Pealeht Kasutajale EM: lugemikud Baas-lugemik
Lihtotsing Täisotsing
Lahendid Murdesõnu Allikalühendid Kohanimelühendid Kihelkondade kaart Lingid Kaardimasin
801.KULDÕUN HÕBEVAAGNA PÄÄL? Päike - 1+13+4+0 = 18 (46) var.
Aa1.Hõbeliud ja kuldsed munad? Taevas ja tähed
KJn 1895 (J. Koord)
E EM2 39 (263)
Aa2.Kuldmuna hõbelivva pääl? Päike
Nõo 1888 (J. Tüklov)
Ab.Kuldmuna hõbetaldriku pääl? Kuu taevas
Trv 1940 (J. Veskemäe)
Ac.Hõbevaagen kuldmune täis? Taevas ja tähed
Hls 1939 (M. Alliksaar)
Ad.Kuldmuna viäreb hõbepanni piäl? Päike taevalaotusel
Kod 1937 (H. Tampere)
Metstak2 63 ja 66
Ba1.Kuldõun hõbevaagna pääl? Päike
Trv 1889 (J. Käger)
2Trv, KJn, Tt - 4 var.
E EM 74 (565); Pet. HS I 80; E EM2 65 (735)
Ba2.Kuldubin hõbevaagna pääl? Päev
Trv 1897 (J. Vaine)
Bb.Hõbeliud ja kuldõun sees? Päike taevas
KJn 1870 (J. Tiedemann)
E EM 43 (214); E EM2 39 (263); Metstak2 63 ja 66
Bc.Hõbekauss, kuldõun sees? Taevas ja päe
Vil 1894 (A. Suurkask)
Bd1.Kuldõun hõbetaldrikus? Päev taevas
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Bd2.Hõbetadrek, kuldõun veereb keskel? Pää, taevas
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Ca.Hõbeõun, kuldine liud? Kuu, päe
Krk 1890 (J. Hünerson)
Cb.Vaskvaagen ja hõbeõunad? Taevas ja tähed
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
E EM 176 (1712); E EM2 152 (2218)
D.Hõbevaanas õuno täis? Taevas
LNg 1891 (G. Ollik)
E.Kuldkauss, hõbenupp? Päiv
TMr 1888 (P. Birkenthal)
Vrd. 280
Vrd.1994
802.KULLAHUNIK NURGAN, NUPP OTSAN? Pühke ja luud - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Trv 1897 (J. Vaine)
803.KUMMÕ KUUS, HELLE PETÄI, KÄGO PÄÄL KÄÄNDLES? Söögilaud ja joogiannom - 0+1+0+2 = 3 (3) var.
a.Kummõ kuus, helle petäi, kägo pääl käändles? Söögilaud ja joogiannom
Se 1888 (H. Prants)
b.Helle hiis, kummõ kuus, kägo pääl käänles? Joogitoop lavva pääl
Se 1953 (U. Mägi)
c.Helle hirs, kummõ petäi, kägo pääl käändas? Söögilaud ja joogikann
Se 1953 (O. Jõgever)
Vrd.209 705 1847 1853
804.KUMM ALL, KUMM PEAL, KULLATÜKK KESKEL? Võikarp - 8+114+25+4 = 151 (238) var.
Aa1.1) Kumm all, kumm peal, kullatükk keskel? Võikarp
Pil 1931 (R. Viidebaum)
2) Kumm all, kumm pääl, kullatükk keskel? Leib ahjus
Hls 1889 (J. Jung)
Vi, VMr, Amb, JJn v. Koe, Tür, Jür, 2Vig, 3Tõs, 2Aud, PJg, 4Tor, 2Pär, 2Saa, Saa?, Hls, Hel, Pst, 6Pil, TMr, 2Trt, Räp - 36 var.
E EM 74 (570); Kmpm. Kõ2 16; E EM2 66 (740); Rull I 34; Rull I 22; Nurmik II 189 (3); Tamman 43
Aa2.Kumm all ja kumm peal, kullatükk keskel? Võikarp
Rid 1937 (E. Ennist)
Aa3*.Kumm all ja kumm peal, kullatükk keskpaikas? Võikarp
Aud 1896 (anon)
Pä, Aud, Trv, Se - 4 var.
Metstak2 26 ja 27
Aa4.Kummil kumm peal, kullatükk keskel? Võipütt
Tõs 1890 (M. Kirikall)
Aa5*.Kumm all, kumm peal, keskkohas kullatükk? Või karpis
Trv 1895 (P. A. Meil)
Trv, Tt - 2 var.
• Mötleja 16 ja 53 (62)
Aa6.Kumm all, kumm pääl, kummi keskel kullatükk? Võikarp
Võn 1889 (T. Lätti)
Aa7*.Kumm all, kumm pääl, kummi vahel kullatükike? Keel
Hls 1887 (M. Järve)
Pöi?, Hls, Rõu - 3 var.
Wied. 272; Kmpm. KLr 361; Kmpm. KLr II6 350
Aa8.Kullatükk kahe kummi vahel? Või karbis
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Ab1.Kumm all, kumm pääl, kullatera keskel? Päiv
Puh 1889 (J. Loskit)
Hlj, Amb, Tür, Kuu, Tln, 2Vän, Tor, 2Pär, Hel, 2Vil, 5SJn, Lai, Puh, Tt - 21 var.
Ab2.Kumm all, kumm pääl, kullaterä kespaigan? Võikarp
Hls 1891 (J. Riiet)
Ac1.Kumm all, kumm peal, kullakera keskel? Võikarbid
Lai 1904 (J. Ermann)
Tor, Pst, Plt, Lai, Trm - 5 var.
Ac2.Kumm peal, kumm all, kuldkera keskel? Võikarbid
Plt 1878 (K. Moks)
Ad1.Kumm all, kumm peal, kuldmuna keskel? Või karpis
Vän 1887 (J. Peterson)
PJg, 2Vän, Kõp - 4 var.
Ad2.Kumm all ja kumm peal, keskel kullamunakene? Võikarbid
Plt 1895 (M. Luu)
Ae1.Kumm all, kumm pääl, kullapisar keskel? Võikarbid
Sim 1929 (R. Viidebaum)
Sim, Pst, Kõp - 3 var.
Ae2*.All kummike, pääl kummike, kullapisarake vahel? Silm
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Kõp, Krl - 2 var.
Af.Kumm all, kumm pääl, kummi all om kullapisu? Võinapp
Hel 1889 (G. Habicht)
Ag*.Kumm all, kumm peal, kullatilk keskel? Võikarbid
Vig 1896 (H. Laipmann)
Vig, 2PJg - 3 var.
Ah.Kumm all, kumm peal, kullerkupp keskel? Võikarp
PJg 1891 (M. Reimann)
PJg, KJn - 2 var.
Ai.Kumm all, kumm pääl, kalliskivi keskel? Silm
Hää 1933 (M. Martinson)
Ba1.Lagi all, lagi peal, kullatükk keskel? Võikarp
Tõs 1921 (S. Lind)
Var, 2Tõs, Saa, 2Pil, 2Plt, Nõo - 9 var.
Ba2*.Lagi all, lagi pääl, lae vahel kullatükk? Või karpis
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Aud, Hel, Trm - 3 var.
Bb*.Lagi all, lagi peal, kullatera keskkohal? Võikarp
SJn 1890 (H. Kuresson)
Pär, SJn - 2 var.
Bc*.Lagi all, lagi pääl, kullakera keskel? Võikarp
Trv 1894 (K. Tober)
Vig, Hel, Trv, 2Vil, KJn, Võn - 7 var.
E EM 79 (620); E EM2 69 (799)
Bd*.Lagi all, lagi pääl, kuldkeeri keskel? Võikarp
Trv 1890 (A. Rull)
Saa, Hel, 3Trv, Pst - 6 var.
Be.Lagi all, lagi pääl, kullapisar keskel? Võikarp
Hls 1888 (P. Ruubel)
Bf.Lagi all, lagi pääl, kullerkupp keskel? Võikarp
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Trv, 2KJn - 3 var.
Bg.Lagi all, lagi peal ja kuldnupp keskel? Võikarp
Tor 1889 (C. Tults)
Bh.Lagi all, lagi peal, tinatükk keske'ela? Võikarbid
Tõs 1893 (J. Öövel)
Ca*.Puu all, puu pääl, kullatükk keskel? Või karpis
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
Noa v. Hii, Hää - 2 var.
E EM 129 (1199); E EM2 113 (1573)
Cb.Puu all, puu peal, kullatera keskel? Võikarp
Hää 1889 (E. Martinson)
3Hää - 3 var.
Cc.Puu all, puu pääl, kuldkerä keskel? Võivakne
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
KJn, Krl - 2 var.
Cd.Puu all ja puu pääl, kuldkeeri keskel? Karp
Trv 1889 (J. Käger)
Ce.Puu all, puu pääl, kullatsõõr kesken? Või anumas
Rõu 1895 (P. Kanger)
Cf.Puu all, puu peal, kullatilk keskel? Võirasi
Käi 1928 (M. Meiusi)
Cg.Puu all, puu pääl, hõbekeeri keskel? Võikarp
Trv 1888 (H. Utso)
E EM 129 (1199); E EM2 113 (1573)
Da.Kaan all, kaan peal, kullatükk keskel? Või karbi sees
Aud 1895 (R. Niemann)
Db.Kaan all, kaan peal, kullapisar keskel? Võikarp
Hls 1889 (J. Meomuttel)
2Hls, Vil - 3 var.
Dc.Kaas all, kaas piäl, kullerkupp keskel? Võikarbid
KJn 1890 (A. Pihlak)
E*.Karp all, karp peal, kullaterake keskel? Silm
Hää 1934 (J. Nurme)
Pöi, Vän, Hää - 3 var.
F+.1) Laut all, laut pääl, kullasäde keskel? Karp
Vil 1896 (H. Maaten)
2) Sild all, sild pääl, kullatükk vahel? Karp
Krk 1890 (J. Hünerson)
Mih, Käi, Krk, 2Vil - 5 var.
Vrd.12G+ 790
805.KUMMI NAHK ÜLE TARE? Toss, aur - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Urv 1890 (J. Teder)
Vrd.2784
806.KUMMIST TULEB, LÄÄB LÜÜSI? Nina tatige - 0+0+0+1 = 1 (1) var.
Pst dat-ta (E. Normann)
807.KUMMIT LAGI, KUMMIT PÕRAND JA KEELED, SADA SÜLDA SILEDAT, JUPIKAUPA JUNTLIKAST? Langakera - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Urv 1889 (J. Janson)
808.KUMMULI TÄIS, PERSELI TÜHI? Müts - 0+77+11+9 = 97 (185) var.
A1a.Kui kummuli, siis täis, kui püsti, siis tühi? Kübar
Trt 1949 (O. Hildebrand)
Vig, Trt - 2 var.
E EM 71 (535); E EM2 63 (700); E MM 10 ja 43 (114); E MM2 10 ja 46 (116); Plmp. LõK2 40; Nugis 289 ja 313 (109); Käis EV I5/II 28; LS 420; Metstak 9 ja 32 (32); Muhel VN 34 ja tagakaas (2); Hennoste 38 (4); Metstak2 12 ja 14; Müürsepp-Viisimaa 79; Siirak EKTv VII2 58 (1); E MM3 8 ja 38 (116)
A1b.Kui püsti, sis tühi, kui kummale, sis täis? Kaabu
Võn 1950 (H. Suits)
A2.Kummuli täis, aga püsti tühi? Kübar
Lih 1949 (Ü. Kreek)
B1a1.Kui kummuli, siis täis, kui seliti, siis tühi? Müts
SJn 1893 (J. Mein)
Kad, Kuu, Mär, Tor, Saa, Vil, Kõp, SJn, Urv - 9 var.
B1a2.Kui kumuli käänad, siis on täis, kui seliti käänad, siis on tühi? Kübar
Hls 1889 (J. Meomuttel)
Vrd. 2559A2a
B1b*.Kui selili, siis tühi, kui kumuli, siis täis? Kübar
Pst 1891 (J. Leppik)
Saa, Pst, Vil, Tt - 4 var.
E EM2 64 (707); E MM 10 ja 43 (117); E MM2 10 ja 47 (119); E MM3 8 ja 38 (119)
B2.Kummali täis, sälüli tühi? Küpar
Urv 1890 (J. Teder)
Hää, Saa, Pst, Ote, 2Urv - 6 var.
Huvit. II 216 ja 224 (22)
C1a.Kui kummuli, sis täis, kui persili, sis tühi? Küpär
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Saa, Nõo, Krl - 3 var.
C1b.Perseli, siis tühi, kummuli, siis täis? Müts
Saa? dat-ta (anon)
C2a1.Kummuli täis, perseli tühi? Müts
Tor 1889 (K. Kirschbaum)
Tor, 7Trv, 2Pst, Vil, Kõp, TMr, Puh, Ran, Rõn, 2Ote, Kan, Rõu, Plv - 21 var.
C2a2.Kumalõ täus ja persile tühi? Küpar
Urv v. Krl 1910 (M. Pehka, R. Tamm)
2Trv, Pst, Pst v. Pil, Rõn, Urv v. Krl - 6 var.
C2b.Persile tühi, kumuli täus? Mehe pääs küpär
Võn 1889 (J. Pint)
Krk, Hel, 2Trv, Pst, TMr, Võn - 7 var.
E EM 74 (572); E EM2 66 (743)
D1a.Ku' kummalõ, siis täus, ku perilte, siis tühi? Küpär
Se 1888 (E. Aun)
Har, Rõu, Se - 3 var.
D1b*.Kummalõ, sis täus, perilte, sis tühi? Küpär pääh
Se 1888 (H. Prants)
2Se - 2 var.
D2a*.Kummalõ täüs, perilde tühi? Küpär
Rõu 1897 (G. Raup)
Urv, 2Rõu, 3Se - 6 var.
D2b.Perilde tühi, kummaldõ täüs? Kübar
Rõu 1894 (P. Kanger)
Urv, Rõu, Se - 3 var.
E EM2 105 (1444)
D3a.Kui kauss keerä perilde, sis om tühi, kui käänä kummale, sis om täüs? [Lahendus puudub]
Se 1949 (R. Viidalepp)
D3b.Kauss perilde tühi, kummulde täus? Küpar pään
Kan 1888 (G. Veski)
D4.Kopakene perilde tühi, kummalde täus? Küpär
Vas 1895 (J. Tint)
E1a*.Kui kummuli, siis täis, kui põhjuli, siis tühi? Müts
Pee 1927 (R. Viidebaum)
VMr, Pee, Hls - 3 var.
E1b.Kui põhuli, siis tühi, kui kummuli, siis täis? Müts
Kse 1889 (F. Põld)
Han, Kse - 2 var.
E2a.Kummuli täis, põhjuli tühi? Mehe müts
Vän 1889 (M. Jaason)
Vän, KJn - 2 var.
E2b.Põhjuli tühi, kummuli täis? Müts
VMr 1890 (A. Elken)
F.Kui kummuli, siis täis, kui teisipidi, siis tühi? Müts: kui peas, siis täis, kui mitte, siis tühi
Har 1895 (J. Reimann)
G.Õkva tühi, kummali täis? Kübar
Ran 1889 (H. Raag)
H+.Kui kummuli, siis täis, kui ilusti, siis tühi? Kübar
Pil 1888 (S. Käär)
Vig, Pil, Rõn - 3 var.
Ia.Kui selili, siis tühi, kui kõhuli, siis täis? Müts
SJn 1889 (T. Köstner)
Ib.Kui selili, siis tühi, kui maoli, siis täis? Müts
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
J.Kui alatsi on, siis täis, kui ületsi on, siis tühi? Müts, kübar
Hää 1954 (M. Mäesalu)
Säde nr. 45 ja 56 (1970) 8
K.Ku üleval, siis täis, ku mahan, siis tühi? Kübär
Trv 1897 (J. Vaine)
L.Pääval täis kummuli, ööse püsti ja tühi? Müts, kübar
Jür 1890 (J. Põldmäe)
Kontam.: = 1804K
Vrd.753
809.KUNDSIN MÄE OTSAN, MUSTA NÖÖBI KAALA ALL? Tuum marju täus - 0+1+0+1 = 2 (3) var.
A.Kundsin mäe otsan, musta nööbi kaala all? Tuum marju täus
Har 1889 (J. Pähn)
B.Kuningas mäe otsan, musta nöpsi pilgusõ? Tuum ja marja
Har 1959 (A. Reigo)
Vrd.115 566O1a* 566T+
810.KUNIGAS ISTUP KROONI SISEN, KIVINE SÄRK SÄLLÄN? Pähem - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Nõo 1891 (P. A. Speek)
Vrd.1693
811.KUNIGAS PERÄNULGAH, RAVVADSÕ HAMBA' SUUH? Pilak - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1936 (M. Vabarna)
812.KUNINGALÕ SÄETÄS AJASTAL ÜTS KÕRD ASÕND? Heinakuhjalõ tetäs pessä - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
813.KUNINGAS ISTUB KULLA SEES? Neerud - 1+42+8+3 = 54 (70) var.
A1a1.1) Kuningas istub kulla sees? Neerud
KJn 1870 (J. Tiedemann)
2) Kuningas istub kulla sees? Rahu rasvas
Ksi 1926 (P. Berg)
3) Kuningas istub kulla sehen? Süda
TMr 1888 (P. Birkenthal)
2Hls, Krk, 2Hel, Trv, 3Pst, 2Vil, SJn, KJn, Ksi, Pal, TMr, Rõn, 2Ote - 19 var.
A1a2.Kuningas istub oma kulla sees? Neerud rasva sees
Saa 1889 (J. Tammann)
Saa, Vil - 2 var.
A1b.Kuningas istub kulla sees, õnn hõbelivva sees? Elaja süda
Ran dat-ta (H. Raag)
A1c.Kuningas istub kulla sihen ja vägi tapleb linna all? Pada kiib tulel
Pst 1895 (J. Reevits)
A2a.1) Kuning magab kulla sihes? Rahu
KJn 1890 (A. Pihlak)
2) Kuningas makkas kulla sisen? Tuli tuha sisen
Ote 1895 (C. Lipping)
3) Kuningas maka kulla siseh? Pada
Räp 1889 (J. Poolakess)
Tor, Pär, Saa, Krk, KJn, Ote, San, Räp, 2Se, Tt - 11 var.
A2b.Kunigas uma kulla seeh maka? Tulitsõ hütse tuhkõ seeh
Se 1927 (V. Ruusamägi)
A3.Kuningas kooles kulla seen? Tuli lõpes tuha sisen ära
Võn 1894 (J. Suits)
A4a.1) Kuningas kulla siden? Eläjä rahud
Kod 1888 (J. Liiv)
2) Kuningas kulla siseh? Tuli palas
Se 1937 (F. Ilvik)
Hel, 5Trv, Kod, Trt, Rõn, Ote, Rõu, Se - 12 var.
A4b.Kuningas oma kulla sees? Küünal
Vil 1970 (O. Kõiva)
B.Kuldsepp maka oma kulla seen? Rahu rasva seen
Kan 1896 (J. Ots)
2Kan - 2 var.
C.Härra istub kulla sees? Küünal
Kod 1937 (E. Luigla)
D.Isand istub kulla sees? Küünal
Tor 1887 (J. Tilk)
E.Vanamees vahib põlvini kulla sees? Pott ahjus süte sees
Pil 1888 (S. Käär)
E EM 174 (1687); Kmpm. KH 46; E EM2 150 (2189)
Vrd. 2422
Vrd.574 814 2247
vs: EV 9523
814.KUNINGAS ISTUB OMA SITA SEES? Küünal - 10+124+29+7 = 170 (256) var.
A1a1.1) Kuningas istub oma sita sees? Küünal
Saa 1928 (E. J. Kase)
2) Kuningas istus uma sita seehn? Küünäl
Rõu 1895 (A. Perli)
Vi, Jõh, Iis, 2Hlj, VJg, 2Amb, 2JJn, Pai, Tür, 2Kuu, 2HJn, Jür, Juu, Vig, Mih, Han, Kse, Mar, Rei, 2Sa, 2Kär, Kaa, Vll, Aud, PJg, Vän, 4Tor, Pär, 3Hää, 2Saa, Saa?, 2Hls, 2Hel, Pst, 4Vil, 2SJn, 3KJn, 2Plt, Ksi, 2Lai, 2Trm, 2MMg, 2Äks, Trt, Nõo, Rõn, Rõn v. San, Võ, 2Rõu, Räp, 2Tt - 79 var.
• Helle 365 (44); Willmann 167 (41); • Beitr. III (1814) 116 (18); Lönnrot 153; Ahlqvist 72; Wied. 272; KAH EKAl 161 ja 163 (41)
A1a2.Kuningas istub ise oma sita sees? Küinlataht
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
Kuu, Rap v. Mär, Tor - 3 var.
A1a3.Kuningas istub sita sies? Küinal
Kos 1892 (T. Wiedemann)
Kos, Hls - 2 var.
A1a4.Kunigas istub sita peal? Küünal
Vig 1889 (A. K. Saalist)
A1a5.Kuningas istub sitahuniku sehen? Küünäl
Trv 1890 (A. Rull)
A1a6.Suur kuningas istub oma sita sees? Küinal
SJn 1889 (T. Köstner)
A1a7.Kunigas istus oma poja sita sisen? Tuli tuha pääl
Võn 1888 (J. Jalajas)
A1a8.Kuningas istub sita sees, kuldkroon peas? Küinal põleb
LNg 1895 (J. Prooses)
Vrd. 820
A1b1.Kuningas maka oma sita sisen? Tuli
Har 1888 (anon)
Hlj, Kad, Vig, Hel, Rõn v. San, San, Kan, 2Urv v. Krl, 2Har, Rõu, Vas v. Se, 5Se - 18 var.
A1b2.Kunigas uma sita seeh maka? Hüdse' tuha seeh
Se 1927 (M. Pihlapuu)
4Se - 4 var.
A1b3.Kuningas makas sita seen? Tuli tuha sees
Kan 1924 (A. V. Kõrv)
Kan, Vas - 2 var.
A1b4.Kuningas maka uma tettü sita seeh? Tuli tuha seeh
Se 1934 (A. Kits)
A1b5.Kuningas maka uma sita pääl? Hüdse ahon
Plv 1893 (J. Tobre)
A1b6.Kuninges makas oma sita all? Tuli tuha all
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
A1c.Kuningas oma sita sees? Küünal
Kei 1890 (H. Morell)
Kei, SJn, Trm - 3 var.
A2.Kuningas istub oma rooja sees? Tuli tuha sees
Var 1888 (M. Karotom)
Var, Tõs, Saa, Pal - 4 var.
E EM 75 (578); E EM2 66 (750)
A3a.Kuningas istub oma pasa sees? Küünal
MMg 1889 (H. Rätsepp)
MMg, Äks - 2 var.
A3b.Kuningas maka uma pasa seeh? Tuli tuhkhavvah
Vas v. Se 1903 (J. Sandra)
A4.Kuningas istub klaasist saanis oma sita sees? Latornis küünal
M. J. Eisen (1869): omaloominguline tekst
E EM 75 (576); E EM2 66 (748)
A5a.Kuningas kükitab oma sõnniku sees? Küinal
Rak dat-ta (C. M. Redlich)
A5b.Kuningas maka oma sõnniku seen? Tungõl tuha sehen
Kan 1964 (M. Meho, M. Märtinson, S. Räppo, T. Talv)
A5c.Kuningas kaelast saadik kuuma sõnniku sees? Küünal
TMr 1889 (J. Mägi)
A6a.Kuningas istub oma asja sees? Küünlataht
Plt 1895 (T. Kukk)
A6b.Kuningas makkas oma asja seen? Tuli tuha seen
Kan 1888 (J. Väggi)
A7.Kuningas istub oma söögi sees? Küünal põleb
Hel 1874 (A. Wahlberg)
A8.Kuningas istub oma musta sees? Küinal
Amb 1896 (G. Klemmer)
A9.Kuningas istus uma tuha seen? Küünäl
Kan 1964 (M. Märtinson, T. Talv)
B1a1.Esänd istus oma sita sisen? Küünäl
Ote 1890 (J. A. Palm)
Vai, VJg, Sim, Tõs, Vän, Pst, Pil, 2Ote, Vlg - 10 var.
E EM 47 (267); E EM2 44 (340)
B1a2.Isand istub ise oma sita sees? Küinal
Lai 1888 (M. Kolluk)
Jõh, Iis, Ann, Jäm, Tor, 2Trv, Lai, Tt - 9 var.
• Mötleja 6 ja 51 (15)
B1b*.Isand istub enese sita sees? Küünal põleb
Jäm 1906 (H. Usin)
Jäm, Trv - 2 var.
B2.Isand istub enda rooja sees? Küünal oma rasva sees
Pst 1888 (J. Leppik)
B3.Isand istub oma ropa sees? Küinal
Pär 1902 (J. J. Pulst)
B4.Isand istub oma väe sees? Küünal
Trv 1888 (H. Utso)
Ca1.Saks istub oma sita sihes? Küenäl
KJn 1890 (A. Pihlak)
KJn, Elv - 2 var.
Ca2.Säks istus sita seen? Tsiamold
Kan 1896 (G. Loodus)
Ca3.Saks istub oma sita sees nii kaua, kui ta sureb? Küünal
TMr 1890 (H. Uus)
Cb1.Saks maka oma sita sisen? Tuli tuhan
Urv 1890 (J. Teder)
Urv, Se - 2 var.
Cb2.Säks uma sita seeh maka? Hüdse tuhkõ seeh
Se 1935 (A. Oinas-Tammeorg)
2Se - 2 var.
D.Mõisnik maka uma sita sisen? Tuli
Rõu 1895 (P. Kanger)
E.Esa istub oma sita sisen? Küünal
Ran 1889 (A. Tattar)
F.Kuldne mees istub oma sita sees? Küünal põleb
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
G.Papp maka uma sita seeh? Tuli tuhkhavvah
Se 1934 (N. Oinas)
Vrd.813
815.KUNINGAS KELDRES, MUST TÄPP PERSES? Uba - 1+1+1+0 = 3 (4) var.
a.Kuningas koas, must lapp perses? Uba
Vil 1872 (H. Leoke)
b.Kuningas keldres, must täpp perses? Uba
SJn 1895 (H. Mikkor)
c.Kuningas keldres, must täpp pääs? Uba
Hls 1939 (A. Karm)
Vrd.836d 1696 2035 2339
816.KUNINGAS KORGEN, MUNNI' PERSEN? Seinakell - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Kan 1924 (A. V. Kõrv)
Vrd.1675 2310
817.KUNINGAS KÕNDIMAS, KÄSKJALAD EES KARGAMAS? Tuul enne kõuekest - 0 (4) var.
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 75 (577); E EM2 66 (749); Romaan nr. 10 ja 12 (1934) lk-ta (6)
818.KUNINGAS SUREB, ALAMAD HÕISKAVAD? Talve kaob, linnud laulavad - 0 (4) var.
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 75 (581); E EM2 66 (753)
819.KUNINGAS TULÕ TARRÕ, LÖÜD KULLA LÄVE ALT? Kikas tulõ, löüd terä maast - 1+7+9+2 = 19 (26) var.
Aa.Kunigas tulõ tarrõ, võtt kulla läve alt? Kikas tulõ tarrõ, võtt tera läve alt
Se 1929 (I. Sonts)
3Se - 3 var.
Ab*.Kuningas tulõ tarrõ, löüd kulla läve alt? Kikas tulõ, löüd terä maast
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
Plv, Räp, Vas v. Se, 6Se - 9 var.
Ac.Kuningas lätt tarre, löüd kulla läve alt? Kikas löüd terä
Räp 1933 (R. Viidebaum)
Ad.Kuningas karas tarre, löüs kulla läve alt? Kikas löüs terakese
Räp 1875 (J. Jagomann)
Ae.Kuningas tulep tarre, löüd kullatüki läve alt? Kukk nokib maast
Võn 1888 (J. Kripson)
Af.Kunigas tulõ tarrõ, löüd kulla lavva alt? Kikas
Se 1927 (M. Pihlapuu)
Ba.Kuningas tuleb tuppa, leiab kullatera läve alt? Kukk
Võn 1896 (P. Rootslane)
E EM 75 (582); E EM2 66 (754)
Bb.Kuningas tuleb tuppa, leiab kullatera ukse alt? Kukk
Võn 1897 (P. Rootslane)
C.Kuningas tule sisse, kullaterä läve all? Kukk, odraterad
Plv 1889 (G. Pennert)
Vrd.2224
820.KUNINGAS ÕUES, KULDKROON PÄÄS? Kukk - 0+1+1+1 = 3 (5) var.
A.Kuningas õues, kuldkroon pääs? Kukk
Äks 1933 (I. Pääsukene)
Saa, Äks - 2 var.
E EM2 157 (2297)
B.Kuningas on kroon peas, mitme naisega abielus? Kukk
KJn 1961 (A. Seep)
Kontam.: = 2694B
Vrd.814A1a8
keerdküsimus: Missugusel kuningal on lihast kroon peas? Kukel (Tt)
tähemäng: Kolm väikest kirjatähekest / sul avaldavad mehikest, kes kaks kord oli sündinud, / seepärast ei sa nime saa, / kuid tema kuulsa nime saab, / saad eest ehk takka hüüdma. / Kui uhke rüütli pojal / tal kannuksed on jalal / ja uhke kübar pääs. Ta aitab ööd ja [päeva] pikkused / kui kõige parem tunnikell (Rid)
821.KURE KAEL ÜLE MERE? Paja sang - 13+290+121+42 = 466 (662) var.
A1a1.1) Kure kael üle mere? Paja sang
Sim 1929 (R. Viidebaum)
2) Kure kaal üle mere? Paa vang
Trv 1890 (A. Rull)
3) Kure kaal üle mere? Paja sang
Pst 1893 (J. Reevits)
4) Kurõ kaal üle mere? Pangi vang
Rõu 1896 (A. Perli)
5) Kurõ kaal üle mere? Katla vang
Rõu 1894 (A. Assor)
Iis, 4Hlj, 2Kad, Rkv, Rak, VJg, 4Sim, 6VMr, Amb, Amb v. JMd, JJn, 2Pee, Tür, Tür v. Juu, Kuu, 2Jõe, HJn, 2Jür, 3Kos, 2Juu, 2Rap, Ris, Kul, 3Vig, 2Mih, Var, 2Han, Kse, Lih, Kir, 3Sa, 2Krj, Khk, 2Jäm, 5Kaa, Jaa, Pöi, Muh, 2Khn, 8Tõs, Aud, 2PJg, 3Vän, 11Tor, Pär, Pär?, Hää, 10Saa, Saa?, 10Hls, 8Krk, 6Hel, 16Trv, 7Pst, Pst v. Pil, 2Vil, Kõp, 2SJn, 3KJn, 3Pil, 5Plt, Ksi, 6Lai, 3Pal, 3Trm, 3Äks, 3Trt, 3Võn, 5Nõo, 6Puh, 3Ran, 2Rõn, Rõn v. San, 6Ote, 6San, Võ, Kan, 4Urv, Urv v. Krl, 2Krl, 5Har, 4Rõu, 2Plv, Räp, Vas, 4Tt - 251 var.
• Beitr. III (1814) 114 (8); Lönnrot 153; Ahlqvist 72; Wied. 272; Liiv LMt 44 (79); E EM 76 (586); E EM2 67 (758); Loorits VrP 25 ja 26 (34); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (34); Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (15); Nugis 289 ja 313 (112); Meie aasta (1953) lk-ta (40); EMrd III 236; Metstak2 26 ja 27
A1a2.Üle mere kure kaal? Paa vang
San 1925 (E. Päss)
Krk, Rõn, San, 3Rõu - 6 var.
A1b.Kure kael ulatab üle mere? Paa sang
Pil 1888 (T. Sander)
Koe, KJn, Pil, Har, Tt - 5 var.
• Mötleja 13 ja 52 (48)
A1c.Kure kael käib üle mere? Sang
Juu 1930 (L. Hammermann)
Tln, Juu, Vil - 3 var.
A1d.Kure kael paistab üle mere? Paja sang
Pee 1927 (R. Viidebaum)
A1e.Kure kael on üle mere? Vikerkaar
Khn 1948 (J. Sulengo)
A2a.Kure kaal üle musta mere? Paa vang
Rõu 1897 (G. Raup)
A2b.Kure kael üle soolase mere? Pada sang
Urv 1887 (J. Paap)
A2c.Kure kael üle palava mere? Keeva katla vang
Plv 1939 (M. Edu)
A3a.Kure saba üle mere? Paja sang
Äks 1889 (K. Blaubrik)
A3b.Kure nokk üle mere? Katla sang
Var 1888 (M. Karotom)
Var, Khn, Vän - 3 var.
A4a.Kure kael üle jõe? Paea sang
Vil 1889 (J. Köögardal)
JJn v. Koe, Vil - 2 var.
A4b.Kure kael üle vee? Pada
PJg 1939 (L. Ojaäär)
A4c.Üle soo kure kaal? Paa vang
Urv 1890 (A. Koort)
B1.Hane kael üle mere? Katla sang
Ans 1891 (F. Peters)
Kad, Ans, Pst, Ote - 4 var.
• Kündja nr. 18 ja 19 (1885) 100 ja 103 (11)
B2.Hane kõri ulatab üle mere? Paea sang
Vig 1869 (M. J. Eisen)
E EM 36 (130); E EM2 34 (161)
C1a1.Kassi saba üle mere? Paja sang
Vän 1896 (E. Tetsmann)
Nrv, 8Jõh, Jõh v. Iis, Iis, Lüg, VNg, 2Hlj, Kad, Rak, 2Sim, VMr, Koe, 2Jõe, Tln, Kos, 3Hag, Kei, Vig, Vän, 2Tor, Plt, Ksi, Lai, 4Pal, Trm, 7Kod, 5MMg, 4Äks, 2Trt, 2Võn, Räp, 2Se - 64 var.
EMrd IV 228 (123)
C1a2.1) Kassi hand üle mere? Paa vang
Kan 1888 (J. Väggi)
2) Kassi hand üle mere? Katla vang
Se 1924 (H. Jänes)
Jäm, 4Võn, 2Ote, 2Kan, Rõu, Plv, Vas, Vas v. Se, 38Se, Lut - 52 var.
• Meelej. nr. 51/52 (1887) 410 (67); Meelej. nr. 38 (1887) 304 (61); • LMr 127 (39)
C1a3.Üle mere kassi hand? Katla vang
Se 1977 (P. Hagu)
2Rõu, Vas, 5Se - 8 var.
C1b1.Kassi saba ulatab üle mere? Pada sang
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
C1b2*.Kassi händ ulatab üle mere? Katla sang
Kär 1889 (J. Mändmets)
Kär, Võn - 2 var.
C2a1.Musta kassi saba üle mere? Paja sang
Vän 1897 (E. Tetsmann)
Iis, Rap v. Mär, Nis, Vän - 4 var.
Metstak2 26 ja 27
C2a2.Must kass, saba üle mere? Pada
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
C2b.Mustal kassil hand üle mere? Pada
Räp 1889 (J. Poolakess)
C3a.Kassi saba ulatab üle väina? Katel ja sang
Kär 1890 (K. Loiken)
C3b.Kassi saba üle paja? Vikerkaar
Plt 1892 (M. Luu)
E EM2 52 (482)
C3c*.Kassi hand kõõ üle katla? Paja vang
Se 1960 (H. Keskküla)
Rak, Se - 2 var.
C3d.Kassi hand üle kajo? Paa vang
Ote 1891 (J. Jürgenson)
C3e.Kassi hand üle järve? Katla vang
Se 1934 (A. Kits)
D.Koera saba üle mere? Ämbri sang
Vai 1893 (D. Torpan)
E.Must uss üle jõe? Paa sang
Koe 1931 (R. Viidebaum)
Fa1.Üle mere luuk? Paa vang
Kan 1895 (G. Loodus)
Hel, Trv, Kõp, Kan, Lut - 5 var.
• LMr 132 (202)
Vrd. 1523C1
Fa2.1) Look üle mere? Paea sang
Pär 1888 (H. Saat)
2) Luuk üle mere? Vikerkaart
SJn 1931 (O. Loorits)
Kad, Sim, Amb, Pär, Hel, Vil, Kõp, 6SJn, 2KJn, Plt, Ta, Trm, Ote - 19 var.
Fa3.Üits look üle mere? Vikerkaar
Hls 1891 (J. Riiet)
Fa4.Look ümmer mere? Paja sang
Pil 1931 (R. Viidebaum)
Fb.Tamme look üle mere? Paja sang
KJn 1903 (L. Kuuskler)
Elken3 15 (9)
Ga1.Üle mere vikatkaar? Paa vang
Räp 1889 (K. Tamberg)
Vai, Rak, Räp - 3 var.
Ga2.Vikerkaar üle mere? Paa vang
Plv 1889 (G. Pennert)
Kos, 2Plt, Pal, Plv - 5 var.
Gb.Vikerkaar keib üle mere? Paea sang
PJg 1876 (J. Reinson)
Kos, PJg - 2 var.
SSTT 66; Õunapuu VII 19 (3); Karlep-Vihm-Karu 16 (6)
H*.Raudvits üle mere? Paja sang
Kos 1892 (T. Wiedemann)
Kos, Trt - 2 var.
I.Seest kui sibul, pealt kui pagan, üle mere vikerkaar? Pada
Sim 1889 (H. Aman)
Kontam.: = 1917C
J1.Must kass, aidavaras, kure kael üle mere? Pada ja paa sang
VMr 1890 (J. Reise)
Kontam.: = 1243M1
J2.Must kass, aidavaras, kassi saba üle mere? Must pada - aidavaras, paja sang üle paja
Vän 1933 (M. Hansen)
Kontam.: = 1243M2
Vrd.1523 2780 2781
822.KURG JOO ÜLE MERE? Paa vang, kõvver raud - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krl 1910 (H. Ojansuu)
823.KURI ON NURKAS, HAMBAD IREVIL? Okk - 0+0+0+2 = 2 (3) var.
a.Vanakurat nurgas, hambad irevile? Vokk
As 1975 (R. Ottesson)
Eas I 195 (285)
b.Kuri on nurkas, hambad irevil? Okk
Khk 1958 (E. Veskisaar)
824.KURJATEGIJÄ AIDAN, HÄÄTEGIJÄ AIDA TAKAN? Püss, ader - 7+75+26+2 = 110 (140) var.
A1a1.Kurjategijä aidan, häätegijä aida takan? Püss, ader
Võn 1895 (H. Mikkel)
Hlj, Tür, Tor, Pär, Saa?, Hls, Hel, 2Trv, Vil, Kõp, 2SJn, KJn, Ksi, Pal, Võn, Kam, Ote, 2Räp, 4Se - 25 var.
E EM 76 (589); E EM2 67 (761); Metstak2 44
A1a2*.1) Kurjategije aedan ja häätegije aeda taka? Püss, ader
Hel 1889 (G. Habicht)
2) Kurjategija on aidas ja heategija aida taga? Püss aidas, ader aida taga
Vil 1937 (A. Mikk)
Hel, Vil, Trm, Äks, 4Se, Tt - 9 var.
Wied. 272
A1a3+.1) Kurjategi aidas, headtegi aida taga? Püss, ader
Amb 1893 (J. Tannenthal)
2) Kurjategija aidan, häätegija taga aida? Püss ja ader
Pst 1889 (H. Henno)
3) Kurjategije aidan, häätegije taga aida vällän? Püss, ader
Krk 1893 (J. Hünerson)
Amb, Hää, Krk, Pst, SJn, Kod - 6 var.
A1b*.Hüätekij aida takah, kur'atekij aidah? Adõr ja püss
Se 1928 (T. Linna)
Hls, Pst, Vln, Vil, MMg, Ote, Urv, Räp, 6Se - 14 var.
A1c.Kurjategija aitas ja heategija aida seina taga? Püss ja äke
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
A1d.Kurjategija aidas, heategija aida all? Püss, adra
Äks 1894 (J. J. Millert)
Jõh, Trv, Trm, Äks, Räp, Tt - 6 var.
• Kas. Talur. Kal. (1880) 43 ja (1881) 39 (1)
A2.Hüätekij aida takah, a halvatekij aidah? Adõr ja püss
Se 1937 (I. Rohtla)
A3a*.Kuri miis aidah, hüä miis aida takah? Püss ja pini
Se 1928 (E. Põllula)
4Se - 4 var.
A3b.Kuri mees aidan? Püss
Pöi? dat-ta (R. Kallas)
A4*.Kuri aitas, hea aeda taga? Püss, äglid
Vil 1889 (J. Köögardal)
Vil, SJn, Plt, Tt - 4 var.
A5a.Häätegijä aidan, kurjategijä aida takan? [Lahendus puudub]
Ote 1889 (G. Wulff)
A5b*.Häätegijä aidan, kur'ategijä aida all? Kass ja hiir
Kan 1896 (G. Loodus)
Plt, Nõo, Kan - 3 var.
A5c.Hüä miis aidah, kuri miis aida takah? Püss ja varas
Se 1935 (A. Oinas-Tammeorg)
B1a1.Kurjategija aidas, heategija aia ääres? Püss ja adra
Lai 1904 (J. Ermann)
Vil, Lai - 2 var.
B1a2*.Häätegijä aidveeren, kurjategijä aad'an? Ader aidveeren, püss aad'an
Võn 1888 (J. Jalajas)
Lai, Võn - 2 var.
B1b1.Kurjategija aidas, heategija aia taga? Püss ja ägli
TMr 1889 (J. Tootsi)
B1b2.Häätegije aia taka, kurjategije aedan? Oras vai ader, püss
Hel 1889 (G. Habicht)
Hel, Vas - 2 var.
B1c1.Kurjategija aidas, heategija aa peal? Püss aidas, adra aa peal
Lai 1888 (M. Kolluk)
B1c2.Heategija aia peal, kurjategija aidas? Heategija - ader, kurjategija - püss
Pst 1890 (J. Leppik)
B2.Kuri puu aedas, hiä puu aia ääres? Püss aedas, ader aia ääres
KJn 1890 (A. Pihlak)
B3*.Kuri aidan, hää aia taga? Püss, ader
Plv 1894 (H. Huik)
VJg, Plv - 2 var.
Ca.Kurjategija aites, heategija väljes? Püss ja ader
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Cb.Häätegija vällän, kurjategija aidan? Püss ja ader
Pst 1895 (J. Ainson)
Da.Häätegija aida takan, kurjategija taba takan? Kass aida takan ja hiire aidan
Kan 1888 (J. Väggi)
Kan, Urv v. Krl - 2 var.
Db.Kur'atekij taba takah, hüätekij aida takah? Püss ja äke
Se 1938 (E. Kirss)
E1a.Häätegijä aia taga, kurjategija taba taga? Ader ja püss
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Võn, Ote, Krl, Plv, Räp, 2Se - 7 var.
E1b*.Kur'atekij taba takah, a hüätekij aia takah? Püss, adõr
Se 1888 (E. Aun)
Se, Lut - 2 var.
E2*.Kuri miis taba takah, hüä miis aia takah? Püss, adõr
Se 1930 (V. Ruusamägi)
2Se - 2 var.
F.Häätegijä aia takan, kurjategijä luku takan? Ägel ja püss
Võn 1889 (T. Lätti)
Võn, Rõn - 2 var.
G.Heategija aia ääres, kurjategija kambris? Adra, püss
Sim 1888 (H. Aman)
Sim, Trm - 2 var.
H.Kurjategija taren varna otsan, heategija väljan aia äären? Püss varnas, koer aia ääres
MMg 1889 (K. E. Martinson)
I.Häätegija õues, pahategija tuas? Koer õues, püss tuas
Vil 1894 (A. Suurkask)
Vrd.832U
825.KURU TÄIS KULDA, KARVANE JUMAL ISTUB OTSAN? Kana muneb - 0+1+0+1 = 2 (3) var.
a.Kuru täis kulda, karvane jumal istub otsan? Kana muneb
Hel 1889 (J. Keernik)
b.Kuru kulda täis, karvane kurat otsan? Kana haub poegi
Hel 1962 (P. Kippar)
826.KURU TÄIS MUSTE MUNE? Saunakeres - 1+13+0+1 = 15 (20) var.
a.Kuru täis muste mune? Saunakeres
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Saa, Hls, 3Hel, Trv, Ote - 7 var.
• Liiv LMt 44 (76)
b*.Nulgatäüs muste munne? Sannakeres
Har 1888 (anon)
Hel, Urv, Krl, Har, Rõu - 5 var.
c.Kolgatäis muste munne? Sannakeres
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Urv v. Krl, Krl - 2 var.
d.Rüpitäis muste munne? Sannakeres
Hel 1887/9 (J. ja P. Einer)
827.KUTSIK MAKAB HÕBEDA SEHEN? Neerud rasva sees - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Nõo 1888 (J. Tüklov)
828.KUTSMATA KÜLALINE KUI VAENLANE, AGA ESIMENE TOIDUMAITSEJA LAUAL? Kärbes - 0 (10) var.
H. Karro (1897): omaloominguline tekst
SSTT 105; Randmäe-Sprenk II 106 (3); Metstak 18 ja 34 (170); Metstak2 49 ja 50; Mihkel nr. 5 (1994) 38 (4)
829.KUTSUMADA TULEP, MURRAP KU HULL, LÄTT KU TOLM? Tuul - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Võn 1889 (T. Lätti)
830.KUU AJATEIBA OTSAS? Küünal - 0+2+1+0 = 3 (10) var.
Aa.Kuu ajateiba otsas? Küünal
Var 1888 (M. Karotom)
RpS nr. 6 (1939) 190; Metstak2 24 ja 25
Ab.Kuu rooviku otsan? Tuli peerul
Har 1934 (O. Lipstok)
B.Päikene aiateiba otsas? Küünal, mis põleb
Tõs 1889 (M. Kampmann)
Vrd.5 832 1925
831.KUU IIN, PÄIV TAGA, AOTÄHT SÜAME KOTSIL? Sõlg - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
San 1893 (J. Tammemägi)
832.KUU KUA LÄVE ALL? Sõlg - 5+127+13+1 = 146 (206) var.
Aa1.Kuu koa läve all, agu aida rästän? Sõlg ja kaalaraha
Trv 1890 (A. Rull)
5Trv, Rõn, Krl, Tt - 8 var.
E EM 76 (595); E EM2 67 (770)
Aa2.Kuu kua läve ehen, agu aida rästsen? Sõlg, silmä
Krk 1890 (J. Hünerson)
Krk, 2Trv, Pst - 4 var.
Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (21); Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (21); Mihkla KlL 75 (19); Vih. (1950) 81 ja 82 (19)
Aa3.Kuu koa lävenna, agu aeda räästa'enna? Kaelaraha, -sõlg
Saa 1889 (J. Tuul)
Ab.Agu aida rästan, kuu koa läve all? Helmed ja kaelaraha
Trv 1889 (J. Käger)
Ba1.Kuu kua läve all? Sõlg
Hel 1889 (G. Habicht)
5Hls, 2Krk, Hel, 2Trv, 7Pst, Vil, 2Võn - 20 var.
Metstak 9 ja 32 (39); Metstak2 15 ja 16
Ba2.Kuu koa läve ehen? Sõlg
Pst 1888 (J. Jaakson)
2Hls, Pst - 3 var.
Ba3.Kuu kua läve kuhal? Sõlu
Hls 1888 (P. Ruubel)
Ba4.Kuu kua lävel? Sõlg rinnan
Plv 1889 (J. Tamm)
Bb.Kuu kummali kua lävel? Sõlg
Ote 1895 (C. Lipping)
Ca.Kuu kua ukse all? Rees rindes
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
3Saa, 2Hls, Pil, Tt - 7 var.
• Just Sak. Kal. (1882) 152 (11)
Cb.Kuu koja ukse ees? Prees
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Hls, Hel, Vil, Trm - 4 var.
D.Kuu koa otsa kohal? Prees
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Ea.Kuu küini läve all? Sõlg
Võn 1895 (P. Rootslane)
Eb.Kuu paistap küüni läve all? Lehmasõnnik
Plv 1889 (G. Pennert)
F.Kuu kooba läve all? Sõlg rinnan
Ote 1891 (V. Vaher)
Vrd. 866
Ga.Kuu tare läve all? Sõlg rinnan
Kan 1888 (J. Väggi)
2Hel, Võn, Kam, 2Kan, Se - 7 var.
Gb1.Kuu kummali tare läve all maan? Sõlg rinnan
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Vrd. 1758
Gb2.Kuu kummali tare läve iin? Sõlg rinnan
San 1888 (K. Gross)
Rõn v. San, San - 2 var.
H.Kuu tare usse all? Sõlg
Trv 1895 (J. Liller)
I.Kuu tua lääve all? Kaelaraha kaelas
Tõs 1890 (M. Kirikall)
Ja1.Kuu kummali läve all? Sõlg rinnan
Urv 1888 (G. Seen)
Vig, Ote, San, Urv, Tt - 5 var.
Ja2.Kuu kummalõ läve iihn maahn? Prees
Rõu 1896 (A. Perli)
Jb.Kuu läve all? Sõlk
Se 1936 (J. Mägiste)
2Se - 2 var.
Ka*.Kuu kummuli ukse all? Sõlg rinnas
Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
Ksi, Pal, 4MMg, 2Äks - 8 var.
Kb.Kuu kuma ukse all? Sõlg rinnas
Pal 1888 (M. Saar)
La.Kuu ukse all? Raha kaelas
Pöi? dat-ta (R. Kallas)
Lb.Kuu ukse läve all? Raha kaelas
Tõs 1889 (M. Kampmann)
Ma.Kuu paistab läve alta? Kaelaraha kaelas
Tõs 1889 (H. Anniko)
Mb.Kuu läigib lääve alla? Kaelaraha
Aud 1888 (P. Jagor)
Mc.Kuu makkas läve all? Sõlg rinnan
Kan 1895 (J. Tedder)
N.Kuu luu lääve all? Kaelaraha kaelas
Han 1969 (I. Aavekukk)
Vrd. 1024
Oa.Kuu paistab rikka mehe läve all? Prees rinnas
Vig 1894 (M. Aitsam)
Vrd. 705 1853
Ob.Kuu kumab rikka mehe läve all? Kaelaraha
Var 1888 (M. Karotom)
Pa1.Kuu aida läve all? Sõlg rinnah
Se 1888 (H. Prants)
Kse, Se - 2 var.
Vrd. 1295Nb
Pa2.Kuu kuumab aida läve all? Hõberaha
Mih 1889 (H. Perkson)
Pb.Kuu aida ääre all? Raha neiu kaelas
Han 1889 (A. Reimann)
Pc*.Kuu aida ukse ees? Rees rinnas
Pär 1888 (M. Lipmann)
Pär, Pal, Ote - 3 var.
Vrd. 2098
Pd.Kuu paistab aida silla alt? Kaelaraha
Hag 1889 (J. Valdmann)
Pe.Kuu paistab aida alt? Tuli paistab ahju alt
Rak 1905 (K. Holm)
Qa.Kuu kuumab kahe aida vahel? Kaelaraha
Amb 1894 (J. Neublau)
Amb, JJn - 2 var.
E EM2 67 (771)
Qb.Kuu kahe aida vahel? Sõlg rinnas
JJn 1889 (J. Piber)
Vi, Jõh, JJn - 3 var.
R.Rikka mehe aida alt paistab kuu? Lehma udar
Vai 1893 (D. Torpan)
S.Kuu kumab [kahe] mäe vahel? Sõlg
Tln dat-ta (H. Stein)
Z.Kuu kahe kuhja vahel? Sõlg rinnas
Lai 1894 (J. Remmelg)
Nrv, 2Sim, 2VMr, 3Lai, Pal, Trm - 10 var.
E EM 76 (596); E EM2 67 (772)
Ta*.1) Kuu kuhja külle piäl? Rees rinnas
KJn 1888 (J. Reial)
2) Kuu kuhja külle pääl? Tasku vööl
SJn 1889 (T. Köstner)
3) Kuu kuhja külle pääl? Paik hamme kõtu pääl
Trv 1897 (J. Vaine)
Pee, Tür, Vän, 2Tor, Saa, Hel, 2Trv, 2Vil, 3SJn, 2KJn, Plt, Ran, Urv - 19 var.
E EM 76 (596); E EM2 67 (772)
Tb.Kuu kuhja veere all? Prees rinnas
KJn 1870 (J. Tiedemann)
U.Kuu kuhja külje pial, täht aida harja pial? Sõlg rinnas
MMg 1889 (H. Rätsepp)
Vrd. 824 1961 2225 2328
V1.Hele täht paku all? Hõberublatükk rinnas
VMr 1890 (A. Elken)
2VMr, Jõe - 3 var.
Vrd. 210Ba
V2.Hele leht paku all? Kee kaelas
Kad 1897 (A. K. Kivi)
Vrd. 281
Wa.Päike paist tare läve ihen? Sõlg
Hel 1889 (G. Habicht)
Wb.Päiv paistus läve alla? Sõlg rinnah
Se 1888 (H. Prants)
Õ.Kuldne ratas koja ukse ees? Põrandamatt
SJn v. Pil 1938 (J. Muns)
Vrd.281 284 830 837A1k 2590
833.KUUETAHALINE, KAHEKSAKANDILINE, ÜHEKSAOTSELINE? [Lahendus puudub] - 0 (4) var.
M. J. Eisen (1869): omaloominguline tekst
E EM2 67 (769); Metstak 22 ja 35 (223); Metstak2 60 ja 61
834.KUULET, KUI RAOTAS, KUULE EI, KUI MAHA SATAS? Lammast püetas - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
a.Kuulet, kui raotas, kuule-ei, kui maha satas? Lammast püetas
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 128 (84)
b.Kuulub, kui raiutakse, ei kuulu, kui maha langeb? Lambaniitmine
Iis 1939 (E. Luht)
835.KUULUB AINULT SULLE, AGA OMETI TARVITAVAD TEDA TEISED ROHKEM KUI SA ISE? Nimi - 0+0+2+13 = 15 (35) var.
Aa1.Kuulub ainult sulle, aga ometi tarvitavad teda teised rohkem kui sa ise? Nimi
Trt 1932 (F. Sepmann)
Aa2.Mis kuulub sulle, aga teised tarvitavad palju rohkem kui sa ise? Sinu nimi
Kan 1982 (B. Ilver)
Lugemist Lastele nr. 3 ja 5 (1940) 24 ja 40 (5)
Ab1.Kuulub sulle, aga teised kasutavad rohkem? Nimi
Võn dat-ta (anon)
Ab2.Mis kuulub sulle, aga teised kasutavad? Nimi
Vil 1988 (K. Link, M. Toom)
Ba*.Mis on sinu oma, aga mida tarvitavad teised rohkem kui sina? Nimi
Kuu 1970 (R. Kravtsov)
2Kuu, Mär - 3 var.
Bb1*.Sinu oma, aga kasutavad teised? Nimi
Trt 1992 (K. Sarv)
Pde, Trt - 2 var.
Rv (1989) 53 ja 61 (7)
Bb2.Mis on sinu oma, aga teised kasutavad? Sinu nimi
Kam 1992 (J. King)
C.Ole sinu perält, aga tarvitasevat tõsõ? Nimi
Ote 1938 (A. Kroon)
D+.1) Esi kannat, tõsõ kasotasõ'? Nimi
Urv 1958 (A. Reigo)
2) Su' asja tarvitasõ tõsõ' inämb ku esi'? Enda nimi
Urv 1958 (A. Reigo)
Nrv, 3Urv - 4 var.
836.KUULUS MIIS KELDRIS, VALITSEB SIISKI VALDA? Tuli latres - 0+9+4+0 = 13 (31) var.
a1.Kuulus miis keldris, valitseb siiski valda? Tuli latres
Vil 1937 (A. Mikk)
Vil, SJn, Tt - 3 var.
• Mötleja 13 ja 52 (50); E EM 77 (597); E EM2 67 (773)
a2.Kuulus mees keldris, siiski valitseb valda? Tuli latres
Pst 1891 (J. Leppik)
a3.Kuulus mees keldris, valitseb valda? Tuli latres
Hls 1939 (S. Pärt)
3Hls - 3 var.
a4.Kuulus mees on keldris, valitseb siiski valda? Küünal latris
Saa 1888 (P. Sitzka)
a5.Kuulus miis istub keldre siis ja valitseb siiski valda? Latrituli
Hls 1936 (L. Takk)
a6.Kuulus mees keldris, valitseb ise valda? Tuli latres
Hls 1889 (J. Meomuttel)
b.Kuulus mees keldren, valus mees vangin, valitses sõski valla üle, tarerahvage targutes? Tuli latren
Trv 1894 (A. Rull)
c.Kuulus säks um keldrin, sõski valitses valda? Tuli laternan
Rõu 1896 (A. Perli)
d.Kuningas kuldkeldren, valitses siiski ilma? Tuli tuha sees
Võn 1897 (P. Rootslane)
Vrd. 815
837.KUUM KIVI AIDA ALL? Lehma udar - 8+259+86+42 = 395 (536) var.
A1a.Kuum kivi aidan? Kanamuna
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
A1b1.1) Kuum kivi aida all? Lehma udar
TMr 1890 (H. Uus)
2) Kuum kivi aeda all? Udar
KJn 1937 (J. Raidla)
Vi, 2Nrv, 4Vai, 4Jõh, 2Iis, 4Hlj, 2Kad, VJg, Sim, 5VMr, Amb, 2JJn, JJn v. Koe, Koe, Pee, Ann, 2Tür, Kuu, 5Jõe, 3HJn, 3Jür, 3Kos, Juu, 2Ris, 3Vig, Var, Kär, Muh, Tõs, 2Vän, 3Tor, Saa, Hls, 3SJn, 6KJn, 2Pil, Plt, Ta, 3Ksi, 4Lai, 6Pal, 5Trm, Kod, 3MMg, 4Äks, 4TMr, 2Trt, 5Võn, 3Ote, 2San, Kan, Urv, Rõu, 2Plv, 2Räp, Se, 2Tt - 132 var.
• Helle 365 (43); Hupel 120; Willmann 167 (40); Lönnrot 153; Nörmann 36 ja 56 (87); Ahlqvist 72; Wied. 273; E EM 77 (598); KAH EKAl 161 ja 163 (40); E EM2 68 (774); Loorits VrP 25 ja 26 (26); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (26); Mihkla KlL 75 (24); Vih. (1950) 82 ja 83 (24); EMrd II 369
A1b2*.Kuum kivi aidal all? Lehma udar
Plt 1899 (M. Luu)
Jõh, Plt, Räp - 3 var.
A1b3.Kuum kibi aida all, aga aita põlema ei aa? Tuluk paa all
Koe 1890/3 (H. Schultz)
A1b4.Kuum kivi aida all, neli neitsitinu pääl? Lehma udar ja nisad
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
A1c1.Kuum kivi aida ääre all? Lehma udar
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Juu, Vig, Han, Vän, Tor, 2Pär, Hää, Saa, Vil, 2SJn, KJn, Pil, Nõo, Rõn - 16 var.
Liiv LMt 45 (91); Metstak 16 ja 34 (132); Metstak2 40 ja 43
A1c2.Kuum kivi paistab aida ääre alt välja? Lehma udar
Hää 1889 (E. Grant)
A1d.Kuum kivi aida veere all? Lehma udar
Nõo 1888 (J. Tüklov)
Tõs, 4Hel, 5Vil, 2Ta, 2Trt, 7Võn, 4Nõo, 7Puh, 7Ran, 2Rõn, 5Ote, 3San, Võ?, 3Kan, 2Tt - 55 var.
A1e1.Kuum kivi aida põhja all? Lehma udar
Pst 1890 (L. Vihvelin)
Vig, Pöi?, 2Saa, 6Hls, 4Krk, 3Hel, 18Trv, 8Pst, 3Vil, Kõp, Pal, Trm, Trt - 50 var.
Kündja nr. 18 ja 19 (1885) 100 ja 103 (16)
A1e2*.Kuum kivi aida põhjas? Lehma udar
Pst 1926 (I. Kurrik)
Hls, Pst - 2 var.
