Eesti mõistatused - EM-lugemik

2401.	VANA ISAND ISTUB VARE PEAL, NELI NEITSID TANTSIVAD VÄLJAL? Die Windmühle - 1+0+3+4 = 8 (67) var.
A₁.	Vana isand istub vare peal, neli neitsid tantsivad väljal? Die Windmühle Mus 1817/22 (anon) Wied. 293
A₂.	Vanaisa istub varemel, neli neitsid jooksevad väljal ringi? Veski Pöi 1939 (A. Truu) E EM 171 (1662); Pet. HS I 81; Leoke Vv Tähtr. (1907) lk-ta (22); E EM² 148 (2161); Kmpm. KLr I⁸ 60; Kmpm. EL I⁹ 85; Kmpm. EL II¹⁰162
A₃.	Vanamees istub varemete vahel, neli neitsit tantsivad väljas valjusti? Tuuleveski MMg 1962 (K. Kõivumägi, I. Varik) Nurmik II 13 (5)
A₄.	Isa istub varemel, pojad tantsivad vällal? Pukkveski Hää 1943 (M. Mäesalu)
B.	Vanaisa istub künkal, neli neitsit tantsivad ringi? Tuulik Sim 1929 (R. Viidebaum)
C.	Vanamees kükitab mäe peal, neli neitsit tantsivad ümberringi? Tuuleveski Pal 1989 (A. Korb)
D₁.	Neli neitsit jooksevad nurme peal, vanamees istub varemil, üks ei saa üht, teine teist kätte? Vanker Pst 1926 (I. Kurrik) Kontam.: = 1429Z₁
D₂.	Hall mees istub vare otsas, [neli] jooksevad ümber, äga üksteist käde äi saa? Tuuligu tiivad, tuulik Khk 1947 (A. Kannel) Kontam.: = 1429Z₂
Vrd.	1412G
2402.	VANA KUUB JA UUS PAIK? Jäe jõe peal - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Vän 1896 (E. Tetsmann)
Vrd.	2411
2403.	VANA MEES ISTUB NURKAS, POEG SÕIDAB SÕAS? Õllevaat ja pulgast lastakse õlut - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Kõp 1896 (J. Laarmann)
Vrd.	359N₁a₃
2404.	VANA NAENE NURGAS, ÕLEKUBU KÕHUS? Kaljaastja - 1+1+0+0 = 2 (22) var.
a.	Vana naene nurgas, õlekubu kõhus? Kaljaastja KJn 1870 (J. Tiedemann) E EM 174 (1693); E EM² 150 (2195); RpS nr. 6 (1939) 189; VJr 39 ja 40 (19); Metstak² 26 ja 27
b.	Vanamees nulgas, õlekubu kõhus? Kaljatõrs Võn 1895 (P. Rootslane)
Vrd.	241
2405.	VANA NAENE VAATSAKILE, KISUB MAADA KÜÜTSAKILE? Äke - 0+12+1+0 = 13 (18) var.
Aa₁.	Vana naene vaatsakile, kisub maada küütsakile? Äke Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
Aa₂.	Vana naine vatsakile, kisub moada kötsakile? Äke VMr 1889 (M. Kampmann)
Aa₃.	Vana naine vaatsaksil, kisub maad küütsaksil? Äke Tor 1926 (V. Erm)
Ab.	Vana naene vatsaliste, kisub maada küüsiliste? Äkke Hlj 1888/1902 (I. Lank)
Ac.	Vana naene vatsukille, künnab maada küütsakille? Adra Kad 1896 (J. Sõster)
Ad₁.	Vana naene vatsakille, kisub küüsa küütsakille? Äke MMg 1889 (H. Ostrat)
Ad₂.	Vana naene vatsakille, kisub küüntega küütsakille? Karuäke MMg 1888 (G. Tenter)
B.	Vana ämma vatsulik, kriipi maada küüsili? Äga VNg 1892 (H. Lohk)
C.	Vanamoor võõtsakille, kisub maad küitsakille? Äke Kos 1891 (J. Härg, J. Unternupp) E EM 175 (1697); E EM² 151 (2200)
D.	Vanamees oli vatsakille, kiskus maad küütsakille, siit oli pikk, sealt oli pikk, keskelt oli veel pikem? Äke JJn 1897 (J. A. Rehberg)
Ea.	Ise istub öötsakile, kisub maada köötsakile? Äke HJn 1890 (H. Tiidermann)
Eb.	Ise istub ütsakille, kisub maada kütsakille? Äke Jür dat-ta (M. Päev)
F.	Vana naine vaatsakilla, kündis maada küütsäkillä, all oli kaksi haljast mueka, pääl oli küürükäs rebane? Atra kündemine Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak) Kontam.: = 26L
2406.	VANA NAENE, VALGED REIED? Õuekamber ehk riideaet - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Kad 1896 (J. Sõster)
2407.	VANA OINAS, UHTSABA, VANA LA[MM]AS, LAIMAGU? Luud ja labidas - 0+3+0+0 = 3 (3) var.
a.	Vana oinas, uhtsaba, vana la[mm]as, laimagu? Luud ja labidas Plt 1878 (K. Moks)
b.	Vana oinas, ahtsaba, vana lammas, laimagu? Leivalapi ja leivamõhk Pst 1913 (J. Müür) Trv, Pst - 2 var.
Vrd.	371B₁b
2408.	VANA OORIK VALGE VAHU SEES? Veskekivi - 1+10+0+0 = 11 (34) var.
A₁.	Orik valge vahu sees? Veskikivi Pst 1891 (J. Leppik)
A₂a.	Vana oorik valge vahu sees? Veskekivi Pst 1888 (J. Jaakson) Hls, Pst - 2 var. E EM 175 (1699); E EM² 151 (2202); Nurmik II 44 (6); Nurmik II³ 36
A₂b.	Vana orik vatu sehen? Veskekivi Pst 1889 (J. Henno) 2Pst - 2 var.
A₂c.	Vana oorik vatu sehen, kutsub kik kihelkonna kokku? Veskekivi Pst 1889 (J. Ainson) Vrd. 1256
A₂d.	Valge oorik vatu sihen? Veskekivi Pst 1893 (J. Reevits) Hls, Pst - 2 var.
A₃.	Valge orik vau sees? Veskikivi KJn 1870 (J. Tiedemann) E EM 170 (1645); E EM² 147 (2142)
B₁.	Siga valge vatu sehen? Veskekivi Pst 1889 (J. Ainson)
B₂.	Must siga valge vahu sees? Veskekivi Saa 1888 (P. Sitzka)
2409.	VANA PUTS PINGI ALL, KES TAHAB, SEE TARVITAB? Tahk - 1+8+3+2 = 14 (22) var.
Aa.	Libe liibatav pingi all? Tahk Kuu 1960 (R. Lilhein)
Ab.	Libe luts pingi all? Tahk Kad 1888 (J. Linkstein) Vrd. 967
Ac.	Libe kuts pingi all? Tahk Kuu 1937 (I. Lehesalu)
Ad.	Libe puts pingi all? Tahk Kad 1896 (J. Sõster) Kad, Kuu - 2 var.
B.	Paks puts pingi all (Eine dicke Scham unter der Bank)? Ein Scleifstein in hölzerner Fassung Tt enne 1876 (anon) • Wied. 283; E EM 116 (1047); E EM² 102 (1387)
Ca.	Paks p[ut]s põhjuli pingi all, kes tahab, see tallab, kes tahab, see lükkab? Tahk VMr 1890 (K. V. Lurich)
Cb.	Vana puts pingi all, kes tahab, see tarvitab? Tahk Vai 1889 (H. Masing)
Cc.	Tüma puts pingi all, kes tahab, sie painab? Käi Jõe 1950 (E. Tael) EMrd V 73 (13)
Cd.	Kivist p[u]ts pingi all, kes tahab, see nühib? Tahk Sim 1893 (T. Franzdorf)
D.	Pere riist pingi all, kes tahab, see tarvitab? Tahk Hlj 1888/1902 (I. Lank)
E.	Paljas perse pingi all, kis tahab, sie tõmbab? Tahk Jõh 1892 (T. Wiedemann)
F.	Must aesamees pingi all, kes tahab, see nühib? Tahk VJg 1921 (M. Jürna)
G.	Libe ja märg, kes tahab, see tallab? Tahk Jõe 1889 (G. Kivikangur)
Vrd.	2556
2410.	VANA SASS, SADA AUKU? Äki - 0+2+0+0 = 2 (2) var. 1) Vana Sass, sada auku? Puuriit Tor 1889 (A. Juurikas) 2) Vana Sass, sada auku? Puuriit Vän 1888 (T. Tetsmann)
Vrd.	2645 2671C
2411.	VANA VAKK, UUS KAAS? Järv, jää - 9+155+38+11 = 213 (363) var.
A₁a₁.	1) Vana vakk, uus kaas? Järv, jää Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) 2) Vana vakk, uus kuas? Inimene ja põll eden Kod 1939 (A. Univere) Vai, Jõh, Iis, VNg, 3Hlj, VJg, Sim, 2VMr, Amb, Pee, Pai, Tür, 5Kuu, Jõe, HJn, Jür, Kos, Rap, 2Rap v. Mär, Kei, Vig, Han, 2Ans, Jäm, Muh, Khn, Aud, Vän, 2Tor, 3Pär, 4Hls, Hel, 2Trv, Kõp, KJn, 3Pil, Trm, 3Kod, 2MMg, Äks, Trt, 2Nõo, San, 2Kan, 2Urv, Krl, Tt - 71 var. • Helle 372 (131); Hupel 122; Willmann 176 (121); St. Pet. Mon. (1805) 63 ja 250 (6); Lönnrot² 195 (168); Nörmann 36 ja 55 (80); Ahlqvist 75; Wied. 293/4; Malm⁹ 15 (7); E EM 175 (1704); Sööt PA 6 (8); KAH EKAl 163 ja 164 (125); Kmpm. Kõ 60 (10); Elken³ 15 (7); E EM² 151 (2208); Kmpm. A⁶ 59 (10); Kmpm. EL II¹⁰88; Laug. Vestr. 179 (2); Aver-Alttoa (1963) 157; Siim-Vallner III 73; Metstak 23 (241); Metstak² 70 ja 71
A₁a₂.	Vana vakk ja uus kaas? Meri talvel VNg 1930 (R. Põldmäe) Jõh v. Iis, Iis, VNg, Hlj, Sim, Kuu, Tln, Jür, Hag, Nis, Kse, Tõs, Tor, 2Saa, Saa?, Hls, SJn, Kod - 19 var. ÜÕÕ 94 (3); Kivi-Roosleht II/1 119; Hiie-Müürsepp IV/I 139
A₁a₃.	Vana vakk, uus kaas peal? Järv Tln 1888 (H. Stein) Tln, Vän - 2 var.
A₁b₁.	Vana vakk, igal aastal uus kaan? Meri, jää Tõs 1921 (S. Lind) Vig, Hii, Jäm, 3Tõs, Vän, 2Tor, Lai, Trm, Kod - 12 var.
A₁b₂*.	Vana vakk ja iga aasta uus kaan? Jõgi PJg 1876 (J. Reinson) Kos, Mus, PJg - 3 var.
A₁b₃.	Vana vakk, iga aasta uus kaas peal? Jõgi jääs Hlj 1888 (J. Linkstein) Hlj, 2Muh - 3 var. Wied. 293/4
A₁c.	Igävene vana vakk, iga aasta tehäkse uus kaas pääle? Järv, jäe Saa 1888 (P. Sitzka)
A₁d.	Vana vakk, uus kaas, iga aasta esi kaas? Järvejea Nõo 1888 (P. Unt)
A₂a₁.	1) Vana vakk, vastanõ kaas? Kannu otsah lumi Se 1888 (H. Prants) 2) Vana vakk, vastene kaas? Järvejää Pst 1893 (J. Reevits) 3) Vana vakk, vahtsõnõ kaas? Lumi maah Se 1928 (T. Linna) Pöi?, 3Krk, 2Hel, 5Trv, 7Pst, 2Vil, SJn, KJn, 2Ksi, TMr, 4Võn, Nõo, Rõn, 6Ote, San, Kan, 3Urv, 2Rõu, Plv, Räp, 11Se - 57 var. Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (10); Loorits VrP 25 ja 26 (10); Huvit. V Lisa 18 (75); Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (7); Mihkla EK I 20; Pioneer nr. 9 ja 11 (1949) lk-ta (5)
A₂a₂*.	Vana vakk ja vastane kaas? Jää järve pääl Hel 1874 (A. Wahlberg) Hel, Trv, Pst, Vil, KJn, MMg, 2Trt, 2Võn, Nõo, Plv, Se, Tt - 14 var.
A₂a₃.	Vana vakk, a' vahtsõnõ kaas täl pääl? Linaleotusõ läpüle tõmmanut jää kõva pääle Se 1935 (A. Kits)
A₂b.	Vakk sais üttepuhku, aga egä aasta vastne kaas? Järv ja jää Rõn 1889 (C. Berg)
A₂c.	Vana vakk, vastõnõ kaas, kõgõ paremb ku kiäki muu? Vesi ja iä San v. Urv 1888 (G. Seen)
A₃a*.	Vana vakk, vaskne kuas? Jõgi iatese all Ksi 1888 (T. Riomar) Tür, SJn, Ksi, Trm, Äks - 5 var.
A₃b*.	Vana vakk ja vaskne kaas, iga aasta uus kaas? Jõgi Plt 1878 (K. Moks) Hää, Pil, Plt - 3 var.
B.	Vana asti, iga aasta uus kaan? Järv HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
C.	Vana mõtsk, vastene kaas? Maa ja lumi Ote 1893 (J. Tammemägi)
Da.	Vana pütt, uus kaas? Tiik jäe all Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
Db.	Vana pütt, iga aasta uus kaan? Meri Pöi 1894 (T. Undritz)
E.	Vana vaasna, vastane kaas? Järv külmas Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 133 (220)
Fa.	Vana tõrdu, vasne kaas? Kinnikülmanud järv Võn 1889 (J. Kripson)
Fb.	Üks törs, iga aasta uus kaan? Meri Kaa 1889 (M. Kallas)
Ga*.	Vana anum, vastne kaas? Eatus vee pääl Vil 1889 (J. Sihver) Vil, As - 2 var.
Gb.	Vana anum, iga aasta isi kaas? Eatus vee pääl Vil 1889 (J. Sihver)
H.	Vana nõu, iga aasta aga uus kaan? Meri Tõs 1893 (O. Schantz)
Ia*.	Üks katel, iga aasta uus kaas? Meri jäes Jäm 1896 (A. Kuldsaar) Jäm, Pöi - 2 var.
Ib.	Vana katla, vasne kaas? Jää järve pääl Võn 1895 (H. Mikkel)
Ic.	Suur katel, iga aasta uus vaskne kaas peal? Jää järve peal Plt 1899 (M. Luu)
Ja.	Vana pada ja uus kaas? Järvel jää peal Vil 1894 (A. Suurkask)
Jb.	Iga aasta pajal uus kaan? Jää Rap v. Mär 1938 (E. Poom)
Ka.	Vana taar, vasnõ kaas? Uus aasta Se 1937 (N. Ress)
Kb.	Vana kali, uus kaan? Jää Se 1937 (M. Lillemägi)
Vrd.	319 1305 2351 2402
2412.	VANA VIISK JA LAPPER TUUST, TATSUTAB KÕIK KÜLATÄNAVAD LÄBI? Kärnkonn - 0+3+0+0 = 3 (3) var.
a.	Vana viisk ja lappertuust, tatsutab kõik külatänavad läbi? Kärnkonn Tor 1889 (C. Tults)
b.	Vana viisk, lapertuust, läheb kükakile külatänavas? Kärnane konn Tor 1889 (J. Tilk)
c.	Vana viis, laaben tuus, kükitab külatänavas? Konn Vil 1891 (J. Karus)
Vrd.	868Bb 908 1518 2312 2489 2543
2413.	VANAST HILBUST TEHTUD, ÜLES KÕRGES PANDUD, KES ON SELLE NÄOLINE, SELLEL SURMA SAADAB? Tedrekuju - 0+4+0+0 = 4 (4) var.
A.	Vanad asjad, mis halvaks läinud ja kusagile ei kõlba, maalitakse taeva alla üles, kes juure tuleb, saab surma? Tedrekuju Hel 1893 (J. Karu)
Ba.	Vanast hilbust tehtud, üles kõrges pandud, kes on selle näoline, sellel surma saadab? Tedrekuju Tor 1889 (C. Tults)
Bb.	Vanad hilbust tehtud, üles kõrges viidud, kes on selle näuline, sellel surma saadab? Tedrekuju Tor 1888 (T. Tilk)
C.	Lipp lipi pääl, lapp lapi pääl, kellel näo järgi, sel saadab surma? Tedrekuju Saa 1888 (P. Sitzka) Vrd. 1009
2414.	VANAEIT ISTUB KÜNKA OTSAS, PÖÖRAB SELGA TUULE POOLE? Kütisesuits: suits pöörab ikka allatuult ja on nagu vanaeit kõveras, selg tuule poole - 0+0+0+2 = 2 (3) var.
A.	Vanaeit istub künka otsas, pöörab selga tuule poole? Kütisesuits: suits pöörab ikka allatuult ja on nagu vanaeit kõveras, selg tuule poole Rap v. Mär 1941 (E. Poom) Metstak² 24 ja 25
B.	Hoia ennast, kudas tahad, aga ikka pöörab selga tuule poole? Kütisesuits Rap v. Mär 1944 (E. Poom)
Vrd.	1010 mst-jutt: AT 921
2415.	VANAESÄ ISTUS NULGAH NI SAR'V OTSA IIH? P'utt - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Lut 1937 (A. Sang)
Vrd.	2361 2436A₅a
2416.	VANAESÄ KASK, ROHILISE RIHMUGA UMMELDU? Maa - 0+1+0+0 = 1 (3) var. Nõo 1888 (J. Tüklov)
Vrd.	2460Bb
2417.	VANAKURAT NUKAN, SARVÕ SÄLÄN? Vokk - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Urv 1888 (G. Seen)
2418.	VANAKURAT SAIS AHORINNAH, KATS RAVVAST SARVÕ PÄÄH, TULI SUUH? Pilak - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Se 1938 (I. Rohtla)
Vrd.	2419
2419.	VANAMEES HALLI VATI SEES, KAKS PITKA SARVE OTSA EES? Sokk - 0 (27) var. A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst E EM² 148 (2164); Nurmik I 67; Nurmik EKÕr 85; ÜÕÕ 67 (2); Kuut VI (1960) 117 (19); Pioneer nr. 4 (1962) 32 (1); Säde nr. 64 (1966) 8 (1); Hiie-Müürsepp IV/I 51
Vrd.	2418 2645Ra
2420.	VANAMEES HUIKAB KAHE MÄE VAHEL? Peer - 5+125+64+47 = 241 (307) var.
A₁a₁.	Vanamees huikab kahe mäe vahel? Peer SJn 1890 (M. Kielas) Hlj, Tür, Kuu, Tln, Var, Kir, Khn, 4Tõs, PJg, 2Vän, 5Tor, Hää, Saa, 2Hls, 3Trv, Pst, 2Vil, 3SJn, Nõo, Ran - 34 var.
A₁a₂.	Vanamees huikab kate mäe vahelt? Peeretamine Pst 1893 (J. Reevits) 3Trv, Pst, Vil, TMr, Nõo, Ran, Ote, Tt - 10 var.
A₁b.	Vanamees huilgab kahe mäe vahel? Peeretamine Kul 1936 (A. Samet) VMr, Tür, Rap v. Mär, Kei, Mär, 2Kul, Vig, Kir, Mar, Hps, Vän, Tt - 13 var. • Wied. 293; E EM 172 (1666); E EM² 149 (2166)
A₁c.	Vanamees uiskab kahe mäe vahel? Peeretamine Lai 1904 (J. Ermann)
A₁d.	Vanamees höiskab kahe mäe vahel? Peeretamine Mus 1978 (T. Toomsalu) Tln, Mus - 2 var.
A₁e.	Vanamees hõikab kate mäe vahelt? Puss Pst 1935 (R. Viidalepp) 2Pst - 2 var.
A₁f.	Vanamiis uukas kate mäe vahelt? Piir Ote 1895 (E. Palm) Võn, Ote - 2 var.
A₁g+.	1) Vanamees luikab kahe mäe vahel? Peeretamine Vän 1940 (T. Tammsoo) 2) Vanamees uitab kahe mää vahel? Peeretamene Han 1960 (I. Aavekukk) Kos, Han, Vän, Hel - 4 var.
A₂a.	Vanamees huikab kahe lihase mäe vahel? Paha haisu laskma Vän 1897 (E. Tetsmann) Vän, 2Trv, Võn, Tt - 5 var. • Mötleja 33 ja 55 (140)
A₂b.	Vanamees hõikab kate lihase mäe vahelt? Peerulaskmine KJn 1961 (A. Seep)
A₃+.	Vanamees huikab kahe kalju vahel? Peeretab Vän 1888 (T. Tetsmann) Tür v. Juu, Vän, Vas - 3 var.
A₄*.	Vanamehekene huik katõ mäe vaihõl, kunage saa-ai vällä? Piiro lastas Se 1949 (V. Pino) 2Se - 2 var.
B.	Hall vanamees huikab kahe mäe vahel? Puuks SJn 1927 (V. Metsamärt)
C₁a₁.	Mees huikas katõ mäe vahõl? Soolikuvingu laskmine Ote 1889 (G. Wulff) 2Vai, Mih, 2Vän, Hls, Hel, Pst, 3Vil, 2KJn, Pil, Ksi, Pal, Trt, Nõo v. Ote, Rõn, Ote, San, Har - 22 var.
C₁a₂.	Miis huikab kahe mäe vahelt? Piäretämine Kod 1942 (S. Tanning) Hel, Kod, Nõo - 3 var. EMrd IV 308 (194)
C₁b.	Mees hõikab kahe mäe vahelt? Peeretamine TMr 1926 (P. Berg) KJn, Pil, TMr - 3 var.
C₁c.	Miis uukap kate mäe vahel? Piiru lasep Võn 1894 (J. Suits) Kod, Võn - 2 var.
C₁d.	Mees hüüab kahe mäe vahelt? Paha haisu laskmine Kod 1923 (A. Poolakese)
C₁e.	Mees möirab kahe mäe vahel? P[ee]r[e]tamine VMr 1890 (G. ja K. V. Lurich)
C₁f.	Mees suitsas katõ mäe vahel? Paha püksituul Ote 1889 (G. Wulff)
C₂.	Mees huikab kahe Munamäe vahelta? Peerestama Lüg 1889 (E. Bachmann)
C₃.	Ütel pool mägi, tõsel pool mägi, mees ungas keskel? Piir Hel 1889 (G. Habicht)
Da.	Hull mees uitab kahe mää vahel? Perse Ans 1898 (T. Sömer) 2Kär, Ans, Ans v. Jäm, Kaa - 5 var.
Db.	Hull mees huikab kahe mäe vahel? Peeratamine Jäm 1906 (H. Usin)
Ea.	Ono uukas kate mäe vahel? Peeretamine Räp 1980 (M. Hiiemäe)
Eb.	Ono uukas läbi kate mäe? Piiro laskma Räp 1966 (H. Heering)
F₁a.	Härg ammub kahe mäe vahel? Haisulaskmine VJg pärast 1879 (J. Ustallo) Vi, Vai, 3Jõh, Iis, VNg, 2Hlj, Rak, VJg, 2VMr, 2Amb, 2Kuu, Tln, Vig, Ksi - 20 var. E EM 37 (147); E EM² 35 (181)
F₁b*.	Härg möirgab kahe mäe vahel? Taguotsa värk Plt 1993 (M. Hiiemäe) JJn, Koe, Nis, Ris, Noa, 3Plt - 8 var.
F₁c*.	Härg möirab kahe mäe vahel? Peeretamine Lai 1888 (M. Kolluk) Koe, Pöi?, 3Lai, Pal - 6 var.
F₁d.	Härg möurab kahe mäe vahel? Peeretamine Iis 1968 (M. Proodel) Iis, Jõe, Muh - 3 var.
F₁e.	Härg mourab kahe mäe vahel? Peerulaskmine Muh 1938 (M. Viidalepp) 2Muh - 2 var.
F₁f.	Härg müirab kahe mää vahel? Püksituul (peeretamine) Äks 1889 (A. Mauer)
F₁g.	Härg müürgab kahe mäe vahel? Peer As 1963 (J. Olev)
F₁h.	Härg mürras kate mäe vahel? Piiru lastas Ote 1889 (O. Grossschmidt) Ote, Se - 2 var.
F₁i.	Härg möriseb kahe mäe vahel? Paha hais Kuu dat-ta (J. Abreldal)
F₁j.	Härg mürises mäki vaihõl? Piir Se 1934 (A. Kits)
F₁k.	Härg müüb mäkki vaihel? [Lahendus puudub] Har 1921/2 (P. Voolaine)
F₁l.	Härg röögib kahe mäe vahel? Peeretamine Kuu 1938 (J. Eplik) 2Kuu - 2 var.
F₁m.	Härg huikab kahe mäe vahel? [Lahendus puudub] Pil 1929 (K. Leichter)
F₂.	Härg möirgab kahe suure mäe vahel? Peeretamine Kuu 1964 (O. Jahe)
F₃.	Härg möirgab kahe lihast mäe vahel? Peerulaskmine Pil 1993 (A. Korb)
F₄.	Härg möurab kahe kuhja vahel? Pussulaskmine Sim 1893 (T. Franzdorf)
G₁a.	Hall härg ammub kahe mäe vahel? Peeretamine Krj 1938 (A. Toomessalu) Kad, Jür, Krj - 3 var.
G₁b*.	1) Hall härg möirgab kahe mäe vahel? Püksituul VNg 1988 (E. Rajari) 2) Hall härg möörgab kahe mäe vahel? Peeretamine Jür 1889 (K. Angelus) VNg, JJn, Jõe, Jür, Ris, Kär - 6 var.
G₂.	Hall härg möirgab kahe lihamäe vahel? Peeru hääl Ris 1892 (J. Holts)
Ha.	Must härg ammub kahe mäe vahel? Kui sul ajab gaasi täis, siis lased kohe prauh kõvast VNg 1994 (A. Korb) Vi, VNg - 2 var.
Hb*.	Must härg möirgab kahe mäe vahel? Tagumist laskma Jaa 1939 (K. Lepp) 2Hlj, Kuu, HJn, LNg, Krj, Krj v. Mus, Jäm, Jaa, Lai - 10 var.
Hc.	Must härg röögib kahe mäe vahel? Paha hais Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
I.	Suur härg möiras kahe mäe vahel? Perse Kad 1975 (M. Hiiemäe)
J.	Uduhärg möirgab kahe mäe vahel? Peeretamine Krj 1937 (A. Toomessalu)
Ka.	Jänes huikas kate mäe vahel? Perset lastakse Krk 1923 (A. Johanson) Kad, 2Krk, Võn, 2Ote, San, 3Urv, Krl, Rõu - 12 var.
Kb.	Jänes huikab kahe mäe vahelt? Peeretamine Vil 1893 (J. Täht) Vil, Urv - 2 var.
La.	Hunt ulub kahe mäe vahel? Peeretus Vll 1995 (K. Tamm) HMd, Vll, 2Krk - 4 var.
Lb.	Hunt ulvab kate mäe vahel? Pussulaskmine Pst 1889 (H. Henno) Saa v. Hls, Hls, Hel, Pst - 4 var.
Lc.	Hunt huikab kate mäe vahel? Perset lastas Pst 1889 (J. Ainson) Pst, Trm - 2 var.
M₁.	Susi undas kate mäe vahil? Inemise piir Krl 1910 (H. Ojansuu) 2Krl, Vru - 3 var.
M₂.	Susi undas kate suure mäe vahelt? Piir Krl 1889 (E. Kornel)
M₃.	Susi undas mäe otsan? Inemine lask piiru Har 1959 (A. Reigo)
Na*.	1) Karu möurab kahe mäe vahel? Peeretamine Trm 1991 (M. Hiiemäe) 2) Karu müürgab kahe mäe vahel? Peeretamine Ksi 1937 (M. Viidalepp) Koe, Plt, Ksi, 2Trm - 5 var.
Nb*.	Kahe mäe vahel uriseb üks karu? Peeretamine Rap v. Mär 1931/2 (E. Poom) 2Rap v. Mär - 2 var.
O.	Uru huilgab kahe mäe vahel? Peeretamine Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh) E EM 160 (1539); E EM² 139 (2002)
P+.	1) Merk müüg mäki vaihõl? Piiru lastas Se 1940 (M. Linna) 2) Üts huik katõ mäe vaihõl? Piiro lastas Se 1929 (I. Sonts) Kär, 2Se - 3 var.
Q.	Härg mürab kahe mäe vahel, hääl kostab siia maale? Äike Pil 1993 (A. Korb) Kontam.: = 242O
Vrd.	879 1072C₂₂a₁ 1072C₂₂b 1963 2027
2421.	VANAMEES ISTUB AIA PÄÄL, HALLID RÄTIKUD JALAS? Vares - 0+3+1+1 = 5 (30) var.
a.	Vanamees istub aia pääl, hallid rätikud jalas? Vares MMg 1888 (G. Tenter) 3MMg - 3 var. E EM 172 (1668); E EM² 149 (2168); Jürisson 190 (13); Metstak 17 ja 34 (162); Metstak² 47
b.	Vanamees aia peal, hallid kaltsud jalas? Vares Tt 1925/6 (M. J. Eisen)
c.	Vanamees istub aia pääl, hallid püksid jalas? Vares Juu 1987 (E. Tampere) ÜÕÕ 118 (2); Säde nr. 26 (1956) 3; Täheke nr. 6 (1971) 15; Hiie-Müürsepp III/I 81
Vrd.	1064Ha 2084M*
2422.	VANAMEES ISTUB LEE PEAL, VÄLJASTPOOLT MULD, SEESTPOOLT KULD? Pada - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Ris 1892 (V. J. Rosenwaldt)
Vrd.	813E vs: EV 4507
2423.	VANAMEES ISTUB NURKAS, SÜLE VETT TÄIS? Kaljaastja - 0 (9) var. M. J. Eisen (1869): omaloominguline tekst E EM 172 (1669); E EM² 149 (2169); Nugis 295 ja 315 (248)
2424.	VANAMEES ISTUB TEE ÄÄRES, KÄKILASU SÜLES, KES MÖÖDA LÄHEB, SAAB ÜHE OMALE? Takjas - 0+2+0+1 = 3 (8) var.
Aa.	Vanamees istub tee ääres, käkilasu süles, kes mööda läheb, saab ühe omale? Takjas Mih 1888 (H. Perkson) E EM 172 (1670); E EM² 149 (2170)
Ab.	Vanamees istub tee ääres ja käkilasu süles, kui lähed mööda, siis saad ühe omale? Takjas Lih 1949 (Ü. Kreek)
B.	Vanamees istub nukas, käkilänik süles, kes mööda läeb, saab ühe omale? Takjas Tt dat-ta (anon) Kontam.: = 2431V
Vrd.	2431M 2453
2425.	VANAMEES ISTUB, KAKS TUGE VAATAVAD TAEVA? Vanamees s[it]ub - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Vil 1893 (J. Täht)
Vrd.	1416C₃
2426.	VANAMEES ISTUB, KASUK SELJAN, KES KASUKA VÕTAB, SII NUTAB? Sibul - 0+2+2+9 = 13 (51) var.
A₁a₁.	Vanamees istub, kasuk seljan, kes kasuka võtab, sii nutab? Sibul Krk 1960 (S. Lätt) Kuusik KT 212 (15); Säde nr. 95 (1958) 4; AKS 101 (2); Välba VI 51 (16)
A₁a₂.	Vanamees istub kasukas, kes teda lahti läheb võtma, nutab? Sibul Khk 1958 (O. Jõgever)
A₁b.	Vanamees nurkas, kasukas seljas, kes teda lahti riietab, see nutab? Sibulad Tt 1961 (S. Lätt)
A₁c.	Istub vanaisa saja kasuka sees, kes teda lahti teeb, see kibedasti nutab? Sibul As 1973 (R. Ottesson) Täheke nr. 12 (1972) 15
A₂a.	Vanamies mullane, kasukas kullane, kes selle võtab, sie ise nutab? Sibul Sim 1953 (H. Joonuks)
A₂b*.	Vanamees mullane, kasukas kullane, kes kasuka sel'last võtab, see kibedast nutab? Sibul Ran 1968 (A. Antuk, S. Kiin, J. Tammleht) Ran, As - 2 var. Eas II 78 (68)
A₂c.	Vanake mullane, kasukas sellän täl kullane, kes kasuka selläst täl võtab, sii kibedasti nutab? Sibul Krl 1973 (E. ja H. Tampere)
A₃.	Vanamees mullane ja kasukas kullane? Sibul As 1994 (A. Korb)
B.	Üts noorik, ütessa hamet, kes puudub, nakaski ikma? Sipul Räp 1895 (R. J. N. Org) Kuusik KT 218 (70); E EM² 141 (2048) Vrd. 2762D₃
C.	Väike, väike oinake, sada kasukat seljas, kes seda puhastab, see valusaid pisaraid valab? Sibul ehk kipluk Har 1934 (O. Lipstok)
Da.	Punasel härjal üheksa nahka, kes teda nülib, see väga nutab? Sibul VLk 1935 (A. Verlis)
Db.	Verrev pull, ütesä nahka, kes täl nahka nüllip, sii saap häste ikke? Sipul Rõn 1889 (C. Berg)
2427.	VANAMEES ISTUSS NURGAN, KOLM AUKU PÄÄ SEHEN? Tareahi - 0+0+1+0 = 1 (4) var. Krk 1936 (M. Sarv)
2428.	VANAMEES LÄHEB METSA, KÜMME KOERA JOOKSEVAD EES? Varvad - 0 (5) var. M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst E EM 173 (1675); E EM² 149 (2176)
2429.	VANAMEES MÄE OTSAS LAUTAB KÄSA, LINASED KINDAD KÄES? Tuuleveski - 0+3+0+0 = 3 (4) var.
A.	Suur miis laotab nurme pääl kässi? Tuuleveski Puh 1888 (J. Kenkmann)
B₁.	Vanamees mäe otsas lautab käsa, linased kindad käes? Tuuleveski Hls 1890 (J. Riiet)
B₂.	Mees laotab käsi, paklase kinda kähen, sisikond kolisep? Tuuleveske Trv 1889 (H. Kallas)
Vrd.	566J₁a₁ 566J₁a₂
2430.	VANAMEES MÄNGIB KIIKAPILLI, MUST MEES KÄRKAB TÕRRE SEES? Köster ja kirikherra - 0+4+1+4 = 9 (28) var.
A.	Must mees tõreleb tõrre sees? Kirikuõpetaja MMg 1952 (A. Traat) Kuu, MMg - 2 var. Mihkla-Tedre 57/8; Mihkla-Tedre EK⁹ 21 Vrd. 1232
B.	Õpetaja laulab umbse tõrre sees? Kanapoeg MMg 1888 (A. Artis)
Ca.	Vanamees mängib kiikapilli, must mees kärkab tõrre sees? Köster ja kirikherra HJn 1888 (N. Jegorov) Kuu, HJn, Jäm - 3 var. E EM 173 (1677); E EM² 149 (2178); Nurmik II 162 (8)
Cb.	Vanamees mängib kikkapilli, must mees tõreleb tõrre sees? Köster ja papp HJn 1888 (T. Kuusik) HJn, Mär - 2 var. RpS nr. 6 (1939) 190
Cc.	Must mees tõreleb tõrre sees, vanamees mängib kriikapilli? Papp ja köster kirikus Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
Vrd.	188 740 784Di vs: EV 4310 nlj: Põldmäe 41a, Lätt 314 < Pär
2431.	VANAMEES NURGAN, RÜPE MUNE TÄÜS? Sannakeres - 10+283+146+85 = 524 (727) var.
A₁a₁*.	Vanamees nurgan, rüpe mune täüs? Sannakeres Hls 1889 (M. Ilus) Iis, Hlj, Rak, 2Sim, 5VMr, JJn, JJn v. Koe, Pee, Tür, Tür v. Juu, Kuu, 2Kos, Hag, PJg, 3Vän, Pär, 2Saa, 4Hls, 2Krk, Hel, 3Trv, Pst, Vil, 3SJn, KJn, 2Pil, Trt, Nõo, Plv, 2Tt - 49 var.
A₁a₂.	Vanamiis nukah, rüpp munnõ täüs? Sannakeres Plv 1893 (J. Tamm) Kod, 3Rõn, Ote, Kan, Plv, Räp - 8 var. EMrd IV 308 (194)
A₁a₃*.	Vanamiis nulgan, rüpü täüs munnõ? Sannakeres Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv) Rõu, Plv - 2 var.
A₁a₄*.	Vanamiis istus nukan, rüpp munnõ täüs? Sannakeres Kan 1924 (A. V. Kõrv) Jõh, Mär, Vän, Krk, Võn, Kan - 6 var.
A₁b₁*.	Vanamees nurkas, süle mune täis? Keres Pär 1888 (M. Lipmann) Koe, Pee, Tür, Tln v. Mär, Juu, Rap v. Mär, Kei, 2Ris, Krj, PJg, 2Pär, Pär?, Pil - 15 var.
A₁b₂*.	Vanamees istub nurkas, süle mune täis? Taluahi keresega Nis 1895 (J. Reimann) VMr, Rap, Nis, Kei, Tor - 5 var.
A₁b₃.	Vanamees kükitab nukas, süli mune täis? Ahi Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
A₁c.	Taat nurgas, rüpp mune täis? Keris Jõe 1888 (H. Tutar) VMr, Jõe - 2 var.
A₁d.	Vanataat nurgas, süle mune täis? Ahi Amb 1893 (J. Freimann) Gressel Uus ABDr 11 (4)
A₁e₁*.	Mees nurkes, rüpe mune täis? Keris Pil 1888/9 (T. Kiimann) Vil, Pil, 2Tt - 4 var.
A₁e₂*.	Mees istus nukan, rüpp munne täüs? Saunakeres Kan 1966 (R. Praakli) Hel, Pst, San, Kan - 4 var.
A₁f₁*.	Mees nurgas, süli mune täis? Saunakeres Pst 1891 (J. Leppik) Aud, Vän, Pst, Trt - 4 var.
A₁f₂.	Mees istub nurkas, süle mune täis? Ahe ja keris Tor 1888 (K. Kirschbaum)
A₁g.	Isa istub nurgas, rüpp mune täis? Tarekeres Vil 1896 (H. Maaten)
A₁h*.	Must miis nurgas, rüpp mune täis? Saanakeress KJn 1890 (A. Pihlak) Jür, SJn, KJn - 3 var.
