 (H. Kallas) 2Trv - 2 var.
Ma.	Tuhat tudi-ludi, seitsesada musta auku, luterusemulk keskel? Vokk KJn 1926 (S. Köögardal)
Mb.	Tuhat tuuli-luuli auku, [sada] auku asja sees, [üks] vana luteruseauk? Ratas Vil 1873 (H. Leoke)
Mc.	Tuhat tudi-ludi auku, sada saksa sitaauku, luteruseauk keskel? Vanker Hls 1894 (J. Riiet)
Md.	Tuhat tuudeluudelist, sada saksa sitaauku, esi miis, mu[u] löteruseaugu? Vanger Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Me.	Tuhat tuudi-ruudi auku, sada saksa sitaauku, ise mis see lötermuseauku? Vankriratas Trv 1894 (J. Vaine)
Mf.	Tuhat tudi-ludi auku, seitse saksa sitaauku, neli luperuseauku, ise, mis need muud augud? Vanker Hel 1928 (E. J. Kase)
N.	Tuhat tuuli-luuli auku, sada saksa ja sandi sitaauku, neli loperikuauku? Vanker Tt dat-ta (anon)
Oa.	Tuhat tuti-luti auku, sada sandi sitaauku, üksainuke lurutsiauk? Sõel Kul 1929 (H. Tampere)
Ob.	Tuhat tuudi-luudi, sada santisida, üksainuke lipatseauk? Äki Saa? dat-ta (anon)
Pa*.	Tuhat tuuli-luuli auku, sada sandi sitaauku, üks oli libestisauku? Oki (vokk) Lä 1890 (M. Ostrov) Lä, Tõs - 2 var.
Pb.	Tuhat tuuli-luuli auku, sada pauku sitaauku, üks auk libistusauk? Sõrmkübar Ann 1957 (O. Niinemägi)
Pc.	Tuhat tuti-luti auku, sada sandi sitaauku, neli ainukest libedat auku? Vanker Mar 1937 (E. Ennist)
Q₁a.	Tuhat tuudi-luudi auku, sada santi sitaauku, üksainus ulberdamise auk? Vokk Krj 1939/40 (O. Jõgi)
Q₁b.	Tuhat tui-rui auku, sada sõnni söödaauku, üks ulberduseauk? Vokk Sa 1904 (A. Valtin)
Q₁c.	Tuhat turbi-lurbi auku, sada sarbi-larbi auku, üksainus hilberdisauk? Vokk Krj 1889 (V. Mägi)
Q₂a.	Tuhat tuti-luti auku, sada suti silmaauku, üksainus laperdisauk? Sõel Pöi 1961 (A. Rand)
Q₂b.	Tuhat turi-luri auku, sada sandi sitaauku, üksainuke hea loperdisauk? [Lahendus puudub] Pöi 1902 (J. Prooses)
Q₂c.	Tuhat tulderutti, sada kapiauku, üks luperdamise auk? Ägi Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Q₂d.	Tuhat tuuli-luuli auku, sada saksa sitaauku, neli loperdiauku? Vanker Vil 1895 (A. Suurkask)
Q₃a.	Tuhat tuuli-luuli auku, sada sandi sitaauku, kaks liiberdisauku? Äge Khk 1947 (A. Kannel)
Q₃b.	Tuhat tuli-luli auku, sada sandi sitaauku, üks suur liiberdiseauk? Äge Jaa 1938 (A. Vinkel)
Q₃c.	Tuhat tudi-ludi auku, sada sandi sitaauku, üksainus liiberdisauk? Äke Jaa 1921 (V. Jõgever)
Q₃d.	Tuhat tuuli-luuli auku, üksainuke liiberdisauk? Sõel Muh 1975 (E. Tampere)
R.	Tuhand tudi-ludi auku, sada sandi sitaauku, neli tööri-lööri auku? Puuriit Vil 1960 (A. Rõõm)
S.	Uuri-tuuri tuurimulku, sandil sada sitamulk[u], ütte mulku liigutat, säätse mulku röögähtäse? [Lahendus puudub] Räp 1889 (J. Poolakess)
Z.	Tuhat tuuri-luuri auku, sada sandi sitaauku, seal on auke arvamata? Haopinu Äks 1933 (P. Lukk)
T.	Tuhat tuudi-luudi auku, sada sandi sitaauku, kaks ainsat hingeauku? Äke VMr 1889 (K. Roost)
U₁a₁*.	Tuhat tuuli-luuli auku, sada saali-laali auku, sealt sõidab suuri sõda, kus ei mahu kassi saba? Sõel Vig 1896 (H. Laipmann) 2Vig, Ote - 3 var. Kontam.: = 1910D₁a₁*
U₁a₂.	Tuhat tuudi-luudi auku, sada auku sammiauku, kus ei mahu kassi saba, seal sees sõidab suur sõda? Rukkisari Jür 1927 (L. Hammermann) Kontam.: = 1910D₁a₂
U₁b.	Tuhat-tuhat tuulimulku, sada-sada sambleauku, sääl sõdib suur sõda, kos ei mahu kassi saba? Kusikuklasepesa Nõo 1889 (J. Amberg) Kontam.: = 1910D₁b
U₁c.	Tuuto-luuto, tuhat auko, sada sandi sitaauko, kust käib läbi suur sõda, sealt ei mahu kassi saba? Sari Mih 1938 (V. Eenveer) Kontam.: = 1910D₁c
U₁d*.	Tuhat tuuli-uuli mulku, säält jookseb suur sõda, kust ei mahu kassi saba? Jahu sõelutakse San 1929 (L. Kuusik) Trt, San - 2 var. Kontam.: = 1910D₁d*
U₁e.	Tuhat tuuli-luuli auku, saamaauku, saadaauku, seal on suur sõda sees, kus ei mahtu kassi saba? Sipelgapesa Pal 1989 (A. Korb) Kontam.: = 1910D₁e
U₁f.	Tuhat tuuli-luli auku, sada saamaauku, kus ei mahu kassi saba, seal seisab suur sada? Sari Trt 1927 (K. Pormeister) Kontam.: = 1910D₁f
U₁g.	Tuhat tuudi-luudi auku, sada sandi sitaauku, kus ei mahtund kassi saba, sinna mahtsid mitusada? Sõel Vig 1896 (H. Laipmann) Kontam.: = 1910D₁g
U₁h.	Tuhat tuuli-luli mulku, sada sandi sambamulku, säält lääb sisse tuhat tükki, kost ei mahu kassi saba? Sipelgapesa Tt dat-ta (anon) Kontam.: = 1910D₁h
U₂.	Tuhat tuudi-juudi mulku, sada sandi sitamulku, kust ei mahu kunna saba, säält sõit suur sõda? Mesilased lähevad pakku (tarusse) Vas 1938/9 (E. Sõrmus) Kontam.: = 1910D₂
U₃.	Sada saali-laali, tuhat tuuli-luuli, kus ei mahu hiire hända ega kassi saba? Sari PJg 1939 (M. Jaaniste) Kontam.: = 1910D₃
Va.	Tuhat tuti-luti auku, sada sandi sitaauku, läheb põllule, ikke perse pal'las? Kana Koe 1931 (R. Viidebaum) Kontam.: = 2267Öa
Vb.	Tuhat tuti-rutikad, sada sandi sitaauku, lähvad põllule, persed paljad? Kanad Sim 1889 (J. Silbergleich) Kontam.: = 2267Öb
W.	Uurimulku, aurimulku, tuha tuulõjoosengut? Puuriit Plv 1910 (H. Ojansuu) Kontam.: = 2722V
Õ.	Tuhat tui-rui auku, sada sõlmi sitaaukus, üksainuke ulberdiseauk, elab surnu reide vahel? Okk (vokk) Krj 1938 (K. Lepp) Kontam.: = 2324I
Ä.	Üits sant, sada paika, tuhat tuuli-uuli mulku, sandil sada sitamulku? Puuriit Võn 1911 (J. ja M. Kärt) Kontam.: = 2762M
Ö.	Tuhat-tuhat tuuliauku, sada sandi sitaauku, kortsub kokku pääva kääs, vingub karjapoiste kääs? Pajupill Võn 1874 (G. Soo) Kontam.: = 1188I
Vrd.	2261 2265 2270 2271 2273 2533 2670
2273.	TUHAT TUULI-LUULI AUKU, SADA SIRI-SÄÄRI AUKU? Õlekubu - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Trv 1889 (A. Rull)
Vrd.	2272
2274.	TUHAT-TUHAT, SADA-SADA, IKKI KAKS KOTI SIES? Läätsid - 1+2+0+0 = 3 (4) var.
a₁.	Tuhat-tuhat, sada-sada, ikki kaks koti sies? Läätsid SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem)
a₂.	Tuhat-tuhat, sada-sada, ikki kaks kottis? Lääts SJn 1893 (J. Mein)
b.	Tuhat-tuhat, sada-sada, kaks tükki koti sees? Läätsed Vil 1872 (H. Leoke)
Vrd.	1931Ac₁ 2275
2275.	TUHAT-TUHAT, SADA-SADA LÄHVAD NIINEST SILDA MÖÖDA RAUDSE LINNA? Herned kallatakse sõelast patta - 12+297+98+55 = 462 (699) var.
Aa.	Neitsivägi läheb üle nurmest sella rauast linna? Herned Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Ab.	Tuhat neitsikest lääva üle niidsitse silla rauatsede liina? Sõglast pandas herneid patta Har 1890 (J. Pähn)
Ac.	Tuhat peiud ja sada neiud jooksevad niinest silda mööda raudsesse linna? Herned VJg 1921 (M. Jürna)
Ba.	Tuhat meest lähvad niines silda mööda raudmere linna? Herned kallatakse sõelast patta Kul 1937 (L. Reetamm)
Bb₁.	Tuhat meest lähtvad roudlinna? Oad panta katla Rei 1889 (P. Reikmann) Noa v. Hii, Rei - 2 var.
Bb₂*.	Tuhat meest ja sada meest lähtvad kohe raudse linna? Herned keevad katlas Krj 1938 (A. Toomessalu) Krj, Jäm - 2 var.
Bc.	Sada saaremeest sõidavad raudmasinaga? Tangud keevad pajas SJn 1889 (H. Mikkor)
Ca.	Sada saksa sõitva ravvatsede liina? Hernit kallatas patta Ote 1893 (K. Parts)
Cb.	Saks sõit puutsõst liinast ravvatsõhe liina? Kiislat pandas patta Urv 1888 (G. Seen)
D.	Rahvas läks rabinal raudse kerku? Herned valati katla Krj 1938 (K. Lepp)
E.	Valge vald läheb raudlinna? Herned katla Ans 1891 (F. Peters) Ans, Kaa - 2 var.
F.	Mitu tuhat tõlda läheb üle niinesilla raudse linna? Herned lähvad patta Aud 1889 (K. Tarkpea)
G.	Haavlid lähevad üle niinse silla raudsesse jõkke? Herneveeretamine Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
H.	Ümäriksed käivad niinesilda möödä, lääväd raudse linna? Hernid Saa 1888 (P. Sitzka)
Ia.	Tulist-tuhat lääva raudse mere põhja? Pudrukeetmine Ran 1895 (J. Palu)
Ib.	Tuhat-tulist sõidetakse mööda raudast silda? Herned pajas keemas Vil 1913 (J. Müür)
J₁a.	Sada-sada, tuhat-tuhat, niinist silda mööda raudlinna? Herned, ubad ja läätsed Jõh 1889 (P. Paurmann)
J₁b₁.	Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad niinest silda mööda raudse linna? Herned kallatakse sõelast patta Lai 1897 (H. Asper) Nrv, Jõh, Hlj, VJg, Sim, 2VMr, Koe, Pil, 2Lai, Nõo, Puh, Ran - 14 var.
J₁b₂*.	Tuhat-tuhat, sada-sada läheb niinesilda mööda raudse linna ikke? Oad, herned lastakse sõelast patta Trm 1896 (J. Soodla) Iis, VNg, Pal, Trm - 4 var.
J₁b₃.	Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad üle niinse silla raudsesse linna? Herned kallatakse üle sõela patta Vän 1889 (J. Tammann) Sim, VMr, Pee, Vän, Plt - 5 var.
J₁b₄*.	Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad raudsesse linna niinesilda mööda? Herned pajasse Pee 1927 (R. Viidebaum) 2Pee, Trv - 3 var.
J₁b₅.	Tuhat-tuhat, sada-sada läheb niinist silda mööda, läheb raudse linna? Herned VMr 1892 (K. Roost)
J₁b₆*.	Sada-sada, tuhat-tuhat lähevad niinest silda mööda raudse linna? Herned pantakse sõelaga patta SJn 1889 (T. Köstner) Vai, Sim, 2SJn, Pal, MMg - 6 var.
J₁c₁*.	Tuhat-tuhat, sada-sada joosvad niinist sülda kauda raudse linna sisse? Herned lähtvad sõõlast katla Krj dat-ta (Tuling) Krj, Ran - 2 var. Wied. 289; E EM 135 (1269) ja 157 (1504); E EM² 118 (1658) ja 136 (1961)
J₁c₂*.	Tuhat ja sada jooksevad üle niinesilla raudsesse linna? Herned veeretamisel Kuu 1964 (S. Mering) 2Kuu, Trm - 3 var.
J₁d₁*.	Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad niinest silda mööda raudse linna sisse? Herneid sõilutakse patta Khn 1889 (A. Lepik) Khn, Hää, 2KJn, Plt, Trm - 6 var. E EM 157 (1504); E EM² 136 (1961); ÜÕÕ 70 (8); SSTT 136; Metstak 13 ja 33 (102); Metstak² 31
J₁d₂*.	Sada-sada, tuhat-tuhat sõitvad niinest silda mööda raudsesse linna? Herned veerevad sõelalt patta JMd 1995 (E. Adder) JMd, Jõe, Tor, Hel - 4 var.
J₁e₁*.	Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad niinest silda mööda, lähvad raudsesse linna? Herned Lih 1949 (Ü. Kreek) Var, Lih, Tor, Pär, Saa, Hls, Krk, Hel, Vil, Kõp, Plt, Lai, Pal, Kod - 14 var. Tander 39
J₁e₂.	Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad niinest silda mööda, lähvad raudse linna sisse? Herned sõela peal Lai 1888 (M. Kolluk) 2Han, Lai - 3 var.
J₁e₃.	Sada-sada, tuhat-tuhat sõitvad niinest silda mööda, lähvad rauast linna? Hernid sõelutakse patta SJn 1958 (V. Lõugas) SJn, Lai - 2 var. Loorits VrP 25 ja 26 (5); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (5); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 163 (1)
J₁f*.	Tuhat-tuhat, sada-sada sõidab niidsesilda mööda, saab raudse linna? Hernid pannas keema Trv 1890 (J. Tinn) Mär, 2Trv - 3 var.
J₁g+.	Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad niinest silda mööda, senis kui jõudvad raudse linna? Herned sõelutakse ja pandakse paja sisse Tõs 1890 (M. Kurul) Tõs, Hel, Trv - 3 var.
J₁h*.	Tuhat-tuhat, sada-sada lähevad üle niinse silla raudse linna krõps? Herned üle sõela patta VNg 1892 (H. Lohk) Vai, VNg - 2 var.
J₁i*.	Tuhat-tuhat, sada-sada lähevad mööda niinest silda raudlinna sõdima? Herned sõelalt patta JJn 1888 (M. Roosileht) 2JJn, Pee, Saa? - 4 var.
J₁j.	Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad niinest silda kaudu, lähtvad raudse linna sisse hüppama ja kargama? Ubad ja herned katlas Han 1889 (A. Reimann)
J₁k.	Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad mööda niinesilda raudsesse linna elama? Herned valatakse sõelast patta Lai 1904 (J. Ermann)
J₁l.	Tuhat-tuhat, sada-sada lähevad üle nurme nuttes, üle niinse silla raudsesse linna? Läätsed läbi sõela patta Kad 1936 (L. Böckler)
J₂*.	Sada-sada, tuhat-tuhat sõitvad niinesilda mööda, läävad raudsepa linna? Herneid sõelutse ja pannatse pajasse Tõs 1889 (H. Anniko) Tõs, Vil - 2 var.
J₃.	Tuhat-tuhat lääve raudsepä linna? Herne Trv 1890 (A. Rull)
J₄a.	Tuhat-tuhat, sada-sada ühe raudse linna sees? Herned pajas Pär 1888 (M. Lipmann) Tõs, Pär - 2 var.
J₄b₁.	Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad raudsesse linna? Herned pajasse Pee 1927 (R. Viidebaum) Pee, HMd, Vll, 4Trv, Rõn - 8 var.
J₄b₂*.	Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad raudse linna sisse? Herned pannakse pajasse Kse 1889 (F. Põld) Kse, Trv, Räp - 3 var.
J₄c.	Tuhat-tuhat, sada-sada lähevad kirinal-kõrinal raudse linna? Herned või uad patta Hää 1933 (M. Martinson)
J₄d.	Sada-sada, tuhat-tuhat lähavad raudse linna? Hernid kallatakse patta Trv 1895 (P. A. Meil) Hls, 2Trv - 3 var.
J₄e.	Sada-sada, tuhat-tuhat lähevad raudse linna käima? Herned paas Trv 1894 (K. Tober)
J₄f.	Tuhat-tuhat, sada sõitvad, lähvad raudse linna? Hernesupp Tõs 1893 (J. Öövel)
J₄g₁*.	Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad mööda raudset linna? Herned keevad pajas Saa? dat-ta (anon) Pär, Saa?, Tt - 3 var. Wied. 290
J₄g₂.	Üks tuhat, kaks tuhat, jumal teab mitu tuhat sõitvad raudse linna sisse? [Lahendus puudub] Kär 1954 (H. Ploom)
J₄h.	Sada-sada, tuhand-tuhand saave raudse linna? Oa ja herne pannas patta Trv 1894 (A. Rull)
J₄i.	Sada-sada, tuhat-tuhat jooksevad kokku raudse linna? Keeduvilja kallatakse paeasse Saa 1889 (J. Tuul)
J₅a.	Sada-sada, tuhat-tuhat käivä ümbre niidsesilla? Sõõrdmine Rõn 1889 (P. J. Tamm)
J₅b.	Sada-sada, tuhat-tuhat läheb niinest silda mööda? [Lahendus puudub] Plt dat-ta (J. Landsmann)
J₅c*.	Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad niinest silda mööda? Toit lähäb läbi emaka kõhtu Vän 1889 (J. Peterson) 2Vän, Vän v. Trt, 2Tor, Pil, Plt - 7 var.
J₅d*.	Sada ja tuhat jooksevad niidsist silda mööda? Herned sõelas Hel 1874 (A. Wahlberg) Hls, Hel - 2 var.
J₆.	Tuhat sada sõitvad raudsilda mööda? Herned keevad paas KJn 1870 (J. Tiedemann)
J₇+.	Tuhant-tuhant, sada-sada sõitvat ütte silda mööda? Hernes Krk 1936 (M. Sarv) Hää, Krk - 2 var.
J₈.	Sada-sada, tuhat-tuhat sõitva silda pite, läävä raudsede liinä? Hernide paakaast pite patta valamine Ote 1939 (A. Kroon)
J₉a.	Üks tuhat, kaks tuhat, kes tääb mitu tuhat sõitvad siidisilda kaudu, lähvad raudse linna sisse? Herneste sõõlumine ja keetmine Kär 1889 (T. Jank)
J₉b.	Üks tuhat, kaks tuhat, juuas teeb mötu tuhat sõitvad siidisülda kaudu, lähvad raudse linna sisse? Herned, kui neid sõõlutakse ja katla pannakse Kaa 1889 (J. Koppel)
J₉c*.	Üks tuhat, kaks tuhat, jumal teab mitu tuhat sõitvad siidisilda mööda raudse linna sisse? Herned katlas Kär 1890 (K. Loiken) Sa, Kär - 2 var.
J₉d*.	Üks tuhat ja kaks tuhat, jumal teab kui mitu tuhat sõitsid siidisülda kaudu, läksid raudse linna sisse? Herned Kaa 1889 (A. Töll) Kär, Kaa - 2 var.
J₉e.	Üks tuhat, kaks tuhat, jumal teeb mitu tuhat sõitvad siidisülda kaudu, lähvad raudse linna sisse kõrr? Herned kaltakse sõõlast katle Kaa 1889 (D. Jakson)
J₁₀*.	Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad sinist sildä möödä, lähväd raudse linna sissi? Herned pandse patta Kõp 1888 (V. Reiman) Kuu, Kõp - 2 var.
J₁₁.	Tuhat-tuhat tulevad, sõitvad Sõrve silda mööda, lähvad raudse linna sisse? Herned lähvad paja sisse Kir 1937 (H. Veelman)
J₁₂.	Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad kivisi[l]da mööda, lähevad raudsi linna? Herned sõelas Vän 1894 (E. Tetsmann) Tõs, Vän - 2 var.
J₁₃.	Tuhat-tuhat, sada-sada sõitva keräst [sic!] sildä pitti ravvatsehe liina? Hernit ehk upe valetas patta Võn 1889 (T. Lätti)
J₁₄.	Tuhat-tuhat, sada-sada lääve üle vasksilla raudlinna? Tangud pannakse üle tule patta Hel 1874 (A. Wahlberg)
J₁₅.	Sada-sada, tuhat-tuhat veerevad üle nahkse silla raudsesse linna? Herned sõelalt pannakse kätega patta Vän 1971 (E. Maasik)
J₁₆.	[Üks] tuhat, [kaks] tuhat, kes teab mitu tuhat sõitvad siiditeed kaudu, lähvad raudse linna sisse? Herned katlas Kär 1898 (T. Sömer)
J₁₇a.	Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad niinest teeda mööda suure raudse linna sisse? Herned katla Muh 1947 (M. Kolk)
J₁₇b.	Sada ja tuhat lähevad niinest teed mööda linna, üks ei saa ühte, teine teist kätte? Sõela pealt kallatakse herned potti Khk 1955/9 (anon) Vrd. 1429
J₁₈.	Sada tuhat lähvad niinist sülda kautu tinalinna? Söölast herned pada Ans 1891 (J. Magus)
J₁₉*.	Sada ja tuhat joosevad niinist silda mööda linna sisse (Hundert und Tausend laufen auf einer bastenen Brücke in die Stadt)? Erbsen mit einem Siebe im Kessel getragen Tt 1732 (A. Thor Helle) JJn, Tor, Tt - 3 var. • Helle 369 (98); Willmann 172 (88); Lönnrot² 192 (140); Wied. 286; KAH EKAl 162 ja 164 (92)
J₂₀a.	Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad niinest silda mööda, langvad raudse haua põhja? Herned Tor 1889 (J. Tilk) E EM 157 (1505); E EM² 136 (1962)
J₂₀b.	Sada-sada, tuhat-tuhat sõitvad niinest silda mööda, lastakse raudse haua põhja? Herned Tor 1957 (A. Schmuul, M. Tiitsmaa) 2Tor - 2 var.
J₂₁.	Tuhat-tuhat, sada-sada tansvad mööda puudest silda, langvad raudse haua põhja? Herneid pannakse patta Tor dat-ta (J. Tilk)
J₂₂*.	Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad üle niinesilla raudse kõrtsi tantsma? Herned ja leatsid Koe 1890/3 (H. Schultz) Koe, Trm - 2 var.
J₂₃.	Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad hiirisilda mööda, lähvad raudse kõrtsu tantsima? Herned Ris 1889 (J. Holts)
J₂₄.	Sada ja tuhat lähevad niinist teed mööda raudrootse? Oad ja herned pannasse patta Jäm 1977 (A. Tõnnson, V. Tülp)
J₂₅.	Tuhanded miljonid lähevad puusilda mööda raudrootsi? Herned keevad paja sees Jäm 1906 (H. Usin)
J₂₆.	Tuhat-tuhat, sada-sada lähevad raudsesse patta? Herned JJn v. Koe 1928 (K. Böckler)
J₂₇*.	Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad üle niinse silla raudse jõkke? Herned üle sõela patta VJg 1921 (M. Jürna) VJg, Lai - 2 var.
J₂₈.	Tuhat-tuhat, sada-sada sõitva ravvatsede silda pite ravvatsede jõkke? Herne panemine, pesed pangis ja valad patta As 1996 (A. Korb, E. Vahtramäe)
J₂₉+.	Sada ja tuhat jooksevad siledad silda möeda ühte merde? Herned lähevad sõela möeda pajasse VMr 1890 (J. Reise) VMr, Vig, Hls - 3 var.
J₃₀.	Tuhat-tuhat, sada-sada läävad niinest silda mööda rauatsede merde? Teri kallatakse patta Puh 1888 (H. Huik)
J₃₁.	Tuhat-tuhat, sada-sada sõitva siidist silda müüdä, kalevista kangast müüdä, ravvatsede mere põhja? Herne, ua patta kallaten Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
J₃₂a*.	Tuhat-tuhat, sada-sada lähme raudas merde? Herned patta Hel 1893 (J. Karu) 2Hel - 2 var.
J₃₂b.	Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad raudse mere linna? Herned keemas Tor 1887 (J. Tilk)
J₃₃.	Tuhat-tuhat, sada-sada jooksevad Raudsi merde? Herned pannakse patta Hel 1874 (A. Wahlberg)
J₃₄*.	Tuhand-tuhand, sada-sada sõitva Rootsi merde? Herne kallates patta Hel 1887/9 (J. ja P. Einer) Hel, Rõn - 2 var.
J₃₅.	Tuhat-tuhat, sada-sada lääva niitsesilda mööda raudsede luhta, vasitsede Narva? Oa pandas patta Puh 1890 (P. Kalk)
J₃₆.	Tuhat-tuhat, sada-sada lääva niitsest silda mööda rauatsede Narva? Herneid pandaks patta Puh 1889 (J. Andresson)
J₃₇a*.	1) Sada-sada, tuhat-tuhat sõidavad niinesilla pääl, niinesilla päält raudalinna, raudalinnast nahkapauna? Herned Plt 1917 (M. Palm) 2) Tuhat-tuhat, sada-sada jookseb mööda niinesilda, niinesillast raudse linna, raudsest linnast nahkse pauna? Kile (kaerajahust toit) Pil 1888 (S. Käär) Tür, SJn, KJn, 3Pil, Plt, Ran - 8 var.
J₃₇b.	Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad raudse linna, raudse linnast nahkpauna? Herned pajas, pärast kõhus Pai 1935 (H. Neumann)
J₃₇c.	Sada-sada, tuhat-tuhat sõitvad mööda niinesilda, niinesillast nahkapauna, nahkapaunast vastu maad? Hernesöömine Tür 1961 (M. Männik)
J₃₇d.	Sada-sada, tuhat-tuhat käivad meda niinesilda, niinesillast raudse linna, raudse linnast nahkapauna, nahkapaunast vinvalinna, vinvalinnast maalinna? Herned: enne sõelas, siis pajas, siis inimese kõhtus, siis sea kõhtus, siis maas Tür 1936 (H. Neumann)
J₃₇e.	Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad mööda niinesilda, sealt raudhauda, sealt nahkpauna? Herned Vän 1889 (A. Lossmann)
J₃₇f.	Käib niinesilda mööda, niinesillast raudakotti, raudakotist puupuhku, puupuhust nahkapauna, nahksest paunast ilma mööda laiali? Herned Pil 1888 (S. Käär) Pil, Rõu - 2 var. E EM 59 (399); E EM² 53 (509); Nurmik II 42 (15)
J₃₇g.	Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad niinesilda mööda raudse linna sõdima, raudse linnast puisepukki, puisepukist luiselukki, luiselukist nahkapauna, nahkapaunast sitamääle, sitamäält siamääle? Toidu teekond Ann 1929 (R. Viidebaum)
J₃₈+.	Mitu tuhat, setu tuhat lähevad täna raudse linna? [Lahendus puudub] Pöi 1927 (V. Noot) Jür, Pöi, Vän - 3 var.
J₃₉+.	1) Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad raudsilla sõtta, ma ise istun leelõukal, peksan ubinaid pekkari persse? Herned pajas, sealiha sees, inime liigutab ringi JJn 1909 (A. Martin, V. Rosenstrauch, J. Välbe) 2) Tuhat-tuhat, sada-sada sõidab raudse tõllaga? Herned pajas keemas SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer) JJn, Tln, SJn - 3 var.
K₁*.	Sõda sõit üle pähnädse silla rauatsõllõ liina? Kiislat (kaerapuder) kurnatakse Rõu 1895 (P. Kanger) Kan, Rõu, Vas - 3 var.
K₂a*.	Sõda sõidab niinist silda mööda, läheb raudse linna? Herned patta Pst 1887 (J. Kunder) Rak, 2Pst, Vil, Nõo, Tt - 6 var. • Just Sak. Kal. (1882) 151 (9); Kündja nr. 21 (1885) 111 (35); EMrd III 237
K₂b.	Sõda sõidab niinest silda mööda, saab raudse linna? Herned sõelas Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
K₂c*.	Sõda sõit niinest silda mööda seni ku raudlinna? Herned, sarjast patta Krk 1936 (M. Sarv) Tor, 2Hls, Krk, Trv, 2Pst, Ksi - 8 var.
K₂d*.	Sõda sõdib niinest silda mööda, läheb raudse linna? Hernid sõelutakse ja pandakse patta Äks 1893 (P. Sepp) Vil, Äks - 2 var.
K₂e*.	Sõda sõdib niinest silda mööda raudsesse linna? Hernid kallatakse patta Pst 1893 (J. Reevits) Pst, Tt - 2 var.
K₂f*.	Sõda jookseb niinest silda mööda ja lähab raudse linna? Herned kallatakse patta KJn 1870 (J. Tiedemann) KJn, Trm, Trt - 3 var.
K₂g.	Sõda läheb üle niinse silla raudse linna? Herned veereteta pajasse Jõe 1889 (G. Kivikangur)
K₂h.	Rähnist sõda sõidap niitsest silda mööda ja lähäb ravvatsehe liina? Hernit kallatase patta Räp 1875 (J. Jagomann)
K₂i₁*.	Sõdavägi läheb üle niinse silla raudse linna? Herned patta Trm 1929 (R. Viidebaum) Juu, Trm, MMg - 3 var. E EM 144 (1355); E EM² 125 (1772)
K₂i₂.	Vägi läheb niinist silda mööda raudse linna? Herned lähvad sõela põhja mööda padase Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus)
K₂j.	Kanatiri vägi lähäb üle niintse silla raudse linna? Hermed kiädeti sualaga, panti sõula Kod 1940 (S. Tanning) EMrd IV 228 (123)
K₂k.	Suur Kanaderi vägi läheb üle niinse silla raudsesse linna? Herned lastakse sõelast padasse VJg 1960 (E.-R. Ennuse)
K₂l.	Kraanati vägi lähab üle niinse silla raudse linna? Ubad üle sõela patta MMg 1889 (K. E. Martinson)
K₂m.	Sõda sõit niidsist silda mööda raudlinna sissi ku kõrin? Hernid ehk ube kallats patta Krk 1889 (J. Kuusik)
K₃a.	Sõda sõidab niinest silda möödä? Hernid kallasse sõglast patta Hls 1889 (M. Ilus) 2Hls - 2 var.
K₃b.	Sõda sõdib niinese silla pial? Vilja sõelutakse KJn 1932 (J. Grauberg) Hls, KJn, Tt - 3 var. • Mötleja 30 ja 54 (125)
K₃c.	Raudne vägi läheb üle niidse silla? Herned sõelas Trm 1895 (J. Tihane)
K₄a₁.	Sõda sõit raudsihe liinä? Hernid pantas patta Plv 1890 (J. Tamm) Nõo, Kan, Rõu, 2Plv, 2Se - 7 var.
K₄a₂.	Sõda sõidab raudlinna möödä? Herned keeve paan Hls 1888 (P. Ruubel)
K₄a₃.	Sõda sõidab raudlinna mööda, pää sel'lan? Hernad keevad paas Hls 1893 (O. Sapas)
K₄b*.	Sõda sõdi ravvatsen liinan? Ua ehk herne keeva Võn 1894 (J. Suits) HJn, Krk, Hel, SJn, Pil, MMg, Võn, Tt - 8 var. Vrd. 1910 2092 2094B₁c
K₄c.	Sõda taples rauatsen liinan? Herne keeva paan Võn 1888 (J. Kripson) Võn, Ote - 2 var.
K₄d.	Sõda lähab raudise linna? Herned patta Plt 1878 (K. Moks) 2Plt - 2 var.
K₅a₁.	Sõda sõit raudsilda müüdä? Herne ja ua kiimine Krk 1893 (J. Hünerson) Krk, 3Vil, Kõp, Pil, Trm - 7 var. E EM 143 (1351); E EM² 124 (1767)
K₅a₂*.	Sõda sõidab raudsilla pääl? Herned pajas Kõp 1903 (M. Evert) Amb v. JMd, PJg, Hls, Kõp - 4 var.
K₅b*.	Sõda sõdib raudsilda mööda? Herned keevad paas Vil 1889 (J. Köögardal) Krk, 4Vil, Tt - 6 var. Wied. 287
K₆.	Sõda sõdib vasksilda müüda? Herned keevad pajas Vil 1936 (L. Takk)
K₇.	Sõda sõdib jõhvitse silla pääl? Sõglaga sõõrutas Rõn 1889 (C. Berg)
K₈+.	1) Sõda sõdib sinist silda mööda, kuni saab raudse linna? Kui keegi ube sõelub ja neid raudse linna, s.o. patta keema paneb MMg 1888 (A. Artis) 2) Sõda sõidab nahksilda mööda ja lääb raudsess linna? Herneid sõelutakse ja kallatakse patta Pst 1888 (J. Jaakson) 2Hlj, Pst, MMg - 4 var.
K₉*.	Sõda sõedab silda müüda, saab raudse linna? Herned lähvad patta Pst 1936 (L. Köögardal) Hel, Pst, Pst? - 3 var. Vrd. 1971
K₁₀*.	Sõda sõidab ja läheb niinset teed mööda raudse linna? Hernid sõelutakse ja pannakse patta Äks 1894 (J. J. Millert) Pst, Äks - 2 var.
