Eesti mõistatused - EM-lugemik

401.	ISE ON ELAV, AGA SÖÖB ELAVAID? Kass - 0 (11) var. J. A. Kangur (1896): omaloominguline tekst E EM² 45 (362); E MM 8 ja 43 (69); E MM² 8 ja 46 (71); Ainelo III 51; E MM³ 6 ja 37 (71)
Vrd.	102
402.	ISE ON KIVIST, AGA ANNAB SOOJA? Ahi - 0 (2) var. J. A. Kangur (1896): omaloominguline tekst E EM² 45 (368)
403.	ISE PIKK JA PEENIKENE, LÄHEB MÜDA ILMA LAIALI? Suits - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Ksi 1926 (P. Berg)
Vrd.	396 410
404.	ISE PIKK JA PEENIKENE, PEA OTS KUI SARI? Luud - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Äks 1889 (K. Blaubrik)
Vrd.	410 1619E₂
405.	ISE PISUKE KUI PIHU, VAHEST PÕLVEKÕRGUNE? Kirp - 0+1+0+0 = 1 (6) var. Mih 1889 (H. Perkson) E EM 50 (296); E EM² 46 (376)
406.	ISE SEISUB PAIGAL, AGA SABA LEHVIB TUULES? Korstnasuits - 0+0+0+1 = 1 (2) var. Kuu 1978 (M. Must, P. Raud)
407.	ISE TIÄB, ISE POEB, ÜHED TEGÄD KIIKS-KIIKS? Linnupesa - 0+0+1+0 = 1 (2) var. Khn 1934 (T. Saar)
408.	ISE VÄLJAS, VARBAD VARJUL? Puu kasvab - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
A.	Ise väljas, varbad varjul? Puu kasvab Krj 1940 (V. Kruusmägi)
B.	Keha väljas, sabad maa sees? Puu Rak 1905 (K. Holm)
409.	ISE ÕÕNES TONNIKENE, AGA HULGA ELAVAD TA SEES? Mesipuu - 0 (5) var. J. A. Kangur (1896): omaloominguline tekst E EM² 46 (374); Metstak 18 ja 34 (176); Metstak² 49 ja 50
410.	ISI PIKK JA PEENIKE, TÜÜ MUL JÄME, LÜHIKE? Köis - 0+6+2+0 = 8 (31) var.
a₁*.	Isi pikk ja peenike, tüü mul jäme, lühike? Köis Vil 1937 (A. Mikk) Iis, Pär, Pst, Vil, San, Tt - 6 var. • Mötleja 6 ja 51 (16); E EM 50 (295); E EM² 46 (375)
a₂.	Ise pikk ja peenikene, töö paks ja lühikene? Köis, koorm Sim 1897 (V. Rosenstrauch)
b.	Pikk ja pienike mies, löhike ja jäme töö? Köis Kos 1892 (T. Wiedemann) E EM² 106 (1462)
Vrd.	396 403 404
411.	ISI PUU, AGA MIKK NIMI? Lõmmu südä-mikk - 0+2+0+0 = 2 (14) var.
a.	Isi puu, aga Mikk nimi? Lõmmu südä-mikk KJn 1888 (J. Reial) E EM 50 (297); Pet. Ah 41; E EM² 46 (377); E MM 8 ja 43 (70); E MM² 8 ja 46 (72); E MM³ 6 ja 37 (72)
b.	Ise puu ja Mikk nimi? Südamik Plt 1878 (K. Moks)
412.	ISI SEISAB, ISI JOOSEB? Veski - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Noa 1927 (P. Ariste)
Vrd.	keerdküsimus: Mis asi seisab, käib ja jookseb ühel ajal? Töö seisab, viinavõtmine käib ja palk jookseb (VNg)
413.	ISSA MEEREN, TAIVA TEEREN, KUST SEE TONT ON VÄLJA TULNUD, KEL KIKSIN-KÕKSIN KÕRVAD PEAS JA SIRKEN-SORKEN SABA TAGA, NELI RIPSET JALGU ALL? Kass - 0+0+1+0 = 1 (1) var. SJn 1934 (L. Köögardal)
414.	ISSAMEIEKE, TEINE TEIEKE, TULEB KIVIVAREST VÄLJA, PIKK PIITS PEUS, HÕBEHELM OTSAS? Kaevuvinn - 1+1+0+1 = 3 (24) var.
Aa.	Issameieke, teine teieke, tuleb kivivarest välja, pikk piits peus, hõbehelm otsas? Kaevuvinn KJn 1870 (J. Tiedemann) E EM 47 (264); E EM² 43 (335); Nurmik I 14; Huvit. V Lisa 18 (34); RpS nr. 6 (1939) 189
Ab.	Issameieke, teine teieke, tuli kivivarest välja, pikk piits peos, hõbehelm otsas? Kooguga kaevust vee tõmbamine San 1981 (T. Keis)
B.	Taara isake, taara emake, Jumal istub suure kive otsas, pitk piits käes, raudsõlm otsas, üht ta lööb, teist ta tongib? Vanakuradi palve Vai 1888 (H. Masing)
415.	ISTU IIH, TAARILASKÕ TAKAH? Türä - 0+0+1+0 = 1 (2) var. Se 1934 (N. Oinas)
416.	ISTUB KUI ISAND, SÕIDAB KUI SAKS, TALLATAKSE KUI VANA KOERA? Vokk - 0+93+23+8 = 124 (208) var.
A₁a.	Istub kui isand, tallitakse kui koera? Vokk Pst 1891 (J. Leppik)
A₁b.	Istub kui isand, tallata kui vana koera? Vokk Hlj 1888 (J. Linkstein)
A₂.	Sõidab kui saks, aga tallatakse nagu koera? Vokk Kul 1936 (A. Samet)
A₃a₁.	Istub kui isand, sõidab kui saks, tallatakse kui koera? Vokk MMg 1888 (A. Artis) Jõh, Kad, Hag, Pil, Trm, MMg - 6 var. E EM 50 (300); E EM² 46 (380); E MM 8 ja 43 (71); Kmpm. EKl I² 141; E MM² 8 ja 46 (73); Puus. KH 10; Puus. KH II⁵ 99; Ronk nr. 16 (1926) 401; Ainelo III 67; Nugis 287 ja 313 (69); E MM³ 6 ja 37 (73)
A₃a₂.	Istub kui isand, sõidab kui saks, tallatakse tagast kui koera? Vokk Trt 1930 (P. Ariste)
A₃b₁.	Istub ku isänd, sõidab ku saks, tallatakse ku va koera? Okk Trv 1892 (J. Kill)
A₃b₂.	1) Istub kui isand, sõidab kui saks, tallatakse kui vana koera? Vokk HJn 1888 (N. Jegorov) 2) Istub kui isand, sõidab kui saks, tallata kui vana kuera? Vokk Hlj 1893 (I. Lootus) 3) Istub ku isänd, sõidab ku saks, tallatse ku vana koera? Okk Hls 1888 (P. Ruubel) 4) Istus ku esänd, sõit ku saks, tallatas ku vanna koira? Vokk Har 1888 (anon) Vi, Jõh, 3Hlj, Rak, 2VMr, HJn, Tln, Kos, Rap, HMd, Vig, Noa v. Hii, Jäm, Kaa, 2Tõs, 3PJg, 2Hls, Trv, Pst?, Kõp, Pil, Plt, Ksi, 2Trm, MMg, Võn, Ote, Har, 2Rõu - 38 var. Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (18)
A₃b₃.	Istub kui isand, sõidab kui saks, tallatakse nagu vana koera? Vokk Kuu 1891 (T. Uustalu)
A₃b₄*.	1) Istub kui isand, sõidab kui saks ja tallatakse kui vana koera? Vokk Vai 1893 (J. Sorro) 2) Istub ku isänd, sõidab ku saks ja tallatse ku va koera? Vokk Pst 1893 (J. Reevits) Vai, Pst, Pal, Rõu - 4 var.
A₃b₅.	Istub kui isand, sõidab kui saks, aga tallatakse kui vana koera? Vokk Pil 1888 (S. Käär) Mih, Pil, Trm - 3 var.
A₃b₆.	Istub kui isand, sõidab kui saks, tallatakse kui vana koera ise? Okk Mus 1939 (K. Lepp)
A₃b₇.	Istub kui isand, sõidab kui saks, tallab kui vana koer? Oki LNg 1894 (J. Reimann)
A₃c₁.	Istub kui isand, sõidab kui saks, talutakse kui vana koera? Voki PJg 1888 (H. Lussik) PJg, SJn - 2 var.
A₃c₂.	Istub kui isand, sõidab kui saks ja tallutakse kui vana koera? Vokk Plt 1892/6 (M. Luu)
A₃d.	Istub kui isänd, sõidab kui saks, aga tallutakse kui vigast koera? Voki Saa 1889 (J. Jakobson)
A₃e.	Istub ku isant, sõidab ku saks, aga sõkutas änämp ku ütte vana koera? Okk Hls 1891 (J. Riiet)
A₃f.	Istub kui isand, sõedab kui saks, väetakse taga just kui va koera? Voki Mär 1937 (R. Lundt)
A₃g.	Istub ku isand, seisab ku saks, tallatakse ku vana koera? Vokk KJn 1898 (C. Sööt) Khn, KJn, Lai - 3 var.
A₃h.	Istub kui isand, sööb kui saks, tallatakse kui vana koera? Voki Tõs 1889 (M. Kampmann)
A₄a₁.	Istus ku esänd, sõit ku säks, tallatas ku vanna pinni? Vokk Räp 1889 (J. Poolakess) Ran, Rõn, Rõu, Räp - 4 var.
A₄a₂.	Istus ku isänd, sõit ku saks, tallates ku va peni? Okk Trv 1895 (P. Teckel)
A₄b.	Istus ku isänd, sõit ku saks, tallates tõist ku va peni? Okk Trv 1894 (A. Rull)
A₅a.	Istub kui isand, sõidab kui saks, tallatas kui hatta? Vokk TMr 1889 (M. Napp)
A₅b.	Istus kui esänd, sõit kui säks, tallatas kui vanna hatta? Vokk Rõu 1894 (A. Assor)
A₆a.	Istus ku imänd, sõit ku säks, tallatas ku koira? Praaditaja vokk Vas v. Se 1903 (J. Sandra)
A₆b.	Istub kui emand, sõidab kui saks, tallatakse kui vana koera? Vokk Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
A₆c.	Istus kui' imändäkene, sõit kui' saksakõnõ, sõkutas kui' külapinni? Vokk, vokiga langa tegemine Se 1938 (V. Aalik)
A₆d.	Sõit ku säks, istus ku imand, tallatas ku küläkoera? Vokk Vas 1895 (J. Tint)
A₆e.	Sõidab kui saks, istub kui emand, tallab kui koer? Vokk Vln 1927 (V. Metsamärt)
A₇.	Istub kui proua, sõidab kui härra, tallatakse nagu vana koera? Vokk VMr 1889 (J. Elken)
A₈.	Istus kui herra, sõit kui saks, tallates kui vanna koera? Vokk Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Hag, Hls, Krl - 3 var.
A₉.	Istus kui saks, sõit kui krahv, sõkutas kui vanna pinni? Vokk Kan 1924 (A. V. Kõrv)
A₁₀.	Istub kui Iisrael, sõidab kui saks, tallatakse kui vanna koera? Vokk As 1995 (A. Korb)
B₁.	Istub kui isand, tallatakse kui litsi? Vokk Pai 1926 (R. Viidebaum) Vrd. 258
B₂.	Sõidab kui saks, tallatakse kui lits? Vokk Jõe 1878 (F. Matson)
B₃a₁.	Istub kui isand, sõidab kui saks, tallatakse kui vana litsi? Vokk VMr 1888 (J. Koit) VMr, Amb - 2 var.
B₃a₂.	Istub ku isänd, sõidab ku saks, tallatakse ku va litsi? Okk Trv 1892 (J. Kill)
B₃b.	Istub kui isand, seisab kui saks, tallataks nagu litsi? Vokk Koe 1889 (V. Viitmann)
B₄a₁.	Istub kui emand, sõidab kui saks, tallatakse kui litsi? Voki Tor 1888 (T. Tilk) Tor, Saa - 2 var.
B₄a₂.	Istub kui emand, sõidab kui saks ja tallatakse kui litsi? Oki Tor 1889 (M. Tohv) Pee, Tor - 2 var.
B₄b.	Istub kui emand, sõidab kui saks, ennast tallatakse kui l[it]se? Vokk Jõe 1888 (H. Tutar)
B₄c.	Istub kui emand, sõidab kui saks, tallatakse ümber kui litsi? Vokk Saa 1928 (E. J. Kase)
B₄d.	Istub kui emand, sõidetakse kui saksa ja tallatakse kui litsi? Vokk Kos 1932 (T. Wiedemann)
B₄e.	Istub kui emand, sõidab kui saks, tallatakse nagu vana litsi? Vokk Koe 1925 (A. V. Kõrv)
B₄f.	Istub kui emand, sõidab kui saksa, töötab kui litsi? Vokk Vai 1893 (H. Masing)
B₅.	Istub kui noorik, aga tallatakse kui litsi? Voki Tõs 1893 (J. Öövel)
B₆.	Istub kui emand, sõidab kui neitsit, tallatakse kui vana litse? Vokk Kad 1890 (F. Krass)
B₇a.	Istub kui emand, tallatakse kui litsi? Vokk JJn 1888 (M. Roosileht)
B₇b₁.	Ist kui emand, tallatas kui vanna litsi? Vokk Ote 1888 (V. Vaher)
B₇b₂.	Istub kui emand, tallatakse nagu vana litsi? Vokk Ris 1896 (J. Niinas)
B₈.	Sui istub kui emand, talve tallatakse kui litsi? Vokk Han 1889 (A. Reimann) Han, Kse - 2 var.
B₉.	Suvel makab, talvel tallatas kui litsi? [Lahend puudub] Plv 1894 (H. Huik)
C₁.	Istub ku isänd, sõidab ku saks, tallatse ku vana maita? Okk Hls 1889 (M. Ilus)
C₂.	Istub kui isand, sõidab kui saks, veedakse kui vana raisk? Vokk Jõh 1889 (P. Paurmann)
D+.	1) Istub kui isand, sõidab kui saks, tallatakse kui orja? Vokk Pde 1934 (H. Neumann) 2) Istub kui isand, sõidab kui saks, tallutakse nagu vana atra? Vokk Pil 1894 (T. Saks) 3) Istub kui isand, sõidab kui saks, talutatakse kui kana? Vokk Tt 1883 (anon) • Ol. Lisa nr. 32 ja 33 (1883) lk-ta; Käis EV I⁵/II 53; Säde nr. 87 (1956) 4 (10)
E+.	1) Istub kui isand, sõidab kui saks, tallab kui talupoeg? Voki Pil 1888/9 (T. Kiimann) 2) Istus kui säks, sõit kui esänd, talitas kui vana juudas? Vokk Kan 1896 (G. Loodus) 3) Istus ku isänd, sõit ku saks, süü ku härg? Okk Krk 1896 (J. Hünerson)
F.	Istub kui koer, sõidab kui saks, sõkutas kui santi, viis kitse närivad ühe heinakuhja all? Lõnga ketramine Rõu enne 1907 (J. Raudsepp) Kontam.: = 900X
G.	Istup kui herr, sõit kui saks, mis rohkemb sõit, see ramsamas lätt? Ketramine Vas 1895 (P. Saar) Kontam.: = 1793Z
H₁.	Pihu linu, pinu puid, riga-raga rauda, triga-traga traati, istub kui emand, sõidab kui saks? Vokk Kad 1930 (O. Paalberg) Kontam.: = 973U₁
H₂.	Lugu luid, pugu puid, nael rauda, pund rasva, istub kui emand, sõidab kui saks, tallatud kui lits? Voki Saa 1895 (J. Avikson) Kontam.: = 973U₂
I.	Istub kui isand, sõidab kui saks, raudhambad suus, tallatakse nagu kiigelauda? Vokk Pai 1934 (H. Neumann) Kontam.: = 717V
Vrd.	417 418 421
417.	ISTUB KUI ISAND, SÖÖB KUI SAKS, PEKSAB TAGA PIITSAGA? Kõht - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Amb 1893 (J. Freimann)
Vrd.	416 418 421
418.	ISTUB KUI ISAND, TOLMAB KUI TONT? Korsnas - 0+0+9+10 = 19 (104) var.
Aa.	Istub kui isand, tolmab kui tont? Korsnas A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst Kuu, Var, Hää, Hel, 2Trm, Rõn?, Urv - 8 var. E EM² 46 (381); E MM 8 ja 43 (72); Nurmik I 13; E MM² 8 ja 46 (74); Huvit. II 216 ja 224 (36); Tamman 36; Huvit. V Lisa 18 (35); ÜÕÕ 58 (9); Säde nr. 64 (1966) 8; Metstak 11 ja 32 (59); Säde nr. 70 ja 83 (1989) 1 ja 4; Hiie-Müürsepp IV/I 32; Laagus-Õunapuu 168; Metstak² 20 ja 22; Müürsepp-Viisimaa 74; E MM³ 6 ja 37 (74)
Ab*.	Istub kui isand, tormab kui tont? Korsten Trm 1947 (K. Kuuse) Hel, KJn, Pil, Pal, 2Trm - 6 var. Leht 8 (12); Juhani-Tammoja 13 (12); Säde nr. 80 (1985) 4; Leht VIII² 54 ja 56 (9); EMrd IV 55 (28)
B.	Magab kui parun, tormab kui tont? Korsten Rap v. Mär 1938 (E. Poom)
C*.	Istub kui kuningas ja tormab kui tont? Korsten Pst 1936 (L. Köögardal) Pst, Har - 2 var.
D.	Sais ku' saadan, tolmas ku' tont? Korstna Se 1968/9 (K. Tarend)
E.	Karp maas, karune kübar peas, istub kui isand, tolmab kui tont? Maja Mar 1996 (K. Tamm) Kontam.: = 562B
Vrd.	416 417 421
419.	ISTUS PESA BÄÄL UN LÄBI KÕTU OM SAAVAS? Ainu kuhi - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Lei 1911 (H. Ojansuu)
420.	ISTUS PINGI PÄÄLE, SIS OMMA IIH, LÄTT TARRÕ, SIS OMMA TAKAH? Taaritõrdo haam - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Se 1977 (P. Hagu)
421.	JÕSTUB KUI ISÄND, SIESÄB KUI SAKS, KÕIKÕLÕ NÄÜTÄB VALGUST? Majak - 0+0+1+0 = 1 (2) var. Khn 1934 (T. Saar)
Vrd.	416 417 418
422.	JALA JÄMMEMB, PÄÄ PEENEMB? Linapund - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
423.	JALGE ALL UM, A KINNI JÕVA EI VÕTTA? Vari - 0+3+0+0 = 3 (13) var.
A.	Jalge all um, a kinni jõva-ai võtta? Vari Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 126 (27); E MM² 8 ja 46 (59); E MM³ 5 ja 37 (59)
B+.	Küll käin ma so ees ja taga, aga siiski sa mind kätte ei saa? Vari Tln 1892 (K. Puusemann) Tln, Saa - 2 var. Lasteleht nr. 1 (1909) 16 (3); Külvaja nr. 17/18 (1926) 8; Väikeste Sõber nr. 12 (1927) 8
424.	JALGEGA SÕTKUTAKSE, KÕHUGA NÜHITAKSE, KESKEL MULK, SINNA PANNAKSE PULK? Kangakudumine - 1+2+0+0 = 3 (3) var.
a.	Jalguga sõkutakse, kõhuga hõõrutakse, mulgust pistetakse sisse? Kangakudumine Äks 1893 (P. Sepp)
b.	Jalguga sõkutas, kõtuga hõõrutas, keskpaigan mulk, pista sisse lups? Kangast koetas Nõo 1875 (J. Kerg)
c.	Jalgega sõtkutakse, kõhuga nühitakse, keskel mulk, sinna pannakse pulk? Kangakudumine Plt? dat-ta (anon)
425.	JALUTA JOOKSEB, KÄSITA KÄRBIB, SILMITA KÄIB SIHTI KAUDU? Käärid - 0 (2) var. A. Kuldsaar (1897): omaloominguline tekst E EM² 40 (277)
Vrd.	426
426.	JALUTA JOOKSEN, KÄSITA KISUN, KÕRITA KARJUN, VALUTA VINGUN? Tuul - 1+9+15+33 = 58 (264) var.
Aa₁.	Jaluta jooksen, käsita kisun, kõrita karjun, valuta vingun? Tuul Tt 1871 (J. Hurt) KJn, Tt - 2 var. • EPost. Lisal. nr. 25 ja 27 (1871) 148 ja 160 (5); Mötleja 7 ja 51 (20); ER Kal. (1882) 106 ja 110 (3); Kruus 45 (3); Mickwitz Kal. (1910) lk-ta
Aa₂.	Jaluta jookseb, käsita kisub, kõrita karjub, valuta vingub? Tuul Rap v. Mär 1931/2 (E. Poom) Rap v. Mär, Trv - 2 var. E EM 44 (224); Pet. ELA 99; Jürjens 26; E EM² 40 (276); E MM 8 ja 43 (58); E MM² 8 ja 46 (60); Pet. UA⁷ 104; Raud LK III 213 (12); Ainelo III 68; Raud VMj 213 ja 214 (12); Nugis 287 ja 313 (61); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (5); Laugaste 134; ÜÕÕ 16 (13); Pioneer nr. 12 (1956) 31 ja nr. 2 (1957) 32 (23); Mihkla-Tedre 57; Janno-Salun III 211; Terri 6 (2); Mihkla-Tedre EK⁹ 21; Maanso-Ordlik-Rukki 66 (2); Maanso-Rukki V 53 (2); Muhel VN 32 ja tagakaas (2); Hiie-Müürsepp IV/I 32; E MM³ 5 ja 37 (60)
Ab.	Jalutu joosep, käsitu kisup, valuta vingup, kõrita karjup? Tuul Rõn 1888 (H. Urb) Rap v. Mär, Rõn - 2 var.
Ac.	Jaluta jooksen, kõrita karjun, käsita kisun, valuta vingun? Tuul Võn 1896 (P. Rootslane) Kodu Kal. (1906) lk-ta (3); Huvit. V Lisa 18 (77)
Ad.	Valuta vingun, suuta karjun, käsitä kisun, jaluta jooksen? Tuul Lüg 1889 (E. Bachmann)
Ae.	Eluta jooksen, käsita kisun, kõrita karjun, valuta vingun? Tuul Pst 1888 (J. Jaakson)
B₁+.	1) Jaluta jookseb, käsita kisub, hääleta ulvab? Tuul Hel 1962 (P. Kippar) 2) Suud ei ole, aga vilistab, jalgu ei ole, aga jookseb, käsi ei ole, aga kisub? Torm Saa 1888 (P. Sitzka) Tln, Tõs, Saa, Hls, Hel - 5 var. Säde nr. 2 ja 12 (1968) 5
B₂.	Käsita kisun, jaluta jooksen, hädata karjun? Tuul SJn 1889 (T. Köstner)
B₃a₁*.	Jaluta jookseb, käsita kisub, valuta vingub? Tuul Kuu 1963 (A.-M. Salström) Iis, VJg, JJn v. Koe, Kuu, Kos, Mih, Kir, Khk, Muh, Vän, Kõp, KJn, Lai, Trm, 2Se, As - 17 var. Kmpm. KLr 46; Kmpm. KLr I⁴ 52 (89); Freymann 238; Kmpm. KLr II⁶ 348; Nurmik I 100; Nurmik EKÕr 141; Huvit. II 216 ja 224 (35); Tamman 23; Kmpm. EL I⁹ 118; Kmpm. EL II¹⁰ 65; Seilental II 52; Bachman-Rebane I 253; Bachman-Vilbok II 240; Siim-Vallner III 35; Praakli III 76 (3); Metstak² 63 ja 66
B₃a₂.	Jaluta jookseb, käsita käib ja valuta vingub? Seinakell Khn 1948 (J. Sulengo)
B₃a₃.	Jaluta jookseb, käsita vehib, hääleta vingub? Tuul Plv 1966 (O. Kõiva)
B₃b.	Jaluta jookseb, valuta vingub, käsita kisub? Tuul Rõu 1932 (E. Mihkelson)
B₃c₁*.	Käsita kisub, jaluta jookseb, valuta vingub? Tuul San 1966 (A. Hollo, P. Keldrimägi, R. Kotkas) Kad, Jäm, Ote, San - 4 var.
B₃c₂.	Käsita käib, jaluta jookseb, valuta vingub? Tuul Lüg 1973 (M. Kaasik, G. Kallasto) Lüg, As - 2 var.
B₃c₃.	Käsita kiunub, jaluta jookseb, valuta vingub? Tuul Krk 1974 (A. Vari)
B₃d₁*.	Käsita kisub, valuta vingub, jaluta jooseb? Tuul Jaa 1938 (A. Vinkel) Lüg, Kuu, Jaa, Räp - 4 var.
B₃d₂.	Käsildä kisk, vialda ving, jalolda käü? [Lahendus puudub] Se 1927 (P. Voolaine)
B₃e.	Valuta vingub, käsita kisub, jaluta jookseb? Tuul Jaa 1958 (P. Vinkel)
Ca.	Jaluta jooseb, käsita kisup? Tuisk, torm Krk 1956/7 (A. Toompalu) Kuus-Markvart 14 (5)
Cb*.	Jaluta jooseb, valuta vingub? Tuul Pst 1889 (H. Henno) Kuu, Lih, Pst - 3 var. Spuhl 19
Cc.	Käteta kisub, valuta vingub? Tuul Puh 1988 (A. Pure)
Cd₁.	Jalgadeta jookseb, suuta ulub? Tuul KJn 1961 (A. Seep)
Cd₂.	Jalguta jookseb, suuta puhub? Tuul Vai 1893 (H. Masing)
Ce+.	Hädata karjub, valuta vingub? Tuul Vln 1942 (P. Alvre) Vln, Tt - 2 var. Lasteleht nr. 3 ja 4 (1908) 48 ja 64 (5)
D.	Tiivuta lennab, valuta vingub? Tuul Jõh 1940 (E. Mets) Kontam.: = 334N
Vrd.	334 425 880 1567
427.	JALUTU JAAN LÄHEB SEINA KAUDU ÜLES? Suits - 6+78+27+23 = 134 (225) var.
Aa₁.	1) Jalutu Jaan läheb seina kaudu üles? Suits Kär 1889 (T. Jank) 2) Jaluta Jaen leheb seina kaudu üles? Suits Khk 1973 (V. Lonn) Juu, Lih, Käi, Emm?, 2Sa, Mus, Khk, 5Kär, 3Jäm, 3Kaa, Pha, Vll, 5Muh, Tõs, 3Tt - 30 var. • Beitr. III (1814) 114 (9); Lönnrot 151; Ahlqvist 72; • Wied. 266; Wied. 266; E EM 44 (225); Lasteleht nr. 5 (1905) 80 (4); E EM² 40 (278); Nurmik II 6 (7)
Aa₂.	Jalutu Jaan läheb seina mööda ülesse? Suits Aud 1895 (R. Niemann) Kad, Kse, 2Khk, Aud, Trv, Vil - 7 var.
Aa₃.	Ilmä jalgude Jaan läts saina möödä üles? Suits Hel 1889 (G. Habicht) Pär, Hel, Pst, SJn, Nõo v. Ote - 5 var.
Aa₄*.	Jalutu Jaanike lääb mööda seina üles? Tuli Hls 1891 (J. Riiet) 2Jäm, Pär, Hls, Vil, Võn, San - 7 var.
Aa₅*.	Ilma jaluta Jaan lätt saina pite üles? Suits Ote 1892 (J. Ainson) 3Ote, Kan - 4 var.
Ab₁.	Jalutu Jaan jookseb seina kaudu üles? Suits HMd 1895 (A. Melsas)
Ab₂*.	Jalutu Jaan jookseb seina mööda ülese? Suits Aud 1889 (K. Tarkpea) Kse, Aud - 2 var. Mihkla-Parlo-Viidebaum I 96 (27); Viidebaum-Parlo-Mihkla 96 (27); Huvit. V Lisa 17 (20) Vrd. 1735
Ab₃*.	Jalutu Jaan jookseb mööda seina? Suits Vig 1896 (H. Laipmann) Kuu, Vig, Tõs, Pil, Trm, Ote - 6 var.
Ac₁.	Jaluta Jaan ronib seina kaudu üles? Suits Kaa 1946 (V. Niit)
Ac₂*.	Ilma jaluta Jaan ronib saina mööda ülese? Suits TMr 1889 (M. Napp) Vil, TMr, Ote - 3 var. Metstak² 23 ja 25
Ad₁.	Jalutu Jaan keib mööda toaseina? Suits Rei 1939 (E. Ennist)
Ad₂.	Jalutu Jaan keib seina kautu, piip suus? Suits Käi 1939 (E. Ennist) Vrd. 692
B.	Jalp Jaan läheb mööda seina üles? Suits Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
C.	Pöliti Jaan keib seina kautu üles? Suits Emm 1938 (E. Ennist)
D.	Toripea Jaen lihab seina kautu üles? Suits Vll 1890 (M. Kolm)
Ea*.	Jalutu Jaak läheb seina möeda ülesse? Suits Phl 1897 (T. Wiedemann) Phl, Krj v. Mus - 2 var.
Eb.	Jalutu Jaak leheb seina kauda laudile? Suits Phl 1938 (P. Palmeos)
Fa₁.	Jalutu Juhan lähäb seina kaudu üles? Der Rauch Jaa 1817/22 (anon) Wied. 266; E EM 44 (225); E EM² 40 (278)
Fa₂.	Ilma jaluta Juhan läheb müda seina üles? Suits Ksi 1926 (P. Berg)
Fb.	Jalutu Juhan keib seina koutu üles? Suits Emm 1938 (E. Ennist)
Fc.	Jalutu Juhan ronib mööda seina üles? Aur, suits Ote 1957 (M. Villemson)
Ga.	Jalutu Juri läheb seina kaudu üles? Suits Pöi 1894 (T. Undritz) Pöi, Muh - 2 var.
Gb.	Jalutu Jüri läheb seina mööda laudile? Suits Pöi 1933 (J. Riim)
Gc*.	Jaluta Jüri jookseb seina mööda? Suits Emm 1928 (M. Meiusi) Emm, Muh - 2 var.
H.	Ilma jalgeda Jüts lääb seinä möödä üles? Suits Saa 1888 (P. Sitzka)
I.	Uimane Juri läheb seina mööda ülesse? Suits Tõs 1890 (M. Kirikall)
J.	Jalutu Ants läheb seina kauda ülese? Suits Krj 1959 (S. Lätt)
K.	Jaluto Toomas läheb ilma kartate lautile? Suits Hii 1888 (G. Tikerpuu) Vrd. 1072A₆e*
La.	Jaluta poiss läheb seina mööda üles? Suits Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
Lb.	Jalutu poiss roomab mööda seina? Suits Käi 1939 (E. Ennist)
M*.	Ilma jalulda miis lätt saina pite üles? Toss Rõu 1897 (G. Raup) Jäm, Rõu - 2 var.
N.	Hall mees läheb seina kaudu üles? Suits Saa 1888 (F. W. Ederberg)
O.	Must mees läheb seinu kautu üles? Suits Jäm 1937 (A. Ahurand)
Pa*.	Jaluta Jaan lätt nukka pitti üles? Suits Urv 1890 (J. Teder) Hls, Krk, Hel, Ote, San, Urv - 6 var. Vrd. 1072C₁₇a*
Pb*.	Jalutu Jaan jookseb nurka kaudu üles? Suits Krj 1938 (K. Lepp) Krj, Hls - 2 var.
Qa₁.	Käsita-jaluta läheb seina kauda üles? Suits Krj 1938 (A. Toomessalu)
Qa₂.	Käsitu-jalutu, aga seinä möödä lähäb üles? Suits Trv 1897 (J. Vaine)
Qa₃*.	Ilma käsitä ja ilma jalota, lätt saina pitte üles? Toss Kan 1896 (G. Loodus) Kan, Rõu - 2 var.
Qa₄.	Ei ole kässa, ei ole jalgu, lääb mööda seina üles? Suits lähab uksest välja Hls 1894 (J. Riiet) Vrd. 427T 427Äb 1119
Qb*.	Käsitä, jalota, juusk saina müüdä üles? Vari Räp 1889 (J. Poolakess) VMr, Räp - 2 var.
Qc+.	Käteta ja jalgeta, läheb mööda seina üles kui prussakas? Suits Saa? dat-ta (anon) Kuu, Saa? - 2 var.
Ra.	Jalutu läheb seina kaudu üles? [Lahendus puudub] Pöi 1897 (J. Prooses)
Rb.	Ilma jalota ja kõnd saina pääl? Toss Kan 1896 (G. Loodus)
Sa₁.	Käsita ja jaluta, jooseb nukka müüda üles? Suits Nõo 1889 (J. Tüklov) Lai, Nõo, Tt - 3 var. • Wied. 268; Kas. Talur. Kal. (1880) 43 ja (1881) 39 (8); E EM 60 (403); E EM² 54 (514); Kal. (1973) 128 (4)
Sa₂.	Käsitu-jalutu, juusk nukka pitti üles? Tuli Ote 1895 (C. Lipping) Ote, Kan - 2 var.
Sa₃*.	Ilma käsita, ilma jalota, juusk nukka pitti üles? Tuli Plv 1893 (J. Tamm) 2Plv - 2 var.
Sb₁*.	Käsitu ja jalutu, läeb mööda nukka üles? Tuli Kod 1947 (U. Mägi) Hls, Krk, Kod - 3 var.
Sb₂*.	Käsiltä-jalalda, lätt nulka piteh üles? Sau Se 1888 (H. Prants) Urv, Se - 2 var.
Z.	Ilma silmitä, kõrvuta, ninata, suuta, kässitä, siiski lätt nukka piti üles kui kass? Suits Ote 1890 (J. A. Palm)
T.	Ei käsi ega jalg, aga ronib puu otsa? Humalas või vääned Mih 1938 (V. Eenveer) Vrd. 427Qa₄ 427Äb
U.	Jaluta ja käsita, läheb kaba mööde lakka? Suits Jõh 1891 (A. Tõnurist)
V.	Jalutu Jaan läheb toa peale? Suits Mih 1920 (A. Leppik)
W.	Jaluta Jaan läheb taevase? Suits Mar 1936 (A. Hiiemägi) 2Mar - 2 var. Vrd. 237
Õ*.	Jaluta Jaan katussen? Korsten ehk suits Võn 1958 (G. R. Sordla) Võn, Rõn - 2 var. Tander 13; Kuhlbars 20 ja 27 (139)
Äa.	Mees ronib ilma käte ja jalgeta? Suits Rap 1938 (E. Poom)
Äb.	Pole käsi ega jalgu, siiski ronib üles? Tapud Tor 1939 (Õ. Raab) Vrd. 427Qa₄ 427T
428.	JASKA TANTSIB JÄÄ PEAL, KÕHT ÕIEL EES? Kedervars - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Ris 1889 (J. ja T. Asper)
Vrd.	442
429.	JAVOOL, JAVOOL, JAVOOL, VÄRTEN, LÜHTER, KÜÜR, KRUUPINK, RATAS, NÖÖR? Vokk - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Võn 1986 (S. Pent)
430.	JOOKSEB TUULE KIIRUSEL, AGA ISE ON ILMA ELUTA? Jõgi - 0+2+0+0 = 2 (24) var.
A.	Jookseb tuule kiirusel, aga ise on ilma eluta? Jõgi Trv 1895 (J. Sams) E EM² 42 (314); E MM 8 ja 43 (64); E MM² 8 ja 46 (66); E MM³ 6 ja 37 (66)
B.	Ööd ja päevad käib ja liigub, ise ilma hingeta? Tunnikell Mih 1888 (H. Perkson) E EM 114 (1027); E EM² 101 (1362); E MM 13 ja 44 (175); E MM² 13 ja 47 (177); Ainelo III 68; E MM³ 10 ja 38 (177) Vrd. 1875
Vrd.	326 2582
431.	JOOKSEB ÖÖD JA PÄEVAD ILMA VÄSIMATA? Vesi - 0+7+3+4 = 14 (36) var.
Aa.	Ikka jookseb, aga ära ei väsi kunagi? Tuli Rõn 1889 (C. Berg)
Ab.	Jookseb ööd ja päevad ilma väsimata? Vesi Hls 1894 (J. Riiet) Lasteleht nr. 4 ja 5 (1935) 64 ja 80; Täheke nr. 12 (1961) 13; SSTT 171; Eisen EKTv 9 (4); Eisen A 119; Metstak 24 ja 35 (254); Metstak² 70 ja 71; Postimees Extra nr. 244 (1993) 5 (4)
Ac*.	Üüd ku päiva käü, ära ei väsü kunagi? Kell Rõu 1977 (E. Tampere) Kuu, Pld, Mih, Rõu, As - 5 var.
Ad.	Käib kõik ilma läbi, aga ära ei väsi? Tee Kuu 1963 (J. Olev)
Ae.	Käib ilma käte-jalgadeta ega väsi kunagi ära? [Lahendus puudub] Vil 1928 (H. Tõnson)
Ba*.	Mees käib ööd, käib päived, ei väsi ilmaski? Kell Jõh 1889 (A. Tõnurist) Jõh, Hlj, Vän - 3 var. Metstak² 28 ja 30 Vrd. 878
Bb.	Miis laul üüd ja päevä, ärä ei väsi kunagi? Saenakell Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
C.	Lind lindas, hand perähn, ei väsü kunagi är? Kellälipats Rõu 1897 (G. Raup)
Vrd.	433 610 880Bc 944 1429A₇a₆ 1613 1703 2150A₁₀
432.	JOOKSEN, JOOKSEN, TEEVEN, TEEVEN, SINI OLLI SILMA, KULD OLLI KONTI, AAVEL OTSA KIRJUTEDU? Hani - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Ote 1895 (C. Lipping)
433.	JUUSSE PÄÄVÄ, J[UUSSE] ÜÖSE, TÜÜD EI JOUA LÕPETA? Urg - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Lei 1911 (H. Ojansuu)
Vrd.	431
434.	JOPP-JOPP JAAMA, SISSE PEAB SAAMA? Hobuste paaritamine - 0+0+2+0 = 2 (2) var.
A.	Jopp-jopp jaama, sisse peab saama? Hobuste paaritamine Trm 1935 (H. Kaasan)
B.	Kahe rattaga kaarik, pihutäis heinu persse all, jopp jaama, sisse peab saama? Hobuste paaritamine Trm 1935 (H. Velt) Kontam.: = 475D
435.	JUMAL TEED, MES NIMI OM: KUI ÜTTE EI OLE, KÕIK LÕPPE? Mehitse', imä - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 126 (31)
436.	JUNKRU ISTUS NULGAH NI KULLANÕ MÜTS PÄÄH? Küündlekene - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Lut 1937 (A. Sang)
Vrd.	1659
437.	JUPSI, JUPSI, MIDA ROHKEM SA JUPSID, SEDA PAREM TULEB? Leivasõkkumine - 0+14+6+4 = 24 (35) var.
A₁a₁.	Jupsi, jupsi, mis sa jupsid, enam jupsid, parem tuleb? Leivasõtkumine Muh 1888 (T. Kuusik) E EM 51 (301); E EM² 46 (382)
A₁a₂.	Lupsi, jupsi, mis sa jupsid, jupsi rohkem, parem tuleb? Leivasõtkumine Hlj 1936 (J. A. Reepärg)
A₁b₁.	Jupsi, jupsi, mis sa jupsid, mida rohkem jupsid, seda parem tuleb? Leivasõtkumine Iis 1956 (H. Kihno)
A₁b₂*.	Jupsi, jupsi, mida rohkem sa jupsid, seda parem tuleb? Leivasõkkumine Plt 1894 (M. Luu) Plt, Trm - 2 var.