A₁i₁.	Vanamuor nurgas, rüpp mune täis? Keris Jõe 1888 (H. Redlich) Hlj, 2Kad, Rak, Sim, 2Amb, JJn, Pee, 6Kuu, 4Jõe, 2HJn, Kos, 2Plt, Ksi, Lai, Pal, Trm - 28 var.
A₁i₂.	Vanamoor istub nurgas, rüpp mune täis? Ahi Kuu 1891 (T. Uustalu) 2Kuu - 2 var.
A₁j.	Vanamoor nurgas, süli mune täis? Saunakeris Koe 1925 (A. V. Kõrv) 2Koe - 2 var.
A₁k₁*.	Vanaeit nurgas, rüpp muni täis? Kerisega ahi Jõe 1950 (G. Vilbaste) 2Kuu, 2Jõe, Pst - 5 var.
A₁k₂.	Vanaeit istub nurgas, rüppe mune täis? Keris Kuu 1965 (E. Art) 2Kuu - 2 var.
A₁l.	Vanaeit nurgas, süli mune täis? Keris Kuu 1935 (H. Meimer) Kuu, Elv - 2 var.
A₁m₁.	Eit nurgas, rüpp mune täis? Ahjukeris Hlj 1947 (E. Tarvel)
A₁m₂.	Eit istub nurgas, rüpp mune täis? Ahi Amb 1888 (A. Redlich)
A₁n₁.	Eit nurgas, süle mune täis? Ahi ja keris Kuu 1938 (J. Eplik)
A₁n₂.	Eit istub sauna nurgas, süli mune täis? Saunakeris Ote 1957 (O. Rääk)
A₁o.	Vanamemm kükitab nurgas, süle mune täis? Kerisega ahi Hää 1889 (E. Grant)
A₁p₁*.	Vana naene nurkas, rüpe mune täis? Ahukeres SJn 1894 (H. Raid) Kuu, Hls, Trv, Vil, 2SJn, 2KJn, Trt - 9 var.
A₁p₂*.	Vana naene istub nurgas, rüpp mune täis? Saunakeris Nõo 1888 (V. Grünstamm) Trv, Vil, Nõo, San - 4 var.
A₁q₁.	Vana naene nurkes, süle mune täis? Keres Tor 1889 (J. Nuut)
A₁q₂.	Vana naene istub nurgas, süli mune täis? Sannakeres Trv 1890 (J. Tinn) Krj, Trv - 2 var.
A₁r*.	Naene nukan, rüpp mune täis? Sannakeres Nõo 1875 (J. Kerg) Trv, Pil, Nõo - 3 var.
A₁s.	Naine nurgas, süli mune täis? Saunakeris Kuu 1938 (H. Martinson)
A₁z.	Vanaema nurgas, süle mune täis? Keressaga ahi Pst 1888 (J. Leppik)
A₁t.	Ema istub nurkas, rüpp mune täis? Keris Amb v. JMd 1937 (anon)
A₁u+.	1) Vana lits nurgas, rüpp mune täis? Keres Vln 1942 (P. Alvre) 2) Vana Mari istub nurgas, rüpp mune täis? Ahi, keris VNg 1892 (H. Lohk) VNg, Vän, Vln - 3 var.
A₁v+.	Vanamees nurgas, kübar mune täis? Saunaahi Tt dat-ta (M. Undi) Tor, Tt - 2 var.
A₂a.	Vanamees kurun, rüpi mune täüs? Sannakeres Pst 1893 (J. Reevits) 4Trv, Pst, 2Ote - 7 var. Meelej. nr. 37 (1887) 296 (58)
A₂b.	Vanamiis kurun, süli mune täus? Ahjukeres Pst 1895 (J. Ainson)
A₂c.	Vanamiis kurun, perse munne täis? Sannakeres, kivi om muna Nõo 1957 (H. Keem) EMrd III 237
A₂d.	Must mees kurun, rüpp mune täis? Keres Trv 1894 (J. Sikk)
A₂e.	Vanamoor kurun, süli mune täis? Saunaahju keres Trv 1889 (A. Rull)
A₂f.	Vana naene kurus, rüpp mune täis? Ahjukeris Saa 1889 (J. Tuul)
A₃.	Vanamiis istub, rüpp mune täis? Sannakeres Trv 1936 (L. Köögardal)
A₄a₁.	Vanamees nurgas, rüpp musti mune täis? Keris Kuu 1948 (H. Ernesaks) 2Kuu, Kos - 3 var. Nugis 295 ja 315 (250)
A₄a₂*.	Vanamies nurkas ning süle muste mune täüde? Saanakeres Khn 1948 (S. Lätt) Kos, 3Juu, 2Rap, Mär, 6Vig, Khn, Aud, PJg, Tor, Hää, Pil - 19 var.
A₄a₃.	Mees istub nurkas, süle musti mune täis? Ahi PJg 1876 (J. Reinson)
A₄a₄*.	Vanamoor nurkas, süle musti mune täis? Keres Aud 1889 (K. Tarkpea) Kuu, Aud - 2 var.
A₄a₅*.	Vanaeit istus nukah, rüpp mustõ munnõ täüs? Saunakeris, mustad munad on kerisekivid Rõu 1985 (L. Aaresild) Kuu, Rõu - 2 var.
A₄a₆*.	Vana naene istub nurgas, rüpp muste mune täis? Keressiga ahi Vil 1891 (J. Karus) Tõs, Vil - 2 var.
A₄a₇.	Noorik istub nurgas, süle musti mune täis? Ahjukeris, ahi kerisega Tln 1926 (M. Sengbusch)
A₄b.	Vanamees nurgas, rüpe kanamune täis? Keris Hag 1889 (J. Valdmann) Tür, Hag - 2 var.
A₄c.	Vanamemm nurgas, rüpp tuliseid mune täis? Ahi, keris Hlj 1888 (K. Leetberg)
B₁a₁.	Vanamees nurkas, munad rüppes? Ahjukeris Jõh 1888 (N. Otto) 2Vai, 2Jõh, Jõh v. Iis, Iis, Lüg, 2Sim, VMr, 2Amb v. JMd, Plt, 4Lai, 5Trm, MMg, 2TMr - 25 var. EMrd IV 55 (28)
B₁a₂*.	Vanamiis nukan, muna rüpin? Sannakeres Võn 1895 (H. Mikkel) 2Lai, 2Pal, Trm, 5Kod, Võn, Puh - 12 var.
B₁a₃.	Vanamiis istub nukan, munad rüpen? Keresega ahi Kod 1948 (H. Nõu) Kod, Äks - 2 var.
B₁b₁.	Vanamees nurgas, munad süülis? Kerisega ahi Jõh 1889 (P. Paurmann) Jõh, Koe, Tln, Rap, Rap v. Mär, Trm - 6 var.
B₁b₂.	Vanamees istub nurkas ja munad süles? Ahi ja keris Kul 1940 (V. Eenveer)
B₁c*.	Taat nurkas, munad süles? Keris Tt 1888 (A. J.) San, Tt - 2 var.
B₁d.	Mies nurgas, munad rüpes? Keris Sim 1942 (H. Joonuks) Vai, Sim - 2 var.
B₁e.	Mees nurgas, munad süles? Leivaahi Muh 1927 (T. Kaljo)
B₁f.	Vanake nurgas, munad rüpes? Kerisahi Jõh 1935 (anon)
B₁g₁.	Vanamuor nurgas, munad rübüs? Keris Kuu 1903 (J. Mikiver) 2Vai, 2Jõh, 3Iis, Lüg, Rkv, VJg, 4Kuu, HMd, Plt, 2Lai, Trm, Nõo, San - 21 var.
B₁g₂.	Vanamuur nukan, munad rüpen? Saanakeris Kod 1940 (A. Univere) Pal, Trm, Kod, 2MMg, 2Äks, Võn, San - 9 var.
B₁g₃.	Vanamuur istub nurkas, munad rüpes? Saunakeris Pal 1888 (M. Uus)
B₁h.	Vanamoor nurgas, munad süles? Ahi ja keris Kad 1896 (J. Sõster) Kad, VJg - 2 var. Univer-Laurits III 11
B₁i*.	Vanaeit nurgas ja munad rüppes? Kerisekividega saunaahi Vai 1936 (L. Kraavik) Vai, Jõh, Lüg, VJg, Amb v. JMd, 2Kuu, Kos, Lai, Pal, Trm, Trt - 12 var.
B₁j.	Eit nurkas, munad rüpis? Saunaahi Jõh 1889 (J. Petrovitsch)
B₁k.	Memm nukas, munad rüpes? Ahi, keris Sim 1889 (H. Aman)
B₁l.	Ämm nurgas, munad rüpes? Saunaahi kerisega Iis dat-ta (E. Vaas)
B₁m*.	Naine nurkas, munad rüpes? Keresega ahi MMg 1889 (H. Ostrat) Rak, MMg, Ote - 3 var.
B₁n.	Noorik nurgas, munad süles? Ahi nurgas, keris peal Rap 1889 (J. Vällü)
B₁o+.	Vanaeit nurgas, munad põlles? Kerisega ahi, saunaahi Trm 1991 (M. Janneste) Sim, HMd, Trm - 3 var.
B₂a₁.	Vanamiis istub nurkes ja mustad munad rüppes? Keresega ahi Tor v. SJn 1963 (E. Raudsepp)
B₂a₂*.	Vanamees on nurkas ja mustad munad süles? Ahjukeres Hää 1936 (L. Kraavik) Rap, HMd, Pld, 2Kul, Vig, Mih, Pä, Aud, Hää, Saa - 11 var. E EM 173 (1680); E EM² 150 (2181)
B₂a₃.	Noorik istub nurkes, mustad munad rüppes? Ahi keresega Vän 1887 (J. Peterson) Vrd. 1474
B₂a₄.	Eit istub nurkas, mustad munad süles? Keres PJg 1939 (L. Ojaäär)
B₂b.	Perenaene istub nurgas, kuldmunad rüppes? Leekolde Plt 1878 (K. Moks)
B₂c.	Vanamiis istub nurkes, kuremunad süles? Keresega ahi Tor 1963 (E. Raudsepp)
B₂d.	Vanamoor nurgas, kanamunad süles? Ahi Vai 1893 (H. Masing)
B₂e₁*.	Vanamees nurgas, munakorv süles? Ahi ja keris Rak 1892 (J. Lilienbach) Rak, Lai, As - 3 var. E EM² 150 (2181)
B₂e₂.	Vanamiis nukan, munakorv rüpin? Saunakeris Rõn 1971 (K. Käppa)
B₂e₃.	Miis istub nurgas, munakorv süles? Saunakeris Trv 1962/7 (M. Kaasik, G. Kallasto)
B₂e₄.	Eit istub nurgas, munakorv süles? Kereksiga saunaahi Hlj 1895 (A. Raid)
B₂f.	Vanamees istub nurgas, munahunnik süles? Reheahi Pil 1993 (A. Korb)
Ca.	Mees nurkas, süle leibu täis? Keris Var 1938 (K. Kaljustik)
Cb.	Naene istub nurgas, rüpp leibu täis? Keres ja ahi Plt 1895 (T. Kukk)
Da.	Vanamees nurgas, süle leivakannikaid täis? Keris Kse 1889 (K. Karu)
Db.	Mees istub nurkas, süle leivakanniku täis? Ahjokeres Tõs 1893 (M. Kurul)
E₁a₁*.	Vanamees nurkas, süle saiu täis? Ahi Kaa 1889 (D. Jakson) Kaa, 5Tõs, 2Vil, Äks - 9 var.
E₁a₂.	Vanamees istub nurgas, süli saiu täis? Söed ahjus Hel 1874 (A. Wahlberg) Mar, 2Tõs, Tor, Hel - 5 var.
E₁b.	Taat istub nurgas, süle saiu täis? Saunakeres Saa 1889 (J. Jakobson)
E₁c₁.	Vana naene istub nurkas, süle saiu täis (Alt Weib sitzt im Winckel, den Schooss voll Semmel)? Ein Bauer-Ofen mit den Steinen Tt 1732 (A. Thor Helle) Khk, Jäm, Tt - 3 var. • Helle 372 (130); Hupel 122; Willmann 175 (120); Lönnrot 162; Neus 390 ja 394 (14); Ahlqvist 75; Wied. 293; KAH EKAl 163 ja 164 (124); Sander 70 (4); Laug. Vestr. 179 (3)
E₁c₂*.	Vana naene nurgan, süli saiu täis? Ahjukeres Pst 1889 (H. Henno) Hlj, Sa, Jäm, 2Kaa, Hää, Saa?, 2Trv, Pst, 2Vil, KJn - 13 var. Wied. 293; Metstak² 23 ja 25
E₁d.	Vana naine nurgas, rüpp saiu täüs? Leivad ahjus Pst 1894 (J. Reevits)
E₁e₁.	Naene nurkas, süle saiu täis? Ahi Kär 1889 (J. Mändmets) Kär, Tõs - 2 var.
E₁e₂.	Naene istub nurkas, süle saiu täis? Leivaahi Kär 1898 (T. Sömer) Mus, Kär - 2 var.
E₁e₃.	Naine nurgas, süle saiu täis, üht ei sünni süia, teist suhu pista? Ahi kerisega C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst E EM 175 (1698); Schneider Elusal Kal. (1905) 29 ja 42 (34); E EM² 151 (2201)
E₁f₁*.	Vanamuur nurgas ja süle saiu täis? Keres KJn 1936 (L. Köögardal) Tõs, KJn, Trm - 3 var.
E₁f₂.	Vanamoor nurgas, süle saiu täis, aga kellegile mekkida ei anna? Ahjukeris Ris 1892 (V. J. Rosenwaldt)
E₁g*.	Vanaeit nurkas, süle saiu täis? Saunaahi Jäm 1896 (A. Kuldsaar) VMr, 2Jäm - 3 var. ÜÕÕ 58 (7)
E₁h*.	Neitsi nurgas, süle saiu täis? Sepikud ahjus Kaa 1946 (V. Niit) Khk, Kaa - 2 var.
E₂a.	Vana naene nurkas, süle sooje saiu täis? Saunaahi Ans 1891 (F. Peters)
E₂b.	Naene istub nurkas, süle sooje saiu täis? Saunaahi Kär 1890 (K. Loiken) Kär, Saa - 2 var.
E₂c.	Neitsit istub nurkas, süle sooju saiu täis? Saunaahi Kär 1889 (T. Jank)
F₁a.	Vanamees nurkas, saiad süles? Ahi Emm 1938 (E. Ennist)
F₁b.	Vanamoor nurkas, saiad süles? Kolle Tor 1887 (J. Tilk)
F₁c.	Vanaema nurkas, saiad süles? Saunaahi Ans 1891 (J. Magus)
F₂.	Vanamees istub nurkas, soojad saiad süles? Keres Kõp 1888 (V. Reiman)
G₁a.	Vanamees nurkas, süli saiakakke täis? Keris Muh 1937 (R. Viidalepp) Krj v. Mus, 2Muh - 3 var. Vrd. 1737
G₁b.	Mies istub nurkas, süli saiakakka täis? Keris Muh 1937 (M. Viidalepp)
G₁c₁.	Vana naene nurkas, süle saiakakkusi täis? Saunaahi Vll 1890 (M. Kolm) Kaa, Vll - 2 var.
G₁c₂.	Vana naine istub nurkas, süle saiakakkusi täis? Saunaahi Mus 1939 (K. Lepp) 2Mus - 2 var.
G₁d*.	Naine istub nurkas, süle saiakakkusi täis? Saunaahi kividega Mus 1958 (E. ja H. Tampere) Sa, 2Mus - 3 var.
G₁e*.	Vanaema istub nurkas, süle saiakakkusi täis? Saunaahi Krj 1939/40 (O. Jõgi) 2Krj - 2 var.
G₁f.	Vanamoor nurkas, süli saiakakka täis? Ahi Muh 1888 (T. Kuusik)
G₁g.	Ema nurkas, süle saiakakkusid täis? Saunaahi Krj 1889 (V. Mägi)
G₁h.	Neitsit nurkas, süle saiakakkusid täis? Saunaahi Mus 1890 (T. Palk) 2Sa, Mus - 3 var.
G₂.	Ema istub toas, süle saiakakkusid täis? Saunaahi Sa 1888 (V. Mägi)
H.	Mees istub nukkas, süli saiapulle täis? Saunakeres Tõs 1889 (H. Anniko)
Ia.	Vanamees nurkas, süle pulla täis? Ahjukeres Tõs 1894 (J. Jagoschmidt) 3Tõs - 3 var.
Ib.	Vanamees nurkas, põue pulla täis? Kereseahi Tõs 1948 (T. Soonets) 3Tõs - 3 var.
Ic.	Vanaeit nurkas, süle pulla täis? Ahi, keres Tõs 1942 (T. Saar)
Ja*.	Vanamees nurkas, süle kakka täis? Keris Han 1929 (H. Tampere) Ris, Mih, 2Var, 2Han, Rid, Hps, Noa v. Hii, Vor, Phl, Jäm, Pöi - 13 var.
Jb.	Must vanamees, tahmase ninaga, vahib nurgas, rüpe kakkusid täis? Kerisega ahi Plt 1893 (M. Luu)
Jc.	Vana naene istub nurkas, rüpp kakkuid täis (Alt Weib sitzt im Winckel, den Schooss voll Kuchen)? Ein Bauer-Ofen mit den Steinen Tt 1732 (A. Thor Helle) • Helle 372 (130); Willmann 175 (120); KAH EKAl 163 ja 164 (124); Laug. Vestr. 179 (3)
Jd.	Vana naene nurkas, süle kakka täis? Ahjukeris HMd 1895 (A. Melsas)
Je+.	Vanaemm istub nurkas, süle kakkusi täis? Saunaahi Sa 1867 (R. Kallas) Phl, Sa, Sa? - 3 var.
Jf.	Must põrsas nurgas, süle kakke täis? Keris Var 1947/8 (L. Palusalu)
K+.	1) Vanamees nurkas, kakud põues? Leivad ahjus Rei 1939 (E. Ennist) 2) Vanaeit istub nurkas, leivakakud süles? Saunaahi Krj 1939/40 (O. Jõgi) HMd v. Ris, Rei, Krj - 3 var.
L₁a.	Vanamees nurkas, süle käkka täis? Keris Han 1889 (A. Reimann) Vrd. 1371F₁c
L₁b.	Isa istub nurkes, süle käkkisi täis? Ahi ja ahju kereskk: kuhu sai Ris 1930 (S. Soosaar) 2Ris - 2 var.
L₂.	Vanamees nurkas, süle musti käkke täis? Ahi kerisega Var 1938 (L. Tänav)
M.	Vanamees istub nurkas, käkilasu süles? Keris LNg 1895 (J. Prooses) 2LNg - 2 var. Vrd. 2424
N+.	Vanamees istub nurkas ja käkisületäis süles? Keris LNg 1937 (E. Ennist) 2Kir, LNg - 3 var.
O.	Vanamees istub nurgas, süle pätsa täis? Saunakeres Vil 1889 (J. Köögardal)
P.	Vanamoor nurgas, süle kooka täis? Keris Hag 1888 (H. R-e)
Q₁a₁.	Vanamees nurgas, rüpp kiva täis? Ahi Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
Q₁a₂.	Vanamiis istus nulgan, rüpp kivve täüs? Saunakeres Rõu 1891 (A. Jennes) 2Rõu, As - 3 var.
Q₁b₁*.	Vanamees nurkas ja süle kiva täis? Keris Vig 1889 (M. Liedenberg) Vig, Vil - 2 var. Metstak² 23 ja 25
Q₁b₂.	Vanamees seisab nurgas, süle kiva täis? Ahi Pil 1895 (J. Kuldkepp)
Q₁c.	Vana naine istub nurgas, rüpe kive täis? Saunakeres Pst 1888 (J. Jaakson)
Q₁d.	Naene nurgas, rüpp kivä täis? Saanaahju keres KJn 1888 (J. Reial)
Q₁e.	Vanamoor nukas, rüpp kive täis? Saunakeris Trm 1991 (A. Korb)
Q₂.	Mees istub tuas ja süle kivisid täis? Ahi Phl 1954 (R. Viidalepp)
Q₃.	Must mees, süli kiva täis? Keris Mär 1928 (R. Viidebaum)
Ra*.	Vanamiis nukah, kivi rüpüh? Sannakeres Räp 1889 (J. Poolakess) Trm, Räp, As - 3 var.
Rb₁.	Vanamiis nukan, kivi kõtun? Ahi Rõn 1964 (S. Kaseoru)
Rb₂.	Vanamiis nurgas, kivi kõhu piäl? Käsikivi KJn 1898 (C. Sööt)
Rc.	Eit nurkas, kivid rüppes? Keris Amb v. JMd 1937 (H. Ader) 2Amb v. JMd - 2 var.
Rd.	Vanamoor nurgas, kivid rüpes? Ahi Ksi 1926 (P. Berg)
Re.	Vanamoor nurkas, kivid kõhtus? Kiris Muh 1937 (J. Arike) Muh, Trm - 2 var.
Rf.	Vanaeit nurgas, kivid rüpes? Keris Kuu 1938 (J. Eplik) Kuu, Lai - 2 var.
Rg.	Vanaeit nurgas, kivid kõhus? Saunaahi Trm 1992 (A. Tammaru)
Sa*.	Vanamees nurgas, kivimunad kõhus? Ahi Hls 1939 (S. Pärt) Hls, Trt, Kam - 3 var.
Sb.	Vanamees istub nurgas ja kivimunad süles? Kerisega ahi Kul 1937 (L. Reetamm)
Sc.	Must mees nurgas, kivimunad kõhus? Kerisega reheahi, ka saunaahi Pöi 1961 (A. Rand)
Sd*.	Vanamoor nurgas, kivimunad kõhus? Ahi Kuu 1956 (I. Lind) Kuu, Mär, Vän, San - 4 var. E EM 174 (1692); E EM² 150 (2194); Nurmik II 5 (11); Puus. KH III⁵ 74
Se.	Vanaeit nurgas, kivimunad kõhus? Ahi Vän 1937 (K. A. Rõõmussaar)
Sf*.	Vana ema nurkas, kibimunad kõhtus? Ahi kerisega Tt 1878 (C. E. Malm) Se, Tt - 2 var. • Mötleja 33 ja 55 (139)
Z+.	Eit istub nurkas, rüpe kivimune täis? Ahi kerisega JJn 1888 (P. A. Pitka) JJn, 2Kuu - 3 var.
T+.	1) Vanamees nurkas, kivikuhi s[ü]les? Saunaahi Hls 1893 (M. Kuum) 2) Vanaema nulgan, kivikäkid süles? Ahi Võn 1895 (P. Rootslane) HMd, Khk, Saa, Hls, Võn - 5 var.
U+.	Vanamees nurgas, süle tuhka täis? Ahi Ris 1892 (V. J. Rosenwaldt) Kad, Ris, Vln, San - 4 var.
V.	Vanamees istub nukas, käkilänik süles, kes mööda läeb, saab ühe omale? Takjas Tt dat-ta (anon) Kontam.: = 2424B
Vrd.	keerdküsimus: Missugune vanamees istub nurgas? Kaljaasti (VNg)
2432.	VANAMEES NURGAN, TITT PEUN? Taaritõrike - 2+85+47+22 = 156 (180) var.
A.	Vanamees nurgas, hapu tila pihus? Kaljaastja Trm 1895 (S. Raud, S. Sommer)
B.	Vanamees nukas, hapu till pihus? Kaljaasten nurgas Trm 1896 (E. Soodla)
C*.	Vanamiis nukan, hapu tilk peon? Taaritõrdu Urv v. Krl 1892 (G. Seen) Urv, Urv v. Krl - 2 var.
Da.	Vanamees istuss nurgan, hapu titik peon? Taaritõrik Krk 1936 (M. Sarv)
Db.	Vanamiis kurun, hapu titt peon? Taaritõrdu Ote 1891 (J. Jürgenson)
Dc.	Vanamiis kolgan, hapu titt peon, luge taivatähti? Taaritõrdu haan Urv 1890 (H. Lellep) Vrd. 2443
E*.	Vanamees nukas, hapu pulk peon? Taaritõrdu Urv 1889 (J. Janson) Kõp, San, Urv - 3 var.
F₁.	Vanamiis nukan, hapu türa peon? Taaritõrdu Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
F₂.	Miis nulgah, hapnõ türä peon? Taaritõrdu Se 1949 (S. Lõhmus)
F₃.	Meil om säne paabakane: istus saina veereh põrmandul, hapu türä võtt peiu? Taaritõrdu Kra 1903 (O. Kallas) • KMr 124 (10)
G.	Vanamees nurgas, hapu käkk suus? Taaritõrs Puh 1988 (E. Kalmre)
H*.	Vanamiis nukan, t[itt] peon? Taaritõrike Ote 1889 (J. Birkenbaum) 2Ote - 2 var.
I₁a*.	Vanamees nurgan, titt peun? Taaritõrike Hel 1889 (G. Habicht) Hel, 2Trv, Vil, Ote, Urv, 2Har, Rõu, 2Plv, 3Räp - 14 var.
I₁b*.	Vanamiis istus nurgan, titt peon? Taaritõrrik Krk 1890 (J. Hünerson) Krk, Räp - 2 var.
I₁c*.	Vanamiis istus pimmen nurgan, titt peon? Taaritõrrike Võn 1911 (J. ja M. Kärt) 2Võn - 2 var.
I₁d.	Vanamees kurun, titt peon? Taaritõrdu Trv 1889 (H. Kallas)
I₁e.	Vanamiis kolgan, titt peon? Taaritõrke San 1893 (J. Tammemägi)
I₁f.	Vanamees nukan, kullane titt pius? Taaritünn Räp 1887 (J. Punnisk) E EM 173 (1679); E EM² 149 (2180)
I₂a*.	Miis nulgah, titt peoh? Taaritõrdu Se 1935 (M. Podrätšikov) Hel, Se - 2 var.
I₂b.	Miis istus nulgah, papi titt peoh? Taaritõrdo Se 1930 (V. Ruusamägi)
I₂c.	Miis nulgah, titt peoh, küsü, sis kusõs, küsügu-ui, ni kusõ-õi kinkägi? Taaritõrdu Se 1935 (A. Jänessoo)
I₃*.	Papp nulgah, titt peoh? Taaritõrdo Se 1927 (M. Pihlapuu) Räp, Se - 2 var.
I₄.	Sant nulgahn, titt peohn? Taaritõrdu Rõu 1895 (A. Perli)
I₅.	Noork nulgah, titt peoh? [Lahendus puudub] Se 1937 (J. Mürkhain)
J₁*.	Vanamiis nukah, tilk peoh? Taaritõrdu Räp 1892 (M. Jennes) San, Kan, Urv, Krl, Räp, Vas - 6 var.
J₂.	Vanataarik nukan, tilk peon? Taaritõrdu Rõu 1932 (H. Tampere)
J₃.	Teeda nulgah, tilk peoh? Taaritõrdu pulk Se 1937 (I. Rohtla) 2Se - 2 var.
J₄*.	Mees nurgas, tilk peon? Taaritõrd Krl 1962 (T. Kaevando, L. Osjamets, R. Preisman) Krl, Se - 2 var.
J₅.	Sant nukan, tilk peon? Taaritõrs Rõu 1937 (H. Mõtus)
K₁a.	Vanamees nurgas, till pihus? Kaljaasten Trm 1906 (M. Sild) Krj v. Mus, Trm - 2 var.
K₁b*.	Vanamees istub nurgas, till peos? Kaljaastjas Vän 1922 (L. Pärt) Vän, San - 2 var.
K₂*.	Pisike poiss nurkas ja till peos? Taaritõrs pulgaga Mus 1949 (V. Kuut) Krj, Mus - 2 var.
L.	Vanamiis nurgan, tila peon? Taaritõrike Trv 1897 (J. Vaine)
M*.	Vanamiis nukan, tilu peon? Taaritõrd Kan 1963 (R. Praakli) Trt, Kan - 2 var.
N₁a*.	Vanamiis nukan, pulk peon? Taaritõrdu Ote 1888 (V. Vaher) Sim, Hel, 2Pst, Ksi, 2Võn, Elv, Ran, 3Rõn, Ote, 3Kan, Har, 2Rõu, Plv, 2Vas, Tt - 23 var.
N₁b*.	Vanamees istub nurkas, pulk peus? Taariastjas Tor dat-ta (T. Juurikas) Tor, Pst, Trt, Krl - 4 var.
N₁c.	Vanamees kurun, pulk peon? Taaritõrdu Ote 1889 (J. Brücker) Trv, Ote - 2 var.
N₂*.	Miis nulgah, pulk peoh? Taaritõrdu Se 1888 (H. Prants) Hää, San, Krl, 3Se - 6 var.
N₃.	Taat nulgah, pulk peoh? Taaritõrdo Se 1960/1 (anon)
N₄.	Poisikõnõ nulgah, pulgakõnõ peoh? Taaritõrdo Se 1935 (A. Põhi)
O₁*.	Vanamiis nurgan, kepike peon? Taaritönn San 1925 (E. Päss) Kod, San - 2 var.
O₂.	Mees nukan, kepp käen? Taaritõrike TMr 1888 (P. Birkenthal)
P₁a*.	Vanamiis nurgan, türä peon? Taaritõrike Pst 1889 (J. Ainson) Saa, Hls, Pst, 2TMr, Trt, Nõo, Ran, 2Ote - 10 var.
P₁b.	Vanamiis nukan, hoiab türä pihun? Kaljaastja Kod 1888 (S. Käär)
P₁c.	Vanamiis kurun, türä peon? Taaritõrike: tõrike kah om nukan, haan om tõrikese sehen, too om nigu peo ja pulk om tuu türä Nõo 1957 (H. Keem)
P₂*.	Miis nulgah, türä peoh? Taaritõrdu Rõu 1936 (A. Raadla) Rõu, Se, Tt - 3 var.
P₃.	Noorik nulgah, türä' peoh? Taaritõrdo ja taarihaan Se 1934 (N. Oinas)
Q*.	Vanamiis nurgan, munn peon? Taaritõruke Pst 1926 (O. Loorits) Hlj, Hel, Pst, Ksi, Urv - 5 var.
R*.	Vanamiis nurgan, nui peon? Taaritõrdu Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Pst, Nõo, Krl - 3 var. EMrd III 237
S.	Vanamees nurgas, kui peos? Taaritõrike Hls 1894 (J. Riiet) Hls, Nõo - 2 var.
Z.	Vanamees nurgan, kell peon? Taaritõrike Pst 1889 (H. Henno) Saa, 2Pst - 3 var.
T.	Vanamees istub nurgas, riist peon? Taaritõrs Hel 1874 (A. Wahlberg)
U.	Mees nurgas, nokk pihus? K[alja]a[stj]a Hlj 1933 (K. Schvalbe)
V.	Vanamees nukan, tsoor peon? Kaljatünn Räp 1889 (J. Punnisk)
W.	Mees nurgas, asi pihus? Õllekann Pöi 1992 (M. Kalm)
Õa*.	Vanamees nukas, naba pihus? Kaljaastja Trm 1894 (E. J. Õunapuu) Saa, Trm, Võ, Räp - 4 var.
Õb*.	Vanamiis istus nukan, naba peon? Taariaam Kan 1982 (B. Ilver) 2Kan - 2 var.
Ä+.	1) Miis nurgan, pomp peon? Taaritõrike Hel 1887/94 (J. ja P. Einer) 2) Vanamees nurgas, tulitukk peos? Taaritõruk Hls 1888 (P. Ruubel) 3) Vanamees istub nurgas, piip käes? Taaritõrs Nõo 1888 (V. Grünstamm) Hls, Hel, Pst, Nõo, Ran, Rõn, Räp - 7 var.
Öa.	Vanamees nurgas, till näppus, tilli otsas tilk? Kaljakraan Jõh 1935 (V. Võhman) Kontam.: = 2436Oa
Öb.	Vanamees nukas ja titt pihus ja titi otsas tilk? Taaritõrs TMr 1890 (H. Uus) Kontam.: = 2436Ob
Ü.	Vana taarik tare takan, tiks peon tilgus? Taaritõrike Har 1957 (S. Lätt) Kontam.: = 1878G
X.	Noor'k nulgah, kaadsa kaalah, hapu türä pioh? Taaritõrdu Kra 1903 (O. Kallas) • KMr 125 (15) Kontam.: = 1470N
2433.	VANAMEES NURGAS, HABU TÜRA PERSES? Taargas - 0+3+6+2 = 11 (15) var.
Aa.	Vanamees nurgas, hapu pulk perses? Õlleasti Kuu 1938 (J. Eplik) 2Kuu - 2 var.
Ab₁.	Vanamees nurgas, habu türa perses? Taargas Kuu 1911 (K. Viljak) Kuu, Kos - 2 var.
Ab₂.	Taat toa nurgas, hapu türa taga? Taarianum Vln 1927 (V. Metsamärt)
Ac.	Vanamees nurgas, hapu till perses? Kaljaasti Kuu 1938 (H. Martinson)
Ad.	Vanamies nurkass, hapu tilk p[erses]? Taariastia Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
Ba.	Vanamoor nurkass, prunt persess? Kaljaasti Kuu 1954 (E. Lindström)
Bb.	Noorik nulgah, pulk perseh? Taaritõrdu Se 1934 (A. Kits)
Bc.	Vanamiis nulgan, pulk persen? Taaritõrdu Rõu 1896 (H. Treu)
Bd.	Taarik tarõn, pulk persen? Taaritõrdu Har 1959 (M. Talts)
Vrd.	1083 1878 2446
2434.	VANAMEES NURGAS, PEA KÄRNAS? Raiepakk - 0+5+5+1 = 11 (12) var.
a.	Vanamees nurgas, pea kärnas? Raiepakk Kuu 1891 (T. Uustalu) Jõh, Hlj, Kad, VJg, 5Kuu - 9 var.
b.	Mees nurgas, pea kärnas? Raiepakk Kuu 1935 (E. Silberberg)
c.	Vanamies nurgas, perse kärnas? Pliidi ies raiepakk VNg 1994 (A. Korb)
Vrd.	1397
2435.	VANAMEES NURGAS, SÖED SÜLES? Ahjukeres - 0+1+3+0 = 4 (4) var.
a.	Vanamees nurgas, söed süles? Ahjukeres Saa 1888 (P. Sitzka)
b.	Vanaeit istub nurkas, süle süsi täis? [Lahendus puudub] Tln 1923 (E. Meindorf)
c*.	Noorik nurgas, põll tuliseid süsi täis? Ahi Trt 1927 (E. Sarja) Sa?, Trt - 2 var.
2436.	VANAMEES NURGAS, TILK TILLI OTSAS? Kaljaastja - 12+194+152+92 = 450 (569) var.
A₁a₁.	Vanamees nurgas, tilk tilli otsas? Kaljaastja Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane) 5Vai, 7Jõh, Jõh v. Iis, 4Iis, 2Lüg, 5Hlj, 5Kad, Rkv, 4Rak, VJg, 3Sim, 2VMr, 3Amb, 2JJn, 2Koe, 4Pee, 2Ann, Pde, 2Tür, 8Kuu, 2Jõe, HJn, 2Tln, Jür, 2Kos, 3Juu, Juu v. Vän, 2Rap, 2Rap v. Mär, Hag, 2Kei, HMd, Kul, Vig, Mih, 6Var, 3Han, Kse, Lih, 3Kir, 2Krj, 3Jäm, Kaa, Jaa, 2Pöi, Muh, 4Tõs, 4Aud, PJg, 4Vän, 6Tor, 3Prn, Pär, Hää, Hls, Krk, KJn, Plt, 3Trm - 142 var.
A₁a₂.	Vanamees nurkas ja tilk tilli otsas? Taariasten Tor 1889 (M. Tohv) Tõs, Tor, Hää - 3 var.
A₁a₃.	Vanamees nurgas, tilli otsas tilk? Kaljaastjas Rap 1889 (J. Vällü) Jõh, 2Lüg, Sim, Kos, Rap, 3Mih, Var, Noa, Noa v. Hii, Phl, 3Käi, 2Rei, 2Emm, Jäm, Khn, Tõs, Lai, Trm, As - 26 var.
A₁a₄.	Vanamies nurkas ning tilli otses tjõlk? Tuarginaga Khn 1948 (S. Lätt)
A₁b₁.	Vanamees istub nurkas, tilk tillu otsas? Taarikiha Mus 1909 (O. Liiv) Vai, Jõh, Kad, Amb, 2Kuu, Tln, Rap, Ris, Vig, Mus, Vän, 2Tor, Pil, Lai, Trt - 17 var.
A₁b₂*.	Vanamees istub nurkas, tilli otsas tilk? Kal'laastas Mar 1937 (E. Ennist) HMd, Mar, LNg, Trm - 4 var.
A₁c.	Vanamees kükitab nurkas, tilk tilli otsas? Taargas (taarinõu) Aud 1964 (M. Proodel)
A₁d.	Vanamees istub nurgas, tilk tilkub ees? Kaljaasti Kuu 1963 (A.-M. Salström)
A₁e.	Vanamees magab, tilk tilli otsas? Taaritünn Vän v. Trt 1956 (A. Piir)
A₂.	Vanakas istub nurkas, tilk tilli otsas? Kaljanõu Kul 1936 (A. Samet)
A₃a₁.	Vanataat nurkas, tilk tilli ots? Kal'lanõu Lih 1933 (H. Tampere) Hlj, VJg, 3Kuu, Lih, Plt - 7 var.
A₃a₂.	Vanataat nurkas, tilli otsas tilk? Kaljaastjas Mar 1936 (A. Hiiemägi)
A₃b.	Vanataat vahib nurkas, tilk tilli otsas? Taarinõu Vän 1893 (M. Tõnisson)
A₄a.	Taat nurgas, tilk tilli otsas? Kaljaastja JJn 1965 (L. Briedis) Sim, 2JJn, JJn v. Koe, Ann, 2Kuu, Tt - 8 var.
A₄b*.	Taat istub nurgas, tilk tilli otsas? Kaljaasten VMr 1939 (M. Ross) VMr, JJn, Tln v. Mär - 3 var.
A₅a.	Vanaisa nurgas, tilk tillu otsas? Taaritõrs Krj 1926 (G. Ränk) Mih, Krj - 2 var. Vrd. 2415
A₅b.	Vanaisa istub nurgas, tilk tilli otsas? Kaljaastja Tln 1964 (M. Roop)
A₆a₁*.	Mees nurkas, tilk tilli otsas? Kaljaasten Pee 1911 (P. Penna, V. Rosenstrauch) 2Iis, Pee, Kuu, Jõe, Kos, Mih, Han, Khk, Kaa, Prn, Trt - 12 var.
A₆a₂.	Mees nurkas, tilli otsas tilk? Taariasti Rei 1889 (P. Reikmann) Phl, Rei, Pär? - 3 var.