A1e3.Kuum kivi ahervars aida põhja all? Kana haudumine
Pst 1888 (J. Jaakson)
A1f.Kuum kivi aida nurga all? Lehma udar
Kuu 1903 (J. Mikiver)
2Kuu, Tor - 3 var.
A1g.Kuum kivi aida nuka all? Lehma udar
MMg 1888 (A. Artis)
MMg, Ote - 2 var.
A1h.Kuum kivi aida külle all? Lehma utar
Rõn 1888 (A. Andrei)
2Trv, Vil, Rõn - 4 var.
A1i.Kuum kivi aida trepi all? Lehma udar
Amb 1896 (G. Klemmer)
Amb, Hel - 2 var.
A1j+.1) Kuum kivi aeda lae all? Lehmä udar
Khn 1948 (S. Lätt)
2) Kuum kivi aida ukse all? Lehma udar
Amb 1888 (V. Kullerkupp)
Amb, Khn, Hls - 3 var.
A1k.Kuum kivi kua läve all? Lehma udar
Trv 1890 (A. ja J. Viira)
Vrd. 832
A1l.Kuum kivi ahju veere all? Lehma utar
TMr 1889 (M. Napp)
A1m.Kuum kivi ahju põhja all? Lehma udar
Trv 1889 (H. Kallas)
A2a.Kumm kivi aeda all? Lehmä udar
KJn 1890 (A. Pihlak)
Jõh, 2Iis, VJg, KJn, 2Plt - 7 var.
A2b.Kumm kivi aida ääre all? Lehma udar
KJn dat-ta (I. Kampus)
Pär?, KJn - 2 var.
A2c.Kumm kivi aida põhja all? Lehma udar
KJn 1926 (S. Köögardal)
Vil, KJn - 2 var.
A3.Palav kivi aida veere all? Lehma udar
MMg 1887 (K. Pedak)
A4.Lämmi kivi aida all? Lehma utar
Plv 1889 (G. Pennert)
A5a1.Valgõ kivi aida all? Lehmä utar
Se 1928 (T. Linna)
Võn, Kam, Ote, 2San, Kan, 4Urv, 8Rõu, 2Räp, 6Vas, Vas v. Se, 44Se, 3Lut, Kra - 75 var.
E EM 170 (1640); • LMr 133 (215); • KMr 125 (24); E EM2 147 (2136)
Vrd. 1247
A5a2.Valgõ kivikene aida all? Lehma udar
Rõu 1893 (P. Kanger)
2Rõu - 2 var.
A5a3.Valge kivi aida alt väljas? Lehma udar
Rõu 1957 (E. Veskisaar)
A5a4.Aida all valgõ kivi? Kanamuna
Rõu 1932 (H. Tampere)
Rõu, Räp, Lut - 3 var.
• LMr 125 (1)
A5b.Valge kivi aida veere all? Lehma utar
Ote 1893 (K. Parts)
Rõn, Ote - 2 var.
A5c.Valgõ kivi lauda all? Lehmä utar
Rõu 1894 (A. Assor)
A6a.Hall kivi aeda nurga all? Lehma udar
Tor 1889 (C. Tults)
A6b.Hall kivi kõlgub aeda all? Lehma udar
Tor 1889 (K. Kirschbaum)
A7.Hahk kivi aida all? Lehma udar
Kan 1924 (A. V. Kõrv)
B+.1) Suur kivi aida all? Lehmal udar all
Rei 1939 (E. Ennist)
2) Kullane kerä aida all? Lihmä utar
Lut 1894 (O. Kallas)
3) Kummikerä aida all? Lehmä udar
KJn 1898 (C. Sööt)
VMr, 2Rei, Emm, Vän, KJn, Lut - 7 var.
• LMr 128 (81)
Ca.Valge kivi aida all, neli pütsikud otsan? Lehmä utar
Har 1889 (J. Pähn)
3Har - 3 var.
Kontam.: = 1438Ca
Cb*.Valge kivi aida all, neli pitskid otsan? Lehma utar
Har 1957 (S. Lätt)
Har, Rõu - 2 var.
Cc1.Valgõ kivi aida all, neli tikku pääl? Lehma utar
Rõu 1894 (A. Assor)
2Rõu - 2 var.
Cc2.Kivi aida all, [neli] tikku pää pääl? Lehma utar
Rõu 1896 (A. Perli)
Vrd.1295Nb 1438
838.KUUS HOBUST, KAKS SELGA? Kuue pulgaga redel - 1+0+0+0 = 1 (3) var.
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Vrd.2678
839.KUUS JALGA, KAKS JÄLGE? Regi - 0+1+7+7 = 15 (43) var.
a*.Kuus jalga, kaks jälge? Regi
Vig 1888 (M. J. Eisen)
3Jõh, Vig, Emm, Hää, SJn, Krl - 8 var.
E EM 77 (599); E EM2 68 (775); Lasteleht nr. 10 ja 11 (1938) 155 ja kaas (3); RpS nr. 6 (1939) 191; ÜÕÕ 95 (7); Säde nr. 45 ja 55 (1958) 4 (3); Säde nr. 49 ja 68 (1960) 4; Täheke nr. 4 (1962) 9 (2); Säde nr. 64 (1966) 8 (3)
b*.Neli jalga, kaks jälge? Vanker
Hää 1944 (M. Mäesalu)
2Kuu, Hää, Hls - 4 var.
c.Kaheksa jalga, kaks jälge? Regi
Sim 1960 (H. Joonuks)
Sim, Hää, Trm - 3 var.
Metstak 14 ja 33 (125); Metstak2 37 ja 38
840.KUUS KULDLEHEKEIST, SÄITSMÄS HÕPÕRISTIKE? Nädalapäevad - 1+81+17+9 = 108 (147) var.
Aa.1) Kuus kuldlehekeist, säitsmäs hõpõristike? Nädalapäevad
Ote 1889 (G. Wulff)
2) Kuus kullalehekest, seitsmes hõberistikene? Ari- ja pühapäev
Urv 1889 (J. Janson)
3) Kuus kullast lehekest, säitsmes hõperistikene? Nädalipäiva
Kan 1895 (J. Tedder)
Trv, 3Pst, Vil, Võn, Nõo v. Ote, 2Ote, 2Kan, 6Urv, 2Räp - 19 var.
Meelej. nr. 35 (1887) 280 (36); E EM 77 (602); Leoke Vv Tähtr. (1907) lk-ta (4); E EM2 68 (778); Mihkla-Parlo-Viidebaum I 96 (31); Viidebaum-Parlo-Mihkla 96 (31)
Ab.Kuus kullalehekest, säitsmes hõpeupin? Nädal
Võn 1895 (J. Moodis)
2Võn - 2 var.
Ac.Kuus kullalehekeist, säitsmes hõpõlangakõnõ? Nädalipäävä
Rõu 1895 (A. Perli)
Rõu, Se - 2 var.
Ol. Lisa nr. 12 (1888) 192 (19)
Ad.Kuus kullalehekest, säitsmes hõpõtengäkene? Kuus tööpäiva ja säitsmes pühapäiv
Vas 1888 (C. Lenzius)
3Vas, 2Se - 5 var.
Ae.Kuus kuldlehekest, seitsmes hõbehelmeke? Nädalapäevad
Hää 1933 (M. Martinson)
2Hää - 2 var.
Af.Kuus kullalehte, säitsmes hõpeleht? Nädäl
Lut 1894 (O. Kallas)
Pst, Se, Lut - 3 var.
• LMr 128 (85)
Vrd. 529
Ag*.Kuus kullalehte, säitsmes hellaleht? Nädälipäävä' ja pühäpäiv
Se 1928 (T. Linna)
Räp, Vas v. Se, 7Se - 9 var.
Ah.Kuus kullast lehte, säitsmes rist otsah? Äripäeva ja pühä
Plv 1890 (J. Tamm)
Ai.Kuus kullalehekeist, säitsmes raudristigene? Nädalapäivä' ja pühapäiva
Rõn 1888 (A. Andrei)
Aj.Kuus kullast lehte, säitsmes püha ristikhain? Nädalipäiva
Plv 1890 (J. Tobre)
Pst - 1 var.
Ba*.Kuus kullast ubinat, säitsmes hõpelehekene? Nädal
Ote 1889 (J. Kivisaar)
Hel, Ote, 8Har, 3Rõu, 2Se - 15 var.
Bb.Kuus kullast õuna, seitsmes hõbeleheke? Kuus ärip[äeva] ja üks pühap[äev]
Hel 1892 (J. Pastarus)
Ca1*.Kuus kullerkupukest, seitsmes hõbeleheke? Äri- ja pühapäevad
Trv 1889 (H. Kallas)
Saa, 2Hls, Hel, 4Trv, 3Lai, Kan, Plv - 13 var.
Ca2.Kuus kuperlillikest, säitsmes hõbeleheke? [Lahendus puudub]
Nõo 1895 (J. Leitu)
Cb.Kuus kullerkupukest, seitsmes hõbeõleke? Nädälipäevä
Trv 1894 (A. Rull)
Cc.Kuus kullerkupukest, seitsmes hõbehelmeke? Nädalipäeva
Trv 1890 (A. ja J. Viira)
Cd.Kuus kullerkupukest, seitsmes hõbelillike? [Kuus] äripäeva ja pühapäev
Ta 1913 (J. Müür)
Ce.Kuus kullerkupukest, seitsmes hõbelinake? Nädalipäevad
Vil 1894 (H. Jaanson)
Cf.Kuus kullerkuppu, seitsmes sinilill? Nädalapäevad
Plt 1891 (J. Reinthal)
Cg.Kuus kullerkupukest, seitsmes ubaleht? Nädalapäevad
Pal dat-ta (H. Maasen)
Ch.Kuus kullerkupukest, seitsmes ellerheinake? Nädalapäevad
Trv dat-ta (A. Parts)
D.Kuus kullatotukõist, säitsmäs hõpõristikene? Nädalipäivi
Rõu 1894 (A. Assor)
Hel, Rõu - 2 var.
E.Kuus kullaristikeist, üts hõpõlehekene? Nätäl
Räp 1889 (J. Poolakess)
F.Kuus kuldoksa, seitsmes hõbeleht? Nädalapäevad
Vil dat-ta (J. Täht)
G.Kuus kullulullukest ja seitsmes hõbeleheke? Nädal
Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
H.Kuus kuldmuna, seitsmes hõbeubin? Kuus äripäeva ja üks pühapäev
Võn 1926 (M. Blum)
I.Kuus kullaterakest, seitsmes hõbehelmeke? Nädalapäävad
Pär 1888 (H. Martinson)
Ja.Kuus hõpelehekest, säitsmes kullaristike? Nädal
Plv 1889 (G. Pennert)
2Võn, Plv - 3 var.
Jb.Kuus om hõpõlehti, säitsmes kullaleht? Äripäävä' ja pühäpäiv
Se 1937 (I. Rohtla)
Jc.Kuus hõpelehekeist, seitsmes kuldõun? Nädalipäevad
Võn 1895 (P. Rootslane)
Jd.Kuus hõbelehekest, seitsmes kullerkupukene? Nädal
Pst 1895 (H. Lensin)
K.Kuus hõpemunna, säitsmes kuldmuna? [Kuus] äripäiva ja [üks] pühäp[äiv]
Võn 1889 (T. Lätti)
Vrd. 2727A3c
L.Kuus haavalehti, säitsmes vahtreleht? Kuus äripäiva, säitsmes pühapäiv
Krl 1907 (J. Sööt)
M.Kuus lepalehti, seitsmes hõbehelmes? Argipäävad ja pühapääv
Vän 1889 (J. Peterson)
N.Kuus lehekest, seitsmes hõbehelmekene? Nädalapäevad
Hää 1889 (E. Grant)
O1.Kuus kullast munakest, säitsmes hõpelehekene? Äri- ja pühäpäevä
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Krl, Rõu - 2 var.
Kontam.: = 1359G1
O2a.Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, käärus kanapesa, seitse muna sees, igal ise nimi, aga kuldleht on peal? Nädalapäevad
Pee 1927 (R. Viidebaum)
Kontam.: = 1359G2a
O2b*.Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, käärus kanapesa, sees kuus muna ja kuldne leht? Nädalapäevad
Pee 1928 (R. Viidebaum)
JJn, Pee - 2 var.
Kontam.: = 1359G2b*
P1.Üits tamm, tammel om kaitstõiskümme ossa, igäl ossal om neli haru, igäl harul om kuus kullalehte ja säidsmes hellaleht? Aasta, [kaksteist] kuud
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Kontam.: = 2727F1
P2.Üks tamm, tammel [kaksteist] haru, igal harul [neli] pesa, igas pesas [kuus] muna ja kuldleht? Aastaaeg
Pil 1888 (S. Käär)
Kontam.: = 2727F2
841.KUUS SÜLDA KUUSINE KÕRTS, SEITSE SÜLDA SAARINE LAUD, INIMESED ISTUVAD ÜMBERKEERU, PILLI MÄNGITASSE, TANTSIVAD, AGA KEEGI EI LIIGU PAIGAST EGA LAUSU TEISELE SÕNA, KAKS KANNU LAUA PÄÄL, TEINE TÜHI, TEISE SEES EI OLE KEDAGI? Inimese suu - 0+8+1+0 = 9 (14) var.
A.Kuus sülda kuusine kõrts, seitse sülda saarine laud, inimesed istuvad ümberkeeru, pilli mängitasse, tantsivad, aga keegi ei liigu paigast ega lausu teisele sõna, kaks kannu laua pääl, teine tühi, teise sees ei ole kedagi? Inimese suu
Trv 1888 (H. Utso)
E EM 77 (603); E EM2 68 (779); RpS nr. 6 (1939) 191
B.Kuus sülda kuusine tuba, säitse sülda saarine laud ja saksa istva ümbretsõõri söömas? Tsiamold
Ote 1889 (V. Vaher)
C.Kuuesüldne kuusekõrts, seitsmesüldne saelaud, sees pilli mängitakse ja tansitakse, aga inimesehinge ei ole kuskil pool? Korsten ja suits
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
D.Kuus sülda kuusine kõrts, seitse sülda saarine laud, kaks kannu laua pääl, rahvas käive sissi ja välja, aga inimesehinge ei ole kusagil? Suu, keel, kurgupera
Trv 1889 (J. Käger)
Ea1.Kuus sülda kuusine kõrts, seitse sülda saarine laud sees, kaks kannu laua peal, teine tühi, teise sees mitte midagi? Laev
Saa 1889 (J. Tuul)
Ea2.Kuus süldä kuusine kõrts, seitse süldä saarine laud, kaits kannu lavva pääl, tõene tühi, tõese sehen ei ole kedägi? [Lahendus puudub]
Trv 1892 (J. Kill)
Ea3.Kuus sülda kuusine kõrts, seitse sülda saarine laud sehen, kaits kannu laua pääl, üits tühi, tõese sehen ei ole mitte midagi? Suu
Trv 1893 (J. Kuusk)
Eb.Kuus sülda kuusine kõrts, sada sülda saarine laud, kaits kannu laua pääl, tõine tühi, tõise sees ei ole midagi? Kurk
Trv 1889 (H. Kallas)
Vrd. 20
Ec.Kuus sülda kuusepuu pikk, seitse sülda saarelaud sees, kaks kannu laua pääl, üks on tühi ja teise sees ei ole mitte midagi? Pumbaga kaev
Trv 1936 (J. Veskemäe)
Vrd.541
nlj: Põldmäe 406 < Rap
842.KÕHT EES, NABA TAGA, PEA KAHE REIE VAHEL? Lõuguti - 0 (11) var.
C. M. Redlich (1887): omaloominguline tekst
E EM 68 (502); Schneider Elusal. Kal. (1906) 5 ja 32 (32); E EM2 61 (653); RpS nr. 6 (1939) 190
843.KÕHU PEAL KÕPITSEB, NABA PEAL NAPITSEB, LÄHAB SISSE SILPSTI? Kirstuvõti - 3+68+39+24 = 134 (178) var.
A1a*.Kõhu peal kõpitseb, nava peal napitseb, kui sisse saab, siis sipitseb? Aidavõti
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
Kuu, Plt - 2 var.
A1b.Nipitseb ja näpitseb, saab sisse, hakkab sipitsema? Võtmega lukku lahti teha
Ksi 1889 (M. Mauer)
A1c1.Kõhu peal kõbiseb, naba peal nabiseb, saab sisse, siis sipsatab? Aidavõti
Kuu 1939 (T. Võimula)
A1c2.Kõhu peal kõbistab, nava peal nabistab, sisse läheb sipsti? Aidavõti
Kad 1888 (J. Linkstein)
A1d+.Sisse läheb sips ja takka teeb krõps? Aidavõti
Juu 1888 (J. Eenok, H. ja J. Oras)
A2a.Kõhuots kõpitseb, nabaots napitseb, saab sisse, sis sibiseb? Aidalukk ja võti
Pst 1894 (J. Reevits)
A2b.Kõtu pääl kõmises, saa sisse, sääl sibises? Mehilased
Krl 1889 (E. Kornel)
A2c.Kõhu all kõpitseb, naba all napitseb, saab sisse, siis sibeleb? Võti
HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
A2d+.Keerleb ja veerleb, saab sisse, siis sibeleb? Võti
Jür 1896 (A. Suurkask)
A3a.Kõhu peale kopsitakse, naba peale napsitakse, läheb sisse silpsti (Auf den Bauch wird geklopft, auf dem Nabel raschelt es, hinein geht es wupp)? Schloss und Schlüssel
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 270; E EM 68 (501); E EM2 61 (658)
A3b1.Kõhu peale kobiseb, naba peale nabiseb, läheb sisse silpsti (Auf den Bauch wird geklopft, auf dem Nabel raschelt es, hinein geht es wupp)? Schloss und Schlüssel
Tt enne 1876 (anon)
Hlj, Tt - 2 var.
• Wied. 270
A3b2*.1) Mis kohu pääl kopisep, naha pääl napisep, saap sisse, siis silpsatap? Lukuvõti
Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
2) Kohu pääl kobiseb, nava pääl nabiseb, lähteb sise, ninda et silpsatab? Lukku keeramine
Kuu 1903 (J. Mikiver)
3Kuu - 3 var.
A3c1*.1) Kõhu peal kõpitseb, naba peal napitseb, lähab sisse silpsti? Kirstuvõti
SJn 1893 (J. Mein)
2) Kõhu päält kõpitseb, naba päält napitseb, sisse lähab silpsti? Aidavõti
Äks 1889 (A. Mauer)
Iis, SJn, Äks - 3 var.
A3c2.Kõhu otsas kõpitseb, naba otsas napitseb, läheb sisse kasilpsti? Kirstuvõti
Vil 1889 (J. Köögardal)
A3d.Kipitseb kõhu pääl, nipitseb naba pääl, lähäb sisse silpsti? Võti lähäb lukuauku
Jõh 1964 (V. Rünne)
A3e.Kõhu peal kõbistab, naha peal nabistab, läheb sisse silpsti? Võtti läheb lukku
Hlj 1892 (G. Kungur)
A3f.Kõhu all klõbistab, nava all nabistab, lähäb sisse silpsti? Aidavõtti
Jõh 1890 (N. Otto)
A3g.Nigiseb-nagiseb, läheb, läheb sisse silpsti? Võti läheb lukku
Jõe 1889 (G. Kivikangur)
A4a*.Kõhu peel kõpitseb, naba peel napitseb, leheb sisse sulpstik? Võti leheb lukuauku
Khk 1946 (H. Tarkin)
VMr, Khk - 2 var.
A4b.Kõhu peal kõbiseb, naha peal nabiseb, läheb sisse sulpsti? Võtti
Hlj 1889 (J. A. Rehberg)
A4c.Kõhu peal kõbistab, naba peal nabistab, läheb sisse sulpsti? Aidavõtti
Hlj 1899 (N. Traks)
A5a1.Kõhu peale kõpitseb, naba peale napitseb, läheb sisse naskilksti? Aedavõti
Vän 1898 (E. Tetsmann)
A5a2.Kõhu all kõpitseb, naba all napitseb, läheb sisse silksti? Aidavõti
LNg 1888 (H. Perkson)
A5a3.Kõhuots kõpitseb, nabaots napitseb, läheb sisse tsilksti? Kinnas
Võn 1926 (M. Blum)
A5a4.Kõhu all kõpitseb, naba all näpitseb, silksub, kui sisse lähäb? Võti
Tor 1889 (M. Tilk)
A5b.Kõhu all kõpitseb, naba all nakitseb, läheb sisse silksti? Võti
Muh 1954 (O. Niinemägi, H. Tamm)
A5c.Kõtu pääl kipitses, naba pääl napitses, lätt silksti sisse? Võti
Ote 1893 (K. Parts)
A5d.Kõhu peal kõbistab, naba peal nabistab, läheb sisse silks? Võti
VJg 1984 (M. Kõiva)
A5e.Kõhu peal kõbiseb, nava peal nabiseb, läheb sisse, teeb silksti? Võti, kerstulukk
VJg 1889 (J. Ustallo)
A6.Kõhu otsa peal kõpitseb, naba otsa peal napitseb, lähäb sisse solksti? Lukuvõti
Rei 1939 (E. Ennist)
2Rei - 2 var.
A7a.Kõhu alt kapitseb, naba alt napitseb, läheb sisse silk-solk? Võti
Var 1888 (M. Karotom)
A7b.Kõhu all kõpitseb, naba all napitseb, kui sisse läheb, tieb silga-solga? Lukk ja võti
Kos dat-ta (J. Mõsikepp)
A8.Kõhu peal kõbitseb, naha peal nabitseb, läheb sisse, siis teeb sinka-vinka? Võtti ja lukk
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
A9a1.Kõhu õtsas kõpitseb, naba õtsas napitseb, läheb sisse silksti, tuleb välja vilksti? Võti
Pal 1888 (M. Uus)
A9a2.Kõhu ümber kõbitseb, ümber naba näbitseb, läheb sisse silksti, tuleb välja vilksti? Võti
Pal 1891/2 (H. Maasen)
A9b.Kõhu pääl kõpitseb, nava pääl napitseb, läheb sisse silksti, tuleb välle volksti? Aidavõtti
Jõh 1891 (A. Tõnurist)
A9c.Kõhu peal nabistab, naba peal nabistab, läheb sisse silgastab, tuleb välja välgahtab? Kangakudumine
Iis 1939 (E. Luht)
A10.Kõhu pääl kõpitseb, naba all napitseb, läheb sisse ka vilks? Tabavõti
Tor 1887 (J. Tilk)
A11.Nipitseb-napitseb, kõhu all kõpitseb, läheb sirtsti sisse? Võti
Muh 1947 (M. Kolk)
B1a.Kõhu all kõpitseb, naba all napitseb, läheb sisse lipsti? Võti
Kaa 1889 (D. Jakson)
B1b.Kõhu pial kõbitseb, naba pial nabitseb, läheb sisse lipsti? Võti
Rak 1893 (J. Lilienbach)
B2a*.Kõhu peal kõpitseb, naha peal napitseb, läheb sisse ka lups? Võti
Tor 1889 (J. Tilk)
Iis, Tor - 2 var.
B2b.Kõhu peal kõbiseb, naba peal nabiseb, läheb sisse lupsti? Kirstuvõti
Pil 1889 (J. Kärsten)
B2c.Kõhu peal kobiseb, nava peal nabiseb, läheb sisse nii mis lupsub? Võti
Kuu 1938 (H. Martinson)
B3.Kibadi-kabadi kintsa müüdä ja ribadi-rabadi reisä müüdä, saab sisse, siis lopsatab? Võti lääb luku sisse
KJn 1936 (G. Must)
C1.Kõhu otsa all kõpitseb, naba all napitseb, laheb sisse karsihuti? Aidavõti perenaise käes
Ans 1898 (T. Sömer)
C2*.Kõhu all kipitseb, naba all napitseb, läheb sisse kervilksti? Võti
Muh 1896 (H. Laipmann)
E EM 68 (501); E EM2 61 (652)
C3.Kipitseb, kõpitseb, läheb sisse karlipsti? Võti
Kaa 1889 (J. Koppel)
C4.Naba ääres nakitses, kõhu otsas kõpitses, läks sisse karlumps? Veti läks auku
Kaa 1946 (V. Niit)
C5.Kõhu peal kipitseb, naba peal nipitseb, läheb sisse karprakstiks? Hoone võti
Ans 1891 (F. Peters)
D1.Kõhu peal kõbiseb, nava peal nabiseb, läheb sisse pilps? Aidavõti
Kuu 1891 (T. Uustalu)
D2.Kõhu alt kõtistab, naha alt napistab, äkist lööb välja plõksti? Aidavõti
Rap 1895 (J. Reinthal)
D3.Hurisõs, hurisõs kõtu pääl, saa mulgu kotalõ, lätt mulku, tege plokst? Mehiläne taro pääl
Se 1935 (M. Podrätšikov)
D4.Nikitseb ja nokitseb, läheb sisse pliksti? Võti luku sisse
HJn 1895 (J. Kirschbaum)
D5.Keliseb ja heliseb, kui sisse saab, siis kõlksatab? Võti keerab lukku
Vai 1889 (H. Masing)
E+.1) Ümber naba napitseb, ümber kõhu kõpitseb, laheb sisse napstik? Hoonevõti
Mus 1939 (K. Lepp)
2) Kõhu peal kipitseb, naha peal näpitseb, läheb sisse kiiga-kääga? Aidavõti
Lai 1897 (H. Asper)
3) Kiipab-kaapab kõttu müüdä, kust augu löuab, lääb sisse? Kirstuvõti
Pst 1895 (J. Ainson)
Mär, Mus, Hls, Pst, Lai - 5 var.
F1a*.Köhu pihta köpitseb, naba pihta napitseb, kui sisse saab, teeb kriuh? Vöti
Jäm 1976 (P. P.)
2Jäm - 2 var.
F1b1.Nigiseb, nägiseb, läheb sisse, teeb kriuh? Võti
Lai 1935 (E. Siepermann)
F1b2.Nigiseb ja nagiseb, läheb sisse, teeb kriuh? Võti
VMr 1888 (J. Koit)
VMr, Rei, Trt, Se - 4 var.
E EM 111 (992); E EM2 98 (1320); Nurmik II 4 (2)
F1c*.Krigiseb, krägiseb, läheb sisse, teeb kriuh? Võti
HMd 1927 (L. Tummeleht)
HMd, Se - 2 var.
F1d*.Läheb sisse, teeb kriuh? Võti
Kuu 1938 (H. Martinson)
Kuu, Lai - 2 var.
F2a.Nigiseb ja nägiseb, kui läheb sisse, teeb kriuks? Aidavõti
Trm 1935 (R. Jungholz)
F2b1.Läheb sisse, teeb kriuks? Võti
Lai 1932 (U. Kask)
Vän, Lai - 2 var.
F2b2.Läheb sisse ja teeb kriuks? Võti
Prn 1933 (S. Pärn)
F2c.Läheb sisse, hüüab kriuks? Võti
Vän 1937 (E. Tammsoo)
F3.Nigiseb ja nagiseb, läheb sisse, teeb priuh? Võti
Pha 1934 (A. Kuusk)
F4.Krigiseb ja nagiseb, läheb sisse, teeb krauh? Võti
Kam 1959 (A. Relli)
F5.Krigiseb, krägiseb, sisse läheb kräuh? Uks keeratakse lukku
Jõh 1935 (anon)
F6+.Saba taga, hambad suus, läheb sisse, teeb kriuks? Võti
Vän 1936 (E. Tammsoo)
G1a.Naba pääl näpitseb, kõhu pääl kõpitseb, kui sisse saab, siis kruib? Taba võtmega
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
G1b.Kõhu peal kõpitseb, naba peal napitseb, kui sisse saab, siis kruib? Võti
Jäm 1937 (A. Ahurand)
G2.Nikitseb-nakitseb, kui sisse läeb, sis kruib? Vöti keerab ust
Jäm 1977 (E. Tuutma)
G3.Kiputab, koputab, kui sisse läheb, siis kruib? Vöti
Jäm 1977 (A. Tõnnson, V. Tülp)
H.Naba ümber napitseb, kõhu pääl kõpitseb? Lukk ja veti
Rei 1889 (P. Reikmann)
I1a.Kribisas ja krabisas, lätt mulku nii kui mulatas? Võtind tsusatas luku sisse
Ote 1889 (E. Brücker)
I1b1.Kõtu pääl kõnõlas, maa pääl maadlõs, lätt mulku, molahti? Mehiläne
Se 1927 (M. Pihlapuu)
I1b2.Mulgu pääl molisi, koti pääl kolisi, läts mulku, molahti? Meheläne - mesiläne
Se 1912 (S. Duplevski)
I1c1.Kõtu pääl kõnõldas, mao pääl maatas, miis lätt mulku, mulksahas? Mehitse taro ja mehine
Se 1888 (H. Prants)
I1c2.Mao pääl maka, kõtu pääl kõnõlõs, lätt mulko, mulksahtas? Mehidse'
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
I1d.Kõtu pääl kõnõlas, mao pääl maka, lätt mulku, molksahas? Mehilane lätt tarro
Se 1930 (V. Ruusamägi)
I2a1.Maa pääl magasi, kõtu pääl kõnõli, läts mulku mulkst? Maamesilane
Se 1938 (J. Ilvik)
I2a2.Kõtu otsan kõbises, naba otsan nabises, lätt mulk[u] mulksti? Kirstu valla käändmine
Ote 1889 (V. Vaher)
I2a3.Krõba-krõba kõttu müüda, musta mulku mulksti? Võti
Urv 1956 (K. Antsov)
I2b1.Maa pääl magasi, kõtu pääl kõnõli, läts mulku molkst? Mehiläne
Se 1935 (P. Külaniit)
I2b2.Hurisõs ja murisõs, lätt mulku, tege molkst? Mehine
Se 1927 (P. Voolaine)
I3a1.Kribe-krabe kõttu pitte, läks mulku muts? Aitaminek
Plv 1939 (E. Luht)
I3a2.Kribib-krõbib kõttu müüdä, saie mulku mutst? Aidavõtind aetas taba sisse
Võn 1889 (T. Lätti)
I3b.Kriibut-käibut kõttu pitte, musta mulku mutsti? Võti võtmemulku
Kan 1893 (J. Väggi)
I3c.Kõrra-rõka kotti müüda, musta mulku mutst? Võti
Ote 1895 (C. Lipping)
I4.Kriimo-kraimo kõttu pitti, satte mulku matsti? Kirstu valla käändmine
Ote 1889 (V. Vaher)
J1a1.Kirra-kõrra kõttu mööda, musta mulku sopst? Võti
Urv 1955 (M. Reisma)
J1a2*.Kirradi-kõrradi kõhtu mööda, musta mulku tsopsti? Aidavõtit pannakse ette
Hel 1926 (K. Puusepp)
Hel, Nõo - 2 var.
J1b*.Kriip-kraaps kõttu müüdä, musta mulku tsops? Kirjutamine
Har 1973 (E. ja H. Tampere)
Krl, Har - 2 var.
J1c.Krõõts-kraats kõto pite, musta mulko sopst? Korsnat pühitäs
Se 1937 (F. Ilvik)
J1d.Krihva-krõhva kõttu mööda, musta mulku tsopst? Sulepeaga kirjutamine
Ote 1957 (H. Samuel)
J1e.Kropa-kropa kõhtu mööda, musta auku tsopst? Korstnapühkimine
Se 1960/1 (anon)
J2.Kirinal-kurinal kõhtu mööda, musta mulku somps? Pimedas ust lukust võtmega lahti keerata
Trt 1956 (A. Piir)
J3.Krõõpati-krõõpati kõto piti, musta mulku tsooks? Korsnapühkja
Se 1930 (A. Nurmetu)
K.Üle kõtu krõpst, mulku vopst? Üle aidatrepi mindäs aita, lastas uss krõpst vallalõ
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
L.Kõtu pääl kõnõldas, mao pääl maadlõs, lätt mulko - undas? Mesilane
Se 1937 (N. Ress)
M1.Kribinal-krabinal kõhtu mööda, otsib auku, poeb prakku? Aedavõti
Kos 1892 (T. Wiedemann)
Kontam.: = 741H1
M2.Kõhu pääl kõõbitseb, naba ümber naabitseb, otsib auku sisse minna, leiab augu, teeb rõõmust paugu kriuhh? Aidavõti
Krk 1974 (A. Vari)
Kontam.: = 741H2
M3.Kipitseb, kapitseb, otsib auku, kui sisse läheb, teeb lahti? Võti
Pha 1946 (A. Sepp)
Kontam.: = 741H3
M4.Kibadi-kabadi kintse müüda, ribadi-rabadi reisi müüda, otsib auku sisse minna, saab sisse, siis lupsatab? Aidavõti (või ükskõik mis võti)
KJn 1938 (J. Raidla)
Kontam.: = 741H4
N.Hiir läheb auku, ise teeb kriuksti? Ukse lukku keeramine
Koe 1960 (M. Ots)
Kontam.: = 191Ö
Oa.Esände uurimulk ja emände karvatsoss, lätt sisse karlupst? Võti ja taba
San 1893 (J. Tammemägi)
Kontam.: = 376Ca
Ob.Isanda uuriauk, emanda kärnäss läheb sisse, silksatab, tuleb väljä, vilksatab? Aidalukk ja võti
Pal 1888 (E. Uus)
Kontam.: = 376Cb
Oc1.Isanda uuriauk ja emanda karnits, pista sisse vilkst, tõmba välja volkst? Aidalukk ja võti
Trt 1890 (V. Pärtelpoeg)
Kontam.: = 376Cc1
Oc2.Isanda uuriauk, emanda kärnäätsak, pissa sisse silks, tõmma välja vilks? Aidavõti
MMg 1889 (K. E. Martinson)
Kontam.: = 376Cc2
Oc3.Emanda uuriauk, isanda karnätsatas, pista sisse silks, võta välja vilks, vesi taga virtsiu? Aidalukk ja võti
MMg 1890 (L. Jakobson)
Kontam.: = 376Cc3
P.Kriibi, kraabi kõhtu pidi, suska sisse summ? Kooguga kaev
Trt 1956 (A. Piir)
Kontam.: = 491N
Vrd.2628Bb
844.KÕHUST SÖÖB, SELJAST SITUB? Höövel - 2+35+5+3 = 45 (72) var.
A1a1.Kõhust sööb, seljast situb? Höövel
Hel 1874 (A. Wahlberg)
VJg, Sim, Jäm, Hel, 3Trv, Vil, 2SJn, KJn, Har, Rõu - 13 var.
E EM 68 (504); E EM2 61 (655)
A1a2.Kõhust sööb ja sel'last situb? Höövel
Ris 1888 (J. Truusmann)
Amb, Ris, Mih, Noa v. Hii, Käi, Krj, Tor, Hls, Trv, Vil, Kõp, SJn, KJn, Rõn - 14 var.
A1b1*.Kõtu alt süüb, sällä päält situb? Höövli
Nõo 1888 (J. Tüklov)
Rak, Pst, Nõo - 3 var.
A1b2.Mau alt sööb ja seljast situb? Hööbel, lüke
PJg 1888 (H. Lussik)
A2a*.Kõhust sööb, seljast situb, iga suutäie aeg aevastab? Höövel
Lai 1939 (P. Tammepuu)
Rak, VMr, Lai, Trm - 4 var.
Vrd. 33A1c
A2b*.Kõhust sööb, seljast situb, igast sõnast aevastab? Höövel
Rak 1895 (M. Tamm)
3Iis, Rak - 4 var.
A2c.Kõhust sööb, seljast situb, kui hammustab, siis aevastab? Höövel ja hööveldamine
Hlj 1892 (G. Kungur)
B*.Kõhust sööb ja küljest situb? Jahvekivi
Mus 1939 (K. Lepp)
Noa v. Hii, Mus, Kaa - 3 var.
Wied. 270; E EM 68 (503); E EM2 61 (654)
C.Kõhust sööb ja suust situb? Höövel
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
D.Hall härg, üks sarv, kõhust sööb, seljast s[itu]b, iga pala peale aevastab? Höövel
Rak 1902 (A. K. Kivi)
Kontam.: = 2361D
Vrd. 1938L1a1
Vrd.893 1938
845.KÕTU OTSAHN TURG? Mehidse' taru pääl - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 128 (75)
846.KÕIGE KARDETAVAM ASI LASTE EEST? Nuga - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.Kõige kardetavam asi laste eest? Nuga
Juu dat-ta (J. Valdt)
b.Hoia seda laste eest? Nuga
Hlj 1889 (L. Lepp-Viikmann)
847.KÕIGE KUULTSAM KUNINGAS MAGAB METSAS MADARAS, KUI KATSUB, SIIS KANGE, KUI SILITAB, SIIS SIRGE? Siil - 0 (2) var.
A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst
E EM2 61 (656)
848.KÕIK KARDAVAD TEDA JA KÕIK, KES HUKKA LÄHVAD, LÄHEVAD TEMA LÄBI HUKKA JA SIISKI ARMASTAVAD ENAMISTE KÕIK TEDA? Patt - 1+0+0+0 = 1 (20) var.
Tt 1807 (anon)
• Gressel (1807) lk-ta; Holtz 215 (32); Wied. 270; ER Kal. (1884) 93; E EM 68 (509); E EM2 61 (661); Jürisson 208 (8); Kal. (1973) 128 (7)
849.KIK INIMSE PRUUGIVE TEDÄ, AGA KIIGE ROHKEM KUI ÜTS KORD? Kirst - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
A.Kik inimse pruugive tedä, aga kiige rohkem kui üts kord? Kirst
Hel 1889 (G. Habicht)
B.Mis kõigil ilmas on vaja üks kord elus? Kirst
Har 1934 (O. Lipstok)
850.KÕIGE PÄEVA KÄIB, EI TULE IAL LAUA OTSA (DEN GANZEN TAG GEHT ES, AN DEN TISCH KOMMT ES NIEMALS)? Die Thür - 1+0+0+0 = 1 (5) var.
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 270; E EM 68 (505); E EM2 61 (657); Kal. (1973) 128 (8)
851.KÕIGILÕ UMBLÕS RÕIVA' SÄLGÄ, EIS' IHOALASTÕ? Nõgõl - 1+13+20+7 = 41 (169) var.
Aa.Teistele õmbleb, ise alati alasti? Nõel
Lai 1932 (M. Lääne)
Ab.Teistele töötab, aga ise on alasti? Nõel
Lai 1966 (A. Tamm)
Ac.Õmbleb kogu ilmale, aga ise paljas? Nõel
Prn 1933 (S. Kalling)
Ad*.Ise alasti ning teisi katab? Nõel
Khn 1948 (S. Lätt)
Khn, Trt - 2 var.
Jürisson 71
Ba.Kõigilõ umblõs rõiva' sälgä, eis' ihoalastõ? Nõgõl
Se 1949 (V. Pino)
Bb*.Esi tegi tõisile rõiva, esi ihualastõ? Nõgõl
Kan 1895 (C. Lipping)
2Kan - 2 var.
Bc.Tõisilõ umblõs rõiva', eis ihoalastõ? Nõgõl
Se 1936 (M. Vabarna)
Bd.Esi alastõ, umblõs ilmalõ rõivit? Nõel
Se 1938 (J. Ilvik)
Truu lk-ta; Alttoa-Raigna (1958) 26; LS 418; Juhani-Kõll-Rosin 145; Juhani-Lindsaar-Rosin 86
Ca.Kogu perele teeb riided, ise üsna alasti? Nõel
Pil 1990 (L. Kolk)
Cb*.Kõigil teeb riided, ise alasti? Nõel
Lai 1937 (P. Tammepuu)
Tln, Pha, Hls, Lai, Pal, TMr - 6 var.
E EM 68 (506); E EM2 61 (658); E MM 10 ja 43 (106); E MM2 10 ja 46 (108); Huvit. II 216 ja 224 (30); Huvit. I4 132 (4); Käis EV I/II nr. 11; Nugis 289 ja 313 (102); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (24); Metstak 10 ja 32 (41); Laagus-Õunapuu 168; Metstak2 17 ja 19; E MM3 7 ja 37 (108)
Cc.Kõigile õmbleb riided, ise alasti? Nõel
Lai 1935 (E. Voimann)
Cd.Kõigile muretsen riided, ise käin ikka alasti? Niul
Vai 1893 (H. Masing)
Ce*.Teistel teeb riidid, ise on alasti? Nööl
Emm 1938 (E. Ennist)
Amb v. JMd, Rap, Emm, Vän, KJn - 5 var.
Cf*.Teistele õmbleb riided, ise alasti? Nõõl
Krj 1940 (O. Grepp)
Kuu, Krj - 2 var.
Cg.Teistele muretseb riideid, aga ise ihualasti? Nõel
Tõs 1890 (M. Kirikall)
Ch.Teisel teen riidid, ise jään ilma? Nõel
Tõs 1889 (M. Kampmann)
E EM 68 (506); E EM2 61 (658); E MM 10 ja 43 (106); E MM2 10 ja 46 (108); E MM3 7 ja 37 (108)
Da*.1) Kõigile muretsen riideid ma, ise jään ikka kuueta? Nõel
Tt 1875 (anon)
2) Kõigile muretsen riiet ma, ise jäen ikka kuueta? Nõel
Juu dat-ta (J. Valdt)
Juu, Prn, Tt - 3 var.
• EPost. Lisal. nr. 20 ja 21 (1875) 120 ja 126 (3); ER Kal. (1885) 94 (1); E EM2 61 (665); Puus. KH 9; Puus. KH II5 22
Db*.Kõigile teen riided, ise jäen ilma kuueta? Nõel
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
VMr, Kuu - 2 var.
Dc.Teistel teen peale riideid, aga ise jään ikka ilma kuueta? Nõõl
Phl 1937 (H. Elmi)
Ea*.Teistele õmbleb kuued, ise on alasti? (Suka)nõel
Hel 1937 (H. Kirt)
Hel, SJn v. Ote - 2 var.
E EM2 61 (663); Kmpm. EL I9 23; Kmpm. EL II10 214
Eb.Teisele teeb, isi jääb ilma kuueta? Nõel
Pil 1888 (T. Sander)
E EM 151 (1434); E EM2 131 (1876); E MM 16 ja 45 (242); E MM2 16 ja 48 (245); Jürisson 190 (8); E MM3 13 ja 39 (245)
Ec1.Tõistele õmbleb, isi ilma kuueta? Nõel
Juu 1889 (P. Talts)
Ec2.Tõistele õmbleb ööd kui päevad, endale ei saa kuubegi? Nõel
Hls 1893 (J. Stamm)
F+.Keige maailmale tiin rõõvi, isi ei saa hilpugi? Nõõl
Saa 1888 (P. Sitzka)
Saa, Vas - 2 var.
Vrd.2176
852.KÕIK KUMARDÕSÕ JUMALÕT, ÜTSKI EI TEE PALVÕT? Puut tuulõgõ - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krl 1910 (H. Ojansuu)
853.KÕIK MAAILM EHIS, KOLM ROOTSI POISIKEST EI EHI? Kuus, katai, petäi - 7+131+22+3 = 163 (240) var.
A1a1*.Kik maailma ehib, kolm kuningast ei ehi? Kuus, pedajes, kadajes
Hel 1889 (J. Keernik)
Tor, Hel, Rõn - 3 var.
A1a2*.Kõik ilm ehib, aga kolm kuningad ei ehi? Mänd, kuusk, kadak
MMg 1888 (G. Tenter)
Kos, Trv, MMg - 3 var.
A1b*.Kõik maailma kuningad ehivad, ainult kolm ei ehi? Pedak, kuusk, kadak
Trv 1895 (J. Sims)
Trv, Puh - 2 var.
A1c*.Muu kuninga puha ehive, aga kolm kuningat ei ehi? Muu puu ehive, aga kuusk, pedai ja kadai ei ehi
Trv 1894 (J. Sikk)
Pöi?, Trv - 2 var.
A1d.Kõik muu ehtvä, kolm kuningad ei ehi? Kuusk, kattai, pettäi
Plv 1888 (J. Tamm)
A2*.Kõik maailm ehib, kolm kuningapoega ei ehi? Kuusk, kadak, mänd
MMg 1888 (A. Artis)
2MMg, Äks - 3 var.
A3.Kõik maailm ehib, aga kolm kuningatütart ei ehi? Päike, kuu, tähed
Hls 1889 (H. Kase)
Ba.Kõik maailm ehib, kolm saksa ei ehi? Kuusk, katai, petäi
Ote 1889 (J. Kivisaar)
Bb*.Kik saksa ehive, kolm saksa ei ehi? Mõtsapuu, kolm om pedäje, kadaje, kuusk
Krk 1936 (A. Grünvald-Univer)
Saa, Krk - 2 var.
VJr 39 ja 40 (13); Metstak2 53
Bc.Muu saksa ehise, kolm saksa ei ehi? Petai, katai, kuus
San 1888 (P. Koolmeister)
San, Rõu - 2 var.
C1a.Keik maailm ennast ehitab, kolm roosilast ei ehita endit mitte? Kuusk, mänd ja kadakas
Tor 1888 (K. Kirschbaum)
C1b*.Kõik ehivad, aga kolm ruutslast ei ehi? Mänd, kuusk, kadakas
MMg 1889 (H. Rätsepp)
KJn, MMg - 2 var.
E EM 69 (510); E EM2 61 (662)
C1c1*.Eheb saks ja eheb maa, aga ei ehe kolm rootslast? Kuusk, mänd, kadakas
SJn 1889 (T. Köstner)
Tor, SJn - 2 var.
E EM 31 (72); E EM2 30 (87)
C1c2.Ehib saks, ehib talupoeg, aga ei ehi kolm rootslast mitte? Kõik mets ehib, aga kuusk, mänd ja kadakas mitte
Tor 1888 (A. Martson)
C2*.Kõik maailm ehib, aga kolm rootsi last ei ehi? Kuusk, mänd, kadakas ei lehitse kevadel
Kuu 1891 (T. Uustalu)
Kuu, Äks - 2 var.
C3a*.Kõik maailm ehis, kolm rootsi poisikest ei ehi? Kuus, katai, petäi
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Sim, Hls, 2Pst, Pst?, KJn, Pil, Plt, Nõo, Ote, Plv - 11 var.
C3b.Kui kõik ehivad, ei ehi kolm rootsi poisikest mitte? Kuusk, kadajas ja mänd
Hls 1894 (J. Sõggel)
C3c.Kolm rootsi poisikesi ei ehi iialgi? Kuusk, mänd, kadak
Vil 1894 (A. Suurkask)
C4a*.Kõik maailma ehis, kolm rootsi miist ei ehi? Kuusk, petäi, katai
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Juu, Rap, Hls, Krl - 4 var.
C4b*.Kõik muud mehed ehivad, kolm roossi miest ei ehi? Kuusk, mänd ja kadakas
KJn 1898 (C. Sööt)
KJn, Pil - 2 var.
C4c*.Kõik muu ehivä, kolm rootsi miist ei ehi konagi? Kuusk, pedäk, kadak
Nõo 1889 (J. Tüklov)
Hel, Nõo - 2 var.
C5*.Kik ilm ehib, aga [kolm] Rootsi kuningad ei ehi? Nõglapuu
Pst 1895 (J. Ainson)
Hls, Pst - 2 var.
C6.Kõik maailma neitsid ehiva, kolm rootsi neitsid ei ehi? Kuus, pedajas ja kadajas
Ran 1889 (H. Raag)
D+.1) Kõik maailma ehitab, aga kolm soome poissi ei ehita? Mänd, kuusk ja kadak ei ehita ennast
Hää 1939 (M. Mäesalu)
2) Keik ilm ehib, kolm Hiio meest ei ehi? Kuusk, kadak, mänd
Pst 1889 (H. Henno)
Hää, Pst, Pal - 3 var.
Ea*.Kik ilm ehib, aga kolm miist ei ehi? Kuusk, pedäi, kadai
Trv 1897 (J. Vaine)
Saa, 4Trv, Pst, Vil - 7 var.
ÜÕÕ 120 (5); Janno-Salun III 201; Kriisa-Villand 51 (14); Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (2)
Eb*.Kõik muu mehed ehivad, kolm meest ei ehi ilmaski? Päike, kuu, tähed ja veel kuusk, mänd, kadakas
Khn 1889 (A. Lepik)
Khn, 2Vil - 3 var.
Ec.Teised mehed ehitavad kõik vasta suid tööle, aga need kolm mitte ei ehita? Kuusk, mänd ja kadakas
SJn 1888 (J. Mein)
F.Puu ehib, maa ehib, kolm noort meest ei ehi? Kuusk, mänd, kadakas
Rak 1888 (M. Tamm)
Ga*.Kik maailm ehis, kolm poisikest ei ehi? Mõtsapuu, kolm om pedäje, kadaje, kuusk
Krk 1936 (A. Grünvald-Univer)
2Krk, Kan - 3 var.
Gb.Kik maailm ehib, aga kolm kähärä päägä poisikest ei ehi? Kõik lehtpuud ja kuusk, pedajas, kadak
Pst 1893 (J. Reevits)
H.Kõik maailm ehitab ennast, aga kolm asja seisavad ikka omas arus? Kuusk, pedak, kadak
Hel 1874 (A. Wahlberg)
I1a*.Kõik ilm ehib, aga kolm ei ehi mitte? Kuusk, männ, kadakas
Pst 1891 (J. Leppik)
VMr, 2Trv, Pst, Ksi - 5 var.
I1b*.Kõik muu ehivä, kolm tükki ei ehi? Kuus, pettai ja kattai
Ote 1895 (C. Lipping)
2Lai, 2Ote - 4 var.
I1c.Kolm ilmas ei ehi mitte? Kuusk, kadakas, mänd
KJn 1870 (J. Tiedemann)
I2.Mis kolm ilmas ei ehi? Kuusk, kadak, mänd
Vil 1889 (J. Sihver)
2Vil - 2 var.
I3.Kõik langevad, kolm ei lange, kõik ehivad, kolm ei ehi? Kuusk, mänd ja kadak
Pal 1888 (E. Uus)
J.Kolm ilmas ei ole, kolm ilmas ei ehi? Veel ei ole oksa, kivil ei ole juurt, linnul ei ole piima, kadak, kuusk ega mänd ei ehi
Tt dat-ta (anon)
Kontam.: = keerdküsimus
Vrd. vs: EV 3929
K1a*.Kõik kuninga heitva rõiva maha, kolm ei heida? Kuus, pedai, kadai
Har 1888 (anon)
Har, Se - 2 var.
E EM 69 (511); E EM2 61 (664); Jürisson 208 (9)
K1b1*.Kik kunige heitvä mantli maha, kolm ei heidä? Petäi, kuus, katai
Hel 1889 (G. Habicht)
2Tõs, Hel - 3 var.
K1b2.Kolm kuningat ei heida kunagi omma mäntlit säljast? Petai, katai, kuus
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
K1c.Kõik kuningad ajavad oma kuued maha, aga kolm kuningat ei aja? Mets: kuusk, mänd, kadakas
Saa 1889 (J. Tammann)
K2.Kõik kuningriigi rahvas heitva rõivast säljast maha, kolme kuningi rahvas ei hiida millaski? Katai, petai, kuus
Rõu 1898 (A. Suurkask)
La1.Kõik saksa heitva rõõva maha, kolm saksa ei heidä? Kuus, petäi, katai
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
La2.Saksa tuleva võõras, muu viskase oma rõiva maha, kolm ei viska? Kattai, pettai, kuus
Urv 1890 (J. Teder)
La3.Muu säksa hiitva rõiva ära säläst ja hiitõse magama, aga kolm säksa ei aja rõivit säläst, ei hiida ka magama? Muud puud ajava lehed ära, kuus ja pettai ja kattai ei aja kunagi
Vas 1903 (J. Jakobson)
Lb1*.Kõik saksa viskava mantli maha, kolm ei viskava? Mõtsa lehtpuu ja nõgelpuu: katai, kuus ja petäi
Kan 1889 (J. Väggi)
Tõs, Kan, Vas v. Se - 3 var.
Lb2.Kolm saksa ei heidä kunagi mäntlit säläst? Kuus, petäi, katai
Kan 1866 (J. Weitzenberg)
Lc1*.Kõik saksa hiitvä talvõl särgi maha, aga kolm saksa ei hiidä? Kuus, pettai, kattai
Rõu 1896 (H. Treu)
2Rõu - 2 var.
Lc2.Kolm säksa ei hiidä kunagi särki maha? Kolm nõglapuud
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
M1.Kõik rootslased heidavad omad mantlid maha, aga kolm ei heida? Kuusk, kadak ja mänd
Pär 1888 (H. Martinson)
M2.Kõik maailm heidab riidest lahti, mustlane ei iialgi? Okaspuud
Pöi 1939 (A. Truu)
M3.Kõik maailm heitvad omad mantlid maha, aga kolm sõrulast ei heida? [Lahendus puudub]
Pöi 1897 (J. Prooses)
M4a.Kõik maailm heidab riidest ää, kolm võhmlast ei pane tähelgi? Okaspuud
Kär 1889 (J. Mändmets)
M4b.Keik saarlased võtvad riidest ära, aga mitte [kolm] võhmlast? Kuusk, mänd ja kadak
Khk 1898 (T. Sömer)
M5.Kõik maailm tühi ja paljas, kolmel Käina mehel kasukad seljas? Okaspuud - kuusk, mänd, kadak talvel
Phl 1928 (M. Meiusi)
N1a.Kõik sõduri' aava' sineli säläst, kolm aja-ai? Puu aava' lehti
Se 1938 (A. ja M. Reinola)
N1b.Sada soldani hiitvä särgi päält, kolm ei hiidä? Lehe satasõ sügüse puist maha, petäi, kuus ja katai jääse haljas
Rõu 1897 (G. Raup)
N1c.Soldati võtave oma rõõva maha, ülempe ei võta? Lehepuu ja kübenteg puu
Hls 1891 (J. Riiet)
N1d.Mehed lähevad sõtta, heidavad seelast riided kõik ära, aga kolm ei heeda? Kuusk, kadak, mänd
Kos 1892 (T. Wiedemann)
N2.Kõik kuninga vägi võtab riided seljast maha, aga kolm meest ei võta? Kuusk, mänd, kadakas
Plt 1899 (M. Luu)
N3.Kõik sõda hiit talvõst ar rõiva säläst, kolm sõdurit hiidä-äi? Need omma katai, petai ja kuus
Se 1928 (I. Roostik)
Oa.Kõik maailm heitavad riidest, kõik maailm ajavad riide, aga kolm meest ei aja riide ja ei heida riidest? Kuusk ja mänd ja kadakas
Kär 1959 (E. ja H. Tampere)
Ob.Kolm meest ja kasukad seljas, keegi ei võta kasukat seljast ära? Kuusk, mänd ja kadakas
Rid 1928 (M. Meiusi)
Oc.Kolm miist ei hiidä kunagi särki sälläst maha? Kuusk, männ, kadakas
Rõu 1895 (P. Kanger)
P.Kõik umadsõ ai ar rõiva säläst, kol aja-as? Kõigil puil läävä lehe maalõ, kadajal, pedäjäl, kuusõl lää-äi
Se 1935 (A. Oinas-Tammeorg)
Qa1*.Tulõ õtak, kõk aava rõiva maaha, a kol aja-ai? Petäi, kuus, katai
Se 1935 (D. Karnask)
2Se - 2 var.
Qa2.Tõsõ kõik ajava talvõl suvidsõ rõiva säläst är', a kolm tükkü mitte ei aja? Tõsõ puu läävä talvõs lehist är, a kuus, pettai ja kattai ei lää
Kan 1896 (G. Loodus)
Qb.Kõik oma eluaeg ei heida riidid seljast ära? Kuusk, mänd, okaspuud
Har 1895 (J. Reimann)
Muhel VN 8 ja tagakaas (2)
Qc.Kõik heidavad omad mantlid maha, ühed kolm aga mitte? Kuusk, mänd, kadak
Prn 1901 (A. Gärtner)
R1a*.Kõik sõda heidab sõba, aga mitte kolm head rootsi meest? Mänd, kuusk ja kadak ei lase oma okke maha
HMd 1895 (A. Melsas)
HMd, Lä, Muh - 3 var.
Mihkla-Parlo-Viidebaum I 96 (25); Viidebaum-Parlo-Mihkla 96 (25)
R1b.Kõik heitvad sõba, [kolm] rootsi meest ei heeda? Lehtpuud, kuusk, mänd
Muh 1896 (H. Laipmann)
R2a.Kõik sõda heidab sõba, kolm rootslast ei heida? Mets talvel
Lai 1888 (M. Kolluk)
R2b.Sõda ja sõba heidavad, aga kolm roosnat ei heida? Lehtpuudest pudenevad lehed, aga kuusest, männast ja kadakast mitte
Plt dat-ta (J. Reinthal)
R2c.Sõk-sõk, sõda heidab, kolm rootslast ei heida eladeski? Kuusk, mänd ja kadakas
Iis 1888 (A. Valter)
R3.Kõik sõda heidab sõba, aga kolm tükki ei heida? Puudel lähevad lehed, aga kuusel, kadakal ja männil ei lähe
Äks 1889 (K. Blaubrik)
S1a.Kõik saksa käiva sannan, aga kolm ei käi? Kuus, kattai ja pettai ei aja lehta
Kan 1888 (G. Veski)
S1b*.Kolm säksä ei lähä kunagi sanna? Kolm nõglapuud
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Rõu, Plv - 2 var.
S2.Kõik muu sõavägi käü sannah, kolm soldani ei käü' kunagi? Mänd, kuusk ja kadak
Vas 1887 (H. Prants)
• Meelej. nr. 48 (1887) 383 (8)
S3.Kõik muu sandi käiva sannan, kolm siirsanti ei käi? Kuus, pettai, kattai
Võn 1894 (J. Suits)
Z1a.Muutab muud ja muutab maad, ei muuta kolme rootsi meest? Kuusk, kadakas ja mänd
Hlj 1897 (A. Klaas)
E EM2 95 (1257)
Z1b.Küll muudab suur sojavägi, aga ei muuda kolme rootslast? Soavägi on lehepuud ja rootslased on okkaspuud
Vai 1893 (J. Sorro)
Z1c.Kõik muud mehed moondavad, aga kolm rootslast ei moonda? Kuusk, mänd ja kadakas
Jõe 1888 (H. Tutar)
Z2.Kõik muud moondavad ennast, aga kolm saarlast ei moonda ilmaski? Saarlased on kuusk, mänd, kadakas, aga kõik muud on lehtpuud
Kos 1891 (J. Härg, J. Unternupp)
T1*.Kolm saksa, talvõl ja suvõl ütesagatse rõiva'? Petäi, kuus ja katai
Krl 1910 (H. Ojansuu)
Kan, Krl - 2 var.
T2.Teised mehed vahetavad kõik omad kasukad, aga [kolm] Hiiumaa meest mitte? Kadak, mänd, kuusk
Phl 1909 (M. Liedenberg)
T3.Kolm meest saisva üte mäntli all suvi kui talv? Kattai, pettäi, kuus
Urv 1890 (J. Teder)
T4.Kolm velle, ütesugutse suvel kui talvel? Petäi, katai, kuus
Ote 1889 (J. Kivisaar)
T5a.Kolm neitsit kurdav üten rõõvin suvi ku tali? Kuusk, pedäje, kadaje
Krk 1890 (J. Hünerson)
Metstak 19 ja 34 (184); Hiie-Müürsepp IV/I 151; Metstak2 53
T5b.Kolm neitsit saisvad üte nurme nurga pääl, salop sais suvi kui talv pääl? Kuus, pedai, kattai
Võn 1889 (J. Pint)
T6.Kolm mõrsjat ühe ehte all suvi ku talve? Petai, katai, kuus
Urv v. Krl 1910 (M. Pehka, R. Tamm)
Vrd. 1369B
T7.Kolmõl inimisõl olõ-õi kunagi tõisi rõivid säläh, suvõl õga talvõl? Petäi, katai, kuus, nä' õi vaelda kunagi rõivid vai ummi nõklu
Se 1934 (N. Oinas)
U1.Linn täis inimesi, kolm aga riides, teised kõik alasti? Metsapuud
Jõh 1888 (A. M. Saar)
E EM 85 (691); Schneider Elusal. Kal. (1905) 9 ja 42 (5); E EM2 74 (885)
U2.Kõik maailm alasti, kolm rootsi meest riidis? Kuusk, mänd, kadakas
Mih 1889 (H. Perkson)
V1.Kõik sõamehe' võtva' kübärä pääst, kol võta-ai kunagi? Lehepuud ja okaspuud
Se 1927 (E. Põllula)
V2.Kõik muu magava ilma mütsita, kolm tükki magava mütsiga? Pedakas, kuusk ja kadak
Võn 1897 (P. Rootslane)
W*.Teised mihed lähvad keik sõtta, aga kolm tükki ei lähe? Kuusk ja kadakas ja mänd ei lähe, sest nende lehed ei lähe pealt ära
Ris 1889 (J. Holts)
HJn, Ris - 2 var.