A₁b₃.	Jupsi, jupsi, mida rohkem jupsid, seda paremaks läheb? Leivasõtkumine Rid 1928 (M. Meiusi)
A₁b₄.	Jumpsi, jumpsi, mida rohkem jumpsit, seda paremp saap? Leiba kastetas Ote 1895 (C. Lipping)
A₁c.	Enam jupsid, parem soad? Leivasõtkumine Jür 1890 (J. Põldmäe)
A₂.	Supsi, supsi, miks sa ei supsi, kauem supsid, parem saab? Leivakastmine KJn 1973 (A. Seep)
A₃.	Mida rohkem litsud, seda parem saad? Leba tegema Vig 1896 (M. Lemmerkänd) E EM² 82 (1034)
B.	Mida enam turgitakse, seda paremaks läheb? Leivasõtkumine Kos 1890 (J. Härg)
C₁.	Liksub, laksub, mida enam sisse pistad ja välja tõmmad, seda paremaks läheb? Leivasõtkumine Phl 1897 (T. Wiedemann) Kontam.: = 1664Q₁
C₂.	Pista sisse, tõmba välja, mida enam teed, seda parem saad? Leivakastmine Pst 1889 (H. Henno) Kontam.: = 1664Q₂
C₃.	Perse öörab-töörab, töö läheb korda, nikuta, nikuta, parem saab? Leivategemine Kuu u. 1890 (J. Einstruck) Kontam.: = 1664Q₃
C₄a.	Nikerda niusi, kikerda keha, änam sa nikerdad, paremaks ta läheb? Leivategemine, leivataina sõtkumine Käi 1979 (E. Tampere) Kontam.: = 1664Q₄a
C₄b.	Nikerda niusi, kikerda keha, änam sa sisse pistad ja välja võtad, seda paremaks läheb? Leivasõtkumine Phl 1938 (E. Ennist) Kontam.: = 1664Q₄b
D.	Alomane nõvvab, päälmine väsib, mis enamb torgib, seda paremb saab? Leivakastmine Rõu enne 1907 (J. Raudsepp) Kontam.: = 1200O
E₁a.	Puupukk, luulukk, mida enam sorgitakse, seda paremaks lähab? Leiba kastma Trv 1888 (H. Utso) E EM 130 (1206); E EM² 113 (1583) Kontam.: = 1780H₁a
E₁b*.	Puuvitt, luutüra, midä enämb sorgit, sedä paremb saap? Leiba kastetas Rõn 1888 (H. Urb) Krk, Rõn - 2 var. Kontam.: = 1780H₁b*
E₁c.	Puust puts ja luust türä, medä rohkemb sa pistäd, sedä parembas lähäb? Leiväkastmine Ran 1964 (A. Tamm) Kontam.: = 1780H₁c
E₁d.	Luine ja puine, mida enam pistab, seda sitkem seisab? Leivasõtkumine Vai 1893 (H. Masing) Kontam.: = 1780H₁d
E₂.	Puuputs ja nahktüts, mida enam sa pistad, seda magusamaks läheb? Leivasõtkum[ine] Rap 1928 (R. Viidebaum) Kontam.: = 1780H₂
F.	Puust puts, luust türa, pistab sisse, tõmbab välja, nikutab niudid, mida rohkem sa sõtkud, seda enam ta tahab ja seda parem ta on? Leivasõtkumine Pil 1894 (T. Saks) Kontam.: = 1200M 1664S 1780I
438.	JÕED KOKKU JOOKSEVAD, HARUD KOKKU AEAVAD? Rahvas läheb kirikusse - 0+1+0+0 = 1 (1) var. SJn 1889 (T. Köstner)
Vrd.	963A₉*
439.	JÕGI JOOKSEB, JÕHVID SUUS? Naisterahva asi - 0+22+5+2 = 29 (48) var.
A₁*.	1) Jõgi jookseb, jõhvid suus? Naisterahva asi Hlj 1888 (J. Linkstein) 2) Jõgi jookseb, jõhved suus? Vokk LNg 1937 (E. Ennist) 3) Joki juokseb, johvet suus? Inimene pissib Jõe 1950 (E. Tael) 4) Jõgi jookseb ja jõhved suus? Vokk Noa v. Hii 1888 (J. Lievoh) 3Hlj, 2Kuu, Jõe, LNg, Noa v. Hii, 2Phl, Sa, Kär, Jäm, 3Muh, Tõs, 2Vän, Pst, 2Vil, SJn, KJn, Pil, Plt, Lai - 27 var. E EM 46 (252); E EM² 42 (316); SSTT 123; Säde nr. 58 ja 68 (1970) 7 ja 8 (3); Säde nr. 6 ja 22 (1971) 8 (2); Metstak² 17 ja 19; EMrd V 73 (13)
A₂.	Jõgi jookseb jõhvide vahelt, saviaugu taga? Kusemine Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal)
B.	Jõgi jookseb, kihvad suus? Vitt Vai 1889 (H. Masing)
Vrd.	221Ka 2496
440.	JÕGI JOOSEB ÜLES, JÕGI JOOSEB ALLA, VETT EI NÄE IIALGI? Joomine - 0 (2) var. A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst E EM² 42 (318)
Vrd.	2496b
441.	JÕÕSSUKE, NÕÕSSUKE, TUHAT TUTTI TAMMELATTI? Humal - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Vil 1938 (L. Takk)
442.	JÄKK TANTSIB JÄÄ PÄÄL, KUSKI JÄKKI JÄLGI EI TUNTA? Vokk - 1+26+7+1 = 35 (49) var.
Aa.	Jänes tantsib, jälgi ei tunne? Vokivänt Vai 1888 (H. Masing)
Ab.	Jänes jookseb, jälgi ei jää? Vokk Vai 1893 (D. Torpan)
Ac.	Jänes kargab, aga jälge ei näe? Vokk Trm 1895 (S. Sommer)
B₁a.	Jänes tantsib jää peal, ei tunne jälgi (Ein Hase tanzt auf dem Eise, man merkt keine Spuren)? Die Spindel Tt enne 1876 (anon) • Wied. 266; E EM 45 (235); E EM² 41 (289)
B₁b₁.	Jänes keksib jäe peal, jälgi ei näe? Vokk Iis 1889 (E. Ellert)
B₁b₂.	Jänes keksib jää pääl, ei saa jälgi elades? Vokk Iis 1936 (M. Tarum)
B₂a.	Jänku tantsib jää pääl, kunagi jänku jälgi ei tunne? Vokk Jõh 1935 (V. Võhman)
B₂b.	Jäku tansib jäe pial, ilmas jäku jälgi ei näe? Vokk Sim 1940/1 (H. Joonuks)
B₂c.	Juku tansib jäe pial, jälga põle kuskilgi näha? Vokikeps Sim 1953 (H. Joonuks)
B₃a.	Jäkk jookseb jää pääl, jälgi ei ole? Vokkiratas Jõh 1892 (A. Tõnurist)
B₃b₁.	Jäkk tantsib jää pääl, kuski jäkki jälgi ei tunta? Vokk Jõh 1889 (P. Paurmann)
B₃b₂.	Jekki tantsib jäe peal, jälgi ei jäe järele? Vokk, kedramine Hlj 1892 (G. Kungur)
B₄a.	Jäks tantsib jää pääl, siiski jälgi järele ei jää? Vokk Vai 1936 (L. Kraavik)
B₄b.	Jõks kõnnib jõe pial, jõks ei jälga tunnegi? Tuisk VNg 1892 (H. Lohk)
B₅.	Jäts tantsib jäe peal, jätsi jälgi ei tunne? Vokkivänt Iis 1888 (A. Valter)
B₆a.	Jättis tantsib jää pääl, jättise jälgi ei tunnegi? Vokikarguti Hlj 1888 (K. Leetberg)
B₆b.	Jättis tantsib jää pääl, jälgi taha ei jäägi? Vokikarguti Hlj 1888 (K. Leetberg)
B₆c.	Jätis tantsib jääda mööda, jälgi pole kuskil? Vokitald Rak 1902 (A. K. Kivi)
B₇a.	Jässi tantsib jää pääl, ei jässi jälgi tunne? Tuisk Hlj 1895 (A. Raid)
B₇b.	Jäss tallab jäe peal, jässi jälgi ei kuskilgi? Voki tallapuu Rak dat-ta (C. M. Redlich)
B₈a.	Jääger tantsib jäe peal, ilmaski jälgi taha ei jäe? Vokki[g]a kedramine Hlj 1895 (M. S.)
B₈b.	Jääger kõnnib jäe pial, ei ükski tema jälgi näe? Tuul Sim 1892 (T. Franzdorf)
B₉.	Jäära sõidab jääda mööda, jäära jalgu ei tunne keegi? Tuisk Rak 1905 (K. Holm)
B₁₀.	Täkk tantsib jäe pääl, aga ilmaski jälgi ei jää? Vokikeps Jõh 1892 (T. Wiedemann) E EM² 130 (1862)
B₁₁.	Näkk tantsib jää peal, aga jälgi ei ole? Vokk Nrv 1903 (M. Russmann)
B₁₂.	Täss tantsib jäe pial, tässe jälgi tunnegi? Vokivärten Hlj 1891 (J. A. Rehberg)
B₁₃.	Eta tantsib jäe peal, jälgi siiski taha ei jäe? Ketas VMr 1890 (J. Reise)
B₁₄.	Rätsep tantsib jää pääl, ei jää jälgegi järele? Puuleht Kuu 1938 (J. Eplik)
C.	Jäska tansib välja peal, jäska jälga ei tunnegi? Tuiskamine Amb 1894 (J. Neublau) E EM² 41 (290)
D.	Jänes jäntsib mööda tuba, jäntsi jälga maha ei jääda? Oki Saa? dat-ta (anon)
E.	Kettas keksib määl, aga jälgi taha-i jää? Vokk Jõh 1940 (E. Mets)
F.	Minda lätt, juus'ka juusk, a jälgi tunne-ei? Loodsik lätt Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 129 (109)
G.	Tiidu sõidab tiida mööda, Tiidu jälgi ei tunnõgi? Tuul Vas 1902 (J. Jakobson) Vrd. 1971C₁a₁*
H.	Jeku tantsib jää pääl, raudhambad suus, keegi jeku jälgi ei tunne? Vokk Sim 1938 (E. Lippus) Kontam.: = 717T
I.	Jänis juoksep jäätä müötä, sapa suurta saarta müötä, jälki ei jää taha suguki? Tuisk Kuu 1907 (H. Schulzenberg) Kontam.: = 450B
Vrd.	428 445 447 448 450 453 455 456 458 2096 2745
443.	JÄME JALG JA KITSAS SUU, MAIUST TÄIS KUI MESIPUU, SININE SÄRK JA VALGE KEHA, MITMES MAJAS ON MIND NÄHA? Suhkrupea - 0+21+9+2 = 32 (39) var.
Aa₁*.	1) Jäme jalg ja kitsas suu, maiust täis kui mesipuu, sinine särk ja valge keha, mitmes majas on mind näha? [Lahendus puudub] Anonüümne autor (EPost. Kal. (1879) 108 (2)): omaloominguline tekst 2) Jäme jalg ja kitsas suu, maiust täis kui mesipuu, sinine särk ja valge keha, mitmes majas on mind näha? Suhkrupea VMr 1890 (A. Elken) VMr, Juu, Hää, Hel, Trv, Plt, Pal, 2Trt - 9 var. ° EPost. Kal. (1879) 108 (2)
Aa₂.	Jäme jalg ja kitsas suu, maiust täis kui mesipuu, sinine särk ja valge värk, mitmes majas on ta erk? Suhkrupea Vai 1889 (H. Masing)
Ab.	Jäme jalg ja kitsas suu, maiust täis kui mesipuu, sinine särk ja valge keha, igas talus on mind näha? Suhkrupää Tür 1926 (R. Viidebaum) Pee, Tür - 2 var.
Ac.	Sa jäme jalg ja kitsas suu ja maiust täis kui mesipuu, sinine särk ja valge kehä, igäs peres on ta nähä? Suhkrupea KJn 1936 (L. Köögardal)
Ba*.	Jäme jalg ja kitsas suu, maiust täis kui mesipuu, sinine särk ja valge hame? Suhkrupää Nõo 1888 (P. Unt) Nõo, Rõn - 2 var.
Bb.	Jäme jalg ja kitsas suu, sinine särk ja valge ihu, ise täis kui mesipuu? Viinapodel Kos 1894 (T. Wiedemann) E EM² 40 (282)
Bc*.	Sinine särk ja valge ihu, jäme jalg ja terav suu, maiust täis kui mesipuu? Suhkrupea Tor 1889 (K. Kirschbaum) 2Tor - 2 var.
C.	Sinine särk ja valge vüü, maiust täis kui mesipuu, igas peres on viil näha? Suhkur (pää) Ksi 1900 (J. Kool)
Da*.	Jämme jälg [sic!], kitsas suu, makust täis kui meepuu? Suhkrupää Hel 1889 (G. Habicht) Koe, Tln, Hel - 3 var.
Db.	Kitsas suu ja jäme jalg, maiust täis kui mesipuu? Pudel Puh 1888 (D. Sell)
Ea*.	Sinine särk ja valge kõht, mitmes majas on ta näha? Suhkrupia Äks 1889 (A. Mauer) Jõh, Vil, Äks - 3 var.
Eb.	Sinine särk ja valge keha, igas talus pole mind näha? Suhkrupea Kan 1981 (B. Ilver)
Ec.	Sinine kleit ja valge keha, mitmes majas on mind näha? Sukrupea JJn 1888 (M. Roosileht)
Ed.	Sinine särk, valge kasukas, igas majas on neid näha? [Lahendus puudub] Hlj 1894 (J. A. Rehberg)
Ee.	Sinine nahk ja valge liha, igas majas on ta näha? Suhkur Trv 1894 (K. Tober) Vrd. 1169Jd
F.	Jämme jalg, sinine särk, valge ihu, täis maiust nii kui mesipuu? Piip Urv 1890 (J. Teder) Urv, Plv - 2 var.
Vrd.	1565
444.	JÄME MEES, PEENIKE SÜDA? Metsapuu - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Ran 1895 (J. Palu)
445.	JÄNES ISTUB JÄÄ PÄÄL, PAAPÕHI PÄÄ PÄÄL? Hainakuhi - 0+21+1+2 = 24 (28) var.
Aa₁*.	Jänes istub jää pääl, pajupõesas pää pääl? Heinakuhi Pst 1889 (H. Henno) 2Pst, Vil - 3 var.
Aa₂.	Jänes jää pääl, pajopõõsas pää pääl? Heinakuhi Trv 1890 (A. ja J. Viira)
Ab₁.	Jänes istus jää pääl, pajopuhmas pää pääl? Hainakuhi Ote 1893 (J. Tammemägi) Võn, Nõo, Ote - 3 var.
Ab₂.	Jänes istub künka pääl, paiupuhm pää pääl? Linahari Kam 1889 (A. S.)
Ac₁.	Jänes istub jää pääl, paapõhi pää pääl? Hainakuhi Puh 1889 (D. Arak) Saa, Plt?, Võn, 2Puh, Rõn, Rõu - 7 var.
Ac₂.	Jänes kükitäb jää pääl, paapõhi pää pääl? Haenakuhjal mätäs varda otsan Nõo 1893 (V. Grünstamm)
Ad₁.	Jänes istub jää pääl, paaperse pää pääl? Kuhi Nõo 1888/9 (J. Tüklov)
Ad₂.	Jänes kükitab jää pääl, paaperse pää pääl? Hainakuhi Puh 1889 (J. Loskit)
Ae.	Jänes istus iä pääl, paalok [sic!] pää pääl? Hainakuhi Kan 1895 (G. Loodus)
Af.	Jänes istub jää pääl, paalohk pää pääl? Kana pesä pääl Ote 1889 (J. Kivisaar)
Ag.	Jänes tandsib jää pääl, padalatt pää pääl? Ägel Hel 1889 (H. Karolin)
Ah.	Jintskane jää pääl, padakonn pää pääl? Kan'n ja kaas Kra 1903 (O. Kallas) • KMr 124 (4)
Ai.	Juusk jänes jää pide, paateri pää pääl? Lava pääl soolanappi lükätäs Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 126 (34)
B.	Hani jää pääl, paapõhi pää pääl? Kuhjal varda otsas mätas Plv 1894 (H. Huik)
Vrd.	442 447 455
446.	JÄNES ISTUS AIA TAKAN, KATS PULKA PERSEN? Ader - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Võn 1889 (T. Lätti)
Vrd.	1878 2332 2333Ab
447.	JÄNES ISTUS MÄÄ PÄÄL, LIHATUTT PÄÄ PÄÄL? Kikas - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Kan 1896 (G. Loodus)
Vrd.	442 445 1072
448.	JÄNES JOOKSEB JÄÄD MÖÖDA, VALGED SULED TAGA? Tuisk - 0+1+0+0 = 1 (8) var. Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 45 (232); E EM² 41 (286)
Vrd.	442
449.	JÄNES JOOKSEB ÜLE MÄE? Tuisk - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.	Jänes jookseb üle mäe? Tuisk Ris 1892 (V. J. Rosenwaldt)
B.	Jänes lätt üles mäe, ei saa kunagi üles? [Lahendus puudub] Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Vrd.	451 1377E keerdküsimus: Miks jookseb jänes üle mäe? Sellepärast, et mäest läbi ei saa (Juu)
450.	JÄNES JUOKSEB JÄÄDÄ MÜÖDE, SABA SOITAB SAARI MÜÖDE? Tuisk - 0+2+1+2 = 5 (7) var.
Aa.	Jänes juokseb jäädä müöde, saba soitab saari müöde? Tuisk Kuu 1939 (S. Hirrend) 2Kuu - 2 var. Metstak² 65 ja 66
Ab.	Jänes juokseb jäädä müödä, saba soudab saarta müödä? Tuisk Kuu 1903 (J. Mikiver) 2Kuu - 2 var. E EM² 41 (286)
B.	Jänis juoksep jäätä müötä, sapa suurta saarta müötä, jälki ei jää taha suguki? Tuisk Kuu 1907 (H. Schulzenberg) Kontam.: = 442I
Vrd.	442
451.	JÄNES KÜKITÄP MÄE KÜLLE PÄÄL? Kõrv - 0+2+0+2 = 4 (4) var.
a₁.	Kats jänest istuva mäe külle pääl? Kõrvad Võn 1950 (L. Kilk)
a₂.	Kats jänest kükitaseva mäe küle pääl? Kõrvad Räp 1959 (I. Link)
b.	Jänes kükitäp mäe külle pääl? Kõrv Ote 1889 (J. Kivisaar)
c.	Kats jänest kükitäse tõnõ tõsõl puul mäke? Kõrva Ote 1890 (J. A. Palm) Vrd. 503Wa
Vrd.	449 566B₂a₂* 593 1377E 1941
452.	JÄNES LAKK LÄBI UHERDIMULGU LÄÄTSI? Aida võti - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Plv 1925 (H. Kasvandik)
Vrd.	2485
453.	JÄNES LÄHEB ÜLE MERE, TUHAT TUISKU PERSES? Sõelumene - 0+6+0+0 = 6 (36) var.
Aa.	Jänes jookseb järve ääres, tuhat tuisku sabas? Piibu suitsetam[ine] Trm 1889 (H. Mann)
Ab.	Jänes läheb üle mere, tuhat tuisku perses? Sõelumene Ksi 1888 (T. Riomar)
Ac.	Jänis juoksep jäätä müöte, tuhat tuisku perse'essa? Jahu seulamine Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
Ba.	Jänes läheb merde, tuhat tolmu perses? Jahu sõelumine PJg 1888 (J. Reinson) E EM 45 (234); E EM² 41 (288); Metstak 13 ja 33 (101); Metstak² 31
Bb.	Jänes jookseb mööda teed, tuhat tolmu perses? Tuulispask VMr 1895 (V. Rosenstrauch)
C.	Jänes hüppas jääd mööda, tuhk tuiskas taga? Jahud sõelas Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 44 (229); E EM² 40 (283); Nurmik II 7 (25); Puus. KH III⁵ 74
Vrd.	442
454.	JÄNES PANDAS AHJO, SOE VÕETAS VÄLLA? Leevä - 0+1+1+2 = 4 (5) var.
A.	Jänes pandas ahjo, soe võetas välla? Leevä Kan 1889 (J. Väggi)
B.	Valged härjad aetakse lauta ja tõmmud aetakse välja? Leivad ahjust Krj 1938 (K. Lepp)
C.	Valge mees leheb ajab lambad lauta, must mees leheb ajab lambad lautast välja? Leibade ahjupanem[ine] ja väljavõtm[ine]; levalasn on valge ning ahjuroop on must Khk 1946 (H. Tarkin) Vrd. 1302R₁a₁*
D.	Punased sead tulevad laudast välja, valged sead lähvad lauta? Söed tulevad ahjust välja, leivad lähevad ahju Iis 1955 (R. Viidalepp)
455.	JÄNESEKENE IÄ PÄÄL, LAVVAKÕNÕ PÄÄ PÄÄL? Lavva pääl joogikann - 2+17+27+4 = 50 (77) var.
A₁.	Jänes kükitap jää pääl? Kana muneb pesan Ran 1889 (A. Tobber)
A₂a.	Jänesekene juusk ja valgõ lavvakanõ pää pääl? Vesi, mis juusk talvõl iä all Se 1929 (N. Nurmetu)
A₂b.	Jänesekene sõit, lavvakanõ pää pääl? Iä ja vesi Se 1930 (A. Nurmetu)
A₃a.	Jänes istus iä pääl, lavvakõnõ pää pääl? Mõsupink Räp 1953 (S. Kaarheit)
A₃b₁.	Jänes jää pääl, lavvakene pää pääl? Joogitoop Räp 1888 (J. Puksov) Räp, 3Se - 4 var. E EM 44 (231); E EM² 41 (285)
A₃b₂.	1) Jänesekene iä pääl, lavvakõnõ pää pääl? Lavvajala' Se 1927 (M. Pihlapuu) 2) Jänesekene iä pääl, lavvakõnõ pää pääl? Lavva pääl joogikann Se 1949 (V. Pino) 10Se - 10 var.
A₃b₃*.	Jänesekene iä all, lavvakanõ pää pääl? Vesi iä all Se 1938/9 (E. Sõrmus) 2Se - 2 var.
A₃b₄.	Jänes jää pääl, laud pää pääl? Lihakauss lavva pääl Rõn v. San 1889 (P. Roose) Rõn v. San, Se - 2 var.
A₄.	Jänes eä pääl, lavak pää pääl? Joogikässik lavva pääl, kaas pääl Räp 1875/7 (J. Jagomann) Räp, Se - 2 var.
A₅a₁*.	Jänes istup iä pääl, lauakilt om piä pääl? Kaaluga kaiv Vas 1936 (A. Raadla) 3Rõu, 2Plv, 2Vas, Vas v. Se, Se - 9 var. • Meelej. nr. 50 (1887) 399 (26); Metstak² 26 ja 27
A₅a₂.	Jänes istus jää pääl, lauakild lae pääl? Mõsupink ja tõlv Räp 1949 (J. Sulengo)
A₅b.	Jänes kükitab jää pääl, lauakild pää pääl? Taarikann Trv 1890 (J. Tinn) Krk, Trv, Pst - 3 var.
A₅c.	Jänes sõit iä pääl, lavvakilt pääh? Joogikann lavva pääl Se 1888 (H. Prants)
A₅d.	Jänes jää pääl, lavvakilt pää pääl? Peraregi Vas 1895 (P. Saar) Trv, Vas, 3Se - 5 var. SSTT 48; Säde nr. 6 ja 22 (1971) 8 (3)
A₆.	Jänes istus ia pääl, puukilt pää pääl? Mõsipink Rõu 1897 (G. Raup)
A₇.	Jänes jää pääl, tammelast pää pääl? Taarikann Hel 1874 (A. Wahlberg)
A₈.	Jänes järve pääl, lavvakilst pää pääl? Joogikann Se 1930 (V. Ruusamägi)
A₉.	Jänes istus mäe pääl, lauakilt pää pääl? Tõlv mõsipingi pääl Vas 1902 (J. Jakobson) E EM 44 (230); E EM² 40 (284)
B.	Pinikäne iä pääl, lavvakanõ pää pääl? Söögilaud Se 1932 (A. Nurmetu)
C.	Rebäsekäne sõit, valgõ lavvakõnõ pää pääl? Vesi juusk ojah iä all Se 1928 (N. Nurmetu)
D.	Ivvokõnõ iä pääl, lavvakõnõ pää pääl? Pesulaud Se 1960/1 (anon)
Vrd.	442 445
456.	JÄNIS JOOKSEB JÄÄDÄ MÖÖDÄ, TIMBA-TAMBA TEEDA MÖÖDÄ? Lumi sadab - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.	Jänis jookseb jäädä möödä, timba-tamba teeda möödä? Lumi sadab Vai 1893 (J. Sorro)
B.	Jänes jookseb jääd mööda, timbut tuleb teed mööda, pärast pistab pinu pragusse? Tuisk Vai 1889 (H. Masing)
Vrd.	442
457.	JÄRV TARÕH? Sau tarõh - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Se 1928 (T. Linna)
458.	JÄTSIKAS TANTSIB JÄE PEAL, LAI LAKK PEAS, KALANIISK SUUS? Kedervars, long - 1+2+1+0 = 4 (18) var.
A.	Jätsikas tantsib jäe peal, lai lakk peas, kalaniisk suus? Kedervars, long Sa? dat-ta (anon) Wied. 266; E EM 44 (228); E EM² 40 (281); Nurmik I 20; Lä 138; EKMS I 822
B.	Jinsib-jänsib jääda mööda, lakikene peas, kalaniisukene suus? Kedervars Pöi 1894 (T. Undritz)
C₁.	Pisike poisike tansib jääd kauda, lai lakike peas, kalaniisuke suus? Kedervars Jaa 1938 (A. Vinkel)
C₂.	Pisike poiss jooseb pingialust pitte, hall lakk pääs, kalaniisuke suus? Pitkad kedervarred (pitk kederus), kui lõnga korratakse Hii 1890 (P. Saul, G. Seen)
Vrd.	442
459.	JÄÄ ALL, JÄÄ PÄÄL, LIBE KALA KESKEL? Kangakudumine - 6+144+58+24 = 232 (359) var.
A₁a₁.	Libe all, libe pääl, libe kala keskel? Kangas, uikoda Saa 1888 (P. Sitzka) Jõh, VJg, Sim, VMr, Tür, Kuu, Jür, Rap, HMd v. Ris, Pöi, Hää, Saa, Hls, 2Trv, 2Pst, SJn, 2KJn, Ote, Urv, Tt - 23 var. • Helle 365 (53); Hupel 120; Willmann 168 (49); Lönnrot 155; Ahlqvist 73; Wied. 274; E EM 81 (653); KAH EKAl 161 ja 163 (50); Okas 62; Jürjens 70; E EM² 71 (839); Muuk-Mihkla III 133; Mihkla-Tedre EK⁹ 9; Puhvel IX 9
A₁a₂*.	Libe all, libe pääl, libe kala keskpaigan? Puul kotspoolin Nõo 1875 (J. Kerg) Vil, Nõo - 2 var.
A₁b.	Libe all ja libe peal, libe kala lipsab keskel? Kangakudumine SJn 1893 (J. Mein)
A₁c.	Libe pääl, libe all, libe kala keskel? Keel Hel 1889 (H. Karolin) Jõh, Hel - 2 var.
A₂.	Nilbõ all, nilbõ pääl, nilbõ kala keskel? Puul, tsolohk Vru 1904 (O. Jõgeva)
B.	Sile all, sile piäl, sile kala keskel? Kangasüstik käib KJn 1888 (J. Reial)
Ca.	Hea all, hea peal, libe kala keskel? Kangakudumine Trm 1896 (E. Soodla) Kos, Hls, 3Trm - 5 var.
Cb.	Hea all, hea peal ja libe kala jookseb läbi? Kangakudumine Juu dat-ta (J. Valdt)
D₁a₁.	Jää all, jää pääl, libe kala keskel? Kangakudumine Vai 1936 (M. Tarum) Nrv, Vai, 6Jõh, 5Hlj, 2Rak, 2VJg, 2VMr, Amb, JJn, 2Kuu, Jõe, HJn, Trv, Pst, Plt, 3Lai, 4Pal, 4Trm, Kod, 4MMg, TMr, Võn, 2Nõo, 2Puh - 50 var. E EM 44 (226); E EM² 40 (279)
D₁a₂*.	Jäe all ja jäe peal, libe kala keskel? Surnukas Kad 1888 (J. Aab) 2Jõh, Kad, Rak, Kuu, Lai, 2Trm, Äks - 9 var.
D₁a₃*.	Iä all ja iä piäl, libe kala keskpaegan? Kangast kudutas Kod 1894 (J. Tamm) Trv, 2Kod - 3 var.
D₁a₄.	Jää all, jää pääl, libe kala vahepääl? Jääd on kanganiidid, kala on surnukas Vai 1893 (J. Sorro)
D₁b*.	Jää all, jää pääl, limbe kala käi keskelt? Kotspool Hel 1889 (G. Habicht) Kuu, Hel, MMg, Se - 4 var. SSTT 123
D₁c.	Jää all, jää pääl, libe kala ujub keskel? Kangakudumine Jõh 1935 (anon)
D₁d.	Libe kala jää vahel? Surnukas Jõh 1888 (A. M. Saar) E EM 82 (654); E EM² 71 (840)
D₁e.	Libe kala kahe jää vahel? Surnuk Kod 1889 (O. Grossschmidt)
D₁f.	Kahel pool jääd ujub libe kala? Süstik Jõh 1982 (M. Kõiva)
D₁g*.	All jää, pääl jää, lipe kala keiskel? Kangas San 1940 (L. Pedajas) Pst, MMg, San - 3 var.
D₂a₁.	Iä all, iä pääl, nilbõ kala vaihõl? Kangast koetas Se 1928 (T. Linna) Vas, 5Se - 6 var. • Meelej. nr. 50 (1887) 399 (25)
D₂a₂.	Iä pääl, iä all, nilbõ kala vaihhõl? Tsõlokna Se 1933 (A. Tammeorg)
D₂b*.	Iä all, iä pääl, nilbõ kala käüse vaihhõlt? Kangas Se 1929 (P. Voolaine) Ote, Rõu, 12Se - 14 var.
D₂c*.	Iä all, iä pääl, vahelt joosk nilbe kala? Kangast koetas Kan 1888 (J. Väggi) Kan, Plv, Se - 3 var.
D₂d*.	Jää all, jää pääl, nilbe kala keskel? Kangast koetas Ote 1895 (C. Lipping) Ote, Rõu, Se - 3 var.
D₂e*.	Jää all, jää peal, nilbe kala käib keskel? Kangalahk ja ui Pst 1888 (J. Leppik) Pst, Se - 2 var.
D₂f.	Iä all, iä pääl, nilbõ kala juusk keskel? Kangast koetas, tsolok Kan 1964 (M. Märtinson, T. Talv) Kan, Urv - 2 var.
D₃.	Iä all, iä pääl, hille luts vaihhõl? Tsölökna kangavaeliku vaihhõl Se 1938/9 (E. Sõrmus)
D₄.	Eä all, eä pääl, nilbe lootsik käise läbi? Kangakudamine Räp 1875 (J. Jagomann)
D₅.	Jää all, jää pääl, libe palk keskel? Kangapool Hls 1893 (J. Stamm)
D₆.	Jää all, jää pääl, libe jookseb keskel? Kangast kootakse Ta 1932 (L. Zirk)
D₇a.	Jää all, jää pääl, kalake keskel? Kangas telgedel Rõu 1938 (H. Pill)
D₇b*.	Jää all, jää pääl, kala ujub keskel? Kangakudumine Lüg 1935 (A. Pärtman) Lüg, Se - 2 var.
D₇c*.	Jää all, jää peal, kala ujub vahepeal? Kangakudumine Se 1960/1 (anon) Hlj, Se - 2 var.
D₇d*.	Iä all, iä pääl, kala juusk vahelt läbi? Kangast koetas Rõu 1896 (H. Treu) Urv, Rõu - 2 var.
D₇e.	Iä all, iä pääl, kala mäng vaihhõl? Kangast koetas ja tsölökna juusk vaeliku vaihhõl Se 1932 (N. Sõrmus)
D₇f*.	Jäe all, jäe peal, kahe jäe vahel kala? Süstik Pil 1891 (J. Järv) Pil, Urv, Vas - 3 var.
D₇g*.	Iä all, iä pääl, kala käüse läbi? Kangast koetas Se 1937 (F. Ilvik) Rõu, Se - 2 var.
D₇h.	Iä all, iä pääl, kala käü läbi ku lind? Tsolokas Rõu 1897 (G. Raup)
D₈*.	Jää all, jää pääl, kuldkala keskel? Kangas, kuutspuul veede vahel Hää 1933 (M. Martinson) Hää, Trm - 2 var.
D₉.	Jää all, jää pääl, hõbekala keskel? Kangakudumine Jõh 1935 (anon) Säde nr. 60 ja 69 (1959) 4 (1)
D₁₀*.	Eä all, eä pääl, merekala juusk vahelt läbi? Kangast koetas Rõu 1894 (A. Assor) San, Rõu - 2 var.
D₁₁.	Eä all, eä pääl, havvekala keskeni? Kangas ja tsolok või süstik Rõu 1898 (A. Suurkask)
D₁₂.	Iä all, iä pääl, vahelt käü vallaskala? Kangakudamine Ote 1890 (J. A. Palm)
D₁₃.	Iä all, iä pääl, siiakala juusk vahelt? Kangakudamine Rõu 1936 (A. Raadla)
D₁₄.	Jää all, jää pääl, ojakala käi keskelt? Kangakodamine Ote 1888 (V. Vaher)
D₁₅.	Iä all, iä pääl, kullanõ kana juusk keskpaigast? Kangast koetas ja tsolokna juusk Se 1929 (A. Gehrke)
E.	Sula ees, jää taga, kala kargab keskel? Pool Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 145 (1370); E EM² 126 (1790)
F.	Jää ees, järv taga, kala keskel? Pool kangal Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 44 (227); E EM² 40 (280)
G.	Iä all, vesi pääl, kala mäng vaihhõl? Tsolokna, minga kangast koetas Se 1930 (A. Nurmetu)
H.	Jõgi all, jõgi peal, libe kala käib keskel? Süst (surnukas) Aud 1889 (K. Tarkpea) E EM 46 (251); E EM² 42 (315); RpS nr. 6 (1939) 189
I₁.	Meri all, meri pääl, lipõ kala keskpaagah? [Lahendus puudub] Räp 1889 (J. Poolakess)
I₂.	Meri all, meri pääl, kuldkala keskel? Kanga otspuul Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Krl, Har - 2 var.
I₃.	Meri all, meri pääl, veike kala keskel? Kutspool kangakudumises Jür 1890 (J. Põldmäe)
J₁.	Vesi all ja vesi peal, libe kala jookseb keskelt läbi? Kangasüstik Kuu 1911 (K. Viljak) Mihkla-Tedre EK⁹ 9; Puhvel IX 9
J₂.	Vesi all, vesi pääl, kala kargas vaihhõl? Tsölokna käüse kangah Se 1938/9 (E. Sõrmus)
K₁.	Sild all, sild pääl, libe kala keskel? Piirits Ran 1889 (A. Tobber) TMr, Ran - 2 var. Mihkla-Tedre EK⁹ 9; Puhvel IX 9
K₂*.	Sild all, sild pääl, sille kala keskel? Kangas või kangavaelik tsolohkaga Plv 1903 (J. Semm) 2Plv, Vas v. Se - 3 var.
L₁a₁.	Lagi all, lagi pääl, libe kala keskel? Surnukas Jõh 1888 (N. Otto) Vi, 2Jõh, Hlj, 2Sim, 2VMr, 2Amb, Kuu, Jõe, Tõs, Trv, Trm, Äks, Ran - 17 var. E EM 79 (623); E EM² 69 (802); Metstak² 18 ja 19
L₁a₂*.	Lagi all ja lagi pääl ja libe kala keskel? Kangast kootakse, süstik ehk kotspuul As 1994 (A. Korb) Rap, Mar, Lai, As - 4 var. Eas II 195 (218)
L₁b*.	Lagi all, lagi pääl, libe kala käib keskel? Kangakudamine Trv 1892 (J. Kill) Rak, Trv, Võn - 3 var.
L₂*.	Lagi all, lagi pääl, nilbe kala käü vaihelt? Kangast koetas Se 1972 (K. Salve) Rõu, 2Se - 3 var.
L₃.	Lagi all, lagi peal, libe keel keskel? Kangas Iis 1889 (E. Ellert)
L₄a.	Lagi all, lagi pääl, kala käüse keskel? Tsöloknaga koetas kangast Se 1930 (N. Nurmetu)
L₄b.	Lagi all, lagi pääl, kala ujub vahel? Kangakudumine Võn 1896 (P. Rootslane)
M*.	Laud all, laud peal, libe kala jookseb keskel? Kangakudumine Hlj 1890 (L. Lepp-Viikmann) 2Hlj - 2 var. Mihkla-Tedre EK⁹ 9; Puhvel IX 9
N*.	Puu all, puu pääl, libe kala keskel? Süstik Vil 1891 (J. Karus) Vil, SJn - 2 var. Vrd. 1757
O*.	Aed all, teine peal, libe kala keskel? Surnu kirstus Tor 1888 (K. Kirschbaum) Vän, Tor, Pal, Tt - 4 var. • Wied. 262; E EM 25 (2); E EM² 25 (2); Romaan nr. 10 ja 12 (1934) lk-ta (11)
P.	Kumm all, kumm peal, libe kala keskel? Keel Trm 1895 (S. Sommer) JJn, Trm, Äks - 3 var.
Q+.	1) Noot all, noot pääl, libe kala keskel? Süstik Võn 1895 (P. Rootslane) 2) Suga all, suga peal, libe kala keskel? Kangalõngad ja surnukas Lai 1888 (M. Kolluk) Kei, Lai, Võn, Kan - 4 var. Pet. Ah 38
Ra.	Meekara, meestekara, naakara, naistekara, mede keeli külakara, libe all, libe pääl, libe kala keskel? Kangastelled Äks 1898 (E. Tomberg) Kontam.: = 1603Üa
Rb.	Libe all, libe pial, libe kala keskel, läks läbi lipsti, tõmmas kinni klõpsti? Kangakudumine Kos 1892 (T. Wiedemann) Kontam.: = 1603Üb
S.	Jää all, jää pääl, libe kala keskel, silma suitsu sõgeneva, jala alla mädaneva? Kangakudumine Puh 1889 (J. Andresson) Kontam.: = 1978B
460.	JÕÕGRE LÄTT IIN, JAHT TAGA? Vaarao lätt läbi mere - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.	Jõõgre lätt iin, jaht taga? Vaarao lätt läbi mere San 1893 (J. Tammemägi)
B.	Veene lukk ja puune võti, jõõkri läeb een ja jaht läeb taga, jõõkri peasse pakku ja jaht jäes kinni? Iisraeli rahvas ja egiptlased Punases meres Ta 1892 (J. Trull) Kontam.: = 2492Q
Vrd.	Piibel: 2 Mo 14
461.	KAANT EI OLÕ, KINNI PIÄP, NUURÕ EI OLÕ, KOKKO VIDÄ? Suu - 1+2+1+1 = 5 (9) var.
A.	Kaant ei olõ, kinni piäp, nuurõ ei olõ, kokko vidä? Suu Kan 1895 (G. Loodus)
B₁a.	Kaks aganakotti jooksvad ilma rookspaelata kokko? Kaks persimutti Vig 1869 (M. J. Eisen) E EM 51 (310); E EM² 47 (395)
B₁b.	Krookpaela põle, aga kokku veab? [Lahendus puudub] Sim 1929 (R. Viidebaum)
B₂.	Mis ilma nöörita kokku tõmbab? Taga-auk Rõu 1895 (J. Gutves)
C.	Kääre tal ei ole, aga juppe ta lõikab, kaant tal ka ei ole, aga vett ta peab? Loomusund, naissugu Krk 1974 (A. Vari) Kontam.: = 887D
462.	KAADSA KATE OTSAGA? Niidsekera - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Kan 1895 (J. Tedder)
Vrd.	546 2279Za₁ 2548 vs: EV 2920
463.	KADAKAS KASVAB MÄEL, ILMA TUULETA TUDISEB? Vanataadi pard - 0+10+0+0 = 10 (27) var.
Aa₁.	Kadakas kasvab mäel, ilma tuuleta tohiseb? Habe Hlj 1890 (J. A. Rehberg) 2Hlj - 2 var.
Aa₂.	Kadakas kasvab mäel, ilma tuuleta täriseb? Habe VJg 1889 (J. Ustallo)
Aa₃.	Kadakas mäel, ilma tuuleta tõriseb? Mehe habe VMr 1890 (A. Elken)
Ab.	Kadakas mäe all kasvab, ilma tuuleta tuigub? Vanamehe habe Hlj 1888/1902 (I. Lank)
Ac.	Kadakas kasvab mäel, ilma tuuleta tudiseb? Vanataadi pard, habe Hlj 1888 (J. Linkstein) RpS nr. 6 (1939) 188; ÜÕÕ 134 (11); Kuut VI (1960) 215 (9); Kuut VI (1972) 104
Ad.	Kadajas määllä kiikub tüvenellä ilma'alla? Habe Kuu 1903 (J. Mikiver) 2Kuu - 2 var. E EM² 46 (384)
Ae.	Kadakas kaldas, ilma tuuleta väriseb? Habe VNg 1892 (H. Lohk)
B.	Kadakas kärsseb ilma tuleta mäel? Vokk ketrab Jõh 1891 (A. Tõnurist)
Vrd.	938L
464.	KAJU KADAKAPÕÕSAS? Naise suguelund - 0+4+8+5 = 17 (22) var.
Aa₁.	1) Kaev kadakapõõsas? Suu habemes Nis 1990 (M. Hiiemäe) 2) Kaju kadakapõõsas? Naise suguelund Krj 1940 (V. Kruusmägi) Rkv, Sim, Nis, Krj, Tõs, Vän, Hää, Lai - 8 var.