K₁₁.	Sõda läheb üle niinesilla raudsesse jõkke? Herneste poetamine Pai 1926 (R. Viidebaum)
K₁₂.	Sõda sõidab raudset teed pidi? Herned pajas Hel 1928 (E. J. Kase)
K₁₃.	Sõda sõit sõkla müüdä? Supp kiib Ote 1889 (J. Kivisaar)
K₁₄.	Sõda sõit kivist silda pite, savitsõhe liina sisse? Hernid valõtas patta Se 1934 (A. Kits)
K₁₅.	Sõda sõiti üle niitsisilla, kilinal-kõlinal karratsele liina? Herneid valatakse sõelast patta Võn 1958 (G. R. Sordla)
K₁₆.	Sõda sõdib raudset silda mööda, raudsest sillast lähäb viltse koppa, viltse kopast nahkpauna? Herned pajas, kausis, kõhus KJn 1890 (A. Pihlak)
L₁a₁.	Kirju kari läheb niinest silda mööda raudse linna? Herneveeretus Rak 1888 (M. Tamm) Jõh, Iis, 3Hlj, Rak, Amb, Kuu, Kos, Äks, Rõu - 11 var. Ol. Lisa nr. 14 (1888) 223 (1)
L₁a₂*.	Kirju kari läheb üle niinest silla raudse linna? Herned üle sõela pajasse Hlj 1888 (K. Leetberg) 2Hlj, Kad, Amb, 2Kuu, HJn, Pil - 8 var.
L₁a₃.	Kirju kari lähäb üle Niineva silla raudse linna? Herned patta HJn dat-ta (E. Normann)
L₁b.	Kirju kari jookseb üle niinse silla raudse linna? Hernesõulumine Jõe 1889 (H. Pahlberg)
L₁c₁*.	Kari läheb üle niinise silla raudase linna? Seul ja herned Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak) Hlj, Kuu - 2 var.
L₁c₂.	Kari läheb raudse linna niinest silda mööda? Herned jooksevad pajasse sõela põhja pealt Jõe 1888 (H. Tutar)
L₂.	Kari läheb üle niinese silla? Herneveeretamine üle sõela põhja (veeretamine = puhastamine) Tln 1940 (G. J. Kallus)
L₃a*.	Kirju kari liab raudlinna? Hermed patta Kod 1894 (J. Tamm) Rkv, Kod, 2San, Rõu - 5 var.
L₃b.	Kirju kari sõidab raudses linnas? Pada keeb Jõe 1889 (G. Kivikangur)
L₃c.	Kiri kari aias ravvatsede liina? Hernit kallatas patta Urv 1890 (J. Teder)
L₄.	Kirju kari läheb üle raudse silla? Herneid lastakse pajasse Kos 1888 (J. Riesenkampf)
L₅.	Kirju kari lähäb üle viimse raudsilla raudse linna sisse? Herned Jõe 1878 (F. Matson)
L₆.	Karja aetas üle ravvatse silla mõtsa? Hernit v[alatakse] patta Kan 1888 (J. Väggi)
L₇.	Kari läheb üle kalevist silla? Herneveeretamine üle sõela põhja Tln 1940 (G. J. Kallus)
L₈.	Kirju kari läheb üle kivisilla? Uad patta Äks 1926 (P. Berg)
L₉*.	Kirju kari läheb üle niinesilla raudsesse jõkke? Herned patta Tür 1930 (R. Viidebaum) Rkv, Tür - 2 var.
L₁₀.	Kirju kari läheb raudse jõkke? Herneveeretamine Jür 1888 (M. Petroff)
L₁₁.	Kirju kari läheb musta meresse? Herned lähevad pajasse Kos 1890 (J. Härg) 2Kos - 2 var.
L₁₂.	Kirjava kari lähtep üli niinise silla, virr-varr vaskise linna? Herned seulast katla lastes Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
L₁₃.	Kirju kari läheb üle neitsisilla raudse linna? Herned valatakse pajasse HJn 1895 (J. Kirschbaum)
L₁₄.	Kirju kari jookseb niinest silda mööda, enne kivikülasse, säält musta mõisa? Herned sõelast, kausist pajasse Hlj 1890 (K. Leetberg)
M₁*.	Valged lammad lähvad üle niitsesilla raudse linna? Hernid kallatakse sõela seest patta Kul 1929 (H. Tampere) Kuu, 2Kul, Hii - 4 var.
M₂a.	Lambad lähvad raudsi linna, kilina ja kolina? Herned valatakse patta Pär 1902 (J. J. Pulst)
M₂b.	Lambad lähevad kilinal-kõlinal raudsesse linna? Herneid valatakse patta Saa 1930 (A. Räägel)
M₃.	Valgäd lambad lähvad ölä raudsä sölla? Hernäd lastaksä keedälekosä Phl 1889 (J. Mey)
M₄.	Valged lammad lähvad raudteed mööda merde mis kõrina? Herned pannasse patta keema PJg 1888 (J. Reinson) E EM 169 (1633); E EM² 146 (2125)
N₁a.	Tillukese tallekese läävä ravvatsede liina? Herneid pandas patta kiimä Rõn 1967 (A. Mankin) Rõn, Ote - 2 var.
N₁b*.	Tillukese tallekese sõitva ravvatsede liina? Hernit pandas patta Ote 1893 (J. Tammemägi) Ote, Kan - 2 var.
N₂.	Tillukese tallekese lääva ravvatsehe merde? Hernit kallatas patta Kan 1895 (J. Tedder)
N₃.	Tillukene tallekene sõit linast teeda mööda ravvatsede liina? Hernit valetas patta Ote 1889 (V. Vaher)
N₄.	Tillukõsõ tallukõsõ läävä luutsõdõ liina, nahatsõdõ pauna? Hernide söömine Ote 1890 (J. A. Palm) Vrd. 1651Fc 2215 2219
O.	Muste- ja valgekirju lehmad lähevad raudsesse linna? Herned patta HJn 1889 (H. Tiidermann)
P.	Hallid härjad lähvad mööda niinesilda raudsesse linna elama? Herned veeretakse mööda sõela põhja patta Lai 1904 (J. Ermann)
Qa.	Kured lähvad kudrutes mööda niinse silla ja raudse linna? Herned sõelas ja pajas VMr 1890 (A. Elken) Vrd. 2160c
Qb.	Kure lääva ravvatsede liina? Hernid valetas patta San 1888 (K. Gross)
R₁.	Rigisevad, ragisevad, sõitvad niinesilda mööda, lähvad raudse linna sisse? Herned patta PJg 1893 (M. Reimann)
R₂.	Kirinad-kõrinad lähevad üle raudse silla raudsesse linna? Herned kallatakse patta Pär 1888 (H. Martinson)
R₃.	Kilinad-kolinad lähvad üle raudse silla? Ubad ja herned kallatakse potti Vig 1889 (M. Liedenberg)
R₄a₁.	Tirinel-tärinel lääva raudaste liina? Herne valetes patta Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
R₄a₂.	Tirises ja tõrises, lätt ravvatsele liina? Uppe ehk hernit valetas patta Võn 1894 (J. Suits) 2Võn, Räp - 3 var.
R₄a₃.	Tiris Tõrissega läävä ravvatsehe liina? Upe ehk hernit valetas patta Võn 1889 (T. Lätti)
R₄b₁.	Tirinaga-tärinaga ravvatsede liina? Hernid kallatas patta Ote 1889 (E. Brücker) Lai, Ote, 4Rõu, Vas - 7 var. • Meelej. nr. 48 (1887) 384 (22); E EM 154 (1471); E EM² 134 (1922); Nurmik II 42 (14); Puus. KH III⁵ 74; Metstak² 31
R₄b₂.	Tirinäl-tärinäl ravvatsõhõ liina? Hernit valõtas katlahõ Rõu 1896 (H. Treu) Amb v. JMd, 2Trm, San, Rõu - 5 var. Lasteleht nr. 8 (1940) 160 (10)
R₄b₃.	Tirinällä-tõrinalla ravvatsõhõ liina? Hernit valõtas patta Vas 1937 (I. Daniel)
R₄b₄.	Tirinale-tarinale, ravvad sehen [sic!] liina? Herne lääva katlahe Võn 1926 (M. Blum)
R₄b₅.	Tirinal-tõrinal, raudratta linn? Oad pajas Hää 1924 (N. Taago)
R₄c₁.	Kirinad-kärinad lähevad raudse linna? Herned pannakse katla Pöi 1894 (T. Undritz) Pöi, Hää - 2 var.
R₄c₂.	Kirinäd-kõrinad lähtväd raudsõ ljõnna? Herned patta Khn 1934 (T. Saar) 2Khn, Hää - 3 var.
R₄c₃.	Kirinaga-kärinaga lätt ravvatsõhe liina? Hernid pandas patta Rõu 1895 (A. Perli)
R₄c₄.	Kirinal-kärinal lähvad raudse linna? Herned, tangud kallatakse patta Hää 1934 (J. Nurme) Hää, Pil - 2 var.
R₄c₅.	Kilinal ja kolinal lähvad raudse linna? Uad lastakse patta Hää 1889 (E. Grant)
R₄c₆.	Kolinal ja mürinal lähevad raudsesse linna? Herned valatakse patta Ote 1957 (V. Sõna)
R₄ c₇.	Kirises ja kärises, lätt ravvatsehe liina? Hernid kallatas patta Vas 1894 (P. Saar)
R₄d₁.	Kirises, kärises ravvatsehe liina? Hernit valetas patta Plv 1890 (J. Tobre)
R₄d₂.	Kiiksas, kaaksas, raudsas linnas? Nõelatoos MMg 1889 (K. E. Martinson)
R₅a₁.	Tirr-tirr tiid pite ravvatsehe liina? Herned patta Kan 1888 (G. Veski) 5Kan, 4Urv, Krl, 2Plv, Räp, Vas, Vas v. Se, 3Se - 18 var.
R₅a₂.	Tirr-tarr tiid pite ravvatsehe liina? Herneste kaldamine patta Plv 1927 (E. Lepasson)
R₅a₃.	Tirra-tarra tiid pite ravvatsehe liina? Hernid valetas patta Kan 1963 (R. Praakli)
R₅a₄.	Tirr-tirr tiid mööda ravvatsede liina? Hernit kallatas patta Urv 1890 (J. Teder) Vil, 2Ote, 3Urv, Rõu, Plv, Se - 9 var. E EM 154 (1472); E EM² 134 (1924)
R₅a₅.	Tirr-tarr taad [sic!] mööda ravvatsede liina? Hernit pandas patta San 1893 (J. Tammemägi) 2San - 2 var.
R₅a₆.	Tirr-tõrr teed müüdä rauatsõle linnä? Hernete pajasse valamine Urv 1955 (T. Prisko)
R₅b.	Tirr-tirr rauasele linna? Herneid valetakse patta Urv dat-ta (E. Mandel)
R₆a₁.	Tirr-tirr tiid pitte ravvatsõhe majja? Pada Rõu 1888 (A. Jennes)
R₆a₂.	Tirr-tirr tiid mööda rauatsede majakeste? Hernid valetas patta Krl 1889 (E. Kornel) 2San, Urv, Krl, Rõu - 5 var.
R₆a₃.	Tõrr-tõrr tiid mööda rauatsele majja? Herned patta Krl 1962 (T. Kaevando, L. Osjamets, R. Preisman)
R₆b.	Tirr lätt tiid müüdä ravvatsõhe majja? Hernid valõtas patta Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
R₆c.	Tirr-tarr raudsele majja? Herne patta laskmine Vlg 1903 (J. Undritz)
R₇.	Tirr-tirr tiid müüda karratsehe liina? Herneid kallatakse patta Vru 1925 (J. Kont)
R₈.	Kirradi-kõrradi raudsesse merde? Herneste patta kallamine Nõo 1924 (L. Rosenberg)
R₉.	Tirisõs, tarisõs ravvatsõhe liuda? Hernit kallatas katlahe Räp 1889 (J. Poolakess)
R₁₀.	Kirr-tirr ravvatsede patta? Herned lastakse patta Har 1957 (S. Lätt)
S₁.	Kullekese-kallekese sõitva ravvatsele liina? Herne valetas patta Võn 1895 (J. Moodis)
S₂a.	Kirinupud-karinupud sõitvad niinesilda mööda, lähevad raudse linna sisse? Herned lähevad patta Käi 1928 (M. Meiusi)
S₂b.	Pimbulased-pambulased lähevad niinist silda mööda raudase linna? Herned, sõel ja pott Vai 1893 (J. Sorro)
S₃.	Riitsiku-raatsiku lääve nahksilda müüdä raudese meresse? Herned pandas patta kiima Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
S₄.	Herjukese-harjukese, valge vati mehekese, musta mütsi poisikese, sõitva kuulsa kuningriiku, ravvatsede pääliina, üle niinesillakese? Hernid kallatas patta Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
Z.	Kire kari, valge väli, lähvad raudsesse linna? Hernesupp panna keema Vai 1893 (D. Torpan) Kontam.: = 2385M
Vrd.	191U₁b₁ 1431 1886 2233 2274 2276 2277 2278 2279
2276.	TUHAT-TUHAT, SADA-SADA ÜHE KORRAGA LÖÖB MAHA? Heina niidetakse - 0+1+0+2 = 3 (32) var. Tt dat-ta (M. Undi) SJn, Urv, Tt - 3 var. ÜÕÕ 14 (7); Mihkla-Tedre 56; Bachman-Vilbok II 25; Leht 8 (10); Mihkla-Tedre EK⁹ 19; Hiie-Jõgisalu 65; Juhani-Tammoja 13 (10); Metstak 22 ja 35 (216); Leht VIII² 54 ja 56 (8)
Vrd.	2275
2277.	TUHAT-TUHAT, SADA-SADA ISTUS ÜTE TOOLI PÄÄL? Haenakuhi - 0+3+2+0 = 5 (13) var.
Aa.	Tuhat-tuhat, sada-sada istus üte tooli pääl? Haenakuhi Urv 1887/9 (J. ja P. Einer) Urv, Rõu - 2 var. RpS nr. 6 (1939) 189; Eas I 195 (285)
Ab.	Mitusada tuhat istva üte tooli pääl? Hainakuhi Kan 1896 (G. Loodus)
Ba.	Tuhat-tuhat, sada-sada ühe kotka küine peal? Heinakoorem Lai 1890 (A. Sommer)
Bb.	Tuhat-tuhat, sada-sada istub ühe kotka küine pääl? Kuusk TMr 1926 (P. Berg)
Vrd.	2275
2278.	TUHAT-TUHAT, SADA-SADA ÜHE TAMMEJUURE PÄÄL? Juuksed - 0+5+0+0 = 5 (19) var.
a.	Tuhat-tuhat, sada-sada ühe tammejuure pääl? Juuksed San 1877 (J. Hurt) E EM 157 (1506); E EM² 136 (1963); RpS nr. 6 (1939) 189
b.	Tuhat-tuhat, sada-sada ühe tammelaastu pääl? Kraasid Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
c.	Tuha-tuha, sada-sada üte toomejuure pääl? Habena Urv 1890 (H. Lellep)
d.	Tuhat-tuhat, sada-sada kasvase üte saare pääl, tulep vikat, niidap maha? Habe Rõn 1888 (P. Grünfeldt)
e.	Tuhat-tuhat, sada-sada kasvavad mäe külje peal? Juused Tõs 1895 (O. Schantz) E EM² 136 (1963); Metstak 8 ja 32 (16); Metstak² 10 ja 11; Siirak EKTv VII² 58 (3) Vrd. 1941
Vrd.	1886 2275
2279.	TUHAT-TUHAT, SADA-SADA, ÜHE VÖÖGA ÜMBERT KINNI? Õlekubu - 12+169+39+15 = 235 (364) var.
A₁a₁.	1) Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga ümbert kinni? Õlekubu Pil 1890 (J. Bock) 2) Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe ööga ümbert kindi? Õlevihk Muh 1872 (O. T. K.) 3) Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga ümmer kinni? Õlekubu eP 1889 (J. Pint) Vi, VNg, VJg, Sim, 2VMr, 2Amb v. JMd, JJn, 2Pee, Ann, Kuu, Kos, 4Pöi, 5Muh, Tõs, Vän, Hel, 3Pst, 2Vil, SJn, 5KJn, 4Pil, 3Plt, 2Lai, Pal, Äks, eP - 49 var.
A₁a₂.	Tuhat-tuhat ja sada-sada, ühe vööga ümbert kinni? Õlekubu Ksi 1889 (J. Pruuli) Amb v. JMd, Ksi - 2 var.
A₁b.	1) Sada-sada, tuhat-tuhat, ühe vööga ümmert kinni? Kubu Tt dat-ta (anon) 2) Sada-sada, tuhat-tuhat, ühe üüga ümbert kinni? Õlekubu Pst 1888 (J. Jaakson) Pst, Vil, SJn, Pil, Pal, Äks, Tt - 7 var.
A₁c.	Tuhat-tuhat, ühe vööga ümbert kinni? Õlekubu Jõh 1888 (A. M. Saar)
A₁d.	Tuhat korda tuhat, ühe vööga ümbert kinni? Õlekubu Plt 1896 (M. Luu)
A₁e.	Mitu tuhat, setu tuhat, ühe ööga ümbert kinni? [Lahendus puudub] Pöi 1927 (V. Noot)
A₁f.	Sada tuhat ühe vööga ümbert kinni? Õlekubu VMr 1888 (J. Koit)
A₁g.	Mitu tuhat, mitusada, üte vööga ümbert kinni? Rukkivihk Pst 1889 (H. Henno)
A₁h.	Mitu tuhat, sada-sada, ühe vööga ümbert kinni? Õlekubu VMr 1890 (J. Palm)
A₁i.	Tuhat tuba, sada saba, ühe vööga ümbert kinni? Õlekubu Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
A₁j.	Sada saari, tuhat taari ja ühe vööga ümbert kinni? Rukkivihk Plt 1892/6 (M. Luu)
A₁k.	Sidu seda sada tuhat ühe vüüga ümbert kinni? Õlekubu MMg 1889 (H. Rätsepp)
A₁l.	Ühe vööga ümbert kinni (Mit einem Gürtel umschlossen)? Ein Bund Stroh Tt enne 1876 (anon) • Wied. 291; E EM 162 (1558); E EM² 140 (2025)
A₁m₁.	1) Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga kinni? Õlekubu Ris 1896 (J. Niinas) 2) Tuhat-tuhat, sada-sada, ühü ööga kinni? Õlekubu Aud 1889 (K. Tarkpea) 5Koe, Pee, Ris, 2Aud, Vän, Tor, SJn, KJn, Plt, Trm - 15 var.
A₁m₂.	Tuhat-tuhat, sada-sada, üte ööksega kinni? Õlekubu Krk 1889 (M. Kõdar)
A₁n.	Sada-sada, tuhat-tuhat, ühe vööga kinni (Hundert Hunderte, tausend Tausende mit einem Gürtel befestigt)? Ein Heuschober Tt enne 1876 (anon) Mih, Tt - 2 var. • Wied. 286; E EM 135 (1268); E EM² 118 (1657)
A₁o.	Sada ja tuhat, ühe vööga kinni? Õlekubu Tor 1889 (M. Tohv)
A₁p.	Tuhat tutinutikest, üte vööga kinni? Õlekubu Urv 1890 (J. Teder) Vrd. 2270
A₁q.	Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga keskelt kinni? Vihk vilja Kuu 1938 (J. Eplik)
A₁r.	Sada-sada, tuhat-tuhat, ühe ema vöö all? Õled VMr 1890 (A. Elken)
A₂a₁.	1) Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga kinni siutud? Õlevihk Pär 1888 (H. Martinson) 2) Tohat-tohat, sada-sada, üte ööga kinni seot? Õlekood, kubu Trv 1897 (J. Vaine) Nrv, 2Jõh, Kad, 2Pär, Trv, 2KJn, Pil, Plt - 11 var. EMrd II 369
A₂a₂.	Tuhat-tuhat, sada-sada, kõik ühe ööga kinni seotud? Õlevihk Tõs 1893 (J. Jagoschmidt)
A₂a₃.	Tuhat-tuhat, sada-sada ja kõik on ühe vöega kinni siutud? Õlekubu Kos 1892 (T. Wiedemann)
A₂b.	Sada-sada, tuhat-tuhat, ühe vööga kinni seutud? Õlekubu Hlj 1889 (J. A. Rehberg) Hlj, Tõs - 2 var.
A₂c.	Üks tuhat, kaks tuhat, ühe vööga kinni seutud? Kubu õlgi Hää 1889 (E. Grant)
A₂d.	Tuhat korda tuhat ja sada korda sada on ühe ööge kõik kinni seotud? Õlekubude kinnisidumine vanasti rehepeksu ajal Hel 1964/5 (A. Kaarmäe)
A₂e.	Tuhat tugevat ja sada vägävat, ühe vüega kinni siutud? Õlekubu Iis 1889 (D. Timotheus)
A₂f₁.	Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga siutud? Õlekubu JJn 1888 (J. Piber) JJn, Koe, Pai, 2Tõs, Pär, Hls, KJn - 8 var.
A₂f₂.	Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe ööksega seotud? Õlekubu SJn 1890 (M. Kielas)
A₂g.	Sada-sada, tuhat-tuhat, ühe ööga siutud? Õlekubu Pär dat-ta (J. Martinson)
A₂h.	Tuhat-tuhat sada, ühe ööga seotud? Õlekubu Tõs 1889 (H. Anniko)
A₂i.	Tuhant ühe ööksega siutud? Õlekubu Pst 1888 (M. Juurik)
A₂j.	Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe ööga ümmert seutud? Õlekubu SJn 1893 (J. Mein)
A₂k.	Tuhat ja sada, ühe vööga ümber siutud? Õlekubu Iis 1888 (A. Valter)
A₂l.	Sada-sada, tuhat-tuhat, ühe vööga ümbert kinni seotud? Õlekubu Pil 1891 (J. Järv)
A₂m.	Sada-sada, tuhat-tuhat, ühe vööga kokku seotud? Õlekubu Trt 1927 (K. Pormeister)
A₃a.	Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe ööga kinni pantud? Õlekubu Saa? dat-ta (anon)
A₃b.	Sada tuhat kokku pandud üheainsa vööga? Linakubu Trm 1889 (H. Mann)
A₄.	1) Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga vööditud? Õlekubu Kad 1896 (J. Sõster) 2) Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vöögä vöösitud? Viljavihk Kuu 1899 (C. Salström) Kad, Rak, JMd, 3Kuu - 6 var.
A₅a₁.	1) Tuhand-tuhand, sada-sada, üte vööge kinne keidet? Õlekubu Hel 1889 (G. Habicht) 2) Tuhat-tuhat, sada-sada, üte vüüga kinni köüdet? Olõkubo Kan 1895 (G. Loodus) Krk, 2Hel, Kan, Räp - 5 var.
A₅a₂.	Tuhant-tuhant, sada-sada, üte üüksege kinni köudet? Õlekubu Krk 1890 (J. Hünerson) 3Krk - 3 var.
A₅b.	Sada-sada, tuhat-tuhat, üte vööga kinni köidetu? Õlekubu San 1895 (J. Kuldsep) San, Tt - 2 var.
A₅c.	Sada tuhat, kõik ühe vööga kinni köidetud? Õlekubu Urv 1887 (J. Paap)
A₅d.	Tuhant tudi-ludi, üte üüksege kinni köidet? [Lahendus puudub] Krk 1939 (L. Paut)
A₅e₁.	Tuhat-tuhat, sada-sada, ühel ööl kokku köidet? Õlekubu Hel 1889 (H. Karolin)
A₅e₂.	Tuhat-tuhat, sada-sada, üte ööksege kokku köudet? Olekubu Hls 1891 (J. Riiet)
A₅f₁.	Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga köidetud? Õlekubu KJn 1932 (J. Grauberg) KJn, Ote - 2 var.
A₅f₂.	Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe ööksega köudet? [Lahendus puudub] Hls 1895 (M. Mõrd)
A₅g.	Sada-sada, tuhat-tuhat, ühe vööga köidetud? Õlekubu Tln 1940 (G. J. Kallus)
A₅h.	Tuhat kõrd tuhat, üte vööga köidetu? Õlekubu Ote 1889 (E. Brücker)
B₁.	Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe sidemega kinni? Õlevihk Kse 1889 (K. Karu)
B₂a.	Sada ja sada, ühe sidemega seutakse (Hundert und hundert zusammen werden mit einem Bande gebunden)? Ein Strohbund Tt 1732 (A. Thor Helle) • Helle 369 (97); Hupel 121; Willmann 172 (87); Lönnrot 159; Nörmann 36 ja 55 (67); Ahlqvist 74; Wied. 286; Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (24); KAH EKAl 162 ja 164 (91)
B₂b.	Sada siutakse ühe sidemega? Õlekubu Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
B₂c₁.	Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe sidemega seutud? Õlekubu Hls 1889 (J. Meomuttel) Jõh, VMr, Kse, Hls, 2Vil - 6 var.
B₂c₂.	Tuhat ja tuhat, sada ja sada, ühe sidemega seutud? Õlekubu Har 1888 (anon) E EM 135 (1270); E EM² 118 (1659); Metstak 22 ja 35 (226); Metstak² 60 ja 61
B₂d.	Tuhat ja tuhat om üte sidemega seotud? Õlekubu Plv 1894 (H. Huik)
B₂e.	Tuhat ja sada ühe sidemega seotud? Õlekubu Rap 1895 (J. Reinthal)
B₂f.	Sada ja tohat üte sidemega seot? Õlekubu Trv 1892 (J. Kill) Ans, Trv - 2 var.
B₂g₁.	Sada ja sada ühe sidemega seutud? Õlekubu HJn 1890 (H. Tiidermann) HJn, Kei, Trv, Lai - 4 var.
B₂g₂.	Sada ja sada ja ühü sidemega siutud? Õlevihk Vig 1889 (A. K. Saalist)
B₂h.	Mitusada ühe sidemega seotud? Õlekubu PJg 1876 (J. Reinson)
B₂i.	Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe sidemega kinni seotud? Õlekubu Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
B₂j.	Sada ja sada, ühe sideme sisse seutud? Õlevihk Phl 1897 (J. Pöijal)
B₃.	Sada ja sada, üte sidemega keidetas? Õlekubu Ran 1889 (A. Tobber)
C₁.	Tuhat-tuhat, sada-sada, üte keidisega kinni? Õlekubu Trv 1894 (J. Sikk) Trv, Kam - 2 var.
C₂.	Tuhand-tuhand, sada-sada, üte keidisege kinne keidetu? Õlekubu Hel 1887/9 (J. ja P. Einer)
Da.	Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vitsaga vitsutatud? Õlekubu Hls 1889 (J. Meomuttel)
Db.	Sada-sada, tuhat-tuhat, üte vitsag vitsuted? Õlekubu Hls 1888 (P. Ruubel) 3Hls - 3 var.
Dc.	Sada-sada, tuhant, üte vitsage vitsutud? Õlekubu Trv 1903 (G. Lipp)
Dd.	[Tuhat-tuhat] ühe vitsaga vitsutatud? Õlekubu Pal 1888 (H. Maasen)
E.	Tuhant-tuhant, sada-sada, üte vihuga kinni köidetu? Õlekubu Ote 1892 (J. Ainson)
F.	Mitu tuhat kokku pantud, ühe nööriga seotud? Õlevihk Saa 1896 (J. A. Kangur)
G.	Sada ja sada ühel köiel köidetakse? Vihk Rak 1888 (C. M. Redlich)
H.	Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe pihuga kinni seotud? Õlekubu Jõh 1889 (P. Paurmann)
I.	Tuhat-tuhat, sada-sada, ütest kinni keidetu? Õlekubu Puh 1889 (J. Loskit)
J.	Tuhat-tuhat, sada-sada, üks ühetõise kõrvas? Õlekubu Tor 1887 (J. Tilk)
K.	Tuhat-tuhat, sada-sada, üheksaga ümbert kinni? Õlekubu Hlj 1890 (K. Leetberg)
L₁a₁.	Tuhat meest, sada meest, ühe vööga ümbert kinni? Õlekubu VMr 1888 (J. Puurmann)
L₁a₂.	Tuhat meest ja sada meest, aga ühe vööga seotud? Õlekubu Koe 1890/3 (H. Schultz)
L₁b*.	Tuhat miist üte öökseg kinni? Õlekubu Hls 1887 (M. Järve) HJn, Hls - 2 var.
L₁c.	Tuhat meest, üks vöö? Õlekubu Elv 1925/6 (M. J. Eisen)
L₁d.	Mitusada meest ühe vööga ühes? Õlekubu Hag 1889 (J. Valdmann) 2Hag - 2 var.
L₂.	Mitu miist üte kövvege kinne köidetu, mõnel pää, mõnel jala? Napukubu (olekubu) Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
M₁a.	Tuhat venda ühe vöö sees? Vihk Hii 1891 (G. Tikerpuu) Rei, Hii - 2 var.
M₁b.	Tuhat velle üte vüüga ümbre? Õlekubu Ote 1888 (H. Nugin)
M₁c+.	Tuhat venda on ühe vööga köidetud ja emakese najale pantud? Vihk Trv 1905 (A. Anderson)
M₁d.	Tuhat venda, üks vöö? Rukkivihk Lüg 1963 (M. Kaasik, G. Kallasto)
M₁e.	Tuhat velja, üts vüü? Vihk, kubu Se 1968/9 (K. Tarend)
M₂.	Tuhat vennast ühe sidemega siutud? Õlekubu VMr 1890 (A. Elken)
N.	Tuhat tuttavat, ühe vööga ümbert kinni? Õlekubu Amb 1888 (M. Neumann) Rak, Amb, Mih, Rõu - 4 var. Ol. Lisa nr. 15 (1888) 239 (14)
O.	Tuhat tulijad ja sada-sada, üte vööga kinni keidetu? Õlekubu Puh 1889 (S. Sepp)
P.	Sada sugulast ühe vüöga ümbert kinni? Õlekubu Kod 1889 (O. Grossschmidt)
Q.	Sada saksa üte vüüga päält kinni köüdetu? Õlõkubu Ote 1891 (J. Jürgenson)
R.	Sada neitsitid ühe vööga kinni? Õlekubu Tor 1888 (M. Tilk)
S.	Tuhat kõrt ühe sidemega seotud? Õlekubu Saa 1895 (J. A. Kangur)
Za₁.	Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga, kahe otsaga? Õlevihk Kär 1889 (T. Jank) Krj, Krj v. Mus, 2Mus, Kär, Jaa, Tt - 7 var. Vrd. 462
Za₂.	Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe ööga ja kahe otsaga? Õlevihk Tt dat-ta (M. Raun) 2Mus, Tt - 3 var. Wied. 290; E EM 157 (1507); E EM² 136 (1964)
Za₃.	Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga ning kahe otsaga? Õlevihk Khk 1947 (A. Kannel)
Zb.	Tuhat-tuhat, sada-sada, kahe otsaga ning ühe vööga? Õlevihk Ans 1898 (T. Sömer)
Zc.	Sada-sada, tuhat-tuhat, ühe ööga, kahe otsaga? Õlevihk Kaa 1952 (A. Tuim)
Zd.	Mitu tuhat, setu sada, ühe vööga, kahe otsaga? Õlevihk Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Ze.	Ühe ööga, kahe otsaga? Ein Strohbund Mus 1817/22 (anon) Wied. 291; E EM 162 (1559); Kmpm. KH 45; E EM² 140 (2026)
T₁*.	1) Sada tuhat kokku pantud, viiekümne võru sees? Õlekubu Tt 1878 (C. E. Malm) 2) Sada tuhat kokku pantud, viiekümne võru sisse? Õlekubu Vil 1937 (A. Mikk) Trv, Vil, Tt - 3 var. • Mötleja 28 ja 54 (118); E EM 136 (1273); E EM² 118 (1662)
T₂.	Tuhat-tuhat, sada-sada, viiskümmend võru sisse? Õlekubu Trv 1889 (H. Kallas)
Ua.	Sada Jaanust, tuhat Jaanust, ühe ööga kinni pandud? Õlekubu Pst 1890 (J. Leppik) Kontam.: = 1880Ca
Ub .	Tuhat Jaanust, sada Jaanust, ühe vööga ümmert kinni? Õlekubu KJn 1888 (J. Reial) Kontam.: = 1880Cb
Vrd.	467 2275
2280.	TULE MINU JUURE, ANNA MULLE SUUD, PANE OMA RIIST MINU RIISTA SISSE? Aedavõti - 0+3+2+0 = 5 (6) var.
Aa₁.	Tule minu juure, anna mulle suud, pane oma riist minu riista sisse? Aedavõti Kos dat-ta (J. Mõsikepp)
Aa₂.	Tule mo juure, anna mulle suud, pista oma riist mo riista sisse? Lukk Kos 1894 (T. Wiedemann)
Ab.	Tule minu juurde, istu mu sülle, pista oma riist minu riista sisse? Aidalukk ja võti Juu 1890 (J. Trull)
Ac.	Tule minu ette ja võta mind kätte ja pane oma riist minu riista sisse? Lukk ja võti Rap 1928 (R. Viidebaum)
B.	Mina astun sinu vastu, panen oma jala sinu jala vastu, oma kõhu sinu kõhu vastu, oma asja sinu asja sisse? Kast Lüg 1921 (M. Jürna)
2281.	TULEB ILMA TÕUKAMATA, LÄHEB ILMA LÜKKAMATA? Tuul - 0+3+0+0 = 3 (3) var.
A.	Tuleb ilma tõukamata, läheb ilma lükkamata? Tuul Äks 1889 (K. Blaubrik)
B.	Kutsmata tuleb, ajamata lahkub? Sitahais Pal 1897 (H. Karro)
C.	Kes läheb aamata toast välja? Suits ehk aur Ris 1892 (J. Holts)
2282.	TULI TOLLAR, VIIS VILLARI, LONTKÕRV JOOKSIS JÄRELE? Hunt viis lamba, koer jooksis hundi järele - 0+2+1+4 = 7 (29) var.
