Saateks
Veebiantoloogia “Siberi eestlaste laulud“ aluseks on 2005. aasta lõpul Eesti Kirjandusmuuseumis valminud samanimeline väljaanne, mis koosneb kahest CD-plaadist ja tekstiraamatust. Kuna väljaanne on ammu läbi müüdud, otsustasime selle nüüd täiendatud kujul kättesaadavaks teha veebis. Peamise muutusena on lisatud samadest küladest pärinev videomaterjal, mis võimaldab tutvuda ka Siberi eestlaste tantsudega. Samuti on uues antoloogias endisest rohkem laule ja pillilugusid.
Põhiosa veebiantoloogia lauludest, tantsudest ja pillilugudest on salvestatud Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERA) Siberi ekspeditsioonidel aastatel 1991–2000, mõned videosalvestused on ka aastatest 2004 ja 2012. Selleks ajaks oli Siberi eestlaste laulu-, tantsu- ja pillimängutraditsioon juba taandumas. Käesolevast antoloogiast ei leia kõigi eesti kogukondade laule, vaid eelkõige nende külade omi, kus pärimus on paremini püsinud. Põhiosa salvestustest on tehtud seltskondlikel koosviibimistel või meie, st Kodu-Eestist pärit külaliste auks korraldatud esinemistel. Siberi eestlased ise hindavad eelkõige kooslaulmist, kuid väljaandes on esindatud ka mõned toredad üksiklauljad ja pillimehed. Küla repertuaari tutvustatakse piirkonnas populaarsemate ja iseloomulikumate laulude ja tantsude abil, samas on enamasti püütud kordamist vältida. Vene- ja muukeelne repertuaar on käesolevast valimikust teadlikult kõrvale jäetud, kuigi eestlased kasutavad tänapäeval neidki. Mõned meeleolukad palad tuli välja jätta ka tehnilistel põhjustel.
Materjal on väljaandes järjestatud külade kaupa (esmalt helifailid, seejärel videofailid), et kuulajal oleks hõlpsam jälgida eri piirkondade laulutraditsiooni iseärasusi. Antoloogia esimene osa algab väljasaadetute poolt asustatud vanemate külade laulude-tantsudega. Väljarännanute külade järjestuses on arvestatud nii küla asukohta kui eesti kogukondade omavahelist läbikäimist – tihedamalt suhtlevate kogukondade laulud-tantsud on järjestikku.
Laulutekstid on abiks laulude jälgimisel ja võimaldavad kaasagi laulda.
Nagu asunduste keelepruuk üldse, nii sisaldavad ka laulutekstid palju omapäraseid keelenähtusi (põimuvad murdejooned, laenud ja võõrmõjud jne) ning kooslaulmisel on kuulda ka laulikute erinev keelekasutus. Tekstide kirjapanekutes püütakse seda võimalikult adekvaatselt edasi anda, üritades samas vältida trükipildi liigset keerukust. Refräänid ja muud korduvad lauluosad on välja kirjutatud ühel korral ja tähistatud kordusmärkidega. Kui värsside kordamisel või kooslaulmisel kostab erinevusi (variante), on:
- valitud valdavam või arusaadavam variant;
- pandud lisatud või ära jäetud sõna või sõnaosa sulgudesse;
- kirjutatud värsivariant laulu lõpus tervikuna välja (tekstis tähistatud tärnikesega).
Kirjakeele ortograafiale lisaks on väljajättemärgina kasutatud ülakoma (’), joonealustena on lisatud üksikuid sõnaseletusi; salvestuselt mitte kostvad (koostaja poolt lisatud) lauluosad on pandud nurksulgudesse. Laulusõnade juurde on lisatud vene- ja ingliskeelsed sisukokkuvõtted.
Tänan südamest kõiki häid abilisi, kes selle väljaande valmimisele nõu ja jõuga kaasa aitasid. Minu eriline tänu kuulub aga oma esivanemate pärandit kalliks pidanud Siberi eestlastele, kelle kaudu avaneb meil võimalus selle omanäolise traditsiooniga tutvuda.
Mõnusat kuulamist!
Anu Korb
Tartus 2005 ja 2014