Aa₂*.	Kaev keset kadakapõõsast? Naisterahva suguosa Tor 1937 (J. Tammsalu) Rei, Tor, Lai - 3 var.
Ab.	Kaju pajupõõsas? [Lahendus puudub] Jaa 1939 (K. Lepp)
Ac.	Kaju kamarapõõsas? Naise pissa Tor 1985 (L. Rohtla)
Ad.	Kaev kuusikus? Silm Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 51 (304); E EM² 46 (387)
B.	Põrguhaud kesk kadakapõõsast? Naisterahva suguelund Vän 1937 (E. Tammsoo)
C.	Länikukõnõ kadajapuhma seeh? [Lahendus puudub] Se 1927 (P. Voolaine)
D.	Kaev kadakapõesas, virstasammas kuusikus? Loodud sunni abinõud VJg 1889 (J. Ustallo) Kontam.: = 2488F
Vrd.	35 465 473 2488 kk: Mu poeg ikka ütleb: vaadake, kuidas viin kadakapõõsasse läheb (Nis)
465.	KAO KAHE MÄTTA VAHEL? P[e]rseauk - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Rap 1930 (J. Uustalu)
Vrd.	464
466.	KATÕKESE VELIDSE, ÜTSKI ÜTELE JÄRGI SAA-AI? Jäla' - 0+2+2+0 = 4 (7) var.
A₁.	Katõkese velidse, ütski ütele järgi saa-ai'? Jäla' Se 1912 (S. Duplevski)
A₂.	Kadõkõsi veltsid, ütstõist ajava taka, eloiä õi saa kätte? Kuu ja päiv Se 1934 (N. Oinas)
B₁.	Kaks meest jooksevad üle välja, aga teineteist nad iialgi kätte ei saa? Jalgratas Rõu 1938 (H. Pill)
B₂.	Kats miist juuksva võiki, ütski ette ei saa? Rattatsõõr Vru 1905 (G. Sandra) E EM² 48 (422)
Vrd.	1429E₆d₃* 2517
467.	KATÕKESE VELITSE ÜTE VÜÜRÄTIGA KINNI KÖÜDEDÜ? Aiasaiba' - 11+163+73+15 = 262 (376) var.
A₁a*.	Katõkese velitsid ütte kokko köüdedü? Aiateibad Se 1939 (M. Ilvik) Urv, 3Se - 4 var.
A₁b.	Hulka velli ütte köidet? Pirrumühk Urv 1890 (A. Koort)
A₂.	Kats miist ütte kinni köüdedü? Aiasaiba Vas 1905 (O. Jõgeva)
B₁.	Kaits velle üte vitsage ütte köudet? Aiateibä Hls 1891 (J. Riiet)
B₂.	Kaks venda ühe vitsa sees? Ajateibad Phl 1897 (J. Pöijal)
C*.	Kats velja, a' üte rihmaga' kinni' köüdedü'? Aiasaiba' Se 1930 (M. Pihlapuu) 2Se - 2 var.
D₁*.	1) Kats velle üte köidusega köidetu? Aiapaari Kan 1888 (J. Väggi) 2) Kaits velle üte köidsega köidetu? Aiasaiba Ote 1895 (C. Lipping) Trv, Ote, Kan, Räp - 4 var.
D₂.	Kaks venda ühe köiega kinni seotud? Aiateibad Hää 1953 (M. Mäesalu)
D₃*.	Kaits poisikest üten köidikun kinni? Aiateibä Trv 1897 (J. Vaine) 2Trv - 2 var.
E.	Kats velle umma üte rätiga kinni köüdetü? Saibapaar Rõu 1894 (A. Assor)
F.	Katõkeske velitse, mõlõmba üte kaalarätiga kinni köüdetö? Aiasaiba' vitsaga kinni mähidö Se 1929 (N. Nurmetu)
G₁.	Katõkõsõ üte vüürätiga kinni köüdedü? Paar aiasaibid üte vitsaga kinni köüdedü Se 1934 (N. Oinas)
G₂.	Katõkesi umadsõ üte vüürätigä kinni köüdedü'? Aiasaiba' Se 1927 (M. Pihlapuu)
G₃*.	Katõkeske sõsaritse üte vüürätiga kinni köüdedö'? Aiasaibapaar, üte vitsaga kinni köüdedö' Se 1956 (V. Pino) 3Se - 3 var.
G₄*.	Kats poiskõst üte vüürätiga kinni? Aiateibad paaris Se 1938 (J. Ilvik) 2Se - 2 var.
G₅a₁.	Kats miist üte vööräti all? Aiatsaiba' Räp 1949 (J. Sulengo) Vrd. 508 1446Qa
G₅a₂.	Kats meest üte vöörätiga? Kats saivast roodmõtsõh aiah Se 1953 (U. Mägi)
G₅b*.	Kats miist üte vüürätiga köüdetü? Aiasaiba' Se 1937 (P. Tammepuu) Plv, Se - 2 var.
G₆a₁.	Katõkese velidse üte vüürätiga köüdedü? Aiasaibapaar Se 1912 (S. Duplevski) Vas v. Se, Se - 2 var.
G₆a₂.	Katõkese veltsit üte vüürätiga köüdedü? Aiasaibad Se 1934 (A. Kits) 3Se - 3 var.
G₆a₃.	Katõkese velidse' üte vüürätiga' kinni köüdedü'? Aiasaiba' Se 1928 (T. Haak) Vas, 9Se - 10 var.
G₆a₄.	Katõgesi veltsit üte vöörätiga' kinni köüdedü'? Aiasaibapaar Se 1953 (E. ja H. Tampere) 11Se - 11 var.
G₆a₅*.	Katõkese veltset ühe vöörätiga kinni? Aiateibapaar Se 1941 (G. Ränk) 5Se - 5 var.
G₆a₆.	Katõkeske velitse' üte vüürätiga kinni köüdetü', imä pääle maaha pantova'? Aiasaiba' kinni köüdedü' paariviise, maa pääle või sisse lüüdölt Vas 1938/9 (E. Sõrmus)
G₆a₇.	Katõkese vele üte vüürätiga kinni köüdedü? Aiasaiba kinni köüdedü vitsaga Se 1933 (A. Tammeorg) 2Se - 2 var.
G₆b₁.	Kats velle üte vüürätiga kinni mähit? Saibapaar Rõu 1891 (A. Jennes)
G₆b₂*.	Kats velle üte vüürätiga kinni köüdet? Aiasaiba Rõu 1896 (H. Treu) Kan, 3Rõu, Plv, Vas, 2Se - 8 var.
G₆b₃.	Kats veljä üte vüürätiga' kokko köüdetü? Saibapaari' Se 1937 (I. Rohtla) Vas, Se - 2 var.
G₆b₄.	Kats velist vüürätiga ütte köidetü? Teibapaarid Vas 1887 (H. Prants) • Meelej. nr. 48 (1887) 383 (3)
G₇.	Kats venda üte vüürätiga kinni köüdet? Aiasaiba Se 1973 (Ü. Ende, P. Hagu, S. Mägar, A. Mälk, I. Potseps)
H₁a₁.	Katõkese velidse üte vüüga kinni köüdedü? Aiasaibapaari' Se 1936 (M. Vabarna) 4Se - 4 var.
H₁a₂*.	Katõkeske velitse' üte vüüga' kinni panto'? Aiasaibad paari seotud Se 1940 (M. Kivisaar) Vas, 4Se - 5 var.
H₁b₁*.	Kats veljä üte vüüga kinni köüdedü'? Saibapaar vitsaga' kinni Se 1940 (M. Linna) Krk, Hel, TMr, Ote, Kan, 2Se - 7 var.
H₁b₂*.	1) Kats velle üte vüüga kinni? Aiateibad Kan 1924 (A. V. Kõrv) 2) Kats velist üte vöökeisega ütte köidet? Aiasaiba' Lut 1894 (O. Kallas) Nõo v. Ote, Kan, Vas, Se, Lut - 5 var. • LMr 127 (54)
H₁b₃.	Kaits velle üte vüüga keidetu? Aiasaiba Ote 1889 (J. Kivisaar) Ran, Ote, Urv - 3 var.
H₂a₁*.	Kaks venda ühe vööga siutud? Ajateibad JJn 1888 (J. Piber) JJn, Kuu, Tõs, Kod - 4 var.
H₂a₂.	Kaks venda ühe vööga kokku siutud? Aiateibad Jõh 1888 (N. Otto)
H₂a₃.	Kaks vennakest ühe ööga ümmert seutud? Aiateivad SJn 1893 (J. Mein) Vil, SJn - 2 var.
H₂a₄*.	Kaks vennast ühe vööga kinni siutud? Teibad Kad 1888 (J. Linkstein) Hlj, Kad, Vän, Pär, Kõp, Se - 6 var.
H₂b₁.	Kaks venda ühe vööga kinni keidetud? Ajasaibapaarid TMr 1889 (M. Napp) TMr, Se - 2 var.
H₂b₂.	Kaks venda ühe vööga köidetud? Aiateibad Pal 1897 (H. Karro)
H₂c.	Kaks vennakest ühe ööga kinni pantud? Aiateivad Saa? dat-ta (anon)
H₂d*.	Kaks venda ühe vööga vööditud? Aateibad Kad 1896 (J. Sõster) Kad, Kuu - 2 var.
H₁e₁.	Kaks venda ühe vööga ümbert kinni? Aiateibad Hel 1874 (A. Wahlberg) VNg, Rak, Amb, Mih, Hel, 2Pil - 7 var. Ol. Lisa nr. 15 (1888) 239 (13)
H₂e₂.	Kaks kaksikvenda ühe vöega ümbert kinni? Ajateibad VMr 1890 (J. Reise)
H₂e₃*.	Kaks venda ühe vüüga kinni? Aeateibad Vän 1889 (J. Peterson) Kad, Rkv, Vän, Trm, Tt - 5 var.
H₂e₄.	Kaks venda ühe vööga koos? Aiateibad Jäm 1937 (A. Ahurand) Rap, Jäm - 2 var.
H₂f*.	Kaks vända ühä vöö sees? Ajateibad Rei 1889 (G. Tikerpuu) VMr, 2Rei - 3 var.
H₂g.	Kaks venda, üks vöö? Aiateibad Pst 1891 (J. Leppik) Krk, Pst - 2 var.
H₃a₁.	Kaks meest ühe vööga kinni seotud? Aiateivad Pil 1891 (J. Järv) Iis, Pai, 2Tõs, Pär, Pil, Äks - 7 var.
H₃a₂.	Kaks meest seotakse ühe vööga ümbert kinni? Aiateibad Tõs 1890 (M. Kurul) Metstak² 20 ja 22
H₃a₃.	Kaks mees[t] ühe vöega seotud? Aiateivad paaristikku kinni seotud Kos 1888 (J. Riesenkampf)
H₃b₁.	Kats meest üte vööge kinni keidetu? Aiasaiba Hel 1889 (G. Habicht) Hel, San, Tt - 3 var.
H₃b₂.	Kaits miist üte vööga köidetü? Aidsaiba San 1893 (J. Tammemägi) Ote, San - 2 var.
H₃c.	Kaks meest seisavad kahe vööga kinni? Aiateibad Hel 1889 (H. Karolin)
H₃d₁.	Kaks meest ühe vööga kinni? Ajateivad Tor 1889 (M. Tohv) Koe, Pai, Ris, Aud, Vän, 2Tor, Hls - 8 var.
H₃d₂.	Kaks miest ühe vüöga ümbert kinni? Aiateibad Kod 1889 (O. Grossschmidt)
H₃d₃.	Kaks meest ühe vööga ühes? Ajateivad Hag 1889 (J. Luthverk) 2Hag - 2 var.
H₃e+.	Kaks meest ühe vöö vahel? Aeateivad Käi 1938 (E. Ennist) Koe, 2Käi - 3 var.
H₄.	Kaks poissi ühe vöö sees? Aiatäibad Phl dat-ta (M. Pihhelgas)
H₅a₁.	Kaks neitsit ühe vööga seotud? Aiateivad SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer) Vig, Mih, SJn - 3 var. E EM 54 (335); E EM² 48 (425)
H₅a₂.	Kolm neitsit ühe üüga siutud? Aiateibad ja tugiteibas vahel Hää 1939 (M. Mäesalu)
H₅a₃.	Kaks neitsitit kõrvu, vööga vahelt seotud? Ajateibad HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
H₅a₄.	Kaks neitsikest ühü ööga kinni siutud? Aeateibad Vig 1889 (A. K. Saalist)
H₅b₁.	Kaks neitsid ühe vööga kinni köidetud? Aiateibad Nõo 1888 (V. Grünstamm) Nõo, Vas - 2 var.
H₅b₂.	Kaks neitsid ühe vööga kinni? Aeateivad Khn 1889 (A. Lepik) Juu, Khn, Plt - 3 var.
H₅c.	Neli neitsikest ühe vöögä ümbert kinni? [Lahendus puudub] Kod 1887 (S. Käär)
H₆*.	Kaks neiukest ühe vööga kinni seutud? Ajateibad Hää 1889 (E. Grant) 2Hää, Pil - 3 var.
H₇.	Kaks piigad ühe vööga ümbert kinni? Aiateibad Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
H₈*.	Kaks õde ühe ööga kinni? Saunaviht PJg 1888 (H. Lussik) PJg, Se - 2 var.
H₉a.	Kats sõsard üte üüga kinni köüdedu? Aidsaiba Krl 1889 (E. Kornel)
H₉b.	Kats sõsard maka üte üü sisen? Aidsaiba Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
H₉c.	Kats sõsarat üte vüü all? Aiateibad Nõo 1888 (J. Tüklov)
H₉d.	Sõsarepaar üte üüge kinne köidet? Aiasaiba Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
H₁₀a*.	Kaits saksa üte vüüga köidetu? Aidsaiba Ote 1891 (V. Vaher) Ote, Kan - 2 var.
H₁₀b.	Kats saksa siidivööga kinni köüdetu? Aidsaiba Kan 1896 (J. Ots)
H₁₁.	Kaks kuningat ühe vööga ümbert kinni? Aiateibad Pal 1930 (M. Jürgenson)
I₁a₁.	Kaks vennaksid ühe sidemega seutakse ([Zwey] Brüder-Kinder werden mit einem Bände gebunden)? Zwey Zaunstacken Tt 1732 (A. Thor Helle) • Helle 363 (26); Hupel 119; Willmann 166 (25); Gressel (1808) lk-ta (9); Holtz 214 (23); Lönnrot 152; Nörmann 35 ja 54 (43); Ahlqvist 72; Wied. 267; KAH EKAl 160 ja 163 (25)
I₁a₂*.	Kaks venda ühe sidemega siutakse? Aiateibad VMr 1888 (J. Koit) 2VMr, Pil - 3 var.
I₁b₁.	Kaks vennaksed ühe sidemega seotud? Aiateibad MMg 1889 (K. E. Martinson) Hii, Sa, MMg - 3 var. E EM 55 (346); E EM² 49 (441)
I₁b₂.	Kaks vennast ühe sidemega seutud? Ajateibad HJn 1890 (H. Tiidermann) 2Hlj, VJg, HJn, Vig - 5 var.
I₁b₃.	Kaks vennakest ühe sidemega seutud? Aeateivad Tor 1889 (M. Sahl) 2Tor, 3Saa, Hls, Pst, Vil, SJn, KJn, 2Tt - 12 var. Just Sak. Kal. (1882) 151 (2)
I₁b₄.	Kaks venda ühe sidemega seotud? Aeateivad Kei 1890 (H. Morell) Tür v. Juu, HJn, Kos, Kei, Ans, Jäm, Kaa, Pöi, 2Pär, Trv, Pst, KJn, Pil, Lai - 15 var.
I₁b₅*.	Vennad kahekesti ühe sidemega seotud? Aiateiba Trv 1889 (J. Käger) Trv, Vil - 2 var.
I₁b₆.	Kaks venda ühe sidemega paari seotud? Aiateibad Jõh 1889 (P. Paurmann)
I₁b₇.	Kaks venda ühe sidemega kinni seotud? Aiateibad Tt 1932 (E. Glass)
I₁b₈.	Kaks vennakset ühe sideme sisse seotud? Ajateivad Emm 1938 (E. Ennist)
I₁c.	Kaks vennakest ühe sidemega küüdedud? Aiateibäd Saa 1888 (P. Sitzka)
I₁d₁*.	Kaks vennakest ühe sidemega kinni? Aiateivad Pil 1894 (H. Keller) Kuu, Pil - 2 var.
I₁d₂.	Kaks venda ühe sidemega koos? Aiateibad Kaa 1872 (I. Kallas) Kse, Kaa - 2 var. Wied. 267; E EM 55 (346); E EM² 49 (441)
I₁d₃.	Kaks vennakest ühe õlesidemega seutud? Aiateibas Saa 1889 (J. Tammann)
I₂a*.	Kaits vellekest üte sidemege seut? Aiateibad Pst 1893 (J. Reevits) Krk, Trv, Pst - 3 var.
I₂b.	Kaits lehast velle üte sidemega seot? Aiateibä Trv 1892 (J. Kill) 2Trv - 2 var.
I₂c.	Veli ja veli, ühe sidemega siutakse? Aiateivad Rak dat-ta (C. M. Redlich)
I₃.	Kaks vennast ühü nidemega niutud? Ajateivad Aud 1892 (K. Tarkpea)
I₄.	Kaks vanakest ühe sidemega koos (Zwei Greise mit einem Bande verbunden)? Ein Paar Zaunstangen Tt enne 1876 (anon) • Wied. 267
I₅.	Kaks meest ühe sidemega seutud? Aiateibad KJn 1870 (J. Tiedemann)
I₆.	Kaks neitsid ühe sidemega kinni? Aiateivad PJg 1888 (J. Reinson)
I₇.	Kaks siutakse ühe sidemega? Ajateibad Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
J+.	1) Kaks venda ühe kütkega seutud? Ajateivad Tür 1888 (M. Tults) 2) Kats miist ütte puuhtõ kinni köüdet? Aidsaiba Räp 1892 (M. Jennes) Tür, Kod, Krl, Räp, Se - 5 var.
Vrd.	523 2279
468.	KATÕKÕISI VELITSID, ÜTS KÄU ÕGA PÄIVI SANNA, TÕÕNÕ SAA-AI UMA IA SANNA? Kivi man ommõ kats ratast, üts ommõ kõõ viise, tõõsõlõ saa' kunagi vett pääle - 0+7+4+0 = 11 (12) var.
A₁.	Kaks vennakest, teine peseb alati, teine ei iial? Veskerattad SJn 1890 (M. Kielas)
A₂a.	Üts veli käü ega päivi sanna, tõõne saa-ai kunagi? Veskikivid Se 1924 (H. Jänes)
A₂b₁.	Kats veljo eläse, üts veli käu õga päivi sanna, a tõõnõ veli saa-ai uma ia sanna minnä? Kivi kats ratast, üts ommõ hämm ratas, a tõõnõ ommõ kuiv ratas Se 1930 (A. Põhi)
A₂b₂.	Katõkõisi velitsid, üts käu õga päivi sanna, tõõnõ saa-ai uma ia sanna? Kivi man ommõ kats ratast, üts ommõ kõõ viise, tõõsõlõ saa' kunagi vett pääle Se 1930 (A. Põhi)
A₂b₃.	Katõkese velitse eläse, üts käu õga päiv sannah ja tõõnõ õi käu kunagi sanna? Kuivratas ja vesiratas Se 1930 (V. Ruusamägi)
A₃a.	Kats velle käivä sannan, musta kui hüdsi, kats velle ei käi sannan, valge kui lumi? Veskiratas ja veskikivid Ote 1889 (O. Grossschmidt) Vrd. 1322C₁a*
A₃b.	Üten majan elas kats velle, üts käü alati sannan ja om must, tõne ei käü sukugi ja om valge? Veske vesi- ja kuivratas Kan 1895 (J. Tedder)
A₃c.	Katekeske velitse, üts käü eloeä sannah ja om paljo mustemb tõisest, kea kunagi sanna ei lää? Veski kuiv- ja vesiratas Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
A₃d.	Katõkeske velitse, tõnõ käü ega päivi sannah, a um must, tõnõ olõ-õi uma iä sanna saanu, a um valgõ? Vesi- ja kuivratas kivi man Se 1888 (H. Prants)
A₄.	Tõne veli vihus, tõne veli ei vihu, mida enämb vihus, sedä mustembas lätt? Vesiveski ratta Ote 1893 (J. Tammemägi) Vrd. 2601
B.	Mees käüp ega päiv sannan, om siski must, tõine ei käü kunagi ja om valge? Veski vesi- ja kuivratas Vas 1895 (P. Saar)
469.	KATESSE EMMÜST, KAITS PAHRUKÕIST? Sõrme ja pässä - 0+1+0+0 = 1 (2) var. San 1888 (K. Gross)
470.	KAIGAS ALL, KAIGAS PEAL, KAIGAS KARVADE VAHELE? [Lahendus puudub] - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Rak 1890 (anon)
Vrd.	43 1533C₈d
471.	KOIGAS KARVE SEHEN? Kuhjavarras - 0+2+0+1 = 3 (3) var.
A.	Koigas karve sehen? Kuhjavarras Trv 1889 (J. Käger)
Ba.	Torukõne villu sissen? Titt Har 1888 (anon)
Bb.	Verrev torokõnõ villu seeh? Künnel Kam 1959 (A. Relli)
Vrd.	1869 2488
472.	KAHE JALAGA ASTUB, KAHEKSAGA KANNAB? Regi - 0 (52) var. V. Luik (Meelej. nr. 47 (1887) 375 (3)): soome mst tõlge ° Meelej. nr. 47 (1887) 375 (3); E EM 51 (307); E EM² 46 (391); E MM 8 ja 43 (73); E MM² 8 ja 46 (75); Jürisson 178 (5); Huvit. II³ 175 ja 248 (5); Huvit. V Lisa 18 (42); Käis EV I⁵/II 32; Pioneer nr. 6 (1958) 32 (11); E MM³ 6 ja 37 (75); EMrd IV 55 (28)
473.	KAHE KAEVO PEAL KASVAVAD KADAKAPÕESAD? Silmad - 0 (12) var. M. J. Eisen (1869): omaloominguline tekst E EM 51 (308); E EM² 46 (392); Nugis 287 ja 313 (71)
Vrd.	464
474.	KAHE NÄPUGA VÕTA, PISTA KARVASESSE AUKU, MÕNUS KÕTISTUS JA PESU MÄÄRIMINE? Ninatubak - 0+0+3+1 = 4 (5) var.
Aa.	Kahe näpuga võta, pista karvasesse auku, mõnus kõtistus ja pesu määrimine? Ninatubak Pde 1926 (A. Palm)
Ab.	Näpuga võtad, karvase auku paned, enne kõdistab, pärast määrib? Ninatubakas Jõh 1935 (V. Võhman)
Ac.	Kahe näpuga võtan, panen karvasesse auku, esiti magus kõditus, pärast riide määrimine? Nuusktubaka ninna panemine ja muu toiming seejuures Vän 1937 (E. Tammsoo)
B.	Kahe näpuga pane karvasse auku? Nina ja ninatubakas Jõh 1946 (A. Krikmann)
Vrd.	2554
475.	KAHE RATTAGA KAARIKAS, SÜLETÄIS HEINU PEAL? M[unn] - 0+10+7+1 = 18 (26) var.
Aa*.	Kahe rattaga kaarikas, sületäis heinu peal? M[unn] HJn 1889 (H. Tiidermann) Sim, HJn - 2 var.
Ab.	Kahe rattaga kaarikus tuust heinu peal? Püksipoiss Vän 1887 (J. Peterson)
Ac.	Kaheratta kaarikuga, pihutäis heinu tagumiku all? [Lahendus puudub] Trm 1935 (H. Kaasan) Vrd. 1480C
B₁.	Ühä silmaga mies istub kaherattase kaarika pääl? Mieste suguelundid Jõh 1939 (E. Mets)
B₂.	Kapten sõidab kaherattalise kaarikuga Moka mõisa võerusele? [Lahendus puudub] Vil 1894 (A. Suurkask)
B₃.	Ühe silmaga Siim läheb käharpea Kadrile võeraks kaherattase kaarikuga, takutopp pealael? [Lahendus puudub] Hlj 1933 (J. A. Rehberg)
B₄a.	Vesisilma Indrik läks kaheratta kaarikuga Petlema lepiku Tiigimäe talusse, viljakott veel persse all? Põlegi seletust, kes ise aru saab, see tehku mis taht VJg 1931 (R. Põldmäe)
B₄b.	Vesise silmaga Peeter läks kaheratta kaarikuga Petlemma lepikusse Ojaotsa talusse? Coitus VJg 1925 (B. Sööt)
C₁a.	Ühe silmaga punu härg, kahe rattaga kaarik järel, saat heinu peal? Munn Sim 1908 (V. Rosenstrauch, H. Siimer)
C₁b.	Punasepäits härg, kahe rattaga kaarikas, tuut heinu peal? Munnid Vän 1888 (T. Tetsmann)
C₂a.	Ruskepäitsu härg läheb Jõhvi jõest juua saama, kaks nahkratast taga ja natuke sooheina otsa peal? Mehe asi Mus 1949 (H. Valk)
C₂b.	Punasepäits härg käib Jõhvi jõele jooma, kahe rattaga kärru järel ja piutäis heinu otsa pial? Munn Jõh 1892 (T. Wiedemann)
C₂c.	Punane päitspea härg läheb kaju juure jooma, tuut heinu turja peal, kaks ratast taga? [Lahendus puudub] Pär? 1889 (I. Vakermann)
D.	Kahe rattaga kaarik, pihutäis heinu persse all, jopp jaama, sisse peab saama? Hobuste paaritamine Trm 1935 (H. Velt) Kontam.: = 434B
E₁.	Kate rattaga kaarikuga vanamees lääb karvakõrtsi, hainamärs perse all? [Lahendus puudub] Ran 1889 (H. Raag) Kontam.: = 1480D₁
E₂.	Katõ rattaga postimiis sõit karvakõrtsi sisse? Ñàâîêóïëåíèå Rõu 1889 (G. Raup) Kontam.: = 1480D₂
F.	Kahe rattaga kaarik läheb sisse, tuleb välja, perse teeb taga jonkat-jonkat? Levasõtkumine Trm 1935 (H. Velt) Kontam.: = 1664Z
Vrd.	220A₂ 283D 1519Bb 1689 1791D nlj: AT 1735
476.	KAHED KÄLID KAELAKU, MAMSLID KESKELT KÖIDETUD? Aed ja teibad, väädiga seutud kahekute - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Trm 1896 (J. Soodla) E EM² 46 (389)
477.	KAHED VENNAD VIHTLEVAD, ÜKS KUIVALT, TEINE VEEGA? Veskirattad - 1+12+0+1 = 14 (23) var.
Aa₁.	Kahed vennad vihtlevad, üks kuivalt, teine veega? Veskirattad Pst 1895 (H. Lensin) Pst, Pil, Pal, Trm - 4 var. E EM 51 (306); Mäesepp P 25 (2); E EM² 46 (390)
Aa₂.	Kahed vennad vihtlevad, teine veega, teine kuivalt? Vesiveski ja tuuleveski JJn 1897 (J. A. Rehberg)
Ab.	Kahed vennad vehklevad, üks kuivalt, teine veega? Veskirattad Trv 1895 (J. Sims)
Ac*.	Kahed vennad vihklevad, ühed kuivalt ja teised veega? Veskirattad Ans v. Jäm 1899 (K. Loiken) Nrv, Ans v. Jäm, Vil - 3 var.
Ad.	Kaks vennaksed vihtlevad, üks kuivalt, teine veega? Veskirattad KJn 1870 (J. Tiedemann)
Ae.	Neljad vennad vihtlevad, teised kuivalt, teised viega? Pardid ujudes Hlj 1891 (J. A. Rehberg)
B.	Kaks venda vihtlevad, teine kuival ja teine vees? Vesiratas ja veskikivid Plt 1899 (M. Luu)
C.	Kaks venda vihtlevad, teine veeta, teine veega ? Tuule- ja vesiveski Hlj 1894 (J. A. Rehberg)
D.	Kaks venda vihtlevad ühes saunaleilis, teine kastab iga kord vihta vette ühel aal, aga teine ei kasta mitte ühel aal? Vesi veski rattades Trm 1896 (J. Soodla)
478.	KAITS HÕBELEHEKEST TÕINE TÕISPUUL MÄE KÜLLE PÄÄL? Kõrva - 0+2+0+1 = 3 (3) var.
A.	Kaits hõbelehekest tõine tõispuul mäe külle pääl? Kõrva Pst 1889 (J. Ainson)
B+.	Kaks kaapsalehte mäe külle pääl? Kõrvad pää küljes Hää 1944 (M. Mäesalu) Pär, Hää - 2 var.
Vrd.	1941Ce
479.	KAITS KASKE KASVAS ÜTEST JUUREST VÄLLÄ? Lehmä sarve - 0+1+0+0 = 1 (3) var. Krk 1890 (J. Hünerson) E EM² 47 (405)
480.	KAITS KULDPÜTTI LIHA TÄIS? Pääaju - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Trv 1890 (A. ja J. Viira)
Vrd.	487C₁ 2323
481.	KAITS KÕRENTID VALGID HAMMID TÄIS? Hambad suus - 0+11+1+0 = 12 (16) var.
A₁.	Kaks õret valgid särka täis? Hambad suus Tür 1888 (M. Tults)
A₂a.	Kõrent valgeid särke täis? Hambad Hls 1898 (J. Sõggel)
A₂b.	Kaits kõrentid valgid hammid täis? Hambad suus Krk 1889 (J. Kunimägi) 2Krk - 2 var.
A₂c₁.	Punane kõrend valgid särka täis? Hammaigemed Tor 1889 (C. Tults)
A₂c₂.	Valged särgid kuivavad punase kõrenda peal? Hambad Juu 1890 (J. Trull)
B₁.	Kats orrõtäüt valgid rõivid? Hamba Plv 1890 (J. Tamm)
B₂a.	Kaks kõrendaid valgeid riideid päälakute? Hambad VMr 1887 (K. Roost)
B₂b₁.	Punane kõrend, valgid riidid täis? Igemed ja hambad Vig 1895 (T. Pulst)
B₂b₂.	Kaits punast kõrendit valgit rõõvit täüs? Igemed ja hambad Pst 1893 (J. Reevits)
C₁.	Kaks kõrendat valget pesu? Hambad Vän 1933 (M. Hansen)
C₂.	Valged pesud punase nööri peal? Hammad Ris 1892 (V. J. Rosenwaldt)
482.	KAITS MATTI LINASIIMNIT KÜLVÄ MAHA JA KÕIK MAAILM TÄIS? Silmä - 0+13+3+0 = 16 (21) var.
A₁.	Kahe mati linaseemnega võib Riia linnast saadik külvata? Silmad San 1877 (J. Hurt) E EM 51 (309); E EM² 47 (394)
A₂a₁.	Kaits matti linasiimnit külvä maha ja kõik maailm täis? Silmä Ote 1889 (H. Nugin)
A₂a₂.	Kaks matti külvavad kõik maailma linaseemnid täis? Silmad Hel 1889 (H. Karolin)
A₂a₃.	Kats matti linasiimnit külv üle ilmamaa? Silma Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
A₂a₄.	Kaits matti linasiimnit küünis üle ilmamaa? Silmä Ote 1889 (J. Kivisaar)
A₂b.	Peremehel kats mõõtu linasiimnit, kõik maailma külbva ar'? Silmad Se 1934 (M. Peramets)
A₂c.	Katõ puuda linasiimnidiga külb ar kõõ maailma? Silmad Se 1937 (N. Ress)
B.	Kats matti seemend külvä mitu tuhat vakkala maad täis? Silma Ote 1890 (J. A. Palm)
C.	Kaits matti terri, noidega külvä kõik maailm täis? Silmä Urv 1890 (J. Teder)
D.	Kate külümitu rügadega külväd kik maailma täis? Silmä Trv 1890 (A. Rull)
Ea.	Kats uakeist, kõõ nurme är külbvä? Silmä' Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 127 (51)
Eb.	Kats uakeist, kõõ ilma är külbvä? Silmä' Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 127 (50)
F.	Kaks väikest hernekest külvavad üle kõige ilma? Silmatera Har 1934 (O. Lipstok) Metstak² 10 ja 11
Ga.	Kaits külimitu külvava üle ilmamaa? Kõrvad Puh 1890 (P. Kalk)
Gb.	Külün kahe mõeduga kõik maailma ära? Silmad Urv 1889 (J. Janson)
Gc.	Kate matige külvät poole maailma? Silmä Hel 1889 (G. Habicht)
483.	KAITS MEEST KAMMITSEN, KÜMNEST KINNI KEIDETU? Inimese jala - 0+2+0+0 = 2 (7) var.
A.	Kaits meest kammitsen, kümnest kinni keidetu? Inimese jala Puh 1889 (J. Loskit) RpS nr. 6 (1939) 189
B.	Kümme kinni köidetu, kats kammitsen ja herits nuhklemada? Jalad kängitud ja nägu pesemata Kam 1891 (C. Komms, H. S.)
484.	KAITS NEITSID TANTSIVA ÜTE SAAPASEERE SISEN? Terri survetas uhmren - 4+105+46+16 = 171 (205) var.
Aa.	Kaks kargavad ühe saapasääre sees? Uhmrinuiad uhmris Ta 1913 (J. Müür)
Ab*.	Katõkese üte saapaseere seeh kargasõ'? Terri surbutas Se 1928 (T. Linna) 2Se - 2 var.
Ba.	Kaks kurge nokivad ühe saapasääre seest? Tera tampimine MMg 1888 (G. Tenter) E EM 53 (326); E EM² 48 (413); Saareste 34
Bb₁.	Kaks kurge kargavad ühe saapasääre sees? Uhmer ja uhmrinuiad Võn 1926 (M. Blum) 10Võn, Ote, Kan, 3Plv, 3Räp - 18 var.
Bb₂*.	Kats kurge karglese üte saapaseere sisen? Kesvi survutas Võn 1889 (T. Lätti) Võn, 3Plv - 4 var.
Bc.	Kats kurgõ tsagava üte saapaseere sisse? Kesvi surmutas Räp 1889 (J. Poolakess)
C₁a₁.	Kats velle tands üte saapaseere seen? Uhmõr Har 1921/2 (P. Voolaine) Nõo, Har, Rõu - 3 var.
C₁a₂.	Kats velle tantsva üte saapa sisel? Suhterä suhrminõ Krl 1910 (H. Ojansuu) Rõn, Krl - 2 var.
C₁a₃*.	Kats vellekeist tandsva üte saapaseere sisen? Kesva suhrmine ohmren Har 1889 (J. Pähn) 2Har, Rõu, Räp - 4 var.
C₁a₄*.	Katekeske velitse üte saapaseere seen tantsva? Terri surbutas Vas 1902 (J. Jakobson) Vas, 3Se - 4 var.
C₁b₁*.	Kats velje kargasõ üte saapaseere sehen? Terri tambitas Rõu 1896 (G. Raup) Rõu, 2Vas - 3 var. • Meelej. nr. 48 (1887) 383 (4)
C₁b₂.	Kats veljä üteh saapaseereh kargasõ, kokko ka saa-ai? Uhmrõh terri surbatas Se 1935 (A. Põhi) Vrd. 503Õ₄a 503Õ₄b
C₁b₃*.	Katekesi veltsid üte saapaseere seeh kargase? Terri surbutas Se 1927 (E. Põllula) Vas v. Se, 10Se - 11 var.
C₁b₄.	Katõkõsi veltsit üteh saapa seeh kargasõ? Teri surbtäs pekliga Se 1949 (S. Lõhmus) 2Se - 2 var.
C₁b₅*.	Katõkeske velitse kargase üte saapaseere seeh? Terri surbutas Vas 1895 (J. Tint) Vas, 3Se - 4 var.
C₂.	Kolmõkeske velidse' üte sapaseere seeh kargasõ'? Kolmõkeske terri surbutas Se 1938/9 (E. Sõrmus)
D*.	Katõkese sõsaritsõ' kõõ üte saapaseere seeh kargasõ'? Uhmrõh surbutas peklediga terri Se 1938 (A. Tubli) 9Se - 9 var.
E.	Kats tütrikko kargas üte saapaseere seeh? Uhmõr Se 1937 (N. Ress)
F.	Kaits preilit tandsva üte saapaseere sisen? Terri survetas Ote 1888 (V. Vaher) Ote, Vas - 2 var.
Ga₁.	Kaits neitsid tantsiva üte saapaseere sisen? Terri survetas uhmren Rõn 1888 (A. Andrei) Pst, Vil, Lai, Äks, TMr, 2Nõo, Puh, 2Ran, Rõn, 5Ote, 2Kan, Urv, Har, Rõu - 21 var. Meelej. nr. 36 (1887) 287 (42); E EM 53 (334); E EM² 48 (424)
Ga₂*.	Üten saapaseeren tandsva kats neitsikest? Surviterri survitas Rõu 1894 (A. Assor) Ote, 2Har, 2Rõu - 5 var.
Gb.	Kats neitsikest sõkva üte saapaseere sisen? Kirvõ uhmrõn Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
H.	Kats neidud tands üte saapaseere sisen? Uhmõr San 1925 (E. Päss) Hel, San - 2 var.
Ia.	Kats poisikõst karglõsõ üte saapaseere siseh? Kesvi survotas Vas 1888 (C. Lenzius) Urv, Vas - 2 var.
Ib₁.	Kats poisikest tantsvad üte saapasääre seen? Kesvi survutas Kan 1888 (G. Veski) 2Pal, Kam, Nõo, Kan, Räp, Tt - 7 var.
Ib₂.	Kaks poissi tansivad ühe saapasääre siden? Uhmri sees odra tampimine MMg 1889 (K. E. Martinson) MMg, TMr - 2 var.
J₁*.	Kaits saksa poissi tandsva üte saapaseere sisen? Terasuruja Rõn v. San 1895 (P. Roose) Äks, Rõn v. San - 2 var.
J₂.	Sada saksa poisikest tantsva ühe saapaseere sees? Teri survetas uhmre sees Hel 1874 (A. Wahlberg)
Ka₁.	Kats saksa tandsiva üte saapaseere sisen? Terri survetas Rõn 1889 (A. Rahi) Hel, Vil, Trm, Kod, 2Võn, Kam, Nõo v. Ote, 3Puh, Ran, Rõn, 8Ote, 3San, 2Kan, 4Urv, 2Urv v. Krl, 2Krl, 3Har, Rõu - 38 var. E EM 53 (334); E EM² 48 (424)
Ka₂.	Kaits saksa tantsivad üte saapasääre sisse? Terasurumine uhmre sees Tt 1896 (A. Suurkask)
Ka₃*.	Kats saksa tantsva üte saapa sehen? Ohmer Har 1959 (H. Oona) Kan, Urv, Har - 3 var.
Kb.	Kaits saksa kargava üte saapaseere sehen? Uhmris surutakse kesvi Plv 1939 (J. Kelt)
Kc.	Kaks saksa tambivad ühe saapasääre sees? Teri tambitakse kotti Vil 1873 (H. Leoke)
Kd.	Kats saksa ühe saapaseere sehen? Tambitas teri Nõo 1889 (J. Amberg)
L.	Kaks tarka tantsivad ühe saapasääre sees? Uhmerdamine Plt? dat-ta (anon)
Ma.	Kats miist tandseva üte saapaseere seen? Terasurvmine Rõu 1890 (M. Jennes) Puh, 2Rõn, Har, 3Rõu - 7 var.
Mb.	Kaks meest tantsivad ühes saapasääres? Terade surumine uhmris Rõu 1937 (H. Mõtus)
Vrd.	544 1430 1434
485.	KAITS SILMA, ÜITS NÕNA? Sitakonks - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Urv 1890 (J. Teder)
486.	KAITS VAATI JA ÜTESUGUNE ÕLU? Nina - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
A.	Kaits vaati ja ütesugune õlu? Nina Hls 1930 (E. Sitska)
B.	Pikk vaat, säärvand vahel, mõlemal poolel ühesugune mõdu? Nõna Rõu enne 1907 (J. Raudsepp) Vrd. 488
Vrd.	487H
487.	KAKS AITA RASVA TÄIS? Nina - 6+125+50+16 = 197 (250) var.
A₁a₁.	1) Kaks aita rasva täis? Nina Tor 1889 (K. Kirschbaum) 2) Kats aita rasva täis? Tatine nõna Nõo 1875 (J. Kerg) Hlj, VMr, Vän, Tor, Pst, Vln, Kõp, KJn, Pil, 2Ksi, Lai, Nõo, 2Rõn, 3Ote, San, Rõu, Plv - 21 var.