A₆b*.	Mees istub nurkas, tillu otsas tilk? Taaritünn Kaa 1938 (T. Õunpuu) Kos, Kaa, Tor, Trm - 4 var.
A₆c+.	Mees toa nurkas, tilk tilli otsas? Taariastjas Vän 1897 (E. Tetsmann) Iis, Kuu, Kir, Vän - 4 var.
A₇.	Must mees nurkas, tilk tilli otsas? Kaljaastja Jür 1890 (K. Põldmäe)
A₈.	Poisikene nurkas, tillu otsas tilk? Kaljapütt As 1970 (R. Ottesson)
A₉*.	Vanamoor istub nurgas, tilk tilli otsas? Kaljaastja Pil 1888 (S. Käär) Jõh, Pil - 2 var.
B₁a₁*.	Vanamees nulgan, tilk tila otsan? Kaljatõrs Võn 1895 (P. Rootslane) Tõs, Tor, 2Trv, SJn, 2KJn, Ksi, Lai, Pal, Võn - 11 var.
B₁a₂.	Vanamees nurkas, tila otsas tilk? Kaljaaste Rei 1967 (E. Küttim) Hps, Rei - 2 var.
B₁b*.	Vanamees istub nurkas, tilk tila otses? Taaritõrs Muh 1937 (J. Arike) Muh, Tõs - 2 var.
B₁c.	Vanamees kükitab nurkas, tilk tila otsas? Kaljaasti Tür 1962 (M. Männik)
B₂.	Vanaisa istub nurkas, tilk tila otsas? Taariastjas Tt 1878 (C. E. Malm) • Mötleja 33 ja 55 (138)
B₃a.	Mees nurgas, tilk tila otsas? Taarianum VMr 1888 (J. Koit) VMr, Tln - 2 var.
B₃b.	Mees kurdab nurgan, tila otsan tilk? Taaritõrike Hls 1891 (J. Riiet)
C*.	Vanamees nukas, tilu ots tilk? Kaljaasten Trm 1926 (B. Sööt) Lai, Trm - 2 var.
Da.	Vanamees nurgas, tilk tilga otsas? Õllekann Hls 1939 (S. Pärt)
Db.	Vanamees nulgan, tilk tsilgus? Taaritõrdu Har 1921/2 (P. Voolaine)
E₁a.	Vanamees nurgan, tilk titi otsan? Taaritõrike ja pulk Trv 1890 (J. Tinn) Vai, Trv, Lai - 3 var.
E₁b.	Vanamiis kurun, tilk titi otsen? Taarinõu Trv 1892 (J. Kill)
E₁c*.	Vanamees istub nurgas, tilk titi otsas? Taarinõu Saa 1891 (J. Tiitus) Saa, Tt - 2 var.
E₁d*.	Vanamees nurgan, titt tilgub? Taaritõrike Hls 1889 (M. Ilus) Hls, 3Har, Rõu - 5 var.
E₂.	Vanapoiss nurgan, tilk titi otsan? Taaritõrike Trv 1890 (A. Rull)
F.	Vanamees nurgas, tilk tölli otsas? Taaritünn Rõn 1967 (A. Mankin)
G₁.	Vanamees nurgas, tilk kellä otses? Kal'laastja KJn 1936 (G. Must) Hää, Vil, KJn - 3 var.
G₂*.	Mees nurkas, tilk kella otsas? Kaljanõu Muh 1937 (R. Viidalepp) 3Muh - 3 var. Wied. 278
Ha.	Vanamees nurgas, noka ots tilk? Kaljaasten Koe 1939 (L. Priks)
Hb.	Vanamees istub nurgas, tilk noka otsas? Kaljaastja Vai 1936 (L. Kraavik)
I₁a*.	Vanamees nurgas, tilk munni otsas? Kaljaastja Lai 1904 (J. Ermann) 2Lai - 2 var.
I₁b.	Vanamees istub nurgas, tilk munni otsas? Kaljaasti Hlj 1890 (J. A. Rehberg)
I₂.	Mees nurkas, tilk munni otsas? Taariaistas Pil 1895 (J. Kuldkepp) Sim, Muh, Pil - 3 var. Wied. 278
J₁.	Vanamees istub nurkas, tilk türa otsas? Kal'laastas Noa 1927 (P. Ariste)
J₂.	Vanataat nurgas, tilk türa otsas (Ein alter Vater in der Ecke, ein Tropfen am Ende des Gliedes)? Das Kofentgeschirr Tt enne 1876 (anon) • Wied. 293
J₃.	Vanapoiss nurkas, tilk türa otsas? Kaljanõu Muh 1937 (L. Uusküla)
K₁.	Vanamees nurgas, tilk t... otsas? Taariasti Vig 1889 (J. Getreu)
K₂.	Vanaisa nurkas, tilk t... otsas? Taarinõu HMd 1895 (A. Melsas)
L₁a₁.	Vanamees nurgas, tilk nina otsas? Kaljatõrs MMg 1888 (A. Artis) Nrv, Jõh, Iis, 4VMr, Amb v. JMd, 2Tür, 2Kuu, Rap, 3Hag, Pld, 2Han, Phl, Sa, Jäm, Vll, PJg, 2Hää, Saa, Hls, Hel, 2Trv, Pst, Vln, 3Vil, SJn, Pil, 2Plt, 2Lai, Trm, MMg, 2Trt - 46 var. E EM 173 (1682); E EM² 150 (2183); Nugis 295 ja 315 (251); Säde nr. 70 (1959) 4 (4)
L₁a₂*.	Vanamees nukas, tilk nina otsas? Kaljaastja MMg 1890 (G. Jürgenson) Ksi, 4MMg, Äks, TMr, Rõn, Har - 9 var.
L₁a₃*.	Vanamees nurkas ja tilk nina otsas? Taarinõu Hää 1936 (L. Kraavik) Hää, Trt - 2 var.
L₁a₄*.	Vanamees nurgas, nina ots tilk? Kaljaastja Iis 1889 (E. Ellert) Iis, Sim, VMr, Ris, Tõs, Pär, Pal - 7 var.
L₁a₅.	Vanamees nurgas, tilk nina all? Taaritõrs Äks 1894 (J. J. Millert)
L₁b₁*.	Vanamees istub nurkes, tilk nina otses? Taarinõu Tor 1889 (M. Sahl) Amb v. JMd, Jür, Ris, Vig, Noa, Khk, Tor, Vil, Pil, Plt, Trt, Rõu, Tt - 13 var. • Helle 372 (129); Willmann 175 (119); Lönnrot 162; Nörmann 36 ja 55 (79); Ahlqvist 74; Hupel 122; Wied. 293; Univer-Laurits III 11; KAH EKAl 163 ja 164 (123); Jürjens 20; Muuk-Mihkla III 133; Krikmann 72 (5)
L₁b₂*.	Vanamees istub nurkas, nina otsas tilk? Taariastja Tor 1887 (J. Tilk) Mar, Vor, Tor - 3 var.
L₁c*.	Vanamees kurun, tilk nõna otsan? Taaritõruke Trv 1894 (K. Tober) 2Trv - 2 var.
L₁d*.	Vanamees nurkas, hapu tilk nina otsas? Kaljaastja Trm 1889 (H. Mann) Pal, Trm - 2 var.
L₁e₁*.	Vanamees nurgan, nõna tsilgus? Taaritõrs Har 1935 (S. Kutti, H. Tampere) Krl, 2Har, Rõu - 4 var.
L₁e₂*.	Vanamees istub nurgas, nina tilgub verd? Taaritõrs Hel 1874 (A. Wahlberg) Tõs, Hel - 2 var. Vrd. 181
L₁f.	Vanamees nurgas, nina tatine? Kaljaastjas Vän 1933 (E. Matson) Tõs, Vän, Pal - 3 var.
L₂.	Vanataat nurgas, tilk nina otsas? Kaljaaistja KJn 1973 (M. Kaur) Vl, KJn - 2 var.
L₃.	Taat nurkas, tilk nina otsas? Kal'laasti JJn 1888 (P. A. Pitka) E EM 173 (1682); E EM² 150 (2183)
L₄.	Vana rauk nurgas, tilk nina otsas? Kaljaastja KJn 1870 (J. Tiedemann)
L₅.	Isa nurkas, tilk nina otsas? Taaritõrs Krj 1889 (V. Mägi)
L₆a*.	Mees nurgas, tilk nina otsas? Taariaistas SJn 1892 (H. Karell) Saa?, Pst v. Pil, SJn - 3 var. E EM 92 (774)
L₆b₁.	Mees istub nukan, tilk nina otsan? Kaljaastjas Tt dat-ta (anon)
L₆b₂.	Mees istub nurkas, tatitolk nina otsas? Õllevaat Hel 1874 (A. Wahlberg)
L₆c.	Mees seisab nurkas, tilk nina otsas? Kaljakeha Sa 1904 (A. Valtin) Sa, Pil - 2 var.
L₆d.	Miis nulgan, nõna tsilgus? Õlu Har 1934 (K. Meho)
L₆e.	Mees nurkas, nina, tatine? Taariaistas Pil 1896 (J. Kuldkepp)
L₇.	Must mees nurgas, tilk nina otsas? Taaritõrs Vil dat-ta (J. Täht)
L₈.	Peremees nurkas, tilk nina otses? Kaljaastja Plt 1878 (K. Moks)
L₉.	Sant nulgan, nõna tsilgus nõlge? Taaritõrdu Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
L₁₀*.	Vanamoor nurgas, tilk nina otsas? Taaritõrs Koe 1925 (A. V. Kõrv) Koe, Kaa, KJn, Kod - 4 var.
L₁₁*.	Vanaeit nukan, tilk nina õtsan? Kaljaastja Kod 1950 (H. Nõu) HJn, Kod - 2 var.
L₁₂a.	Vanaema nurgas, tatitilk nina ots? Kaljaastja Pal 1888 (M. Saar)
L₁₂b.	Vanaema istub nurkas, tilk nina otsas? Taarikeha Kär 1898 (T. Sömer) Krj, Kär - 2 var.
L₁₃a.	Vana naine nurgas, tilk nina otsas? Taaritõrike Pst 1888 (J. Jaakson) Krj, Jäm, Kaa, Pöi?, Pst, SJn, KJn - 7 var.
L₁₃b+.	Vana naine istub nurkas, tilk nina otsas? Taarikeha Kär 1898 (T. Sömer) Kär, Tõs, Tt - 3 var.
L₁₄*.	Naine istub nurkas, nina otsas tilk? Taaritõrs Kaa 1947 (E. Virveste) Sa?, 2Kär, Kaa - 4 var.
L₁₅.	Noorik nurgas, nõna tilgub? Taaritõrs Rõu 1887 (anon) E EM 112 (1005); E EM² 99 (1335)
M₁*.	Vanamies nurkas, naba otsas tilk? Tuarga Khn 1948 (J. Sulengo) 2Koe, Rei, Khn - 4 var.
M₂*.	Taat nurkas, naba otsas tilk? Kaljaastjas LNg 1895 (J. Prooses) Kuu, LNg - 2 var.
M₃.	Noorik istub nurkas, tilk naba otsas? Taariastas Vig 1894 (J. Getreu)
N+.	Vanameäs norkäs, sõrmä otsäs telk? Taaretõrs Phl 1889 (J. Mey) Vai, VMr, Phl - 3 var.
Oa.	Vanamees nurgas, till näppus, tilli otsas tilk? Kaljakraan Jõh 1935 (V. Võhman) Kontam.: = 2432Öa
Ob.	Vanamees nukas ja titt pihus ja titi otsas tilk? Taaritõrs TMr 1890 (H. Uus) Kontam.: = 2432Öb
2437.	VANAMEES NURKAS, PRUSSAKID TÄIS? Kaljaaste, raba täis - 0+0+2+0 = 2 (2) var. Emm 1931 (S. Soosaar) 2Emm - 2 var.
Vrd.	167 2460A
2438.	VANAMEES NURKAS, TITT PÜSTI? Kaljatõrs - 0+2+2+1 = 5 (5) var.
a.	Vanamees nurkas, till pulkas? Taariaste Emm 1928 (M. Meiusi) 2Emm - 2 var.
b.	Vanamees nurkas, titt püsti? Kaljatõrs Pal 1891/2 (H. Maasen)
c.	Seisab nurgas, till püsti? Õllevinku Kuu 1992 (I. Adler)
d.	Mies nukas, naba püssi? Kaljaastja Kod 1889 (O. Grossschmidt)
2439.	VANAMEES NURKAS, VASKSOOLED SEES? Kal'laastas - 0+3+6+0 = 9 (17) var.
a.	Mees istub nurgas, vasksoolikad sees? Kaljaasti Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
b.	Vanamees nurkas, vasksooled sees? Kal'laastas Phl 1939 (E. Ennist) 2Phl, 4Emm - 6 var. RpS nr. 6 (1939) 189; Metstak² 28 ja 30
c.	Vana naine nurkas, vasksooled sees? Säng Käi 1896/7 (J. Sooster) Käi, Ans - 2 var.
Vrd.	1755 2399
2440.	VANAMEES RAIUB KIRVETA JA LÕHUB KIILITA? Välk - 0 (3) var. H. Karro (enne 1913): omaloominguline tekst E EM² 150 (2186); Metstak² 64 ja 66
2441.	VANAMEES SEISAB NURGAS, TÜTAR TANTSIB PULMAS? Vaat ja õlu - 0+1+0+1 = 2 (15) var.
a.	Vanamees seisab nurgas, tütar tantsib pulmas? Vaat ja õlu Vai 1888 (H. Masing) ÜÕÕ 45 (5)
b.	Tütar tantsib pulman, esä istub nukan? Õlu Urv 1958 (A. Reigo)
2442.	VANAMEES TUAS, HABE ÕUES? Tuli ahjus, suits korstnast väljas - 0+3+9+10 = 22 (58) var.
Aa.	Taat toas, habe õues? Porgand Krj 1938 (A. Toomessalu) Mär, Krj, Ans, San - 4 var. Pet. ELA 82 (2); Külvaja nr. 17/18 (1926) 8; SSTT 29; Kuut VI (1972) 106 ja 111 (21); Randmäe-Sprenk II 10 ja 106; Metstak 11 ja 33 (67); Välba 25; Hennoste 38 (5); Metstak² 23 ja 25
Ab.	Vanamees tuas, habe õues? Tuli ahjus, suits korstnast väljas MMg 1962 (K. Kõivumägi, I. Varik) Jõh, MMg, Ote - 3 var.
Ac.	Vanamees istub nurgas, habe õues? Korsten suitseb Amb v. JMd 1937 (anon) Metstak² 23 ja 25
Ad*.	Mees toas, habe õues? Suits Tln 1926 (M. Sengbusch) Kuu, Tln - 2 var.
Ba.	Vanamees toas, habe väljas? Ahi HMd 1926 (A. Kreideberg) Iis, HMd - 2 var.
Bb+.	Vanamees taren, habeme väljas? Porgand Võn 1897 (P. Rootslane) Saa, Võn, Tt - 3 var.
Bc.	Mees majas, habe väljas? Maja suitseva korstnaga SJn 1992 (P. Himonen) Kuu, SJn - 2 var.
Bd.	Mees saunas, habe väljas? Porgen Har 1934 (O. Lipstok) Iis, Har - 2 var.
Be*.	Mees toas, habe väljas? Ahju kütmine Nis dat-ta (E. Martinson) Tln, Nis - 2 var.
Bf.	Juut sannan, habe vällän? Võti Rõn 1889 (C. Berg)
Vrd.	289I 1128 1129 1699
2443.	VANAMEES VAEVAS, KÄSIPIDI TAEVAS, LOEB TAEVATÄHTI, MEREPÕHJAST LIIVA? Kaiv - 6+103+32+27 = 168 (216) var.
A₁a.	Vanamees vaevas, käsepidi taevas? Kaevuvinn Pst 1888 (J. Jaakson)
A₁b.	Vanamees vaevas, käsipõsikile taevas? Kaevuvaldas Kan 1981 (B. Ilver)
A₁c.	Vanamees vaevas, käsipuu taevas? Kaev Rõu 1938 (H. Pill)
A₂a₁.	Vanamiis vaevan, kättpidi taevan, katsub käegä merepõhjass liiva? Kaev Kod 1939 (A. Univere)
A₂a₂.	Vanamiis vaivah, kässipitte taivah, tuu mere veerest liiva? Kaokaal Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
A₂a₃.	Vanamees vaevab, käsipõsekille taeva, vahib merepõhja, loeb senna liiva? Linguga kaev MMg 1888 (A. Artis)
A₂b*.	Vanamiis vaivan, käsipõsikile taivan, luge merepõhja sõmerit? Kajuling Ote 1895 (C. Lipping) Trt, Ote - 2 var.
A₂c.	Vanamiis vaevas, tittipide taevah, lugõ merepõhjah sõmõraid? Kaovaldas ja valda otsah pang Se 1934 (N. Oinas)
A₃a₁*.	Vanamees vaevas, käsipidi taevas, loeb taevatähti, merepõhjast liiva? Kaiv TMr 1888 (P. Birkenthal) Hlj, Tln, Saa, Hls, Hel, 7Trv, Pst v. Pil, Vil, Pal, TMr, Nõo, Elv, Ote, Urv, Tt - 21 var. Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (16); Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (16); Mihkla KlL 75 (15); Vih. (1950) 81 ja 82 (15); Metstak² 70 ja 71
A₃a₂*.	Vanamees vaevan, kättpitti taivan, loeb taivatähti, merepõhjast liiva? Kaevutulp, ling ja kook Puh 1889 (D. Arak) Vil, 2Puh, San - 4 var.
A₃b.	Vanamiis vaevas, käsipidi taevas, vahib taevatähti ja merepõhja liiva? Kaev MMg 1889 (H. Rätsepp) MMg, Ote - 2 var.
A₃c.	Vanamiis vaivan, kässipitte taivan, luge taivatähti, mere veeren liiva? Kaokaal Rõu 1888 (A. Jennes)
A₃d+.	Vanamees vaevas, käsipidi taevas, loeb taevatähti ja segab merepõhjas liiva? Kooguga kaev MMg 1910 (O. Lalli, O. Lõvi) MMg, Tt - 2 var.
A₄a*.	Vanamees vaevan, käsipõsi taevan, loeb taevatähti, merepõhjast liivä? Linguga kaju (kaev) Pst 1893 (J. Reevits) 4Hel, 6Trv, 3Pst, SJn, Ran, Kan, Krl, Vas, Tt - 19 var. • Sak. Kal. (1880) 82 (17)
A₄b.	Vanamees istub vaevan, käsipõsil taevan, loeb taevatähti, merepõhja liiva? Vinnaga kaev Trv 1889 (A. Rull)
A₄c.	Vanamiis vaevan, käsipõsik taivan, vahib taivatähti, merepõhja liiva? Kaivuvaldas Ote 1895 (E. Palm)
A₄d*.	Vanamiis vaivan, käsipõsilde taivan, luge taivatähti ja mere veeren liiva? Kaokaal (kaevukook) Rõu 1936 (A. Raadla) Äks, Urv, Krl, Rõu - 4 var.
A₄e.	Vanamiis vaivan, käsipõsi taivan, lugõ taivatähti, liiva lumbipõhja? Valtaga kaiv Urv 1956 (A. Reigo)
A₅*.	Vanamiis vaivan, käsi püsti taivan, lugõ taivatähti, merepõhja liiva? Valtaga kaev Krl 1967 (E. ja H. Tampere) Hel, 3Krl - 4 var.
A₆.	Vanamiis vaivahn, käsipuu taivahn, luge taivatähti, mere veerehn liiva? Kaokaal Rõu 1897 (G. Raup) 2Rõu - 2 var.
A₇a*.	Vanamiis vaivah, kässipite taivah, luge taivatähti, merepõhja sõmõrit? Kaiv Räp 1953 (S. Kaarheit) TMr, Võn, 2Ote, Kan, Plv, 4Räp, Se - 11 var.
A₇b.	Vanamiis vaivah, käsipitte taivah, luge taivatähti, maapõhja sõmerit? Kaiv Plv 1893 (J. Tobre)
A₈a*.	Vanamiis vaivan, käsipõsikala taivan, lugõ taivatähti, merepõhja sõmõrid? Kaovaldas Urv 1888 (G. Seen) 3Võn, 7Ote, Võ, 2Kan, 3Urv - 16 var. Meelej. nr. 37 (1887) 296 (54); E EM 174 (1686); E EM² 150 (2188)
A₈b.	Vanamiis vaiva, käsipõsikalla taiva, vahis taivatähti, merepõhjast sõmerit? Kaovaldas Kan 1888 (J. Väggi)
A₈c.	Vanamiis vaiva, käsipõsikalõ taivah, loep taivatähti, maapõhja sõmõrit? Kaivovaldas Vas 1888 (C. Lenzius)
A₈d.	Vanal mehel vaiva, käsipõsil taiva, luge taivatähti, jalaga hõõrt sõmerit? Kaivuvaldas Plv 1889 (G. Pennert)
A₈e.	Vanamiis vaivan, käsipõsi taivan, lugõ taivahe tähti ja maa sisse mulke, mere põhja sõmerid? Kooguga kaiv Kan 1963 (R. Praakli)
A₉.	Vanamiis vaevan, nabapidi taevan, luge taevatähte, merepõhjan liiva? Kaevuvaldas Vlg 1903 (J. Undritz)
Ba.	Vanaesä vaivan, käsipõsitas taivan, lugõ taivatähti, merepõhja sõmõrid? Kaovaldas Kan 1895 (G. Loodus)
Bb.	Vanaesa vaivan, kusipuu taivan, seka mere veeren liiva? Kaokaal Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
C.	Vanainemine vaivan, käsipõsikale taivan, luge taivatähti, merepõhja sõmerid? Kaevupang Võn 1895 (J. Moodis)
D₁.	Vana naine vaivan, kässipitti taevas? Kaiv Räp 1895 (R. J. N. Org)
D₂.	Vana naene vaevas, käsipidi taevas, loeb taevatähti? Kaevukook Vil 1873 (H. Leoke)
D₃a.	Vana naine vaevan, käsepidi taevan, luge taevatähti, merepõhja liiva? Lättekuuk Krk 1890 (J. Hünerson) Krk, KJn - 2 var.
D₃b.	Vana naene vaevas, käsipidi taevas, loeb taevatähta, vahib mereliiva? Kaev ja kook Tt dat-ta (anon)
D₃c.	Vana naine vaevas, käsipidi taevas, loeb taevatähti, mere põhjast sõmerid? Kaevuvinn Võn 1926 (M. Blum)
E.	Vanaemä vaiva, käsipõsi taiva, luge taivatähti, mere sisse sõmerid? Küläkaiv Kan 1866 (J. Weitzenberg)
F.	Vanamees vainul, kässipitti taivan, loep taivatähti, merepõhja liiva? Kaivuhark ja ling Rõn 1888 (A. Andrei) 2Rõn - 2 var.
G.	Vanamees vaevas, käsikott kaelas, ise loeb taevatähti? Harkader, aesad ülespidi, et taevatähti lugeda Võn 1960 (G. R. Sordla)
H.	Vanamiis vaevan, käsipõsil kaivun, vahib taivatähti ja loeb kaevu põhjast liiva? Kaev Nõo 1926 (E. Päss)
I.	Vanamees vangin, käsipidi pangin, loeb taevatähti, merepõhja liiva? Kajo Trv 1890 (A. ja J. Viira)
J₁a.	Aia all üts vanamees, luge taivatähti, merepõhast liiva? Kaivukaal Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
J₁b.	Vanamees ripub taevas, loeb taevatähti ja põhjamerest liiva? Kajuvinn kooguga Vän v. Vlg 1896 (J. Reimann)
J₂.	Vanamiis vahib käppapidi taivan, loeb taivatähti ja mere äärest liiva? Kaev TMr 1890 (J. Mägi)
J₃a*.	Vanamiis istus käsipõsakile, luge tähti taivahe ja mere põhja sõmerid? Kaavovaldas Võn 1889 (J. Kripson) Võn, Plv, Räp - 3 var.
J₃b.	Vanamees käsipõsite, lugi taivatähti, maa põhjast sõmerid? Kaivovaldas Plv 1890 (J. Tobre)
J₃c.	Vanamiis vaivan, varras peon, luge taivatähti, merepõhjan sõmerit? Kajovaldas Ote 1893 (J. Tammemägi)
J₄a.	Vanamiis käsipõsilde, lugõ taivatähti? Kaaluors Har 1890 (J. Pähn) Har, Rõu - 2 var.
J₄b.	Vanamees maa sees vaevas, vahib käsipõskil taevasse ja loeb taevatähti? Kaevuvinn Hel 1874 (A. Wahlberg)
J₅.	Vana, vana teedakõnõ, küüntäs pääle viipõhast sõmõrit? Kaovaldas Se 1929 (A. Gehrke) Vrd. 168
J₆+.	Vanamees vahib taivasse ja maa põhja? Kaiv Kam 1933 (R. Viidebaum) Jõh, Kam - 2 var.
K.	Miis mere põhjan, luge taivatähti? Kaeotulp Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
L.	Mees vainu pääl, loeb taivatähti ja merepõhjas liiva? Kaevuling Nõo 1888 (V. Grünstamm)
M.	Külä kütt vaht tähti taivade? Kaavupost Võn 1888 (J. Jalajas)
N.	Vana naene kättpidi taebas? Kuuguga kaeb SJn 1894 (H. Raid)
O.	Suur jummal taivan, kisk merest liiva? Kaokaal Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Pa*.	Loeb mereliiva ja vahib taevatähta? Kaevuvinn SJn 1889 (T. Köstner) Pöi, SJn - 2 var.
Pb.	Taivahe lugõ tähti, merde sõmõrit? Kaovänt Se 1935 (A. Jänessoo)
Pc*.	Kaeb vee põhja, loeb taevatähti? Kaeokook ja ling Trv 1894 (J. Liller) Trv, SJn - 2 var. Vrd. 2605
Qa.	Mees pika piibuga, laia kaabuga, vahib merepõhja? Kooguga kaev Saa 1930 (A. Räägel) Kontam.: = 233Ma
Qb.	Ilmuline liäb almulisele kosti, pitkä piibuga, laia kaabuga, loeb taevatähti ja kua meresõmerid? Kaevokuuk Kod 1888 (J. Liiv) Kontam.: = 233Mb
R.	Külakoer kükitab, pikk piip suus, lai kabi otsas, loeb taevatähti ja vahib merepõhja? Kaev Hls 1939 (S. Pärt) Kontam.: = 233N 892E
S₁a₁*.	Küläpeni kükitäs, luge taiva tähti, liiva mere põhja? Kajovaldas Rõn 1889 (P. J. Tamm) Hel, Puh, Rõn - 3 var. Kontam.: = 892F₁a₁*
S₁a₂.	Külahatt kükükila, loeb taevatähti ja merepõhja liiva? Kooguga kaev Rõu 1934 (L. Raudsepp) Kontam.: = 892F₁a₂
S₁b₁*.	Külapeni kükitab, loeb taevan tähti, merepõhjan sõmerid? Kaevokook Pst 1889 (H. Henno) Pst, Se - 2 var. Kontam.: = 892F₁b₁*
S₁b₂*.	Külähatt küksällä, lugõ taivahe tähti, merde sõmõrit? Kaiv ja kaovaldas Se 1953 (E. ja H. Tampere) 2Plv, 3Se - 5 var. Kontam.: = 892F₁b₂*
S₁b₃.	Külähatt küküsela, luge taiva tähti, vee põhja sõmerit? Kaaluga kaev Se 1896 (F. Treijal) Kontam.: = 892F₁b₃
S₁c.	Küläpini kükisäl, lugõ mere põha alla sõmõrit? Kaovaldas Se 1888 (E. Aun) Kontam.: = 892F₁c
S₂a.	Vanamees kükisila, luge taevatähti? Kaevukaal Rõu 1887 (anon) E EM 172 (1671); E EM² 149 (2171) Kontam.: = 892F₂a
S₂b.	Vanataat kükakile, loeb taevatähti? Kooguga kaev Rõu 1938 (H. Pill) Kontam.: = 892F₂b
S₂c.	Külamees kükitas, luge taivatähti? Kaovaldas Urv 1890 (J. Teder) 2Urv - 2 var. Kontam.: = 892F₂c
S₂d.	Külavanamb kükakile, luge taivatähti? Kajuling Rõn v. San 1895 (P. Roose) Kontam.: = 892F₂d
S₃.	Küla alla kükakille, loeb tähti taevase, mere põhja sõmerida? Kajukuuk Pst 1889 (J. Ainson) Kontam.: = 892F₃
Za.	Neitsi nellänukaline, Kadri katest jakatu, lugõ taivatähti, liiva merepõhja? Kaiv San 1940 (I. Novek) Kontam.: = 1402Ka
Zb.	Neitsi neljanukuline, kao kahejakuline, loeb tähti taevan? Kaju Pst 1889 (H. Henno) Kontam.: = 1402Kb
T.	Keräoinas kespaigah, lugõ tähti taivah? Kuu Se 1936 (M. Vabarna) Kontam.: = 945S
Vrd.	1416G₂₄ 2068 2432Dc
2444.	VANAMEHE PÄSS ILMA KÜÜDSEDÄ? Tilk - 0+1+3+0 = 4 (6) var.
Aa.	Vanamehe päss ilma küüdsedä? Tilk Vas 1903 (J. Jakobson)
Ab.	Isanda päkk ilma küüdsetä? Titt Räp 1937 (D. Lepson)
Ac.	Päss ilma küüdseldä? Titt Se 1935 (A. Oinas-Tammeorg)
B.	Mis on ilma küüsildä? Titt Se 1927 (P. Voolaine)
2445.	VANAMIIS NUKAN, [NELI] VÜÜD VÜÜL? Kaljaastja - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Kod 1888 (J. Liiv)
Vrd.	1813 2014
2446.	VANAMIIS NUKAN, PERSE PINDE TÄÜS? Ahi - 1+20+9+0 = 30 (45) var.
Aa₁.	Vanamiis nukan, perse pinde täüs? Ahi Kan 1924 (A. V. Kõrv) MMg, Nõo v. Ote, Kan, Rõu - 4 var. E EM 173 (1681); E EM² 150 (2182)
Aa₂.	Vanamees nukas, pinnud persen? Ahi TMr 1889 (J. Tootsi) Kos, Trm, TMr - 3 var.
Aa₃.	Vanamees istub nurkas, perse pinda täis? Raiepakk Vän 1887 (J. Peterson) Vän, Hel - 2 var.
Ab.	Vanamees kurun, perse pinde täis? Pirrumuhk Ote 1888 (H. Nugin) Rõn, Ote, Tt - 3 var.
Ac.	Hall vanamees nukas, perse pinda täis? Peahari MMg 1890 (L. Jakobson)
B.	Vanaeit nurkas, rüpe pindu täis? Sigade astas Vän 1887 (J. Peterson) E EM 171 (1657); E EM² 148 (2156)
C.	Vana naene vadja otsas, perse pinda täis? Linaharjad Pil 1888/9 (T. Kiimann)
D.	Ämmä perse pinda täis? Puud ahjus Kod 1887 (S. Käär) Lai, Kod - 2 var. E EM 28 (40); E EM² 27 (49)
E.	Äiätaadele pestäs pinde persehe? Puid pillutas ahju Võn 1889 (T. Lätti)
F.	Juuda perse pirde täis? Puu ahjun Urv 1890 (J. Teder)
Ga₁.	Kahru perse' pinda täüs? Puu' ahoh (puud ahjus) Se 1912 (S. Duplevski) Vas v. Se, 4Se - 5 var.
Ga₂.	Kahru perse' kiik pinde täüs? Hagu ahjus Se 1924 (H. Jänes)
Gb.	Kahru perse vihkä täüs? Puud ahjus Se 1938 (J. Ilvik)
H.	Soe perse pinda täüs? Hago ahoh Vas 1895 (J. Tint) Vas, 2Se - 3 var.
I.	Härg mõtsan, perse pinde täis? Ägel Ote 1892 (J. Ainson)
Vrd.	1083 2137 2433
2447.	VANAMIIS NUKAN, TITT VÄLLÄN? Taaritünn - 0+2+1+1 = 4 (4) var.
Aa.	Vanamiis nukan, titt vällän? Taaritünn Ran 1958/60 (A. Tamm)
Ab.	Mees nurgas, till väljas? Kaljatõrs Ksi 1938 (M. Viidalepp)
Ba.	Mees nurkas, naba väljas? Taariaestas SJn 1889 (J. Tammann)
Bb.	Naene nurkas, naba väljas? Taariaestas Vän 1889 (J. Tammann)
2448.	VANAMIIS NULGAH, TILK SUUH, TÜRA HAMBIH? Taaritõrdo iih haam, haami seeh pulk - 0+4+1+2 = 7 (9) var.
Aa.	Vanamiis nulgah, tilk suuh, türa hambih? Taaritõrdo iih haam, haami seeh pulk Se 1940 (M. Linna)
Ab.	Noorik nulgah, tilk suuh, türä' hambih? [Lahendus puudub] Se 1942 (M. Linna)
B.	Vanamees istub nurkas, naga põigeti suus? Taarikeha Kär 1899 (K. Loiken)
C.	Vanamees nurgan, sigar suhun? Taaritõrike Hls 1891 (J. Riiet) Jõh, Hls, Lai - 3 var.
Vrd.	2455
2449.	VANAMIIS RINNONI MAA SEEH? Ritk - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Se 1937 (I. Rohtla)
2450.	VANAMIIS VAJUTAB, VANANA VÄRISEB? Javekivi - 0+1+0+0 = 1 (5) var. Kod 1887 (S. Käär) E EM 174 (1688); E EM² 150 (2190)
2451.	VANAMOOR NURGAS, SADA HAMMAST SUUS? Linakuhi - 0+3+2+1 = 6 (28) var.
A₁a.	Vanaema nurkan, sada hammast suhun? Linahari PJg 1894 (M. Reimann) Metstak² 18 ja 19
A₁b.	Vanamoor nurgas, sada hammast suus? Linakuhi Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
A₂.	Vanamoor nurgas, sada hammast suus, hammustab, aga ei neela? Linahari V. Luik (Meelej. nr. 47 (1887) 375 (1)): soome mst tõlge ° Meelej. nr. 47 (1887) 375 (1); E EM 174 (1694); E EM² 150 (2196); E MM 17 ja 46 (272); E MM² 17 ja 49 (275); Ainelo III 124; Mihkla EK III/I 206; Mihkla-Sööt EKÜ 207; E MM³ 14 ja 40 (275)
B₁.	Vanakuri nukah, sada hammast suuh? Vokk Plv 1966 (L. Briedis)
B₂.	Vanapagan sauna taga, sada hammast suus? Äke Emm 1938 (E. Ennist)
C.	Kolmejalgne kurat, raudhammad suus, hammustab küll, aga neelata ei sua? Okk Muh 1937 (R. Viidalepp) Kontam.: = 717W
2452.	VANAMOOR NURGAS, SADA LAST SÜLES, IGAL LAPSEL ISE NIMI, IGAL LAPSEL ISE HÄÄL? Orel - 0+1+0+0 = 1 (11) var. Amb 1894 (J. Neublau) E EM² 150 (2197); Nugis 295 ja 315 (252)
Vrd.	1359 2719A₂b₃*
2453.	VANAMOOR NURGAS, SITALASU SÜLES? Leivamõhe - 0+0+1+0 = 1 (1) var. SJn 1927 (V. Metsamärt)
Vrd.	2424
2454.	VANAMOOR TOAS, SADA HAAVA PEAS? Palgiots - 0 (3) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 174 (1695); E EM² 150 (2198)
2455.	VANAMOOR VARNAS, SÕRM SUUS, VITSAVEADIKUD VATSA ÜMBER? Lähker - 0 (29) var. C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst E EM 174 (1696); Schneider Elusal. Kal. (1906) 7 ja 32 (7); E EM² 151 (2199); Nurmik II 7 (22); Huvit. II 216 ja 224 (33)
Vrd.	2448
2456.	VANAMUOR NURGAS, PERSE PAUKKUB? Leili viskama kerisele - 0+0+0+1 = 1 (2) var. Kuu 1978 (M. Must, P. Raud)
2457.	VANAMUOR NURGAS, SIIDIPOLL IES? Ahjuliek - 0+1+1+1 = 3 (6) var.
a₁.	Vanamuor nurgas, siidipoll ies? Ahjuliek Kuu 1937 (R. Põldmäe) Metstak² 23 ja 25
a₂.	Vana naine nurgas, siidipoll iess? Umbahi, pätsahi Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
b.	Vanaeit nurgas, punane poll ies? Suitsutoa ahi Kuu 1963/4 (A.-M. Salström)
Vrd.	1406
2458.	VANAPAGAN TANTSIB, JALG EI PUUDU MAHA? Vänt (vokil) - 0+1+0+0 = 1 (3) var. Vai 1893 (A. Feldbach) E EM² 151 (2204)
Vrd.	1783
2459.	VANAPOISS TOAS, SEELIK SELJAS? Tulehark - 0 (3) var. M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst E EM 175 (1701); E EM² 151 (2205)
2460.	VANAÄTI KASUK, TÄIE TÄUS? Taevatähed - 0+9+1+0 = 10 (13) var.
A.	Vanamees nurgas, kirpe-täie täis? Taevatähed Hls 1889 (H. Kase) Vrd. 167 2437
Ba.	Vanamihe kask, kirpe täüs? Taevatähe Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Bb.	Vanaisa kasuk, täie täis? Taevas tähti täis Trv 1903 (G. Lipp) Vrd. 2416
Bc.	Vanaäti kasuk, täie täus? Taevatähed Hls 1889 (M. Laarman) 4Hls - 4 var.
Bd.	Vana naise kasuk, täie täis? Taevatähe Hls 1930 (E. Sitska)
C.	Sinine saba, täie täus? Taivas tähti Ote 1896 (H. Maasen) E EM² 123 (1744)
D.	Sinine saks, täie täis? Taivas Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
2461.	VARA VALVAMAS, VARA VAIBUMAS? Kukk - 0 (4) var. M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst E EM 175 (1706); E EM² 151 (2210)
2462.	VARAHOMMUKU MÄNGIB, KESKHOMMUKU LÜÜB LULLI JA KILATSEB, KESKPÄEVA AEG KANGESTI KAMANDAB, LÕUNA AEG TIIB TÜÜD JA TALITAB, ÕHTU ON RAMM OTSAS JA HEIDAB MAGAMA? Inimene - 0+1+2+0 = 3 (6) var.