A.	Tuli töllardi, viis villardi, tänapääv sai täis nädal, tulin teilt telkad saama, tahan minna taga ajama? Hunt viis lamba, toob naabrist koera ja läheb hunti taga ajama Hii 1891 (G. Tikerpuu)
Ba.	Tuli tollar, viis villari, lontkõrv jooksis järele? Hunt viis lamba, koer jooksis hundi järele Trm 1896 (J. Soodla) Kuu, 2Rap v. Mär, Trm, San - 5 var. E EM² 137 (1982); Nurmik II 176; Nurmik EKÕr 85; Oro-Nurmik ELM 79; SSTT 20; Kuut VI (1972) 106 ja 111 (12); Metstak² 44; Postimees Extra nr. 244 (1993) 5 (6)
Bb.	Tuli tullari ja viis villari? Hunt viis lamba Kad 1971 (J. Valdur)
Vrd.	rl: E 58032 (2) < Pal
2283.	TULID MEHED KIRVEDETA, EHITASID LINNA NURKADETA? Sipelgate pesa - 0+3+1+0 = 4 (11) var.
Aa.	Tulid mehed kirvedeta, ehitasid linna nurkadeta? Sipelgate pesa Trt 1930 (A. Pfeiffer)
Ab.	Tulivad talumehed kirvesteta, ehitasivad maja nurkadeta? Sipelgas Rak 1905 (K. Holm) SSTT 105; Randmäe-Sprenk II 106 (2); Randmäe-Sprenk III 26; Metstak 18 ja 34 (173); Metstak² 49 ja 50
Ac.	Ehitab maja ilma tööriistadeta? Ämblik Rak 1905 (K. Holm)
B.	Mees läheb metsa ilma noata ja kirveta, teeb puuriida üles ja elab ise seal sees? Sipelgate pesa MMg 1888 (A. Artis) Vrd. 1075A₄c
2284.	TULD SÖÖB, VERD JOOB? Püss - 3+6+0+0 = 9 (27) var.
Aa.	Tuld sööb, verd joob? Püss KJn 1870 (J. Tiedemann) Pöi?, KJn - 2 var. E EM 158 (1516); E EM² 137 (1973)
Ab.	Tuld sööb ja verd joob? Püss Tt dat-ta (anon) Wied. 290; NP 11
Ba.	Isa sööb tuld, poeg joob verd? Püss Saa 1889 (J. Tuul)
Bb.	Isä sööb tuld, poeg sööb verd? Püss SJn 1891 (J. Köstner)
Ca.	Emä sülgäb tuld, poja imeve verd? Püssilaskmine Pst 1893 (J. Reevits)
Cb.	Ema näitab tuld ja pojad imevad verd? Püssilaskmine Saa 1895 (P. Ramberg) E EM² 31 (106)
D.	Peremees sööb tuld ja sulane imeb verd? Peremees sööb tuld on püss, sulane imeb verd on püssikuul Saa 1895 (P. Ramberg) E EM² 105 (1438)
E.	Siivuta lindas, hammasteda pure, poig verejuuja? Püss Urv 1887/9 (J. ja P. Einer) Kontam.: = 2194M
Vrd.	2285 2286 2287
2285.	TULD SÜÜ, VETT SITUS? Piip - 0+9+1+0 = 10 (13) var.
a₁.	Tuld süü, vett situs? Piip Ote 1889 (J. Kivisaar) Amb, KJn, Pil, 2Ote, Tt - 6 var. E EM 158 (1517); E EM² 137 (1974)
a₂.	Tuld sööb ja vett situb? Piip Amb 1889 (J. Ney) Amb, Plt, Plv - 3 var.
b.	Tuld süüp, vett kusep? Piip Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
Vrd.	2284 2286 2287
2286.	TULD SÜÜB, TINA SITUB? Püss - 0+1+0+0 = 1 (1) var. SJn 1894 (H. Raid)
Vrd.	2222 2284 2285 2287
2287.	TULD SÜÜP JA VERD SITUB? Kuppu lastas - 0+1+0+0 = 1 (1) var. San 1889 (M. Lepp)
Vrd.	2284 2285 2286
2288.	TULI KESET MERD? Samavar - 0+2+10+1 = 13 (15) var.
Aa₁.	Keset merd tuli? Samavaar Se 1938 (A. ja M. Reinola) Jõh, Se - 2 var.
Aa₂.	Tuli keset merd? Samavar Se 1935 (A. Jänessoo) 2Se - 2 var.
Aa₃.	Meri ümbre, tuli siehn? Samovar Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 129 (108)
Aa₄.	Kest merd tetäs tuld? Samavar Se 1938 (A. Tammeorg)
Ab₁.	Kest järvi tulõkõnõ? Samavar Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 127 (63)
Ab₂.	Tuli palas kest järve? [Lahendus puudub] Se 1933 (N. Oinas)
Ba.	Tuli keskpaiga, vesi ümbretsõõri? Samavaar Se 1934 (N. Oinas) Vrd. 2499
Bb*.	Vesi ümbretsõõri, tuli kespaigah? Samavar Se 1930 (V. Ruusamägi) 2Se - 2 var.
Bc.	Meri ümbretsõõri, tuli keskpaigah? Samavari Se 1927 (M. Pihlapuu)
C.	Pääl pulk, all mulk, vesi ümbre, tuli keskel? Samavaar Se 1934 (N. Oinas) Vrd. 46Ac
Vrd.	1602 2550
2289.	TULI KORSNAS, VESI AHJUS? Lamp - 0+1+64+42 = 107 (221) var.
Aa₁.	Tuli korsnas, vesi ahjus? Lamp Võn 1895 (P. Rootslane) Rkv, 3Sim, JJn, 3Kuu, Tõs, Prn, Trm, Äks, 2TMr, Trt, Võn, 2Rõu, Plv, 2Se - 21 var. E EM² 137 (1980); E MM 16 ja 45 (251); E MM² 16 ja 48 (254); Nurmik II 7 (21); Kmpm. EL II⁸ 213; Huvit. II 216 ja 224 (21); Kmpm. EL IV 259; Puus. KH III⁵ 74; Ainelo III 62; Huvit. I⁴ 132 (5); Kmpm. EL III¹⁰138; Huvit. V Lisa 17 (12); Nugis 294 ja 315 (231); Janno-Salun III 249; E MM³ 13 ja 40 (254)
Aa₂.	Tuli korstnas ja vesi ahjus? Klaasiga lamp JJn 1974 (H. Sammal)
Aa₃*.	Korstnah tuli, ahoh vesi? Teemasin Se 1949 (R. Viidalepp) Trt, Se - 2 var.
Ab₁.	Vesi ahjus, tuli korstnas? Lamp Käi 1938 (E. Ennist) Jõh, Hlj, Sim, 4Amb v. JMd, 3Kuu, Rap v. Mär, Mär, Noa, 2Käi, 3Emm, Khk, 2Jäm, Kaa, Pha, 2Pöi, Muh, Tõs, Vän, 2Prn, Saa, 2Hls, Krk, Kõp, KJn, Lai, 2Trm, Kod, TMr, Trt, Võn, Nõo, Puh, 2Ote, Kan, 3Urv, Krl, 2Har, Rõu, Plv, 5Se - 61 var. Metstak 11 ja 33 (74); Metstak² 24 ja 25
Ab₂.	Imelik riist - vesi ahjus, tuli korstnas? Lamp Vän 1937 (E. Tammsoo)
Ab₃.	Vesi on ahjus, tuli on korsnas? Petrooliumilamp Kuu 1965 (E. Art)
Ab₄.	Vesi ahjus ja tuli korstnas? Põlev lamp Kuu 1935 (A. Mägi) Lüg, VMr, Kuu - 3 var.
Ab₅*.	Ahjus vesi, korstnas tuli? Lamp Sim 1929 (R. Viidebaum) Sim, Trt, 3Se - 5 var.
B.	Tuli ahjus, vesi korsnas? Petrooljumilamp Kaa 1946 (O. Toombu) Amb v. JMd, Kuu, Kaa, Tor - 4 var.
C.	Vesi ahoh, tuli trubah? Lamp lae all Se 1938 (J. Ilvik) 2Se - 2 var.
D+.	Tuli korstnas ning vesi kaos? Lamp Khn 1948 (S. Lätt) Kuu, Mär, Khn, Prn, Hää, Ote - 6 var. Lasteleht nr. 6 ja 13 (1939) 104 ja 217 (4)
2290.	TULINE TA ON, AGA EI PÕLETA? Tuline, kärmas inimene - 0+0+1+0 = 1 (22) var.
a.	Tuline ta on, põlema ei pane? Tuline inimene ehk loom J. Hurt (EPost. Lisal. nr. 11 ja 12 (1871) 66 ja 72 (11)): omaloominguline tekst ° EPost. Lisal. nr. 11 ja 12 (1871) 66 ja 72 (11); Mötleja 31 ja 54 (133); Undritz ELKk II 122 (6); ER Kal. (1886) 96 ja 101 (9); E EM 159 (1523); Kas. Talur. Kal. (1895) 64 (9); E EM² 137 (1981); E MM 16 ja 45 (252); E MM² 16 ja 48 (255); E MM³ 13 ja 40 (255)
b.	Tuline ta on, aga ei põleta? Tuline, kärmas inimene Vil 1937 (A. Mikk)
Vrd.	863
2291.	TULP IIH, TULP TAKAH, TULBA VAHEL VALGÕ? Laterna - 1+0+0+0 = 1 (1) var. Räp 1875/7 (J. Jagomann)
2292.	TUTMED-RUTMED RUATSI NAISE PUUSA PIAL? Lambavill - 0+1+1+0 = 2 (5) var. Iis 1889 (D. Timotheus) Iis, Hlj - 2 var. RpS nr. 6 (1939) 188
2293.	TUUL HÄLLUTAS, PÄIV KUIVATAS, KUNINGA HOBÕSÕ VIIVÄ MEHELE? Pähkled, hambad - 0+1+0+0 = 1 (8) var. Ote 1889 (G. Wulff) Meelej. nr. 38 (1887) 304 (66); E EM 159 (1529); E EM² 138 (1989)
2294.	TUULE KÄE TUDISEB, VIHMA KÄE VIDISEB, LÄHÄB TUPPA TUTSA-TATSA? Kana - 0+1+1+2 = 4 (35) var.
A.	Tuule käe tudiseb, vihma käe vidiseb, lähäb tuppa tutsa-tatsa? Kana KJn 1890 (A. Pihlak) Jõe, Han, KJn - 3 var. Loorits VrP 25 ja 26 (12); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (12); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 163 (4); LS 421; Bachman-Vilbok II 220; SSTT 42
B.	Vihma käes vudiseb, tuule käes tudiseb, tuleb tuppa, võtab kulla, jätab mulla? Kana tuleb tuppa KJn 1926 (S. Köögardal) Kontam.: = 2224R
2295.	TUULE VUHIN, MÕTSA KAHIN, KÄI ÜMBRE KIIKST-KÄÄKST? Keträmine - 0+1+0+0 = 1 (1) var. San 1893 (J. Tammemägi)
Vrd.	2296
2296.	TUULE VUHINAL, METSA KOHINAL, KÕIGE KINDLAMA KAMBRI SEES? Pähkel - 8+102+26+14 = 150 (233) var.
Aa₁.	Üks tuba kindlas kambris, ei senna puutu tuult, pääva ei ühtegi (Eine Stube in einer festen Kammer, dahin kommt kein Wind, vom Tage gar nichts)? Eine Nuss Tt 1732 (A. Thor Helle) • Helle 371 (118); Willmann 174 (108); Lönnrot² 196 (181); Wied. 292; E EM 167 (1609); KAH EKAl 162 ja 164 (112); E EM² 144 (2091) Vrd. 2535
Aa₂.	Üks tuba kindlas kambris, ei senna puhu tuult ega paista päeva? Pähkel JJn 1897 (J. A. Rehberg)
Ab.	Üks tuba kindlas kambris, ei paista sinna päike ega kuma kuu? Pähes Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
B.	Hoone on kindlaste ehitud, nii et päe ega tuul tema sisse ei pääse? Pähkel Pai 1892 (A. Hanson)
C.	Umbsen õõnen, kitsan kambren? Pähkel Hls 1888 (P. Ruubel)
D₁a.	Kõige suuremas tuules, kõige vaiksemas kambris? Pähkel Plt? dat-ta (anon)
D₁b.	Kõige kindlama kamre sees, aga kõige kangema tuule käes? Pähkel SJn 1893 (J. Mein) Vrd. 646
D₂.	Tuulitses, juulitses, ise kõige kindlamas kambris? Päike Pst 1888 (J. Leppik)
D₃.	Suures tuules, paksus pilves, pimedas toas ja kindlas kambris? Õunaseeme Han 1889 (A. Reimann)
D₄.	Mis on uuen hoonen ja kindlen kambren, tuule kõrgen ja päeva paistel? Pähkel Hls 1892 (H. Küle)
E₁.	Umbses hoones, tuiskus, tormis, kindlas kambris? Pähkel Vän 1889 (J. Tammann) Vrd. 784Fb
E₂.	Umsen hoonen, nahksen kindan, tulen [sic!], tuisun? Pähen Nõo 1888 (P. Unt)
F₁.	Tuules, tormis, kindlas kambris? Pähkletuum Khn 1889 (A. Lepik) Khn, Vän - 2 var. Kündja nr. 18 ja 19 (1885) 100 ja 103 (13)
F₂.	Tuules, tormis, kindlas kambres, kirilad seljas? Pähkla kasvamine Tür 1888 (M. Tults)
F₃a.	Tuules, tormis, uues hoones, kindlas kamres? Pähkel Vän 1893 (M. Tõnisson)
F₃b.	Tuuldes, tosinas, uudes hoones, kindlas kambres? Pähkel Vig 1869 (M. J. Eisen)
G₁.	Üleval kõrges, tuule, taeva all, umbses hoones, kindlas kambris? Pähkel Rap 1896 (J. Reinthal)
G₂.	Üleval kõrges, tuules, taevas, kindlas kambres, lukkus, võtmes? Pähklituum PJg dat-ta (E. Normann)
H₁.	Tuules, taevas, lukus, võtmes? Pähkel Pst 1889 (H. Henno)
H₂.	Tuulen, taevan, lukun, võtman, esi kige kindlaman keldren? Pähkel Pst 1893 (J. Reevits)
I₁a.	Tuules, taevas, pikas paelas, uudes aidas, umbes lukus? Pähkel Var 1888 (M. Karotom) 2Var - 2 var.
I₁b.	Tuules, taevas, pikkas paelas, uudes aitas, kindlas lukkus? Pähkel Kse 1889 (K. Karu)
I₂a₁.	Tuuldes, taevas, pilves, paelas, kindlas kambris, lukkus, võtmes? Pähkel Pär 1888 (M. Lipmann)
I₂a₂.	Tuules, taevas, pilves, paelas, kindlas kambris, võtmes, lukkus? Pähkel Tor 1889 (K. Kirschbaum)
I₂b.	Tuules, taevas, pilves, paelas, uudes aitas, umbses lukkus? Pähkel Pär 1888 (H. Martinson)
I₂c.	Pilves, paelas, tuules, taevas, pimedas kambres, raudses kappis? Pähkletuum Hää 1933 (M. Martinson)
I₂d.	Kui pilves, siis paelas, kui tuules, siis taevas, üleval kõrges, kitsas kamris? Pähkel Rid 1940 (E. Poom)
I₃a.	Tuules, taevas, pilves, päevas, lukus, võtmes? Pähletuum Vil dat-ta (J. Täht)
I₃b₁.	Tuules, taevas, pilves, päevas, kindlas kambris, lukkus, võtmes? Pähkel Vil 1895 (A. Suurkask)
I₃b₂.	Tuules, taevas, pilves, päevas, lukus, võtmes, kõige kindlamas kambres? Pähkel Kõp 1903 (M. Evert)
I₄a.	Tuules, taevas, päevas, paelas, pimedas tornis, kindlas kambris? Pähkletuum Hää 1889 (E. Grant)
I₄b.	Tuuldes, taevas, päevas, paelas, uudes aitas, kindlas kambris, pimedas tornis, lukkus, võtmes? Pähkel Saa? dat-ta (anon)
Ja.	Tuules ja tormis, päevas ja Pärnus, ise kindla karbi sees? Pähkel JJn 1888 (M. Roosileht)
Jb.	Tuules, tormis, päevas, pärnas, umbses hoones, kindlas kambris? Pähkel Äks 1893 (P. Sepp)
Jc.	Tuuldes, tormis, päevas, pärmis, uudes hoones, kindlas kambris? Pähkel Kam 1891 (C. Komms, H. S.)
Jd.	Tuules, tormis, päävas, põrnes, kindlas kamres, uustes hoones, karpäh? Pähkel Vän 1888 (T. Tetsmann)
Je.	Päävas, pärlis, tuuldes, tormis, uudes hoones, kindlas kamres? Pähkel SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem)
Jf.	Päävas, päinas, tuules, toimes, ülal kõrges, kindlas kambris? Pähkel Prn 1933 (E. Poolak)
Jg.	Tuules, tormis, päevas palavas, uudes hoones, kindlas kambris? Pähkel Tor 1889 (M. Tohv)
Jh.	Tuules, tormis, pilves, pasunas, umbses hoones, kindlas kambris? Pähkel Tln 1926 (M. Sengbusch)
K*.	Tuules tahenes, päävas pahenes, uudes hoones, kindlas kambris? Die Nuss Tor 1816 (B. A. F. Offe) Tor, MMg - 2 var. • Beitr. VI (1816) 50 (2); Lönnrot 161; Ahlqvist 74; E EM 159 (1528); E EM² 138 (1988)
L₁a.	Tuules tuheseb, pääves paheseb, uudes hoones, kindlas kambres? Pähkletuum Tor 1889 (M. Sahl)
L₁b.	Tuules tuhiseb, päevas pahiseb, üleval kõrges, kindlas kambris? Pähkel Aud 1933 (M. Pommer)
L₁c.	Tuules ta tuhiseb, päevas ta pahiseb, üleval kõrgel, kindlas kambris, tammises tündris? Pähkel Hlj 1891 (J. A. Rehberg)
L₂a.	Tuule tuhing, päeva pahing, üleval kõrges, külmas kambris? Pähkled Tõs 1889 (H. Anniko) E EM² 138 (1991)
L₂b.	Tuule tuhin ja päeva pahin, ülal kõrgel, kindlas kambris? Pähklid Var 1947/8 (L. Palusalu) 2Var - 2 var.
L₃a₁*.	Tuules tuhinas, päevas pahinas, uudes hoones, kindlas kambris? Pähkel Tor 1888 (T. Tilk) 4Tor - 4 var.
L₃a₂.	Tuules tuhinas, päevas pahinas, uudes hoones, kindlas kambris, võtmeta lukkus? Pähklituum Tor 1939 (V. Tuisk)
L₃b.	Tuule tuhinas, päeva pahinas, üleval kõrges, kindlas kambris? Pähkel Tõs 1921 (S. Lind) Tõs, Saa? - 2 var.
L₃c.	Tuules tohinas, päävas pahinas, umbses keldris ja kindlas kambris? Pähel HJn 1888 (N. Jegorov)
L₃d.	Tuules tuhinas, päävas pahinas, pitkas putkus, kindlas kambris? Pähes Pöi 1894 (T. Undritz)
L₃e.	Tuules tuhinas, päävas pahinas, kõrges puu otsas, kindlas kambris? Pähkel LNg 1938 (E. Ennist)
L₃f.	Tuules tuhinas, päävas pahinas, üleval kõrges, kindlas kambris, tammises tündris? Pähkel Hlj 1889 (M. Punsel)
L₃g.	Tuuldes tuhinas, päevas pahinas, uudes toas, külmas kambris, raudlukus? Pähkel Tor 1939 (Õ. Raab)
L₃h.	Tuules tohinas, päevas pahinas, soojas saunas, külmas kambris? Pähkle mõistatus Rap v. Mär 1937 (E. Poom)
L₃i.	Tuules tuhinas ja päävas pahinas, suures pitkas kambres käib kosjas? Kao Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
L₃j.	Tuules tuhinas, päevas pahinas, pikkas pukus, kindlas kambris? Pähklad Kaa 1938 (T. Õunpuu)
L₃k.	Tuules tuhinas, päevas pahinas, üleval kõrgel tamme otsas? Pähkel Hlj 1947 (E. Tarvel)
L₄a.	Tuules tuines, päevas paines, üleval kõrges, kindlas kambris? Pähkel Mih 1889 (H. Perkson)
L₄b.	Tuules tuhenas, päävas pahemas, uudes hoones, kindlas kambris? Pähkel Tor 1889 (C. Tults)
L₄c.	Tuule tuhinaga, päeva palavaga, elab kõrges, kindlas kambris? Pähkel Tõs 1890 (M. Kirikall)
L₄d.	Tuhinas tuules, palavas päivas, tukevas tuas, kindlas kambris, pisukese poti sees? Pähkletoom (tuum) Kuu 1907 (H. Schulzenberg) Vrd. 1690
L₄e.	Tuuldes turinas, päevas parinas, umbses hoones ja kindlas kambris? Pähkel Saa 1891 (J. Tiitus)
L₄f.	Tuule turinad, päeva parinad, külmas kambris? Pähkel Äks 1933 (P. Lukk)
L₅a.	Tuules ja tosinas, päävas ja pasunas, umbses hoones ja kindlas keldris? Pähkel Kos 1891 (J. Härg)
L₅b.	Tuulen tosinan, päevan pasunan, umbisen huunen ja külman keldren? Pähklid kärjes sarapuu otsas Pst 1913 (J. Müür) Trv, Pst - 2 var.
L₅c.	Tuules tuhinas, päevas pasunas, umbses hoones ja kindlas kambris? Pähkel Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
L₅d.	Tuules tusinas, päiväs pasinas, pisukase podikase sees? Pähklad Kuu 1903 (J. Mikiver) Vrd. 1690
L₅e.	Tuuldes tosinas, parves pasunas, arkles angles, kitsas keldris? Vilja tuulamine Pär 1888 (M. Lipmann)
L₅f.	Tuules ja tosinas, puus ja pasunas, umbses hoones, kindlas kambris? Pähklituum Pee 1930 (M. Lauk)
L₆.	Tuules ja tuhinas, päevas ja pilves, umbses hoones ja kindlas kambris? Pähkel Jõe 1888 (H. Redlich)
M₁a.	Tuule tuhinal, metsa kohinal, kivitsen keldren? Pähkel Võn 1951 (L. Vään)
M₁b.	Tuule kohin, metsa mühin, kivine tuba, vaskne katus? Pähkel Mih 1889 (H. Perkson)
M₁c.	Tuule tuhinas, metsa mühinas, kindlas hoones, vaskses kambris (Im Sausen des Windes, im Rauschen des Waldes, in festem Hause, in eherner Kammer)? Ein Nusskern Tt enne 1876 (anon) • Wied. 290; E EM 159 (1530); E EM² 138 (1990); SSTT 74; Metstak 19 ja 34 (195); Hiie-Müürsepp III/I 57; Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (10); Metstak² 54
M₁d.	Tuule tuhinal, mõtsa kohinal, umsen huunen, nahksen kindan? Pähen sarapuu otsan Ran 1964 (A. Tamm)
M₂a*.	1) Tuule tuhinal, mõtsa vuhinal, eläb kige kindlama kambre sehen? Pähkel Pst 1889 (J. Ainson) 2) Tuule vuhinal, metsa kohinal, kõige kindlama kambri sees? Pähkel Nõo 1888 (V. Grünstamm) 3) Tuule kohinal, mõtsa mühinal, ise kõige kindlamas kambris? Pähkel Pst 1889 (H. Henno) Krk, Trv, 4Pst, 3Nõo, Puh, Ran, Plv, Räp - 13 var. EMrd III 237
M₂b.	Tuule tuhinal, metsa vuhinal, kõige kindlama karbi sees? Pähkel Trv 1964 (A. Lättemäe)
M₃*.	Tuule tuhinas, metsa kohinas, ise kindlam kui kirstukaan? Pähkel Hel 1874 (A. Wahlberg) Hel, Trt, Rõn - 3 var.
M₄a₁.	Tuule vuhinal, metsa kahinal ja kinnem kui kivine kirst? Pähkel Tt dat-ta (anon) Wied. 290; E EM 160 (1531); E EM² 138 (1992)
M₄a₂.	Tuule vuhin, mõtsa kohin, kindlep kui kivine kirst? Pähkel Krk 1923 (A. Johanson) 2Krk, Rõn - 3 var.
M₄b.	Tuule vuhin, mõtsa kahin, kindep ku kivine puukirst? Pähkel Krk 1937 (S. Tanning) 2Krk - 2 var.
M₄c.	Tuule tuhin, mõtsa kohin, kindlep ku kivine kirst? Pähel Krk 1936 (M. Sarv) 2Krk - 2 var.
N₁.	Puu kohin, mõtsa kahin, isi kõige kindlamal kambren kinni? Pähkel Trv 1890 (A. ja J. Viira)
N₂.	Metsade mühinal, kaskede kohinal, aga kõige kindlama kambri sees? Pähkel Trv 1960 (Ü. Puusep, M. Talts, K. Uibo)
N₃.	Mõtsa kihinel, mõtsa kahinel, kindlan kamren? Pähkel Krk 1937 (S. Tanning)
N₄.	Metsas mihinas, umbses hoones, vastses kambris? Pähes Phl 1897 (J. Pöijal)
O₁.	Tuule tuhin, taeva tahin, ei võta ütski võti valla, pane hamba alla - krõks? Pähkel Puh 1889 (J. Andresson) Vrd. 1653
O₂*.	Tuule tuhin, taeva tahin, isi kindlä kamre sihes? Sarapuupähkel KJn 1890 (A. Pihlak) Trv, 2SJn, KJn - 4 var.
O₃a.	Tuule tuhinal, taeva tahinal, ise uues hoones ja kõige kindlamas kambris? Pähkel Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
O₃b*.	Tuule tuhinal, taeva tahinal, umbses hoones, kintses kambris? Pähkel Pil 1888/9 (T. Kiimann) Vil, Pil - 2 var.
O₃c.	Tuule tuhinas, taeva tahinas, ise üksikus hoones ja kõige kindlamas kambris? Pähkletuum KJn 1870 (J. Tiedemann)
P.	Kihingus, kahingus, taeva tähingus, mudu kätte ei saa, kui lõhu? Pähkel KJn 1903 (L. Kuuskler) Vrd. 1390M₂ 1653
Q₁.	Tuules tuhinas, pilves pahinas, kindlas kambris kinni? Pähkel Muh 1976 (R. Rull)
Q₂.	Pilves pihiseb, tuules tuhiseb, viiakse kirju kambri kinni? Pähes Pöi 1938 (A. Toomessalu)
Ra.	Vihma vihin, tuule tuhin, mees kindlas kambris? Pähklipuu ja pähkel Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
Rb.	Ei tühi tuul, ei vihi vihm, mees on kindlas kambris? Pähkel Pal 1889 (H. Maasen)
S.	Tuuldes tuhiseb, lehtes lehiseb, kindlas kambris kinda sees? Pähkel Rak 1890 (anon)
Z.	Tuule tuhin, lõõtsa lõhin, ise kitsas kambris? Pähklituum Vil 1895 (H. Niggol)
T.	Tuulest tuiku, ladvast luiku, ise elab kindlas kambris? Pähkel Vil 1960 (A. Rõõm)
U₁a.	Tuuldes kasvab, patjas magab, kindlas kambris, umbses hoones? Pähkel Hag 1889 (J. Valdmann)
U₁b.	Tudub tuules, magab padjus, kindlas kambris, umbses hoones? Pähkel Jõh 1935 (anon)
U₂.	Tuules kiigub, patjus magab? Pähkel Kos 1892 (T. Wiedemann) Vrd. 1574F₁b 1574S₅d
V₁a*.	Üleval kõrges, tuules, tormis, kindlas kambris, piinas, painas, kotis kasvab, sopis juurekas? Pähkel Saa 1887 (G. Jakobson) Hää, Saa - 2 var. E EM 168 (1628); Kmpm. KH 41; E EM² 146 (2112) Kontam.: = 1574Ä₁a*
V₁b.	Tuule tuhend, pääva pahend, ülal kõrges, kindlas kamris, püksis kasvab, persses juurikas? Pähkel Var 1936 (R. Viidalepp) Kontam.: = 1574Ä₁b
V₁c.	Tuules, tormis, päeva varjus ja püksis kasvab? Pähkel HMd 1925 (M. Soosaar) Kontam.: = 1574Ä₁c
V₂a.	Tuules, tormis, kindlas kambris, püksis kasvab, kõva ja kange, tüma ja valge, noorele maitseb, vanale ei lähe? Pähkel Vän v. Trt 1956 (A. Piir) Kontam.: = 1574Ä₂a
V₂b.	Uudes hoones, tuules, tormis, kindlas kambris, püksis kasvab, alaspidi ripub, esiti noor ja valge, pärast kõva ja kange? Pähkel Vän 1889 (J. Tiss) Kontam.: = 1574Ä₂b
V₂c.	Pilves, paelas, pimedas kambris, pehme ja valge, kõva ja kange? Pähkel Hls 1939 (L. Laev) Kontam.: = 1574Ä₂c
V₂d.	Püksis kasvab, alaspidi ripub, pimes kottis, kindlas kambres, noorde inimeste meelepärast? Pähkel Khk 1958 (R. Põldmäe) Kontam.: = 1574Ä₂d
V₃.	Mõtsa kihinel, mõtsa kahinel, kaltsen kasvas, nuur ja vana ei saa tage toime? Pähel Hel 1936 (A. Grünvald-Univer) Kontam.: = 1574Ä₃
W₁.	Tuules tuhenas, päevas pahenas, uudes hoones, kindlas kambris, pisikene pojakene, magus roake? Pähkel Tor 1889 (J. Tilk) Kontam.: = 1640G₁
W₂.	Tuules, tormis, suures saares, pisikene potikene, magusat rooga täis? Pähkel HJn 1895 (J. Kirschbaum) Kontam.: = 1640G₂
Õ₁a.	Tuules, tormis, päävas, pärnis, kindlas kambris, kivine kasukas selges? Pähkel Tor dat-ta (T. Tilk) Vän, Tor - 2 var. E EM 159 (1527); E EM² 138 (1987) Kontam.: = 1693Ü₁a
Õ₁b.	Tuules, tormis, kitsas kambris, kivine kasukas? Pähkel Hel 1893 (J. Karu) Kontam.: = 1693Ü₁b
Õ₂a.	Tuules tuhinas, päevas pahinas, veikene poisike, kivine kasukas? Pähkal JJn 1897 (J. A. Rehberg) Kontam.: = 1693Ü₂a
Õ₂b.	Tuule tuhinas, taeva tahinas, veike mehike ja kivine kasukas? Pähkel Tt 1889 (anon) Kontam.: = 1693Ü₂b
Õ₃.	Pooleaastane poisike, tuule tuhinal, taeva tahinal? Pähel Trv 1890 (J. Tinn) Kontam.: = 1693Ü₃
Vrd.	2295
2297.	TUULEPUTU, TAALEPUTU, KESKELT OLI KENA PUTU, PEALT OLI PUTU PEENIKE? Tuuleveski - 0+17+3+5 = 25 (29) var.
A₁a₁.	Tuuleputu, taaleputu, keskelt oli kena putu, pealt oli putu peenike? Tuuleveski Koe 1960 (M. Ots)
A₁a₂.	Tiileputtu, taaleputtu, keskelt on ta kiene puttu, pealt on puttu pienikene? Lõnga haspeldamine As 1993 (A. Korb)
A₁b₁.	Tuleputu, taleputu, keskelt oli kenepiputu, pealt oli putu peenikene? Kleit Trm 1895 (S. Sommer)
A₁b₂.	Tuuleputu ja taaleputu ja keskelt keletiputu, pealt on putu peenikene? Tuuleveski Iis 1956 (H. Kihno)
A₁c₁.	Tiileputka, taaleputka, keskelt kesakaputka, pitka-putka peenikene? Pudel Ksi 1926 (P. Berg)
A₁c₂.	Tuuleputku ja taaleputku, keskelt kadakaputku, pealta putku peenikene? Pudel Pal 1889 (E. Uus)
A₁c₃.	Tiileputku, taaleputku, keskelt putku pedajaputku, päälta putku peenikene? Pudel MMg 1888 (A. Artis)
A₁d.	Telepuude, talepuude, seest oli senetav puude, pealt puude peenikene? Veske Mih 1888 (H. Perkson) E EM 150 (1430); E EM² 130 (1872)
A₁e.	Tuuleputu, taaleputu, keskelt kokku keeruputu, keeruputu pööningile? Tuuleveski Sim 1889 (J. Silbergleich)
A₂.	Tuuleputtu, taaleputtu, keskelt oli kena puttu, pealt oli puttu peentkene, alt oli lai ja latergune? Tuuleveski VNg 1894 (M. Kampmann)
A₃a.	Tiilaputka, täälaputka, keskelt putka peenikene? Pudel Äks 1890 (A. Mauer) 2Äks - 2 var.
A₃b.	Tuulepuku, taalepuku, pealta pikka peenikene? Tuuleveski Trm 1906 (M. Sild)
A₃c.	Tuudelipukki ja taadelipukki, keskelt oli pukki kieruline? Tuuleveski Hlj 1893 (I. Lootus)
B₁a.	Ellisputtu, allisputtu, keskelt ta kena puttu, pealt puttu peenikene? Veske PJg dat-ta (J. Landsmann)
B₁b.	Ilispuud ja alispuud, keskelt kenaspuud, pealt oli putk ja peenikene? Tuuleveski Trm 1895 (J. Tihane)
B₂.	Hiilisputu, aalisputu, keskelt oli kena putu, alt oli putu, pealt oli putu, pealt oli putu peenikene? Tuuleveski VJg 1921 (M. Jürna)
C.	Idaputtu, adaputtu, keskelt kella kanepiputtu, pea puttu peenikene? Veski Pal 1891/2 (H. Maasen) Lai, Pal - 2 var.
D.	Alta putku, pealta putku, keskelt kenane putku, pealt putku peenike? Pudel Sim 1929 (R. Viidebaum)
E.	Pealt oli puttu, alt oli puttu, keskelt oli risti puttu? Veske VMr 1890 (A. Elken)
F.	Pillapupu, pallapupu, peal on pupu peningida, keskel on kesine pupu? Tuuleveski Kad 1890 (F. Krass)
G.	Putepuudu, toodepuudu, keskelt on takenapuudu ja putu-patu pöörejalga? Tuuleveski Koe 1966 (E. Liivar)
H.	Tiideratas, taaderatas, kadaka-kedaka putka, pitka-putka peenike? Pudel Äks 1992 (E. Leek)
I.	Tuule-puttu, taale-puttu, keskelt oli kene-puttu, pealt oli puttu peenikene, võttab saunad sarvile ja kihelkonnad kukkile? Tuuleveski Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus) Kontam.: = 156Y
Vrd.	24
2298.	TUURAMI, LUURAMI, KEERAME KRAMPALI, KARLITTU KADAKA PUSSU? Lõnga haspeldamene - 0+6+0+1 = 7 (12) var.
a*.	1) Kiirama, kaarama, tuurama, taarama, kampari litri, kadaka vuhh? Kangasteljed Lai 1904 (J. Ermann) 2) Tuurama, taarama, keerama, kaarama, kampari litter, kadaka pu[ss]u? Kangasteljed Pal 1890 (H. Maasen) 3) Kiirama ja kaarama, saab kampkaradi litti ja kadaka pussu? [Lahendus puudub] Tt 1901 (A. Raudkell) RpS nr. 6 (1939) 190; Eas I 195 (285)
b*.	1) Tuurami, luurami, keerami krampi, karlitu kadaka pussu? Lõnga hasveldamine Plt 1894 (M. Luu) 2) Tuurami, luurami, keerame krampali, karlittu kadaka pussu? Lõnga haspeldamene Plt 1964 (A. Tamm)
c.	Liirab, laarab, keerab krampi, kala lippu, kadaka pussu? Kangasjalad Lai 1897 (H. Asper)
d.	Kimala, kamala, kompara vuhh? Kangakudumine Vai 1893 (H. Masing)
2299.	TÕLK-TÕLK ÜLE KÜLA? Pesupesemine kurikaga - 0+1+0+0 = 1 (4) var. Jõh 1888 (N. Otto) E EM 155 (1484); E EM² 134 (1938)
2300.	TÕMMAB LIGI JA AJAB KAUGELE? Küdev ahi - 0+4+1+0 = 5 (11) var.
a₁.	Ligi kutsub, kaugele ajab? Palav KJn 1888 (J. Koit) Jõh, Tõs, KJn - 3 var. E EM 82 (657); E EM² 72 (844)
a₂.	Ligi kutsub, aga kaugelle aab? Tulekahi Phl 1897 (T. Wiedemann)
b.	Tõmmab ligi ja ajab kaugele? Küdev ahi Hlj 1888 (K. Leetberg) Metstak² 23 ja 25
2301.	TÕMMU LEHM TÕTSA-VATSA, IGAS VATSAS VASIKAS? Linakupar - 1+77+13+5 = 96 (140) var.
A₁a₁*.	Vana Tõõtsik tõtsa-vatsa, toob igast vatsast vasiku? Õunapuu Pst 1888 (J. Jaakson) Pst, Vil - 2 var. E EM 175 (1703); E EM² 151 (2207)
A₁a₂*.	Vana Tõõsik tõtsa-tatsa, iga vatsa sihen vasik? Linakugar Pst 1894 (J. Reevits) Pst, KJn - 2 var.