A₁a₂*.	Kaits aidatäit rasva? Ninatatt Urv 1890 (J. Teder) Urv, 2Rõu, Plv, Se - 5 var.
A₁b.	Kats aida kõrvotsidõ, mõlõmba rasva täüs? Nõna noho aigu Se 1912 (S. Duplevski)
A₂a₁.	Kaks aita mäda rasva täis? Tatine nina KJn 1926 (S. Köögardal) Vän, KJn, MMg, TMr - 4 var.
A₂a₂.	1) Kaks aita mädanud rasva täis? Ninasõõrmad Vil 1895 (H. Niggol) 2) Kaks aita mädand rasva täis? Tatt ninas Tor 1888 (A. Martson) Sim, Vän, Tor, Hel, 4Vil, Trm, Trt, 2Võn, Nõo, Puh, 5Ote, Räp - 20 var.
A₂a₃+.	Kats väikest aidakest, mõlemba määnud rasva täüs? Nõna Rõu enne 1907 (J. Raudsepp) 2Tor, Trt, Ran, Rõu - 5 var.
A₂a₄*.	Kats aidatäüt määnut rasva? Nõlõ' nõnah Se 1928 (T. Linna) 2Ote, 3Kan, Urv, Räp, Vas v. Se, 9Se - 17 var. Meelej. nr. 32 (1887) 255 (3)
A₂b.	Kolmõnulgalinõ ait, kõik määnüt rasva täüs? Nõna Se 1929 (A. Gehrke) Vrd. 719
A₃.	Kaks aidatäit vana mädanud rasva? Nina Kan 1981 (B. Ilver)
A₄.	Kaks aidatäit vanna rasva? Nina Kan 1962 (R. Praakli)
A₅a.	Kats aita valgõt rasva täüs? Nõna Kan 1896 (G. Loodus)
A₅b.	Kats aidatäüt valget rasva? Tatt ninas Se 1924 (H. Jänes) Har, 2Se - 3 var.
A₆.	Kaks aita halli rasva täis? Nena nattane Jõh 1890 (N. Otto) Jõh, Tür - 2 var.
A₇.	Kaks aita hanirasva täis? Nina MMg 1888 (A. Artis) Vän, Hls, MMg, Äks - 4 var.
A₈*.	Kaks aita sularasva täis? Nohus nina Pil 1927 (A. Tensing) Pöi?, Pil, Plt, Se - 4 var.
B₁a*.	Kaits kammerd rasva täis? Ninaaugud Pst 1889 (J. Henno) 2Trv, 4Pst, Trm, Ran, Rõn - 9 var.
B₁b.	Kats kambrõtäüt rasva? Tatt ninas Urv v. Krl 1910 (M. Pehka, R. Tamm) San, Urv v. Krl, Rõu - 3 var.
B₂a₁.	Kats kambrit mätä rasva täus? Nina Urv 1958 (A. Reigo)
B₂a₂.	Kaks veikest kamrikest määnud rasva täis? Nõna Urv 1889 (J. Janson)
B₂b.	Kats kambrõt'aut määnõt rasva? Tatt nõnah Se 1949 (V. Pino) 2Võn, Kan, 2Urv, Har, 3Se - 9 var.
B₃.	Kaks kammert hanirasva täis? Ninasõõrmed Hel 1874 (A. Wahlberg)
B₄.	Kaits kambretäit kanarasva? Kaits nõnasõõrmed tatti täis Ote 1895 (J. Kukrus) Rõn, Ote - 2 var.
C₁.	Kaits pütti rasva täüs? Ninasõõrdme Hel 1936 (A. Grünvald-Univer) Amb, 2Hel, Pst, Puh - 5 var. Vrd. 480
C₂a₁.	Kaks pütikest mäda rasva täis? Ninasõõrmed KJn 1898 (C. Sööt) VMr, Tor, Hää, Vil, 3KJn - 7 var.
C₂a₂*.	Kaits mädänüt püttü rasva täis? Nina tatine Pst 1935 (R. Viidalepp) Hls, 3Trv, Pst, Vil, SJn - 7 var.
C₂b*.	Pütt mädaned rasva täis? Tatt ninas Hlj 1888/1902 (I. Lank) 2Vai, Hlj, Tt - 4 var. • Kas. Talur. Kal. (1881) 40 (14)
C₂c.	Pisikene pütikene mäda rasva täis? Nina Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane) 3Kuu - 3 var.
D₁.	Kats salvõtäüt rasva? Tatt nõnah Se 1937 (A. Reinola)
D₂*.	Kats salve määnut rasva täüs? Nõna Räp 1891 (S. Keerd) Räp, Se - 2 var.
D₃.	Kats salvõtäut valgõt rasva? Nõna Se 1935 (M. Reinola) San, 2Se - 3 var.
D₄.	Kaks salve hanirasva täis? Nina Hel 1889 (H. Karolin)
E₁a.	Kaks sarve rasva täis? Nina Trv 1889 (J. Käger) Trv, Plt - 2 var.
E₁b.	Kats sarvõtäut rasva? Nõna Se 1935 (N. Oinas) 2Se - 2 var.
E₂.	Kats sarve mädänd rasva täis? Nõna Hel 1889 (G. Habicht)
E₃.	Kats sarvetäut valgõt rasva? Nõna Urv 1940 (I. Novek)
E₄.	Kaks sarve sula rasva täis? Nina Vil 1894 (G. Karu)
F₁a.	Kaks tonni rasva täis? Nina Pst 1888 (J. Jaakson) Pst, Vil - 2 var.
F₁b.	Kaks valged tonnikest rasva täis? Ninasõõrmed Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
F₂a₁.	Kaits tünni mädä rasva täis? Nõna Nõo 1893 (V. Grünstamm) Saa, Trv, Nõo - 3 var.
F₂a₂.	Kaks tönni mädanut rasva täis? Tatt ninas Pst 1888 (J. Leppik) Pst, Kõp - 2 var.
F₂b.	Kaks lihast tünni, mõlemad mäda rasva täis? Nina MMg 1889 (G. Tenter)
F₂c.	Kaks tannikest lageda niidu pääl maas, mäda rasva täis? Nina Krk 1888 (J. Mägi) E EM 54 (343); E EM² 49 (437)
F₃.	Kaits tonni hanirasva täüs? Tatine ninä Hls 1889 (M. Ilus)
Ga.	Kaks tõrt mädand rasva täis? Nina SJn 1888 (J. Mein)
Gb.	Kats tõrdutäut määnud rasva? Nina Plv 1889 (G. Pennert) Urv, Plv - 2 var.
H.	Kats vaati mäännüt rasva? Nõnasõõrme' Plv 1927 (I. Kilk) Vrd. 486
I.	Kaks toobert sula rasva täis? Nina Vil 1889 (J. Meomuttel)
J.	Kats potitäüt määnüt rasva? Tatt Räp 1892 (M. Jennes)
K*.	Kats kannitäit mädanud rasva? Nõna Võn 1895 (J. Moodis) 4Krk, Võn - 5 var.
L.	Kaits nurikut mädänut rasva täüs? Ninasõermed Pst 1893 (J. Reevits)
Ma.	Kaits mollikest rasva täis? Nõna Trv 1890 (A. Rull)
Mb.	Kats mollitäit mädänüt rasva? Nõna Võn 1889 (T. Lätti)
N.	[Kaks] länigutäut rasva? Nõna Se 1927 (P. Voolaine) 2Se - 2 var.
O*.	1) Kats anomatäüt määnüt rasva? Tatt nõnah Plv 1893 (J. Tamm) 2) Kats anumatäüt vanna rasva? Nina Urv 1964 (A. Kurg) Trv, Urv, Plv, Se - 4 var.
P.	Kaks rakikest rasva täis? Nina Kad 1896 (J. Sõster)
Q+.	1) Kats aidatäüt mädänüt liha? Nõna Rõu 1890 (M. Jennes) 2) Kaits tõrdut mädänusi kapstit täis? Nõnasõõrme Ote 1889 (J. Kivisaar) Saa, Ksi, TMr, Ran, Ote, Kan, 2Rõu, Räp - 9 var.
488.	KAKS AITA, VAHE ON VAHEL? Nina - 1+1+0+0 = 2 (3) var.
a.	Kaks aita, vahe on vahel? Nina Hel 1874 (A. Wahlberg)
b.	Kõrvusi kats kaevu, vaihõkõnõ vahel? Nõna Vru 1903 (G. Sandra)
Vrd.	486B
489.	KAKS AKENT ILMA KLAASITA? Silmad - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Ksi 1889 (M. Mauer)
490.	KAKS ALATI KÄIVAD, KAKS ALATI SEISAVAD, KAKS ALATI TEEVAD HEAD, KAKS ALATI TEEVAD KURJA? Kuu ja päike käivad, maa ja taevas seisavad, soe ja vihm alati teevad head, külm ja nälg alati teevad kurja - 0+1+0+0 = 1 (1) var. SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
491.	KAKS AUKU VASTASTIKKU, PISTA SISSE NOH? Toober - 5+66+13+13 = 97 (112) var.
A.	Kaks auku vastastikku? Toobri kõrvad Tor 1888 (M. Tilk) 2Tor, Krk - 3 var.
Ba.	Kaits auku vastastikku, mõlembide sissi pistetse? Tuubri kõrvad Pst 1893 (J. Reevits)
Bb.	Kaks auku vastastiku, pista läbi mõlembist? Toobri kõrvat Räp 1895 (R. Kirotof)
Ca*.	Kaks auku kohastiku, puu läbi pista? Toober ja puu Vig 1896 (M. Lemmerkänd) Vig, KJn - 2 var.
Cb.	Kaks auku vastastiku, pista purre läbi? Toobri kõrvad Pst 1889 (H. Henno)
D.	Üks nõu, kaks auku, puu lähab sisse kui knohti? Toober KJn 1870 (J. Tiedemann) E EM 164 (1585); E EM² 142 (2062)
Ea₁.	1) Kaks auku vastastikku, pista sisse noh? Toober Äks 1894 (P. Sepp) 2) Kaits auku vastasteku, pista sissi näh? Toober ja kannipuu Trv 1890 (J. Tinn) PJg, Saa?, Hls, Hel, 5Trv, Pst, 2Lai, Äks - 13 var.
Ea₂.	Kaks auku vastamisi, pista sisse noh? Toobri kõrvad Äks 1926 (P. Berg) Tõs, Äks - 2 var.
Ea₃.	Kaks auku vastamisi, pista sisse sauh? Toobripuu JJn 1888 (M. Roosileht)
Ea₄.	Kaks auku vastakute, pista sisse, tõmba välja noh? Toovri kõrvad Pal 1897 (H. Karro) Vrd. 1664
Eb₁*.	Kaks auku kohastikku, pista sisse noh? Toobripuu sissepanemine Trm 1889 (H. Mann) Pee, Pä, Vän, Pst, KJn, Plt, Trm - 7 var.
Eb₂.	Kaks auku kohastikku, pista läbi noh? Toobri kõrvad Lai 1904 (J. Ermann)
Eb₃.	Kaks auku kohakute, pista sisse noh? Tuuver MMg 1889 (H. Rätsepp) Plt, Trm, 2MMg - 4 var.
Ec.	Kaks auku kõrvuti, pista sisse noh? Lehma nina ja keel Hää 1954 (M. Mäesalu)
Fa₁.	Auk augu kohal, pista sisse noh? Toobripuu, ka kõrbad SJn 1891 (J. Köstner) 2VMr, Vil, SJn, Plt, Lai, Äks, San - 8 var. E EM 28 (38); E EM² 27 (47)
Fa₂.	Auk augu kohal, pista sisse ka[u]hti? Toober Vil 1872 (H. Leoke)
Fa₃.	Auk augu kohal, pista sisse lups? Toober MMg 1948 (H. Nõu)
Fa₄.	Auk augu kohal, pista sisse lips? Tooripuu SJn 1889 (T. Köstner)
Fb₁.	Auk auguga kohastiku, pista sisse noh? Toorvepuu Võn 1874 (G. Soo)
Fb₂.	Auk auguga kohakute, pista läbi supsti? Toovri kõrvad Äks 1894 (J. J. Millert)
Fc.	Auk auguga vastastiku, piste sisse noh? Toovri kõrvad MMg 1888 (A. Artis)
G.	Auk augu vastas? Veetoovri kõrvad Hlj 1888 (J. Linkstein)
H₁a₁*.	Kaits mulku vastastiku, tsuska sisse noh? Toovripuu Urv 1890 (J. Teder) Trt, 2Urv, Plv, Räp, Vas, Se - 7 var.
H₁a₂*.	Kats mulku vastatside, tsuska sisse noh-noh? Toovripuu Ote 1896 (H. Maasen) Pal, 2Nõo, Rõn, Urv - 5 var.
H₁a₃.	Kaits mulku vastatside, tsuska sisse tsolpst? Toori kõrva Ote 1893 (J. Tammemägi)
H₁b.	Kaits mulku kotatside, suska sisse noh? Toobripuu Trt 1962 (A. Vigla)
H₂a₁.	Kaks mulku vastastiku, pista sisse noh? Toobrekõrva mulgud Hel 1874 (A. Wahlberg) Hel, Võn, Puh, Kan, Räp - 5 var.
H₂a₂.	Kaits mulku vastatside, pista sisse sopst? Tuuvrele aetas puu perrä Ote 1889 (J. Kivisaar)
H₂b.	Kaks mulku kohastiku, pista sisse noh? Toober TMr 1890 (J. Mägi)
H₂c.	Kats mulku katsipäidi, pistä sisse vuhti? Toober Ote 1890 (J. A. Palm)
H₃.	Kats mulku vastastikku, panõ sisse noh? Toober ja puu Se 1924 (H. Jänes) Kan, Se - 2 var.
H₄.	Kats mulku vastastikku, tõuka sisse noh? Tuurja Urv 1958 (A. Reigo)
H₅.	Kats mulku vastastikku, võta sälgä noh? Tuurja võetas selga Rõu 1957 (S. Lätt)
I₁a₁.	Mulk mulgu vasta, tsuska sisse noh? Toobripuu Rõu 1893 (P. Kanger)
I₁a₂.	Mulk mulgu vasta, tsuska as'sa noh? Toobripuu Räp 1933 (R. Viidebaum)
I₁b.	Mulk mulgu kotal, tsuska sisse noh? Tuurjapuu Rõu 1936 (A. Raadla) Kan, 2Rõu, Räp - 4 var.
I₂a.	Mulk, mulk vastastikku, pista läbi pluuht? Toobripuu Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
I₂b.	Mulk mulgu kotsil, pista sisse noh? Toovri kõrva Ote 1895 (C. Lipping) Ran, Ote - 2 var.
I₃.	Mulk mulgu pääl, panõ sisse molks? Tuurja Se 1934 (N. Oinas)
Ja.	Suska sisse noh? Toobripuu Võn 1960 (L. Järvemäe, K. Kõivumägi)
Jb.	Tsuska sisse "noh" pääle? Toobriga vee kandmine Räp 1959 (I. Sarv)
Jc.	Sisse pane noh? Taaritõrdu pulk Vas 1895 (J. Tint)
K.	Kats mulku vastatside, pistä sisse? Tuurile puu sisse pistmine Ote 1939 (A. Kroon)
L.	Kats mulku vastastikku? Toobri kõrva Puh 1888 (J. Kenkmann)
M.	Kats mulku vastastikku, ajava vahelt vattu välja? Veskikivid Puh 1889 (J. Andresson) Kontam.: = 106O
N.	Kriibi, kraabi kõhtu pidi, suska sisse summ? Kooguga kaev Trt 1956 (A. Piir) Kontam.: = 843P
492.	KAKS EMA, KÜMME POEGA, KÕIK ÜHENIMELISED? Kaks kätt ja sõrmed - 0+5+0+0 = 5 (38) var.
a.	Kaks ema, kümme poega, kõik ühenimelised? Kaks kätt ja sõrmed VMr 1888 (J. Koit) E EM 52 (312); E EM² 47 (397); Metstak 8 ja 32 (21); Metstak² 11
b.	Kahel emal kummagil viis poega, aga kõik ühe nimega? Käed ja sõrmed TMr 1889 (J. Tootsi) Niggol LVKÕR 7; Kuusik KT 212 (18); E EM² 46 (393)
c.	Kaits emmä, kummalgil emäl om viis last, kiigil latsil ütesugune nimi? Käsi, sõrmed Urv 1890 (J. Teder)
d+.	Üks isa ja viis last? Käevars ja sõrmed Sa 1888 (V. Mägi) Sa, Plt - 2 var. Vitka 39
Vrd.	2671
493.	KAKS HÄRGA ÜHES IKKES, TEINE KÜNNAB SOOMAAD, TEINE ARUMAAD? Vesiveski rattad, kuib ja märg ratas - 3+29+5+2 = 39 (98) var.
A₁.	Kaits härga üte ikme otsan? Veskikivi Ote 1893 (J. Tammemägi)
A₂a.	Teine härg künnab soomaad, teine härg arumaad (Ein Ochse pflügt morastig Land, der ander hart Land)? Ein Mühl- und Kamm-rad Tt 1732 (A. Thor Helle) • Helle 370 (110); Hupel 170; Willmann 173 (100); Hupel² 173; Lönnrot 160; Ahlqvist 74; Wied. 288; E EM 150 (1427); KAH EKAl 162 ja 164 (104); E EM² 130 (1869)
A₂b.	Üks härg künnab aru-, tõine soomaad? Tuule- ja vesiveski Tor 1889 (J. Tilk)
A₃.	Kaks härga künnavad, tõine soomaad, tõine arumaad? Vesi- ja tuuleveske Tor dat-ta (J. Tilk)
A₄.	Kaks härga künnavad, teene künnab soomuad, teene põllumuad? Vesiveski, kuiv- ja vesiratas Pil 1888 (T. Sander)
A₅a.	Kaks härga ikkes, üks künnab soomaad, teine arumaad? Tuulik ja vesiveski Pee 1927 (R. Viidebaum)
A₅b₁.	Kaks härga ühes ikkes, teine künnab soomaad, teine arumaad? Vesiveski rattad, kuib ja märg ratas Pil 1894 (H. Keller)
A₅b₂.	Kaks härga ühes ikkes, üks künnab soomaad, teine künnab arumaad? Vesiveski Pil 1888 (S. Käär)
A₅c.	Kaks härga ühe ikke otsas, teine künnab soo-, teine arumaad? Vesiveske rattad, teine vesiratas, teine kuiv ratas Tür 1888 (M. Tults)
A₅d.	Üks härg künnab soomaad, teine künnab arumaad, ühe ike otsas mõlemad? Veski (ratastega) Jõe 1889 (H. Pahlberg)
A₅e₁.	Kaks härga künnavad ühes ikkes, teine künnab soomaad, teine arumaad? Veskirattad Sim 1889 (M. Fliedermann)
A₅e₂.	Kaks härga künnavad ühe ikke otsas, teine künnab arumaad, teine künnab soomaad? Veski kuiv ratas künnab aru-, vesiratas soomaad Hlj 1892 (G. Kungur)
A₅f.	Kaks härga veavad ühes ikkes, teine künnab soomaad, teine arumaad? Vesiveske rattad Tor 1887 (M. Kiisk)
A₅g.	Paar härgi ühes ikkes söövad, üks künnab arumaad, teine soomaad? Vesiveski rattad Hlj 1888 (J. Linkstein)
A₅h.	Kaks härga künnavad, ühes ikkes veavad, teine künnab soomaad, teine arumaad (Zwei Ochsen pflügen, ziehen in einem Joche, der eine pflügt Sumpfland, der andere trockenes Land)? Die Eimer am Radbrunnen Tt enne 1876 (anon) • Wied. 266/7; E EM 52 (313); E EM² 47 (398); E MM 8 ja 43 (75); E MM² 8 ja 46 (77); Ainelo II-III 122; Ainelo III 30; E MM³ 6 ja 37 (77)
A₆a.	Kaks härga ühe ikke ots, teine künnab suumuad, teine künnab põllumuad? Vesiveski Ksi 1888 (T. Riomar)
A₆b.	Kaits härgä üte ikke otsan, üits künnäb soomaad, tõine põllumaad? Veskeratta Hls 1891 (J. Riiet)
A₆c.	Kaits härgä künnave üte ikke otsan, üits künnab suumaad, tõine põllumaad? Vesiveske ratta Pst 1895 (J. Ainson)
A₇.	Kats härga üten ikken, teine künd kuiva maad, teine vesist maad? Vesiveski ratta Räp 1875 (J. Jagomann)
A₈.	Kaks härga ikkes, üks maa pääl, tõine soo pääl? Veski, vesi- ja kuivratas Pst 1888 (J. Jaakson)
A₉a₁*.	1) Kaks härga ühes ikkes, üks supeldab sooda mööda, teine kõnnib kuiva maada? Kaks vesiveske ratast, üks vee sees, teine kuival maal Tt 1878 (C. E. Malm) 2) Kaks härga ühes ikkes, teine sopleb sooda mööda, teine kõnnib kuiva maad? Vesiveski Sim 1950 (V. Murumaa, Ü. Tedre) 2Sim, Tt - 3 var. • Mötleja 14 ja 52 (52)
A₉a₂*.	Kaits härgä üten ikken, üits suplep suud müüdä, tõine kõnnip kuiva maad müüdä? Vesiveski Krk 1937 (S. Tanning) Saa, Krk, Trv - 3 var.
A₉b.	Kats härgä ikken, üts sõperdas suud piti, tõne kuiva maad piti? Veskiratta Võn 1889 (T. Lätti)
A₉c.	Kaits härgä ühes ikkes, tõine kõnnib kuiva maad müüda, tõine tsiplep sood müüda? Veskeratta Rõn 1888 (H. Urb)
A₁₀a.	Kaits härgä üte ikke ehen, tõne sops suud müüdä, tõne marss maad müüdä? Veske, vesi- ja kujuratas Krk 1892 (J. Hünerson)
A₁₀b.	Kaks härga kõnnive üten ikken, tõine käib sooda mööda, tõine marsib maada mööda? Kaks veskeratast Pst 1889 (H. Henno)
A₁₁.	Kaks härga ühes ikkes kinni, teine supleb vett mööda, teine kuiva maad mööda? Vesiveski rattad Hlj 1936 (J. A. Reepärg)
A₁₂.	Kaks härga ühes ikkes, üks neist kõnnib kuiva maada, teine aga märga maada? Veskirattad Pee 1894 (O. J. M.)
B.	Kits kõnd kuival maal, tõine supas suud mööda? Veskerattad Trv 1896 (J. Sikk)
Ca.	Teine sahk künnab soomaad, teine arumaad? Vesiveske vesi- ja kuivratas Tor 1888 (M. Tilk) E EM 150 (1429); E EM² 130 (1871)
Cb.	Üks sahk künnab arumaad, teine soomaad? Vankriratas ja vesiratas JJn 1897 (J. A. Rehberg)
D.	Kaks vennakest, teine supseb sooda mööda, teine kõnnib kuiva teeda? Veskerattad SJn 1890 (M. Kielas)
E₁.	Üks künnab suumaad, teine künnab arumaad? Vesiveski ja tuuleveski Hää 1939 (M. Mäesalu)
E₂.	Üks supleb sooda mööda, teine kõnnib kuiva maada? Veskirattad SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
F.	Üks härg künnab soomaad ja teine künnab arumaad, olgu kuiva ehk märga, üks tolm on ühtepuhku? Vesiveski ja tuuleveski Hlj 1889 (L. Lepp-Viikmann) Kontam.: = 1851L
Vrd.	2032 rl: /- - -/ Sui ma soidan sooda mööda, / talve marsin maada mööda, /- - -/ (VK VI:1, nr. 168A < Hlj)
494.	KAKS HÄRGA, HÄRJAL JALAD, JALGEL SARVED, SARVEDEL PÜSS? Ige - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
495.	KAKS JALGA ALL, SADA PULSTI PÄÄL? Kana - 0+3+0+1 = 4 (14) var.
A.	Kaks jalga all, sada pulsti pääl? Kana San 1877 (J. Hurt) San, Urv, Tt - 3 var. E EM 52 (316); E EM² 47 (401); RpS nr. 6 (1939) 189
B.	Kera jookseb õue peal, kaks pulka all? Kana Lai 1894 (J. Remmelg)
496.	KAKS KARUST EES, KARUSTEL KOOK, KOOGUL TUUT, TUUDIL NIPATS, NIPATS: KARNIUHTIK? Härgadega kündmine - 1+31+11+4 = 47 (56) var.
Aa*.	Pisikesed piigutised, piigutised puigutised, nihksed-nahksed nibi-nabi, tamm taga sagaras, tammel tuut otsas, tuudil napard peus, napardil vars taga? Härgadega kündmine Jaa 1921 (V. Jõgever) 3Jaa, Pöi - 4 var.
Ab.	Pisikesed piigakesed, piigakesed, puigukesed, nihksed-nahksed nibid-nabid, tamm taga sagaras, sagaral tuut otsa pääl, tuudil napart pöus, napartil vars taga? Härgadega kündja: härjad piigakesed, puigukesed, ige jutad nihksed nibid-nabid, tamm taga sagaras adravannas, tuut inimene, napart piits Vll 1890 (M. Kolm)
Ba.	Luised luigerdavad ja puised puigerdavad, nahksed nabanööbid, tampsed tagasagarad? Härjad igega: sarved, ige, jutad, väupulk Khk 1898 (T. Sömer)
Bb.	Luised luud, puised puud, nahast nibi-nabinad, tammest tagusagarad? Härjad ikkes Pöi 1891 (T. Kõrv)
C.	Luust luigad, puust puigad, tutt ja nips, kaks karust ja konks? Kündes: sarved, ige, inimene, vits, härjad, ader Rei 1889 (G. Tikerpuu)
Da.	Uiksed uiad, puiksed puiad, nahksed nibust-nabust, kaks karust ees, karuse taga kook, koogu taga tuut, tuudi taga näpistaja? Härjad kündvad Rid 1911 (C. Kreek, J. Muda)
Db.	Nihksed-nahksed, luised luisad, puised puisad, kaks karu, karul kook, koogul tuut, tuudil neps, neps teeb kreps? Härjad, ader, inimene, vits Rei 1889 (P. Reikmann)
Dc*.	Puksed puised, luksed luised, nahksed nibu-nabukesed, kaks karvast, karvaste taga kook, koogu taga uisk, uisu vankus roosk? Paari härgadega kündmine Hää 1889 (E. Grant) Tor, 2Hää - 3 var.
Ea.	Luised luisad, puised pulgad, kaks karust, karustel kook, koogul tuut, tuudul näpped, näppel niits? Härgadega kündmine: luised luisad - härgade sarved, puised pulgad - ikked, kaks karust - härjad, karustel kook - sahk, koogul tuut - inimene, tuudul näpped - inimese käed, näppel niits - käes on piits Tt 1924 (anon) • Ronk nr. 26 ja 27 (1924) 632
Eb₁.	Luised luisad, puised pulgad, nahksed naabramehed, kaks karust, karusel kook, koogul tuut, tuudil niipsat? Härgadega kündmas Phl 1938 (E. Ennist)
Eb₂.	Luised luisad, puised pulgad, nihksed-nahksed naabrimehed, kaks karust, karusel kook, koogul tuust, tuustil niips? Härjad künnavad adraga: tuust - mees, niips - vits Emm 1928 (M. Meiusi)
F.	Neepsidi-naapsidi naabrimehed, kaks tükki karust, karustel kook, koogul tuut, tuudil nupp? Kündja Käi 1896/7 (J. Sooster)
Ga*.	Kaks karust, karusel kook, koogul nook, noogul tudi, tudil ludi? Härjad, ader, inimene, vits Jäm 1977 (A. Tõnnson, V. Tülp) 3Jäm - 3 var.
Gb.	Kaks karust ja kook, koogul tuut, tuudil luud? Härgadega künd Jäm 1906 (H. Usin)
Gc₁.	Kaks karust, karustel kook, koogul tuut, tuudil näpard, näpardil niuh? Kündmine: härjad, atr, adrakurg, inimene, piits Pöi 1888 (J. Trull) E EM 52 (318); Schneider Elusal. Kal. (1906) 9 ja 32 (18); E EM² 47 (403)
Gc₂.	Kaks karust, karustel kook, koogul tuut, tuudil nipardid, niparditel nihvakas? Naine künnab härgadega Mus 1946 (V. Heinmets)
Gc₃.	Kaks karust ees, karustel kook, koogul tuut, tuudil nipats, nipats: karniuhtik? Härgadega kündmine Kär 1897 (A. Väli)
Gd₁*.	Kaks karu, karu kook, koogu tuut, tuudi tiitsak? Härgega kündmine Phl 1897 (T. Wiedemann) Phl, Tt - 2 var. • Wied. 266
Gd₂*.	Kaks karu ja karu kook, tuut ja tuudi hiips? Härjad, ader, inimene, piits Phl 1938 (E. Ennist) Phl, Emm - 2 var.
Gd₃.	Kaks karu ja karu kook, nuut ja nuudi nipsat? Härgadega kündmine Krj 1939/40 (O. Jõgi)
Gd₄.	Kaks karu, karul kook, koogul tuut, tuudil natsad? Kaks härga, ader, inimene, vits Hii 1890 (P. Saul, G. Seen)
Gd₅.	Üks tuut ja tuudi niips, kaks karu ja karu kook? Naine künnab härgega, piits kääs Emm 1939 (E. Ennist)
Ge₁.	Kaks karust koos, karuste vahel kook, koogu küljes nipard ja nipardi küljes niuh? Härgadega kündmine Khk 1937 (H. Kirt)
Ge₂.	Kaks karust koos, karuste vahel kook, karuste kohal nipart, nipardi otsas niuh? Igis härjad Khk 1946 (H. Tarkin)
Gf.	Kaks karu, karul käimad, käimal tipid, tipil püss, püssil nook, noogul tuut, tuudil niuhk? Piits Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
Gg.	Kaks karust koos, karustel kaheksa, kaheksal kook, koogul tuut, tuudil nipart, nipardil nepsaka, nepsakal niuh? [Lahendus puudub] Mus 1889 (T. Palk)
Gh.	Kaks karu, karu taga kook, koogu taga tallitaja, tallitaja käes nipaski? Mees künnab härgadega Var 1888 (M. Karotom)
Gi.	Kaks karust, karusel nigi-naginad, nigi-naginal tuut, tuudil karniuh? Härjad, jutad, mees ja piits Jür 1889 (K. Angelus)
Gj.	Kaks karumikku, neli veermikku, nips, karviuh? Härjad rataste ees Pöi 1894 (T. Undritz) Vrd. 497E
Gk.	Karvatsel loomal kouk taga, kougu taga nakas, nakasil nikats, nikats tiib karviu? Hobune, ader, miis ja piits Nõo 1889 (J. Amberg)
Ha₁.	Kaits oli kaarus, kaarussel oli hark, hargil oli näpästus, näpätsel oli viuh, sii oli ka viuh? Härgega kündmine Trv 1890 (A. Rull)
Ha₂.	Kats om karvust, karvust[el] om hark, hargil om näpästus, näpästusel om viuh, tää om kah viuh? Hobene, ader, miis, piits Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Hb₁.	Kaits karvast, karvatsil om hark, hargil om näpits, näpitsel om karviuhti? Mees künd härgega, roosk peon Trv 1894 (A. Rull)
Hb₂.	Kaits kaarust, kaarusel oli hark, hargil oli näpastus ja näpastusel oli viuh? Hobesa ja adraga kündmine Trv 1896 (J. Tõllasson)
I.	Püstänt, püständil köngärt, köngärdil paarid, paaridel lipart? Mees, ader, paar härgi, piits Hls 1889 (J. Lepik)
J₁.	Esite kaks, kahel kaheksa, kaheksal näpats, näpatsil köögats, köögatsil tükk vissi? [Kaks] härga, [kaheksa] jalga, ader, kündja, piits Äks 1893 (P. Sepp) Kontam.: = 580N₁
J₂a.	Kooguts, nooguts, nipits, näpits, kaks pead ja kaheksa jalga? Härjad kündvad Pär 1888 (M. Lipmann) Kontam.: = 580N₂a
J₂b.	Kooguts, nooguts, kaks pead ja kaheksa jalga? Ader [kahe] härjaga Aud 1893 (J. Sauga) Kontam.: = 580N₂b
497.	KAKS KARUST, NELI SILET, SI[T]AKUKKUR OTSA PEAL? Härjad sõnnikukoormaga - 0+16+3+3 = 22 (27) var.
A.	Kaks karvast, üks sile, sitakukkur taga? Härgadega kündja Ksi 1889 (M. Mauer)
Ba*.	Neli siledat, kaks karvast, kikk ja kiki kukutaja? Härgadega kündmine Pal 1888 (E. Uus) Pal, Tt - 2 var. • Ol. Lisa nr. 44 ja 45 (1882) lk-ta
Bb₁.	Kaks karvast, neli pal'ast, seitsmes sitanasike? [Kaks] härga, [neli] ratast, seitsmes inimene Ksi 1889 (H. Paap) Vrd. 324Ö
Bb₂.	Kaks karvast, [neli] paljast, seitsmes s[ita]mässukas? Hobune, heinakoorem ja mees Kad 1899 (A. K. Kivi) VNg, Hlj, Kad - 3 var.
Bc.	Kaks karust, neli silet, si[t]akukkur otsa peal? Härjad sõnnikukoormaga Ans 1891 (F. Peters) Sa, Ans - 2 var. E EM 52 (319); E EM² 47 (404)
Bd.	Kaks karust, [neli] silet, kullakukur otsa pääl? Härjad sõnikukoorma ees Kär 1890 (J. Mändmets)
Be*.	Uisut-tuisut, tuisut-too, vana aga nahka näputis, kaks karust, neli silet, sitakukkur otsa pääl? Härjad sõnnikukoormaga Ans 1891 (F. Peters) 4Kär, Ans - 5 var.
Bf.	Sipsutised-nipsutised, kaks karust, neli siled, sitakoa otsa pääl? Härjad sõnnikukoorma ees Krj 1938 (A. Toomessalu)
Bg.	Ipsutis-nipsutis, nahka luuse lipsutis, kaks karust, neli siled, sitakukkur otsa peal? Härgadega vedamine Krj 1938 (K. Lepp)
Bh.	Ilbutised-nilbutised, nahksed niputised, neli siled, kaks karust, sitakukur otsa peel? Härjad, rattad ja sõnnikukoorm Kaa 1889 (J. Koppel)
C*.	Uisutasid, puisutasid, nahksed niputised, kaks karust, neli siled, kannab puukoormad peal? Härjad vankri ees Ans 1946 (L. Truuvert) Ans, Pha - 2 var.
D.	Usidi-pusidi nahk aga naela nitakat, puu vahel, pulk ees, sitakukkur otsa pääl? Sõnnikuvanker härgadega Krj 1938 (K. Lepp)
E.	Kaks karumikku, neli veermikku, viies sitakukkur? Kaks härga, [neli] ratast, sõnnikukoorem Juu 1889 (P. Talts) Vrd. 496Gj
498.	KAKS KEERDKADAKAT KASVAVAD MÄE KÜLJE PÄÄL? Kõrvad - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Hls 1893 (J. Stamm)
Vrd.	1941
499.	KAKS KITSI ÜHE KÖKSI JUURES, TEMBELDAVAD TAADRIRAHASI? Lina aamine - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Hls 1889 (H. Kase)
500.	KAKS KOERA KISUVAD TÜKI TÜMA KALLAL? Villakraasid - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Koe 1895 (O. Hintzenberg)
Vrd.	501
501.	KAKS KOIRA JOOKSVAD VÕIDU, TEINETEISEST MÖÖDA EI SAA? Reetallad - 0 (34) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 52 (322); E EM² 47 (408); Kmpm. KLr II⁶ 37; Kmpm. EL II⁸ 39; Kmpm. EL III¹⁰ 94; Nugis 287 ja 313 (73); Metstak² 37 ja 38
Vrd.	500 1429J₁ 1429J₂
502.	KAKS KORDA SÜNNIB, RISTIMATA JOOKSEB? Kanapoeg - 7+66+38+15 = 126 (361) var.
A₁a₁.	Jookseb ristimata, kaks kord sündind? Kana Kuu 1891 (T. Uustalu)
A₁a₂.	Joosep ristmada ja om kats kõrd sündinu? Kana Võn 1895 (H. Mikkel) Tln, Võn, 2Tt - 4 var. • Helle 363 (20); Hupel 119; Willmann 165 (19); Lindf. (1787) lk-ta (7); St. Pet. Mon. (1805) 63 ja 250 (5); Gressel (1808) lk-ta (7); Holtz 214 (21); Lönnrot 151; Nörmann 34 ja 54 (40); Ahlqvist 72; • Wied. 266; E EM 46 (250); KAH EKAl 160 ja 163 (19); E EM² 42 (313); E MM 8 ja 43 (63); Kmpm. KLr I⁸ 32; E MM² 8 ja 46 (65); Nurmik II 22 (11); Kmpm. EL I⁹ 34; Puus. KH III⁵ 74; Kmpm. EL II¹⁰ 145; Puus. KA I-II 56; Nugis 287 ja 313 (63); Kal. (1973) 128 (3); E MM³ 6 ja 37 (65)
A₁a₃*.	Jookseb ilma ristimatta ja on kaks kord sündinud? Kanapoeg VMr 1890 (K. V. Lurich) VMr, Vig, Saa? - 3 var.
A₁a₄*.	Ristmata jookseb, ise kaks korda sündinud? Kanapoeg Pst 1889 (H. Henno) Hls, Hel, Pst - 3 var.
A₁b.	Joosep, kats kõrd sündinu, siiski ristmata? Kana, muna Plv 1889 (G. Pennert)
A₁c₁.	Kaks korda sünnib, ristimata jookseb? Kanapoeg Saa 1930 (A. Räägel) Kaa, Saa, Krk, Pal - 4 var. Huvit. V Lisa 18 (56)
A₁c₂.	Kaks korda sünnib ja ristimatta jookseb? Kanapoeg Ris 1889 (J. Holts) Ris, Mih, Äks - 3 var.
A₁c₃.	Kaks kõrda sünnib, ilma ristmata jooseb? Kanapoig Hls 1889 (J. Lepik) Jõe, Jäm, Hls - 3 var. Loorits VrP 25 ja 26 (15); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (15); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 163 (5)
A₁c₄.	Kaks korda sünnib, jookseb ilma ristimata? Kanapojukesed Saa 1889 (J. Tammann) Hlj, Saa - 2 var.
A₁c₅*.	Kaks kord sünnib ilmale, ilma ristimata jooseb? Kana Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig) Pöi, Plt - 2 var.
A₁c₆*.	Kaks korda sündind, ristimata jookseb? Kana Iis 1889 (E. Ellert) Iis, Hlj, VMr, Var, Nõo, Urv - 6 var.
A₁c₇*.	Kes on kaks korda sündinud ja jooseb ilma ristimata? Kana Pil 1888/9 (T. Kiimann) Tln, Pil - 2 var.
A₂a₁.	Kaks korda sünnib, ristmata kõnnib? Kanapoeg Saa 1889 (J. Tuul) Vai, 2Jõh, Lüg, Hlj, Kad, 4Sim, HJn, Kos, Saa, KJn, Pal - 15 var.
A₂a₂*.	Kaks korda sünnib, ilma ristimata kõnnib? Kana Iis 1936 (M. Tarum) Nrv, Jõh, 2Iis, 2Sim - 6 var.
A₂b.	Mis kaks kord sünnib ja ristimata kõnnib? Lind HJn 1895 (J. Tannenthal)
A₃*.	Kaits kõrda sünnib, ristmada eläb? Kanapoeg Pst 1893 (J. Reevits) JJn, Mär, Pst - 3 var.
A₄.	Kaks kord sünnib, ristimata sureb? Kanapoeg Ris 1896 (J. Reimann)
A₅a₁*.	Kats kõrd sünnib, ilma ristmata? Kanapoeg Plv 1894 (H. Huik) Muh, Trt, Kan, Plv, Se - 5 var.
A₅a₂*.	Kaks kord sündind ja siiski ilma ristimata? Kukk Kaa dat-ta (anon) Jõh, Kaa, Rõu - 3 var. Tõn. LPr 3 (2)
A₅a₃*.	Olen kaks korda sündinud, aga ristimata? Kana Pee 1927 (R. Viidebaum) Pee, Emm - 2 var.