Õ.Kõik maailm magab, kolm tükki valvavad? Kuusk, mänd, kadakas talvel
PJg 1888 (J. Reinson)
E EM 69 (513); E EM2 62 (667)
Ä+.1) Muu kuninga pilva uma mõõga ar, kolm ei pillu? Pedäi, kadai, kuus
Vas 1895 (J. Tint)
2) Kõik muud ajavad karva, aga mitte kolm sõrulist? Kadak, kuusk ja mänd
Emm 1889 (J. B. Mäns)
3) Kolm rootsi poisikest? Pedäjäs, kuusk, kadajas
Hls 1889 (M. Ilus)
Vai, Koe, Emm, Hls, Vas - 5 var.
854.KÕIK MAAILM VERD TÄIS, TAPETUD POLE KEDAGI? Koit - 0 (10) var.
M. J. Eisen (dat-ta): omaloominguline tekst
E EM 69 (514); E EM2 62 (668); Jürisson 208 (7); Kmpm. EL III10 203
855.KÕIK MÕTS ÜTSPIU, KATS PUUD PITKEMBÄT? Pang, kõrva pitkembä' - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 128 (72)
856.KÕIK PERE LAKUVAD PISKU POISI P[ERSE]T? Taarikann - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Vrd.1298
857.KÕIK SOE' PIUTA, ÜTS SUSI RISTI? Tarõlagi, risttala - 0+5+14+4 = 23 (23) var.
Aa1.Kõik soe' piuta, üts susi risti? Tarõlagi, risttala
Se 1927 (M. Pihlapuu)
4Se - 4 var.
Aa2*.Kõik soe om piutõ, üts susi om risti? Tarõlagi ja tala
Rõu 1936 (A. Raadla)
Rõu, 2Se - 3 var.
Aa3.Kõik soe omma' piudaldõ, a üts riste? Var'olae lavva piudaldõ, a tala riste
Se 1938 (A. Tubli)
Aa4*.Üts susi om risti ja tõõsõ' kõik pikulda? Tarõlagi
Se 1949 (S. Lõhmus)
2Se - 2 var.
Ab*.Kõik soe omma' risti, üts susi om piuta? Tarõlagi
Se 1910 (H. Ojansuu)
2Se - 2 var.
Ac.Kõik soe' ommava piuta, mõni susi om riiste? Toalagi
Se 1940 (M. Kivisaar)
Ad1.Kõik soe' makase pikäldä, kats risti? Laehirre'
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 128 (73)
Ad2*.Kõik soe piuta, kats sutt risti? Tarõlagi
Se 1933 (N. Oinas)
2Se - 2 var.
Ae+.Kaik soe umma piuta, üts susi lajuta? Tarõlagi ja tala
Se 1888 (H. Prants)
Plv, 2Se - 3 var.
B.Kõik saksa sällüle, kats risti all? Tarelagi
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
C.Kõik sõamehe' ommava piudaldõ, üts õnnõ risti? Tarõlaeh tala
Se 1938 (A. ja M. Reinola)
D.Kõik puu omma piuta, üts puu ommõ risti? Tarõtala
Se 1934 (A. Kits)
858.KÕIK SÕGLA SÕÕRDVA, KOLM SÕKLA ÜTSINDÄ EI SÕÕRU? Kuus, katai ja petai - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1893 (J. Tammemägi)
859.KÕRE KUUSK KALDAS, HIIREAUK MÄTTAS? Koera saba - 2+11+1+0 = 14 (20) var.
A1a.Hiireauk mättas, kõre kuusk kaldas? Koera händ
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Tür v. Juu, KJn - 2 var.
A1b.Hiiriauk mättas, kõver kuusk kaldas? Koera saba
Vän 1889 (M. Jaason)
A2a1.Kõre kuusk kaldas, hiireauk mättas? Koera saba
Vil dat-ta (J. Täht)
Tür, Vän, 2Vil - 4 var.
A2a2.Kõre kuusk kalda pääl ja hiireauk mätta sees? Koera händ persega
Tor 1889 (M. Tohv)
A2b.Kõrge kuusk kaldas, hiireauk mättas? Koer
Vän 1894 (E. Tetsmann)
A2c.Kõva kuusk kaldal, hiireauk mätta all? Koera saba
Kos 1891 (J. Härg, J. Unternupp)
Ba.Kõre kuusk kaldal, hiireauk juurika all? Koera saba
Tor 1889 (C. Tults)
Bb.Kõver kuusk kalda pääl, hiireauk juure all? Kassi saba
Saa 1928 (E. J. Kase)
C.Oherdiauk mätta sees, kõre kuusk veere pääl? Koera händ
Pöi? dat-ta (R. Kallas)
D.Kõver kaigas hiireaugu ees? Koera saba
JJn 1888 (M. Roosileht)
Vrd.866 868
860.KÕRGEL KASVAB, PUNASED PÜKSID JALAS JA NIPS-NAPS NIMI? Kasevits - 0+0+1+1 = 2 (41) var.
A.Kõrgel kasvab, punased püksid jalas ja nips-naps nimi? Kasevits
A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst
E EM2 62 (676); Nurmik I 105
B.Kase otsas kasvab, punased püksid jalas, nips-naps nimi? Vits
Kuu 1970ndad (R. Kravtsov)
Nurmik II2 39; Huvit. V Lisa 18 (40)
C.Kase otsas kasvab, nips-naps nimi? Vits
Mär 1938 (S. Luts)
Huvit. II3 146 ja 248 (16)
Vrd.kk: See sai punased püksid (sai peksa) (Plt)
861.KÕRVUTA KUULEN, KEELETA KOSTAN? Vastakostja mets ja mägi - 0 (5) var.
J. Hurt (EPost. Lisal. nr. 24 ja 25 (1871) 142 ja 148 (3)): omaloominguline tekst
° EPost. Lisal. nr. 24 ja 25 (1871) 142 ja 148 (3); E EM2 63 (693); Metstak 23 ja 35 (239); Metstak2 64 ja 66
Vrd.97 2194
862.KÕRVAL KÕNNIB, EI KÕNELE? Vari - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Vil 1891 (J. Karus)
Vrd.390 604C+ 1387b
863.KÕRVETAB, AGA EI PANE PÕLEMA? Nõges - 0+1+0+1 = 2 (83) var.
Prn 1901 (A. Gärtner)
Sim v. VMr, Prn - 2 var.
Is. Kal. (1880) 85 (16); E EM2 63 (692); E MM 10 ja 43 (111); E MM2 10 ja 46 (113); Huvit. II3 146 ja 248 (12); Huvit. V Lisa 18 (43); Nugis 289 ja 313 (106); LR nr. 7 (1940) 166; Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (7); Säde nr. 36 (1973) 4; AKS 101 (2); Metstak 20 ja 35 (207); Hennoste 38 (12); Metstak2 57; E MM3 7 ja 38 (113)
Vrd.865 2290
864.KÕVA MEES, KUI TEMAGA MAADLEMA LÄHAD, PANEB TA SIND MAHA, AGA SIISKI EI NÄE SA TEDA? Tuul - 0 (11) var.
J. Sõggel (1909): omaloominguline tekst
E EM2 157 (2298); Bachman-Janno-Rebane-Salun I 165
Vrd.97
865.KÕVASTE KÕRVETAB, PALAVAD POLE KUSAKIL? Nõkes - 0+2+0+2 = 4 (13) var.
a1.Kõvaste kõrvetab, palavad pole kusagil? Nõges
Urv 1889 (J. Janson)
a2.Palav ei ole, aga siiski kõrvetab? Nõges
Trv dat-ta (A. Parts)
b.Kõrvõtab küll, aga tuld ei ole? Kadajas
Nõo 1970 (H. Keem)
Trt, Nõo - 2 var.
Kuhlbars 21 ja 27 (152); Tšukovski 201 ja 206 (8); • EMrd III 236; Täheke nr. 12 (1972) 15; Sunts IV/I 51
Vrd.863
866.KÕVER KUUS KOOBA LÄVE EEN? Peni hand - 2+132+50+31 = 215 (256) var.
A1a1.Kõver kuus kooba läve een? Peni hand
Ote 1893 (K. Parts)
Hls, 2Hel, Trt, Võn, 3Nõo, Puh, 3Rõn, 6Ote, San, 2Urv, Rõu, Vas - 23 var.
A1a2.Kõvvõr kuus kasus kooba läve iin? Pini hand
Urv 1888 (G. Seen)
Pld, 2Urv, Plv - 4 var.
A1a3.Kuusk kooba läve ehen? Koera saba
Trv 1889 (J. ja J. Viira)
Trv, Rõn v. San - 2 var.
A1a4.Kuusk kasvab kooba läve ees? Koera saba
Hls 1894 (J. Riiet)
A1b*.Kõvver kuus koopa läve pääl? Koera saba
Ote 1982 (T. Tammo)
Lai, Ote - 2 var.
A1c1.Kõver kuus kooba lävel? Peni händ
Urv 1890 (A. Koort)
Nõo, Puh, Rõn, 3Ote, 2San, 7Kan, 3Urv, Räp, Se - 20 var.
A1c2.Kõvvõr kuus kasus kooba lävel? Koera saba
Urv 1964 (A. Kurg)
Kul, Urv - 2 var.
A1c3.Kuus kasus kooba lävel? Peni hand
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
A1d.Kõvver kuusk koopa läven? Peni hand
Urv 1933 (R. Viidebaum)
2Urv - 2 var.
A2a1.Kõvvõr kuus kooba suu iin? Pini hand
Rõu 1896 (H. Treu)
Tõs, Hls, 4Hel, Plt?, Lai, Äks, Võn, 2Nõo, Ran, 2Rõn, Ote, Rõu, Plv - 18 var.
A2a2.Kõvver kuusõkene kooba suu een? Pini hand
Rõu 1957 (E. ja H. Tampere)
Urv, Rõu - 2 var.
A2a3.Kõver kuusk kasvab koopa suu ees? Koera saba
Hel 1937 (H. Martin)
Phl, Krj, Kaa, 2Hel, Trt, Ote - 7 var.
A2a4.Kahar kuus kooba suu iin? Koera saba
Ran 1939 (L. Kallas)
A2b1.Kõver kuusk koopa suu pääl? Koera händ
Hls 1888 (P. Ruubel)
Hls, Vil, 2Võn, Har - 5 var.
A2b2.Kõvvõr kuusõkõnõ kooba suu pääl? Pini hand
Rõu 1889 (G. Raup)
2Har, Rõu - 3 var.
A2b3.Kõvver kuus kasus kooba suu pääl? Pini hand
Har 1889 (J. Pähn)
A2b4*.Kuus kasus kooba suu pääl? Pini hand
Krl 1910 (H. Ojansuu)
Krl, Har - 2 var.
A2c*.Kõvver kuusõkõnõ kooba suun? Koera saba
Rõu 1894 (P. Kanger)
Jõh, 2Har, 2Rõu, Räp - 6 var.
A3*.Kuusk kooba ukse eden? Koera saba
Kod 1888 (J. Liiv)
Tor, Trm, Kod, Har - 4 var.
A4*.Kõvver kuus kooba veeren? Peni hand
Puh 1889 (D. Arak)
Puh, Ran, Ote - 3 var.
A5*.Kumer kuusk kooba ääre pääl? Koera saba
Hls 1889 (H. Kase)
Hls, Vil - 2 var.
A6a.Kõver kuusk kooba een? Koera saba
Trt 1930 (P. Ariste)
Trt, Urv - 2 var.
A6b.Kummõr kuus kooba iin? Pini hand
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
A7.Kõver kuus üle kooba? Koera saba
Ran 1939 (L. Kallas)
A8.Kõver kuusk koopa pial? Koera saba
Pal 1888 (M. Uus)
Vai, Jõh, Iis, KJn, Pal - 5 var.
A9.Koop kõvera kuuse all? Koera händ
Krk 1889 (M. Kõdar)
2Sim, Krk - 3 var.
B1.Kõvver pettäi kooba lävel? Koera saba
Krl 1973 (E. ja H. Tampere)
B2.Kõver mänd koopa kaldal? Koera saba
Amb v. JMd 1937 (H. Ader)
C1a.Kõvver kõiv kooba läbel? Koera saba
Urv 1961 (J. Konksi)
C1b.Kõver kask kasvab kooba läve ees? Koera saba
Ote 1930 (A. Aavik)
C2.Kõver kask kasvab koopa suu ees? Koera saba
Trv 1962 (A. Lättemäe)
D*.Kõver puu kooba suus? Koera saba
Urv 1887 (J. Paap)
HMd, Urv, Tt - 3 var.
E EM 70 (528); NP 9; E EM2 63 (688)
E1a.Kõver kuusk keldri katusel? Kass
Vig 1896 (H. Laipmann)
Koe, Vig, Pal - 3 var.
E1b.Kõver kuusk kasvab keldri katusel? Koera saba
Pöi 1933 (J. Riim)
Hlj, Kuu, Pöi - 3 var.
E2.Kõver kuusk keldri lael? Koera saba
Kad 1899 (A. K. Kivi)
Kad, Kuu - 2 var.
E3a1.Kõver kuusk keldri ukse ees? Koera saba
Jõe 1888 (H. Tutar)
Pee, 2Kuu, Jõe, Rap v. Mär - 5 var.
E3a2.Kõver kuusk kasvab keldri ukse ees? Koer
Amb 1938 (J. Eplik)
E3a3*.Kuusk keldri ukse ees? Kassi saba
LNg 1895 (J. Prooses)
LNg, Tõs, Ta - 3 var.
E3b*.Kõver kuusk keldri ukse peal? Koera saba
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
Vi, JJn, Kuu, Jõe, Jür - 5 var.
E3c*.Kõver kuusk keldre ukse suus? Koera saba
Pee 1928 (R. Viidebaum)
VMr, Pee, Kuu, LNg, Muh - 5 var.
E4a.Kõvver kuus keldre läve een? Peni hand
San 1895 (J. Kuldsep)
San, 2Tt - 3 var.
E4b.Kõver kuusk kasvab keldre läve pääl? Koera händ
Hls 1889 (M. Ilus)
E4c.Kuusik kasvab keldri läve ees? Keel suus
Hls 1889 (M. Laarman)
E5a.Kõver kuusk keldriluugi peal? Koera saba
HJn 1889 (H. Tiidermann)
Hlj, Rak, JJn v. Koe, HJn - 4 var.
E5b.Kõver kuusk kasvab keldriluugil? Sea saba
Pil 1981 (H. Kalmu)
E5c.Kõver kuusk ja kelderluuk? Koera sabaalune
Jür 1889 (K. Angelus)
Jõe, 2Jür - 3 var.
E5d.Must kuusk, keldriluuk? Koera saba
Jõh 1935 (anon)
E6.Kõver kuusk keldri najal? Koera saba
Kuu 1964 (S. Mering)
E7*.1) Kõver kuusk keldre augu pääl? Koera saba
Saa 1895 (P. Ramberg)
2) Kõre kuusk keldri augu peal? Koera saba
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Kuu, 2Ris, Saa, Trm - 5 var.
E8.Kõver kuusk keldri augu ääre pääl? Koera saba
KJn 1926 (S. Köögardal)
E9.Kõre kuusk keldre ääre peal? Koera saba
Tor 1889 (C. Tults)
E10.Kõver kuusk keldri suu pääl? Koera sava
Hlj 1895 (A. Raid)
E11.Kõver kuusk keldri mäe pial? Koer ja saba
Ksi 1926 (P. Berg)
E12a1.Kõver kuusk keldri peal? Koera saba
Sim 1888 (H. Aman)
Hlj, Kad, Sim, Tor, Trm, Äks - 6 var.
Metstak2 41 ja 43
E12a2.Kõver kuusk on keldri peal? Linguga kaev
Pal 1888 (H. Maasen)
2Pal - 2 var.
E12b.Kuiv kuusk keldri pääl? Koera saba
Jõh 1891 (A. Tõnurist)
E13.Keller kõvera kuuse all? Koera perse
Tor 1887 (J. Tilk)
Kuu, Tor, Lai - 3 var.
E EM 61 (418); E EM2 55 (534)
F+.1) Kõver mänd keldre aogu piäl? Koera saba
KJn 1936 (G. Must)
2) Kõver kask kasvab keldre ukse ees? Koera saba
Mär 1928 (R. Viidebaum)
HMd v. Ris, Mär, Pär, KJn - 4 var.
EMrd II 368
G1a.Kõver kuusk saviaugu veere pääl? Koera saba
Vil 1937 (A. Mikk)
Hls, Pst, Vil - 3 var.
G1b.Kõver kuusk kasvab saviaugu veere pääl? Koera saba
Pst 1893 (J. Reevits)
Krk, Pst - 2 var.
G2a1*.Kõver kuusk kasvab saueaugu ääre peal? Koera saba
Tor 1889 (J. Tilk)
Tor, Saa, Pil - 3 var.
G2a2.Kõre kuusk sabiaugu ääre peal? Koera saba
SJn 1890 (M. Kielas)
G2b1.Üks kuusk sabiaugu ääre peal? Koera saba
SJn 1889 (T. Köstner)
G2b2.Kuusk kasvab saviaugu ääre peal? Koera saba
Pst 1888 (J. Leppik)
E EM 77 (601); E EM2 68 (777)
G3.Kuusk kasvab saviaugu kalda peal? Koera saba
Pil 1891 (J. Järv)
G4.Sabiauk kuuse juure all? Koera sabaalune
SJn 1894 (H. Raid)
H.Kõver kuusk naeriaugu ukse ees? Koera saba
Koe 1909 (A. Martin, V. Rosenstrauch, J. Välbe)
I.Kõver kuusk kasvab haua ääre pääl? Koera saba
Kod 1937 (E. Luigla)
J.Karun kuusk jõe kaldal? Koera saba
Pil 1894 (H. Keller)
K.Auk all, kolk peal, kelder kõvera kuuse all? Koera auk
VMr 1890 (A. Elken)
Kontam.: = 43E
Vrd.832F 859 868
867.KÕVERAM KUI LOOK, PEHMEM KUI SULIST PADJA? Inimese käsi - 0+3+3+0 = 6 (6) var.
Aa.Kõveram kui konks, pehmem kui padi? Käsi
Pee 1939 (E. Roov)
Ab.Kõveram kui look, pehmem kui sulist padja? Inimese käsi
Lai 1895 (K. Taras)
Ac.Kõveram kui look, pehmem kui padi? Ema põlv
Hää 1934 (J. Nurme)
Ba.Kõveram kui look, õigem kui kook, pehmem kui padi? Käsi pea all
Plt 1891 (J. Reinthal)
Bb.Õigem kui look, kõveram kui kouk, pehmem kui padi? Käsi
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
Vrd.898G
kk: Kõver kui look (Tln)
868.KÕVVER PASSUN AKNE PÄÄL? Peni hand - 1+12+0+0 = 13 (16) var.
Aa.Kõver pasun läve pääl? Koera saba
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Ab.Kõvver passun akne pääl? Peni hand
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
5Trv, TMr, San, Krl - 8 var.
Ac.Kõver pasun sanna akna pääl? Koera händ
Trv 1890 (A. Rull)
Trv, Vil - 2 var.
Ba.Vana virti, ahverkuuti, kõver pasun akna pääl? Koer
Trv 1888 (H. Utso)
Bb.Vana juut, vakerkuut, kõver pasun sanna akna pääl? Koer
Trv 1889 (H. Kallas)
Vrd. 2412
Vrd.859 866
869.KÕVVÕR JAKAP, A KIKKÕ SITUS? Atr - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Lut 1925 (P. Voolaine)
870.KÕVVÕR KURAT PAABA SÄLÄH? Loogusõ, vett kannõtas - 0+2+15+0 = 17 (21) var.
A.Kiiga, kaaga, kiiga, kaaga, kuri kummõr kumõra säläh? Veekandmine
Vas 1887 (H. Prants)
• Meelej.nr. 50/51 (1887) 411 (78); E EM 63 (444); E EM2 57 (576)
Ba.Kõvvõr kuri paaba säläh? Kannipuu
Se 1888 (H. Prants)
3Se - 3 var.
Bb.Kõvvõr kurat paaba säläh? Loogusõ, vett kannõtas
Se 1929 (I. Sonts)
4Se - 4 var.
C.Vanahalv paaba säläh? Kannipuu
Se 1935 (N. Oinas)
D1.Keeba paabal säläh? Loogusõ'
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
D2.Kõvvõr keebats paaba säläh? Kannipuu
Se 1935 (M. Podrätšikov)
E1.Kõvvõr kurrat paaba säläh, sandi türä keeba otsah? Loogusõ
Se 1938 (A. Tubli)
E2.Kõvvõr kuri sandi säläh, sandi türä keeba otsah? Loogusõ', pangi otsah
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
E3.Vanakuri sandi säläh, sandi türä keeba otsas? Loogusõ'
Se 1937 (M. Reinola)
F1.Sandi türä keeba otsah? Viipang valta otsah
Se 1935 (A. Kits)
F2.Sandi türä koona otsah? Pang
Se 1937 (I. Rohtla)
F3.Sandi türä' tuulõ pääl? Tserbak kaovalta otsah
Se 1930 (M. Pihlapuu)
871.KÕVÕRA JALAGA TEEDAKÕNÕ LÄTT KILMULÕ JA KALMULÕ? Umalõ as'alõ väljakäigukohta - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1927 (J. Orusaar)
Vrd.233D1* 1302Z1a1
872.KÕVERIK, KÕVERIK, KUS SA LÄHED? - NÜHKAPALJAS, MIS SA TAHAD? Jõgi ja heinamaa - 6+148+84+30 = 268 (331) var.
A1.Nühka-nähka, kus sa lähed? - Nühka-nähka, mis sa tahad? Oja
Prn 1933 (S. Kalling)
A2a.Kõverik, kõverik, kus sa lähad? - Nühka-nühka, mis sa tahad? Oea, heinaniitmine
SJn 1890 (M. Kielas)
A2b.Kõberitti-käberitti, kus sa joosed? - Mis sa nühkami juurest tahad? Jõgi
Koe 1890/3 (H. Schultz)
A2c.Kõvver, kõvver, kos sa läät? - Nühka maha, mis sa tahat? Vikatiga haan'a niitmine
Plv 1895 (J. Tamm)
2Plv - 2 var.
A3a1*.1) Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad? Jõgi ja heinamaa
Pal 1888 (M. Uus)
2) Kõverik, kõverik, kos sa lähed? - Niuhkapal'las, mis sa tahad? Heinamaa ja jõgi
Ksi 1926 (P. Berg)
2VJg, VMr, Amb, Amb v. JMd, Tln, Kos, SJn, Pil, Plt, Ksi, Lai, Pal, Trm, 2MMg, Äks, Trt, 2Nõo, Puh, Ote, 2As - 24 var.
Eas I 131 (192)
A3a2.Kõverik, kõverik, kuhu sa läed? - Nihkapaks, mis sa tahad? Jõgi ja heinakuhi
Hlj 1893 (J. A. Rehberg)
A3a3.Kõverik, kõverik, kuhu sa lähed? - Mis sa, nühkanina paljas, tahad? Kraav ja heinamaa
VJg 1937 (L. Böckler)
A3b*.1) Kiverik-kõverik, kos sa käesid? - Nühkäpal'las, mes sä tahad? Haena niitmine
Ran 1964 (A. Tamm)
2) Kiverdi-kõverdi, kos sa lääd? - Nühkapal'las, mis sa tahad? Jõgi
Võn 1909 (J. Moodis)
Mih, 3Trv, 2Trt, Võn, 2Ran, Rõn, As - 11 var.
A3c.Kõver, kõver, kos sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad? Jõgi ja maantee
TMr 1889 (J. Tootsi)
VJg, VMr, JJn, Noa v. Hii, Kod, TMr, Kam, Kan - 8 var.
E EM 70 (527); E EM2 63 (687)
A3d.Kos sa läät, kõvõrakõnõ? - Mis sa tahat, nahkapal'as? Jõgi juusk ja niit
Se 1927 (P. Voolaine)
Vas, Se - 2 var.
A3e*.Kõver, kus sa lähäd? - Paljast nühitu, mis sa tahad? Oja, heinamaa, ärä niidetu
TMr 1890 (J. Mägi)
Plt, TMr - 2 var.
A3f+.Küürik, küürik, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad? Jõgi ja kaldad
MMg 1983 (M. Hiiemäe)
Hel, MMg - 2 var.
A3g.Kos sa läät, imekõvver? - Mis sa tahat, nihkapaljas? Jõgi ja jõeperve
Võn 1894 (J. Suits)
Trt, Võn - 2 var.
A3h.Tere, tere, nühkäpal'as! - Kos sa läät, kõvõrik? Jõgi
Plv 1890 (J. Tamm)
A3i.Kõverdi, kõverdi, kus sa lähäd? - Nühkpal'las, mis sa tahad? - Pikk lõntr, mis sa teed? Kaar, heinõm, vikat
Kõp 1888 (V. Reiman)
A4.Kõverik krinks-kränks, kos sa läät, nihkapal'as? Oja
Võn 1889 (J. Kripson)
A5*.Kõverik, kõverik, kos sa läät? - Niidet pal'las, mes sa tahat? Oja jookseb niidust läbi
Rõn 1888 (H. Urb)
2Jõh, Noa v. Hii, Kod, Rõn, Kan - 6 var.
E EM 70 (527); E EM2 63 (687)
A6a.Koverik-koverik, kus sa lähed? - Nüripard, nüripard, mis sa tahad? Jõgi jookseb
Vai 1893 (D. Torpan)
A6b.Kõverik, kõverik, kos sa lähad? - Lüika kallas, mes sa tahad? Oja ja hain
Nõo 1889 (J. Amberg)
A6c.Kõverik, kõverik, kus sa lähäd? - Vintlik-väntlik, mis ta tahad? Jõgi, jõekaldad
KJn 1890 (A. Pihlak)
A6d.Kõverkäänd, kus sa lähad? - Paljas, mis sa tahad? Jõgi ja luht
Plt 1878 (K. Moks)
A6e.Lühikene paks, mes sa tahad? - Kõver, kõver, kos sa lähad? Hainakuhi ja jõgi
Puh 1888 (J. Loskit)
A7a.Siira-viira, kus sa lähed? - Nühkapaljast, mis sa tahad? Heinaniit
TMr 1926 (L. Berg)
A7b.Sinka-sanka, kuhu jooksed? - Pea suu, nühkapaljas!? Emajõgi ja heinamaa
TMr 1932 (R. Grönberg)
A7c.Vindrik-vändrik, kus sa lähed? - Nihukapaljas, mis sa tahad? Jõgi ja heinam
Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
A7d.Kos sa läät, kolõpää? - Mis su tüü, mikupal'as? Niit ja oja
Vas 1895 (J. Tint)
A8*.Keera-veera, kus sa lähad? - Nahkapaljas, mis sa tahad? Oinas ja heinamaa
SJn 1890 (E. Saabas)
2Pär, 2Hää, Pst, 2SJn - 7 var.
A9a*.Kiverik-kõverik, kus sa lääd? - Lühike lõigat, mis sa tahad? Niidet hein, oja
Hls 1889 (M. Ilus)
Hls, 2Trv, Pil - 4 var.
A9b.Pikk kõvvõr, koes sa läät? - Lühike lõigat, mis sa taht? Jõgi
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
San, Urv v. Krl - 2 var.
A10.Kõvver, kõvver, kos sa lähät? - Pal'laspää, mis sa tahat? Niit ja oja
San 1889 (M. Lepp)
San, Rõu - 2 var.
A11a*.Kivver-kõvver, kos sa lääd? - Pöetpää, mis sa tahad? Oja, niit
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
2Hel, Võn, Ote, Krl, Rõu, Tt - 7 var.
A11b.Kõvver kaal, kos sa läät? - Pöetu pää, mis sa tahat? Jõgi ja niit
Urv 1890 (J. Teder)
A12.Kõverik, kõverik, mis sa jooksed? - Ümber pööran, mis sa otsid? Jõgi
Muh 1947 (U. Mägi)
A13+.Pöetpää ütles: Nühkaperse, koes sa lääd? - Nühkaperse ütles: Pöetpää, mis sul om? Lootsik ja hainakantsu
Se 1930 (A. Nurmetu)
2Se - 2 var.
A14a1*.Kohe sa' lääd, vingõrd-vangõrd? - Mis su' tüü, pöetpää? Uja juusk läbi niidetü niidü
Se 1928 (T. Linna)
Kam, Vas, 18Se - 20 var.
A14a2*.Vingõr-vangõr, kos sa läät? - Mis su tüü, pöetpää? Niit ja jõgi
Se 1939 (M. Ilvik)
4Se - 4 var.
A14a3.Vinger-vanger, koes läät? - Pöetpää, mis su tüü? Jõgi ja niit
Se 1928 (E. Põllula)
Räp, 5Se - 6 var.
A14a4.Singer-vinger, koes sa läät? - Mis sul asi, pöetpää? Oja ja heinamaa
Se 1940 (M. Kivisaar)
A14a5.Pöetpää, mis sa tiit? - A vingõr-vangõr, kos sa joosõt? Niit ja uja
Se 1937 (I. Rohtla)
A14b+.Koes lääd, vingõr-vangõr? - Laku perst, pöetpää!? Ojaperved küsivad oja käest, et kuhu lähed, a' niidetud pervedele vastab oja siis
Se 1935 (A. Kits)
Urv, 5Se - 6 var.
Vrd. 924
A15*.Koes sa läät, vingõr-vangõr? - Mis su tüü, pal'aspää? Niidet hainama küüs uja käest ja tuu ütles: mis su tüü, pal'aspää
Se 1938 (A. Tubli)
2Se - 2 var.
A16.Koes sa lääd, vingõr-vangõr? - Mis su tüü, plesspää? Jõgi ja perv
Se 1928 (T. Haak)
Vrd. 1135
A17a.Pöet pää, aet hapõn? Niit ja oja
Se 1930 (A. Põhi)
A17b.Pöet pää, aet hapõn, vingõr-vangõr viitii? Oja
Se 1933 (A. Põhi)
A17c.Kohes lääde, vingõr-vangõr? - Mis su tüü, aet hapõn? Niit ja oja
Se 1935 (A. Põhi)
A17d.Tere, tere, pöet pää! - Mis sullõ vaja, aet hapõn? Pöet pää - jõgi, aet hapõn - niit
Se 1935 (T. Uiboaed)
A18+.1) Looga luuk, kohe sa läät? - Pöet kurat, mis vaia? Jõgi ja hainamaa
Rõu 1936 (A. Raadla)
2) Kos sa juused, luhatõbras? - Mes sulle vaia, pöötüle? Vesi juusk - hain küsüs
Lut 1894 (O. Kallas)
Rõu, Se, Lut - 3 var.
• LMr 128 (71)
B1a*.Kõver, kõver, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, veskilt tulen, veskile lähen? [Lahendus puudub]
Lai 1932 (M. Kirsch)
2Amb v. JMd, 2Lai - 4 var.
B1b.Kõverik, kõverik, kus sa lääd? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ma lähen veskilt veskile, kus kotid kolu ääre peal? Jõgi ja heinamaa
Lüg 1963 (A. Källo)
Vrd. 2474
B2.Kuura-käära, kus sa lähäd? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ma lähän vallast valda? Jõgi
Vän 1889 (M. Jaason)
B3a*.Küürik-kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ma lähen mõisast mõisa? Jõgi ja heinamaa
Rak 1893 (G. J. Jürjev)
2Hlj, Rak - 3 var.
B3b.Kõver eit, kus sa lähed? - Nühkapael, mis sa tahad, ma lähen mõisast mõisa, teisest mõisast teise? Jõgi ja heinamaa
Juu 1890 (J. Trull)
B3c.Kivõr-kõver, koe sa lähad? - Pöetpää, mis sa tahad, ma lää aina mõisa, istu maha juttu aama? Jõgi, heinakuhi, meri
Hls v. Krk 1868/96 (L. Kase)
B4a*.1) Kivver-kõvver, kos sa läät? - Nühkapal'las, mis sä tahat, ma lää Linklangardi mõiste? Jõgi, niit ja veski
Ote 1893 (J. Tammemägi)
2) Kõvver-koover, kos sa läät? - Tuhkapal'las, mes sa tahat, ma lää Linklonkadi mõiste? Oja
Ote 1895 (C. Lipping)
Võn, 2Ote, Urv - 4 var.
B4b.Vintlik-väntlik, kus sa lähed? - Lühike raiut, mis sa tahad, ma lähe Liplapi mõisa? Rohi küsib, jõgi kostab, läheb merese
Kaa 1889 (J. Koppel)
B4c.Tsiira-viira, kos sa lääd? - Paljas nühka, mis sa tahad? Linklangardi talule? Veski
Võn 1897 (P. Rootslane)
B4d.Kiver-kõver, kos sa lääd? - Pöitu pää, mes sa taad, ma lää Limplampadi veskile? [Lahendus puudub]
Nõo 1932 (O. Sild)
B5a.Kõver, kõver, kus sa lähäd? - Niuhkapaljas, mis sa tahad, ma lähän mõisast mõisa, oma pärismõisa? Jõgi
VMr 1890 (K. V. Lurich)
B5b.Kõverik, kõverik, koes sa lehed? - Ma lehe oma mõisa? Jõgi
Khk 1947 (H. Tarkin)
B6a1.Küürerik-kõverik, kos sa lääd? - Nihukapal'las, mis sa tahad, ma lää Õissu esa mõisa? Jõgi ja vikat
Hel 1913 (J. Müür)
B6a2.Kõver, kõver, kuhu sa lähed? - Nühkapaljast, mis sa tahad, ma läen mõisast mõisa, oma isa mõisa? Jõgi
Rak 1888 (M. Tamm)
B6b*.Kiverdi-kõverdi, kus sa lähäd? - Ilmapal'las, mis sa tahad, ma lään oma isä mõisa? Jõgi
Kõp 1888 (V. Reiman)
Trv, Pst, Kõp - 3 var.
B6c.Kühnas-kähnas, kus sa käisid? - Tulin veskilt, lähen oma isa mõisa? Jõgi
Amb v. JMd 1937 (anon)
B6d1*.Kiverik-kõverik, kus sa lähed? - Lühike lõigat, mis sa tahad, ma lää oma isa mõisa? Jõgi ja rohi
Vil 1913 (J. Müür)
Trv, Pst, Pst v. Pil, Vil, KJn - 5 var.
B6d2.Kiver-kõver, kos sa lähät? - Lühike lõigat, mis sa tahat, ma lää oma esä Õisu mõisa? Kiver-kõver - jõgi, lühike lõigat - hein: hein küsib jõelt, kuhu sa lähed, jõgi vastab, et ma lähen oma isa koju - Õisu järve
Hel 1962 (H. Kala)
B6d3.Kõverik, kõverik, kus sa lähad? - Lühike raiutud, mis sa tahad, ma lään oma isa mõisa? Jõgi ja raiutud mets
Jõe 1932 (H. Tampere)
B6d4*.Kiverik-kõverik, kus sa lähad? - Lühike lõigak, mis sa tahad, ma lää oma isa mõisa, lusikaid-liudu loputama? Hein ja oja
Pst 1888 (J. Jaakson)
2Pst - 2 var.
B6d5.Kivert-kõvert, kus sa lääd? - Lühike lõigat, mis sa tahad, ma lää oma isa mõisa, musta mulliku perrä? Jõgi
Hls 1889 (M. Laarman)
B6e+.1) Krõnksu-kranksu, ko sa lähät? - Pal'laspää, mis sa tahat, ma lää uma esä mõisallõ? Jõgi ja niidetud heinamaa
Rõu 1894 (P. Kanger)
2) Kõverik, kõverik, kus sa lääd? - Lühike lai, mis sa tahad, ma lään oma isa mõisa? Jõgi
Pst 1889 (H. Henno)
Saa, Pst, 2Rõu - 4 var.
B7a.Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa sest tahad, ma lähen isa-ema mõisa? Jõgi, sild
Kuu 1964 (O. Jahe)
B7b*.Kiira-käära, kus sa lähad? - Piiritet pää, sina ole vait, ma lähan oma isa-ema mõisa? Jõgi ja heinamaa
Saa 1928 (E. J. Kase)
Saa - 2 var.
B7c.Küüra-käära, kus sa lähed? - Nühkaperse paljas, mis sa tahad, ma lähen oma isa-ema juure mõisa? Jõgi jookseb merese
Pär 1888 (M. Oiderman)
B7d.Vinka-vonka, kinka-känka, kuhu sa lähad? - Lähan oma isa-ema mõisa? Jõgi
Tor 1888 (M. Tilk)
E EM 180 (1760); E EM2 155 (2281)
B7e.Tere, tere, vintlik-väntlik, kus sa lähed, vintlik-väntlik? - Mis sa tahad, pisike piiret lakk, ma lähen oma isa-ema mõisa? Vintlik-väntlik on jõgi, pisike piiret lakk on jõe ääres kasvav rohi, isa-ema mõisa on meri
Tõs 1894 (A. Niemann)
B8a*.Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ma lähen oma ema mõisa? Jõgi ja maandi
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
Hlj, Kad, 3Jõe - 5 var.
B8b+.1) Kiver-kõver, kos sa lääd? - Löhike lönderjas, mis sa must taad, ma lää oma emä mõisa? Jõgi ja niit
Krk 1936 (A. Grünvald-Univer)
2) Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Piiri purlak, mis sa tahad, ma lään oma ema mõisa? Jõgi ja kallas
Hää 1889 (E. Grant)
VMr, Koe, Jõe, 2Hää, Krk, Trv, Urv - 8 var.
B9.Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, lähen äia mõisa? Jõgi, heinamaa, veske
Äks 1893 (P. Sepp)
B10a.Kiver-kõver, kos sa lääd? - Püet pää, mis sa tahad, ma lähen oma isa linna? Heinamaa, jõgi
Trv 1889 (H. Kallas)
B10b.Kõveri, kõveri, kuhu sa lähed? - Mis sa, paljaspea, tahad, ma lähen oma isamaa linna? Kaevust vett võtma
Vai 1889 (H. Masing)
B11a.Kõver, kõver, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ise juhin, ise lähen mõis mõisalt mõisa, oma ema linna? Mägi ja jõgi
Pee 1927 (R. Viidebaum)
B11b.Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ma lähen oma ema linna? Jõe jooksmine
Kuu 1939 (H. Martinson)
B12.Kivert-kõvert, kus sa lääd? - Lühikene lõigas, mis sa tahad, ma lään ämma linna? Jõgi
Hls 1889 (J. Lepik)
B13a*.Kõverdi-kõverdi, kus sa lähad? - Nöhkapal'last, mis sa tahad, ma lähan oma isa maale? Jõgi
Vän 1889 (J. Tammann)
Vän, Kõp - 2 var.
B13b*.Kiverdi-kõverdi, kos sa lähäd? - Lühike lõigatu, mes sa tahad, ma lähä oma esa maale? Jõgi ja heinamaa
Nõo 1888 (J. Tüklov)
Nõo, Urv - 2 var.
B13c+.Pikkä kõvvõr, kos sa läht? - Lühikene lagja, mis sa tahat, ma lää oma isä maalõ? Jõgi
Krl 1910 (H. Ojansuu)
Krl, Rõu - 2 var.
B14a.Kivert-kõvert, kus sa lääd? - Oma isa kodu? [Lahendus puudub]
Hls 1895 (M. Mõrd)
B14b.Kivver-kõvver, kos sa läät? - Nühkapal'las, mis sa tahat, ma lää omma esä kodu? Oja ja niit
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Rõn, Ote, San - 3 var.
B14c+.1) Kõvver, kõvver, kos sa läät? - Lõikhain, mis sa tiit, omä esä kodu lää? Jõgi
Võn 1889 (T. Lätti)
2) Koes sa lääd, vinku-vanku? - Mis sä tahad, pöet pää, ma lää oma esä majja? Oja, niit
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Jaa, Võn, Rõn, Krl - 4 var.
B15.Kover-kover, kus sa lähed? - Ma lähen oma isa-ema igikojosse? Jõgi
Krj 1875 (T. Rohke)
B16a.Kiverik-kõverik, kus sa lähed? - Ligerik-logerik, mis sa tahat, ma lää oma ema kodu? Oja, jõgi
Trv 1894/1901 (J. Kala)
B16b*.Kiver-kõver, kus sa lääd? - Pöetpää, mis taad, ma lää emä kodu? Jõgi ja niit
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
Krk, 2Hel - 3 var.
B17.Kiverik-kõverik, kuhu lähad? - Pöetud pää, mis sa tahad, ma lähen oma isa juurde? Jõgi ja heinakuhi
Tt dat-ta (M. Undi)
B18*.Küüra-käära, kus sa lähad? - Ma lähan isa-ema juure? Jõgi
Tõs 1890 (M. Kurul)
2Tõs - 2 var.
B19a1*.Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Niuhkapaljas, mis sa tahad, ma lään oma emale? Jõgi, heinamaa
Sim 1892 (T. Franzdorf)
2Sim, 2Kan - 4 var.
B19a2.Kõverik, kõverik, kus sa lähäd? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ma lähän oma emale, lükka sina järele? Pedja jõgi ja heinamaa
Pal 1888 (M. Saar)
B19b*.Kiira-käära, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ma lään oma ema juure? Jõgi, karjamaa ja meri
Hää 1889 (E. Grant)
Hää, Saa - 2 var.
B19c*.Kiver-kõver, kus sa lääd? - Pöetpää, mis sa tahad, ma lää oma ema sülesse? Niit küsib ja jõgi vastab
Hel dat-ta (A. Wahlberg)
Krk, Hel - 2 var.
B19d.Kõverik, kõverik, kus sa lähäd? Nihak-nihak, mis sa tahad, mina lähen oma emale? Jõgi jooseb
Pil 1888 (T. Sander)
B19e.Kõverik, kõverik, kus sa lähät? - Lühik lõigat, mis sa tahat, ma lää oma emale, sääl ma loe lusikit, sääl ma arva anumit? Jõgi ja heinamaa
Krk 1961 (A. Toompalu)
Vrd. rl: /- - -/ Õtak iks latsõ' kokko kuts, / lugõ iks luidza kätte, / arvas iks anoma' ette, /- - -/ (SL II, nr. 998 symbol 60 f "Symbol" s 9< Se)
B20a.Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Lühike lõigard, mis sa tahad, mul on isa, sul pole ühti? Kuhi ja jõgi
SJn dat-ta (T. Köstner)
B20b.Kiverik-kõverik, kus sa lähed? - Lühike niidetud, mis sa tahad, mul nisad, sul pole ühtegi? Jõgi, heinamaa ja kuhjad
Tt 1889 (anon)
B21.Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljast, mis sa sest tahad, sinna lähen, kohe tahan? Jõgi ja vikat
Trm 1965 (J. Sildvee)
Trm - 2 var.
B22+.1) Kõvera kõver, kos sa läät? - Võõralt maalt lää leiba otsma? Suurtii
Ote 1896 (H. Maasen)
2) Kõver, kõver, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, siit tulen, sinna lähen, ilma otsa kätte ei saa? Heinamaa küsib jõelt: kõver, kõver, kus sa lähed? - ja jõgi siis vastab, et nühkapaljas, mis sa tahad ...
Sim 1939 (V. Fuchs)
Sim, VMr, Hls, Pal, Urv - 5 var.
Ca*.Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ma läen veskist veskile, ei too kotti elades? Jõgi ja heinamaa
Trm 1889 (H. Mann)
Iis, Trm, MMg - 3 var.
Kontam.: = 2505Ba*
Cb.Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljast, mis sa tahad, ma lää mõisast mõisasse, veskikojast veskisse, ei saa kotti kustkiltki? Jõgi
Lai 1897 (H. Asper)
Kontam.: = 2505Bb
Cc.Kõverik, kõverik, kohes sa lähed? - Tühipaljas, mes sa tahad, ma lään veskilt veskile, ei vii kotti ilmaski? [Lahendus puudub]
Kod 1950 (H. Nõu)
Kontam.: = 2505Bc
Cd*.Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Tahkupaljast, mis sa tahad? - Veskilt tuled, veskile lähed, ilmaski kotti koju ei too? Jõgi
Lai 1926 (H. Nigul)
2Lai - 2 var.
Kontam.: = 2505Bd*
Ce*.Kõverik, kõverik, kust sa tuled? - Haljas-paljas, mis sa tahad, veskilt tulen, veskile lähen, kotti ei vii kodu iialgi? Jõgi ja heinamaa
Kuu 1956 (I. Lind)
2Kuu - 2 var.
Kontam.: = 2505Be*
Cf.Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Veskilt tulen, veskile lähen, ilmaski kotti kodu ei too? [Lahendus puudub]
Lai 1932 (M. Lääne)
Kontam.: = 2505Bf
D.Vintlik-väntlik, üle metsa heitlik, kus sa lähed, pisike piirit lakk? Vesi
Kse 1889 (F. Põld)
Kontam.: = 2540F
Vrd.873
mj: Kippar 293A*
rl: "Kõverik, kõverik, kus sa lähed?"/ "Näuhka paljas, mis sa tahad!"/ "Kõverik, kõverik, kosta ikka!" / "Lähen parmu matusele." / "Kessi parmu ära tappis /- - -/ (ERlA III:3, nr. 6792 symbol 60 f "Symbol" s 9< Iis)
873.KÕVÕRIKU NÜHKÄ PALJAS? Vikat - 0+5+2+0 = 7 (8) var.
a1.Kõvõriku nühkä paljas? Vikat
Rõu 1895 (P. Kanger)
Krl, 2Rõu, Räp - 4 var.
a2.Kõverigu mühka pal'last? Vikati luiskamine
Krl 1887/94 (J. ja P. Einer)
Krl, Rõu - 2 var.
c.Kumõraga nühka pal'last? Vikatiga niidetäs
Vas 1902 (J. Jakobson)
Vrd.872
874.KÄGU KUKUB KUUSE OTSAS, PANEB TERVE METSA LINNUD LAULMA? Kirikukell - 0+1+0+1 = 2 (28) var.
a.Kägu kukub kuuse otsas, paneb terve metsa linnud laulma? Kirikukell
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 59 (397); Pet. Ah 41; E EM2 59 (506); E MM 9 ja 48 (88); Songi2 35; E MM2 9 ja 46 (90); RpS nr. 6 (1939) 190; Nugis 288 ja 313 (85); E MM3 7 ja 37 (90)
b.Kägu kukub kuuse otsan ja paneb kõik mõtsalinnud laulma? Kerkukell
Ran 1973 (E. ja H. Tampere)
Vrd.783F1a1* 784Dk
875.KÄGO KUUK PÜHÄH PEDÄJÄH? Kellä lüvväs - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Se 1888 (H. Prants)
Vrd.298 783F1a1*
876.KÄIB KÕIK MAAILMAD LÄBI, AGA SEISAB ÜHE KOHA PEAL? Maantee - 0+0+5+2 = 7 (51) var.
Aa1.Käib kõik maailmad läbi, aga seisab ühe koha peal? Maantee
Tõs 1952 (U. Kolk)
Metstak 14 ja 33 (120); Täheke nr. 6 (1983) lk-ta (2); Õunapuu 146 (5); Laagus-Õunapuu 168; Metstak2 37 ja 38
Aa2.Kes käib kõik maailma läbi ja seisab ikka ühe koha peal? Tee
Tor 1926 (L. Tohver)
Ab.Käib keik maa läbi ning seisab ühes kohas paigal? Tii
Ans 1937 (A. Raadla)
Kmpm. Kõ 60 (6); Kmpm. KLr I8 86; Kmpm. A6 58 (6); Kmpm. EL I9 112; Kmpm. EL II10 231
Ac.Käu kõik maailma läbi, a sais kõõ üte paiga pääl? Tii
Se 1932 (V. Ruusamägi)
Ba.Käüse terve ilma läbi, aga kodo kunage ei saa? Tii
Se 1931/2 (N. Sõrmus)
Bb.Käib terve ilma läbi, aga väsind ei ole? Maantee
Pha 1947 (A. Sepp)
Bc.Tiirles ja viirles, käüse kõik ilmanulga' läbi? Tii
Se 1938 (A. Tubli)
Vrd. 611A6*
Vrd.650A8+ 878
877.KÄIB SÖÖMA JUURES, KÄIB JOOMA JUURES, ISE EI SÖÖ EGA JOO? Lehmakell - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Emm 1925 (S. Perv)
Vrd.84 381 382 616B4a 2205Ba
878.KÄIB ÖÖD, KÄIB PÄEVAD, EI PÄÄSE PAIGASTKI? Kell - 4+41+58+73 = 176 (353) var.
A1.Käib ööd, käib päevad, ei pääse paigastki? Kell
Jõh 1889 (J. Petrovitsch)
Jõh, Tln - 2 var.
Huvit. II 216 ja 224 (18); Huvit. I4 132 (1); Huvit. V Lisa 17 (11)
A2a.Käib ööd kui päiväd, ei pääsi mees paigastki? Seinakell
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, Pal - 2 var.
Käis EV I5/II 4; Seilental I 36; Seilental EkLÕ 41; Bachman-Janno-Rebane-Salun I 45; Kõrgesaar-Lahi II 18 ja 19; Pioneer nr. 6 (1958) 32 (2)
A2b1*.Mies käüp üöt-päivät, ei pääse mies paigast? Kell
Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
Kuu, Vän, Urv - 3 var.
A2b2.Miis käü üüd-päivä, paigast ei päse kunagi? Seinakell
Kan 1924 (A. V. Kõrv)
A2b3.Mees kõnnib ööd kui päevad, aga ei pease paigastki? Tunnikell
Muh 1888 (T. Kuusik)
A2c1.Käib ööd, käib päävad, ei pääse mees paigast? Seinakell ehk tasku-uur
Tt 1878 (C. E. Malm)
Kad, Koe, HMd, Pöi, Tor, Vil, Tt - 7 var.
• Mötleja 15 ja 52 (58)
A2c2.Käib ööd, käib päävad, ei pääse mees paigastki? Seinakell
Tt 1871 (J. Hurt)
Pal, Tt - 2 var.
• EPost. Lisal. nr. 8 ja 11 (1871) 48 ja 66 (5); Mötleja 21 ja 53 (84); Undritz ELKk II 122 (4); ER Kal. (1883) 86 ja 93 (1); E EM 60 (400); E EM2 54 (511); E MM 9 ja 43 (90); E MM2 9 ja 46 (92); Ainelo III 64; Kmpm. EL II10 113; E MM3 7 ja 37 (92)
Ac3.Käib miis üüd, käib pääväd, ei piäse miis paegast? Tunnikell
Kod 1888 (J. Liiv)
B1a1.Käib ööd ja päävad, aga paigast ei liigu? Kell
Hää 1934 (J. Nurme)
Rap v. Mär, Hää, Puh - 3 var.
Lasteleht nr. 10 ja 11 (1938) 155 ja kaas (6-7); Randmäe-Sprenk II 106 (4)
B1a2*.Käib ööd ja päevad, kuid ei liigu paigastki? Kell
Vän 1937 (U. Riiel)
2Jõh, Vän, Tor - 4 var.
B1b*.Käüb üöd ja päiväd, ise ei liigu paigastki? Kell seinal
Kuu 1964 (E. Lindström)
Jõh, Kuu - 2 var.
B1c*.Käib ööd ja päevad, aga ei liigu ilmaski paigast? Seinakell
Pee 1894 (O. J. M.)
Pee, Jaa, Aud - 3 var.
B1d*.Käib öed, käib päevad, siiski ei liigu paigast? Kell
VMr 1890 (J. Reise)
VMr, Kuu, Mär - 3 var.
B1e+.Käib, aga paigast ei liigu? Kell
Ote 1957 (M. Villemson)
HMd, Ote, Vru - 3 var.
Pet. ELA 90 (1); Mihkel nr. 4 (1994) 39 (5)
B2a.Mees käib ööd ja päevad ühte, aga paigast ei liigu? Seinakell
Rap 1938 (E. Poom)
B2b.Miis kõnd üüd ja päivä, paigalt ei liigu suguki? Sainakell
Ote 1889 (J. Brücker)
C*.Käib aastate kaupa, aga oma koha päält ei liigu? Seinakell
Vru 1925 (J. Kont)
Nrv, Vru - 2 var.
Niggol LVKÕR 4
Da*.Isi ööd ja päävad käib, aga siiski paigalt ei nihku? Kell, uur
Plt dat-ta (M. Luu)
Pld, Plt, Trt - 3 var.
Laste prillid I 24 (2)
Db.Käib, käib, aga paigast ei nihku? Kell
Rkv 1948 (H. Tõnisson)
Dc.Käija ta on, tuhantnelja jookseb, aga paigast ei nihku? Käija, pöör
Pst 1888 (T. Juurik)
Ea.Käu üü' ja pääva, a' paigast lää-äi? Kell
Se 1938 (A. Tammeorg)
Eb.Eloaig käu, a' paigas ka lää-äi? Kell
Se 1929 (V. Savala)
Ec.Kes lätt alati edesi, aga ei lää paigast ära? Kell
Plv 1890 (J. Tobre)
F1a*.Käib üüd kui päivä, aga paigalt ei saa kusagil? Kell
Krl 1973 (E. ja H. Tampere)
Jõh, Sim, Amb v. JMd, Tür, Krj, Trm, Krl - 7 var.
Ilmjärv Uus ABDr (1888) 41 (7)
F1b*.Käib ööd, käib päävad, ei saa siiski paigast? Kell
Jõe 1889 (G. Kivikangur)
Vai, Jõe - 2 var.
F1c*.Käib terve päeva, ei saa paigast kaugemale? Uks
Kir 1973 (M. Tuul)
Kir, Trm, Se - 3 var.
F1d.Reisib, reisib ööd ja päiva, paigalt kohegi ei saa? Kell
Nõo 1875 (J. Kerg)
F1e*.Kes ikka käib, aga kohast ära ei saa? Kell seina peal
Nrv 1903 (M. Russmann)
Nrv, Rõn - 2 var.
Körber VRMK 49 (15)
F2a*.Mees käib ööd ja päevad, aga ilmaski paigast ei saa? Seinakell
VMr 1888 (J. Puurmann)
VMr, Pil - 2 var.
F2b1.Käib ööd, käib päevad, siiski mees paigast ei saa? [Lahendus puudub]
SJn 1889 (J. Tammann)
F2b2.Mees käib ööd, mees käib päävad, aga paigast ära ei saa? Seinakell
Koe 1890/3 (H. Schultz)
F2c*.Miis kõnnib öö ja päevä, aga ei saa paigastki ära? Kell
Trv 1890 (A. Rull)
Trv, Trt - 2 var.
F2d+.Mees astup ööd ja päevad, aga ei saa paigaltki ära? Tunnikell
Ran 1889 (A. Tobber)
Ans, Krk, Ran - 3 var.
G1.Käib ööd ja päevad, kohalt ei saa sammugi? Kell
Ote 1957 (M. Uibo)
G2a.Mees käib ööd ja päevad, ei saa sammugi paigast? Kell
Lai 1935 (E. Voimann)
G2b.Mees sammub ööd-päevad, aga ei saa sammu paigast ära? Tunnikell
KJn 1932 (J. Grauberg)
G2c.Mees kõnnib edasi, aga ei saa sammugi paigast? Veskiratas
Krj v. Mus dat-ta (V. Mägi)
H1a*.Käib ööd ja päävad, edasi ei saa sammugi? Kell
Emm 1938 (E. Ennist)
Tln, Emm, Plt - 3 var.
H1b.Käib, käib, aga edasi ei saa sammugi? Kell
Pld 1927 (A. Tusar)
H2a*.Mees käib ööd kui päävad, ei sammu saa edasi? Kell
Vig 1896 (H. Laipmann)
Sim, Vig, Sa, Vil - 4 var.
H2b.Mees kõnnib ööd ja päävad, ei saa sammu edasi? Kell
Ann 1889 (K. Preisberg)
H2c.Miis astub ööd ja päiva, edasi ei saa aga sammugi? Tunnikell
Rõu 1898 (A. Suurkask)
H2d.Mies käib aasta, aga samu edasi ei saa? Kell
Kuu 1955 (G. Vilbaste)
H2e.Mees jookseb mööda teed, aga sammugi edesi ei saa? Vokk
Pal 1922 (A. Lõhmus)
H2f.Tark käib ööd ja päevad, ei sammu edasi? Tunnikell
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
I+.Vanamees keib nurkas, aga sammu edasi ei jõua? Kell
Mar 1937 (E. Ennist)
Mar, Hls - 2 var.
Ainelo III 55
J1a*.Käib ööd ja päevad, aga edasi ei saa? Kell
Trm 1991 (A. Korb)
Pal, Trm, Trt, Har, Se - 5 var.
Lasteleht nr. 11 ja 12 (1906) 176 ja 192 (4); Lasteleht nr. 8 (1920) 128 (4)
J1b.Käib, aga edasi ei saa? Kell
Ote 1955/6 (E. Alliksaar)
J1c*.Käib ja käib, kuid edasi ei saa? Kell
Trt 1927 (E. Teder)
Nrv, Jõh, Amb v. JMd, Kuu, Tln, Muh, Hää, TMr, Trt - 9 var.
J2.Vanamees kõnnib ja kõnnib, aga edasi ei saa? Kell
Tõs 1892 (J. Weltmann)
E EM2 149 (2174)
K1a*.Käib üöd kui päevad, aga edasi ei jõuva? Kell
Iis 1976 (H. Jõulmaa)
Iis, Mär - 2 var.
K1b*.Käib, käib, aga edasi ei jõua? Kell
Nis dat-ta (E. Martinson)
2Iis, Kuu, Nis, Mär, Trt - 6 var.
K2a.Mees käib ööd ja päevad, aga edasi ei jõua? Kell
KJn 1973 (M. Kaur)
K2b.Vanamees sammub, aga edasi ei jõua? [Lahendus puudub]
Kan 1963 (R. Praakli)
La.Käib ööd-päevad, aga edasi ei lähe? Kell
Pld 1926 (V. Janberg)
Lb.Käib küll, aga edasi ei lähe? Kell
Kod 1939 (E. Luigla)
Lc.Käib, käib, aga edasi ei lähe? Kell
Mär 1992 (A. Tamm)
3Tln, Mär - 4 var.
M*.Käib ööd ja päevad, edasi ei liigu? Kell
Rkv 1972 (E. Tuisk)
Nrv, Rkv - 2 var.
N*.Käib küll kiirest ööd kui päevad, kaugemale ta siiski ei saa? Kell
Rak 1905 (K. Holm)
Rak, Kuu, HJn - 3 var.
Oa*.Üü-päävä käüse, koheke jovvak-ai? Kelläleht
Se 1937 (F. Ilvik)
Har, 2Se - 3 var.
Ob*.Käib, käib, aga kuhugi ei jõua? Kell
Trt 1930 (M. Sika)
Trt, Ote - 2 var.
Pa.Käib, käib, aga ukseni ei jõua? Kell
Kuu 1992 (J. Vahtras)
Iis, Kuu, Tln, Kei, 2Mär, Han, Vln, Kõp, 2TMr, 2Nõo - 13 var.
Raudsik MLMA 69
Pb*.Käib, aga ukseni ei jõua? Kell
Iis 1992 (J. Voist)
Iis, Jõe, Kõp - 3 var.
Pc.Kõnnib, kõnnib, aga ukseni ei jõua? Kell
Trt 1992 (M. Kõiva)
2Trt - 2 var.
