Ühes suuremas Varssavi jaamas
jaamaülem nii rahutult käis.
:,: Ja vaksalis diivanil puhkab
nekrut nooruke sineli sees. :,:
Tema ette oli põlvili langend
neiu nooruke, ilus kui õis,
:,: kivistanuks on vaade tal muutund,
silmad kurbtusepisaraid täis. :,:
“Mina usun, mina usun, minu kallim,
et endiselt armastad mind.
:,: Kas mäletad aega, kui vandsid,
et surmani armastad sa mind.” :,:
“Oh kallim, ma kuulen sinu palvet,
mina endiselt armastan sind,
:,: aga ülemuse käsku pean täitma
ja pean igaveste unustama sind.” :,:
Juba viimane kellaheal kostab,
rahvas rutust läeb vaguni puol.
:,: Nekrut kallima vaksali jätab,
sõjaväljale algab ta tee. :,:
Rong ei jõudnud veel kaduda silmist,
tie veel murruna rahvast on täis.
:,: Noore neiukese eluta keha
kanderaami pial kantakse sial. :,:
Aga vagunis kurbtuse tunne
hakkas rõhuma südant ja mielt.
:,: Akna juure ta rahutult tõttas,
kallim iial ta mielest ei lää. :,:
Kuidas hommikul vagunisaatjad
leidsid nekruti diivani pialt.
:,: Suri mure ja kurbtuse kätte,
ei tema rinnust tulnd ühtegi healt. :,:
Kuidas suuremas Varssavi jaamas
jaamaülem nii rahutult käis.
:,: Tema tütar oli truuduse pandiks
raudteeroobastel ohverdand end. :,:
FAM 89 (42) < Tomski obl, Zõrjanski raj, Vambola k < Kemerovo obl, Mariinski raj, Jurjevka k – A. Korb 1994 < Erna Õigus (Kukk), snd 1927.