A.	Hommikul olen hooletu, magan, mängin, lusti löön, olen kelm ja käratsen; keskpä kangest kamandan, teen tööd ja tallitan, olen virk ja viisakas; õhtu rammud raugevad, aeg igav ja ilota, oodan und ja unustust? Inimene nooruses, keskeas ja vanaduses J. Hurt (EPost. Lisal. nr. 12 ja 13 (1871) 72 ja 78 (22)): omaloominguline tekst ° EPost. Lisal. nr. 12 ja 13 (1871) 72 ja 78 (22); ER Kal. (1886) 95 (5)
B.	Hommikul olen hooletu, magan, mängin, lusti löön; keskpäeval kangest kamandan, teen tööd ja talitan; õhtul rammud raugevad, aeg igav iluta, ootan und ja unustust? Inimene Lai 1932 (M. Joonas)
C.	Homiku hooletu, keskpäe kergest käratsen, teen tööd ja tallitan, õhtu rammud raugnevad, ootan und ja unustust? Inime VMr 1890 (K. V. Lurich)
D.	Varahommuku mängib, keskhommuku lüüb lulli ja kilatseb, keskpäeva aeg kangesti kamandab, lõuna aeg tiib tüüd ja talitab, õhtu on ramm otsas ja heidab magama? Inimene Vil 1937 (A. Mikk) Vrd. vs: EV 1445
2463.	VARE ALL, VARE PEAL, KUREMUNAD KESKEL? Leivad ahjus - 6+55+32+7 = 100 (176) var.
Aa₁.	Vare all, vare peal, vare all munad keskel (Steinhaufen oben, Steinhaufen unten, unterm Steinhaufen, Eyer mitten drinne)? Ein Backofen voll Brodt Tt 1732 (A. Thor Helle) • Helle 372 (132); Willmann 176 (122); Lönnrot² 195 (169); Wied. 294; Wied. 294; KAH EKAl 163 ja 164 (126); Muuk-Mihkla III 133; Laug. Vestr. 179 (17)
Aa₂.	Vare all, vare peal, vare keskel munad? Leivaahi Kaa 1889 (M. Kallas) JJn, Kaa - 2 var.
Aa₃.	Vare pääl, vare all, vare keskel munad? Leivad ahjus KJn 1870 (J. Tiedemann)
Aa₄.	Vare all, vare pääl, munad keskel? Leivad ahju Sim 1938 (E. Lippus)
Ab₁.	Vare all, vare peal, kuremunad keskel? Leivad ahjus Emm 1938 (E. Ennist) Noa v. Hii, Käi, 2Emm, Krj, Mus, Kär, Kaa, Vll, 3Pöi, Muh, Tt - 14 var. Wied. 294; E EM 175 (1707); E EM² 151 (2211); Nurmik II 6 (20); Metstak² 32 ja 33
Ab₂*.	Vare all, vare pääl ja kuremunad keskel? Levad ahjus küpsemas Krj 1938 (K. Lepp) Phl, Krj - 2 var.
Ab₃.	Kivivare all, kivivare peal, kuremunad keskel? Leivad ahjus Tõs 1893 (J. Öövel)
Ac₁.	Vare all, vare peäl, vaeramunad keskel? Levad ahjus Jäm 1937 (A. Raadla) 3Khk, Ans v. Jäm, Jäm - 5 var.
Ac₂.	Vare ümber, vare ümber, vaarjamunad keskel? Leivad ahjus Jäm 1896 (A. Kuldsaar) E EM² 151 (2212)
Ad.	Vare all, vare pääl, linnumunad keskel? Lövad ahjus Rei 1889 (P. Reikmann)
Ae.	Vare all, vare peal, kerad keskpaikas? Leivad ahjus Rap 1928 (R. Viidebaum)
B.	Võre all, võre pääl, võre vahel munad? Leeväd ahjun TMr 1888 (P. Birkenthal)
Ca₁.	Kumm all, kumm peal, kuremunad keskel? Lebad ahjus Tor 1889 (M. Sahl) Jõh v. Iis, 2Iis, Lüg, Hlj, Vig, Tõs, 2PJg, 9Tor, Pär?, Saa, Hel, Trm - 22 var. E EM 74 (571); E EM² 66 (741)
Ca₂*.	Kumm all ja kumm pääl ja kuremunad keskel? Leivad ahjus Tor 1889 (M. Tohv) Kos, Tõs, PJg, 2Tor, Saa? - 6 var.
Ca₃.	Kumm all, kumm peal, kuremuna keskel? Või karpis Vän 1897 (E. Tetsmann) Koe, Vän - 2 var.
Ca₄*.	Kumm all, kumm peal, kuremunad keskpaikas? Keres Pär 1902 (J. J. Pulst) VMr, Pär - 2 var.
Cb.	Kumm all, kumm peal, kuremari keskel? Pähkel SJn 1889 (T. Köstner) Koe, Kos, SJn, Puh - 4 var.
Cc₁.	Kumm all, kumm pääl, kummi vaihel muna? Leiva ahjus Räp 1875 (J. Jagomann)
Cc₂.	Kumm all ja kumm peal ja kuus muna sees? Leivad ahjus Tor dat-ta (A. Madisson) Vrd. 1359Db
D.	Kuum all, kuum peal, kuremunad keskel? Leivad ahjus Jõe 1889 (H. Pahlberg) Kuu, Jõe, HJn - 3 var.
Ea₁.	Lagi all, lagi peal, kuremunad keskel? Leivad ahjus Hlj 1888 (J. Linkstein) Iis, 3Hlj, Kad, Rak, VJg, Kuu, Lä, Mih, Var, Käi, Jaa, Khn, PJg, Prn, Hls, Lai - 18 var. Tander 36
Ea₂.	Lagi all ja lagi peal, kuremunad keskel? Leivad ahjus Khn 1948 (J. Sulengo) Kuu, Khn - 2 var.
Ea₃*.	Lagi all, lagi peal, kahe vahel kuremunad? Ahi ja leivad Kär 1890 (K. Loiken) Kuu, Kär, Ans, Se - 4 var.
Eb.	Lagi all, lagi pääl, keskel kuremarjad? Leivad ahjus Saa 1939 (H. Hõimoja)
Ec₁.	Lagi all, lagi peal, kanamunad keskel? Leivad ahjus Jõh 1935 (O. Aps)
Ec₂.	Lagi all, lagi pääl, lae all kanamuna? Leib ahjus Jõh 1890 (N. Otto)
F.	Puu all, puu pial, kuremuna keskel? Leib astjas Pal 1888 (M. Uus)
2464.	VARES ISTUB VARNA OTSAN JA PILLUB MUNE MUSTA MULLA PÄÄLE? Hobene situb - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Ran 1973 (E. ja H. Tampere)
Vrd.	2465
2465.	VARES VARNAS? Müts - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Plt 1878 (K. Moks)
Vrd.	2464
2466.	VARS EES, PEA TAGA, LÄIKIVAD SILMAD KESKEL? Puust margapuu - 0 (2) var. H. Karro (enne 1913): omaloominguline tekst E EM² 151 (2214)
2467.	VARS TANDS SÄLLÜLE? Häll - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
2468.	VASIK VANA HÄRJA NINA ALL? Ahi ja kolle - 3+23+1+0 = 27 (43) var.
A₁a.	Vasik vana härja nina all? Ahi ja kolle Pil 1888 (S. Käär) Tür, 2Pil - 3 var. E EM 176 (1709); E EM² 151 (2215)
A₁b₁.	Vasikas vana härjä kurgu all? Kolle Kõp 1888 (V. Reiman) Tür, Trv, 2Vil, Kõp - 5 var. E EM² 151 (2215)
A₁b₂.	Vasik makkas vana härjä kurgu all? Kolle tuhka täüs ahjusuu all Krk 1893 (J. Hünerson) Krk, Vil - 2 var.
A₁c.	Vask vana härja kaala all? Tuhkhaud ahjusuu all Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Trv, 2Pst, Krl - 4 var.
A₁d.	Vask makas vana härja lõõri all? Tuhkhaud Ote 1888 (H. Nugin)
A₁e.	Vasik magab vana härja lõua all? Kolle ahju ees Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
A₁f₁.	Vasikas vana härja rinna all? Kolle SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
A₁f₂.	Vasikas magab vana härja rinna all? Ahi ja kolle Pöi? dat-ta (R. Kallas)
A₁g.	Vasik vana härja kõhu all? Ahi ja kolle KJn 1870 (J. Tiedemann)
A₂.	Vasikas magab raudhärja rinna all (Ein Kalb liegt unter der Brust eines eisernen Ochsen)? Das Aschenloch vor der Ofenmündung Tt enne 1876 (anon) • Wied. 294; E EM 176 (1710); E EM² 151 (2216)
A₃.	Valge vasikas vana härja nina all? Ahi ja kolle Plt 1878 (K. Moks)
A₄.	Valge vasikas musta härjä kurgu all? Kolle KJn 1888 (J. Reial) E EM 171 (1653); E EM² 148 (2152); Metstak² 24 ja 25
A₅.	Vana härg makas, poig kurgu all? Ahju tuhkhaud Urv 1890 (J. Teder)
B₁.	Vasikas vana lehma külje all? Ahjukolle KJn 1926 (S. Köögardal)
B₂.	Must lehm magab maas, valge vasikas kurgu all? Keris ja kolle Kse 1889 (M. Reimann)
C.	Põrsad kuldi kurgu all? Lusikad kausi ääre all Kse 1889 (K. Karu)
D.	Härg magab, vasikas nina all, maksad-kopsud liiguvad? Tuli ahjus on härg, kolle on vasikas, maksad-kopsud liiguvad on tuli liigub SJn 1890 (H. Kuresson) Kontam.: = 294Q
Vrd.	vs: EV 13878
2469.	VASKSED VESIVÄRAVAD JA KULDSED KUSILAUAD? Naisterahva asi - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Hlj 1888 (J. Linkstein)
2470.	VASTANE KASK, SIILU SISEN MULK? Lipp - 0+1+0+0 = 1 (3) var. Räp 1888 (J. Puksov) E EM 176 (1713); E EM² 152 (2219)
2471.	VEA NAHKA, VENITA NAHKA, ÜLES MUHKU, PÕLVE OTSA? Saabast jalga - 1+3+2+0 = 6 (8) var.
A.	Vea nahka, venita nahka, üles muhku, põlve otsa? Saabast jalga Ran 1889 (A. Tattar) RpS nr. 6 (1939) 189
B₁a.	Luud siruta, nahka venita? Saabast jalga Hel 1874 (A. Wahlberg)
B₁b.	Kinnida luud ja vinnüdä nahka? Saapa jalga kängmine Se 1935 (P. Külaniit)
B₂.	Nahk vintäs, liha küntäs? Saabas Se 1927 (M. Pihlapuu)
Ca.	Venita nahka, siruta nahka, uppub [sic!] torni? Saabast aetas jalga Ote 1895 (C. Lipping) Kontam.: = 277Ga
Cb.	Venita nahka, siruta nahka, up-up torni? Saabast aetas jalga Ote 1889 (H. Nugin) Kontam.: = 277Gb
2472.	VEDEL VEDELA VIHAMEES? Tuli ja vesi - 0+1+0+0 = 1 (3) var. VMr 1888 (J. Koit) E EM 177 (1726); E EM² 153 (2238)
2473.	VEDO IIH, SASELKA TAKAH? Immis iih, põrsa takah - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Räp 1892 (M. Jennes)
2474.	VEHMER LÄTT VESITARRE, JÄTT KOTI KOLU PÄÄLE? Sugu tegemine - 0+14+5+2 = 21 (28) var.
Aa₁*.	Vehmer lätt vesitarre, jätt koti kolu pääle? Sugu tegemine Krl 1887/94 (J. ja P. Einer) Ote, Urv, Krl - 3 var.
Aa₂.	Kats kotti kolo pääl, vehmer vänts vesitarõh? Türäd Se 1934 (A. Kits)
Ab₁.	Vehmer lääb veskile, jätab kotid kolu äärele? Vanarahva asi Hlj 1892 (V. Klaas)
Ab₂.	Vehmer lätt veskile, pand koti kolu veere pääle? Man magamine Ote 1893 (J. Tammemägi)
Ac₁*.	Vehmer veskikoas, kottid kolu serva pääl? Kürbä Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak) Kuu, Võn, Ran - 3 var.
Ac₂.	Vehmer mürab veskikojas ja kotid kolu jaare pial? Armastamene (nikkomene) Kos 1892 (T. Wiedemann)
B*.	Mees läheb veskile, paneb kotid kolu veere pääle? Istumine Hlj 1893 (J. A. Rehberg) Hlj, Kad, Vän - 3 var.
Ca.	Vanamees läheb veskile, jätab kotid kolu äärele? Suguline kokkupuutumine mehe ja naise vahel Tor 1937 (J. Tammsalu)
Cb.	Vanamies läheb koopa ja jätab kottid koopa jaare piale? Nikkumene Kos 1892 (T. Wiedemann)
Da.	Mölder läks veskile, jättis kotid kolu veere peale? Coitus San 1940 (I. Novek)
Db.	Mölder mörab veskekojas, kotid kolu ääre peal? Isa ja ema vallatus Mär 1931 (J. Piilberg)
Ea.	Varas läheb aita, jätab koti välja? Nööpnõel Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 175 (1705); E EM² 151 (2209)
Eb.	Varas aidas ja kotikesed väljas? Võti Sim 1893 (T. Franzdorf)
F.	Sulane läheb sauna, jätab koti ukse taha? [Lahendus puudub] Vän 1893 (M. Tõnisson)
G.	Hiir läheb auku, jätab kotikud kolu ääre peale? Vili läheb kolust alla Lai 1897 (H. Asper) Kontam.: = 220C
Vrd.	872B₁b
2475.	VEIB SIBUL, VÄIB SIBUL, ÜLE AJA EIB SIBUL? Koer läheb üle aja - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Vll 1890 (M. Kolm)
2476.	VEND LÄHEB ÕELE VÕÕRSILE, AGA ÕDE LÄHEB EEST ÄRA? Päev ja öö - 0+2+0+0 = 2 (18) var.
a.	Vend läheb õele võõrsile, aga õde läheb eest ära? Päev ja öö Vil 1896 (H. Maaten) E EM² 153 (2246); E MM 18 ja 46 (282); E MM² 18 ja 49 (285); Lasteleht nr. 12 (1938) 190 (3); Nugis 295 ja 315 (254); E MM³ 15 ja 40 (285)
b.	Vend tuleb õele külälises, õde peidap ennast ärä pimedale metsa? Päiva tõusmine Urv 1895 (I. Mikkal)
2477.	VEND VOMMIL, VORST HAMBUS? Linnaksed - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Jõe 1889 (H. Pahlberg)
2478.	VEREV KIKKAKENE MAA ALL, HARI USEHN? Batvin - 0+2+1+0 = 3 (3) var.
Aa.	Kikas maa all, hari maa pääl? Bat'vin Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 127 (66)
Ab.	Verev kikkakene maa all, hari usehn? Bat'vin Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 133 (229)
B.	Verrev kikkakõnõ laul maa all? Patsvin Lut 1937 (A. Sang)
2479.	VEREV LIHM NÕSÕS, HÄRG HIIT MAGAMA? Päiv, kuu - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
A.	Verev lihm nõses, härg hiit magama? Päiv, kuu Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 133 (233)
B.	Lehm lätt magama, härg tule üles? Päike ja kuu Har 1934 (O. Lipstok)
2480.	VEREV REPÄN MERT PIDE OIS? Suga, kun koes - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 134 (234)
2481.	VERREV HANI MÄE KÜLLEHN KÜKÜTÄS? Kõrv - 0+1+0+0 = 1 (3) var. Rõu 1895 (A. Perli)
Vrd.	1941
2482.	VERREV HÄRG, KIRREV KARI? Kerk ja inemise - 0+1+0+0 = 1 (1) var. San 1888 (K. Gross)
Vrd.	2385
2483.	VERREV KIKAKÕNÕ TSAGA MUSTA MÄTÄKEIST? Miis naase man - 0+0+4+0 = 4 (4) var.
a₁.	Verrev kikakõnõ tsaga musta mätäkeist? Miis naase man Se 1935 (A. Põhi)
a₂.	Verrev kikas tsaga musta mätäst? Koinõldas Se 1927 (M. Pihlapuu)
b.	Verrev kikakõnõ tsäun musta mätäst? [Lahendus puudub] Har 1921/2 (P. Voolaine)
c.	Verrev kikkakõ rago musta mätäkeist? [Lahendus puudub] Se 1933 (N. Oinas)
2484.	VERREV KIVI KESK NURME, KUAS KIVI MANU LÄTT, TUU SIIBA MAHA LASK? Kerik - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
2485.	VERREV LEHMÄKENE SÜÜ LÄBI AIA LÄÄTSI? Päike - 1+3+24+6 = 34 (43) var.
Aa₁*.	Verrev lehmäkene süü läbi aia läätsi? Päike Se 1938 (E. Kirss) Kam, Vas, 20Se - 22 var. RpS nr. 6 (1939) 191
Aa₂.	Illos lehmäkene söö läbi aia läätsi? Päike Se 1938 (E. Kirss)
Ab₁.	Lehm süü läbi aia läätsi? Päiv nõsõs, päiv paistus läbi aia Se 1956 (V. Pino)
Ab₂.	Lehm lakk läbi aia läätsi? Linasugimine Räp 1875 (J. Jagomann)
Ac.	Verrev hõhvakõnõ süü läbi aia läätsi? Päiv paistus läbi aia Se 1930 (V. Ruusamägi)
Ad.	Maasik varastas läbi aia läätsi? Päiv Se 1929 (T. Kõivastik)
Ae.	Verrev hobõsõkõnõ süü läbi aia läätse? Päiv Se 1927 (M. Pihlapuu)
Ba₁.	Verrev lehmäkene sööse läbi aia hainu? Päike nõsõs Se 1935 (M. Reinola)
Ba₂.	Verrev lehmäkene sööse hummokult varra läbi aia hainu? Päiv nõsõs Se 1937 (A. Reinola)
Bb.	Verrev hobõnõ süü läbi aia haina? Päiv Se 1929 (A. Gehrke)
C.	Verrev lehmäke süü läbi aia oakõisi? Päike Se 1960/7 (N. Repän)
D.	Verrev lehmakene, jõhvinõ lõiakõnõ, süü läbi aia läätsi? Päiv paistus läbi aia Se 1933 (A. Tammeorg) 2Se - 2 var. Kontam.: = 1736P
Vrd.	148 452 1720C₅
2486.	VERREV MULK, VALGE PULK? Vabarnamari - 0+52+37+19 = 108 (123) var.
A₁a₁.	Verrev mulk, valge pulk? Vabarnamari Kan 1888 (J. Väggi) Võn, Nõo v. Ote, 3Kan, Urv, Krl, 7Se - 14 var.
A₁a₂.	Verrev mulk ja valge pulk? Vabarnamari Kan 1896 (J. Ots) Ote, Kan, Rõu - 3 var.
A₁a₃.	Verrev mulk, a valgõ pulk? Vabarna Se 1935 (D. Karnask)
A₁a₄.	Verrev mulguke, valge pulgake? Põrgen Ote 1889 (J. Birkenbaum)
A₁b.	Valge pulk, verev mulk? Vabarnamari Ote 1892 (J. Ainson) Rõn, Ote, Se - 3 var.
A₂a₁.	Punanõ mulk, valgõ pulk? Vaarikas Khn 1972 (S. Saar) Khn, SJn, Ksi, Trt, 3Ote - 7 var.
A₂a₂.	Punane mulk ja valge pulk? Vaarmari Kos 1891 (J. Härg) Kos, Võn, 2Ote - 4 var.
A₂b₁.	Valge pulk, punane mulk? Vaarakas SJn 1889 (T. Köstner) Tor, SJn, Ksi, Äks - 4 var.
A₂b₂.	Valge pulk ja punane mulk? Vaarikas KJn 1936 (G. Must) KJn, MMg - 2 var.
A₃a₁.	Punane auk, valge pulk? Vaaragamari Saa 1888 (P. Sitzka) Hlj, Saa - 2 var.
A₃a₂.	Punane auk ja valge pulk? Vaarikas VMr 1978 (A. Korb) VMr, Tõs, Saa, KJn - 4 var.
A₃b₁.	Valge pulk, punane auk? Vaargamari Hää 1933 (M. Martinson) Vän, Hää - 2 var.
A₃b₂.	Valge pulk ja punane auk? Vaargas Tor 1889 (J. Tilk) VMr, 2Tor, TMr, Trt - 5 var.
A₄a.	Verrev pulk, valgõ mulk? Vabarnas Se 1928 (T. Linna) 2Se - 2 var.
A₄b*.	Valge auk, punane pulk? Vaarikas Hlj 1895 (J. A. Rehberg) Hlj, Sim, Ote - 3 var.
A₅.	Valge pulk, punane paik? Varak Saa 1888 (J. Miländer) E EM 170 (1648); E EM² 148 (2146)
A₆.	Punane karp ja valge pulk? Vaarmarjad Iis 1889 (E. Ellert)
A₇.	Punane vaat ja valge pulk? Varekas Plt 1889 (Ülempaalalane) Vrd. 2381
A₈.	Verrev pütike, valge pulgake? Vabarnamari Rõn 1889 (A. Andrei)
A₉.	Punane kerst ja valge salapulk? Vaarikas Pee 1927 (R. Viidebaum)
A₁₀.	Verrev poisikõnõ, valge pulgakene? Vavvarnamari Rõu 1897 (G. Raup)
B.	Punane puts, valge pulk? Vabaramari Pst 1888 (J. Jaakson)
C₁a₁.	Punane p[u]ts, valge t[ü]ra? Vaargamari Vän 1887 (J. Peterson) Koe, Vän - 2 var.
C₁a₂.	Punane puts ja valge türa? Vaarikamari Trm 1991 (M. Hiiemäe) Pee, Tür, Kos, Vän, 2Saa, Pst, SJn, 2KJn, Lai, Trm - 12 var.
C₁b.	Punane puts ja valge türa, sina ise sööd ta ära? Vaarikas KJn 1946/8 (R. Sünter)
C₁c.	Punane puts, valge türa, pealt punane, seest valge? Maasikas Lai 1897 (H. Asper) Vrd. 1560
C₂.	Punane puts ja valge munn? Vaargas Vän 1937 (E. Tammsoo)
C₃.	Punane puts, valge kara? Vaarikas KJn 1971 (E. Liiv)
C₄.	Punane puts ja valge ots? Vaargas Tor 1889 (M. Tohv)
C₅.	Punane puts ja valge süda? Vaarmari Kos 1939 (T. Võimula)
D₁a₁.	Valgõ titt, verrev puts? Vabõrnamari Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
D₁a₂.	Valge ku' t[itt], verrev ku' p[uts]? Vavvarnas Vas v. Se 1897 (J. Sandra)
D₁b.	Verrev puts, valgõ titt? Vabrnamari Rõu 1936 (A. Raadla)
D₂.	Valge puts, verrev titt? Vabarnamari Rõu 1936 (A. Raadla)
E₁a₁.	Verrev vitt, valge titt? Vabarnas Võn 1911 (J. ja M. Kärt) Võn, 2Ote, Kan, Rõu - 5 var.
E₁a₂.	Verev vitt ja valge titt? Vabarnamari Ksi 1926 (P. Berg) Ksi, Urv - 2 var.
E₁b.	Punane vitt ja valge titt? Maasikas ehk vaarmari Kod 1929 (P. Ariste)
E₂+.	Punane titt ja valge vitt? Maasikas Kod 1887 (S. Käär) Kos, Kod - 2 var.
Fa.	Punane pullike, valge tillike? Vaarikas Iis 1958 (P. Kiiver) 2Iis - 2 var. Vrd. 1736
Fb₁.	Punane pullike, valge munnike? Vabar (vaarakas) Pst 1895 (J. Reevits)
Fb₂.	Punane pull ja valge munn? Vahrakas Vil 1937 (A. Mikk)
G+.	Punane vitt ja valge munn? Vaarikas SJn 1936 (L. Köögardal) Kos, SJn, KJn, Krl - 4 var. E EM 129 (1195); E EM² 112 (1566)
H₁.	Punaputs ja valge munn, aga allapoole ripakile? Maasikas Lai 1937 (P. Tammepuu) Kontam.: = 1550I₁
H₂.	Punane auk ja valge pulk, ülespoole kasvab, alaspoole ripub? Vaargas Vän 1897 (E. Tetsmann) Kontam.: = 1550I₂
Vrd.	1283 2516
2487.	VERD KAND, VERD LITS, ENDÄL EI OLÕ VERD? Satul - 2+23+5+0 = 30 (54) var.
Aa₁*.	Verd kand, verd lits, endäl ei olõ verd? Satul Urv 1889 (G. Seen) Saa, Trv, Urv, Krl - 4 var. E EM 178 (1733); E EM² 153 (2247); E MM 18 ja 46 (283); E MM² 18 ja 49 (286); E MM³ 14 ja 40 (286)
Aa₂.	Verd kand, verd vajotas, endal esi ei ole verd? Satul Ote 1889 (J. Kivisaar)
Aa₃*.	Kannab verd ja litsub verd, omal verd ei ole? Sadul Hls 1930 (E. Reichenbach) 2Hls - 2 var.
Aa₄*.	Verd ta lits, verd ta kand, aga endel verd ei olegi? Sadul Trv 1894 (A. Rull) Pöi?, Trv, Kõp, Vlg - 4 var.
Aa₅*.	Lits verd, kand verd, esi tal ei oole verd? Sadul, mees ja hobune Krk 1923 (A. Johanson) Krk, Pst, Vil - 3 var.
Ab₁.	Verd litsub, verd kannab, endal ei ole veretilkagi? Sääsk Hls 1939 (L. Pukits)
Ab₂.	Litsub verd, kannab verd, enesel pole veretilkagi? Sadul Hls 1893 (J. Stamm) Hls, Trm - 2 var. E EM² 74 (892); E MM 11 ja 44 (141); E MM² 11 ja 47 (143); E MM³ 9 ja 38 (143)
Ac.	Verd litsub, verd kannab, ise ei ole verepiiska? Sadul Pst 1889 (H. Henno)
Ad.	Verd lits, verd kand, hendal ei ole veretaimegi? Satul Rõn v. San 1889 (P. Roose)
Ae₁.	Verd litsub, verd kannab, hendäl ei ole verd elädes? Satul hobese säläh Räp 1875/7 (J. Jagomann)
Ae₂*.	Litsub verd ja kannab verd, omal pole iialgi verd? Sadul Pär 1888 (H. Martinson) Pär, Saa - 2 var.
Af.	Verd litsub ja verd kannab, endal ei ole verd olemaski? Sadul Trv 1889 (J. Käger)
Ag.	Verd kannab, verd litsub, enesel ei ole verd sugugi? Sadul Pst 1888 (J. Jaakson)
Ah₁.	Verd kannab, verd litsub, ise ilma vereta? Sadul Pst 1891 (J. Leppik)
Ah₂*.	Verd litsub, verd kannab, esi ilma vereta? Sadul Pst 1893 (J. Reevits) Trv, Pst - 2 var.
Ah₃.	Litsub verd ja kannab verd, esi ilma vereta? Sadul Trv 1896 (J. Sikk)
Ba.	Verd ta litsub, verd ta kannab? Sadul Vil 1894 (A. Suurkask)
Bb.	Verd litsub ja verd kannab? Sadul Hls 1892 (H. Küle)
Vrd.	2059 2144
2488.	VERSTAPOST KUUSIKUS? Munn - 0+4+3+1 = 8 (10) var.
Aa.	Verstapost kuusikus? Munn Lai 1937 (P. Tammepuu)
Ab.	Verstasammas kuusikus? Munn Lai 1936 (F. Eichenbaum)
B.	Tulp keset kuusemetsa? Meester[ahva] suguorgan Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
Ca.	Kaigas kadakapõõsas, tilu pullu kõhu all? [Tilu pullu kõhu all] Jür 1980 (E. Leek)
Cb.	Kadakapõesas ja vaalikaegas? Munn Kos 1892 (T. Wiedemann)
D.	Känd kadakapõesas? Mehe kohta Pee 1927 (R. Viidebaum) Vrd. 1862
E.	Pulk ja pajupõõsas? Sugu tegemine Vil dat-ta (J. Evert)
F.	Kaev kadakapõesas, virstasammas kuusikus? Loodud sunni abinõud VJg 1889 (J. Ustallo) Kontam.: = 464D
Vrd.	464 471
2489.	VEE VOONAKE, JÄRVE LAMBAKE, KÜKITAS KÜLÄ TANUMIN? Konn - 0+2+0+1 = 3 (11) var.
A.	Vee voonake, järve lambake, kükitas külä tanumin? Konn Ote 1889 (J. Illak) SSTT 80; Metstak² 42 ja 43
B.	Lombi lambakene, tiigi tallekene? Konn Ote 1982 (E. Tampere)
C.	Mis kükitab küla tänavas ja istub pere väravas? Koer Pär 1902 (J. J. Pulst) Vrd. 623A₉d
Vrd.	1518 2312 2412 2543
2490.	VEES EI UPU, TULES EI PÕLE, MULLAS EI MÄDANE? Nimi - 12+133+85+81 = 311 (593) var.
A₁a₁.	1) Vees ei upu, tules ei põle, mullas ei mädane? Nimi Ksi 1888 (T. Riomar) 2) Vies ei uppu, tules ei põle, mullas ei mädane? Hea nimi Iis 1976 (H. Jõulmaa) Vi, Nrv, 2Jõh, 2Iis, Hlj, Kad, Sim, JJn v. Koe, 2Kuu, 2Jõe, Tln, Kei, HMd, Mih, 2Han, Emm, Mus, Kaa, Jaa, Muh, Khn, Tõs, PJg, 2Tor, Prn, Hää, Saa, 2Krk, Hel, Trv, 2Vil, 2KJn, 2Plt, 2Ksi, 2Lai, Trm, 2Kod, Äks, TMr, 2Trt, Võn, Kam v. Rõn, Ran, Rõn, 2Ote, San, 2Kan, 2Urv, Krl, 2Rõu, 2Räp, Vas, Tt - 72 var. Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (15); • CRJ KLr I⁷ 132 (12); Mäesepp P 21 (4); Kmpm. KH 48; Okas 61; Laste prillid I 22 (4); Nurmik EKÕr 141 (1); Ainelo II-III 64; Loorits VrP 25 ja 26 (31); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (31); Muuk-Mihkla I 104; Huvit. V Lisa 17 (10); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 164 (14); Pioneer nr. 7 ja 8 (1949) lk-ta (5); Säde nr. 70 (1959) 4 (3); Nahkur 46/7 (9)
A₁a₂*.	Vees ei upu, tules ei põle ja mullas ei mädane? Inimese nimi Hel 1888 (J. Pastarus) Kad, VMr, Kuu, Pld, Hel, Trv, Vln, Trt - 8 var.
A₁a₃*.	Vee sees ei upu, tules ei põle ja mullas ei mädane? Inimese nimi Trv 1936 (J. Veskemäe) Var, Vän, Trv - 3 var.
A₁a₄*.	Vette ei upu, tulle ei pala, mulda ei mädane? Inimese nimi Rõn 1888 (A. Andrei) VMr, Rõn - 2 var.
A₁b*.	Mis vees ei upu, tules ei põle ja muldas ei mädane? Inimese nime Vän 1889 (J. Peterson) Krj, Vän, Tor, Lai - 4 var.
A₂.	Vees ei upu, mullas ei mädane, tules ei põle? Nimi Hel 1962 (P. Kippar) Tln, Prn, Hel, Trv, Ran - 5 var.
A₃a₁.	Tules äi põle, vees äi upu, muldas äi mädane? Nimi Kaa 1889 (J. Koppel) Jõh, Hlj, VJg, Amb v. JMd, JJn, Pai, Tür, 3Kuu, Tln, Jür, 2Rap v. Mär, Mär, Mih, Kär, 2Kaa, Vll, 2Hel, 2Pst, SJn, Pil, 2Pal, 2Trm, Ote, Rõu, Tt - 33 var. Wied. 290; Tõn. LPr 20; ÜÕÕ 134 (16); Mihkla-Tedre 57; Kuut VI (1960) 215 (11); Hellerma V-VIII 36; Säde nr. 47 ja 57 (1971) 8 (13); Turu-Uuspõld-Valmet 160; Metstak 8 ja 32 (2); Valmet-Uuspõld-Turu 149; Laagus-Õunapuu 168; Hiie-Müürsepp IV/I 78 ja 80 (12); Metstak² 8 ja 9
A₃a₂.	Tules ei pole, vies ei uppu ja mullas ei mädane? Inimese nimi Jõe 1950 (G. Vilbaste) Nrv, Amb v. JMd, Jõe, Noa v. Hii, Saa, Kõp, SJn - 7 var.
A₃a₃.	Tules ei põle, vees ei upu ega mullas ei mädane? Nimi Hag 1889 (J. Valdmann) 2Hag, Mär, Saa - 4 var.
A₃a₄.	Tuli ei paluta, vesi ei uputa, mullas ei mädane? Nimi Ran 1889 (A. Tattar)
A₃b*.	Mis tules ei põle, vees ei upu, muldas ei mädane? Inimese nimi Vll 1890 (M. Kolm) Vll, Pöi, Nõo - 3 var.
A₄.	Tules ei põle, mullas ei mädane, vees ei upu? Inimese nimi Trm 1926 (B. Sööt) Iis, Hlj, VJg, Sim, Tln, Kul, Mih, Han, Pöi, Pil, Trm, Ote - 12 var. Lasteleht jõuluks (1900) 16 (5); Kodu Kal. (1905) lk-ta
A₅a₁.	Mullas ei mädäne, viis ei upu, tules ei põle? Nimi Saa 1888 (P. Sitzka) Saa, SJn, Kan, Rõu - 4 var. E EM 102 (892); Tõn. LLr 54 (2); E EM² 90 (1180); E MM 12 ja 44 (162); Songi² 35; E MM² 12 ja 47 (164); Huvit. II 215 ja 224 (3); Tamman 26; Ainelo III 159; Jürisson 190 (7); Nugis 292 ja 314 (181); E MM³ 10 ja 38 (164)
A₅a₂.	Mullas ei mädane, vees ei upu, tules ei põle? Inimese nimi Pst 1926 (I. Kurrik) Saa?, Pst - 2 var.
A₅a₃*.	Muld ei mäända, vesi ei uputa, tuli ei paluta? Inimese nimi Puh 1889 (J. Loskit) Puh, Kan - 2 var.
A₅b*.	1) Mis muldas ei mädane, vees ei upu ja tules ei põle (Was in der Erde nicht versault, im Wasser nicht ersäusst, u. im Feuer nicht brennt)? Des Menschen Name Tt 1732 (A. Thor Helle) 2) Mes mullan ei mädäne, veen ei upu, tulen ei pala (Was in der Erde nicht versault, im Wasser nicht ersäust, im Feuer nicht brennt)? Des Menschen Name eL 1780 (A. W. Hupel) VMr, Plv, Tt, eL - 4 var. • Helle 361 (2); • Hupel 120; Hupel 120; Willmann 164 (2); Lindf. (1787) lk-ta (2); Lönnrot 157; CRJ Uar 30 (6); Nörmann 35 ja 55 (61); Körber VRMK 40 (15); Ahlqvist 73; Wied. 279; Org 57 (2); KAH EKAl 160 ja 163 (2); Tõn. ABDr12 38; Mäesepp K 40 (6); Jürjens 20; Mihkla LEKÜ 13; Mihkla EK I 21; Pioneer nr. 7 (1971) 21
A₆a₁.	Mullas ei mädane, tules ei pala, vees ei upu? Armastus Kan 1888 (G. Veski) Rap, Mar, Vän, Hel, Trv, Lai, Ote, Kan - 8 var.
A₆a₂*.	Mullasse ei mädäne, tulesse ei põle, veesse ei upu? Nimi Vig 1948/56 (M. Priimets) 2Vig - 2 var.
A₆b*.	Mis mullas ei mädane, tules ei põle ja vees ei upu? Inimese nimi Äks 1889 (A. Mauer) Kuu, Kaa, Pst, Vil, Äks - 5 var.
B₁a₁.	Tules ei põle, vees ei upu, maas ei mädane? Kivi VMr 1888 (J. Puurmann) Vai, Sim, VMr, Amb v. JMd, Vig, Muh, 2Vil, 3KJn, Urv - 12 var. Borm Prn. Er Kal. (1879) 7
B₁a₂*.	Tules ei põle, viis ei upu ega maas ei mädane? Nime SJn 1889 (P. Johannson) SJn, Pal, 2Trm - 4 var. Gressel Uus ABDr 11 (2)
B₁a₃*.	1) Tulle ei pala, vette ei upu, maan ei mädane? Inemise nimi Kan 1888 (G. Veski) 2) Tuli ei palota, viih ei upu, maah ei mädäne? Vari Plv 1889? (J. P.) Krk, Kan, Plv - 3 var.
B₁b.	Mis ei põle tules, vees ei upu ega maas ei mädane? Inimese nime Prn 1901 (A. Gärtner)
B₂*.	Tules ei pole, maas ei mädäne, vies ei uppu? Nimi Kuu 1937 (R. Põldmäe) Kuu, Mus, Saa, Vl, Vil, MMg - 6 var. E EM 159 (1522); E EM² 137 (1979); E MM 16 ja 45 (250); E MM² 16 ja 48 (253); Ainelo III 124; E MM³ 13 ja 40 (253)
B₃a₁.	Veen ei upu, tulen ei põle, mahan ei mädäne? Vari Hls 1888 (P. Ruubel) Hls, Hel, SJn, Har - 4 var.
B₃a₂.	Vees ei upu, tules ei põle ja maas ei mädane? Inimese nimi KJn 1932 (J. Grauberg)
B₃a₃*.	Õi upu vette, õi pala tullõ, õi mädäne maa seeh? Hing Se 1934 (J. Orusaar) Hlj, Se - 2 var.
B₃b.	Mes viin ei upu, mes tulen ei pala, mes maan ei mädäne? Inimese nimi Ran 1973 (E. ja H. Tampere)
B₄*.	Viis ei upu, maas ei mädane ega tulen ei põle? Nimi Pst 1946 (A. Pikamäe) Hlj, Kuu, Ans, Pst, KJn, Pal - 6 var.
B₅.	Mahan ei mädäne, tulen ei põle, viin ei upu? Nimi Hls 1930 (E. Sitska) Jäm, Vän, Hls - 3 var.
B₆a*.	Maan ei mädäne, viin ei upu, tulen ei pala? Inemise heng Võn 1889 (T. Lätti) Hel, Vil, KJn, Kod, TMr, Võn - 6 var. EMrd IV 228 (123)
B₆b.	Mes moha ei mädäne, vette ei uppu, tulesse ei põle? Inimese nimi Kod 1889 (V. Lepp)
C₁a₁.	Tulen ei põle, viin ei upu? Inimese vari Trv 1936 (L. Köögardal) Kad, Rak, VJg, Trv, Plt, Se - 6 var. Mihkel nr. 1 (1995) 55 (4)
C₁a₂*.	1) Tullõ pala-ai, vette upu-ui? Uma vari Se 1912 (S. Duplevski) 2) Tuli ei paluta, vesi ei uputa? Vari Trv 1894 (A. Jakobson) Jõh v. Iis, Rkv, Trv, Se, As - 5 var.