A₁a₃*.	Vana Töösik tötsa-vatsa, igast vatsakust sai vasik? Õunapuu Trt 1890 (anon) Trv, Trt - 2 var.
A₁b.	Vana Töörik tötsa-tatsa, temal on hulk mitu vatsa, igas vatsas vasikad? Kupardega linavars Pil 1993 (A. Korb)
A₂a₁.	Vana Tõmmik on tütsa-tütsa, aga toob igast vatsast vasika? Õunapuu Saa 1930 (A. Räägel)
A₂a₂.	Vana Tõmmik tiitsa-töötsa, tuub igast vatsast vasika? Õunapuu Pst 1937 (A. Mikk)
A₂b.	Vana Tõmmikul tõsta vatsa, igas vatsas viis vasikat? Kugarakott Vil dat-ta (J. Täht)
A₃a.	Tõmmik, Tõmmik tõõtsa-vaatsa, igas mulkus mulikas, igas vaatsas vasikas? Linaseemned kupardes Pär 1888 (M. Lipmann)
A₃b.	Tõmmik, Tõmmik tuutsa-vaatsa, igas vaatsas vasikas, igas paunas pojakene? Linakupar Tõs 1893 (J. Öövel)
A₄a₁*.	1) Tõmmu lehm tõtsa-vatsa, igas vatsas vasikas? Linakupar Pal 1889 (H. Maasen) 2) Tõmmu lehma tutsa-vatsa, iga vatsassa vasikas? Linaseemed Hlj 1889 (L. Lepp-Viikmann) 3) Tõmmu lehm on tõtsa-tatsa, iga vatsassa vasikas? Linakupar Kad 1898 (A. K. Kivi) 4Hlj, Kad, JJn, 2Jäm, Pär, Vil, KJn, 2Pal - 13 var. Metstak² 60 ja 61
A₄a₂*.	Tõmmo lehm käib tõõtsa-taatsa, igas vatsas vasikas? Linakupar Tür v. Juu 1891 (M. Antje) Tür v. Juu, Tor - 2 var.
A₄a₃*.	1) Tõmmik lehm tõtsa-vatsa, igas vatsas vasikas? Linakupar Ksi 1889 (M. Mauer) 2) Tõmmik lehm tõõtsa-taatsa, igas vatsas tal vasikas? Lina Vig 1896 (H. Laipmann) 2Vig, Tõs, Aud, 2Tor, Saa?, Plt, Ksi, Äks, Ote - 11 var.
A₄a₄*.	1) Tatsa-vatsa tõmmu lehma, igas vatsas vasikas? Linamees Hlj 1888/1902 (I. Lank) 2) Tiitsat-täätsat tõmmik lehm, igas vatsas vasikas? Linakupar Plt 1950 (V. Kuut) Hlj, Pai, Kaa, KJn, 2Plt, Pal - 7 var. EMrd II 368
A₄a₅*.	1) Tõõtsa-vaatsa tõmujas lehm, iga vatsa vahel vasikas? Linakupar Tor 1889 (J. Tilk) 2) Tõmik lehma tõõtsi-vootsi, iga vaatsa vahel vasikas? Kupar Tor 1889 (M. Sahl) Rkv, 3Tor, Saa - 5 var. E EM 149 (1418); E EM² 130 (1858); Nurmik II 42 (10)
A₄a₆*.	Õtsu-tõtsu tõmmik lehma, igast vatsast toob vasika? Linakupar Plt 1891 (J. Reinthal) Vig, Pil, Plt - 3 var.
A₄a₇.	Tõmmu lehma tõtsa-vatsa, igas vatsas viis vasikast? Lina SJn 1888 (J. Mein)
A₄a₈.	Tõmmik lehm oli tõtsa-tatsa, igast vatsast tõi vasika, igal vasikal ise vahe? Linakupar Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal)
A₄a₉.	Tõmik lehm lähab tiitsa-taatsa, mitukümend vasikast, igal vasikal vahe vahel? Linakupar Vig 1889 (M. Liedenberg)
A₄a₁₀.	Tõmmu lehm tõõtsu vaatis, aga [sic!] vaatis vasikas? Linaseemned Mus 1909 (O. Liiv)
A₄a₁₁*.	Tõmmu lehma tõntsa-võntsa, iga otsas saab vasika? Linad Kad 1897 (A. K. Kivi) Kad, Rap - 2 var.
A₄a₁₂*.	Tõmmik lehm tiitsa-taatsa, igas lautas vasikas? Linakupar Vig 1896 (J. Hinderov) 2Vig, Vän - 3 var.
A₄b₁.	Tõmmu lehm ja kõtsa vaats, egas vaatsas vasikad, egas murdes mullikad? Linad ja seemed kupa[r]te sees Tt dat-ta (anon) Wied. 289; E EM 155 (1485); E EM² 135 (1940); Nurmik II 78 (3)
A₄b₂*.	Tõmmu lehm tõtsa-vaatsa, igas vaatsas vasikas, igas murdes mullikas? Linakupar Pöi 1894 (T. Undritz) Jaa, Pöi, Pär - 3 var.
A₄b₃.	Tõmmu lehm võtsa-vätsa, tagast vaates vassikas, igas murdes mulikas? Lina Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
A₄c.	Tõmmu lehma tõtsa-tatsa, igas tõtsas tal tõmmikud, igas vatsas tal vasikas, igas poos tal poolikud? Linaseemnekuprad Pai 1892 (A. Hanson)
A₄d.	Titsa-tatsa tõmmik lehma, igas nukas noor lehm, igas vatsas vasikas, igas poes pullikene? Linakupar Ksi 1926 (P. Berg)
A₄e.	Tomu lehm ja tontsud vatsad, igas vatsas vasikas, igas suolatses sonnik? Linakupra VNg 1892 (H. Lohk)
A₄f.	Tõmu lehma tõtsa-vatsa, iga vatsassa vasika, iga otsas orava, iga tipussa terava, iga ladvas laululindu? Linad Jõe 1889 (H. Pahlberg)
A₄g.	Tõõts vaatas tõmiklehmi, igas nukas nuumhärg, igas kolgas kohihärg, igas vatsas vasikas? Linakupar MMg 1888 (A. Artis)
A₄h.	Tõmmik lehm oli tötsa-vatsa, igas vatsas tal vasikas, igas nurgas noori lehma? Linakupar Koe 1890/3 (H. Schultz)
A₄i.	Tõmmu lehma tõtsa-vatsa, igas vatsas see vasika, igas nurkas noori paari, igas kütkes küitu lehma? Linaseeme Jür 1888 (M. Petroff)
A₄j.	Tõmu lehma totsu-vatsa, igas vatsas vasikas, igas küljes kiutu härge? Linakubarad Jõh 1892 (A. Tõnurist) 2Jõh - 2 var.
A₅.	Visa-vasa sõralehm, igal vasal vasik vahel? Linakugar Trt 1962 (A. Vigla)
A₆.	Musta lehma totsa-vatsa, iga vatsassa vasikas? Oad Jõe 1889 (G. Kivikangur)
A₇a₁.	Tõmmu härg ja tõõtsi-vaatsi, igas vatsas vasikas? Linakupar Lai 1897 (H. Asper)
A₇a₂.	Ootse-võõtse tõmmu härga, iga vats annab vasiku? Linakupar Kod 1937 (E. Luigla)
A₇a₃.	Tõmba härga, t[õ]sta vatsa, igal vatsal vasikas sees, igal vasikal vahe vahel? Linaseemned kuparde sees Trm 1895 (S. Sommer)
A₇b₁.	Tõmmu härga tõtsu-vatsa, iga vatsas saa vasikas, iga poole saa pulli, iga külge saa küütu? Linakupar Iis 1889 (E. Ellert)
A₇b₂.	Tõmmu härga tõtsu-vatsa, iga vatsasta vasika, iga küllesta küütu lehma, iga poolesta pulli? Linakuppar Iis 1888 (A. Valter)
A₇c.	Tõts-tats tõmmu härg, igas nukas nuumhärg, igas kolgas kohihärg, igas vatsas vasikas? Linakuprad MMg 1888 (G. Tenter) E EM 156 (1489); E EM² 135 (1944)
A₈.	Hall härg atsa-vatsa, igas vatsas kaks vasikast? Lääts SJn 1888 (J. Mein) E EM 34 (106); E EM² 32 (127)
A₉.	Tõnu õõtsub tõõtsa otsas, egas vaatsas vassikas? Lina ja seemed Kaa 1889 (J. Koppel)
B₁a.	Tõmmu lehm tõõtsamagu, igas vatsas vasikas? Linakugar Trv dat-ta (A. Parts)
B₁b*.	Tõmmik lehm ja tõtsamagu, iga vatsa vahel vasikas? Linakupar Ksi 1933 (A. Lübek) Hls, Ksi - 2 var.
B₂.	Hall lehm kõõdsamagu, egä vataku vahel vasikas? Linakugerma Kan 1895 (C. Lipping) Ote, Kan - 2 var.
B₃.	Vana Eesik lõõtsamagu, magu mitmekõrraline, iga kõrra vahel vasikas? Linakugur Trv 1894 (J. Sirul)
C*.	Tammetõõtsik, lõõdsanahk, magu mitmekorraline, mao vahel vasikas? Linakugar Trv 1895 (J. Sams) 2Trv, Tt - 3 var. E EM 149 (1413); E EM² 129 (1850)
D.	Magu mitmejakuline, ega jaku vahel vasik? Linakugar Trv 1897 (J. Vaine)
Vrd.	2302
2302.	TÕMMU LEHMAL VIIS UDART, IGAS UDARAS ÜKS POEG? Linakupar - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Vän 1896 (E. Tetsmann)
Vrd.	2301
2303.	TÕRS TUUA VÕERALT MAALT, SIIN MAAL VITSUTATA? Kübar, siin maal pannakse pael peale - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Hlj 1888 (J. Linkstein)
2304.	NÕSTA JÕVVAT, VISATA EI JÕVVA? Sulg - 1+0+0+0 = 1 (22) var. Räp 1875 (J. Jagomann) SSTT 80; Metstak 17 ja 34 (160); Metstak² 47
Vrd.	556
2305.	TÕSTA REIT JA TÕSTA TEIST, PANE KARVANE VAHELE? Hobuse rakendamine - 8+210+120+96 = 434 (512) var.
A₁a₁*.	Tõsta tõist, tõsta tõist, pane karvane vahele? Hobest pandas ette Nõo 1875 (J. Kerg) Amb, JJn, Kuu, HJn, Ksi, Lai, 2Trm, MMg, 2Nõo, Puh, Ran, Ote, Se - 15 var.
A₁a₂.	Tõstab teist ja tõstab teist, paneb karvase vahele? Hobuse ettepanek Lai 1935 (E. Siepermann)
A₁b*.	Tõsta tõist, tõsta tõist, karvane pistä vahele? Hobene pandas ette Võn 1889 (T. Lätti) Võn, Tt - 2 var.
A₁c.	Tõsta teist ja tõsta teist ja pane karvane mätas vahele? Hobune pane vankri ette aiskade vahele Trm 1942 (P. Tammepuu)
A₁d.	Tõsta teist ja tõsta teist, pane karvane vahele ja kõver veel peale? [Lahendus puudub] Lai 1923 (E. Rosin)
A₂a₁*.	Tõsta üht ja tõsta teist ja pane karvane vahele? Hobuse rakendamine Hlj 1888 (M. Falk) Iis, 2Hlj, Kuu, Lai, MMg, 2Trt, Ran, As - 10 var.
A₂a₂*.	Tostab üht, tostab toist, paneb karvase vahele? Hobuse rakendamine Kuu 1903 (J. Mikiver) Jõh, Kuu, Trv, Trm - 4 var.
A₂a₃.	Tõstan üht ja tõstan teist, panen karvase vahele? Hobuse rakendus Iis 1958/9 (P. Kiiver)
A₂b.	Tõsta üht ja tõsta teist ning pista karvane vahele? Hobuse rakkepanek Trm 1935 (R. Jungholz)
A₂c.	Tõsta üht ja tõsta tõist, torka karvane vahele? Pane hobune aiste vahele Vai 1888 (H. Masing)
A₂d.	Tõstab üht, tõstab teist, karvane läheb vahele? Hobune Jõh 1935 (anon)
A₃.	Tõsta seda ja tõsta teist, pane karvane vahele? Hobuse rakendamine vankri ette Pal 1930 (M. Jürgenson)
B₁a₁*.	1) Tõsta reit ja tõsta teist, pane karvane vahele? Hobuse rakendamine MMg 1889 (H. Ostrat) 2) Tõsta reit ja tõsta teist ja pane karvane vahele? Villakraasimine As 1994 (A. Korb) 2Vai, 2Jõh, Iis, 2Lüg, Hlj, 2Kad, VJg, Sim, 4VMr, 3Amb, Koe, Ann, 9Kuu, Jõe, PJg, Pst v. Pil, Pil, 4Lai, Pal, 2Trm, Kod, 2MMg, 2As, eP - 47 var.
B₁a₂*.	Tõstab reit, tõstab tõist, paneb karvase vahele? Hobose rakendamine Jõh 1964 (V. Rünne) 2Jõh, Hlj, JJn, 2Kuu - 6 var.
B₁a₃.	Tõstan reie, tõstan tõise, panen karvase vahele? Hobuse ettepanek MMg 1888 (G. Tenter) Kuu, Pal, MMg - 3 var.
B₁b₁*.	Tõsta reit, tõsta teist, pista karvane vahele? Hobuse rakendamene Jõe 1889 (H. Pahlberg) Hlj, VMr, Koe, 2Jõe, 2Plt, Trm, MMg, Ote - 10 var.
B₁b₂.	Tõstab reit ja tõstab teist, pistab karvase vahele? Hobuse rakendamine Rak dat-ta (C. M. Redlich)
B₁c.	Tõsta reit ja tõsta teist, aja karvane vahe[le]? Hobu ette HJn 1889 (H. Tiidermann)
B₁d.	Tõstab reie, tõstab teise, karvane läheb vahele? Hobust rakendatakse Lai 1897 (H. Asper)
B₁e.	Tõstab reit ja tõstab teist ja paneb karvase poisi reite vahele? Hobuse rakendamine Kei 1981 (T. Birkan)
B₁f.	Tõsta reit ja tõsta teist ja pista karvane pätsakas vahele? Tõsta ühte aisa ja teist, pane hobune vahele Plt 1964 (A. Tamm)
B₁g.	Tõsta reit, tõsta teist ja pane karvane loom vahele? Hobune aiste vahele Juu 1888 (J. Valdt)
B₂*.	Tosta reit ja tosta reit, pane karvane vahele? Hobuse rakendamine Kuu 1937 (R. Põldmäe) 2Jõh, VJg, Kuu, HJn, Kod - 6 var.
B₃a.	Esite tõstab üht reit, teiseks tõstab teist reit, siis karvane kate reie vahele? Hob[une] aiste vahele Vig 1896 (H. Laipmann)
B₃b₁*.	Tõsta üht reit ja teist reit, pane karune vahele? Hobust rakendama Aud 1889 (K. Tarkpea) Jõh, Iis, 2Lüg, Kad, Rkv, VJg, VMr, Kei, Aud, 2Lai - 12 var.
B₃b₂*.	Tõstab ühte reit, teist reit ja paneb karvast vahele? Hobuse rakendamine As 1993 (A. Korb) 3Jõh, Iis, Hlj, Pil, As - 7 var. E EM 156 (1488); E EM² 135 (1943)
B₃b₃.	Ühte reit tõstetaks ja teist reit tõstetaks, vahel pantaks karvane? Hobune as'te vahel Hää 1943 (M. Mäesalu)
B₃c₁*.	Tõsta üht reit, tõsta teist reit, pista karvane vahele? Kangakudumine, s.o. tallalaudade tallamine ja surnukas visati sealt vahelt läbi VNg 1994 (A. Korb) VNg, Pai - 2 var.
B₃c₂.	Tõstab ühe reie, tõstab teise reie, pistab karvase vahele? Hobuse vankri ette rakendamine KJn 1946/8 (R. Sünter)
B₃d.	Tõsta üht reit, tõsta teist reit, torka karvane vahele? Hobuse rakendamine VNg 1988 (E. Rajari)
B₃e.	Tõsta üht reit, tõsta teist reit, pane karune kahe reie vahele? Hobune Mär 1992 (K. Mõis)
B₃f.	Tõstab ühte reit, tõstab teist reit, paneb karvase pätsaka vahele? Hobuse rakendamine Amb v. JMd 1937 (H. Ader)
B₃g.	Tõstab üht reit, tõstab teist reit, paneb karvanassi vahele? Rakendab setukast aiste vahele Ann 1960 (O. Niinemägi)
B₄.	Taat tõstab üht, tõstab teist reit, paneb karvase vahele? Hobuse rakendamine: taat tõstab üht, siis teist aisa, paneb hobuse kahe aisa vahele Kuu 1964 (S. Mering)
B₅a₁*.	Tõsta teist reit, tõsta teist reit, pane karvane vahele? Pane hobune rakkesse Kad 1888 (J. Aab) Kad, Sim, VMr, Koe, Pee, Jõe, Tln, HMd, Kul, Trt - 10 var.
B₅a₂.	Tõstab teist reit, tõstab teist reit, paneb karvase vahele? Hobuse rakendamine Hlj 1888/1902 (I. Lank)
B₅b₁*.	Tõsta teist reit, tõsta teist reit, pista karune vahele? Hobuse ettepanemine Juu 1890 (J. Trull) Hlj, Pee, Juu, Mih, KJn - 5 var.
B₅b₂.	Tõstab teist reit ja tõstab teist reit, pistab karvase vahele? Hobuse rakend[amine] Rap 1928 (R. Viidebaum)
B₅c.	Tõsta teist reit, tõsta teist reit, las karvanass poeb vahele? Hobune aiste vahele panna Jõe 1889 (H. Redlich)
B₅d.	Tõsta teist reit, tõsta teist reit, püsta karune nui vahele? Hoost pannakse aiste vahele Vän 1888 (T. Tetsmann)
B₅e.	Tõsta teist reit ja tõsta teist reit ja pane vana karvane vahele? Hobuse rakendamine Lai 1888 (M. Kolluk)
B₆.	Tõsta esimest reit, tõsta teist reit ja pane karune vahele? Hobust rakendama Jür 1889 (K. Angelus)
B₇a*.	Tõsta teist reit ja tõsta teist ja pane karvane vahele? Rakendamine VMr dat-ta (anon) VMr, Pee - 2 var.
B₇b.	Enne tõstetas tõine reie, perän tõine, pandas karvane vahele? Hobest pandas ette Ote 1889 (J. Kivisaar)
B₈.	Tõsta teist reit ja tõsta reit, pane karvane vahele? Hobuse rakendamine Jür 1888 (M. Petroff)
B₉+.	1) Võta tõist ja tõsta tõist, via karvane vahele? Hobest ette pandas Kan 1889 (J. Väggi) 2) Enne üts reis, sis tõine reis, peräst karvane vahele? Hobese ettepanemine TMr 1888 (P. Birkenthal) Amb, Kod, TMr, Kan - 4 var.
C₁.	Tõsta kintsu, tõsta teist, pane karvane vahele? Hobust pandakse ette Nõo 1924 (E. Matto) 2Nõo - 2 var.
C₂*.	Tõstab kintsu, tõstab kintsu, paneb karvase vahele? Hobuse rakendamine Pil 1993 (A. Korb) Pil, Rõu - 2 var.
C₃*.	Ütte kintsu tõstetass, tõist kintsu tõstetass, karvane pandass vahele? Hobuse ettepanemine As 1996 (A. Korb, A. Tuisk) Hää, As - 2 var.
C₄.	Tõsta tõist kintsu ja tõsta tõist kintsu ja pane karvane vahele? Hobuse rakendamine Hel 1962 (H. Kokamägi)
C₅+.	Mees tõstab kintsu ja toeteb karvast? Ku hobest ette pannas Hls 1891 (J. Riiet) Hls, Võn - 2 var.
D₁*.	1) Tõsta üht jalga, siis teist jalga, pane karvane vahele? Hobuse rakendamine Pal 1990/1 (H. Kaeval) 2) Nõsta üts jalg, nõsta tõne jalg, tõuka karvane sisse, lätt teed mööda? Hopõn vihmride ette Lut 1894 (O. Kallas) Rak, Pal, San, Krl, Har, Lut - 6 var. • LMr 130 (133)
D₂*.	Tõsta teist jalga ja teist jalga, pista vana karune vahele? Hobust rakendama SJn 1893 (J. Mein) SJn, As - 2 var.
D₃.	Tõsta jalga, tõsta teist, pane karvane vahele? Hobuse aiste vahele panemine Sim 1897 (V. Rosenstrauch)
E+.	Tõsta saba, nõsta saba, vaihelõ sai karvanõ? Hobuse rakendamine Plv 1924 (H. Jänes) Jõh, Ta, Plv - 3 var.
F₁a.	Aja reied laiali, pane karune vahele? Hobuse rakendamine Kär 1890 (K. Loiken) Kär, Aud - 2 var.
F₁b.	Aja reied laiale, pista karune vahele? Hobust pannakse vankri ede Kaa 1889 (D. Jakson) Kaa, TMr - 2 var.
F₁c.	Aja reie laiale, pane karvane magu vahele? Hobust ette pandma Rõn 1889 (C. Berg)
F₁d.	Aja reied laiali, pista karune kurat vahele? Hobune aisade vahel Pär 1964 (L. Briedis)
F₂a.	Lahuta reied laiali ja pane karvane vahele? Hobuse rakendamine Kuu 1891 (T. Uustalu) Pde, Kuu - 2 var.
F₂b.	Laota reisi, topi karvast vahele? Hobusa ettepanemine Saa 1889 (J. Tammann)
F₂c.	Reisi lahutakse, karvast aetakse vahele? Hobese rakendamine MMg 1889 (H. Rätsepp)
F₃a.	Reveta reied laiali ja pane karvane vahele? Pane hobune aiste vahele rakke Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus)
F₃b.	Reveta reied laiali, aja karvane vahele? Rakenda hobune ette Sim 1929 (R. Viidebaum)
F₃c.	Revesta reied lajale, viska karvene vahele? Hobune rakke Sim 1893 (T. Franzdorf)
F₃d.	Reveta reied laiali, torka karvane vahele? Hobu rakke Iis 1920/1 (P. Amer)
F₃e*.	Reied revastavad, karvane pisteda? Hobune pannakse aiste vahele Jõe 1948/53 (G. Vilbaste) 2Jõe - 2 var.
F₄+.	Lükka reied laiali, pane karune vahele? Rakenda hobune: lükka aisad laiali ja pane hobune vahele, hobune on ju karune Kul 1960 (J. Nurme) Kul, Mar, Plt, Plv - 4 var.
G₁a₁*.	Aja harud laiali, pane karune vahele? Hobuse aeste vahele panemine SJn 1889 (T. Köstner) Nis, Mih, Noa v. Hii, Mus, 4Jäm, Kaa, Tõs, Tor v. SJn, Hls, Krk, 3SJn, KJn, Rõn - 18 var. E EM 26 (15); E EM² 26 (16) Vrd. 1215Cb
G₁a₂.	Tüdruk ajas harud laiali, poiss pani karvase vahele? Hobuse rakendamine Tt 1936 (A. Haav)
G₁a₃.	Harune aetakse laiali, karune pantaks vahel? Hobuse rakendamene Hää 1933 (M. Martinson)
G₁a₄*.	Harude aetes lak'ka ja pannas karvane pätsäk vahele? Hobest pannas vankre ette Trv 1894 (A. Rull) 2Trv - 2 var.
G₁b*.	Aetakse harud laiali, pistetakse karvane vahele? Hobune aiste vahele Vil 1895 (H. Niggol) Rap v. Mär, Mus, Kaa, 3Tor, Hää, 2Vil, Kõp, 2SJn, Pil - 13 var.
G₁c*.	Aa harud laiali, kihuta karune vahele? Hobust aiste vahele panema Jaa 1938 (A. Vinkel) Kos, Ans, Jäm, Vll, 2Jaa, 2Pöi, 6Muh - 14 var.
G₁d*.	Aa harud laiale, kahuta karune vahele? Pane hobu aisade vahele Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig) 2Krj, Jaa, 2Pöi, 4Muh - 9 var.
G₁e*.	Aja harud laiali, kanguta karune vahele? Pane hobune vankri ette Krj 1940 (V. Kruusmägi) 4Krj, Muh - 5 var.
G₁f.	Aa harud laiali, karguta karune vahele? Hobune aisade vahele Han 1894 (A. Reimann) 2Han - 2 var.
G₁g.	Aja harud laiali, kannuta karune vahele? Hobuse ette rakendamine Krj 1940 (O. Grepp)
G₁h.	Aja harud laiali, keeruta karvane vahele? Hobuse ette rakendamine Mih 1920 (A. Leppik)
G₁i.	Aja harud laiali, kupelda karune vahele? Hobune aisade vahel Tõs 1889 (M. Kampmann)
G₁j.	Aja harud laiali, kahma karune vahele? Pane hobune vankri ette Mär 1992 (P. Vassiljev)
G₁k+.	1) Aja harud laiale, tõmba karune vahele? Hobuse ette rakendamine Krj 1938 (K. Lepp) 2) Aja haru laiale, karvane läheb vahele? Hobene aiste vahele Ksi 1926 (P. Berg) Sim, Krj, Ksi, Trt - 4 var.
G₂a.	Tõmba harud laiale, pane karune vahele? Hobuse aisade vahele rakendamine Pöi 1888 (J. Trull) 2Pöi - 2 var.
G₂b.	Tõmba harud laiali, pista karune vahele? Hobuse ettepanemine Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
G₂c.	Tõmba harud laiali ja pane karvane mutakas vahele? Hobuse vankre ette rakendus KJn 1961 (A. Seep)
G₃a.	Võta harud laiale, pane karvane vahele? Hobuse ettepanemine Phl 1897 (J. Pöijal) Phl, Tt - 2 var. • Wied. 294; E EM 181 (1769); E EM² 156 (2292)
G₃b*.	Harud võetakse laiali ja karune pannakse vahele? Hobu vankri ette Phl 1939 (E. Ennist) Phl, Hii - 2 var.
G₄.	Kanguta harud laiali, lükka karune vahele? Pannakse hobu vankri ette Khk 1946 (H. Tarkin)
G₅+.	Lükka harud kahele poole, pane karvane vahele? Hobuse ettepanek Krk 1974 (A. Vari) Mar, Krj v. Mus, Krk - 3 var.
G₆a.	Harud laiali, karune vahel? Hobu Har 1921/2 (P. Voolaine)
G₆b.	Harud laial, pane karune vahele? Hobune pannakse aisade vahele Käi 1928 (M. Meiusi)
G₆c.	Harud laiale ja karune lääb vahele? Hobuse ette rakendamine Tor 1889 (K. Kirschbaum)
H₁.	Aea hargid laiali, pane karune vahele? Hobu peab aissade vahele minema Mus 1978 (M. Janson, M. Kuusemets)
H₂.	Pane hargid laiali ja pista karune vahele? Hobuse rakendamine Pha 1947 (A. Sepp)
Ia.	Aja aeru laiale, pista karvane vahele? Hobust rakendakse ette Plv 1894 (H. Huik)
Ib.	Aja airu laiale, pane karvane magu vahele? Hobese ettepanemine San 1893 (J. Tammemägi) Rõn, San - 2 var.
J+.	Aea jalad laiale, pista karune vahele? Hobune saaniaeste vahel Vig 1889 (A. K. Saalist) Vig, Phl, Krl - 3 var.
Ka*.	Lahuta reisi, pista karust? Hobust ette panema SJn 1893 (J. Mein) Hää, SJn - 2 var.
Kb₁*.	Laoda reisi, pista karvast? Hobest pandas ette Puh 1890 (P. Kalk) Pöi, 2Pär, Hls, Vil, KJn, Pil, Puh - 8 var.
Kb₂.	Laote reidid ja lükkä karust? Hobene pannas aiste vahele Hls 1888 (P. Ruubel)
Kc.	Lõhu reiet, pistä karust? Hobese ettepanemine Krk 1890 (J. Hünerson)
Kd*.	Hargutab reiet, pistab karvast? Hobust rakendatakse vankre ette Vil 1892 (H. Pihlap) 2Trv, Vil - 3 var.
Ke.	Arbita reisi, pista karvast? Hobust rakendakse ette Trt 1895 (A. Rühka)
Kf.	Liigutab reisi, pistab karust? Hobusa ettepanemine Vil 1894 (H. Niggol)
L₁a*.	Tõsta tõist, tõsta tõist, pane vorsti vahele? Hobust pannakse ette Kan 1888 (G. Veski) Hag, Kan - 2 var.
L₁b.	Tõsta tõist ja tõsta tõist, viska vorst vahele? Hobust rakendatakse ette Hel 1926 (K. Puusepp)
L₂a*.	Tõsta reit, tõsta teist, viska vorst vahele? Hobuse rakendamine Koe 1925 (A. V. Kõrv) Koe, Juu, Pal, Äks, Räp - 5 var.
L₂b*.	Tõsta reit ja tõsta teist, pane vorsti vahele? Adra ja hobene Ksi 1888 (T. Riomar) Kos, Ksi, Kod, TMr - 4 var.
L₂c*.	Tõsta reie, tõsta reie, pane vorsti vahele? Hobest pandas ette Urv 1887/9 (J. ja P. Einer) Urv, Urv v. Krl, Har - 3 var.
L₃a.	Tõsta jalga, tõsta tõist, viska vorsti vahele? Hobest pannakse ette Äks 1889 (A. Mauer) Äks, Plv - 2 var.
L₃b.	Tõsta teist jalga ja teist jalga ja pane vorsti vahele? Hobuse ettepanek Tt 1926 (L. Berg)
L₄a*.	Aja reie laiali, ma pane vorsti vahele? Hobest pandas ette Kan 1963 (R. Praakli) Ote, Kan - 2 var.
L₄b.	Aja reie lajale, viska vorst vahele? Hobese vankri ette panek Võn 1888 (J. Jalajas) Võn, Tt - 2 var.
L₄c*.	Tõmba reie vallale, pista vorst vahele? Hobune aiste vahele Võn 1896 (P. Rootslane) 2Võn - 2 var.
L₄d.	Viska reie laeale, pistä vorst vahele? Hobene pandas ette Võn 1889 (T. Lätti)
L₄e.	Reie laial, vorst vahel? Hobune vehmr[e] vahel Ote 1888 (V. Vaher)
L₅a.	Aja haru laiale, pane vorst vahele? Hobust pannakse vankri ette San 1970 (V. Hütsi) Ote, San - 2 var.
L₅b.	Aja haru latka, pista vorst vahele? Hobuse ettepanemine Ote 1890 (J. A. Palm)
L₅c.	Aja haru lajalõ, pistä vorsti vahõlõ, karvatsõ rentsi kaala? Hobõst pandas ette Rõu 1896 (A. Perli) Vrd. 2305Tc
L₆.	Aja kintsu lajale, pane vorsti vahele? Hobese ettepanek Ote 1893 (J. Tammemägi)
L₇.	Siruta sääri, laota reisi, topi vorsti vahele? Hobune Vig 1869 (M. J. Eisen) E EM 142 (1339); E EM² 123 (1750)
L₈.	Tõmba üht ja tõsta teist, aja harud laiali ja viska vorst vahele? Hobuse ree, vankri ette rakendamine Äks 1992 (E. Leek)
L₉.	Kidsises, kädsises, viska vorsti vahele? Hobust pannakse ette Urv 1967 (M. Saavel)
M₁a*.	Tõsta reit ja tõsta tõist ja pane makerjas vahele? Hobust pannakse ette MMg 1888 (A. Artis) 3VMr, Vig, MMg - 5 var.
M₁b*.	Tõsta teist reit ja tõsta teist reit ja pane makerjas vahele? Hobuse rakendamine Kos 1934 (L. Kukas) JJn, 2Kos, SJn - 4 var.
M₂.	Tõsta teist jalga, tõsta teist jalga, pane makerjas vahele? Hobuse rakendamine Kos 1890 (J. Härg)
N*.	Tõsta reit, tõsta teist reit, pane mork vahele? Hobune aiste vahel Iis 1939 (E. Luht) 2Iis - 2 var.
O.	Tõsta üht reit, tõsta teist reit ja vahel pista moigast? Hobuse ettepanemine Var 1888 (M. Karotom)
P₁a.	Pista siledad ja katsu karvast, topi tompu vahele? Hobune pannakse ree ehk vankri ette Võn 1874 (G. Soo)
P₁b₁*.	Topi tompu, laota reisi, pistä karvane vahele? Pane hobone ette KJn 1925 (A. Kruus) KJn, Pil - 2 var. E EM 155 (1479); E EM² 134 (1933)
P₁b₂*.	Lahuta reisi, katsu karvast, pistä tompo vahele? Hobese ettepanemene KJn 1890 (A. Pihlak) 2KJn - 2 var.
P₁b₃.	Rebista reisi, katsu karvast, topi tompu vahele? Hobusele range kaala panemine Pil 1933 (P. Otto)
P₁c*.	Laota reisi laiali, topi tompu vahele? Hobuse rakendamine Pst 1894 (J. Reevits) Pst, Plt, Trm, Ran - 4 var.