Pd.Kes käib, aga ukseni ei jõua? Kell
PJg 1979 (H. Pik)
Q*.Käib, käib, aga kohale ei jõua? Kell
Han 1992 (I. Rohula)
Han, Nõo - 2 var.
Ra.Üü ku päiv lätt, a esi kõõ üte paiga pääl sais? Mõts kasus
Se 1935 (A. Põhi)
Rb+.Käib, käib, aga seisab ühe koha peal? Kell
Tõs 1952 (U. Kolk)
Tln, Tõs, Vän, Tt - 4 var.
Kal. (1963) 322 ja 325 (9)
Sa.Kes käu üü ja päävä kokko? Kell
Se 1939 (M. Ilvik)
Vig, Se - 2 var.
E EM 28 (43); E EM2 28 (53)
Sb.Käib üed ja päävad, põle õtsa? Seenakell
Trm 1934 (A. Aavik)
Sc.Mis ühtelugu käib, aga kunagi ei seisa? Maakera
TMr 1889 (J. Tootsi)
Z+.1) Käü, käü ümbretsõõri, paigale ei saa kohegi? Tunnikell
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
2) Ööd ja päevad käib, ei iialgi tee otsa lõpe? Kell
Tõs 1934 (F. Lõpp)
2Kuu, Tln, Tõs, Lai, Rõn, Vas, Vas v. Se - 8 var.
Lasteleht nr. 7 (1901) 112 (3); Kuhlbars 8 ja 24 (28); Säde nr. 44 ja 46 (1949) 4; Truu lk-ta; Bachman-Vilbok I 6; Täheke nr. 2 (1967) 14
Vrd.230c 431Ba* 610 648 707 876 880Bc 880H+ 1134 1192C 1425 1703 2205Cc
vs Kell käib, käib, aga ukseni ei jõua (Tln)
kk Mis kell on? - Kell on see, mis käib, aga ei liigu! (Vln)
879.KAND ÕHKUB KATE MÄE VAHEL? Piip - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pst 1895 (J. Ainson)
Vrd.2420
880.KÄETA LÖÖB, JALATA KÄIB JA SUUTA KÕNELEB? Tunnikell - 2+13+7+6 = 28 (81) var.
Aa.Kes käib ilma jalgeta? Kell
Tor 1889 (J. Tilk)
Sim, Kär, Tor, Trt, Rõn, Tt - 6 var.
Is. Kal. (1879) 65 ja 67 (13); • Borm Prn. Er Kal. (1879) 5; Rätsep Koduk. 67 (6)
Ab*.Jaluta käib? Tuul
Trv 1894 (A. Jakobson)
Trv, Se - 2 var.
Ac.Kis kõnnib ilma jalgadeta? Kell
Hlj 1947 (E. Tarvel)
Ad*.Jalgu pole, aga ise käib? Kell
Trm 1895 (S. Sommer)
Vän, Trm - 2 var.
Ojasaar 43
Ba.Ilma käteta ja ilma jalgadeta, aga käib? [Lahendus puudub]
Pld dat-ta (E. Springberg)
Täheke nr. 2 (1961) 12
Bb.Ilm käsildä ja jalolda, a käuse ka', päivä ne üüse, kuna õnnõ vaja om? Latsõhäll, timmä võit alate hällütätä
Se 1929 (N. Nurmetu)
Bc.Käib ilma käte-jalgadeta ega väsi kunagi ära? [Lahendus puudub]
Vil 1928 (H. Tõnson)
Vrd. 431 878
C.Kes lööb ilma käsita? Kell
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Juu, Rap, Hel, Vil, Tt - 5 var.
• EPost. Lisal. nr. 15 ja 16 (1871) 90 ja 96 (13); Kas. Talur. Kal. (1882) 46 (11); ER Kal. (1885) 94 (6); E EM2 56 (553); E MM 21 ja 48 (50); E MM2 21 ja 51 (54); E MM3 17 ja 42 (54)
Da.Kes lätt ilma jaluta ja lüü ilma käteta? Saenakell
Rõn 1889 (C. Berg)
Kruus 36 (6)
Db.Olõ-õi kässi, õi jalgu, a käuse ja lööse? Kell
Se 1937 (M. Reinola)
Körber USKÕr I 78 (8); Jürisson 126 (3); Aleksejeva II-IV 145 (2); Aleksejeva IV 94 (2); Belskaja-Aleksejeva VI 32 (6); Belskaja-Aleksejeva VII4 32 ja 173 (6)
E.Ilm jalalda käü, ilm keeleldä kõnõlõs? Kell
Se 1953 (U. Mägi)
Bachman-Janno-Rebane-Salun I 45; Bachman-Vilbok II 129; Muhel VN 33 ja tagakaas (2)
Vrd. 654
F.Käeta lööb, jalata käib ja suuta kõneleb? Tunnikell
MMg 1890 (L. Jakobson)
G.Jalalda käü, silmildä näge, kõrvalda kuuld? Sainakell
Se 1888 (H. Prants)
H+.Käü üü ku päävä', ei olõ jalgu, ei silmi, ei kässi eih? Kell
Se 1956 (V. Pino)
Jäm, Prn, 2Se - 4 var.
Niggol LVKÕR 27; Belskaja-Aleksejeva VI4 105; Belskaja-Aleksejeva VII4 54 ja 173 (9)
Vrd. 878
Vrd.426
881.KÄSI OISU PERSEN? Kinnas - 0+16+36+8 = 60 (73) var.
Aa1.1) Käsi oisu persen? Kinnas
Krl 1889 (E. Kornel)
2) Käsi oiso perseh? Kinnas käeh
Se 1940 (M. Linna)
Ote, 2Kan, 2Urv, 2Krl, 3Har, 2Rõu, 4Plv, 2Vas, 29Se - 47 var.
E EM 60 (402); E EM2 53 (510)
Aa2*.Käsi oisu persel? Käsi kinda sihen
Krl 1887/94 (J. ja P. Einer)
Kam, Urv, Krl, Plv, Vas, Se - 6 var.
Ab1.Tsuska käsi uiso persehe? Kinnas
Se 1924 (H. Jänes)
Ab2.Pista käsi oisu persse? Pane käsi kindasse, kinnas on oina villast tehtud
Plt 1964 (A. Tamm)
B.Käsi ute perseh? Käsi kindas
Se 1960 (H. Keskküla)
C.Käsi ussi persen? Kinnas käen
Ote 1889 (J. Kivisaar)
Ote, Urv - 2 var.
D*.Lammas lehma kõtuh, käsi usso perseh? Kinnas tubinitsah
Se 1932 (V. Ruusamägi)
Ote, Se - 2 var.
Kontam.: = 927I*
882.KÄSI ÜMBER KAILA, ISE KARGAB NELJA? Käi - 0+0+0+2 = 2 (2) var.
Khk 1946 (L. Tarkin)
2Khk - 2 var.
Vrd.1415
883.KÄSITA RÄTSEP KÄRISTAB RIIET? Käerid - 0 (5) var.
A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst
E EM2 54 (513); Metstak 10 ja 32 (45); Metstak2 17 ja 19
884.KÄTETA JA JALGADETA, AGA JUONISTAB? Pakane - 0+0+2+6 = 8 (20) var.
Aa1*.Käteta ja jalgadeta, aga juonistab? Pakane
Sim 1947 (H. Joonuks)
Sim, Tt - 2 var.
Aa2.Ilma kätetä, ilma jalgajeta, aga ilusasti joonistab? Külmalilled akunaruutudel
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
Ab.Ilma jalguta, ilma kässita, aga joonistada mõistap? Külm
Võn 1950 (L. Kilk)
Metstak2 64 ja 66
Ac.Ilma käteta ja ilma jalgadeta, aga maalida oskab? Külm aknaklaasil
Kuu 1963 (J. Olev)
Ad.Ilma käteta, ilma jaluta, ise tieb ilusa juonistuse? Külm
As 1993 (A. Korb)
B.Kes joonistab ilma käteta? Külm
Trt 1927 (M. Jürgenson)
Lasteleht nr. 10 (1909) 159 (2); Pioneer nr. 7 (1955) 24 (14); Ojasaar 67
C.Hammasteta hammustab, käteta joonistab? Pakane
Muh 1976 (R. Rull)
Kontam.: = 176B
Vrd.1061
885.KÄTTE SAA, PEOH PIÄT, A SILMIGA NÄE-EI? Uma kõrva - 0+5+6+0 = 11 (18) var.
A.Kätte saa, peoh piät, a silmiga näe-ei? Uma kõrva
Se 1888 (H. Prants)
Ba1.Peoh piat, näe-ei? Kõrv
Se 1927 (M. Pihlapuu)
2Se - 2 var.
E MM2 23 ja 51 (104); E MM3 19 ja 43 (104)
Ba2.Pööon piat, da näe-ei? Kõrva'
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 131 (153)
Bb.Peon piäd, silmäge ei näe? Inemise kasu
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Bc.Piuh piiat, nägemist näe-ei? Kõrva'
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 130 (150)
Bd.Pion om, aga ei näe? Kõrvat
Se 1896 (F. Treijal)
Ca1.Kumpi saa, a' nätä saa-ai? Kõrva'
Se 1928 (T. Linna)
Vrd. 1979
Ca2.Kumpi saa, nätä-äi saa? Kõrva'
Se 1934 (N. Oinas)
Cb.Kumpi saa, silmägä näe-ei? Kõrvo
Se 1934 (A. Tammeorg)
Cc.Mis ommõ hinda ümbre, silmaga saie kaia, a kässiga saat kumpi? Kõrva
Se 1929/30 (V. Ruusamägi)
Vrd.vs: EV 10468
886.KÄÄNÄ, KÄÄNÄ, SATTE MAHA? Pini, kun lätt magale - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 126 (35)
Vrd.609 613
887.KÄÄRISI POLE, AGA JUNNA LÕIKAB? Sittumine - 0+2+3+2 = 7 (7) var.
A1.Missugune rätsep lõikab ilma käärideta? Vana körtsik (perasoolik)
Kan 1963 (R. Praakli)
A2a.Käärisi pole, aga junna lõikab? Sittumine
Lai 1904 (J. Ermann)
A2b.Kääre olõ-õi, juppõ lõik? Perseh
Se 1934 (N. Oinas)
B.1) Ilma sae ja kirveta paku lõikamine? Sõnnikutegemine
Trm 1935 (H. Kaasan)
2) Ilma saeta paku lõikamine? Sittumine
Trm 1937 (H. Kaasan)
C.Hambutu suu, aga vorsti leikab? Oma asjalkäimine
Hlj 1892 (J. A. Rehberg)
D.Kääre tal ei ole, aga juppe ta lõikab, kaant tal ka ei ole, aga vett ta peab? Loomusund, naissugu
Krk 1974 (A. Vari)
Kontam.: = 461C
888.KÖSTER KÜNDIS, PAADAM PATSIS, INGEL LAULIS KESET KÜLA? Siga, lammas ja kukk - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Trt 1895 (R. Maksim)
889.KÜLA ON JA KUKKE PÕLE, TALU ON JA TAARI PÕLE, PERE ON JA PINKI PÕLE? Surnuaid - 1+22+18+1 = 42 (62) var.
A*.Külä suur, kikast olõ-õi? Matus
Se 1937 (N. Ress)
4Se - 4 var.
B.Pere on, aga kalja ei ole, küla on, aga kukke ei ole? Surnuaed
Nrv 1893 (F. Valts)
E EM2 105 (1442); Nugis 293 ja 314 (194)
Ca1.Külä ilm kikaldah, talo ilm taarilda? Kääpä'
Se 1935 (M. Reinola)
Ca2.Küla ilma kuketa, talu ilma taarita? Surnuaed
Pst 1889 (H. Henno)
Trv, 2Pst - 3 var.
Cb*.Külä om, a kikast olõ-õi, talo om, a taare olõ-õi? Kalmõaid
Se 1949 (V. Pino)
4Se - 4 var.
Cc1.Suur küla, kikast ei ole, suur talo, ei ole taari? Matuseaed
Vas 1895 (J. Tint)
Cc2.Suur talu, põle taariaestast, suur küla, põle kukke? Surnuaed
SJn 1889 (T. Köstner)
Cc3.Suur talu, pole taari, suur küla, pole kukke? Kirik ja surnuaid
Vil 1894 (A. Suurkask)
Cd.Suur küla, ei ole kukke, palju talusid, ei ole kalja? Surnuaed
Juu 1888 (J. Valdt)
E EM 146 (1385); E EM2 127 (1806); Kmpm. EL III10 209
D.Talo ommõ, taari olõ-õi, kihlkond kikkalda? Kuuljakirst ja matsaid
Se 1930 (V. Ruusamägi)
E.Maja om, taaritõrkest ei ole, küla om, kukke ei ole, kihelkond om, kerkude ei käi? Surnuaed
Rõn 1888 (P. Grünfeldt)
F*.Talo taarilda, pereh pinilda, kihõlkund kikkalda? Kalmõ
Se 1929 (I. Sonts)
2Se - 2 var.
G*.Talo taarilda, pereh pinildä, külä kikalda? Kalmõ'
Se 1929 (V. Savala)
2Se - 2 var.
H.Pere um, pinki ei olõ, talu um, tarrõ ei olõ? Matuseaid
Rõu 1896 (A. Perli)
I.Külä om, kikast ei ole, talu om, tarre ei ole, pere om, penni ei ole? Kalmu
Räp 1875 (J. Jagomann)
Ja*.Küla on ja kukke põle, talu on ja taari põle, pere on ja pinki põle? Surnuaid
KJn 1889 (J. Saks)
KJn, Ote - 2 var.
Jb.Pere on, pinki põle, külä on, kukke põle, talu on, taariastjat ka põle? Surnuaid
KJn 1890 (A. Pihlak)
Jc.Pere on, pinki põle, talu on, taariastjat põle, küla on, kukke põle? Surnuaed
KJn 1932 (J. Grauberg)
Jd.Talu om, taari ei ole, pere om, penki ei ole, küla om, kukke ei ole? Surnuaid
Kan 1896 (J. Ots)
K.Pere om, aga penki ei ole, latse om, aga lauda ei ole, küla om, aga kukke ei ole? [Lahendus puudub]
Pst 1893 (J. Reevits)
L*.Linn on, leiba ei ole, talu on, taari ei ole, küla on, kukke ei ole? Kalmistu
Vän 1922 (L. Pärt)
2Vän - 2 var.
M*.Küla asutud, kus kuked ei laula, inimesed ei tõuse üles? Surnuaed
Vil 1895 (H. Niggol)
Pöi, Vil - 2 var.
N+.Küla rahvast suur, taari ei teta, kikas ei kiri? Matus
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
Hlj, VJg, Har, Vas v. Se - 4 var.
Oa.Suur soo, sutt ei ole, suur küla, kikast ei ole? Järv ja kabel
TMr 1889 (M. Napp)
Kontam.: = 2043Ba
Ob*.Suur mõts soelda, suur küla kikkalda? Matus
Vas 1894 (P. Saar)
Vas, Se - 2 var.
Kontam.: = 2043Bb*
890.KÜLA POOLE KÜKITAB, KODU POOLE KUMARDAB? Kaevuvinn - 1+7+9+16 = 33 (67) var.
a1.Küla poole kükitab, kodu poole kumardab? Kaevuvinn
Hel 1874 (A. Wahlberg)
VNg, Hlj, Kad, Kuu, Mar, Jäm, Pöi, 2Tõs, 2Tor, 2Hls, 3Hel, 2Trv, 2Pst, 2Trm, Äks, Rõn - 24 var.
E EM 78 (609); E EM2 68 (786); Nurmik II 12 (2); Puus. KH III5 74; Metstak2 70 ja 71
a2.Küla poole kükitab ja kodo poole kummardab? Vinnakaev
Trm 1991 (M. Hiiemäe)
Lüg, 2Trm - 3 var.
a3.Kodu poole kummardab, küla poole kükitab? Kaevuvinn
PJg 1990 (T. Lusik)
b.Küla puole kummartab ja koto puole kükkitab? Kaiv
Lüg 1948 (A. Parijõgi)
c.Kodu poole kummardab, küla poole koogutab? Kaevujung
Emm 1938 (E. Ennist)
d+.Metsa poole kükitab, kodu poole kummardab? Kaevuling
Trt 1962 (A. Vigla)
Tõs, Trt, Se - 3 var.
891.KÜLAKUERA KÜKKÜSILLA, LUGEB LAINIJU MERESTA? Vergukupp - 0+2+1+0 = 3 (3) var.
a.Külakuera kükküsilla, lugeb lainiu meresta? Vergukupp
Kuu 1937 (R. Põldmäe)
b.Küläkuer on kükkäkile, kaik lained lugeb? Kupp (puust märgilaud, mis võrkusi vee pääl hoiab)
Kuu 1903 (J. Mikiver)
c.Külakoirat kükäkillä, kaiki lainet latvo? Pulgapääd, verkude pääl kupud
Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
Vrd.892
892.KÜLÄPINI KÜKSELLÄ', LUGÕ TAIVAHE TÄHTI? Kaovaldas - 1+45+50+15 = 111 (133) var.
Aa.Hall sikk sais üte jala pääl ja luge taevatähti? Kaevuvinn
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Vrd. 657Rc
Ab.Kile kits keset küla, luge tähti taivas? Kaev
Võn 1896 (P. Rootslane)
Ac1.Külähatt istus, lugõ tähti taivahe? Valtaga kaiv
Se 1928 (T. Haak)
Ac2.Külähatt luge taivatähti? Kaevukaal
Har 1888 (anon)
Ad1.Koer ühe jala pääl, loeb taevatähti? Kaev
Hls 1893 (J. Stamm)
Ad2.Koer istub kesk ussaida, loeb taevatähti? Kaevutulp
TMr 1888 (P. Birkenthal)
Ad3.Külakoer vahib taevatähti? Kooguga kaev
Ote 1957 (O. Rääk)
Ae.Peni hauk ööd ja päiva tähti taivan? Kaivuling
Võn 1888 (J. Kripson)
Ba.Küläpini kükseläh? [Lahendus puudub]
Se 1933 (N. Oinas)
Bb.Külähatt küküskalla? Kaaluga küläkaiv
Vas v. Se 1898 (J. Sandra)
Vas v. Se, 4Se, Lut - 6 var.
• LMr 128 (87)
Bc.Küläkutsa istus keset küllä kükäkillõ? Küläkaivo valdas
Se 1929 (N. Nurmetu)
Ca1.Küläpini küksellä', lugõ taivahe tähti? Kaovaldas
Se 1928 (T. Linna)
Võn, San, Urv v. Krl, Krl, 6Se, Tt - 11 var.
Ca2.Küläpini küküsillä, lugõ tähti taivah? Kaokaal
Se 1888 (H. Prants)
3Se - 3 var.
Ol. Lisa nr. 12 (1888) 191 (8)
Ca3*.Küläpini istus kükselä, lugõ taevatähti? Kaovaldas
Se 1933 (N. Oinas)
4Se - 4 var.
Ca4*.Küläpeni kükitas, luge taivatähti? Ägel
Ote 1889 (V. Vaher)
Pst, 2Ote, San, Urv, Krl, Har, 2Rõu - 9 var.
E EM 78 (608); E EM2 68 (785)
Ca5.Külapeni kükitab, loeb tähti taevas? Kaev
Pst 1935 (R. Viidalepp)
4Pst - 4 var.
Ca6.Küläpini kükikille, vahis taivatähti? Kooguga kaev
Urv 1958 (A. Reigo)
2Urv - 2 var.
Ca7.Küläpini kükükellä, eis kaes taivahe? Valtaga kaiv
Se 1929 (V. Savala)
Cb1*.Külahatt küküsillä, lugõ taivatähti? Kaiv
Rõu 1894 (A. Assor)
Har, 3Rõu, Plv, Vas, 6Se - 12 var.
Cb2*.Külähata' kükikallõ, loeva tähti taivahe? Kaivovaldas
Se 1931/3 (H. Tampere)
6Se - 6 var.
Cb3.Külahatt kükitas, luge taivatähti? Kajovaldas
Kan 1895 (J. Tedder)
Võn, Kan, Rõu - 3 var.
Cc.Külälita kükitäs, loeb taivatähti? Kajoling
Rõn 1888 (H. Urb)
2Rõn - 2 var.
Cd*.Külakoer kükitab, loeb taevatähti? Kaivuvinn
Iis 1936 (M. Tarum)
Iis, Pöi, Hls, Rõn, Urv - 5 var.
Ce1*.Külakuts kükitab ja loeb tähti taeva all? Kaovinn
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
2Pst, Pil, Tt - 4 var.
Ce2.Üks külakuts kükitab, loeb tähti taevas? Kaevuvinn
Pst 1936 (L. Köögardal)
Cf.Külakrants kükakile, luge tähti taivan? Kaevukook
Se 1932 (A. Altin)
Cg.Küläjänes küküsilla, lugõ taivatähti, ei jõua kunagi ar' lukkõ? Kaokaal
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Vrd. 556
D+.1) Külähatt kest küllä? Kaiv
Se 1931 (T. Uiboaed)
2) Külähatt kaes taivahe? Kaivovaldas
Se 1935 (D. Karnask)
San, 4Se - 5 var.
E.Külakoer kükitab, pikk piip suus, lai kabi otsas, loeb taevatähti ja vahib merepõhja? Kaev
Hls 1939 (S. Pärt)
Kontam.: = 233N 2443R
F1a1*.Küläpeni kükitäs, luge taiva tähti, liiva mere põhja? Kajovaldas
Rõn 1889 (P. J. Tamm)
Hel, Puh, Rõn - 3 var.
Kontam.: = 2443S1a1*
F1a2.Külahatt kükükila, loeb taevatähti ja merepõhja liiva? Kooguga kaev
Rõu 1934 (L. Raudsepp)
Kontam.: = 2443S1a2
F1b1*.Külapeni kükitab, loeb taevan tähti, merepõhjan sõmerid? Kaevokook
Pst 1889 (H. Henno)
Pst, Se - 2 var.
Kontam.: = 2443S1b1*
F1b2*.Külähatt küksällä, lugõ taivahe tähti, merde sõmõrit? Kaiv ja kaovaldas
Se 1953 (E. ja H. Tampere)
2Plv, 3Se - 5 var.
Kontam.: = 2443S1b2*
F1b3.Külähatt küküsela, luge taiva tähti, vee põhja sõmerit? Kaaluga kaev
Se 1896 (F. Treijal)
Kontam.: = 2443S1b3
F1c.Küläpini kükisäl, lugõ mere põha alla sõmõrit? Kaovaldas
Se 1888 (E. Aun)
Kontam.: = 2443S1c
F2a.Vanamees kükisila, luge taevatähti? Kaevukaal
Rõu 1887 (anon)
E EM 172 (1671); E EM2 149 (2171)
Kontam.: = 2443S2a
F2b.Vanataat kükakile, loeb taevatähti? Kooguga kaev
Rõu 1938 (H. Pill)
Kontam.: = 2443S2b
F2c.Külamees kükitas, luge taivatähti? Kaovaldas
Urv 1890 (J. Teder)
2Urv - 2 var.
Kontam.: = 2443S2c
F2d.Külavanamb kükakile, luge taivatähti? Kajuling
Rõn v. San 1895 (P. Roose)
Kontam.: = 2443S2d
F3.Küla alla kükakille, loeb tähti taevase, mere põhja sõmerida? Kajukuuk
Pst 1889 (J. Ainson)
Kontam.: = 2443S3
G.Pini hauk, perse pauk, kest küllä kükäkil? Linakolkmisõ massin
Se 1929 (T. Kõivastik)
Kontam.: = 1577H
Vrd.657Ta 891
893.KÜLJEST SÖÖB JA SELJAST SITUB? Veski - 0+4+4+0 = 8 (8) var.
Aa.Küllest sööb, seljast situb? Oherdipuru
Plt 1878 (K. Moks)
Saa, Plt - 2 var.
Ab.Küljest sööb ja seljast situb? Veski
Lai 1897 (H. Asper)
KJn, Lai - 2 var.
Ba*.1) Hall härg, hangus sarved, küljest sööb ja seljast situb? Tuuleveski
Mar 1923 (E. Labi)
2) Hall härg ja hangus sarved, küllest sööb ja sel'last situb? Tuuleveski
Kul 1936 (R. Einberg)
Kul, Mar, Tõs - 3 var.
Kontam.: = 156Õa*
Bb.Hall härg ja hangus sarved, küllest sööb ja kõrvast situb? [Lahendus puudub]
Kos 1894 (T. Wiedemann)
Vrd.844 1938
894.KÜLITI SÖÖB, PÜSTI MAGAB? Vokivärten - 1+17+6+7 = 31 (42) var.
A1a1.Küliti sööb, püsti magab? Vokivärten
Tõs 1921 (S. Lind)
Jõh, Emm, Tõs, Hls, Pst, Trt, Kan, Rõu, Tt - 9 var.
E EM 78 (610); Kas. Talur. Kal. (1895) 64 (1); E EM2 68 (787)
A1a2.Küliti sööb ja püsti magab? Nuga tuppes
HMd 1895 (A. Melsas)
HMd, Tor, Hel, Pst, KJn, Trt, Kan - 7 var.
A1b.Püsti magab, küliti sööb? [Lahendus puudub]
Hls 1895 (M. Mõrd)
A2*.Pikali sööb ja püsti magab? Äke
VMr 1890 (A. Elken)
VMr, JJn - 2 var.
A3.Pikäli süü, saisu makas? Vokipool
San 1940 (I. Novek)
Iis, San - 2 var.
A4.Külili süü, saisu makas? Väits
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
A5.Lamades sööb, seistes magab? Langapuul
Räp 1963 (M. Kotka, H. Rebane)
B.Istu süü, saisu makka? Vokk
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
C+.1) Püsti sööb, küliti magab? Nuga
Han 1894 (A. Reimann)
2) Külleli sööb ja sellili magab? Nuga
Pai 1894 (A. Hanson)
3) Pistü maka, külüle tege tüüd? Ketramise lõngapool
Räp 1905 (V. Songi)
JJn, Pai, Han, Krk, SJn, Räp - 6 var.
D.Pukike puud, raasuke rauda rigi-rägi, kui ta töötab, siis ta sööb, seisab, siis magab? Vokk
Trv 1962/7 (M. Kaasik, G. Kallasto)
Kontam.: = 973Y
Vrd.1820
895.KÜLL MIND PEKSETAKSE JA RAIUTAKSE, PÖÖRETAKSE JA LÕIGUTAKSE, MINA AGA KANNATAN KÕIK ÄRA JA MAKSAN KÕIGILE HEAGA TAGASI? Maa - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
a.Küll mind peksetakse ja raiutakse, pööretakse ja lõigutakse, mina aga kannatan kõik ära ja maksan kõigile heaga tagasi? Maa
Trv 1905 (A. Anderson)
E EM2 68 (788)
b.Minno pestäs, tambitas, siätäs, lõigatas, ma kannahta kõik är, kõik massa hüäga vällä? Maa
Vru 1903 (G. Sandra)
Vrd.2551
896.KÜLL ON ÕNNETU MU ELU, KÜLL MUL VAESEL PALJU VALU, IGAÜKS MIND HIRMSAST PIINAB JA KA KOLEDASTE VAEVAB, JA NII PEENED PIIGAKESED, NIID ON MU KÕIGE TIGEDAMAD VAENLASED, NIID MIND PIHUS PIGISTAVAD, KÄTE VAHEL KÄKISTAVAD, SIIS MIND VAESEKEST VEEL TRÖÖSTIB, ET MU ÕNNETUS NEID EHIB, KUNI VIIMATE LÄHEN HAUDA, MUREGA KARTSAUHTI? Seebi mõistatus - 0+0+0+2 = 2 (4) var.
a.Küll on õnnetu mu elu, küll mul vaesel palju valu, igaüks mind hirmsast piinab, süüta valusast mind vaevab, kõige valjemad vaenlased on need peenemad piigaksed, kes mind pihus pigistavad, käte vahel kägistavad, see mind vaesekest veel trööstib, et mu õnnetus neid ehib, muidu oleksin ammu ma tuhka vajunud valuga? Seep
Anonüümne autor (EPost. Lisal. nr. 30 (1875) 180 (3)): omaloominguline tekst
° EPost. Lisal. nr. 30 (1875) 180 (3); ER Kal. (1885) 95 ja 100 (13)
b.Küll on õnnetu mu elu, küll mul vaesel palju valu, igaüks mind hirmsast piinab ja ka koledaste vaevab, ja nii peened piigakesed, niid on mu kõige tigedamad vaenlased, niid mind pihus pigistavad, käte vahel käkistavad, siis mind vaesekest veel trööstib, et mu õnnetus neid ehib, kuni viimate lähen hauda, murega kartsauhti? Seebi mõistatus
Kod 1948 (H. Nõu)
c.Küll on vilets minu elu, küll mul vaesel palju valu, küll mind peol pigistakse, käte vahel kägistakse, kõige paremad piigakesed on kõige valjemad vaenlased, sest veel rõõmus minu elu, et mu valu nende ilu? Pesu
Trv 1962 (A. Lättemäe)
897.KÜLL TIIVAD KUI LINNUL, AGA SIISKI PAIGAST EI PEASE? Tuuleveski - 1+2+3+7 = 13 (24) var.
A*.Küll tiivad kui linnul, aga siiski paigast ei pease? Tuuleveski
Tln 1892 (K. Puusemann)
Kad, 2Kuu, 2Tln - 5 var.
Lasteleht nr. 3 (1912) 48 (2); E EM2 132 (1899)
B+.1) Tiivad on, kuid ei lenda, ilma jalgadeta, aga sa talle järele ei jõua? Kala
Pld dat-ta (A. Klaas)
2) Lehvitab tiibu, aga maast lahti ei saa? Tuulik
Trt 1956 (A. Piir)
2Kei, Pld, Prn, Trt, Krl, 2Tt - 8 var.
• Sannumetoja VI (1857) 167 (11); Kuhlbars 17 ja 25 (78); NKal. (1992) 182 ja 191 (3)
898.KÜLM KUI JÄÄ, VALGE KUI SAI, PEHME KUI SULG? Lumi - 0+27+7+0 = 34 (117) var.
Aa*.1) Külm kui jää, valge kui sai, pehme kui sulg? Lumi
Hls 1889 (J. Meomuttel)
2) Külm kui jää, valge kui sai ja pehme kui sulg? Lumi
Hel 1888 (J. Pastarus)
VMr, 2Kuu, Rap, Hls, Hel, 2Lai, Pal, Trt, Võn, San, Krl, Vas, Tt - 15 var.
• CRJ KLr I7 132 (5); E EM 78 (611); Freymann 238; E EM2 69 (489); Puus. KH III5 65; Jürisson 196 (6); Nurmik EK III 133 (3); Aleksejeva II-IV 145 (3); Bachman-Rebane I 57; ÜÕÕ 94 (2); Säde nr. 87 (1956) 4; Pioneer nr. 12 (1956) 31 ja nr. 2 (1957) 32 (21); Terri 26; LS 420; Aleksejeva IV 94 (3); Bachman-Vilbok II 95; Remmel-Ordlik 208 (6); Aver-Alttoa (1963) 84; Säde nr. 104 (1967) ja nr. 2 (1968) 5; Hiie-Moks I 123; Belskaja-Aleksejeva VI 63 (10); Laur IV 73; Valmet-Uuspõld-Turu 52; Laur III 82; Kivi-Roosleht II/1 118; Hiie-Müürsepp IV/I 134; Belskaja-Aleksejeva VII4 60 ja 173 (10)
Ab.Valgõ ku' sai, pehme ku' sulg, külm ku iä? Lumi
Rõu 1895 (A. Perli)
Vil, SJn, Ote, Urv, Rõu - 5 var.
Ac.Pehme kui sulg, valge kui sai, külm kui jää? Lumi
Võn 1895 (P. Rootslane)
E EM2 105 (1440)
Ba.Pehmemb kui sulg, valgemb kui sai? Lumi
Nõo 1893 (V. Grünstamm)
Rap, Nõo - 2 var.
Bb.Pehme kui sulg, valge kui sai, langeb vette, kaub ära? Lumi
Pst 1891 (J. Leppik)
C.Mis on valge kui sai, pehme kui vill ja külm kui jää? Lumi
Tor 1888 (A. Martson)
E EM 98 (848); E EM2 68 (781) ja 85 (1082)
D*.Valgem kui sai, pehmem kui vill? Lumi
Pal 1908 (H. Karro)
Saa, Pal - 2 var.
Vrd. 1575
E.Valge kui suhkur, pehme kui vill ja külm kui jää? Lumi
Emm 1938 (E. Ennist)
F.Külm kui jää, pehme kui sulg, soe kui tekk, valge kui kriits? Lumi
LNg 1895 (J. Prooses)
G.Pehmem kui padi ja valgem kui sai? Lumi
Hls 1893 (M. Kuum)
Vrd. 867 1051
H+.Külm kui jää, valge kui lumi, pehme kui sai? Lumerätsak
Trv 1937 (J. Veskemäe)
VMr, Kuu, Prn, Trv - 4 var.
Lasteleht nr. 11/12 (1934) 191 ja nr. 1 (1935) 16; Inno 85
Vrd. 1322A10a
Vrd.1322
kk: Külm ku jää (Kõp); Kerge kui sulg (Vän)
899.KÜMME KATOD ÜTE AADO SÄLÄN? Vokikõdara rummu ümbre - 0+3+0+1 = 4 (4) var.
A.Üks Mart ja kaheksa Kadrinat? Vokiratas
Pal 1889 (E. Uus)
B.Kümme Kadrid käivad ümber ühe musta Mardi? Rattakõdarad telje ümber
Pal 1888 (M. Uus)
Ca.Kümme Katod üte Aado sälän? Vokikõdara rummu ümbre
Võn 1895 (J. Moodis)
Cb.Kaksteistkümmend Kadrit üte Aadu sel'lan? Vankriratas ühes kodaratega
TMr 1949 (E. Siil)
900.KÜMME KITSE SÖÖVAD ÜHE HEINAKUHJA KALLAL? Kedramine - 8+219+102+47 = 376 (582) var.
A1a.Kümme kitse söövad ühe heinakuhja kallal? Kedramine
Lai 1904 (J. Ermann)
Iis, Hlj, Pee, Kos, Kse, Tõs, PJg, Tor, Pär, 3Vil, Kõp, 2KJn, Pil, Lai, Trm, 2MMg, TMr, Võn, 2Tt - 24 var.
A1b.Kümme kitse söövad ühe kuhja kallal? Kedrus
Sim 1889 (H. Aman)
Vai, Iis, Kad, Sim, Tür v. Juu, 2Kuu, Jõe, Ris, Han, Jäm, Tor, Saa, 2Pst, 2Vil, 2KJn, Plt, Ksi, Kod - 22 var.
Siim-Vallner III 103; Hellerma Eü 109
A1c.Kümme kitse söövad heinakuhja kallal? Takukedramine
Krj 1940 (O. Grepp)
A1d.Kümme kitse söövad ühe korraga kuhja kallal? Sõrmed linu ehk takku kedrades
VNg 1889 (A. Krikmann)
A1e.Kümme kitsi söövad heinakuhja kallal, aga elades kõhud täis ei saa? Naesterahvas ketrab takku
Vil 1889 (J. Köögardal)
A2a1.Kümme kitse süövad ühe heinakuhja all? Linaketramine
Kuu 1937 (R. Põldmäe)
Iis, 2Kuu, Juu, 2Trv, Pil, 2Lai, MMg, Äks, Rõn, Ote, Krl, As, Tt - 16 var.
Meelej. nr. 32 (1887) 255 (6); ÜÕÕ 111 (1); Metstak 10 ja 32 (52); Metstak2 17 ja 19
A2a2.Kümme kitse üte hainakuhja all söövä? Kedratas
Se 1972 (K. Salve)
A2b.Kümme kitse süöväd ühe heinäkuhja alt? Kehrämine
Kuu 1903 (J. Mikiver)
Sõgel 59 (5); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (20); Loorits VrP 25 ja 26 (20); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 164 (9); Selmet V (1945) 142 (5); Vih. (1950) 82 ja 83 (40); Kriisa V 45 (5)
A2c.Kümme kitse söövad ühe kuhja all? Ketramine
Kuu 1891 (T. Uustalu)
Kuu, Jür, Rap, Pär, Pil, Plt, Trm, Äks, Tt - 9 var.
A2d*.Kümme kitse ühe kuhja all söövad? Vokk
Trm 1896 (S. Sommer)
Ris, Tor v. SJn, Trm - 3 var.
A2e.Kümme kitse söövad ühe kuhja all, enne kui kuhja otsa saavad? Kedramine
Pai 1892 (A. Hanson)
A2f.Kümme kitse söövad heinakuhja all? Lehmalüpsmine
Lih 1949 (Ü. Kreek)
A3a.Kümme kitsi söövad ühe heinakuhja külle all? Inimene ketrab
Saa 1895 (P. Ramberg)
A3b*.Kümme kitsi sööva üte kuhja külle alt? Keträmine kootslest
Trv 1894 (J. Sikk)
3Trv, Pst - 4 var.
A3c.Kümme kitsi ühe kuhja külle all, söövad kuhja ära, ei saa siiski täis? Sõrmed ketramise juures
Pst 1888 (J. Leppik)
A4a.Kümme kitse söövä üte haan'akuh'a pääl? Voki keträmine
Võn 1888 (J. Jalajas)
Võn, 2Ote, San, Kan, 2Urv, Tt - 8 var.
A4b1.Kümme kitse söövad ühe kuhja pääl? Sõrmed kedrates linakoonlas
Saa 1930 (A. Räägel)
Saa, Hls, Rõn, Se - 4 var.
A4b2.Kümme kitsõ üte kuh'a pääl söövä? Präätaminõ - ([kümme] sõrme koonla kallal)
Se 1912 (S. Duplevski)
4Se - 4 var.
A4c.Kümme kitsõkõist kõik üte kuh'a pääl söövä'? Prääditädäs, kümme sõrmõ kuutsleh
Se 1938 (A. Tubli)
A4d.Kümme kitsõ süü kuh'a pääl? Kümme näppu präädva
Se 1927 (E. Põllula)
A5a.Kümme kitsõ söövä üte hainakuhja man? Voki kedrätäs
Urv 1888 (G. Seen)
Hls, Hel, Pst, Trt, Võn, Kam, Nõo, Puh, 2Ote, Urv, Rõu, Vas - 13 var.
EMrd III 236
A5b*.Kümme kitsõ üte hainakuhja man sööva? Prääditädas, kümme sõrmõ
Se 1936 (M. Vabarna)
2Se, Tt - 3 var.
A5c.Kümme kitsõ söövä üte kuh'a man? Präätäs
Se 1929 (V. Savala)
Rõu, Se - 2 var.
A6a.Kümme kitse söövä üte hainakuhja ümbre? Paklaketrämine
San 1888 (K. Gross)
Jõe, San, Urv - 3 var.
A6b*.Kümme kitse süövad ühe kuhja ümber? Kehramine
Jõe 1950 (G. Vilbaste)
Jõe, Har, Rõu - 3 var.
A6c*.Kümme kitse söövä ümbre hainakuh'a? Vokki kedrätäs
Kan 1966 (R. Praakli)
San, Kan, Plv, Se - 4 var.
A6d.Kümme kitse söövä ümbre kuhja? Voki ketramine
Rõu 1957 (O. Jõgever)
Kos, Rõu, Se - 3 var.
A7*.Kümme kitse sööva ütte kuhja külge? Koodsel voki otsan
Trv 1890 (V. Mõts)
Pee, 2Trv, Plv - 4 var.
A8a*.Kümme kitsõ sövvä' ütte hainakuhja? Prääditedäs
Se 1928 (T. Linna)
Hlj, Phl, Plv, 7Se - 10 var.
A8b.Kümme kitsõ sööse ütte kuhja? Sõrmõ', präätase'
Se 1928 (T. Haak)
3Se - 3 var.
A8c*.Kümme kitsõ, kõik ütte kuhja söövä'? Kuutsli, sõrmõ'
Se 1929 (A. Gehrke)
3Se - 3 var.
A8d.Kümme kitsõkõist süü ütte kuh'akõist? Ketraminõ
Se 1973 (P. Hagu)
3Se - 3 var.
A8e.Kümme kitse kuhja süü? Sõrme' kiskva kuutslist linno
Se 1927 (E. Põllula)
A9.Kümme kitse söövad ühe heinakuhja ära? Kedratas
Urv 1889 (J. Janson)
A10a.Kümme kitse söövä ütest haenakuhjast? Keträmine
Nõo 1893 (V. Grünstamm)
Nõo, Ote, Har - 3 var.
A10b*.Kümme kitse sööva ütest kuhjast hainu? Pakla- ehk linaketramine
Kan 1895 (J. Tedder)
Koe, Kan, 4Se - 6 var.
A10c.Kümme kitse söövad ühest kuhjast? Ketraja sõrmed takutordi kallal
Käi 1938 (E. Ennist)
Käi, Emm - 2 var.
B1a.Kümme kitsi närive üte heinakuhja kallal? Ketramine
Pst? dat-ta (E. Normann)
E EM 77 (605); E EM2 68 (782)
B1b.Kümme kitsi närivad ühe kuhja kallal? Sõrmed koonlas
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Pee, Pai, Rap, Sa, Vil, KJn, Kod, Tt - 8 var.
• Tõn. LLr 30 (1)
B2a*.Kümme kitse näriva üte hainakuhja all? Kedratas
Ote 1895 (C. Lipping)
Vän, Hel, Rõn, Ote - 4 var.
B2b.Kümme kitse närivad ühe kuhja all? Ketramine
MMg 1889 (K. E. Martinson)
Muh, MMg - 2 var.
B3.Kümme kitse näriva üte hainakuh'a man? Linna kedrätäs
Võn 1889 (T. Lätti)
B4.Kümme kitse näriva' ütte kuhja? Ketramine
Se 1951 (R. Viidalepp)
C1a.Kümme kitsi kakuvad ühe heinakuhja kallal? Ketramine
Vil 1889 (H. Niggol)
Trv, Vil, Tt - 3 var.
Wied. 273; E EM 77 (605); E EM2 68 (782)
C1b.Kümme kitse kakuvad ühe kuhja kallal? Koonal
Ksi 1888 (T. Riomar)
C1c.Kümme kitse kisuvad ühe kuhja kallal? Takku kedratasse
Äks 1889 (A. Mauer)
C2a.Kümme kitse kakuvad ühe heinakuhja all? Kedraja näpud koondlas
Tt 1878 (C. E. Malm)
• Mötleja 13 ja 52 (49)
C2b.Kümme kitsi kisuve üte heinäkuhja all? Ketras
Krk 1936 (A. Grünvald-Univer)
C3.Kümme kitsi kakuve ühe kuhja külle all? Paklit kedratse
Pst 1935 (R. Viidalepp)
C4a.Kümme kitse kakuva üte haenakuhja man? Paklit kedrätäs
Ote 1889 (J. Kivisaar)
C4b.Kümme kitsi kisuv üte kuhja man? Miis kakk kuhjast heinu
Krk 1890 (J. Hünerson)
C5a.Kümme kitse kakva ütte haan'akuhja? Kedrätäs
Rõu 1936 (A. Raadla)
SSTT 12
C5b.Kümme kitse kisuvad heinakuhja? Kedramine
MMg 1889 (H. Rätsepp)
D+.1) Kümme kitse nosivad ühe kuhja kallal? Linaketramisest
Muh 1959 (A. Schmuul)
2) Kümme kitse nubavad ühe heinäkuhja kallal? Linaketrus
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
3) Kümme kitse imevad ühe heinakuhja kallal? Takkude ketramine
Pöi 1894 (T. Undritz)
Hlj, Kuu, Pöi, Muh - 4 var.
E1a.Kümme kitse ühe heinakuhja kallal? Ketraja sõrmed ja takutort
Phl 1938 (E. Ennist)
Nrv, 2Vai, Hlj, Kad, 3Sim, 2VMr, Amb v. JMd, 2Koe, Pee, HJn, Kos, 2Han, Kse, Phl, 2Tõs, Aud, Vän, 2Tor, Hää, Saa, Saa?, Hls, Vln, Vil, 2KJn, 2Pil, Pal - 37 var.
E1b.Kümme kitse ühe heinakuhja kallal, ühe söövad ära, hakkavad teist jälle sööma? Inimese sõrmed linakoonla kallal kedramise aegas
Tõs 1890 (M. Kurul)
E1c.Kümme kitse ühe kuhja kallal? Takuketramine
Tür 1894 (J. Johannson)
Vai, Jõh, Iis, Hlj, Tür, Kuu, Tln, Tõs, 2Vän, Vil, 2SJn, 2KJn, Pil, Plt - 17 var.
EMrd II 368
E1d.Kümme kitse heinakuhja kallal? Kümme sõrme takukoonla kallal
Tõs 1921 (S. Lind)
VMr, Tõs - 2 var.
E1e.Kümme kitse kuhja kallal? Ketrus
Äks 1926 (P. Berg)
2Sim, Tõs, Saa, Vil, KJn, MMg, Äks - 8 var.
E2a.Kümme kitse ühe heinakuhja all? Naester[ahvas] kedrab
Vig 1896 (H. Laipmann)
E2b.Kümme kitse ühe kuhja all? Ketraja sõrmed ja linakoonal
Rap v. Mär 1931 (E. Poom)
Lüg, Rap v. Mär - 2 var.
E2c.Kümme kitsi heinakuhja all? Ketramise juures sõrmed koonla külles
Hls 1894 (J. Riiet)
E2d.Kümme kitse kuh'a all? Sõrme' präädvä'
Lut 1894 (O. Kallas)
Jõh, Lut - 2 var.
• LMr 128 (88)
E3*.Kümme kitsi üte kuhja külle all? Keträjä sõrmed paklakootsle man
Hls 1888 (P. Ruubel)
Hls, Hel, Se - 3 var.
E4.Kümme kitsõ kuh'a pääl? Ketramine
Se 1940 (M. Kivisaar)
5Se - 5 var.
E5*.Kümme kitse üte hainakuhja man? Näpu kedraten kuudsli küllen
Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
Nõo v. Ote, Se - 2 var.
E6a.Kümme kitse ümber heinakuhja? Takukoonal
Kir 1969 (M. Tuul)
E6b.Kümme kitsi ümmer kuha? Sõrmed takukoonlas
Tor 1889 (C. Tults)
Tor, Trt, Rõu - 3 var.
F+.Kümme kitse ühe heinahuniku kallal? Takukoonal, kedramine
VMr 1978 (A. Korb)
VMr, Var, Rei - 3 var.
G*.Kümme kitsi söövä üte hainarua man? Keträmine
Hel 1889 (G. Habicht)
Krk, Hel, Trv - 3 var.
H.Kümme kitse söövad ühe heinasaadu kallal? Linu kedratakse
Lai 1897 (H. Asper)
Vi, Iis, Rap v. Mär, Ris, Vig, Lai, Trm, Nõo, Vlg - 9 var.
Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (6)
I.Kümme kitse kaakovad ühe heinasao kallal? Naene ketrab, kümme näppu ühe takukoonla kallal
Mih 1938 (V. Eenveer)
Ja.Kümme kitse ühe heinasaadu kallal? Sõrmed kedramise juures
Lai 1895 (K. Taras)
Jõh, Mih, Hää, Lai, 2Kod - 6 var.
Jb.Kümme kitse heenasaadu kallal? Ketramine
PJg dat-ta (E. Normann)
K1.Kümme kitse söövad ühe heinakuurma kallal? [Lahendus puudub]
Pal 1888 (M. Uus)
K2.Kümme kitse sööva kuurma all? Linakootslit kedratas
Kan 1888 (J. Väggi)
K3*.Kümme kitse süüvä üte hainakuurma man? Keträmine
Ran 1968 (E. ja H. Tampere)
2Trv, Ran - 3 var.
K4.Kümme kitse' söövä' ütest kuurmast hainu? Sõrme' präädvä
Se 1928 (E. Põllula)
JJn, Se - 2 var.
K5.Kümme kitse söövad ühe õhtuga koorma heinu ära? Küm[me] sõrme kedravad koonla linu ära
PJg 1888 (J. Reinson)
L.Kümme kitse näbivad ühe koorma kallal? Taku- ja linakoonal
Tür 1962 (M. Männik)
M1*.Kümme kitse ühe heinakoorma kallal? Sõrmed koonla kallal
KJn 1926 (S. Köögardal)
Jõe, Tor, Hls, KJn - 4 var.
M2.Kümme kitsi ühe heinakoorma juures? Vokk
Trv 1889 (J. Käger)
N1.Viis kitse söövad ühe heinakuhja kallal? Kedramine
PJg 1888 (H. Lussik)
E EM 179 (1746); E EM2 154 (2263)
N2*.Viis kitse söövad ühe kuhja all? Vokiga kedratas
Urv 1887 (J. Paap)
Kuu, Urv - 2 var.
N3*.Viis kitse söövä' üte kuh'a man? Präätamine
Se 1937 (P. Tammepuu)
3Se - 3 var.
O1.Viis kitse närivad ühe heinakuhja kallal? Vardad sukas
Krj 1926 (G. Ränk)
VMr, Krj - 2 var.
E EM 179 (1746); Kmpm. Kõ 35; E EM2 154 (2263); Kmpm. A6 35
O2a.Viis kitse närivad üte hainakuhja all? Ketraja oma [viie] sõrmega
Võn 1892 (J. Pint)
SJn, Võn, Rõn - 3 var.
O2b.Viis kitse närivad ühe kuhja all (Fünf Ziegen fressen unter einer Heu-Kuie)? Fünf Fingern unterm Spinnwocken
Tt 1732 (A. Thor Helle)
• Helle 372 (135); Willmann 176 (125); Hupel 122; Lönnrot 162; Wied. 294; KAH EKAl 163 ja 164 (129); Laug. Vestr. 179 (6)
O3*.Viis kitsi närivad ühe kuhja külle all? Ketramine
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Sa, Hel - 2 var.
P*.[Viis] kitse kisuvad heinakuhjas? Takku ketras
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, Tür, Pöi? - 3 var.
Q.Neli kitse imevad ühe kuhja alt? Lehma nisad
Phl 1939 (E. Ennist)
Ra.Neli kitse kuhja kallal, kõigil pääd märjad? Kedraja sõrmed
VMr 1887 (K. Roost)
E EM 109 (966); E EM2 97 (1289)
Vrd. 2525
Rb.Kümme kitse kuhja kallal, kõikidel pead märjad? Kedraja sõrmed
VMr 1890 (J. Reise)
Rc.Kümme kitse ühe heinasau kallal, kõikidel pead märjad? Kedramine
VMr 1888 (J. Koit)
S*.Kolm kitse sõõva ütte hainakuhja? Ketrat
Vas 1895 (J. Tint)
Vas, Se - 2 var.
Z*.Kats sikka, katõsa kitsõ närivä üte hainakuhja man? Lõnga kedratakse
Rõu 1895 (P. Kanger)
2Rõu - 2 var.
T.Kitsõkõsõ' kuh'a man, nii süövä', nii süövä'? Sõrme' präädvä'
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 127 (69)
Ua.Kümme lammast söövad ühe heinakuhja all? Kedramine (kümme sõrme)
Trm 1937 (A. Hallik)
Ub.[Kümme] lambakest närivä haenakuhja? Keträjä sõrmiga
Rõn 1889 (C. Berg)
V+.1) Kümme varsa üte kuh'a all söövä? Präätetas linno
Se 1929 (V. Ruusamägi)
2) Kümme jänest kakva' ütte kuhja? Prääditedäs
Se 1938 (V. Viitkin)
3) Kümme lehma sööva valge kuhja man? Naise ketrasse linno
Räp 1875 (J. Jagomann)
4) Kümme kurge kükitava üte hainakuhja man? Ketramine
Räp 1895 (R. J. N. Org)
Jäm, Pal, Ote, Kan, 2Räp, 3Se - 9 var.
W.Kümme neitsit söövä hainakuhja ümbre? Kuudslist kedrätäs linnu
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Õa*.Kümme neitsit kisuva üte heinakuhja man? Kedramine
Puh 1889 (J. Andresson)
Pst v. Pil, Puh - 2 var.
Õb.Kümme neitsikest kakuve üte heinäkuhja man? Sõrmed, linakoonalt kedrates
Pst 1893 (J. Reevits)
Ä+.1) Kümme neitsit käivad ühe heinakuhja kallal? Sõrmed peas
Saa 1888 (P. Sitzka)
2) Kümme neitsid ühe heinakuhja kallal? Sõrmed takukoonla kallal
Khn 1889 (A. Lepik)
Khn, Tõs, Saa - 3 var.
Ö.Elav surnu reide vahel, kümme kitsi kallal? Voki kedramine
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Kontam.: = 2324H
Ü.Lind lennab, pugu paisub, [kümme] kitsi kuhja kallal? Koonal
Pöi? dat-ta (R. Kallas)
Kontam.: = 1793S
X.Istub kui koer, sõidab kui saks, sõkutas kui santi, viis kitse närivad ühe heinakuhja all? Lõngaketramine
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Kontam.: = 416F
Y.Viis vimpu ja kümme kimpu ühe heinakuhja kallal? Ketraja sõrmed takutordi kallal
Rei 1938 (E. Ennist)
Kontam.: = 2531K
Vrd.902 1419Sc1
901.KÜMME KURGE KÜÜRUTAVAD ÜHE VAAGNA VEERE PEAL? Lusikad kausi veere peal - 0+5+0+1 = 6 (9) var.
Aa.Kümme kurge küütsakälle, üheainsa ääre pääl? Lusikad kausi ääre pääl
MMg 1888 (G. Tenter)
E EM 77 (606); E EM2 68 (783)
Ab.Kümme kurge küürutavad ühe vaagna veere peal? Lusikad kausi veere peal
MMg 1888 (A. Artis)
Ac.Kümme kurge kükikalla, üte v[i]tu veere pääl? Lutsa' livve veere pääl
Räp 1889 (J. Poolakess)
Ba.Kümme kürba kummardavad ühe järve jääre pial? Lusikad liua jääre pial
Pal 1892 (M. Uus)
Bb.Kümme kürba ühe augu veere pääl? Lusikad kausi veere pääl
Äks 1889 (A. Mauer)
Bc.Mitu titti tipivad ühe vitu veere peal? Kausist söömine
Äks 1980 (A. Korb)
902.KÜMME KÜINT SÖÖVAD KITSENAHKA? Oki mõistatus, kui takku või linakoonalt kedratse - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Aud 1937 (E. Põldre)
Vrd.900
903.KÜMME KÜLLÜLE, SÄIDSE SÄLLÜLE, NELI NELLATOLLIKALLA? Vokk - 0+5+15+1 = 21 (23) var.
A.Kümme küllüle, säidse sällüle? Vokikõdara
Se 1933 (A. Tammeorg)
Kam, Se - 2 var.
Ba1*.1) Kümme küliti, seitse seliti, neli nel'latöllakile? Vanker ratastega
Pst 1913 (J. Müür)
2) Kümme küllüle, säidse sälüle, neli nelätollikalla? Vokk
Kan 1895 (G. Loodus)
Trv, Pst, Kan, 8Se - 11 var.
Ba2.Seitse selili, kümme külili, neli nel'atolkõlla? Vokk
Se 1938 (A. Suvi)
Bb1.Kümme küllüle, säidse sällüle, nelli nelätuurkela? Vokk
Se 1927 (E. Põllula)
Bb2.Kümme küllülde, säidse sällülde, nelli nelätuurkella, mürrä-kärrä kitsekene? Vokk
Se 1927 (E. Põllula)
Bc.Kümme küllüle, säidse sällule, nelli nelä naal? Vokk
Se 1896 (F. Treijal)
Bd.Kümme kummuli, seitse selili, neli nelja toel? Vokk
Se 1937 (M. Lillemägi)
C.Kümme küllülde, säidse sällülde, viis veletalikolla? Tarõsaina, tarõlagi, tarõpaari
Se 1929 (I. Sonts)
D.Säidse sällule, kümme küllüle tuhat tuur-uurkõlla? Vokk
Se 1929 (V. Savala)
E.Kuus kummale, säidse sälülde, neli jalga tolikala? Vokk
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 128 (86)
Vrd.vs: EV 4752
kk: Kas olgu kuus kummali vai säitse sälluli (Urv)
904.KÜMME MEEST VEAVAD ÜLE PUSSUMÄE NOOTA? Pükse tõmmatakse jalga - 3+94+28+10 = 135 (170) var.
A.Kümme meest viave pussulinna all noota? Püksi jalgatõmbamine
Trv 1889 (J. Käger)
B1*.Kümme miist vidava ega hommiku pussunuuta sitamäkke üles? Pükse aias jalga
Kan 1896 (J. Ots)
Kan, Rõu - 2 var.
B2*.Kümme velle vedävä pussunuuta sitamäele? Pükse jalgaajamine
Ote 1890 (J. A. Palm)
2Ote - 2 var.
B3.Kümme paari härgi vidävä pussunuuta sitamäkke üles? Püksõ tõmmatas jalga
Se 1940 (M. Linna)
Vrd. 907
B4a.Viis paari härgi vidavad pussunoota sitamäele hommikul, õhtul jälle tagasi? Püksid jalga ja maha
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
B4b*.Viis paari härgi vidävä pussunuuta üles sitamäkke? Pükse aetas jalga
Kan 1888 (J. Väggi)
2Kan, Rõu, Plv - 4 var.
B5.Sitamäe pääle kistas nuuta? Kaatsu kistas perse pääle
Se 1927 (V. Ruusamägi)
C.Kümme meest vedävä üle mäe pussunoota? Pükse aetas jalga
Võn 1895 (J. Moodis)
D1a1.Kümme meest veavad üle pussumäe noota? Püksa tõmmatakse jalga
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Tor, Pär, Trv, 2Pst, 2Vil, KJn, 2Pil, Äks, Plv - 12 var.
D1a2.Kümme meest viavad noota üle pussumäe? Pükste jalgatõmbamine
Tor 1887 (J. Tilk)
Sim, Vig, Tor, Trv, Vil, SJn, Lai - 7 var.
D1a3*.Kümme meest veave pussumäe pääl noota? Pükse jalga aamine
Trv 1890 (A. Rull)
Hel, 2Trv, Pst, Lai - 5 var.
D1a4*.Kümme meest veavad pussumäe pääle noota? Pükside jalgapanemine
Tt 1896 (A. Suurkask)
Kan, Tt - 2 var.
D1a5.Kümme meest veave noota pussumäe all? Sitja
Tt dat-ta (anon)
D1b*.Kümme miist kisuve nuuta üle pussumäe? Pükse aetse jalga
Pst 1889 (J. Ainson)
Tür, Pst, Kan - 3 var.
D1c1.Kümme miist tõmbase üle pussumäe nuuta? Püksi jalgaaeamine
Krl 1887/94 (J. ja P. Einer)
Hää, Krl - 2 var.
D1c2.Kümme meest läksid pussumäele noota tõmbama? Püksid tõmmatakse jalga
Hää 1954 (M. Mäesalu)
D1d.Kümme meest viavad noota pussuaugu mäe pääl? Püksa kistakse jalga
Pst 1888 (J. Jaakson)
D1e.Kümme meest väävad noota üle peerepussu mäe? Sõrmed tõmmavad püksi jalga
Hää 1934 (J. Nurme)
D2.Viis meest veavad pussumäel noota? Püksinööbi lahtivõtmine
Trv 1889 (H. Kallas)
D3a.Kaks meest veavad üle pussumäe noota? Püksa jalga aeama
Tt dat-ta (anon)
Wied. 267
D3b.Kaks meest veavad noota üle pussumäe? Pükste jalgaajamine
KJn 1926 (S. Köögardal)
Rap, KJn, Ksi, Trm - 4 var.
E EM 53 (332); E EM2 48 (421); Nurmik II 35
D4.Vana mehekene vidä nuuta üle pussumäe? Kaatso aase jalga
Se 1938 (A. Tubli)
D5a.Kümme velle vedäve üle pussumäe nuuta? Kümme sõrme vedäve kalssu üle perse
Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
Urv, Rõu - 2 var.