C₁b*.	Mis ei pala' tullõ, ei upu' vette? Inemise nimi Se 1936 (M. Vabarna) Vas v. Se, 2Se - 3 var.
C₁c.	Mis lätt tullõ, pala-ai, mis lätt vette, upu-ui? Vari Se 1933 (A. Tammeorg)
C₂a₁.	Viin ei upu, tulen ei pala? Inimese tarkus Nõo 1957 (H. Keem) Krk, Pst, Nõo, Puh, Har - 5 var. Laur IV 7
C₂a₂*.	Upu-ui viih, õi pala tulõh? Vari Se 1934 (N. Oinas) 2Se - 2 var.
C₂b*.	Mis vees ei upu, tules ei põle? Inimese nimi Rõu 1977 (A. Korb, I. Rettau) Vai, Rõu - 2 var.
D₁a*.	Mulda ei mädäne, vette ei upu? Nimi Trv 1890 (A. Rull) Hel, Trv - 2 var.
D₁b.	Mis muldas ei mädane, vees ei upu? Inimese nime SJn 1889 (J. Tammann)
D₂*.	Vies ei uppu ega mullas ei mädane? Inimese nimi Jõe 1948/53 (G. Vilbaste) Lüg, Jõe - 2 var.
E₁*.	Tulõh ei pala' ja mullah ei mädäne? Nimi, mis sais põlvõst põlvõ Plv 1948 (S. Kaarheit) Prn, Trv, Võn, Ote, Plv - 5 var.
E₂.	Mis on muldas mädanemata, mis on tules põlemata? Inimese hing Tor dat-ta (T. Juurikas)
F.	Mis muldas ei mädane? Inimese hing Sa? 1841 (F. A. H. Schmidt) Einer EKÕ 63
G.	Mata maa sisse - ei mädäne, viska vette - ei upu? Hüdsi Ote 1938 (A. Kroon)
H.	Tulen ei põle, muan ei mädäne? Inimese hing Kod 1939 (A. Univere)
I+.	Vees ei huku, tules ei põle, mullas ei mädane? Nimi Krj 1937 (L. Böckler) Krj, Räp - 2 var.
J+.	Vee sees ta ei vau, tule sees ta ei kau, maa sees ta ei mädane? Aus ja mõnus nimi Tt 1875 (anon) Krj, Vil, Rõu, Tt - 4 var. • EPost. Lisal. nr. 20 ja 21 (1875) 120 ja 126 (2); ER Kal. (1885) 96 ja 100 (18)
K.	Viin ei mädäne, tulõn ei pala? Nimi San 1954/5 (K. Neevits) 2San - 2 var.
L₁.	Tules ei põle, meres ei upu, maas ei mädane? Inimese nimi Ksi 1889 (M. Mauer) Kos, Ksi, Tt - 3 var. • Wied. 290
L₂.	Meres ei upu, tules ei põle? Inimese nimi Pai 1934 (H. Neumann) Pioneer nr. 5 ja 7 (1954) 31 (4)
M₁*.	Mullas ei mädane, vees ei upu, surres ei sure, tules ei põle? Inimese nimi Kos 1888 (A. G. Eriksohn) Koe, Kos, Juu - 3 var.
M₂.	Õi pala tulõh, õi upu viih, õi saa ar surmada, õi saa maa sisse matta? Nimi Se 1935 (A. Jänessoo) Krj v. Mus, Se - 2 var.
M₃*.	Ei tuli teda põleta, ei vesi teda uputa ega surm teda sureta? Nimi Tln 1892 (K. Puusemann) VMr, Tln - 2 var.
M₄.	Surres ei sure ja mullas ei mädane? Nime Tt dat-ta (anon)
N+.	1) Tuli ei põleta, vesi ei uputa, elab ilmast ilma? Inimese nimi Äks 1894 (P. Sepp) 2) Mis ei põle, mis ei uju? Mälestus Muh 1927 (T. Kaljo) 3) Ära ei kao, tulen ei pala, viin ei upu? Nimi Nõo 1888/9 (J. Tüklov) Jõh, Amb v. JMd, Pld, Muh, Prn, Pär, Äks, Trt, Nõo, San, Urv, 2As - 13 var.
O₁.	Mürk ei müta, raud ei raiu, tuli ei põleta, vesi ei uputa, muld ei mäända? Inimese vari Saa 1889 (J. Tuul)
O₂*.	Mürk ei müta, raud ei raiu, tules ei põle, vees ei upu? Nimi; vari Trv 1889 (J. Käger) 2Trv - 2 var. E EM 107 (948); E EM² 95 (1262)
P.	Vette lätt, vesi ei liigu, ruugu lätt, ruug ei kõhise, tulle lätt, tuli ei paluta? Vari Ote 1892 (J. Ainson) Kontam.: = 206H 1197J
Q₁a.	Tulõn ei pala, viin ei upu, mullan ei mädäne, olgi pääl ei kõsise? Inemise nimi Har 1889 (J. Pähn) Kontam.: = 206F₁a
Q₁b.	Viih ei upo, tulõh ei pala, olgi pääle sateh kõsahtõ ka õi'? Vari Vas 1888 (C. Lenzius) Kontam.: = 206F₁b
Q₂a.	Tullõ lätt, pala-ai, vette lätt, upu-ui, olgi piteh lätt, kõsisõ-õi? Vari Se 1927 (M. Pihlapuu) Kontam.: = 206F₂a
Q₂b.	Lätt vette, upu-ui ar, lätt tullõ, pala-ai ar, lätt läbi olgi kõsisõki-i'? Päiv Se 1935 (A. Oinas-Tammeorg) Kontam.: = 206F₂b
R.	Kiigub ja liigub, maha ei kuku, tules ei põle, maas ei mädane, veden ei upu? Nimi MMg 1889 (K. E. Martinson) Kontam.: = 647M
Vrd.	2150 rl: Ei tuli minu põleta - / mina tule tuttavaida! / Ei suitsu minu sureta - / mina suitsu sugulane! / Ei vesi minu uputa - / mina vee vennanaine! (ERlA III:3, nr. 7019 < Hlj)
2491.	VEES SEISAB, MAAS EI SEISA? Võrk - 0 (33) var.
a.	Vees seisab, maas ei seisa? Võrk M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 177 (1727); E EM² 153 (2240); E MM 18 ja 46 (280); E MM² 18 ja 49 (283); ÜÕÕ 114 (3); Bachman-Rebane II (1955) 13; Hiie-Jõgisalu 8; Hiie-Moks II² 85; Hiie-Müürsepp III/II 105; E MM³ 15 ja 40 (283)
b.	Maal ei seisa, veel seisab? Vene M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 87 (716); E EM² 75 (914)
2492.	VEEST LUKK JA PUUST VÕTI, LIND LÄKS LÄBI JA KÜTT JÄI KINNI? Israeli rahvas läheb Moosesega läbi Punase mere - 5+121+84+27 = 237 (291) var.
A₁a₁.	Veest lukk, puust võti, lind läks läbi, kütt sai häbi? Iisrali rahva Punasest merest läbiminek, varao väe uppumine Pst 1888 (J. Leppik) Koe, Kul, Phl, Hii, Sa, Pöi, Tõs, Pär, Hää, 4Hel, Trv, 2Pst, Vil, Krl, Plv - 19 var.
A₁a₂*.	Veest lukk ja puust võti, lind läks läbi, kütt sai häbi? Lind - israeli lapsed, kütt - varao, vesi - Punane meri, võti - Moosese kepp Koe 1893/1903 (H. Schultz) Koe, Emm, Saa?, Hel, Trt, 2Puh - 7 var.
A₁a₃*.	Vesist lukk ja puune võti, lind läks läbi, kütt sai häbi? Iisraeli laste põgenemine Egiptusest, läbi Punase mere minek Krl 1985 (P. Puudersell) Kuu, Tln, Krk, Krl, Har - 5 var.
A₁a₄.	Vesilukk, puuvõti, lind läks läbi, kütt sai häbi? Iisraelli lapsed läksid läbi Punase mere Trv 1888 (H. Utso) Ris, 3Trv, Nõo, Rõn, Krl - 7 var.
A₁a₅.	Lukk on veest, võti puust, lind läks läbi, kütt sai häbi? Iisraeli rahva teekond läbi Punase mere: lukk - meri, võti - Moosese kepp, lind - rahvas, kütt - vaarao Pär 1887 (M. Kampmann)
A₁b.	Veest lukk, puust võti, lind sai läbi, kütt sai häbi? Iisraeli läbim[inek] Punasest m[erest] Vln 1927 (V. Metsamärt)
A₁c.	Veest lukk, puust võti, lind lendas läbi ja kütt sõi häbi? [Lahendus puudub] Hel 1962 (P. Kippar)
A₁d.	Veest lukk, puust võti, lind lendas läbi, kütil hakkas häbi? Iislali rahvas Saa 1939 (M. Kallaste)
A₁e.	Vesilukk ja puuvõti ja linnud lendasid läbi ja kütt sai häbi ja murdis oma kaela? Iisraeli lapsed läksid Punasest merest läbi, vaarao oli see kütt, see sai häbi, et teesed said läbi Kul 1938 (V. Eenveer)
A₁f.	Puust lukk ja veest võti, lind läks läbi, kütt sai häbi? Vaarao sõit merest läbi Trv 1936 (J. Veskemäe)
A₁g+.	1) Veest ait, puust võti, lind läks läbi, kütt sai häbi? Veest ait - Punane meri, puust võti - Aroni kepp, lind läks läbi - israli rahvas, kütt sai häbi - varau jäi sisse Tor 1889 (M. Tohv) 2) Puupüss, vesilukk, lind läks metsa, kütt sai häbi? Varao Punases meres Pär 1888 (H. Martinson) 3) Veest lukk, puust võti, saak läks läbi, kütt sai häbi? Israeli rahvas JJn v. Koe 1928 (K. Böckler) JJn v. Koe, 2Tor, Pär, 2Hls, Tt - 7 var.
A₂.	Veest lukk ja puust võti, lind läks läbi, kits sai häbi? Mooses ja vaarao Rid 1923 (E. Labi)
B₁a₁.	Veest lukk, puust võti, lind läks läbi, kütt jäi kinni? Vaarao ja israeli lapsed Vil 1894 (H. Jaanson) Vi, Rkv, JJn, Vig, Phl, Jäm, 2Vil, 2TMr, Võn, Ran, Plv - 13 var.
B₁a₂*.	Veest lukk ja puust võti, lind läks läbi ja kütt jäi kinni? Israeli rahvas läheb Moosesega läbi Punase mere Pde 1936 (H. Neumann) VMr, Pde, Kuu, Käi, Pöi, Pst, 2Pal, Kod, Võn - 10 var.
B₁a₃*.	Vesilukk, puuvõti, lind läits läbi, kütt jäi kinni? Israeli rahvas Verevä mere veeren Ote 1889 (J. Kivisaar) Rak, Jõe, Trt, 2Ran, Ote - 6 var.
B₁a₄*.	Vesine lukk, puunõ võti, lind läts läbi, kütt jäi kinni? Verrev meri, Mosese kepp, israeli latse ja varao Rõu 1894 (A. Assor) Hlj v. Kad, Rõu, Plv, 2Räp - 5 var.
B₁a₅.	Veest lukk, puust võti, linnu läitsva läbi, kütt jäi kinni? Punatse mere man israel lätsi läbi, aga varao oma rahvaga upuva Urv 1890 (J. Teder) Hls, Urv - 2 var.
B₁a₆*.	Veest lukk, puust võti, lind lähäb läbi, kütt jääb kinni? Iisraeli rahva Verevast merest läbiminek TMr 1888 (P. Birkenthal) Kuu, Kod, TMr, Rõn, Räp - 5 var.
B₁a₇*.	Veest lukk, puust võti, lind pääsis läbi, kütt jäi kinni? Punane meri, Moosese kepp, iisraeli rahvas, varao Rak 1888 (M. Tamm) Vai, Rak, Muh, Krk - 4 var.
B₁a₈*.	1) Puunõ võti, viine lukk, lind läts läbi, kütt jäi kinni? Vaarao Verevähn merehn Rõu 1897 (G. Raup) 2) Lind läks läbi, kütt jäi kinni, veest lukk, puust võti? Israeli lapsed läksid läbi Punase mere Sim 1939 (V. Fuchs) Sim, Nõo, Rõu, 2Plv - 5 var.
B₁b.	Kivilukk, puuvõti, lind läks läbi, kütt jäi kinni? Läbiminek Punasest merest Lai 1937 (P. Tammepuu)
B₁c.	Vesine lukk, punane taba, lind läks läbi ja kütt jäi kinni? Iisraeli rahva minek läbi Punase mere Räp 1959 (H. Rebane)
B₁d.	Veene lukk, puune taba, lind lätt läbi, kütt jääse kinni? Isreali latse ja varao egipti rahvaga läävä Punasest merest läbi Räp 1875/7 (J. Jagomann)
B₁e.	Puunõ taba, viine võti, lind läts läbi ja kütt jäi kinni'? Iisraeli lapsed lähevad läbi Punase mere, ent vaarao mitte Räp 1938 (V. Raud)
B₁f₁*.	Vesitaba, puuvõti, lind läts läbi, kütt jäi kinni? Punane meri, Moosese kepp, iisraeli rahvas, varao Rõu 1894 (P. Kanger) Kan, Urv v. Krl, Har, 2Rõu, Plv - 6 var.
B₁f₂.	Puunõ võti, vesine taba, lind läts läbi, kütt jäi kinni'? Aaroni sõjavägi Plv 1925 (H. Kasvandik) Har, Plv, Räp - 3 var.
B₁g*.	Puune püss, vessine taba, lind läts läbi ja kütt jäi kinni'? Vaarao sõjavägi Har 1948 (A. Kuus) 2Har - 2 var.
B₁h+.	1) Vesine lukk, puunõ võti, tsirk läts läbi, kütt jäi kinni? Mooses läts läbi Punase mere, vaarao es saa läbi Krl 1959 (A. Reigo) 2) Veest lukk, puust võti, jänesed lähevad läbi, kütid jäävad kinni? Israeli rahva läbi mere minemist Nõo 1888 (V. Grünstamm) Mus, Muh, Vl, Nõo, Krl - 5 var.
B₂*.	Vesilukk ja puuvõti, lind lähab läbi, püüdja jääb kinni? Varao israeli rahvast taga ajamas Plt 1878 (K. Moks) Vän, Plt - 2 var.
B₃.	Vesilukk ja puuvõti, linnud läksid läbi, ajajad jäid kinni? Israeli rahva läbiminek Punasest merest: vesilukk - meri, puuvõti - Moosese kepp jne. Hää 1933 (E. Kurm)
B₄.	Vesivärav, puuvõti, lind läheb läbi, jääger jääb kinni? Punane meri, Moosese kepp, israeli lapsed päesevad läbi, varao sõjavägi jääb kinni Rak 1903 (G. J. Jürjev)
B₅.	Vesilukk, puuvõti, lind läks läbi, jutt jäi kinni? Israeli rahva Punasest merest läbiminek Pal 1888 (M. Saar)
B₆.	Viine lukk, puune võti, lind läts läbi, kukk jäi kinni? Vaarao jälitas veeuputuse ajal inimesi San 1969 (E. Orav, M. Saavel)
B₇+.	Lind läheb läbi, kütt jääb kinni? Vaarau Punases meres Pil 1894 (H. Keller) SJn, Pil - 2 var.
C.	Lind läts mõtsa, kütt jäi kappi, vesilukk ja puuvõti? Vaarao latse lätsiva läbi Punatse mere Puh 1934 (R. Viidebaum)
D.	Puust püss, viist lukk, lind läits läbi, kütt jäi kaplu? Iisraelli ja egiptuse rahva läbiminek Punatsest merest Krk 1890 (J. Hünerson)
Ea.	Puinõ võti, vesine taba, lind läts läbi, kütt jäi kiili? Israeli lastõ Verevast merest läbiminek Vas 1902 (J. Jakobson)
Eb.	Kütt jäi keeli, tsirk läts lindu, puine võti, vesine taba? [Lahendus puudub] Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
F₁a.	Veest lukk, puust võti, lind lääb läbi, kütt jääb kätte? Israelli rahvas ja varao sõavägi Krk 1936 (M. Sarv)
F₁b.	Viine taba, puune võti, lind pässi ära ja kütt jäi kätte? Israeli rahvas lätt Punasest merest läbi Ote 1889 (V. Vaher)
F₁c.	Veene taba, puune võti, lind läts pakku, kütt jäi kätte? Israeli rahva läbi mere minek Kan 1895 (J. Tedder)
F₁d.	Vesipüss, puuvõti, lind lääb ärä, kütt jääb kätte? Punane meri, Aruni kepp, israeli lapsed läksivad Punasest merest läbi, varao jääb sisse Pst 1893 (J. Reevits)
F₂.	Puust oli püss ja veest oli lukk, lind läks läbi ja mees jäi kätte? Iisraeli rahva Punasest merest läbiminek PJg 1928 (V. Erm)
G₁a₁*.	Veest lukk, puust võti, lind läks metsa, kütt läks kotti? Israeli rahvas läks Punasest merest läbi VMr 1888 (J. Koit) 2VJg, Sim, 2VMr, 2Ksi, Trm - 8 var. E EM 132 (1227); E EM² 115 (1605)
G₁a₂*.	Veest lukk, puust võtti, lind läks läbi, kütt jäi kotti? Israeli laste Punasest merest läbimenemine Jõh 1889 (P. Paurmann) Jõh, Iis - 2 var.
G₁a₃.	Vesilukk, puuvõti, lind läks lendu, kütt läks kotti? Israeli rahva ärapääsmine vaarao käest: vesilukk - Punane meri, puuvõti - Moosese kepp, lind - israeli rahvas, kütt - vaarao Rak 1905 (K. Holm)
G₁b.	Vesivõti, puulukk, jänes läks metsa, kütt jäi kotti? [Lahendus puudub] Jõh 1935 (anon)
G₂.	Vesilukk, puuvõti, lind läks metsa, kult jäi kotti? Israeli laste läbiminek Punasest merest Trm 1927 (B. Sööt)
G₃.	Kütt läks kotti ja linnud läksid metsa? Vaarao ja israeli lapsed Koe 1890/3 (H. Schultz)
H₁a.	Veest lukk ja puust võti, linnud pääsevad lõksust välja, kütt jääb lõksu? Israeli lapsed lähevad Punasest merest läbi Saa 1928 (E. J. Kase)
H₁b.	Veetaba, puuvõti, lind läks läbi, kütt jäi lõksu? Kui iisraeli latse tulle läbi, võti - Mooses - lõi kepiga ja vaarao jäi lõksi Räp 1962 (M.-A. Kadarpik, U. Kolk, E. Oja, I.-P. Padernik)
H₂.	Veest lukk, puust võti, lind läks läbi, ajaja jäi lõksu? Israeli läbiminek Punasest merest SJn 1927 (V. Metsamärt)
H₃.	Lind läks läbi ja kütt läks lõksu? Iisraelli rahva Punasest merest läbiminek Kõp 1894 (J. Laarmann)
I₁a*.	Vesine lukk, puune võti, linnud lähvad läbi, kütt jäeb paela? Punane meri ja Moosese kepp, israeli lapsed ja varau Amb 1890 (J. Freimann) Amb, Vän, Pär, SJn, Pil - 5 var.
I₁b*.	Puupüss ja vesilukk, lind läks läbi, kütt jäi paela? Moosese kepp, Punane meri, israeli rahvas, varao Pöi? dat-ta (R. Kallas) Pöi?, KJn - 2 var. Wied. 285; E EM 130 (1210); E EM² 114 (1587)
I₁c.	Puupüss, kivilukk, lind läks metsa, kütt jäi paela? Vaarao sõjavägi jäi Jordani taha, juudid said üle Jür 1980 (E. Leek)
I₂*.	Veest lukk ja puust vöti, lind lääb läbi ja püidja jäeb paela? Iisraeli Punasest merest läbiminek Muh 1937 (R. Viidalepp) Lüg, Sim, Muh - 3 var.
I₃.	Lind läheb läbi ja kütt jääb paelu? Varao ja israelid Vil dat-ta (H. Leoke)
J₁*.	Veest lukk, puust võti, lind läks läbi, püüdja jäi puuri? Iisraeli lapsed läksid Punasest merest läbi, aga vaarao jäi sisse Trv 1894 (J. Kala) Saa, Hel, Trv, Vil, Tt - 5 var. • Mötleja 32/3 ja 54/5 (137); E EM 177 (1730); E EM² 153 (2243)
J₂.	Puust võti, veest lukk, lind läts läbi, kütt jäi puuri? Vaaro jäi Punatsesse merre Hls 1935 (R. Viidalepp)
K₁a₁.	Veest lukk, puust võti, lind läts läbi, kütt jäi sisse? Vaarao ja israeli latse lääva Verevast merest läbi Ote 1889 (E. Brücker) Hlj, 2Tln, Rap, Mär, Han, Emm, Krj, Pöi, 2Tõs, Tor, Saa, Hls, Vil, SJn, Äks, TMr, Trt, Ote - 20 var.
K₁a₂.	Vesine lukk, puune võti, lind läks läbi, kütt jäi sisse? Juudid läksid Punasest merest läbi Hää 1943 (M. Mäesalu) Vän, Hää, Ran, San - 4 var.
K₁a₃*.	Veest lukk ja puust võti, lind läks läbi, kütt jäi sissi? Mooses läks läbi Punasest merest Pst 1935 (R. Viidalepp) Ann, Kuu, Kul, Pst - 4 var.
K₁a₄*.	Veest lukk, puust võti, lind läheb läbi ja kütt jäeb sisse? Varao ja israeli rahvas Tõs 1890 (M. Kirikall) 2Tõs, Saa - 3 var.
K₁b*.	Vesine lukk, puunõ võti, lind läts vällä, kütt jäi sisse? Verrev meri, Moosese kepp, israeli latsõ, varao Rõu 1891 (A. Jennes) Krj, Rõu - 2 var.
K₁c.	Veest võti, puust lukk, lind läks läbi, kütt jäi sisse? Israeli lapsed läksivad läbi Punase mere Pst 1894 (M. Reimann) Nrv, Pst - 2 var.
K₁d.	Veetaba ja puuvõti, lind pääseb ära ja kütt jääb sisse? Iisrael läks välla, vaarao - kütt - jäi sisse ja Punane meri oo vesi, Mooses oma puuvõtmega pani vee sisse Mih 1938 (V. Eenveer)
K₂a.	Vesilukk, puuvõti, lind läks läbi, jääger jäi sisse? Punane meri jne. Rak 1893 (J. Lilienbach)
K₂b.	Veest lukk, puust võti, jänes läheb läbi, jääger jäeb sisse? Iisraeli rahva läbiminek Punasest merest Trm 1896 (J. Soodla)
K₃.	Puunõ võti, viist oll lukk, jänes läts läbi, tsirk jäi sisse? Moosõsõ kepp, meri, iisrali rahvas, vaarao Urv 1888 (G. Seen)
K₄.	Veelukk ja puuvõti, lind läks läbi, orav jäi sisse? Punane meri Trt 1930 (V. Barannikov)
L.	Veest lukk ja puust võti, linnud lähvad läbi, kütid jäävad maha? Iisraeli lapsed lähevad läbi Punase mere, Mooses tegi tee oma kepiga Kod 1947 (U. Mägi)
M.	Vesilukk, puust võti, lind läks läbi, kütt ei saand? Israeli lapsed lähvad läbi Punase mere, varao upub ära Tor 1888 (K. Kirschbaum)
N.	Veest lukk, puust võti, lind lää läbi, kütt upus ärä? Mooses lei kepige vett, esraeli rahvas läits läbi, vaarao uppus Krk 1936 (A. Grünvald-Univer) 2Krk, Hel - 3 var.
O.	Puine võti, vesine taba ja lindaja läts läbi, takkaaiaja kinni? Wie Moses durch rothe Meer ging und Pharao ertrank Võ-Se enne 1873 (V. J. Stein)
Pa₁.	Veest lukk, puust võti? Israeli lapsed läksid üle Surnumere: Surnumeri oli lukuks, Moosese kepp võtmeks Võn 1926 (M. Blum) Vig, Võn - 2 var. E EM 177 (1729); E EM² 153 (2242); Ordlik EKTv 18 (6); Metstak 25 ja 35 (260); Laagus-Õunapuu 168; Metstak² 70 ja 71 Vrd. 1390
Pa₂.	Vesilukk, puust võti? Mooses lööp kepiga kalju vastu, et vett välja tuleks Trv 1895 (P. A. Meil) Pee, Trv, Trt - 3 var.
Pa₃.	Vesilukk ja puuvõti? Mooses läheb kepi abil merest läbi Kad 1888 (J. Linkstein) Hlj, Kad, Sim, Tor, Võn - 5 var.
Pa₄.	Vesine lukk, puune võti? Verrev meri, mida Mooses oma kepiga avas Ote 1893 (K. Parts) 2Ote - 2 var.
Pa₅.	Puust võtti ja vesilukk? Moosese kepp ja Punane meri Jõe 1888 (H. Tutar)
Pb.	Kivilukk, puuvõti? Mooses lõi kepiga kaljust vee välja Kuu 1937/8 (I. Lehesalu)
Pc.	Vesitaba, puuvõti? Verrev meri ja Moosese kepp Ote 1893 (J. Tammemägi)
Q.	Veene lukk ja puune võti, jõõkri läeb een ja jaht läeb taga, jõõkri peasse pakku ja jaht jäes kinni? Iisraeli rahvas ja egiptlased Punases meres Ta 1892 (J. Trull) Kontam.: = 460B
Vrd.	696 1019 Piibel: 2 Mo 6, 10-11; 2 Mo 14, 5, 21-30
2493.	VESI ALL JA TULI PEAL? Lamp - 0+0+1+1 = 2 (2) var.
a.	Vesi all ja tuli peal? Lamp Rei 1939 (E. Ennist)
b.	Vesi all, tuli peal? Lamp Võn 1951 (L. Vään)
2494.	VESI ALL JA VESI PEAL, KALA UJUB SIISKI KUIVALT LÄBI? Kangakudumine - 0+1+0+1 = 2 (25) var.
A.	Vesi all ja vesi peal, kala ujub siiski kuivalt läbi? Kangakudumine Hlj 1888 (M. Falk) E EM 178 (1735); Schneider Elusal. Kal. (1905) 23 ja 42 (25); E EM² 153 (2249); Nurmik II 78 (14); Säde nr. 33 (1958) 4 (2); Metstak² 18 ja 19
B.	Kala ujub kahest veest läbi? Kangakudumine Hlj 1947 (E. Tarvel) Mihkla-Tedre 56; Metstak 10 ja 32 (53); Metstak² 18 ja 19; Müürsepp-Viisimaa 61
Vrd.	920
2495.	VESI ALL, NAHK PEAL, KÜLJEKONDID KÕIGE PEAL? Astja - 0 (5) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 178 (1736); E EM² 153 (2250)
2496.	VESI JOOKSEB VASTA MÄGE ÜLES? Lehm joob - 1+1+0+0 = 2 (31) var.
a.	Vesi jookseb vasta mäge üles? Lehm joob KJn 1870 (J. Tiedemann) E EM 178 (1737); Pet. HS I 35 (24); E EM² 153 (2251); Jürisson 190 (15); ÜÕÕ 98 (9); Metstak 17 ja 34 (151)
b.	Jõgi jookseb vasta mäge? Loom joob Krk 1897 (J. Hünerson) E EM² 42 (317); Nugis 287 ja 313 (64); Metstak² 40 ja 43 Vrd. 221Ka 440
Vrd.	439
2497.	VESI JOOSEB KAHE KARUSE VAHELT? Nutma - 0+1+0+0 = 1 (2) var. SJn 1888 (J. Mein)
2498.	VESI JUUSK ÜLE LEPÄLEHTI? Kusema - 0+1+0+0 = 1 (3) var. Rõu 1895 (A. Perli)
Vrd.	35Bb
2499.	VESI KESKPAIGAN, TULI ÜMMER VEE? Pada tule pääl - 0+1+0+0 = 1 (3) var. Krk 1890 (J. Kivisäk)
Vrd.	2288Ba
2500.	VESI KUSTUTAB TULD, MIND TA PANEB PÕLEMA? Lubja - 0+5+0+0 = 5 (36) var.
a₁.	Muidu vesi kustutab tuld, mind ta paneb põlema? Kustutamata lubi Anonüümne autor (Gressel (1807) lk-ta): omaloominguline tekst ° Gressel (1807) lk-ta; Holtz 212 (4); Lönnrot² 188 (108); Wied. 280; ER Kal. (1888) 101 ja 103 (15); E EM 102 (888); E EM² 90 (1175)
a₂*.	Vesi kustutab tuld, mind ta paneb põlema? Lubja Lai 1888 (M. Kolluk) Amb, HJn, Tln, Lai - 4 var. E EM² 154 (2252); E MM 18 ja 46 (284); E MM² 18 ja 49 (287); Ainelo III 50; E MM³ 15 ja 40 (287)
b.	Teisi vesi kustutab, mind paneb põlema? Lubi Rak 1902 (A. K. Kivi) Ronk nr. 46 (1924) 1112
2501.	VETT TÄIS, VETT TÄIS, PÕLE PRUNTI IES, SÕISAB PÜSTI, SÕISAB PÜSTI, PÕLE KONTI SIES? Kanamuna; kurk - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Jõh 1939 (E. Mets)
2502.	VII SEHEN ELÄS, KALA EI OOLE, SILMÄ OM, PÄHÄN EI OOLE, LUU OM, SEHEN EI OOLE, EDESI LÄÄ, EDESPIDI EI LÄÄ? Vähi - 0+1+0+0 = 1 (46) var. Krk 1893 (J. Hünerson) E EM² 153 (2239); E MM 18 ja 46 (279); Songi² 35; E MM² 18 ja 49 (282); Raud KL III 214 (32); Meigas LLL 19 (5); Mihkla 69 (5); Meigas LKA 22; Nugis 295 ja 315 (253); Laugaste 134; Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (13); Terri 42 (3); Täheke nr. 12 (1988) lk-ta (8); Metstak² 52; E MM³ 15 ja 40 (282)
2503.	VIIST SÜNDÜS, VETT PELGAS? Soola - 0+3+7+2 = 12 (23) var.
Aa₁*.	Viist sündüs, vett pelgas? Soola Se 1935 (D. Karnask) Vru, 3Se - 4 var.
Aa₂.	Viih om sündünü' ja vett pelgäse'? Soola' Se 1929 (T. Kõivastik)
Aa₃.	Viist ommõ eis kül' sündünüt, a' vett eis ka väigä pelgäs? Soolad Se 1935 (A. Kits)
Aa₄.	Viist püvvetäs, vett pelgäs? [Lahendus puudub] Se 1937 (J. Mürkhain)
Ab*.	Veest sünnib, aga vett kardab? Sool TMr 1926 (P. Berg) Rak, Pld, Vln, TMr - 4 var. Lasteleht nr. 10 (1905) 160 (4)
B.	Viih sünnis, viih ristitas, ku umalõ imäle mano saa, um surm käeh? Sool Vas 1887 (H. Prants) • Meelej. nr. 51/2 (1887) 410 (75); E EM 177 (1728); E EM² 153 (2241); E MM 18 ja 46 (281); E MM² 18 ja 49 (284); E MM³ 15 ja 40 (284)
2504.	VESIVESKI JA TUULIVESKI, KAHE KUHJA ALLA HEINAMAADA, KAKS LÜPSILEHMA? Inimese asja: augu ja tissi - 0+2+1+0 = 3 (3) var.
Aa.	Vesiveski ja tuuliveski, kahe kuhja alla heinamaada, kaks nüpsilehma? Inimese asja: augu ja tissi Rõn 1928 (O. Loorits)
Ab.	Kaasa tõi ühes: ühe vesiveski, ühe tuuleveski, üks emalammas, kaks lüpsilehma? Naisterahva riistad Vai 1889 (H. Masing)
B.	Vaese neiu rikkus: kaks hoost, kaks härga, kaks lehma, kaks veskit, teine tuuleveski, teine vesiveski? Jalad, käed, nisad, rinnad Jür 1896 (J. Saalverk)
Vrd.	nlj: H II 71, 119/120 (26) < Vas
2505.	VESKILT TULEB, VESKILE LÄHEB, ILMASKI KOTTI KOJU EI TOO? Jõgi - 0+5+4+3 = 12 (14) var.
Aa.	Veskilt tuleb, veskile läheb, ilmaski kotti koju ei too? Jõgi Kuu 1891 (T. Uustalu)
Ab.	Veskile lähen, veskilt tulen, iial kotta kodu ei too? [Lahendus puudub] VMr 1895 (V. Rosenstrauch)
Ba*.	Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ma läen veskist veskile, ei too kotti elades? Jõgi ja heinamaa Trm 1889 (H. Mann) Iis, Trm, MMg - 3 var. Kontam.: = 872Ca*
Bb.	Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljast, mis sa tahad, ma lää mõisast mõisasse, veskikojast veskisse, ei saa kotti kustkiltki? Jõgi Lai 1897 (H. Asper) Kontam.: = 872Cb
Bc.	Kõverik, kõverik, kohes sa lähed? - Tühipaljas, mes sa tahad, ma lään veskilt veskile, ei vii kotti ilmaski? [Lahendus puudub] Kod 1950 (H. Nõu) Kontam.: = 872Cc
Bd*.	Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Tahku paljast, mis sa tahad? - Veskilt tuled, veskile lähed, ilmaski kotti koju ei too? Jõgi Lai 1926 (H. Nigul) 2Lai - 2 var. Kontam.: = 872Cd*
Be*.	Kõverik, kõverik, kust sa tuled? - Haljas-paljas, mis sa tahad, veskilt tulen, veskile lähen, kotti ei vii kodu iialgi? Jõgi ja heinamaa Kuu 1956 (I. Lind) 2Kuu - 2 var. Kontam.: = 872Ce*
Bf.	Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Veskilt tulen, veskile lähen, ilmaski kotti kodu ei too? [Lahendus puudub] Lai 1932 (M. Lääne) Kontam.: = 872Cf
2506.	VESKIKODA KOTTA TÄIS, POLE UST EGA AKANT? Oakaun - 0+3+1+0 = 4 (4) var.
Aa.	Veskikoda kotta täis, pole ust ega akant? Oakaun Hlj 1893 (J. A. Rehberg)
Ab.	Veskikoda kotte täis, pole ust ega akant ees? Hernekaun Lai 1897 (H. Asper) 2Lai - 2 var.
B.	Veskikoda kotta täis? Oakaun VMr 1895 (V. Rosenstrauch)
Vrd.	2573
2507.	VIBUDEGA VESKI, KÄBIDEGA KÄTKI, SOOSAMMALDEST PADI SEES? Kaelkoukudega veetoomine - 0+4+0+0 = 4 (6) var.
a.	Vibudega veski, käbidega kätki, soosamblast padi peal? Hani [sic!] Kuu 1891 (T. Uustalu) RpS nr. 6 (1939) 189
b₁.	1) Vibudega veski, käbidega kätki, soosammaldest padi sees? Kaelkoukudega veetoomine Jõe 1889 (G. Kivikangur) 2) Vibudega veski, käbidega kätki, soosammaldest padi sees? Mesipuu HJn 1895 (J. Tannenthal)
b₂.	Vibudega veski ja käbidega kätki ja soosamblast padi sees? Kaev Jõe 1888 (H. Tutar)
2508.	VIDIL KISUB VADILA PERSEST SOOLIKAID? Kedratas - 0+26+9+1 = 36 (70) var.
A₁a.	Nibu kisub nabu persest soolikad välja? Ketramine Pee 1927 (R. Viidebaum)
A₁b.	Sipsik kisub sapsiku kõtust soolikit? Vokk (ketramine) Rõn 1888 (A. Andrei)
A₁c.	Imelik kisub häbeliku persest soolikaid välja? Takuketrus SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
A₁d.	Keel kisub kadila kõhust sooli? Ketrus Lüg 1935 (A. Pärtman)
A₁e.	Idel kisub kadeli persest sooli? Vokk Lüg 1921 (M. Jürna)
A₁f.	Härilane veab vidilase persest soolikit? Lina- või takukedramine Plt? dat-ta (anon)
A₁g.	Sudelik kisub videliku persest sooli? Sukkakudumine Hlj 1888/1902 (I. Lank)
A₁h₁*.	Vidil kisub vadila persest soolikaid? Kedratas Ran dat-ta (H. Raag) Puh, Ran - 2 var. RpS nr. 6 (1939) 190
A₁h₂.	Visila kisk vasila persest soolikit? Langakerimine Urv 1890 (J. Teder)
A₁h₃.	Vidin harutab vädinä p[erse]st soolikid? Lõnga ajamene KJn 1890 (A. Pihlak)
A₁h₄*.	Vidiläne kisup vädilase persest soolikid? Langakerimine Ran 1889 (A. Tobber) Puh, Ran - 2 var.
A₁h₅.	Vidiläne veab vidiläse persest soolikid? Kedramine Puh 1889 (J. Andresson)
A₂a.	Viis vidilad kisuvad vadila perssest sooli? Linakehramine Jõh 1892 (T. Wiedemann) E EM² 155 (2272)
A₂b.	Viis vidilad kisuvad kadila p[ersest] sooli? Takukedrus Sim 1888 (H. Aman) Iis, Sim - 2 var.