P₂.	Lahutab reisi laiali, topib tolli vahele? Hobust pannakse aisade vahele Pal 1890 (H. Maasen)
P₃.	Tõmba harud laiali, topi tombuke vahele? Hobust rakendatakse KJn dat-ta (E. Asu)
P₄.	Aja haru laiali, topi torka vahele? Hobesa vankre, ree ette panek Trv 1897 (J. Vaine)
P₅.	Aja hairu laiali, topi tohlu vahele? Hobust rakendama Plt 1878 (K. Moks)
P₆.	Aab harud laiali, topib toltsu vahele? Hobuse rakendamine, aab hobust aiste vahele Plt 1950 (V. Kuut)
P₇.	Aja haeru laiali, tõmma tõrtsu vahele? Hobuse rakendam[ine] Pil 1927 (A. Tensing)
P₈.	Tõsta reit ja lahuta karvu, pane topp vahele? Lina pannakse lõuguti alla Pai 1892 (A. Hanson)
P₉.	Tõsta reit, lahuta karvu, topi turpa vahele? Kangakudumine Tor 1889 (M. Tohv)
P₁₀.	Tõsta reit ja lahuta karvu, topi tulpa vahele? Kangakud[umine] Tor 1889 (J. Tilk)
P₁₁.	Nihuta reisi, lahuta karvu, viska tukk läbi reite? Kangakudumine Hlj 1936 (J. A. Reepärg)
P₁₂.	Tõstab reit, lahutab karvu, laseb töögama läbi keia? [Lahendus puudub] Pär? 1889 (I. Vakermann)
P₁₃.	Tõsta teist reit, tõsta teist reit ja tueta timukas vahele? Hobust ette panema Vän 1897 (E. Tetsmann)
Qa.	Tõsta reit ja lohuta karvu, pista pulgukest vahele? Kangakudumene Kos 1894 (T. Wiedemann)
Qb.	Tõsta reit ja lahuta karvu, aja pulka vahele? Kangakudumine Tor dat-ta (T. Juurikas)
Ra.	Tõsta reit ja tõsta teist, lahuta karvu ja pilla karku? Kudum[ine] Vän 1933 (S. Rungi)
Rb.	Tõsta reit ja tõsta teist, laula ja lahuta karvu, viska karku kaksipidi? Kangakudumine Tor 1889 (K. Kirschbaum)
S₁.	Tõsta reit ja tõsta teist, pista viilus vahele? Hobust pandakse ette Äks 1888 (H. J. Treifeldt)
S₂*.	Tõsta reit ja tõsta teist, pane viilakas vahele? Hobuse rakendamene Koe 1890/3 (H. Schultz) Koe, Plt - 2 var.
S₃.	Tõstab reit, tõstab teist, viskab vilgatsi vahele? Hobuse rakendus Sim 1892 (T. Franzdorf)
S₄.	Tõsta reit ja tõsta teist ning viska vilaski vahele? Pane hobune rakke Sim 1893 (T. Franzdorf)
S₅.	Pereeit tõstab reit, viskab väsmaka vahele? Kangakudumine Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Z₁.	Tõstan ühte reit, tõstan teist reit ja pistan pataka vahele? Hobuse ettepanek Pil 1993 (A. Korb)
Z₂.	Tõsta reit ja tõsta teist, pane patsakas vahele? Hobune panna aeste vahele Jõe 1888 (H. Tutar)
Z₃.	Tõsta reit ja tõsta teist, pane pantsaka vahele? Hobune rakke Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus)
Z₄.	Tõsta tõist ja tõsta tõist, pane perakas vahele? Hobuse ette rakendamine Trm 1895 (S. Sommer)
Z₅.	Aja harud laiali, pane pätsäk vahele? Hobune aisade vahele Kod 1887 (S. Käär) E EM 26 (15); E EM² 26 (16)
Ta*.	Võta reie lak'ka, pistä pulk ette, karvane krants kaala? Hobest pandas ette Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) 2San, Krl - 3 var. Vrd. 1791Aa₁
Tb.	Paneme reie raiele, püstame pulk vaiele, karvane krants kaala? Vankri, vehmre, hobõnõ, taosõ San 1962 (H. Kukk) San, Rõu - 2 var.
Tc.	Säeme rielle raielle, karvane krants kaala? Hobust pandas ette San 1888 (P. Koolmeister) Vrd. 1791Aa₁ 2305L₅c
U+.	1) Tõstab ühte, tõstab tõist, paneb kolmanda vahele? Hobuse ette rakendamine Vil dat-ta (J. Täht) 2) Musta' reie', musta' reie', panõ pulsti vahelõ? Hobõsõ ettepandmine Urv v. Krl 1892 (G. Seen) 3) Tõsta üht reit, tõsta teist reit, viska sihku vahele? Kanga kudumine Tln 1926 (M. Sengbusch) 4) Aja harud laiale ja aja must vahele? Hobu aiste vahele Krj 1939 (A. Toomessalu) Tln, Krj, Tõs, Tor, Vil, Trm, Urv v. Krl - 7 var.
V+.	1) Tõsta reit, lükka takka ja pane karvane vahele? Hobose rakendamine Tür v. Juu 1891 (M. Antje) 2) Siistpuult nühkä, säältpuult nühkä, pista karvanõ vahelõ? Hobuse ette rakendamine Plv 1970 (L. Sults) 3) Sile tõmmatakse laiali, karune pannakse vahele? Hobu aiste vahele Kaa 1946 (V. Niit) Jõh, Tür v. Juu, Kaa, Vän, Pst, Plv, As - 7 var.
W.	Kitu käib mööda teed, tõstab tõist, tõstab tõist, püstab kõhna? Kuhjategemine Tor 1887 (J. Tilk) E EM 65 (471); E EM² 59 (612); RpS nr. 6 (1939) 189; Eas I 195 (285) Kontam.: = 1971Õ
2306.	TÕUKA LÜLLI, TÕMBA LÜLLI, LÜLLI SILMÄ LÜHENESE? Pajalaud - 1+59+32+12 = 104 (124) var.
Aa.	Tõmba lilli, tõuka lilli, lilli silmä' lihonõsõ? [Lahendus puudub] Se 1933 (N. Oinas)
Ab₁.	Tõmba lülli, tõuka lülli, lülli silma liiguva? Pajalaud Ote 1889 (H. Nugin)
Ab₂.	Tõmba lilli, tõuka lilli, lilli silma liigusse? Tarepaja Urv 1890 (J. Teder) San, Urv - 2 var.
Ab₃.	Tõuka lilli, tõmba lilli, lilli silma liiguva? Paja Ote 1889 (J. Kivisaar) Ta, 2Ote, San, Krl - 5 var.
Ac₁.	Tõuka lülli, tõmba lülli, lülli silma läägähtase? Otspaja Räp 1905 (V. Songi) 2Räp - 2 var.
Ac₂.	Lüli lükkab, lüli tõmbab, lüli silmad läigivad? Maja TMr 1889 (J. Tootsi)
Ad.	Touka lülli, tõmba lülli, lülli silma lähenese? Otspaja Rõu 1896 (G. Raup) Ote, Rõu - 2 var.
Ae₁.	Touka lilli, tõmba lilli, lilli silma lõhenese? Paja Se 1930 (V. Ruusamägi) 2Se - 2 var.
Ae₂.	Touka lülli, tõmba lülli, lülli silmä lõhenese? Pajalaud Rõu 1890 (M. Jennes) Urv, Rõu, Vas - 3 var.
Ae₃.	Tõuka lõlli, tõmba lõlli, lõlli silmä lõhenese? Otspaja Plv 1890 (J. Tobre)
Af₁*.	Tõuka lülli, tõmba lülli, lülli silmä lühenese? Pajalaud Võn 1894 (J. Suits) 2Võn, Kan, Urv, Har, 2Rõu, Plv, 2Räp, Vas, 3Se - 14 var.
Af₂*.	Tõuka lilli, tõmba lilli, lilli silma lühenese? Pajalaud Se 1888 (E. Aun) San, 3Se - 4 var.
Ag₁*.	Tõuka lülli, tõmba lülli, lülli silmä lühikese? Paealaud Võn 1889 (T. Lätti) Võn, Kan, Urv, Se - 4 var.
Ag₂.	Tõuka lilli, tõmba lilli, lillil silmä lühikese? Aken, rehetare luuk San 1925 (E. Päss)
Ag₃.	Lükka lükki, tõuka lükki, lüki silmad lühikesed? Vanaaegne aken, lauake ees Kod 1888 (V. Kirik)
Ag₄.	Hülli tõugates, hülli tõmmates, hülli silmä lühikõse? Paja Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
B₁a₁*.	Tõmba lülli, tõuka lülli, lülli silmä' löhenese, kaku silmä' kahanõsõ'? Vallalõ laska' paja Se 1928 (T. Linna) Vas, 9Se - 10 var.
B₁a₂*.	Touka lilli, tõmba lilli, lilli silmä' lühenese', kaku silmä' kahanese'? Paja, panõ' kinni ja vallalõ Se 1928 (T. Haak) 3Se - 3 var.
B₁b*.	Touka lilli, tõmba lilli, lilli silmä löhenese, kaku silmä tahenõsõ? Otspaja Se 1934 (A. Tammeorg) 2Se - 2 var.
B₁c.	Touka lilli, tõmba lilli, lilli silmä vähanes, kaku silmä kahanõsõ? Otspaja Se 1936 (N. Kerikmäe)
B₂a*.	Tõmba lilli, tõuka lilli, lilli silmä' lihanõsõ, kassi silmä' kahanõsõ? Otspaja Se 1960 (H. Keskküla) 2Se - 2 var.
B₂b.	Tõmba lülli, tõuka lülli, lülli silma lähenese, kassi silma kahanese? Pajalaud Vas 1895 (P. Saar)
B₂c.	Tõmba lülli, tõuka lülli, lülli silmä lühenese, kassi silmä kahanõsõ? Pajalaud Rõu 1894 (A. Assor)
B₃*.	Tõuka lülli, tõmba lülli, lülli silmä lühenese, koagu silmä kahanese? Pajalaud Vas v. Se 1894 (J. Sandra) 2Vas v. Se - 2 var.
B₄.	Tõuka lilli, tõmba lilli, lilli silmä lihelese, kokku silmä kohanese? Uks ehk pajalaud Se 1901 (E. Kaiv)
B₅.	Tõuka lilli, tõmba lilli, lilli silmä' lühenese', kahru silmä kahanõsõ? Vanaaolinõ paja Se 1973 (P. Hagu)
B₆.	Tõuka lülli, tõmba lülli, lülli silmad lühenesid ja peni silmad pikenesid? Vanaaegne tareuss (uks) Plv 1939 (M. Edu)
B₇.	Tõuka lülli, tõmba lülli, lülli silmä lühenese, lülli silmä pikenese? Pajalaud Se 1888 (H. Prants) Ote, Se - 2 var. Ol. Lisa nr. 12 (1888) 192 (15); E EM 156 (1490); E EM² 135 (1945)
Ca.	Touka liili, tõmba liili, liili silmä pikenese? Pajalaud Rõu 1895 (A. Perli)
Cb₁.	Tõmba lullid, touka lullid, lulli silmä vallalõ? Pajalaud Rõu 1893 (P. Kanger) E EM² 135 (1939)
Cb₂*.	Tõuka lilli, tõmba lilli, lilli silma vallale? Aken Ote 1892 (J. Ainson) Hel, Ote, 2San - 4 var.
Cc*.	Tõmba lülli, tõuka lülli, lülli silma siginäse? Paja Kan 1924 (A. V. Kõrv) 2Kan - 2 var.
Cd.	Tõmba lülli, tõuka lülli, lülli silma sõgelise? Otspaja laud Plv 1889 (G. Pennert)
Ce.	Touka lülli, tõmba lülli, lülli silmä tsilgussõ? Otspaea Plv 1894 (J. Tamm)
Cf.	Tõuka lilli, tõmba lilli, lillil silmä saisave? Aken, rehetare luuk San 1925 (E. Päss)
Cg.	Touka lilli, tõmba lilli, lilli silmä sälä takahn? Paja Rõu 1896 (A. Perli)
Ch.	Tõmba lilli, tõuka lilli, lilli silmä häitseva? Pajalaud Rõu 1889 (A.P. F. Kõiv)
Ci.	Tõuka lülli, tõmba lülli, lülli silmad valguvad? Pajalaud Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Cj*.	Tõmbat lülli, tõukat lülli, lülli silmad vähenese? Otspaja Räp 1905 (V. Songi) Urv, Räp - 2 var.
D₁a.	Tõmba lilli, tõuka lilli, lilli siimne liiguva? Häll Nõo 1890 (P. A. Speek) Nõo, Kan, Se - 3 var. Vrd. 735
D₁b.	Touka lilli, tõmba lilli, lilli seemne lühenese? [Lahendus puudub] Se 1933 (N. Oinas)
D₁c.	Tõuka lilli, tõmba lilli, lilli siimne esi lähenese? Vanaaoline paja, kus laud ette käib Se 1937 (P. Tammepuu)
D₂a.	Tõuka lülli, tõmba lülli, lülli jala lühikese? Pajalaud Kan 1895 (J. Tedder)
D₂b.	Tõmba lülli, tõuka lülli, lülli jala lühenese? Sainakell Räp 1933 (R. Viidebaum)
D₃a.	Tõuka lülli, tõmba lülli, kunage lülli maalõ-i sata'? Sau tarõh Se 1949 (V. Pino)
D₃b.	Tõuka lülli, tõmba lülli, ega see lüll maaha satta? Pajalauad, nende kinnipanemine Plv 1903 (J. Semm) Vrd. 647B₅c*
D₄.	Tõuka lülli, tõmba lülli, lülli karva' liigutasõ'? Pajalaud Kan 1964 (M. Meho, S. Räppo)
D₅.	Tõmba lilli, tõuka lilli, lillil langad langedase? Paklekoonal San 1970 (V. Hütsi)
D₆.	Tõmba lilli, tõuka lilli, lilli tüü om lühendä? Rehepaja Se 1938 (V. Viitkin)
D₇.	Touka lülli, tõmba lülli, lilli-lülli lühikse jäle? Kanga otspuul Tt 1889? (anon)
Ea.	Lükka rulli, tõmba rulli, kui tõmbad, siis rulli silmad paistetanud? Veepanged Tor 1887 (J. Tilk) E EM 86 (703); E EM² 75 (899)
Eb.	Lükka rulli, tõmba rulli, rulli silmad paistetanud? Kaju Saa 1889 (J. Jakobson)
F.	Lükka luuki, tõmba luuki, luugil silmad lahti? Rehepaja auk Tt 1982 (B. Ilver)
2307.	NÕSESE' KUULU', NAKKASE' TERVID SÖÖMÄ? Kärbläse', parmu', kihulase' [jne.] nõsese' - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 130 (132)
2308.	TÄIELT KERGE, TÜHJALT RASKE? Kõht - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Pst 1889 (H. Henno)
Vrd.	2319 vs: EV 12353
2309.	TÄIS ON TEDA METS JA MAA, SIISKI PEUTÄIT KÄTTE EI SAA? Udu - 1+26+6+11 = 44 (246) var.
Aa.	Kõik on teda täis, aga pihku võtta ei saa? Õhk Puh 1988 (A. Korb)
Ab*.	Kõik maailm on täis, aga peotäit ei saa? Udu Trv 1895 (P. A. Meil) 2Trv - 2 var.
Ac.	Täis on teda maailm, kätte ei saa peotäüt? Udu Tt dat-ta (anon)
Ba.	Kõik maa ja meri um tedä täis, sa peotäut kostki ei saa? Taivas Rõu 1894 (A. Assor)
Bb.	Maa täis, meri täis, pihku ei saa pisutki? Õhk Kuu 1935 (S. Huusmann)
Ca₁.	Täis on teda mets ja maa, siiski pihutäit ei saa? Udu J. Hurt (EPost. Lisal. nr. 24 ja 25 (1871) 142 ja 148 (1)): omaloominguline tekst Rid, Vän, Tor, Hel, KJn, Võn - 6 var. ° EPost. Lisal. nr. 24 ja 25 (1871) 142 ja 148 (1); Mötleja 32 ja 54 (135); ÜÕÕ 16(4); Säde nr. 4 ja 7 (1956) 4 (8); Mihkla-Tedre 57; Pioneer nr. 4 (1962) 32 (7); Pioneer nr. 2 (1964) 22; Leht 8 (17); Säde nr. 20 ja 29 (1968)5; Maanso-Valgma-Villand 26; Juhani-Tammoja 13 (17); Leht VIII² 54 ja 56 (13); Hiie-Müürsepp IV/II 153
Ca₂*.	Täis on teda mets ja maa, siiski peutäit kätte ei saa? Udu Hel 1874 (A. Wahlberg) Pee, Pöi, Hel, SJn - 4 var. Ilmjärv Uus ABDr 41 (6); Kodu Kal. (1906) lk-ta (1)
Ca₃.	Kõik on täis, mets ja maa, pihutäit kuskilt ei saa? Tuul Sim 1889 (H. Aman) Metstak² 63 ja 66
Ca₄*.	Mõts om täis ja maa om täis, peotäit siski ei saa? Õhk Rõn v. San 1889 (P. Roose) Vil, Rõn v. San - 2 var.
Ca₅*.	Mets täis ja maa täis, aga peosse ei saa võtta? Õhk Rap v. Mär 1937 (E. Poom) Hlj, Rap v. Mär, Khk, Se - 4 var.
Cb₁.	Kik maa ja mõts om täus, aga siiski peotäut ei saa? Udu Vil 1894 (A. Suurkask)
Cb₂.	Maa, mõts om mind täus, aga peotäut kätte ei saa? Udsu Hls 1891 (J. Riiet)
Cb₃.	Maa täüs, mõts täüs, aga piiu ei saa võtta? Õhk Krk 1960 (S. Lätt)
Cb₄.	Maa täis, mets täis, pihku ei saa piiskagi? Udu Trm 1992 (E. Tamm)
D.	Org täis, mets täis, mägi täis, aga pihusse ei saa otta? Õhk Kuu 1965 (A.-M. Salström) E EM 113 (1019); Kmpm. KLr I⁴ 51 (88); Freymann 238; E EM² 10 (1354); E MM 13 ja 44 (173); Kmpm. EKl I² 142; E MM² 13 ja 47 (175); Kmpm. EL I⁹ 116; Raud KL III 213 (21); Ainelo III 118; Jürisson 89 (1); Huvit. II³ 113 ja 248 (1); Kmpm. EL II¹⁰62; Käis EV II/I lk-ta; Raud VMj 213 ja 214 (21); Huvit. V Lisa 18 (74); Nugis 293 ja 314 (191); Lasteleht nr. 4 (1940) 72 (3); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta; Säde nr. 84 (1957) 4; E MM³ 10 ja 38 (175)
Ea*.	Tast maa täis, tast org täis, viimaks ei saa peutäit? Udu Tor 1887 (J. Tilk) Jõh, VMr, Rap v. Mär, Tor, Har - 5 var. E EM 88 (725); E EM² 76 (923); E MM 11 ja 44 (145); E MM² 11 ja 47 (147); Nugis 290 ja 313 (130); Pioneer nr. 12 (1956) ja 2 (1957) 32 (30); Ordlik EKÕ (1968) 15 (4); E MM³ 9 ja 38 (147)
Eb*.	Org täis, maa täis, viimaks ei saa pihutäit? Udu VMr 1890 (J. Reise) Jõh, VMr, Noa v. Hii, Vil, Urv - 5 var. ER Kal. (1881) 104 (15); ER Kal. (1889) 103 (10)
Fa.	Org täis, mägi täis, aga peose ei saa? Udu Pöi 1939 (A. Truu) Metstak 24 ja 35 (247); Metstak² 64 ja 66
Fb.	Mäed ja orud on tast täis, kätte ei saa mitte peutäitki? Udu Saa 1888 (P. Sitzka)
G+.	Taast org täis ja ilm täis, aga pärast ei saa pihutäit? Aur Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane) Koe, Kuu, Krk, Tt - 4 var.
Vrd.	1926B+
2310.	TÄKK TALLIS, MUNNID VÄLJAS? Kambre ehk hoone talad - 0+3+2+0 = 5 (5) var.
a₁.	Täkk tallis, munnid väljas? Kambre ehk hoone talad Vil 1895 (J. Täht) Vil, Nõo, Puh - 3 var.
a₂.	Täkk om tallin, munni om tal vällän? Talad sees, otsa välläs Nõo 1926 (E. Päss)
b.	Täkk tallis, türa väljas? Ahi lõõskab Iis 1938 (A. Hallik)
Vrd.	248 816 1130
2311.	TÄTÄ SUMPKA POOLKA SUUR? Vana ahi, koh maatas - 0+0+1+1 = 2 (2) var.
a.	Tätä sumpka poolka suur? Vana ahi, koh maatas Se 1928 (T. Haak)
b.	Tätä taskas poolga koru? Ahi Se 1953 (U. Mägi)
2312.	TÄTS ÜLE TÄNAVA? Konn - 0+5+0+0 = 5 (5) var.
a₁.	Täts üle tänava? Konn HJn 1895 (J. Tannenthal) Amb, HJn - 2 var.
a₂.	Tõts üle tänava? Konn HJn 1889 (H. Tiidermann) Jõe, HJn - 2 var.
b.	Liipa-lääpa läheb külatänavale? Konn Tor 1889 (J. Tilk)
Vrd.	1518 2412 2489
2313.	TÖLKI-TÖLKI RÄÄBISTÖLKI, ÜLE ÕUE ÖÖRENSTÖLKI, VAS VILISTU TÖLKI? Koer - 0+9+0+0 = 9 (14) var.
Aa.	Muri murki rääbistörki, läheb üle õue istetörki, vas vili välistu törki? Hunt läheb koeraga MMg 1888 (G. Tenter) E EM 103 (897); E EM² 91 (1188); Nurmik II 176
Ab.	Tölki-tölki rääbistölki, üle õue öörenstölki, vas vilistu tölki? Koer Äks 1890 (A. Mauer)
Ac.	Ölki-tölki rääbistölki, üle õue öörentölki? Koer Äks 1894 (J. J. Millert)
Ad.	Tölki-tölki rääbistölki, tölki-tölki öörandtölki, tölki-tölki vas vilistu tölki? Koer kõnnib, läheb nuka taha..., tuleb süia otsima Äks 1893 (P. Sepp)
Ae.	Tölki-tölki rääbistölki, üle õue öörandtölki, tölki-tölki vas viliste tölki? Koer jookseb üle õue Äks 1888 (H. J. Treifeldt)
Af.	Õõra-õõra õõrandtölki, üle õue õõrandtölki, ajateibas rääbistölki, vas vilstu tölki? Varblane Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
B.	Vilisti-vilisti vilken-tilken, üle õue õlken-tälken? Kass Hlj 1888/1902 (I. Lank)
C.	Mooris mutter, vas vilistse vilken, üle õue õlken-tilken, jalad mooramaa sugust, ise nedupea jänes? Kass Trm 1897 (J. Soodla)
D.	Neli neidu, pia jäme, keskedpaika kiila-viila, jalad mooramaa sugu? Kass Jõh 1892 (T. Wiedemann)
Vrd.	2165U11b* 2592
2314.	TÖRRI AETI, TANDSITI, UPSITI, HANI OLI KAALAPIDI KÄHEN? Torupillimäng - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Pst 1893 (J. Reevits)
Vrd.	743Db
2315.	TÜDRUK ISTUB, EMAND TELLAB? Kass ja kassi saba - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
2316.	TÜDRUK ÜHE SILMAGA? Nõel - 0+9+5+4 = 18 (35) var.
A₁a₁.	Ühe silmaga tüdruk? Nõel VMr 1939 (M. Ross) Jõh, VMr, Tt - 3 var. Mihkel nr. 5 (1994) 38 (11)
A₁a₂.	Tüdruk ühe silmaga? Nõel Lai 1897 (H. Asper) VNg, Lai - 2 var. Metstak 10 ja 32 (40); Täheke nr. 6 (1983) lk-ta; Metstak² 17 ja 19
A₁b₁.	Kas te ühe silmaga tüdrukut olete näinud? Nõel VNg 1956 (M. Joamets)
A₁b₂.	Kas tiad, mis ühe silmaga tüdruk on? Nõel Ksi 1926 (P. Berg)
A₂*.	Ühe silmaga poiss? Nõel Kuu 1939 (H. Martinson) Kuu, Kõp - 2 var. Vrd. 2629
A₃+.	1) Preili üte silmaga? Nõel Rõu 1898 (A. Suurkask) 2) Ühe silmaga tark? Nõel Hlj 1892 (J. A. Rehberg) Hlj, VMr, Kuu, Jäm, Äks, Har, Rõu - 7 var.
B₁.	Ühe silmaga tüdruk, rakendab terve ilma ära? Nõel Plt 1894 (M. Luu) Kontam.: = 1651P₁
B₂.	Esi keeletu, esi meeletu, esi üte silmaga, ent siski kõige ilma abimees? Nõgel Plv 1890 (J. Tobre) Kontam.: = 1651P₂
Vrd.	2628 2698
2317.	TÜTRIK NULGAH, PULGAD ÜSAH? Taaritõrdu - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Vas 1895 (J. Tint)
2318.	TÜHJALT LÄHEB, TÄIELT TULEB? Villkopp - 2+5+5+2 = 14 (19) var.
Aa.	Tühjalt läheb, täielt tuleb? Villkopp SJn 1937 (J. Leinsoo) SJn, Ran - 2 var.
Ab.	Sisse lätt tühi, välla tulep täis? Kajupang Võn dat-ta (J. Kihu)
B₁*.	Puujumal läheb veejumalale kosja, tühjalt läheb ja täielt tuleb? Vett tõmmame kaevust Tt dat-ta (anon) Sim, Pee, Tt - 3 var. Wied. 285; E EM 129 (1201); E EM² 113 (1575) Kontam.: = 233K₁*
B₂a*.	Sookuningas läheb maakuningal kosju, pika piibuga, laia kaabuga, tühjalt läheb, täielt tuleb? Kaev Kõp 1965 (E. Laur, E. Liivaste) Vil, Kõp - 2 var. Kontam.: = 233K₂a*
B₂b.	Ilmakuningas lääb maakuningale kosju, pika piibuga ja laia kaabuga, tühjalt lähäb, aga täielt tuleb? Vett võetakse kaeokooguga, pangiga kaeost Vil 1889 (J. Toss) Kontam.: = 233K₂b
B₃*.	Int läheb Anti kosja, pika piibuga, laia kaabuga, tühjalt läheb, täielt tuleb? Veetoomine Hlj 1929 (E. Tiitsen) Hlj, Jõe - 2 var. Kontam.: = 233K₃*
B₄.	Suure piibuga, laia laabuga, kurg läks kaarnale kosjale, tühjalt läks, täielt tuli? Kaevust veevõtmine Vil 1894 (H. Niggol) Kontam.: = 233K₄
B₅.	Pika piibuga ja laia kaabuga, läheb vesiselle kosti, tühjalt läheb, täielt tuleb? Kaevust veevõtmine Lai 1888 (M. Kolluk) Kontam.: = 233K₅
C.	Tiineh tulo vällä, tühi lätt sisse? Kavopang Räp 1875/7 (J. Jagomann) Kontam.: = 23B
2319.	TÜHJALT NIISAMA RASSE KUI TÄVVELT? Sepalõõts - 0+2+0+0 = 2 (5) var.
A.	Tühjalt niisama rasse kui tävvelt? Sepalõõts Puh 1889 (D. Arak) Lasteleht nr. 4 (1901) 64 (6); Kuhlbars 6 ja 24 (21)
B.	Kui ta täis on, siis on ta niisama raske kui tühi, ja kui ta tühi on, siis niisama raske kui täis? Lõõts Rõn 1889 (C. Berg)
Vrd.	2308
2320.	TÜKIKE PUUD SUVE JA TALVE VAHEL? Uks kambri ja õue vahel - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Vil 1895 (H. Niggol)
2321.	TÜNDER LIHA TÄIS, MÕLEMAD OTSAD LAHTI? Sõrmus - 2+6+3+2 = 13 (24) var.
Aa*.	Tünder liha täis, mõlemad otsad lahti? Sõrmus Käi 1938 (E. Ennist) 2Käi, Emm, Pöi - 4 var. Mihkel nr. 5 (1994) 38 (5)
Ab.	Tünder toorest liha täis, mõlemad otsad lahti? Sõrmus Muh 1947 (U. Mägi) 2Muh - 2 var. Metstak² 15 ja 16
Ba.	Pütt toorest liha täis, mõlemad otsad lahti? Der Ring am Finger Mus 1817/22 (anon) Sa, Mus - 2 var. Wied. 285; E EM 132 (1234); E EM² 115 (1613)
Bb.	Pütt liha täis, mõlemad otsad lahti? Sõrm sõrmussega Sa 1867 (R. Kallas)
Bc.	Pisukene pütukene, mõlemad otsad lahti ja keskelt liha täis? Sõrmus Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Ca.	Pullik liha täis, mõlemad otsad lahti? Sõrmkübar sõrmes Hii 1890 (P. Saul, G. Seen)
Cb.	Poolek leha täes mõlämad otsad lahte? Sõrmos Phl 1889 (J. Mey)
D.	Seest toorest liha täis, mõlemad otsad lahti? Sõrmus Emm 1938 (E. Ennist)
Vrd.	990Df₂ 2322 2323
2322.	TÜNN LIHA TÄIS, AGA PÕHJA ALL EI OLE? Sõrmus sõrmes - 2+8+15+5 = 30 (104) var.
A₁a₁*.	Tünn liha täis, aga põhja all ei ole? Sõrmus sõrmes Koe 1961 (M. Karjamaa) Koe, Kaa - 2 var.
A₁a₂.	Tünn liha täis, ise ilma põhjata? Sõrmus näppus Pld dat-ta (A. Klaas)
A₁b*.	Lihatünn ilma põhjata? Sõrmus SJn 1937 (J. Leinsoo) Prn, SJn - 2 var.
A₁c.	Ilma põhjata tünn, toorest liha täis? Sõrmus HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
A₁d.	Raudtünn liha täis, aga põhja ei ole? Sõrmus Koe 1933 (A. Ledt)
A₂a*.	Tünder liha täis, kummaski otsas ei ole põhja? Sõrmus sõrmes Kuu 1891 (T. Uustalu) 2Kuu - 2 var.
A₂b*.	Tünder liha täis, kummalgi otsas põhjust? Sõrmus Kad 1896 (J. Sõster) Kad, 2Kuu - 3 var.
A₃.	Puolik liha täüs, ei kummagis otsas ole pohjust? Sõrmus Kuu 1903 (J. Mikiver) E EM² 110 (1520); E MM 14 ja 45 (197); E MM² 14 ja 48 (199); E MM³ 11 ja 39 (199)
A₄a.	Pütt toorest liha täis, kumbaski otsas pole põhja täis? Sõrmus Tt dat-ta (anon) Wied. 285; E EM 132 (1234); E EM² 115 (1613)
A₄b.	Pisukene pütukene, kumaget otsas pole põhja? Sõrmus Jäm 1896 (A. Kuldsaar) Lasteleht nr. 2 (1907) 32 (3)
A₄c.	Ämma pütt ilma põhjata? Sõrmus SJn 1927 (V. Metsamärt)
A₅a.	Lihatõrss, põhja all ei ole? Sõrmus Prn 1933 (A. Johanson)
A₅b.	Törs on liha täis, aga pöhja pole veel all? Sörmus Noa 1927 (P. Ariste)
A₆.	Nõu ilma põhjata, ise liha täis? Sõrmus TMr 1926 (L. Berg)
A₇.	Vaat on liha täis, aga põhja all ei ole? Sõrmus Kuu 1939 (H. Martinson)
A₈a.	Põhja all ei ole, aga liha täis? Sõrmus Vig 1888 (M. J. Eisen) Vig, Plv - 2 var. E EM 126 (1164); Lasteleht nr. 3 (1901) 48 (3); Kmpm. Kõ 60 (7); E EM² 110 (1529); Kmpm. KLr I⁸ 31; Kmpm. A⁶ 58 (7); Kmpm. EL I⁹ 32; Jürisson 178 (18); Kmpm. EL II¹⁰129
A₈b₁.	Põhjatu liha täis? [Lahendus puudub] Tt 1881 (anon) • Kas. Talur. Kal. (1881) 39 (7)
A₈b₂.	Ilma põhjata, aga ise liha täis? Sõrmus Sim 1928 (R. Viidebaum)
B₁a*.	Tünn liha täis, ei ole kaant peal ega põhja all? Sõrmus sõrmes Hää 1954 (M. Mäesalu) Vän, Hää - 2 var.
B₁b.	Tonn liha täis, aga tonnil ei ole põhja all ega kaant peal? Sõrmus Vän 1937 (E. Tammsoo)
B₂.	Pütt lihha täüs, ole-ei kaast, õi põhja? Sõrmus Se 1935 (M. Reinola)
B₃.	Tõrs täis liha, ise kaaneta ja põhjata? Sõrmus HMd 1925 (M. Soosaar)
B₄.	Põhjata ning kaaseta, ise liha täis? Sõrmus Khk 1947 (A. Kannel)
Vrd.	1391D 1785 2321 2323
2323.	TÜNN TOOREST LIHA TÄIS? Sõrmus - 1+2+1+0 = 4 (5) var.
a.	Tünn toorest liha täis? Sõrmus Ris 1889 (J. Holts)
b.	Tünder toorest täis? Sõrmus sõrmes Tt dat-ta (anon)
c.	Kuldpütt liha täis? Sõrmkübar Trv 1890 (A. ja J. Viira) Trv, Se - 2 var.
Vrd.	480 1664B₂₅ 1804 1806 2321 2322
2324.	TÜTAR TIINE, EMA AHER, ELAB SURNU REITE VAHEL? Vokk - 2+45+30+27 = 104 (136) var.
A₁.	Mis reite vahel liigub? Vokiratas Kuu 1911 (K. Viljak) 3Kuu - 3 var. Vrd. 1669 2717
A₂a₁.	Mis elab surnu reite vahel? Hobune vankri ees Hää 1936 (L. Kraavik)
A₂a₂.	Mis elab surnul reide vahel? Hobune adra ees Pär 1888 (H. Martinson)
A₂b.	Mis on surnu reite vahel? Hobune aisade vahel Tor 1939 (I. Simmo)
A₃a.	Kes sõidab surnu jalge vahel? Hobune aiste vahel Vän 1887 (J. Peterson) E EM 63 (440); E EM² 56 (568)
A₃b.	Mis kõpitseb surma jalge vahel? Vokiratas Hls 1939 (L. Tamme)
A₄.	Mis liigub surnu harade vahel? Vokiratas Prn 1901 (A. Gärtner)
B₁a₁.	1) Elav surnu reide vahel? Vokk Kaa 1872 (I. Kallas) 2) Elava surnu reite vahel? Vokiratas kahe posti vahel Emm 1931 (S. Soosaar) 3) Elava surnu reide vahel? Okiratas Ans 1891 (J. Magus) Hlj, Kad, Amb, Pee, Kos, 3Phl, 2Käi, Rei, 4Emm, 2Khk, Kär, 2Ans, 4Kaa, Pöi - 25 var. Wied. 264; E EM 31 (78); E EM² 30 (93)
B₁a₂.	Elava surnute reite vahel? Oki Jäm dat-ta (R. Andreas)
B₁a₃.	Elus surnu reite vahel? Kedraja ja vokk Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane) Kuu, Juu - 2 var.