D5b.Kümnekesi velitsid, kiskva' üle pussumäe nuuta? Kaatsa'
Se 1935 (M. Reinola)
D6.Viiekeske velidse', kiskva üle pussumäe nuuta? Käega tõmmatas pöksõ perse pääle
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
D7+.1) Kümme neitsikest kisuvad üle pussumäe noota? Käed kisuvad pükse jalga
Saa 1928 (E. J. Kase)
2) Kümme hunti viavad pussumäel noota? Mies tõmbab püksa jalga
SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem)
Tor v. SJn, Saa, SJn, Trm - 4 var.
D8a.Noota tõmmatakse üle pussumäe? Püksid üle p[erse]
VMr 1890 (K. V. Lurich)
D8b.Nuuta veetas üle pussumäe merde? Ündrikut võetas ümbrelt ärä
San 1889 (M. Lepp)
D8c.Pussunuut mäe pääl? Kaatsa perse pääl
Se 1937 (F. Ilvik)
E1a.Kümme küüdsilist viav pussumäe all nuuta? Miis aa kaltsu jalga
Krk 1890 (J. Hünerson)
E1b.Kümme küüsilist veavad üle tossumäe noota? Pükste jalgatõmbamine
Vän 1889 (J. Tammann)
E2a.Kaks käpameest, kümme küünemeest veavad üle pussumäe noota? Püksa jalga tõmbama
SJn 1893 (J. Mein)
E2b.Kaks käpalest, kümme küütsulest veavad üle pussumäe noota? Mees kisub püksa jalga
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
E2c1.Kümme küünelist ja kaks päkalist kisuvad üle pussumäe noota? Püksa tõmmat[akse] jalga
SJn 1890 (H. Mikkor)
E2c2.Kümme küünelist ja kaks päkalist veavad üle tussumäe noota? Pükste jalgaajamine
Tor 1926 (V. Erm)
Tor, Saa? - 2 var.
F.Kümme tõmbab, kümme tõukab üle turumehe nooda? Tõmbab püksa jalga
Vai 1889 (H. Masing)
G1a.Viis meest vinnavad, viis meest tõmmavad üle tussumäe noota? Püksa tõmmatakse jalga
VMr 1888 (J. Koit)
Sim, 2VMr - 3 var.
G1b.Viis veab ja viis peab üle tussumää nuota? Püksi jalgatombamine
Kuu 1911 (K. Viljak)
G2*.Viis miist vinnavad, teine viis tõmmavad nuuta üle peerupussumäe? Pükste jalgaajamine
Hää 1933 (M. Martinson)
Hää, Trm - 2 var.
E EM 179 (1749); E EM2 154 (2266)
G3.Viis meest vinnab, viis meest tõmmab pussunoota mäe otsa? Püksid
TMr 1890 (H. Uus)
G4.Viis miist vinnavad, teine viis tõmmavad nuuta üle mäe? Püksid tõmmatakse jalga
Hää 1969 (M. Mäesalu)
H1.Kümme meest veavad tussulinna all iga õhtu ja hommiku noota? Pükste jalgapanemine
Hlj 1888 (I. Lank)
H2.Kümme paljasta poisikest veavad iga hommikul üle tussumäe linna noota? Sõrmed tõmmavad püksa üles
Kad 1898 (A. K. Kivi)
H3.Viis veab ja viis peab üle tussumäe linna noota? Pükste jalgapanemine
Jõe 1889 (G. Kivikangur)
I1a1*.Kümme miest vedäväd üle tussumää nuota? Püksü jalgatembamine
Kuu 1892 (M. Odenberg)
Amb, 2Kuu, Kos, 3Vän, Tor, Pil, Plt - 10 var.
I1a2.Kümme meest veavad üle tossumäe noota? Pükse tõmmatakse jalga
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
Kuu, Jõe - 2 var.
I1a3.Kümme meest veavad noota üle tossumäe? Püksa jalga tõmbama
Vän 1897 (E. Tetsmann)
Amb, HJn, Kos, 2Vän - 5 var.
I1b*.Kümme meest tõmbavad noota üle tussumäe? Pükste jalgetõmbamine
Ris 1896 (J. Niinas)
Vi, Ris, MMg - 3 var.
I1c.Kümme meest kisuvad tussumäel noota? Hakkab sitale
KJn 1925 (A. Kruus)
I1d*.Kümme meest veavad tussumäe all noota? Püksa pannakse jalga
Tor 1889 (J. Gerberson)
Tür, Kse, Tor - 3 var.
I2a*.Kaks meest vidavad üle tussumäe noota? Püksid jalga
PJg 1893 (M. Reimann)
Jür, PJg - 2 var.
Vrd. 503Ü4d
I2b.Kaks meest tassivad noota üle tossumäe? Pükste jalgapanemine
JJn 1896 (J. A. Rehberg)
I3.Kümme poisikest tõmbavad tussumäel noota? Meisterahvas kisub pükse jalgu
Saa 1895 (P. Ramberg)
J.Kümme meest veavad noota tossusoone peal? Pükste jalgatõmbamine
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
Ka*.Kümme meest vädavad tussonoota? Kümme sõrme vädavad püksa jalga
Vll 1890 (M. Kolm)
Vll, 2Muh - 3 var.
Kb.Kümme meest veavad tussunoota üle ämmasoo mägede? Püksi ülestõmbamine
VJg 1889 (J. Ustallo)
L1.Kaks meest kisuvad noota üle mägede? Püksa jalgatõmba[mine]
Mih 1888 (H. Perkson)
L2*.Kümme meest vidavad üle mää noota? Mees paneb püksi jalga
Rei 1889 (P. Reikmann)
Rei, Vän, Tor, Ote - 4 var.
L3.Kümme meest veave noota üle kate kühmuga mäe? Pükste jalgaajamine
Tln 1961 (A. Kask)
M+.1) Kümme poissi tõmmavad noota iga hommiku üle mere? Sõrmed pesevad silmi
Hlj 1888 (J. Linkstein)
2) Kümme meest tõmbavad noota? Pükside jalgapanemine
Rõu 1937 (H. Mõtus)
Hlj, VMr, Jäm, Vän, Pil, Rõu, Se - 7 var.
N.Viis Villemit vidä üle pussumäe puid? Perse süitmine
Räp 1980 (E. Tampere)
2Räp - 2 var.
Vrd. 1628
O*.Kümme miist kiskva ütte kotti mäele? Kaatsu kistas perse pääle
Se 1934 (A. Tammeorg)
Urv, Se - 2 var.
905.KÜMME SUTT SÕITVA ÜLE MÄE? Kaatso ajatas jalga - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Se 1888 (H. Prants)
906.KÜINAR LETTI, KAKS KERA KOET? Munn - 0+8+1+1 = 10 (14) var.
Aa1.Küünar pletti, kaits kera koet? [Lahendus puudub]
Ran 1889 (H. Raag)
Aa2.Küinar letti, kaks kera koet? Munn
KJn 1888 (J. Koit)
Koe, SJn, KJn - 3 var.
Aa3.Küünar letti ja kaks kera koed? Meeste teatud koht
KJn 1971 (E. Liiv)
KJn, Plt - 2 var.
Ab.Leivisk letti, kaks kera kuet? Munn, munad
Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
Ac*.Küinar lõimed ja kaks kera koed? Inimese kusemise toru
Jür 1889 (K. Angelus)
Jür, Vil - 2 var.
B.Halg ahjus, kaks kivi kerissel, leisik letti, kaks kera kuet? [Lahendus puudub]
VJg 1889 (J. Ustallo)
Kontam.: = 2655B
907.KÜÜNRA PITKUNE, KÜÜNRA LAIUNE, AGA KÜMME PAARI HÄRGI EI JÕUA ÄRA VIIA? Kaju - 1+14+9+4 = 28 (85) var.
A1a1*.Küünra pikkune ja laiune, aga kümme paari härgi ei jõua ära vedada? Kaev
Tt 1879 (anon)
Vig, Tt - 2 var.
• Borm Prn. Er Kal. (1879) 12
A1a2.Küünra pikkune ja laiune, [kümme] paari härgi ei jõua paigast ära vedada? Kaev
Kuu 1970ndad (R. Kravtsov)
Kuu, Hls - 2 var.
E EM 78 (614); Kmpm. KLr 8; Schneider Elusal. Kal. (1906) 5 ja 32 (5); Kmpm. KLr I4 8 (19); E EM2 69 (792); Nugis 289 ja 313 (114)
A1a3.Küünra pikkune ja laiune, kümme paari härgi ei jaksa paigast ära vidada? Maatükk
Hää 1936 (L. Kraavik)
A1b1*.Küinra pikkus, küinra laius, kümme paari härgi ei jõua ära vedada? Kaev
Pil 1888 (S. Käär)
Kuu, Vl, Pst, SJn, Pil - 5 var.
SSTT 166; Säde nr. 58 ja 68 (1970) 7 ja 8 (9); Metstak 11 ja 32 (61); Metstak2 20 ja 22; Mihkel nr. 5 (1994) 38 (2)
A1b2.Küündra pitkus ja küündra laius, aga kümme paari härgi ei vea ää? Kaiv
Rei 1889 (P. Reikmann)
A1b3.Küünra pitkune, küünra laiune, aga kümme paari härgi ei jõua ära viia? Kaju
Pär 1888 (M. Lipmann)
A1b4*.Küünra pikkune ja küünra laiune, kümme paari härgi ei jõua paigast ära liigutada? Õu
Võn 1926 (M. Blum)
Võn, Tt - 2 var.
A1b5.Küünar pikk, küünar lai, kümme paari härgi ei suuda ära kanda? Kaju
Kär 1889 (J. Mändmets)
A1b6.Küinra laiune, küinra pikkune, aga ka mitte [kümme] paari härgi ei tõmba paigast ära? Kaev ehk auk
PJg 1891 (M. Reimann)
A2.Küünar pikk ja küünar lai, seitse paari härgi ei vea paigast ära? Läte
Krk 1936 (M. Sarv)
A3.Küünra pikkune ja laiune, aga kolm paari härgi ei jõua ära vedada? Kaev
Trv 1889 (J. Käger)
A4.Küünra pikkune, küünra laiune, viis paari härgi ei saa vidada? Kaev
Saa 1888 (P. Sitzka)
Vrd. 2526
A5.Küinra pitkune, küinra laiune, sülla sügavune, sada paari härgi ei jõua ära vedada? Allik
Tõs 1890 (M. Kirikall)
B.Süld pikk, süld lai, aga keegi ei vea paigast? Kaev
Var 1938 (L. Roos)
C.Meetri pikkus ja meetri laius, sada paari härgi ei vea paigast ära? Kaev
KJn 1973 (M. Kaur)
D.Ikke piiu, ikke laiu, sada paari härgi ei jõvva vedädä? Kajo
Rõn 1889 (P. J. Tamm)
E.Küünra pikkune, jala laiune, aga kümme paari härgi ei jõua ää vedada? Kaev
Mär 1948 (V. Kukk)
F.Vähem kui pang ja suurem kui hiir, siiski kümme hoost ei jõua paigast ära viia? Allik
Võn 1895 (P. Rootslane)
E EM2 152 (2223)
Vrd. 1633Aa3 1635D1a1
G.Ise väike kui kirp, aga sada paari härgi ei jõua paigast ära vedada? Tulesäde
Trt 1930 (M. Sika)
Vrd. 677
H*.Kümme paari härgi ei jõua paigast vedada? Õue
Lüg 1962 (M. Kaasik, G. Kallasto)
Lüg, Prn - 2 var.
Vrd.904B3
908.LAANE LAMMAS, LADU OINAS, TAARUDAB KÜLÄTANUVAS, VILLÄD JUOKSEVAD MÜÖDÄ MAAD? Heinakuorem - 0+7+0+2 = 9 (37) var.
A.Laane lammas, ladu oinas, taarudab külätanuvas, villäd juoksevad müödä maad? Heinakuorem
Kuu 1891 (M. Odenberg)
2Kuu - 2 var.
E EM2 69 (796); Nurmik II 77
B*.Kohioinas ja laane lammas taarutab külatanuval, villad jooksevad mööda maada? Heinäkoorm
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
2Kuu - 2 var.
C1a.Läti lammas taarutab külatänaval, villad temal jooksevad mööda maada? Heinakoorem
Kuu 1911 (K. Viljak)
C1b.Lääne lammas taarutab külatänaval, villad temal jooksevad mööda maada? Heinakoorem
Kuu 1911 (K. Viljak)
C1c.Lati lammas, laane lammas, taarutab külätanuval, villad temal juoksevad müödä maad? Heinäkuorem
Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
C2.Lammas taarutab külätanuvas, villad jooksevad mööde maad? Heinakoorem
Kuu 1954 (E. Lindström)
D.Lammas tuleb metsast, villad langevad maha? Koorm
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 79 (630); E EM2 70 (812); Jürisson 196 (8)
Vrd.575 1509 1971C4c 2412
909.LAAST PIKEM KUI HALG? Harakas - 0+2+0+0 = 2 (9) var.
a.Laast pikem kui halg? Harakas
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
RpS nr. 6 (1939) 188
b.Laast pikem kui puu? Haraka saba
HJn 1889 (H. Tiidermann)
910.LAE ÜLESKOHE, MASTID ALLAKOHE? Säng - 0+0+1+0 = 1 (2) var.
Khn 1934 (T. Saar)
Vrd.938
911.LAETA KAMMAR JA KATKINE PORMAND? Korv - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Kuu 1891 (M. Odenberg)
912.LAEV ILMA LAENETA, PAAT ILMA PURJETA, KUI SEISAB, SIIS KOGUB KOORMA, KUI SÕIDAB, SIIS KAUTAB ÄRA, AGA JÄLGE EI OLE KUSKIL? Süstik - 0 (2) var.
J. A. Rehberg (1897): omaloominguline tekst
Metstak2 18 ja 19
Vrd.2096
913.LAEVA MADRUS LÄHEB MASTI, TÕRVAPINTSEL PER[SE]S PÜSTI? Orav läheb puu otsa - 0+1+0+2 = 3 (4) var.
a1.Laeva madrus läheb masti, tõrvapintsel pers püsti? Orav läheb puu otsa
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
E EM2 76 (927)
a2.Laeva madrus see läks masti, tõrvapintsel perses püsti? Orav
Ans v. Jäm 1947 (M. Kolk)
b.Madrus läheb masti, tõrvapintsel püsti? Orav ronib puusse
As 1963 (J. Olev)
Vrd.kk: Madrus ronib masti (kass ronib puu otsa) (Rei)
914.LAE SEES UBADUS, UBADUSE SEES VÕRU, VÕRU SEES VIBU, VEO OTSAS KAST, KASTIS NOOR KAHEJALGNE SEES? Laps hällis - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Rap 1895 (J. Reinthal)
915.LAGI ALL, LAGI PEAL, KANDLEKEELED KESKEL? Parred - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.Lagi all, lagi peal, kandlekeeled keskel? Parred
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
b.Lagi peal, lagi all, kandlekeeled keskel? Rehetuba ja parred
HJn 1912 (G. Sillam)
Vrd.916 917 918 919 920
916.LAGI ALL, LAGI PEAL, LAE PEAL LAULDAKSE? Viiul - 15+252+117+66 = 450 (726) var.
A1a1.1) Lagi all, lagi peal, lae peal lauldakse? Viiul
Plt 1878 (K. Moks)
2) Lagi all, lagi peal, lae peal lauletakse? Pill
Jür dat-ta (M. Päev)
3) Lagi all, lagi peal, lae peal laaletasse? Viiul
Lai 1888 (M. Kolluk)
4) Lagi all, lagi peal, lae peal louldetse? Viiul
Han 1893 (P. Einbluth)
5) Lagi all, lagi peal, lae peal lauleta? Viiul
Hlj v. Kad dat-ta (J. Landsmann)
6) Lagi all, lagi pääl, lae pääl laaletasse? Viiul
Äks 1889 (A. Mauer)
7) Lagi all, lagi pääl, lae pääl laulets? Viiul
Pst 1935 (R. Viidalepp)
8) Lagi all, lagi pääl, lae pääl laulõtas? Kannõl
Se 1929 (V. Savala)
Nrv, 3Vai, 3Jõh, 3Iis, Lüg, 5Hlj, Hlj v. Kad, Kad, Rkv, 3Rak, 3VJg, 2Sim, Sim v. VMr, 6VMr, 3Amb, 2Amb v. JMd, JMd, 3JJn, 2Koe, Pee, 4Tür, 12Kuu, 3Jõe, 2HJn, 4Tln, 2Jür, 2Kos, Juu, Hag, Kei, HMd v. Ris, Ris, Lä, 4Vig, 3Var, 2Han, Kir, 2Mar, Phl, Käi, Rei, 2Kär, Ans, Jäm, 6Kaa, 3Pha, Pöi, 3Muh, 2Khn, 3Tõs, 2Aud, 2PJg, 6Vän, 7Tor, 2Prn, 2Pär, Pär?, 2Hää, 4Saa, Saa?, 7Hls, 3Krk, Vl, 6Hel, 10Trv, Trv v. Rõu, 7Pst, Pst v. Pil, 9Vil, 5SJn, SJn v. Pil, SJn v. Ote, 2KJn, 7Pil, Plt, Ksi, 6Lai, 3Pal, 3Trm, 3Kod, MMg, 2Äks, TMr, 4Trt, 2Võn, 4Nõo, 2Puh, Ran, 4Rõn, Rõn v. San, 4Ote, 3San, San v. Urv, 2Kan, 2Urv, 4Krl, 3Har, 7Rõu, Vru, 2Plv, 2Räp, 5Se, 2As, 3Tt - 288 var.
• Helle 365 (46); Hupel 120; Willmann 168 (43); Lindf. (1787) lk-ta (15); Lönnrot 154; Nörmann 35 ja 54 (48); Ahlqvist 72; Wied. 273; • Mötleja 16 ja 53 (61); Liiv LMt 45 (96); Ol. Lisa nr. 14 (1888) 224 (5); E EM 79 (621); KAH EKAl 161 ja 163 (43); Tander 36; Lasteleht nr. 3 (1911) 48 (2); E EM2 69 (800); E MM 11 ja 44 (127); E MM2 11 ja 47 (129); Nurmik II 162 (3); Nurmik EKÕr 141; Jürisson 208 (10); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 26 (58); Loorits VrP 26 (58); Huvit. V Lisa 17 (28); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 164 (24); Nugis 289 ja 313 (115); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (18); Pioneer nr. 3 (1948) lk-ta (3); Pioneer nr. 2 ja 3 (1950) lk-ta (3); Meie aasta (1953) lk-ta (8); Pioneer nr. 7 (1955) 24 (2); ÜÕÕ 45 (6); Terri 42 (1); LS 421; Pioneer nr. 4 (1962) 32 (15); Leht 8 (16); Juhani-Tammoja 13 (16); Metstak 14 ja 33 (119); Välba 25; Leht VIII2 54 ja 56 (12); Hennoste 38 (7); VJr 40 (24); Metstak2 36; E MM3 8 ja 38 (129)
A1a2.1) Lagi all ja lagi peal, lae peal lauletakse? Viiul
Tõs 1890 (M. Kirikall)
2) Lagi all ja lagi pääl, lae pääl lauletse? Viiul
Hls 1889 (M. Ilus)
Kad, 2VJg, JJn v. Koe, Rap v. Mär, Vig, Var, Pä, 2Tõs, Aud, PJg, Vän, Hää, 2Hls, Trv, KJn, Trm, Äks - 20 var.
A1a3.Lagi all, lagi pial ja lae pial lauletas? Viiul
SJn 1889 (P. Johannson)
2Kad, SJn, Plt, As - 5 var.
A1a4.1) Lagi all ja lagi peal ja lae peal lauldakse? Viiul
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
2) Lagi all ja lagi pääl ja lae pääl lauletse? Viiul
Saa 1895 (P. Ramberg)
Ris, Var, Noa v. Hii, Tõs, 2Tor, Prn, Saa, San - 9 var.
A1a5.Lagi all ning lagi peel ning lae peel lauldakse? Keelpill
Kaa 1946 (V. Niit)
A1a6.Lagi all, lagi pääl, pääl lae lauletse? Viiul
Hls 1888 (P. Ruubel)
A1a7.All lagi, pääl lagi, lae pääl lauldas? Viiol ehk kannel
Plv 1890 (J. Tamm)
Ksi, Rõu, 2Plv - 4 var.
A1a8.Lagi pääl, lagi all, lae pääl laulõtas? Kannõl
Se 1927 (M. Pihlapuu)
Emm, Se - 2 var.
A1a9.Lagi all, lagi peal, peal lae peal lauletakse? Viiul
Tor 1888 (T. Tilk)
VMr, Tor - 2 var.
A1a10.Lagi all ja lagi peal ja selle peal laoletakse? Simmel
Amb v. JMd 1937 (anon)
A1a11.Lagi all, lagi peal, viimse lae peal lauletakse? Viiol
HJn 1888 (N. Jegorov)
A1a12.Lagi all ja lagi peal, lae peal laulavad? Viiul
HMd 1927 (O. Niimann)
A1a13.Lagi all, lagi pääl, lae pääl lauljakasõ? Kannõl
Se 1930 (A. Nurmetu)
A1a14.Lagi all, lagi peal, lae peal laut? Suu
Plt 1878 (K. Moks)
Rätsep Koduk. 66 (6)
A1b1.1) Lagi all, lagi peal, lae vahel lauldakse? Keel
Iis 1889 (E. Ellert)
2) Lagi all, lagi peal, lae vahel louldetse? Lähker
Han 1893 (P. Einbluth)
3) Lagi all, lagi peel, lae vahel lauldakse? Keel
Kaa 1889 (J. Koppel)
4) Lagi all, lagi pääl, lae vahel laoletas? Lõõtspill
Trv 1892 (J. Kill)
Nrv, 3Jõh, Iis, Lüg, 2Amb, Amb v. JMd, Koe, Tln, Kos, Vig, Mih, Han, Kaa, Pöi?, Tor, Pär, Krk, Hel, 3Trv, 2Pst, 2KJn, Lai, MMg, Äks, Urv, Har, Plv, 2Räp, 2Tt - 38 var.
• Helle 365 (47); Hupel 120; Lönnrot 154; Nörmann 35 ja 54 (49); Ahlqvist 72; Körber Uus ABDr 12 (3); Wied. 273; E EM 79 (622); KAH EKAl 161 ja 163 (44); E EM2 69 (801); Pioneer nr. 12 (1956) ja nr. 2 (1957) 31 ja 32 (29b)
A1b2.Lagi all, lagi pääl ja lae vahel lauldakse? Viiul
Trv 1937 (J. Veskemäe)
Trv, Võn - 2 var.
A1b3.Lagi pääl, lagi all, lae vahel lauletakse? Keel
Hls 1889 (J. Jung)
A1b4.Lagi all, lagi pääl, lagede vahel lauldakse? Lõõtsapill, viiul
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Vil, Trm - 2 var.
A1b5.Lagi all, lagi piäl, kahe lae vahel laaletas? Suu
SJn 1889 (P. Johannson)
A1b6.Lagi all, lagi pääl, vahõl lauldas? Härmon
Rõu 1895 (A. Perli)
A1c.Lagi all, lagi pääl, lae kesken laulõtas? Hermonik
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
A1d1.Lagi all, lagi peal, lae all lauletakse? Viiul
KJn dat-ta (I. Kampus)
Trv, KJn, 2Se - 4 var.
Aavik 53 ja 102
A1d2.Lagi all ja lagi peal ja lae all lauletas? Viiul
TMr 1889 (M. Napp)
A1d3.Lagi all, lagi pääl, lae all lauletas? Kannõlt lüvväs
Se 1953 (S. Lätt)
A1e.Lagi all, lagi peal, lae sees lauldakse? Harmonik
Vig 1869 (M. J. Eisen)
Vig, 2Se - 3 var.
A2.Lagi all, lagi peal, lae peal mängitakse ja lauldakse? Viiul
Vän 1937 (U. Riiel)
A3a.Lagi all, lagi pääl, lae pääl mängites? Viiul
San 1895 (J. Kuldsep)
Vän, Prn, Trt, San, Har - 5 var.
Muhel HK II 17
A3b.All lagi, pääl lagi, lae pääl mängitas? Kannel
Kan 1888 (J. Väggi)
A4.Lagi all, lagi pääl, lae pääl tandsitas? Viiul vai kannel
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
Ote, Se - 2 var.
B1.Põrmand all, lagi pääl, lae pääl mängitäs? Kannõl
Rõu 1963 (K. Kalkun)
B2.Lagi pääl, põrand all, lae pääl laulavad inimesed? Kannel
Jõh 1935 (L. Treifeldt)
C.Kammer all, lagi pääl, lae pääl lauldakse? Viiulimäng
Saa 1888 (P. Sitzka)
D.Kelder all, lagi pial, lae pial laalab inimene? Viiul
Koe 1890/3 (H. Schultz)
E+.Lae peal lauldakse, tare peal tantsitakse? Viiul
Jõh 1935 (anon)
F.Lagi all, lagi pääl, lae pääl laulõtas, kaasõ pääl karatas? Kannõld mängitäs
Se 1929 (I. Sonts)
G1.Kaan all, kaan peal, kaane peal lauletakse? Viiul
Aud 1895 (R. Niemann)
G2.Pääl kaas, all kaas, päälmise kaase pääl mängitakse? Kannel
MMg 1888 (G. Tenter)
E EM 117 (1065); E EM2 103 (1410); Nurmik II 162 (4)
H1a.Laud all, laud pääl, lavva pääl lauldas? Kannõl
Kan 1966 (R. Praakli)
2Hel, Kan - 3 var.
H1b.Laud all, laud pääl, lavva vahel lauletes? Kannel
Hel 1925 (E. Päss)
H1c.Laud peal ja laud all ja lae vahel laaletse? Tuba?
Tor 1963 (A. Krikmann)
H2.Laud all, laud pääl, lavva pääl tantsites? Viiul
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
I.Kumm all, kumm pääl, kummi pääl lauldakse? Viiul
Tt dat-ta (M. Undi)
J.Mägi all, mägi peal, kahe mäe vahel lauletakse? Viiul
Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal)
K1a1.Lagi all, lagi pääl, lae pääl latse laulava? Viiol
Nõo 1875 (J. Kerg)
Vai, Saa, Trt, Nõo, Puh, Ran, Ote, Kan, Plv - 9 var.
K1a2*.Lagi all ja lagi peal, lae peal lapse laulva'? Kannel
Räp 1980 (E. Tampere)
Kei, Trt, Räp - 3 var.
K1a3.Lagi all, lagi pääl, latsõ laulva lae pääl? Kannel
Vas 1887 (H. Prants)
Mar, Rid, Kär, Hää, SJn, Nõo v. Ote, Ote, Räp, Vas - 9 var.
• Meelej. nr. 50 (1887) 399 (28)
K1a4.Lagi all ja lagi pääl, latse laulav lae pääl? Viiul
Hls 1930 (E. Sitska)
Hää, 2Hls - 3 var.
K1a5.Lagi peal, lagi all, lapsed laulvad lae peal? [Lahendus puudub]
Pöi 1897 (J. Prooses)
K1b1.Lagi all, lagi peal, lae vahel laulvad lapsed? Kuljused
Mih 1939 (M. Pärnaõis)
K1b2.Lagi all ja lagi pääl ja lae vahel latse laulava? Harmoonik
Võn 1958 (G. R. Sordla)
K1b3.Lagi all, lagi pääl, lapsed laulvad kahe lae vahel? Harmonik
Hps 1923 (V. Lao)
K2a.Laud all, laud pääl, lavva pääl latse laulva? Viiul
Võn 1895 (H. Mikkel)
K2b.Laud all, laud pääl, lae pääl latse laulva? Kannel
Võn 1894 (J. Suits)
K3.Tare all, tare pääl, latse laulva keskel? Kannel
Räp 1888 (J. Puksov)
L.Lagi all, lagi pääl, kanalaul lae pääl? Kannel
Vas 1895 (J. Tint)
M.Lapsed laulvad lae pääl, kümme miist kiigutavad? Viiul
Hää 1939 (M. Mäesalu)
Kontam.: = 2237I
Vrd.915 917 918 919 920 2577
917.LAGI ALL, LAGI PEAL, LIHALIMP KESKEL? Keel - 0 (19) var.
C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst
E EM 79 (624); E EM2 69 (803); Nurmik I 78; Pioneer nr. 12 (1956) ja nr. 2 (1957) 31 ja 32 (27)
Vrd.915 916 918 919 920
918.LAGI ALL, LAGI PEAL, MEREMEES KESKEL? Silgukarp - 0+5+24+18 = 47 (93) var.
Aa1.Lagi all, lagi peal, meremees keskel? Silgukarp
Var 1968 (E. ja H. Tampere)
JJn, Koe, 2Kuu, HJn, 2Var, Khn, Aud, 2Hää, Krk, Pst, SJn v. Pil, San, Krl, 2Rõu - 18 var.
E EM 79 (625); EkÕ 17 (1); Rätsep Koduk. 66 (7); Lasteleht nr. 4 ja 5 (1908) 64 ja 80 (5); E EM2 69 (804); Nurmik I 110; Nugis 289 ja 313 (116); SSTT 48; Metstak2 26 ja 27
Aa2*.Lagi all ja lagi peal ja meremees keskel? Räimed puukarbi sees
Hää 1936 (L. Kraavik)
Rap v. Mär, Khn, Hää - 3 var.
Aa3.Lagi all, lagi peal, meremehed keskel? Kilukarp
San 1981 (T. Keis)
4Kuu, Jõe, Käi, Tor, Saa, 2Hel, Ote, San, Kan, Rõu, Se - 15 var.
Metstak 13 ja 33 (110); VJr 39 ja 40 (7); Metstak2 32 ja 33
Aa4*.Lagi all, lagi pääl, meremehe kespaigah? Heeringad tünnis
Se 1938 (J. Ilvik)
Võn, 2Se - 3 var.
Ab.Lagi all, lagi pääl, merehulgusõ kespaiga? Silgipütt
Se 1929 (V. Savala)
Ac.Lagi all, lagi peal, kalamehed keskel? Silgud karbis
Pöi 1961 (A. Rand)
B.Kumm all, kumm pääl, meremees keskel? Räimekarp
Pst 1889 (H. Henno)
Pst, Kõp - 2 var.
C+.Laud all, laud peal, meremehed keskel? Silgud karbis
Aud 1933 (M. Pommer)
Amb v. JMd, Aud, Kan, Rõu - 4 var.
Vrd.915 916 917 919 920
919.LAGI ALL, LAGI PÄÄL, LAE SEES ON TUMMAD TITED? Nõelatoos - 0+1+1+0 = 2 (4) var.
a.Lagi all, lagi pääl, lae sees on tummad tited? Nõelatoos
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
b.Lagi all, lagi peal, toa sees tumma tited? Tuletikud
VJg pärast 1879 (J. Ustallo)
Vrd.915 916 917 918 920
920.LAGI ALL, LAGI PÄÄL, VESI VILISTES VAHEL? Lähkur - 0+1+1+0 = 2 (3) var.
Krk 1936 (M. Sarv)
2Krk - 2 var.
Vrd.915 916 917 918 919 2494
921.LAHED LAIAD, NIEMED SIUGAD, KALJUVED NIEME NENISSÄ? Sõrmievahed, sõrmed ja künned - 0+4+1+3 = 8 (14) var.
a1*.Lahed laiad, niemed siugad, kaljuved nieme nenissä? Sõrmievahed, sõrmed ja künned
Kuu 1939 (S. Hirrend)
5Kuu - 5 var.
EMrd V 185 (84)
a2*.Lahed laiad ja niemed siuhked, kaljumed nieme nenässä? Käesormed ja küüned
Kuu 1891 (M. Odenberg)
2Kuu - 2 var.
E EM2 69 (805); Nurmik I 79
b.Lehed laiad, neemed peened, kaljud neeme ninadessa? Sõrme- ja varbaküüned
Kuu 1891 (T. Uustalu)
922.LAI AUK LIGI PERSET? Saapasäär - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pst 1893 (J. Reevits)
Vrd.1570
923.LAI LATAKAS KOLME KEPI OTSAS? Kolme jalaga iste - 0 (2) var.
J. Weltmann (1892): omaloominguline tekst
E EM2 70 (807)
Vrd.698 1145 1146 1147 2097
924.LAKK PERST? Kirvõst heotas - 0+1+9+0 = 10 (10) var.
a.Lakk perst? Kirvõst heotas
Se 1935 (N. Oinas)
8Se - 8 var.
b.Laku perst, laku perst? Vikahtit heotakse
Se 1935 (A. Kits)
c.Laku perst, laku perst, lätt pääle? Kirvõ higomine
Se 1888 (H. Prants)
Vrd.872A14b+ 1120 1298 1589
kk: Laku perset, lauluräästas (Rkv); Laku perset ehk laala hoosiannat (Krk)
925.LAMMAS JIIA ÄR PERÄHTÄ? Pääderuu kasus lävi jiia - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 128 (89)
926.LAMMAS LAUTAS, HELMED KAELAS? Naisterahvas toas, krõllid ehk pärled kaelas - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ris 1892 (J. Holts)
Vrd.115
927.LAMMAS MAGAB LEHMA MAUS? Sukk pastlas - 2+82+17+12 = 113 (152) var.
A1a1.Lammas magab lehma maus? Sukk pastlas
Jõh 1892 (A. Tõnurist)
Jõh, 3Hlj, 2Saa, Trv, 2Plt, Trm, Trt, Puh, Ote, San, Kan, Urv, Plv, 2Tt - 19 var.
• Kas. Talur. Kal. (1880) 43 ja (1881) 39 (2)
A1a2.Lammas makkab lehma mao sisen? Sukk ja tsuug
Ote 1892 (J. Ainson)
Vän, SJn, KJn, 2Võn, 3Ote - 8 var.
A1b1.Lammas lehmä mao sihen? Sukk tsuvva sihen
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Saa, Hls, 3Trv, Vil, SJn, Ote, San, Vlg, Kan, Krl, Rõu - 13 var.
E EM 79 (629); E EM2 70 (811)
A1b2.Lammas lehma maos? Sukk saapas
Vil 1892 (H. Pihlap)
A1c.Lammas läheb lehma makku? Sukk pastlas
Plt 1889 (J. Lillak)
Plt, Trt - 2 var.
A2a.Lammas lehma kõtus? Viis ja sukk
Urv 1889 (J. Janson)
Pär, Saa?, Hls, Krk, 2KJn, Nõo, 2Urv, Rõu, Plv, 3Se - 14 var.
A2b.Lammas magab lehma kõhus? Sukk pastlas
Pil 1889 (J. Kärsten)
Jõh, Saa, Pil, Krl - 4 var.
A2c1.Lammas lehmä kõtu pääl? Sukk jalan, tsuvva pääl
San 1925 (E. Päss)
A2c2.Lammas lehmä kõtu all? Tsuug
Kan 1896 (G. Loodus)
A2d.Ago tule, aig jõud, lammas lätt lehma kõttu? Jala kängmine
Se 1888 (E. Aun)
A3.Lammas lehma naha sehen? Suug sukal otsas
Kan 1888 (G. Veski)
Kan, Vas - 2 var.
B1a.Lammas härja kõhus? Sukk saapas
Pst 1889 (H. Henno)
4Pst, KJn, Tt - 6 var.
Wied. 273; E EM 79 (627); E EM2 70 (809); Nugis 289 ja 313 (117)
B1b1.Lammas maka härja kõtun? Kaput tsuuan
Har 1889 (J. Pähn)
Tln, 2Tor, Trv, Pst v. Pil, KJn, Pil, Har, Tt - 9 var.
B1b2.Lammas magab härja kõhu sees? Sukk ja pastal
Tor 1888 (T. Tilk)
B1c.Vaga lammas härja kõtun? Sukk saapa sisen
Ote 1889 (V. Vaher)
B2a.Lammas magab härja nahas? Sukk ja pastal
Hls 1889 (J. Lepik)
Tln, Hls - 2 var.
B2b.Lammas härja naha sees? Sukk pastla sees
Ran 1939 (L. Kallas)
B3a.Lammas magab härja sees? Sukk pastlas
Vil 1889 (J. Meomuttel)
Kul, Kse, Vil - 3 var.
B3b.Lammas istub härja sees? Sukk saapas
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
B4.Lammas magab härja maos? Sukk pastla sees
Tor 1889 (C. Tults)
B5.Lammas härja keha sees? Sukk pastlas
Hää 1889 (E. Grant)
B6.Lammas magab härja põues? Sukk ja pastal
Aud 1888 (P. Jagor)
B7.Lammas tallab härga? Sukk kinga
JJn 1888 (M. Roosileht)
C.Talleke om härjä kõtun? Sukk saapan
Rõn 1889 (C. Berg)
Da.Ute härja kõhus? Pastal jalas
Rõu 1938 (H. Pill)
Db.Ute äta kõtun? Sukk jalan, tsuug pääl
Krl 1889 (E. Kornel)
2Urv, 2Krl - 4 var.
E1a.Lammas vasiga vatsas? Sukk kinga sies
Kuu 1891 (M. Odenberg)
Hlj, Kuu, Kos - 3 var.
E1b.Lammas magab vasika vatsas? King ja sukk
Kuu 1939 (I. Lehesalu)
E1c.Lammas lääb vasika vatsa? Villane kinnas nahkkindas
Hlj 1888 (J. Linkstein)
E1d.Lammas pueb vasika vatsa? Villkinnas läheb nahkkinda sisse
Hlj 1888 (K. Leetberg)
E2.Lammas vasika otsas? Tublikinnas nahkkinda sies
VNg 1892 (H. Lohk)
F1.Lammas magab veise maos? Süstpool
Tür 1894 (J. Johannson)
F2.Lammas magab veise kõhus? Sukk
Vän 1897 (E. Tetsmann)
G.Härg magab lamma kõhus? Sukk jalas
KJn 1890 (A. Pihlak)
H.Lammas magab härja sees, kopsud-maksad liiguvad? Sukk saapa sees ja jalavarbad liiguvad
Pal 1888 (M. Uus)
Kontam.: = 294P
I*.Lammas lehma kõtuh, käsi usso perseh? Kinnas tubinitsah
Se 1932 (V. Ruusamägi)
Ote, Se - 2 var.
Kontam.: = 881D*
Vrd.950 980
928.LAPSED JOOKSEVAD VANEMATE VARRULE? Heinasaud - 2+3+1+0 = 6 (20) var.
A1a.Lapsed jooksevad vanemate varrule? Heinasaud
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
A1b.Kus tulevad lapsed vanemate varrule kogu? Labud kuhja all
Sa dat-ta (anon)
Wied. 273; E EM 76 (594); E EM2 67 (768); E MM 22 ja 48 (92); E MM2 22 ja 51 (96); E MM3 19 ja 43 (96)
A2a.Kus tulevad lapsed isa-ema varrule kokku? [Lahendus puudub]
Tt 1857 (J. V. Jannsen)
• Sannumetoja VI (1857) 154 (10)
A2b.Kelle lapsed on isa-ema varrul? Saud ja kuhi
Tür 1889 (A. F. Bernstein)
B.Poja ja tütre tuleva esa ristitsele? Heinakohja loomine
Har 1888 (anon)
C.Latsõ tulõva emäle pittu? Heinakuhi ja saad
Võn 1931 (L. Unt)
Vrd.929 933 1674
929.LAPSED NÄÄVAD ISA SÜNDIMEST? Heinakuhi - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.Lapsed näävad isa sündimest? Heinakuhi
Kär 1890 (J. Mändmets)
b.Kes näevad oma ema sündimist? Heinasaadud
Sim 1892 (T. Franzdorf)
Vrd.928 933 1674
930.LAPSED TALLAVAD EMA SILMI, AGA EMA VÕTAB NEID SIISKI KAISSO? Maa - 1+3+4+1 = 9 (45) var.
Aa.Kes on see ema, kelle silmil lapsed alati tallavad ja ta võtab neid ometi armsaste kaissu? [Lahendus puudub]
Tt 1857 (J. V. Jannsen)
• Sannumetoja VI (1857) 167
Ab*.Lapsed tallavad ema silmi, aga ema võtab neid siiski kaisso? Maa
Käi 1896/7 (J. Sooster)
Käi, Hää - 2 var.
E EM 80 (631); Kmpm. KLr 50; Schneider Elusal. Kal. (1905) 21 ja 42 (22); Kmpm. KLr I4 57 (93); E EM2 70 (815); Nugis 289 ja 313 (118)
Ac.Lapsed tallavad ema silmi, ema võtab neid siiski armuga vastu? Maa
Rap v. Mär 1937 (E. Poom)
Ad.Lapsed tallavad ema silmi ööd ja päevad, ema võtab nad ikka kaissu? Jõgi
Jäm 1937 (A. Ahurand)
Ae.Latse sõkuve küll emä silmi, aga siiski võtab neid kaissu? [Lahendus puudub]
Hls 1965/7 (A. Akerberg)
B.Lapsed tallavad ema rinda, aga ema võtab neid siiski oma kaissu? Maapind
Plt 1899 (M. Luu)
C.Lapsed tallavad ema kõhu peal, tuleb õhtu, siis võtab ema neid kaissu? Maapind
Saa 1893 (J. A. Kangur)
D.Latse tallave emät jalgege, aga emä võtt na siski oma kaissu? Maa
Krk 1936 (M. Sarv)
931.LAPSELE MÄNGIKS, VANALE ABIKS? Kepp - 0+13+0+0 = 13 (41) var.
A1a1.Lapsele ma olen mängiks, vanale abiks? Kepp
Anonüümne autor (Gressel (1809) lk-ta): omaloominguline tekst
° Gressel (1809) lk-ta; Holtz 213 (13); Lönnrot2 184 (67); Wied. 273; Org 57 (5); E EM 80 (632); E EM2 70 (816)
A1a2.Lapsele mängiks, vanale abiks? Kepp
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
Hlj, Vän, Trv - 3 var.
A1b.Vanale abiks, lapsele mängiks? Kepp
Tor 1888 (K. Kirschbaum)
E EM 171 (1662); E EM2 148 (2162); Jürisson 196 (14); Metstak2 15 ja 16
A2a1.Lapsele olen ma mängiks, vanale toeks? Kepp
Hls 1894 (J. Riiet)
A2a2.Lapsele mängiks, vanale toeks? Kepp
Vai 1888 (H. Masing)
A2b.Vanale toes, latsele mängis? Kepp
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
B.Vanale abiks, noorele häbiks, lapsele mängiks? Kepp
Pöi 1894 (T. Undritz)
Ca.Vanale abiks, noorele mängiks? Kepp
Pöi 1894 (T. Undritz)
Cb.Noorõlõ abis, vanalõ toes? Kepp
Rõu 1896 (A. Perli)
Cc.Vanale abiks, noorele häbiks? Kepp
Vil 1889 (J. Meomuttel)
D.Teekäijale olen abiks, lapsele mängiks? Kepp
Saa 1893 (J. A. Kangur)
E.Kes on vana inimese esimene abi? Kepp
Tln 1892 (K. Puusemann)
Vrd.vs: EV 3592
932.LATSE SÜNNÜSE INNE KUI IMÄ? Hainarua ja kuhi - 0+30+26+3 = 59 (67) var.
A1a.Lapsed enne kui ema? Heinasaadud
VMr 1887 (K. Roost)
VMr, Mih - 2 var.
E EM 79 (631); E EM2 70 (813)
A1b*.Lapsed enne valmis kui ema? Heinasaud ja kuhi
Hag 1888 (H. R-e)
Pee, Hag, Plv - 3 var.
A1c*.Lapsed luuakse enne kui ema? Heinaruad
Trt 1889 (A. Puusep)
Tõs, Trt - 2 var.
A1d1.Latse sünnüse inne kui imä? Hainarua ja kuhi
Räp 1889 (K. Tamberg)
2Vai, Kan, Räp, 3Se - 7 var.
A1d2.Latsõ sünnüse inne immä? Hainaroa
Se 1935 (D. Karnask)
2Se - 2 var.
A1d3*.Latsõ' sünnüse' inne immä ilma? Hainarua' tetäs inne ko kuhi
Se 1949 (V. Pino)
Puh, Ran, Plv, 2Räp, Se, Tt - 7 var.
A1d4.Latsõ sünnüse enne, imä peräst? Hainakuhi
Rõu 1936 (A. Raadla)
VJg, 2Rõu - 3 var.
A2a*.Poja enne ilman kui ema? Heenarua
Hel 1889 (J. Keernik)
Vai, Hel - 2 var.
A2b1.Puja' sünnüse inne ilma ku imä? Hainakuhi
Se 1929 (A. Gehrke)
A2b2.Poja sünnüse inne ku imä? Hainarua
Se 1937 (F. Ilvik)
Vän, 6Se - 7 var.
A2b3.Puja' sünnüse' inne immä? Hainarua'
Se 1928 (T. Haak)
2Se - 2 var.
A2b4*.Poja sünniva enne, ema peran? Heinarua ja kuhi
Ote 1888 (H. Nugin)
Ote, Se - 2 var.
A2b5*.Enne sünnib poeg kui ema? Suits ja tuli
Kad 1896 (J. Sõster)
Vai, Kad, Vas - 3 var.
A3.Latsõ ja poja sünnüse inne, a' imä peräh? Hainakuhi
Se 1934 (N. Oinas)
A4a.Poja enne, esä peräst? Heinärua
Krk 1890 (J. Hünerson)
A4b*.Poja' sünnüse inne essä ilma? Hainarua'
Se 1938 (A. Tammeorg)
Võn, Se - 2 var.
A5*.Latse sünniva enne ilma, esä-emä takast perrä? Hainakuhja' ja rua'
Kam 1933 (R. Viidebaum)
Kam, Vlg - 2 var.
A6.Põrsa sünnüse inne immä? Hainahunigu', joista kuhi tetäs
Krl 1910 (H. Ojansuu)
Ba.Mis inne immä ilma sünnüs? Hainarua
Se 1930 (A. Nurmetu)
2Se - 2 var.
Bb.Missugused pojad on enne sündind kui isa? Heinasaadod
Nrv 1904 (M. Russmann)
Ca*.Poeg vanem kui isa? Heinasaad
Han 1894 (P. Einbluth)
Han, Sa, Kan - 3 var.
Cb.Poeg vanem kui isa ja ema? Tapupi[s]te ja vään
Ris 1888 (J. Truusmann)
Cc.Lapsed vanemad kui ema? Heinasaod, heinakuhi
Tõs 1921 (S. Lind)
933.LATSÕ KAESÕ, KU' IMMÄ TETÄS? Hainakuhi - 0+2+0+0 = 2 (4) var.
a.Latsõ kaesõ, ku' immä tetäs? Hainakuhi
Rõu 1895 (A. Perli)
b.Poja-tütre nägeva, kui esa-ema tettas? Hainarua, perast tettas kuhi
Rõn 1888 (A. Andrei)
Vrd.928 929 1674
934.LATSÕL UM, A MEIL EI OLÕ? Kasumine - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Se 1888 (H. Prants)
Vrd.352
935.LATSÕLÕ ARMAS, EMÄLE VAIVAS? Häll - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Vas 1888 (C. Lenzius)
936.LATERDAJA-TATERDAJA, MÜTA-MÄTA MÜLLERPUU? Võimänd - 0 (4) var.
C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst
E EM 80 (635); E EM2 70 (819)
937.LATÕRTAJA VALGÕ KALLASTÕ VAHEL? Kiil - 0+0+2+0 = 2 (18) var.
a.Latõrtaja valgõ kallastõ vahel? Kiil
Se 1940 (N. Koplimägi)
Kuusik KT 213 (21)
b.Kiviaja taga laterdab latatara? Keel; kiviaid on hambad, keel, kes laperdab
Jäm 1937 (A. Kukk)
938.LADU ALL, TÜVI PÄÄL? Lehma saba - 4+85+13+2 = 104 (211) var.
A1a1.Tüügas ülespidi, latv alaspidi? Elaja saba
Ris 1889 (J. Holts)
Jõh, JJn, Juu, Ris, Vän, SJn, Pil, Tt - 8 var.
• Helle 370 (113); Willmann 174 (103); Hupel2 173; Lönnrot 161; Ahlqvist 74; Wied. 290; E EM 160 (1536); Tõn. LLr 31 (8); E EM2 139 (1998); Metstak 16 ja 34 (130); Metstak2 40 ja 43
A1a2.Latv allapidi, tüügas ülespidi? Lehma saba
Jõe 1888 (H. Redlich)
Jõe, Hag, KJn - 3 var.
A1b1.Tüi ülespidi, ladu alaspidi? Looma händ
Rei 1889 (P. Reikmann)
Rei, Sa, Ans, Pöi? - 4 var.
Wied. 290; Laug. Vestr. 179 (14)
A1b2.Ladu alaspidi, tüi ülespidi? Lehma händ
Hää 1939 (M. Mäesalu)
A1c1.Tüvi ülespidi, ladu alaspidi? Looma saba
Vil 1889 (J. Köögardal)
Jäm, Vän, Hls, Trv, 3Vil, SJn - 8 var.
Wied. 290; Univer-Laurits IV 8; KAH EKAl 162 ja 164 (107); Jürjens 70; Muuk-Mihkla I 70; ÜÕÕ 98 (7)
A1c2.Latv alaspidi ja tüvi ülespidi? Lehma saba
Var 1888 (M. Karotom)
A2a.Tüi ületse, ladu alatse? Looma saba
Tõs 1948 (T. Soonets)
Muh, Tõs - 2 var.
A2b*.Ladu alasi, tüigas ülesi? Looma saba
Pär 1902 (J. J. Pulst)
Vig, Pär, Saa - 3 var.
A3a*.Tüvi ülevalpool, ladu allpool? Lehma hand
Krl 1889 (E. Kornel)
Hlj, Hää, Pst, Krl - 4 var.
A3b.Tüügas ülevalpool, latv allpool, kasvab kaevandiku augu kalda peal? Hobuse saba
Plt 1891 (J. Reinthal)
A4*.Tüvi üleväh, ladõv alah? Hius
Se 1888 (E. Aun)
Mus, Pöi, 2Se - 4 var.
A5a.Ladu all, tüigäs piäl? Lehmä saba
KJn 1890 (A. Pihlak)
A5b1.Ladu all, tüvi pääl? Lehma saba
Trv 1893 (J. Kuusk)
Saa, 3Hls, 2Krk, 2Trv, KJn, Nõo, 2Puh, Ran, Kan, Räp - 15 var.
A5b2.Latv all ja tüvi peal? Lehma saba
TMr 1890 (H. Uus)
A5b3.Tüvi pääl, ladu all? Saba
Tt dat-ta (anon)
A6.Tüi ees ja ladu taga? [Lahendus puudub]
Sa? 1878 (A. Veäster)
Ba.Kes kasvab latv all, tüvi üleval? Lehma saba
Tt dat-ta (anon)
Bb*.Mis kasvab tüi ülespoole, latv allapoole? Hobuse saba
Tõs 1890 (M. Kurul)
Rak, Tõs, Vil - 3 var.
Bc.Millel on tüü ülessi ja ladu alassi? Looma sabal
Tõs 1894 (A. Niemann)
Ca1.Mäel kasvab kadakas, tüvi üleval, latv all? Hobuse saba
Hls 1890 (E. Kitzberg)
Meelej. nr. 23 ja 24 (1887) 184 ja 192 (5); E EM 51 (302); E EM2 46 (383); Nugis 287 ja 313 (70)
Ca2.Mäe otsas kasvab kadakas, latv alaspidi, tüvi ülespidi? Hobuse saba
Vän 1896 (E. Tetsmann)
Cb.Kadakas kasvab jõe ääres, tüigas ülespidi, ladu alaspidi? Saba
Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
Cc.Kadakas kasvab järve kaldal, ladev alla ja tüvi ülesse? Habe
Äks 1894 (P. Sepp)
Da.Kuusk kasvab mäe külje pääl, ladu allpool, tüvi ülevalpool? Lehma händ
Pst 1888 (J. Jaakson)
Db.Kuusk kasvab jõekaldas, tüügäs ülespidi ja ladu alaspidi? Lehmä saba
KJn 1936 (L. Köögardal)
Dc.Kuusk kasvab, ladu all, tüvi peal? Looma händ
Saa 1889 (J. Tuul)
Dd.Kuusk kasvab, ladu allpool? Elaja händ
Pst 1889 (H. Henno)
Ea.Kask kasvab Kolgatal, ladu all, tüvi pääl? Lehma saba
Hls 1896 (H. Reissar)
Eb*.Kask kasvab Kolgata mäel ja latv allpool? Lehma saba
Hls 1889 (J. Meomuttel)
2Hls - 2 var.
F.Tamm kasus, ladõv alah? Tammõ istutõdas
Se 1888 (H. Prants)
Ga1*.Puu kasvab, tüigas ületsepidi, ladu alatsepidi? Veise händ
Tor 1889 (M. Tilk)
2VJg, Kuu, Kos, Jäm, Tor, Trv, Vru - 8 var.
• Lasteleht nr. 4 ja 5 (1908) 64 ja 80 (1)
Ga2.Puu kasvas, tüvi ülevänpool, ladu maanpool? Lehmä hand
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Ga3*.Puu kasvab, tüvi ülevel, ladu all? Härjä händ
Saa 1888 (P. Sitzka)
Saa, Kan - 2 var.
Gb1.Puu kasub, latv aluspidi, tüigas ülespidi? Lehma händ
Tõs 1921 (S. Lind)
2Tõs - 2 var.
Gb2.Puu kasvab vastaõksa, latva all, tüvik üleval? Lehma saba
Pal 1888 (E. Uus)
Gc*.Puu kasvas, ladu allapoole? Elaja händ
Ote 1892 (J. Ainson)
VJg, VMr, Tor, SJn, Ote, San - 6 var.
H.Missugusel puul on latv alatsi? Veise saba
Kse 1889 (K. Karu)
I.Raag rannatee veeren, ladev alla, tüvi üles? Mehe habena
Võn 1888 (J. Kripson)
E EM 132 (1235); E EM2 115 (1615)
Ja.Mõts kasvas, ladva all, tüve ülespoole? Juusse pää pääl
Ote 1892 (J. Ainson)
Jb.Suur mõts mäe otsah, latvuga alla kasus? Hius pää pääl
Se 1935 (A. Jänessoo)
Jc.Kõik metsaladvad ülespoole, aga ühel allapoole? Hobuse saba
HJn 1890 (H. Tiidermann)
K.Ladu alassi, juured ülessi? Lehma saba
Aud 1888 (P. Jagor)
L.Kadakas jõe kaldal kasvab, juured ülespidi, ladu alaspidi? Looma saba
KJn 1936 (G. Must)
2KJn - 2 var.
EMrd II 368
Vrd. 463
M.Kaks nägijat, kaks kuuljat, kaks kaitsjat, neli seisjat, neli andjat, tüvi ülevenpool, ladu mahanpool? Lehm
Hel 1889 (H. Karolin)
Kontam.: = 1416Q
Vrd.910 1541 1615Db 1672A1a 1797
939.LADVAST KASVAB, TÜVEST EI KASVA? Lehma saba - 0+1+0+0 = 1 (5) var.
San 1877 (J. Hurt)
E EM 79 (619); E EM2 69 (798)
940.LAUD ALL, LAUD PÄÄL, RAUDKONNAD KROOKSUVAD VAHEL? Kaastmine - 1+0+0+0 = 1 (2) var.
Hel 1874 (A. Wahlberg)
941.LAUD LAUDIL, PULK SEES, KÜLLED KARVU TÄIS? Koonal - 0 (5) var.
C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst
E EM 80 (638); E EM2 70 (822); Pioneer nr. 12 (1956) ja nr. 2 (1957) 31 ja 32 (16)
942.LAVVA PÄÄLE PANDAS, SÜVVA KÕLBAS, VÄITSEGA EI LÕIGATA? Hapupiim - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Urv 1890 (A. Koort)
Vrd.616 1897
943.LAUDATÄIS LAMBID, LÄTE UM KESKEN? Suurmanõ sakõ pudõr, võid kesken - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Rõu 1891 (A. Jennes)
Vrd.533H1a 945 1786B
944.LAULAP ÖÖD, LAULAP PÄIVA, VIIS EI LÕPPE KUNAGI? Veekohin - 0+1+0+0 = 1 (25) var.
Plv 1890 (J. Tobre)
Meelej. nr. 23 ja 24 (1887) 184 ja 192 (2); E EM 44 (222); E EM2 40 (273); E MM 8 ja 43 (55); E MM2 8 ja 46 (56); Ainelo III 64; Kmpm. EL III10 71; E MM3 5 ja 37 (56)
Vrd.431
945.LAUT LAMBAID TÄIS, KERAOINAS KESKEL? Taevatähed ja kuu - 13+191+39+21 = 264 (402) var.
A.Üks laut lugematta lambaid, käharpääga oinas keskel? Kuu ja tähed
Hää 1889 (E. Grant)
Vrd. 374Ba*
B.Laud on lampisid täis, kirju peaga oinas keskel? Kuu ja tähed
Jõh 1956 (A. ja A. Rõõm)
C1a1.Laut lambaid täis, kerapea oinas keskel? Tähed ja kuu
SJn 1889 (H. Mikkor)
Iis, Tür, Vän, Saa, 13Trv, 2Vil, SJn, Pil, Trt, Tt - 23 var.
C1a2.Laut lambid täis ja keräpää oinas keskel? Hambad, suu ja kiil
Ran 1973 (E. ja H. Tampere)
C1a3.Laut valgid lambid täis, keräpää oinas keskel? Hamba ja kiil
Pst 1946 (A. Pikamäe)
C1a4.Valge laut lambid täis, keräpää oinas keskel? Taevas, tähe ja kuu
Trv 1890 (A. Rull)
C1a5.Suur laut lambit täüs, keräpää oinas keskel? Taevatähed ja kuu
Pst 1893 (J. Reevits)
C1b1.Laut lambit täis, keräpääga oenas keskel? Taivatähe
Ote 1889 (J. Kivisaar)
Hls, Ran, Rõn, 3Ote, Kan, Plv - 8 var.
ÜÕÕ 16 (11); Täheke nr. 6 (1965) 16 (5); SSTT 121; Kuut VI (1972) 105 ja 111 (8); Metstak 23 ja 35 (231); Leht VIII2 54 ja 56 (16); Säde nr. 70 ja 83 (1989) 1 ja 4 (4); Metstak2 63 ja 66
C1b2.Laut lambid täüs, keräpääge oinas kespaigan? Taevatähed ja kuu
Hls 1889 (M. Ilus)
2Hls - 2 var.
C1b3.Laut täüs valgit lambit, suur kerapääga oonas kesken? Taivatähe ja kuu
Võn 1889 (J. Kripson)
C1b4.Suur laut lambit täis, üts keräpääga oinas keskel? Taivatähe ja kuu
Võn 1889 (T. Lätti)
C2a.Laut lambid täis, kerapääga sõnn keskel? Taevatähed ja kuu
Hel 1889 (H. Karolin)
2Hel - 2 var.
C2b.Laudatäüs lambit, keräpääga sõnn keskehn? Kuu ja taivatähe
Rõu 1897 (G. Raup)
D1.Laut lambid täis, kerasarvega sõnn keset lauta? Kuu ja taevatähed
Trv 1895 (P. A. Meil)
D2a1.Laut lambid täis, kerasarvega oinas keskel? Tähed ja kuu
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Pär, 2Hel, Rõn v. San, Ote, 3San, Urv, Krl, Räp - 11 var.
D2a2*.Lamba laut täis, kerasarvige oinas keskel? Taivatähe, kuu keskel
Tt 1889? (anon)
Tõs, San, Tt - 3 var.
D2a3*.Laadatäüs lambit, keräsarviga oinas keskeh? Kuu ja taivatähe
Plv 1893 (J. Tamm)
Plv, 2Se - 3 var.