A₂c.	Viis vidinad kisuvad vadina persest sooni? Lina- ehk takuketramine Lai 1923 (K. Martinson)
A₂d.	Viis vidinat kisuvad pädina perssest suoli? Kedramine, kisub näppudega kuonlast Sim 1947 (H. Joonuks)
A₂e.	Viis vibula kisuvad vabula persest sooli? Viis sõrme kisuvad koondlast takku Vai 1889 (H. Masing) E EM² 155 (2272)
A₂f.	Viis pidilä kisuvad pädilä persest sooli? Takku ehk linade ketramine Jõh 1889 (P. Paurmann)
B₁a.	Sudel kisub madeli peast karvu? Villakraasimine Hlj 1897 (A. Klaas) E EM² 125 (1775)
B₁b₁.	Tudel kisub tudeli persest karvu? Villakraasimine Kuu 1892 (H. Lohk) 2Kuu - 2 var. E EM² 136 (1954)
B₁b₂.	Tuder kisub tuderi persest karvu? Villu kraasitakse Amb v. JMd 1936 (anon)
B₁b₃.	Tuderik kiskub tuderigu kuklast karvu? Villakraasimine Kuu 1903 (J. Mikiver)
B₁b₄.	Tudelik kisub tudeliku küllest karvu? Villakraasimine Kuu 1891 (T. Uustalu)
B₁b₅.	Tuuder kisub tiideri persest karvu? Villakraasimine Kos 1939 (T. Võimula)
B₁c.	Kiderik kisub videriku p[erse]st karvu? Villakroasimine VMr 1890 (K. V. Lurich)
B₁d.	Kiderik kisub kaderiku persest karvu? Takukoonal ja ketramine Juu 1890 (J. Trull)
B₁e.	Vider kisub vaderi habemest karvu? Villakraasimine Hlj 1888 (M. Falk) E EM 178 (1738); E EM² 154 (2253); Nurmik II 189 (2)
B₁f.	Vidilad kisuvad vadila perssest karvu? Lina-või takuketramine Kuu 1938 (I. Lehesalu)
B₁g.	Midri kisub Kadri persest karvu? Villakraasimine Amb 1902 (K. Kuusik)
B₁h.	Simel kisub Sameli peast karvu? Villakraasimine VJg 1889 (J. Ustallo)
B₂.	Viis vigurid kisuvad kiduri küljest karvu? Kedraja Kad 1899 (J. Dania) Nurmik II 78 (9)
C.	Idulinnuke kisub udulinnukese persest sulgi? Vokiga ketramine Lai 1936/7 (H. Timusk)
2509.	VIHANE VÕTT IHATSE, PAND VIHATSIDE SEKKA? Mõegaga tõsteti siug kusikuklaste sekka - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.	Vihane võtt ihatse, pand vihatside sekka? Mõegaga tõsteti siug kusikuklaste sekka Kan 1896 (J. Ots)
b.	Vihane võtt ihatse, pand ihatside sekkä? Mõõgaga tõsteti siug kusikuklaste pessa Kan 1888 (J. Väggi)
2510.	VIHMA KARDAB, KÜLMA EI KARDA? Kasukas - 0 (90) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 178 (1741); E EM² 154 (2256); E MM 18 ja 46 (285); E MM² 18 ja 49 (288); Jürisson 190 (16); Huvit. II³ 175 ja 248 (8); Kmpm. EL II¹⁰126; ÜÕÕ 95 (14); Terri 48 (1); Bachman-Vilbok II 136; Täheke nr. 3 (1960) 5; SSTT 8; Kriisa-Villand 51 (11); Hiie-Moks II 17; Belskaja-Aleksejeva VI 14 (3); Uuspõld-Valmet 12; Metstak 9 ja 32 (26); Valmet-Uuspõld-Turu 317; Kivi-Roosleht II/2 14; Hiie-Müürsepp III/II 21; Hiie-Müürsepp IV/I 134; Belskaja-Aleksejeva VII⁴ 14 ja 173; Metstak² 12 ja 14; E MM³ 15 ja 40 (288)
Vrd.	2072
2511.	VIHMA SADAB KAHE SAMBA VAHELD? Kusemine - 0+0+0+2 = 2 (3) var. Kuu 1960/4 (R. Lilhein) 2Kuu - 2 var.
2512.	VIHMA SATAS, SANTI PESTÄS, VANNA ESSÄ VAIVATAS? Rukireht rabatakse käsitsi - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Kan 1924 (A. V. Kõrv)
2513.	VIHT VIIDUTI, TUUST TUUDETI, ISE JALAJUHT? Teejuht - 0 (15) var. C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst E EM 178 (1739); E EM² 154 (2254); Nurmik II 13 (16)
2514.	VIHT VITSATA, LUUD LEHITA, TORT TAKUTA? Habe - 0+0+0+0 = 0 (15) var. C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst E EM 178 (1740); E EM² 154 (2255); Nurmik I 67; Huvit. V Lisa 17 (8); RpS nr. 6 (1939) 188; Pioneer nr. 6 ja 7 (1949) lk-ta (2)
2515.	VIIDIPUU, VAADIPUU, ÜLE MÕTSA MÕÕDIPUU? Vikakaar - 2+70+42+12 = 126 (184) var.
A₁a.	Mõõdupuu üle mõtsa? Vikatkaar Vru 1905 (G. Sandra) E EM² 89 (1165); Metstak 23 ja 35 (245); Metstak² 64 ja 66; Müürsepp-Viisimaa 39
A₁b.	Üle mõtsa mõõdipuu? Vikahtkaar Vas 1895 (J. Tint) Võn, Urv, Rõu, 2Vas, 8Se - 13 var. • Meelej. nr. 50 (1887) 399 (43)
A₂.	Üle metsa möödapuu, läbi metsa lingipuu? Pada, puud all Äks 1893 (P. Sepp)
A₃a.	Kavvõst kaia' kannipuu, üle mõtsa mõõdupuu? Vikerkaar Se 1937 (N. Ress) Se - 2 var.
A₃b.	Üle mõtsa mõõdupuu, kavvest [k]aia kannipuu? Vikerkaar Ote 1986 (O. Jääger)
A₄.	Mikipuu, mõkipuu, üle mõtsa moodipuu? Vikerkaar Vil 1894 (G. Karu)
A₅.	Nikipuu, näkipuu, üle metsa mõõdipuu? Vikerkaar Tt dat-ta (anon) E EM 111 (996); E EM² 98 (1325)
A₆*.	Niksipuu ja näksipuu, üle mõtsa mõõdipuu? Vikerkaar Hel 1889 (J. Keernik) Saa, Hel - 2 var.
A₇.	Nipsipuu, näpsipuu, üle mõtsa mõõdupuu? Vikatkaar Hel 1889 (G. Habicht)
A₈.	Timbipuu, tambipuu, üle mõtsa mõõdipuu? Vikerkaar Võn 1895 (H. Mikkel)
A₉a.	Lindipuu, landipuu, üle mõtsa mõõdipuu? Vikatkaar Rõu 1889 (K. Thom)
A₉b.	Lindipuu, lendipuu, üle mõtsa mõõdipuu? Vikerk[aar] Rõu 1927 (H. Eller)
A₁₀a.	Liidipuu, laadipuu, üle mõtsa mõõdipuu? Vikahtkaar Se 1940 (N. Koplimägi)
A₁₀b.	Liidipuu ja laadipuu, üle mõtsa moodipuu? Vikahtkaar Se 1938 (E. Kirss)
A₁₁.	Siigipuu ja saagipuu, üle mõtsa mõõdipuu? Vikakaar Plv 1888 (J. Tamm)
A₁₂.	Siidipuu, viidipuu, üle mõtsa mõõdipuu? Vikahtkaar Se 1929 (V. Ruusamägi)
A₁₃a₁.	Viidipuu, vaadipuu, üle mõtsa mõõdipuu? Vikakaar Rõu 1897 (G. Raup) 3Võn, 2Kan, Urv, Rõu, 3Plv, 4Räp, 16Se - 30 var.
A₁₃a₂*.	Viidipuu ja vaadipuu ja üle mõtsa mõõdipuu? Vikerkaar Võn 1911 (J. ja M. Kärt) Võn, 2Se - 3 var.
A₁₃b.	Viidipuu, vaadipuu, üle ilma mõõdupuu? Vikerkaar Vru 1925 (J. Kont)
A₁₃c₁.	Viidipuu, väädipuu, üle mõtsa mõõdipuu? Vikatkaar Se 1928 (T. Linna) Urv, 2Se - 3 var.
A₁₃c₂.	Viidipuu ja väädipuu, pika mõtsa mõõdipuu? Vikerkaar Ran 1889 (A. Tobber)
A₁₃d.	Viidipuu, voodipuu, üle mõtsa mõõdipuu? Vikakaar Har 1889 (J. Pähn) Har, Se - 2 var.
A₁₃e*.	Viidipuu ja väidipuu, üle mõtsa mõõdipuu? Vikakaar Kan 1910 (H. Ojansuu) 2Kan, Rõu, Räp - 4 var.
A₁₃f.	Vidipuu, vadipuu, üle metsa mõõdipuu? Vikerkaar Hel 1874 (A. Wahlberg)
A₁₄.	Viigipuu, vaagipuu, üle mõtsa mõõdipuu? [Lahendus puudub] Kan 1896 (J. Väggi) TMr, Kan - 2 var.
A₁₅.	Viigipuu, vägipuu, üle mõtsa mõõdipuu? Vikerkaar Rõu 1887 (anon) 2Rõu - 2 var. E EM 179 (1743); E EM² 154 (2259)
A₁₆.	Viibepuu, vaabepuu, üle mere mõõdupuu? Vikerkaar Nõo 1889 (J. Tüklov)
A₁₇.	Viipsipuu ja vaapsipuu, üle metsa mõõdupuu? Vikerkaar Vil 1927 (V. Metsamärt)
A₁₈.	Viispuu, vaaspuu, üle mõtsa mõõdipuu? Vikahtkaar Se 1888 (H. Prants)
A₁₉*.	1) Virvipuu, värvipuu, üle mõtsa mõõdupuu? Vikerkaar Ote 1889 (J. Brücker) 2) Virvipuu ja värvipuu, üle mõtsa mõõdupuu? Vikerkaar Krk 1961 (A. Toompalu) Krk, 3Võn, Kam, Ote, Urv, Plv - 8 var. ÜÕÕ 16 (7); Bachman-Vilbok II 24; Säde nr. 33 (1967) 6 (6); Hiie-Müürsepp IV/II 150
A₂₀a.	Virmipuu, varmipuu, üle mõtsa mõõdupuu? Vikerkaar Kan 1888 (G. Veski)
A₂₀b.	Virmipuu, värmipuu, üle mõtsa mõõdupuu? Vikerkaar Ran dat-ta (H. Raag)
B₁a₁.	Virvipuu, värvipuu, üle mõtsa loogapuu? Vikakaar Ote 1888 (V. Vaher) Trt, Nõo, Rõn, 7Ote, San, Tt - 12 var. Meelej. nr. 34 (1887) 271 (21); E EM 181 (1764); EkÕ 17 (2); E EM² 156 (2285); Metstak² 64 ja 66
B₁a₂.	Virvipuu ja värvipuu, üle mõtsa loogapuu? Vikerkaar Nõo 1926 (E. Päss)
B₁b.	Virvipuu, värvipuu, üle ilma loogapuu? Vikakaar Rõn 1889 (P. J. Tamm)
B₁c.	Virvepuu, värvipuu, üle metsa loogapuu? Vikerkaar Ote 1889 (J. Illak)
B₁d.	Virvepuu, värvepuu, üle ilma loogapuu? Vikerkaar Ote 1888 (H. Nugin)
B₁e .	Virvi-värvi värvipuu, üle mõtsa loogapuu? Vikakaar San 1893 (J. Tammemägi)
B₂a.	Virmipuu, värmipuu, üle mõtsa loogapuu? Vikerkaar Ran 1889 (H. Raag)
B₂b.	Virmipuu, värmipuu, üle ilma loogapuu? Vikerkaar Puh 1888 (H. Huik)
B₃.	Virmitu, värmitu, üle mõtsa loogapuu? Vikerkaar Ran 1889 (A. Tattar)
B₄.	Pirnipuu, värvipuu, üle mõtsa loogapuu? Vikerkaar San 1929 (E. Voormann) Hls - 1 var. Vrd. 2777 2782
C₁.	Virmipuu, värmipuu, üle ilma heidipuu? Püss Hel 1874 (A. Wahlberg)
C₂a.	Virvipuu, värvipuu, üle metsa heidepuu? Vikerkaar Hlj 1893 (J. A. Rehberg)
C₂b.	Virvipuu, värvipuu, üle ilma heidipuu? Vikakaar San 1888 (K. Gross)
C₃.	Viiripuu, vääripuu, üle mõtsa heidepuu? Lõngalõim Hel 1893 (J. Karu) Pär, Hel - 2 var.
C₄a.	Viipsipuu, vaapsipuu, üle metsä heedepuu? Kerilauad KJn 1890 (A. Pihlak) KJn, Kod - 2 var.
C₄b.	Võipsipuud, vaapsipuud, üle mere heidepuud? Päike veereb Pär 1888 (H. Martinson)
D.	Viipsipuu, vaapsipuu, üle metsa õunapuu? Vikerkaar VNg 1892 (H. Lohk)
E.	Viidipuu, vaadipuu, üle metsa meie puu? Vikkerkaar Hlj 1888/1902 (I. Lank)
F.	Üle ilma pihlapuu, üle mõtsa mõõdipuu? Vikatkaar Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek) Kontam.: = 2778D
G.	Must puu, palanu puu, üle mõtsa loogapuu? Vikerkaar Ote 1889 (G. Wulff) Meelej. nr. 36 (1887) 287 (43); E EM 107 (942); E EM² 94 (1252) Kontam.: = 1295V
2516.	VIIEHARALENE HARK, PUNANE PULK VAHEL? Mees kuseb - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Koe 1890/3 (H. Schultz)
Vrd.	2381 2486
2517.	VIIEKESI VELTSID AAVA ÜTSTÕIST TAKAH, SAA-AI KUNAGI JÄRGI? Kapudavarda' - 2+1+14+4 = 21 (32) var.
Aa.	Viiekese veltsit aava' pääle ümbre tarõ ütstõist takah, konagi perrä saa-ai'? Varda' Se 1958 (H. Haljaste, I. Link, L. Mühlberg)
Ab.	Viiekese ve[ltsit] juuskva ümbre kao, kõõk ütstõõsõ takah, kuagi järgi saa-ai, ette saava, järgi saa-ai? [Lahendus puudub] Se 1933 (N. Oinas)
Ac₁.	Viiekesi veltsid aava ütstõist takah, saa-ai kunagi järgi? Kapudavarda Se 1935 (D. Karnask)
Ac₂*.	Viiekese veltsid ajava ütstõist takah, uma iä saa-ai ütstõõsõlõ järgi? Kapudakudaminõ Se 1935 (P. Külaniit) 2Se - 2 var.
Ac₃*.	Viiekese veltsit ajava' pääle ütsteist takah, a' kunagi ütstõõsõlõ järgi saa-ai? Sukakudumine Se 1936 (P. Toomemägi) 2Se - 2 var.
Ac₄.	Viiekese velitset aava pääle ütstõist takah, a kunage kätte saa-ai'? Kaputat koetas Se 1938 (A. Tubli)
Ac₅.	Viiekeske veltsit virotasõ ütstõist takah, saa-ai kunagi ütstõõsilõ järge? [Lahendus puudub] Se 1927 (P. Voolaine)
Ba.	Neli venda põgenevad, viies ajab taga, aga järele ei jõua kunagi? Sukakudumine Se 1960/1 (anon)
Bb.	Nelja venda ajab viies taga, aga kätte ei saa kunagi? Vardad Kre 1946 (A. Sepp)
Ca.	Viiekese sõsarit aava pääle ümbre talli ütstõist takah, saa-ai' kuna ütstõsõlõ järgi? Kindakudaminõ Se 1953 (E. ja H. Tampere)
Cb*.	Viiegese sõsarit kõõ aava ütstõist takah, kunagi järgi ka ei saa'? Kapudavarda Se 1934 (J. Mägiste) 2Se - 2 var.
Cc.	Viiekesi sõsarid juuskva, ütski ütele järgi õi saa, õi ette ka saa-ai? Kaptad koedas Se 1934 (N. Oinas)
Cd.	Viiekese sõsarit ajava' ütstõist takah? Kinnast koetass Se 1940 (N. Koplimägi)
D*.	Viis õde, üksteist taga ajavad? Sukk ja kudumisvarrad VLk 1935 (A. Verlis) VLk, Har - 2 var.
E.	Viis memmekest ajavad üksteist taga? Sukka kuduma Rõn 1889 (C. Berg)
F.	Viis vesihallid hobused kargavad ring ümber kaevu ning üks ei saa teist kätte (Fünf wassergraue Pferde laufen um einen Brunnen, und eins ereilt das andere nicht)? Die Stricknadeln Sa 1814 (J. W. L. v. Luce) • Beitr. III (1814) 113 (4); Lönnrot 162 Vrd. 1419U+
G.	Viis nirki jooksvad ilma niiti, üks ei saa teist kätte? Ein Strickstrumpf mit fünf Spiessen Khk 1817/22 (anon) Wied. 294; E EM 179 (1750); E EM² 154 (2267)
Vrd.	466 1419 1429
2518.	VII MUST, TOO MUST, PANE MUST LÕÕGA? Pada - 2+2+1+0 = 5 (27) var.
a₁.	Too must, vii must, pane must lõõga? Pada Tt dat-ta (anon) Wied. 289; E EM 155 (1478); E EM² 134 (1932)
a₂.	Vii must, too must, pane must lõõga? Pada KJn 1870 (J. Tiedemann) Hls, KJn - 2 var. E EM 179 (1744); E EM² 154 (2260); Nurmik II 6 (3); RpS nr. 6 (1939) 190
b.	Too musta, vea musta, pane musta kütkesse? Paat, kinni seotud Tõs 1921 (S. Lind)
c.	Võta must, vii must, pane must lõõga? Pada Pär 1888 (H. Martinson)
2519.	VIIAKSE VÄLJA KUI KIRP, TUUAKSE SISSE KUI VAAGEN? Naeris - 3+35+4+0 = 43 (102) var.
A₁a₁.	Viiakse välja kui kirp, tuuakse jälle kui vaagen (Es wird hinaus getragen wie ein Floh, wird wiedergebracht wie eine Schüssel)? Eine Teller-Rübe Tt 1732 (A. Thor Helle) Kuu, Tt - 2 var. • Helle 372 (134); Hupel 122; Willmann 176 (124); Nörmann 36 ja 56 (81); Körber VRMK 41 (24); Körber Uus ABDr 12 (5); Wied. 294; E EM 178 (1742); KAH EKAl 163 ja 164 (128); E EM² 154 (2257); Laug. Vestr. 179 (5)
A₁a₂.	Viiakse välja kui kirp, tuuakse sisse kui vaagen? Naeris Tor 1888 (T. Tilk) Krj, Kaa, Tor, SJn, MMg - 5 var.
A₁a₃.	Viiakse välja kui kirp, tuuakse tagasi kui vaagen? Kapsapea VMr 1888 (J. Koit) VMr, Lai - 2 var. Vrd. 1745B
A₁b.	Viias kui kirp, tuuas kui vaagen? Naaris Trv 1890 (J. Tinn) Tür, Jõe, Trv, Lai - 4 var. Metstak² 55 ja 56
A₁c*.	Viies kui kirp, tuues kui vaagen? Kaalik Äks 1889 (A. Mauer) VMr, Äks - 2 var.
A₁d*.	Keväde viiäs vällä ku kirp, sügüsi tuuas sissi ku vaagen? Kapustapää Trv 1890 (A. Rull) Ris, Trv - 2 var.
A₂a.	Lääb vällä kui kirp, tuleb sisse kui vaagen? Kapsaseeme ja kapsapia SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem)
A₂b.	Kirpul läheb, vaagel tuleb? Leiges, seeme kerpul Vll 1890 (M. Kolm) Vll, Hel, MMg - 3 var.
Ba*.	Viiakse kui kirbuke, tuuakse kui kausike? Naaris Kõp 1903 (M. Evert) Pst, Kõp - 2 var. Tõn. LLr 31 (9); Lasteleht nr. 5 (1909) 79 (1)
Bb*.	Viias vällä kui kirp, tuuvas sisse ku kauss? Naaris Ote 1892 (J. Ainson) Saa, Ote - 2 var.
Bc.	Kevaja tuvvas kui kirbuke, suvel viias kui kausike? Naaris Ote 1895 (C. Lipping)
Bd.	Viies kirp, tuues kauss? Kaalikas Trt 1925/6 (M. J. Eisen)
C.	Viias välja kui kirp, tuvvas jälle kui liud (Es wird hinaus gebracht wie ein Floh, und wieder zurück geholt wie eine Schüssel)? Eine Tellerrübe eL 1818 (A. W. Hupel) • Hupel² 174
D.	Välja viias kui kirbuke, sisse tuuas kui vakake? Naaris Nõo 1897 (A. Koger)
E₁a.	Kirbusuurdune külvatakse mulla sisse kasuma, kakusuurdune võetakse välja? Naeres ehk lõiges Rap 1889 (M. Lemmerkänd)
E₁b*.	Kirbula metsa viiase, kakkula kodu tuuvase? Naaris Iis 1889 (D. Timotheus) Iis, JJn v. Koe - 2 var.
E₁c.	Kirp viiakse, kakk tuuakse? Naeres Vän 1897 (E. Tetsmann)
E₂.	Kirbus läheb, kakus tuleb? Naaris VMr 1887 (K. Roost) E EM 64 (460); E EM² 58 (594)
Fa*.	Mõtsa viiäs kirbusuuru, kodo tuvvas sõirasuuru? Naariseeme Se 1888 (H. Prants) Rõn, Rõu, 2Se - 4 var. Ol. Lisa nr. 12 (1888) 191 (4) Vrd. 1155
Fb.	Kirbusuuru viias mõtsa, tsõirasuuru tuvvas kodo? Naaris Ote 1888 (H. Nugin)
G.	Viiakse välja kui kirp, tuuakse tagasi kui ratas? Naaris Hel 1879 (J. Liiv) Lönnrot 162; • Liiv LMt 45 (94); E EM 178 (1742); E EM² 154 (2257)
H+.	Viiasse vällä kui kirp, tuuasse sisse kui paun? Kapsas Kõp 1888 (V. Reiman) VJg, Kõp, Se - 3 var.
Vrd.	676
2520.	VIIB KAARE, TOOB KAARE, ÜLE METSA HEIDAB KAARE? Viipsipuud - 0+8+2+0 = 10 (30) var.
Aa*.	1) Viib kaare, toob kaare, üle metsa heidab kaare? Viipsipuud Jäm 1896 (A. Kuldsaar) 2) Toob kaare, viib kaare, üle metsa heidab kaare? Haspeldamine VMr 1890 (A. Elken) 2VMr, Jäm - 3 var. E EM² 154 (2258); Nurmik II 78 (12)
Ab.	1) Vii kaar, too kaar, üle metsa heida kaar? Viipsipuu Kaa 1889 (D. Jakson) 2) Vii kaar, too kaar, üle metsa heida kaar? Vikerkaar Har 1921/2 (P. Voolaine) Kaa, 2Pöi, Har - 4 var. RpS nr. 6 (1939) 190
Ac+.	1) Viiga, tooga, üle metsa heidega? Kerepuud Mih 1920 (A. Leppik) 2) Tee kaar, tuu kaar, üle mõtsa heidekaar? Rätik Puh 1889 (D. Arak)
B.	Võtab kaare, jätab kaare, üle metsa toob kaare? Villakraasid Tür 1888 (M. Tults) E EM² 156 (2293); E MM 18 ja 46 (289); E MM² 18 ja 49 (292); Ainelo III 50; Metstak² 18 ja 19; E MM³ 15 ja 40 (292)
2521.	VIIPA TORU, VAAPA TORU, VISKA ÜLE AIA, JÄLEKI TORU? Püksi - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Võ 1895 (J. Schmidt)
2522.	VIIS EI KANNA SEITSET JA [KOLMKÜMMEND KAKS] EI ANNA JÄRELE? [Viis] suvekuud, [seitse] talvekuud ja hambad - 0+11+6+2 = 19 (21) var.
Aa₁.	Viis seitset ei kanna, kolmkümmend kaks järele ei anna? Seitse kuud on söömaaega, viis kuud on tööaega, kolmkümmend kaks on hambad, need alati tahavad Muh 1947 (U. Mägi)
Aa₂.	Viis ei kanna seitset ja [kolmkümmend kaks] ei anna järele? [Viis] suvekuud, [seitse] talvekuud ja hambad Pil 1889 (J. Kärsten) Hää, Pil, Pal - 3 var.
Aa₃.	Viis ei kanna seitset ülal, kolmkümmend kaks ei anna järele? Hambad Mih 1920 (A. Leppik)
Ab.	Viis seitset ei kanna, kolmkümmend kaks järgi ei anna, sest näeme vaeva? Hambad Tõs 1889 (M. Kampmann)
Ac.	Viis seidset üleval ei pea ja kolmkümmend kaks aega ei anna? Viis suvekuud seidset üleved [sic!] ei toida ja kolmkümmend kaks hammast aga ei anna kurta Hls 1893 (O. Sapas)
Ad.	Viis ei pea seitset üleval ja kolmkümmend kaks ajavad taga? Viis sõrme ei pea seitset päeva üleval, kolmkümmend kaks hammast tahavad süüa, seega siis ajavad taga Lai 1939 (P. Tammepuu)
B*.	Viis ei kanna säidset, katskümmend neli ei anna järgi? Viie kuuga ei või seda ära tiini, miska [seitse] kuud üle võid eläde, katskümmend neli hammast tahtva süvvä Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Kos, Krl - 2 var.
Ca.	Seitse ei kaalu viite ülesse, aga kolmkümmend kaks ei anna neljale järgi? Seitse on talv, see ei kaalu suve - viide - ülesse, kolmkümmend kaks on hambad, need ei taha ühtegi kuud - nelja nädalat - söömata olla Sim 1938 (E. Lippus)
Cb.	Seitse ei kaalu viit üles ehk kui peaks seitse viit üles kaaluma, aga kolmkümmend kaks ei anna järele? Viis kuud on suvi pikk, seitse kuud talve pikk, [kolmkümmend kaks] hammast tahvad aga süüa Pil 1920 (E. Valdmann)
D.	Neli ei kanna kaheksat üleval ja kolmkümmend kaks ei anna järele? Aastateenistus ja hambad Pee 1930 (M. Lauk)
Ea.	Viis teevad tööd, seitse seisavad, [kolmkümmend kaks] ei anna järele? Viis suvist, [seitse] talist kuud, [kolmkümmend kaks] hammast Hel 1891 (J. Lammas)
Eb.	Viis teevad, seitse söövad, kolmkümmend kaks panevad paigale? Suvi, talve, hambad JJn 1888 (M. Roosileht)
Ec.	Viis ei jõua teha, mis seitse söövad ja kolmkümmend kaks ei anna järele? Viis kuud ei jõuta töötada selleks, et teenistusest seitse kuud ära elada Pee 1930 (M. Lauk)
F.	Kaks on laiska, ei viitsi kontigi liigutada, kümme kärmast ei viitsi koa kedagi teha, kolmkümmend kaks ei anna järele? Kaks jalga, kümme sõrme Kos 1892 (T. Wiedemann)
Ga.	Viis koguva kokku, säitse pillava ära? Viis kuud aastal kasvap vili ja hain, kuna säitse kuud sellest kasvust elama peap Rõn 1888 (A. Andrei)
Gb.	Viis toova, säitse sööva? Viis kuud aastal kasvap vili ja hain, kuna säitse kuud sellest kasvust elama peap Rõn 1888 (A. Andrei)
Vrd.	mst-jutt: ERA II 192, 397/8 (7) < Hag
2523.	VIIS KÄVÄD ÜHTE TIED? Jala varbad - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Khn 1948 (S. Lätt)
Vrd.	963G*
2524.	VIIS MEEST KODUVAD ÜHTE KAEVU? Sukavardad - 2+0+1+0 = 3 (24) var.
a.	Viis meest koduvad ühte kaevu? Sukavardad Sa? dat-ta (anon) Sa?, Tt - 2 var. • Wied. 294; E EM 179 (1748); E EM² 154 (2265); Kmpm. EL II¹⁰84; Kmpm. EL III¹⁰88
b.	Viis meest kuduvad villast kaju? Varrastel kudumine Pha 1938 (K. Lepp)
Vrd.	1422 1430
2525.	VIIS MEEST KUHJA OTSAS KUIVAD, VIIS MEEST KUHJA ALL MÄRJAD? Linaketramine - 0+1+1+0 = 2 (21) var.
a.	Viis meest kuhja otsas kuivad, viis meest kuhja all märjad? Linaketramine Jõh 1888 (A. M. Saar) E EM 179 (1747); E EM² 154 (2264); Nurmik II 78 (8); Kmpm. EL III¹⁰130
b.	Kümme meest kuhja otsas kuivad, kümme meest kuhja all märjad? Ketramine Muh 1937 (R. Viidalepp)
Vrd.	900Ra
2526.	VIIS PAARI HÄRGI EI JÕUA VIDÄDÄ, MIDÄ INEMINE JÕUTA VEDÄ? Inimese vari - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Urv 1958 (A. Reigo)
Vrd.	907A₄
2527.	VIIS VENDA LÄHEVAD EES, PALJASPEA TAGA JÄREL? Varvad, kand - 0 (12) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 179 (1752); E EM² 155 (2269); RpS nr. 6 (1939) 189
2528.	VIIS VENDA MAGAVAD ÜHES VOODIS? Varbad suka sees - 0+0+1+2 = 3 (30) var.
a.	Viis venda magavad ühes voodis? Varbad suka sees Hää 1983 (M. Mäesalu) Hää, Ksi - 2 var. ° Pet. ELA 82 (4); ÜÕÕ 134 (13); Kuut VI (1960) 215 (10); Hiie-Müürsepp IV/I 78 ja 80 (10)
b.	Viis venda magavad ühes asemel? Sõrmed labakindas; varbad suka pöises Pöi 1961 (A. Rand)
Vrd.	2733Ga
2529.	VIIS VENDA VISKAVAD KAKS VILETSAT (TÕBIST) TOAST VÄLJA? Ninanuuskamine - 0 (4) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 179 (1753); E EM² 155 (2271)
2530.	VIIS VENDÄ ÜHES AITAS VÕERUSIL, RIST PIÄL? Varbad sukas ja pastlas - 0+0+1+0 = 1 (2) var. Khn 1934 (T. Saar)
2531.	VIIS VIILU, KÜMME KIILU ÜMBER ÜHE HÖÖRIAUGU? Ratas - 2+58+27+12 = 99 (140) var.
A.	Viis viisipuud, kümme kuusipuud, käivad ühe ümber hööriaugu? Ratas Pöi 1902 (J. Prooses) E EM² 155 (2276)
B.	Viis virri, kümme kõrri, üksteistkümmes öterauk? Vankreratas Vän v. Vlg 1896 (J. Reimann)
C₁.	Viis viira ja kümme küira, ella-möira keskel? Ratas Emm 1939 (E. Ennist)
C₂a.	Viis vimpu, kümme kimpu, käivad ümber möiraja augu? Vardakudumine Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh) E EM 180 (1755); E EM² 155 (2274); Nurmik II 13 (12)
C₂b₁.	Viis vimpu, kümme kimpu, keivad ümmer möiriaugu? Sukakudumine Käi 1939 (E. Ennist)
C₂b₂.	Viis vimpu, kümme kimpu, joosvad ümber möiraougu? Sukavardad Emm 1931 (S. Soosaar)
C₃a*.	1) Viis vimpu, kümme kimpu, käivad ümber hiireaugu? Sukakudumine Emm 1928 (M. Meiusi) 2) Viis vimpu ja kümme kimpu, keivad ümmer hiireaugu? Sukakudumine Phl 1938 (E. Ennist) Phl, 2Käi, Emm - 4 var. RpS nr. 6 (1939) 191; Metstak² 17 ja 19
C₃b.	Viis vimpu, kümme kimpu, aeavad ümmer hiireaugu? Sukakudumine Emm 1939 (E. Ennist)
C₃c.	Viis vimpu, kümme kampu, käivad ümber hiireaugu? Sukategemine Kad 1888 (J. Linkstein)
C₄.	Viis vinti, kümme kunti, käivad ümber hiireaugu? Vardad Käi 1896/7 (J. Sooster) Käi, Emm - 2 var.
C₅.	[Viis] vimpi, [kümme] kõmpi ümber orjaaugu? Vankriratas Hag 1889 (J. Luthverk) 2Hag - 2 var.
C₆.	Viis vimpu ja kümme kimpu, keivad ümmer müüriaugu? Vardad ja sõrmed Käi 1938 (E. Ennist)
D₁.	Viis viilu, kümme kiilu? Ratas Pst 1889 (H. Henno) Vrd. 2272G₅+
D₂a.	Viis viilu, kümme kiilu ümber pätakaaugu? Vankreratas Vän 1889 (J. Peterson) 2Vän, Tor - 3 var. E EM 180 (1856); E EM² 155 (2275)
D₂b.	Viis viilu ja kümme kiilu ümber potardiaugu? Puuratas SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
D₂c.	Viis viilu, kümme kiilu ümber pütandiaugu? Vankreratas Vän 1889 (J. Tammann)
D₂d+.	Seitse kiilu, viis viilu, jooksevad ümber potisarnase augu? Vankreratas Vän 1925 (J. Kree)
D₃*.	1) Viis viilu, kümme kiilu, üits joosep ümbre ööri-ääri? Viis viilu om viis rattapöiga, kümme kiilu om kümme rattakõdarad, üks om ratas, mis tele ümbre joosep Rõn 1888 (A. Andrei) 2) Viis viilu, kümme kiilu, üte mulguga hööriharu? Ratas Nõo 1888/9 (J. Tüklov) Nõo, Rõn, Kan - 3 var.
D₄a*.	1) Viis viilu, kümme kiilu ümber ühe hööriaugu? Ratas Hel 1874 (A. Wahlberg) 2) Viis viili ja kümme kiili, kiik ümbre üte hööriaugu? Ratas San 1893 (J. Tammemägi) Hel, Pst, Vil, 2SJn, San - 6 var. E EM 180 (1756); E EM² 155 (2275)
D₄b*.	1) Viis viilu, kümme kiilu, joosevad ümmer hööriaugu? Ratas Kõp 1923 (O. Loorits) 2) Viis viilu, kümme kiilu, kõik jooksvad ümber ühe hööriaugu? Vankriratas Hls 1889 (E. Kitzberg) Hls, 2Kõp - 3 var.
D₄c*.	1) Viis viilu ja kümme kiilu, käivad ümmer vööriaugu? Vankrerattad Tor 1889 (C. Tults) 2) Viis viilu, kümme kiilu, kõik käivad ümber ühe hööriaugu? Ratas Hls 1889 (J. Meomuttel) Tor, Hls, Plt - 3 var.
D₄d.	Viis viilu, kümme kiilu, üits hööriauk? Ratas Rõn 1889 (J. Martin)
D₄e.	Viis viilu, kuus kiilu, üks hööriratas? Vankriratas Ran 1963 (V. Soo)
D₅.	Viis viilu, kümme kiilu tütre tüüriaugu man? Vankreratas Pst 1935 (O. Loorits)
D₆a.	Viis viilu, kümme kiilu ümmer üte üüriaugu, taga tuudi-ruudi pulga? Vankriratas Hls 1889 (M. Ilus) 2Hls, Hls v. Pst - 3 var.
D₆b₁.	Viis viilu, kümme kiilu, eest ütte üüriauku, taga tuudi-ruudi pulka? Ratas Trv 1894/1901 (J. Kala)
D₆b₂.	Viis viilu, kümme kiilu, eest üti tüüriauku, tagast tuudi-ruudi pulka? Vankreratas Trv 1895 (P. Teckel)
D₇a.	Viis viilu, kümme kiilu ühe ohertiaugu pääl? Rattapöiad, kodarad, õõnsus Saa 1888 (P. Sitzka)
D₇b.	Viis viilu, kümme kiilu ümmer oratsiaugu? Vankreratas SJn 1891 (J. Köstner)
D₈*.	1) Viis viilakut, kümme kiilakut, joosvad ümber lututuule augu? Vankreratas Krk 1961 (M. Helimets) 2) Viis viilu ja kümme kiilu ümber lättetiiru augu? Vankreratas Vän 1889 (M. Jaason) 2Vän, Saa, Krk - 4 var.
D₉.	Viis viilu, kümme kiilu, jooksvad ümber loteraugu? Vankriratas Tor 1888 (T. Tilk) 2Tor - 2 var.
D₁₀+.	1) Viis viili, kümme kiilu, jooseve ümmer üte augu? Ratta Pst 1895 (J. Ainson) 2) Viis viilu, kümme kiilu, ümber kambreaugud? Ratas Tor 1889 (J. Tilk) Koe, Tor, Pst, Vil - 4 var.
E₁*.	1) Kümme väikest köörimulku, üits suur lõdinamulk? Rattarumm Võn 1909 (J. Moodis) 2) Kümme kööriauku ja üks lödiauk? Vankreratas Trv 1889 (J. ja J. Viira) 3) Kümme kürsäauku, üitstõiskus lopardiauk? Vankriratas Pst? dat-ta (E. Normann) 2Trv, Pst? Võn - 4 var.
E₂+.	Kümme neitsikest ümmer lõtardiaugu? Vankriratas SJn 1936 (L. Köögardal)
F₁.	Ümberringi hööriaugu, taga tundi-rundi auk? Ratas ja rattarumm Pst 1889 (H. Henno) 2Pst - 2 var.
F₂.	Ümmerd, ümmerd hööriauku, tagat tuti-vuti auku? Rattarumm Pst 1893 (J. Reevits)
G₁.	Kümme kurva ühe hööriaugu üle? Rattakodarad rummu sees eP 1889 (J. Pint)
G₂a.	Viis virba, kümme kirba, keskel olli hõõrehaud? Ündruk Rõu 1894 (A. Assor)
G₂b.	Viis vürba, kümme kürba, üheteistmes töllerdisauk? Vankriratas Muh 1959 (A. Schmuul)
G₂c*.	Viis virbu ja kümme kirbu, käivad ümber lodinaaugu? Vankriratas, viis pöida ja kümme kodarad Kad 1888 (J. Aab) Kad, Kuu - 2 var.
G₂d*.	Viis virve ja kümme kirve ühe uruaugu ümmer? Vankriratas Mar 1937 (E. Ennist) Ris, Mih, Mar - 3 var.
G₃.	Üheksa virba, kümme kürba, käib ümber logistiaugu? Rattakodarad Kad 1897 (A. K. Kivi)
G₄.	Kümme karva ümber s[it]aaugu? Vankriratta kodarad ümber rummu Amb 1894 (J. Tannenthal)
G₅.	Kümme kõrva ja kümme vittu, käivad ümber sitaaugu? Voki ratas, rumm ja kodarad Iis 1956 (L. Raudsep)
H₁a*.	1) Viis vittu, kümme munni, ühe sitaaugu külges kinni? Vankriratas, viis pöida, kümme kodarast ühe rummu külges Rap v. Mär 1936 (E. Poom) 2) Viis vittu ja [kümme] munni, ühe sitaaugu peal kinni? Vankriratas VMr dat-ta (anon) Hlj, VMr, Amb, Rap v. Mär, Jäm, Trm - 6 var.