B₁b.	Elab surnu reite vahel? Vokiratas, vokiaeste vahel käib rinki Kos 1888 (J. Riesenkampf)
B₁c.	Elav liigub surnu reite vahel? Vokiratas Juu 1888 (J. Eenok, H. ja J. Oras) Juu, Mus - 2 var.
B₁d.	Elav jooseb surnu reite vahel? Vokk Kos 1892 (T. Wiedemann) Kos, LNg - 2 var.
B₁e.	Elav elab surnu reide vahel? Okiratas Muh 1896 (H. Laipmann)
B₁f.	Elus käib surnu reite vahelt läbi? Vokiga kedramine Kuu 1938 (J. Eplik)
B₁g.	Elus läheb surre harkide vahelt läbi? Kedraja vokiga Kuu 1938 (J. Eplik)
B₂.	Elav surno rebade vahel? Vokiratas Tür v. Juu 1891 (M. Antje)
B₃.	Elav joosäb sorno röukodä vahäl? Vokk Phl 1889 (J. Mey)
B₄.	Hing surnu reite vahel? Hobune, rakend Koe 1925 (A. V. Kõrv)
B₅.	Elav hing reite vahel? Hobune aisade vahel Äks 1893 (P. Sepp) Khn, 2Äks - 3 var.
B₆.	Elav riist reite vahel? Vokiratas KJn 1870 (J. Tiedemann) Khn, Saa, KJn, MMg, Äks - 5 var.
B₇.	Üks kirp kipleb surnu reide vahel? Vokk Aud 1964 (S. Lätt)
C₁a₁.	Tütar tiine, ema aher, elav surnu reite vahel? Poolivokk: tütar on pool, ema on vokk, elav surnu on vokiratas Han 1932 (M. Pärn) Han, Ans v. Jäm - 2 var.
C₁a₂.	Tütar on tiine, ema oli aher, elav oli surnu reite vahel? Okk Jäm 1977 (T. Tõnissoo)
C₁a₃+.	Ema tiine, tütar aher, elav surnu reide vahel? Vokk Muh 1976 (R. Rull)
C₁b₁.	Tütar tiine, ema aher, elavad surnu reide vahel? Vokk Kär 1890 (T. Jank) Kär, Jäm - 2 var.
C₁b₂*.	1) Tütar tiine, ema aher, elab surnu reite vahel? Vokk Muh 1937 (R. Viidalepp) 2) Tütar tiin ja ema aher, elab surnu reite vahel? Vokk täie värtnaga VJg 1921 (M. Jürna) VJg, Rap, 2Krj, Kär, 6Jäm, Kre, Pöi, 2Muh - 15 var.
C₁c₁.	Tütar tiine, ema aher, magab surnu reide vahel? Vokk Pöi 1888 (J. Trull) Koe, Ans, Pöi - 3 var. E EM 160 (1534); E EM² 138 (1996)
C₁c₂+.	Ema tiine, tütar aher, magab surnu reite vahel? Vokk Käi dat-ta (L. Annus)
C₁d.	Tütar tiine, ema aher, istub surnu reide vahel? Vokk Mus 1920ndad (M. Kaasik) Mus, Muh - 2 var.
C₁e.	Tüdar tiine, ema aher, sõidab surnu reide vahel? Okk Jaa 1938 (A. Vinkel)
C₁f.	Tüdar tiine, ema aher, jokseb surnud reide vahel? Tüdar on oki pael, mis lõnga täis, ema okiratas Kaa 1937 (A. Toomessalu)
C₁g.	Tütar tiine, ema aher, käib läbi surnu reitevaher [sic!]? Vokk VMr dat-ta (anon)
C₂.	Tütar tiine, ema aher, istub surnu jälkte vahel? Vokk Rei 1983 (A. Saster)
C₃.	Tütar tiine, ema aher, sõidab kahe jalgade vahel? Vokk Trm 1991 (M. Hiiemäe)
C₄a.	Isa tiine, ema aher, elav surnu reite vahel? Vokk Jäm 1937 (A. Ahurand)
C₄b.	Isa tiine, ema aher, elab surnu reide vahel? Vokk Krj 1938 (K. Lepp)
C₄c.	Isa tiine, ema aher, seisab surnu reide vahel? Vokk Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
D₁.	Ema aher, tütar tiine? Vokk HJn 1888 (N. Jegorov) HJn, Plv - 2 var. E EM 32 (81); E EM² 30 (97)
D₂.	Imä läsk, tütär tiine? Vokisiiv ja värknä Võn 1889 (T. Lätti)
D₃.	Ema aetakse taga, tütar saab tiineks? Kedramine vokiga Hlj 1888 (J. Linkstein)
E.	Ema aher, tütar tiine, poeg valge mütsiga? Vokk Phl 1897 (T. Wiedemann) Vrd. 1064 1624
F₁.	Tütar on tiine, ema on aher, tütar on lai latakas ning poiss on pisike pupsakas? Okk Jäm 1977 (E. Veri) Kontam.: = 366X₁
F₂.	Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lapergune, poja pea lõhki, tütre käsi kõveras, elab surnu reite vahel? Vanaaegne kooguga kaev JJn 1974 (H. Sammal) Kontam.: = 366X₂
Ga.	Ema tiine, tütar aher, magab surnu reite vahel, mida rohkem hobu jookseb, seda rohkem kubu tõuseb? Vokk As 1991 (A. Korb, A. Tuisk) 2As - 2 var. Eas I 131 (192) Kontam.: = 1793Ua
Gb.	Ema tiine, tütar aher, magab surnu reite vahel, mida rutem hobu jookseb, seda rutem kõht tõuseb? Voki ketramine As 1992 (A. Korb) Kontam.: = 1793Ub
H.	Elav surnu reide vahel, kümme kitsi kallal? Voki kedramine Jäm 1896 (A. Kuldsaar) Kontam.: = 900Ö
I.	Tuhat tui-rui auku, sada sõlmi sitaaukus, üks ainuke ulberdiseauk, elab surnu reide vahel? Okk (vokk) Krj 1938 (K. Lepp) Kontam.: = 2272Õ
Vrd.	23 1803 2173 2607
2325.	TÜTRED KÄIVAD EMALE, EMA EI KÄI IALGI TÜTARDELE? Kaev ja veepanged - 1+51+7+6 = 65 (91) var.
A₁a*.	Tütre käive emale, aga ema ei käi mitte tütardel? Vett tuuakse kaevust Trv 1889 (H. Kallas) 2Trv, Vil, Tt - 4 var.
A₁b*.	1) Tütred käivad emale, ema ei käi ialgi tütardele? Kaev ja veepanged Saa 1889 (J. Tammann) 2) Tütre kävve emäl, aga emä ei käu tüdärtel suguki? Vii tuumine lättest Krk 1890 (J. Hünerson) Saa, Krk, 3Trv, Pst, 2San, Tt - 9 var. E EM 160 (1535); E EM² 138 (1997); E MM 16 ja 45 (253); E MM² 16 ja 48 (256); E MM³ 13 ja 40 (256)
A₁c₁*.	Tütar käib alati emal, ema ei ilmaski tütril? Ämber ja kaev VMr 1889 (K. Roost) VMr, Trv, Äks, Puh - 4 var.
A₁c₂.	Tütre käivä emäl üttepuhku, emä ei käi tütril kunagi? Kajupang Hel 1889 (G. Habicht)
A₁c₃.	Tütred käivad emal iga päev, ema ei käi tütardel sugugi? Veetoomine Pst 1888 (J. Jaakson)
A₁d*.	Tütred käivad ema juure küll, aga ema tütarde juure ei saa? Kaeo Var 1936 (R. Viidalepp) Jür, Var, Tõs, Tt - 4 var. Metstak² 31
A₁e.	Tütar käeb ema pool ja ema ei saa tütre poole kunagi? Linguga kaev Trt 1949 (O. Hildebrand)
A₁f₁*.	Tütred käivad ema vaatamas, aga ema tütreid ei saa vaatama? Kaev ja veepanged Aud 1895 (R. Niemann) Tõs, Aud, Saa?, Hel - 4 var.
A₁f₂.	Tütre käiva emad kaeman, ema ei käi kunnagi tütrid kaeman? Pangega tuvvas kaevust vett Puh 1890 (P. Kalk)
A₁g.	Tütre kävve emäl külan, emä ei käu tütardel kunagi? Lättepang ja veepang Krk 1936 (M. Sarv)
A₁h*.	Tütred käivad emal ühtepuhku võerast, aga ema ei käi tüttardel millagi? Ämbrid ja kaev Hlj 1888 (J. Linkstein) Hlj, Khn, Trv - 3 var.
A₂a.	Ema käib tütrel alati, tütar ei käi emal kunagi? Kooguga kaev: ämber läheb alati alla, alt vesi üles ei saa kunagi Äks 1992 (M. Hiiemäe)
A₂b.	Emä käü ega päiv tütrele, tütär ei saa emäle kunagi? Kao manu käümine San v. Urv 1888 (G. Seen)
A₂c.	Ema läheb tütrele külla, aga tütar ei lähe iialgi emale külla? Kaev, kaevukook; pang läheb koogu juurde, aga kook ei lähe kunagi pangi juurde Tõs 1952 (U. Kolk)
B₁.	Poig käüp emal, ema ei käü pojal? Kaivuvaldas Ote 1895 (C. Lipping)
B₂.	Ema käib poega päävas mitu kord vaatamas, aga poeg ei käi emat kordagi kuulamas? [Lahendus puudub] Pöi 1902 (J. Prooses)
C.	Pojad ja tütred käivad ikka käima, ema ei saa ilmaski käima minna? Kaev, pangid Hel 1893 (J. Karu)
D₁a₁*.	Lapsed käivad emale, ema ei käi mitte lastele? Kaevukook ja kaev Hls 1894 (J. Riiet) Tõs, Saa, Hls - 3 var.
D₁a₂.	Latse käiva emäle, emä ei saa latsile? Kaju San 1889 (M. Lepp)
D₁b*.	Lapsed käivad emale, ema ei käi kunagi lastele? Pangid ja kaev Nõo 1888 (V. Grünstamm) Krk, Äks, Nõo, Ran, Krl - 5 var.
D₁c.	Emä ei käi latsile, latse' käivä emäle? Kerik Urv 1933 (R. Viidebaum) 2Urv - 2 var.
D₁d*.	Lapsed käivad ema juure, ema ei tule laste juure kunagi? Kaev TMr 1930 (E. Schmidt) Tõs, TMr, Rõu - 3 var.
D₁e*.	Lapsed käivad ema vaatamas, aga ema ei saa kordagi lapsi vaatama? Panged ja kaev Saa 1930 (A. Räägel) Tõs, Hää, Saa, Hls - 4 var.
D₁f.	Latse hoitva emä hõlma, emä ei käu kaeman konagi? Kana Ote 1895 (C. Lipping)
D₁g.	Kaks last käivad iga päev emal võeraks, aga ema ei lähe ühte korda lastele võeraks? Kaev Juu 1888 (J. Valdt) E EM 53 (328); E EM² 48 (415)
D₂*.	Ema käib lastel, lapsed ei käi emal sugugi? Kaeopang Trv 1889 (J. Käger) Trv, San - 2 var.
E.	Esäd-emäd käive ikki latsil käimän, latse ei käi kunagi esäl-emäl? Päev om esä, kuu om emä ja tähe om latse Trv 1894 (J. Liller)
F.	Lapsed käivad isal, isa ei käi lastel eladeski? Kaevukook Trv 1889 (J. Käger)
G.	Esänd käü imändälle, imänd ei käü kunagi esändälle? Vett võetas kaost Kan 1895 (G. Loodus)
H.	Minia käib ämmal alati, ämm ei käi minial millalgi? Pang ja kaev Juu 1890 (J. Trull)
Vrd.	233G₂+
2326.	UGURITS KESPAIGAH, HAONÕ AIAKÕNÕGI ÜMBRE? Titt - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Se 1927 (J. Orusaar)
2327.	UIBOS PÄÄL, UBINA' ALL? Kartohkas - 0+1+1+0 = 2 (2) var. 1) Uibos pääl, ubina' all? Kartohkas Se 1927 (M. Pihlapuu) 2) Uiboh pääl, ubina all? Kana ja munad Se 1912 (S. Duplevski)
Vrd.	549
2328.	UITUKENE-AITUKENE, ISTUB AEDA HARJA PIAL, ROOTSI KULLASTA KULUTAB, RAHA SAKSA MASSINASTA? Harakas - 0 (3) var. T. Wiedemann (1892): omaloominguline tekst E EM² 139 (2006)
Vrd.	284 832U 1961 2225
2329.	UST EGA AKENT POLE MAJAL EES, PRUUNID POISID VIIEKESI SEES, TULGU NEILE KÜLLA, KES ON MAIAS MEES? Õun - 0 (7) var. Anonüümne autor (Metstak² 54): tundmatust trükisest pärinev omaloominguline tekst Lasteleht nr. 12 (1938) 190 (9); Metstak² 54
Vrd.	2052 2157
2330.	UMNE ORIKU PERSE, KEERULINE KITSE PERSE, VASKNE VASIKA PERSE? Piip - 0+2+1+0 = 3 (3) var.
a₁.	Umne oriku perse, vaskne vasiku perse, keere kitse perse? Vokk Käi dat-ta (L. Annus)
a₂.	Umne orika perse, vaskne vasiku perse ja keeruline kitse perse? [Lahendus puudub] Vil 1894 (A. Suurkask)
b.	Umne oriku perse, keeruline kitse perse, vaskne vasika perse? Piip Puh 1889 (S. Sepp)
2331.	UPS-TUPS TUUAKSE, ÜLE VÄLJA VIIAKSE, SABA SÕLME LÜÜAKSE, RIHMAD KINNI SIUTAKSE? Kanga ülespanemine puude peale - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Rkv 1965 (L. Palu)
2332.	URR-URR, NURR-NURR, KAKS KARVA PERSES? Vokk - 0+0+2+2 = 4 (6) var.
Aa.	Urr-urr, nurr-nurr, kaks karva perses? Vokk Kuu 1937 (R. Põldmäe)
Ab.	Urr-urr, nurr-narr, kaks karva pepus? Vokk Kuu 1963 (A.-M. Salström)
Ac.	Urr-urr, turr-turr, üks hammas suus, kaks karva p[erse]s? Langakorutamine Kuu 1965 (E. Art) Vrd. 2100 2628Ba
B.	Must mees, mugar silmad, üks hammas suus, kaks karva perss? Sitikas Krj 1938 (K. Lepp) Kontam.: = 1236S
Vrd.	446 vs: EV 14450D kk: Lammas küsis vähjä käest villu, vähjäl esigi kats karva persen (Hel)
2333.	USS LÄHEB LÄBI AJA, SOOLIKAKIMP PERSES? Nõel - 0+14+4+0 = 18 (35) var.
Aa.	Jänes läheb läbi aia, soolikakimp taga? Nõel ja niit Tor dat-ta (J. Tilk) Mih, Tor, SJn - 3 var. E EM 45 (233); E EM² 41 (287)
Ab.	Jänes läheb läbi aiaaugu, kimp soolikaid järel? Nõel Trm 1894 (E. J. Õunapuu) Vrd. 446
B₁a.	Uss läheb läbi aja, soolikakimp perses? Nõel Vän 1897 (E. Tetsmann)
B₁b₁.	Uss läheb läbi aia, soolikakimp taga? Nõel lõngaga Tor 1889 (J. Tilk) Vän, Tor - 2 var.
B₁b₂.	Uss ronib läbi aja, soolekimp taga? Nõel Vai 1936 (M. Tarum)
B₁b₃.	Uss läheb, aga soolikakimp taga? Nöel, niit jooseb järele Noa 1927 (P. Ariste)
B₁c.	Uss läheb läbi aea, soolikapundar järel? Nõel LNg 1895 (J. Prooses)
B₂.	Uss poeb sabapidi sõerust läbi, kanepine köis suus? Nõel Kos 1891 (J. Härg)
Ca.	Rott lähäb läbi aia, soolikakimp perses? Nõel SJn 1893 (J. Mein)
Cb.	Raudne rott läheb läbi aja, jätab soolikad teinepoole? Õmblusenõel Tõs 1893 (J. Öövel)
Da.	Hiir läheb läbi aja, soolekimp perses? Nõel, niit taga Hlj 1888/1902 (I. Lank)
Db.	Hiir poeb läbi aia, aga soolikapundar jääb teinepoole aeda? Nõel ja niit Plt 1896 (M. Luu)
E₁.	Haragas lähteb läbi aia, suolekimp järel? Nõelumine Kuu 1903 (J. Mikiver) E EM² 34 (171)
E₂.	Kiitsakas läheb läbi aia, soolekimp järel? Nõel ühes niidiga Krj 1937 (L. Böckler)
F.	Siga poeb ajast läbi, soolekimp p[e]rs[e]s? Nõel VMr 1890 (K. V. Lurich)
Vrd.	1086Af₁*
2334.	USS SITTAB JA HAISEB, SAKSAD SÖÖVAD SIISKI? Juust - 0+1+0+0 = 1 (4) var. Juu 1888 (J. Valdt) E EM 160 (1540); E EM² 139 (2003)
2335.	USS SÖÖB, MAA MAHANDAB, VESI HOOLAB OMAST KOHAST? Inimene hauas - 1+0+0+0 = 1 (5) var. Tt dat-ta (anon) Wied. 290; E EM 160 (1541); E EM² 139 (2004)
Vrd.	vs: EV 12966
2336.	USSE MINNÄ, SISSE TULLA, VANANAESTE NÜHKÄ-NÄHKÄ, ALL VÜÜ, PÄÄL NABA? Usselink - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Vrd.	37C 1399
2337.	UTT-TUTT PÕLLU PEAL TOA TAGA, SUITSUHAGE SELJA TAGA? Äke - 0+1+9+6 = 16 (39) var.
a.	Utt-tutt põllu peal toa taga, suitsuhage selja taga? Äke Vig u.1888 (M. J. Eisen)
b.	Utt-tutt toa taga, suitsusaga selja taga? Äke Ann 1955 (A. Kagovere) Kad, Sim, Ann, Kuu, LNg, Hää, Hls, Hel, SJn, Urv - 10 var. E EM 161 (1542); Tander 33; E EM² 139 (2005); Nurmik II 42 (1)
c.	Utt-utt toa taga, suitsusaba selja taga? Korsten Khn 1948 (J. Sulengo) VMr, 2Khn - 3 var. Metstak² 59 ja 61
d.	Utt-utt tua taga, suitsusaba kõige taga? [Lahendus puudub] Sim 1953 (H. Joonuks)
e.	Utt-tutt tua taga, suitsujuga sellä taga? Äestamine Hls 1930 (E. Sitska)
Vrd.	1878D₆a₃
2338.	UURIMULK JA PUURIMULK JA IKKA PULGAT MULGU EES? Saoretel - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Rõn 1888 (H. Urb)
Vrd.	2272D₂a
2339.	UUDES AITAS UKSE KÕRVAS ASTJAS, MUSTAD SUUD PÕIGITI NINA ALL? Uad - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Vig 1896 (H. Laipmann)
Vrd.	815
2340.	UUS ANUM AUKE TÄIS? Korv - 0+1+5+0 = 6 (24) var.
a₁.	Uus anum auke täis? Korv VMr 1939 (M. Ross) Kuusik KT 214 (33); Lasteleht nr. 11/12 (1934) 191 ja nr. 1 (1935) 16; Mihkel nr. 2 (1995) 55 (1)
a₂.	Vahtsõnnõ annom, a kõik mulka täüs? Sõgõl Se 1930 (N. Nurmetu)
b₁.	Vahtsõnõ asi, kõik mulkõ täüs? Sõgõl Se 1933 (N. Oinas)
b₂.	Uus asjakene, aga juba suuri auke täis? Võrk Rõn 1889 (C. Berg)
c₁.	Terve on, aga auka täis? Võrk Hää 1934 (J. Nurme) Kuusik La 26 (5); Laste prillid I 30 (5)
c₂.	Augud sees, kuid siiski terved? Võrgud Kuu 1938 (J. Eplik)
Vrd.	47
2341.	UUS MAJA, ISE KASVATAB KATUKSE? Piimapütt ja koor - 0+1+0+1 = 2 (12) var.
a.	Uus maja, ise kasvatab katukse? Piimapütt ja koor Kär 1890 (K. Loiken) Täheke nr. 12 (1961) 13 (6); SSTT 166; Metstak 13 ja 33 (107); Metstak² 32 ja 33
b.	Mul pisine maja, ise kasvadab kaduse peele? Piimapütt Khk 1946 (L. Tarkin)
Vrd.	2651Lb
2342.	VAAN'A KÜÜDSE VAELIH? Majanulgad vaelihe pandud - 0+7+10+2 = 19 (20) var.
Aa.	1) Vaan'a küüdse vaelih? Majanulgad vaelihe pandud Se 1935 (A. Kits) 2) Vaena küüdse vaeli? Pikk pink Se 1972 (L. Briedis) 4Se - 4 var.
Ab*.	Vaimo küüdse vahelide? Majanulga Vas 1888 (C. Lenzius) 2Vas, Vas v. Se, 2Se - 5 var.
B.	Mehil kundsa vaelihe pantu? Tarõnulga Se 1888 (H. Prants)
C.	Kahru käpä vahelide? Sainanurk Ote 1889 (O. Grossschmidt) 2Ote, Kan, 3Se - 6 var. RpS nr. 6 (1939) 190
D.	Kassi käpä vaeleh? Tarõnulk Se 1936 (M. Vabarna) 2Se - 2 var.
E.	Tsia sõra' vaelih? Tarõnulga' Se 1937 (I. Rohtla)
2343.	VAAT ILMÄ VITSUTE? Kanamuna - 0+3+3+0 = 6 (6) var.
Aa.	Mis vaadil ei ole vitsa? Kanamunal Vil dat-ta (H. Leoke)
Ab₁.	Vaat ilmä vitsute? Kanamuna Hel 1889 (G. Habicht) Pld, Hel - 2 var.
Ab₂.	Ilus vaat vitsata? Muna Lai dat-ta (H. Davel)
Ac.	Höörik pütt ilma vitsalda? Muna Se 1934 (A. Tammeorg)
B.	Üks vaat, ise ilma vitsata, kahesugust mõdu sees? Kanamuna JJn 1896 (J. A. Rehberg) Kontam.: = 2735Q
2344.	VAATES MUST JA KATSUDES KARUNE? Kasuga kaalus - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Rei 1889 (P. Reikmann)
2345.	VABAS RIIGIS OLI VABA LINN, SELLE LINNA JUURDE EI KÄINUD TEED EGA RADA; LINNAS KUBISES TERVE MAAILM EGA EI USULDANUD VÄRAVAST VÄLJA ASTUDA; TEMASSE TULI KEELETU KÄSKJÄLG, TÕI KIRJUTAMATA KIRJA, ANDIS TEMA KOOLITAMATA KUNINGALE LUGEDA; KUNINGAS VÕTTIS KÄTTE JA LUGES TA SILMPILK LÄBI? Noa laev - 0+12+19+5 = 36 (38) var.
Aa.	Vabas riigis oli vaba linn, selle linna juurde ei käinud teed ega rada; linnas kubises terve maailm ega ei usuldanud väravast välja astuda; temasse tuli keeletu käskjälg, tõi kirjutamata kirja, andis tema koolitamata kuningale lugeda; kuningas võttis kätte ja luges ta silmpilk läbi? Noa laev Tt 1882 (M. Põdder) • EPost. nr. 8 ja 9 (1882)
Ab*.	Vabas riigis oli vaba linn, selle linna juurde ei käinud teed ega rada, aga linnas kubises terve maailm; seal tuli keeletu käskjalg, tõi kirjutamata kirja, andis koolitamata kuninga kätte, see luges ta silmapilk läbi? Noa laeva, tuikese ja viigilehega Hel 1926 (K. Puusepp) Hel, Ote, San - 3 var.
Ac*.	Vabas riigis oli vaba linn, kus ei käind teed ega rada; seal elas koolimata kuningas, ta saatis välja keeletuma käskjala; käskjälg tõi kirjutamata kirja ja kuningas mõistis, mis see tähendas? Noa laev ja veeuputus: Noa oli koolimata kuningas, tuvi oli keeletu käskjälg, õlipuu leht oli kirjutamata kiri ja kuningas mõistis, mis see tähendas - et vesi alanes Sim 1938 (E. Lippus) 2Sim - 2 var.
Ad*.	1) Üks linn oli rahvast täis, mis kihises ja kubises, teed ega rada ei läinud välja; linnavanem saatis ühe keeletuma saadiku läbi ühe kirjutamata kirja välja? Noa laev Iis 1889 (E. Ellert) 2) Kord oli üks linn ja see oli kõik terve maailm koos ja seda valitses üks koolimata kuningas; aga sel koolimata kuningal oli üks koolimata käskjalg, kes tõi lugemata kirja, aga kuningas sai sellest aru? Noa laev, Noa saatis tuvikese välja Lai 1966 (A. Tamm) Iis, Lai, MMg - 3 var.
Ba*.	Vaba riik ja vaba kuningas, mõistmata loom tõi kirjutamata kirja, aga kuningas mõistis, mis see tähendas? Tuvi tõi Noale veeuputuse ajal õlipuu lehe Kad 1897 (A. K. Kivi) Kad, Pee - 2 var. E EM² 146 (2118)
Bb.	Vaba kuningas ja vaba rahvas, tumm kirjakandja, ilma kirjutamata kiri, siiski mõistab kuningas lugeda? Tui viis õlipuu lehe Noale laeva Amb 1894 (J. Neublau)
Ca*.	Vanast oli üks vabatriik, selles riigis oli üks hoolimata [sic!] kuningas, sellel hoolimata kuningal oli üks kirjakandja; kui see kirjakandja temale ühe kirja tõi ja kuningas sinna sisse vaatas, siis teadis tema kõik ära, mis oli? Noa laeva tõi tuvi lehe (kirja) Plt 1899 (M. Luu) Sim, Hää, Plt - 3 var.
Cb.	Vaba riik ja vaba vald ja vabas riigis elas koolitamata kuningas, koolitamata kuningas saatis keeletuma käskjala välja, keeletu käskjalg tõi kirjutamata kirja? Noa laev, tuvike Trt 1927 (Pruuli)
Da.	Vanast oli prii riik, prii riigis oli prii rahvas, prii rahvas oli prii linnas vangis; sealt tuli tumm, keeletu kirjutaja, tõi kirjutamata kirja koolimata linna valitsejale, kiri loeti läbi, rahvas sai vabaks? Noa, laevast vabastamine Trt 1930 (A. Pfeiffer)
Db.	Üks kuningriik oli maailmas, sinna ei saanud ühtegi teed mööda sisse ega välja; siis tuli üks tumm kirjutaja ja tõi kirjutamata kirja ja siis tehti teed sinna kuningriiki sisse ja välja käima? Noa laev Lai 1932 (M. Joonas)
Dc.	Ütekõrra oli üts suur linn ja säält es käi teed sisse ega välla, aga tuli üts lind ja see tõi üte kirja ja siis käis tee sisse ja välla? Noa laev Pst 1935 (R. Viidalepp)
Dd.	Jaanalinnas oli üks keeletu kirjavedaja, viis kirjutamata kirja, siis saivad teed sisse ja välja? Noa laev Ksi 1922 (I. Schlossmann)
Ea.	Elas kord kuningas omas laevas, kuhu ühtegi teed juure ei läinud, tema saatis oma keeletuma teenri välja ja see tõi temale lugemata kirja? Noa laev Puh 1922 (A. Pallon)
Eb.	Maailmas oli laev ja laevas oli maailm, kiri oli kirjutamata ja kirjatooja keeletu? Noa laev Jõh 1935 (anon)
Fa.	Kord oli kirjaoskamatu kuningas, tema kuningriik oli hukkumas ja ta saatis kirjaoskamatu käskjala ilma väliseid olusid vaatama; käskjalg tuli tagasi ja tõi kirjutamata kirja ja kuningas luges selle kirja ära? [Lahendus puudub] Ran 1932 (V. Puhkason)
Fb.	Kirjaoskamata kuningas laskis keeletu käskjala välla, see tõi kuningale kirjutamata kirja ja kuningas luges selle ülesse? Kuningas - Noa, käskjalg - tuvike, kiri - viigileht Rap v. Mär 1947 (E. Poom)
Fc.	Kord elas koolitamata kuningas, sellel oli keeletu käskjalg, koolitud kuningas saatis keeletu käskjala välja; tema tõi kirjutamata kirja, kuningas luges kirjutamata kirja ära? Noa, tuikene, puuleht Tõs 1921 (S. Lind)
Fd.	Ükskord oli üks koolitamata kuningas ja sel koolitamata kuningal oli keeletu teender, keeletu teender tõi koolitamata kuningalle kirjutamata kirja, koolitamata kuningas võttis ja luges seda kirjutamata kirja ja sai aru, mis see tähendas? Koolitamata kuningas oli Noa, teender oli tui ja kiri oli puuleht, mis tui Noale selle tähenduseks tõi, et on juba mägede otsad paljad Kos 1897 (T. Wiedemann)
Fe*.	Koolitamata kuningal ollid keeletumad sulased ja niid keeletumad sulased tõid kuningal ühe kirjutamata kirja ja koolitamata kuningas luges selle kirjutamata kirja ära? Noa, linnud ja puuleht Hää 1940 (M. Mäesalu) Emm, Hää - 2 var.
Ff.	Ükskord oli üks koolitamata kuningas, temal olid koolitamata sulased, need tõid temale ühe kirjutamata kirja ja kuningas luges sealt seest kõik, mis oli sündinud ja mis veel tuleb? Noa laevas, tuikesed ja õlipuu lehed Jür 1897 (J. Saalverk)
Fg.	Koolitamata kuningas saatis koolitamata käskjala välja, käskjalg tõi kirjutamata kirja, koolitamata kuningas luges kohe kirja läbi? Noa saatis tuvi välja Trt 1930 (M. Sika)
Fh.	Üks koolitamata kuningas saatis ühe kirjutamata kirja välja, see kiri tuli tagasi ja kõik asi oli valmis? Noa saatis tui välja JJn 1897 (J. A. Rehberg)
G.	Vabas riigis vaba liin, liinan elas terve maailm, üttegi teed ei ka rada läha sisse? Noa laiv Tt 1889? (anon)
Ha.	Kuningas saatis keeletuma käskjala välja, see keeletu käskjalg tõi kuningale kirjutamata kirja, kirjaoskamata kuningas luges selle kirjutamata kirja? Noa, kellele tui tõi õlipuu lehe Tt dat-ta (M. J. Eisen)
Hb.	Kõnetu sulane saadeti välja, ta tõi kirjutamata kirja, koolimata mees sai puha aru, mis see tähendas? Laev, Noa, tuvike, õlipuu oks Emm 1967 (J. Palm)
Hc.	Käsitu kirjutab kirja, jalutu kannab kuninga ette, keeletu kuningas loeb kirja ära? Inimese palve Lai 1936 (F. Eichenbaum)
Hd.	Keeletu postimees tõi kirjutamata kirja ja koolitamata kuningas luges ära? Noa laeva pääl kuningas lasse tuvikese välja, see tulli, õlipuu leht suus, selle päält kuningas tundis ära, et meie maa hakkas tulema Räp 1963 (M. Kotka, H. Rebane)
Vrd.	Piibel: 1 Mo 8, 10-11
2346.	VAENELAPS JOOKSEB MÖÖDA TUBA, EI KEEGI VÕTA OMAKSA? Peer - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Vig 1896 (H. Laipmann)
2347.	VAHANÕ, VAHANÕ VARIGUKÕNÕ, TSITSIANI TSIAKÕSÕ' SIIH? Hiusõ', täi' siih - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Se 1927 (M. Pihlapuu)
2348.	VAHEL KÕVA, VAHEL PEHME, MIDA KÕVEM, SEDA ENAM NAESTERAHVAD ARMASTAVAD? Lehma nisad - 0+3+2+0 = 5 (9) var.
Aa₁.	Vahel kõva, vahel pehme, mida kõvem, seda enam naesterahvad armastavad? Lehma nisad Tor dat-ta (T. Tilk) 2Tor - 2 var. E EM 169 (1629); E EM² 146 (2119)
Aa₂.	Vahel pehme, vahel kõva, mida kõvem, seda enam teda naised armastavad? Lehma nisa Rkv 1940 (L. Böckler)
Ab.	Vahel pehme, vahel kõva, mida kõvem, seda rohkem naised tahavad? Lehma udar Phl 1939 (E. Ennist)
B.	Mida kõvem, seda enam naised armastavad? Lehma udar Vän 1897 (E. Tetsmann) Vrd. 1533A₂h₁
Vrd.	769 2581
2349.	VAIM SÕIDAP MÜRR-MÄRR, KURAT ISTUP TÕLLAN? Hobesega sõidetas - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Ote 1895 (C. Lipping)
2350.	VAKALINE KOTT, KATS KAALI SISEN? Munakott - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Har 1888 (anon)
2351.	VAKK ALL JA KAAS PÄÄL? Külmätand tiik - 0+5+1+1 = 7 (7) var.
Aa.	Pada all, kaas peal? Laut ja kattus Jõe 1889 (H. Pahlberg) Jõe, HJn - 2 var.