A₅a₄.	Kahele korrale sündinud, ise ilma ristimata? Kana Lai 1888 (M. Kolluk)
A₅b.	Kats kõrda sündünu, vuurigi olõ-õi ristet, a vanahalv pelgäs? Kikas Se 1935 (D. Karnask)
A₅c.	Mis sünnib kaks kord, ilma ristimatta? Kanapoeg Ksi 1889 (M. Mauer)
Ba₁.	Kaits kõrda sünnib, üits kõrd sureb? Lind Trv 1897 (J. Vaine) HMd, Kir, Kär, Vän, Hää, 2Trv, Rõu - 8 var. Meelej. nr. 23 ja 24 (1887) 184 ja 192 (4); NP 3; Jürisson 178 (7); Metstak 17 ja 34 (159); Metstak² 47
Ba₂.	Kaks korda sünnib, ühe korra sureb? Kana, lind VJg 1984-1985 (S. Vaikvee) VJg, Kuu, 2Trm - 4 var. Pet. ELA 94; Pet. UA⁷ 98; Säde nr. 27 (1958) 1 (1)
Ba₃.	[Kaks] korda sünnib, korra sureb? Lind Vig 1888 (M. J. Eisen) Kuu, Vig - 2 var. E EM 53 (323); Tander 44; E EM² 47 (409); E MM 9 ja 43 (78); Nurmik I 28; E MM² 9 ja 46 (80); Nurmik EKÕr 141; Ainelo III 64; Pioneer nr. 6 (1958) 32 (12); E MM³ 6 ja 37 (80)
Ba₄*.	Kaks korda sünnib ja üks kord sureb? Kana Noa 1938 (E. Ennist) Tln, Noa - 2 var.
Bb.	Mis see on, kes kaks korda sünnib ja üks kord sureb? Kana Juu 1987 (E. Tampere)
Bc.	Üks kord sureb, kaks korda sünnib? Kana Emm 1938 (E. Ennist) Kir, Emm - 2 var.
Bd.	Kats kõrd sünnüss, üts kõrd koolõss? Lind Urv 1964 (A. Kurg)
C₁.	Kats vuuri sünnüs ilma? Kana Se 1937 (I. Rohtla)
C₂a₁.	Kes on kaks korda sündinud? Kukk ja kana Võn 1926 (M. Blum) Tln, Aud, Trv, KJn, 3Võn, Rõn - 8 var. Kuusik La 18 (2) ja 26 (2); Laste prillid I 21 (2) ja 30 (2)
C₂a₂*.	Kes sünnib kaks korda? Kana Ris 1892 (V. J. Rosenwaldt) Kuu, Ris, Pst, Vil, Krl, Tt - 6 var.
C₂a₃*.	Kes sünnib kaks kord ilmale? Kukk Võn 1896 (P. Rootslane) Amb, Võn, Plv - 3 var.
C₂b.	Kes sünnüs kats vuuri? Kana Se 1937 (A. Reinola)
C₃*.	Mis kats kõrda sünnüs? Kana Se 1937 (N. Ress) Rei, Vil, Se - 3 var.
D+.	Kaks korda sünnib, maad mööda kõnnib? Kana Trv 1889 (J. Käger) Ris, Krj, Muh, Trv, Vil, Pil, Nõo, Elv, Se - 9 var. Meie aasta (1953) lk-ta (14)
E.	Kats kõrra sünnüs ilma, taasperi tege tüüd? Kana salitsäs Se 1888 (H. Prants) Kontam.: = 50C
F.	Kaks kord sündind, siiski ristimata, nime loe eest ehk takka, ikka ühesugune? Kukk JJn 1888 (M. Roosileht) Kontam.: = keerdküsimus
Vrd.	770 tähemäng: Kolm väikest kirjatähekest / sul avaldavad mehikest, / kes kaks kord oli sündinud, / seepärast ei sa nime saa, / kuid tema kuulsa nime saab, / saad eest ehk takka hüüdma. / Kui uhke rüütli pojal / tal kannuksed on jalal / ja uhke kübar pääs. / Ta aitab ööd ja [päeva] pikkused / kui kõige parem tunnikell (Rid)
503.	KAKS KUKKE KAKLEVAD, TÕINE TÕISEL POOL MÄGE, AGA ILMASKI KOKKU EI SAA? Inimese silmad - 12+244+66+27 = 349 (565) var.
A₁a₁*.	1) Kaks kukke kaklevad, teine teisel pool mäge, aga kokku ei saa eladeski? Silmad Tt dat-ta (anon) 2) Kaks kukke kaklevad, teine teisel pool mäge, ei saa elades kokku? Silmad Kõp 1903 (M. Evert) Kuu, Hps, 2Vil, Kõp, SJn, Tt - 7 var. Wied. 267; ER Kal. (1883) 89 ja 93 (16); Mickwitz Kal. (1916) lk-ta
A₁a₂*.	1) Kaks kukke kaklevad, tõine tõisel pool mäge, aga ilmaski kokku ei saa? Inimese silmad Vil 1888 (J. Toss) 2) Kaks kukke kaklevad, teine teisel pool mäge, aga ei saa ilmaski teineteisega kokku? Silmad Hel 1874 (A. Wahlberg) VMr, JJn, Kos, Tõs, Hls, Hel, Pst, Vil, KJn - 9 var.
A₁a₃*.	Kaks kukke kaklevad, teine teisel pool mäge, aga kokku ei saa? Silmad Hel 1926 (K. Puusepp) Hel, Urv - 2 var.
A₁a₄*.	Kaks kukke kaklevad tõene tõesel puol mäge, aga ilmaski üste ei sua? Silmad Kod 1889 (O. Grossschmidt) Pst, Kod - 2 var.
A₁a₅.	Kaits kukke kakleve, tõine tõisel pool mäge, aga ei saa kumbki tõinetõise ligi? Silmad Trv 1889 (H. Kallas)
A₁b*.	Kaks kukke kaklese, mägi nende vahel, kokku nad ei saa? Silmad Trv 1894/1901 (J. Kala) Vän, 2Trv, Rõu, Tt - 5 var. • Mötleja 14 ja 52 (51)
A₁c.	Kaks kukke kaklevad üle mäe, aga ei saa iial üksteise ligi? Kaks silma Hls 1889 (J. Jung)
A₁d₁.	Kaits kukke kakleve, tõine tõisel pool mäge? Silmä Trv 1890 (A. Rull) Tor, Saa, 3Hls, 7Trv, 5Pst, Pst?, Pil, MMg, Nõo, Ote, 2Tt - 24 var. • OM nr. 6 (1886) 204
A₁d₂.	Kaks kukke kaklevad, mägi nende vahel? Silmad Hls 1893 (J. Stamm)
A₁e.	Kats kukke tahtvad kakelda, mägi vahel, ei saa? Silmad Plv 1894 (H. Huik)
A₁f*.	Kaits kukke kakleve, iialgi ei saa kokku? Silmäd Hls 1888 (P. Ruubel) Kos, Hls, Trm, Plv - 4 var.
A₂a₁*.	Kaks kukke taplevad, teine teine pool mäge, kokku ei saa elades? Silmad Lai 1888 (M. Kolluk) SJn, Lai - 2 var. E EM 53 (325); E EM² 48 (411)
A₂a₂*.	Kaks kukke taplevad, teine teisel pool mäge ja ilmaski kokku ei saa? Silmad Pal 1889 (E. Uus) 2Vän, Pal - 3 var.
A₂a₃.	Kaks kukke taplevad, teine teisel pool mäge, aga kokku ei saa? Silmad Mih 1929 (H. Tampere) Amb, Mih - 2 var.
A₂a₄.	Kaks kukke, teine teisel pool mäge taplevad, ei saa ial ühte (Zwei Hähne streiten, einer auf der einen, der andere auf der anderen Seite des Berges, aber zusammen kommen sie im Leben nicht)? Die Augen Tt enne 1876 (anon) • Wied. 267
A₂a₅.	Kaks kukke taplevad, teine teine pool mää, ei teine saa teise ligi ega teine teise ligi? Silmad Ris 1889 (J. Holts)
A₂b₁.	Kaks kukke taplevad, teine teine pool mäge? Silmad Pal 1888 (M. Saar) Vai, Pst, 2Plt, Ta, Pal, TMr - 7 var.
A₂b₂.	Kaks kukke taplevad üle mäe? Silmad Kad 1896 (J. Sõster)
A₂c*.	Kaks kukke püiavad tapelda, mägi on vahel? Silmad, nina on vahel Tür 1888 (M. Tults) Tür, Vän - 2 var.
A₂d.	Kaks kukke taplevad üle aia, aga ilmaski kokku ei saa? Silmad JJn 1897 (A. Mohrfeldt)
A₂e.	Kaks kukke taplevad üle õrre? Silmad Pal 1888 (M. Uus)
A₂f*.	Kaks kukke taplevad, aga ei saa kokku kunagi? Silmäd KJn 1888 (J. Reial) Jõh, KJn - 2 var. Metstak² 10 ja 11
A₃a₁*.	Kaks kukke riidlevad, teine teisal mäge, aga iialgi kokku ei saa? Silmad, nina nende vahel Muh 1898 (K. Raud) Hlj, Muh - 2 var. Laste prillid I 22 (3)
A₃a₂*.	Kaks kukke riidlevad, teine teine pool mäge, ilmaski kokku ei saa? Silmad VJg 1921 (M. Jürna) VJg, Muh, PJg - 3 var.
A₃a₃.	Kaks kukke riidlevad, teine teisel mäge, aga ei saa eladeski kokku? Silmad Muh 1888 (T. Kuusik)
A₃a₄.	Kaks kukke riidlevad, teine teisel pool mäge, aga kokku ei saa? Silmad Amb 1889 (M. Neumann)
A₃b*.	Kaks kukke riidlevad, teine teisel mäge? Silmad vihavad Muh 1872 (O. T. K.) Hlj, Kse, Krj v. Mus, Muh, Tor - 5 var.
A₃c.	Kaks kukke tahavad riidlema minna, suur mägi vahel? Silmad ja nina Vil 1937 (A. Mikk)
A₃d.	Kaks kukke riidlevad, teine teisel pool maja, aga iialgi kokku ei saa? Silmad Muh 1938 (M. Viidalepp)
A₃e.	Kaks kukke riidlevad, teine teisel pool köögihoonet, aga kokku ei saa? Silmad Vai 1889 (H. Masing)
A₃f.	Kaks kukke riidlevad üle aia vastikku? Silmad Vig 1869 (M. J. Eisen) E EM 53 (325); E EM² 48 (411)
A₄a*.	1) Kaks kukke kisuvad, teine teine pool mäge ja ei saa kokku iialgi? Silmad Var 1888 (M. Karotom) 2) [Kaks] kukke kisuvad kahel pool mäge, ei saa iialgi kokku? Silmad Vän 1887 (J. Peterson) Amb v. JMd, Koe, Var, Vän, Pil - 5 var.
A₄b.	Kaks kukke tikuvad kiskuma, teine teine pool mäge? Silmad Tõs 1889 (M. Kampmann)
A₄c.	[Kaks] kukke kisuvad, teine teine pool maja, aga kumbki ei saa teist lüia? Silmad Hag 1889 (J. Valdmann)
A₅.	Kaks kukke kisklevad, mägi nende vahel? Silmad, ninä Saa 1888 (P. Sitzka)
A₆a.	Kaks kukke agulevad, teine teisel mäge? Silmad Jäm 1906 (H. Usin)
A₆b.	Kaks kukke tahtvad agulada, aga mägi vahel (Zwei Hähne wollen streiten, aber es ist ein Berg dazwischen)? Die Augen Sa 1814 (J. W. L. v. Luce) • Beitr. III (1814) 114 (11); Lönnrot 151; Ahlqvist 72
A₇.	Kats kukke laulavad, teine teisel pool mäge, aga kokku ei saa? Silmä' Kan 1966 (R. Praakli)
A₈.	Kaks kukke kaagutavad, teine teine pool mäge? Silmad VMr 1890 (K. V. Lurich)
A₉a*.	Kaks kukke vahivad teine teine pool mäge, aga ei saa elades kokku? Silmad Pil 1889 (J. Kärsten) SJn, Pil - 2 var.
A₉b.	Kaks kukke vahivad ööd ja päävad, ei saa kokku iialgi? Silmad SJn 1889 (T. Köstner)
A₉c.	Kaks kukke vahivad teine teine pool penni, kumbki ei saa teist kätte? Silmad Kuu u. 1890 (J. Einstruck) Vrd. 2255Ö
A₁₀.	Kaks kukke vaatavad vastamisi, aga ilmaski kokku ei saa? Silmad Kos 1939 (T. Võimula)
A₁₁a*.	Teine kukk teispool mäge, ilmaski kokku ei saa? Silmad Tõs 1893 (J. Jagoschmidt) Jäm, Tõs - 2 var.
A₁₁b*.	Kaks kukke, tõine tõisel pool mäge, kokku ei saa elades? Inimese silmad Nõo 1888 (V. Grünstamm) Han, Aud, KJn, Nõo - 4 var.
A₁₁c+.	Kaks kukke mäe taga, tahavad teineteisega kokku saada? Silmad Plt 1892/6 (M. Luu) Kos, Plt - 2 var.
A₁₁d.	Kaks kukke, teine teisel pool mäge, kumbki ei näe teineteist? Silmad Amb v. JMd 1937 (R. Tammet) 2Amb v. JMd - 2 var.
A₁₁e.	Kaks kukke kahel pool küngast, ei saa iialgi kokku? Silmad JJn 1888 (P. A. Pitka)
A₁₁f.	Teine kukk teipool õrt? Silmad Kaa 1872 (I. Kallas) Wied. 288; E EM 150 (1428); E EM² 130 (1870)
B₁a*.	Kaks kullast kukke taplevad, teine teisel pool mäge, aga elades kokku ei saa? Silmad Vil 1889 (J. Köögardal) Vän, Vil - 2 var.
B₁b+.	Kaks kullast kukke taplevad, teine teisepool mäge? Silmad Tor 1889 (A. Juurikas) Jõh, Tor - 2 var.
B₁c+.	Kaks kullast kukke taplevad üle õrre, teineteest kätte ei saa? Silmad HJn 1890 (H. Tiidermann) JJn, HJn, Äks - 3 var.
B₁d.	Kuldsed kuked üle tee taplevad, mägi vahel? Silmad Lai dat-ta (M. Toommägi) Lai, Trm - 2 var.
B₂.	Kaks kuldkukku riitlevad, teine teisepool mäge, aga iialgi kokku ei saa? Nina on mägi ja silmad on kugud Kuu 1935 (V. Kruusval)
B₃.	Kaks kuldast kukku, üle orre voitlevad? Silmad Kuu 1903 (J. Mikiver)
B₄.	Kaks kullast kukke vaatavad üle õrre? Silmad Kuu 1891 (T. Uustalu) 2Kuu - 2 var.
B₅.	Kaks kuldast kukku vahtivad üle orre vastutigu, üks ei nää üht egä toine toist? Silmäd Kuu 1892 (M. Odenberg)
B₆a.	Kaks kullast kukke, teine teise pool mäge, ei saa eladeski kokku? Silmad Tor 1889 (C. Tults)
B₆b.	Kaks kullast kukke, teine teine poole mäge? Silmad Pee 1927 (R. Viidebaum)
C.	Kaks kurja kukke vahivad vastakute, ilmaski üksteist ei näe? Silmad VMr 1889 (K. Roost)
D₁a*.	Kats kikast kaklese, tõne tõsel puul mäke, kokku ei saa kunagi? Silmä Võn 1889 (T. Lätti) Võn, Rõn, 2Ote, Kan, Räp - 6 var.
D₁b.	Kaits kikast kakleva, tõne tõsel pool mäkke? Silma Ote 1888 (H. Nugin) Vän, TMr, Võn, Kam, Nõo, 3Puh, Rõn v. San, Ote, 2Kan, Plv - 13 var.
D₂a*.	Kats kikast tapleva, tõine tõisel pool mäkke, kokku ei saa kunagi? Silma Võn 1894 (J. Suits) 2Võn, 2Rõu, Plv, Räp, 2Se - 8 var.
D₂b.	Kats kikast taplõsõ, tõõnõ tõõsõl puul mäke? Silmä Plv 1893 (J. Tamm) Rõu, Plv, Räp - 3 var.
D₂c.	Kikka' taplõsõ' üle mäe? Silmä Se 1928 (T. Linna)
D₂d.	Kats kikakõist taplõs pääle üle mere, kokko ka' saa-ai'? Silmälaka Se 1927 (M. Pihlapuu)
D₂e.	Kikka' üle mere taplõsõ? Silmä Se 1940 (M. Linna) 2Se - 2 var.
D₂f.	Verevä kikakõsõ' kõõ läbi aia taplõsõ? Silmä' Se 1937 (I. Rohtla)
D₃*.	Kats kikast kirgvä', tõõnõ tõõsõl puul mäke, kokku ei saa kunagi? Silmä Rõu 1895 (A. Perli) Rõu, Lut - 2 var. • LMr 127 (43)
D₄+.	1) Kats kikakõist lätva usse, kolm(?) nurme är joostelese'? Silmä Lut 1894 (O. Kallas) 2) Kats kikast lindava, tõnõ tõsõl puul mäkke, ei saa kokku kunagi? Inemise silmä Ote 1891 (J. Jürgenson) Ote, Se, Lut - 3 var. • LMr 127 (42) Vrd. 2575C₂a
D₅a.	Kats kikkakeist ümbre mäe? Silmä' Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 127 (44)
D₅b.	Kaks kikast tõine tõisel pool mäge, ei saa iial kokko? Silmad Võn 1895 (P. Rootslane) Võn, Rõu - 2 var.
E.	Kats nõgikikast taplese, tõine tõisel pool mäkke? Silmad Võn 1888 (J. Kripson)
F*.	Kats tsipäkõist tsäunva pääle mäe küleh, a ütski ütte õi näe? Silmä Se 1929 (V. Ruusamägi) 2Se - 2 var.
G₁a.	Kaks kaarnat kaklevad, teine teispool, aga ühte ei saa? Silmad Saa 1939 (H. Hõimoja)
G₁b*.	Kaits kaarnet kaklev, tõine tõispuul mäge, ei saa ilmangi kokku? Silmä Krk 1890 (J. Hünerson) 3Krk, Hel, 2Trv, KJn, Pal - 8 var.
G₁c.	Kaits kaarnad kakleve, tõine tõispuul mäge? Silmä Pst 1889 (J. Ainson) 2Hls, Krk, Trv, 3Pst, Vil - 8 var.
G₁d.	Kaks kaarnat kaklevat üle mäe? Silmad Pst 1888 (M. Juurik)
G₂.	Kaks kaarnast kiskuvad, teine teine pool mäge, aga ilmaski kokku ei saa? Silmad Pär 1888 (M. Lipmann)
G₃a*.	Kaks kaarnat vahivad üle mäe, ei saa kokku elades? Silmad SJn 1889 (T. Köstner) Vln, 2SJn - 3 var.
G₃b*.	Kaits kaarnakest vahiva, teene teesel puul mäge? Silmad Trv 1936 (L. Köögardal) Trv, SJn - 2 var.
G₃c.	Kaks kaarnast vahivad teineteise otsa, elades ei saa kokku? Silmad Tür 1888 (M. Tults)
G₄a*.	Kaks kaarnat, teine teisel pool mäge, ei saa elades kokku? Silmad Kõp 1903 (M. Evert) Tor, Hls, Krk, Hel, Kõp - 5 var.
G₄b.	Kaks kaarnast, teene teene puul mäge? Silmad SJn 1894 (H. Raid) SJn, Trm - 2 var.
H.	Kats ronka tahtva kaklema minnä, aga mägi vahel? Silmä Hel 1889 (G. Habicht)
I₁.	Kaits kulli tahave kakleme minnä, aga ei saa, mägi vahel? Silma Hls 1891 (J. Riiet)
I₂.	Kats kulli ragova, tõine tõisel pool mäkke, kokko ei saa? Silma Plv 1890 (J. Tobre)
I₃.	Kaks kulli vahivad, teine teispuul mäge, aga ilmaski kokku ei saa? Silmad Vil 1938 (L. Takk)
I₄.	Kaks kulli kõõristavad, teine teispool mäge, aga kokku ei saa ega teineteist ei näe? Silmad Vil 1936 (L. Takk)
I₅.	Kaks kulli, tõine tõispool mäge? Kaits silmä Krk 1960 (S. Lätt)
J.	Kaits kotkast kakleve, tõine tõispool mäge? Silmäd Hls 1889 (M. Ilus) Hls, Puh - 2 var.
K.	Kaks linnukest, tõine tõese mäe peal, ei saa eladeski ühte? Silmad Hls 1893 (M. Kuum)
L.	Kaks hani kaklevad, teine teisel pool mäge? Silmad Vil 1893 (J. Täht)
M₁a*.	Kaks härga püüdvad tapelda, aga mägi on vahel? Silmad Äks 1889 (A. Mauer) Jõh, Hlj, VMr, Tür, Äks, Tt - 6 var. • Helle 363 (23); Willmann 166 (22); Gressel (1808) lk-ta (5); Holtz 214 (19); Hupel² 170; Lönnrot 151; Körber VRMK 40 (6); Ahlqvist 72; Wied. 267; E EM 52 (314); KAH EKAl 160 ja 163 (22); Jürjens 70; E EM² 47 (399)
M₁b.	Kaks härga läheksid taplema, kui maa oleks ilma mäeta? Silmad VJg 1889 (J. Ustallo)
M₂a₁*.	Kaks härga püüdvad puskleda, mägi vahel? Silmad ja nina Aud 1888 (P. Jagor) Aud, KJn - 2 var.
M₂a₂*.	Kaks härga tahavad pukslema minna, mägi vahel? Nina ja silmad Tor 1888 (K. Kirschbaum) Tor, Võn - 2 var.
M₂a₃.	Kats härgä tükise pusklema, mägi vahel, ei saa kokku? Inemise silmä Krl 1887/94 (J. ja P. Einer)
M₂b.	Härja pusklese, tõine tõisel pool mäke, ei saa kokku kunagi? Silma Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
M₂c.	Kaits härga puskleve, suur mägi vahel? Silma Trv 1890 (H. Kallas)
M₃a₁*.	Kaks härga tahavad kaevelda, aga mägi vahel? Silmad MMg 1889 (H. Rätsepp) Kos, Hii, Saa, MMg - 4 var.
M₃a₂.	Härjad tükivad kaevlema, mägi vahel? Silmad Plt 1936 (L. Köögardal)
M₃b.	Kaks härga kaevlevad, aga mägi vahel? Silmad Lai 1897 (H. Asper)
M₃c.	Kaks härga mäe taga kaevlevad, aga kokku ei saa? Silmad MMg 1888 (G. Tenter)
M₃d.	Kaks härga kaevlevad, kokku ei saa eladeski? Silmad Tor 1889 (M. Sahl)
M₃e.	Kaks härga tahavad kaelada, aga aed on vahel? Silmad ja nina Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
M₄*.	Kaks härga püüavad riielda, aga mägi on vahel? Silm Tür 1926 (A. Palm) Tür, Tln - 2 var.
M₅*.	Kaks härga pöörlevad, teine teisel pool mäge, aga elades nad kokku ei saa? Silmad Rak 1888 (M. Tamm) Rak, Võn - 2 var.
M₆.	Kaks härga jooksvad ümber mäe ja ei saa kunagi kokku? [Lahendus puudub] TMr 1890 (H. Uus)
M₇+.	Kats härgä kõõritasõ, tõõnõ tõõsõl puul mäke, ei saa kunagi kokku? Silmad Rõu 1895 (P. Kanger) VMr, Noa v. Hii, Rõu - 3 var.
M₈*.	1) Teine härg teist poolt mäge, ei saa ilmas kogu? Silmad Rei 1889 (P. Reikmann) 2) Kaks härga, teine teisipool mäge, ei saa iialgi kokku? Silmad Kär 1890 (J. Mändmets) VMr, Phl, Rei, Kär, As - 5 var.
N₁+.	Kaks halli härga tahavad kaklema minna, aga mägi vahel? Silmad Pöi 1894 (T. Undritz) Pöi, Tt - 2 var.
N₂a*.	Kaks halli härga, teine teise pool mäge, ei saa ial kokko? Silmad Kär 1898 (T. Sömer) 2Kär, Kõp - 3 var.
N₂b.	Kaks halli härga, teine teisel mäel, kumbki ei saa teineteist kätte? Silmad Khk 1955/9 (anon) Vrd. 2255Ü
N₂c.	Teine hall härg teine pool mäge, kumbkid ep nää teineteist? Silmad Käi 1896/7 (J. Sooster)
O.	Kaks musta härga kraabivad, teine teine pool mäge, aga taplema ei pääse? [Lahendus puudub] Hlj enne 1917 (H. Länts)
P.	Pullikesed tahavad kaevlema minna, aga mägi vahel? Silmad VMr 1895 (V. Rosenstrauch)
Q.	Kaks lehma püüavad tapelda, aga mägi on vahel? Silmad JJn 1897 (J. A. Rehberg)
R*.	Kaks kitse, teine teisel pool mäge, ilmaski ei saa kokku? Silmad Kuu 1909 (A. Ploompuu) Kuu, Prn - 2 var.
S.	Kaks sikku kaklevad, tõine tõisel pool mäge? Silmad Vil 1894 (G. Karu)
Z.	Kaks koera, teine teispool mäge, ühte asja näevad, tõinetõist ei näe? Silmad Saa 1889 (J. Tammann)
T.	Kaks rakatsid vaatavad, teine teine pool mägi, iialgi kokku ei saa? Silmad Saa? dat-ta (anon)
U*.	Kaks rebast, teine teine pool mäge? Silmad Hlj 1888 (K. Leetberg) Hlj, Tõs - 2 var.
V.	Kaks luurajat hunti, teine teisel mäge, ei saa ligi iialgi? Silmad Kär 1890 (K. Loiken)
Wa.	Kaits jänest, tõine tõisel pool mäge, ei saa kokku? Silma Krk 1889 (J. Kivisäk) Vrd. 451c
Wb.	Kaits jänest, tõine tõistpuul mäke, aga kumbki ei näe tõõnetõist? Silmad San 1954/5 (K. Neevits)
Wc.	Ütel puul mõtsa üts jänes, tõõsõl puul tõõnõ? Silmä Rõu 1895 (A. Perli)
Õ₁a₁*.	Kaits vendä elävä tõene tõesel puul tiid, aga kumb kumbagi ei näe? Silmä, nõna om vahepääl Rõn 1949 (L. Pedajas) Rõn, Vru - 2 var.
Õ₁a₂*.	Velitse üle tiikese eläse, a ütstõist kunagi õi näe? Silmäd Se 1934 (A. Kits) Prn, Vru, Se, As - 4 var.
Õ₁b*.	Kaks venda elavad ligistikku, kokku ei saa? Põrand, lagi Vil 1895 (H. Niggol) HMd, Vil - 2 var. Kuusik KT 215 (44); Säde nr. 52 (1951) ja nr. 5 (1952) 4 (2)
Õ₂a*.	Kaks venda vaatavad teineteise peale, aga kokku ei saa? Kaks silma Tõs 1893 (J. Öövel) 2Tõs - 2 var. Vrd. 525
Õ₂b.	Teene vend uatab teeneteese piäle, jõlmaski sua võerusile? Silmäd Khn 1948 (S. Lätt) Kuusik KT 213 (23); SSTT 62; Metstak 10 ja 32 (56); Säde nr. 80 (1985) 4; Leht VIII² 54 ja 56 (15); Metstak² 20 ja 22
Õ₃.	Katõkese velidse', tõõnõtõist nägevä, uma iäge kokko saa-ai? Tõõnõ mägi tõõsõl puul ojja Se 1936 (M. Vabarna)
Õ₄a.	Katõkeski velidse taplese, tõõne tõõsel pool mäkke, kunagi saa-ai kokko? Kats silmä Se 1929/30 (E. Põllula) Vrd. 484C₁b₂
Õ₄b.	[Kaks] velje taplese, tõne tõsel puul mäkke, kumbki ei saa kumba kätte? Kaks silma Räp 1962 (M.-A. Kadarpik, U. Kolk, E. Oja, I.-P. Padernik) Vrd. 484C₁b₂
Õ₅*.	Kats velist käülese, üts üten poolen mäke, tõne tõsen poolen mäke, kunagi ütte saa-ai? Silmä Lut 1894 (O. Kallas) Iis, Lut - 2 var. • LMr 127 (53)
Õ₆.	Üks vend läheb ühelt poolt mägi, teine vend läheb teise poolt mägi, aga kokku ei saa ilmaski? Silmad Har 1895 (J. Reimann)
Õ₇.	Kats velle uikuva, üts ütel pool mäge, tõne tõsel pool, ei saa iial ütstõisega kokku? Silmä Har 1888 (anon)
Õ₈.	Kats velle ikva, tõne tõspuul mäke, kokku ei saa kunagi? Silmä Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Õ₉a₁*.	Kaks venda, teine teisel pool mäge, ei saa kunagi kokku? Silmad Har 1925 (S. Lõhmus) Hää, Vil, Har - 3 var.
Õ₉a₂.	Katõkese velidse', tõõnõ tõõsõl puul mäke, uma iäge saa-ai kokko? Kõrva' Se 1949 (V. Pino)
Õ₉a₃*.	Üts veli ütel puul mäke, tõõnõ veli tõõsõl puul mäke, ei saa kokku kunagi? Silmä Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv) Har, Rõu - 2 var.
Õ₉b*.	Vend vennaga, teine teisel pool teed, aga kumbki ei näe teist? Silmad TMr 1889 (J. Tootsi) Iis, TMr - 2 var.
Õ₉c₁.	Üks vend ühel pool, teine vend teisel pool, kokku ei saa kunagi? Silmad Nõo 1956 (A. Piir)
Õ₉c₂.	Kats veljä, üts ütel puul, tõõnõ tõõsõl puul, a ütstõist ei näe'? Silmä' Se 1956 (V. Pino)
Õ₉d*.	Kaits venda kõrvu ja tõinetõist ei näe? Silma As 1996 (A. Korb) Trt, As - 2 var. Metstak² 10 ja 11
Õ₉e.	Katõkese velidse, ütski ütte näe-ei? Silmä Se 1912 (S. Duplevski)
Äa.	Katekeisi sõsaridse' lätva öö, päivä, kunagi ütte saa-ai, mägi vaihhel? Silmä' Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 127 (41)
Äb.	Kaks sõsarakest mõlembil pool mäge? Silmad Rõn 1889 (C. Berg)
Ö.	Kaks naist vaatavad tõine tõisel pool mäge, ei saa ühte elades? Silmad Krk 1888 (J. Mägi)
Ü₁*.	Kaks meest tükivad taplema, mägi vahel? Silmad Hlj 1895 (J. A. Rehberg) 2Hlj - 2 var.
Ü₂a.	Kaks meest küll püidvad riielda, suur mägi on neil vahel? Inimese silmad HJn 1888 (N. Jegorov)
Ü₂b.	Kaks meest riidlevad, teine teine pool mäge? Silmad Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
Ü₃.	Kaks miest võitlevad, ilmas kokku ei saa? Silmad SJn 1891 (J. Köstner) Vrd. 1426
Ü₄a.	Kaks meest vahivad alati vastastiku? Toobre kõrvad Kos 1890 (J. Härg)
Ü₄b.	Mehed vahivad üksteisele otsa, aga kokku ei saa? Lagi ja põrand Sim 1978 (E. Liiv)
Ü₄c.	Kaks meest vahivad vette, aga ei saa iialgi kokku? Silmad VNg 1994 (K. Ribenis)
Ü₄d.	Kaks meest vahivad üle tussumäe? Silmad vahivad üle nina Plt 1899 (M. Luu) Vrd. 904I₂a*
Ü₅+.	Kats meest vehkleva, tõine tõisel pool mäkke, ialgi na kokku ei saa? Silma Ote 1889 (E. Brücker) Nõo, Ote - 2 var.
Ü₆+.	Teine mees teine pool mäge, aga kumbki ei saa teineteisega kokku? Silmad Plt 1892/6 (M. Luu) Khk, Saa, Plt - 3 var. Mihkla-Tedre 56; Pioneer nr. 2 (1964) 22; Mihkla-Tedre EK⁹ 19; Metstak 8 ja 32 (11); Metstak² 10 ja 11; Siirak EKTv VII² 58 (4) Vrd. 2172
X₁.	Kaits kuningat kakleva, mägi vahel, ei saa kokku kunagi? Silma Rõn 1888 (A. Andrei)
X₂*.	Kaks kuningad ühe mäe all, aga kunagi ei saa kokku? Silmad Räp 1895 (R. J. N. Org) Kär, Räp - 2 var. E EM² 48 (412)
X₃.	Kaks kuningat, ei näe teineteist ilmaski? Silmad Plt 1891 (J. Reinthal)
Y+.	1) Isandid, emandid, tõne tõse tua sees, ei saa kokku kunagi, üte mõtte mõlemil? Silmad Trv 1894 (J. Kala) 2) Kaits poisikest tõine tõispool mäge? Silmad Pst 1889 (A. Luts) Rkv, Rid, Hls, Trv, Pst, Ote, Rõu, Plv, Tt - 9 var. E EM² 43 (338); RpS nr. 6 (1939) 190; Nugis 287 ja 313 (68); Säde nr. 63 (1958) 3
Vrd.	521 608 1371G₁ 1429 1941Ce
504.	[KAKS] LAEVA MEREL, TEINE EI SAA TEIST KÄTTE? Kuu, päike - 0 (5) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 53 (327); E EM² 48 (414); Jürisson 166 (4)
Vrd.	536
505.	KAKS LODULOMBIKEST JA LUHTROHI ÜMBER? Silmad - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Trm 1906 (M. Sild)
506.	[KAKS] LOOTSIKUT MEREL, [ÜKS] TÕUSEB, TEINE VAJUB? Kuu, päike - 0 (22) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 53 (330); E EM² 48 (417); Nugis 287 ja 313 (74); Metstak² 63 ja 66
507.	KAKS MAAS, KAKS SEISAVAD, VIIES KÄIB, KUUES JUHATAB, SEITSMES LASEB LAULU? Uks - 0+3+1+0 = 4 (14) var.
A.	Kaks maas, kaks seisavad, viies käib, kuues juhatab, seitsmes laseb laulu? Uks Vil 1895 (J. Täht) Kuusik KT 213 (24); E EM² 48 (419); Vikerk. nr. 2 ja 3 (1922) 64 ja 95 (4)
B.	Kaks magavad, [kaks] seisavad, viies veab, kuues laulu laulab? Uks ja inimene Rõn 1889 (C. Berg)
C+.	Kats sais, kats maga, viis egä voori käülese? Uss Lut 1894 (O. Kallas) Se, Lut - 2 var. • LMr 127 (48); Nurmik IV 36
508.	KAKS MEEST ÜHE KÜBARA ALL? Härjad ikkes - 1+6+1+0 = 8 (15) var. 1) Kaks meest ühe kübara all? Aja tugiteibad, ühe kübara all ja ühe ööga kinni koa Nis 1938 (R. Põldmäe) 2) Kaks meest ühe kübara all? Härjad ikkes Hag 1889 (J. Valdmann) 3Hag, Nis, 2Vän, Tor, KJn - 8 var. RpS nr. 6 (1939) 189
Vrd.	467G₅a₁ 710 1369Ab 1446
509.	KAKS MEID KÕRVO SEISMA PANDI, MÕNELE MEID ENAM ANTI, PÄÄLT MEIL KIRJO KLAASI NÄGO, AMMETIS MEIL AKNA TEGO, KERGEST MEIE KEERLEME, SINNA-TÄNNA VEERLEME, KÄIME KINNI, KÄIME LAHTI, SEKS ME TÄIEST SAIME MAHTI, ÜKSI VÄLJA VÕIB MEIST NÄHA, TÕISIPIDI EI VÕI TEHA? Silmad - 1+9+3+3 = 16 (24) var.
A*.	Kaks meid kõrvo seisma pandi, mõnele meid enam anti, päält meil kirjo klaasi nägo, ammetis meil akna tego, kergest meie keerleme, sinna-tänna veerleme, käime kinni, käime lahti, seks me täiest saime mahti, üksi välja võib meist näha, tõisipidi ei või teha? Silmad Tt 1871 (J. Hurt) Kuu, Tor, Tt - 3 var. • EPost. Lisal. nr. 12 ja 13 (1871) 72 ja 78 (21); Mötleja 15 ja 52 (57); ER Kal. (1882) 106 ja 110 (6)
B.	Kaks meid kõrvu seisma pandi, mõnele meid enam anti, pealt meil kirju klaasi nägu, ammetiks meil akna tegu, käime kinni, käime lahti, mõni saanud see-eest mahti, keerleme ja veerleme, sinna-tenna veerleme? Silmad Hlj 1889 (L. Lepp-Viikmann)
C*.	Kaks meest kõrvu seisma panti, mõlemil neist rohkem anti, pealt tal kirju klaasi nägu, ametis tal akna tegu, käeme kinni, käeme lahti, siis me viimaks saame mahti? Silmad Kõp 1970 (P. Kippar) Kõp, Nõo - 2 var.
D*.	Piält meil kirju klaasi nägu, ametiks meil akna tegu, käeme kinni, käeme lahti, seks me saame täiest mahti? Silmäd KJn 1936 (L. Köögardal) Kos, KJn - 2 var.
E*.	Kaks meest kõrvu seismä panti, ametid neil kätte anti, ametis neil akna tegu, mitmed karva klaasi nägu? Silmäd KJn 1888 (J. Reial) Kos, Vän, 2KJn - 4 var.
F+.	1) Kaks meid kõruti seisma panti, esmalt kirju klaasi nägu, viimaks akna oma tegu? Silmad Rei 1889 (P. Reikmann) 2) Kierleme, vierleme, köeme kinni, köeme lahti, ametiks meil akna tegu, alt meil aknalaasi nägu? Silmad Muh 1896 (H. Laipmann) LNg, Rei, Muh, Pil - 4 var.