H₁b.	Kakskümmend vittu, kümme munni, kõik ümber sitaaugu kinni? Vankriratas Krj 1940 (V. Kruusmägi)
H₁c.	Kümme putsi, kümme munni, kõik otsapidi ümber sitaaugu kinni? Puuratas Mus 1938 (A. Toomessalu)
H₂a.	Üks v[itt] ja kümme m[unni], ühe perse külgis kinni? Vankriratas Var 1968 (E. ja H. Tampere)
H₂b*.	Viis vittu, kümme munni, kõik ühe persenäka külges kinni? Vankriratas Jaa 1939 (K. Lepp) Jaa, Tt - 2 var.
H₂c*.	Viis vittu, kümme türa, ümber persiaugu koos? Vankriratas Kul 1934 (J. Nurme) Koe, Kul - 2 var.
H₂d.	Kümme vittu, kümme munni, ühe perse külles kinni? Vankriratas Rak 1892? (J. Lilienbach)
H₂e.	Viis vittu ja kümme munni, kõik on ühe türa küljes kinni? Vankrirattas VNg 1965 (P. Kippar)
H₃.	Üheksa tilli, kümme nippi ja kõik keivad ühte auku? Vankreratas: eks ole kümme kodarast ja kümme kodaraauku ja need keivad kõik ühte rummuauku Kul 1940 (V. Eenveer)
H₄.	Viis niitsa, kümme türra, üheteistkümnes saputamise auk? Vankreratas Tür 1888 (M. Tults)
I.	Mitu siiru-viiru auku käivad ümmer musta sandi sitaaugu? Siiru-viiru augud on kodarte augud, rumm jooseb ümmer musta rattamäärega telle Saa 1981 (E. Leppik) Saa, Saa v. Hls - 2 var.
J.	Kolmkümmend hööri-tööri, üks vana tutturi? Ratas Vil 1895 (A. Suurkask)
K.	Viis vimpu ja kümme kimpu ühe heinakuhja kallal? Ketraja sõrmed takutordi kallal Rei 1938 (E. Ennist) Kontam.: = 900Y
Vrd.	2272K₄ 2533
2532.	VIIS VIIRUKÕIST, KUUS KUURUKÕIST, ÜTEAINU UTRA SISEN? Lohetsa tsõõriklänikun - 0+2+0+0 = 2 (2) var. € kl
a.	Viis viirukõist, kuus kuurukõist, üteainu utra sisen? Lohetsa tsõõriklänikun Har 1890 (J. Pähn)
b.	Viis viirukest, kuus kuurukest, üte utra sisen? Hernekõtr Har 1888 (anon)
2533.	VIIS VITTI, KUUS KUTTI, SEITSMES LIBEAUK, KAHEKSAS KARVATUTT? Vokk - 1+9+0+1 = 11 (19) var.
Aa.	Viis vitiauku, kuus kutiauku, säitsmes lallitamise auk? Karjasarv Puh 1889 (S. Sepp)
Ab.	Viis vitiauku, kuus kutiauku, seitsmes lorutamese auku? Sarv KJn 1895 (K. Aint)
Ac.	Viis vitiauku, kuus kutiauku, seitsmes sant sitaauk? Piip Vil 1895 (A. Suurkask)
B₁a.	Viis vitti, kuus kutti, seitsmes libeauk, kaheksas karvatutt? Vokk Ksi 1888 (T. Riomar)
B₁b.	Viis vinti ja kuues kont, seitsmes sileauk ja kaheksas karvatutt? Vokk Pal 1888 (M. Uus)
B₁c.	Viis vutikest, kuus kutikest, seitsmes seletamise auk, kaheksas karvatutike? Vokk Kos 1890 (J. Härg)
B₁d.	[Viis] vitiauku, [kuus] kutiauku, [seitse] setiauku, [kaheksa] karvatuti auku? Vokk Vil 1872 (H. Leoke)
B₂.	Viis vikki, kuus kutti, seitsmes libeauk, kaheksas karekott? Vokk Pal 1888 (H. Maasen) 2Pal - 2 var. E EM 180 (1754); E EM² 155 (2273)
C.	Viis oli vattu, kuus oli kuttu, tuhat oli tuuli-luuli auku, seitsmes vana lelepiauku? Voki Tor 1888 (M. Tilk) E EM 179 (1751); E EM² 154 (2268); Nurmik I 20
D.	Tuhat tuudi-luudi auku, üks logistamise auk? Vokk Vll 1995 (A. Korb)
Vrd.	2272 2531
2534.	VILLAVÄLLADI, KITSEPÄK[K]ADI? Villakraasid - 0+1+1+0 = 2 (4) var.
A.	Villavälladi, kitsepäk[k]adi? Villakraasid Kos 1892 (T. Wiedemann) E EM² 155 (2279)
B.	Villadi-valladi, puupu[u]adi? Kraasid Lai 1924 (J. Sommer)
2535.	VILLEM-VALLEM VAJA OTSAH, ÕI PUTU TUUL, ÕI PAISTU PÄIV? Soolige kõtuh - 0+1+6+0 = 7 (11) var.
a.	Vilimõ-valimõ vao pääl, ei paista päiv, ei putu tuul? Soolikud Vas 1887 (H. Prants) • Meelej. nr. 51/52 (1887) 410 (72); E EM 180 (1757); E EM² 155 (2277)
b₁.	Vilmi-valmi vaja pääl, putu-ui tuul, õi paista päiv? Sooligu kõtuh Se 1938 (A. ja M. Reinola)
b₂.	Vilime-valime vaja otsah, ei putu tuul, ei paista päiv? Inimese sooligo Se 1929 (I. Sonts)
b₃.	Villem-vallem vaja otsah, õi putu tuul, õi paistu päiv? Soolige kõtuh Se 1938 (A. Tubli)
b₄.	Vilmi-valmi vaja otsah, õi putu tuul, õi päiv? Lehmä sooligu Se 1929 (V. Savala)
b₅.	Visti-vasti vaja otsah, putu-ui' tuul, paista-ai' päiv? Sooligõ' Se 1938 (I. Rohtla)
b₆.	Hurmi-harmi vaaja otsah, õi paista päiv, õi puh[u] tuul? Sooligu kõt[u]h Se 1935 (D. Karnask)
Vrd.	2296Aa₁ keerdküsimus: Kes ei kuule, kes ei näe, selle peale ei paista päe? Surnukeha (Vän)
2536.	VINGUB, SINGUB, JOOKSEB ÜLE MERE, MAA? Tuul - 0 (12) var. M. J. Eisen (dat-ta): omaloominguline tekst E EM 180 (1759); E EM² 155 (2280); Bachman-Janno-Rebane-Salun I 165
Vrd.	334
2537.	VINGÜSID VILETSÄ MUNNID, PAUKUSID PAGANA KELLÄD PERGELI PERSE MENNESSESÄ? Oherdi - 0+2+0+1 = 3 (4) var.
A*.	Vingüsid viletsä munnid, paukusid pagana kelläd pergeli perse mennessesä? Oherdi Kuu 1892 (M. Odenberg) Kuu, As - 2 var.
B.	Vinguvad vileta munnid umbse persse minnes? Vinnal Koe 1890/3 (H. Schultz)
2538.	VINTAB JA VÄNTAB VÄRAVA TAGA, NÄITAB KÄÄGA TAEVA POOLE? Tuuleveski - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Jõe 1889 (G. Kivikangur)
Vrd.	168 997
2539.	VINTA-VÄNTA, KÖNTA-KÄNTA, SILMAPILGU SIHVATUS? Välk - 0+1+0+0 = 1 (29) var. KJn 1888 (J. Koit) E EM 180 (1763); Leoke Vv Tähtr. (1907) lk-ta (21); E EM² 156 (2284); Nurmik I 44; Nurmik EKÕr 103; Puus. KH 119; Nurmik II² 7; Pioneer nr. 7 (1955) 24 (15); LS 421; Siim-Vallner III 19; Hiie-Jõgisalu 11; Hiie-Müürsepp IV/II 150
Vrd.	2541
2540.	VINTLIK-VÄNTLIK, ÜLE AIA HEITLIK? Haspel - 6+42+9+6 = 63 (96) var.
Aa₁*.	1) Vintlik-väntlik, üle metsa heitlik? Püss Vil 1873 (H. Leoke) 2) Vintlik-väntlik, üle metsa heitlik? Tuul Kaa 1872 (I. Kallas) 3) Vintlik-väntlik, üle metsa heitlik? Suits Pha? dat-ta (anon) 4) Vintlik-väntlik, üle metsa heitlik? Langarist Urv 1889 (J. Janson) 5) Vintlik-väntlik, üle metsa heitlik? Vikerkaar Pst 1888 (J. Jaakson) 6) Vintlik ja väntlik, üle mõtsa heitlik? Välk Plv 1890 (J. Tamm) Vig, Var, 2Han, Kse, 3Kaa, Pha?, Muh, 3Tor, Hls, Trv, 4Pst, Vil, Pil, Rõn, Urv, Plv, Tt - 25 var. Wied. 294; Kas. Talur. Kal. (1881) 39 (8); • Kündja nr. 21 (1885) 111 (34); E EM 180 (1761); Pet. HS I 81; RpS nr. 6 (1939) 190
Aa₂.	Vintrik-väntrik, üle mõtsa heitlik? Haspel Trv 1895 (P. Teckel) Trv, MMg - 2 var.
Aa₃.	1) Vinklik-võnklik, üle metsa heitlik? Suits Kad 1888 (J. Linkstein) 2) Vinklik-vänklik, üle metsa heitlik? Tee Käi 1896/7 (J. Sooster) Kad, VMr, Phl, Käi - 4 var.
Aa₄*.	1) Peitlik-veitlik, üle metsa heitlik? Hasplid Tõs 1921 (S. Lind) 2) Vilguline-välguline, üle metsa heitlik? Vikerkaar Hlj 1890 (K. Leetberg) Hlj, Tõs, Võn - 3 var.
Ab*.	1) Vintleb-väntleb, üle mõtsa heitleb? Lõngaloi (haspel) Pst dat-ta (E. Normann) 2) Vinkleb-vänkleb, üle metsa heitleb? Udu Hps 1923 (V. Lao) Hps, Pst, TMr - 3 var.
B.	Vintlik-väntlik, üle mõisa heitlik? Haspled Vig 1869 (M. J. Eisen) E EM 180 (1762); E EM² 155 (2282) ja 156 (2283)
Ca.	Vintlik-väntlik, üle aia heitlik? Haspel Nõo 1888 (V. Grünstamm) Tõs, Äks, Võn, Nõo, 5Puh, Ote, Plv - 11 var.
Cb.	Vintrik-väntrik, üle aia heitlik? Haspel Ta 1889 (J. Kuusik)
Da*.	1) Vintlik-väntlik, üle ilma heitlik? Maantee Trm 1894 (E. J. Õunapuu) 2) Vintlik-väntlik, üle ilma heitlik? Tuul SJn 1889 (T. Köstner) 3) Vindlik ja vändlik, üle ilma heitlik? Haspel KJn 1932 (J. Grauberg) Muh, Hel, Vil, SJn, KJn, Trm - 6 var. Metstak² 37 ja 38
Db.	Tsirklik-virklik, üle ilma heitlik? Välk Ote 1895 (E. Palm)
E.	Vintlik-väntlik, üle nuka heitlik? Haspel Ran 1889 (H. Raag)
F.	Vintlik-väntlik, üle metsa heitlik, kus sa lähed, pisike piirit lakk? Vesi Kse 1889 (F. Põld) Kontam.: = 872D
G*.	1) Vinklik ja vänklik, üle metsa heitlik, madalam kui maarohi ja pitkem kui metsapuud? Tee Käi 1948 (V. Kukk) 3Käi, Vln - 4 var. Kontam.: = 1610I*
Vrd.	2541
2541.	VINTLIK-VÄNTLIK, ÜLE METSA ÕIGE? Torupill - 0+8+0+0 = 8 (15) var.
a*.	Vintlik-väntlik, üle metsa õige? Torupill MMg 1889 (K. E. Martinson) Jõh, Vän, Tor, Trv, MMg - 5 var. • Ol. Lisa nr. 24 (1888) 384 (5)
b.	Vintlik-väntlik, üle metsa ulatab? Torupill Vän 1894 (E. Tetsmann)
c.	Kiveriku-kõveriku, üle ilma imeliku? Vikerkaar Võn 1896 (P. Rootslane)
d.	Viiderik ja vääderik, üle mõtsa imelik? Torupill Ran 1889 (A. Tobber)
Vrd.	2539 2540 2783
2542.	VIRGASTE JUUSK, HALUSTE SALV? Püss - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Har 1889 (J. Pähn)
2543.	VIRO VUUN, LÄTI LAMMAS, HUUNIH HULLAS, TANOMIH TALLAS? Tuisk - 0+1+2+1 = 4 (5) var.
A₁a.	Viro vuun, läti lammas, huunih hullas, tanomih tallas? Tuisk Se 1941 (A. Saar)
A₁b.	Viro vuun, läti lammas, hullas uulitsih, tants tanomih? Tuisk Se 1938 (A. ja M. Reinola)
A₂.	Viro vuun, lati lammas, tants kõik talo tanoma? Konn Se 1888 (E. Aun)
B.	Sinisikk, vohomikk, tands külä tanomih? Tuiskas Se 1931/3 (H. Tampere)
Vrd.	1509 1518 2412 2489
2544.	VISKAD ÜLESSE, ON VALGE, KUKUB MAHA, ON KOLLANE? Muna - 0+2+1+2 = 5 (5) var.
Aa₁.	Viskad ülesse, on valge, kukub maha, on kollane? Muna Lai 1895 (K. Taras) Sim, Lai - 2 var.
Aa₂.	Viskad üles, on valge, kukub alla, on kollane? Muna Trt 1983 (R. Ulp)
Ab.	Viska üles, on valge, tuleb alla, on kollane? Muna Prn 1933 (E. Tomson)
B.	Valgelt katuselle, kollaselt maha? Muna visatakse katu[se]lle, kus ta katki lähäb VMr 1890 (G. ja K. V. Lurich)
2545.	VITSUST VAKK, TOHUST TÕRS, SIHVIB-SÄHVIB, ET SADISEB? Sari - 0 (15) var. C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst E EM 181 (1765); E EM² 156 (2286); Nurmik II 42 (9)
2546.	VOODIS EI MAGA, JALGEGA EI KÄI, KÄSI EI OLE, AGA LÄHEB EDASI? Pilve - 0 (19) var. T. Wiedemann (1894): omaloominguline tekst E EM² 156 (2287); E MM 18 ja 46 (186); E MM² 18 ja 49 (189); Ainelo III 124; Bachman-Janno-Rebane-Salun I 162; Bachman-Vilbok II 247; E MM³ 15 ja 40 (289)
2547.	VORST VARNAS, OTS MAAS? Köis - 0+0+2+1 = 3 (28) var. M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst Khn, Hää, Urv - 3 var. E EM 181 (1766); Tander 31; E EM² 156 (2288); Jürisson 190 (17); Nugis 295 ja 315 (255); Metstak² 29 ja 30
2548.	VORST ÜHE OTSAGA? Sukk - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Vil 1895 (H. Niggol)
Vrd.	75 462 546 keerdküsimus: Mis on ühe otsaga? Mehe suguliige (Jäm) vs: EV 423, 2920, 14282 kk: Kui katõ otsaga vorst (püsü-üi jutu keeleh) (Se)
2549.	VÕIB ÕNNE SULLE KUULUTADA, SIND ÕNNE KALJUST NIHUTADA, KUI KUKE PEA TA PUNAB JA LUME VÄRVI KANNAB (ES KANN DIR GLÜCK VERKÜNDEN, VON DES GLÜCKES FELSEN DICH SCHIEBEN, ES IST ROTH WIE DER KOPF EINES HAHNES UND TRÄGT DIE FARBE DES SCHNEES)? [Lahendus puudub] - 1+3+0+0 = 4 (5) var.
Aa.	Võib õnne sulle kuulutada, sind õnne kaljust nihutada, kui kuke pea ta punab ja lume värvi kannab (Es kann dir Glück verkünden, von des Glückes Felsen dich schieben, es ist roth wie der Kopf eines Hahnes und trägt die Farbe des Schnees)? [Lahendus puudub] Tt enne 1876 (anon) Pal, Tt - 2 var. • Wied. 294; Kas. Talur. Kal. (1881) 40 (12)
Ab.	Tahan sulle õnne kuulutada, sind õnne kaljust nihutada, ta kuke peada punane ja lume värvi karvane? Kiri Tõs 1889 (M. Kampmann)
B.	Kui kuke pää ta punab ja lume värvi kannab? Kiri Ksi 1889 (M. Mauer)
2550.	VÕIUTÜKK KAOHN? Kuupaiste - 0+2+1+0 = 3 (3) var.
Aa.	Võiutükk kaohn? Kuupaiste Rõu 1895 (A. Perli)
Ab.	Võileivatükk kaevus? Päevaläige Hlj 1888/1902 (I. Lank)
B.	Võivitsik vede peal? Päike taevas Kod 1923 (M. Poolakese)
Vrd.	573 622 640 793 957 1602 2288
2551.	VÕLLA PUUAKSE, PEA RAIUTAKSE, ÄRA UPUTAKSE, PURUKS TAMBITAKSE, SAKSAKS TEHAKSE? Lina - 0+6+0+0 = 6 (34) var.
A.	Võlla puuakse, pea raiutakse, ära uputakse, puruks tambitakse, saksaks tehakse? Lina Vig dat-ta (M. J. Eisen) E EM 181 (1768); E EM² 156 (2290); E MM 18 ja 46 (287); E MM² 18 ja 49 (290); Raud KL III 214 (33); Raud VMj 214 (32); Säde nr. 77 ja 87 (1957) 4 (3); E MM³ 15 ja 40 (290)
B.	Küll minuga tehakse mitu imet, võetakse mu karvust kinni ja lüiakse vastu maad, pannakse mind tükiks ajaks vette kivide alla, pannakse mind külma hallede alla, tautakse puukolkidega mul liha luude pealt ära, veel raudkammidega purusteta? Linad Jõe 1888 (H. Tutar)
C.	Mind karvupidi kistakse ja vastu maad lüüakse? Lina Lai 1897 (H. Asper) Trv, Pal, Vas - 3 var.
Vrd.	895
2552.	VÕTA KÄTTE, KÄÄNA RISTI, TEE AUKU, SUSKA SISSE, SIKUTA JA VALMIS? Õlest side - 0+1+0+2 = 3 (3) var.
a.	Võta kätte, kääna risti, tee auku, suska sisse, sikuta ja valmis? Õlest side Ran 1968 (A. Antuk, S. Kiin, J. Tammleht)
b.	Võtab pooles, panõb risti, käänäb, väänäb, panõb sissõ, sikutab ja valmis? Õlesidet tetäs Ran 1890 (H. Raag)
c.	Võta pihku, tõmma lõhki, tee risti, pane sõlme, sikuta, pane keerd peale? Linakoo sideme tegemisest KJn 1974 (A. Seep)
2553.	VÕTAB SILMAD, EI VÕTA KÕRVU? Udu - 0 (9) var. O. Schantz (1895): omaloominguline tekst E EM² 156 (2294); E MM 18 ja 46 (288); E MM² 18 ja 49 (291); Ainelo III 50; E MM³ 15 ja 40 (291)
2554.	VÕTTA PIIU, MUTSKA PERSEDE? Käsikivi - 1+5+1+1 = 8 (9) var.
Aa.	Mutst peio, mutst persehe? Anomet mõstas Se 1929 (I. Sonts)
Ab.	Võtta piiu, mutska persede? Käsikivi Krl 1889 (E. Kornel) Hel, Ote, Krl - 3 var.
Ac.	Peiu võtat, persehe pistat? Käsikivi kollu panet terri Se 1901 (E. Kaiv)
B.	Muts piio, muts persehe, vahelt aab valget vahtu vällä? Käsikiviga jahvatamine (ühe käega keerutab kivi, sülitab pihku, teise käega siputab teri, jahu on valge) Räp 1959 (H. Rebane, I. Sarv) Kontam.: = 106M
C.	Sälläst süü, küllest situs, peoga visatas persede? Käsikivi Har 1888 (anon) Kontam.: = 1938M
D.	Puust tett punger-panger, kivist tett kinger-kanger, peio võta, muutska perse? Käsikivi Kan 1866 (J. Weitzenberg) Kontam.: = 1769Ä
Vrd.	474 1590
2555.	VÕÕRAL MAAL TAPÕTAS HÄRGÄ, SIIÄ JUUSK VERI? Vihma satas - 0+1+1+0 = 2 (3) var.
a.	Võõral maal tapõtas härgä, siiä juusk veri? Vihma satas Räp 1889 (J. Poolakess)
b.	Tuul maal härgä tapõtas, seolõ maalõ veri karglõs? Vihma satas Se 1934 (A. Tammeorg)
Vrd.	2174
2556.	VÄKEV PERSE OM PENGI ALL? Pann - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
a.	Väkev perse om pengi all? Pann Se 1936 (A. Raadla)
b.	Vägev liha pingi all? Pliiniraud Vas 1895 (J. Tint)
Vrd.	2409
2557.	VÄGI LÄHEB VÄLJA, PEREMEHE PEIAL JÄEB PÜSTI? Lamba sittumine - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Hlj 1888/1902 (I. Lank)
Vrd.	1586 1883 2591 kk: No ei saa üle ei ümbre < Vas v. Se
2558.	VÄGI VÖÖS, KUNINGAS ILMA VÖÖTA? Õlekuhi - 0+2+1+0 = 3 (4) var.
a.	Vägi vöös, kuningas ilma vööta? Õlekuhi VMr 1889 (K. Roost) VJg, VMr - 2 var.
b.	Kuninga väel kõigil vööd ümber, kuningas ise ilma vööta? Õlekuhi Hlj 1888/1902 (I. Lank)
2559.	VEIKE RAKAKE, KÄIB KÕIK MAAILMA METSAPUUD LÄBI, KAHE KANNU OTSA EI SAA? Orav, kuu ja päikese peale ei saa - 0+8+1+1 = 10 (34) var.
A₁.	Veike rakake, käib kõik maailma metsapuud läbi, kahe kannu otsa ei saa? Orav, kuu ja päikese peale ei saa Trv 1888 (H. Utso) E EM 177 (1721); E EM² 152 (2232); Nurmik I 122; Käis EV I⁵/II 22 Vrd. 1655
A₂a₁.	Pisike poisike, käib kõik puud, ei saa kahe kannu otsa? Sipelgas, ei saa kuu ja päike[se] peale VMr 1889 (K. Roost)
A₂a₂.	Pisike poisike, kõik muud puud käib ära, kahe kannu otsa ei saa? Sipelgas käib mõjal, pääva ja kuu peale ei saa VJg 1889 (J. Ustallo)
A₂b.	Pisikene poisikene, käib kõik kivid ja kännud läbi, aga kahe kännu otsa ei pease? Sipelgas, kuu ega päikese peale ei pease Rak 1902 (A. K. Kivi)
A₂c.	Pisikene poisikene, käib kõik muud teed, kahe kännu otsa ei saa? Sipelgas ei saa kuu ja pääva peale Kos dat-ta (J. Landsmann)
A₃.	Pooleuastane poisike, käib kõik muud puud läbi, aga kahe kannu õtsa ei sua? Sipelgas: sipelgapoisike suab iga puu õtsa, aga kuu ja päikese õtsa ei sua; kuu ja päike ongi need kaks kandu, kohe õtsa ta ei sua Trm 1965 (J. Sildvee)
A₄.	Pisikene mustukene, käib kõik muud puud, pikemad kui pikad puud, aga kahe kännu peale ei saa? Sipelgas, kuu ja päeva peale ei saa JJn 1909 (A. Martin, V. Rosenstrauch, J. Välbe)
A₅.	Metsas käib kõik puud läbi, aga kahe kännu peale ei saa? Orav Jäm 1937 (A. Ahurand)
B.	Pisikene mustukene, saba tillitallikene, kõrvad kikivikikesed, käib kõik muud puud, ei soa kahe kännu otsa? Sipelgas, kuu ja päeva otsa VMr 1890 (K. V. Lurich) Kontam.: = 1648P
C.	Pisikene piperdaja, maailma rakendaja, käib kõik kannud ära, aga kahe kannu otsa ei saa? Sipelgas ei saa kuu ega päikese otsa Trm 1896 (J. Soodla) E EM² 108 (1495) Kontam.: = 1651Q
2560.	VEIKE UMBJÄRVEKE, EI SAA ÜLE EGA ÜMMERT? Inimese vari - 1+28+0+4 = 33 (59) var.
A₁a.	Ui-ui umbjärv, ei saa üle egä ümmert? Esiende vari Trv 1895 (P. Teckel)
A₁b.	1) Umne järv, ei saa üle ega ümmer? Inimese vari SJn 1963 (E. ja H. Tampere) 2) Umbine järv, ei saa üle ega ümbert? Vari Trv 1903 (G. Lipp) Trv, Vil, SJn, MMg, Ran - 5 var.
A₁c.	Umbene järv, ei saa ligi, üle ega ümmert? Vari Trv 1889 (H. Kallas)
A₁d.	Umbne järv, aga üle minna ei saa? Enda vari Trt 1963 (A. Vigla)
A₂a.	Umbjärv, ei saa üle, ei ümbre, kui paistab päiv, sis om täis, sadab vihma, om ta tühi? Inimese vari Puh 1889 (J. Loskit) Vrd. 808B₁a₂
A₂b.	Umbjärv, ei saa üle, ei ümbre, kui päiva paistab, siis on täis, kui pilven, siis on tühi? Vari Puh 1890 (P. Kalk)
A₃a.	1) Umne järveke, ei sua üle ega ümmer? Vari Pil 1888 (T. Sander) 2) Umbene järveke, ei saa üle ega ümbert? Vari Trv 1889 (J. Käger) Trv, Pil, Tt - 3 var. E EM 160 (1538); E EM² 139 (2000); Metstak 8 ja 32 (6); Metstak² 8 ja 9
A₃b.	Umbjärveke, üle ega ümbert ei saa? Inimese vari Saa 1889 (J. Tuul)
A₃c*.	Umbine järveke, ei saa ümbert, ei saa üle? Inimese vari Hls 1965 (anon) Hls, Trv - 2 var.
A₄a*.	1) Väike umbne järveke, ei saa üle, ei ka ümbre? Vari Rõn 1888 (A. Andrei) 2) Veike umbjärveke, ei saa üle ega ümmert? Inimese vari Trv 1894 (J. Sirul) Hel, Trv, Pst, Rõn - 4 var.
A₄b.	Üts väike umbjärveke, ei saa üle ei ümbrest? Vari Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
A₅a.	Veikene järveke, ei saa üle, ei ka ümmert? Vari Trv 1895 (J. Sams) E EM² 152 (2224); E MM 17 ja 46 (275); E MM² 17 ja 49 (278); E MM³ 14 ja 40 (278)
A₅b.	Vähke järveke, ei ümmert ega läbi saa? Inimese vari Trv 1890 (J. Tinn)
A₅c.	Väike järveke mustab, ei saa ümbert ega üle? [Lahendus puudub] Hel 1962 (P. Kippar)
A₆.	Veike pikergune järveke, ei saa üle astu ega ümber käia? Inimese vari Hel 1874 (A. Wahlberg)
A₇.	Piklik järvekene, ei saa üle ei ümbre? Uma vari Rõu 1895 (A. Perli)
B.	Ma olen väike tiigike, ei saa üle ega ümmert? Vari Saa 1889 (J. Jakobson)
C₁.	Väike must mereke, üle ei saa, ümber ei saa? Vari Hls 1889 (H. Kase)
C₂.	Must meri moro pääl, saa-ai üle ei ümbre, muudku müttä läbi? Pime öö Se 1888 (H. Prants)
D.	Ei saa üle minnä, ei saa ümbre minnä? Vari Räp 1889 (J. Poolakess)
E.	Umbine järveke, ei saa üle, ei saa ümbert, muidu ei pääse läbi, kui lõhu ära? Kanamuna Tt dat-ta (anon)
F*.	Must kuus muru pääl, ei saa kostki üle ei ümbre? Inimese vari San 1888 (P. Koolmeister) Ote, San - 2 var. Kontam.: = 1265B*
Vrd.	kk: No ei saa üle ei ümbre (Vas v. Se)
2561.	VEIKENE MEES, PUNANE KASUKAS SELJAS? Vähk - 0+1+0+0 = 1 (3) var. Hlj 1893 (J. A. Rehberg) Metstak 18 ja 34 (180); Metstak² 52
Vrd.	1693
2562.	VEIKENE MUSTLANE, AGA KÕVAST LASEB PEERU? Püss - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Har 1895 (J. Reimann)
2563.	VEIKSEM KUI KERA, AGA ÜLE ILMA ULATAB? Silm - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Lai 1895 (K. Taras)
Vrd.	2792
2564.	VÄIGU POISKÕNÕ, NELÄ KANDIGA PERSEKENE, SOOLIGU KÄÄNUSE, ÜTE KÕRVAGA? Kul'lus - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 133 (221)
2565.	VÄIKE MAJAKE, MUSTTUHAT SÕAMIIST SIHEN? Linnupuu - 0+4+0+0 = 4 (11) var.
A.	Väike linnake, sada ja tuhande kaupa sõjamehi sees, kõik keskelt peenikesed? Sipelgapesa Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
Ba.	Väigu majakõne, [saja] ja [tuhande] kaupa sõamehi sisen? Moonikõse pää (lill) Har 1888 (anon) E EM 176 (1718); E EM² 152 (2227)
Bb.	Väike majake, musttuhat sõamiist sihen? Linnupuu Pst 1893 (J. Reevits)
Bc.	Väike maja mõtsa sisen, täis virke tüütegijaid? Kusirautsiku (sipelga) Rõn 1889 (C. Berg)
2566.	VÄIKE MEES JA TORUPILL SUUS? Laps - 0+0+3+0 = 3 (33) var.
a.	Väike mees ja torupill suus? Laps A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst E EM² 152 (2229); Nurmik II 4 (8); Puus. KH III⁵ 74; Ainelo II-III 114
b*.	Pissike mies, toropill suus? Imev laps Khn 1934 (T. Saar) Khn, Tõs, Tor - 3 var.
2567.	VÄIKE MEHEKE PILD RAUDKANGI TAIVA POOLÕ? Käsi ja nõgõl - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Ote 1890 (J. A. Palm)
Vrd.	168 997
2568.	VÄIKE MIKU SÕEDAB MUSTA PÕLDU MÜÜDÄ? Lootsik - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Nõo 1893 (V. Grünstamm)
2569.	VÄIKE ONN, AGA ROHKEM PERET SEES KUI KUNINGAL LOSSIS? Mesipuu - 0+1+0+0 = 1 (12) var. Pst 1888 (J. Jaakson) E EM 177 (1722); NP 18; E EM² 152 (2234); E MM 18 ja 46 (277); E MM² 18 ja 49 (280); E MM³ 14 ja 40 (280)
Vrd.	1635U₅+
2570.	VÄIKE POISIKE, KOLMEST KOHAST KINNI? Reelaut - 0+1+0+0 = 1 (1) var. VMr 1889 (K. Roost)
2571.	VÄIKE VALGE AIDAKE, MUSTA PEAGA POISIKESI TÄIS? Tikutoos - 0+7+4+2 = 13 (16) var.
A.	Pisikene kambrike, sees tumeda pääga piigake? Tuletikud Lüg 1971 (M. Kaasik)
B.	Ühes toas [viiskümmend] meest, pruunide peadega, ühte nägu? Tikutoos Vll 1995 (K. Tamm) Vrd. 2730
Ca.	Väike valge aidake, musta peaga poisikesi täis? Tikutoos Saa 1888 (P. Sitzka)
Cb.	Üks ait musta piaga poisikesi täis? Tikutoos Hls 1889 (H. Kase)
Cc.	Valge tuba, musta peaga poisikesi tihkel täis? Tikutops, pitski Trv 1888 (H. Utso)
Cd.	Valge tuba, punaste peaga poisikesi tihkel täis? Tikutops, pitski Trv 1888 (H. Utso)
Da.	Höörik maja, musta pääga inemise elässe sisen? Tiku toosin Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Db.	Väike tarõ, musta pääga inemisi täüs? Tiku toosin Kan 1896 (G. Loodus) Vrd. 2157
Dc.	Väikene valgõ tarõkõnõ, musta pääga mehekesi täus? Pitski Rõu 1895 (A. Perli)
Dd.	Tarõ täüs miihi, kõigil ütelitse kübärä? Tiku Se 1934 (A. Tammeorg)
De.	Tarõ täüs latse, kõik mustõ päiega? Tikutuus Se 1932 (A. Nurmetu)
Df.	Sannatäus latse mustõ päiega? Toositäus tikka Se 1938 (V. Aalik)
E.	Tarõ täüs pinne, kõigil savitsõ pää' otsah? Tiku' Se 1935 (M. Reinola)
Vrd.	2573K₃b
2572.	VÄIKE VALGE HÄRJÄKENE, HÄRMATEDU HANNAKE? Kesvatera - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
a.	Väike valge härjäkene, härmatedu hannake? Kesvatera Ran 1889 (H. Raag)
b.	Vähike härjake, härmated hännake? Odratera Hel 1893 (J. Pausk)
Vrd.	303
2573.	VÄIKE VALGE LIINAKE, UST EI AKAND KOSKILGI? Kanamuna - 4+160+66+37 = 267 (420) var.
A.	Väike valge kirkuke? Kanamuna Ran 1964 (A. Tamm)
B₁.	Kerik om, lävve olõ-õi? Muna Se 1937 (A. Reinola)
B₂.	Hää illus kerkuke, ei ole läppe, kost sisse minnäs? Kanamuna San 1893 (J. Tammemägi)
B₃.	Üts maja ja koaltki puult ei lää läppe sisse ja kats elänikku sisel? Kanamuna Krl 1910 (H. Ojansuu)
C₁a*.	Väike kerkokene, lävve kossegi? Kanamuna Võn 1888 (J. Kripson) 4Võn - 4 var.
C₁b₁*.	Väikene valge kerk, lävve konnegi? Muna Ote 1895 (E. Palm) Võn, Kam, 2Ote, Urv, Räp - 6 var.
C₁b₂.	Väike valge kergukene, läppe ei lövva konnigi? Kanamuna Ote 1894 (J. Kukrus)
C₁b₃.	Väike valge kerikukene, ei tiia lävve kostki? Kanamuna San 1888 (P. Koolmeister)
C₁b₄.	Üks veike valge kirik, läve kuskil külje pääl? Kanamuna Võn 1895 (P. Rootslane)
C₁c₁.	Valge kerik ilma läveta? Kanamuna Kan 1896 (J. Ots) Ta, Võn, Kan, Vas v. Se - 4 var.
C₁c₂*.	Valgõ kerik, lävve kohki? Kanamuna Plv 1924 (H. Jänes) TMr, 3Võn, 2Plv, 4Räp - 10 var. Vrd. 2358Ea
C₁c₃*.	Valge kirik, läve ei ole kuskil? Muna Räp 1963 (M. Kotka, H. Rebane) Räp, Se, Tt - 3 var.
C₁c₄.	Valgõ kerik, a lävve ei olõ? Muna Vas 1887 (H. Prants) • Meelej. nr. 51/52 (1887) 410; E EM 169 (1639); E EM² 147 (2134)
C₁c₅*.	Valge kerik, ei lövva lävve? Muna Plv 1889 (G. Pennert) Plv, Tt - 2 var.
C₂a₁*.	Väikene linnakõnõ, kohki olõ-õi lävve? Kanamuna Vas 1887 (H. Prants) Võn, Puh, Kan, Urv, Vas - 5 var. • Meelej. nr. 50 (1887) 399 (46) Vrd. 1635Va
C₂a₂.	Väikene liinakõnõ, ei lähä lävve kostki sisse? Kanamuna Urv 1890 (H. Lellep) Kan, Urv, Rõu - 3 var.
C₂a₃.	Väikene liinakõnõ, ei olõ koski lävve, ku koputat, sõs saa lävi? Kanamuna Rõu 1890 (M. Jennes)
C₂a₄.	Tillukene liinakene, läve ei lövva konnagi? Muna Kan 1888 (G. Veski)
C₂b*.	Väike valge liinake, ei lää lävve kostki? Kanamuna Ote 1893 (J. Tammemägi) Ote, Urv v. Krl, Krl, 2Rõu - 5 var. E EM 177 (1724); E EM² 153 (2236); E MM 18 ja 46 (278); E MM² 18 ja 49 (281); E MM³ 15 ja 40 (281)
C₂c*.	Valgõ liinakõnõ, ei lää lävve sisse? Kanamuna Rõu 1894 (P. Kanger) Krl, 3Rõu - 4 var.
C₂d.	Ilus valge liinake, lävve ei lää koskilt? Muna Puh 1889 (J. Andresson) Vrd. 2358Db₂*
C₃a.	Väikene aidakõne, lävve ei ole kohki? Kanamuna Vas 1936 (A. Raadla)
C₃b*.	1) Veike valge aidake, lävve pole kuskilgi? Kanamuna Kam 1888 (J. Voites) 2) Väike valge aidakõne, ei ole üteltki puult läpe sisse? Kanamunakõnõ - kas tuul om läpe kualtki puult Har 1944 (S. Tanning)
C₃c.	Valgõ aidakõnõ, ei kualtki puult läpe? Muna Har 1890 (J. Pähn)
C₃d.	Valge ait varra täis, ei ole lävve konnegi? Kanamuna Ote 1889 (V. Vaher)
C₃e.	Ait kallist kraami täüs, a' lävve kostki' sisse minnä' olõ-õi? Kanamuna Se 1929 (A. Gehrke)
C₄*.	Valgõ tarõ, ei olõ kongi lävve? Muna Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv) 2Rõu - 2 var.
C₅.	Väike kambrõkõ, lävve kongi? Kanamuna Ote 1891 (J. Jürgenson)
D₁a₁.	Üits väikene liinakene, kostki ei läha mulku sisse? Kanamuna Urv 1890 (J. Teder)
D₁a₂.	Tilluke liinake, mitte konnegi mulku? Kanamuna Ote 1889 (J. Kivisaar)
D₁b₁*.	Väikene valge linnakene, kuskiltpoolt ei lähe mulku sisse? Muna Krl 1962 (T. Kaevando, L. Osjamets, R. Preisman) Nõo, Krl - 2 var.
D₁b₂*.	Väike valge liinake, auku ei ole konnegi? Kanamuna Puh 1888 (J. Kenkmann) Puh, Har - 2 var.