D2a4.Palju lambid laudan, kerasarviga oinas keskel? Tähed ja kuu
Kan 1888 (G. Veski)
D2b.Laut lambid täus, keertsarvege oinas keskel? Tähistaevas ja kuu
Krk 1936 (M. Sarv)
E1a1.Laut lambaid täis, keraoinas keskel? Taevatähed ja kuu
Trm 1889 (H. Mann)
Vig, 2Han, Kse, Kär, Jäm, Pöi?, PJg, Vän, 3Tor, 2Saa, Saa?, 4Hls, Krk, Hel, 3Pst, 3Vil, Kõp, 3SJn, KJn, 3Pil, 3Plt, 3Ksi, Lai, Pal, 2Trm, 2Äks, TMr, Kam, 2Nõo, Puh, Ote, Kan - 54 var.
E1a2.Laut lammid täis ja keraoinas keskel? Taevatähed ja kuu
Plt 1950 (V. Kuut)
Kos, Ris, 2Saa, Vil, Plt, MMg, Puh - 8 var.
E1a3*.Kõik laut lammid täis, keräõenas keskel? Kuu ja tähed
Kod 1940 (A. Univere)
Kod, Urv v. Krl - 2 var.
E1a4.Laut valgeid lambaid täis, keraoinas keskel? Kuu ja tähed
Pst 1888 (J. Jaakson)
Phl, Pst - 2 var.
E1a5+.Laut kuldseid lambaid täis, keraoinas keskel? Kuu ja tähed
Vig 1928 (L. Johnson)
Vig, Han - 2 var.
E1b.Laut lambid täis, keeruoinas keskel? Taevatähed ja kuu
Pal 1888 (E. Uus)
E1c1.Laudatäus lambid, keräoinas keskel? Õpetaja kirikun; kuu taivan
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Kan, Urv, Har, Rõu, 4Plv, Vas, 3Se - 12 var.
E1c2.Laudatäüs lambit, keräoinas kespaigah? Taevatähed ja kuu
Se 1937 (N. Ress)
Räp, 5Se - 6 var.
E1d.Laudatäüs lambeid, kiirdoinas keskel? Taivatähe, kuu
Har 1888 (anon)
E1e.Laut valgeid lambud täis, kahekerane oinas keskel? Taevatähed ja kuu
Kär 1890 (J. Mändmets)
E1f+.1) Suur kari lambid, keraoinas keskpaigal? Tähed ja kuu
Vil 1889 (F. Kuhlbars)
2) Sulutäüs lambit, keräoinas keskel? Kuu ja tähe
Urv 1888 (G. Seen)
2Hää, Vil, Urv, Krl - 5 var.
E1g.Keraoinas kest lauta? Kuu
Se 1928 (T. Linna)
E2+.1) Laudatäüs lambaid, keräpäri keskel? Taivatähe ja kuu
Har 1889 (J. Pähn)
2) Laudatäüs karja, kerähand keskpaigah? Kuu ja tähe taivah
Se 1953 (S. Lätt)
Har, Räp, Se - 3 var.
E3a.Laudatäüs lambit, kerasarvik keskel? Kuu ja tähed
Vas 1887 (H. Prants)
• Meelej. nr. 51/52 (1887) 410 (69)
E3b.Laudatäüs lambid, keräsarv keskel? Õpetaja kirikus
Har 1959 (A. Rõõm)
Har, Rõu - 2 var.
F1a1.Laut lambid täis, kena oinas keskel? Tähed ja kuu
MMg 1888 (G. Tenter)
Vi, Iis, 7Hlj, 3Kad, VJg, 2Sim, 2VMr, 3JJn, Koe, 2Tür, 2Kuu, 2Jõe, 2HJn, Tln, Jür, 2Kos, Ris, Krj, Krj v. Mus, Pst, SJn, Trm, Kod, MMg, Võn, Kan, Tt - 44 var.
• Helle 365 (52); Willmann 168 (48); Lönnrot2 184, 51 (70); Wied. 274; KAH EKAl 161 ja 163 (49)
F1a2*.Laut lambaid täis ja kena oinas keskel? Tähed ja kuu
HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
Iis, HMd v. Ris, Kod - 3 var.
F1a3.Laut täis lambaid, kena oinas keskela? Kerikherra ja kogudus
Hlj 1892 (G. Kungur)
Hlj, Pst - 2 var.
F1b1.Laut valgeid lambaid täis, kena oinas keskel? Inimese suu
Var 1938 (L. Kruus)
Var, Trt - 2 var.
F1b2*.Valgid lambid laut täis, kenä õenas keskpaegan? Kuu ja tähed
Kod 1887 (S. Käär)
Hlj v. Kad, Kod - 2 var.
F2.Laut lambud täis, kena jääras keskel? Tähed ja kuu
Käi 1896/7 (J. Sooster)
Ga.Laut lambid täis, kena koheoinas keskel? Kuu ja taevatähed
Rap 1895 (J. Reinthal)
Gb.Laut lambaid täis, ilus koheoinas kespaikas? Taevatähed, kuu kespaikas
Tür 1888 (M. Tults)
E EM 80 (641); E EM2 71 (825)
Ha1.Laut lambaid täis, kohioinas keskel? Tähed ja kuu
Kse 1889 (M. Reimann)
Koe, 2Jõe, Kos, Hag, Kei, Vig, Var, Kse, 2Tõs, Aud, 3Tor, 2Pär, Vil, Kan, 2Tt - 21 var.
• Helle 365 (52); Willmann 168 (48); Lönnrot2 184, 51 (70); • Mötleja 17 ja 53 (68); KAH EKAl 161 ja 163 (49); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 26 (54); Loorits VrP 26 (54)
Ha2*.Laut lambaid täis ja kohioinas keskel? Tähed ja kuu
Trm 1896 (S. Sommer)
Iis, Kei, Tor, Trm - 4 var.
Hb*.Laut lambaid täis, kohioinas keskpaigas? Kuu ja tähed
Vig 1889 (J. Getreu)
Kos, Vig - 2 var.
I1.Lambaid laut täis, kuldoinas keskel? Kuu ja tähed
VMr 1893 (C. Mastberg)
I2.Laut lambaid täis, kuldkera keskel? Tähed, kuu
Vän 1889 (J. Tammann)
Vrd. 790
J.Laut lambaid täis, kegu oinas keskel? Kuu ja tähed
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
K.Laut lambaid täis, kiri jääras keskel? Kuu ja tähed
Noa v. Hii 1889 (J. Lievoh)
L1*.Laut lambaid täis, vana oinas keskel? Taevatähed ja kuu
Iis 1959 (P. Kiiver)
Jõh, Iis, Tõs - 3 var.
L2.Laut lambaid täis, vana kera keskel? Taevas tähed ja kuu
Nõo 1888 (P. Unt)
M.Laut täis lambaid, suur oinas keskel? Kuu ja tähed
Äks 1929 (A. Kriisa)
Nrv, Äks - 2 var.
N.Laut lambaid täis, erk oinas keskel? Tähed ja kuu
Tor 1887 (J. Tilk)
O.Laut kirjuid lambaid täis, must oinas keskpaegas? Kogudus ja õpetaja
Trv 1939 (J. Kala)
P.Laut lammit täis, muukoinas keskel? Kuu, taevas
PJg 1889 (H. Lussik)
Q.Laut valgit lambit täus, verrev oinas keskpaigan? Keel ja hambad
Plv 1970 (L. Sults)
R.Laut lambaid täis, oinas keskel? Kuu, tähed
Iis 1976 (H. Jõulmaa)
Nörmann 36 ja 56 (85)
S.Keräoinas kespaigah, lugõ tähti taivah? Kuu
Se 1936 (M. Vabarna)
Kontam.: = 2443T
Vrd.533H1a 943 1786B
946.LAUT LAMBAID TÄIS, KÕIK SÖÖVAD ÜHE KÕRRE OTSAST? Inimesed kirikus laulavad ühte laulu - 0+3+1+0 = 4 (14) var.
a1.Laut lambaid täis, kõik söövad ühe kõrre otsast? Inimesed kirikus laulavad ühte laulu
Kad 1888 (J. Linkstein)
a2.Laut lambud täis ja kiik söövad ühest kõrrest? Inimesed kirikus
Rei 1889 (P. Reikmann)
a3.Laut lambaid täis, igaüks sööb ühest kõrtest? Lauldakse
Käi dat-ta (L. Annus)
b.Laut valgid lambaid täis, kõik söövad ühte kõrt? Inimised laalvad kerkus ühte laalu
Emm 1891 (J. B. Mäns)
RpS nr. 6 (1939) 190
Vrd.533H1a 1786B
947.LAUT LAMBAID TÄIS, ÜHELGI POLE SABA TAGA? Leivad ahjus - 6+74+33+21 = 134 (340) var.
A1a1.Laut lambaid täis, ühelgi ei ole saba? Leivad ahjus
Kei 1890 (H. Morell)
Jõh, Kei - 2 var.
Loorits VrP 25 ja 26 (27); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (27); Pioneer nr. 11 ja 12 (1949) lk-ta (1); Nahkur 46/7 (3)
A1a2.Laut on lambaid täis, ühelgi ei ole saba? Leivad ahjus
Trt 1927 (A. Kõrge)
A1a3.Laut lambaid täis, ühelgi põle saba? Leivad ahjus
Kad 1897 (A. K. Kivi)
Kad, Koe, Jõe, Var, 2Jäm, Lai - 7 var.
Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (10); Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (10); Mihkla KlL 75 (9); Vih. (1950) 81 ja 82 (9); ÜÕÕ 36 (4)
A1a4*.Laut lambaid täis, kuid ühelgi pole saba? Leivad ahjus
Muh 1951 (M. Ots)
Muh, Ote - 2 var.
A1a5.Laut lambaid täis, kellelgi pole saba? Leivad ahjus
Lai 1897 (H. Asper)
Krk, Lai - 2 var.
A1a6.Laut lambid täis, ühelgi ei ole saba taga? Leivad ahjus
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Tür, Kuu, Kos, Hel, Kõp, KJn, Trt - 7 var.
Tõn. LLr 54 (5)
A1a7.Laut lambaid täis, ühelgi pole saba taga? Leivad ahjus
Pär 1888 (M. Lipmann)
Vai, Jõh, Iis, Rak, 3JJn, JJn v. Koe, Pee, Tür, Tln, Kos, Rap, HMd, Ris, Kse, Kir, Pha, Pär, Vil, SJn - 21 var.
Nugis 289 ja 313 (120); Metstak 13 ja 33 (103); VJr 39 ja 40 (5); Metstak2 32 ja 33
A1a8.Laut lambaid täis, üheainukesel pole saba taga? Leivad ahjus
HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
A1a9.Laut lambaid täis, aga ühelgi pole saba taga? Leivad ahjus
Vil 1937 (A. Mikk)
Kad, Kuu, Mär, Var, Vil - 5 var.
A1a10.Laut lambaid täis ja ühelgi pole saba taga? Leivad ahjus
Ris 1888 (J. Truusmann)
A1a11.Laut lambaid täis, ühelgi pole saba otsas? Leivad ahjus
Ote 1957 (B. Ommuk)
A1a12.Laut lambid täüs, üttelegi ei ole sappa persen? Leiva ahjun
Ote 1895 (C. Lipping)
A1a13*.Laut lambaid täis, ei ole ühelgi saba taga? Leivad ahjus
Trm 1896 (J. Soodla)
Kad, Sim, Kei, Trm - 4 var.
Jürjens 36
A1a14*.Laut lambaid täis, saba pole ühelgi taga? Leivad ahjus
Kir 1937 (A. Kiindok)
Kuu, 2Kir, San - 4 var.
E EM 80 (640); E EM2 71 (824); Nurmik II 5 (13); Puus. KH III5 74; Kmpm. EL II10 178; Käis EV I5/II 50; Seilental I 82; Seilental EkLÕ 123; Säde nr. 87 (1956) 4 (7)
A1a15.Laut lambid täis, mette ühel pole saba järgas? Leivad ahjus
Mus 1949 (A. Hameri, Ü. Tedre)
A1b*.Lambaid laut täis, kellelgi pole saba? Leivapätsid ahjus
Krk 1974 (A. Vari)
Krk, Pil - 2 var.
A1c*.Laut täis lambaid, ühelgi põle saba taga? Leivad ahjus
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, Plv - 2 var.
Nörmann 35 ja 55 (50)
A1d1.Laudatäis lambaid, ütelgi ei ole saba? Kardole kooban
Hel 1889 (G. Habicht)
St. Pet. Mon. (1805) 63 ja 250 (8); Univer-Laurits IV 26
A1d2.Laudatäis lambaid ja ühelegi pole saba taga (Ein Stall voll Schaafe und keins hat einen Schwanz hinten)? Brodt im Ofen
Tt 1732 (A. Thor Helle)
• Helle 365 (50); Hupel 120; Willmann 168 (46); Lönnrot 154; Ahlqvist 73; Wied. 273; KAH EKAl 161 ja 163 (47); Muuk-Mihkla I 86
A1e*.Lammad lautas, ei ole ühelgi saba taga? Leivad ahjus
Rap 1895 (J. Reinthal)
Kuu, Rap, 2Ote - 4 var.
A1f+.Laudan om sulg, sulun viis sabata pruuni lammast? Leivad ahjus
Urv 1958 (A. Reigo)
Kir, Urv - 2 var.
E EM 169 (1638); E EM2 147 (2133)
A2a.Laut lambaid täis, keik ilma savata? Leivad ahjus
Hlj 1890 (K. Leetberg)
Hlj, Jür, Kos, Juu, Hag, Lä - 6 var.
Vrd. 533A1b5
A2b.Laut täis lammaid, kõik ilma sabata? Leivad ahjos
Tür v. Juu 1891 (M. Antje)
Nrv, Tür v. Juu - 2 var.
A2c.Kuus lammast laudas, kõik ilma sabata? Leivad ahjus
Sim 1892 (T. Franzdorf)
A3*.Laut sabata lambaid täis? Leivad ahjus
Jaa 1939 (K. Lepp)
Krj, Jaa, SJn - 3 var.
B1a1*.Laut lambid täis, ütelgi ei ole handa? Levä ahjun
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Rei, Krl - 2 var.
B1a2*.Laut lambit täus, ütelgi handa takan? Leeva ahjon
Kan 1889 (J. Väggi)
Rei, Pöi, Muh, Ote, Kan - 5 var.
B1a3.Laut lambit täüs, ütelgi olõ-õi handa peräh? Leevä ahoh
Se 1934 (A. Oinas-Tammeorg)
B1b1*.Laudatäüs lambit, ütelgi olõ-õi handa? Leivapätsi ahoh
Se 1953 (S. Lätt)
2Rõu, Vas, 4Se - 7 var.
B1b2.Laudatäüs lambid, ütelgi ole-ei handa peräh? Leivä' ahoh
Se 1927 (E. Põllula)
B1b3*.Laudatäüs lambet, a ütelge olõ-õi' handa perseh? Leeväpätsi' ahoh
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
5Se - 5 var.
B1c.Lambad lautas, mitte ühel pole hända taga? Leivad ahjus
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
B2a1.Laut lambaid täis, kõik ilma hännata? Leivad ahjus
Pär 1888 (M. Oiderman)
Krj v. Mus, Khn, Pär, Võn, Räp - 5 var.
B2a2*.Laut lambid täis, kõik hännata? Leväd ahjus
Saa 1888 (P. Sitzka)
Saa, Trv - 2 var.
B2b*.Laudatäüs lambid, kõik ilma hannata? Leevä ahohn
Rõu 1895 (A. Perli)
Trv, Har, 2Rõu, 3Se, Lut - 8 var.
• LMr 128 (90)
B3.Laudatäus lambit, ole-ei üttegi handa? Leivad ahjus
Se 1924 (H. Jänes)
B4*.Laudatäüs lambid ilma hannalda? Leevä ahjun
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Urv v. Krl, 2Rõu - 3 var.
C*.Laut lambaid täis, saba ega pead põle kellegil? Leivad ahjus
Jür 1890 (K. Põldmäe)
Kuu, Jür - 2 var.
D.Laudatäis lambaid, aga ühelgi pole silmi peas ega saba taga? Leivad ahjus
Rak 1888 (C. M. Redlich)
E.Laut lambaid täis, ühelgi põle saba taga ega sarvi peas? Leivad ahjus
Jõe 1888 (H. Tutar)
F.Laut lambaid täis, ühelgi pole sarve peas? Leivad ahjus
Pil 1891 (J. Järv)
G.Laut täüs lambid, ütelgi ei olõ jalgu? Leeväpätsi
Rõu 1895 (A. Perli)
H+.Laut lambaid täis, aga harva mõnel saba? Taevatähed
Pal 1889 (M. Uus)
Tln, Pal - 2 var.
I.Punaseid lammaid laut täis, kõik ilma sabata, must poisike ajab laudast välja? Söed, roop tõmbab välja
Kos 1888 (J. Pikkel)
Kontam.: = 1302X 1786D
Vrd.1786B
948.LEBO PUHK LEHESPILLI? Kikas kirg - 0+4+4+1 = 9 (10) var.
Aa.Lebo lööse lehespilli? Kikas
Se 1935 (M. Reinola)
Ab.Lebo puhk lehespilli? Kikas kirg
Se 1929 (V. Savala)
Ac.Lesõ puhk lehesepilli? Kikas kirg
Se 1933 (N. Oinas)
2Se - 2 var.
Ba.Lebo puhk lebosõpilli, kost üles kuuljist? Kikas
Se 1888 (H. Prants)
Bb.Libo puhk liina otsah, kuts kooljit üles? Kikas kirg
Se 1953 (S. Lätt)
Bc.Piho puhk lehesepilli, kuts kuuljid üles? Kikas
Se 1888 (E. Aun)
Bd.Hõikas, lõikas lehesepilli, kuts kuuljit üles? Kikka kirgmine
Se 1888 (H. Prants)
Be.Heiko-leiko lehespilli, kutsup kooljid üles? Kikas
Vas 1894 (P. Saar)
Vrd.kk: Küll ta lei lehepilli (küll ta nuttis) (Trv)
949.LEEMELEHT LIIGAHAS, KÕIK RAHVAS KAEHAS? Uks - 1+34+48+12 = 95 (130) var.
Aa.Kuldleht liigub, kõik pere vaatab? Tuli
Kõp 1903 (M. Evert)
Ab1.Kuldleht liigutab, kõik silma vahiva? Uks: ussest kui tuleb, ikka kõik vahiva
As 1994 (A. Korb)
Ab2.Kuldleht liigatas, kõik silma kaeva? Tare uss
Rõn 1888 (H. Urb)
Ac.Kullaleht liigub, kõik rahvas kaeva? Tare uss
Vas 1895 (P. Saar)
Ad.Kuldleht liigatas, inemise kaese? Maja uks
Rõn 1888 (P. Grünfeldt)
Ba.Kõuleht kõksatab, keik pere vaadab? Ukselink
Saa 1888 (P. Sitzka)
Bb.Kõoleht kõpsates, kik rahvas kaese? Kui kiägi ussest tule
Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
C.Haavaleht liigahas, kõik rahvas kaese? Tare uss
Vas 1902 (J. Jakobson)
Da1.Tammeleht liigahas, kõik rahvas kahahas? Tare uss
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
Da2*.Tammeleht leigahas, kõik rahvas kaese pääle? Tare uss
Lut 1894 (O. Kallas)
2Lut - 2 var.
• LMr 131 (176)
Da3*.Tammeleht liigahas, kõik rahvas kaese? Tare uss
Vas 1895 (J. Tint)
2Kan, Vas - 3 var.
Da4.Tammeleht liigahas, kõik rahvas kaehas? Tare uss
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 131 (175)
Db*.Tammeleht liigus, kõik silma kaesse? Ussest tuldas sisse
Võn 1895 (J. Moodis)
Võn, Ote - 2 var.
Dc1.Tammeleht liigatub ja kõik kaesse? Ussest tuldas
Kan 1964 (R. Praakli)
Dc2.Tammeleht liigatas, kõik vaatavad? Uks
Urv 1887 (J. Paap)
E EM 149 (1411); E EM2 129 (1848)
Dd.Tammeleht liigub, kõik rahvas vaatab? Uks
Ote 1957 (T. Landra)
2Ote - 2 var.
Ea1.Lõmmuleht liigahas, kõik rahvas kaehas? Tarõ uss
Se 1888 (H. Prants)
Ol. Lisa nr. 12 (1888) 191 (12)
Ea2.Lõmmeleht liigatas, kõik rahvas kaetas? Tare uss
Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
Ea3*.Lõmmeleht liigus, kõik rahvas kaes? Uss
Kan 1895 (J. Tedder)
Rõn v. San, 2Ote, Kan, Vas - 5 var.
Ea4.Lõmmeleht liigub, kõik rahvas käiva? Uks
Plv 1894 (H. Huik)
Eb1.Lõmmeleht liigatas, kõik silma kaema? Tare uiss
Ote 1888 (H. Nugin)
Eb2.Kui lõmmeleht liikus, sis kõik silma kaesse? Ussest tuldes sisse
Ote 1889 (V. Vaher)
Ec*.Lõmmuleht liigahas, kõik kari kaes? Tarõ uss
Rõu 1895 (A. Perli)
Rõu, Vas - 2 var.
Ed*.Lõmmuleht liigutab, kõik rahvas vaatab? Sissetuleja uksest
TMr 1889 (M. Napp)
TMr, San - 2 var.
SSTT 99
F.Lemmeleht liigahas, kõik ilm kohahas? Tarõ uss ja majarahv[as]
Vas v. Se 1903 (J. Sandra)
G.Leemeleht liigahas, kõik rahvas kaehas? Uks
Se 1938 (E. Kirss)
17Se - 17 var.
H.Leväliht liigahas, kõik rahvas kaehas? Uss
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 128 (93)
I.Linaleht liigahas, kõik rahvas kaehas? Uss
Kra 1903 (O. Kallas)
• KMr 124 (7)
Ja*.Liina leht liigahas, kõik rahvas kaehas? Uss tõmmatas vallalõ
Se 1928 (T. Linna)
18Se - 18 var.
Vrd. 2753
Jb.Liina liht liigahas, kõik pääle kaese'? Uss
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 128 (97)
Ka*.Liina lipp liigahas, kõik rahvas kaehas? Tarõ uss
Se 1938 (A. Tubli)
12Se - 12 var.
Kb.Liina lipp liigahtas, kõik kaesõ? Tarõ uss
Se 1931 (N. Sõrmus)
Kc.Liina lippo lehvitädäs, kõik rahvas kaesõ? Uss, inemine tulõ tarrõ
Se 1936 (M. Vabarna)
L.Liina link liigahas, kõik rahvas kaehas? Tarõ uss
Se 1934 (A. Kits)
2Se - 2 var.
M.Liina ussõ liigahtasõ, kõik rahvas kaehtas? Keriko usse lastas vallalõ
Se 1937 (F. Ilvik)
2Se - 2 var.
N+.Leeme uss liigahtas, kõik rahvas kaetas? Uksõ liikmine
Kan 1964 (M. Meho)
Kan, 2Se - 3 var.
950.LEHM KÖÜDETÄS LAMBALÕ SÄLGÄ? Tsuug aias jalga - 0+5+2+0 = 7 (12) var.
Aa.Lehm ronib lamba selga? Pastalt pannakse jalga
San 1929 (L. Kuusik)
RpS nr. 6 (1939) 189
Ab.Lehm köüdetäs lambalõ sälgä? Tsuug aias jalga
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Ac.Lehm küüpäs lamba sällän? Tsoog ja sokk
Ote 1890 (J. A. Palm)
2Ote, Urv v. Krl - 3 var.
B.Härg kippas lamba sällän? Tsoog sukaga
San 1893 (J. Tammemägi)
2San - 2 var.
Vrd.377 927
951.LEHM LÄTT LAUTA, VISKAP HANNA LAUDA OTSA PÄÄLE? Tuli ahjun, suits lätt vällä - 1+29+13+2 = 45 (59) var.
A1a.Lehm lätt lauta, heit hanna usse pääle? Laudatoss
Räp 1888 (J. Puksov)
A1b.Lehm lätt lauta, heit hanna laada otsalõ? [Lahendus puudub]
Räp 1889 (J. Poolakess)
A2a*.1) Lehm lätt lauta, viskas hanna laada otsale? Kui leib om ahju pantu, pandas lapju ahju pääle
Ote 1895 (E. Palm)
2) Lehm lätt lauta, viskas hanna laada otsale üles? Tuli riheahoh
Räp 1889 (K. Tamberg)
3Võn, Ote, Plv, 2Räp - 7 var.
E EM 81 (647); E EM2 71 (832)
A2b1*.Lehm lätt lauta, viskap hanna lauda otsa pääle? Tuli ahjun, suits lätt vällä
Ote 1895 (C. Lipping)
Võn, 2Ote - 3 var.
A2b2.Lehm lätt lauta, hanna viskas lauda otsa pääle? Levä ahjupanõk
Plv 1889 (J. Tamm)
Ote, Plv - 2 var.
A2c.Lehm lätt lauta, viskas hanna laada pääle? Leibä pandas ahju ja leivälapju visates ahjo pääle
Võn 1895 (J. Moodis)
2Võn - 2 var.
A2d.Lehm lätt lauta, viskas hanna lauda katusõlõ? Leiva ahjupanemine
Urv 1963 (L. Lust)
A2e*.Lehm lätt lauta ja viskas hanna lakke? Tuld pannas ahju
San 1895 (J. Kuldsep)
San, Tt - 2 var.
A3.Lehm läheb lauta, viskab saba lauda pääle? Leivalabidas
Trt 1927 (G. Kreebs)
Ta, Trt - 2 var.
A4.Lehm läks lauta, lõi saba lakke? Ahi pandas põlema
Lai 1937 (H. Kaasan)
B1a1.Härg lätt lauta, viskas hanna lauda otsale? Sannast tule tossu
Kan 1896 (J. Ots)
Kan, Se - 2 var.
B1a2.Härg läts lauta, heit hanna lauda otsalõ? Suitsu tuleb tarest välja
Plv 1924 (H. Jänes)
B1a3.Härg lääp lauta, hanna jätap viil lauda otsa pääle? Päiv lätt
Ote 1891 (P. A. Speek)
B1a4.Härg tulõ laudast, viskas hanna lauda otsalõ? Toss tulõ laudast
Se 1938 (A. Tubli)
Vrd. 152
B1a5.Härg tule laadast välja, heit hannaga laada otsale? Toss
Plv 1890 (J. Tobre)
B1a6.Härg laudan, hand lauda otsa pääl? Suits
Ote 1889 (G. Wulff)
B1b.Härg lätt lauta ja heit hanna lauda otsa ala? Inemine lätt sanna ja pand hammõ sanna otsa ala
Se 1929 (A. Gehrke)
B1c*.Härg lätt lauta, viskas hanna laoda pääle? Päiv lätt luuja
Ote 1889 (J. Kivisaar)
Ote, 2Kan - 3 var.
B1d1.Härg läts lauta, hiit hanna lakkõ? Laudatoss
Se 1930 (V. Ruusamägi)
B1d2*.Härg lätt lauta, hanna lüü lakke? Sau lätt välla
Rõu 1897 (G. Raup)
3Rõu - 3 var.
B1d3.Härg lätt lauta, aja hanna lakkõ? Tuli ja suits
Rõu 1896 (H. Treu)
B1e.Härg lätt lauta, hiit hanna ussõ taadõ? Kui lauta lääd, siis toss kargas välla
Se 1934 (M. Peramets)
B2.Verev härg joosk laadast väljä, heit handa laada pääle? Tuli tule ahjust välja
Räp 1875 (J. Jagomann)
C.Kits lätt küüni, löö hanna lakke? Tuli
San 1893 (J. Tammemägi)
D+.Maarik lätt lauta, viskas hanna lauda otsalõ? Toss
Se 1930 (A. Nurmetu)
3Se - 3 var.
E.Härg makab, massa liigu, hanna viskab tare otsa pääle üles? Maja, inimesed, toss
Plv 1894 (H. Huik)
Kontam.: = 294O
Vrd.248 1948A
952.LEHM TEGI LUU, LUU VASIKA? Kana, muna - 0 (20) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 81 (648); E EM2 71 (833); Nurmik II 22 (10); RpS nr. 6 (1939) 189; SSTT 20
953.LEHE LAIUSEL SEISAB, LEHMA LAIUSEL MAGAB? Uks - 0+7+1+1 = 9 (25) var.
Aa1*.Lehe laiusel seisab, lehma laiusel magab? Uks
Kuu 1891 (T. Uustalu)
4Kuu - 4 var.
E EM2 71 (831); Metstak2 20 ja 22
Aa2.Lehe laiuselt seisüb, lehmä laiuselt magab? Uks
Kuu 1891 (M. Odenberg)
ÜÕÕ 58 (2)
Ab.Lihe laiuvel liikub, lehmä laiuvel magab? Tua uks
Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
2Kuu - 2 var.
B.Härja laiuselt seisab, lehe laiuselt magab? Uks
Kuu 1938 (H. Martinson)
C.Seina asemel seisab, härja asemel magab? Lauda uks
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 138 (1298); E EM2 120 (1690)
954.LEHE PAKSUNE, MEHE SÜLETÄIS? Torupill - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Muh 1896 (H. Laipmann)
955.LEHTER-VAHTER VAARISKLEP, PAHA PÖÖRISKLEP? Õlu - 0+2+1+0 = 3 (4) var.
Aa.Lehter-vahter variseb, paha jõgi pöörisleb? Tetas õlut
Nõo 1889 (J. Amberg)
Ab.Lehter-vahter vaarisklep, paha pöörisklep? Õlu
Nõo 1889 (J. Tüklov)
B.Puu püriseb, maa müriseb, püha järv pööritab? Õlut kallatakse vaati
KJn 1926 (S. Köögardal)
Vrd.1824A1a1
956.LEHVITAB JA LÄHVITAB, SAAB ÕRRELE, SIIS HÄÄLITSEB? Kukk - 0+1+0+0 = 1 (11) var.
Vän 1887 (J. Peterson)
E EM 81 (649); E EM2 71 (834); Nugis 290 ja 313 (122)
957.LEIVAPÄTSIKE VEE SEES? Kuu taevas - 0+1+0+0 = 1 (7) var.
Pst 1888 (J. Leppik)
E EM 81 (650); E EM2 71 (836)
Vrd.573 1602 1679 2550
958.LENDAB KUI LIND, MÜRAB KUI HÄRG, SONGIB KUI SIGA? Sitasitik - 11+197+77+30 = 315 (471) var.
A1a1.Lendäs kui tsirk, mürräs kui härg, tsong kui tsiga? Sitasitk
Krl 1909 (A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi)
Krl, Räp - 2 var.
A1a2*.Mürras kui härg, tsong kui tsiga, lendas kui tsirk? Sitasitikas
Ote 1888 (V. Vaher)
Nõo v. Ote, 2Ote, Kan - 4 var.
A1a3*.Tsung ku tsiga, mürrä ku härg, lindas ku tsirk? Sitasitik
Kan 1896 (G. Loodus)
Nõo, Kan, Har - 3 var.
A1b1*.Lendab kui lind, mürab kui härg, songib kui siga? Sitasitik
Pst 1891 (J. Leppik)
2Saa, 2Pst, 2Vil, KJn, Võn, Nõo, Puh, Ran, Rõn, Kan - 13 var.
Tõn. LPr 17
Vrd. 334M
A1b2*.Kes lendab kui lind ja mürab kui härg ja songib kui siga? Sitasitikas
Trv 1888 (H. Utso)
Trv, Pst - 2 var.
A1b3.Lendäb ku lind, möirab ku härg, songib ku siga? Sitasitik
Hls 1888 (P. Ruubel)
A1b4*.Lindas kui lind, mürräs kui härg, tsong maad kui vana tsiga? Sitasitik
San 1888 (K. Gross)
2Hls, Pst, TMr, Ran, San - 6 var.
A1b5.Lendab kui lind, mürab kui härg, songib sitta kui siga? Sitik
Saa 1895 (P. Ramberg)
A1b6+.Müürab kui härg, lendab kui lind, söngib kui siga, aga need ta ei ole? Sitasitik
Ran 1895 (J. Palu)
Hel, Ran - 2 var.
A1b7*.Lendäs ku lind, song ku siga, mürä ku härg? Sitikas
Krk 1923 (A. Johanson)
Krk, Hel, Pst, Ran, Ote, Urv - 6 var.
A1b8*.Müürab kui härg, lendab kui lind, songib kui siga? Sitasitik
Nõo 1875 (J. Kerg)
Vig, Trv, Nõo, Puh, Ote, San, Tt - 7 var.
A1b9.Mürab kui härg, songib kui siga, lendab kui lind? Sitikas
PJg 1928 (V. Erm)
PJg, Vil - 2 var.
A1b10*.Songib ku siga, lendäb ku lind ja müräb ku härg? Sitikas
Pst 1893 (J. Reevits)
2Pst, Võn, 2Tt - 5 var.
Wied. 287; E EM 142 (1342); Pet. Ah 41; Pet. ELA 60; E EM2 124 (1755); Ronk nr. 19 ja 20 (1924) 463 ja 487 (3)
A1b11*.Songib kui siga, mürrab kui härg, lendab kui lind? Sitasitik
Võn 1926 (M. Blum)
Hls, Vil, Võn, Urv - 4 var.
A1c*.Mürab kui härg, sorgib kui siga, lendab kui lind? Sitikas
Vil 1896 (H. Maaten)
Kuu, Vil - 2 var.
A1d1*.Lendab kui lind, mürab kui härg, tõngub kui siga? Siasitikas
Hää 1889 (E. Grant)
2Emm, Hii, Hää, Trv - 5 var.
A1d2*.Tõngub kui siga, möirgab kui härg, lennab kui lind? Sitikas
Muh 1959 (A. Schmuul)
Phl, Kär, Muh - 3 var.
A1d3+.Lennab kui lind - lind ta pole, möirab kui härg - härg ta pole, töngub kui siga - siga ta pole? Sitikas
Kaa 1946 (V. Niit)
Kär, Ans, Kaa - 3 var.
A1e1.Lendab kui lind, möirab kui härg, tustib kui siga? Sitasitikäs
KJn 1898 (C. Sööt)
Tor, KJn - 2 var.
• Beitr. III (1816) 51 (4); Lönnrot 154; Ahlqvist 73
A1e2*.Tustib kui siga, lendab kui lind, müirgab kui härg? Sitasitikas
KJn 1925 (A. Kruus)
Vig, Tor, 2KJn, Pil - 5 var.
A1f1*.Lendab kui lind, möirab kui härg ja tuhnib kui siga? Sitasütik
Pal 1890 (L. Arst)
Amb v. JMd, Pal, Trt - 3 var.
A1f2*.1) Lendab kui lind, möörgab kui härg, tuhnib sitta kui siga? Sitikas
Jür 1889 (K. Angelus)
2) Lendab kui lind, möirab kui härg, tuhnib kui siga, liha ei sünni süia, nahk ei sünni müia? Sitasitik
Ksi 1888 (M. Mauer)
HJn, Jür, Ksi - 3 var.
Vrd. 1547Pa*
A1f3*.Möirgab kui härg, härg ei ole, lendab kui lind, lind ei ole, tuhnib kui siga, siga ei ole? Sitasitikas
Muh 1888 (T. Kuusik)
Muh, Hls, Trv - 3 var.
Vrd. 2195
A1g.Vingub kui siga, möirgab kui härg ja lendab kui lind? Kange tuul, maru
Tln 1964 (M. Roop)
A1h*.Lindab kui lind, aga lind ta ei ole, möirgab kui härg, aga härg ta ei ole, sööb sitta kui siga, aga siga ei ole ta? Sitasitikas
HJn 1889 (H. Tiidermann)
HJn, Vän, Hls, Äks - 4 var.
A2*.Lendab kui lind, mürab kui härg? Sitasitikas
Hel 1889 (J. Keernik)
Kuu, Tln, Hel, Pal, Kam - 5 var.
ÜÕÕ 82 (5); Janno-Salun III 117; Kuut VI (1960) 117 (21); Pioneer nr. 4 (1962) 32 (14)
A3.Lendab kui lind ja tõngub kui siga? Sitikas
Mih 1929 (H. Tampere)
A4a1*.Müüräs ku' härg, tsung ku' tsiga? Sitasitik
Rõu 1895 (A. Perli)
2Hls, Rõn v. San, Rõu - 4 var.
A4a2*.Tsung kui tsiga, mürrä kui härg? Sitasitk
Se 1929 (I. Sonts)
SJn v. Ote, Võn, Se - 3 var.
A4b*.1) Mürab kui härg ja tõngub kui siga? Sitikas
Var 1888 (M. Karotom)
2) Möirgab kui härg, tuhnib kui siga? Sitapau
Sim 1942 (H. Joonuks)
Sim, Var, Pär - 3 var.
B.Läigib kui siig, möirgab kui härg? Sitikas
Tür 1927 (R. Viidebaum)
C.Ammub nagu härg ja määgib nagu lammas? Kana
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 27 (30); E EM2 27 (39)
D1a1.Lendab ku lind, käib ku karu, tongib ku siga, möirab ku härg? Siasitikas
Hää 1938 (M. Mäesalu)
E EM 81 (651); Kmpm. KLr 34; E EM2 71 (837); E MM 11 ja 44 (131); E MM2 11 ja 47 (133); Huvit. II 215 ja 224 (17); Ainelo III 67; Huvit. I4 148 (8); Huvit. V Lisa 18 (59); Pioneer nr. 6 (1958) 32 (18); E MM3 8 ja 38 (133)
D1a2.Möirgab kui härg, lendab kui lend, töngub kui siga ja käib kui karo? Sitikas
Tür v. Juu 1891 (M. Antje)
NP 17
D1b.Käü kui karu, möirgas kui härg, tuhn kui tsiga, lendäs kui lind? Sitasitik
San 1940 (I. Novek)
D2a1.Lennab kui lend, käib kui karu, töngub kui siga? Sitikas
Pöi 1894 (T. Undritz)
Jõh, Sa, Pöi, Tt - 4 var.
• Wied. 274; ER Kal. (1884) 94 ja 97 (15); SSTT 105; Rukki 64
D2a2.Lendab kui lind, käib kui karu, tuhnib kui siga? Sitasõnn
VMr dat-ta (anon)
2VMr - 2 var.
D2b*.Käib kui karu, töngib kui siga, lindab kui lind? Sitik
Rei 1889 (P. Reikmann)
Kul, Rei, Aud - 3 var.
D3.Möirab kui karu, tongib kui siga, mürab kui härg? Sitikas
Vän 1894 (E. Tetsmann)
D4a.Lendab kui lind, müürab kui härg, kaevab maad kui karu? Sitasitik
TMr 1888 (P. Birkenthal)
D4b.Kõnnib kui karu, möirab kui härg, lendab kui lend? Sitik
Emm 1928 (M. Meiusi)
D5*.Lindab kui lind, möirgab kui karu? [Lahendus puudub]
Kir 1967/8 (M. Tuul)
Hlj, Kir - 2 var.
D6a.Mürab kui karu, tustib kui siga? Sitikas
Tor dat-ta (J. Tilk)
E EM 107 (947); E EM2 95 (1201); E MM 12 ja 44 (165); E MM2 12 ja 47 (167); Ainelo III 69; E MM3 10 ja 38 (167)
D6b.Käib kui karu, tõngub kui siga? Sitikas
Mih 1888 (H. Perkson)
E.Lendab kui lind, möirgab kui lõvi, kõnnib kui karu? Sitasitikas
Lai 1926 (H. Nigul)
Fa.Lendab kui lind, möirgab kui lõukoer ja tuhnib kui siga? Sitaputukas
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
Fb.Lennab kui lind, mõirab kui loukoer, tõngub kui siga? Sitikas
Kär 1890 (J. Mändmets)
G1a.Sinine kui saks, lendas kui tsirk, mürras kui pull, tsong kui tsiga? Sitasitik
Ote 1895 (C. Lipping)
G1b1*.Sinine kui saks, lendab kui lind, möirab kui härg, songib kui siga? Sitasitikas
Ksi 1888 (T. Riomar)
Krk, Hel, Trv, Vil, Ksi, 2Ote - 7 var.
G1b2.Sinine kui saks, lendab kui lind, song kui siga, möög kui härg? Sitasitik
Hel 1962 (H. Kokamägi)
G1b3.Sinine kui saks, mürab kui härg, lennab kui lind, songib kui siga? Sitasitik
Hel 1874 (A. Wahlberg)
G1b4*.Sinine saks, songib ku siga, lendäb ku lind, müräb ku härg? Sitikas
Pst 1893 (J. Reevits)
Hls, Pst - 2 var.
G1b5.Lendäs ku lind, sõit ku saks, möüg ku härg, song ku siga? Sitasitik
Krk 1936 (A. Univere)
2Krk - 2 var.
G1b6*.Lendäb ku lind, mürab ku härg, songib ku siga, esi sinine ku saks? Sitasitik
Trv 1890 (A. Rull)
2Trv - 2 var.
G1b7*.Müräb ku härg, lendäb ku lind, songib ku siga, esi sinine ku saks? Sitasitik
Trv 1897 (J. Vaine)
Saa, 2Trv, Rõn - 4 var.
G1b8.Songib kui siga, lendab kui lind, mürab kui härg, sinab kui saks? Sitasitik
Trv 1890 (J. Tinn)
G1c1.Lindab kui lind, mürab kui härg, tõngub kui siga, ise sinine kui saks? Sitikas
Kse 1890 (M. Reimann)
G1c2.Härja viisi mürab, linnu viisi lennab, sea viisi tõngub, ise sinine kui saks? Sitikas
Han 1889 (A. Reimann)
G1d*.Sinine kui saks, lendab kui lind, möirab kui härg, tuhnib kui siga? Sitasitik
Pal 1889 (M. Uus)
Plt, Pal - 2 var.
G1e*.1) Lendab kui lind, mürab kui härg, sinetab kui saks, tunneb haisu kui siga? Sitasitik
Trv 1889 (H. Kallas)
2) Sinine kui saks, sööb sitta kui siga, möörgab kui härg, lendab kui lind? Sitasitikas
Plt 1895 (T. Kukk)
Tür, Trv, Plt - 3 var.
G2a1*.Sinine kui saks, müüg kui härg, tsung kui tsiga? Sitasitikas
Krl 1889 (E. Kornel)
Hls v. Pst, Trv, Vil, Nõo, 2Krl - 6 var.
G2a2.Mürises [nagu] härg, song nagu siga, sinine nagu saks? Sitikas
Kan 1901 (J. Sööt)
G2b*.Tuhnib kui siga, möirgab kui härg, isi sinises riides kui saks? Sitikas
Pal 1888 (M. Saar)
2SJn, Pal, Urv - 4 var.
G3*.Sinine kui saks, lendab kui lind, mürab kui härg? Sitasitikas
Hel 1888 (J. Pastarus)
Tõs, Hel, Võn - 3 var.
G4.Sinisem kui saks ja tuhnib kui siga? Siasitikas
Pär 1888 (M. Lipmann)
G5*.Sinine kui saks, mürräs kui härg, käib maad müüda, lendäs õhku müüda? Sitik
Hel 1925 (E. Päss)
Hel, Vil - 2 var.
H.Tillem kui tihane, sinine kui saks, songib kui siga, lendab kui lind, mürab kui härg? Sitikas
Kõp 1894 (J. Laarmann)
I.Sinine kui saks, lindas kui tsirk, mürräs kui pull ja tükis maa ala kui müger? [Lahendus puudub]
Urv 1927 (E. Laurits)
J.Mustem kui süsi, sinisem kui saks, lennab kui lind ja müräb kui härgi? Sitik
Tt dat-ta (anon)
Wied. 281; E EM 104 (905); E EM2 91 (1200)
K1a*.Must kui hüdsi, song kui siga, mürräs kui härg, lendas kui tsirk? Sitasitik
Ote 1889 (J. Kivisaar)
Võn, Ote, Kan, Rõu - 4 var.
K1b1*.Lindas kui lind, tsung kui tsiga, must kui hüdsi, mürrä kui härg? Sitasitik
Se 1949 (V. Pino)
Urv, Se - 2 var.
K1b2*.Must kui hüdsi, hüdsi ei olõ, lindas kui lind, lind ei olõ, müürgäs kui härg, härg ei olõ, tsõngib kui tsiga, tsiga ei olõ? Maipõrnikas
Plv 1970 (L. Sults)
Trt, Plv - 2 var.
K1c*.Lendab kui lind, must kui süsi, mürab kui härg, tuhnib kui siga? Sitasõnn
Hlj 1893 (J. A. Rehberg)
Hlj, Rak, Äks - 3 var.
K1d*.Lindab kui lind, möirgab kui härg, mustem kui süsi, sööb sitta kui siga? Sitasitikas
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Koe, Kos - 2 var.
K2a*.Must kui hüdsi, tsung kui tsiga, müra kui härg? Sitasitik
Kan 1888 (G. Veski)
Kam, Kan, Tt - 3 var.
K2b*.Must kui süsi, mürab kui härg, tustib kui siga? Sitikas
Tor dat-ta (T. Juurikas)
Tor, TMr - 2 var.
K3a*.Must kui hüdsi, tsongip kui tsiga, lendap kui tsirk? Sitasitk
San 1889 (M. Lepp)
San, Urv, Rõu - 3 var.
K3b*.Must kui süsi, tuhnib kui siga, lendab kui lind, ise keegi neist ei ole? Sitasõnn
VMr 1889 (J. Puurmann)
VMr, Amb - 2 var.
Vrd. 1251 1252
K4*.Must kui hüdsi, lindas kui lind, mürisäs kui härg? Sitasitk
Ote 1890 (J. A. Palm)
Ran, Ote, Urv - 3 var.
K5.Mustem kui süsi, tõngub kui siga? Seasitikas
Tõs 1921 (S. Lind)
K6.Must kui hüdsi, mürras kui härg? Sitasitik
San 1895 (J. Kuldsep)
K7.Must ku hüdsi, lendas niiku tsirk, puun ei istu? Sitik
Lei 1911 (H. Ojansuu)
L.Must kui süsi, süsi ei ole, pragiseb kui tuli, tuli ei ole, möurab kui härg, härg ei ole, lennab kui lind, lind ei ole? Sittavurr
Jõh 1889 (A. Tõnurist)
M.Tuhnib kui siga, mõirab kui karu, must kui tont, lendab kui vares, aga tont ta ei ole? Sitasitikas
Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
N.Must kui kurat, kurat ei ole, möirab kui härg, härg ei ole, kaabib maad kui karu, karu ei ole, sööb sitta kui siga, siga ei ole? Sitasitik
Äks 1889 (A. Mauer)
O.Must kui korat, aga ei ole korat, müirap kui lõvi, aga ei ole lõvi, tsongib kui tsiga, aga tsiga ei ole? Sitasitik
Rõn 1889 (C. Berg)
P1a*.Must ku kurat, lindas ku tsirk, mürises ku pull, tsong ku tsiga? Sitasitik
Har 1889 (J. Pähn)
Nõo, Har, Rõu - 3 var.
Vrd. 1250
P1b.Must kui kurat, aga kurat ta ei ole, mürab kui härg, aga härg ta ei ole, sööb sitta kui siga, aga siga ta ei ole, lindab kui lind, aga lind ta ei ole? Sitikas
Mih 1938 (V. Eenveer)
P2a*.Must ku kurat, mürräs ku pull, tsong ku siga? Sitasitik
Har 1957 (G. Vilbaste)
3Har - 3 var.
P2b1*.Must ku kurat, pusk ku härg, tsung ku tsiga? Sitasitik
Rõu 1895 (A. Perli)
Har, Rõu, Vas v. Se - 3 var.
P2b2.Must kui kurat, kurat ei ole, songib kui siga, siga ei ole, mürab kui härg, härg ei ole? Sitasitik
Hel 1874 (A. Wahlberg)
P2c.Mustem kui kurat, tustib kui siga, mürab kui härg? Seasitikas
PJg 1888 (H. Lussik)
E EM 105 (919); E EM2 92 (1217)
P2d.Must kui kurat, müürab kui härg, sööb sitta kui siga? Sitasitik
MMg 1888 (G. Tenter)
Pal, MMg - 2 var.
P3a*.Must kui kurat, lindas kui tsirk, tsung kui tsiga? Sitasitik
Rõu 1896 (H. Treu)
4Rõu - 4 var.
P3b*.Must ku kurat, kurat ei olõ, tsung ku tsiga, tsiga ei olõ, lindas ku tsirk, tsirk ei olõ? Sitasitik
Rõu 1891 (A. Jennes)
Har, Rõu - 2 var.
P4.Must kui kurat, lendab kui lind, mürab kui härg? Sitasitikas
Rõn 1930 (J. Aab)
Q1a1.Must kui tont, möirab kui härg, linnab kui lind, töngub kui siga? Sönnikusitik
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Q1a2*.Must kut tont, tont ta pole ka mitte, lennab kut lind, lind ta pole ka mitte, möirab kut härg, härg ta pole ka mitte, tõngub kut siga, siga ta pole ka mitte? Sitasitikas
Krj 1938 (K. Lepp)
Krj, Khk, Jäm - 3 var.
Q1b1.Must kui tont, mürrä kui härg, lindas kui lind, tsung kui tsiga? Sitasitik
Räp 1953 (S. Kaarheit)
Q1b2.Lindas kui tsirk, must kui tont, mürra kui härg, satas maha, nakas tsungma kui tsiga? Sitasitikas
Plv 1890 (J. Tobre)
Q1b3.Linnas kui tsirk, tsirk ei ole, mürrä kui härg, härg ei ole, tsung kui tsiga, tsiga ei ole, must kui vanatont? Sitasitk
Kan 1889 (J. Väggi)
Q2.Must kui tont, tont ei ole, mürras kui härg, härg ei ole, tsong kui tsiga, tsiga ei ole? Sitasitik
San 1888 (P. Koolmeister)
R.Must kui juudas, lendab kui lind, mürab kui härg, tsongib kui siga? Sitasitik
Plv 1886 (J. Melzov)
Sa*.Lindas kui tsirk, mürrä kui härg, must kui muda, tsung kui tsiga? Sitasitik
Rõu 1889 (K. Thom)
Krl, 2Rõu, Se - 4 var.
Vrd. 1322N+
Sb*.Mustem kui muda, tsung kui siga, mürab kui härg, lendab kui lind? Sitasitikas
Rõu 1934 (L. Raudsepp)
2Rõu - 2 var.
Z*.Lindas ku tsirk, mürrä ku härg, tsung ku tsiga, sinine ku salo? Sitasitk
Plv 1893 (J. Tamm)
2Plv - 2 var.
T1*.Tulõ ku tuul, mürrä ku härg, satas maaha ku sado, tsung ku tsiga? Sitasitkas
Se 1973 (P. Hagu)
2Se - 2 var.
T2a.Tulõ ku tuul, mürrä ku härg, sattas maha ku vana sado? Põuasitik
Se 1888 (H. Prants)
Ol. Lisa nr. 12 (1888) 192 (16)
T2b.Tulõ kui tuul, mürrä kui härg, satas maaha kui sado? Sitasitkas
Se 1928 (T. Linna)
4Se - 4 var.
T3*.Tulõ kui tuul, mürra kui härg, tsung kui tsiga? Sitasitk
Se 1927 (P. Voolaine)
TMr, Se - 2 var.
T4a.Tulõ kui tuul, lindas ku lind, mürräs ku härg, satas maaha, tsung ku tsiga? Sitasitk
Räp 1889 (J. Poolakess)
T4b.Tule kui tuul, mürräs kui härg, satas maha, song kui siga? Sitasitik
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Krl, Se - 2 var.
T4c*.Tulõ ku tuul, mürra ku härg, maaha tulõ, siss tsung? Sitasitikas
Se 1960 (H. Keskküla)
3Se - 3 var.
T5*.Tulõ kui tuul ja mürrä kui härg, satas maaha, matsahas? Sitasitikas
Se 1935 (A. Kits)
2Se - 2 var.
T6a.Tuleb kui tuul, mürab kui härg, satap maha kui saivas, sungib kui siga? Sitikas
Plv 1939 (M. Edu)
T6b.Tule kui tuul, mürra kui härg, satas maha kui saibas? Sitasitik
Vas 1894 (P. Saar)
T6c.Mürrä ku härg, tsung ku tsiga, satas maaha ku saibas? Sitasitikas
Se 1938 (E. Kirss)
2Se - 2 var.
T7*.Tulõ ku tuul, lendas ku lind ja mürrä ku härg ja tsong ku tsiga ja sinitsemb ku säks? Sitasitik
Võn 1931 (L. Unt)
2Võn - 2 var.
Vrd. 1321G
T8a.Tulõ kui tuul, mürrä kui härg, õga päiv sinine särk säläh? Sitasitk
Se 1937 (F. Ilvik)
2Se - 2 var.
T8b.Tsong kui tsiga, mürab kui härg, lendab kui tsirk, sinine särk sälän? Sitasitikas
Kam 1889 (A. S.)
T8c.Mürrä kui härg, tsong kui tsiga, egä päiv sinine särk säläh? Sitasitik
Räp 1875 (J. Jagomann)
T9a.Tule kui tuul, mürrä kui härg, tsong kui tsiga, must kui hüdsi? Sitasitk
Vas 1888 (C. Lenzius)
2Vas - 2 var.
T9b.Must kui hüdsi, tulõ kui tuul ja mürrä kui härg, satas maha, tsung kui tsiga? Sitasitk
Se 1935 (D. Karnask)
T10.Vähämb kui tsirk, suuremb kui mehiläne, must kui hüdsi, tsong kui tsiga, juusk kui tuul, aga ei ole tsirk ega mehiläne ega tsiga ega tuul? Sitik
Rõn 1889 (C. Berg)
T11.Tuleb kui tuul, mörrab kui härg, esi must kui juudas? Sõnnikusitikas
Plv 1966 (L. Briedis)
T12.Tulõ ku tuul, mürrä ku härg, satas maalõ, saa sitasitik? Sitasitik
Se 1937 (I. Rohtla)
T13.Tulõ ku tuul, mürrä ku härg, satas maalõ sällüle? Sitasitkas
Se 1933 (N. Oinas)
T14.Tule kui tuul, mürrä kui härg, satas maha kui savitükk? Sitasitik
Se 1924 (H. Jänes)
T15.Tulõ, sis torisõs, a satas maalõ nigu savimääts? Sitasitik
Se 1938 (A. Tubli)
U+.Mürab kui härg, songib kui siga, lendab kui liblik? Sitasitik
Vil 1891 (J. Karus)
HJn, Vil, Võn, Se - 4 var.
NP 17
V1.Mürab kui härg, songib kui siga, lendab kui sirk, madalam kui regi, kõrgem kui kirikutorn? Sitikas
Tt 1932 (A. Sokk)
Kontam.: = 1322V1
V2*.Tustib kui siga, mürab kui härg, kõrgem kui kirik, madalam kui maarohi? Sitikas
Tor 1889 (M. Ostrov)
2Tor, Puh, San - 4 var.
Kontam.: = 1322V2*
V3a.Madalamb ku maahain, korgõmb ku kerikutorn, lindas ku tsirk? Sitikas
Urv 1956 (A. Reigo)
Kontam.: = 1322V3a
V3b.Kõrgem kui kirik, madalam kui regi, lindab kui lind, mustem kui süsi, valgem kui lumi? Harakas
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Kontam.: = 1322V3b
V4.Must kui hüdsi, matal kui regi, mürrä kui härg, lindäs kui lind, aga lind ta-i ole? Sitasitik
Kan 1963 (R. Praakli)
Kontam.: = 1322V4
V5a.Madalam kui regi, kõrgem kui kirik, mustem kui süsi, röögib kui härg, songib kui siga? Sitikas
Hls 1889 (J. Meomuttel)
2Hls - 2 var.
Kontam.: = 1322V5a
V5b.Kõrgem kui kirik, madalam kui maarohi, mustem kui süsi, mürab kui härg, sööb sitta kui siga? Sitasitikas
PJg 1888 (J. Reinson)
Kontam.: = 1322V5b
V5c.Möörgab kui härg, tõngub kui siga, mustem kui süsi, madalam kui maarohi? Sitikas
Khn 1889 (A. Lepik)
Kontam.: = 1322V5c
V6*.Kõrgem kui kirik, madalam kui maarohi, must kui süsi ja mürab kui härg? Sitikas
Kse 1936 (R. Viidalepp)
Kse, SJn - 2 var.
Kontam.: = 1322V6*
V7.Mustem kui süsi, lendab kõrgemal kui kirik? Sitik
Tõs 1921 (S. Lind)
Kontam.: = 1322V7
V8.Valge kui lumi, must kui süsi, sinine kui saks, mürab kui härg, lendab kui lind? Harak
Trv 1937 (J. Veskemäe)
Kontam.: = 1322V8
V9.Mis on mustem kui süsi, valgem kui lumi, möirgab kui härg? Harakas
Vig 1896 (M. Lemmerkänd)
Kontam.: = 1322V9
V10+.Madalamb maahaina, korgõb kivikotta, lindas, siis müirä, lask maaha, tsung kui tsiga? Sitasitikas
Se 1935 (D. Karnask)
Emm, San, Se - 3 var.
Kontam.: = 1322V10+
W.Pikem puist, pikem maist, madalam kui maarohi, mõirgab kui härg, tustib kui siga? Sitikas
KJn 1932 (J. Grauberg)
Kontam.: = 1610K
Õ.Must kui mütt, hall kui rott, mürab kui härg, songib kui siga? Sitasitikas
Hel 1889 (J. Keernik)
Kontam.: = 1321H
Ä.Must härg ja mugijad sarved, ta lendab kui lind ja möirgab kui härg, ta künnab kõik külatänavad ja ajab kõik ajaalused? Sitasitikas
Rap v. Mär 1931/2 (E. Poom)
Kontam.: = 1236Z
Vrd. 623A9b 623A9d
Ö.Pisem kui rott, suurem kui kilk, mürab kui härg, tustib maad kui siga? Sitikas
Vän 1889 (J. Tammann)
Kontam.: = 1635Ö
Ü.Lennab kui lind, tõngub kui siga, möirab kui härg, kõrgem kut härg, madalam kut härg, ise kolmest kokku jätkatud? Sitikas
Pöi 1888 (J. Trull)
Kontam.: = 708C
Vrd.959 960 961
kk: Ta on must nagu tont (Juu); Must nagu süsi (Pöi); Sepp om must ku kurat (Urv); Möirgab kui härg (Lai); Möirgab jusku va lõukoer (Juu); Sööb nagu siga (VMr); Tuhnib kui siga (Kei); Lendab nagu lind (Plt)
959.LENDAB LENNUKE, MITTE TIHANE, PIKK NOKK JA PIINIKE HÄÄL, KUI SA TEDA TAPAD, OMA VERD VALAD? Sääsk - 0+0+4+3 = 7 (36) var.
A.Lendab, aga lind ei ole, kui teda tapad, oma verd sa valad? Sääsk
Trt 1934 (K. Kirss)
Ba.Lendab lennuke, mitte tihane, pikk nokk ja piinike hääl, kui sa teda tapad, oma verd valad? Sääsk
Kul 1960 (J. Nurme)
Tander 39; Kuusik KT 212 (12); Nurmik I 136; Metstak2 49 ja 50
Bb.Lendab linnuke, aga mette tihane, pikk ja peenike nokk, ja kuis teda tapad, oma verd valad? Sääsk
Käi 1938 (E. Ennist)
Bc.Üks väikene linnukene, ei mitte sinine, vaid punane, kui sa teda tapad, oma verd valad? Lutikas
Aud 1921 (S. Lind)
Bd.Pikä nokiga tsirk lindas, ku sa timä ärä tapat, sis uma vere maalõ valat? Kiholanõ
Se 1938 (A. Tubli)
C.Lendab nigu sumiseb, a ku istus maha, siss jääs vakka, kes teda tapp, tuu oma verd vala? Kihulane
As 1996 (A. Korb)
D.Lind papagoi, istub puu peal trigaltoi, kes seda lindu tapab, see oma vere valab? Sääsk
Kad 1975 (M. Hiiemäe)
Vrd.958
960.LINDAB, AGA EI OLE LIND, ULUB, AGA EI OLE ELAJAS? Tuul - 0+1+0+0 = 1 (13) var.