510.	KAKS MIIST TEEVÄ ÜTTE TÜÜD, TÕISE TÜÜ KAHANEB JA TÕISEL KASVAB? Koormat teevad - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Pst 1936 (L. Köögardal)
Vrd.	598
511.	KAKS NEITSID ÜHE KULDSE KARBI SEES? Läätsed kauna sees - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Hlj v. Kad dat-ta (J. Landsmann)
Vrd.	1931Ac₁
512.	KAKS NEITSIKEST TULEVAD EMALT JA NUTAVAD? Veepanged - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Plt 1878 (K. Moks)
Vrd.	514
513.	KAKS NEITSIT LÄHEVAD LÄBI METSA, ISE LAULAVAD? Lammasrauad - 0+5+2+2 = 9 (37) var.
Aa₁.	Kaks neitsit lähevad läbi metsa, ise laulavad? Lammasrauad VMr 1887 (K. Roost) E EM 53 (333); E EM² 48 (423); Kmpm. KLr I⁸ 38; Kmpm. EL I⁹ 40; Metstak² 31
Aa₂.	Kaks neitsid lähevad läbi metsa ja laulavad? Lambaniitmise käärid Sim 1957/60 (H. Joonuks)
Aa₃.	Kaks neitsid lähvad läbi metsa lauldes? [Lahendus puudub] VMr 1889 (M. Kampmann)
Ab₁.	Kaits näiut lääve läbi lehtse mõtsa, esi laulave? Lambapügamine Krk 1936 (M. Sarv)
Ab₂.	Kaks neitsit lähevad läbi lehese metsa lauldes? Lammaste rauad Tor 1889 (J. Tilk)
Ab₃.	Kaks neiud lähvad läbi lehtse metsa lauluga? Lambaniidus - rauad villast läbi VJg 1921 (M. Jürna)
Ac.	Kaks neitsid lähvad läbi lehtse laane lauldes? Lamba niitmine Tor 1889 (M. Tohv)
Ba.	Kaks neitsit lähevad läbi paksu metsa, ikka kliuh-klauh, kliuh-klauh? Lambaniitmine lambaraudadega Kuu 1964 (O. Jahe)
Bb.	Kaks neitsid lähvad läbi lehtse metsa, kriuks-kriuks-kriuks? Lambaniit raudadega VMr 1890 (J. Palm)
Vrd.	1361 1431
514.	KAKS NEITSIT LÄHVAD NUTTES ÜLE NURME? Veepanged - 0+3+2+0 = 5 (5) var.
A.	Kaks neitsit lähvad nuttes üle nurme? Veepanged Mih 1939 (L. Mäearu)
B₁a.	Kaks neitsid lähevad üle turu, silmad tilguvad vett? Veega täidetud panged Äks 1893 (P. Sepp) Kontam.: = 181Z₁a
B₁b.	Kaks neitsid lähevad üle nurme nuttes, ninad tilguvad verd? Aerudega sõudmine Vil 1894 (G. Karu) Kontam.: = 181Z₁b
B₂.	Kaits hani lääve üle nurme nutten, nõna tilguve verd? Vee kandmine õlbetega (kaalpuud) Trv 1893 (J. Kuusk) Trv, Vln - 2 var. Kontam.: = 181Z₂
Vrd.	512 1431 1432
515.	KAKS NÄDALAD KASVAB, KAKS KAH[A]NEB? Kuu - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Ksi 1889 (M. Mauer)
Vrd.	265 598
516.	KAKS PEAD, NELI SILMA, KUUS JALGA, ÜKS HÄND? Ratsamees - 2+26+11+21 = 60 (153) var.
A.	Kaks pääd, neli kõrva, neli silma, kaks suud, kaks rinda, kaks nina, kaks lakka, kaks selga, kuus jalga, kaks saba, kaks vittu? Preili sõidab ratsa Vil 1937 (A. Mikk)
B.	Kaits pääd, [kuus] jalga, [neli] kõrva, [neli] silmä, [kaits] suud, [kaits] kätt, [üits] hand? Ratsal miis Rõn 1889 (C. Berg)
C.	Kuus jalga, kaks kätt, neli kõrva, kaks nina, neli silma ja üks saba? Ratsamees hobusega Plv 1934 (S. Kuusik)
D.	[Kaks] pead, [kolm] silma, [kuus] jalga, [neli] kõrva, [üks] saba, [kaks] nippi? [Ühe] silmaga tüdruk istub märahobuse selgas Mär 1939 (D. Puu)
E.	Kaks kätt, kaks piad, neli silma, neli kõrva ja kuus jalga? Ratsaline Vig 1889 (A. K. Saalist)
F.	Kuus jalga, kaks pead, neli silma, üks saba ja neli kõrva? Hobune ja inimene seljas Jõe 1888 (H. Redlich) E EM 77 (600); E EM² 68 (776)
G.	Kaks pead, kolm silma, kuus jalga, kaks putsi, üks händ (Zwei Köpfe, drei Augen, sechs Füsse, zweierlei Scham, ein Schweif)? Ein einäugiges Weib reitend Tt enne 1876 (anon) • Wied. 267
H.	Kats pääd, kats kätt, kuus jalga, kats perst ja üts hand? Miis hõbõsõ säläh Se 1935 (A. Põhi)
Ia*.	Kaks pead, kaks kätt, neli silma ja kuus jalga? Ratsamees Han 1894 (A. Reimann) Kos, Vig, Han - 3 var. E EM 52 (320); E EM² 47 (406); E MM 9 ja 43 (77); E MM² 9 ja 46 (79); Jürisson 166 (6); E MM³ 6 ja 37 (79)
Ib.	Kahe käega, kahe peaga, nelja silmaga ja kuue jalaga? Ratsamees Rap 1889 (M. Lemmerkänd)
Ja.	Kaks pead, neli silma, kuus jalga, üks händ? Ratsamees Saa? dat-ta (anon)
Jb.	Kuus jalga, neli silma, kaks pead, üks saba? Mees hobuse seljas Hlj 1895 (J. A. Rehberg) E EM 54 (340); E EM² 49 (431); Lasteleht nr. 5 (1937) 103 (3)
K*.	Kaks pead, kaks kätt, kuus jalga, kümme varvast? Ratsasõitja Pil 1889 (J. Kärsten) Noa v. Hii, Pst, 2Pil, Tt - 5 var. • ER Kal. (1881) 103 (9); E EM 54 (339); Kmpm. KH 37; E EM² 49 (430); E MM 9 ja 43 (79); E MM² 9 ja 46 (81); Nurmik I 36; Nurmik EKÕr 84; Puus. KH III⁵ 77; Ainelo II-III 122; Ajusp. Mag. nr. 4 (1934) lk-ta; Nugis 288 ja 313 (75); Nurmik EK III 12; Metstak² 40 ja 43; E MM³ 6 ja 37 (81)
L.	Kaks pead, üks saba, kaks kätt, kuus jalga? Ratsasõitja Nrv 1903 (M. Russmann)
M.	Kaks pead, kaks perset, [üks] saba ja [kuus] jalga? Inimene hob[use] seljas Vil 1873 (H. Leoke)
N.	[Neli] silma, [neli] kõrva, [kaks] kätt, [kuus] jalga? Ratsanik ja hobune Trm 1992 (M. Uuspalu)
Oa.	Kuus jalga, neli kõrva, neli silma, üks saba? Ratsasõitja JJn 1897 (J. A. Rehberg)
Ob.	Kuus jalga, kaks saba, neli silma, neli kõrva? Harakas sea seljas JJn 1897 (J. A. Rehberg)
P.	Kaks kätt, kuus jalga, kümme varvast, neli silma? Ratsamees Jõh 1889 (P. Paurmann)
Q.	Neli silma, kuus jalga, kaks perset, üks saba? Inimene hobuse selgas Krj 1940 (O. Grepp)
R*.	Kuus jalga, kaks pääd ja kaks kätt? Ratsanik Koe 1925 (A. V. Kõrv) Koe, Tõs, PJg - 3 var.
S+.	Kaks pead, kuus jalga, üks saba? Ratsanik hobuse seljas Jür 1981 (E. Leek) Kuu, Jür, Kir, Khk - 4 var. Täheke nr. 12 (1972) 15
Z.	Kaks pead, kaks t[uss]i, [kuus] jalga? Mõisapreili märahobuse seljäs Trm 1962 (M. Kaasik, G. Kallasto)
T.	Kuus jalga, kaks kätt, neli silma? Ratsamees Tõs 1889 (H. Anniko)
U*.	Kaks pead ja kuus jalga? Vares sea seljas Pär 1888 (H. Martinson) VJg, Rap, Kse, Pär, Hls, Trm - 6 var. Õpilasleht nr. 31 (1934) 2 ja 8; SSTT 113
V.	Kuus jalga ja kaks putsi? Naine hobuse selgas Kos 1939 (T. Võimula)
Wa.	Kaks pead, kuus jalga, üks perse vastu selga? Hobune ratsanikuga Pal 1990/1 (H. Kaeval)
Wb₁.	Kaks pead ja kuus jalga, sitaauk on keset selga? Ratsanik hobuse seljas Plt 1981 (M. Hiiemäe)
Wb₂.	[Kuus] jalga, [kaks] pead, sitamulk on keset selga? Ratsanik hobuse seljas Vlg 1992 (R. Püvi)
Wc.	Kaks pead, kuus jalga, tuutuauk on keset selga? Ratsamees Ann 1956 (A. Kagovere)
Wd.	Kaks pead ja kuus jalga, vitt keset selga? Naisratsanik Hää 1970 (E. Maasik)
We.	Kaks pead, kuus jalga ja üks puts keskpaiga selga? Hobune, naine seljas Tln 1940 (T. Võimula)
Wf.	Kuus jalga, [kaks] pead, prigu keskpaika selga? Naisratsanik Kuu 1992 (K. Eepold)
Wg.	Kaks pead ja kuus jalga ning munad on keskpaiga selga? Ratsanik ja hobune Koe 1966/7 (E. Liivar)
Wh.	Kuus jalga, kaks pääd, teine istub teise seljas? Ratsanik hobusega Hää 1954 (M. Mäesalu)
Wi₁.	Kuus jalga, [kaks] pääd ja punane rist keskel? Halastajaõde hob[use] seljas Trt 1931 (R. Viidebaum)
Wi₂.	Kuus jalga ja kaks pääd ja rist keskpaegas? Halastajaõde sõan ratsal hobese sällän Võn 1961 (G. R. Sordla)
Õ₁a.	Kuus jalga, neli silma ja see asi keset selga? Brigadir Tiiu ratsahobuse seljas SJn 1992 (R. Hansen)
Õ₁b.	Neli silma, kuus jalga ja tuss keset selga? Naisterahvas hobuse seljas As 1992 (K. Peebo)
Õ₁c.	Kuus jalga, neli silma, ahi kesk sälgä? Ratsanik hobusel Urv 1967 (L. Briedis)
Õ₂.	Kuus jalga ja neli silmä? Vares söö konna San 1893 (J. Tammemägi)
Õ₃.	Kümme jalga, kolm silma, teed käivad ja koorma veavad? Kaks ühe silmaga hovost ja [üks] ühe silmaga mees lähvad teed mööda Jõh 1889 (P. Paurmann)
Ä.	Kats kätt ja katõssa jalga? Vähk Plv 1893 (J. Tamm)
Ö.	Kuus jalga ja pärakas keset selga? Hobune ja ratsanik Tln v. Trt 1976 (J. Viikberg)
Vrd.	580A₄* 1222 2680 2720 mst-jutt: RKM II 3, 110 (3) < Kaa
517.	KAKS POEGA UPUTAVAD ISA ÄRA? Munn - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
a.	Kaks poega uputavad isa ära? Munn Khk 1909 (O. Liiv)
b.	Kaks poega uputavad pime isa ärä? [Lahendus puudub] Ans 1898 (T. Sömer)
518.	KAKS RIDA KALU ELAVAD VEIKSES KRAAVIS, SUUREMAKS EI KASVA, VEIKSEMAKS EI LÄHE, UJUVAD EDASI-TAGASI, AGA HINGESID EI OLE? Pärlid kaelas - 0 (2) var. A. Feldbach (1893): omaloominguline tekst E EM² 49 (440)
519.	KAKS SANTI UKSE TAGA? Tatine nina - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Kuu 1893 (J. Ploompuu, H. Rebane)
520.	KAKS SARVE, NELI JALGA JA BREŽNEVI NÄGU EES? Teler - 0+0+0+4 = 4 (5) var.
Aa.	Kahe sarvega ja neljä jalaga? Televiisor laual Kuu 1980 (E. Lindström)
Ab.	[Neli] jalga all ja [kaks] sarve peas? Televiisor Pal 1991/2 (U. Lainesaar)
Ba.	Kaks sarve, neli jalga ja Brežnevi nägu ees? Teler Tln v. Trt 1976/7 (J. Viikberg)
Bb.	Neli jalga all, kaks sarve peas ja Ljonja nägu ees? Televiisor Hää 1978 (M. Mäesalu)
Vrd.	2645Rb 2693
521.	KAKS SEENT KASVAVAD TÕINE TÕISEL POOL MÄGE? Kõrvad - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Vil dat-ta (J. Täht)
Vrd.	503 1941Ce
522.	KAKS SURNUT VASTUPIDI JA TEEVAD HÄÄD TÖÖD EDASI? Linalõuk - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Phl 1924 (A. V. Kõrv)
523.	KAKS TEIVAST, VITSTEGA VAHELT SEOTUD? Paar rahvast - 1+0+0+0 = 1 (1) var. HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
Vrd.	467
524.	KAKS VALDA, KÜMME TEOPOISSI? Käed - 0+1+0+0 = 1 (9) var. San 1877 (J. Hurt) E EM 54 (345); Kmpm. KH 37; E EM² 49 (439)
525.	KAKS VENDA VAHIVAD VETTE, AGA EI SAA ILMASKI ÜHTE? Jõekaldad - 0+1+0+0 = 1 (15) var. Pil 1888 (S. Käär) E EM 55 (347); E EM² 50 (442); Pioneer nr. 1 ja 2 (1940) 31 ja 63 (2) ; Säde nr. 52 (1951) ja nr. 5 (1952) 4 (1); Metstak² 70 ja 71
Vrd.	503Õ₂a*
526.	KAKS ÕDE TÕMBAVAD ÜHE SIIDIRÄTIKU ÜMBER, EI SAA IALGI KATKI? Ajateivad ja vits - 0+1+1+0 = 2 (8) var.
a.	Kaks õde tõmbavad ühe siidirätiku ümber, ei saa ialgi katki? Ajateivad ja vits Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh) E EM 54 (336); E EM² 49 (427); Lä 138
b.	Kaks õde kisuvad aastate kaupa ühe siidiplehi paela kallal, aga katki ei saa? Ajateibad Noa 1926 (L. Berg)
527.	KATEST TOMBIST VALMIS SAAP, KALMUKÜNKA KAUNISTAP? Rist - 0+2+1+1 = 4 (7) var.
a.	Katest tombist valmis saap, kalmukünka kaunistap? Rist Plv 1890 (J. Tobre) Kõp, Ote, Plv - 3 var. • Meelej. nr. 37 ja 38 (1887) 295 ja 304
b.	Kahest tombust valmistud, kalmuküngast kaunistab? Rist KJn 1932 (J. Grauberg)
528.	KATS HIIRT, NELI HANDA? Soog (pastal) - 0+2+1+0 = 3 (18) var.
Aa.	Kaks hiirekest, neli sabakest? Paar pastlid Har 1895 (J. Reimann)
Ab.	Kats hiirt, neli handa? Soog (pastal) Hel 1889 (G. Habicht) RpS nr. 6 (1939) 189
B.	Kaks rotti ja neli saba, vanad pastlad ja paelad taga? [Vanad pastlad ja paelad taga] Muh 1922 (T. Kolk)
Vrd.	2663
529.	KATS HÕBELEHTE, KOLMAS KULLALEHT? Suviste-, talviste- ja lihavõttepüha - 0+1+0+0 = 1 (3) var. Räp 1888 (J. Puksov) E EM 52 (315); E EM² 47 (400)
Vrd.	840Af
530.	KATS JALGA ISTUS KOLMÕ JALA PÄÄL, TEGE ÜTTE JALGA, NELI JALGA TULÕ JA TAHT ÜTTE JALGA ÄR VÕTTA, KATS JALGA VÕTT ÜTE JALA JA LÜÜ NELÄ JALALÕ NII, ET KOLM JALGA SAA? Kängsepp, kolmõ jalaga pink, saabas ja pini - 0+1+1+1 = 3 (3) var.
A.	Kats jalga istus kolmõ jala pääl, tege ütte jalga, neli jalga tulõ ja taht ütte jalga är võtta, kats jalga võtt üte jala ja lüü nelä jalalõ nii, et kolm jalga saa? Kängsepp, kolmõ jalaga pink, saabas ja pini Rõu 1894 (A. Assor)
B.	Kahejalgne kolmejalgsel töötab rahulikul palgel, nel'lajalgne kargab kauhti, äkki häälitsedes auhti, kahejalgne kahmab kähku kolmejalgse kohe pihku, neljajalgsel läigutab, ehmatajaid heidutab? Kingsepp töötab kolmejalgsel pingil, järsku kargab koer talle kallale, kingsepp tõmbab kolmejalgse pingi ja virutab koerale Tor v. SJn 1963 (E. Raudsepp)
C.	Neljajalgne on kambris ja üks jalg on suus, sealt tuleb kahejalgne, võtab kolmejalgse ja viskab neljajalgsele järele? Koer kondiga, mees, kolmejalgne iste Pee 1927 (R. Viidebaum)
531.	KATS KAES, KATS KULLÕS, SADA VALMITSAS? Hõbõsõ silmä', kõrva' ja hand - 0+0+1+0 = 1 (16) var.
a.	Kats kaes, kats kullõs, sada valmitsas? Hõbõsõ silmä', kõrva' ja hand Se 1936 (A. Tammeorg)
b.	Üks räägib, kaks vahivad ja kaks kuulavad? Suu, silmad, kõrvad T. Kuusik (Kuusik KT 217 (58)): vene mst tõlge ° Kuusik KT 217 (58); Nurmik EK III 88; Muhel VN 35 ja tagakaas (1); Metstak² 10 ja 11
532.	KATS MEEST KÄÄVA ÜLE MÄE, ÜTS LÄTT ÜLES, TÕÕNÕ ALLA? Kuu ja päiv - 0 (2) var. G. Sandra (1905): omaloominguline tekst E EM² 48 (420)
533.	KATS ORRÕTÄÜT VALGET KANNO? Hamba' - 14+198+130+77 = 419 (655) var.
A₁a₁.	Kats orrõtäüt valget kanno? Hamba' Se 1949 (V. Pino) Jõh, 2Pär, 4Hel, KJn, TMr, 6Trt, 7Võn, Kam, Puh, 5Rõn, Rõn v. San, 11Ote, 4San, 8Kan, 11Urv, 3Krl, 5Har, 11Rõu, Vru, 4Plv, 4Räp, 4Vas, Vas v. Se, 59Se, As, Tt - 158 var. Meelej. nr. 35 (1887) 280 (37)
A₁a₂.	Kats orrõtäüt om valgit kanno? Hamba' Se 1953 (U. Mägi)
A₁a₃.	Kats orrõtäüt valgõid kanassõid? Hambakõsõ' Har 1948 (S. Nigol) 3Har - 3 var.
A₁a₄.	Kats orrõtäüt valgid kanassid? Hamba Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv) San, Krl, Rõu - 3 var.
A₁a₅*.	Kats orrõkõsõtäüt valgit kannu? Hamba' Se 1927 (M. Pihlapuu) Har, 6Se - 7 var.
A₁a₆*.	Kats orrõtäüt kanassõid? Hambad Har 1947 (A. Kuus) Har, 2Se - 3 var.
A₁a₇.	Kaks õrretäit valgid kano täis? Hambad Hel dat-ta (A. Wahlberg) 2Hel - 2 var.
A₁a₈+.	Kaks õrretäit valgeid kanu magavad? Hambad Ta 1913 (J. Müür) Ta, Trm, Se - 3 var.
A₁b₁.	Kaits ort valgit kannu täis? Hamba Ote 1893 (K. Parts) Hlj, Kad, 2VMr, 2Amb, Koe, Pee, 2Tür, HJn, Tln, Mih, Sa, Muh, Tõs, Vän, Saa, Pst, 6Vil, Kõp, SJn, 6KJn, 3Pil, 2Plt, 3Ksi, Lai, 2Pal, Trm, MMg, 2TMr, 2Trt, Nõo, Puh, 2Ote, San, Vas, Tt - 57 var. • Helle 363 (25); Willmann 166 (24); Hupel² 171; Lönnrot 152; Ahlqvist 72; Körber VRMK 40 (7); Wied. 167; E EM 54 (338); KAH EKAl 160 ja 163 (24); Jürjens 33; E EM² 49 (429); Krikmann 99
A₁b₂.	Kaks õrt täis valgeid kanu? Hambad suus Saa? dat-ta (anon) Vai, Saa? - 2 var.
A₁b₃*.	Kaits õrrekest valgid kanu täüs? Inimese hambad Hls 1889 (M. Ilus) 2Hls, Pst, KJn - 4 var.
A₁b₄.	Kahed õrred valgid kanu täis (Zwei Stangen voll weisser Hühner)? Die Zähne Tt enne 1876 (anon) • Wied. 267
A₁b₅.	Kaks õrt valgeid kanu täis, aga kõik ilma savata? Hambad suus VJg 1889 (J. Ustallo) Vrd. 947A₂a
A₁b₆.	Kaks õrt kanu täis? Hambad Kuu 1894 (J. Abreldal)
A₁b₇*.	Kats orrekeist valgeid kanu? Hamba' Lut 1894 (O. Kallas) Nõo v. Ote, Lut - 2 var. • LMr 127 (45)
A₁c*.	Orrõksõtäüs valgid kanassid? Hamba' Krl 1910 (H. Ojansuu) Puh, Urv v. Krl, Krl - 3 var.
A₁d.	Õrs valgit kannu täis? Hamba Krk 1889 (M. Kõdar) Hlj, Krk, Se - 3 var.
A₁e.	Kats ort valgid kanu tares? Hambad suus Plv 1894 (H. Huik)
A₁f*.	Laudah kats õrretäut valgit kanno? Hamba' Se 1927 (P. Voolaine) Rõu, Se - 2 var.
A₂+.	Kaks laudatäit valgeid kanu? Hambad Se 1937 (M. Lillemägi) Kos, Se - 2 var.
A₃a₁.	Kaits kõrentid valgid kanu täus? Hamba Pst 1889 (J. Ainson) Jõh v. Iis, Hlj, Kad, VJg, VMr, Tür v. Juu, Kuu, Jõe, Kos, PJg, Tor, Krk, Trv, 2Pst, 4Vil, 2SJn, KJn, Lai - 23 var. Sak. Kal. (1880) 82 (7)
A₃a₂.	Kats kõrendi täis valgid kanu? Hambad Hel 1889 (J. Keernik)
A₃a₃.	Kaks kõrendad valgid kanu? Hambad Lai 1888 (M. Kolluk) 2Vai, Jõh, VMr, Tor, Lai - 6 var.
A₃a₄.	Kaks kõrendat valgeid kanu täis, üks vommib ühte, teine teist? Valged hambad suus Trm 1896 (J. Soodla) Vrd. 713B
A₃b*.	Kõrend valgid kanu täis? Hamba Trv 1890 (J. Tinn) Juu, Hel, Trv, Äks - 4 var.
A₃c.	Hulk valgid kanu kõrentin? Hambad Krk 1889 (J. Kivisäk)
A₃d.	Valge kana kõrendin? Hamba Krk 1936 (M. Sarv) Krk, Trv - 2 var.
A₄a.	Kaks pennitäit valged kanno? Hambad Tt dat-ta (anon)
A₄b.	[Kaks] penni valgid kanu täis? Hambad Vig 1896 (H. Laipmann) Vig, Krj v. Mus, Jaa, Pöi - 4 var.
A₅.	Varn valgeid kanu täis? Hambad Krk 1889 (J. Mägi) E EM 175 (1708); E EM² 151 (2213)
A₆*.	1) Kaks rida valgeid kanu? Hambad Tür 1894 (J. Johannson) 2) Kaks rida valgeid kanu täis? Hambad Pai 1926 (R. Viidebaum) JJn, Pai, Tür - 3 var.
A₇*.	Kats tõrdutäut valgit kannu? Hamba Plv 1889 (G. Pennert) VMr, Muh, Plv - 3 var.
A₈.	Aet valgid kanu täis? Hambad suus Tt dat-ta (anon) Pöi?, Tt - 2 var.
A₉*.	Kats paarakeist valgeid kanakeisi? Hamba' suuhn Lut 1894 (O. Kallas) Se, Lut - 2 var. • LMr 127 (47)
A₁₀+.	1) Väikene majakene täus valgit kannu? Hamba suun Rõu 1894 (A. Assor) 2) Kaks parve täis valgeid kanu? Hambad Vai 1893 (D. Torpan) 3) Oras valgit kanno täüs? Hambad suus Se 1938 (J. Ilvik) Vai, Rõu, 3Se - 5 var. Täheke nr. 8 (1960) 6 (2)
B₁a.	Kaks õrretäit valgeid hanesid? Hambad Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
B₁b.	Kaks õrt valgeid hani täis? Hambad JJn 1888 (J. Piber) JJn, Kuu - 2 var.
B₂a*.	Kaks kõrendat valgeid hani täis? Hambad suus Kuu 1891 (T. Uustalu) 3Kuu, Ris - 4 var.
B₂b.	Kõrendad valgid hanisid? Hambad Trm 1906 (M. Sild)
B₃.	Kaks rida valgi hani? Hambad Kuu 1903 (J. Mikiver)
C.	Kats orrõ täüs valgit tsipu? [Lahendus puudub] Se 1937 (N. Ress)
D.	[Kaks] penni valged kukkesid? Hambad Sa dat-ta (C. Allas)
E.	Kaks korendi valge luike täis? Igemed ja hambad Kuu 1911 (K. Viljak)
F₁a.	Kats õrretäit valget lambid? Hambad Trt 1949 (O. Hildebrand)
F₁b.	Orrõtäüs valgid lambid? Hambad Se 1985 (M. Parksepp)
F₂a.	Laut valgeid lambaid täis? Hambad Han 1937 (L. Uusküla) Iis, VMr, Kos, Han, Sa, Hää, Pst, Pst? - 8 var. Vrd. 1786B
F₂b*.	Laut on valgeid lambaid täis? Suu Trt 1934 (K. Kirss) Pee, Kuu, Vän v. Trt, Trt, Vru, Se - 6 var. Kuusik KT 213 (22)
F₃.	Ait valgid lambaid täis (Ein Vorrathshaus voll weisser Schafe)? Der Mund mit den Zähnen Tt enne 1876 (anon) • Wied. 262; E EM 26 (14); E EM² 26 (15); Jürisson 196 (1)
G₁a₁*.	Kaks õrretäit valgid kanu, punane kukk keskel? Hambad, keel Rei 1889 (P. Reikmann) Rei, Kär, Ote - 3 var.
G₁a₂*.	Kaks õrretäit valgeid kanu ja punane kukk laulab keskel? Keel ja hambad Mus 1949 (H. Valk) Rei, Mus, 2Jäm - 4 var.
G₁b₁.	Kaks õrt valgid kanu täis, punane kukk keskel? Hambad ja keel Kaa 1889 (J. Koppel)
G₁b₂.	Kaks õrt valgid kanu täis, punane kukk laulab keskel? Hambad ja keel Kär 1890 (K. Loiken) Hii, Kär, Pha - 3 var.
G₁b₃.	Kaks õrt valgid kanu täis, punane kukk istub keskel? Suu Kaa 1889 (A. Töll)
G₁b₄.	Kaks õrt valgeid kanu, punane kukk keskel? Hambad Phl 1924 (A. V. Kõrv)
G₁c.	Valged kanad õrsil, punane kukk keskel? Suu Kaa 1889 (A. Pea) Kuu, Kaa, Ote - 3 var.
G₂a.	Laut valgi kanu täis, punane kukk keskel? Hambad ja kiil Hää 1933 (M. Martinson) Huvit. V Lisa 17 (7)
G₂b.	Laut valgit kannu täüs, punanõ kikas keskel? Hambad ja keel Urv 1958 (A. Reigo)
G₂c.	Laut valgeid kanu täis, punane kukk laulab keskel? Keel ja hambad Khk 1956 (anon)
G₃a.	Kaks rida valgid kanu, punane kukk keskel? Hambad ja keel Pöi 1894 (T. Undritz)
G₃b.	Kaks rida valgeid kanu, punane kukk laulab keskel? Suu Khk 1955/9 (anon)
H₁a.	Laut valgid lambud täis, punane kukk keskel? Suu Kär 1889 (J. Mändmets) Jõh, Rkv, Kuu, 2Var, Kir, 2Krj, Khk, Kär, 2Kaa, Tõs, 2Lai, Äks, Rõn, Ote, Tt - 19 var. Wied. 274; E EM 81 (643); E EM² 71 (827); Nurmik I 78; Huvit. II 215 ja 224 (8); Jürisson 178 (9); Nugis 289 ja 313 (121); Bachman-Rebane II (1955) 81 (2); ÜÕÕ 133 (8); Janno-Salun III 223; Kuut VI (1960) 215 (6); Mihkla-Tedre EK⁹ 19; Vaino 24 (3); Muhel VN 9 ja tagakaas (2); Hiie-Müürsepp IV/I 78 ja 80 (7); Metstak² 10 ja 11 Vrd. 943 945 946
H₁b*.	Laut lambaid täis ja punane kukk keskel? Suu ja keel Juu 1987 (M. Hiiemäe) Juu, Sa - 2 var.
H₁c.	Laut valgeid lambaid täis, punane kukk vahib keskel? Keel ja hambad HMd 1927 (A. Viilas)
H₁d.	Laut valgeid lambud täis, punane kukk laulab keskel? Suu Khk 1947 (A. Kannel)
H₁e*.	Lout lambud täis ning punane kukk loulab keskel? Suu, hambad ning keel Jäm 1977 (A. Arming) Jäm, Pöi - 2 var.
H₂+.	1) Laut valged lambed täes, öks ponane pukk oo käskel? Hambad ja keäl Phl 1889 (J. Mey) 2) Laut valgid lambi täis, punane post keskel? Hambad ja keel Kär 1898 (T. Sömer) 3) Laut valgid lambud täis, punane koer keskel? Keel ja hambad suus Han 1969 (I. Aavekukk) Han, Kir, Phl, Kär, Jäm - 5 var.
I+.	Laut valgeid põrssaid täis, üks punane emis keskel? Hammad, keel Emm 1938 (E. Ennist) Rap v. Mär, Emm - 2 var. Noorus nr. 4 (1971) 73
Ja.	Kaks punast õrt valgi kanu täis? Igemed ja hambad Jõh 1889 (P. Paurmann) Jõh, Vig, Aud, Tor, 3Saa, Pst, Vil, 2SJn, KJn, Äks - 13 var. Metstak 8 ja 32 (12); Täheke nr. 6 (1983) lk-ta (6); Metstak² 10 ja 11 Kontam.: = 1744Ca
Jb.	Kaks punast kõrendat valgeid kanu täis? Hambad Vän 1889 (J. Tammann) Kos, Sa, Vän, Vil - 4 var. Kontam.: = 1744Cb
Jc.	Kaks punast ort valgid hanne täis? Hambad Nõo 1888 (P. Unt) Kontam.: = 1744Cc
K.	Harktus, paun, tsälktus, kats õrretäit valgit kannu, pilktus, noss, varik ja varikun musta tsea tsongva? Poiss Se 1941 (G. Ränk) Kontam.: = 200T
534.	KATS PAARI JA ÜTS? Suu, silmä ja kõrva - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Rõu 1936 (A. Raadla)
535.	KATS PIIKI, KATS VAHTI, NELI MAAJUUSKJAT, ÜTS SÕAJUHT? Lehm - 0+0+3+0 = 3 (3) var.
a.	Kats piiki, kats vahti, neli maajuuskjat, üts sõajuht? Lehm Rõu 1936 (A. Raadla)
b.	Kaks latti, kaks tutti, neli maasronijat, viies sõjapäälik? Lehm TMr 1923 (R. Jõgi-Soom)
536.	KATS PINNI VILÄPÕLLUH, TÕÕNÕTÕIST KÄTTE EI SAA? Kuu ja päiv - 0 (4) var. G. Sandra (1905): omaloominguline tekst E EM² 49 (432); Metstak 23 ja 35 (229); Metstak² 63 ja 66
Vrd.	504
537.	KATS PULKA VAEVAVA ÜHTE AUKU JA ISE VISKAVAT VAHEST KUST SISSE? Uhmer, teradest kruubi tegemine - 0+0+0+2 = 2 (2) var.
a.	Kats pulka raiuva ühte auku ja ise viskavat vahest kust sisse? Uhmar (pikk nõu), teradest kruubitegemine Trt 1949 (O. Hildebrand)
b.	Kats pulka vaevava ühte auku ja ise viskavat vahest kust sisse? Uhmer, teradest kruubitegemine Trt 1949 (O. Hildebrand)
Vrd.	94 2008
538.	KATS RÕNGAST, KATS OTSA JA RAUDNAGÕL KESPAIGAH? Käärid - 0+4+5+0 = 9 (26) var.
A₁a.	Kats rõngast, kats otsa ja raudnagõl kespaigah? Käärid Se 1937 (N. Ress) Kuusik KT 218 (65); E EM² 49 (426)
A₁b.	Kats otsa, kats sõrmust, kestpaigah raudnagõl? Kääri' Se 1912 (S. Duplevski) 2Se - 2 var.
A₁c.	Kaks otsa ja kaks võru ja keskpaigas nael? Käerid VJg 1921 (M. Jürna)
A₂.	Neli otsa, raudnael keskel? Käärid Rõu 1933 (V. Talalajev)
B.	Kats otsa, kats rõngast, keskel pulk? Käärid Vas v. Se 1894 (J. Sandra) Vas, Vas v. Se - 2 var.
C.	Kats otsa, kats ringast, keskpaigah naba? Kääri' Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 127 (46)
D.	Kats orra, kats sõrmust, kespaigast kinni pant? Kaar'e [sic!] Se 1929 (T. Kõivastik)
539.	KATS SUSKASE', KATS KOKUTASE'? Na'ne kast käsiga leiba, nisuga kokutas - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 127 (49)
540.	KATS SÕSARAT SILITSEVA VÕID? Regi - 0+4+0+0 = 4 (6) var.
a.	Kats sõsarat silitseva võid? Regi Nõo 1888 (J. Tüklov) Nõo, Rõn, Krl - 3 var.
b.	Kats neitsit silitäse võidu? Saanijalasõ Rõu 1895 (A. Perli)
541.	KATS SÜLDA KÕOPUID, ÜTS HALG LEPAPUUD? Hamba ja kiil - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Vrd.	20 841 2108b 2621
542.	KATS TÜKKI SITUSE, VIIS TÜKKI VÕTVA VASTU? Nõna nuuskamine - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
543.	KATS VALGET TSIRKUKÕST TAPLÕSE KATUSE PÄÄL? Lumi - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Har 1927 (E. Ariste)
544.	KATS VELJÄ TSUKLÕSÕ, KOLMAS KAES MAN? Pang kaoh, kannipuu käeh - 0+1+2+0 = 3 (3) var.
A₁.	Katõsi veltsit lätsi ütte kaevu tsuklõma? Viipangi, kaost kistas vett Se 1933 (N. Oinas)
A₂.	Kats veljä tsuklõsõ', kolmas kaes man? Pang kaoh, kannipuu käeh Se 1927 (J. Orusaar)
B.	Katekõisi sõsaridse' ütevärki tsuklese, üts eeh, tõne peräh? Kats pangi Kra 1903 (O. Kallas) • KMr 124 (5)
Vrd.	484
545.	KATS, VEEL KATS, JALGU VAHEL KATS, A KUIS TUUD KUTSTAS, KUN KÄEHN PEETAS? Jala', käe', muna', titt (tilk) - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 127 (52)
546.	KATÕ OTSAGA ORIK? Netsvä - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Se 1933 (A. Põhi)
Vrd.	462 716D 2548
547.	KALA KOEB KULDSES KAMBRIS? Vili sarjas - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Jõe 1878 (F. Matson)
548.	KALEVIST KATEL TULE PEAL, LIHAST PUDRU TÄIS? Müts peas - 0 (2) var. A. Kuldsaar (1897): omaloominguline tekst E EM² 50 (443)
549.	KANA ALL, MUNA PÄÄL? Uibu - 2+18+12+2 = 34 (55) var.
a.	1) Kana all, muna peal? Kirikukukk Pal 1889 (H. Maasen) 2) Kana all, muna pääl? Uibu Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Pst, Pal, TMr, Võn, 3Nõo, Puh, 3Kan, 3Urv, Krl, Rõu, 2Räp, Vas, 6Se - 25 var. • Meelej. nr. 51/52 (1887) 410 (62); E EM 55 (348); E EM² 50 (444); Metstak² 53
b.	1) Kana all, muna' pääl? Uibo om kana, ubina omma pääl Se 1934 (J. Mägiste) 2) Kana all, munad pääl? Ubinad Vas 1895 (J. Tint) Kan, Rõu, Vas, 6Se - 9 var. Pioneer nr. 12 (1956) ja nr. 2 (1957) 32 (19)
Vrd.	551 552 585 2327
550.	KANA HAUD MUSTÕ MUNNÕ PÄÄL? Saunaviht - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Urv 1963 (L. Lust)
551.	KANA MAA PÄÄL, MUNA OMMA MAA ALL? Kartohka - 0+1+5+0 = 6 (9) var.
Aa.	Muna maa all, kana maa pääl? Kartok Se 1933 (N. Oinas) 2Se - 2 var.
Ab*.	Kana maa pääl, muna omma maa all? Kartohka Se 1934 (A. Kits) 2Se - 2 var.
Ac.	Kana pääl ja munad all? Õõnap Äks 1894 (J. J. Millert)
B.	Muna' maa all, parts maa pääl? Kartohk Se 1928 (T. Haak)
Vrd.	549 1128
552.	KANA SÕELA ALL, MUNAD SÕELA PIAL? Saanaahi - 0+1+0+0 = 1 (1) var. MMg 1889 (H. Rätsepp)
Vrd.	549
553.	KANAJALA PÄÄL TARÕKÕNÕ JUUSK ÜMBRE? Hunn, vurr - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Se 1929 (V. Savala)
554.	KANAPESÄH KATSTÕISTKÜMMEND MUNNA, ÕGAL MUNAL ESE NIMI? Aistagah ommõ katstõiskümmend kuud ja õgal kuul ommõ ese nimi - 0+0+2+1 = 3 (9) var.
A.	Kanapesäh katstõistkümmend munna, õgal munal ese nimi? Aistagah ommõ katstõiskümmend kuud ja õgal kuul ommõ ese nimi Se 1930 (A. Põhi) 2Se - 2 var. Pet. ELA 88; Pet. UA⁷ 80
B.	Mõista mõõru, katsu kääru, käärus kaksteist kanapesa, igas pesas neli muna, igas munas seitse poega? Aasta Han 1960 (I. Aavekukk)
Vrd.	1359
555.	KANDA JÕUAB, KÄIA EI JÕUA? Tool - 0+1+0+0 = 1 (7) var. Trm 1894 (E. J. Õunapuu) RpS nr. 6 (1939) 189; Metstak² 28 ja 30
Vrd.	556
556.	KANDA JÕUAD, LUGEDA EI JÕUA? Juuksed - 3+44+41+24 = 112 (265) var.
Aa₁.	Kanda jõuad, lugeda ei jõua? Juuksed KJn 1870 (J. Tiedemann) VJg, Tür, Tln, PJg, Vän, Tor, Prn, Saa, 2Hls, 2Trv, 4Pst, Vil, 2Kõp, SJn, KJn, Pil, Plt?, Pal, Trt, Trt?, Võn, Nõo v. Ote, San, Kan, 2Urv, Krl, Rõu, 2Räp, 2Vas, 25Se, Lut - 64 var. Kündja nr. 21 (1885) 111 (25); E EM 55 (350); • LMr 126 (37); Schneider Elusal. Kal. (1905) 25 ja 42 (29); Leoke Vv Tähtr. (1907) lk-ta (5); Lasteleht nr. 7 ja 8 (1910) 112 ja 128 (2); E EM² 50 (447); E MM 9 ja 43 (83); E MM² 9 ja 46 (85); Huvit. II 215 ja 224 (5); Tamman 53; Raud KL III 213 (15); Ainelo III 124 ja 130; Raud VMj 213 ja 214 (15); Huvit. V Lisa 17 (6); Nugis 288 ja 313 (76); Lasteleht nr. 4 (1940) 72 (2); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (17); ÜÕÕ 133 (10); Säde nr. 77 ja 87 (1957) 4 (2); Terri 58; Kuut VI (1960) 215 (8); Kriisa-Villand 51 (15); Kuut VI (1972) 104; Säde nr. 80 (1985) 4; Hiie-Müürsepp IV/I 78 ja 80 (8); Säde nr. 70 ja 83 (1989) 1 ja 4 (1); E MM³ 6 ja 37 (85); Mihkel nr. 6 (1995) 54 (4)
Aa₂.	Kanda jovvat, a' lukõ jovva-ai'? Hiusõ pääh Se 1928 (T. Linna) Jõh, VJg, Kuu, Tln, Tor, 2Hls, Trv, Vil, 2KJn, Pil, Vlg, Vas, 4Se - 18 var. • Meelej. nr. 51/52 (1887) 410 (68); Muhel VN 34 ja tagakaas (1)
Aa₃.	Kanda jovvat hindäga, a lukõ ei jovva? Hiusõ, juuksed Se 1931 (N. Sõrmus)
Aa₄.	Kanda jõuad ja lugeda ei jõua? Juuksed Saa 1895 (P. Ramberg)
Ab*.	Lugeda ei jõua, kanda jõuad? Juuksed Pst 1936 (L. Köögardal) Jõh, Pst - 2 var.
Ac₁.	Kanda jõuab, lugeda ei jõua? Juused SJn 1894 (H. Raid) Tln, Mär, Pöi?, Tor, Saa, 2Pst, Pst v. Pil, 2Vil, SJn, Pil, Nõo - 13 var. Metstak 8 ja 32 (18); Hennoste 38 (2); Metstak² 10 ja 11
Ac₂.	Kanda jõuab, aga lugeda ei jõua? Inimene oma juuksid Hel 1874 (A. Wahlberg) Kuu, Hel, Nõo - 3 var. Lasteleht nr. 6 ja 13 (1939) 104 ja 217 (2)
Ad.	Kanda jõutas, a lugõda ei jõuta? Hiussõ inemise pään Rõu 1961/3 (K. Kalkun)
Ae.	Ära jõuad kanda, ära ei jõua lugeda? Juuksed Vil 1895 (H. Niggol)
Af.	Kanda jaksad, lugeda ei jaksa? Juuksed Kuu 1992 (O. Oreskevits) Mihkla-Tedre EK⁹ 19
Ba.	Tõsta jõuat, lugõda ei jõua? Kihä karva' Kan 1964 (M. Meho)
Bb*.	Nõsta jovvad, aga lukõ' ei jovva'? Hiusõ Se 1938 (V. Aalik) 4Se - 4 var.