D₂.	Väike valge kerkukene, mulku ei ole konnige? Muna Ote 1892 (J. Ainson)
Ea.	Väike valge liinake, teed ei lää kostegilt sisse? Kanamuna Ran 1889 (A. Tobber)
Eb.	Väikene liinakõnõ, kostki ei lää tiid sisse? Muna Rõu 1895 (A. Perli)
F₁.	Tillu-lillu linnake, ei ole lukku koskil? Kanamuna Puh 1888 (H. Huik)
F₂.	Valgõ liin, kongil ei olõ värajit? Kanamuna Rõu 1896 (H. Treu)
G*.	Valgõ kerik, ei paiu, ei ust? Muna Lut 1925 (P. Voolaine) 3Lut - 3 var. • LMr 133 (214)
H.	Tarõ om, olõ-õi lävve, õi akent? Muna Se 1934 (A. Tammeorg)
I₁.	Mitmõkõrraline maja, usse ja akned ei olõ'? Kanamuna Se 1930 (N. Sõrmus)
I₂.	Katõjakulinõ tarõ, õi olõ ust õga akõnd? Kanamuna Se 1935 (P. Külaniit)
I₃.	Kerik katõjaolist rahvast täiss, ei olõ ust ei akõnd? Kanamuna Se 1940 (N. Koplimägi)
J+.	1) Kerik om, ust olõ-õi'? Muna Se 1935 (M. Reinola) 2) Tarõ om, aknit olõ-õi? Kuuljakirst Se 1929 (V. Savala) Har, 3Se - 4 var.
K₁a₁.	Väikene kirik, ei ole ust ega akent? Muna TMr 1930 (E. Schmidt)
K₁a₂.	Väike kirik, kuskil ust? Muna Trt 1927 (K. Vindi)
K₁b*.	Veike valge kirikuke, ei ust ega akend? Kanamuna TMr 1889 (J. Tootsi) Sa?, TMr, Ote, San, Kan, Rõu - 6 var.
K₁c*.	Väike valge kerkuke, ust ei ole? Muna Rõn 1890 (P. Grünfeldt) Võn, Rõn, Rõn v. San - 3 var.
K₁d*.	Väike valge kerkukene, akent pole kuskil? Kanamuna San 1966 (A. Hollo, P. Keldrimägi, R. Kotkas) Ta, San - 2 var.
K₁e*.	Valge kirik, ust ei akant? Muna Kod 1894 (J. Tamm) Hls, Hel, 2Kod - 4 var.
K₁f*.	Valgõ kerik, ust koski? Kanamuna Räp 1892 (M. Jennes) Võn, Räp, Se - 3 var.
K₁g.	Valge kirik ilmä aknite? Kanamuna Hel 1889 (G. Habicht)
K₂a.	Üts veike linnaken, kuski pole aknad? Kanamuna Rõu 1928 (R. Viidebaum)
K₂b*.	Väike valge liinake, ust ei akand koskilgi? Kanamuna Nõo 1888 (J. Tüklov) Ksi, Trt, 3Nõo, 2Ran, 2Ote - 9 var.
K₂c*.	Väike valge liinake, ei ole akend konnegi? Kanamuna Ran 1889 (H. Raag) Trt, 4Ran, Urv, Tt - 7 var. • OM nr. 6 (1886) 204; Metstak 13 ja 33 (112); Metstak² 32 ja 33
K₂d.	Väike vaikne linnake, akent ei ole kusagil? Kanamuna Hel 1962 (O. Jõgever)
K₂e.	Ust ei akand konnigi, valge ku päiv? Kanamuna Ote 1893 (J. Tammemägi)
K₃a.	Pisike aidake, ei ole ust ega akent? Muna Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 123 (1124); E EM² 108 (1483); E MM 14 ja 45 (196); E MM² 14 ja 48 (198); E MM³ 11 ja 39 (198)
K₃b.	Väike valge aidake, ust ei akend kusagil? Muna Juu 1987 (E. Tampere) Vrd. 2571
K₃c*.	Väike valge aidake, ust pole kusagil? Kanamuna Har 1935 (S. Kutti, H. Tampere) Amb v. JMd, Rap v. Mär, Rid, Tõs, Tor, Hls, Krk, Kõp, Har - 9 var. E EM 177 (1723); EkÕ 17 (4); E EM² 153 (2235)
K₃d.	Valge ait varandust täis, ei ust ega akent ees? Kanamuna Vil dat-ta (H. Leoke) Säde nr. 60 ja 69 (1959) 4 (5)
K₄a*.	Väike maeake, ust ei akent ei ole koskilgi? Kanamuna Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) San, Urv, Krl - 3 var.
K₄b₁*.	Väike valge majake, akant ega ust pole kusagil? Kanamuna Saa 1930 (A. Räägel) Saa, Ksi, As - 3 var. Täheke nr. 7 (1960) 11 (7)
K₄b₂.	Veike valge majakene, ust ei ole koskilgi? Muna Urv 1895 (I. Mikkal) Nõo v. Ote, Urv - 2 var.
K₄b₃.	Väikene valge majakene, ei lövva akant kossegi? Kanamuna Ote 1889 (O. Grossschmidt)
K₄c₁*.	Valge maja ilma ussõ ja akandõta? Kanamuna Vas 1888 (C. Lenzius) Amb v. JMd, Kuu, Hää, Lai, Ote, Vas - 6 var.
K₄c₂.	Valgõ maja, katõjakulinõ, olõ ust õi akõnd seeh? Muna Se 1938 (J. Ilvik)
K₄d.	Ilus valge maja, ust ega akent pole ees? Kanamuna Var 1938 (L. Roos)
K₅.	Üits väike tareke, ei pillu ega paiu? Muna San 1889 (M. Lepp)
L₁.	Üks ait, ust ega aket ollagi? Muna Hää 1934 (J. Nurme)
L₂a.	Üks ümarike tuba, ilma ukse, akneda? Kanamuna Saa 1888 (P. Sitzka)
L₂b.	Kuninga tuba, ei ole ust ega akent? Muna Trm 1938 (P. Tammepuu) Vrd. 1635U₅+
M₁a*.	1) Uus tuba, ei ole ust ega akent? Kanamuna Lai 1888 (J. Remmelg) 2) Uus tuba, ei ole uksi ega aknaid ees? Surnukirst Kse 1889 (F. Põld) Hlj, Rak, VMr, Kse, Mus, Tõs, 3Vän, Tor, Pil, 2Lai, 2Trm - 15 var. Pet. ELA 93; Jürjens 26; Pet. UA⁷ 96 Vrd. 2722C₃*
M₁b*.	1) Uus tuba, ei ust kussagi? Muna Kuu 1903 (J. Mikiver) 2) Uus tuba, aga ust põle kuskil? Kanamuna KJn 1938 (J. Raidla) 2Kuu, Rap, PJg, Vil, SJn, 4KJn, 3Pil, 3Plt, Ksi - 17 var. E EM 161 (1543); Pet. HS I 34 (4); E EM² 139 (2008)
M₂a*.	Uus maja, pole ust ega akent? Muna Pöi 1951 (K. Tiitma) Kuu, Rap v. Mär, HMd, Pöi, Tõs, Lai, Trm, Se - 8 var.
M₂b.	Vahtsõnõ maja, olõ-õi ust, ei akant? Ugurits Se 1937 (A. Reinola)
M₃*.	Uus koda, ust pole kusagil? Kanamuna Khn 1889 (A. Lepik) 2Khn - 2 var.
M₄.	Uus hoone, ust pole kusagil? Kanamuna Hää 1889 (E. Grant)
M₅a.	Uus saun, ust ega akend ei ole ees? Muna Tõs 1890 (M. Kurul)
M₅b*.	1) Uus saun ilma ukseta? Muna KJn 1898 (C. Sööt) 2) Uus saun ja ust pole kuskil? Kanamuna KJn 1936 (L. Köögardal) Vil, 3KJn - 4 var.
M₆.	Uus ait ilma ukseta? Kanamuna Tor 1889 (J. Tilk) 2Tor - 2 var.
M₇.	Ise uus ja ilma ukseta? Muna Plt 1878 (K. Moks)
N₁a*.	Ilus kirik, kena kirik, ei ole ust ega akent ees? Kanamuna Iis 1920/1 (P. Amer) Vi, Iis - 2 var.
N₁b*.	Ilus kirik, kena kirik, ei ole ust, kust sisse menna? Kanamuna Hlj 1888 (K. Leetberg) Vai, Hlj, Rak, VJg, VMr - 5 var.
N₂a*.	Ilus mõis, kena mõis, põle ust ega aknaid ies? Muna Rak 1893 (J. Lilienbach) Rak, Sim, VMr, Juu - 4 var. E EM 46 (245); E EM² 42 (305) ja 139 (2007) Vrd. 339
N₂b*.	Ilus mõis, kena mõis, põle ust, kust sisse läheks? Kanamuna Pai 1934 (H. Neumann) Rak, Pai - 2 var.
N₃.	Ilus tare, kena tare, ei ole ust, kost sisse minna? Muna TMr 1888 (P. Birkenthal) ÜÕÕ 98 (3); Leht 8 (4); Juhani-Tammoja 13 (4); Metstak 13 ja 33 (114); Metstak² 32 ja 33
N₄a.	Ilus tuba, kaunis tuba, ei ole ust ega akend ees? Kanamuna Jõh 1892 (T. Wiedemann)
N₄b₁*.	Ilus tuba, kena tuba, ei ust, kust sisse minna? Muna Lai 1888 (M. Kolluk) Vai, 3Jõh, Lai - 5 var.
N₄b₂*.	Ilus tuba, kaunis tuba, ei ole ust, kust sisse minna? Muna Aud 1889 (K. Tarkpea) Iis, Han, Aud - 3 var.
N₅a.	Ilus maja, kaunis maja, ei õle ust, kust sisse menna? Kanamuna Jõh 1892 (T. Wiedemann)
N₅b.	Ilus maja ilma ukseta? Muna Vai 1893 (H. Masing)
N₅c.	Ilus uus maja, aga pole ühtegi akent? [Lahendus puudub] Lai 1932 (M. Lääne)
N₆*.	Ilus hoone, kallis hoone, aga ei õle ust ega akent? Kanamuna MMg 1889 (H. Rätsepp) 2MMg - 2 var.
N₇a.	Ilus linn ja uhke linn, uksi-aknaid kusagil? Kanamuna Iis 1956 (M. Proodel)
N₇b.	Ilus linn, ei ust ei akend? Kanamuna MMg 1890 (G. Jürgenson)
N₇c.	Ilus linn ja kaunis linn, kuskilt linna sisse ei pääse? Kanamuna Lüg 1921 (M. Jürna)
N₈*.	Ilus-ilus, kena-kena, ei õle ust, kust sisse menna? Kanamuna Jõh 1890 (N. Otto) Jõh, Trm - 2 var.
O₁*.	Ait mäel, ei ole ust ega akent? Muna Vig 1888 (M. J. Eisen) VJg, Vig, Kaa, Hel - 4 var. E EM 26 (10); E EM² 25 (11); E MM 5 ja 42 (3); E MM² 5 ja 45 (3); Remmel-Ordlik 208 (7); E MM³ 3 ja 36 (3)
O₂.	Maja mäel, aga ust ei ole ees? Muna Vig 1928 (E. Burmeister)
Pa.	Ait toitu täis, pole ust ega akent ees? [Lahendus puudub] Trt 1930 (E. Kippasto) Huvit. II 216 ja 224 (29)
Pb*.	Ait kraami täis, ei ole ust ega akent ees? Kanamuna Ote 1930 (A. Aavik) Lai, Trm, Ote - 3 var. Vrd. 1636
Pc.	Ait vara täis, pole ust pääl? Muna Rei 1889 (P. Reikmann)
Pd.	Ait varra täüs, lävve ei lää kostki? Muna Ote 1889 (G. Wulff)
Pe.	Üks ait täis topitud vilja, kustkiltpoolt auku sisse ei lähe? Kanamuna Trm 1894 (E. J. Õunapuu) Noorus nr. 4 (1971) 73
Q₁.	Üits ait, kattesugust asja sehen? Kanamuna Hel 1889 (J. Keernik) Kontam.: = 2735O₁
Q₂.	Valge väik liinake ja katesugutse majade? Kanamuna Nõo 1926 (E. Päss) Kontam.: = 2735O₂
Q₃.	Uus tuba, ust ei akent ees, kahtsugu viina sees? Muna VMr 1889 (K. Roost) Kontam.: = 2735O₃
R₁.	Väike valge aidake, ei ole võtit, mis lahti teeb, kukub maha - läheb ise lahti? Muna Muh 1954 (I. Sarv, E. Veskisaar) Kontam.: = 1653X₁
R₂.	Uus saun, ei ole ust ega akent ees, kui lähäb katki, siis saab kätte? Kanamuna LNg 1938 (E. Ennist) Kontam.: = 1653X₂
R₃.	Kivine ait, ei ole ust, ei akend, kraam om sisen, muidu ei saa kätte, kui pead lahkma? K[ana]muna Rõu enne 1907 (J. Raudsepp) Kontam.: = 1653X₃
R₄.	Valge maja, ei ole ust ega akent ees, kui maha kukub, siis katki läheb? Muna Nõo 1992 (L. Nagel) Kontam.: = 1653X₄
S.	Illus väike liinakene, mihetapja sihen? Püss Rõn 1888 (H. Urb) Kontam.: = 1295Z
Z.	Kolmenulgalinõ aidakõnõ, lävve ei lövvä koskil? Tatriguterä Se 1938 (N. Lume) Kontam.: = 719K
Vrd.	2157 2506
2574.	VÄIKENE JÄRVEKENE, SÕMERINE VEEREKENE? Sõlg - 0+5+1+0 = 6 (29) var.
A.	Väikene merekene, hurmõline veerekene? Sõlg Vas 1887 (H. Prants) • Meelej. nr. 50 (1887) 399 (48); E EM 177 (1720); Tander 28; E EM² 152 (2230); Nurmik II 162 (1); RpS nr. 6 (1939) 191; EKMS I 217
Ba.	Väikene järvekene, sõmerine veerekene? Sõlg Kan 1888 (J. Väggi) Võ, Kan - 2 var.
Bb.	Veikene järvekene, sõmerine veerekene, orrekesega üle minna? Sõlg Kan 1888 (G. Veski)
Ca.	Tsõõrik järvekene, sõmerine pervekene? Kausis vesi Ote 1895 (C. Lipping)
Cb.	Tsõõrik järvekene, sõmõratsõ' veerekese? Sõlg Se 1936 (M. Vabarna)
2575.	VÄIKENE KÜÜROH VANAMIIS, KÕIK NURMÕ KÕND ÜLE? Tsirp - 1+3+7+3 = 14 (77) var.
A.	Kõvõrakõnõ ja tillokõnõ, a' kõõ nurmõ käu läbi? Tsirp Se 1937 (I. Rohtla)
B*.	Veikene kühmäkesega kõõ põllu aõles är'? Tsirp Lut 1937 (A. Sang) 2Lut - 2 var.
C₁a.	Veike küirakene käib kõik vällad läbi? Sirp Jõh 1892 (T. Wiedemann) Kuusik KT 214 (38)
C₁b.	Veike küürakas hüppab kõik põllu läbi, jookseb kodu, aasta läbi puhkab? Sirp As 1973 (R. Ottesson)
C₁c.	Väikene küürakene lindas terve suvõ, talvel maka? Sirp Har 1934 (K. Meho)
C₂a.	Väikene küüroh vanamiis, kõik nurmõ kõnd üle? Tsirp Plv 1893 (J. Tamm) Vrd. 164 503D₄+
C₂b.	Küürakas vanamiiss joosep üle vällä? Tuulispass Plv 1966 (L. Briedis)
C₃.	Küürakas jookseb üle välja? Sirp Vig 1869 (M. J. Eisen) Vig, Krj, Khn - 3 var. E EM 78 (616); E EM² 69 (794); Nurmik II 42 (7); Jürisson 196 (7); Huvit. II³ 146 ja 248 (8); Huvit. V Lisa 18 (63); Pioneer nr. 12 (1956) ja nr. 2 (1957) 31 ja 32 (2); Metstak² 59 ja 61
Da.	Kühmä säläga teedakõnõ käu nurmõ piteh ja lugõ kõrsi? Tsirp Se 1935 (A. Jänessoo)
Db.	Kõver teedakene kõõ nurme är aeles? Atr Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 128 (76)
E.	Kõvera jalaga miis käüb üle maailma? Sirp põim rükkä Se 1953 (O. Jõgever) Vrd. 1302U₁b
2576.	VÄIKENE LEHMÄKENE, MAKUS PIIMÄKENE? Mesiläne - 0+17+5+14 = 36 (75) var.
Aa₁.	1) Väike lehmake, magus piimake? Kanepitera Ote 1895 (C. Lipping) 2) Väikene lehmäkene, makus piimäkene? Mesiläne Kan 1964 (M. Meho) Iis, Mär, Kir, Krk, Kõp, Lai, 2MMg, Elv, Ote, Kan, Urv, Har, Vas - 14 var. E EM 176 (1717); E EM² 152 (2226); ÜÕÕ 82 (1); Bachman-Rebane I 22; Pioneer nr. 10 (1957) lk-ta; Alttoa-Raigna (1958) 37; Kuut VI (1960) 117 (20); Aleksejeva IV 94 (5); Parbo 131
Aa₂.	Väikene, väikene lihmäkene, makus, makus piimäkene? Mehine; kanepiteräkene Lut 1894 (O. Kallas) Rõn, Lut - 2 var. • LMr 133 (224-225)
Aa₃.	Väikene, väikene lihmäkene, makus, makus pudikene? Kanep, kanepileem Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 133 (226)
Ab.	Piske lehmake, magus piimake? Mesilane Han 1969 (I. Aavekukk) Var, Han - 2 var.
Ac*.	1) Madal lehmake, magus piimake? Kanepi seemnetera Pst 1890 (J. Leppik) 2) Madal lehm, magus piim? Mesilane Trv 1894 (J. Vaine) 2Trv, Pst - 3 var.
Ad.	Tillu lehmake, maku[s] piimake? Mesilane Plt? dat-ta (anon) Plt?, Nõo - 2 var. Vl 118; Lasteleht nr. 4 (1940) 80
B.	Pikk lehm, magus piim? Kask jooks mahla Krk 1926 (A. Johanson)
Ca₁*.	Väikene hall lehmäkene, väega hää makus piimäkene? Kanepitera Kan 1937 (H. Keem) Saa, Kan - 2 var.
Ca₂.	Pisuke hall lehmake, kaunis magus piimake? Kanep Saa 1891 (J. Tiitus)
Ca₃.	Hall lehm, magus piim? Kanepeterä Krk 1926 (A. Johanson)
Ca₄.	Hahk lehmäkene, makus piimakene? Kanepiterä Rõu 1897 (G. Raup)
Cb₁.	Must lehmäkene, makus piimäkene? Kanepiseeme Rõu 1985 (L. Aaresild)
Cb₂.	Must lehmake, magus piimake, ise kanepiterake? Kanepitera Hel 1948 (E. Maasik)
D.	Tile-lile lehmakene, valge makus piimakene? Kanepitera Ote 1892 (J. Ainson) Nõo v. Ote, 2Ote - 3 var. Kontam.: = 665B
E.	Valgõ lehmäke, must makus piimäke? Kõiv Har 1921/2 (P. Voolaine) Kontam.: = 2368D
Vrd.	665 2368
2577.	VÄIKENE LIINAKÕNÕ, LAE PÄÄL LAULDAS? Viiul - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Urv 1888 (G. Seen)
Vrd.	916
2578.	VÄIKENE MIIS, VAIB KIRVÕS? Mesilane - 0+6+1+0 = 7 (9) var.
a₁.	Väikene, väikene mehikene, vaib, vaib kirvekene? Mehine Lut 1894 (O. Kallas) Vas, Lut - 2 var. • LMr 133 (227)
a₂.	Väikene miis, vaib kirvõs? Mesilane Rõu 1894 (P. Kanger)
a₃.	Väike mees, terav kirves? Mesilane Har 1934 (O. Lipstok) Metstak 18 ja 34 (174); Metstak² 49 ja 50
b₁.	Tilluke meheke, terave mõõgake? Mesilane Krk 1889 (E. Kitzberg)
b₂.	Pisike poisike, terav mõõk? Mesilane Hls 1889 (J. Meomuttel)
c.	Pisukene mees, terav titikene? Parm Vil dat-ta (H. Leoke)
2579.	VÄIKENE VILLEM, VASKNE KÜBAR PEAS? Sõrm sõrmkübarega - 0+2+1+1 = 4 (5) var.
A.	Väikene Villem, vaskne kübar peas? Sõrm sõrmkübarega Sa 1888 (V. Mägi)
B+.	Palja ihuga mees, raudkübar peas? Sõrmkübar sõrmes Ran 1939 (L. Kallas) Pal, Nõo, Ran - 3 var.
Vrd.	692 1659
2580.	VÄLÄH MÄGI, TARÕH VESI? Lumi - 0+1+0+20 = 21 (110) var.
Aa*.	Väläh mägi, tarõh vesi? Lumi Vru 1903 (G. Sandra) Trt, Vru - 2 var. Kuusik KT 211 (2)
Ab*.	Õues mäena, toas veena? Lumi Trm 1992 (E. Tamm) 2Nrv, Iis, Rak, 2Tln, Kei, 2Han, Rid, Plt, Trm, TMr, 2Nõo, Urv - 16 var. Bachman-Rebane I 57; ÜÕÕ 26 (2); Janno-Salun III 105; Alttoa-Raigna (1958) 105; Kriisa V 65 (2); Täheke nr. 3 (1960) 5; Leht 8 (18); Ordlik EKTv 55; SSTT 8; Eisen-Hiie 30; Hiie-Moks II 17; Kriisa-Villand 51 (17); Maanso-Ordlik-Rukki 66; Belskaja-Aleksejeva VI 101 (15); Juhani-Tammoja 13 (18); Uuspõld-Valmet 12; Täheke nr. 2 (1978) lk-ta; Metstak 24 ja 35 (249); Laur IV 73; Maanso-Rukki V 52 (6); Valmet-Uuspõld-Turu 317; Karlep-Vihm-Kronberg 9 (1); Täheke nr. 6 (1983) lk-ta (3); Muhel VN 20 ja tagakaas (1); Laur III 83; Kivi-Roosleht I 4 ; Säde nr. 3 (1986) 3; Laagus-Õunapuu 168; Leht VIII² 54 ja 56 (14); Hiie-Müürsepp III/I 115; Kivi-Roosleht II/1 118; Hiie-Müürsepp IV/I 134; Belskaja-Aleksejeva VII⁴ 95 ja 173 (15); Muhel PÜ 23 ja tagakaas; Metstak² 64 ja 66; Müürsepp-Viisimaa 92; Siirak EKTv VII² 58 (9)
Ac.	Õues mägi, toas vesi? Lumi Kuu 1992 (A. Jordan) Aleksejeva IV 94 (7); Õunapuu 76; Auli-Ivin V 44
B*.	Toas veena, õues jääna? Lumi Nõo 1992 (E. Schults) 2Nõo - 2 var.
2581.	ÕHK ÕHU VASTU, KÕHT KÕHU VASTU, MIDA KÕVEMINE HOIAD, SEDA PAREMINE LÄHEB? Mees, hobune, koorm - 0+15+2+1 = 18 (30) var.
A₁a₁*.	Õhk õhu vastu, kõht kõhu vastu, mida kõvemine hoiad, seda paremine läheb? Mees, hobune, koorm Plt 1892 (J. Lehmann, G. Põhjakas) Tln, Kul, Tor, Plt, Tt - 5 var. • Mötleja 7 ja 51 (23); E EM 115 (1036); E EM² 101 (1373)
A₁a₂.	Õhud kõrvustiku, kõhud kõrvustiku, mida kõvem hoiad, seda parem läheb? Kaks hobust ees Pal 1888 (M. Saar)
A₁b.	Õhk õha vastu, kõht kõhu vastu, mida kõbemini hoiad, seda kõbemini lähäb? Paaris hobused tiisles PJg 1889 (H. Lussik)
A₁c.	Õhk õhu vastu, kõht kõhu vastu, mida parem hoid, seda parem läheb? Hobuse juhtimine aiste vahel Tor 1904 (J. Reimann)
A₂a.	Õhk õhu vasta, kõht kõhu vasta, mida kõvem pead, seda enam läheb? Paaris hobused Tor 1889 (C. Tults)
A₂b.	Õhk õhu vasta, kõht kõhu vasta, mida änam sa piad, seda änam ta lähab? Kaks hobust vankre ees SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem)
A₃.	Õhk õhu vasta, kõht kõhu vasta, mida änäm surud, seda änäm edasi lähäd? Kaks hobust vankre ees SJn 1893 (J. Mein)
A₄a.	Õhk õhu vastu, kõht kõhu vastu, mida tulisemalt ajad, seda tulisemalt lähvad? Tiisles hobused Plt 1891 (J. Reinthal)
A₄b.	Õhk õhu vastu, kõht kõhu vastu, mida tublimine ajad, seda parem läheb? Saanisõit kahe hobusega Vän 1893 (M. Tõnisson)
A₅.	Õhk õhu vastu, kõht kõhu vastu, mida kõvamine sunnitakse, seda rutumine läheb? Kaks hobust ühe vankri ees Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
B.	Õhk õhu vasta, kõht kõhu vasta, kaks kahe vasta, mida rutem nad tõmmavad, seda rutem edasi saavad? Hobune Hää 1942 (M. Mäesalu)
C.	Õhk õhu vastas, kõht kõhu vastas, rõhk rõhu vastas, mida kõvemine lükkad, seda paremine läheb? Paaris hobused vees [sic!] ehk kõrvustikku hobused VJg 1889 (J. Ustallo)
D.	Kõht kõhu vastu, karv karva vastu, mida enam pead, seda rohkem läheb? [Lahendus puudub] Tõs 1889 (M. Kampmann)
E.	Karv karva vastu, kõtt kõtu vastu, külg külle vastu, midä kangemb, sedä paremb? Katte hobest pandas ette Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Vrd.	978 1533A₂h₁ 1533B₄a₂ 2348
2582.	ÕHKAS JA PUHKAS, ESI ILMÄ ELUTE? Sepälõõts - 0+11+0+1 = 12 (41) var.
A₁a.	Õhkas ja puhkas, esi ilmä elute? Sepälõõts Hel 1889 (G. Habicht) Jõh, Hel, Kõp, Võn, Ran, Krl, 2Tt - 8 var. • Mötleja 8 ja 51 (26); • Sak. Kal. (1880) 82 (18); E EM 115 (1035); Lasteleht nr. 5 ja 6 (1910) 79 (2); E EM² 101 (1372); Jürisson 178 (16); Kmpm. EL II¹⁰35
A₁b.	Ohkan ja puhun, aga elu mul ei ole? Sepalõõts Võn 1897 (P. Rootslane)
A₂.	Ägiseb ja pugiseb, isi ilma eluta? Äke KJn 1898 (C. Sööt)
Ba.	Ähib ja puhib, ise ilma hingeta? Lõõts JJn 1888 (M. Roosileht)
Bb.	Ähib ja puhub, aga hinge põle sees? Lõõts SJn 1889 (T. Köstner) Vrd. 1875
Vrd.	326 430 978
2583.	ÕDAGU EHITAS, HOMMUGU RIISUTAS? Riidevarn - 0+8+2+1 = 11 (37) var.
A*.	1) Õdagu ehitas, hommugu riisutas? Riidevarn Rõn 1888 (P. Grünfeldt) 2) Õdagu ehitetäs, hummugu riisutas ar? Rõivavarn Rõu 1895 (A. Perli) Ran, Rõn, Ote, 2Rõu, Se - 6 var. Ol. Lisa nr. 12 (1888) 191 (7); E EM 115 (1037); Tander 30; E EM² 101 (1374); Kmpm. EL III¹⁰117; Metstak 12 ja 33 (94); Metstak² 28 ja 30
B*.	Õdagu mõrs'a ehtedäs, hummogu riistasõ'? Õhtul küpär varna Se 1953 (S. Lätt) Vas, 2Se - 3 var.
C*.	Õhtu noorikat ehitadas, hommuku riisutas ärä? Kõrend Trv 1890 (A. Rull) Trv, Se - 2 var.
Vrd.	2145
2584.	ÕDANGU PÜHID PERSET, HOMMUKU ANNAD SUUD? Prunts - 0+6+4+3 = 13 (16) var.
a₁.	Hommiku anna suud, õhtu pühi perset? Paned seelikut selga Pär 1888 (H. Martinson) Pär, 2Hää - 3 var.
a₂.	Õdangu pühid perset, hommuku annad suud? Prunts Krl 1889 (E. Kornel) 2Krl - 2 var.
a₃.	Õdagu pühk perst, hummogu and muso? Undruk Kan 1924 (A. V. Kõrv)
a₄.	Õhtul pühid tagumenti, hommikul annad suud? Seelik Saa 1963 (T. Eimre, R. Tamm)
b₁.	Hommikul annab suud, päeval näitab perset? Seelik ehk kört Hel 1928 (E. J. Kase)
b₂.	Hommiku annab suud ja õhtu näitab perset? Naesterahvas aja hommiku körtsikud üle pea selga ja õhtul üle perse maha Saa 1895 (P. Ramberg) E EM² 39 (252)
b₃.	Õhtul näitab tagumikku, hommikul annab suud? Kleit Saa 1939 (H. Tehver)
c₁.	Homiku annab suud ja õhtu lakub perset? Naesterahva kört Tor 1889 (M. Tohv)
c₂.	Hommikul annad suud lakkuda, õhtul annad tagumikku lakkuda? Undruku ehk seeliku selga ajamine Äks 1992 (E. Leek)
d.	Hommiku pühib suud, õhtu perset? Kört Hel 1891 (J. Lammas)
Vrd.	1194
2585.	ÕHTA ÕNNIS, KUKELAULU AAL KUNINGAS, ENNE VALGET VAENELAPS? Leib - 0+2+0+0 = 2 (5) var.
a.	Õhta õnnis, kukelaulu aal kuningas, enne valget vaenelaps? Leib HJn 1888 (N. Jegorov) E EM 115 (1038); E EM² 101 (1375)
b.	Õhta õnnis, kesköösse kuningas, varahommiku vaenelaps? Leivategemine Amb 1889 (M. Neumann)
Vrd.	vs: EV 8090B 14524B
2586.	ÕHTU OMA, HOMMIKU VÕÕRAS? Säng - 0+2+0+0 = 2 (3) var. Trv 1890 (J. Käger) 2Trv - 2 var. Metstak² 28 ja 30
2587.	ÕHTU TULEB, PILL HÜÜAB? Kilk - 0 (15) var. M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst E EM 115 (1039); E EM² 102 (1376); ÜÕÕ 82 (4); Metstak² 49 ja 50
Vrd.	1623 vs: EV 8842B kk: Pane pill hüidma (Kse)
2588.	ÕITSEB KÜLL, AGA VILJA EI KANNA? Sõrmeküün - 0+1+0+0 = 1 (14) var. Vil 1896 (H. Maaten) E EM² 102 (1378); E MM 13 ja 44 (181); E MM² 13 ja 47 (183); RpS nr. 6 (1939) 190; E MM³ 10 ja 39 (1994)
2589.	ÕKVA, KÕVERIKI, ÕKVA? Kuutslilaud, vokikäsi - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Se 1927 (P. Voolaine)
2590.	ÕLPED LÄVE ALL? Helmed kaelas - 1+3+0+0 = 4 (10) var.
a.	Õlped läve all? Helmed kaelas Kõp 1896 (J. Laarmann)
b.	Õlpu koa läve all? Helme Trv 1890 (A. Rull) RpS nr. 6 (1939) 189
c.	Õlped ukse all? Helmed kaelas Tür 1896 (T. Allikas, J. Johannson)
d.	Õlped risti ukse all? Helmed KJn 1870 (J. Tiedemann) E EM 42 (206); E EM² 39 (251)
Vrd.	832
2591.	ÕPETAJA TÕSTAB SÕRME, KOGUDUS TULEB UKSEST VÄLLA? Lammas situb - 0+9+7+2 = 18 (19) var.
Aa.	Õpetaja tõstab sõrme ülesse, siis läheb kihelkond kirikust välla? Lammas situb Jõh 1892 (T. Wiedemann)
Ab.	Õpetaja tõstab sõrme, kogudus tuleb uksest välla? Lammas situb LNg 1938 (E. Ennist)
Ac₁.	Õpetaja tõstab näpu püsti, kogudus tuleb välja? Lamba sittumine Kuu 1938 (I. Lehesalu)
Ac₂.	Õpetaja näitab näpuga, kogudus läheb välja? Lammas teeb musta Jõh 1935 (anon)
Ad.	Rahvas tulevad kirikust välja, õpetaja näitab näpuga? Lammas situb Kul 1929 (H. Tampere)
Ae.	Enne kogudus kirikust välja ei tule, kui õpetaja näpuga näitab? Lammas si[tu]b, toimetab oma asja Hag dat-ta (H. Mesikäpp)
Af.	Ennem kogudus ei tule välja, kui õpetaja näitab sõrmega? Lammas situb, saba ülevel VMr 1891 (C. Mastberg)
Ba.	Kirikhärra tõstab sõrme üles, rahvas tuleb välja? Lamba sittumine Kuu 1938 (H. Martinson)
Bb.	Rahvas tuleb kirikust välja, kirikhärra tõstab sõrme püsti? Lammas teeb pabulaid Amb 1895 (J. Tannenthal)
Ca.	Papp tõstab sõrme, kogudus tuleb kirikust välja? Kits situb Vai 1893 (H. Masing)
Cb.	Papp näiteb sõrme, kogudus läheb välje? Lammas pägeldab Jõh 1891 (A. Tõnurist)
Da₁.	Köster näitab näpuga ja rahvas tuleb krobinal? Lammas JJn 1897 (J. A. Rehberg)
Da₂.	Köster näitab näppe, rahvas tuleb kõbinal? Lammas situb VMr 1889 (K. Roost)
Db.	Köster näitab näpuga, rahvas tuleb rutuga? Lammas laseb pabulaid Kad 1972 (J. Valdur)
Dc₁.	Köster näitab näppu ja kirik tuleb välja? Lambal pabulate tegemine Kuu 1965 (E. Art)
Dc₂.	Köster näitab näpuga, kirik läheb välja? Lammas situb Hlj 1889 (J. A. Rehberg)
Dd.	Rahvas tuleb kirikust välja, köster väristab sõrme? Lammas situb Se 1938/9 (E. Sõrmus)
De.	Köster koputab, kogudus läheb välja? Lammas situb Kad 1888 (J. Linkstein)
Vrd.	1586 1883 2557
2592.	ÕUE TÖLK JA VÄLJA VÄLK? Piits - 0 (7) var. C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst E EM 115 (1041); E EM² 102 (1381); RpS nr. 6 (1939) 191
Vrd.	2165U₉ 2165U₁₁b* 2313
2593.	ÕUES SEPP, TUAS SEPP, TAGAKAMBRIS ON TÕLLASSEPP? Linamasin - 0+1+0+0 = 1 (1) var. VMr 1890 (K. V. Lurich)
2594.	ÕÕNISPUU, MÕÕNISPUU, NOORTE MEESTE MÄNGIPUU? Püss - 0+8+4+1 = 13 (17) var.
Aa.	Õõnespuu, põõlespuu, noorte meeste mängispuu? Püss Saa 1928 (E. J. Kase) Pär, Saa - 2 var.
Ab₁.	Õõnispuu, põõnispuu, noorde meeste mängupuu? Püss Tor 1889 (M. Tilk) Tor, Hls - 2 var.
Ab₂.	Õõnispuu ja põõnispuu, noorte meeste mängupuu? Viiul Hls 1939/40 (S. Lätt) Metstak² 36
Ac.	Õõnispuu, mõõnispuu, noorte meeste mängipuu? Püss Vil 1895 (A. Suurkask) Hls, Vil - 2 var.
Ad.	Õõnespuu, mõõnespuu, noorte meeste mängupuu? Püss Hls 1893 (O. Sapas)
Ae.	Õõnespuu, kõõnespuu, noorte meeste mängipuu? Püss Pär 1888 (H. Martinson)
Af.	Õõnispuu, õõnispuu, noorte meeste mängipuu? Viiol Hel 1889 (H. Karolin)
Ag.	Õõnikpuu, mõõnikpuu, noorte meeste mängupuu? Kannel Hls 1889 (M. Ilus)
Ah.	Ilus puu, õõnispuu, noorte meiste mängupuu? Papiross Hls 1893 (M. Kuum)
B.	Õõnespuu, põõnespuu, mõisameeste mängupuu? Püss Tor 1889 (J. Tilk)
Vrd.	1295
2595.	ÕÕNSEST VÕTAB, AUKU PISTAB? Lusikaga söömine - 0 (2) var. H. Karro (enne 1913): omaloominguline tekst E EM² 102 (1380)
2596.	ÄMM ÕUES, SILM TOAS? Oksaauk - 0 (6) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 28 (41); E EM² 28 (50)
Vrd.	1115
2597.	ÄR PALAS TAMM, EI HÜTSI, EI TUHKA? Küünel - 0+1+1+0 = 2 (21) var.
a.	Är palas tamm, ei hütsi, ei tuhka? Küünel Lut 1925 (P. Voolaine)
b.	Roovik palas ära, tuhka ega hütsi perrä ei jää? Küinäl Rõn 1889 (C. Berg) Kuusik KT 214 (36); Lasteleht nr. 3 (1911) 48 (1); RpS nr. 6 (1939) 190
2598.	ÄRGU-TÕRGU TÕLLAKILLE, VIIRU-KUURU TÕLLAKILLE, SIHVA-SAHVA TÕLLAKILLE? Linad ja nende lõugutamine - 1+4+1+0 = 6 (10) var.
Aa₁.	Ürgu-türgu tõllakile, niiru-kuuru tõllakile, sihva-sahva tõllakile? Linalõugutamine Tür 1888 (M. Tults)
Aa₂.	Ärgu-tõrgu tõllakille, viiru-kuuru tõllakille, sihva-sahva tõllakille? Linad ja nende lõugutamine Pai 1893 (A. Hanson)
Aa₃.	Törken-tärken tõllakille, viiru-kuuru tõllakille, siiba-saaba tõllakille? Linamasindamine Koe 1925 (A. V. Kõrv)
Ab₁.	Örku-törku töllakille, sipa-sapa töllakille, viiru-kuuru töllakille? Linalõugutaja Vi 1840ndad (C. G. Fick) Wied. 283
Ab₂.	Tölkä-tölkä tölläkile, sipa-sapa tölläkine, viira-koiro tölläkine? Linakolgits Ote 1895 (C. Lipping)
B.	Argen-tõrgen töllakille, sipardi-sapardi sel'lakille? [Lahendus puudub] JJn 1888 (M. Roosileht)
2599.	ÄÄRED RINGI TIRGID-TÄRGID, OTSAD KINNI OMMELDUD? Pastal - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Trv 1895 (J. Sims)
2600.	ÖÖ PIUKU, PÄÄVA PIUKU, ÖÖSI PIUKU-LIUKU? Rapi, krapp - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Tür 1896 (T. Allikas, J. Johannson)
Vrd.	2609