Ab.	Vakk all ja kaas peel? Kölmetand tiik Phl 1889 (J. Mey)
Ac.	Katlal raudkaas pääl? Kinnikülmunud meri Kaa 1946 (O. Toombu)
Ad.	Sinine katel, kaan peal? Meri Ris 1937 (E. Ennist)
B.	Algmisest saani kaas länikul pääl? Taivas, maa Räp 1892 (M. Jennes)
C.	Länikule pandas ega sügise kaas pääle? Järveiä Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
Vrd.	12 2411
2352.	VAKK ÄÄREL VAALITUD, HÕBEKAANEL KAETUD? Järv ja jää - 0 (2) var. J. Sõggel (1909): omaloominguline tekst E EM² 157 (2299)
2353.	VASS VANNA NAIST, KÜINAR MUUD KRAAMI? Tsoluk - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Ote 1889 (H. Nugin)
Vrd.	1581J 2108
2354.	VASSAPIU MIIS, KÜNDREPIU HABÕNA? Ritk - 0+5+5+2 = 12 (12) var.
a₁*.	Vassapiu miis, kündrepiu habõna? Ritk Se 1929 (V. Savala) 3Se - 3 var.
a₂.	Vassapikku mehekene, küündrepikku habena? Ritk Vas 1894 (P. Saar) Vas, 2Se - 3 var.
b₁.	Vaksapikkune vanamees, küünrapikkune pard? Härjapõlvelane Kuu 1977 (R. Kravtsov)
b₂*.	Vaksapikkune vanamees ja küünrapikkune habe? Viht Vän 1922 (L. Pärt) Sim, Vän, SJn - 3 var.
b₃.	Päkapikune vanamees, küindrapikune habe? Viht Lai 1888 (M. Kolluk)
c.	Vaksapikkune poisike, küinrapikkune habe suus? Odrapea Amb 1894 (J. Tannenthal)
Vrd.	2084H 2355 2356
2355.	VAKSAPIKKUNE VANAMOOR, RUSIKASUURUNE SITAAUK? Lambaraud - 0+10+3+1 = 14 (19) var.
Aa.	Päkapikkune vanamiis, rusikasuurune auk? Lammaste rauad KJn 1932 (J. Grauberg) E EM² 103 (1406)
Ab*.	Päkapikkus vanamees, rusikasuurune sitaauk? Lambarauad KJn 1971 (E. Liiv) KJn, Plt, Lai - 3 var.
Ba.	Vaksapikkune vanamoor, rusikasuurune pea? Lambarauad Amb 1894 (J. Neublau) E EM² 146 (2121)
Bb₁*.	Vaksapikkune vanamoor, rusikasuurune auk taga? Lammarauad Tür v. Juu 1891 (M. Antje) VMr, Tür v. Juu, Pst, KJn - 4 var.
Bb₂.	Vaaksapikune vanaeit ja rusikasuurune auk? Lambarauad Hlj 1936 (J. A. Reepärg)
Bc₁*.	Vaksapikkune vanamoor, rusikasuurune sitaauk? Lambaraud VMr 1890 (A. Elken) VJg, VMr, Trm - 3 var.
Bc₂.	Vaksane vanamoor ja rusikane sitaauk? Lammaste rauad Plt 1878 (K. Moks)
Vrd.	2354 2357
2356.	VAKSAPIKUNE VANAMEES, RAUDHABE SUUS? Võti - 0+1+1+0 = 2 (3) var.
A.	Vaksapikune vanamees, raudhabe suus? Võti Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
B.	Puinõ poiss, ravvadsõ habõna? Linasugimisõ hari Se 1930 (A. Põhi) Vrd. 1763 2051C
Vrd.	1595 1638 1673Bb 2354
2357.	VAKSASUURUNE VANAMOOR, KAKS SÜLDA SABA TAGA? Naise müts - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Amb 1894 (J. Neublau)
Vrd.	1277 2355 2663
2358.	VALGE AIT, PUNASED POSTID? Hani - 8+60+16+2 = 86 (169) var.
Aa*.	Hall ait, punased postid? Hani PJg 1876 (J. Reinson) Kos, Vig, PJg - 3 var.
Ab.	Hall ait, punased sambad? Hane Hää 1889 (E. Martinson)
Ba₁.	Valge ait, punased postid? Hani Vän 1887 (J. Peterson) 2Vig, Khn, Vän, 2Tor, Prn, Hää, Hls, Lai, 2Kod - 12 var. E EM 169 (1630); Pet. HS I 35 (19); Tander 53; E EM² 146 (2122); Kmpm. EL II¹⁰209; Nugis 295 ja 315 (246); Metstak² 41 ja 43
Ba₂*.	Valge ait ja punased postid? Hani Vig 1889 (T. Jeerik) 2Vig, Khn, Tor, Pär, Saa - 6 var.
Bb.	Valgõ ait, verevä' posti'? Hani Se 1940 (N. Koplimägi)
Bc.	Valge ait, kaks posti all? Hani Juu 1890 (J. Trull)
Bd.	Valge ait ja punased piidad? Hani Kuu u. 1890 (J. Einstruck) Vrd. 1287
Be.	Valge ait, punatse toe? Hani Hel 1890 (J. Keernik) 2Hel, Kan - 3 var.
Bf₁.	Valge ait, punatse tulba? Hani Pst 1893 (J. Reevits) Trv, Pst, Vil - 3 var. ÜÕÕ 29 (2); Säde nr. 45 ja 55 (1958) 4 (1); Kuut VI (1960) 116 (5); Pioneer nr. 4 (1962) 32 (12); Täheke nr. 4 (1962) 9 (1); Parbo 131; Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (11)
Bf₂.	Valge ait ja punatse tulba? Hani Hls 1930 (E. Sitska) Pär, 2Hls, Vl, Trv, Vil - 6 var.
Bg₁*.	Valge ait ja vereva tulba? Hani Se 1897 (F. Treijal) Ote, Võ, Har, 3Se - 6 var.
Bg₂.	Verevä', verevä' tulbakese', valge', valge' aidakese'? Hahekene Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 133 (228)
Bg₃*.	Valge ait kate vereva tulba otsan? Hani Har 1888 (anon) Saa, Har - 2 var.
Bh*.	Valgõ ait, vahatse tulba? Hani jalad Vas 1887 (H. Prants) Pst, Vas - 2 var. • Meelej. nr. 50 (1887) 399 (44)
Bi.	Valge ait, kuldse tulba? Hani Hls 1891 (J. Riiet)
Bj.	Valge ait, vahased sambad all? Luik Pst 1888 (J. Leppik) E EM 169 (1631); E EM² 146 (2123)
Ca*.	Ait kahe punase tulba pääl? Hani KJn 1870 (J. Tiedemann) Hls, Trv, KJn - 3 var. Vrd. 2651I
Cb.	Üits ait, kaits verevat tulpa all? Hani Puh 1888 (J. Kenkmann)
Cc.	Ait punase samma otsas? Hani seisab ühe jala pääl KJn 1894 (J. Reevits)
Da.	Valge linn, punased tulbad? Hani Nõo 1888 (V. Grünstamm)
Db₁.	Valge liin, vereva tulba? Hani Puh 1889 (J. Loskit)
Db₂*.	Ilus valge liinake, kate verevä tulba otsan? Hani Puh 1889 (J. Andresson) Puh, 2Urv - 3 var. Vrd. 2573C₂d
Dc.	Valge liinakene, vahatse tulbakese? Hani Vas 1895 (J. Tint)
Ea.	Valge kirik, punatse tulba? Hani Trv 1889 (J. Käger) 3Trv - 3 var. Vrd. 2573C₁c₂*
Eb*.	Valgõ kerik, a verevä' tulba' all? Hani Se 1938 (A. Tubli) 2Se - 2 var. Vrd. 2395
Ec₁*.	Valge kirik, vahatse tulba? Hani Hel 1889 (G. Habicht) 2Krk, 3Hel, Trv, Puh, San, Räp - 9 var. E EM² 147 (2135) Vrd. 2364
Ec₂.	Valge kirik, vahast tulba? Hani Krk 1889 (J. Kivisäk) 2Krk - 2 var.
Ec₃.	Valge kirik kahe vahatse tulba pääl? Hani Hel dat-ta (A. Wahlberg)
Ed.	Valge kirik, vahtretulbad? Hani Pst 1891 (J. Leppik)
Ee₁.	Valge kirik, kollased tulbad? Hani Hel 1888 (J. Pastarus)
Ee₂.	Kerk katõ kõllatsõ tulba pääl? Hani Ote 1890 (J. A. Palm)
Ef.	Valge kirik, vahatse jala? Hani Hel 1874 (A. Wahlberg)
Eg.	Valge kerk, vahatse posti? Hani Nõo 1875 (J. Kerg)
Eh.	Valge kirik ja vaabatud postid? Hani Aud 1892 (K. Tarkpea)
F.	Valge kirst, punased sambad? Hani Han 1889 (A. Reimann)
G.	Valge säng, punased sambad? Hani Kos dat-ta (J. Mõsikepp)
2359.	VALGE HOBUNE VAINUL, KÕHT KONNE TÄIS? Kirik - 5+138+27+9 = 179 (234) var.
A₁a₁.	Valge hobene, konne täis? Kirik rahvast täis Trv 1890 (J. Tinn) Saa, 2Hls, Krk, 13Trv, 6Pst, 3Vil, Trt, Urv - 28 var. EPost. nr. 10 ja 11 (1886)
A₁a₂.	Valgõ hopõn, kunnõ täüs ku kobisõs? Rahvas kerikun Rõu 1896 (A. Perli)
A₁b.	Valge hobene, kirivit konne täis? Rahvas kerkun Ote 1889 (H. Nugin) Kos, Saa, Hel, Vil, Ote - 5 var.
A₁c.	Valge hobune, muste konne täis? Kirik Vil 1894 (H. Niggol) Krk, Vil - 2 var.
A₁d.	Valge hobune, konne seest täis? Kirik ja inimesed sees Kõp 1896 (J. Laarmann)
A₁e.	Valge hobune, kõht konni täis? Kirik Amb v. JMd 1937 (anon) 2Amb v. JMd - 2 var.
A₁f.	Valge hobene, kõrva konne täis? Kirik rahvast täis Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
A₂a₁.	1) Valge hobune vainul, kõht konne täis? Kirik Jür 1892 (K. Põldmäe) 2) Valge hobune vainiulle, koht konni täüs? Kabel inimesi täüs Kuu 1937 (R. Põldmäe) Iis, 2Hlj, Kad, Rak, Koe, 7Kuu, 2Jõe, HJn, Jür, Kos, HMd, Han, Tõs, Tor, 2SJn, KJn, 5Pil, 2Plt, 2Ksi, 3Lai, Pal, 2Trm, Räp, Tt - 42 var.
A₂a₂.	Valge hobune vainul, konni kõht täis? Kirik rahvast täis SJn 1890 (H. Mikkor)
A₂a₃.	Valge hobune vainul ja kõht konni täis? Kirik Vil 1970 (O. Kõiva) Kuu, Vil - 2 var.
A₂a₄.	Valge hobune vainu pääl, kõht konne täis? Kirik MMg 1888 (G. Tenter) Hlj, Amb, Saa, Pst, KJn, Ta, Lai, Pal, MMg, Äks, Võn, Rõn, Ote - 13 var.
A₂b.	Valge hobune seisab vainu pääl, kõht on konne täis? Kirik Trt 1930 (M. Sika)
A₂c*.	Valge hobõnõ vainu pääl, kirivid konne täus? Kerik Võn 1895 (J. Moodis) Rkv, Kuu, KJn, TMr, Võn, 2Puh, Ran - 8 var.
A₂d.	Valge hobune vainul, kirjud konnad kõhus? Kirik Pil 1888 (S. Käär)
A₂e.	Valge hobune vainul, kõht kilpkonni täis? Inimesed kirikus Kuu 1939 (H. Martinson)
A₂f*.	Valge hobune vainu pääl ja kõht kuivalt konni täis? Rahvas kirikus Tor 1889 (M. Tohv) 2Tor - 2 var.
A₂g*.	Valge hobune vainul, kõht krooksujaid konne täis? Kirik Hel 1874 (A. Wahlberg) Hel, Trt - 2 var.
A₂h.	Valge hobene vainu pääl, konna krooksuva kõtun? Kerik Nõo 1888 (J. Tüklov) 2Nõo - 2 var.
A₂i*.	Valge hobene vainu pääl, konnad krooksuvad sehen? Kerik TMr 1888 (P. Birkenthal) TMr, 2Puh, 3Ran, 2Tt - 8 var. EMrd III 237
A₂j.	Valge hobu vainu peal, konnad kisendavad sees? Kirik MMg 1888 (A. Artis)
A₃.	Valge hobune seisub väljäl, kärnkonni koht täüs? Kirik inimes[tega] Kuu 1963 (A.-M. Salström)
A₄.	Valge hobene nurme pääl, kõtt konne täus? Kirik Hls 1891 (J. Riiet)
A₅.	Valge hobune mäel, kõht konnasid täis? Kirik JJn 1888 (M. Roosileht)
A₆.	Valge hobene tii veeren, konna krooksuva sisen? Kerk Ote 1893 (J. Tammemägi)
A₇.	Hobune vainul, kõht kirjuid konnasid täis? Kirik inimestega Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
A₈.	Kirju hobune vainu peal, kõht konne täis? Kerik Puh 1888 (D. Sell)
B₁a.	Valge mära, konne täis? Kirik Hel 1926 (K. Puusepp) Hel, Pst - 2 var.
B₁b.	Suur valge mära, kirivid konne täis? Kerik Räp 1895 (R. J. N. Org)
B₂a.	Valge mära vainul, kõht konne täis? Kirik Ksi 1889 (M. Mauer) Sim, Vän, KJn, Plt, Ksi, Äks - 6 var.
B₂b.	Valge märä vainul, kõht kirevid konne täis? Kirik KJn 1888 (J. Reial)
B₂c*.	Valge mära vainu peal, kõht kubiseb konni täis? Kõrts Khn 1889 (A. Lepik) Khn, Vän - 2 var.
B₂d*.	Valge mära vainul, kõht kuivalt konni täis? Kirik Vän 1939 (A. Vain)
B₂e*.	Valge mära vainu pääl, konna krooksuva kõtun? Kerik Ote 1889 (E. Brücker) Nõo, 2Puh, Ote - 4 var. E EM 170 (1643); E EM² 147 (2140)
B₂d.	Valge mära vainu pääl, kõht kuivi konne täis? [Lahendus puudub] Hel 1891 (J. Lammas)
B₃.	Valge märä vaarikun, konna krooksuva kõtun? Kerk ja kogudus Ran 1889 (H. Raag)
B₄.	Valge mära mäel, konnad krõbisevad kõhtus? Kirik, inimesed Koe 1925 (A. V. Kõrv)
B₅a.	Kirju mära vainul, kõht konne täis? Kõrts Ksi 1926 (P. Berg)
B₅b.	Hall mära magab mäel, koht konne täis? Rahvas kirikus HJn 1888 (N. Jegorov) 2HJn - 2 var. Vrd. 1042I₁
Ca.	Valge härg vainul, kõht konne täis? Kirik ja inimesed Kad 1899 (N. Traks) Kad, Pst v. Pil, Äks - 3 var.
Cb.	Valge härg vainul, kõht kirju konne täis? Kirik Kod 1932 (A. Kull)
Cc.	Valge härg vainul, kirjud konnad kõhtus? Kirik kogudusega Tt 1878 (C. E. Malm) • Mötleja 34 ja 55 (146); E EM 169 (1637); Schneider Elusal. Kal. (1905) 29 ja 42 (35); E EM² 147 (2132); Jürisson 190 (12)
D.	Valge vari vainu pääl, kõtt kirivit konne täis? Kirik Puh 1889 (J. Andresson)
E.	Vanaema vainul, kõht konne täis? Kirik rahvaga Plt 1891 (J. Reinthal)
F₁a.	Valge hobu kiliseb-koliseb, konta täis? Sandikott Tõs 1889 (H. Anniko)
F₁b.	Valge hobone, musti konte täis? Kirik Jõh 1889 (P. Paurmann)
F₂a.	Valge hobune vainul, kõht luid-konta täis? Kirik Juu 1888 (J. Valdt) E EM 169 (1635); E EM² 147 (2130)
F₂b*.	Valge hobune vainu peal, kiliseb-koliseb, konta täis? Tuuleveski Tor 1889 (J. Tilk) 2Tõs, 2Tor - 4 var.
F₂c*.	Valge hobu vainu väravas, kiliseb ja koliseb, konta täis? Kirik inimesi täis Tõs 1889 (H. Anniko) Tõs, Saa - 2 var.
G.	Täkk vainu väraval, kondid kolisevad sees? Kirik Tõs 1890 (M. Kurul)
H.	Valge hobune, seest setukid täis? Kirik SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
I.	Valge hobõnõ vainu pääl, kirivid karja täüs? Kerk külavainul Võn 1889 (J. Pint)
Ja.	Valge hobune, sipelgid täis? Kirik Vil 1875 (H. Leoke)
Jb.	Valge hobune vainul, seest sipelgaid täis? Kirik ja kogudus Hlj v. Kad dat-ta (J. Landsmann)
K.	Valge mära vainul, kõht sipelgaid täis? Kirik rahvaga Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal)
L.	Valge kivi vainu peal, sitikaid täis? Kirik Kad 1899 (A. K. Kivi)
Ma.	Valge kont vainul, seest sipelgaid täis? Kerik Hlj 1895 (A. Raid) Kontam.: = 2365Ia
Mb.	Valge kont kopli peal, seest sipelgaid täis? Kirik VJg pärast 1879 (J. Ustallo) Kontam.: = 2365Ib
Mc.	Valge kont koplis, seest sittikaid täis? Kirik Hlj 1888 (K. Leetberg) Kontam.: = 2365Ic
2360.	VALGE HÄRG MAGAB MÄE PÄÄL, IGAÜKS ANNAB MUSU? Kaljakapp - 0+4+5+0 = 9 (14) var.
A₁.	Hall härg määl, igaüks käib haistmas? Juuakse kaevust Käi dat-ta (L. Annus)
A₂a.	Valge härg rennil ja igaüks annab taale musu? Taarikapp Pha 1939 (E. Ennist)
A₂b.	Valge härg magab mäe pääl, igaüks annab musu? Kaljakapp Pha 1924 (A. V. Kõrv)
A₃.	Punane härg magab mäe pääl, igaüks, kes mööda läheb, annab suud? Õllekann Emm 1925 (S. Perv) Vrd. 294H₁c 1042G₁ 1947Cb₃
A₄.	Küüt härg magab mäe peal, igaüks annab munti? Taarikapp laual Pha 1897 (T. Wiedemann) Vrd. 2361
A₅*.	Ühe sarvega härg tuleb tuppa, annab igaühele suud? Kaljakapp Phl 1924 (A. V. Kõrv) Phl - 2 var. Lä 138
Ba.	Neitsit istub laval, egaüks annab suud? Taarikapp Kei 1896/7 (J. Sooster)
Bb.	Kõik pere andvad ühe neitsile suud? Taarikann Kär 1890 (T. Jank)
2361.	VALGE HÄRG MÄE OTSAS, ÜKS SARV PÄÄS? Kirik - 0+12+5+0 = 17 (45) var.
A₁a₁.	Valge härg mäe otsas, üks sarv pääs? Kirik Noa v. Hii 1888 (J. Lievoh) E EM 169 (1636); E EM² 147 (2131); Jürisson 196 (13)
A₁a₂*.	Valge härg mää peal, üks sari peas? Kapp Emm 1939 (E. Ennist) 2Emm - 2 var.
A₁b.	Valge härg magab mää pääl, üks sari pääs? Kirik Rei 1889 (P. Reikmann)
A₁c.	Valge härg seisab keset küla, seitse sarve peas? Vene kirik Tõs 1892 (G. Anniko)
A₂.	Kiri härg mäel, üks sari pääs? Kaljakapp Phl 1897 (J. Pöijal) Phl, Vän - 2 var.
A₃*.	Küit härg mäel, üks sarv peas? Kapp renni peal Pöi 1888 (J. Trull) Phl, Pöi - 2 var. E EM 78 (617); E EM² 69 (795); Nurmik II 6 (11); Kmpm. EL III¹⁰62
A₄a.	Hall härg mäel, üks sarv pääs? Kirik Käi dat-ta (L. Annus)
A₄b.	Hall härg magab mää pääl, üks sari pääs? Kärk Rei 1889 (G. Tikerpuu)
A₅a.	Härg magab mäel, üks sari peas? Kirk Muh 1938 (M. Viidalepp)
A₅b.	Härg magab mäe peal, sari teise külje peal? Kirk Muh 1896 (H. Laipmann)
A₅c.	Härg magab maas, üks sarv pääs? Kirik Hls 1893 (J. Stamm)
B.	Kivine koer, sarv pään? Kerik Pst 1889 (J. Henno)
C.	Valge härg mää pääl, üks sari pääs, ega seitsme pääva taga möirab? Kirik Käi 1896/7 (J. Sooster) Kontam.: = 297B
D.	Hall härg, üks sarv, kõhust sööb, seljast s[itu]b, iga pala peale aevastab? Höövel Rak 1902 (A. K. Kivi) Kontam.: = 844D
Vrd.	294H₁c 1042G₁ 1890 1947Cb₃ 2037 2360A₄ 2415 2725
2362.	VALGE HÄRG, VIIS PÄÄD? Jala varvad - 1+0+0+0 = 1 (6) var. Hel 1874 (A. Wahlberg) Metstak 8 ja 32 (22); Metstak² 11
2363.	VALGE NIRGIKE JOOSEB ÜMBER MÄTTA? Vokilüht (ümber pooli) - 0+1+0+0 = 1 (13) var. Trv 1888 (H. Utso) E EM 170 (1644); E EM² 152 (2231); Nurmik II 78 (9)
2364.	VALGE KIRIK, VASKVÕTI? Hani - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Kul 1895 (J. Reinson)
Vrd.	2358Ec₁*
2365.	VALGE KONT KESK KOPLIT (EIN WEISSER KNOCHEN MITTEN IM KOPPEL)? Eine Kirche - 1+21+4+0 = 26 (38) var.
Aa.	Valge kont kesk koplit (Ein weisser Knochen mitten im Koppel)? Eine Kirche Tt enne 1876 (anon) • Wied. 293; E EM 170 (1641); E EM² 147 (2137)
Ab₁.	Valge kont koplis? Lumehang Jõh 1889 (P. Paurmann) Jõh, Pal, Rõu - 3 var.
Ab₂.	Valge kont kopli peal? Jää Hlj 1889 (M. Punsel) Hlj, 2Trv - 3 var.
B.	Valge kont koples ja kibist aed on ümmer? Kirik Koe 1890/3 (H. Schultz)
C.	Kont koplis, punane vaht peal? Kirik punase katusega LNg 1895 (J. Prooses) RpS nr. 6 (1939) 188
D.	Valge kont koplis, musti seemneid täis? Kirik Han 1889 (A. Reimann) Vrd. 735
E.	Valge kont kopli pääl, mustad silmad sees? Kirik Jõh 1889 (P. Paurmann)
F.	Valge kont koplis, igaüks käib sääl nuusutamas ja joomas? Kask Vig 1928 (R. Saaliste)
G.	Valge hobuseraibe seisab külavainul, külakoerad käivad lakkumas, ükski ei too ära? Kirik ja inimesed Vig 1896 (H. Laipmann)
H.	Kont koplemäel, kuus kullatud silma peas? Kirik Juu 1888 (J. Valdt) E EM 67 (494); E EM² 60 (641) Kontam.: = 290C
Ia.	Valge kont vainul, seest sipelgaid täis? Kerik Hlj 1895 (A. Raid) Kontam.: = 2359Ma
Ib.	Valge kont kopli peal, seest sipelgaid täis? Kirik VJg pärast 1879 (J. Ustallo) Kontam.: = 2359Mb
Ic.	Valge kont koplis, seest sittikaid täis? Kirik Hlj 1888 (K. Leetberg) Kontam.: = 2359Mc
J₁a.	Valge kont koplis, iga kuue päeva järele käiakse teda vaatamas? Kirik Hag 1890 (H. Raudvere) Kontam.: = 290D₁a
J₁b.	Valge kont koplemäel, iga kuue päeva takka käiakse vaatamas? Kirik Kul 1895 (J. Reinson) Kontam.: = 290D₁b
J₁c.	Kont koplemäel ja iga kuue päeva takka keisid teda vaatamas? Kirik Kul 1940 (V. Eenveer) Kontam.: = 290D₁c
J₂.	Kont koplemäel, iga seitsme päeva takka käiakse vaatamas? Kirik Kul 1929 (H. Tampere) Kontam.: = 290D₂
J₃a₁.	Valge kont kopli peal, iga nädal käia katsumas? Kirik Vai 1893 (D. Torpan) Kontam.: = 290D₃a₁
J₃a₂.	Valge kont koples, iga nädal käiakse kord vaatamas? Kirik Hag 1889 (J. Valdmann) Kontam.: = 290D₃a₂
J₃b.	Valge kont koplis, vareksed käivad iga nädalas üks kord vaatamas? Kirik Hlj 1890 (K. Leetberg) Kontam.: = 290D₃b
J₄a.	Valge kont tagakoplis, iga pühapäeva hommikul käiakse teda teretamas? Kirik Mar 1923 (E. Labi) Kontam.: = 290D₄a
J₄b.	Valge kont koplis, inimesed käivad iga pühapääv teretamas? Kirik Kse 1889 (F. Põld) Kontam.: = 290D₄b
2366.	VALGE KUI LUMI, KÕVA KUI KIVI, ISI MAGUS KUI MESI? Suhkur - 0+3+2+4 = 9 (23) var.
A.	Valge kui lumi, kõva kui kivi, isi magus kui mesi? Suhkur Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal)
Ba.	Valge kui lumi, magus kui mesi? Suhkur Trm 1968 (L. Jõgi) Rak, Sa, Trm - 3 var. Okas 49; Aavik 53 ja 102
Bb.	Valgem kui lumi ja magusam kui mesi? Suhkur Hää 1936 (L. Kraavik)
C*.	Kõva kui kivi, magusam kui sai? Suhkrupea Saa 1896 (J. A. Kangur) Saa, Krl - 2 var. E EM² 63 (683); E MM 10 ja 43 (108); E MM² 10 ja 46 (110); Ainelo II-III 195; E MM³ 7 ja 37 (110) 2Nõo - 2 var.
Vrd.	132 1051 1251 1253 1322 1556D keerdküsimus: Mis on kõvem kui kivi ja õrnem kui muna? Aknaklaas (Amb) kk: Valge kui lumi (KJn); Kõva kui kivi (Võn); Makus kui mesi (Võn)
2367.	VALGE KUI LUMI, SUUR KUI SÕEL? Kuu - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Võn 1895 (P. Rootslane) E EM² 147 (2138)
Vrd.	kk: Valge kui lumi (KJn)
2368.	VALGE LEHM, MUST PIIM? Mahlakask - 0+7+1+0 = 8 (19) var.
Aa₁.	Valgõ lehmake, must piimake? [Lahendus puudub] Ote 1889 (G. Wulff) RpS nr. 6 (1939) 190
Aa₂*.	Valge lehm, must piim? Mahlakask Hls 1889 (H. Kase) Kuu, Hls, Rõu - 3 var.
Ab.	Valge lehm lüssab musta piimä? Mahlakask Pst 1895 (J. Ainson)
B.	Valgõ lehmäke, hahk piimäke? Kõiv ja mahõl Räp 1892 (M. Jennes)
C.	Pikk lehm, hahk piim, pärähn vessi saa kandma? Kask annab mahla Vas 1887 (H. Prants) • Meelej. nr. 50 (1887) 399 (36); E EM 121 (1106); E EM² 106 (1461)
D.	Valgõ lehmäke, must makus piimäke? Kõiv Har 1921/2 (P. Voolaine) Kontam.: = 2576E
Vrd.	665 2576
2369.	VALGE LEHM, SADA SARVE PÄÄS, ÜHEST NISAST LÜPSETAS? Mahlakõiv - 1+0+0+0 = 1 (2) var. Hel 1874 (A. Wahlberg)
Vrd.	2725
2370.	VALGE LITA, MUSTA JALA? Söögilaud - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Ote 1893 (J. Tammemägi)
2371.	VALGE MAEAKE, KÕLLANE LILLIKE SIHEN? Kanamuna - 0+3+0+0 = 3 (9) var.
a.	Valge maeake, kõllane lillike sihen? Kanamuna Trv 1894 (J. Kuusk)
b.	Kollane lillike keset kopelt? Munasora; päev Trv 1894 (J. Sikk) E EM² 60 (633)
c.	Kõrge mägi, kõllane lill keskel? Muna Trv 1894 (J. Kuusk)
Vrd.	790
2372.	VALGE MERI, MUSTAD KALAD, PUNANE ROOSILILL KESKEL, KES ROOSILILLE ÄRA MURRAB, SEE SAAB KALADEGA KÕNELDA? Kiri - 1+20+5+2 = 28 (57) var.
Aa₁.	Valge meri, punane roosike keskel? Kiri petsadiga Hel 1874 (A. Wahlberg)
Aa₂.	Punane roosike keset valget merd? Pitse kirja peal Pst 1891 (J. Leppik)
Ab.	Valge meri, punane lill? Kiri Rõu 1938 (H. Pill)
Ac.	Verrev roosikene keset merd? Päiv Rõu enne 1907 (J. Raudsepp) Vrd. 712
Ad.	Valge meri, punane kruus keskel? Kiri petsatiga Hls 1889 (H. Kase)
Ae.	Valge meri, punane saar keskel? Kiri Aud 1889 (K. Tarkpea)
B.	Valge meri, musta kala? Kiri Plv 1890 (J. Tobre)
Ca₁.	Valge meri, mustad kalad, punane roosilill keskel, kes roosilille ära murrab, see saab kaladega kõnelda? Kiri Trv 1894 (J. Vaine) Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (14); Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (14); Mihkla KlL 75 (13); Vih. (1950) 81 ja 82 (13); Metstak² 34 ja 35
Ca₂.	Valge meri, mustad kalad, mere keskel punane roos, kes roosi katki murrab, oskab kaladega rääkida? Pitsatiga kiri Trt 1930 (M. Sika)
Ca₃.	Valge meri ja mustad kalad, keset merd roos, kes selle roosi katki murrab, saab kaladega kõnelda? Kiri Vil 1960 (Ü. Puusep, M. Talts, K. Uibo)
Cb.	Valge meri, mustad kalad keskel, verev lillitutt, kes nu lillituti är kakke, saa musti kaluge kõnelda? Kiri Räp 1962 (M.-A. Kadarpik, U. Kolk, E. Oja, I.-P. Padernik)
Cc.	Väikene järvekene, sääl oma musta kala sisen ja verev roos kasvab peal, kes see roosi ära kaksab, saab neide kalakestega kõnelda? Kirja lugeda Kan 1888 (G. Veski)
Cd.	Valge meri, mere pääl saar, saare pääl lill, kes too lilli ära kakses, see saab kõiki merekalloga kõnelda? Kiri Võn 1895 (P. Rootslane) E EM 147 (2141)
Da.	Valge meri, mustad kalad, punane roos keskkohal, kes roosi katki ei murra, see kalu kätte ei saa? [Lahendus puudub] Trt 1931 (H. Särg)
Db.	Valgõ meri, musta kala, ku kruusi katski ei murra, kallo kätte ei saa? Kiri, petsat Kan 1895 (G. Loodus)
Dc.	Ühe valge järve pääl ojub üks punane roos, tahad sa muste kallu püüda, pead sa punast roosi murdma? Kiri ja kirjalakk Rõn 1889 (C. Berg)
Dd.	Valge meri, musta kala sisen, verrev iä pääl, kui iä katski lüüt, sis kallu kätte ei saa? [Lahendus puudub] Ote 1889 (O. Grossschmidt)
E₁a₁.	Valge meri, punane roosike keskel, kes selle punatse roosikse katik murrab, saab valge merege kõnelde? Kiri Pst 1889 (A. Luts)
E₁a₂.	Valge meri, punane roos, kes selle roosi katki murrab, saab selle merega kõnelda? Kiri Hls 1893 (H. Sulsenberg)
E₁b₁.	Valge meri, punane lill, kessi selle lilli katik murrab, saab merege kõnelte? Petser, mis kirjä pääl om Hls 1891 (J. Riiet)
E₁b₂.	Valge meri ja punane lill keset merd, kes selle lille katki murrab, saab selle merega rääkida? Kiri Hls 1889 (J. Meomuttel)
E₁c.	Valge meri, verrev roos, kes merega taht kõnelda, see murdku roos katski? Kiri Rõn 1889 (P. J. Tamm)
E₂a₁.	Valge järv, punane roos keskel, kui sa selle roosi ära võtad, siis saad järvege rääkida? Kiri ja petsat kirja pääl Kõp 1896 (J. Laarmann)
E₂a₂.	Valge järv, punane roos, kes see roosi katki teeb, saab valge järvega kõneleda? Kiri ja kirjalakk Vil dat-ta (H. Leoke)
E₂b.	Valge järv, verev roos keskel, kes järvega tahab juttu ajada, peab roosi murdma? Kiri ja kuväär Puh 1888 (J. Loskit)
Fa.	Siin seisab üks loss ja lossis elab härra, lossi ukse ees on punane roos, kui sa seda roosi murda saad, siis saad lossihärraga rääkida? Kiri Vän 1933 (S. Rungi)
Fb.	Lossis on herra, muidu sa temaga rääkida ei saa, kui sa uksel olevat punast lille puruks ei sõku? Kiri Vln 1927 (V. Metsamärt)
Fc.	Roos on lossi ukse ees, muidu lossihärraga kokku ei saa, kui murra roos katki? Kiri pitseriga kinni pandud Vän 1897 (E. Tetsmann)
2373.	VALGE POISIKE, MUST NINA PEAS? Uba - 0+1+4+0 = 5 (41) var.
a₁.	Valge poisike, must nina peas? Uba Saa 1896 (J. A. Kangur)
a₂.	Valge poisike, must nina? Uba Mih 1920 (A. Leppik) E EM² 147 (2143); E MM 17 ja 46 (270); E MM² 17 ja 49 (273); Nugis 295 ja 315 (247); Täheke nr. 12 (1961) 13 (1); SSTT 136; Säde nr. 58 (1970) 7 ja 68 (1970) 8 (7); Säde nr. 6 ja 22 (1971) 8 (8); Kuut VI (1972) 105 ja 111 (4); Metstak 20 ja 34 (205); Metstak² 55 ja 56; E MM³ 14 ja 40 (273)
b.	Valge mees, must nina? Uba Vl 1932 (A. Zimmermann) Vrd. 146
c.	Valge pätsike, must otsake? Uba Hls 1939 (L. Ilbak)
d.	Valge utikene, must otsakene? Uba Har 1934 (O. Lipstok)
Vrd.	1696
2374.	VALGE POISS, ROHELISED JUUKSED? Kask lehtes - 0 (5) var. M. Mäesalu (1954): omaloominguline tekst Metstak 19 ja 34 (183); Metstak² 53
Vrd.	1731
2375.	VALGE PÕLD, MUST SEEME? Raamat - 3+60+22+7 = 94 (209) var.
Aa*.	Valge põld, must seeme? Raamat Vän 1887 (J. Peterson) Iis, Sim, 3Kuu, Mih, Rei, Emm, Tõs, 2Vän, 4Tor, Saa, Hls, 2Trv, Plt?, Trm, TMr, Nõo, 2Ote, Se, 2Tt - 28 var. • Wied. 293; • Ol. Lisa nr. 24 (1888) 384 (3); E EM 170 (1646); Kas. Talur. Kal. (1895) 64 (10); E EM² 147 (2144); E MM 17 ja 46 (271); E MM² 17 ja 49 (274); Huvit. II 216 ja 224 (24); Jürisson 196 (15); Huvit. I⁴ 132 (7); Huvit. V Lisa 18 (31); Käis EVA⁴ 39; Aabits (1948) 40; Raigna 55; Pioneer nr. 6 (1958) 32 (11); Metstak 13 ja 33 (117); Metstak² 34 ja 35; Müürsepp-Viisimaa 80; E MM³ 14 ja 40 (274)
Ab.	Valge väli, must seeme? Raamatu leht Pst 1894 (J. Reevits) Tür, Pst, SJn, Trt - 4 var. Vrd. 2385H₂
Ac.	Valge nurm, must seemen? Paber ja tint Trv 1894 (A. Rull) Trv, Ran, 2Rõu, Se, Lut - 6 var. • LMr 133 (217)
Ad₁.	1) Valge maa, must seeme? Raamat Kan 1896 (J. Ots) 2) Valge maa, must seeme? Kiri Vil 1889 (J. Köögardal) 3) Valgõ maa, must seeme? Kirutamine Rõu 1890 (M. Jennes) Rap, Sa, Saa, 3Trv, Pst, Vil, KJn, Trt, 3Võn, Rõn, 3Ote, San, 4Kan, 4Urv, Krl, Har, 3Rõu, 8Se, Tt - 40 var.