Bc.	Lukõ' jovva-ai, nõsta jovvat? Hius Se 1934 (M. Peramets)
C.	Peo sisse mahup, lugeda ei jõvva? Juusse Rõn 1888 (A. Andrei) Vrd. 595A*
Vrd.	555 892Cg 2168 2304 keerdküsimus: Midäs jovva-ai ar lukõ? Hiusõ (Se)
557.	KANDJA HINGAS, SÄLÄTÄUS HINGA-AI? Hiuse' - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 127 (38)
558.	KANGAS EI KOETA, VÕLLAS EI VÕRGITA, SELJAS SÜNNIB PIDADA? Kasuk - 3+11+1+0 = 15 (31) var.
Aa*.	Kangas ei koeta, võllas ei võrgita, seljas sünnib pidada? Kasuk Pst 1888 (J. Jaakson) Hlj, VMr, Pst, Lai, Kam, 2Tt - 7 var. Wied. 267; • Kas. Talur. Kal. (1880) 43 ja (1881) 39 (5); ER Kal. (1883) 89 ja 93 (17); E EM 55 (351); E EM² 50 (448)
Ab*.	Võllas ei võrguta, kangas ei koota, aga seljas sünnib pidada? Kasukas Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich) VMr, Jõe, Võn - 3 var. E EM² 156 (2291); Metstak² 12 ja 14
Ba.	Võllan ei võeta, kangan ei koeta, rõivas kui ennegi? Kask Nõo 1875 (J. Kerg)
Bb.	Tellil ei tehta, võllil ei võeta, rõivad kui ennemuistegi? Kasukas Plt? dat-ta (anon)
Bc.	Tellil ei tetta, võllil ei võeta, parem kui keegi muu? Kasepuu Hel 1874 (A. Wahlberg)
C.	Miä olõ-õi kangah koet, ai välläh veet, ku är umblõ, sis saa sälgä ka aia? Kasuk Se 1888 (H. Prants)
D.	Kangal ei kuduta, aga siiski soendab keha? Kasukas Tt dat-ta (M. J. Eisen)
559.	KARGUT, KARGUTI ALL KOOGID, KOOKIDE ALL RENN, RENNI ALL TÖNN, TÖNNI SEES JAHUD? Käsikivid - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Hlj 1895 (D. Pruhl)
560.	KARI TUND KAR'UST, A' KAR'US TUNNE-EI KARJA? Papp ja rahvas kerikoh - 0+5+18+2 = 25 (38) var.
A₁a₁.	Kari tund kar'st, kar's tunnõ-õi karja? Rahvas ja papp Se 1927 (E. Põllula) Vas, 3Se - 4 var. RpS nr. 6 (1939) 190
A₁a₂.	Kari tund kar'ust, a kar'us tunne-ei karja? Papp ja rahvas kerikoh Se 1972 (K. Salve) Vas v. Se, 4Se - 5 var.
A₁a₃*.	Kari tund är' kar'usõ, kar'us tunnõ-õi' karja? Papp ja rahvas Se 1929 (P. Voolaine) Kam, 2Se - 3 var.
A₁b₁.	Kari kar'ust tund, kar'us karja tunnõ-õi'? Papp Se 1927 (P. Voolaine) Rõu, 2Se - 3 var.
A₁b₂.	Kari kar'ust tund, a kar'us karja tunnõ-õi? Preester ja rahvas, kirik Se 1935 (J. Orusaar) 4Se - 4 var.
A₂*.	Kar'us ei tunnõ karja, a kari tund kar'usõ? Papp ja rahvas Se 1888 (H. Prants) 4Se - 4 var.
B.	Kar'us tunnõ-õi umma karja? Papp ja rahvas kerkoh Se 1929 (V. Savala)
C.	Tõbras kar'ust tund, kar'us tõbrast tunnõ-õi? Kerkesand Lut 1927/32 (P. Voolaine)
561.	KARJANE SARVIGA, LEHMAD ILMA SARVITA? Kamm ja täid - 0 (4) var. A. Feldbach (1893): omaloominguline tekst E EM² 50 (452)
Vrd.	374
562.	KARP MOAS JA KARVANE KÜBAR PIAS? Maja - 0+0+0+1 = 1 (9) var.
A.	Karp moas ja karvane kübar pias? Maja T. Wiedemann (1892): omaloominguline tekst E EM² 50 (456); Nurmik I 13
B.	Karp maas, karune kübar peas, istub kui isand, tolmab kui tont? Maja Mar 1996 (K. Tamm) Kontam.: = 418E
Vrd.	688 1064 1398 1472 1612
563.	KAHR KATE KÜÜDSE PÄÄL? Tare uss - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Võn 1889 (T. Lätti)
Vrd.	566A₂e₃
564.	KAHR MAKA, KARVA KARGASÕ? Uhmõr - 0+2+1+0 = 3 (4) var.
a.	Kahr istus, kõrva kargase'? Uhmer, pekli, kun surteri surbutas Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 126 (36)
b.	Kahr sais, kõrva kargas? Terri surbtas Se 1934 (N. Oinas)
c.	Kahr maka, karva kargasõ? Uhmõr Se 1888 (H. Prants)
Vrd.	294M₂ 576 1947Bb₂
565.	KAHR PERSEGA KERKOHE LÄTT? Pang lätt kaivu - 0+0+2+0 = 2 (2) var. Lut 1927/32 (P. Voolaine) 2Lut - 2 var.
566.	KAHRU KÕND KALLAST MÜÜDA, RAUDSAAPA JALAN? Ader - 7+189+50+72 = 318 (500) var.
A₁a₁*.	Kahru kõnd kallast müüda, raudsaapa jalan? Ader Ote 1891 (V. Vaher) 2Iis, Sim, VMr, Juu, Khk, Pär, Hls, Krk, Hel, 5Vil, Plt, Elv, Ran, 6Ote, San, Võ, 2Urv, Rõu - 29 var. Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (15); Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (15); Selmet V (1945) 142 (6); Mihkla KlL 75 (14); Vih. (1950) 81 ja 82 (14); Sõgel 59 (6); Säde nr. 87 (1956) 4 (9); Mihkla-Tedre 56; Kriisa V 45 (6); Juhani-Kõll-Rosin 8 (2); Pioneer nr. 2 (1964) 22; Mihkla-Tedre EK⁹ 19; Juhani-Lindsaar-Rosin 81; Hellerma IV-V 38; Kõlli-Lipp-Rimpaum 8 (2); Metstak² 59 ja 61 Vrd. 575Ac
A₁a₂.	Karu kõnnib kallast mööda, raudkingad jalas? Kündmine Pst 1895 (H. Lensin) Pär, Pst, Rõn v. San, San - 4 var.
A₁a₃.	Karu kõnnib jõekallast mööda, raudkingad jalas? Ader Saa 1889 (J. Tuul)
A₁a₄.	Karu istub kalda pääl, raudsaapad jalas? Adra MMg 1888 (G. Tenter) 4MMg - 4 var.
A₁a₅.	Karu istub tiikaldas, raudsaabad jalas? Adra Äks 1888 (H. J. Treifeldt)
A₁a₆.	Karu istub kraavikaldal, raudkingad jalgas? Adra Trm 1895 (J. Tihane)
A₁a₇.	Karu kaldas, raudsaapad jalas? Atra VNg 1892 (H. Lohk) Huvit. V Lisa 18 (61) Vrd. 657Qb
A₁a₈.	Karu kalda peal, raudkingad jalas? Adra Lai 1897 (H. Asper)
A₁b₁.	Karu kõnd kallakun, raudsaapa jalan? Künnets harkadrage Krk 1936 (M. Sarv) Krk, 2Pst - 3 var. Kündja nr. 16 (1885) 87 (1); E EM 56 (358); E EM² 50 (460)
A₁b₂.	Karu kõnd kallakut müüdä, raudsaapa jalan? Ader Krk 1890 (J. Kuusik) Hls, 5Krk, Hel - 7 var.
A₁c₁*.	Kahru kõnnib mäkke mööda, raudsaapad jalan? Hobene, ravva jalan Rõn 1888 (A. Andrei) Pst, 2Rõn - 3 var. ÜÕÕ 14 (1); Säde nr. 78 (1959) 4
A₁c₂.	Kahru kõnd mäe pääl, raudkängä jalan? Adr Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
A₁c₃*.	Karu istub mäe õtsas, raudsuapad jalas? Adra Pal 1888 (M. Uus) Lai, Pal, 2Urv - 4 var. Vrd. 1578
A₁c₄.	Karu tantsib mäe pääl, raudsaapad jalas? Ader Pst 1888 (J. Jaakson)
A₁c₅.	Karu tantsib mäe pääl, raudpüksi jalas? Ader Pst 1888 (J. Jaakson)
A₁c₆.	Karu kükitäb mäe pääl, raudkängä jalan? Ader Nõo 1889 (J. Tüklov) Nõo, Tt - 2 var.
A₁c₇.	Kahr mäe otsah, ravvadsõ kingad jalah? Harkader Se 1935 (A. Kits)
A₁c₈.	Karu mäel, raudjalad all? Ader Hlj 1889 (J. A. Rehberg)
A₁d₁.	Karu läheb üle välja, raudsaapad jalas? Ader künnab Vig 1896 (M. Lemmerkänd)
A₁d₂.	Karu seisab välja pial, raudsaapad jalas? Ader Pal 1889 (J. Varik)
A₁d₃.	Karu kükitäb välläl, raudsaapad jalas? Ader KJn 1890 (A. Pihlak)
A₁d₄*.	Karu istub väljal, raudsed saapad jalas? Ader Kuu 1891 (T. Uustalu) Kuu, TMr - 2 var.
A₁d₅.	Karu istub välja pääl, raudkingad jalas? Ader TMr 1889 (J. Mägi)
A₁d₆.	Karu väljal, raudsaapad jalas? Adra VJg 1889 (J. Ustallo)
A₁e₁*.	Karu kõnnib põldu mööda, raudsaapad jalas? Ader Hls 1893 (J. Stamm) Hls, Ote - 2 var.
A₁e₂.	Karu istub põllu peal, raudkingad jalas? Ader Ksi 1889 (M. Mauer) Ksi, Tt - 2 var.
A₁f₁*.	Karu kõnd nurme möödä, raudsaapa jalan? Ader Hel 1889 (G. Habicht) Saa, 3Hls, 3Hel, Trv, Pst, Puh - 10 var.
A₁f₂.	Karu istub nurme peal, raudsaabas jalas? Ader Nõo 1897 (A. Koger)
A₁g.	Karu istub nurmepeenral, raudsaabas jalas? Ader Hlj 1947 (E. Tarvel) Hlj, Jõe - 2 var. Loorits VrP 24 ja 26 (2); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 24 ja 26 (2); Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (2)
A₁h+.	1) Karu istus ahervarre otsan, raudsaapa jalan? Ader Krk 1888 (J. Kuusik) 2) Karu istub katusse all, raudkingä jalan? Harkader Hel 1962 (E. ja H. Tampere) Krk, 2Hel, Pil, Tt - 5 var.
A₁i.	Karu kõnnib küürakille, raudsaapad jalas? Ader Puh 1888 (D. Sell) Plt?, Kam, Puh - 3 var.
A₁j*.	Kahr astus, ravvadsõ' saapa' jalah? Adõr künd Se 1949 (V. Pino) VMr, Rõn, Se - 3 var.
A₂a₁*.	1) Karo istus mäe otsan, kulladsõ kängä jalan? Adõr Kan 1895 (G. Loodus) 2) Kahr istus mäe pääl, kullatse kinga jalan? Ader Kan 1888 (G. Veski) Pst, 2Võn, 4Ote, 8Kan, Urv, Rõu, Plv, 2Räp - 20 var. Meelej. nr. 35 (1887) 280 (40); E EM 55 (356); E EM² 50 (457); Jürisson 166 (7)
A₂a₂*.	Kahr mäe pääl, kullatsõ kängä jalah? Adr Räp 1892 (M. Jennes) 2Kan, Räp, Vas - 4 var.
A₂a₃.	Kahõr kalinamäel, kuldkota' jalah? Harkadõr Se 1938/9 (E. Sõrmus)
A₂a₄.	Kahru istup mäe pääl, kullatse käpa all? Ader Urv 1890 (J. Teder)
A₂b.	Kaher istus kengo pääl, kullatse känga jalah? Ader nurme pääl Räp 1875/7 (J. Jagomann)
A₂c*.	Karu istub väljä piäl, kuldkingad jalan? Ater Kod 1888 (J. Liiv) Kuu, Kod - 2 var.
A₂d.	Karu istub põllul, kuldsed kingad jalas? Adra põllul MMg 1888 (A. Artis)
A₂e₁.	Karu kükitab nurme pääl, kullatse kängä jalan? Ader Nõo 1875 (J. Kerg)
A₂e₂.	Kahr istse nurme pääl kullatse käpa all? Ader Kan 1888 (J. Väggi)
A₂e₃.	Kahru nurme pääl, kullatse küüdse all? Ader Kan 1896 (J. Ots) Vrd. 563
A₂f*.	Karu kõnnib kallast mööda, kuldsed kingad jalas? Ader Pil 1889 (J. Kärsten) Kõp, Pil - 2 var.
A₂g+.	1) Karu kükitab aia taga, kuldkingad jalas? Ader TMr 1889 (J. Tootsi) 2) Kaher istus kadastikus, kuldkengä jalah? Ader Räp 1962 (M.-A. Kadarpik, U. Kolk, E. Oja, I.-P. Padernik) Hää, TMr, Har, Räp - 4 var.
A₃a₁.	Karo istus mäe otsah, hõpõkinga' jalah? Ader Vas 1937 (I. Daniel)
A₃a₂.	Kahr mäe külen, hõpetse känga jalan? Ader Plv 1889 (G. Pennert)
A₃a₃.	Kaher mäe otsah, hõpetse käpä? Ader Räp 1889 (K. Tamberg)
A₃b.	Kahru sais muru pääl, hõpõkängä' jalan? Adõr Urv 1888 (G. Seen)
A₄.	Karu tantsib mäekingu pääl, kingad jalas? [Lahendus puudub] Hel 1891 (J. Lammas)
B₁a₁.	Jänes kükkäs mäe pääl, raudsaabas jalan? Ader Har 1959 (A. Reigo)
B₁a₂*.	Jänes kükkäb mäe pääl, raudkängä jalan? Harkader San 1962 (H. Kukk) Trt, San - 2 var.
B₁b.	Jänes juusk põldu müüdä, raudpüksi jalah? Kündmine Räp 1892 (M. Jennes)
B₁c.	Jänes kükitäs nurme pääl, raudjala all? Ader Võn 1888 (J. Jalajas)
B₂a₁.	Jänes kükkäs mäe otsan, kulladsõ saapa jalan? Harkatr Har 1945 (S. Tanning) 2Har - 2 var.
B₂a₂*.	Jänes kükitab mäe külje pääl, kullatse kinga jalas? Ader Trt 1944 (S. Lõhmus) Trt, Võn, Har - 3 var. Vrd. 451
B₂a₃*.	Jänes istus mäe pääl, kuldkängä jalan? Ader Ote 1893 (J. Tammemägi) Ote, Rõu, Plv - 3 var.
B₂a₄.	Jänes istus mäe otsah, [kolm] kullast känga jalah? Sahk, ader Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
B₂a₅.	Jänes mäe otsan, kullatsõ kängä jalan? Harkader Urv 1956 (A. Reigo) SJn, Urv - 2 var.
B₂a₆*.	Jänesekene mäe pääl, kulladsõ kotakõsõ' jalah? Harkadõr Se 1938 (A. Tubli) 2Se - 2 var.
B₂a₇.	Jänes mäe pääl, kuldjala' all? Harkadõr Se 1937 (A. Reinola)
B₂b*.	Jänes istus nurme pääl, kullatse kängä jalan? Adr Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Võn, Krl - 2 var.
B₂c.	Jänes kükkas põllu pääl, kolm kullast saabast jalah? Adõr põllul Vas v. Se 1897 (J. Sandra)
B₂d.	Jänes istup mulla pääl, kullatsõ kängä jalah? Ader Vas 1888 (C. Lenzius)
B₂e.	Jänes kükütas perve otsan, kulladse känga jalan? Harkader Rõu 1977 (E. Tampere)
B₂f.	Jänes sais, kulladsõ' kota' jalah? Harkadõr Se 1938/9 (E. Sõrmus)
B₃a₁.	Jänes kükkas mäe otsan, hõpesaapa jalan? Ader Har 1958 (M. Kokk)
B₃a₂*.	Jänes kükitas mäe otsan, hõpetse känga jalan? Ader Urv 1890 (J. Teder) Ote, San, Urv, 2Har, Rõu - 6 var.
B₃a₃.	Jänes kükitas mäekaldal, hõbepüksi jalan? Harkader kate haraga ja hobene on een ja künnab Ote 1982 (T. Tammo)
B₃b*.	Jänes ist mäe küllen, hõbekänga jalan? Ader Hel 1889 (G. Habicht) Hel, Rõn, San, Rõu - 4 var.
B₄a.	Jänes istus mäe pääl, vasksaapa' jalan? Atr Har 1921/2 (P. Voolaine)
B₄b.	Jänes nurme pääl, vasitse kängä jalan? Adr: hairaraud puu otsan Räp 1933 (R. Viidebaum)
B₅a.	Jänes nurme pääl kükitas, sinitse saapa jalan? Ader Võn 1895 (J. Moodis)
B₅b.	Jänes istus nurme pääl, sinitse pöksi jalah? Ader nurmeh Räp 1875/7 (J. Jagomann)
B₆a.	Jänes kükitäs nurme pääl, siiditse püksi jalan? Ader Võn 1911 (J. ja M. Kärt)
B₆b.	Jänes istus aia takka, siidipüksi jalan? Ader Kam 1891 (C. Komms, H. S.) Vrd. mst-laul
B₇.	Jänes mäe pääl, kängäkese' käe pääl? Atr Se 1958 (H. Haljaste, I. Link, L. Mühlberg)
Ca.	Hall hunt istub mäel, raudsaapad jalas? Sahk VJg 1960 (P. Lepik, P.-E. Rummo)
Cb.	Hunt istub nurme pääl, raudkänga jalan? Ader Ote 1889 (E. Brücker)
D₁.	Susi makkas nurme pääl, raudkängä jalan? Ader Rõn 1889 (C. Berg)
D₂a.	Susi istub mäe külle pääl, kullatse küüdse all? Ader Ote 1889 (J. Birkenbaum)
D₂b.	Susi mäe pääl, raudkota' jalah? Harkader Se 1940 (M. Kivisaar)
E.	Repän ists mäe pääl, kulladsõ kängä jalah? Repän Se 1935 (D. Karnask)
Fa.	Siga istub tamme all, raudsed saapad jalas? Ader Khk 1947 (A. Kannel)
Fb.	Siga sungib nurme pääl, raudsaapad jalas? Ader Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
G₁a₁*.	Kurg istub mäe peal, raudkingad jalas? Ader Vig 1894 (M. Aitsam) Tln, Vig - 2 var.
G₁a₂.	Kurg mäel, raudsaapad jalas? Harkader Tõs 1921 (S. Lind)
G₁b.	Kurg kõnnib välja pääl, raudkingad jalas? Ader Krk 1888 (J. Mägi) E EM 76 (587); Pet. Ah 41; E EM² 67 (759)
G₁c.	Kurg kõnd nurme müüda, raudsaapa jalan? Adr Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
G₁d.	Kurg kõnnib põldu müüda, raudsaapad jalas? Ater Hää 1969 (M. Mäesalu)
G₁e.	Kurg aja taga, raudsaapad jalgas? Ater Aud 1895 (R. Niemann) E EM² 64 (759)
G₂a*.	Kurg istus mäe otsah, kuldkängäd jalah? Adõr Vas 1895 (J. Tint) Ote, Vas - 2 var.
G₂b.	Kurg nurme pääl, kuldsaapa jalan? Ader Võn 1895 (J. Moodis)
G₂c.	Kurg istub välja peal, kuldkingad jalan? Ader TMr 1889 (J. Tootsi)
G₂d.	Kurg kõnnib kuiva peal, kuldsaapad jalas? Sahk Plv 1886 (J. Melzov)
G₃.	Kurg kõnnip nurme pääl, hõpetse saapa jalan? Ader Võn 1889 (T. Lätti)
H+.	1) Lita istus mäe pääl, kullatse kängä jalan? Harkader Kan 1966 (R. Praakli) 2) Härg taga tare, raudsaapa jalas? Ader Trv 1888 (H. Utso) Rkv, Hää, Trv, Vil, Kan - 5 var.
I₁a₁.	Kurat kükitas nurme pääl, raudkänga jalan? Ader Rõn v. San 1889 (P. Roose)
I₁a₂*.	Kurat kõnnib nurme mööda, raudsaapad jalas? Ader Hls 1893 (M. Kuum) Hls, 2Puh, Ote - 4 var. Vrd. 717K
I₁b.	Vanakurat kõnnib õue pääl, raudsaapad jalas? Ader Hel 1874 (A. Wahlberg)
I₁c₁*.	Kurat kükitab mäe peal, raudsaapad jalas? Ader Urv 1889 (J. Janson) Tln, Urv - 2 var.
I₁c₂.	Vana saatan kükitas mäe pääl, raudsarve pääs? Äkel San 1970 (V. Hütsi)
I₁d₁.	Vanakurat kivi otsas, raudsõrad jalas? Ader Pil 1888 (S. Käär) E EM 175 (1700); E EM² 151 (2203)
I₁d₂.	Kurat istub kivi otsas, raudsaapad jalgas? Sahad Plt 1878 (K. Moks)
I₁e*.	Vanapagan kõnnib kõrt mööda, raudsaapa jalan? Ader Hls 1887 (M. Järve) Hls, SJn - 2 var. Vrd. mst-laul: /- - -/ kesse kõnnib kõrta mööda, /- - -/ kärbene kodukanane, see'p see kõnnib kõrta mööda, /- - -/ (ERlA I:1, nr. 747 < Kad)
I₁f+.	1) Kurat kõnd kessä piti, raudsaapa jalan? Ader Võn 1889 (T. Lätti) 2) Vanakurat väljal, raudsaapad jalas? Adra Äks 1889 (A. Mauer) Hää, Äks, Võn, Tt - 4 var.
I₂a.	Vanakurat mäe pääl, kullatse saapa jalan? Ader Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
I₂b₁.	Vanatont nurme pääl, kuldsaapa jalan? Ader Puh 1889 (S. Sepp)
I₂b₂*.	Tont istus nurmõ pääl, kuldkängä jalah? Adõr Plv 1890 (J. Tamm) 2Plv, Räp - 3 var.
I₃.	Vanakurat kükitab välja pääl, hõbekingad jalas? Adra MMg 1887 (K. Pedak)
J₁a₁.	Vanamees kõnd mäke pite, raudsaapa jalan? Ader Kan 1888 (G. Veski) Vrd. 2429
J₁a₂.	Vanamiis mäe otsan, raudkängä jalah? Adõr Vas 1936 (A. Raadla) Vrd. 2429
J₁b*.	Vanamiis väljü piäl, raudkingad jalan? Adõr Kod 1894 (J. Tamm) Vig, Kod - 2 var. E EM 174 (1690); E EM² 150 (2192)
J₁c.	Vanamees nurme pääl, raudsaapa jalan? Ader Hls 1891 (J. Riiet)
J₂a*.	Vanamees mäe otsas, kullatud kingad jalas? Ader Rõu 1887 (anon) TMr, Har, Rõu - 3 var. E EM 173 (1676); E EM² 149 (2177) Vrd. 168C 1659Bf
J₂b.	Vanamiis istus mäe külle pääl, kulladsõ saapa jalan? Ader Rõu 1895 (P. Kanger)
K₁a*.	Miis kõnd mäke piteh, raudsaapa jalan? Harkader Rõu 1957 (O. Jõgever) Tln, Äks, Rõu, Se - 4 var. Vrd. 1072C₂₂a₁
K₁b.	Miis kõnnib nurme müüda, raudsaapad jalan? Ader Pst 1893 (J. Reevits) Vrd. 2762H₂a
K₂a*.	Miis istus mäe otsan, kuldkängä jalan? Ader Rõu 1890 (M. Jennes) 2Rõu - 2 var. Mihkla-Tedre EK⁹ 19 Vrd. 1132
K₂b.	Mees kõnnip nurme pääl, kullatse känga jalan? Ader Võn 1894 (J. Suits) Metstak² 59 ja 61
La.	Poiss põllul, raudkingad jalas? Ader Tõs 1892 (J. Weltmann)
Lb.	Pisikene poisikene, raudsaapad jalas? Adra VMr 1890 (K. V. Lurich)
M*.	Sant mäe otsas, kuldsed kingad jalas? Harkader mäe otsas Rõu 1937 (H. Mõtus) 2Rõu - 2 var. Vrd. 2762A₂e
N₁a.	Säks mäe otsah, kullatse kängä jalah? Ader Vas 1902 (J. Jakobson)
N₁b.	Saks võtap kartuli, kuldkänga jalan? Ader Ote 1889 (J. Kivisaar)
N₂.	Saks kõnd mäkke müüda, kardsaapa jalan? Ader Ote 1895 (C. Lipping)
O₁a*.	Kuningas mäe otsah, kuldkängä jalah? Adõr Se 1888 (H. Prants) Räp, Se - 2 var. Vrd. 809
O₁b*.	Kunigas mäe otsah, kulladsõ kota jalah? Adõr ja adra haera Se 1930 (A. Nurmetu) 2Se - 2 var.
O₂.	Kuningas astub põldu mööda, raudsaapad jalas? Ater Hää 1933 (M. Martinson)
O₃.	Kuningas istub mäe peal, vanad saapad jalas? Adra Äks 1894 (J. J. Millert)
P₁*.	Preili istus mäe otsahn, kullatsõ kängä jalahn? Adõr Rõu 1895 (A. Perli) Võn, Ote, 4Rõu, Se - 7 var.
P₂*.	Preili istse pindre pääl, hõpekängä jalan? Ader Rõu 1957 (O. Niinemägi) Ote, Urv, 2Rõu - 4 var.
P₃.	Preili istus mäe pääl, valusa kängä jalan? Adõr Rõu 1896 (H. Treu) 2Rõu - 2 var.
Q*.	Mamsel istup mäe pääl, kullatse känga jalan? Ader Plv 1890 (J. Tobre) Pst, Plv, Vas - 3 var. • Meelej. nr. 50 (1887) 399 (32); E EM 88 (733); E EM² 77 (933)
R₁a₁*.	Neitsi sais mäe takan, kuldkängä jalan? Ader Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek) Nõo v. Ote, As - 2 var. Vrd. 657O*
R₁a₂*.	Neitsi istub mäe küljel, kuldkingad jalas? Ader Rõu 1932 (E. Mihkelson) 2Rõu - 2 var.
R₁b*.	Neitsi sais nurme pääl, kullatse kängä jalan? Adr Urv 1887/9 (J. ja P. Einer) TMr, 2Urv - 3 var. Vrd. 1412B₁a₁ 2092A₃c
R₂.	Neitsi istus mäe otsan, hõpetse känga jalan? Ader Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Sa₁*.	Mõrsja istus mäe otsan, kullatsõ kängä jalan? Harkadõr Vas 1936 (A. Raadla) 3Rõu, Vas - 4 var.
Sa₂.	Mõrsja sais mäe pääl, kuldkänga jalan? Ader Kan 1895 (J. Tedder)
Sb.	Mõrsja istus mäe pääl, kolm kullast kängä jalan? Adõr Rõu 1963 (K. Kalkun)
Za*.	Noorik nurmõ pääl, kulladsõ kota' jalah? Adõr Se 1930 (N. Sõrmus) 2Se - 2 var. Vrd. 1083P 1371F₁c 1471
Zb.	Noorik nurmõ pääl, kulladsõ kängä jalah? Adõr Se 1977 (P. Hagu)
T+.	1) Vanamoor mäe otsas, raudsed kingad jalas? Harkader Rõu 1934 (L. Raudsepp) 2) Kuntsin mäe otsan, kuldse saapa jalan? Ader Hel 1889 (G. Habicht) 2Hel, Trt?, Rõu - 4 var. Vrd. 809
U.	Surnu kõnnib nurme müüdä, raudsaapa jalan? Ader Pst 1889 (J. Ainson)
V₁.	Miki-kiki mäe pääl, ravvatse' kängä' jalah? Ader Se 1924 (H. Jänes) Vrd. 657 658
V₂a*.	Miki-kiki mäe otsah, kulladsõ kota' jalah? Harkader Se 1939 (M. Ilvik) 4Se - 4 var.
V₂b*.	Kiki-miki mäe otsah, kuldkinga käe otsah? Harkader Se 1953 (O. Jõgever) 2Se - 2 var. Vrd. 657 658
W.	Nukk nurmel, raudjala all? Atr Krl 1909 (J. Sööt)
Õ+.	Kullanõ keng om mäe otsah? Ader Se 1951 (R. Viidalepp) Har, Se - 2 var.
Ä.	Karu kõnnib kallast mööda, suvel sukkis, talvel suketa? Ader KJn 1870 (J. Tiedemann) Kontam.: = 2073B
Ö.	Karu kõnnib kallast mööda, raudsaapad jalas, rigadi-ragadi rauda, rebasenahk perse pääl? Hobune, ader ja kündja Tt dat-ta (anon) Kontam.: = 973Ü 1843E
Vrd.	569 1486
567.	KARU HINGAB KAHEST OTSAST? Elumaja - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.	Karu hingab kahest otsast? Elumaja Han 1889 (A. Reimann)
B.	Härg magab ja hingab kahest otsast? Ilma korsnata maja, mis katuseungadest suitsu välja ajab Var 1888 (M. Karotom)
Vrd.	294 579 1947
568.	KARU ISTUB JÄRVE KALDAL, VASAK JALG PERSE ALL? Uks - 0+3+0+1 = 4 (5) var.
Aa.	Karu istub järve kaldal, vasak jalg perse all? Uks Plt 1894 (M. Luu) 2Plt - 2 var.
Ab.	Karu istub augu kaldal, vassak jalg p[er]se all? Uks Plt 1896 (M. Luu)
B.	Karu istub kaldas, kaks käppa perses? Uks ja põenad ehk sagarad Kad 1896 (J. Sõster)
Vrd.	657Qa 657Qb
569.	KARU ISTUB KATUSEL, KULDSED KINGAD JALGAS? Korsten - 0+13+1+0 = 14 (15) var.
A₁.	Karu tareharja pääl, raudkengä jalan? Ader Trv 1892 (J. Kill) 2Trv - 2 var.
A₂.	Karu katusel, raudkinga jalan? Ader Trv 1894 (K. Tober)
A₃a₁.	Karu katuse pääl, kuldkengad jalas? Ader Trv 1894 (J. Liller) 2Trv - 2 var.
A₃a₂.	Karu kattussel, kuldsed kingad jalas? Lumi kattussel sädendab päiväpaistel Jõh 1889 (P. Paurmann) Jõh, Tor - 2 var.
A₃b.	Karu istub katusel, kuldsed kingad jalgas? Korsten Tor 1888 (A. Martson) Jõh, 3Tor, Tt - 5 var. • Sak. Kal. (1880) 82 (13)
A₄.	Karu katusse pääl, kuldkuub sellän? Katussesammal Pst 1893 (J. Reevits)
B.	Kurat katusel, kuldkingad jalas? Korsten Ran 1939 (L. Kallas)
Vrd.	566
570.	KARU KEIB TEED KOUTU, KARVAD TILKUVAD MAHA? Heinakoorm - 2+7+5+2 = 16 (27) var.
Aa.	Karu köndis teed kaudu, karvad tilkusid maha (Der Bär ging längst dem Wege spazieren und die Haare trieften herunter)? Ein Fuder Heu Sa 1814 (J. W. L. v. Luce) • Beitr. III (1814) 113 (3); Lönnrot 152; Ahlqvist 72
Ab.	Karu könsib tee kaudu, karvad poovad maha? Heufuder Mus 1817/22 (anon) Wied. 267
Ac.	Karu läheb teed kaudu, karvad tilkuvad? Heinakoorem teel Khk 1947 (A. Kannel)
Ad₁*.	Karu keib teed koutu, karvad tilkuvad maha? Heinakoorm Emm 1939 (E. Ennist) Emm, Kär, Ans, Kaa - 4 var.
Ad₂.	Karu käib teed kaudu, mõlemist küljest tilgub karvi maha? Heinakoorm Kär 1889 (J. Mändmets)
Ad₃.	Karu käib tiid mööda ja karvad tilkuvad tii-ääri mööda? Heinakuurm Mus 1949 (V. Kuut)
Ba.	Karu käib teed kaudu, karvad tilkuvad verd? Heinakoorm Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Bb.	Karu läheb teed kaudu, karvad tilguvad verd? Heinakoorm Sa 1888 (F. W. Ederberg)
Bc.	Karu tuleb metsast, karvad tilkuvad verd? Heinakoorem Pöi 1939 (A. Truu)
C.	Karu keib, karvad venivad? Heinakoorem Pöi 1937 (M. Viidalepp)
Da.	Karu kõntsib teed kaudu, karvarada taga? Heinakoorm Ans 1891 (F. Peters)
Db.	Karu käib teed mööda, karvarada järges? Heinakoorm Kaa 1938 (T. Õunpuu)
E.	Karu kõnnib teed mööda, jätab karvad tee ääre? Heinakoorem Mus 1920ndad (M. Kaasik)
Vrd.	181A₁₂
571.	KARU KÕNNIB TEEDA MÖÖDA, KARU PERSET ROABITAKSE? Heinakoorm - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Pöi 1894 (T. Undritz)
572.	KARU KÄPAKILLE, PERSE PAHUPIDI? Kana - 0+0+2+0 = 2 (2) var. KJn 1939 (J. Raidla) 2KJn - 2 var.
573.	KARU KÄPP MERES? Supikulp - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.	Karu käpp meres? Supikulp Kõp 1895 (J. Laarmann)
B.	Kassi saba meres? Kulp pajas Vig 1896 (M. Lemmerkänd)
Vrd.	957 1540 1602 2550
574.	KARU KÜKITÄB KULLASE MÄE ÕTSAN? Pada tulel - 0+1+0+0 = 1 (7) var. Kod 1887 (S. Käär) E EM 56 (361); E EM² 51 (463); RpS nr. 6 (1939) 191
Vrd.	813 1243E₂ 2247
575.	KARU LÄHEB TEED KAUTU, KARVAD JOOKSEVAD MAAD KAUTU? Heinakoorem - 0+6+0+3 = 9 (18) var.
Aa*.	Karu läheb teed kautu, karvad jooksevad maad kautu? Heinakoorem Jäm 1977 (K. Koppel) Ans, Jäm - 2 var. E EM 56 (359); E EM² 50 (461)
Ab.	Karu käib teed mööda, karvad lohisevad maad mööda? Heinakoorm Pöi 1888 (J. Trull)
Ac.	Karu läheb kallast mööda, karvad jooksevad maad mööda? Heinavedu Jäm 1977 (A. Tõnnson, V. Tülp) Vrd. 566A₁a₁*
B+.	1) Sikakõnõ sõit üle silla, karva juuskva ligi maad? Hainu veetäs Rõu 1894 (A. Assor) 2) Kits läheb silda mööda, karvad jooksvad mööda maad? Heinakoorem Hls 1889 (J. Meomuttel) 3) Susi sõit, karva juuskeva maad müüda? Heinakoorm Har 1888 (anon) Ans v. Jäm, Hls, Har, Rõu, Vas v. Se - 5 var.
Vrd.	908
576.	KARU MAGAB, KÕRV KÕIGUB? Maja uks - 0+2+1+3 = 6 (30) var.
a.	Karu magab, kõrv kõigub? Maja uks Kse 1889 (K. Karu) Tln, Han, Kse, Muh - 4 var. ÜÕÕ 58 (1); Mihkla-Tedre 56; Siim-Vallner III 225; Hellerma V-VIII 21; SSTT 62; Metstak 10 ja 32 (54); Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (9); Metstak² 20 ja 22; Müürsepp-Viisimaa 76
b.	Karu magab, kõrv liigub? Maja, uks liigub Nis 1938 (R. Põldmäe) Nis, Trt - 2 var.
Vrd.	294M₂ 564 1947Bb₂
577.	KARU NÄITAB ÜLE METSA KÄPPA? Tulekahju - 0+5+3+0 = 8 (9) var.
a.	Karu paestab üle metsä käppä? Tulekahju Vil 1894 (H. Niggol)
b.	Karu näitab üle metsa käppa? Tulekahju Vil 1937 (A. Mikk) 3Vil, 2Ksi - 5 var.
c.	Karu näitäb üle mere käppä? Vikerkaar KJn 1936 (G. Must) 2KJn - 2 var. EMrd II 369
578.	KARU PEKSAB KAHTE KÄPPA KOKKU? Villakraasid - 0+15+4+1 = 20 (27) var.
Aa.	1) Karu peksab kahte käppa kokku? Villakraasid Aud 1892 (K. Tarkpea) 2) Karu pess katte käppä kokku? Villu kaarsitas Võn 1889 (T. Lätti) Aud, 2MMg, TMr, Trt, Võn, Ote - 7 var.
Ab.	Karu lüöb kaste käppä kokku? Villu kraasitakse Kod 1889 (O. Grossschmidt) Ksi, Kod - 2 var.
Ac.	Karu peksab kahte kätt kokku? Villakraasimine Lai 1888 (M. Kolluk) Lai, 3Kod - 4 var. E EM 56 (364); Kmpm. KH 48; E EM² 51 (466)
Ad₁.	Karu lööb kahte kätt kokku? Kraasid Pal 1889 (M. Uus) Pal, Äks - 2 var.
Ad₂.	Karu lööb kaks kätt kokku? Villakraasid TMr 1926 (L. Berg)
B₁a.	Karu peksab kahte kätt kokku, vita-vata vahepial? Kruasimene Ksi 1888 (T. Riomar) Kontam.: = 106L₁a
B₁b.	Karu lööb kahte kätt kokku ja vita-vata vahel? Villakraasimine Pal 1888 (M. Saar) Kontam.: = 106L₁b
B₂.	Karu peksab kahte kätt kokku, vitu-vatu vahel? Villakraasimine Äks 1894 (P. Sepp) Kontam.: = 106L₁c
B₃.	Karu peksab kahte kätt kokku, vaht käib vahelt välja? Villkraasid Äks 1894 (J. J. Millert) Kontam.: = 106L₂
579.	KARU PÕLETAB [KAHE] OTSAGA PIIPU? Tuaungad (nukad) - 0+1+0+0 = 1 (4) var. Tln dat-ta (H. Stein) E EM 56 (365); E EM² 51 (467)
Vrd.	567
580.	KARU TULEB KALDA'ASTA, KAKS PÄÄD, KAHEKSA JALGA, NELI SILMA PÜÜRÜSILLÄ, NELI KORVA KUULASILLE, TÜKK ON LUUDA, TOINE PUUDA, KOLMAS HILBA-HALBAKADA? Härjapaar ikkes ja kündja - 2+66+20+7 = 95 (130) var.
A₁a.	Kaks pead, [kaheksa] jalga, tükk puud, teine luud, nahkased nibu-nabulad, kuuskised kubu-kabulad, pädakased persepulgad? Ikkes härjad Kad 1896 (J. Sõster)
A₁b.	Kaks pääd, kaheksa jalga, tükk luud, tükk puud, tükk nahkanuutsakud? Härjad ikkes Jõh 1889 (P. Paurmann)
A₁c.	Kaks pead, [kaheksa] jalga, tükk puuda, teine luuda, kolmas heina amblikuida [sic!]? Herjad ikkes Hlj 1888/1902 (I. Lank)
A₂a.	Kaksi päätä, kaheksa jalka, neli silmä pöllütüvät, tukk on luuta, toinen puuta, kolmas nahka napustinta? Küntämine Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
A₂b*.	Kaks pead ja kaheksa jalga, neli silmasombukest, kaks hannarootsukest, tükk olli puust ja teine luust, kolmas nirtsu-närtsudest? Härgiga ehk härjadega künnetas Tt dat-ta (anon) Nõo, Tt - 2 var.