Vig 1889 (A. K. Saalist)
Kuusik KT 211 (1)
Vrd.958
961.LINDAS KUI TSIRK, P[U]RE KUI PINI, HAMBID ES OLE? Püss - 0+1+0+0 = 1 (4) var.
Ote 1896 (H. Maasen)
E EM2 71 (838)
Vrd.958
kk: Purelevad nagu koerad (Iis); Lendab nagu lind (Plt)
962.LINDAS, SIS HÜRISES, ISTUS, MAAD KÜND? Sitasitkas - 0+1+1+0 = 2 (9) var.
a.Lindas, sis hürises, istus, maad künd? Sitasitkas
Se 1912 (S. Duplevski)
b.Undas ja mürises, ku maaha satas, sis künd? Sitasitik
Se 1935 (M. Reinola)
Kuusik KT 211 (6)
963.LEPP LINNA UULITSAL, TAMM TARTU RAJA PÄÄL, JUURED KOKKU JOOKSEVAD, LADVAD KOKKU LANGEVAD? Pruut ja peigmees - 11+188+76+57 = 332 (458) var.
A1a1*.Tamm Tartu rajal, lepp linna uulitsal, ladvad kokku langevad, juured kokku jooksevad? Abielu
Vän 1922 (L. Pärt)
Jõh, JJn, Vig, Tõs, PJg, Vän, 3Tor, 2KJn, 2Pal, TMr, Tt - 15 var.
• Wied. 288; E EM 149 (1415); E EM2 129 (1853); E MM 16 ja 45 (240); E MM2 16 ja 48 (243); Nugis 294 ja 314 (221); E MM3 13 ja 39 (243)
A1a2*.Tamm Tartu raja pial, lepp linna uulitsal, juured kokku jooksevad ja ladvad kokku langevad? Armastajapaar
Koe 1939 (L. Priks)
Jõh, Hlj, Koe, Tln, Juu, Pöi, Saa, Ksi, Trm, Kod, MMg, TMr, Tt - 13 var.
• Wied. 288; ER Kal. (1885) 95 (16)
A1a3*.Tamm Tartu raja pealt, lepp linna uulitsalt, juured kokku jooksevad, ladvad kokku langevad? Abiellumine
KJn 1961 (A. Seep)
KJn, eP - 2 var.
A1a4.Tamm Tartu raja ääres, lepp linna uulitsal, juured kokku jooksevad, kokku ladvad langevad? Pruut ja peigmees
VJg 1921 (M. Jürna)
A1a5.Tamm Tartu rajal, lepp linna uulitsal, ühte juured jooksevad, ühte ladvad langevad? Abielu
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Kuu, Kul, KJn, Tt - 4 var.
• Helle 370 (109); Hupel 121; Willmann 173 (99); Lönnrot 160; Neus 390 ja 394 (12); Ahlqvist 74; KAH EKAl 162 ja 164 (103); Sander 70 (6)
A1a6*.Tamm Tartu raja peal, lepp linna uulitsal, ühte juured jooksevad, ühte ladvad langevad? Pruutpaar
Vig 1896 (H. Laipmann)
VJg, Vig, Kär, Lai, Tt - 5 var.
A1a7*.Tamm Tartu rajal, lepp linna uulitsal, ühte latvad langevad, kokku juured jooksevad? Peigmees ja pruut
Iis 1889 (E. Ellert)
Iis, VNg, Tür, Rei, Tor, Ksi, Lai, Pal, MMg - 9 var.
A1a8*.Lepp linna uulitsal, tamm Tartu rajal, kokku juured jooksevad, kokku ladvad langevad? Pruut ja peigmees
Pal 1888 (H. Maasen)
Vai, Rap v. Mär, 2Lih, Rei, Krj v. Mus, Kaa, Tõs, PJg, Vän, Hel, KJn, Pil, Plt, Pal, Tt - 16 var.
A1a9*.Lepp linna uulitsal, tamm Tartu raja pääl, juured kokku jooksevad, ladvad kokku langevad? Pruut ja peigmees
Kad 1888 (J. Linkstein)
2Vai, Iis, Kad, Amb, Kuu, Kos, Rap v. Mär, Phl, PJg, Tor, 2Trv, Pst, Vil, SJn, 4KJn, Lai, Trm, MMg, 2Võn, Ote - 26 var.
A1a10*.Lepp linna uulitsal, tamm Tartu rajal, ühte juured jooksevad, ühte ladvad langevad? Abielu
Pai 1926 (R. Viidebaum)
2Iis, Hlj, Pai, Hag, LNg, Sa, Jäm, Vll, Võn - 10 var.
Wied. 274
A1a11*.Lepp linna uulitsal, tamm Tartu raja peal, ühte juured jooksevad, ühte latvad langevad? Suguvõsa
Trm 1897 (E. Soodla)
Iis, Hlj v. Kad, Kad, Sim, 2Mus, Saa, Trv, 2Trm, MMg - 11 var.
A1a12*.Lepp linna uulitsal, tamm Tartu rajal, ühte juured jooksevad, kokku ladvad langevad? Mees ja naene
Hag 1889 (J. Valdmann)
Vai, Kad, Sim, 2VMr, JMd, Hag, Vän, Hel, Trv, Trm - 11 var.
SSTT 29; Postimees Extra nr. 244 (1993) 5 (7)
A1a13.Lepp linna uulitsal, tamm Tartu raeal, juured kokku juhtuvad, ladvad kokku langevad? Paariminek
Tor 1889 (C. Tults)
A1a14.Tamm Tartu rajal, lepp linna uulitsal, juured kokku juhtuvad, ladvad kokku puutuvad? Tüdruk ja poiss abielluvad
Plt 1950 (V. Kuut)
2Plt - 2 var.
A1a15.Lepp linna uulitsal, tamm Tartu rajal, juured kokku puuduvad ja ladvad kokku langevad? Pruut ja peigmees
Kir 1961 (M. Arst, I. Hinn)
A1a16*.Üks lepp õli linna uulitsal ja tamm on Tartu raja pääl, neil latvad kokku langened ja juured kokku kasvaned? Abielu
Jõh 1940 (E. Mets)
Jõh, Sim - 2 var.
A1a17*.Lepp linna uulitsel ja tamm Tartu raja pääl, juure ütte jooseve, ladva ütte laseve? Paariminek
Trv 1895 (P. Teckel)
Hel, 2Trv, Pst, MMg, Rõn - 6 var.
A1a18*.Lepp om linna uulitsan ja tamm om Tartu raja pääl, neil juure ütte jooseve ja ladva kokku lameve? Paariminemine
Trv 1892 (J. Kill)
Hel, Trv - 2 var.
A1a19*.Tamm Tartu raja pial ja lepp linna uulitsal, juured kokko juhavad ja ladvad kokko langevad? Abielu
Kod 1948 (H. Nõu)
Sim, 2Kod - 3 var.
A1a20.Tamm Tartu raja peal, lepp linna uulitsal, juured kokku juhtuvad, ladvad kokku langevad? Abielupaar
Vän 1897 (E. Tetsmann)
Kaa, Vän - 2 var.
A1a21.Lepp linna uulitsal, tamm Tartu rajal, juured kokku juurivad, ladvad kokku veavad? Peigmees ja pruut
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
A1a22*.Lepp linna uulitsal, tamm Tartu rajal, juured kokku juurduvad, ladvad kokku langevad? Pruut ja peigmees
Han 1889 (A. Reimann)
Koe, Han, Plt, Ksi - 4 var.
A1a23.Lepp õli linna uulitsal, tamm õli Tartu raja pääl, ühte latvaje laduneved, ühte juurde nad juurdaneved? Lepp on pruut, tamm peigmees, lähäved paarie
Lüg 1889 (E. Bachmann)
A1b*.Lepp linna uulitsal, tamm Tartumaa rajal, ühte juured jooksevad ja ühte ladvad langevad? Pruut ja peigmees
Jür 1888 (M. Petroff)
Nrv, VMr, JJn v. Koe, Pee, 2Kuu, Jõe, Tln, Jür - 9 var.
A1c1*.Lepp linna uulitsal, tamm Tartu väravas, juured kokku juoksevad, ladvad kokku langevad? Pruut ja peigmees
VNg 1994 (A. Korb)
VNg, Sim, Ann, Tln, Vän, Tor, Hää, Hls, 2Pst, Tt - 11 var.
• Mötleja 17 ja 53 (64)
A1c2*.Tamm Tartu väravas, lepp linna uulitsal, juured kokku jooksevad, ladvad kokku langevad? Pruut ja peimees
Mär 1948 (V. Kukk)
Mär, Vän, Tor, Saa, SJn, Urv - 6 var.
A1c3.Tamm Tartu väravan, lepp linna uulitsal, juured kokku jooksevad, ladvad kokku lasevad? Abielu ja tutvus
Trv 1962/7 (M. Kaasik, G. Kallasto)
A1c4.Lepp linna uulitsel, tamm Tartu väratis, juured kokku juurduvad, ladvad kokku langevad? Kihelkonna rahvas
SJn 1890 (H. Kuresson)
A1d1*.Lepp liina uulitsen, tamm Tartu mäe pääl, ladvust kokku langeva ja juurtest kokku jooseva? Pruut ja peigmees
Urv 1890 (J. Teder)
VJg, Tõs, Urv - 3 var.
A1d2.Lepp linna uulitsen, tamm Tartu mäen, juured kokku joosken, ladvad kokku lobiseve? Aasta, nädal
Har 1959 (M. Talts)
A1d3+.Tamm Tartu mäe pääl, lepp linna uulitsel, juure kokku jooseve, ladva kokku laseve? Mees ja naine
Hls 1891 (J. Riiet)
Pär?, Hls - 2 var.
A1e*.Tamm Tartu tee ääres, lepp linna uulitsal, juured kokku jooksevad ja ladvad kokku langevad? Suguvõsa
Pär 1888 (M. Lipmann)
Aud, Tor, Pär, Saa, Hls - 5 var.
A1f.Lepp liina uulitsal, tamm Tarto tänäväl, juurõ' kokko juuskva', ladva' kokko langõhõs? Mõr'sa ja kosilanõ
Se 1927 (M. Pihlapuu)
A1g*.Tamm Tarto veere pääl, lepp liina uulitsah, juurõ kokko juuskva, ladva kokko langõsõ? Suurtii
Se 1930 (V. Ruusamägi)
2Se - 2 var.
A1h1.Lepp liina uulitsal, tamm Tartu lae pääl, ladva kokku langeva, juure kokku jooseva? [Lahendus puudub]
Rõn 1928 (O. Loorits)
Metstak2 8 ja 9
A1h2.Lepp linna uulitsal, tamm Tartu lae pääl, juure ütte jooseve, ladva ütte laseve? Peigmees ja pruut
Trv 1894/1901 (J. Kala)
A1i1.Tamm Tartu turu pääl, lepp liina uulitsen, juure kokku jooseva, ladva kokku langese? Naesevõtmine
Võn 1889 (T. Lätti)
Võn, Puh, San, Rõu - 4 var.
A1i2*.Tamm kasvab Tartu turu peal, lepp linna uulitsal, neil juured kokku jooksevad ja ladvad kokku langevad? Peig ja pruut
Kod 1955 (O. Niinemägi)
2Kod - 2 var.
A1i3*.Lepp linna uulitsal, tamm Tartu turu pääl, juured kokku jooksevad, ladvad kokku langevad? Mees ja naine
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
MMg, Nõo, San - 3 var.
A1i4.Lepp liina uulitsen, tamm Tartu turu pääl, juure ütte jooseva, ladva ütte laseva? Peig ja pruut
Trv 1890 (V. Mõts)
A1i5.Lepp liina uulitsen, tamm Tartu turu peal, juure kokku juurduse, ladva kokku langese? Paarirahvas
Räp 1895 (R. J. N. Org)
A1j*.Tamm kasvas Tartumaal, lepp linna uulitsal, juured kogu jooksevad, latvad kogu langevad? Abielu, mees ja naine
Kuu 1954 (E. Lindström)
2Kuu, Jõe - 3 var.
EMrd V 73 (13)
A1k+.1) Tamm Tartu läve ees, lepp linna uulitsas, juured kokko juurdlevad, ladvad kokko langevad? Paarirahvas
Urv 1889 (J. Janson)
2) Lepp liina uulitsen, tamm Tartu raendikun, juure kokku jooseva, ladva kokku langeva? Naesevõtmine
Ran 1889 (A. Tobber)
3) Lepp liina uulitsen, tamm Tartu tanomin, juurõ kokko jooksiva, ladva kokko langõva? Pruutpaar
Urv v. Krl 1910 (M. Pehka, R. Tamm)
Kuu, Kos, Hää, Pst, Ran, Urv, Urv v. Krl, Se - 8 var.
A1l*.Lepp linna liival, tamm Tartu rajal, seal juured kokku jooksevad ja ladvad kokku langevad? Abielu
Rap 1928 (R. Viidebaum)
Juu, Rap - 2 var.
A1m*.Lepp on linnas, tamm on Tartus, juured kokko jooksevad, latvad ühte langevad? Peig ja pruut
VNg 1889 (S. Talo)
Vi, VNg, Trm - 3 var.
A1n*.Lipp linna väljal, tamm Tartu raal, ühte nende juured jooksvad, ühte nende latvad langvad? Pruut ja peigmees
Mih 1888 (H. Perkson)
Tln, Mih - 2 var.
A1o*.1) Lepp linna lagedal ja tamm Tartu tanuvil, neil juured kokko johovad ja ladvad kokko langevad? Pruut ja peig
Kod 1888 (J. Liiv)
2) Tamm Tartu tii veeren, lepp liina lepistikun, juure kokku jooskeva, ladva kokku lammese? Peigmees ja mõrsja
Har 1888 (anon)
Ris, Kod, Har, Plv - 4 var.
A1p*.Lepp liina uulitsen, tamm Tarvastu mäe pääl, juure kokku jooseva, ladva kokku langeva? Naisevõtmine
Rõn 1889 (P. J. Tamm)
Saa, Rõn, Ote - 3 var.
A1q.Lepp Riia uulitsel, tamm Tartu väravel, säält me juure kokku lääve, ladva kokku langeve? Nuurikut-nuurmiist
Krk 1890 (J. Hünerson)
A1r.Lepp Läänemaal, tamm Tartu rajal, juured kokku jooksevad, ladvad kokku langevad? Peig ja pruut
Rid 1985 (M. Kempi, E. Kuum, T. Roll)
A1s1.Lepp linna uulitsal, tamm Taara mäe pääl, juure kokku jookseva, ladva kokku langeva? Abiellumine
Vil 1963 (E. Kukk)
A1s2.Tamm Taara mäel, lepp leina vainul, juured kokku jooksevad ja ladvad ühte langevad? Pruut ja peigmees
Plt 1895 (T. Kukk)
A1s3.Lepp leinab heinamaal, tamm Taara hiie orus, juured kokku jooksevad, ladvad kokku langevad? Abielusse minema
Pil 1888 (S. Käär)
A1z.Tamm Tartu raea pääl, juured kokku juurduvad ja ladvad kokku langevad? Paarisrahvas
Hää 1927 (S. Soosaar)
A1t+.1) Tamm Tartu mäel, lepp Riia lepikus, neil juured kokko jooksevad ja ladvad kokko langevad? Pruutpaar
San 1970 (V. Hütsi)
2) Lepp leinu vainul, tamm Tarvastu määl, juured kokku juurivad ja ladvad kokku langevad? Mees võtab naest
Pil 1894 (H. Keller)
3) Lepp Linnamäel, tamm Tõrvandi mäel, juured ühte jooksevad, ladvad ühte langevad? Pruut ja peigmees
Võn 1926 (M. Blum)
Pil, TMr, Võn, Puh, San - 5 var.
A1u*.Lepp kasvis linna uulitsal, tamm Tartu raja peal, ühte juured jooksevad, ühte ladvad langevad, viimaks lähvad kokku? Pruutpaar
Kär 1889 (J. Mändmets)
2Kär - 2 var.
A1v.Lepp liina uulitsen, tamm Tartu rae pääl, juure kokku jooseva, ladva kokku langeva, üte meele, üte keele, üte mõistliku mõlemba? Pruut ja peigmees
Võn 1894 (J. Suits)
A2.Lepp linna uulitsal, tamm Tartu rajadel, juured kokku langevad, rahvas kokku jooksevad? Pulmad
Pär 1888 (H. Martinson)
A3a.Lepp linna uulitsal, tamm Tarvastu lävel, juured kokku joosevad, oksad kokku ulatavad, ladvad kokku langevad? Pruut, peidmees, pulmalised
Äks 1893 (P. Sepp)
A3b.Tamm Tartu tee ääres, lepp linna uulitsas, ladvad kokku langevad, oksad kokku ujuvad, juured kokku jooksevad? Peidmees ja pruut
Hää 1889 (E. Grant)
A3c.Lepp linna uulitsal, tamm Tartu väravas, oksad kokku hoiavad, juured kokku juurduvad, ladvad kokku langevad? Naesevõtmine
SJn 1903 (M. Evert)
A4a.Lepp linna uulitsel, tamm Tartu rajal, juured kokko joosevad, ladvad kokko langevad, lehed kokko lendavad? Armastus
KJn 1888 (J. Reial)
A4b*.Tamm Tartu väravas, lepp linna uulitsal, juured kokku jooksevad, ladvad kokku lasevad, lehed kokku lendavad? Paariminek
Trv 1896 (J. Vaine)
Trv, SJn - 2 var.
A4c.Tamm Tartu mäe pääl, lepp liina uulitsen, juure ütte jooseva, ladva ütte laseva, lehe ütte lendäse? Miis, nani, latse
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
A5.Tamm kasvab Tartumaal ja lepp linna uulitsal, ühte juured jooksevad, ühte haarad hakkavad, ühte ladvad langevad? Noorpaar
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
A6.Tamm kasvab Tartumaal, lepp linna uulitsal, ühte lehed langevad, ühte juured jooksevad, ühte haarad hakkavad? Abiellumine, tüdruk ei tunne poissi, poiss ei tunne ennem tüdruku
Kuu 1970 (R. Kravtsov)
A7*.1) Lepp liina uulitsen, tamm Tartu raja seen, külep ossa ütte läävä, juurõ kokku joosõve? Paarimineku asjus
Kam 1888 (J. Siimus)
2) Tamm Tartu väravas, lepp linna uulitsal, juured kokku jooksevad, oksad ühte langevad? Pruut ja peigmees
Kse 1889 (K. Karu)
Tür v. Juu, Kse, Kam, Ran - 4 var.
A8a*.Lepp linna uulitsal, tamm Tartu rajal, juured kokku juurduvad, lehed kokku lendavad? Pruut ja peigmees
Var 1888 (M. Karotom)
Vig, Var - 2 var.
A8b.Lepp linna uulitsal, tamm Tartu turu pääl, lehed ühte libisevad, juured ühte jooksevad? Peigmees ja pruut
Hel 1928 (E. J. Kase)
A9*.Lepp linna uulitsal, tamm Tartu rajal, juured kokku jooksevad, harud kokku langevad? Pruut ja peigmees
Sim 1889 (J. Silbergleich)
Sim, Rei, Ote - 3 var.
Vrd. 438
A10a.Tamm Tartu raie pääl, lepp liina uulitsel, ütte ladva langese, ütte ossa ojose? Maamees võtt liinast naise
San 1895 (J. Kuldsep)
A10b*.Lepp linna liiva peal, tamm Tartu raja peal, oksad kokku ulatavad, ladvad kokku langevad? Peigmees ja pruut
Juu 1888 (J. Eenok, H. ja J. Oras)
Juu, Ris - 2 var.
A10c*.Lepp linna tee ääres, tamm Tartu raja ääres, oksad ühte hoidevad, ladvad ühte langevad? Naisevõtmine
Tor 1926 (V. Erm)
PJg, Tor - 2 var.
A10d.Lepp linna uulitsal, tamm Taaralinna rajal, oksad kokku hoidvad, ladvad kokku langvad? Abielupaar
Rap 1889 (J. Vällü)
A10e.Lepp linna uulitsal, tamm Tartumaa rajala, ühte oksad hoiavada, ühte ladvad langenevad, ühte suud, ühte südamed? Pruut ja peigmees
HJn 1888 (N. Jegorov)
A11.Tamm Tartu rajal, lepp linna uulitsal, harad kokku jooksevad, ladvad kokku langevad? Kosjad ehk pruutpaar
Vln 1942 (P. Alvre)
A12a.Lepp liina uulitsan, tamm Tartu raa veeren, tüme kokku tulõva, ladva kokku lammõsõ? Mõrsja, peigmiis ja saajarahvas
Har 1890 (J. Pähn)
A12b.Tamm Tartun, lepp liina uulitsõn, tümä' kokku tümpsivä', ladva' kokku lapsiva'? Kerik
Har 1946 (P. Ariste)
A12c.Tamm Tartu väravast, lepp liina uulitsast, latva kokku langese, tümme kokku tuginese? Pruut ja peigmees
Har 1957 (O. Jõgever)
A13.Lepp linna uulitsal ja tamm Tartu rajal, jooned kokku joosevad ja ladvad kokku langevad? Mees ja naine
Vil 1936 (L. Köögardal)
A14.Tamm Tartu väravas, lepp linna uulitsal, oksad kokku hoidevad, lehed ühte lendavad? Peigmies ja pruut
Lä 1890 (M. Ostrov)
A15a*.Lepp linna uulitsal ja tamm Tartu rajal, juured jooksevad kokku? Pruut ja peidmees
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
Noa v. Hii, Räp - 2 var.
A15b.Lepp liina uulitsan, tamm Tartu tasatsen, juure jooksva üttekokko? Abielo, mees-naine
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
A15c*.Tamm Tartumaal, lepp linna uulitsal, juured kokku jooksevad? Suguvõsa
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
Koe, Kuu - 2 var.
A16.Lepp linna uulitsal, tamm Tartu rajal, oksad kõik ühte ojuvad? Pruut ja peigmees
Tln 1891 (A. F. Bernstein)
A17*.Lepp liina uulitsõl, tamm Tarto tasatsõl, üttekokko langõnasõ, üttekokko painusõ? Naasevõtmine
Se 1888 (H. Prants)
Rõu, Se - 2 var.
Ol. Lisa nr. 12 (1888) 191
A18a*.Tamm Tartu raja peal, lepp linna uulitsal? Peig-pruut
Ans 1891 (J. Magus)
Ans, Pal - 2 var.
A18b.Lepp linna uulitsan, tamm Tartu Toome pääl? Naisevõtmine
Trv 1894 (K. Tober)
A18c.Tamm tands tasatsen, lepä liina uulitsan? Peigmiis ja mõrsja
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
B1a*.Lipp linna uulitsal, tamm Tartu raja pääl, juured jooksvad maha, ladvad langvad kokku? Pruut ja peigmees
Pöi 1938 (K. Lepp)
2Pöi, Ote - 3 var.
B1b*.Lipp linna uulitsal, tamm Tartu väravas, juured kokku jooksevad, ladvad kokku langevad? Pruutpaar
PJg 1939 (N. Lillemäe)
Var, 2PJg - 3 var.
B1c.Lipp liina uulitsan, tamm Tartu turu pääl, ladva kokku langeva, juure kokku jooseva? Pulmad
Ote 1888 (V. Vaher)
B1d*.Lipp linna turul, tamm Tartu rajal, juured kokko jooksevad ja ladvad kokko langevad? Pruut ja peigmees
Pee 1894 (O. J. M.)
Pee, Pil - 2 var.
B2*.Lipp linna uulitsal, tamm Tartu raeal, ühte juured jooksevad, ühte kohta koguvad? Paarrahvas
Kaa 1872 (I. Kallas)
Kaa, Trv - 2 var.
B3.Tamm Tartu rajal, lipp linna uulitsal, ühte juurde nad jooksevad, ühte lauda nad langevad? Abielupaar
Käi 1928 (M. Meiusi)
B4.Lipp linna uulitsal, tamm Tartu rajal? [Lahendus puudub]
Koe 1931 (R. Viidebaum)
C1a*.Tamm Tartu tasatsen, petäi Pihkva piiri pääl, ladva kokku jooksva, juured kokku lastakse? Noorpaar
Rõu 1934 (L. Raudsepp)
Rõu, Vas - 2 var.
C1b.Tamm Tartu tasatsõn, pettäi Pihkva perve pääl, ladva ütte lastasõ, juurõ ütte kasusõ? Pruut ja peigmiis
Rõu 1896 (H. Treu)
C1c.Tamm Tartu tii pääl, petai Pihkva perve pääl, juure kokku kasusõ, ladva kokku lastasõ? Noorpaar
Urv 1958 (anon)
C1d.Tamm Tartu rae pääl, pedäjäs Peipsi piiri pääl, juure ütte juuksva, ladva ütte langenesse? Peigmees ja pruut
Võn 1911 (J. ja M. Kärt)
C2a*.Petäi Pihkva piiri pääl, tamm Tartu tii pääl, ossa kokku oiusõ, ladva kokku lammõsõ? Peigmees ja pruut
Se 1953 (O. Jõgever)
3Se - 3 var.
C2b*.Petäi Pihkva piiri pääl, tamm Tarto tii veereh, ossa' kokko oiusõ', ladva' kokko langõsõ'? Mõrsja ja kosilanõ
Se 1938 (A. ja M. Reinola)
Vas, Se - 2 var.
C2c.Petäi Pihkva piiri pääl, tamm Tarto veere pääl, ossa' kokko oiusõ', ladva' kokko lammõsõ'? Meheleminek
Se 1956 (V. Pino)
C2d.Petäi Pihkva piiri pääl, tamm Tarto tii veereh, ossa' kokko oiusõ, ladva' kokko laiusõ, tüve' kokko tündsähäse? Kosilanõ mõrsjaga
Se 1929 (V. Savala)
C2e.Tamm Tarto tii veereh, petäi Pihkva piiri veereh, aga ossa putusõ kokko? Abiellumine
Se 1960/1 (anon)
C2f.Petäi Pihkva piiri pääl, tamm Tarto veere pääl? Päiv nõsõs
Se 1934 (F. Paloots)
D1a.Tamm Tarto turu pääl, pihlapuu Pihkva piiri pääl, juure kokko jooskenese, ladva kokko langenese? Peigmees oma pruudiga
Räp 1875 (J. Jagomann)
D1b.Pihlapuu Pihkva piiril, tamm Tartu tasatsel, juure kokko juuskva, ladva kokko langese? Mõr'sa ja kosilane
Vas 1895 (J. Tint)
D2.Pihlapuu Pihkvah piiri pääl, tamm Tartoh tasatsõh, ossa' saisva Saarõmaal, tüve' kokko tükise', ladva' kokko lammõs? Kuningas ja sõataplus
Se 1953 (E. ja H. Tampere)
Vrd. 963H+ 1600
E1.Suur kuusk Kuremäel, tamm lai Tartomaal, ühte juured jooksevad, ühte latvad langevad? Pruut ja peigmees
Jõh 1888 (N. Otto)
E EM 146 (1384); E EM2 126 (1805)
E2.Kuusk Kullamaal, tamm Hellamaal, ladvad langevad kokku? Mees ja naine
Aud 1964 (M. Proodel)
F1.Kask kasvab Saksamaal, tamm kasvab meie maal, lepp linna uulitsal, juured kokku jooksevad, ladvad kokku langevad? Mees võtab naese
Äks 1894 (J. J. Millert)
F2.Tamm oli Tartu maantee ääres, kask oli Kallu karjasmaal ja lepp oli linna uulitsal, seal need oksad ühinesid ja neil juured kokko keisid? Mees ja naine - paar rahvast; ega teene tea teesest enne kedagi, ühekorraga - võtad naese, siis tead
Kul 1940 (V. Eenveer)
G*.Leppa kasvab linna teella, kaske Harju karjamaalla, kuuski kõrge Kuuramaalla, tamme Tartumaa rajalla, ühte juured jooksenevad, ühte ladvad langenevad? Naesevõtmine
VMr 1888 (K. J. Haus)
VMr, Jür - 2 var.
Vrd. 2523
H+.1) Pihlapuu Pihkva piiri pääl, sarapuu Pihkva saarõ pääl, ossa' kokko oiunõsõ', ladva' kokko lammõnõsõ'? Sugulasõ' tulõva' kokko
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
2) Saar kasvab Saksamaal, tamm kasvab Tartumaal, juure kokku jooseva, ladva kokku laseva? Nuurpaar
Ran 1968 (E. ja H. Tampere)
Muh, Ran, Se, As - 4 var.
E EM 81 (652); E EM 85 (694); E EM2 74 (888)
Vrd. 963D2 1601
Ia.Juured ühte jooksevad ja oksad ühte langevad? Pruut ja peigmees
Kse 1889 (F. Põld)
Ib.Juured kokko juhavad, ladvad kokko langevad? [Lahendus puudub]
Kod 1939 (A. Univere)
Ic.Juurõ kokku juuskõva, ladva kokku lobisese, tüme kokku tümisese? Saajarahvas
Har 1890 (J. Pähn)
J.Pitk vits pihlakane, üle õue õunapunane, ühte juured jooksevad, ühte ladvad langevad? Pruut ja peig
Vai 1889 (H. Masing)
Kontam.: = 1619R
K.Tündä-tändä torva, punda-panda rauda, suvõl juusk suurõ vii, talvel tassa tammõ alt, juurõ ütte juuskva, ladva ütte langõhusõ? Mõrsja kosilasõga
Se 1930 (V. Ruusamägi)
Kontam.: = 2075H
Vrd.kk: Lepp linna uulitsalt, tamm Tartu raja pealt, ladvad kokku langevad, juured kokku jooksevad (öeldakse kaugete tutvuste kohta) (Rkv)
rl: Kuuske kasvis Kuuramaale / ja kaske Harju karjamaale, / leppa linna uulitsalle / ja tamme Tartu teerajalla. / Ühte jooksid nende juured, / ühte kasvid nende kannud, / ühte oksad õigenevad, / ühte ladvad langenevad /- - -/ (ERlA I:1, nr. 648 symbol 60 f "Symbol" s 9< Hlj)
Kp I, 349-352: /- - -/ Sest et tamme Tartu rajalt, / leppa linna uulitsalta / juurtega ühte jooksenud, / ladvila kokku langenud /- - -/
964.LEBEDAT SÜÜ, LABEDAT JUU, RAMMU EI LÄÄ, KÕHNAS EI JÄÄ? Pann - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
965.LIBE ASI LÄÄB KONDISE SISSE? Lusikas suhu - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Khk 1937 (L. Köögardal)
Vrd.1973B2a1
966.LIBE KALA JA KAKS PIAD? Viilmeister - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pal 1888 (M. Uus)
967.LIBE LUTS JUOKSEB ÜLE SILLA? Hüövel - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Kod 1889 (O. Grossschmidt)
Vrd.2409Ab
968.LIBERIK-LABERIK LAUDI PÄÄL, KIVERIK-KÕVERIK KIRSTU PÄÄL? Nõelaja uss - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Trv 1889 (J. Käger)
969.LIBISES, LABISES, ÄRA EI LÄÄ KONAGI? Tanulint - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1889 (H. Nugin)
Vrd.647 648
970.LIGATAB, LAGATAB LUUSE PLANGI TAGA? Keel - 0+0+2+1 = 3 (5) var.
a1.Ligatab, lagatab luuse plangi taga? Keel
Kuu 1960 (R. Lilhein)
a2.Ligata-lagata luise plangi taga? Keel ja hambad
Kuu 1935 (H. Kain)
b.Ligadi-lõgadi luise aia taga? Keel
Kuu 1938 (J. Eplik)
Vrd.1720
971.LIGE MULK, KOS KÕVA PEHMESS TETÄS? Linaligu - 0+0+0+1 = 1 (1) var.
Ran 1964 (A. Tamm)
972.LIKI LIHA KARVANÕ? Kask - 0+0+1+1 = 2 (2) var.
Se 1951 (R. Viidalepp)
2Se - 2 var.
973.LIGU LINU, PINU PUID, RAASUKE RAUDA, NATUKE NAHKA? Vokk - 11+247+88+46 = 392 (521) var.
A1a.1) Ligu linu, pinu puid, leisik rauda? Vokk
Hlj 1895 (M. S.)
2) Ligu linu, pinu puid, lõõsikas rauda? Saag
Tõs 1893 (J. Jagoschmidt)
Hlj, Rak, VJg, Tõs, Vän, Tor - 6 var.
A1b.Pinu puud, ligu linnu, leisik rauda? Vokk
Kan 1896 (J. Ots)
A1c.Pind puud, lesik rauda, ligu linu? Püss
Vil 1894 (G. Karu)
A2.Lett linu, pinu puid, leesik rauda? Saag
VNg 1892 (H. Lohk)
A3.Leisik rauda, pool sülda puid? Margapuu
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
Jõe, HJn - 2 var.
A4.Nael nahka, leisik rauda, pool sülda puid? Vokk
Iis 1890 (J. Pikkat)
B1a1.Ligu linu, pinu puid, riga-raga rauda? Kangaspuud
Kad 1890 (F. Krass)
2Kad, VJg, JJn - 4 var.
B1a2.Ligu linu, pinu puid ja riga-raga rauda? Oki
Kul 1894 (J. Reimann)
B1a3.Ligu linu, pinu puid, risu-rasu rauda? Kangaspuud
Jür 1890 (J. Põldmäe)
B1a4.Ligu linu, pinu puid, riga-räga rauda ümber? Vokk
Amb 1895 (J. Tannenthal)
Amb, HJn - 2 var.
B1a5.Ligu linu, pinu puid, rigu-ragu rauda seas? Okk
Pöi 1937 (M. Viidalepp)
B1b*.Pinu puid, ligu linu, rigä-rägä rauda? Vokk
Vig 1894 (J. Getreu)
VMr, Jõe, Vig - 3 var.
B2.Pinu puid, pihu linu, riga-raga rauda? Vokk
Jõh 1964 (V. Rünne)
B3.Pinu puid, linaluid, riga-raga rauda? Linahari
VMr 1888 (J. Puurmann)
Hlj, 2VMr - 3 var.
B4a1.1) Leesik linu, pinu puid, riga-räga rauda? Vokk
Iis 1888 (A. Valter)
2) Lesik linu, pinu puid, rigadi-ragadi rauda? Voki
Tõs 1890 (M. Kurul)
Iis, Sim, 2VMr, Tõs - 5 var.
B4a2.Pinutäis puid ja leisik linu, riga-raga rauda? Vokk
Vll 1995 (A. Korb)
B4b1.Puid pinu, leisik linu, riga-rada r[a]uda? Vokk
JJn v. Koe 1928 (K. Böckler)
B4b2.Leisik linu, puupinu, riga-raga rauda? Vokk
Sim 1888 (H. Aman)
3Sim, JJn, Lai - 5 var.
B5.Punt puid, ligu linu, riga-raga rauda? Vokk
Rak 1892 (J. Lilienbach)
B6*.1) Süld puid, leisik linu, riga-raga rauda? Saag
Hlj 1892 (G. Kungur)
2) Süld puid, leesik linu ja riga-raga rauda? Voki
Vil 1894 (A. Suurkask)
2Hlj, Vil - 3 var.
E EM2 128 (1824)
B7a.Lidu linu, pinu puid, riga-raga rauda? Vokk
VMr 1888 (K. J. Haus)
B7b*.Lidu linu, pinu puid, riba-roba rauda? Vokk
Vai 1893 (A. Feldbach)
B8a1.Lido linno, pido puid, rida-rada rauda? Vokk
Vas 1888 (C. Lenzius)
B8a2.Lidu linu, pidu puid, rida-rada mööda rauda? Vokk
Juu 1890 (J. Trull)
B8b.Pidu puid, lidu linno, rida-rada rauda? Vokk ja tema osad
Urv v. Krl 1910 (M. Pehka, R. Tamm)
B8c.Pidu puud, lidu linu, söga-röga rauda? Vokk
Hel 1893 (J. Pausk)
B9.Pigu puid, ligu linu, riga-raga rauda? Vokk
Vig 1869 (M. J. Eisen)
2Vig - 2 var.
B10a.Ligu linu, koorem puid, riga-raga rauda? Vokk
Kad 1899 (J. Dania)
B10b.Ligu linu, riga-räga rauda, koorem teine puid? Vokk
Pal 1889 (M. Uus)
B11.Leisik linu, koorem puid, rika-raka rauda? Vokk
KJn 1888 (J. Koit)
B12.Pugu puid, ligu linu, riks-raks rauda? Vokk
KJn 1890 (A. Pihlak)
B13.Leisik linu, punter puid ja riga-räga rauda? Hobune
Pil 1890 (J. Bock)
B14.Pund puid, leesik linu, riga-raga rauda? Okk
Trv 1890 (A. Rull)
Pär, Trv, 2Vil - 4 var.
B15.Puud puid, ligu linu, rigadi-ragadi rauda? Vokk
Saa 1928 (E. J. Kase)
B16a.Pind puid, ligu linu ja riga-raga rauda? Vokk
KJn 1870 (J. Tiedemann)
B16b.Ligu linu, pind puid, riga-raga rauda? Vokk
TMr 1888 (P. Birkenthal)
B17*.1) Pund puid, ligu linu, riga-räga rauda? Vokk
Vil 1894 (H. Jaanson)
2) Pund puid, ligu linu, rigastik-rägastik rauda? Vokk
Ta 1889 (J. Kuusik)
Vil, Ta, Tt - 3 var.
B18.Prigu puid, rigu linu, riga-raga rauda? Vokk
Trm 1889 (H. Mann)
B19.Pund puid, lett linu, riga-räga rauda? Vokk
Vil 1891 (J. Karus)
B20a*.Puuda puid, leisik linu, riga-raga rauda? Vokk
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, Vil - 2 var.
B20b.Puud puid, leisik linu, liga-laga rauda? Vokk
Vil 1894 (G. Karu)
B21.Liblu linu, pudu puud, ribu-rabu rauda? Käsisaag
Krk 1888 (J. Mägi)
B22.Pilu puid, rida linnu, rida-rada rauda? Vokk
Võn 1889 (T. Lätti)
B23a1.Pinu puid, leesik linu, härjatäis nahka, riga-räga rauda? Vokk
MMg 1890 (L. Jakobson)
Pee, Käi, Vän, MMg - 4 var.
E EM 122 (1115); E EM2 107 (1473)
B23a2.Pinu puid ja leesik linu, härjatäis nahka ja riga-räga rauda? Voki, oma pulkade, nööride, nahkkõrva ja mitmesuguse raudadega
Tt 1878 (C. E. Malm)
Kos, Käi, Tt - 3 var.
• Mötleja 27 ja 54 (113)
B23b.Pinu puid, leesik linu, riga-räga rauda, härjatäis nahka? Vokk
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
B24a.Puut puid, leesik linu, rigä-rägä rauda, härjätäis nahka? Okk
Trv 1897 (J. Vaine)
Trv, Plv - 2 var.
B24b.Riga-räga rauda, härjatäis nahka, leesikas linu, süld puid? Vokk, oki
Hää 1954 (M. Mäesalu)
B25.Riga-raga rauda, natukene nahka, sületäis puid ja ligu linu? Vokk
Mar 1936 (A. Hiiemägi)
B26.Ligu linu, pinu puid, raga rauda, natukene nahka? Vokk
Äks 1894 (P. Sepp)
B27a1.1) Pundar puid, leesik linu, rika-raka rauda, natuke nahka? Vokk
Nõo 1940 (O. Sild)
2) Punter puid, leesik linu, rigi-rägi rauda, natukene nahka? Vokk
Äks 1893 (P. Sepp)
Pst, 2Plt, Lai, Äks, Nõo - 6 var.
Meelej. nr. 5 (1880) 159 (3)
B27a2.Punder puid, lesikas linu, riga-räga rauda ja natuke nahka? Voki
Prn 1901 (A. Gärtner)
B27b.Riga-raga rauda, punter puid, natuke nahka, leesik linu? Vokk
KJn 1898 (C. Sööt)
B27c.Riga-räga rauda, natukene nahka, pundar puid, leesik linu? Hobuserangid
MMg 1983 (M. Kõiva)
C1.Natuke nahka, natuke rauda, ligu linu ja pinu puid? Voki
Aud 1895 (R. Niemann)
C2.Pugu puid ja ligu linu, natukene rauda ja natukene nahka? Vokk
Saa 1933 (J. Seeman)
C3.Puuriit, natuke nahka, natuke rauda? Vokk
Hel 1928 (E. J. Kase)
C4.Natuke nahka, nael rauda, sületäis puid? Okk
Han 1929 (H. Tampere)
2Han - 2 var.
C5.Pinu puid, natuke nahka ja nael rauda? Vokk
Tor 1963 (A. Krikmann)
C6a1.Pinu puid ja piiruhalga, natuke nahka ja nael rauda? Vokk
Krj 1959 (O. Kõiva)
Krj, PJg, Tor - 3 var.
Tander 47
C6a2.Pirrupuud ja peeruhalga, natuke nahka, nael rauda? Vokk
Hel 1926 (K. Puusepp)
C6b.Pinu puid, peergu, halgu, natuke nahka, naela, rauda? Vokk
VMr 1939 (M. Ross)
C6c.Natuke nahka, nael rauda, pinu puid ja piiruhalgu? Vokk
Rei 1939 (E. Ennist)
C7a.Ligu linu, pinu puid, nael rauda, natukene nahka? [Lahendus puudub]
Tõs 1889 (M. Kampmann)
2Tõs - 2 var.
C7b1.Ligu linu, pinu puid, natuke nahka, nael rauda? Voki
Tõs 1890 (M. Kirikall)
C7b2.Ligu linu ja pinu puid, natuke nahka ja nael rauda? Vokk
Tõs 1950 (H. Niit)
Kuu, Tõs - 2 var.
C8.Pinu puid, leesik linu, nael rauda, natuke nahka ja nibu-näbu? [Lahendus puudub]
Tõs 1939 (L. Juhkam)
C9a1.Ligu linu, pugu puid, natuke nahka, nael rauda? Voki
Tor 1888 (T. Tilk)
2Tor - 2 var.
C9a2.Ligu linu, pugu puid, natuke nahka ja nael rauda? Püss
Tor 1889 (C. Tults)
Vig, Tor - 2 var.
C9b.Ligu linu, pugu puid, nael rauda, natuke nahka? Voki
Tor 1889 (C. Tults)
C9c.Pugu puid, ligu linu, natuke nahka, nael rauda? Voki
Pär 1888 (M. Lipmann)
C9d1.Natuke nahka, nael rauda, pugu puid, ligu linu? Püss
Tor 1888 (M. Tilk)
C9d2.Natuke nahka ja nael rauda, pugu puid ja ligu linu? Oki
Tor 1889 (M. Tohv)
C10.Pund puid, nagel rauda, natuke nahka? Okk
Trv 1897 (J. Vaine)
C11a.Punter puid, raasike rauda, natuke nahka? Vokk
Pst 1888 (M. Juurik)
C11b1.Natuke nahka, raasuke rauda, puntrik puid? Vokk
KJn 1888 (J. Reial)
Kuu, KJn, Lai - 3 var.
E EM 108 (956); Kmpm. KH 48; E EM2 96 (1274); Nurmik I 19
C11b2.Natuke nahka, raasuke rauda ja puntrik puid? Vokk
VJg 1984 (M. Kõiva)
C11c.Natuke nahka, raasuke rauda, puntrakene puid? Vokk
Lai 1935 (E. Velling)
C12a.Pool sülda puid, raasuke rauda ja natuke nahka? Voki
Rap 1930 (J. Uustalu)
C12b.Natuke nahka, raasuke rauda ja pool sülda puid? Vokk
As 1993 (A. Korb)
C12c.Raasike rauda, natuke nahka, puul sülda puid? Okk
Hls 1887 (M. Järve)
C13a.Pisut puud, natuke nahka, raasuke rauda? Voki
Mar 1937 (E. Ennist)
C13b.Pesut puid, raasuke rauda, natuke nahka? Voki
LNg 1956/66 (E. Põld)
C13c1.Natuke nahka, raasuke rouda, pisut puid? Voki
Rei 1938 (E. Ennist)
C13c2.Natike nahka, raasike rauda, pisike pinu puid? Voki
Muh 1896 (H. Laipmann)
C14.Natuke nahka, raasuke rauda, pinu puid ja piiruhalgu? Vokk
Käi 1939 (E. Ennist)
C15a.Pinu puid, peo linu, raasuke rauda, natuke nahka? Voki
Var 1938 (L. Roos)
C15b.Natuke nahka, raasuke rauda, peo linu ja pinu puid? Voki
Var 1938 (H. Verpson)
C16a.Ligu linu, pinu puid, raasuke rauda, natuke nahka? Vokk
Ris 1889 (J. Holts)
Ris, LNg - 2 var.
C16b1.Ligu linu, pinu puid, natuke nahka, raasike rauda? Vokk
Lih 1968 (K. Salve)
C16b2.Ligu linu, puupinu, natust nahka, raasukest rauda? Vokk
Phl 1937 (E. Steinberg)
C16c.Pinu puid, ligu linu, natuke nahka ja raasuke rauda? Vokk
Tor v. SJn 1963 (P. Kippar)
E EM 122 (1116); E EM2 107, 1474; Kmpm. EL II10 95; Metstak2 17 ja 19
C16d1.Natuke nahka, raasuke rauda, ligu linu ja pinu puid? Vokk
Plt 1917 (M. Palm)
C16d2.Natukene naharaasu, rauda, libu linu, pinu puid? Vokk
Noa 1926 (L. Berg)
C17.Pugu puid, ligu linu, natuke nahka, raasuke rauda? Vokk
Aud 1821 (S. Lind)
C18.Pakuke puid, ligu linu, natuke nahka, raasuke rauda? Voki
Tor dat-ta (T. Juurikas)
C19a1.Natukõnõ nahka, raasukõnõ rauda, pulk puud? Vokk
Rõu 1961/3 (K. Kalkun)
C19a2.Natuke nahka, raasuke rauda, pulgake puud? Vokk
Kõp 1896 (J. Laarmann)
C19b.Hulgake puid, raasike rauda, natuke nahka? Okk, vokk
Hls 1889 (M. Ilus)
C19c.Natuke nahka, raasuke rauda, pihutäis pulki? Vokk
Hää 1936 (L. Kraavik)
C20a.Natuke nahka, raasuke rauda, pudu-ludu puid? Vokk
Pst 1893 (J. Reevits)
C20b.Natuke nahka, raasike rauda, pudi-padi puid? Okk
Pst 1895 (J. Ainson)
C21a.Natuke nahka, raasuke rauda, mudu puine puha? Vokk
Trv 1889 (J. Käger)
C21b.Natuke nahka, raasuke rauda, üle puune puha? Vokk
Pst 1893 (J. Reevits)
C22a.Pudu puid, ligu linu, natuke nahka, raasike rauda? Vokk
Pst 1891 (J. Leppik)
C22b.Lidu linu, pudu puid, natuke nahka, raasuke rauda? Vokk
Trv 1895 (J. Sams)
C23a.Puut puid, lidu linu, natuk nahka, raasik rauda? Okk või vokk
Krk 1889 (M. Kõdar)
C23b.Puud puid, natuke nahka, raasike rauda, lidu linu? Okk
Krk 1936 (A. Grünvald-Univer)
C23c1.Raasike rauda, natuke nahka, putuke puud, litike linu? Vokk
Krk 1888 (J. Kuusik)
C23c2.Raasike rauda, natuke nahka, puuritse puud, liduke linu? Okk
Krk 1936 (M. Sarv)
C24a.1) Pund puud, raasuke rauda, natuke nahka? Vokk
Vil 1895 (H. Niggol)
2) Pund puid, raasik rauda, natuk nahka? Okk
Krk 1889 (J. Kivisäk)
Krk, Vil, Rõu, Vas - 4 var.
C24b1.Pund puud, natike nahka, raasike rauda? Vokk
Ksi 1888 (T. Riomar)
Pst, Ksi, Rõn - 3 var.
C24b2.Pund puud, natukõnõ nahka ja raasikõnõ rauda? Vokk
Vas 1937 (I. Daniel)
C24c.Natuke nahka, raasike rauda, pund puud? Vokk
Pst 1888 (J. Jaakson)
Saa, Pst, Pal, Rõu - 4 var.
C24d.Pool punda puud, natike nahka ja raasike rauda? Voki
Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
C24e.Punt puud, raasuke rauda, natuke nahka? Vokk
Urv 1955 (M. Reisma)
C25.Pund puud, raasuke rauda, natuke nahka, leesik linu pääl? Vokk
Nõo 1875 (J. Kerg)
C26.Natuke nahka, raaskõnõ rauda, puust kokko plotitu? Vokk
Kan 1895 (G. Loodus)
C27a.Riidake puid, natuke nahka, raasuke rauda? Vokk
Ote 1889 (J. Kivisaar)
Ote, Krl, Rõu - 3 var.
C27b*.Raasuke rauda, natuke nahka, riit puid? Vokk
Räp 1875 (J. Jagomann)
Pst, Räp - 2 var.
C27c.Raasukene rauda, riidakene puid, natukene nahka? Vokk
Trt 1927 (O. Sermat)
C27d.Natukõni nahka, raasokõni rauda, riidakõni puid? Vokk
Krl 1909 (A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi)
Urv, Krl - 2 var.
D1.Nibu-nabu nahka, riga-raga rauda, pikk pinu puid? Vokk
Plt 1895 (M. Luu)
D2a.Punter puid ja leesik linu, ribadi-rabadi rauda ja näpuga nahka? Vokk ühes linakoonlaga
Pst 1966 (A. Seep)
D2b.Punter puid ja leesik linu, raasuke rauda ja näpuga nahka? Vokk linakoonlaga
KJn 1975 (A. Seep)
D2c.Punter puid ja raasuke rauda ja näputäis nahka? Vokk
Pst 1966 (A. Seep)
D3a.Pund puud, tõõnõ rauda, kolmas nahanuustakut? Vokk
Se 1934 (I. Paijustik)
D3b.Riitpuu, raudpuu, riit nahanustakit? Vokk
Se 1935 (M. Reinola)
D3c.Nagõl noid, nagõl naid, nagõl nahanuustakit? Rangid
Se 1934 (M. Peramets)
D3d.Nagõl puud, nagõl muud, nagõl nahanuustakit ja nagõl hiirõhilbakit? Vokk
Se 1927 (M. Pihlapuu)
D4a.Pund puid ja leesik linu, riga-raga rauda ja natuke nahahilpa? Vokk
Vil 1936 (L. Köögardal)
D4b.Pudu puid, lidu linu, sedu-vedu rauda, natuke nahahilpu? Vokk
Vil 1892 (H. Pihlap)
D5.Pund puid, raasik rauda? Okk
Krk 1889 (J. Kivisäk)
D6a.Liud linu, pund puud, härjavidu rauda? Voki
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
D6b.Lidu linu, pund puid ja tükk härjavidu rauda? Vokk
Vil 1970 (O. Kõiva)
D7.Pigu puid, ligu linu, natuke nahka, saga-raga rauda? Vokk
KJn 1898 (C. Sööt)
D8a.Pudi puud, ligu linu, sedi-vedi rauda? Okk
Trv 1894 (A. Rull)
D8b1.Pugu puid, ligu linu, sedu-vedu rauda? Okk
Trv 1894 (J. Sirul)
D8b2.Pudu puid, ligu linu, sedu-vedu rauda? Vokk
Võn 1931 (L. Unt)
D8b3.Ligo linu, pudu puud, sedu-vedu rauda? Vokk
Pst 1887 (J. Kunder)
D8c.Pugu puid, ligu linu, kedu-vedu rauda, natuke nahka? Vokk
Saa 1889 (J. Tuul)
D8d.Pugu puid, ligu linu, kedse-vedse rauda? Vokk
Pst 1893 (J. Reevits)
D8e.Lidu linnu, pidu puid, sede-mede rauda? Vokk
Krl 1889 (E. Kornel)
D9.Pund puid, ligu linu, siirä-viirä rauda? Okk (vokk)
Trv 1890 (A. Rull)
D10.Lidu linnu, pund puid, tsetsevere rauda, pisukese nahka? Vokk
Rõu 1897 (G. Raup)
D11*.1) Lidu lina, pund puid, kerevere rauda? [Lahendus puudub]
Tt enne 1876 (anon)
2) Lidu linu, pund puid, kerjevere rauda? Vokk
Ote 1879 (J. Vuks)
Plt, Võn, Ote, Tt - 4 var.
• Wied. 274; Kas. Talur. Kal. (1880) 43 ja (1881) 39 (4)
D12.Üts pund puud, kerevere rauda? Vokk
Rõu 1890 (M. Jennes)
D13a.Pidu puid, lidu linu, perkpund rauda? Ader
Hel 1874 (A. Wahlberg)
D13b.Libõ linno, libõ puid, päterpunna rauda? Linahari
Se 1936 (M. Vabarna)
D13c.Lido linno, põrkapund raudo? Linahari
Vas 1887 (H. Prants)
• Meelej. nr. 50 (1887) 399 (30)
D14.Kuda puud, lida linna, pädi-mädi rauda? Vokk
Se 1935 (T. Uiboaed)
D15.Pudu puid, lido linno, padavägi rauda? Vokk
Se 1953 (O. Jõgever)
D16.Lido linno, lido puid, kats ravvakangõ? Vokk
Vas 1938/9 (E. Sõrmus)
D17.Pund puud, nagõl rauda? Vokk
Ote 1889 (G. Wulff)
2Ote - 2 var.
Meelej. nr. 36 (1887) 287 (48)
D18.Lidu lindu [sic!], pund puid, nagõl rauda? Vokk
Räp 1889 (J. Poolakess)
D19.Pinu puid, ligu linu ja nael lattrauda? Voki
Var 1888 (M. Karotom)
D20.Lida linu ja pund puid? Vokk
Trv 1889 (J. Käger)
D21.Süld puid, ligu linu, ühe korraga puusepa käes? Saag
Hlj 1888 (J. Linkstein)
D22+.1) Pisut pinu linu, puid, rigu-ragu rauda? [Lahendus puudub]
Pöi 1897 (J. Prooses)
2) Rohkem puud, väha nahka, naela ja rauda? Voki, oki
Tor 1888 (A. Martson)
Kuu, Pöi, Tor, Rõu - 4 var.
E1a1.Pukike puud, lukike luud, rida-rada rauda? Vokk
Rõn 1933 (K. Jaama)
E1a2.Pukike puud, lukike luud, ribu-räbu rauda? Vokk
Trv 1889 (A. Rull)
E1a3.Pulgake puud, lukike luud, ribu-räbu rauda? Vokk
Trv 1939 (J. Kala)
E1b1.Lukike luud, pukike puud, riga-raga rauda? Vokk
Trv 1893 (J. Kuusk)
E1b2.Lukike luud, pukike puud, ribu-rabu rauda? Vokk
Trv 1889 (J. Käger)
E2a.Lukike luud ja pukike puud ja natuke nahka ja ribu-räbu rauda? Vokk
Trv 1894 (K. Tober)
E2b.Pukike puud, lukike luud, natuke nahka, ribu-rabu rauda? Vokk
Trt 1956 (A. Piir)
E2c.Puust pukike, luust lukike, riga-rägä rauda, natuke nahka? Okk
Trv 1897 (J. Vaine)
E3.Pukike puud, tükike luud, raasuke rauda? Piip
Trt 1890 (V. Pärtelpoeg)
E4a.Pukike puud, lukike luud, raasike rauda, natuke nahahilpu? Vokk
Trv 1889 (H. Kallas)
2Trv - 2 var.
E4b.Pukike puud, lukike luud, natuke nahka, raasuke rauda, kae, karune puha? Vokk
Pst 1889 (H. Henno)
E4c.Raasike rauda, natuke nahka, pukike puud ja lukike luud, endal hambad suus? Vokk
Hls 1939 (M. Alliksaar)
Vrd. 717
E5a.Pukike puud, lukike luud, raasike rauda, natuke nahka, ligu linu? Vokk
Pst 1888 (J. Leppik)
E5b.Tükike puud, lukike luud, raasike rauda, natuke nahka, ligu linu? Vokk
Trv 1888 (H. Utso)
E6.Pukike puud, lukike luud, kedu-vedu rauda, natuke nahka? Okk
Pst 1946 (A. Pikamäe)
E7a.Pukike puud, lukike luud, natike nahahilpu, sälk sirevere rauda? Vokk
Trv 1890 (V. Mõts)
E7b.Pukike puud, lukike luud, natuke nahka, säkk särevere rauda, ligu linu? Vokk
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
E8a.Pugu puid, lugu luid, nael rauda, natuke nahka? Vokk
Krk 1961 (A. Vari)
E8b.Lugu luist, pugu puist, natuke nahka, nael rauda? Voki
Saa 1939 (M. Lensment)
E9.Lugu luud, pugu puud, sedu-vedu rauda, ligu linu? [Lahendus puudub]
Pst 1885 (J. Leppik)
• Kündja nr. 21 (1885) 111 (22)
E10.Pugu puid, lugu luid, ridu-radu rauda, natuke nahahilpe? Vokk
Trv 1890 (J. Tinn)
E11+.1) Ligu luid, pinu puid, keerab rigu-ragu rauda? Vokk
Trm 1895 (S. Sommer)
2) Pinu puid, leisik luid, riga-raga rauapuid? Vokk
Plt 1891 (J. Reinthal)
Koe, Plt, Trm - 3 var.
E EM 120 (1095); E EM2 106 (1450)
E12.Ludi luid, pudi puid, natukõnõ nahka, raasukõnõ rauda? Vokk
Rõu 1896 (A. Perli)
E13.Pütike puud, natuke nahka, lutike luud, seks serevere täis rauda? Vokk
Ran 1889 (A. Tattar)
E14.Rida puud, rida luud, rida-rada rauda? Vokk
Rõu 1896 (A. Perli)
E15.Süld puid, teine luid, riga-raga rauda, natuke nahka? [Lahendus puudub]
KJn? 1904 (K. Aint)
F.Nitike niiti, natuke nahka, pugu puid ja lugu luid? Oki
Saa 1888 (P. Sitzka)
G1.Pund puud, nael rauda, natuke niiti? Vokk
Trt 1927 (I. Kalk)
G2a1*.1) Nituke niiti, natuke nahka, pund puud, nagel rauda? Vokk
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
2) Natike niiti, natukene nahka, pund puud, nagel rauda? Vokk
Ote 1889 (V. Vaher)
Hls, Trt, Nõo, Ote, Krl, Har - 6 var.
G2a2*.1) Nituke niiti, natuke nahka, pund puud ja nagel rauda? Okk
Hls 1930 (E. Sitska)
2) Nituke niiti ja natuke nahka, pund puud ja nael rauda? Vokk
Saa 1895 (P. Ramberg)
Saa, 4Hls, Krk, Tt - 7 var.
G2b1.Pund puud, nagõl rauda, nitukõnõ niiti, natukõnõ nahka? Vokk
Rõu 1896 (A. Perli)
G2b2.Pund puid, nael rauda, nituke niiti ja natuke nahka? Okk, vokk
Hls 1893 (M. Kuum)
G2c.Pund puud, nael rauda, natuke nahka, natuke niiti? Vokk
Äks 1890 (A. Mauer)
G3a*.Nituke niiti, natuke nahka, puud puud ja nael rauda? Vokk
Pst 1926 (J. Kruusmann)
Hls, Pst - 2 var.
G3b.Puud puud, nagel rauda, nituke niiti ja natuke nahka? Okk
Kõp 1944 (S. Lätt)
G4.Nituke niiti, natuke rauda, pund puud? Vokk
Hls 1939 (S. Pärt)
G5.Nituke niiti, natuke nahka, pund puud, raasike rauda? Okk
Hls 1888 (P. Ruubel)
2Hls - 2 var.