Ad₂*.	Valge maa ja must seeme? Raamat Trv 1889 (J. Käger) 2Trv, Pst, 2KJn, Kan, Rõu, Se - 8 var.
Ba.	Valge väli, must vili? Raamat SJn 1889 (T. Köstner)
Bb.	Valge maa, must vili? Tähed raamatus Saa 1939 (I. Peetrimäe)
C.	Valge väli, hall küli? Pleispulga kiri Lüg 1889 (E. Bachmann)
D+.	Valge põld, must seeme, kes seda külvab, saab targaks? Kiri Rak 1905 (K. Holm) Jõh, Rak, Se - 3 var. Gr. RkÕrE III 170; Lasteleht nr. 9 (1903) 144 (3); Kuusik KT 215 (43); Kuusik La 12 (2); Laste prillid I 14(2); Lasteleht nr. 8 (1920) 128; Metstak² 34 ja 35
Vrd.	1374Qa2* 2378 2386 2389
2376.	VALGE PÕLL, MUSTAD ÄÄRED? Ake - 1+0+0+0 = 1 (8) var. Kaa 1872 (I. Kallas) Wied. 293; E EM 170 (1647); E EM² 147 (2145)
2377.	VALGE SADUL, MUSTAD KIRBUD SEES? Raamat - 0 (4) var. M. J. Eisen (1869): omaloominguline tekst E EM 170 (1649); E EM² 148 (2147)
2378.	VALGE TAEVAS, MUSTE TÄHTI TÄUS? Raamat - 0+2+1+0 = 3 (3) var.
a.	Valge taivas ja musta tähe? Raamat Pst 1889 (J. Henno)
b.	Valge taevas, muste tähti täus? Raamat Pst 1893 (J. Reevits)
c.	Mustad tähed valges taevas? Kiri raamatus Saa 1939 (I. Peetrimäe)
Vrd.	2375
2379.	VALGE TEKK JA MUSTAD KIRJAD? Raamat - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Äks 1894 (J. J. Millert)
2380.	VALGE UTT JA PUNASED HUULED? Valge kasukas punase liigenahka äärtega - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.	Valge utt ja punased huuled? Valge kasukas punase liigenahka äärtega Plt 1891 (J. Reinthal)
B.	Valge p-s, punased ääred? Kasukas Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
Vrd.	1294
2381.	VALGE VAAT, PUNANE PULK? Hani - 1+30+4+0 = 35 (53) var.
A₁a₁.	Valge vaat, punane pulk? Hani HJn 1889 (H. Tiidermann) VMr, 2Jõe, HJn, SJn, 3KJn, 2Pil, Plt, Pal - 12 var. E EM 171 (1652); E EM² 148 (2151); Metstak 16 ja 34 (145); Metstak² 41 ja 43
A₁a₂.	Valge vaat ja punane pulk? Hani SJn 1893 (J. Mein) Juu, 2SJn, Lai, Tt - 5 var.
A₁a₃.	Valge vaadike, punane pulgake? Hani Plt 1936 (L. Köögardal)
A₁a₄.	Valge vaat, punast pulgad? Hani Pär 1888 (M. Oiderman)
A₁a₅*.	Punane pulk ja valge vaat? Hani Pst 1894 (J. Reevits) Pär, Pst, KJn, Pil - 4 var. E EM² 112 (1556)
A₁b*.	Valge vaat, punane punn? Hani Vil 1872 (H. Leoke) Aud, Pst, Vil, Pil, Lai - 5 var.
A₁c.	Valge vaat ja punane prunt? Hani Lai 1904 (J. Ermann)
A₁d.	Valge vaat ja punane hoan ees? Hani Koe 1890/3 (H. Schultz)
A₂+.	Punane pulk ja valge vaat, jookseb kahe ratta peal? Hani SJn 1889 (T. Köstner) Vil, SJn, Äks - 3 var.
B.	Vaat vainul, punane pulk ees? Hani Hlj 1888 (M. Falk) E EM 169 (1628); E EM² 146 (2117)
C.	Valge haan ja punane pulk? Hani kael ja nokk Tõs 1890 (M. Kirikall)
Vrd.	2486A₇ 2516
2382.	VALGE VAIP ÜLE MAA? Lumi - 0+1+2+0 = 3 (12) var.
a.	Valge palajaga või kõik maa ärä katta? Lumi Rõn 1889 (C. Berg)
b.	Valge vaip üle maa? Lumi Rap v. Mär 1936 (E. Poom) Kuusik KT 211 (3); Metstak² 64 ja 66
c.	Kõik ilm valgõ rõivaga katõd? Lumi maah Se 1934 (N. Oinas)
2383.	VALGE VARES LÄVI AIA LATSI RAVITSES? Kerkesänd võtt patale - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 133 (218)
2384.	VALGE VITS, KEEL KÜLLES? Sõlg või prees - 0 (5) var. C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst E EM 171 (1656); E EM² 148 (2155)
2385.	VALGE VÄLI, KIRJU KARI, MUST KARJAKAITSJA? Kirik, kogudus, õpetaja - 13+205+67+25 = 310 (505) var.
A₁a₁.	Valge väli, kirju kari, tark karjakaitseja? Raamat Kuu 1903 (J. Mikiver) Hlj, Sim, 2Kuu, Juu, Krj, Aud, PJg, 2Tor, Saa, Kõp, KJn, Pil, Plv, Tt - 16 var. • Helle 371 (125); Hupel 122; Willmann 175 (115); Lönnrot 161; Neus 393 ja 390 (5); Nörmann 36 ja 55 (77); Wied. 293; E EM 171 (1654); KAH EKAl 163 ja 164 (119); Sander 71 (12); E EM² 148 (2153); Kmpm. EL II¹⁰101; Laug. Vestr. 179 (16)
A₁a₂*.	Valge väli ja kirju kari, tark karjakaitseja? Kirik, õpetaja, kogudus Kad 1888 (J. Aab) Kad, Pee, Plv - 3 var.
A₁b.	Kiri kari, valge väli, tark karjakaitseja? Kogudus, kirik ja õpetaja Krj 1940 (O. Grepp) Krj, SJn, Plt, Krl - 4 var. E EM 65 (464); E EM² 58 (600); E MM 9 ja 43 (97); E MM² 9 ja 46 (99); E MM³ 7 ja 37 (99)
A₁c.	Valge väli, kirju kari, tark karjane kaitsmas? [Lahendus puudub] Vän 1925 (E. Männik)
A₁d.	Valge väli, kirju kari, tark karjane? Kirik, kogudus, õpetaja Vil 1894 (H. Niggol) 2Tür, 3Vil, SJn - 6 var.
A₁e.	Kirju kari, valge väli, tark karjahoidja? Rahvas, kirik, õpetaja Pst 1888 (J. Jaakson)
A₁f.	Valge väli, kirju kari, tark karjapoisike? Kirik Saa 1889 (J. Tammann)
A₁g.	Kirriv kari, lakõ väli, tark kar'akaitsja? Kir'atähe', papõr, lukõi Vas 1975 (H. Keem)
A₁h.	Kiri kari, valge väli, tark karjakaitseja, must murepidaja? Kirik, kogudus, õpetaja Käi 1896/7 (J. Sooster)
A₂a*.	Valge vari, kirju kari, tark karjakaitsja? Kirik Trv 1889 (H. Kallas) Kaa, Trv, Plv - 3 var.
A₂b.	Valgõ vari, kirriv kari, tark karjatallitaja? Kerik Se 1930 (N. Sõrmus)
A₂c*.	Kirriv vari, verrev kari, tark kar'akaitsja? Rahvas kerikoh Se 1938 (A. Tubli) Se, Tt - 2 var.
A₃.	Suur kari, lake väli, tark karjakaitsja? Rahvas kirikus, kirik ja õpetaja Rõu 1898 (A. Suurkask)
A₄.	Kirju kari, kõrge mägi, tark karjakaitseja? Kihelkond, kirik, õpetaja HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
A₅.	Valgõ nurm, must tõbrass, targal kar'ussõl kaitsa'? Raamadu kir'a' Lut 1927/32 (P. Voolaine)
A₆.	Kirriv kari, tark karjakaitsja? Rahvas kerikon ja õpetaja Vas 1895 (P. Saar)
B₁a.	Valge väli, kirju kari, kaunis karjakaitsja? Rahvas ja õpetaja kirikus SJn 1894 (H. Raid) SJn, KJn - 2 var. Vrd. 1995
B₁b.	Valge väli, kiriv kari, kaunis karjavalitseja? Kerk Ote 1892 (J. Ainson)
B₁c.	Kiriv kari, valge väli, kaunis karjahoidja? Rahvas kerikun TMr 1888 (P. Birkenthal)
B₂.	Kiri kari, valge väli, vaga karjakaitseja? Kogudus, kirik ja kirikuhärra Rei 1889 (P. Reikmann)
B₃.	Valge vari, kirrev kari, hea karjakaitsja? Õpetaja Urv 1889 (J. Janson)
C₁a₁.	Valge väli, kirju kari, must karjakaitsja? Kirik, kogudus, õpetaja Pee 1928 (R. Viidebaum) 2Hlj, Rak, VJg, VMr, 3JJn, Koe, 3Pee, Tür, 3Kuu, HJn, 2Tln, 2Jür, Kos, Pöi, Tor, 2Trv, SJn, 2KJn, 2Pil, Ksi, Trm, Puh, Vlg, 2Rõu, 2Tt - 39 var. • Mötleja 34 ja 55 (145); E EM 171 (1654); E EM² 148 (2153)
C₁a₂*.	Valge väli, kirju kari ja must karjakaitsja? Õpetaja Pil 1938 (P. Tammepuu) Kuu, Vig, Kse, Tor, Pil, Elv - 6 var.
C₁b₁.	Kiri kari, valge väli, must karjakaitsja? Kogudus, kirik ja õpetaja Kaa 1872 (I. Kallas) Nrv, 2Hlj, Sim, VMr, Amb, Pee, Kos, Mär, Vig, Mus, Khk, Kär, 2Jäm, 2Kaa, Jaa, 2Pöi, Muh, 2Trv, Pst, Vil, Rõn, Kan, Rõu - 28 var. Wied. 269; Kas. Talur. Kal. (1880) 43 (7) ja (1881) 39 (7); E EM 65 (464); E EM² 58 (600); E MM 9 ja 43 (97); E MM² 9 ja 46 (99); Ainelo III 119; E MM³ 7 ja 37 (99)
C₁b₂*.	Kirju kari, valge väli, must om karjakaitsije? Inimese, kirik, õpeteje Krk 1890 (J. Hünerson) Jõh, Sa, Krk - 3 var.
C₁c.	Valge väli ja kirju kari ja karjal on must kaitsja? Kirik, kihelkonna rahvas ja kirikhärra Koe 1890/3 (H. Schultz)
C₁d.	Valge väli, kirju kari, must karja karjane? Kirik Sim 1897 (V. Rosenstrauch)
C₁e₁*.	Valge väli, kirju kari, must karjane? Kirik, rahvas, õpetaja VJg 1889 (J. Ustallo) Jõh, Hlj, Kad, VJg, Rap v. Mär, Saa, Vas - 7 var. • Meelej. nr. 50 (1887) 399 (45)
C₁e₂*.	Valge väli, kirju kari, aga must karjane? Õpetaja Plt 1894 (M. Luu) Pee, Plt - 2 var.
C₁f₁*.	Kirrev kari, valge väli, must karjus? Kogudus, kerk, opetaja Ote 1895 (C. Lipping) Lüg, Trt, Ote - 3 var.
C₁f₂*.	Kirju kari ja valge väli ja must karjane? Kirik Pai 1892 (Sõnajalg) Iis, Pai, Tõs - 3 var.
C₁g.	Kiri kari, valge väli, mustas mundris karjane? Kirik, öpetaja ja kogudus Sa 1889 (V. Mägi)
C₁h.	Valge väli, kirju kari, must karjahoidja? Kirik PJg 1893 (M. Reimann) Kuu, PJg - 2 var.
C₁i.	Kiri kari, valge väli, must karjahoidja? Kirikuõpetaja Pöi 1939 (A. Truu)
C₁j.	Kiri kari, valge väli, must karja kaits? Opetaja Kan 1896 (J. Ots)
C₂a₁.	Valge vari, kiriv kari, must karjakaitsja? Kerik, rahvas, opetaja Kan 1888 (G. Veski) Vai, 2Amb v. JMd, 2Kos, TMr, 3Võn, 2Nõo, Puh, Ran, Ote, Kan, Räp - 16 var.
C₂a₂*.	Valge vari, kirriv kari ja must karjakaitsja? Kerik, rahvas ja õpetaja Võn 1894 (J. Suits) Võn, Puh, San - 3 var.
C₂b₁.	Kiri kari, valge vari, must karjakaitseja? Kogudus, kirik, õpetaja Ans 1891 (J. Magus) Krj, Mus, Ans, Kaa, Vll, Võn, Nõo, Vru, Se, 2Tt - 11 var.
C₂b₂.	Kirju kari ja valge vari, must karjakaitseja? Kogudus, kirik ja õpetaja Amb 1890 (J. Freimann)
C₂c.	Kirriv kari, verrev vari, must karjus kaits karja? Kirik, rahvas, õpetaja Urv 1890 (J. Teder)
C₂d.	Kiri kari, valge vari, must karjane kaitseb? Kogudus, kerik ja õpetaja Vai 1893 (J. Sorro)
C₂e.	Valge vari, kiri kari, must karjane? Kirik Kär 1890 (K. Loiken)
C₂f.	Valge vari, kirju kari, must karjahoidja? Kirikuopetaja Ran 1889 (A. Tobber)
C₃+.	1) Valge nurm, kiri' kari, must karjus? Valge nurm om kirik, kiri' kari om rahvas kerikoh, must karjus om õpetaja Räp 1875/7 (J. Jagomann) 2) Kirju kari, kõrge mägi, must karjakaitseja? Kihelkond, kirik, õpetaja HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann) 2Jõh, VMr, HMd v. Ris, Mar, Räp - 6 var.
C₄a.	Kirriv kari, must karjakaitsje? Õpetaja kerikun Rõu enne 1907 (J. Raudsepp) JJn, Rõu - 2 var.
C₄b*.	Kiriv kari, must karjus? Õpetaja ja kog[udus] Nõo 1888 (J. Tüklov) SJn, Plt, Võn, Nõo, Har - 5 var. Vrd. 795
C₄c.	Must karjus, kirrev kari? Opetaja Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Hel, Krl - 2 var.
C₄d.	Kirriv kari ja must karjus, kutsub iga kuue päeva järele karja kokko? Õpetaja ja kogodus Võn 1895 (P. Rootslane) Vrd. 1256
C₅.	Kiri kari, valge väli, must karjakaitseja, kust ta sööb ja kust ta joob? Kirik, pastor, inimesed - taldrigu peelt sööb ja laasidest juub Mus 1949 (V. Kuut)
C₆a.	Kiri kari, valge väli, must karjakaitseja, valge lapp tal kurgu all? Luterluse õpetaja Krj 1959 (O. Kõiva) Vrd. 1232Bd
C₆b*.	Valge väli, kirrev kari, must karjus, valge lapp lõvva all? Kerik, rahvas, õpetaja Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Pee, Tür, Krl - 3 var.
C₆c.	Valge väli, kirju kari, muss karjus ja valge kaal? Kerik, kogudus ja õpet[aja] Kod 1889 (O. Grossschmidt)
C₆d.	Kiri kari, valge väli, must karjane, valge kurgualune? Kirikuõpetaja Pha 1934 (A. Kuusk)
C₆e.	Valge väli ja kirju kari, must karjane keskel, kaks lehte lõua all? Kir[iku]õp[etaja] Sim 1888 (H. Aman)
C₇a.	Kiri kari, valke väli, must karjane, hall säll? Kokutus, opetaja, köster VNg 1926 (M. Kampmann) 2Jõh, Lüg, VNg, Han - 5 var.
C₇b.	Kiri kari, valge väli, must karjane ja hall sell? Kirikhärra ja köster Jõh 1888 (N. Otto) Jõh, 2Lüg - 3 var. E EM 105 (917); E EM² 92 (1214)
C₈.	Valge väli, kirju kari, must karjus, hall kõrraline? Kerik, rahvas, õpetaja ja köster MMg 1889 (H. Rätsepp)
C₉a.	Kiri kari, valge väli, must karjane, hall koer? Rahvas, kerik, õpetaja, kester Jõh 1891 (A. Tõnurist)
C₉b.	Kirju kari, valge vari, hall koer ja must karjane? [Lahendus puudub] Saa? dat-ta (anon)
C₁₀.	Valge väli, kirju kari, must koer kirju karja keskel? Kirik, kogudus, õpetaja Sim 1929 (R. Viidebaum)
D₁*.	Valge väli, kirju kari, must krantskael karjus? Kirik Pal 1888 (M. Uus) VMr, 2Pal - 3 var.
D₂.	Valge vari, kirev kari, must krantskaalaga karjamees? Kerik, kogudus, õpetaja Plv 1894 (H. Huik)
D₃a*.	Kerju kari, valge väli, krantskael karjakaitseja? Kerik, rahvas, õpetaja Rak 1893 (J. Lilienbach) Rak, SJn, MMg - 3 var.
D₃b₁.	Valge väli, kirju kari, krantskael karjus? Kirik, rahvas ja õpetaja MMg 1890 (L. Jakobson) Sim, Plt, Ksi, MMg, Trt - 5 var.
D₃b₂*.	Valge väli, kirju kari ja rantskaal karjane? Kirik, kogudus, õpetaja Trv 1897 (J. Vaine) Rkv, Trv, Pal, Äks - 4 var.
D₃c+.	Valge väli, kirju kari, krantskaal karjas? Õpetaja ja kerik Kod 1926 (P. Berg) Pal, Kod, Trt - 3 var.
D₄a.	Kirev kari, valge vari, krantskaalaga karjus? Õpetaja ja kirik Rõn 1949 (L. Pedajas)
D₄b.	Kirrev kari, valge vari, krantskaalaga karjamiis? Rahvas, kerk, opetaja Ote 1893 (J. Tammemägi)
D₅.	Kirriv kari, verrev mari, krantskaalaga karjus? Rahvas kirkun Ote 1889 (J. Kivisaar)
D₆a.	Valge väli, kirju kari, krants karjakaitsja? Õpetaja ja kogudus Pil 1929 (K. Leichter) Koe, Pil - 2 var.
D₆b.	Valge väli, kirju kari, krants karjane? Kirik Pil 1888 (T. Sander)
D₆c.	Valge väli, kirju kari, krants karja keskel? Kirik Pal 1897 (H. Karro)
D₆d.	Kirriv kari, valgõ väli, krants kar'akuningas? Õpetaja kantslin Rõu 1896 (A. Perli)
D₇+.	Valge väli, must kari, must krantskael koer haugub ümmer karja? Kirikus inimesed Pil 1888/9 (T. Kiimann) Koe, HJn, Pil, Äks - 4 var.
D₈a.	Valge väli, kirju kari, krantskael koer karjane? Kirik, kirikurahvas ja õpetaja Trm 1896 (J. Soodla)
D₈b*.	Valge väli, kirju kari ja krantskoer karja hoidmas? Kirik Iis 1889 (E. Ellert) Iis, Trm - 2 var.
D₈c.	Kirju kari, valge väli, krantskoer karjahoidija? Kirikus Pal 1895 (M. Kitznik)
D₉.	Valge krantskoer karjakaitseja? Kirikuhärra Jõe 1889 (H. Redlich)
E₁.	Kirriv kari, valgõ vari, karjus tõrdun, valge rist kaalan? Õpetaja jutlustab Ote 1889 (G. Wulff) Meelej. nr. 35 (1887) 280 (33); E EM 65 (463); Leoke Vv. Tähtr. (1907) lk-ta (3); E EM² 58 (599)
E₂*.	Valge vari, kirju kari, karjus pütün, kaas pääl? Kirik, rahvas, õpetaja Har 1935 (S. Kutti, H. Tampere) 2Har - 2 var.
E₃*.	Valge väli, kirju kari, karjane hõigub kivi otsas? Kirik Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann) Pst v. Pil, Plt - 2 var.
F.	Kirju kari, valge väli, karjub karjakaitseja? Kirik, rahvas, õpetaja Rap 1895 (J. Reinthal) Vrd. 2220D
G₁a.	Valge väli, kirju kari, kaks tarka karjast juures? Kirik, inimesed, õpetaja, köster Hlj 1897 (A. Klaas)
G₁b.	Kirrev kari, verrev hari, kats tarka karjust man? Rahvas, kerik, opõtaja, köstre Urv 1888 (G. Seen)
G₁c.	Kirrev kari, verrev hari, kats tarka karjust man ja tõne pull mürräs tõse karja seen? Kerik Urv 1933 (R. Viidebaum) Vrd. 1232
G₂*.	Kiriv kari ja verev vari, kats musta kar'ust man? Kirik, õpõtaja, kõstre ja rahvas Kan 1910 (H. Ojansuu) 2Kan - 2 var.
G₃a.	Valge väli, kirriv kari, kats karjust karjan? Opetaja, köster, kerik ja rahvas Ote 1889 (E. Brücker)
G₃b.	Kirriv kari, verrev vari, kats kar'ust kar'an? Rahvas kerkun Kan 1896 (G. Loodus)
G₃c.	Valge varik, kirju kari, kats karjakaitsjat? Kirik, kogudus, köster ja õpetaja Rõu 1928 (R. Viidebaum)
H₁a.	Valge väli, kirju kari? Raamatutrükk Pal 1888 (M. Saar) VMr, Pai, Mär, PJg, Tor, Hel, Vil, KJn, Pil, Plt, Pal, Ote - 12 var. SSTT 74; Hiie-Jõgisalu 78; Hiie-Müürsepp III/I 49; Hiie-Müürsepp IV/I 76 Vrd. 1740
H₁b₁.	Kiri kari, valge väli? Rahvas kirikus Jõh 1888 (A. M. Saar) Jõh, Lai, Trm - 3 var. Plmp. LõK³ 55
H₁b₂.	Kirju kari ja valge väli? Kiri ja paber VMr 1895 (V. Rosenstrauch) VMr, Kod - 2 var.
H₁c+.	Kirju karja, valge välje, silmäd kaigel karjal kiilavad? Vanaaigsed litridega tanod Vai 1891 (P. Paurmann) Vai, Vil - 2 var.
H₂.	Valge väli, must kari? Kiri, raamat JJn 1888 (P. A. Pitka) Rak, JJn, Ote - 3 var. Vrd. 2375Ab 2386 vs: EV 2046C
H₃.	Must kari, valgõ vari? Kiri Se 1888 (E. Aun)
I.	Valge leht, must kiri ja väike karjane käeb järele? Laps loeb Trt 1949 (O. Hildebrand) Käis EVA⁴ 39; Aabits (1948) 40; Raigna 55
Ja.	Valge väli ja kirivane kari ja kangekaelne karjane aeab tagant järele? Laps õpib raamatud lugema Vil 1888 (J. Toss) E EM 171 (1655); E EM² 148 (2154)
Jb.	Valge väli, kirju kari, kangekaelne poisike ajab karja taga? Aabits, õppija pilpaga Äks 1893 (P. Sepp)
K₁a.	Kirju kari, valge väli, tuhmid, targad tagaajajad? Raamat Hls 1893 (J. Stamm) VMr, Pee, Juu, 2Muh, Hls, Pst - 7 var. Wied. 269; ER Kal. (1888) 100 (9); E EM 65 (465); E EM² 58 (601)
K₁b.	Valge väli, kirriv kari, tohmid, targad takka-aajad? Raamat Muh 1938 (R. Viidalepp) Metstak² 34 ja 35
K₁c.	Kiri kari, valge väli, tohmid, targad taka aevad? Raamat ja lugejad Muh 1898 (K. Raud)
K₁d.	Kiri kari, valge väli, tuhmid tagaajajad? Piibel Pil 1888 (S. Käär)
K₁e.	Kiri kari, valge väli, tark tagaaebija? Kogudus, kirik ja õpetaja Käi 1939 (E. Ennist)
K₂.	Kirju kari, valge vari, tuhmid, targad tagaajajad? Tähed ja lugejad lapsed Kuu 1911 (K. Viljak)
L.	Ümberringi kirju kari, valge väli, härg möirgab tõrre sees? Kirik ja kirikuõpetaja Trm 1937 (H. Kaasan) Kontam.: = 1232D
M.	Kire kari, valge väli, lähvad raudsesse linna? Hernesupp panna keema Vai 1893 (D. Torpan) Kontam.: = 2275Z
N.	Ööpikk, maakukk, valge väli, kiri kari, tark karja kaitsja (Eine Nachtigall, ein Landhahn, ein weisses Feld, eine bunte Herde, ein kluger Hüter der Herde)? Orgel, Küster, Kirche, Gemeine, Prediger Tt enne 1876 (anon) • Wied. 283; E EM 114 (1028); E EM² 101 (1363) Kontam.: = 2165Ü
Vrd.	2482 vs: EV 2046C
2386.	VALGE VÄLI, MUSTAD VAOD? Kirjutamine - 0+2+2+1 = 5 (5) var.
a.	Valge väli, mustad vaod? Kirjutamine SJn 1927 (V. Metsamärt) Hls, SJn - 2 var.
b*.	Valke põld ja mustad vaud? Kirjutamise raamat Lüg 1948 (A. Parijõgi) Lüg, Saa, Pal - 3 var.
Vrd.	2375 2385H₂
2387.	VALGED LAMBAD HÜPPAVAD MERES? Herned pajas - 0+1+0+0 = 1 (4) var. Juu 1888 (J. Valdt) E EM 169 (1632); E EM² 146 (2124); Jürisson 190 (11)
Vrd.	2388
2388.	VALGED MEHED TANTSIVAD MUSTAS KÖRTSIS? Herned keevad pajas - 0 (3) var. A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst E EM² 147 (2128)
Vrd.	2387
2389.	VALGED PÕLLUD, MUSTAD PEENRAD? Aknad - 0+9+2+2 = 13 (22) var.
a₁*.	Valged põllud, mustad peenrad? Aknad Muh 1888 (T. Kuusik) Jür, Jäm, Vll, Muh - 4 var. Kuusik KT 213 (26); Kuusik La 12 (1); E EM² 147 (2129); Laste prillid I 14 (1)
a₂.	Põllud valged, pienrad mustad? Äke [sic!] Muh 1896 (H. Laipmann)
a₃*.	Valge põld, mustad peenrad? Ake Pöi 1894 (T. Undritz) Krj, Pöi, Se - 3 var.
a₄.	Valgel põllul mustad peendrad? Aken Muh 1898 (K. Raud)
b.	Hallid põllud, valged peenrad? Aken Muh 1947 (M. Kolk)
c.	Valge nurm, musta peendre'? Raamat Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 133 (216)
d.	Musta pindre, valgõ maa? Akõn Se 1934 (A. Tammeorg)
e.	Valged pihted, mustad peenrad? Aken Tõs 1890 (M. Kirikall)
Vrd.	2375
2390.	VALGED SULED VALENDAVAD, UDUSULED LANGENEVAD, ILMA TALU TAHTEMATA, ILMA SAUNA SAATEMATA? Lopsulumi - 0 (2) var. M. Tõnisson (1893): omaloominguline tekst E EM² 147 (2127)
2391.	VALGEDE RÕIVIDEGA POISIKENE AIAN? Kapstapää - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Rõu 1894 (A. Assor)
2392.	VALGET KITSE NÜSTAS ÖÖD KUI PÄIVA ÜTE KULLATSE KOPA SISSE? Ketramine - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Urv 1890 (J. Teder)
2393.	VALGET SÖÖB, MUSTA SITUB? Põlev peerg - 5+79+23+5 = 112 (161) var.
Aa₁.	1) Valget sööb, musta situb? Põlev peerg VMr 1889 (K. Roost) 2) Valget sööp, musta situp? Pird Ote 1892 (J. Ainson) 3) Valget söö, musta situs? Tuli Kan 1888 (G. Veski) 2Jõh, Hlj, VMr, Amb, 2JJn, 2Kuu, Jür, Kos, Vän, Saa, Hel, Trv, SJn, KJn, Kod, 2Võn, Nõo, 2Rõn, 4Ote, 2San, 5Kan, Urv v. Krl, 2Krl, 3Har, 4Rõu, Plv, Räp, Vas, Vas v. Se, 8Se, Tt, eL - 58 var. Hupel 122; • Hupel 122; Lönnrot 161; Nörmann 36 ja 55 (78); Wied. 293; E EM 170 (1650); E EM² 148 (2148)
Aa₂.	1) Valged sööb ja musta situb? Peerg põleb Pil 1888/9 (T. Kiimann) 2) Valget söö ja musta situs? Pird palas Ote 1893 (J. Tammemägi) 2Vai, VJg, Sim, VMr, Kuu, HJn, 2Kos, Juu, Rap v. Mär, Kei, Emm, Kaa, Tõs, 2Tor, Pär, 2Saa, Hel, Pst, 3Vil, Pil, Plt, Kod, MMg, Nõo, 2Ote, 2Kan, Krl, Tt - 36 var. • Helle 372 (126); Willmann 175 (116); KAH EKAl 163 ja 164 (120); Laug. Vestr. 179 (10)
Aa₃.	Valgõt süü, a musta situss? Puu, hüdsi Lut 1927/32 (P. Voolaine) Kuu, Urv, 3Se, Lut - 6 var.
Aa₄.	Sööb valged, situb musta? Küinal Tor 1889 (J. Tilk)
Aa₅.	Ütest otsast söö valget kui piimä, tõsest otsast situs musta kui tõrva? Pirrutule palamine Vas 1897 (K. Sikk)
Ab.	Valget söö, musta tegi? Pird, tuli palas Krl 1962 (T. Kaevando, L. Osjamets, R. Preisman) Rak, Krl - 2 var.
Ac.	Valget sööb, musta sülitab? Küünal põleb Jõe 1889 (G. Kivikangur)
Ad.	Valged sööb, musta pillab? Peerutuli Koe 1889 (R. Rapin)
Ae.	Valget sööb, musta heidab välja? Küünal Kos 1888 (A. G. Eriksohn) Kos, Rap - 2 var.
Af+.	Valged võtab, musta annab? Peerg Vän 1896 (E. Tetsmann) Pde, Vän, Urv - 3 var.
B.	Särk all, liha pial, valged söeb ja musta situb? Küinal Kos 1892 (T. Wiedemann) Krikmann 99 Kontam.: = 2107F
Vrd.	1316
2394.	VALGÕ HATT, KIRIVÄ KÄPÄ? Hamõ (särk) - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Rõu 1890 (M. Jennes)
2395.	VALGÕ KERIK VEREVÄ TORNIGA? Hani - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Räp 1892 (M. Jennes)
Vrd.	2358Eb*
2396.	VANA EMMIS, SEITSE PÕRSAST? Nädal ja seitse päeva - 0+4+0+0 = 4 (19) var.
a.	Vana emmis, seitse põrsast? Nädal ja seitse päeva Pst 1888 (J. Jaakson) 2Pst, Tt - 3 var. • Mötleja 34 ja 55 (144); E EM 171 (1658); E EM² 148 (2157); Jürisson 166 (21)
b.	Üks emis, seitse põrsast? [Lahendus puudub] Pöi 1897 (J. Prooses)
2397.	VANA HOBUNE, KUUS KÜLLELUUD? Lootsik - 0+5+0+0 = 5 (12) var.
a*.	Vana hobune, kuus külleluud? Lootsik Vän 1889 (J. Peterson) 2Vän, Tor - 3 var. E EM 171 (1659); E EM² 148 (2158); Metstak 14 ja 33 (126); Metstak² 70 ja 71
b₁.	Vana hobune, viis küljeluud? Lootsik Vän 1889 (J. Tiss)
b₂.	Hobune viie külleluuga? Lootsik Tor 1889 (C. Tults)
Vrd.	1105 1692 2668 2678
2398.	VANA HÄRG, VAGLAD SELJAS? Katus sammaldes - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Vil dat-ta (J. Täht)
Vrd.	2399
2399.	VANA HÄRG, VASKSED SOOLED? Kannel - 2+5+0+0 = 7 (34) var.
a.	Vana härg, vasksed sooled? Kannel Lai 1904 (J. Ermann) VMr, Lai, Tt - 3 var. • Helle 372 (128); Hupel 122; Willmann 175 (118); Lönnrot 161; Ahlqvist 74; Wied. 293; E EM 171 (1661); KAH EKAl 163 ja 164 (122); E EM² 149 (2160); Laug. Vestr. 179 (11)
b*.	Vana härg, vasksed sooned? Kannel Lai 1888 (M. Kolluk) JJn, Lai - 2 var.
c.	Vana härg, vastsed sooled? Kannel Hel 1874 (A. Wahlberg) E EM 171 (1661); E EM² 148 (2160)
d.	Vana härg, kuldse soone? Viiul Trv 1890 (A. ja J. Viira)
Vrd.	2398 2439
2400.	VANA IMÄLAMMAS ÜTE SILMÄGÄ, SÖÖ ÄR KÕÕ SUVE TÖÖ? Jahvikivi - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 133 (219)