A₃a.	Kats piad ja katesa jalga, neli silma sõõrilist, kats handa rootsulist? [Lahendus puudub] Nõo 1895 (M. Obst)
A₃b.	Kaks pead ja kaheksa jalga, neli silma aliale [sic!], kaks taga niskurile [sic!]? Mees läheb ikkes härgadega põllule VMr 1891 (C. Mastberg)
A₄*.	Kaks piäd ja kaheksa jalga, neli silmäkulmu? Vähk Kod 1942 (P. Tammepuu) 2Kod - 2 var. Vrd. 516
A₅a.	Kaks piäd, kahessa jalga, ühte kandvad mõlemad? Härjäd ikkes KJn 1890 (A. Pihlak)
A₅b.	Üks kannab, kaks pead ja kaheksa jalga? Lammas toob [kaks] talle Jõe 1888 (H. Redlich) E EM 163 (1573); E EM² 141 (2045) Vrd. 1222
B₁a₁*.	Tükk puud, tükk luud, tükk nahanuustakud? Taose' Lut 1894 (O. Kallas) Äks, 2Se, Lut - 4 var. • LMr 132 (199)
B₁a₂.	Tükk puud, teine luud, natuke nahahilbakast? Piip Tõs 1921 (S. Lind)
B₁b₁*.	Tükk oli puud, tükk oli luud, tükk oli nahka nätsakut, neli kinnast hilbakut? Härjad ikkes Hlj 1893 (J. A. Rehberg) Vai, Hlj - 2 var.
B₁b₂.	Tükk puud, tükk luud, tükk nahanatsakad, neli kinnast hilbakad, kaks saba uiutusest? Härjad ikkes Amb 1902 (K. Kuusik)
B₁c.	Tükk puud, tükk luud, tükk nahka mustakas, kaks hända roodu ees? Härjaike, härja sarved, ikkejutad (ehk rihmad), sahad ja kaks härga saha ees Koe 1890/3 (H. Schultz)
B₁d.	Tükk oli puud, tükk oli luud, neli küinart hilbakus? Ike Äks 1926 (P. Berg) Se - 1 var.
B₁f.	Tükk luud, tükk puud, tükk liha, tükk rauda, tükki nahka nuustakast, tükki ennast hilbakast? Kündja väljal Jür 1896 (A. Suurkask) E EM² 138 (1995)
B₂a*.	Tükk puud, tükk luud, tükk nahka nuustakut, iseennast hilbakut, [kaks] pead ja [kaheksa] jalga? [Kaks] härga ikkes Pee 1927 (R. Viidebaum) 2Pee - 2 var.
B₂b.	Tükk puud, tükk luud, tükk nahka nuustakast, [kaks] pead ja [kaheksa] jalga, [kaks] hända ruudulist? Härjad ikkes Pee 1927 (R. Viidebaum)
B₂c.	Tüki puuda, tüki luuda, tüki nahka nuustakussa, kaks pead ja kaheksa jalga, neli henda roodule [sic!]? Künnihärjad Plt 1891 (J. Reinthal)
B₂d.	Tükka puida, tükka luida, tükka nahka nustakiida, kaks sidu, kaheksa jalga, neli alla roodevei [sic!]? Tõld ja hobesed Pal 1888 (E. Uus)
B₂e.	Natuke puud ja natuke luud ja natuke nahanarmaid, kaks pead ja kaheksa jalga? Paaris härjad PJg 1889 (H. Lussik)
B₂f.	Tükk puud, tükk luud, kaks pead, neli sarve, kaheksa jalga, kaks keha, kaks parmupiitsa? Härjad ikkes VMr 1888 (J. Koit) E EM 160 (1533); E EM² 138 (1994) Vrd. 1416
C₁a*.	Karu kõnnib kalda kaudu, kaks pead ja kaheksa jalga? Vähk SJn 1889 (T. Köstner) Kos, 4Vil, SJn, KJn - 7 var.
C₁b₁*.	1) Karu tuleb Kallelaanest, kaks pead ja kaheksa jalga? Vähk Jõe 1888 (H. Redlich) 2) Karu lätt Kallemõtsa, kats pääd, katessa jalga? Regi Kam 1891 (C. Komms, H. S.) VMr, Jõe, Kam - 3 var. E EM 56 (367); E EM² 51 (469)
C₁b₂.	Karu tuleb Kaalemetsast, kaks pead ja kaheksa jalga? Härjad ikkes Kad 1897 (A. K. Kivi)
C₁b₃.	Kahru tule Kaagvere mõtsast, kats pääd, katessa jalga? Vähk Ote 1889 (G. Seen)
C₁c.	Kahr lätt Kaagumäele, kats pääd, katessa jalga? Vähk Se 1972 (K. Salve)
C₁d₁.	Kahr tulõ Kallinna maalt, katõsa jalga, kats pääd? Vähk Se 1937 (I. Rohtla)
C₁d₂*.	Kahr lätt kaagõ maalõ, kats pääd, katõsa jalga? Vähk Se 1888 (H. Prants) 2Se - 2 var.
C₁e.	Kahr lätt kaugemahe, kats pääd, katõsa jalga? Vähk Se 1888 (E. Aun)
C₂.	Karu tuleb Kalmunõmmest, kaks pead ja kaheksa jalga, tükk puud ja teine luud, nahkased nibu-nabulad? Härjad ikkes Kuu 1937 (I. Lehesalu)
C₃a.	Karu tuleb Karjalaanest, tükk puud, teine luud, kolmas heinahilbukene, kaheksa jalga ja kaks saba? Härjad veavad heinasaadu Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
C₃b.	Karu tuleb, kaks pead ja kaheksa jalga, tükk on puud, teine luud, kolmas heinahilbakaid? Ikkes härjad Hlj 1889 (M. Punsel)
C₄.	Karu tuleb kalda'asta, kaks pääd, kaheksa jalga, neli silma püürüsilla, neli korva kuulasille, tükk on luuda, toine puuda, kolmas hilba-halbakada? Härjapaar ikkes ja kündja Kuu 1911 (K. Viljak)
C₅a*.	Karu tuleb kalda'asta, kaks pääd ja kaheksa jalga, neli silmä püürüsilla, neli korva kuurusilla? Härjad ikkes Kuu 1937 (A. Kronström) 2Kuu - 2 var.
C₅b.	Karu tuleb kaerast, kaks pead, kaheksa jalga, neli silma pilguteleb, neli kõrva kuulateleb? Härjad ikkes Kuu 1891 (T. Uustalu)
C₆.	Karu tuleb Kalmenõmme poolt, tükk puud, teine luud, nahkased nibu-nabulad küljes? Künnihärg Kad 1981 (J. Sõster)
C₇.	Karu tuleb Kaalemaalt, tükk puud, teine luud, saba süllane taga? Härjad ikkes Amb 1894 (J. Neublau)
C₈.	Karu tuleb Kallelaanest, tükk oli luuda, teine puuda, kolmas heinahagudesta? Heinakoorem Kuu dat-ta (J. Ploompuu)
C₉.	Kahru lätt Kaigaste mäele, neli silmä pilkles, kaits handa välkles? Härja ikken Rõn 1889 (P. J. Tamm)
C₁₀.	Karu sõidab kallast mööda, kaks kätt ja kaheksa jalga? Vähi KJn 1870 (J. Tiedemann) E EM 56 (357); E EM² 50 (458)
C₁₁.	Karu kaldas, kaheksa jalga all? Vähä Vän 1889 (J. Peterson) Sim v. VMr, Vän, Tor - 3 var.
D.	Susi tule suurest mõtsast, kahru tule kasumõtsast, kaits pääd ja katessa jalga? Vähi Ote 1893 (J. Tammemägi)
E*.	Kari käib kallast mööda, [kaks] pääd ja kaheksa jalga? Elaja vari ja elajas Pst 1888 (J. Jaakson) Lüg, Pst, Tt - 3 var. • Sak. Kal. (1880) 82; E EM 55 (354); Pet. HS I 35 (23); E EM² 50 (453); Kmpm. EL II¹⁰ 50
F.	Kits tulõ Kullõmõtsast, kats pääd, katõsa jalga? Vähk Se 1888 (H. Prants)
G.	Härg lätt mäkke, kats pääd, katessa jalga? Vähk Ote 1889 (G. Seen)
H₁.	Mehed Võnnusta tulevad, tükk puud, tükk luud, tükk nahknuustakud, tükk ennast hilbakud, kaks pääd, kaheksa sarve, kaks hända roodulesta, kaks auku mulgulesta? Härjad ikkes ja mees Plt 1889 (G. Seen)
H₂a.	Mehed Võnnust tulevad, tükk puud, tükk luud, tükk nahka nuustakus, iseennast hilbakus? Künnihärjad SJn 1893 (J. Mein) SJn, 2Plt - 3 var.
H₂b.	Mehe Võnnusta tuleva, tükk olli luuda, tõine puuda, kolmas handa keerulista? Suure adraga kündma Trv 1890 (V. Mõts)
I.	Mõrsi tuli metsast välja, mõrsil kassi silmad, neli jalga, üks oli puusta, teine luusta, kolmas nahka nuustikusta? Härjad ikkes JJn 1896 (J. A. Rehberg)
Ja.	Molgud metsasta tulevad, kaks pead ja kaheksa jalga, neli silma molgusella, tükk on puuda, teine luuda, nahkased nibi-nabinad? Härjapaar Jõh 1927 (E. Kaup)
Jb.	Mõtsast tulli meiku-leiku, neli silma neiku-leiku, kats pääd ja katessa jalga, puust tettu puki-paki, nahast nibu-nabu? Kats härga tuleva künmast Võn 1894 (J. Suits)
Jc.	Metsast tulli kiiku-liiku, kaks pead ja kaheksa jalga, puust oll tettu pukit-pakit, nahast oll tettu nipit-napit? Kaks hobust om adra iin, tuleva kodo Räp 1980 (E. Tampere)
Jd₁.	Melkud metsast tulevad, neli silma peas, kaks pead, kaheksa jalga? Härjad ikkes Trm 1896 (J. Soodla) E EM² 81 (1006)
Jd₂.	Melgu metsast tuleb, kaks pead, kaheksa jalga, neli silma melgul peas? Härjad ikkes VJg 1921 (M. Jürna)
Je.	Melku metsasta tulekse, neli silma, neli kõrva, kaks pead ja kaheksa jalga? Ikkes härjad VJg pärast 1879 (J. Ustallo)
Jf.	Metsast mõlguksed tulid, kaks pead, kaheksa jalga? [Lahendus puudub] Kad 1972 (J. Valdur)
K.	Koppeta kõrrest tulevad, kaheksa jalga kilka-kolka, neli silma vilka-volka, kaksi händä õõra-tõõra? Härjad künnavad TMr 1889 (J. Mägi)
La.	Kõpu-kõpu, kõnnu-kõnnu, kaks kaela, kaheksa jalga? Vähk MMg 1889 (H. Rätsepp)
Lb.	Kõpu-kõpu, kõnnu-kõnnu, [kaks] pead ja [kaheksa] jalga, [neli] silmakulmu? Vähk MMg 1888 (A. Artis)
Lc.	Kõpa-kõpu, kõnnu-kõnnu, kõpu kõrvusta tulevad, kaks pead ja kaheksa jalga? Härjad ikkes Pal 1889 (E. Uus)
M₁.	Karu tuleb kalda'asta, [kaks] pääd, [kaheksa] jalga, neli silmä pöllükillä, neli korva kuulatavad, luust luigud ja puust puigud, nahkased nibu-nabulad? Paaris härjäd Kuu 1891 (M. Odenberg) Kontam.: = 1765H₂
M₂.	Karu tuleb Kaanemetsast, kaks piad ja kaheksa jalga, puised pulgutid, luised lulgutid, nahkased nigi-näginad? Paar härgi ikkes Hlj 1889 (V. Klaas) Kontam.: = 1765H₃
M₃.	Kaks pead, kaheksa jalga, neli silma siiluvad peas, puust pulgutid, luust lulgutid, nahkased nigi-naginad? Härjad ikkes Vai 1889 (H. Masing) Kontam.: = 1765H₄
M₄.	Kahte piad ja nelja silma, kaheksat jalga, mulda-malda, puust pulgutid, emanahka nakatsid? Paar härgi künnavad Jõh 1937 (A. Hallik) Kontam.: = 1765H₅
M₅.	Kaks pead, kaheksa jalga, puust puik, luust luik? Härjad ikkes Vän 1896 (E. Tetsmann) Kontam.: = 1765H₁
N₁.	Esite kaks, kahel kaheksa, kaheksal näpats, näpatsil köögats, köögatsil tükk vissi? [Kaks] härga, [kaheksa] jalga, ader, kündja, piits Äks 1893 (P. Sepp) Kontam.: = 496J₁
N₂a.	Kooguts, mooguts, nipits, näpits, kaks pead ja kaheksa jalga? Härjad kündvad Pär 1888 (M. Lipmann) Kontam.: = 496J₂a
N₂b.	Kooguts, nooguts, kaks pead ja kaheksa jalga? Ader [kahe] härjaga Aud 1893 (J. Sauga) Kontam.: = 496J₂b
O.	Kaks kätt, kaheksa jalga, kui elab, siis must, kui keedetu, siis punane? Vähk Trt 1927 (I. Kalk) Kontam.: = 1814J
Vrd.	581
581.	KARU TULEB KAUGELT METSAST, SEEST KARVANE, PEALT KARVANE? Heinakoorem - 0+0+1+1 = 2 (4) var.
a.	Karu tuleb kaugelt metsast, seest karvane, pealt karvane? Heinakoorem Kuu 1938 (H. Martinson) Metstak 22 ja 35 (219); Metstak² 59 ja 61
b.	Karu tuleb kaugelt maalt, seest karvane ja pealt karvane? Heinakoorem Kuu 1964 (S. Mering)
Vrd.	580 1916E
582.	KARU TÕUSIS PAHNAST, KARVU KÕIK MAAILM TÄIS? Tuisk - 0 (6) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 56 (366); E EM² 51 (468); Metstak 24 ja 35 (252); Metstak² 65 ja 66
583.	KARV ALL, IHU PÄÄL? Riideta kasukas - 0+1+0+0 = 1 (1) var. SJn 1889 (T. Köstner)
Vrd.	1564
584.	KARVA' ALL, KARVA' PÄÄL, JUMMAL HOIDKU MULGUKÕIST? Silm - 1+22+23+13 = 59 (70) var.
A.	Karva all, karva pääl, oh hoia mu mulgukest? Silmad Vas 1895 (J. Tint) Vrd. 340
B₁a₁.	All karu, pääl karu, Jummal hoia mulgukõisi? Silmä' Se 1927 (P. Voolaine) Trt, Rõu, Se, Tt - 4 var. E EM² 26 (22); Nurmik I 78
B₁a₂*.	Karva' all, karva' pääl, Jummal hoidku mulgukõist? Silm Urv 1940 (I. Novek) Ote, 3Urv, Rõu - 5 var.
B₁a₃.	All karva, pääl karva, Jummal hoia mulgukõist? Silm Urv v. Krl 1892 (G. Seen) Urv v. Krl, Räp - 2 var.
B₁b.	Karv all, karv pääl, Jummal hoia' mulgu iist? Silmä' Urv 1956 (A. Reigo) 2Urv - 2 var.
B₁c*.	All karva', pääl karva', Jummal hoia mulku? Silm Se 1934 (M. Podrätšikov) 6Se - 6 var.
B₂a*.	Karva' all, karva' pääl, Issänd hoia mulku? Silmä Se 1930 (A. Tammeorg) Räp, Vas v. Se, 4Se - 6 var.
B₂b.	Karvane all, karvane pääl, Issand hoit mulku? Silm Rõu 1897 (G. Raup)
B₂c.	Karva all, karva pääl, a Issänd hoia, ku mulku saa? Silmä' Se 1949 (S. Lõhmus)
B₂d*.	Karva all, karva pääl, Issand kaitsõ mulku? Silmä Se 1934 (N. Oinas) 2Se - 2 var.
C.	All karva, pääl karva, esänd hoid mulgu? Silm Krl 1887/94 (J. ja P. Einer)
D.	Karva all, karva pääl, esäne hoit mulku? Silm Se 1938 (J. Ilvik)
E.	Pääväl valla, üüse kinni, Jummal hoia mulgukõisi? Silmä Rõu 1936 (A. Raadla) Kontam.: = 2611B
F.	Alt karvane, päält karvane, keskest ellav loomakene, Jummal hoia mulgukest? Silm Rõu enne 1907 (J. Raudsepp) Kontam.: = 975N
Ga.	Issand hoia mulku? Silmä Se 1953 (U. Mägi)
Gb.	Issänd hoia mulko tsuskamast? Silm Se 1936 (M. Vabarna)
H.	Pealt karvane, alt karvane, sisse torka, siis Jumal hoidku? Silm Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
Ia₁*.	All karvad ja pääl karvad, keskel Jumal hoidku? Silmad Hlj 1893 (J. A. Rehberg) Hlj, Ote - 2 var.
Ia₂.	Karva all, karva pääl, kestpaik Jumal hoia? Silm Vas 1903 (J. Jakobson)
Ia₃.	Alt karvane, päält karvane, keskelt Jumal hoidku? [Lahendus puudub] Hls 1939 (L. Pukits)
Ib+.	Karvad all ja karvad pääl, keskelt kui Jumal paraku? Silmad Äks 1894 (P. Sepp) Äks, Urv - 2 var.
J.	Ümmargune auk, karvad ümberringi, Jumal hoidku, kui sisse torkad? Silm Trm 1991 (M. Janneste)
K.	Üleval karvad ja all karvad, keskpaigas ise märg, Jumal hoia? Silm Trt 1930 (L. Uibopuu)
La*.	Seest vesine ja ümmertringi karvane? Silm Khn 1948 (J. Sulengo) Vig, Khn - 2 var.
Lb.	Ümberringi karvane ja seest märg? Silm Tln 1972/4 (R. Viidalepp)
Lc.	All karvad, peal karvad, keskelt tilgub vett? Silm Phl 1897 (T. Wiedemann)
Ma*.	All karva, pääl karva, keskpaigan imelik? Silm Rõn 1889 (C. Berg) Phl, Rõn, Ote - 3 var.
Mb.	All karvad, peal karvad, keskel imeasi? Silm Kos 1897 (T. Wiedemann)
Mc.	Peal karvad, all karvad ja keskelt imehea? Silmad Tor dat-ta (A. Madisson)
Md.	Alt on karvane, pealt on karvane, keskelt kõige ilusam? Silm JJn 1897 (J. A. Rehberg)
Me.	Ülalt karune, alt karune, keskpaigast kõige kallim? Silm Kaa 1889 (A. Töll)
N+.	Alt karvane ja pealt karvane, ümmargune veereb keskel? Silm Kad 1888 (J. Linkstein) Kad, Vil, Tt - 3 var.
585.	KARVAD ALL JA MUNA PEAL? Kaal - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Plt 1891 (J. Reinthal)
Vrd.	340 549
586.	KARUNE IIS JA URIN JÄRGES? Hobune vankri iis - 0+0+0+1 = 1 (2) var. Mus 1949 (V. Kuut)
587.	KARUNE KAHE LIBEDA VAHEL? Hobune aiste vahel - 2+48+21+7 = 78 (107) var.
A₁a.	Karune kahe libeda vahel? Hobune aiste vahel Kse 1890 (M. Reimann) Ris, Han, 2Kse, Kir, Khk, Kär, Tor, Trm - 9 var.
A₁b*.	Karune läheb kahe libeda vahele? Hobune ja aisad Tor 1888 (J. Volmerson) Ris, 2Vig, Var, Lih, Mar, 2Tõs, 3Tor - 11 var.
A₁c.	Karune pannakse kahe libeda vahele? Hobune aeste vahele Tor 1889 (M. Tohv)
A₁d.	Karune pistetakse kahe libeda vahele? Hobune aeste vahel Vän 1939 (A. Tammai)
A₁e.	Karune liigub kahe libeda vahel? Hobune aisade vahel Vän 1939 (A. Vain)
A₂a.	Üks karune kahe libeda vahel? Hobune LNg 1989 (A. Korb) Kuu, 2Kul, LNg, Hää - 5 var.
A₂b.	Üks karune läheb kahe libeda vahele? Hobune aeste vahel Ris 1889 (J. Holts) Ris, LNg - 2 var.
B₁a.	Karune kahe sileda vahel? Hobune aiste vahel Vän v. Trt 1956 (A. Piir)
B₁b.	Karvane lähäb kahe sileda vahele? Hobone pannakse aisade vahele Jõh 1889 (P. Paurmann) Jõh, Pee, SJn - 3 var.
B₁c.	Karvane pane kahe sileda vahele? Hobune aiste vahele Juu dat-ta (J. Valdt)
B₁d*.	Karvane läheb siledate vahele? Hobest pannasse ette Äks 1894 (J. J. Millert) Pöi, SJn, Äks - 3 var.
B₁e.	Karune pannakse sileda vahele? Hobuse rakendamine HMd 1925 (M. Soosaar) HMd, Ote - 2 var.
B₂a.	Üks karune kahe sile vahel? Hobu aissade vahel Khk 1947 (A. Kannel)
B₂b.	Üks karune läheb kahe sileda vahele? Hobuse rakendamine Rap v. Mär 1938 (E. Poom)
B₂c.	Kaks siledad, üks karvane pannakse vahele? Hobune aisade vahele HJn 1895 (J. Kirschbaum)
Ca.	Karvane kahe palja vahel? Hobu rakkes Hls 1893 (M. Kuum) 5Vän, Tor, 2Saa, 3Hls, Vil, Pil - 13 var.
Cb.	Karune lähab kahe palja vahele? Hobune lähab aeste vahele Tür 1888 (M. Tults)
Cc.	Karune katab kahe palja vahe? Hobune aiste vahel Tt dat-ta (M. Undi)
Da.	Karune reide vahel? Hobune aisade vahel Sa 1909 (O. Liiv) Vrd. 2717
Db.	Karvane kahe palja reie vahel? Hobune aiste vahel Vai 1893 (H. Masing) Vrd. 743Bb
Dc.	Karune läheb sileda reite vahele? Hobune aeste vahele Tür 1926 (A. Palm) Tür, Tln - 2 var.
Dd.	Karvane kahe reie vahel kraabib? Hobune aeste vahel kraabib Kos 1888 (J. Riesenkampf)
E.	Karvane kahe kaika vahel? Hobune aeskade vahel HJn 1888 (N. Jegorov) Jõe, HJn, Jür - 3 var.
Fa.	Karvane kahe puu vahel? Hobune rakkes JJn 1888 (P. A. Pitka) JJn, Vig - 2 var. E EM 56 (362); E EM² 51 (464); Nugis 288 ja 313 (77)
Fb.	Ütel puul puu, tõesel puul puu, karvane veetäs keskele? Hopene ja vehmre Rõn 1889 (C. Berg)
G.	Karvane kahe haru vahel? Hobune aeste vahel Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
H.	Karvane kahe vahepääl? Villakaarid Hää 1944 (M. Mäesalu)
I+.	Karm lähäb libedade vahele? Hobune läks aiste vahele LNg 1937 (E. Ennist) LNg, Tor, Pär - 3 var.
J.	Karvane asi libeda vahel? Hobune aiste vahel Saa 1939 (H. Tehver)
K.	Pane karune poiss reide vahele? Hobune aiste vahele Vig 1869 (M. J. Eisen) E EM 116 (1052); E EM² 102 (1392)
L₁.	Karvane makerjas kahe reie vahel? Hobune aiste vahel Kos 1892 (T. Wiedemann)
L₂.	Karune makerjas kahe reba vahel? Hobone aeste vahel Tür v. Juu 1891 (M. Antje)
Vrd.	1973K₁a₁
588.	KARUNE KURISTAB KIVIVARE OTSAS? Kana haudub - 5+104+34+9 = 152 (247) var.
A₁a₁.	Karune kuristab kivivare otsas? Kana haudub Pst 1888 (M. Juurik) Iis, Jõe, Mih, Kär, Pöi, Vän, 2Tor, Tor v. SJn, 2Trv, Pst, Vil, SJn, Tt - 15 var. • Mötleja 14 ja 52 (53); E EM 56 (363); E EM² 51 (465); Loorits VrP 25 ja 26 (14); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (14); Pioneer nr. 4 ja 8 (1950) lk-ta
A₁a₂.	Karune kuristap kivivareme pääl? Haudja kana Võn 1888 (J. Kripson) SJn, Võn - 2 var.
A₁b.	Karune koorustab kivivareme ots? Kana haub Vil 1938 (L. Takk) 2Vil - 2 var.
A₁c.	Karune kolistab kivivaremete peal? Kana pesa peal Pär 1888 (H. Martinson)
A₁d.	Karune kükitab kivivareme kohas? Kana pesa pääl Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
A₁e.	Karvane kuristaja kivivare otsas? Kana pesa peal Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
A₂.	Karvane kuristab ahervarre otsan? Kana Trv 1889 (H. Kallas)
A₃.	Karune kuristes kiviahervarre otsan? Kana pesa peal Krk 1888 (J. Kuusik)
B*.	Kivivarre nurme pääl, vana karvak otsan? Kana pesa pääl Ote 1895 (C. Lipping) Nõo, Ote - 2 var.
C.	Kivivare all, karvatuustak peal? Kana pesa peal Saa 1891 (J. Tiitus) Vrd. 2152
D.	Karvane paganas kükitab kiviahervarre otsas? Kana pesa pääl Hää 1889 (E. Grant)
E₁*.	Karvane kurat ahervare otsan? Kana munade pääl Trv 1890 (A. Rull) 2Trv, Vil - 3 var. E EM 56 (368); E EM² 51 (470); Nurmik II 22 (12)
E₂a.	Karvane korat kiviahervarre otsan? Kana haub Pst 1893 (J. Reevits) 2Hää, Trv, Pst, Pil, Trm - 6 var.
E₂b*.	Karune kurat kükitab kiviahervarre pääl? Kana munade pääl Kõp 1896 (J. Laarmann) Vil, Kõp - 2 var.
E₂c.	Karune kurat istub kiviahervarre otses? Kana haub SJn 1893 (J. Mein)
E₂d.	Karune kurat magab kiviahervare otses? Kana haudub Hää 1933 (M. Martinson)
E₂e+.	Tuline kurat kiviahervarre õtsan? Kana pesä piäl Kod 1888 (J. Liiv) Tür, Kod - 2 var.
E₃a.	Karune kurat kivivare otsas? Kana pesa pääl KJn 1870 (J. Tiedemann) Tor, Hls, 3Vil, 5KJn - 10 var. Metstak² 42 ja 43
E₃b.	Karvane kurat istub kivivare otsas? Kana pesal KJn 1926 (S. Köögardal) Trv, 2KJn - 3 var.
E₃c*.	Karvane kurat kükitab kivivare otsas? Kanapesa Tt 1889 (anon) VMr, Tõs, Vil, Tt - 4 var.
E₃d+.	Vanakurat kivivare otses? Kana haub munakuhja ots KJn 1936 (G. Must) Tõs, Vil, KJn - 3 var. EMrd II 368
E₄.	Valge kivivare ja karvane korat pääl? Kana havvub Puh 1889 (S. Sepp)
E₅a.	Ahervars nurgan, karvane kurat pääl? Kana haub Pst 1935 (R. Viidalepp)
E₅b.	Kurat nurgas, ahervars all? Kana haudub Pst 1888 (J. Jaakson)
E₆a.	Ahivars all, karvane kuri pääl? Kana havub Kam 1888 (J. Voites) E EM 25 (3); E EM² 25 (3); Kmpm. EL III¹⁰165
E₆b*.	Ahervars allpuul, karune kurat päälpuul? Kana muneman Pst 1936 (L. Köögardal) Pär, Pst, Vil - 3 var.
E₆c.	Ahervars aia all, karune kurivaim peal? Kana pesa peal Hls 1894 (J. Sõggel)
E₇.	Karune kurat kivihuniku otsas? Kana pesa pääl Hls 1889 (H. Kase)
E₈a.	Karune kurat keresel? Kana muneb Vän 1889 (J. Tammann) Ris, 2Vän, Krk - 4 var.
E₈b.	Karvane kurivaim kerisel? Kana pesal Kuu 1935 (H. Meimer)
E₈c.	Kurat istub keresel? Kana haub Pil 1889 (J. Kärsten)
E₉.	Karvane kurat nulgan, kivine keres kõtu all? Kana muneb Krl 1889 (E. Kornel)
E₁₀+.	1) Härbär all, karune kurat peal? Kana pesas Tor 1889 (C. Tults) 2) Valge kurat all, must kurat pääl? Kana havvub Puh 1890 (P. Kalk) Tor, Hää, Puh, San - 4 var.
F₁*.	Karvane jumal kiviahervarre otsan? Kana pesa pääl Trv 1894 (J. Sirul) Trv, Kod - 2 var.
F₂a₁.	Karvanõ jummal ahivarrõ otsah? Kana haub pesal Se 1938 (E. Kirss) Saa, Trv, Pst, 5Se - 8 var.
F₂a₂.	Karvanõ jummal ahivarrõ otsah üleveh? Kana pesä pääl Se 1934 (A. Kits)
F₂b.	Karvane jumal istub ahervarre otsas? Kana haudub Hel 1874 (A. Wahlberg) Hel, 2Trv - 3 var.
F₃a*.	Ahivars all, karvanõ jummal pääl? Kana havvus Rõu 1894 (A. Assor) Saa, 2Hls, Krk, Pst, 2Vil, SJn v. Ote, 2Võn, Nõo v. Ote, Rõn, Kan, 3Rõu, 2Räp - 18 var.
F₃b.	Kiviahervars, karune jumal pääl? Ku kana haudub Hls 1891 (J. Riiet)
F₃c.	Karvane jummal pääl, ahivars all? Kana pesä pääl Ote 1889 (O. Grossschmidt)
F₄a.	Karvane jummal kerese pääl? Kana munadel Se 1924 (H. Jänes) Urv, Se - 2 var.
F₄b.	Karvane jummal kivitse keresse pääl? Kana pesä pääl Ote 1889 (J. Kivisaar)
F₄c.	Karvanõ jummal istus kividse keresse pääl? Kana Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
F₄d.	Karvane jumal istub kersekivide otsal? Kana haudumas San 1929 (L. Kuusik)
F₄e*.	Karvanõ jummal kambrõn, kivikeres kõtu all? Kana munnõ pääl Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv) Hel, Krl, Rõu - 3 var.
F₅.	Kivikuhi all ja karvane jumal peal? Kana haudub Hls 1893 (M. Kuum)
F₆*.	Karvanõ jummal istus ahuotsa pääl? Kana Urv v. Krl 1892 (G. Seen) Urv v. Krl, 2Se - 3 var.
F₇+.	1) Kivine huuv, karvanõ jummal pääl? Kana sabistas Räp 1892 (M. Jennes) 2) Ahuluud all ja karvanõ jummal pääl? Kana pesä pääl Krl 1973 (V. Pino) Vil, Krl, Rõu, Räp - 4 var.
Ga.	Kure jumal istub vare otsas? Kana pesa peel Kaa 1889 (J. Koppel)
Gb*.	Koru jumal vare otsas? Kana pesa peal SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer) Ans, SJn - 2 var. Vrd. 736
H₁.	Karune juudas valge vare otsan? Kana haudub Hls 1889 (J. Lepik)
H₂.	Ahivars all, karvanõ juudas pääl? Kana, muna Rõu 1890 (M. Jennes) Võn, Rõu - 2 var.
H₃.	Karvane juudas kambren, kivine keres kõtu all? Kana haudub Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
I₁.	Karvane kunigas istub kiviahervarre otsan? Kana haub Pst 1889 (J. Ainson)
I₂.	Karvane kuningas istub kivivare otsas? Kana haub Pst 1888 (J. Leppik)
I₃.	Karvanõ kuningas ahivarrõ otsah? Kana haudumas Vas 1887 (H. Prants) • Meelej. nr. 51/52 (1887) 410 (61)
J₁.	Karu kivivarre otsas? Kana haub munadel Trt? dat-ta (M. J. Eisen)
J₂.	Karu kuristab kiviahervarre otsas? Kana haudub Hls 1894 (J. Riiet)
J₃.	Karu kükitab kivikuhja otsas? Kana haudub Saa 1888 (P. Sitzka)
Ka.	Karune käpp pääl, ahevars all? Kana pesa pääl Räp 1875 (J. Jagomann)
Kb.	Ahervars all, karukäpp pääl? Kana haudumine Krk 1890 (J. Hünerson)
L+.	1) Karune kuusk kuldse ahervarre otsas? Kana pesa peal Pst 1891 (J. Leppik) 2) Ahivars all, karvanõ ul'l pääl? Kana munnõ pääl Se 1928 (T. Linna) Jäm, Pst, Rõu, Se - 4 var.
589.	KARVANE LÄHEB KARVASE SISSE? Müts pähe - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
590.	KAS SA KÜKITAJA KÜLAS OLED KÄINU? KAS SA MIKUTAJA JASKAT OLED NÄNNU? KÄIB SUVI JA TALV KAABUKÜBAR PÄÄS JA KARUNE KASUK SEL'LAS? S.t. meesterahva riista - 0+0+0+1 = 1 (2) var. As 1994 (A. Korb) Eas II 194 (218)
591.	KAS TUNNED SEDA MEISTRIMIIST, KES VALAS LUKU VÄLJA SELGEST VIIST JA TEMA SULAST PÖLGTUD SUUST, KES VESTIS VÖTME VÄLJA VÄIKSEST PUUST? Jumal: kui Iisraeli rahvas Punasest merest läbi tuli, siis Jumal tegi luku ja Mooses võtme - 0+0+0+1 = 1 (2) var. Mus 1949 (V. Kuut)
Vrd.	Piibel: 2 Mo 14
592.	KASS AHJUS, KÄPP VÄLJAS? Tatt ninast väljas - 1+1+1+1 = 4 (10) var.
Aa.	Kass ahjus, käpp väljas? Tatt ninast väljas Kaa 1872 (I. Kallas) Krj, Kaa - 2 var. Wied. 268; E EM 57 (378); E EM² 52 (481)
Ab.	Kass ahjus, händ väljas? Tatt Jäm 1897 (A. Kuldsaar)
B.	Koer majas, kepp väljas? Tatt Vll 1995 (K. Tamm)
593.	KASS KÜKITAS KANARIKUPUHMA ALL? Kõrv - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Ote 1889 (V. Vaher)
Vrd.	451 1941Da₂
594.	KASS SÖÖB KONTA, LIHA JÄTAB JÄRELE? Linalõugut - 0+4+0+0 = 4 (16) var.
a₁.	Kass sööb konta, liha jätab järele? Linalõugut Vän 1887 (J. Peterson) E EM 58 (380); E EM² 52 (484)
a₂.	Kass sööb luu ära, jätab liha järele? Linamasin Vän 1894 (E. Tetsmann)
b₁.	Koer sööb kondid ära, liha jääb järele? Lõuguti purustab luud, linad jäävad järele Han 1894 (A. Reimann) SSTT 12
b₂.	Mu isal on seuke koer, kes kondid ära sööb ja liha järele jätab? Lõuget Tõs 1889 (M. Kampmann)
595.	KASSI JÄLJESSE MAHUB, AGA AITA EI MAHU? Tapuvääne - 1+16+1+0 = 18 (61) var.
A*.	Peosse mahub, tuppa ei mahu? Ritv Vig 1888 (M. J. Eisen) Vig, Vän - 2 var. E EM 122 (1119); E EM² 107 (1477); E MM 14 ja 45 (194); E MM² 14 ja 48 (196); Pioneer nr. 6 (1958) 32 (14); E MM³ 11 ja 39 (196) Vrd. 556C
Ba.	Tuppa ei mahu, kanapesasse mahub? Tapuroigas Juu 1890 (J. Trull) Juu, Lai - 2 var. E EM² 138 (1984)
Bb.	Tuppa ei sünni, aga kanapesasse sünnib? Tappuritv Iis 1889 (E. Ellert)
Ca.	Kanapesasse mahub, härja asemele ei mahu? Tapupiste püsti ja pikuti HJn 1888 (N. Jegorov)
Cb.	Härjalauta ei mahu, aga kanapesasse mahub? Teibad, tapupisted Kad 1888 (J. Linkstein)
D.	Härjalauta ei sünni, aga härja jälje sisse sünnib? Tapuviane Kos 1892 (T. Wiedemann) E EM² 36 (199)
E.	Lojuse jala sisse mahub, lojuse lauta ei mahu (In des Thieres Fuss hat es Raum, in des Thieres Stall nicht)? Eine Hopfenstange Tt enne 1876 (anon) • Wied. 275; E EM 85 (700); Kmpm. KH 40; Schneider Elusal. Kal. (1905) 19 ja 42 (20); E EM² 74 (896)
Fa*.	Tuppa ei mahu, kassi jälje sisse mahub? Tapud Vän 1897 (E. Tetsmann) Pai, 2Vän - 3 var.
Fb*.	Kassi jäljesse mahub, aga aita ei mahu? Tapuvääne Tor 1888 (M. Tilk) 4Tor - 4 var. E EM 25 (5); E EM² 25 (6)
Ga.	Mahub hiiriauku, ei mahu majasse? Pikk ritv Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 88 (732); E EM² 77 (932); E MM 12 ja 44 (148); E MM² 12 ja 47 (150); E MM³ 9 ja 38 (150)
Gb.	Hiireauku mahub, tuppa ei mahu? Tapupihe, ritv Kad 1896 (J. Sõster)
Vrd.	1597 1598
596.	KASUKAS JA KUUB KÕNNIVAD KORRAGA MÖÖDA MÄGESID? Lammas - 0+1+0+2 = 3 (20) var.
a₁.	Kasukas ja kuub kõnnivad korraga mööda mägesid? Lammas Amb 1894 (J. Neublau) Lasteleht nr. 8 ja 10 (1921) 128 ja 160; Selmet 43; Meie aasta (1953) lk-ta (46)
a₂.	Mägede mööda jalutab kuub ja kasukas? [Lahendus puudub] Lai 1966 (A. Tamm)
b.	Kuub, kasukas ja pehmed kingad, kõik mäed ja orud läbi käib? Lammas Kad 1968 (J. Valdur)
597.	KASVA MAA SISEST, KATA KEISRIT JA SANTI? Lina - 0+2+0+0 = 2 (6) var.
a.	Ma tulen mullast ja katan sind, ma olen kallim kullast, nii sant kui vürst tahab mind? Lina Anonüümne autor (Meelej. nr. 19 ja 21 (1885) 97 ja 110 (8)): omaloominguline tekst ° Meelej. nr. 19 ja 21 (1885) 97 ja 110 (8)
b.	Ma kasvan maa seest ja katan iga meest, nii keisrid, kuningaid ja iga saunameest? Lina Rõn 1889 (C. Berg)
c.	Kasva maa sisest, kata keisrit ja santi? Lina Urv 1890 (J. Teder)
598.	KASVAP JA KAHANEP, AGA OTSA EI SAA KUNAGI? Kuu - 0+3+0+3 = 6 (98) var.
Aa.	Kasvap ja kahanep, aga otsa ei saa kunagi? Kuu Räp 1895 (R. Kirotof) E EM² 52 (486); E MM 9 ja 43 (86); E MM² 9 ja 46 (88); Raud KL III 213 (16); Ainelo III 124; Mihkla 69 (3); Raud VMj 213 ja 214 (16); Nugis 288 ja 313 (80); Taev-Mihkla 51; Säde nr. 77 ja 87 (1957) 4 (8); Metstak 23 ja 35 (230); Laagus-Õunapuu 168; Metstak² 63 ja 66; Mihkel nr. 5 (1994) 38 (14); Siirak EKTv VII² 58 (9); Müürsepp-Viisimaa 48; E MM³ 6 ja 37 (88)
Ab₁.	Kasvas ja kahanes, aga otsa ei saa? Kuu Krk 1956/7 (A. Toompalu) Han, Krk - 2 var. Muhel VN 14 ja tagakaas (2)
Ab₂.	Kasus ja kahanes, otsa ei saa? Kuu Urv 1958 (A. Reigo) RpS nr. 6 (1939) 190; ÜÕÕ 16 (6); Säde nr. 26 (1956) 3; Pioneer nr. 6 (1958) 32 (4); Siim-Vallner III 111; Säde nr. 12 ja 20 (1968); Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (11)
B+.	Kasvab ja kahaneb, siiski ei sure? Kuu Sa 1889 (V. Mägi) 2Sa - 2 var.
Vrd.	265 510 515
599.	KATEL ALL JA KATEL PÄÄL, SEEST PUISTAB SÕKLIT? Veskikivid - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Rõu 1977 (K. Kleinmann, P. Mandre, E. Pauskar)
Vrd.	1577
600.	KATLA MAA ALL, VANG MAA PÄÄL? Kuulnu inemine ja nimi - 0+5+1+1 = 7 (8) var.
a₁.	1) Katla maa all, vang maa pääl? Kuulja Se 1888 (E. Aun) 2) Katla maa all, vang maa pääl? Kuulnu inemine ja nimi Se 1972 (K. Salve) 3Se - 3 var.
a₂.	Katal maa sees, vang maa peal? Surnukirst ja rist TMr 1889 (M. Napp)
b₁.	Pada all maa, vang pääl maa? Matus Puh 1890 (P. Kalk) Puh, Ran - 2 var.
b₂.	Pada all maa, sang peal maa? Surnud inimese nimi Pil 1889 (J. Kärsten)