G6a.Nituke niiti, natuke nahka, raasuke rauda ja pool sülda puid? Oki
Saa? dat-ta (anon)
G6b.Nituke niiti, natuke nahka, raasuke rauda, [leisik] linu, pool sülda puid? Voki
Pär 1888 (H. Martinson)
G7.Lidu linu, pudu puid, nituke niiti, natuke nahka, natuke rauda? Vokk
Krk 1921 (E. Hiir)
G8.Nituke niiti, natuke nahka, veidike rauda, putuke puud? Vokk
Puh 1931? (anon)
G9.Natuke niiti, natuke nahka, puud puid, nael rauda, habe orgiga seljas? Vokk
Tt 1964 (S. Karu)
H1.Natuke niiti, natuke nahka, puud puid ja nael rasva? Vokk
Hls 1939 (L. Pukits)
H2.Nituke niiti, natuke nahka, raasuke rasva, riidake puid? Vokk
Ote 1893 (J. Tammemägi)
I1a.Ligu linu, pinu puid, natuke nahka, nael rasva? Vokk
VNg 1892 (H. Lohk)
I1b.Pinu puid, ligu linu, nael rasva, leesikas rauda? Vokk
SJn 1888 (J. Mein)
I1c.Ligu linu, pudi puid, sibu-sabu rauda, nagil aga napilt rasva? Vokk
Trv 1894 (J. Sikk)
I2a.Nael rasva, natukene rauda? Oki
Tõs 1893 (J. Jagoschmidt)
I2b.Ligu linu, pinu puid, nael rasva, natuke rauda? Vokk
Tõs 1889 (H. Anniko)
Lasteleht nr. 5 (1905) 80 (3)
I2c.Pugu puid, nael rauda, natuke rasva? Oki
Tor 1889 (K. Kirschbaum)
I2d.Ligu linu, pugu puid, nael rauda, natukene rasva? Voki
Pär 1902 (J. J. Pulst)
I2e.Ligu linu, puupinu, nael rauda, natuke rasva? Vokk
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
I3.Natuke nahka, veidike rasva, raasike rauda ja riidake puid? Vokk
Vln 1968 (I. Elias)
I4a.Kubu puid, ligu linu, natuke rasva, natuke nahka, natuke rauda? Oki
Aud 1892 (K. Tarkpea)
I4b.Üits väikene puuriidakene, natukene rauda, natukene rasva ja natukene nahka? Vokk
Urv 1890 (J. Teder)
I5a.Natukene nahka, raasuke rasva, tükike puud? Vokk
San 1929 (L. Kuusik)
I5b1.Pinu puid, ligu linu, natukene nahka, raasukene rasva? Vokk
Mih 1888 (H. Perkson)
I5b2.Ligu linu, pinu puid, natukene nahka, raasukene rasva? Vokk
Plt 1895 (T. Kukk)
I5b3.Lidu linu, pudu puid, raasuke rasva, natuke nahka? Vokk
Nõo 1897 (A. Koger)
I5b4.Natuke nahka, libluke linu, raasuke rasva ja kogu puud? Okk
Krk 1892 (J. Hünerson)
I5c1.Pugu puud, natuke nahka, raasuke rasva, raasike raude? Vokk
Hel 1893 (J. Karu)
I5c2.Putuke puid, natuke nahka, raasuke rasva, setu-vedu rauda? Vokk
Trv 1936 (S. Tanning)
I5d1.Pigu puid, ligu linu, raasike rasva, natike nahka, riga-raga rauda? Voki
Pil 1894 (H. Keller)
I5d2.Ligu linu, pinu puid, natuke nahka, raasuke rasva, ribu-rabu rauda? Vokk (koonal, puuvärk, nahakraam, määre, raudkraam)
Hel 1874 (A. Wahlberg)
I5d3.Pugu puid, ligu linu, nael rauda, natuke nahka ja raasikike rasva? Oki
Tor 1889 (M. Sahl)
I5e1.Riidakõnõ puid, raasukõnõ rasva, natukõnõ nahka? Vokk
Krl 1956 (E. Hämalainen)
I5e2.Raasukõnõ rasva, natukõnõ nahka, riidakõnõ puid? Vokk
Rõu 1894 (A. Assor)
I5f.Raasuke rasva, riidake puid, tükikene rauda? Vokk
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
I5g.Riidakõne puid, raasukene rasva, natukene nahka, raudosa keskel? Vokk
Har 1927 (E. Potsepp)
I6.Pudo puid, lido linna, padavägi rasva? Vokk
Se 1888 (E. Aun)
2Se - 2 var.
I7a.Ligu linu, pinu puid, leisik rauda, teine rasva? Vokk
Iis 1920/1 (P. Amer)
I7b.Ligu linu ja pinu puid, rattas rasva ja leisik rauda? Vokk, kuanal pial
Iis 1889 (D. Timotheus)
I7c.Leisik linu, pinu puid, ratas rasva? Vokk
Rak 1888 (M. Tamm)
J.Pulgake puud, tiksuke tina, raasike rasva, natuke nahka? Okk
Trv 1936 (L. Köögardal)
K1a*.Ligu linu, pinu puid, leesikas rauda ja nael tina? Püss
Tor 1889 (C. Tults)
2Tor - 2 var.
K1b.Ligu linu, pugu puid, [nael] tina, [leesikas] rauda? Püss
Pär 1888 (H. Martinson)
K2.Natukene nahka, nael rauda, tükk tina, ligu linu, puupinu? [Lahendus puudub]
Tõs 1889 (M. Kampmann)
K3.Natuke nahka, raasike rasva, lidu linu ja siatina? Vokk
Hel 1925 (E. Päss)
L.Süld puid, nael tina, tort takku, riiga-raaga rauda? Püss
VMr 1890 (K. V. Lurich)
M.Pinu puid, riga-räga rauda, raasike rasva, tombike takku? Vokk
Pil 1888 (T. Sander)
N1.Pund puid, nael rauda, tort takku? Okk
Vil 1889 (J. Köögardal)
N2.Tort takku, pinu puid, riga-raga rauda? [Lahendus puudub]
Pai 1892 (A. Hanson)
Pee, Pai - 2 var.
N3a.Pinu puid, tork takku, riga-raga rauda? Vokk
Ksi 1889 (H. Paap)
N3b.Ligu linu, pinu puid, tort takku, riga-raga rauda? Laev
HJn 1890 (H. Tiidermann)
HJn, Jür - 2 var.
N3c.Pinu puid, riga-räga rauda, tort takku ja nahka nibinal-nabinal? Vokk
Tln dat-ta (H. Stein)
N4.Süld puid, teine takku, kolmas riga-raga rauda? Vokk
Sim 1892 (T. Franzdorf)
O.Süld puid, leisik takku, tükk tribu-trabu traati? Vokk
Sim 1953 (H. Joonuks)
2Sim - 2 var.
P1.Pinu puid, leisik linu, ribu-rabu rauda, tribu-trabu traati? Vokk
Hlj 1888 (K. Leetberg)
P2a.Puupinu, ligu linu, tribu-trabu traati? Vokk
Lai 1895 (K. Taras)
P2b.Ligu linu, pinu puid, prigu-pragu traati? Vokk
Lai 1897 (H. Asper)
P2c.Ligu linu, pinu puid, rigu-ragu rauda, trigu-tragu traati? Vokk
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
Q1.Pinu puid, ligu linu, tribu-trabu traati, ribu-rabu rauda? Peasugemise hari
MMg 1889 (H. Ostrat)
Q2a.Tõrs tõrva, ratas rasva, tribu-trabu traati? Hari
MMg 1889 (H. Ostrat)
Q2b.Tõru tõrva, ratas rasva, ligu linu, pinu puid, tribu-trabu traadiga ja ribu-rabu rauda? Vokk
MMg 1888 (G. Tenter)
R1a.Pinu puid, ligu linu, tõrs tõrva ja ratas rasva? Päähari
Lüg 1921 (M. Jürna)
R1b.Tõrs tõrva, ratas rasva, ligu linu, pinu puid? Peahari
VMr 1895 (V. Rosenstrauch)
R1c.Tõrretäis tõrva, rattatäis rasva, leotäis linu, pinutäis puid? Harjustest hari
Lai 1926 (H. Nigul)
R1d.Tõrs tõrva, ratas rasva, ligu linu, pinu puid, koorem kiva? Peahari
Lai 1897 (H. Asper)
R1e.Täis tõrva, ratas rasva, leisik linu, pinu puid? Peahari
Vai 1889 (H. Masing)
R1f.Tõrs tõrva, ratas rasva, lett linu, pinu puid? Peahari
Vai 1889 (H. Masing)
R2.Lido linnu, lido puid, tünn tõrva, pärgapund rasva? Vokk, kõige kraami ja rasvatopsiga
Vas v. Se 1903 (J. Sandra)
Sa1.Ligu linu, pinu puid, tünder tõrva, riga-raga rauda? Laev
Jõe 1889 (G. Kivikangur)
Sa2.Ligu linu, pinu puid, lesik rauda ja tünder tõrva? Vokk
Hlj 1895 (A. Raid)
Sa3.Hunder-tunder tõrva, pigi-vigi rauda, pergapund linnu? Ketra[mine]
Vas 1894 (P. Saar)
Sb1.Ligu linu, pinu puida, tõrs tõrva, härg nahka? Saabas
Kos 1892 (T. Wiedemann)
Sb2.Tõrs tõrva, ligu linu, pinu puid, härg nahka? Saapad
Phl 1897 (T. Wiedemann)
Sc.Härg nahka, hammas tõrva, rida-rada rauda? Vokk
Kan 1924 (A. V. Kõrv)
Sd.Ligu linu, pinu puid ja sälitus tõrva? Silguvõrk
Vig 1889 (M. Liedenberg)
Š1.Vaat vaske, tünder tõrva? Vokk
TMr 1888 (P. Birkenthal)
Š2.Lingu [sic!] linu, pinu puid, riga-raga rauda, vaat vaske, tünn tõrva? Vokk
Jõh 1935 (V. Võhman)
Z1.Pidu puud, pidu luud, härjavedu vaske? Lauluraamat
Hel 1889 (G. Habicht)
RpS nr. 6 (1939) 188
Z2.Ligu linu, puupinu, nael rauda, natuke vaske? Vokk
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Z3.Tükk rauda, natukene vaske, puntar puid? Vokk
Jõh 1935 (anon)
Z4.Puust ja luust, jõhvist ja vasest? Piip
Vai 1889 (H. Masing)
Ž1.Ligu linu, pinu puid, raasuke rauda, tükk terast, natuke nahka? Voki
PJg 1876 (J. Reinson)
Ž2.Pund puid, laud linu, tükk terast, natuke nahahilpu? Vokk
Vln 1927 (V. Metsamärt)
T+.1) Puut puud, rauda nagõl, kapla kats sülda? Vokk
Se 1912 (S. Duplevski)
2) Sületäis sasi, pundar puid, riga-räga rauda, natuke nahka? Vokk
Amb 1889 (J. Ney)
3) Natuke nahka, raasuke rauda, veereke villu, tükike takku? Vokk
Ran 1939 (L. Kallas)
4) Vihk linu, pinu puid, säletis tõrva ja tikuga tuld? Suga
Muh 1939 (J. Arike)
2Amb, Muh, Trv, Võn, Ran, Se - 7 var.
U1.Pihu linu, pinu puid, riga-raga rauda, triga-traga traati, istub kui emand, sõidab kui saks? Vokk
Kad 1930 (O. Paalberg)
Kontam.: = 416H1
U2.Lugu luid, pugu puid, nael rauda, pund rasva, istub kui emand, sõidab kui saks, tallatud kui lits? Voki
Saa 1895 (J. Avikson)
Kontam.: = 416H2
V1a.Mõista ära mõllerile, kipu-kõpu kõllerile, alt u nahka nirra-narra, pealt u paika pirra-parra, natuke rauda, natuke nahka, natuke paela, riidake puid? Vokk
Hls 1930 (E. Reichenbach)
Kontam.: = 1364N1a
V1b.Mõista ära mõlle-rille, kipu-kapu kolle-rille, alt oli nahka nirra-narra, pealt oli paika pirra-parra, natuke nahka, raasuke rauda, riidake puid? Vokk
Hls 1889 (J. Meomuttel)
Kontam.: = 1364N1b
V1c.Mõista ära mõlle-rulle, kippu-kõppu kõlle-rulle, päält oli paika pirra-parra, alt oli nahka nirra-narra, raasuke rauda, riidake puid? Okk
Hls 1891 (J. Riiet)
Kontam.: = 1364N1c
V2.Pund puid, ligu linu, riga-raga rauda ja peritsepaelad peal? Vokk
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Kontam.: = 1364N2
V3.All lirin-larin, pääl pirin-parin, pund puud, raasuke rauda, natuke nahka? Vokk
Tt dat-ta (M. Undi)
Kontam.: = 1364N3
W.Sõku tõllu-rõllu, päält pirila-parila, kolmejalgne kurivaim, raudhambad suus, natuke nahka, raasuke rauda, padrik puid? Vokk
Kuu 1938 (I. Lehesalu)
2Kuu - 2 var.
Kontam.: = 717S 1364O
Õ.Kolmejalgne kurivaim, raudhambad suus, natuke nahka ja puntar puid? Vokk
Kuu 1964 (S. Mering)
Kontam.: = 717Z
Ä1.Pund puud, raasike rauda, nahkised nibunabunid? Vokk
Pst 1936 (L. Köögardal)
Kontam.: = 1765I1
Ä2.Puust pukutimed, luust lukutimid, nahk nip-nalii, natuke nahka, nael rauda? Voki
Prn 1901 (A. Gärtner)
Kontam.: = 1765I
Ö.Pinu puid, leisik linu, riga-raga rauda ja mehemurdjad sees? Püss
Kad 1888 (J. Aab)
Kontam.: = 1295U
Ü.Karu kõnnib kallast mööda, raudsaapad jalas, rigadi-ragadi rauda, rebasenahk perse pääl? Hobune, ader ja kündja
Tt dat-ta (anon)
Kontam.: = 566Ö 1843E
X1.Suu pikk, soonõ pikä, aro pikä, aaso pikä, esi pikk, perse pikk, riba-raba raudoga? Härmavõrk
Räp 1891 (S. Keerd)
Kontam.: = 2008J1
X2.Riba-raba rauda, esi pikk, hand pikk, suud pite soonõ pikä, haro pikä, aja pikä? Härmävõrk
Räp 1889 (J. Poolakess)
Kontam.: = 2008J2
Y.Pukike puud, raasuke rauda rigi-rägi, kui ta töötab, siis ta sööb, seisab, siis magab? Vokk
Trv 1962/7 (M. Kaasik, G. Kallasto)
Kontam.: = 894D
Vrd.1594 1702 1765 1769 1839
974.LIHA ALL, LIHA PÄÄL, VEREV PINKENE SISEH? Inemese kiil suuh - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1937 (F. Ilvik)
975.LIHA ALL, LUU PEAL? Vähk - 7+93+19+10 = 129 (244) var.
A1a1.1) Liha all, luu peal? Vähk
Plt 1878 (K. Moks)
2) Leha all, luu peal? Pähkäl
Ann 1889 (K. Preisberg)
3) Liha all, luu pääl? Pähkmä
Vas 1897 (K. Sikk)
2Jõh, Hlj, Kad, Rak, 2Amb, Ann, Tür, 2Kuu, Tln, Jür, Mär, Kul, Han, Pöi?, 2Vän, Tor, Hls, 2Krk, 2Hel, 2Trv, 2Pst, 2Vil, SJn, 3KJn, Pil, 2Plt, Ksi, 3Lai, Trm, Võn, Nõo, Nõo v. Ote, Puh, 2Kan, Har, 2Rõu, 2Vas, Tt - 55 var.
• Leoke Vv Tähtr. (1907) lk-ta (23); Janno-Salun III 217; Praakli V 70 (14); Praakli III 35; Maanso-Praakli 18; Maanso EkHv III/II6 44
A1a2.1) Liha all ja luu peal? Pähkel
Saa 1889 (J. Tammann)
2) Liha all ja luu piäl? Vähk
KJn 1936 (G. Must)
Jõh, Hlj, Sim, VMr, Nis, 2Vän, 2Saa, SJn, 2KJn, 2Plt - 14 var.
ÜÕÕ 114 (9); Kuut VI (1960) 117 (22); EMrd II 369; Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (12)
A1b.Liha on all ja luu pial? Vähk
Koe 1890/3 (H. Schultz)
A2a1.1) Luu peal, liha all? Vähk
KJn 1888 (J. Koit)
2) Luu pääl, liha all? Kanep
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
Jõe, Trv, KJn, Pal, Trm, Võn, Nõo, Kan, Rõu - 9 var.
E EM 86 (709); E EM2 75 (906)
A2a2.Luu pääl ja liha all? Sõrmeküined
Tor 1889 (M. Tohv)
A2b.Luu on peal, aga liha all? Kanamuna
Har 1895 (J. Reimann)
A3.Liha all, kont peal? Lina
HJn 1889 (H. Tiidermann)
Iis, HJn - 2 var.
A4.Liha all, koor pääl? Vähk
Rõu 1938 (H. Pill)
A5.Liha all, hame pääl? Lina
Pst 1946 (A. Pikamäe)
B1.Liha peal luu? Vähk
Vig 1869 (M. J. Eisen)
B2.Liha luude all? Vähk
Tln 1940 (G. J. Kallus)
C.Liha luu sees? [Lahendus puudub]
TMr 1992 (K. Pae)
D1.Liha sees ja luu peal? Vähk
Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus)
D2.Luu pääl, liha sisen? Vähk
Ote 1889 (H. Nugin)
E*.Liha sisen, luu vällän? Vähk
Ote 1890 (J. A. Palm)
MMg, Ote - 2 var.
Randmäe-Sprenk II 106 (5)
F.Liha sees ja luu väljapool? Pähkel
Emm 1931 (S. Soosaar)
G1a.Liha seespool, luu väljaspool? Vähk
Kos 1930 (S. Veske)
G1b.Sisenpuul liha, vällänpuul luu? Vähi
Rõn 1889 (C. Berg)
G2a.Luu väljapool, liha seespool? Vähi
HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
Täheke nr. 12 (1961) 13 (9); SSTT 171; Metstak 18 ja 34 (179); Laagus-Õunapuu 168; Metstak2 52; Mihkel nr. 5 (1994) 38 (3)
G2b.Kellel om luu välänpuul ja liha sisenpuul? Vähk
Plv 1888 (J. Tamm)
G3.Liha seespool, kondid väljaspool? Vähk
Saa 1893 (J. A. Kangur)
G4*.Kont väljapool ja liha seespool? Vähk
Tln dat-ta (H. Stein)
Tln, Ris - 2 var.
Ha.Liha seestpidi, kont väljaspidi? Vähe
Hää 1889 (E. Grant)
Hb.Mis loomadel on kondid väljaspidi ja liha seespidi? Vähedel
Tt 1869 (C. Körber)
• Körber VRMK 49 (19)
I1a.Liha all, luu peal, ise elav loomake? Vähk
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
Kuu, Emm, Vil, SJn v. Ote, Võn, Rõu - 6 var.
Tõn. LPr 12
I1b.Liha all, luu pääl, esi om aga eluloomakene? Vähi
Rõu 1898 (A. Suurkask)
I2.Luu pääl, liha all, esi elläv loomake? Vähk
Ote 1895 (C. Lipping)
I3.Liha all, nahk pääl, ise elav loomake? Vähk
Vil 1896 (H. Maaten)
J.Liha all ja luu pääl ja ise veike mehike? Pähkel
Tor 1889 (M. Tohv)
K1*.1) Olen imeline mees, luud mul pääl ja liha sees, eluase ikka vees, ütle, kes ma olen? Vähk
Tt 1878 (C. E. Malm)
2) Mina imeline mees, luu mul pääl ja liha sees, eluase on mul vees, ütle, kes ma olen? Vähk
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
3) Luu mul pääl, liha mul all, ika ase viin, mõista, mis miis? Vähk
Võn 1889 (T. Lätti)
Koe, Vil, Plt, Võn, Urv, Tt - 6 var.
• Mötleja 9 ja 52 (28); Ilmjärv Uus EBDr (1888) 41 (8)
K2*.1) Olen imeline mees, luud mul pääl ja liha sees? Vähk
J. Hurt (1871): omaloominguline tekst
2) Oh sa imeline mees, luu tal pääl ja liha sees? Vähk
Trt 1927 (G. Kreebs)
Jõh, Trt, Plv - 3 var.
° EPost. Lisal. nr. 24 ja 25 (1871) 142 ja 148 (2); ER Kal. (1882) 108 (23); Kruus 40 (1); Mickwitz Kal. (1910) lk-ta
K3.Luu mul pääl ja liha sees? Pähklas
Hlj 1890 (K. Leetberg)
K4a.Luu pääl ja liha sees, eluase ikka vees? Vähk
Saa 1888 (P. Sitzka)
K4b.Luu peal, liha all, ise elab vees? Vähk
Pst 1891 (J. Leppik)
K4c.Liha all ja luu pääl ja eluase vee sees? Vähk
Tor 1889 (M. Tohv)
L*.Liha all, luu pääl, elusalt must ja keedetud verev? Vähi
Tt dat-ta (anon)
Jäm, Tt - 2 var.
Wied. 274; E EM 82 (658); E EM2 72 (845); E MM 11 ja 44 (133); E MM2 11 ja 47 (135); Ainelo III 65; Jürisson 208 (6); Nugis 290 ja 313 (123); E MM3 8 ja 38 (135)
Kontam.: = 1814I*
M.Kiisnas, kaasnas, kivinas keldres, tühenas tündres, liha all, luu peal? Vähk
SJn 1963 (E. ja H. Tampere)
Kontam.: = 784O
N.Alt karvane, päält karvane, keskelt ellav loomakene, Jummal hoia mulgukest? Silm
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Kontam.: = 584F
976.LIHA EES JA HING SEES, KAAPSUSUPP JA LIMBID SEES, LIMPIDEL ON AUGUD SEES, AUKUDEL ON PULGAD EES? Äke - 0+2+2+0 = 4 (4) var.
a1.Liha ees ja hing sees, kaapsusupp ja limbid sees, limpidel on augud sees, aukudel on pulgad ees? Äke
Juu 1890 (J. Trull)
a2.Liha on ees ja hing on sees, kapsasupil limbid sees, limpidel on augud sees, aukudel on pulgad ees? Mees äestab põllul ja hobune on äkke ees ja äkkepakkudel on augud sees ja aukudel on pulgad ees ja limbid on vist siis pakud
Tln 1899 (J. Keller)
b1.Kapsaleem ja klimbid sees, klimpidel on augud sees, aukudel on prillid ees? Äke
Kos 1932 (T. Wiedemann)
b2.Kapsasupp ja klimbid sies, klimpidel olid augud sies ja aukudel olid prillid ees? Äke
Kos 1939 (T. Võimula)
Vrd.ll: Kartulisupp ja klimbid sees, / klimpidel on augud sees, / aukudel on prundid ees, / pruntidel on prillid ees, / see teeb mulle tulist viha (ERA II 253, 300 (21) < Lai)
977.LIHA IIN, LIHA TAGA, PUU JA RAUD KESKEN? Ader, miis, hobune - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Nõo 1889 (J. Tüklov)
978.LIHA LIHA VASTU, KARVA KARVA VASTU, KUI TAHAT, SAAT JÄLLE? Uni - 0+0+1+1 = 2 (2) var.
a.Liha liha vastu, karva karva vastu, kui tahat, saat jälle? Uni
Ote 1982 (M. Hiiemäe)
b.Liha ühineb lihaga, karvad karvadega, enämp saat, seda enämp tahat? Uni
Trt 1931 (P. Ariste)
Vrd.1533A2a2 2581 2582
979.LIHA LIUAN, LEEM VARDAN? Piip, lootsik - 9+148+26+7 = 190 (259) var.
Aa1.1) Liha liuas, leem vardas? Mees lootsikus
Vil 1895 (H. Niggol)
2) Liha liuas, leem vardas? Tuli ja suits
Pst 1891 (J. Leppik)
3) Liha liuas, liim vardas? Inime künas, udil vees
Ksi 1888 (T. Riomar)
4) Liha liudas, leem vardas? Lootsik, mõla
SJn 1890 (M. Kielas)
5) Liha liuan, leem vardan? Piip
Trv 1889 (J. Käger)
6) Liha liuan, leem vardan? Piip, lootsik
Pst 1893 (J. Reevits)
7) Liha livvan, liim vardan? Silm ikken
Urv 1890 (J. Teder)
VMr, Tür, Sa?, Vän, 5Tor, Tor v. SJn, Pär, 2Saa, 5Hls, 2Krk, 3Hel, 12Trv, 10Pst, Pst v. Pil, Vln, 9Vil, 3Kõp, 8SJn, 4KJn, 3Pil, 3Plt, Ksi, Lai, Pal, 2Trm, MMg, Äks, 2TMr, Trt, 5Võn, Kam, Nõo, 3Puh, 2Ran, 2Rõn, 3Ote, Kan, Urv, Krl, 3Rõu, Plv, 2Vas, Se, 2Tt - 116 var.
• Meelej. nr. 51/52 (1887) 410 (51)
Aa2.Liha livvah, liim varda otsah? Inemese lootsikoh
Se 1937 (F. Ilvik)
Plv, Räp, 3Vas, 11Se - 16 var.
Aa3.Liha liudes ja leem vardas? Sõudja lootsikus
Tor 1889 (M. Tohv)
Tor, Saa, Hls, Vil, 3KJn, Plt, Pal, Puh, 2Tt - 12 var.
• Mötleja 17 ja 53 (66); EMrd II 369
Aa4.Liha livvan ja liim varda otsan? Miis sõit lootskuga
Ote 1891 (J. Jürgenson)
Ote, Vas - 2 var.
Aa5.Liha livvah, a liim varda otsah? Inemine lootskuh, mõla otsah vesi
Se 1929 (A. Gehrke)
3Se - 3 var.
Aa6.Liha om livvan, leem om vardan? Vene
Võn 1895 (J. Moodis)
Ab.Leem vardas, liha liuas? Lootsik
KJn 1870 (J. Tiedemann)
KJn, Puh - 2 var.
Ba1.Liha vaagnas, leem vardas? Mees lootsikuga vee peal
MMg 1890 (L. Jakobson)
Kuu, 4Vän, MMg, Nõo v. Ote, Tt - 8 var.
• Wied. 274; E EM 83 (674); E EM2 73 (862); E MM 11 ja 44 (136); E MM2 11 ja 47 (138); E MM3 9 ja 38 (138)
Ba2.Liha vaagnas ja leem vardas? Mees lootsikus
Tor 1889 (K. Kirschbaum)
Ba3.Liha vaagnas ja leem varda ots? Kalad paatis ja aerud vee sees
Aud 1888 (P. Jagor)
Bb.Leem vardas, liha vaagnas? Inimene lootsikus
Vän 1888 (J. Karlson)
Vän, Pär? - 2 var.
• Ol. Lisa nr. 24 (1888) 384 (9)
Ca.Liha kausin, leem vardan? Tuli
Ote 1893 (K. Parts)
Hls, Hel, Ote - 3 var.
Cb.Liha kaussis, leem varda otsas? Laev
Ris 1892 (J. Holts)
Ris, Se - 2 var.
D.Liha paas, liem vardas? Sõudmine
Kuu 1903 (J. Mikiver)
2Kuu - 2 var.
E.Liha ahjus, leem vardas? Piip suus
PJg 1894 (M. Reimann)
F.Liha laudas, leem vardas? Lootsik, mees ja aerud
Hää 1889 (E. Grant)
Sak. Kal. (1880) 82 (21)
Ga.Liha katlas, leem pilpa otsas? Laev mere peal
Han 1889 (A. Reimann)
Han, Pöi, Tt - 3 var.
Wied. 274; E EM 82 (659); E EM2 72 (846)
Gb.Liha katlas, leem pilbaste otsas? Mees lootsikus, vesi aerude otsas
Pöi 1902 (J. Prooses)
HMd, Pöi, 4Muh - 6 var.
H.Liha vaagnas, leem orgi otsas? Lootsikuga sõudja
Tor 1888 (T. Tilk)
Vig, Tor - 2 var.
I.Liha kausis, leem laua pääl? Inimesed lootsikus
Vil 1891 (J. Karus)
J.Liha kapas, liim vardas? Piip
Krk 1961 (A. Toompalu)
K.Liim liuan, liha vardan? Vorsti
Har 1889 (J. Pähn)
ERM Ar VIII 131
L.Leem livvan, liha tikun? Küinal
Ote 1889 (V. Vaher)
M+.Liha vaagnas ja supp laual? Kalad paadis, vesi nagu laud
Jõe 1888 (H. Tutar)
Jõe, Äks - 2 var.
980.LIHA MAGAB LAMBA SEES JA LAMMAS MAGAB HÄRJA SEES? Jalg suka ja saapa sees - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.Liha magab lamba sees ja lammas magab härja sees? Jalg suka ja saapa sees
Var 1888 (M. Karotom)
B.Inimene lamba sees, lammas veise sees? Jalg, sukk, pastel
Han 1889 (A. Reimann)
Vrd.927
981.LIHA SÖÖB, AGA HAMMID PÕLE? Naiste suguosa - 0+0+1+0 = 1 (2) var.
Krl 1938 (J. Raidla)
Vrd.174 1450
982.LIHA SÖÖB, LIHA JOOB, LIHASE LAUA PEAL ISTUB? Laps imeb - 1+5+2+0 = 8 (20) var.
a1.Liha sööb, liha joob, lihase laua peal istub? Laps imeb
Tor 1888 (M. Tilk)
3Tor, Pil - 4 var.
E EM 83 (672); E EM2 72 (860); E MM 11 ja 44 (134); E MM2 11 ja 47 (136); E MM3 8 ja 38 (136)
a2.Liha sööb ja liha joob ja lihase laua pääl istub? Imeja laps
Tor 1889 (M. Tohv)
b*.Liha süü, liha juu, lihatsõ paku pääl istus? Lats
Se 1935 (D. Karnask)
Räp, Se - 2 var.
Vrd. 1236I
c.Lihha süü ja lihha juu, lihanõ pink perse all? Lats
Se 1928 (T. Linna)
Vrd. 1689
983.LIHA SÖÖDUD, NAHK MÜIDUD, PIA KARJUB KARJA HULGAS? Sikusarv - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Koe, Lai - 2 var.
Vrd.1547
984.LIHA TANTSIB NELJA RAUDTALDREKU PIAL? Hobune - 0+2+1+0 = 3 (13) var.
a.Liha tantsib nelja raudtaldreku pial? Hobune
Kos 1892 (T. Wiedemann)
ÜÕÕ 98 (4); Hiie-Müürsepp IV/I 49
b.Elav liha tants raudtaldriku pääl? Hobuse jala kabi
Har 1934 (O. Lipstok)
c.Liha elab nelja raudtaldrigu peal? Hobune
Rõn 1889 (C. Berg)
985.LIHAST SÜNNIB, AGA LIHA EI OLE? Kanasulg - 2+20+0+0 = 22 (26) var.
Aa.Lihast sünnib, aga liha ei ole? Kanasulg
Kos 1892 (T. Wiedemann)
Ab.Liha seest kasvab, aga liha ei ole? Sarved looma pääs
Vil 1895 (H. Niggol)
Ba.Lihast ta sünnib, liha ta ei ole, kõnnib jäljed taga? Hanisulg
Pil 1889 (J. Kärsten)
Bb.Liha tema ei ole, lihast on tema sündind, järel käib ja jäljed on taga? Hanisulega kirjutamine
Plt 1895 (M. Luu)
Bc.Lihast ta sünnib, aga liha ei ole, mida rohkem ta jookseb, seda rohkem jäeb jälgi taha? Hanesulg
Kos 1892 (T. Wiedemann)
Bd.Lihast on sündinud, liha ega luu ta ei ole, ilma hingeta ja käib jälled järel? Hanisulg
SJn 1893 (J. Mein)
Be.Lihast kasvab, aga kus käib, sial on jäljed järel ja kõik ilm teda tarvitab? Hanesulg
Kos 1892 (T. Wiedemann)
C1a1.Lihast ta sündib, liha ta ei ole, lõhki lõigatse, juua antakse, jookseb jälle, jäljed järel? Hanisulg
Kõp 1903 (M. Evert)
C1a2.Lihast ta sünnib, lihast ta ei ole, lõika lõhki ja anna juua, pane kõndima, jäljed jäävad taha? Hanesulg kirjutuseks
Jõe 1889 (H. Redlich)
C1b.Lihast ta sünnib, liha ta ei ole, noaga lõigatakse, laua pääle pannakse, kõnnib ja jäled jäevad taha? Hanisulg
Tt 1889 (anon)
Vrd. 1897
C1c.Lihast ta kasbab, liha ta ei ole, luu ta ei ole kah, anna juua, kõnnib jälle jälled järel? Hanisulg
SJn 1891 (J. Köstner)
C2.Ei ole puust, ei ole luust, anna tal juua, käib jälled järel? Hanisulest kirjut[us]sulg
SJn 1889 (P. Johannson)
D.Lihast on sündinud, liha ta ei ole, ometi vahivad kuningad ja keisrid tema jälgi? Hanisulg
Vil 1872 (H. Leoke)
E.Lihast ta sünnib ja lihas ta kasvab, keel tal lõhki lõigatakse, juua antakse, ta kõnnib jälled taga, kõik kuningad ja keisrid ta jälgi võivad näha? Hanisulega kirjutamine
KJn 1888 (J. Koit)
Fa.Lihast olen ma saand, liha ma ei ole, ninä lõegatasse mul lõhki ja antasse juua, siiski olen keisrite ja kuningate iis? Sulg
KJn 1890 (A. Pihlak)
Fb.Lihast on sündinud, liha ta ei ole, nina tal lõhki lõigatakse ja juua tal antakse, pärast käib vürstide ja kuningate ees? Hanisulg
SJn 1893 (J. Mein)
G1a1.Lõika mu ihu, lõika mu hinge, anna tal juua, lase sis kävva? Pliiats
Ote 1889 (V. Vaher)
Vrd. 1027 1469
G1a2.Lõika mu ihu, lõika mu hinge, anna mulle juvva, lase mul joosta? Pleiatsiga kirotus
Plv 1893 (J. Tobre)
Ote, Plv - 2 var.
G1b.Lõika otsast, anna juvva, lasõ joosta'? Sulg ehk plehvert
Krl 1910 (H. Ojansuu)
G2.Esiti lõigati minu pea ära, siis võeti minu süda välja ja kõige viimaks pandi mind patseerima? Hanisule lõikamine ja kirjutamine
Plt 1894 (M. Luu)
Vrd. 104B
G3.Söö mu pää, võta mu hing, aga anna mulle juua, siis jooksen jällegi? Lina
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Vrd.103
986.LIHANE KUBU, VASKNE SIDE? Sõrmus sõrmes - 0+1+0+0 = 1 (12) var.
Pst 1888 (J. Leppik)
E EM 82 (663); E EM2 72 (850); Nugis 290 ja 313 (125)
Vrd.990
987.LIHANE LAUT JA LUUSED LAMMAD? Hammad - 0+2+3+1 = 6 (51) var.
Aa.Lihane laut ja luised lehmad? Suu ja hambad
Tt 1952 (A. Tuim)
Meelej. nr. 23 ja 24 (1887) 184 ja 192 (6); E EM 82 (664); E EM2 72 (851); Jürisson 196 (9); ÜÕÕ 133 (7); Kuut VI (1960) 215 (5); Kuut VI (1972) 104; Hiie-Müürsepp IV/I 78 ja 80 (6)
Ab1.Punane laut, luised lehmad? [Lahendus puudub]
Vig 1888 (M. J. Eisen)
Amb v. JMd, Vig - 2 var.
E EM 127 (1179); Lasteleht nr. 3 (1901) 48 (6); E EM2 111 (1548); Nurmik EK III 133 (4); Metstak2 10 ja 11
Ab2.Punane laut ja luise lehmä? Hamba ja suu; ahi ja söe
Pst 1921 (O. Loorits)
Ba.Lihane laut ja luused lammad? Hammad
Aud 1889 (K. Tarkpea)
Bb.Punane laut ja luised hambad [sic!]? Suu
Käi 1938 (E. Ennist)
Vrd.1018 1744B3*
988.LIHANE LÖÖB JA RAUDNE SÖÖB? Kirves - 0 (11) var.
A. Kuldsaar (1897): omaloominguline tekst
E EM2 72 (852); SSTT 136; Metstak 12 ja 33 (88); Metstak2 28 ja 30
989.LIHANE SARD, RAVVATSE TOE? Hobene - 0+20+7+1 = 28 (34) var.
Aa*.1) Lihane sard, ravvatse toe? Hobene
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
2) Lihasard, raudtoed? Hobune
Saa 1889 (J. Tuul)
Saa, 2Hls, Hel, 3Trv, Pst, Vil, Ote, Krl, 3Vas, 6Se, Lut - 21 var.
• Meelej. nr. 51/2 (1887) 410 (52); E EM 83 (669); • LMr 128 (96); E EM2 72 (857)
Ab*.Lihast mägi, rauast tugi? Hobune
Nõo 1888 (P. Unt)
2Võn, Nõo - 3 var.
Ac.Lihakeres, raudtoe? Hobune
Trv 1889 (H. Kallas)
Ad.Lehapütt, raudse toed? Hobune
Trv 1888 (H. Utso)
Ae.Lihane lind, raudise toe? Hobune
Pst 1889 (J. Henno)
B.Luune sard, rauatse toe? Hobune
Ote 1892 (J. Ainson)
Vrd.990 991
990.LIHANE TÕRS, RAUDNE VITS? Sõrmus sõrmes - 12+189+91+22 = 314 (459) var.
Aa1*.1) Lihane tõrs, raudne vits? Sõrmus sõrmes
Pal 1888 (M. Uus)
2) Lihane tõrs, raudane vits? Sõrmus
Lüg 1889 (E. Bachmann)
3) Lihane tõrdu, ravvane vits? Sõrm ja sõrmus
Võn 1888 (J. Jalajas)
4) Lihast tõrs, rauast vits? Sõrmus
Vai 1889 (H. Masing)
5) Lehane tõrike, raudne vitsake? Sõrm sõrmussega
Trv 1890 (A. Rull)
Vi, Vai, Jõh, Lüg, 3Hlj, 2Sim, 2VMr, JMd, Kuu, HJn, Kär, PJg, 2Vän, Tor, 3Trv, 2Pst, KJn, Pil, Plt, Ksi, Pal, Trm, 2MMg, Äks, Trt, 2Võn, 3Ote, 2Se, 2Tt - 43 var.
• Helle 366 (55); Hupel 120; Willmann 169 (51); Lönnrot 155; Nörmann 35 ja 55 (53); Körber VRMK 40 (14); Ahlqvist 73; Körber Uus ABDr 12 (4); • Wied. 274; Wied. 275; Meelej. nr. 38 (1887) 304 (67); KAH EKAl 161 ja 163 (52)
Aa2*.1) Lihane tõrs ja raudne vits? Sõrmus
Jõh 1888 (N. Otto)
2) Lihatõrs ja raudvits? Sõrmus ja sõrm
Kõp 1889 (K. Ojasuu)
Jõh, VJg, JJn, Pai, Jõe, Phl, Kaa, Aud, Saa?, Trv, Pst, Vil, Kõp, KJn?, Trm - 15 var.
Aa3.Lihane tõrs ning raudne vits? Sõrmus
Ans 1891 (J. Magus)
Aa4*.1) Lihast tõrs, ravvast vits pääl? Sõrm, sõrmus
Hel 1889 (G. Habicht)
2) Lihane tõruke, raudvits pääl? Sõrmus sõrmes
Kõp 1888 (V. Reiman)
JJn, Kos, Saa, Hel, Kõp, Kan, Se - 7 var.
Aa5*.Lihane tõrs, raudne vits ümber? Sõrmus sõrmes
Kad 1888 (J. Linkstein)
Kad, Koe - 2 var.
Aa6.Raudane vits, lihane tõrike? Sõrmus sõrmen
Hel 1887/9 (J. ja P. Einer)
Ab*.Lihane tõrs, raudane varu? Sõrmus
Jõh 1891 (A. Tõnurist)
Jõh, VMr - 2 var.
E EM 83 (670); E EM2 72 (858)
Ac1*.1) Lihast pütt, raudne vits? Sõrmus sõrmes
Aud 1921 (S. Lind)
2) Lihane pütt, raudne vits? Sõrm ja sõrmus
Hää 1889 (E. Grant)
3) Lihanõ pütt, ravvanõ vits? Sõrmus
Se 1928 (T. Linna)
Kuu, Aud, Vän, 2Hää, 2Saa, Trv, Ta, Urv, Krl, Har, Vas, 21Se, 3Lut - 37 var.
• LMr 128 (94 ja 95)
Ac2.Lihanõ pütt, ravatsõ vitsa? Sõrmus
Se 1932 (A. Nurmetu)
2Se - 2 var.
Ac3*.Lihast pütükene, rauast vitsakene? Sõrmus
Kan 1888 (J. Väggi)
Kan, 2Se - 3 var.
Ac4*.Lihane pütt ning raudne vits? Sõrm ja sõrmus
Kär 1890 (J. Mändmets)
Kär, San, Se - 3 var.
Ac5*.Lihane pütt, raudne vits pääl? Sõrmus sõrmen
Urv 1890 (J. Teder)
Vil, Trt, Urv, Vas, 2Se - 6 var.
Ad.Lihane pütt, raudne rõngas? Sõrmus
Se 1937 (M. Lillemägi)
Ae1*.Lihane vaadike, raudne vitsake? Sõrm ja sõrmus
TMr 1888 (P. Birkenthal)
Saa, Pst, TMr, Räp - 4 var.
Ae2*.Lihane vaat ja ravvane vits? Sõrmus sõrmen
Kan 1963 (R. Praakli)
Nrv, SJn, Kan - 3 var.
Vrd. 2735Q
Ae3.Lihane vaat, raudvits peal? Sõrmus sõrmes
VMr 1895 (V. Rosenstrauch)
VMr, Kan - 2 var.
Af.Lihanõ vaat, raudsukakõ? Sõrm, sõrmküpär
Ote 1939 (A. Kroon)
Ag1.1) Lihane tünn, raudne vits? Sõrmus
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
2) Lihane tünn, raudane vits? Sõrmus
Hlj 1961 (E.-R. Ennuse, Ü. Kurs, E. Ojand, A. Virunurm)
Hlj, Koe, Lai, Trt - 4 var.
Ag2.Lihast tünn, raudvits peal? Sõrm ja sõrmus on sõrmes
Trm 1935 (H. Kaasan)
Ag3.Valge lihatünn, raudvits pääl? Sõrmus sõrmes
Saa 1930 (A. Räägel)
Ah.Lihast tönn, rauast vits? Sõrmus sõrmes
Pst 1891 (J. Leppik)
Ai*.Lihane tann ja raudne vits? Sõrmus
Pär 1888 (M. Lipmann)
Tõs, 2Tor, Pär - 4 var.
Aj.Lihast tünder, raudvits peal? Sõrmus sõrmes
Plt 1891 (J. Reinthal)
Ak*.Lihast tiin ja raudvits? Sõrm ja sõrmus
Ris 1888 (J. Truusmann)
2Ris - 2 var.
Al*.Lihane astja ja raudvitsad peal? Sõrmus sõrmes
Lai 1895 (K. Taras)
Jõh v. Iis, Hlj, Kos, Lai - 4 var.
Am.Lihane nõu, raudne vits? Sõrmus sõrmes
Tõs 1893 (O. Schantz)
An.Raudne vits, lihane poolik? Sõrmus sõrmes
Tõs 1921 (S. Lind)
Ao.Lihanõ pakk, ravvanõ vits? Sõrm
Se 1935 (D. Karnask)
Ba1.1) Lihane pütt, vasine vits? Sõrmus sõrmen
San 1888 (K. Gross)
2) Lihane pütt, vasksed vitsad? Sõrmus sõrmes
Vil 1895 (J. Täht)
Muh, Vil, Võn, Rõn v. San, San, Urv v. Krl, Rõu, Vas, 6Se, Tt - 15 var.
Wied. 275
Ba2*.Lihanõ pütikõnõ, vasinõ vitsakõnõ? Sõrmus ja sõrm
Ote 1890 (J. A. Palm)
3Hel, Pst, Ran, Rõn, 2Ote, 2Se - 10 var.
Ba3.Lihane pütt ja vaskne vits? Sõrmus sõrmes
Muh 1940 (J. Arike)
Muh, Plv - 2 var.
Ba4*.Lihast pütt, vaskvits pääl? Sõrm, sõrmus sõrmen
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
Hel, Se - 2 var.
Ba5.Vasene vits, lihane pütikene? Sõrmus sõrmes
Vlg 1895 (J. Reimann)
Bb.Lihast pütt, vasidsõ' rõnga' pääl? Sõrmus sõrmõh
Se 1929 (T. Kõivastik)
Bc.Lihanõ pütt, vasinõ vaat? Sõrmus
Se 1888 (H. Prants)
Bd1*.Lihane tõrdu, vasine vits? Sõrm ja sõrmus
Nõo 1889 (J. Amberg)
JJn, Tür, Jõe, Ris, Pöi?, Trm, Nõo, Ote - 8 var.
Bd2*.Lihast tõrs ja vaskvits? Sõrmus sõrmes
KJn 1890 (A. Pihlak)
Juu, KJn, Se, Tt - 4 var.
• Lindf. (1879) 63 (3)
Be*.Lihane tõrs, vaskine varo? Sõrmus sõrmes
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, VMr - 2 var.
Bf*.1) Lihane vaadikene, vaskine vitsakene? Sõrmus sõrmõn
Har 1889 (J. Pähn)
2) Lihane vaat ja vaskne vits? Sõrm ja sõrmus
Kõp 1894 (J. Laarmann)
Pst, Kõp, Kam, Nõo, Ote, Kan, Har, Räp - 8 var.
Bg.Lihane vaat, vaskine varu? Sõrmus sõrmen
Krk 1889 (J. Kuusik)
Bh*.Lihane tünn ja vaskvits peal? Sõrmus
Tõs 1894 (J. Jagoschmidt)
Tõs, Äks - 2 var.
Bi.Lihane tonnike, vaskne vitsake? [Lahendus puudub]
Hel 1891 (J. Lammas)
Bj.Lihane tünder, vaskine vitsake? Sõrmus sõrmen
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Bk*.Lihane tiin, vaskse vitsa? Sõrm ja sõrmus
Hls 1891 (J. Riiet)
Hls, KJn - 2 var.
Bl.Lihane anum, vasine vits (Ein fleischerne Gefäss, ein metallener Reif)? Ein Ring
eL 1780 (A. W. Hupel)
• Hupel 120; Lönnrot 155; Ahlqvist 73
Bm.Lihaasti, vaskvõru pääl? Sõrmus sõrmes
Jõh 1889 (A. Tõnurist)
Bn.Lihane keha, vasksed vitsad? Sörm ja sörmus
Jäm 1925 (T. Kaljo)
Ca1*.1) Lihane pütt, hõbene vits? Sõrmus sõrmes
Pst 1889 (H. Henno)
2) Lihapütt, hõbevits? Sõrm sõrmusega
Räp 1905 (V. Songi)
3) Lihane pütt, hõpevitsa? Sõrmus
San 1893 (J. Tammemägi)
4) Lihane pütakene, hõbene vitsakene? Sõrmus sõrmes
Ote 1892 (J. Ainson)
Sa, Muh, Hel, Pst, Pst v. Pil, Vil, Trm, Trt, Rõn, 2Ote, San, Har, Rõu, Räp, 2Se - 17 var.
Wied. 275; E EM 83 (668); Mäesepp P 25 (3); E EM2 72 (856); Ordlik EKTv 18 (9)
Ca2*.Lihane pütt ja hõbene vits? Sõrmus sõrmes
Hel 1962 (E. ja H. Tampere)
Ans v. Jäm, Hel, Plv - 3 var.
Ca3*.Lihapütt, hõbevits pääl? Sõrm
Trv 1893 (J. Kuusk)
Emm, Pär, Trv - 3 var.
Cb1*.1) Lihane tõrs, hõbedane vits? Sõrmus
Vän 1889 (J. Tammann)
2) Lihatõrike, hõbevits? Sõrmus sõrmes
Saa 1889 (J. Tuul)
Kad, JJn, Pee, Tln, Vän, Saa, Vil, 2KJn - 9 var.
Cb2*.Lihane tõrs ja hõbedane vits? Sõrmus sõrmes
Pee 1927 (R. Viidebaum)
Pee, Pil - 2 var.
Cb3*.Lihane tõrs, hõbevitsad peal? Sõrmus sõrmes
Han 1889 (A. Reimann)
VMr, Kei, Vig, Han - 4 var.
Cc.Lihane tõrs, hõbedaine võru? Sõrmus sõrmes
Tln 1940 (G. J. Kallus)
Cd.Lihane vaat, hõpene vits? Sõrmus sõrmeh
Räp 1889 (J. Poolakess)
Vru, Räp - 2 var.
Ce.Lihane ankur, hobedaine varu pääl? Sõrmus sõrmes
VNg 1947 (A. Krikmann)
Da*.1) Lihanõ pütt, kullanõ vits? Sõrm ja sõrmus
Rõu 1896 (H. Treu)
2) Lihane pütt ja kuldne vits peal? Sõrmus sõrmes
Plt 1899 (M. Luu)
Vän, Tor, Hää, Trv, Plt, Trm, Kan, Har, 3Rõu, 4Se - 15 var.
SSTT 94; Metstak 9 ja 32 (38); Metstak2 15 ja 16
Db.Lihane pütt, kuldvõru ümber? Sõrm ja sõrmus
Trt 1927 (M. Jürgenson)
Dc1*.1) Lihatõrike, kuldvits? Sõrmus sõrmes
Saa 1889 (J. Tuul)
2) Lihane tõrs ja kuldvitsad? Sõrmus sõrmes
KJn 1936 (L. Köögardal)
3) Lihane tõrs, kuldne vits peal? Sõrmus
Hlj 1888 (M. Falk)
Hlj, VJg, PJg, Vän, Saa, 2KJn, Lai - 8 var.
Dc2.Kuldvits lihast tõrre peal? Sõrmus sõrmes
KJn 1932 (J. Grauberg)
Dd*.Lihane vaadike, kullane vitsake? Sõrmus sõrm[es]
Puh 1888 (H. Huik)
Pär, Plt, Puh - 3 var.
De.Lihavaat, kuldvaro? Sõrm ja sõrmus
Vai 1893 (J. Sorro)
Df1*.Lihane tündrike, kuldse vitsaga? Sõrmus sõrmes
JJn dat-ta (E. M. Welbaum)
Hlj, JJn - 2 var.
Df2.Tünner liha täüs, kuldvits pääl? Sõrmus sõrmega
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
Vrd. 2321
Dg.Lihane anum, kuldne vits? Sõrmus sõrmes
KJn 1888 (J. Koit)
Dh.Lihane riist, kuldvitsad? Sõrm ja sõrmus
Rak 1905 (K. Holm)
Di.Kuldse vitsaga lihapakk? Sõrm sõrm[usega]
Vai 1893 (anon)
Dj.Lihapakk, kuldvaru? Sõrm sõrm[usega]
Vai 1893 (anon)
Dk.Lihane palgike, kuldne vitsake? Sõrmus
Urv dat-ta (E. Mõttus)
Dl.Lihane poisike, kuldvõru ümber? Sõrmus sõrmes
VJg 1960 (E.-R. Ennuse)
E+.1) Lihane pütt ja kollane vits? Sõrmus
Plv 1893 (J. Tobre)
2) Lihanõul kallis vits pääl? Sõrmus sõrmes
Trv 1937 (J. Veskemäe)
Iis, Kuu, Trv, Võn, 2Ote, Kan, Plv - 8 var.
Fa.Umbine pütike, vaskene vitsake? Sõrmus
Trv 1895 (P. Teckel)
2Trv - 2 var.
Fb.Umblassike, hõbevits pääl? Sõrm
Trv 1894 (J. Kuusk)
Ga.Punane pütike, vasine vitsake? Sõrmus sõrmen
Ran 1889 (A. Tattar)
Gb.Verrev vaat, vasitsõ vitsa? Sõrmus sõrmõh
Räp 1892 (M. Jennes)
Ha.Pisikene pütukene, vaskne vitsuke? Sõrm sõrmusega
Krj v. Mus dat-ta (V. Mägi)
Hb.Pisikene pütukeine, hõbedane vitsukene pääl? Sõrm sõrmusega
Sa 1888 (V. Mägi)
I.Nahane vaat, vasine vits? Sõrm ja sõrmus
Kan 1895 (J. Tedder)
Vrd.986 989 991
991.LIHANÕ LIUD, RAVVANÕ RUUG? Hobõsõl hudila' suuh - 1+17+35+3 = 56 (77) var.
Aa1.Lihanõ liud, ravvanõ ruug? Hobõsõl hudila' suuh
Se 1937 (N. Ress)
2Vas, 31Se - 33 var.
ÜÕÕ 98 (5)
Aa2*.Lihanõ liud, ravvanõ ruug seeh? Hobõsõ hudila' suuh
Se 1936 (A. Tammeorg)
5Se - 5 var.
Ab.Lihane kauss, raudne roog? Hobusel rauad suus
Se 1937 (M. Lillemägi)
Ac.Lihane pada, ravvane ruug? Hobesepäitse
Ote 1895 (C. Lipping)
Metstak2 40 ja 43
Ad.Lihane katel ja raudne roog? Hobuse suurauad
Emm 1938 (E. Ennist)
Käi, Emm - 2 var.
Ae.Lihane pada, ravvane keedus? Hobesel ravva suuh
Plv 1893 (J. Tobre)
Mus, Ote, Plv - 3 var.
Af1.Lihane katel keedab raudse rooga? Os [= suu (ladina k.)]
Tt 1720ndad (S. H. Vestring)
Wied. 275; E EM 82 (662); E EM2 72 (849); Krikmann 72 (1)
Af2.Lihane kattel, raudne keidus? Hobosel rauad suus
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Ag.Lihane pada, raudne toit sees? Hobusevaljad
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 83 (666); Pet. HS I 34 (6); E EM2 72 (854)
Ah*.Lihane liud, ravvane süük? Hobusel ravva suuh
Räp 1889 (K. Tamberg)
Trv, Räp - 2 var.
Ai*.Lihane pann, ravane praat pääl? Hobesel rava suun
Kan 1896 (J. Ots)
2Kan - 2 var.
Aj.Lihane liud, rauane praad? Hobuse suuraua
Ote 1892 (J. Ainson)
Ak.Lihanõ kauss, rauanõ supp? Hobõsal raua'
Kan 1964 (M. Meho)
Kan, Räp - 2 var.
B.Raudane liud, luune roog? Hobusekabi
Har 1888 (anon)
E EM 133 (1241); E EM2 116 (1621)
Vrd.989 990
992.LIHASED MÄED, PIIMASED ALLIKAD? Udar ja nisad - 0+4+3+0 = 7 (29) var.
a1.Lihased mäed piimase allikatega? Imetaja naesterahva rinnad
Tt 1878 (C. E. Malm)
Kos, Tt - 2 var.
• Mötleja 17 ja 53 (67); Sak. Kal. (1880) 82 (22)
a2.Lihased mäed, piimased allikad? Udar ja nisad
Pst 1891 (J. Leppik)
E EM 83 (671); E EM2 72 (859)
b+.1) Lihased mäed, valged allikad? Nisad ja piim
Hel 1923/9 (M. J. Eisen)
2) Mäest jooksevad kaks allikad valge veega? Naiste rinnad (nisad)
Trv 1939 (J. Kala)
Hel, Trv, Trt - 3 var.
c.Lihane mägi piimätse soolikitege? Uttar
Hel 1889 (G. Habicht)
Vrd.1605 1817I
993.LIIGE SIIN, LIIGE SÄÄL, LINGI-LÕNGI LIIKME PÄÄL? Ägi - 0 (2) var.
A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst
E EM2 73 (864)
994.LIEGELDI JA LOOGELDI, AASAST LÄBI ALLAPOOLE? Jõgi - 0+5+2+1 = 8 (28) var.
Aa1*.Liegeldi ja loogeldi, aasast läbi allapoole? Jõgi
Tor 1887 (J. Tilk)
Koe, Tor, Hls - 3 var.
E EM 83 (676); E EM2 73 (865); RpS nr. 6 (1939) 189; SSTT 80; Kuut VI (1972) 105 ja 111 (9); Metstak 24 (253) ja 35 (253); Metstak2 70 ja 71
Aa2.Ligideni-logideni, aasast läbi allapoole? Egi
MMg 1889 (K. E. Martinson)
Ab.Liigeldi-loogeldi, läeb alla aasa poole? Jõgi
Vln 1942 (P. Alvre)
B+.Kiirlep ja viirlep, allapoole joosep? Vesi ojan
Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
Amb v. JMd, Hel, Nõo v. Ote - 3 var.
Vrd. 611 650A1g*
Vrd.1454S
995.LIIGUB, LÄIGUB, KÄIB JA KÕNNIB, SILMAGA NÄED, AGA KÕRVAGA EI KUULE? Vari - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
A.Mis asja sa näed, aga ei kuule? Valgus
Kär 1889 (J. Mändmets)
B.Liigub, läigub, käib ja kõnnib, silmaga näed, aga kõrvaga ei kuule? Vari
Võn 1895 (P. Rootslane)
E EM2 73 (866)
Vrd.97 648e 1979
996.LIIGUS, PIIGUS, VIHALEHEST EI KANNA? Suits - 0+10+3+0 = 13 (17) var.
A1a.Liigus, piigus, vihalehest ei kanna? Suits
San 1893 (J. Tammemägi)
A1b.Hõl'lus, hällüs, vihalehest ei kanna? Suits
San 1893 (J. Tammemägi)
A1c.Liuges, lauges, ei kanna vihalehestki pääl? Suits
Ote 1888 (V. Vaher)
A1d.Hõl'lus, hõl'lus, vihalehte ei kanna pääl? Sau
Rõu 1896 (A. Perli)
A2.Kiigub ja liigub, lehte ei kanna? Suits
Mär 1928 (R. Viidebaum)
Ba.Iga homiku uus laba, aga ei kanna mitte vihalehtegi? Suits
Kos 1892 (T. Wiedemann)
E EM 41 (291)
Bb.Iga päev uus laba, aga ei kanna lepalehtegi peal? Suits talutuas
Nis 1895 (J. Reimann)
Ca*.Kiigub ja liigub, vihalehte ei kanna, maha ei lange? Suits
Saa 1888 (P. Sitzka)
Kos, Saa - 2 var.
Kontam.: = 647Ja*
Cb1*.Heljub, hõljub, maha ei satta, õlekõrt ka ei kanna? Suits
Ote 1889 (E. Brücker)
Hel, Ote - 2 var.
Kontam.: = 647Jb1*
Cb2.Kiigub, liigub, maha ei sata, õlekõrt ka pääl ei kanna? Suits
Nõo 1889 (J. Amberg)
Kontam.: = 647Jb2
Cc.Liigub ja laagub, miski ei kanna, aga maha ka ei lange? Suits
Lüg 1921 (M. Jürna)
Kontam.: = 647Jc
Vrd.kk: Sie on nii vilets, et ei jäksa üle õlekõrre astuda (Sim)
997.LIISLANT, TUURLANT, PAKUB PERSET TAEVA POOLE? Tuuleveski - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Muh 1898 (K. Raud)
Vrd.168 2538 2566
998.LILL, MIS KAKSTEIST KORDA AASTAS ÕITSEB? Naisterahva suguorgan - 0+1+3+0 = 4 (4) var.
Aa.Üits lill äitsnes kaitstõiskümme kõrda aastal? Kuu
San 1893 (J. Tammemägi)
Ab.Lill, mis kaksteist korda aastas õitseb? Naisterahva suguorgan
Mus 1938 (A. Toomessalu)
Ba.Mis lill aasta ümber õitseb? Noor naisterahvas
Jäm 1932 (A. Kuldsaar)
Bb.Missugune puu õitseb [kaksteist] korda aastas? Naine
Krk 1936 (M. Sarv)
999.LINA ALL, RÜGA PÄÄL? Katõt laud - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Se 1888 (E. Aun)
1000.LINA LEEGIB IGA PÄEV, AGA EI LÄHÄ VALGEMAKS? Suits - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Pst 1888 (J. Leppik)
E EM 84 (683); E EM2 73 (873)
Vrd.2066B 2601